Leping

Hankeleping PKT teenuse tellimine 2023 nr 2-9/53898-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Mittetulundusühing Sotsiaalarenduse Koolituskeskus Liider (edaspidi täitja) registrikood 80399111, asukoht Vahtra 6, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond, mida esindab juhatuse liige Sergei Heistonen, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2023“ viitenumbriga

252658 (edaspidi riigihange) osas: 1.1.1 III Ida-Virumaa, maksimaalselt 37 kliendikohta, eeldatava maksumusega

hankeosas kuni 98 900 eurot. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke

alusdokumendid), täitja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja täitja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:1 1.3.1. lisa 1 – pakkumuse vorm 1 Andmed teenuste kohta; 1.3.2. lisa 2 – pakkumuse vorm 2 Andmed teenuse korralduse kohta; 1.3.3. lisa 3 – PKT osavõtuleht; 1.3.4. lisa 4 – PKT aruande vorm; 1.3.5. lisa 5 – PKT teenuse hinnang; 1.3.6. lisa 6 – andmetöötlusleping; 1.3.7. lisa 7 – riigihanke tehniline kirjeldus.

2. Lepingu ese 2.1. Lepingu esemeks on pikaajalise kaitstud töötamise teenuse osutamine (edaspidi teenus või

PKT) hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel ja korras. Teenuse eesmärk on arendada kliendi tööoskusi, pakkuda talle töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge ja abi tööle saamiseks avatud tööturul või suundumisel tööturuteenustele.

2.2. Teenuse täpsem kirjeldus ja teenusele esitatavad nõuded, sh sihtgruppide kirjeldus, teenuse etappide kirjeldus ja teenuse etappide kestus on toodud hanke alusdokumentides ja täitja pakkumuses.

2.3. Täitja osutab lepingus kokku lepitud teenust järgmistes hankeosades vastavalt taotletud/jaotatud kliendikohtade arvule: 2.3.1. hankeosa 3, Ida-Viru maakond – maksimaalselt 2 kliendikohta.

2.4. Pooled on teadlikud, et sõltuvalt riigihanke tulemustest sõlmitakse hanke igas osas üks või enam lepingut. Ühe lepingu sõlmimine, muutmine või lõpetamine ei mõjuta teiste isikutega sõlmitud lepingute tingimusi ega kehtivust.

2.5. Pooled on teadlikud, et tellija varasemate hangete tulemusena sõlmitud hankelepingute alusel on teenusele suunatud kliente nii teenuse I, II kui ka III etappi ning need kliendid võivad saada teenust ka käesoleva lepingu alusel, lepingus sätestatud tingimustel ja korras.

2.6. Teenus rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, toetuse andmised tingimused (TAT) „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub täitjale osutatud teenuse eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hindadele:

1 Lepingu lisad 3 – 5 on näidisvormid. Tellijal on õigus ühepoolselt täiendada vorme lepingu täitmise käigus. Näidisvormide muutmiseks lepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.

3.1.1. I etapi ühe kalendrikuu pearaha hind/täismäär (ühe kliendi hind) 305 eurot; 3.1.2. II etapi ühe kalendrikuu pearaha hind 305 eurot; 3.1.3. III etapi ühe kalendrikuu pearaha hind 175 eurot.

3.2. Lepingu maksimaalne maksumus on 6600 eurot (edaspidi lepingu hind). Maksumusele ei lisandu käibemaks.

3.3. Pearaha teenuse hind erinevates etappides sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, maksusid ja makseid (välja arvatud käibemaks, mis lisandub vastavalt õigusaktidele), sealhulgas ruumide rent, teenuseid osutavate spetsialistide tasu koos maksudega ja mistahes personali kulu, jm kulud.

3.4. Pikaajalise kaitstud töö klientide eest, kes samaaegselt on ka erihoolekandeteenusel, tasutakse täitjale ainult teenuse töökomponendi eest, st 80% lepingus fikseeritud pearahast.

3.5. Teenuse eest tasu arvestamise täpsemad tingimused on toodud tehnilise kirjelduse II peatüki punktis 2 ja III peatüki punktis 5.

3.6. Tasu maksmise eelduseks teenuse erinevates etappides on: 3.7. I etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud ja kuupõhised osavõtulehed ja töötamise

registrisse tehtud kanne vabatahtliku töötamise kohta;2 3.8. II etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud, kuupõhised osavõtulehed ja töötamise

registrisse tehtud kanne töötamise kohta ja/või esitatud töötamist tõendavad dokumendid; 3.9. III etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud ja kuupõhised osavõtulehed ja töötamise

registrisse tehtud kanne töötamise kohta ja/või esitatud töötamist tõendavad dokumendid. 3.10. Täitja esitab igale kalendrikuule järgneva kalendrikuu 7. (seitsmendaks) kuupäevaks

digitaalselt allkirjastatuna ja krüpteerituna aruande lepingu Lisa 4 vormil koos nõuetekohaste osavõtulehtedega lepingu punktis 6.4 näidatud e-posti aadressile. Tellija kontrollib aruande vastavust riigihanke alusdokumentidele, täitja pakkumusele ja osutatud teenusele 20 tööpäeva jooksul aruande esitamisest. Juhul kui tellija tuvastab andmete kontrollimisel ja võrdlemisel erinevusi või puudusi, taotleb tellija täitjalt täiendavaid andmeid ning täitja on kohustatud vastama 3 (kolme) tööpäeva jooksul.

3.11. Tasu maksmise aluseks on tellija poolt kinnitatud aruande alusel esitatud arve(d). 3.12. Tellijal tekib täitjale tasu maksmise kohustus alles pärast seda, kui tellija on kätte saanud

kõik nõuetekohased dokumendid ja andmed, mida tellija on täitjalt nõudnud ja/või mis vastavalt lepingule peavad olema tellijale esitatud.

3.13. Tasu osutatud teenuste eest maksab tellija täitjale lepinguga kooskõlas olevate ja korrektselt esitatud arvete alusel.

3.14. Täitja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 252658. 3.15. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava

algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris.

3.16. E-arve saatmise võimalused on: 3.16.1 kui täitja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani; 3.16.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud arve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks; 3.16.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud arve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks; 3.16.4. täitja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.

3.17. Tellija tasub esitatud arved 20 (kahekümne) kalendripäeva jooksul pärast seda, kui tellija on saanud arve (koos arve lisaga) ja tellijale on nõuetekohaselt esitatud kõik lepingus nõutud dokumendid, sh parandatud on kõik dokumentides ja andmetes esinenud erinevused ja puudused. Lepingujärgse viimase arve tasumiseks peavad tellijale olema

2 Juhul, kui töötamise registrisse tehtava kande kohustus tuleneb riigihanke alusdokumentidest või õigusaktidest.

esitatud kõik lepingus nõutud dokumendid koos parandustega järgneva kalendrikuu jooksul peale lepingu lõppemist.

3.18. Tellija tasub täitjale ainult nendele klientidele osutatud teenuste eest, kelle on teenusele suunanud Sotsiaalkindlustusamet.

3.19. Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid maksimaalses rahalises mahus (kokku ega hanke osade lõikes). Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht igas hanke osas sõltub reaalselt teenust saanud klientide arvust, teenusel osaletud ajast ja teenuste maksumusest. Sellest tulenevalt võib hanke osade suhtes sõlmitavate lepingute teenuste maht kui ka osutatud teenuste tegelik rahaline maht kujuneda väiksemaks kui lepingu punktides 1.1 ja 3.2 märgitud teenuste maksimaalne rahaline maht.

3.20. Juhul kui täitub lepingu punktis 1.1 sätestatud hanke osa maksimaalne rahaline maht, lõpeb leping üksnes juhul, kui täitjaga sõlmitud leping sisaldas teenuse osutamist üksnes selles hanke osas. Kui leping sisaldas teenuste osutamist samaaegselt mitmes hanke osas, lõpeb leping teenuse osutamisel selles hanke osas või nendes osades, mille osas maksimaalne rahaline maht täitus.

4. Teenuse osutamine 4.1. Teenust osutatakse lepingu sõlmimisest, aga mitte varem kui alates 01.01.2023 kuni

31.12.2023. 4.2. Teenusele suunamine, teenuse etapid, tingimused ja kestus on sätestatud tehnilises

kirjelduses. 4.3. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke

alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Täitja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka.

4.4. Täitja peab tagama, et teenust osutavad pakkumuses nimetatud isikud vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.4.1. Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab

täitja selle eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme läbitud koolituse eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

4.5. Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel täitjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

4.6. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

4.7. Täitja on kohustatud teenuse osutamisel järgima teavitusreegleid vastavalt struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuetele ja korrale.3

5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik.

5.2. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui täitja ei ole lepingut täitnud, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel

3 Riigihanke avaldamise ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“.

järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 5.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest

arvates. 5.3.1. Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata täitjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

5.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 5.3.3. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused teenuse kvaliteedis olid

tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning täitja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

5.4. Tellijal on õigus mitte suunata täitja juurde teenusele uusi kliente kuni rikkumise kõrvaldamiseni.

5.5. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui täitja ei ole teenust osutanud või täitja poolt üle antud teenus ei vasta lepingutingimustele.

5.6. Lepingus sätestatud teenuse osutamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

5.7. Kui täitja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega teenust või/ja täitja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus teenused kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud teenusele kulunud summa ning teenuse hinna vahe hüvitamist täitja poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

5.8. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

5.9. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel täitja või lepingu punktis 7.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

5.10. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest täitja kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.

5.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

5.12. Kui täitja ei täida lepingu punkti 4.7. nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusüksus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

5.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 5.13.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus

sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 5.13.2. Punktis 5.13. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise

tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

6. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

6.4. Kui lepingus on ette nähtud täitja kohustus esitada tellijale teated, andmed või mistahes dokumendid, tuleb kõik sellised teated, andmed ja dokumendid edastada e-posti teel, aadressil [email protected]. Tellija võib vajadusel küsida lepingu täitmisega seotud originaaldokumentide esitamist.

6.5. Poolte volitatud esindajad on: 6.5.1. Tellija volitatud esindaja:

lepinguga seotud küsimustes: projektijuht Helle Villem, e-post [email protected], tel 5300 1509; korralduslikes küsimustes: koordinaator Kerli Kaljur, e-post [email protected], tel 5356 8170 või tema asendaja; koordinaator Katrin Tiideberg, e-post [email protected], tel 5382 8841 või tema asendaja. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.

6.5.2. Täitja volitatud esindaja on: lepinguga seotud küsimustes: Sergei Heistonen, tel 5814 5568, e-post [email protected], korralduslikes (igapäevase teenuse osutamisega seotud küsimused) küsimustes Sergei Heistonen, tel 5814 5568, e-post [email protected].

6.6. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

7. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 7.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

7.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele täitja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

7.3. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

7.4. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

7.5. Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 7.6. Täitjal kohustub tagama, et tal on olemas kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on

vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. 8. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 8.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2023 või lepingu punktis

1.1 sätestatud teenuste maksimaalse rahalise mahu täitumiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

8.2. Tellijal on täitja nõusolekul õigus lepingut pikendada kuni 3 kuud ning suurendada seoses pikendamisega lepingu mahtu proportsionaalselt pikendatava perioodiga arvestades eeldatavat perioodi mahtu.

8.3. Juhul kui lepingu täitmise ajal ilmneb, et riigihankega hõlmatud piirkonnas ilmneb teenuse kõrgem nõudlus või tulenevalt sihtgrupi eripärast on teenuse hind eeldatust kõrgem, võib tellija täitja nõusolekul suurendada lepingu mahtu ning teenuse eest tasumisel rakendada eelarvelisi vahendeid, mis mõnes teises riigihankega hõlmatud piirkonnas, kus teenuse nõudlus või teenuse maksumus on madalam, jääksid kasutamata.

8.4. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

8.5. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 8.6. Lepingu muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, kui lepingus ei ole

sätestatud teisiti. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse kirjalikult ning jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal.

8.7. Lepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult tellijal. Tellijal on õigus leping mõjuval põhjusel (eelkõige, kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele) ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 60 (kuuskümmend) kalendripäeva.

8.8. Tellijal on õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui: 8.8.1. täitja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 8.8.2. täitjal on maksuvõlg riigihangete seaduse tähenduses ning täitja ei ole maksuvõlga likvideerinud mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet; 8.8.3. täitja ei ole määranud andmekaitsespetsialisti ja registreerinud teda Andmekaitse Inspektsioonis.

8.9. Tellijal on õigus leping üles öelda, kui täitja ei ole ettenähtud tähtajaks tasunud leppetrahvi. 9. Lõppsätted 9.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige

kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.

9.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

9.3. Täitja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 9.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 9.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Täitja

Sotsiaalkindlustusamet Mittetulundusühing Sotsiaalarenduse

Koolituskeskus Liider (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Sergei Heistonen peadirektor juhatuse liige

Vorm 2 – Andmed teenuse korralduse kohta

„Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2023 Sotsiaalkindlustusametile“

Pakkuja (kõik ühispakkujad) MTÜ Sotsiaalarenduse Koolituskeskus Liider

Registrikood 80399111

Aadress Kohtla-Järve, Vahtra 6, Ida Viru maakond

Allkirjaõiguslik esindaja (nimi,

kontaktandmed)

Sergei Heistonen

58145568

[email protected]

Lepingu täitmisel kontaktisik (nimi,

kontaktandmed)

Sergei Heistonen

58145568

[email protected]

Pikaajalise kaitstud töö (PKT) teenuse osutamise sisuline kirjeldus:

Pakkumuse hindamise

kriteeriumid

Pakkuja poolt täidetav teenuse kirjeldus

1. Teenuse sihtgrupp

- Millistele teenuse sihtgruppi

(erihoolekandeteenuste kliendid või

mitte, nägemispuudega inimesed)

kuuluvatele inimestele planeeritakse

teenust osutada? Mille põhjal

pakkuja otsustab, et inimene võiks

vajada PKT teenust?

- Mille põhjal on tehtud

kliendikohtade arvu prognoos?

Kuidas plaanib pakkuja hoida

Sihtgrupiks on:

Tööealine inimene (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani), kellel on vähemalt üks järgnevatest

terviseprobleemidest: diagnoositud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire; liitpuue; varasem peaajutrauma

või ajukahjustust tekitav haigus.Inimesel on tuvastatud puuduv töövõime või ta on riikliku pensionikindlustuse

seaduse alusel tunnistatud 80–100% ulatuses töövõimetuks.Inimene on võimeline tegema eesmärgipärast tööd

keskmiselt 10 tundi nädalas esimese etapi lõpuks.

Olen teenusepakkujana avatud täeindava info esitamiseks juhul, kui minu poole peaks pöörduma klient. Samuti olen

teinud ning jätkan ka edaspidi koostööd KOVga ja Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusametiga.

Kliendikohtade arvu planeeritakse vastavalt kogenud spetsialistide arvule, meie tehnilistele võimalustele

organiseerida tööd PKT raames ning võimalustest rakenduda kliendi tööle avatud tööturule.

teenuse osutamisel kliendikohad

täidetud?

2. Asutusesisene töökorraldus

pikaajalise kaitstud töö teenuse

osutamisel

- Kirjeldage, kuidas on planeeritud

pikaajalise kaitstud töö osutamisel

erinevate ülesannete tegemine:

milline on vahetut klienditööd

tegevate spetsialistide tööülesannete

jaotus, töötajate töökoormused

teenuse osutamisel jms.

- Kes vastutab igakuiste aruande

dokumentide koostamise ja

esitamise eest? Kes valmistab ette

kliendiga sõlmitava vabatahtliku

töö ja töö või teenuse võlaõigusliku

teenuse osutamise lepingu? Kes

vastutab delikaatsete isikuandmete

kaitse eest?

- Kes on organisatsioonis lisaks

klienditöö spetsialistidele veel

kaasatud teenuse osutamise

korraldusse (koostöö võrgustikuga,

turundus jm)?

Me jaotame spetsialistide rolle tuginedes nende eelmisele töökogemusele, haridusele, isiksuseomadustele ning

nõrkustele ja tugevdustele.

Enne seda, kui algab töö kliendiga, spetsialist, kellel on sotsiaaltöötaja haridus ning töökogemus kaitstud töö teenuse

ja rehabilitatsiooni osutamises koos väljastpoolt organisatsiooni kutsutud psühholoogiga selgitavad välja kliendi ja

spetsialisti kokkusobivust ning peale seda toimub klientide jaotamine.

Kõigi protsesside ja tegevuste eest vastutab spetsialist Sergei Heistonen, kes on ka antud firma juhatuse liige ning

kellel on olemas töökogemus meeskonnatöö koordineerimisel, sh ka kaitstud töö. Samuti on tal läbitud TTR-

metoodika koolitus, mille alusel toimub tööotsimise ning tööle rakendumise protsessi koordineerimine.

Sotsiaalküsimusi lahendab kõrgharidusega spetsialist, sotsiaaltöötaja Anna Tumanova. Samuti tegeleb Anna

Tumanova ka igakuiste aruannete koostamise ja esitamise eest.

Juhul kui peaksid tekkima kriisiolukorrad klientidega, lahendab neid spetsialist Sergei Tšetša, kellel on 15-aastane

töökogemus kiirabis ning on läbitud palju erinevaid koolitusi antud teemal. Samuti on tal töökogemus kaitstud töö

teenuses ning hetkel omandab ta psühholoogi haridust.

Meie spetsialistid on täielikult vahetatavad omavahel ning nad kõik on suutelised kliente õpetama ning nende

töötamist juhatama. Tööprotsessi juhendab kutsutud väljastpoolt organisatsiooni Elena Ovsjannikova, kes on

professionaalne õmbleja ning kellel on olemas töökogemus kaitstud töö teenuses ja on läbitud tegevusjuhendaja

koolitus. Samuti juhendavad tööprotsessi spetsialistid Olga Zarkova, kes 11 aastat töötas erivajadustega inimestega

ning Jekaterina Jakovleva.

Iga nädal koos spetsialistidega viime läbi kovisioone.

Delikaatsete isikuandmete kaitse eest vastutab spetasialist ja juhatuse liige Sergei Heistonen.

Turundusega tegeleb Sergei Heistonen, kuna tal on olemas kaitstud töö teenuse raames tehtud toodete müümise

kogemus (voodipesu, poksikotid, autotendid, saunamütsid).

3. Kliendi töösuutlikkuse hindamine

- Millele pööratakse tähelepanu

klienditöös teenuse I etapis?

Milliseid tõenduspõhiseid

Meie esmane eesmärk on luua kliendiga usaldussuhted ning motiveerida teda koostööks, arendada tööharjumust ning

valmidust täita tööülesandeid.

metoodikaid või lähenemisi kasutab

pakkuja teenuse I etapis oleva

kliendi töösuutlikkuse hindamiseks?

- Kirjeldage kliendi töösuutlikkuse

sisulise hindamise ja tööharjumuse

kujundamise protsessi ja

dokumenteerimist teenuse erinevate

etappides lõikes.

- Kirjeldage PKT teenuse raames

töötava kliendi profiili. Millise

töösuutlikkusega klienti näeb

pakkuja enda teenuse kliendina?

Kas ja millised on pakkuja poolt

seatud miinimumnõuded kliendi

töösuutlikkusele, et ta PKT

teenuselt ei langeks välja.

- Kuidas toimub II ja III etapis

kliendi oskustele ja töösuutlikkusele

vastava töö ja koormuse leidmine?

Esimesel etapil meie spetsialistid selgitavad välja ning kaardistavad võimalikud takistused, mis võivad segada inimest

liikuda avatud tööturule. Need võivad olla sotsiaalsed või psühholoogilised takistused, tervisepiirangud. Koostatakse

nende probleemide lahendamise plaani. Peale seda valitakse tegevusliiki, mis kõige rohkem sobib inimesele ning

paralleelselt arendab ka tema muud oskused (näiteks meeskonnatöö, monotoonne töö, töö vahetuvate

tööülesannetega, intellektuaalne töö). Selline meetod aitab välja selgitada inimese töösuutlikkust.

Oma töös kasutame HAMET ja CARe metoodikat.

Iga kliendi jaoks koostatakse arendamise plaani, kuhu püstitatakse eesmärgid. Kogu arenemise teekonda kolme etapi

jooksul pannakse kirja tegevuskavasse, mida alati täiendatakse vastavalt kliendi arengule ja muutustele. III etapil me

tõhustame teadmisi, mida kliendid omandasid I ja II etapi jooksul, toetame neid ning aitame ületada kriitilisi

situatsioone juhul kui nad peaksid tekkima.

Töötavaks kliendiks me nimetame inimest siis, kui ta on valmis iseseisvalt korraldama kogu protsessi: tööle tulemine,

valmisolek täitma tööülesandeid, kui tööprotsessi ei sega sotsiaalsed ja psühholoogilised takistused.

Me oleme valmis töötama igaühega, kes vajab PKT teenust (välja arvatud nägemispuudega inimesed, sest meil pole

kogenud spetsialiste ning tehnilist varustust ruumides nende turvaliseks liikumiseks).

Meie metoodika alusel oli LKT teenuse raames rakendatud 100% klientidest, suurem osa nendest jätkab siiamaani

töötamist.

Tuginedes meie kogemusele jõudsime arvamusele, et kui klient on kättesaadav igatpidi ja hoiab kontakti, saab temaga

edu saavutada.

Näiteks meil oli klient, kes paanikahoode tõttu kartis korterist väljuda ning inimestega suhelda. Alustasime temaga

koostööd sellest, et hakkasime suhtlema SMSga ning lõpptulemuseks rakendus ta tööle kokana.

4. Koostöösuhted teenuse osutamisel

- Milliste asutustega (nt

tervishoiuasutused, teised

teenusepakkujad jm) teeb pakkuja

PKT teenuse osutamisel koostööd?

Milles koostöö seisneb?

- Kirjeldage koostööd KOViga

teenust vajavate klientide

leidmiseks ja nende teenusel

Töötades klientidega toimub meil alati koostöö Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Lastekaitsega. Samuti

teeme koostööd ka psühhiaatritega.

Koostöö meie jaoks tähendab seda, et erinevaid teenusi pakkuvad organisatsioonid on samuti huvitatud kliendi

elukvaliteedi parandamises. Näiteks meil oli pikaajaline alkoholisõltuvusega töötu, kellel viidi laps lastekodusse ning

kes kaotas elukohta. Me tegime koostööd Eesti Töötukassaga, kus pakuti võlanõustamisteenust ning rehabilitatsiooni,

mis toimus tihedas koostöös meie asutusega (oli tehtud aktsent koostööle psühholoogi, sotsiaaltöötaja ning

kogemusnõustajaga). Saime kokkulepitud, et kliendile pakutakse sotsiaalelamut, mida me maksime kinni lühiajalise

kaitstud töö raames kliendi poolt teenitud rahast, koostöös lastekaitsega tegime plaani, et oleksid kõik asjad tehtud

püsimiseks. Kui sage ja milliste

küsimuste lahendamiseks senine

koostöö toimub?

selleks, et last tagasi saata. Peale ravikuuri psühhiaatria osakonnas jätkas klient töötamist meil LKT raames. Antud

hetkel see inimene töötab puhastusfirmas, sai lapse tagasi, ostis korteri (meie linnas on õnneks odavad korterid),

abiellus.

Antud edulood ei oleks, kui me ei teeks tihedat koostööd üheskoos erinevate asutustega.

Meil toimub koostöö sotsiaalteenuste osakonnaga, Hoolekandeteenused ASga, päevakeskustega, asutustega, mis

pakkuvad sotsiaaleluaset, tööalast ja sotsiaalset rehabilitatsiooni, Eesti Töötukassaga, usuliste koguduste liitudega,

psühhiaatridega, organisatsioonidega, kes pakuvad toetusteenuseid sõltlastele (MTÜ Me Aitame Sind).

- Kirjeldage, kes on teie

koostööpartnerid sobiva töö

pakkumiseks PKT teenuse

klientidele? Milliste asutustega

teete koostööd? Kuidas leiate

sobivaid allhanketöid? Kellega on

koostöölepped teenuste osutamiseks

või omatoodangu müümiseks? Kui

kaua olete nendega koostööd

teinud?

- Millist koostööd teete KOV-iga

klientidele sobivate

töövaldkondade/töökohtade

leidmiseks kogukonnas?

- Kui suur on selliste tööde osakaal,

mida kliendid teostavad väljaspool

töökeskust, nt koostööpartneri

juures?

Meil on loodud hea koostöö tööandjatega, kes on valmis meie kliente tööle rakendama.

Me teeme koostööd organisatsioonidega, kellel on omaltpoolt koostöö kohaliku omavalitsusega ning kes pakuvad

meile palgalisi linna heakorrastustöid (nt lehtede riisumine, muru niitmine, lillede istutamine, lume koristus). Kohalik

omavalitsus pakub ka vabatahtliku tööd (nt pinkide värvimine või abitööd linna ürituste korraldamises, mis väga

tõhustab meie klientide sotsialiseerumist).

Meie LKT läbiviimise raames 50% meie klientidest tegid allhanketöid meie partneritel.

5. PKT teenuse osutaja profiil,

teenuse osutamise suutlikkus ja

äriplaan

- Millised on pakkuja

tegevusvaldkonnad ja osutatavad

teenused (hoolekandeteenused,

tööturuteenused, rehabilitatsioon,

Meie asutus tegeleb kaitstud töö, tööharjutuste ja koolituste läbiviimisega.

Me pooldame seda, et klient saaks iseisesvalt töötada avatud tööturul ning niipea kui saame aru, et ta on valmis,

suuname teda allhanketööle meie partneri juurde. Kuid juhul kui klient ei ole selleks valmis, on meil palju töid, mida

ettevõtlus jm)? Mis on

põhitegevuseks? Kas pakkuja on

töökeskus või pigem asutus, kes

pakub töiseid tegevusi?

- Kaitstud töö raames teevad

kliendid erinevaid töid: näiteks

omatoodang, teenuse osutamine

väljaspool töökeskust, allhanketööd,

asutusesisesed tööd erinevatel

ametikohtadel. Palun tooge

protsentuaalselt välja erinevate

töövormide osakaal/ töömahud teie

asutuses.

- Milliseks prognoosite teenuse

raames töötava inimese töötasu II ja

III etapis? Millise lepingu alusel ja

koormusega töötamisvõimalust

pakute III etapi kliendile?

ta saab teha meie asutuses ning samuti väljaspool asutust (nt lehtede riisumine linnateritooriumil spetsialistide

juhendamisel).

Töömaht sõltub klientide töösuutlikkusest ning grupi suurusest. Näiteks mõnele kliendile saame korraldada

meeskonnatööd, füüsilist tööd. Teisele saame pakkuda intellektuaalsemat tegevust. On olemas ka võimalus, et

inimene töötaks ainult koos spetsialistiga, keda usalab, eraldi privaatses ruumis, tehes mingisugust monotoonset tööd.

Mõned kliendid saavad teha allhanketöid koos spetsialistidega

LKT teenuse kogemusest võib välja tuua, et II etapi alguses, kui kliendid veel ei osanud kiiresti ja kvaliteetselt

toodangut valmistada, oli miinimumpalga tunnitasust 3.48 eurot enesefinanseering 2,50 eurot.

II etapi kolmandaks kuuks oli enesefinanseeringu summa juba 1 euro, neljandal kuul saime juba täisulatuses maksta

kliendile töötasu, teenides omatoodangu müügiga. Ja 4 kliendi grupist kohe alguses hakkasid meie partneril tegema

allhanketöid, kuhu hiljem rakendusid tööle.

Töötasu väljateenimine sõltub kliendi töösuutlikkusest ja valmidusest. Meil on palju partnereid, kes on valmis meie

klientidele tööd pakkuma allhanketööna ning juhul kui klient ei ole valmis lahkuma tööle asutusest väljaspoole, on

meil lai valik tegevusi, millest saab valida ja mis, tuginedes meie kogemusele, sobiks iga inimesele.

Kui suur on pakkuja juures

erivajadustega inimeste poolt tehtud

toodete/teenuste müügist saadud

müügikäive perioodil 01.01.2022-

31.08.2022.

Palun esitage andmed pakkumuses

esitatud töövaldkondade kaupa, nt

puhastusteenindus – käive x eurot;

käsitööesemete tootmine – käive x

eurot; allhanketööd (pakendamine,

komplekteerimine jm) – käive x

eurot jne. Mitu % kõikidest PKT

teenuse või muu sarnase

teenuse/tegevuse klientidest

Perioodil 01.01.2022-31.08.2022. oli meie poolt müüdud 1200 tk saunatoodangut naturaalsest vildist, 62 poksikotti,

41 autohaagiste tente ja 1982 tk voodipesu.

Üldine summa saadud tulust on 19242 eurot.

Puhastusteenindus-2411 eurot

Käsitööesemete tootmine-6700 eurot

Pakendamine, komplekteerimine jm- 10131 eurot

pakkumuses esitatud valdkondades

töötasid?

6. Riskid ja nende maandamise

võimalused

- Milliseid on teenuse osutamisel

võimalikud riskid, takistused ja

probleemid?

- Kuidas pakkuja eelpool mainitud

riske vähendada kavatseb?

Praegusel hetkel kõige suuremad riskid on seotud Covid-19 haigusega, kuna avaldavad suurt psühholoogilist mõju nii

töötajatele kui klientidele. Meil on olemas töökogemus ka koroona kõige rangemate piirangute ajal ning meie

spetsialistid on suutelised märkama ning ületama kriisi, mis kliendil tekkida võib. Läbipõlemise riski maandumiseks

saame pakkuda superviisori teenust.

Me kasutame kõik laialtlevinud meetodid koroonaviiruse levimise piiramiseks (kaitsemaskid, desinfektorid kätele ja

pindadele, vahemaa hoidmine, vajadusel teeme kiirteste).

LKT teenuse raames puutusime kokku ka sellise riskiga, et pakkusime ainult 5 tegevusliiki ning kõike kliente oli

raske adapteerida nende tegevustele. Oli risk, et kellelgile võiks antud tegevus mitte sobida. Sellepärast praegu oleme

ettevalmistanud väga palju erinevaid tegevusi, millest saab leida tööd isegi kõige raskemale kliendile.

Kuna kliendid võivad olla väga ebastabiilsed, on olemas risk, et toodang ei saa valmis määratud tähtajaks või ei saa

õigeks ajaks lõpetada kokkulepitud tööd. Seetõttu kõik meie spetsialistid on väljaõpetatud ja oskavad õigel ajal aidata

igat liiki tööd lõpetada.

Samuti me saame aru, et võime raha mitte saada juhul, kui klient puudub vähemalt nõutud päevade miinimumi.

Seetõttu osutame ka teisi teenusi ja pakkume projekte, mis aitavad meie finantsriske maandada.

Uus klient- see on uus väljakutse kogu meeskonnale ja alati on risk, et meie teadmistest ei piisa selleks, et inimest

aidata. Seetõttõttu üritame meie haritust suurendada ning meie kolleegide kogemust üle võtta, nii Eestist kolleegidelt

kui ka välismaalt.

Pakkuja/ Teenuseosutaja nimi: MTÜ Sotsiaalarenduse Koolituskeskus Liider

Hanke piirkond ja maakond/maakonnad: OSA 3. Ida- Virumaa

1

Hankelepingu Lisa 6 ANDMETÖÖTLUSLEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2023 Sotsiaalkindlustusametile“ viitenumbriga 252658 tulemusena sõlmitud hankelepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja Mittetulundusühing Sotsiaalarenduse Koolituskeskus Liider (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku

2

taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik.

3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms).

3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:

3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. 4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

3

5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui:

6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. Vastutav töötleja Volitatud töötleja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

4

Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav

koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

5

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

6

Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud

teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

7

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________

1

Tehniline kirjeldus

Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2023 Sotsiaalkindlustusametile

Taustainfo Eestis arendatakse mitmesuguseid teenuseid vähenenud töövõimega inimestele. Pikaajaline kaitstud

töötamise teenus (edaspidi PKT teenus) pakub võimalust tööelus osalemiseks neile vähenenud

töövõimega inimestele, kes ei ole suutelised töötama avatud tööturu tingimustes. PKT teenust pakutakse

erivajadusega inimesele selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades sobivas toetavas keskkonnas

teenuseosutaja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, kus on tagatud kliendile vajalikul

määral psühhosotsiaalne tugi ja tööjuhendamine. Pikaajalise kaitstud töötamise teenuse esmaseks

eesmärgiks on erivajadusega inimese arendamine stabiilses töökeskkonnas ja kaitstud tingimustes ning

jõukohase võimaluse pakkumine tööelus osalemiseks. Kaitstud töö teenus võimaldab inimesel olla

aktiivne hoolimata tema erivajadusest, aitab kaasa paremale ühiskonda integreerumisele ning suurendab

sotsiaalset kaasatust.

PKT teenust on arendatud Eestis alates 2015. aastast Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest finantseeritava

projekti „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ raames, mis oli toetuse andmise

tingimuste (TAT) „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise

soodustamine“ üheks alategevuseks. Teenuse arendamise eesmärgiks on olnud käivitada pikaajalise

kaitstud töö keskused üle Eesti. Teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet (SKA). PKT teenuse

osutamisega alustati 2016. aastal, selleks viis SKA 2015. aasta lõpus läbi riigihanke „Kaitstud töö

teenuse ostmine“ (viitenumber 166113) PKT teenuseosutajate leidmiseks. 2017-2021 on PKT teenuse

pakkujate leidmiseks viidud aastate lõikes läbi riigihanked 178990, 192679, 193805, 201532, 226199.

2022.a (viitenumber 239710) ja 2023.a riigihangete rahastus on samuti Euroopa Sotsiaalfondi

vahenditest, toetuse andmise tingimused (TAT) „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“.

2023.a on viimane aasta, millal PKT teenust piloteeritakse.1

I TEENUSE SISU JA KORRALDUS

1. Teenuse eesmärk PKT teenuse eesmärgiks on pakkuda vähenenud töövõimega inimestele jõukohast töö tegemise

võimalust kaitstud ja toetavates tingimustes, samuti vajadusel tuge suundumisel tööturuteenustele või

tööle avatud tööturul. Kaitstud tingimustes töötamisel saavad suuremat tuge vajavad inimesed

omandada tööalaseid oskusi nende vajadusi arvestavas keskkonnas ja jõukohases töötempos, seejuures

tagatakse neile vajalikus ulatuses juhendamine ja abi.

2. Teenuse sihtgrupp 2.1. PKT teenuse sihtgrupiks on vähenenud töövõimega tööealised isikud, kelle puhul on täidetud kõik

alljärgnevad tingimused:

2.1.1. isik on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani).

2.1.2. isikul on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud

püsivalt (80-100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel;

2.1.3. isikul on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või on ta

läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;

2.1.4. isik on võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt 10 tundi nädalas I etapi lõpuks.

1 SHS muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuses on kirjeldatud võimalikke tulevikustsenaariume, kuidas

vähenenud töövõimega inimeste töötamist edaspidi toetada, võttes arvesse senise piloteerimise tulemusi.

2

2.2. PKT teenusel olev inimene ei tohi saada muid teenuseid või osaleda projektitegevustes, mille

raames teda samuti toetatakse töötamisel või pakutakse töiste tegevuste tegemise võimalust. Sellisteks

teenusteks ja tegevusteks on muuhulgas:

- töötamise toetamise teenus (Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel);

- teenuskomponendid „töö- või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud

keskkonnas“ või „töötamise toetamine“ ESF projektis „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli

rakendamine kohalikes omavalitsustes“.

- Töötukassa poolt korraldatav kaitstud töö.

2.3. PKT teenust ei saa inimene, kes samaaegselt saab ööpäevaringset erihooldusteenust

Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel.

2.4. Kui inimene on PKT teenusel I või II etapis (st tema töösuutlikkust alles hinnatakse või ta harjutab

või töötab kaitstud oludes, vt ka I ptk p.3.1 ja 3.2), ei ole lubatud samaaegselt töötada töölepingu alusel

või osutada teenust võlaõigusliku lepingu alusel mistahes isikute juures (v.a. teenuseosutajaga sõlmitud

vabatahtliku töö leping I etapis ning II etapis teenuseosutajaga sõlmitud leping, mis vastab tehtava töö

iseloomule).

3. Teenuse sisu lühikirjeldus PKT teenusel osaledes saab erivajadusega inimene teha töiseid tegevusi kaitstud oludes ja jõukohases

töötempos ning seejuures pakub PKT teenuseosutaja (edaspidi ka täitja) inimesele vajalikul määral

psühhosotsiaalset tuge ja tööjuhendamist. Teenuse osutamine toimub kolmes etapis:

 Teenuse I etapp - inimese töösuutlikkuse hindamine ning tööoskuste kujundamine. Selles etapis

hindab teenuseosutaja teenusele asunud inimese töösuutlikkust ning selgitab välja talle sobivad

tööd, mida isik kaitstud tingimustes teha saab, toimub tööharjumuse kujundamine ning tööoskuste

õpetamine ja harjutamine. Teenuseosutaja hindab kliendi arengut erinevate tööde lõikes;

 Teenuse II etapp - isik töötab kaitstud tingimustes, seejuures on talle teenuseosutaja poolt tagatud

vajalikus ulatuses juhendamine ja toetus. II etapis arendatakse kliendile sobilike tööde tegemiseks

tarvilikke oskusi, süvendatakse tööharjumust ja püütakse leida sobilik töö tööandja juures;

 Teenuse III etapp - isik töötab avatud tööturul või kaitstud tingimustes teenuseosutaja juures,

teenuseosutaja toetab isikut nii tööle asumisel kui töötamisel, et säilitada inimese töösuutlikkus ja

-tahe ning toetada tema tööl püsimist.

3.1. PKT teenuse I etapp 3.1.1 PKT I etapi eesmärk on teenusele asunud inimese töösuutlikkuse väljaselgitamine.

Teenuseosutaja hindab kliendi töötahet ja -suutlikkust ning selgitab välja kliendile sobivad tööd,

toimub tööharjumuse kujundamine ning tööoskuste õpetamine ja harjutamine. Teenuseosutaja

hindab kliendi arengut erinevate tööde lõikes. PKT I etapi jooksul selgitatakse välja, kas klient

on suuteline tegema eesmärgipäraselt tööd kaitstud tingimustes teenuse II etapis ja hinnatakse

tema potentsiaali liikuda tööle avatud tööturule.

3.1.2 Teenuseosutaja tegevused teenuse I etapis jagunevad kahe teenuskomponendi, töö- ja

sotsiaalse komponendi vahel.

a) I etapi tegevused hõlmavad töökomponendina:

- kliendi töösuutlikkuse hindamist;

- kliendile sobivate tööde väljaselgitamist (sh pakkumuses esitatud eri tööde proovimine);

- kliendile sobiva töökorralduse läbimõtlemist ja sobitamist;

3

- kliendi erivajadusest tulenevat töökoha ja töötingimuste hindamist ning kohandamist;

- kliendi tööharjumuse kujundamist;

- tööoskuste ja -võtete õpetamist ning tööde harjutamist;

b) I etapi tegevused hõlmavad sotsiaalse komponendina:

- kliendi juhendamist ja toetamist sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel;

- kliendi sotsiaalse võrgustiku tugevdamist;

- vajadusel muid tegevusi, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel (nt

vajadusel kliendi edasise töötamise vm tegevusega seotud küsimuste lahendamist, sh

tööturuteenustele suundumise korraldamist jmt).

Töökomponent on PKT teenuse põhikomponent, mis moodustab 80% teenuse osutamise

mahust. 20% teenuse osutamise mahust hõlmab isiku sotsiaalsete oskuste kujundamine ehk

sotsiaalkomponent. Kui klient on samaaegselt PKT teenusega ka erihoolekandeteenusel, saab

ta selle raames juba sotsiaalset toetust2 ja ei vaja seda enam kaitstud töö teenuse raames. Seetõttu

ei rahastata teenusepakkujale erihoolekande teenust saava kliendi eest sotsiaalse komponendi

osa, kuna see on juba kaetud erihoolekandeteenusega (vt II ptk p.2.3., III ptk p.5.1).

3.1.3 Teenuse I etapi kestus on 4 kuud3. Erandjuhul võidakse I etapi kestust pikendada veel kuni 2

kuud (näiteks elukoha või teenuseosutaja vahetuse tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel).

Kokku võib klient viibida teenuse I etapis kuni 6 kuud. Klient võib I etapist liikuda järgmisse

etappi ka varem, kuid mitte enne 30 päeva möödumist I etapi algusest. Otsuse kliendi II etappi

suunamise, I etapi erandkorras pikendamise või teenuse osutamise lõpetamise kohta teeb SKA,

lähtudes seejuures teenuseosutaja esitatud hinnangust (Lisa 5, PKT teenuse hinnang_2023)

kliendi töösuutlikkuse, arengupotentsiaali ja töötamiseks valmisoleku kohta.

3.1.4 Teenuse I etapis sõlmitakse PKT teenuseosutaja ja kliendi vahel vabatahtliku töö leping.

Täpsemalt on tingimused kirjeldatud III ptk punktis 4.1.

3.1.5 Hiljemalt PKT teenuse I etapi lõpuks annab teenuseosutaja hinnangu kliendi töösuutlikkusele

proovitud tööde põhjal (Lisa 5, PKT teenuse hinnang_2023). SKA teeb otsuse kliendi II etappi

suunamise kohta teenuseosutaja põhjendatud hinnangust lähtuvalt. I etapi lõpuks peab

järgmisesse etappi suunduv klient olema suuteline tegema eesmärgipärast tööd vähemalt 40

tundi kuus (keskmiselt 10 tundi nädalas). Isik ei pea kohe teenuse I etappi asudes suutma selles

mahus tööd teha, vaid tema suutlikkus tööd teha areneb I etapi jooksul järk-järgult. Samas peab

klient I etapis siiski täitma minimaalse teenuse ajamahu 20 tundi kuus, seejuures osaledes

teenusel vähemalt 10 päeval. Tööpäevana arvestatakse vähemalt 2 tundi töötamist. Täpsemad

nõuded I etapi korralduse kohta (sh minimaalne ajamaht, eemalolekud teenuselt, teenuselt välja

arvamine) on kirjeldatud III ptk punktides 2 ja 3).

3.2. PKT teenuse II etapp 3.2.1. PKT II etapi eesmärk on kujundada kliendil töö tegemise käigus tööharjumus, arendada sobilike

tööde tegemiseks tarvilikke oskusi ja leida sobilik töö kaitstud tingimustes või avatud tööturul.

Klient töötab kaitstud tingimustes vähemalt 40 tundi kuus, seejuures on talle teenuseosutaja poolt

tagatud vajalikus ulatuses juhendamine ja toetus. II etapi tegevuste hulka loetakse ka tegevused,

2 Täpsemalt on erihoolekandeteenuste tegevused loetletud SHS § 87 lg 2; § 94; § 97 lg 3; § 100 lg 2 p 1. 3 Kuna PKT teenuse tellimiseks on korraldatud riigihange, on sellest tulenevalt etappide kestused tehniliselt

piiratud sõlmitavate lepingute lõpptähtajaga (31.12.2023.a.).

4

mis eelnevad ja on vajalikud töökoha saamiseks avatud tööturul (nt tööandjatega vestlused ja uue

tööga tutvumispäevad) ning milles klient vajab teenuseosutaja abi ja toetust.

3.2.2. Teenuseosutaja tegevused teenuse II etapis jagunevad kahe teenuskomponendi, töö- ja sotsiaalse

komponendi vahel.

a) II etapi tegevused hõlmavad töökomponendina:

- kliendile kaitstud tingimustes töö tagamist;

- kliendi jaoks sobiva töökorralduse läbimõtlemist, kliendi erivajadusest tulenevat töökoha ja

töötingimuste hindamist ning vajadusel töökeskkonna kohandamist;

- kliendi pidevat juhendamist töötamisel PKT tingimustes eesmärgiga parandada tööoskusi,

arendada töövõimet, luua tööharjumus;

- kliendile sobiva töö otsimist, juhul kui klient on valmis liikuma avatud tööturule. Kliendi

toetamist kandideerimisel ja tööandjatega suhtlemisel. Toetamist sobivale töökohale

kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamisel (sh CV, kaaskiri vm), abistamist

töövestlustel ja tööandja juures töökohaga tutvumisel.

2) II etapi tegevused hõlmavad sotsiaalse komponendina:

- kliendi juhendamist, motiveerimist ja toetamist sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel;

- kliendi sotsiaalse võrgustiku tugevdamist;

- muid tegevusi, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel.

Töökomponent on PKT teenuse põhikomponent, mis moodustab 80% teenuse osutamise mahust.

20% teenuse osutamise mahust hõlmab isiku sotsiaalsete oskuste kujundamine ehk

sotsiaalkomponent. Kui klient on samaaegselt PKT teenusega ka erihoolekandeteenusel, saab ta

selle raames juba sotsiaalset toetust ja ei vaja seda enam kaitstud töö teenuse raames.4 Seetõttu

ei rahastata teenusepakkujale erihoolekande teenust saava kliendi eest sotsiaalse komponendi

osa, kuna see on juba kaetud erihoolekande teenusega (vt ka II ptk p.2.3., III ptk p.5.1).

3.2.3. Teenuse II etapi kestus on kuni 3 aastat või kuni PKT teenuse vajadus mingil põhjusel ära langeb5.

II etapi vältel esitab teenuseosutaja regulaarselt hinnangud (Lisa 5, PKT teenuse hinnang_2023)

kliendi töösuutlikkuse, arengupotentsiaali ja töötamiseks valmisoleku kohta, sh toob välja

erinevad tööd ja töötingimused, mis on kliendile töötamiseks sobilikud. Sotsiaalkindlustusamet

jälgib kliendi arengut teenusel. Nendel klientidel, kes ei ole II etapi lõppedes avatud tööturul

tööle asunud, on võimalik jätkata PKT teenuseosutaja juures töötamist kaitstud tingimustes III

etapis. Juhul, kui klient vajab töö tegemisel juhendamist oluliselt väiksemas mahus kui 40 tundi

kuus, suunab Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutaja hinnangu alusel ta PKT teenuse II etapist III

etappi juba enne 3 aasta möödumist.

3.2.4. PKT teenuse II etapis on teenuseosutajal kliendiga sõlmitud töötegemiseks tööleping või

võlaõiguslik teenuse osutamise leping, sõltuvalt töö mahust ja iseloomust. Täpsemalt on

tingimused kirjeldatud III ptk punktis 4.2.

3.2.5. PKT teenuse II etapis peab klient tegema eesmärgipärast tööd vähemalt 40 tundi kuus. Töötundide

väikseimaks arvestusühikuks on 30 minutit. Tööpäevana loetakse teenusel osalemist vähemalt 2

tundi päevas. Täpsemad nõuded II etapi korralduse kohta (sh nõutud ajamaht, eemalolekud

teenuselt, teenuselt väljaarvamine) on toodud III ptk punktides 2 ja 3.

3.2.6. Tegevusi, mida erihoolekandeteenuste kliendid teevad oma eluruumides erihoolekandeteenuse

raames, ei loeta töö tegemiseks kaitstud töö teenuse II etapi raames. Töötegevusteks ei loeta

4 Täpsemalt on erihoolekandeteenuste tegevused loetletud SHS § 87 lg 2; § 94; § 97 lg 3; § 100 lg 2 p 1. 5 Kuna PKT teenuse tellimiseks on korraldatud riigihange, on sellest tulenevalt etappide kestused tehniliselt

piiratud sõlmitavate lepingute lõpptähtajaga (31.12.2022.a.).

5

igapäevaseid kodukeskkonna tegevusi, nt hoone ja territooriumi koristamine, puude toomine,

kütmine, abitööd köögis, pesu pesemine jmt. Sotsiaalhoolekande seaduses loetletud erihoole-

kandeteenustel pakutavad töised tegevused ei liigitu töötegevusteks PKT II etapis, küll aga

loetakse PKT I etapis isiku tööoskuste kujundamiseks ja hindamiseks sobilike tegevuste hulka.

3.3. PKT teenuse III etapp 3.3.1 PKT III etapi eesmärgiks on kliendi töövõime säilitamine ja tööl püsimise toetamine. Klient

töötab avatud tööturul või teenuseosutaja juures, teenuseosutaja toetab isikut nii tööle asumisel

kui töötamisel, pakkudes vajalikul määral juhendamist ja nõustamist.

Kui klient jätkab töötamist teenuseosutaja juures, siis tema töösuutlikkus on vähemalt 40 tundi

kuus ning talle tagatakse võimetekohane töökoormus.

3.3.2 Teenuseosutaja tegevused teenuse III etapis jagunevad kahe teenuskomponendi, töö- ja

sotsiaalse komponendi vahel.

1) III etapi tegevused hõlmavad töökomponendina:

- kliendi nõustamist töötamise ajal, avatud tööturul töötava kliendi toetamist ja juhendamist

tööandja tööjuhistest lähtuvalt;

- tööandjate nõustamist tema juures töötava kliendi erivajadustest lähtuvalt tööülesannete

ja/või töökeskkonna kohandamisel;

- kliendi ja tööandjaga regulaarselt ühenduse hoidmist, et ennetada töökohal raskuste

tekkimist. Tekkinud probleemidele lahenduste leidmisele kaasa aitamist;

- kliendi tööotsingute alast nõustamist ja juhendamist, kliendi toetamist kandideerimisel ja

tööandjatega suhtlemisel, abistamist töövestlustel ja tööandja juures töökohaga tutvumisel;

2) III etapi tegevused hõlmavad sotsiaalse komponendina:

- kliendi toetamist sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel;

- kliendi juhendamist, nõustamist, motiveerimist ja toetamist sotsiaalsete jm probleemide

lahendamisel, kliendi sotsiaalse võrgustiku jõustamist ja tugevdamist;

- muid tegevusi, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel.

Töökomponent on PKT teenuse põhikomponent, mis moodustab 80% teenuse osutamise

mahust. 20% teenuse osutamise mahust hõlmab isiku sotsiaalsete oskuste kujundamine ehk

sotsiaalkomponent. Kui klient on samaaegselt PKT teenusega ka erihoolekandeteenusel, saab

ta selle raames juba sotsiaalset toetust ja ei vaja seda enam kaitstud töö teenuse raames. Seetõttu

ei rahastata teenusepakkujale erihoolekande teenust saava kliendi eest sotsiaalse komponendi

osa, kuna see on juba kaetud erihoolekande teenusega (vt ka III ptk p.5.1.).

3.3.3 PKT III etapp ei ole ajaliselt piiratud6. See tähendab, et klient võib PKT teenuse III etapis olla

seni, kuni ta vajab töö tegemisel regulaarset juhendamist ja toetamist või langeb PKT teenuse

saamise vajadus mingil muul põhjusel ära. III etapi vältel esitab teenuseosutaja regulaarselt

hinnangud (Lisa 5, PKT teenuse hinnang_2023) kliendi töösuutlikkuse ja tööga toimetuleku

kohta, sh toob välja erinevad tööd ja töötingimused, mis on kliendile töötamiseks sobilikud.

3.3.4 Klient töötab teenuseosutaja juures või avatud tööturul ja tal on teenuseosutajaga või tööandjaga

sõlmitud töötegemiseks leping, mille liik sõltub töö iseloomust (tööleping või võlaõiguslik

teenuse osutamise leping). Täpsemad tingimused on kirjeldatud III ptk p. 4.3.

3.3.5 III etapis peab teenuseosutaja I ptk punktis 3.3.2 nimetatud tegevusi ellu viima vastavalt kliendi

vajadusele, kuid vähemalt 4 tundi kuus. Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide

6 Kuna PKT teenuse tellimiseks on korraldatud riigihange, on sellest tulenevalt etappide kestused tehniliselt

piiratud sõlmitavate lepingute lõpptähtajaga (31.12.2023.a.).

6

üle, millal isikule, isiku tööandjale või isikuga koos töötavatele isikutele on teenust vahetult

osutatud.

3.3.6 Töö tegemiseks PKT III etapi raames ei loeta tegevusi, mida erihoolekandeteenuste kliendid

teevad oma eluruumides erihoolekandeteenuse raames. Töötegevusteks ei loeta igapäevaseid

kodukeskkonna tegevusi, nt hoone ja territooriumi koristamine, puude toomine, kütmine,

abitööd köögis, pesu pesemine jmt.7

3.3.7 Klient, kes kaotab oma senise töökoha avatud tööturul, võib PKT teenuse III etapis edasi olla

kuni 2 kuud, ilma et tal oleks kehtiv tööleping või võlaõiguslik teenuse osutamise leping, kuid

seda juhul kui teenuseosutaja vähemalt miinimummahus osutab talle toetavaid tegevusi, mis on

tarvilikud uue töökoha leidmiseks. Kui kahe kuu jooksul klient ei ole tööle asunud avatud

tööturule või teenuseosutaja juurde, siis kliendile teenus lõpetatakse.

4. PKT teenuse osutamise üldpõhimõtted 4.1. PKT teenuse osutamisel on oluline klientide eripäraga arvestamine, teenuse kasutajamugavus ning

töö (sh tööaja) paindlikkus klientide jaoks.

4.2. PKT teenuse osutamisel lähtutakse Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest8 ja Eesti erihoole-

kandeteenuste kvaliteedijuhisest9. Juhise järgi on kõige olulisemad kvaliteedipõhimõtted:

- isikukesksus

- teenuse võimestav iseloom

- tulemustele orienteeritus

- vajaduspõhine lähenemine

- terviklik lähenemine

- isiku õiguste kaitse

- kaasamine

- töötaja pädevus ja eetika

- organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine.

4.3. Kaitstud töö teenusel on kliendile teenuseosutaja poolt tagatud vajalikus ulatuses juhendamine ja

toetus. PKT teenuse I ja II etapis klienti juhendatakse ja toetatakse tema töötamise ajal pidevalt, III

etapis vastav kliendi vajadustele, kuid mitte vähem kui 4 tundi kuus. II ja III etapi tegevuste hulka

loetakse muuhulgas tegevused, mis eelnevad ning on vajalikud töökoha saamiseks nagu

tööandjatega vestlused ja uue tööga tutvumispäevad, milles klient vajab teenuseosutaja abi ning

toetust.

4.4. Klientidele pakutavate tööde nimekiri peab olema mitmekesine. Teenuseosutaja tagab aastaringselt

I etapis tööproovimise ja tööharjutamise ning II etapis kaitstud tingimustes tööd vähemalt kolmes

erinevas töövaldkonnas ehk sisult erinevates töölõikudes. Tööde mitmekesisus võimaldab töötamist

sise- ja välistingimustes, füüsiliselt aktiivseid ja passiivseid töötegevusi, tegevusi grupis ja

individuaalselt10. Teenuseosutaja kirjeldab pakkumuses (vorm 1), millistes valdkondades ta

sihtgrupi klientidele I etapis tööproovimist ja tööharjutamist pakub ja millistes valdkondades ta

klientidele II ja III etapis töö tegemist võimaldab ning täpsustab, kas tööde teostamine on pidev või

hooajaline. Teenuseosutaja on kohustatud PKT klientidele kõiki neid töövaldkondi reaalselt

7 Täpsemalt on erihoolekandeteenuste tegevused loetletud SHS § 87 lg 2; § 94; § 97 lg 3; § 100 lg 2 p 1. 8 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet-ja-jarelevalve/kvaliteedijuhised#Eesti%20sotsiaalteenuste%20kvaliteedijuhis 9 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-

editors/Sotsiaalteenused/Kvaliteet/erihoolekandeteenuste_kvaliteedijuhis.pdf 10 Nägemispuudega isikutele pakutavate tööde loetelu võib tulenevalt isikute tegutsemispiirangute iseloomust

olla vähem mitmekesine, kuid peab hõlmama töid vähemalt kolmes erinevas töövaldkonnas.

7

pakkuma, mida ta on pakkumuses loetlenud. Poolte kokkuleppel võib töövaldkondade nimekirja

vastavalt klientide vajadustele teenuse osutamise perioodil muuta või täiendada.

4.5. Kliendi töötamisel teenuseosutaja juures tagab teenuseosutaja kliendile kaitstud tingimustes töö

igaks kliendi tööpäevaks.

4.6. Kliente juhendavad spetsialistid omavad sihtrühmaga töötamise kogemust ja nõuetekohast väljaõpet

(vt kvalifikatsiooninõudeid II ptk p.4) ning neid on töötegemise asukohas piisaval hulgal,

minimaalselt üks juhendaja 7 (seitsme) teenuse saaja kohta. Teenusepakkujal on õigus otsustada,

millisel hulgal tegevusjuhendajaid erinevate töötegevuste juurde kaasata, et igale kliendile oleks

tagatud piisav tugi ja juhendamine ning töökorralduses oleks arvestatud klientide erinevate

vajadustega.

4.7. Teenuseosutaja esitab pakkumuses (vorm 1) I, II ja III etapi teenuse osutamise ruumide sisustuse,

seadmete ja vahendite kirjelduse. Teenuseosutaja kirjeldab oma pakkumuses (vorm 2) enda poolt

pakutava teenuse üldist korraldust, koostööd erinevate partnerite ja võrgustikuliikmetega,

võimekust erinevate töövaldkondade pakkumiseks ning toob välja, millist lisandväärtust, sh rahalist

tulu loovad klientide poolt tehtavad töötegevused.

4.8. Nõuded ruumidele, PKT teenuse osutamise kohale.

4.8.1. Üldised nõuded.

Tööruumides peab olema tagatud piisav õhuvahetus, küllaldane loomulik ja kunstlik valgustus,

kanalisatsioon ja võimalus tualeti kasutamiseks. Teenuse osutamise ruumid tuleb hoida puhtad.

PKT teenust ei tohi osutada kodustes tingimustes.

4.8.2. Töökeskkonnale esitatavad nõuded.

Teenuseosutaja täidab teenuse osutamisel töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud

nõudeid ja tagab klientide ohutuse. Teenuse osutamise koht, ruumid ja kliendi kaitstud töökoht

peavad vastama töökeskkonnale esitatavatele nõuetele. Kui PKT teenuseosutaja, kellel on

kliendiga sõlmitud töö tegemiseks leping, suunab kliendi tööle koostööpartneri ruumidesse,

tagab PKT teenuseosutaja, et koostööpartneri ruumid vastavad töökeskkonnale esitatavatele

töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele.

4.8.3. Ligipääsetavus.

PKT teenuse osutamise asukoht peab olema PKT teenuse sihtrühmale ligipääsetav. Kui teenuse

osutamise koht ei asu ühistranspordiga ligipääsetavas kohas, siis korraldab klientidele transpordi

teenuse osutamise kohta ja tagasi teenuseosutaja ning vastavad kulud sisalduvad teenuse

maksumuses. Kui kliendi kaitstud töökoht II ja III etapis ei asu teenuse osutamise kohana

nimetatud aadressil ning töökohale puudub ühistranspordiga ligipääs, siis korraldab transpordi

töökohta ja tagasi teenuseosutaja ning vastavad kulud sisalduvad teenuse maksumuses.

Teenuseosutaja peab vajadusel olema valmis tagama liikumispuudega isikutele juurdepääsu

teenuse osutamise ruumidesse (sh tualett jm ruumid). Teenuseosutaja arvestab nimetatud kulu

pakkumuse maksumuse sisse.

4.9. ESF teavitusnõuded.

PKT teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad olema ESF vahenditest rahastatavatele

tegevustele esitatavate teavitusnõuete kohaselt tähistatud.11

4.10. Teenuseosutaja hindab regulaarselt iga PKT teenusel viibiva kliendi käekäiku ja arengut ning

koostab kirjaliku hinnangu kliendi arengu kohta erinevate proovitud tööde lõikes koos edasise

tegevuskavaga (Lisa 5, PKT teenuse hinnang_2023). Teenuseosutaja poolt koostatud hinnang

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012, VV 12.05.2022.a määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

8

kliendi kohta sisaldab ülevaadet kliendi toimetulekust, tema tugevustest ja nõrkustest ning

suutlikkusest jätkata teenusel. Tegevuskava kirjeldab kliendile teenuse osutamise eesmärki ja selle

saavutamiseks vajalikke tegevusi ning nende tegevuste ajalist mahtu. Tegevuskava võetakse

kliendile igapäevase teenuse osutamise aluseks.

4.11. Teenuseosutaja poolt tehtav klienditöö on korrektselt dokumenteeritud, dokumendid

Sotsiaalkindlustusametile õigeaegselt esitatud. Dokumentide säilitamine peab olema tagatud

nõutud viisil. Täpne aruandlus ja vormid, dokumentide esitamise tähtajad ning dokumentide

säilitamise nõuded on kirjeldatud III ptk punktides 7, 8 ning hankelepingus ja selle lisades.

II PKT TEENUSKOHTADE ARV JA TÄITMINE 2023. AASTAL

1. Hanke osad. Teenuse maksimaalne rahaline maht hanke osade lõikes Sotsiaalkindlustusamet soovib leida PKT teenust osutavaid asutusi kõikidesse Eesti maakondadesse.

2023. aastaks PKT teenuseosutajate leidmiseks viiakse läbi riigihange (viitenumber 252658).

Teenuse maksimaalne rahaline maht summas kuni 1 305 000 eurot (ilma käibemaksuta) jaguneb

hanke osade lõikes järgmiselt (summad käibemaksuta):

Hanke osa Maakond/maakonnad Teenuse maksimaalne rahaline maksumus

1. Harjumaa 393 100 eurot

2. Tartumaa 155 100 eurot

3. Ida-Virumaa 98 900 eurot

4. Lääne-Virumaa 149 800 eurot

5. Pärnumaa

Viljandimaa

187 200 eurot

6. Jõgevamaa

Järvamaa

Raplamaa

93 600 eurot

7. Põlvamaa

Valgamaa

Võrumaa

133 700 eurot

8. Hiiumaa

Läänemaa

Saaremaa

93 600 eurot

Sotsiaalkindlustusametil ei ole kohustust tellida teenuseid hankelepingu maksimaalses rahalises mahus.

Lepingute täitmise tegelik maht võib kujuneda väiksemaks kui käesolevas punktis märgitud

maksimaalne rahaline maht, kuna tegelik teenuste rahaline maht igas hanke osas sõltub klientide arvust,

teenusel osaletud ajast ja teenuste maksumusest.

2. Teenuse eest tasumine 2.1. Teenuseosutajatele tasutakse PKT teenuse eest I, II ja III etapis nn pearaha põhimõttel (pearaha

= ühe täiskalendrikuu teenustasu teenusel osaleva ühe kliendi eest vastavalt

teenuskomponentidele). Pearaha täismäär ja ühtlasi maksimaalne määr (sisaldab mõlemat

teenuskomponenti ilma käibemaksuta) on kõikides maakondades järgmine:

 teenuse I etapis - eeldatavalt 305 (kolmsada viis) eurot kalendrikuus;

9

 II etapis - eeldatavalt 305 (kolmsada viis) eurot kalendrikuus;

 III etapis - eeldatavalt 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot kalendrikuus.

2.2. Teenuse etappide tegelikud maksumused esitatakse teenuseosutaja poolt pakkumuses. Teenuste

eest tasub Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajale vastavalt tema poolt pakkumuses esitatud

maksumustele.

2.3. PKT klientide eest, kes samaaegselt on ka erihoolekandeteenusel, tasutakse teenuseosutajale

ainult teenuse töökomponendi eest, st 80% lepingus fikseeritud pearahast (vt ka I ptk p.3.1., III

ptk p.5.1).

3. Kliendikohtade arv piirkondade lõikes 3.1. Planeeritav PKT kliendikohtade arv 2023. aastaks on 488 inimest, mis hõlmab nii uusi kliente kui

neid, kes olid teenusel eelmistel aastatel ning jätkavad teenusel ka 2023. aastal. PKT teenuse

kliendikohtade arv teenuse kõikide etappide (I, II ja III) peale kokku on 2023. aastal maakondade

lõikes järgmine:

Hanke osa Maakond Maksimaalne kliendikohtade arv

1. Harjumaa 147

2. Tartumaa 58

3. Ida-Virumaa 37

4. Lääne-Virumaa 56

5. Pärnumaa

Viljandimaa

70

6. Jõgevamaa

Järvamaa

Raplamaa

35

7. Põlvamaa

Valgamaa

Võrumaa

50

8. Hiiumaa

Läänemaa

Saaremaa

35

Kokku 488

3.2. Hanke osade lõikes on maksimaalne PKT kliendikohtade arv ette antud, kuid iga teenuseosutaja

näitab oma pakkumuses ära hanke osa(d), kus ta teenust osutada soovib ja enda poolt soovitud

kliendikohtade arvu igas hanke osas. Vastavaks tunnistatud pakkumustele igas hanke osas jaotatakse

(esialgu) kuni 21 kliendikohta pakkumuste punktidest moodustunud pingerea alusel. Kui peale

esialgset jaotust on veel alles jäänud kliendikohti vastavas hankeosas, siis edasised kliendikohad

jaotatakse hankepakkumuse pingerea alusel, võttes arvesse pakkumuses taotletud kliendikohtade

arvu ning nõuetele vastavate spetsialistide arvu.

3.3. Sotsiaalkindlustusamet ei taga teenuse osutamise perioodil kõigi teenusekohtade täitumist, kuid teeb

omapoolselt teavitustööd kohalikes omavalitsustes jt partnerite hulgas potentsiaalsete PKT teenuse

klientide leidmiseks.

3.4. Sotsiaalkindlustusamet sõlmib hanke iga osas ühe või mitu hankelepingut. Hankelepingu lisaks on

andmed, mille teenuseosutaja esitas pakkumuse koosseisus Vormil 1 ja 2.

10

4. Nõuded PKT teenust osutavatele asutustele ja vahetut klienditööd tegevatele

töötajatele 4.1. PKT teenust oodatakse osutama organisatsioone, kellel on varasem kokkupuude ja kogemus töös

sihtrühmaga (vt I ptk p.2) ja kes soovivad neile jõukohast töötamise võimalust pakkuda.

Pikaajaline kaitstud töö teenus ei ole erihoolekandeteenus Sotsiaalhoolekande seaduse mõistes ja

selle osutamiseks ei pea pakkujal olema sellesisulist tegevusluba. (vt riigihanke

vastavustingimusi)

4.2. Klienditööd vahetult tegevatel spetsialistidel on sihtrühmaga töötamise kogemus ja

kvalifikatsioon, mis vastab riigihanke alusdokumentide nõuetele (vt riigihanke

vastavustingimusi):

4.2.1. Klienditööd vahetult tegev spetsialist omab hanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul

vähemalt 12 kuud praktilist töökogemust12 nende isikutega, kellel on nägemis- või

liitpuue, psüühikahäire, püsiv ajukahjustus või on läbi elanud peaajutrauma ja samaaegselt

vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:

a) tal on vähemalt keskharidus ja ta on läbinud sotsiaalhoolekande seaduse § 86 lg 7 alusel

kehtestatud kava kohase 260-tunnise tegevusjuhendaja koolituse.

b) tal on riiklikult tunnustatud sotsiaaltööalane kutse- või kõrgharidus või kutseseaduse

alusel antud sotsiaaltöötaja kutse;

c) tal on riiklikult tunnustatud alushariduse pedagoogika-, eripedagoogika-,

sotsiaalpedagoogika- või psühholoogiaalane kõrgharidus;

d) tal on tegevusteraapiaalane kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi

kutse;

e) tal on keskharidus ja tegevusjuhendamisalane kutseharidus või kutseseaduse alusel

antud tegevusjuhendaja kutse;

f) tal on vaimse tervise õenduse alane kutse- või kõrgharidus;

4.2.2. Vähemalt ühel kliente juhendaval spetsialistil peab olema kõrgharidus sotsiaaltöös või

alushariduse pedagoogikas, psühholoogias, eripedagoogikas, sotsiaalpedagoogikas või

tegevusteraapias.

Soovitatav on, et PKT teenusel kliente vahetult juhendavad spetsialistid on läbinud

tööjuhendamise alase täiendkoolituse (vt riigihanke hindamiskriteeriume).

5. Vabade kliendikohtade jaotamine 5.1. Juhul, kui hanke osas taotleti kliendikohti kokku vähem, kui maksimaalne kliendikohtade arv või ei

olnud kliendikohti võimalik jaotada piirkonnas ette nähtud maksimaalses kliendikohtade arvus (nt

nõuetele vastavate spetsialistide puudumise tõttu), siis on võimalik piirkonnas jaotamata jäänud

kliendikohad hankelepingu täitmise ajal ära jaotada sama piirkonna piires.

5.2. Vabade kliendikohtade jaotamiseks pöördub Sotsiaalkindlustusamet esmalt selle teenuseosutaja

poole, kelle pakkumus vastava maakonna pingereas oli esimesel kohal ja teeb pakkumuse

täiendavate kliendikohtade saamiseks.

5.3. Teenuseosutaja peab vastama Sotsiaalkindlustusameti pöördumisele 5 (viie) tööpäeva jooksul ja

vajadusel esitama sama tähtaja jooksul klienditööd tegeva spetsialisti dokumendid juhul, kui

12 Töökogemuseks ei loeta perekonnaliikmete/ sugulaste /leibkonnaliikmete hooldamist. Samuti ei loeta

töökogemuseks vabatahtlikku töötamist.

11

täiendava kliendikoha lisandumisega oleks klienditööd vahetult tegevate spetsialistide arv väiksem,

kui nõutud (I ptk p. 4.6).

5.4. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib teenuseosutaja esitatud dokumentide vastavust 5 (viie) tööpäeva

jooksul ja dokumentide nõuetele vastavuse korral valmistab ette hankelepingu muudatuse, millega

muudetakse kliendikohtade arvu ja vajadusel ka klienditööd vahetult tegevate spetsialistide

nimekirja.

5.5. Sotsiaalkindlustusamet esitab pakkumuse vaba kliendikoha eraldamiseks pingereas järgmise

pakkumuse esitanud teenuseosutajale juhul, kui pingereas eelmisel kohal olnud pakkumuse esitanud

teenuseosutaja:

5.5.1. teatab, et ei soovi vaba kliendikohta saada;

5.5.2. ei vasta Sotsiaalkindlustusameti taotlusele II ptk punktis 5.3 sätestatud tähtaja jooksul või ei

esita sama tähtaja jooksul nõutud dokumente;

5.5.3. vahetult klienditööd tegevate spetsialistide arv ei vasta I ptk p. 4.6. nõutule või nende

kvalifikatsioon ei vasta nõutule või ei ole spetsialistide vastavuse kohta esitatud nõutud

dokumente.

Muus osas kohaldatakse vaba kliendikoha eraldamisel II ptk punktides 5.3 kuni 5.5 sätestatut.

5.6. Selguse mõttes, II ptk punktis 5 kirjeldatud põhimõtteid rakendades on võimalik ja lubatud, et

konkreetsele teenuseosutajale jaotatakse rohkem kliendikohti, kui oli algselt näidatud

teenuseosutaja pakkumuses, st hankelepingu täitmise ajal ei ole pooled piiratud teenuseosutaja

pakkumuses näidatud kliendikohtade arvuga, kui see on kooskõlas viidatud punktides kirjeldatud

põhimõtetega. Eeltoodud viisil kliendikohtade jaotamisel ei jaotata ühelgi juhul siiski rohkem kohti,

kui oli maksimaalne kliendikohtade arv vastavas piirkonnas, arvestades kõiki vastava maakonna

osas sõlmitud lepinguid ja jaotatud kliendikohti.**

6. Täitmata kliendikohtade jaotamine hankelepingu täitmise ajal 6.1. Juhul, kui lepingu kestel ei ole teenuseosutajale jagatud kohad vähemalt 2 kuud ettenähtud

mahus täidetud või tekivad muul põhjusel vabad kliendikohad, on Sotsiaalkindlustusametil

õigus vabad kliendikohad ümber jaotada.

6.2. Kui kohad ei ole ettenähtud mahus täidetud, pöördub SKA teenuseosutaja poole ettepanekuga

täitmata kliendikohtadest loobumiseks.

6.3. Vabade kliendikohtade jaotamiseks on SKAl õigus pöörduda ettepanekuga nende jaotamiseks

piirkonnas teenuseosutaja poole, kellel on jaotatud ja maksimaalses mahus täidetud kohtadele

lisaks kliendikoha ootel olevaid kliente.

6.4. Vabade kliendikohtade jagamiseks pöördub SKA esmalt selle teenuseosutaja poole, kelle

pakkumus piirkonnas, kus kohta on taotletud, oli pingereas esimesel kohal ja teeb pakkumuse

täiendavate kliendikohtade saamiseks. Klientide taotlused rahuldatakse taotluste esitamise

ajalises järjekorras.

6.5. Teenuseosutaja peab vastama Sotsiaalkindlustusameti pöördumisele 5 (viie) tööpäeva jooksul

ja vajadusel esitama sama tähtaja jooksul klienditööd tegeva spetsialisti dokumendid juhul, kui

täiendava kliendikoha lisandumisega oleks klienditööd vahetult tegevate spetsialistide arv

väiksem, kui nõutud (I ptk p. 4.6).

6.6. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib teenuseosutaja esitatud dokumentide vastavust 5 (viie)

tööpäeva jooksul ja dokumentide nõuetele vastavuse korral valmistab ette hankelepingu

muudatuse, millega muudetakse kliendikohtade arvu ja vajadusel ka klienditööd vahetult

tegevate spetsialistide nimekirja.

12

6.7. Sotsiaalkindlustusamet esitab pakkumuse vaba kliendikoha eraldamiseks pingereas järgmise

pakkumuse esitanud teenuseosutajale juhul, kui pingereas eelmisel kohal olnud pakkumuse

esitanud teenuseosutaja:

6.7.1. teatab, et ei soovi vaba kliendikohta saada;

6.7.2. ei vasta Sotsiaalkindlustusameti taotlusele II ptk punktis 6.5 sätestatud tähtaja jooksul või

ei esita sama tähtaja jooksul nõutud dokumente;

6.7.3. vahetult klienditööd tegevate spetsialistide arv ei vasta I ptk p. 4.6. nõutule või nende

kvalifikatsioon ei vasta nõutule või ei ole spetsialistide vastavuse kohta esitatud nõutud

dokumente.

6.7.4. Muus osas kohaldatakse vaba kliendikoha eraldamisel II ptk punktides 6.2 kuni 6.7

sätestatut.

6.8. II ptk punktis 6 kirjeldatud põhimõtteid rakendades on võimalik ja lubatud, et konkreetsele

teenuseosutajale jaotatakse rohkem kliendikohti, kui oli algselt näidatud teenuseosutaja

pakkumuses, st hankelepingu täitmise ajal ei ole pooled piiratud teenuseosutaja pakkumuses

näidatud kliendikohtade arvuga, kui see on kooskõlas viidatud punktides kirjeldatud

põhimõtetega. Eeltoodud viisil kliendikohtade jaotamisel ei jaotata ühelgi juhul siiski rohkem

kohti, kui oli maksimaalne kliendikohtade arv vastavas piirkonnas, arvestades kõiki vastava

maakonna osas sõlmitud lepinguid ja jaotatud kliendikohti.

III JUHISED PKT TEENUSE OSUTAMISEKS JA KORRALDAMISEKS

1. Teenusele suunamine Kaitstud töö teenusele suunab kliente ja teenuse katkestab/lõpetab ennetähtaegselt

Sotsiaalkindlustusamet. Üldjoontes on korraldus järgmine:

1.1. PKT teenusele asumiseks esitab isik või tema eestkostja Sotsiaalkindlustusametile vastava taotluse,

kuhu mh märgib ka oma eelistuse teenuseosutaja ja teenuse osutamise asukoha osas.

Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultant hindab isiku kõrvalabi ja toetuse vajadust, valmisolekut

töötamiseks ning otsustab, kas sobivaks abimeetmeks on pikaajalise kaitstud töö teenus. Teenuse

vajaduse puhul abistab teenuste konsultant sobiva teenuseosutaja valikul ja vaba teenuskoha

olemasolul suunab inimese teenusele (seejuures lähtub Sotsiaalkindlustusameti esindaja võimalusel

teenust taotleva isiku soovidest teenuse osas, juhul kui eelistatud teenusepakkuja juures ja/või

teenuse osutamise asukohas on vabu teenuskohti). Kui isiku poolt soovitud piirkonnas või sobiva

teenuseosutaja juures pole hetkel vabu teenusekohti, pannakse isik PKT teenuse järjekorda.

1.2. Klientide teenusele suunamine toimub kalendrikuu põhiselt, st alates 1.kuupäevast. Erandiks on

kliendid, kes olid teenusel riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga,

kuid keda ei ole pärast nimetatud kuupäeva uuesti teenusele suunatud. Nende klientide teenusele

võtmine on kirjeldatud III ptk punktides 1.6.1., 1.7.2., 1.7.3. ja 1.8.3. Kui klient asub II etapis tööle

avatud tööturule ning vajab töötamiseks ja tööl püsimiseks teenuseosutaja tuge, siis on võimalik III

etappi suunamine tööandjaga sõlmitud töö tegemise lepingu kehtivuse algusest.

1.3. Teenusele asuva isiku võib Sotsiaalkindlustusamet suunata ka kohe II etappi, kui teenuseosutajale,

kes kliendile PKT teenust osutama hakkab, on kliendi töösuutlikkus eelnevalt teada.

1.4. Põhjendatud vajaduse korral võib PKT klient liikuda II etapist tagasi I etappi, samuti III etapist

tagasi II etappi, ühel korral mõlema etapi kohta. III etapist ei saa tagasi liikuda I etappi.

1.5. Klient on kohustatud ilmuma teenusele 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul alates teenusele

suunamise perioodi algusest (vt ka III ptk p.3.3 ja 3.4).

1.6. Klientide teenusele suunamine I etappi toimub järgmiselt:

13

1.6.1. kliendid, kes olid teenusel riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva

seisuga teenuse I etapis (sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis),

suunatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt teenusele esimesel võimalusel ning klient ei pea

selleks täiendavat taotlust esitama. Selliste klientide I etapi kestus määratakse suunamise

otsuses selliselt, et teenuse I etapp lõpeb kalendrikuu viimase kuupäevaga ning ühtlasi ei ületa

kokku 4 (neli) kalendrikuud, arvestades I etapi summaarset kestust nii riigihanke 239710 kui ka

käesoleva hanke alusel. Erandina võidakse suunata teenuse I etappi täiendavalt kuni kaheks

kuuks neid kliente, kes siirduvad käesoleva hanke raames teenusele teise teenuseosutaja juurde;

1.6.2. hankelepingu sõlmimise kuust alates suunatakse uued kliendid teenusele esimesel võimalusel.

Selliste klientide I etapi kestus määratakse suunamise otsuses selliselt, et teenuse I etapp lõpeb

kalendrikuu viimase kuupäevaga ning ühtlasi ei ületa kokku 4 (neli) kalendrikuud. Uueks

kliendiks ei loeta klienti, kes oli teenusel riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise

kuupäeva seisuga sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis;

1.6.3. alates hankelepingu sõlmimisele järgnevast kuust suunatakse uued kliendid teenusele alates

järgneva kalendrikuu 1. kuupäevast ning teenuse kestus on 4 (neli) kuud;

1.7. Klientide teenusele suunamine II etappi toimub järgmiselt:

1.7.1. kui klient on valmis suunduma teenuse II etappi (sh juhul, kui klient on selleks valmis enne I

etapi lõpptähtaega), esitab täitja Sotsiaalkindlustusametile sellekohase ettepaneku koos

hinnanguga kliendi töösuutlikkuse ja tööoskuste kohta hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks.

Otsuse I etapi pikendamise, kliendi II etappi suunamise või teenuse osutamise lõpetamise kohta

teeb Sotsiaalkindlustusamet, lähtudes seejuures teenuseosutaja põhjendatud hinnangust kliendi

töösuutlikkusele, arengupotentsiaali ja töötamiseks valmisoleku kohta.

1.7.2. klient, kes oli riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga teenuse

II etapis (sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis), suunatakse

Sotsiaalkindlustusameti poolt teenusele esimesel võimalusel ning klient ei pea selleks

täiendavat taotlust esitama;

1.7.3. klient, kes oli riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga I etapis

ja kes ühtlasi oli selleks ajaks I etapis olnud teenusel 4 kuud või rohkem, loetakse I etapi

läbinuks ja suunatakse edasi teenuse II etappi ning klient ei pea selleks täiendavat taotlust

esitama. Otsuse kliendi II etappi suunamise kohta teeb Sotsiaalkindlustusamet lähtudes

teenuseosutaja hinnangust, milles ilmneb kliendi sobivus ja suutlikkus teenuse II etapis

töötamiseks.

1.8. Klientide teenusele suunamine III etappi toimub järgmiselt:

1.8.1. kui klient on valmis suunduma teenuse III etappi (sh juhul, kui klient on selleks valmis enne II

etapi lõpptähtaega), esitab teenuseosutaja Sotsiaalkindlustusametile sellekohase ettepaneku

koos hinnanguga kliendi töösuutlikkuse ja tööoskuste kohta hiljemalt jooksva kuu 20.

kuupäevaks. Otsuse kliendi III etappi suunamise või teenuse osutamise lõpetamise kohta teeb

Sotsiaalkindlustusamet, lähtudes seejuures teenuseosutaja põhjendatud hinnangust kliendi

töösuutlikkusele, arengupotentsiaali ja töötamiseks valmisoleku kohta.

1.8.2. Kliendi, kes on suundunud avatud tööturule (sõlminud tööandjaga töölepingu või võlaõigusliku

teenuse osutamise lepingu avatud tööturul töötamiseks), suunab Sotsiaalkindlustusamet teenuse

II etapist teenuse III etappi teenuseosutaja kirjaliku teate alusel. Kliendi teenusel olek II etapis

lõpeb teenuseosutaja teate esitamise kuupäeva seisuga (teatel kuupäeva puudumisel teate

esitamise seisuga) või selle kuupäeva seisuga, mil teenuseosutaja sai teada kliendi suundumisest

avatud tööturule;

1.8.3. klient, kes oli riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga III

etapis (sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis), suunatakse

14

Sotsiaalkindlustusameti poolt teenusele III etappi esimesel võimalusel ning klient ei pea selleks

täiendavat taotlust esitama.

2. Teenusel viibimine. Teenuse minimaalne ajamaht. Lubatud eemalolekud. 2.1. Teenuse minimaalne ajamaht on järgmine:

2.1.1. teenuse I etapis – 20 (kakskümmend) tundi kalendrikuus, seejuures peab klient osalema teenusel

vähemalt 10 (kümme) päeval (alla kahe tunni ehk 120 minuti töö harjutamist või töötamist ühes

päevas ei lähe tööpäevana arvesse). Minimaalne ajamaht I etapis loetakse täidetuks üksnes

juhul, kui samaaegselt on täidetud nii minimaalne tundide kui kalendripäevade arv;

2.1.2. teenuse II etapis – 40 (nelikümmend) tundi töötamist kalendrikuus;

2.1.3. teenuse III etapis – klient on teenuse raames nõustamist ja juhendamist vajanud vähemalt 4

(neli) tundi kalendrikuus. Kliendile osutatud tegelik teenuse ajamaht sõltub kliendi vajadusest

juhendamise ja nõustamise järele.

2.2. Juhul, kui klient viibib ühe kalendrikuu jooksul teenuselt eemal ning eemalolekud summaarselt ei

ületa III ptk punktis 2.3. nimetatud kalendripäevade või kalendrikuude arvu vastava etapi osas, on

teenuse minimaalseks ajaliseks mahuks vastaval kalendrikuul proportsionaalne ajamaht, mis

ümardatakse ülespoole täisarvuni (I etapi korral peab proportsionaalne ajamaht olema täidetud nii

tundide kui kalendripäevade osas samaaegselt).

Näiteks, kui klient viibib teenuselt eemal 1-10.kuupäeval (st 10 päeva), siis proportsionaalne

ajamaht 31-päevase kalendrikuu korral leitakse järgmiselt:

I etapis - „20 tundi x (21/31 kp)“ = 14 tundi ja samaaegselt „10 kp x (21/31 kp)“ = 7

kalendripäeva.

II etapis - „40 tundi x (21/31 kp)“ = 27 tundi.

2.3. Kliendil on õigus põhjendatud vajadusel teenuselt eemal viibida teenuse etappide lõikes järgmiselt

(järgnevalt nimetatud kalendripäevade hulka ei arvestata riiklikke ega rahvuspühasid):

2.3.1. 60 (kuuskümmend) kalendripäeva teenuse I etapis kokku. Nimetatud sätet kohaldatakse

ühetaoliselt kõikidele I etapis viibivatele nimetatud klientidele, sealhulgas riigihanke 239710

alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga teenuse I etapis olnud klientidele

sõltumata sellest, kas, millises ulatuses ja millisel põhjusel olid need kliendid teenuselt eemal

2022. aasta jooksul;

2.3.2. 125 (ükssada kakskümmend viis) kalendripäeva (milles sisaldub mh ka 35 kalendripäeva

puhkust), iga 365-päevase ajavahemiku kohta. Nimetatud sätet kohaldatakse ühetaoliselt

kõikidele II etapis viibivatele klientidele, sealhulgas riigihanke 239710 alusel sõlmitud

lepingute lõppemise kuupäeva seisuga teenuse II etapis olnud klientidele sõltumata sellest, kas,

millises ulatuses ja millisel põhjusel olid need kliendid teenuselt eemal 2022. aasta jooksul.

2.3.3. III etapis kaks kuud järjest või neli kuud iga 365-päevase ajavahemiku kohta. Nimetatud sätet

kohaldatakse ühetaoliselt kõikidele III etapis viibivatele klientidele, sealhulgas riigihanke

239710 alusel lepingute lõppemise kuupäeva seisuga teenuse III etapis olnud klientidele

sõltumata sellest, kas, millises ulatuses ja millisel põhjusel olid need kliendid teenuselt eemal

2022. aasta jooksul.

3. Teenuse lõpetamine, teenuselt lahkumine ja teenuse osutamise piirangud 3.1. Kliendile PKT teenuse lõpetamise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet kas kliendi avalduse alusel,

teenuseosutaja põhjendatud hinnangust lähtuvalt või Sotsiaalkindlustusameti algatusel.

3.2. Kliendil on õigus omal soovil teenuselt lahkuda mistahes ajal mistahes teenuse etapis, esitades

teenuseosutajale sellekohase kirjaliku avalduse. Klient loetakse sel juhul teenuselt lahkunuks kliendi

15

avaldusel märgitud kuupäeva seisuga, avaldusel kuupäeva puudumisel avalduse esitamise kuupäeva

seisuga.

3.3. Teenuseosutaja teavitab Sotsiaalkindlustusametit koheselt, kui esinevad järgmised asjaolud:

3.3.1. klient ei ole ilmunud teenusele III ptk punktis 1.5. sätestatud tähtaja (7 kalendripäeva) jooksul;

3.3.2. klient lahkub teenuselt omal soovil;

3.3.3. klient viibib küll teenusel, kuid ei täida teenuse I etapis minimaalset ajamahtu vähemalt 3 (kolm)

kalendrikuud järjest või proportsionaalset ajamahtu vähemalt 2 (kaks) kalendrikuud järjest;

3.3.4. klient viibib küll teenusel, kuid ei täida teenuse II etapis minimaalset ajamahtu vähemalt 3

(kolm) kalendrikuud järjest või proportsionaalset ajamahtu vähemalt 2 (kaks) kalendrikuud

järjest.

3.3.5. teenuse I etapis ületab kliendi teenuselt eemal viibimine III ptk punktis 2.3.1. nimetatud

kalendripäevade arvu;

3.3.6. teenuse II etapis ületab kliendi teenuselt eemal viibimine III ptk punktis 2.3.2. nimetatud

kalendripäevade arvu;

3.3.7. teenuse III etapis ületab kliendi teenuselt eemal viibimine III ptk punktis 2.3.3. nimetatud

kalendrikuude arvu;

3.3.8. teenuse III etapis kliendiga ei ole 2 kuu jooksul sõlmitud töölepingut või võlaõiguslikku teenuse

osutamise lepingut avatud tööturul ega teenuseosutaja juures.

3.3.9. Teenuseosutaja poolt antud hinnangu kohaselt (III ptk p. 6.3. või 6.4.) ei võimalda kliendi

töösuutlikkus osaleda kaitstud töö teenusel või liikuda teenuse järgmisse etappi.

3.4. III ptk punktis 3.3. sätestatud asjaolude esinemisel arvab Sotsiaalkindlustusamet kliendi teenuselt

välja ja kohaldab kliendile üheaastast teenusele naasmise piirangut. Pärast ühe aasta möödumist

võib klient soovi korral uuesti PKT teenusele tulla. Selliselt saab klient PKT teenusele tagasi tulla

ainult ühel korral. Sotsiaalkindlustusamet võib nimetatud üheaastast piirangut kliendi suhtes mitte

kohaldada, kui kliendi teenuselt eemal viibimiseks või lahkumiseks oli mõjuv põhjus.

Sotsiaalkindlustusamet võib punktis 3.3.4. kirjeldatud olukordade mittetäitmise põhjusi hinnates

otsustada kliendil teenusel jätkata kui on kindlus, et klient täidab neljandal kuul nõutud 40 h mahtu.

3.5. Pärast teenuse piirangu lõppemist on kliendil õigus asuda uuesti teenusele I etappi ning teenusel

oleku arvestamine ja muud ajalised määrangud algavad algusest peale, sõltumata sellest, kas teenuse

piirangut kohaldati riigihangete 192679, 193805 ja 201532, 226199, 239710 või käesoleva

hankelepingu alusel ja sõltumata sellest, kas piirangu kehtestamise ajal oli klient teenuse I, II või III

etapis.

4. Kliendiga sõlmitavad lepingud ja teenusel viibimise tõendamine Teenusel oleku ajaks sõlmitakse kliendiga leping esimesel võimalusel vastavalt teenuse etapile:

4.1. teenuse I etapis – teenuseosutaja ja klient sõlmivad vabatahtliku töö lepingu, mis sisaldab

muuhulgas järgmist informatsiooni: vabatahtliku töö tegemise asukoht, töö sisu ja kirjeldus,

minimaalne töömaht kalendrikuus, teenuselt eemal viibimise tingimused ning III ptk punktis 4.8.

kirjeldatud piirangud, samuti muu informatsioon, mida teenuseosutaja peab vajalikuks reguleerida.

4.2. teenuse II etapis – teenuseosutaja ja klient sõlmivad töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise

lepingu, sõltuvalt töö mahust ja iseloomust, arvestades III ptk punktis 4.8. kirjeldatud piiranguid.

4.3. teenuse III etapis – klient suundub avatud tööturule või jätkab töötamist teenuseosutaja juures ja

sõlmib tööandjaga töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu, sõltuvalt töö iseloomust

ja mahust ning arvestades õigusaktides sätestatud tingimusi ja korda.

4.4. Kliendiga sõlmitavate lepingute tingimused ja sisu selgitatakse kliendile suuliselt üle nii, et klient

on oma kohustustest ja õigustest teadlik.

16

4.5. Vajadusel peab teenuseosutaja tegema kande töötamise registrisse, õigusaktides sätestatud

tingimustel ja korras.

4.6. Juhul, kui kliendile on määratud kohtu poolt eestkostja (st kliendi teovõimet on piiratud), peab

seaduses sätestatud juhtudel olema lepingu sõlmimiseks eestkostja nõusolek või heakskiit. TsÜS

§ 8 lg 3 kohaselt eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on eestkostja

määratud. Piiratud teovõimega isikutega lepingute sõlmimisel ja täitmisel tuleb vajadusel arvestada

TsÜS § 11 sätestatuga.

4.7. Teenuse I ja II etapis täidetakse kliendi teenusel viibimise kohta osavõtuleht, mis allkirjastatakse

kliendi ja klienti vahetult juhendava spetsialisti poolt iga tööpäeva lõpus. Teenuselt eemaloleku

põhjuste (nt haigus, puhkus vm) kohta täiendavate dokumentide esitamine Sotsiaalkindlustusametile

ei ole nõutav, kuid vajadusel küsib need teenuseosutaja. Teenuse III etapis täidab ja allkirjastab

osavõtulehe klienti juhendav spetsialist. Osavõtulehed esitatakse Lisal 3 (PKT osavõtuleht_2023)

ja peavad vastama III ptk punktis 6.6. sätestatule.

4.8. Kliendiga sõlmitava lepingu tingimuste määratlemisel peab teenuseosutaja arvestama asjaoluga, et:

4.8.1. klient ei või teenuse I etapis ega II etapis töötada töölepingu alusel ega osutada teenust

võlaõigusliku lepingu alusel (välja arvatud I ja II etapis ajutist töösuhet kajastav leping, mis on

sõlmitud kuni kolmeks tööpäevaks tööga tutvumise eesmärgil (nn proovipäev));

4.8.2. sõlmitava lepingu tähtaeg ei tohi ületada hankelepingu tähtaega (31.12.2023.a.), v.a juhul, kui

teenuseosutaja jätkab klientidega sõlmitud lepinguid pärast hankelepingu lõppemist ja täidab

lepingutest tulenevad tingimused Sotsiaalkindlustusameti poolse rahastuseta.

5. Teenuseosutajale tasu arvestamise tingimused 5.1. Teenuseosutajale tasutakse teenuse I , II ja III etapis teenuste eest pearaha põhimõttel. Teenuse

pearaha koosneb kahest komponendist: tööoskuste kujundamise komponendist ja sotsiaalsete

oskuste kujundamise komponendist ning tasu arvestamine toimub teenuskomponendi põhiselt.

Pearaha täismääraks loetakse teenuse osutamise tasu ühes täiskalendrikuus teenusel oleva ühe

kliendi kohta teenuskomponentide alusel. Töökomponent on PKT teenuse põhikomponent, mis

moodustab 80% teenuse osutamise mahust. 20% teenuse osutamise mahust hõlmab isiku

sotsiaalsete oskuste kujundamine ehk sotsiaalkomponent. Kui klient on samaaegselt PKT teenusega

ka erihoolekandeteenusel, saab ta selle raames juba sotsiaalset toetust ja ei vaja seda enam kaitstud

töö teenuse raames13. Seetõttu ei rahastata teenusepakkujale erihoolekande teenust saava kliendi eest

sotsiaalse komponendi osa, vaid makstakse nende klientide tööjuhendamise eest 80%

teenuseosutaja pakkumuses esitatud vastava etapi pearaha maksumusest.

5.2. Juhul kui klient ei täida I ja II etapis minimaalset töömahtu ja III etapis ei saa juhendamist vähemalt

minimaalses mahus (4 tundi kuus) (v.a. juhul kui klient oli haige, puhkusel või puudus muul

põhjusel, mis on märgitud osavõtulehele), siis teenuseosutajale pearaha ei maksta. Juhul kui klient

ei täitnud kalendrikuus minimaalset töömahtu või ei vajanud III etapis minimaalset teenuse mahtu,

kuid ta puudus põhjendatult ja siiski täitis proportsionaalselt minimaalse ajamahu, makstakse

teenuseosutajale pearahast 95%.

5.3. Pearaha täismäär I, II ning III etapis lepitakse kokku poolte vahel sõlmitavas hankelepingus,

vastavalt teenuseosutaja pakkumuses esitatud maksumusele. Teenuse maksumusele lisandub

käibemaks õigusaktidega ettenähtud korras.

5.4. Pearaha sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, maksusid ja makseid (välja arvatud

käibemaks, mis lisandub vastavalt õigusaktidele), sealhulgas ruumide rent, sisustus, ruumide

13 Täpsemalt on erihoolekandeteenuste tegevused loetletud sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvides 87 lg

2; 94; 97 lg 3 ja 100 lg 2 p 1

17

kohandamine, teenuseid osutavate spetsialistide tasu koos maksudega, teenuse osutamisega seotud

muud maksud, hankelepingu täitmisega seotud mistahes personali kulu, tööriistad ja -seadmed, töö

tegemiseks kasutatavad materjalid ja tooraine, teenuse osutamisega seotud transport,

pangaülekannete tasud jm. Selguse mõttes, käesolevas punktis on tegemist näitliku (st

mitteammendava) kulude loeteluga. PKT klientidele makstava töötasu doteerimine pearahast ei ole

lubatud. Teenuse eesmärki silmas pidades peab PKT teenuseosutaja suutma leida piisavalt

tulutoovaid töid ja PKT teenust kasutav inimene peab olema suuteline välja teenima oma töötasu

valmistatud toodete või osutatud teenuste müügitulust.

5.5. Pearaha arvestus teenuse I , II ja III etapis on järgmine:

5.5.1. Pearaha makstakse täismääras juhul, kui:

a) teenuse I etapis klient täidab III ptk punktis 2.1.1. kirjeldatud teenuse minimaalse ajamahu

ja saab kaitstud töö teenust III ptk punktis 5.1. kirjeldatud mõlema teenuskomponendi

põhiselt

b) teenuse II etapis klient täidab III ptk punktis 2.1.2. kirjeldatud teenuse minimaalse

ajamahu ja saab kaitstud töö teenust III ptk punktis 5.1. kirjeldatud mõlema

teenuskomponendi põhiselt;

c) teenuse III etapis osutatakse kliendile teenust kalendrikuus vähemalt nõutud minimaalses

ajamahus (4 tundi) või rohkem ning klient saab kaitstud töö III ptk punktis 5.1. kirjeldatud

mõlema teenuskomponendi põhiselt.

5.5.2. Pearaha makstakse 95% täismäärast juhul, kui:

a) klient on viibinud I etapis teenuselt eemal nii, et I etapi summaarne eemalolek ei ületa III

ptk punktis 2.3.1. nimetatud kalendripäevade arvu ja samaaegselt klient täidab III ptk

punktis 2.2. kirjeldatud proportsionaalse ajamahu;

b) klient on viibinud I etapis teenuselt eemal kogu kalendrikuu jooksul nii, et I etapi

summaarne eemalolek ei ületa III ptk punktis 2.3.1. nimetatud kalendripäevade arvu;

c) klient on viibinud II etapis teenuselt eemal nii, et II etapi summaarne eemalolek ei ületa III

ptk punktis 2.3.2. nimetatud kalendripäevade arvu ja samaaegselt klient täidab III ptk

punktis 2.2. kirjeldatud proportsionaalse ajamahu;

d) klient on viibinud II etapis teenuselt eemal kogu kalendrikuu jooksul nii, et II etapi

summaarne eemalolek ei ületa III ptk punktis 2.3.2. nimetatud kalendripäevade arvu.

e) klient on viibinud III etapis teenuselt eemal arvestataval põhjusel, mis on takistanud teenuse

osutamist nõutud miinimummääras;

f) klient on viibinud III etapis teenuselt eemal kogu kalendrikuu jooksul nii, et III etapi

summaarne eemalolek ei ületa III ptk punktis 2.3.3. nimetatud kuude arvu.

5.5.3. muudel juhtudel (sh juhul, kui klient ei ole ilmunud teenusele III ptk punktis 1.5. sätestatud

tähtaja jooksul) I ja II etapis täitjale pearaha ei maksta.

5.6. Pearaha arvestus klientidele, kes olid riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise

kuupäeva seisuga teenusel I või II etapis ning jätkavad teenuse samas etapis käesoleva

hankelepingu alusel, on järgmine:

5.6.1. kui klient täidab hankelepingu sõlmimise kuul vähemalt III ptk punktis 2.2. kirjeldatud

vastava etapi proportsionaalse ajamahu, makstakse hankelepingu sõlmimise kalendrikuu

eest pearaha täismääras;

5.6.2. alates hankelepingu sõlmimisele järgnevast kuust kohaldatakse III ptk punktis 5.5.

sätestatut.

5.7. Pearaha arvestus klientidele, kes olid riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise

kuupäeva seisuga teenusel III etapis ning jätkavad teenuse III etapis käesoleva hankelepingu alusel,

kohaldatakse III ptk punktis 5.5. sätestatut.

18

5.8. Teenuse tehnilise kirjelduse III ptk punktis 5.5. sätestatud pearaha arvestust kohaldatakse ka juhul,

kui klient lahkub teenuselt omal soovil (sh kui klient lahkub teenuselt muul kuupäeval, kui kalendri-

kuu viimasel kuupäeval).

6. Teenuse osutamise dokumenteerimine 6.1. Klientide kohta tuleb esitada hinnangud (detailsemalt vt III ptk punktid 6.2.-6.5.):

- I etapi lõpetamisel ning siirdumisel järgmisse etappi, hinnang koos edasise tegevuskavaga;

- I etapi pikendamise taotlemisel (vt I ptk p. 3.1.3.), hinnang koos I etapi tegevuskavaga;

- II etapi jooksul iga kuue kuu järel (st regulaarselt kaks korda aastas), arvates II etapi algusest koos

edasise tegevuskavaga;

- II etapi lõpetamisel ning siirdumisel järgmisse etappi koos edasise tegevuskavaga;

- III etapis iga kuue kuu järel (st regulaarselt kaks korda aastas) koos edasise tegevuskavaga;

- kliendi lahkumisel teenuselt (sh juhul, kui klient on käinud Töötukassas töövõime hindamisel

ning tema töövõime on hinnatud osaliseks, mistõttu ei kuulu ta enam PKT teenuse sihtgruppi).

6.2. Teenuseosutaja koostab kliendi I etappi sisenemisel hiljemalt 30 päeva jooksul koos kliendiga

tegevuskava (Lisa 5, PKT hinnang_2023), milles on seatud teenuse osutamise eesmärk ja selle

saavutamiseks vajalikud tegevused. Tegevuskava alusel toimub igapäevane kliendile teenuse

osutamine. Sotsiaalkindlustusametil on õigus nõuda tegevuskava esitamist.

6.3. Teenuseosutaja koostab ja esitab Sotsiaalkindlustusametile iga kliendi kohta tema teenuse I etapi

lõppemise kuu 20. kuupäevaks PKT teenusele sisenemise hinnangu (Lisa 5, PKT teenuse

hinnang_2023), milles kirjeldab kliendi töösuutlikkust ja seda, kuidas klient on täitnud

tegevuskavas ette nähtud teenuse osutamise eesmärgi ning annab hinnangu selle kohta, kas kliendi

töösuutlikkus ja töövõime on piisavad kliendi liikumiseks teenuse II etappi. Kliendi liikumisel II

etappi koostab täitja kliendile tegevuskava esimeseks poolaastaks.

6.4. II ja III etapi klientide kohta koostab ja esitab teenuseosutaja Sotsiaalkindlustusametile hinnangu

(Lisa 5, PKT teenuse hinnang_2023) kliendi töösuutlikkuse, töövõime, arengu ja teenusevajaduse

kohta vähemalt üks kord poolaastas. Samuti esitab teenuseosutaja Sotsiaalkindlustusametile

teenuse II ja III etapist lahkunud klientide kohta lõpphinnangu ja esitab selle

Sotsiaalkindlustusametile teenuselt lahkumisele järgneva kuu jooksul.

6.5. Kui klient lahkub teenuselt, esitatakse ainult hinnang koos teenuse lõpetamise kuupäevaga, muudel

juhtudel esitatakse hinnang koos edasise tegevuskavaga (teenuse osutamise tegevuste kohta

järgmisel kuuel kuul).

6.6. Teenuseosutaja koostab ja esitab Sotsiaalkindlustusametile igakuiselt osavõtulehed (kasutades Lisa

3, PKT osavõtuleht_2023). Osavõtulehe täitmine ja allkirjastamine toimub III ptk p. 4.7. järgselt.

Osavõtulehel peavad olema esitatud kõik küsitud andmed, s.h.:

6.6.1. I ja II etapis teenusel osaletud tundide arv ja töövaldkond iga teenusel osaletud päeva

kohta;

6.6.2. III etapis aruandekuu kohta kliendi juhendamise-nõustamise tundide arv, kliendile

osutatud teenuse sisu lühikirjeldus, kliendi töötamise lühikirjeldus ning töökoormus;

6.6.3. I ja II etapis III ptk punkti 2.3. alusel teenusel eemal viibitud perioodid,

6.6.4. I ja II etapis kliendi ja klienti juhendanud spetsialisti allkiri iga teenusel viibitud päeva

kohta ja teenuselt eemal viibitud perioodide kohta;

6.6.5. I ja II etapis kliendi kinnitus selle kohta, kas ta on / ei ole arvestusperioodi jooksul

töötanud mistahes õiguslikus vormis või on / ei ole suundunud avatud tööturule;

6.6.6. kliendi kinnitus selle kohta, kas arvestusperioodil on/ ei ole kliendi töövõimet ümber

hinnatud või on / ei ole ümberhindamise tulemusena hinnatud töövõime ümber osaliseks

töövõimeks. III etapis on vajalik kliendiga vastavat infot täpsustada;

19

6.6.7. kliendiga täpsustatud kinnitus selle kohta, kas ta saab / ei saa arvestusperioodi jooksul

mõnda erihoolekandeteenust.

7. Teenuseosutaja kohustused ja õigused 7.1. Teenuseosutaja on kohustatud:

7.1.1. osutama teenust vastavalt hankelepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustele ning

lähtuma sealjuures Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest14 ja Eesti erihoolekandeteenuste

kvaliteedijuhisest15;

7.1.2. kasutama teenuste osutamisel üksnes neid spetsialiste, kes on nimeliselt kokku lepitud

hankelepingus. Teenuseosutaja on kohustatud teavitama Sotsiaalkindlustusametit esimesel

võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui lõpeb õigussuhe (tööleping,

võlaõiguslik leping vm) teenuseosutaja ja nimetatud spetsialisti vahel. Juhul, kui pärast

spetsialistiga õigussuhte lõppemist ei vasta spetsialistide arv tehnilise kirjelduse II ptk punktis

4.6 nõutule, on teenuseosutaja kohustatud tagama nõuetekohase arvu spetsialistide olemasolu

60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul. Nimetatud nõude mittetäitmisel on

Sotsiaalkindlustusametil õigus ühepoolselt vähendada täitja kliendikohtade arvu hanke osas

ning suunata klient/ kliendid teenusele teise teenuseosutaja juurde, teatades sellest

teenuseosutajale 10 (kümme) kalendripäeva ette;

7.1.3. mitte asendama teenuseosutaja pakkumuses esitatud ja hankelepingus nimeliselt kokku lepitud

spetsialiste, välja arvatud üksnes Sotsiaalkindlustusameti eelneval kirjalikul nõusolekul ning

tingimusel, et nimetatud isik(ud) asendatakse vähemalt samaväärse kogemuse ja

kvalifikatsiooniga isikuga, keda oli kirjeldatud riigihanke alusdokumentides ning keda

teenuseosutaja pakkus vahetult teenust osutama. Teenuseosutaja tõendab asendatud isiku

vastavust Sotsiaalkindlustusametile riigihanke alusdokumentides sätestatud viisil;

7.1.4. klienditööd vahetult tegevad spetsialistid peavad orienteeruma eesti keelses inforuumis ning

suhtlema klientidega teenuse osutamise keeles vaba suhtluspädevuse tasemel, ladusalt ja

arusaadaval viisil, sh grammatiliselt õigesti ning osalejate jaoks arusaadavalt;

7.1.5. klienditööd vahetult tegevad spetsialistid peavad oskama kõiki tema poolt läbi viidavaid

tegevusi ellu viia ja käsitleda vaba suhtluspädevuse tasemel, st korrektses (sh grammatiliselt

õiges) teenuse läbiviimise kõne- ja kirjakeeles nii, et see on osalejatele arusaadav;

7.1.6. järgima teenuse osutamisel teavitusreegleid vastavalt struktuuritoetuse andmisest avalikkuse

teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise

nõuetele ja korrale.16 Teavituse ja tähistamise tingimuste mittetäitmisel on teenuse osutamise

kulud abikõlbmatud ja Sotsiaalkindlustusametil on õigus teenuse eest tasutud vahendid täitjalt

tagasi nõuda ulatuses, mis vastab finantskorrektsiooni otsuses esitatud tagasinõude summale;

7.1.7. tagama, et teenuse osutamise koht, ruumid ja kliendi kaitstud töökoht vastavad töökeskkonnale

esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele ning on kaitstud töö teenuse

sihtgrupile ligipääsetavad. Täpsemad nõuded kirjeldatud I ptk punkt 4.8.;

7.1.8. esitama Sotsiaalkindlustusametile nõuetekohaselt ja tähtaegselt hankelepingus kokku lepitud

aruanded, arved ja muud dokumendid (sh dokumente ja andmeid, mis tõendavad osutatud

teenuse vastavust hanke tingimustele ja teenuse eesmärgile);

14 Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-

editors/Kvaliteet/eesti_sotsiaalteenuste_kvaliteedijuhis.pdf 15 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-

editors/Sotsiaalteenused/Kvaliteet/erihoolekandeteenuste_kvaliteedijuhis.pdf 16 Riigihanke avaldamise ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“.

20

7.1.9. käsitlema konfidentsiaalsena lepingute täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni

Sotsiaalkindlustusameti ja tema tegevuse kohta, samuti lepingute täitmisel teatavaks saanud

isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulemine võiks kahjustada

Sotsiaalkindlustusameti huve. Konfidentsiaalse teabe müümist, pakkumist või levitamist täitja,

tema töötajate või mõne muu isiku täitjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist

rikkumist, mis annab Sotsiaalkindlustusametile õiguse lepingu erakorraliselt ja ette teatamata

üles öelda. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

7.1.10. säilitama hankelepingu täitmisega seotud dokumente kuni 31.12.2031.a

7.2. Teenuseosutajal on õigus:

7.2.1. osaleda Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud teenusega seotud seminaridel ja

infopäevadel;

7.2.2. saada tasu üksnes hankelepingu tingimustel osutatud teenuste eest;

7.2.3. pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole juhiste saamiseks, kui see on vajalik hankelepingu

nõuetekohaseks täitmiseks;

7.2.4. teha Sotsiaalkindlustusametile ettepanekuid teenuse tingimuste muutmiseks, muuhulgas

selleks, et:

a) muuta teenuse osutamise asukohta või lisada täiendavaid asukohti. Sellisel juhul peab

teenuse osutamise uus asukoht vastama kõikidele riigihanke hankedokumentides,

hankelepingus ja selle lisades sätestatud nõuetele;

b) asendada või lisada teenust osutavaid spetsialiste. Sellisel juhul rakendatakse punktides II

ptk p. 4.2., III ptk p. 7.1.3. - 7.1.5. sätestatut;

c) pakkuda klientidele töid ja tegevusi, mida ei olnud teenuseosutaja pakkumuses algselt

nimetatud;

d) võtta teenusele kliente ka nendest sihtgruppidest, keda ei olnud teenuseosutaja pakkumuses

algselt nimetatud, kui teenuseosutaja omab nõuetekohast klienditöö spetsialisti.

Käesolevas alapunktis nimetatud muudatuste teostamiseks esitab teenuseosutaja

Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise põhjendatud kirjaliku taotluse koos kõikide vajalike

dokumentidega. Sotsiaalkindlustusameti esindaja (volitatud isik) vaatab esitatud dokumendid

läbi 7 (seitsme) tööpäeva jooksul ja annab nõusoleku lepingu muutmiseks või keeldub sellest.

Sotsiaalkindlustusametil on õigus keelduda hankelepingu muutmisest, kui teenuse osutamise

asukoht või klienditööd vahetult tegev spetsialist ei vasta esitatud nõuetele.

Sotsiaalkindlustusameti nõustumise korral sõlmivad pooled kokkuleppe hankelepingu

muutmiseks.

8. Sotsiaalkindlustusameti kohustused ja õigused 8.1. Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud:

8.1.1. maksma teenuse eest kokkulepitud tasu;

8.1.2. kontrollima teenuse eest esitatud arvete ja dokumentatsiooni vastavust hankelepingus sätestatud

tähtaja jooksul.

8.2. Sotsiaalkindlustusametil on õigus:

8.2.1. Suunata lepingu sõlmimisest kuni 01.12.2023 vabadele kliendikohtadele uusi kliente, jälgides

hankelepingus kokkulepitud kliendikohtade arvu sihtgruppide lõikes. Sotsiaalkindlustusamet ei

eralda teenuseosutajale rohkem kliendikohti, kui hankelepingus kokku lepitud kliendikohtade

koguarv, välja arvatud vabade kliendikohtade jaotamisel hankelepingu täitmise käigus,

kooskõlas II ptk punktidega 5 ja 6.

21

8.2.2. kontrollida klienditööd vahetult tegevate spetsialistide kvalifikatsiooni kogu hankelepingu

perioodil ning nõuda teenuseid osutavate isikute nõuetele vastavuse tõendamist ja vastavate

dokumentide esitamis nõuetele mittevastavuse korral spetsialisti eemaldamist teenuse

osutamiselt ning asendamist nõuetele vastava spetsialistiga;

8.2.3. kaasata teenuse osutamise hindamiseks eksperte;

8.2.4. avaldada Sotsiaalkindlustusameti kodulehel infot teenuse raames kõikides hanke osades

teenuseosutajate poolt pakutavatest töötamise võimalustest;

8.2.5. teostada kohapealset kontrolli teenuseosutaja juures süsteemselt, regulaarselt ja sellest ette

teatamata, et hinnata kas teenus vastab oma sisus ja kvaliteedis klientide vajadustele, tehnilisele

kirjeldusele (sh. teenuse osutamise ruumide sisustus, seadmed ja vahendid),

Sotsiaalkindlustusameti antud juhistele, struktuuritoetuste andmise reeglitele, pakkumusele ja

lepingule;

8.2.6. teha teenuseosutaja üle järelevalvet (sh järelevalve käigus taotleda lepingu täitmisega seotud

originaaldokumentide esitamist) ja vajadusel ettepanekuid hankelepingu täitmise kohta;

8.2.7. nõuda teenuse osutamisel puuduste viivitamatut kõrvaldamist;

8.2.8. algatada hankelepingu muutmine, kui objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste

tegemine on vajalik teenuse eduka elluviimise tagamiseks.