Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse varade haldamise korra kinnitamine

KÄSKKIRI

07.11.2023 nr 20

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse

varade haldamise korra kinnitamine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12.11.2021 käskkirjaga nr 225 kinnitatud „Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse põhimäärus“ § 13 lg 1 punkti 7 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 23.01.2018 käskkirjaga nr 1.1-1/18-012 „Riigivara valitsemise kord Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas“:

1. Kinnitan Riigi Info- Ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse varade haldamise korra (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ergo Tars

direktor

2/11

KINNITATUD

direktori 07.11.2023 käskkirjaga nr 20

Varade haldamise kord

1. Üldsätted

1.1. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (edaspidi RIT) varade haldamise korras

(edaspidi varade kord) sätestatakse RITi varade valdamise, nende kasutusse andmise, tagastamise,

üleandmise, kasutuselt kõrvaldamise, hävitamise ja nende üle arvestuse pidamise reeglid.

1.2. Varade haldamisel ja arvestamisel lähtub RIT riigivaraseadusest, riigivara valitsemise korrast

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas (edaspidi MKMi varade kord),

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisala raamatupidamise sise-

eeskirjast, Riigitöötaja Iseteenindusportaali (edaspidi RTIP) juhendmaterjalist, RITi IT kasutamise

korrast ning asjakohastest õigusaktidest.

1.3. Varade soetamisel lähtub RIT hankekorrast, investeeringute juhtimise protsessist, RITi eelarve

koostamise protsessist ning kinnitatud eelarvevahenditest.

1.4. Töökoha ja esitlustehnika infoturberiskide maandamiseks annab infoturbeosakond vara soetajale ette

kriteeriumid, millest lähtuda. Kui etteantud kriteeriumidest ei ole võimalik lähtuda, siis teavitatakse

vara soetamise kavatsusest infoturbeosakonda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

infoturberiskide hindamiseks ning leitakse koostöös vara, mis vastab RITi infoturbenõuetele.

1.5. Varade korda kohaldatakse kõikidele RITi ja teiste isikute või asutuste (edaspidi koos asutused)

vahelistele põhimääruses nimetatud IKT- alusteenuste pakkumise lepingutele, mille esemeks on RITi

IT-vara kasutamine asutuste poolt. RITil on keelatud sõlmida mis tahes lepingut, mis ei vasta

käesolevas korras sätestatud nõuetele. RITiga sõlminud lepingu pool peab olema nõus käesolevas

korras sätestatud nõuete täitmisega.

2. Mõisted

RITi varade korras kasutatakse MKMi varade korras sätestatud mõisteid ning alljärgnevaid mõisteid:

2.1. Kasutaja – RITi töötaja, kelle kasutusse on vara antud või RITiga koostöökokkuleppe sõlminud

asutuse teenistuja või töötaja või muul võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev isik, kelle kasutusse on

RITi hallatav IT-vara antud.

2.2. IT-vara – riigivara, mis võib olla infosüsteem, tarkvaraline rakendus, koht- ja laivõrguga seotud või

IKT-alusteenuste osutamiseks vajalik riistvara või tarkvara või muud õigused ja hüved, mis on antud

RITi poolt kasutaja valdusesse.

2.3. RTIP – riigitöötaja iseteenindusportaal, ministeeriumi valitsemisalas kasutusel olev elektrooniline

arvepidamiskeskkond.

2.4. VaRe – elektrooniline IT-varade register, mida peetakse RITi poolt.

3/11

2.5. ID-number - unikaalne triipkood koos tähisega. IT-vara ID-numbril määrab esimene täht ära vara

tüübi:

A - arvutid;

L - lisaseadmed;

M – monitorid või ekraanid;

P- printerid;

S - serverid;

V - võrguseadmed;

X - sülearvutid, tahvelarvutid;

XD – sülearvuti juurde kuuluv dokk.

2.6. Rendivara - rendilepingu alusel hangitud vara mille üle peetakse arvestust samadel alustel nagu põhi-

ja väheväärtusliku vara puhul.

2.7. Kaugloetav vara – seade, näiteks võrguseade, digiekraan, server, sülearvuti jms, mis teeb oma andmed

üle võrgu lugejale tarkvara vahendusel teatavaks.

2.8. Vara arvestus – varaga tehtavate toimingute fikseerimine finants- ja varade arvestussüsteemides.

2.9. Vara väärtuse hindamine – järelejäänud eluea õigsuse ja kasuliku eluea põhjendatuse hindamine ning

jääkmaksumuse ja amortisatsioonimäära rakendamine kooskõlas raamatupidamisandmetega.

2.10. Vara ühiskasutus – vara, millele konkreetset kasutajat ei määrata, näiteks koridoris asuv printer või

koopiamasin jne.

3. Vara arvestus

3.1. RITi valitsemisel olev vara ja IT-vara jaguneb põhivaraks, väheväärtuslikuks varaks (sh rendivara) ja

kulumaterjaliks.

3.1.1. Põhivara (materiaalne ja immateriaalne) on riigivara, mille arvelevõtu alampiir on määratud

avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis ja mille üle peetakse bilansilist

arvestust.

3.1.1.1. Materiaalne põhivara on füüsilise vormiga vara, mida asutus kasutab toodete tootmisel,

teenuste osutamisel, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada

pikema perioodi jooksul kui üks aasta.

3.1.1.2. Immateriaalne põhivara on füüsilise vormita, teistest varadest eristatav vara, mida asutus

kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.

3.1.2. Väheväärtuslik vara on riigivara, mille soetusmaksumus on väiksem põhivarana arvele

võtmisele kuuluva vara soetusmaksumuse piirmäärast ja mille üle peetakse bilansivälist

arvestust.

3.1.3. Kulumaterjal on riigivara, mille soetusmaksumus on väiksem asutuse poolt määratud

väheväärtusliku vara soetusmaksumuse alampiirist või mis vastab muule asutuse kehtestatud

määratlusele, millega vastav vara loetakse kulumaterjaliks.

3.2. Põhivara üle peetakse arvestust MKMi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjade ja MKMi varade

4/11

korra kohaselt ning arvestades alljärgnevat:

3.2.1. Põhivara soetamisel kinnitab e-arvekeskuses ostuarve varade eest vastutav isik, kes lisab

võimalusel arvele soetatud vara ID-numbri, vara eluea ja arvele võtmise kuupäeva (reaalselt

vara kasutusele võtmise kuupäev). Põhivara soetamise peavad kinnitama kinnitusringis

olevad RIT töötajad.

3.2.2. Immateriaalse põhivara parendused võetakse arvele lähtuvalt parenduste sisust, arvestades

võimalusel põhivara arvelevõtu alampiiri. Selliste parenduste soetusmaksumus lisandub

parendatava põhivara soetusmaksumusele. Selle, kas parendus lisab põhivarale väärtust ning

pikendab eluiga, otsustab immateriaalse põhivaraga seotud vara eest vastutav isik iga

parenduse puhul eraldi. Immateriaalse põhivara arendamiseks tehtud oma töötajate

tööjõukulud kapitaliseeritakse üldjuhul peale iga kvartali lõppu. Tööjõukulud

kapitaliseeritakse tarkvara soetusmaksumusse.

3.2.3. Iga arvelevõetud põhivara põhiandmed kantakse RTIPi elektroonilisele varakaardile, millele

lisanduvad täiendavad andmed vastavalt MKMi valitsemisala raamatupidamise sise-

eeskirjale.

3.2.4. Põhivara võib arvele võtta kogumina, kui see moodustab ühesuguse kasutusajaga terviku

ning maksumus ületab põhivara arvelevõtu piiri.

3.2.5. Põhivara arvele võtmise viisi (kogumina või eraldi põhivarana arvele võtmine) otsustab

varade eest vastutav isik.

3.2.6. Kogumina arvele võetud põhivara tüki arvestust peetakse VaRes.

3.3. Väheväärtusliku vara, sealhulgas rendivara üle peetakse arvestust varade koguselises ja summalises

väljenduses varaliikide lõikes:

3.3.1. RITi väheväärtusliku vara arvelevõtmise alampiir on 1000 eurot. Väheväärtusliku vara

arvelevõtmise alampiiri arvestamata võetakse alati arvele järgnevad IT-varad:

3.3.1.1. monitorid;

3.3.1.2. arvutid;

3.3.1.3. printerid;

3.3.1.4. skännerid;

3.3.1.5. võrguseadmed (VPN, WiFi, Switch);

3.3.1.6. nutiseadmed (tahvelarvutid, nutitelefonid);

3.3.1.7. ekraanid;

3.3.1.8. tarkvara;

3.3.1.9. autoriõigused (sh litsentsid) ainult juhul, kui litsentsi periood on pikem kui üks aasta;

3.3.1.10. multimeediaseadmed (helisüsteemid, videokonverentsiseadmed).

3.4. Kulumaterjali üle arvestust ei peeta.

3.5. Vara üle peetakse arvestust järgmistes programmides:

3.5.1. RTIPis - vara registreerimise RTIPis korraldab RITi varade arvestuse eest vastutav isik, kes

vastutab ka asjakohaste muudatuste tegemise eest selles registris. RTIPis peetakse kõigi RITi

5/11

varade arvestust, välja arvatud väheväärtuslike RITi IT-varade arvestust.

3.5.2. VaRes – RITi IT-varade registreerimise VaRes korraldab vara eest vastutava osakonna

juhataja poolt määratud töötaja, kes vastutab ka asjakohaste muudatuste tegemise eest

vastavas baasis. IT-vara kaardile lisatakse andmed hiljemalt ühe kuu jooksul soetusest.

3.5.2.1. VaRes peavad varakaartidel olema täidetud vähemalt järgmised andmed:

3.5.2.1.1. mark;

3.5.2.1.2. mudel;

3.5.2.1.3. tüüp;

3.5.2.1.4. liik;

3.5.2.1.5. seerianumber;

3.5.2.1.6. ID-number;

3.5.2.1.7. soetusaeg;

3.5.2.1.8. kasutaja nimi;

3.5.2.1.9. asutus;

3.5.2.1.10. garantii lõpp ja/või rendiperioodi lõpp;

3.5.2.1.11. soetamismaksumus/rendimaksumus;

3.5.2.1.12. arve nr/lepingu nr/tarne nr;

3.5.2.1.13. rendileandja/müüja.

3.6. Väheväärtuslik vara, mille üle peetakse arvestust, märgistatakse unikaalse inventarinumbriga. Vastava

kleebise kinnitamise varale korraldab varade eest vastutav isik, IT-varade (va tarkvara) puhul

korraldab inventarinumbri kinnitamise varale vara eest vastutava osakonna juhataja poolt määratud

töötaja.

4. Vara kasutamine

4.1. Vara antakse töötajale (kasutajale) kasutamiseks töökoha ruumides või väljaspool neid tööülesannete

täitmiseks.

4.2. Kasutaja vastutab vara eest, arvestades avaliku teenistuse seaduses, töölepingu seaduses,

võlaõigusseaduses ja muudes õigusaktides sätestatut. Vara kasutamiseks andmisel peab kasutamiseks

andja teavitama töötajat ning töötaja andma nõusoleku vara kasutamiseks võtmisega kaasnevast

vastutusest vara säilimise eesmärgil ning kohustusest kasutada vara heaperemehelikult ja süü

olemasolul hüvitada tekkinud kahju.

4.3. Vara kasutusse saamisel peab kasutaja veenduma selle töökorras olekus. Kasutaja peab vara peale

kasutamist tagastama samas seisukorras, nagu ta selle oma kasutusse sai, arvestades vara harilikku

kulumist.

4.4. RITi poolt määratud juhtudel antakse vara tööalasesse kasutusse akti alusel, millega määratakse vastav

kasutaja vara eest vastutavaks isikuks ning milles kasutaja kinnitab, et ta on teadlik vara kasutamiseks

võtmisega kaasnevast vastutusest. Nimetatud akt vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas

6/11

vormis.

4.5. Vara väljapoole RITi ruume viimisel peab kasutaja tagama, et vara ei ole kolmandatele isikutele

kättesaadav ega satuks nende valdusesse.

4.6. RITil on igal ajal õigus nõuda vara tagastamist, eelkõige juhul, kui peaks ilmnema vara mittesihipärane

kasutamine või hooletu hoidmine.

4.7. RIT menetleb RITi IT-vara mittesihipärase kasutamise, selle kahjustamise, hävinemise, kadumise jms

juhtumeid.

4.8. Kasutaja teatab häiretest vara töös asutusesiseselt määratud üksusele või isikule, kes korraldab häire

põhjuse väljaselgitamise, tehnilise hoolduse ja remondi. IT-varade häirete puhul teatab kasutaja

häiretest IT-abile.

4.9. Töösuhte lõppemisel tagastab töötaja tema kasutusse antud vara viimasel tööpäeval või muul

kokkulepitud ajal oma vahetule juhile või büroojuhile.

5. Teisele riigiasutusele vara üleandmine ja kasutamiseks andmine

5.1. Vara kui tervikut teisele riigiasutusele kasutamiseks ei anta. Vara saab teisele asutusele üksnes üle anda

käesoleva korra kohaselt.

5.1.1. Punktis 5.1 sätestatust võib teha erandi RITi IT-varade osas, mis antakse asutustele kasutada

ning mille arvestust peab RIT. IT-varasid antakse kasutada vastavalt erinevate asutustega

sõlmitud koostöökokkulepete alusel.

5.2. Kinnisasi või piiratud asjaõigus ja vallasasi, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem, antakse

teisele riigivara valitsejale või selle volitatud asutusele üle või kasutamiseks ning võetakse teiselt

riigivara valitsejalt või selle volitatud asutuselt vastu või kasutamiseks ministeeriumi kantsleri ja teise

riigivara valitseja pädeva isiku vahelisel kokkuleppel. Kokkuleppeks loetakse kasutusele andja ja

kasutusele võtja kinnitust RTIPis või vajaduse korral dokumendihaldussüsteemis.

5.3. Vallasasja, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro käibemaksuta, võib üle anda ministeeriumi

nõusolekuta valitsemisala piires kui ka teisele riigivara valitsejale või selle volitatud asutusele vara

volitatud asutuse juhi ja vara saaja asutuse sõlmitud kokkuleppe alusel, kasutades võimalusel RTIPi

(RTIPis vormistatakse vara asutustevahelise üleandmise-vastuvõtmise taotlus, otsus ja akt).

5.4. Vara üleandmine on vara tasuta üleandmine teisele riigivara valitsejale ja riigivara üleandmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala piires kasutades võimalusel RTIPi.

RTIPis vormistatakse vara asutusevahelise üleandmise-vastuvõtmise taotlus, otsus ja akt.

5.5. Riigivara antakse ühelt riigivara valitsejalt teisele üle või kasutada riigivara valitsejate omavahelisel

kokkuleppel. Valitsemisala piires võib vara üle või kasutusse anda lihtsustatud korras akti alusel

olenemata vara harilikust väärtusest.

6. Kolmandale isikule vara kasutamiseks andmine ja võõrandamine

6.1. RITile mittevajalik kinnisasi või piiratud asjaõigus ning vallasasi, mille harilik väärtus on 30 000 eurot

või rohkem, antakse teisele isikule kasutusse või võõrandatakse vastavalt riigivaraseaduses ja MKM

7/11

varade korras sätestatule.

6.2. RITi põhitegevust tutvustavad või informatiivse loomuga trükised ja teavikud ning meened, mille

igaühe soetusmaksumus ei ületa 500 eurot, võõrandatakse otsustuskorras üldjuhul tasuta.

Võõrandamisel lähtutakse eesmärgipärasuse ja otstarbekuse põhimõttest ning riigi huvidest.

6.3. Põhivara käsutamise toimingu kohta peab info jõudma asutuse arvestusspetsialistini hiljemalt 5

tööpäeva jooksul toimingu sooritamisest.

6.4. Kõigis vajalikes registrites peavad kanded olema tehtud hiljemalt dokumentide vormistamisele

järgneval kuul – RTIPis varade arvestuse eest vastutav isik, VaRes varade eest vastutava osakonna

juhataja poolt määratud töötaja.

6.5. Vallasasja, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, otsustuskorras kasutamiseks andmise või

võõrandamise korral ei pea eraldi vara käsutamise otsust vormistama, kui vara käsutamise leping

sisaldab vastavalt riigivaraseaduse § 21 lg 1 p 1, 3, 6 ja 8 või riigivaraseaduse § 38 lg 1 p 1, 2, 7 ja 8

sätestatud andmeid.

6.6. Vara kasutusse andmise või võõrandamise lepingut ei pea sõlmima kirjalikult juhul, kui kasutusse

antava või võõrandatava vara kasutustasu või müügihind jääb alla asutuse määratud maksumuse, mille

puhul asjade ostmisel kehtib kirjaliku lepingu sõlmimise kohustus.

7. Vara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine

7.1. RITile mittevajalik, amortiseerunud või mitte töökorras vara, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või

rohkem, tunnistatakse kõlbmatuks riigivara valitseja nõusolekul.

7.2. Riigivaraga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste olemasolul peab vara mahakandmise otsus sisaldama

märget õiguste ja kohustuste ülekandmise kohta.

7.3. Vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise dokumentatsioon RTIPis peab sisaldama:

7.3.1. varade kõlbmatuks tunnistamise komisjoni või vara eest vastutava isiku ettepanekut;

7.3.2. vara mahakandmise ja vajadusel hävitamise põhjendatud otsust;

7.3.3. vara hävitamise korral hävitamiseks andmise akti.

7.4. Vara mahakandmise ja hävitamise korraldab RIT. Hävitamisele kuuluv vara hävitatakse võimalikult

madala maksumusega ja keskkonnasäästlikult. Hävitamisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse

üksuse, Keskkonnaameti, Päästeameti ning teiste asjakohaste ametite ja organisatsioonide juhiseid.

7.5. Riigisaladust sisaldavad andmekandjad tuleb hävitada vastavalt Riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seaduses ning selle alamaktides reguleeritud tingimustel.

7.6. IT-vara hävitamist korraldab RIT koostöös IKT- alusteenust kasutava asutusega. Asutus teavitab RITi

vabaks jäänud IT-varadest (teenistuja/töötaja töökohustuste lõppemise vms tõttu) ja muudest IT-varaga

seonduvatest küsimustest.

7.7. IT-vara kõlbmatuks tunnistamisele, mahakandmisele ja hävitamisele eelnevalt selgitab RIT välja, kas

vara on vajalik teistele tema koostöökokkuleppe alusel teenust kasutavatele asutustele. Kui vara ei

vajata teenust kasutavas asutuses ja vara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine ei ole

piisavalt põhjendatud, korraldab RIT võõrandamise või üle andmise teistele riigivara valitsejatele või

8/11

tasuta võõrandamise heategevaks otstarbeks.

7.8. RIT vastab asutuse ettepanekule vara võõrandamise kohta 5 tööpäeva jooksul alates ettepaneku

saamisest.

7.9. Vara puhul hariliku väärtusega 30 000 eurot ja rohkem edastab RIT läbi RTIPi taotluse kõlbmatuks

tunnistamiseks MKMile.

7.10. Vara hariliku väärtusega alla 30 000 euro puhul teeb kõlbmatuks tunnistamise otsuse RIT.

7.11. IT-vara kõlbmatuks tunnistamiseks, mahakandmiseks ja hävitamiseks vajalikud toimingud teostab/

dokumendid koostab RTIPis varade arvestuse eest vastutav isik, VaRes varale vastava märke lisamise

korraldab vara eest vastutava osakonna juhataja poolt määratud töötaja.

7.12. IT-vara hävitamise korraldab RITi vastava vara eest vastutav isik.

8. Riigivara käsutamise menetlus

8.1. Vara harilik väärtus selgitatakse välja ühel järgmistest viisidest:

8.1.1. tellitakse hindamisaruanne, kui vara on võimalik hinnata vastava ala eksperdi poolt. Juhul,

kui hinnavaatlus või hindamisaruanne on vara käsutamise otsuse tegemise hetkel vanem kui

6 kuud, tuleb veenduda, et hinnavaatluse või hindamisaruande aluseks olevad asjaolud ei ole

muutunud;

8.1.2. hinna määrab RIT lähtudes võrreldavatest müügihindadest turul;

8.1.3. lähtutakse raamatupidamislikust jääkväärtusest, kui vara ei ole kahel eelmisel viisil võimalik

või otstarbekas hinnata;

8.1.4. vara harilikku väärtust ei pea tuvastama vara puhul, mille soetusmaksumus on alla 5000 euro

käibemaksuta summas.

8.2. Vara käsutamine otsustuskorras peab olema objektiivselt põhjendatud kirjalikku taasesitamist

võimaldaval viisil.

8.3. Põhivara käsutamisele eelnevalt selgitab RIT välja, kas vara on vajalik ministeeriumi valitsemisala

asutustele või teistele riigivara valitsejatele. Väheväärtusliku vara käsutamisele eelnevalt vara

vajalikkuse välja selgitamisel lähtutakse otstarbekuse ja mõistlikkuse põhimõttest.

9. Inventuur

9.1. RIT peab tagama vara heaperemeheliku kasutamise ning säilimise kontrolli, sh viima läbi

aastainventuuri ning vajadusel erakorralisi inventuure, lähtudes maksumusest või muudest

asjakohastest määratlustest. Põhivara inventuur (edaspidi inventuur) viiakse läbi vähemalt üks kord

aastas ja mitte varem kui kaks kuud enne aruandeaasta lõppemist.

9.2. Erakorraline inventuur viiakse läbi vastavalt vajadusele, direktori otsuse alusel. Erakorralise inventuuri

peab läbi viima varade eest vastutavate isikute vahetumise korral ning varguse, röövimise, omastamise

ja kuritarvituse, samuti väärtuste riknemise (üleujutus, põleng) kindlakstegemiseks.

9.3. Inventuuri läbiviimiseks kasutatakse RTIPi ja VaRe väljavõtteid. VaRest võetakse väljavõte RIT IT-

väheväärtuslike varade, sealhulgas rendivarade kohta, kõikide ülejäänud varade lugemislehed

9/11

genereeritakse RTIPist.

9.4. IT-vara inventuuri viib läbi RIT nii haldusalas kui ka teistes asutustes, kus RITi IT-vara paikneb.

Asutuste IT-vara inventeerimisel teeb RIT esmase kaugelt lugemise ja varad, mida kauglugemise teel

ei leita, inventeerib asutus.

9.5. Inventuuri läbiviimiseks võib kasutada vöötkoodilugejat.

9.6. Inventuuri võib korraldada kauglugemise teel.

9.6.1. Kauglugemiseks kasutatakse IT varahaldustarkvara, mis suudab säilitada seadme asukoha

ajaloo, seerianumbri, id-numbri, vara mudeli ja margi.

9.6.2. Kauglugemise väljavõttes võrreldakse ainult neid varasid, mis on olnud nähtavad viimase 40

päeva jooksul. Väljavõttel peab kajastuma kuupäev, millal vara viimati kaugelt loetav oli.

Juhul, kui kauglugemise väljavõttes vara ei kajastu, siis tuleb rakendada teisi meetodeid vara

olemasolu kindlakstegemiseks.

9.6.3. Kauglugemise käigus võrreldakse kauglugemise tarkvarast võetud väljavõtet varade registri

väljavõttega:

9.6.3.1. arvutite, sealhulgas sülearvutite puhul ID-numbrit ja seadme seerianumbrit;

9.6.3.2. monitoride, printerite, videokonverentsiseadmete, võrguseadmete jm kaugloetavate varade

puhul ainult seerianumbrit;

9.6.3.3. erandkorras võib inventuuride käigus lasta kasutajal vara tuvastamiseks seda pildistada,

veendumaks seadme olemasolus, näiteks välismaal töötavate isikute puhul.

9.7. Varade ja varude aastainventuur viiakse läbi MKMi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas

toodud tähtaja seisuga.

9.8. Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade, sh kasutusele võtmata (lõpetamata ehitused ja

etapiviisilised soetused) varaobjektide, rendile võetud ja rendile antud varade, samuti põhivara,

väheväärtusliku vara ning kinnisvarainvesteeringute inventuur toimub raamatupidamisandmetel

koostatud ning inventuurikomisjonile väljastatud inventuuri nimekirja (lugemislehe) alusel. Juhul, kui

raamatupidamises on kogumina arvele võetud varasid, lisatakse inventuuri nimekirjale nimekiri

kogumisse kuuluvate varade kohta.

9.9. Põhivara ja väheväärtuslike varade füüsilise ja/või kauglugemise teel läbi viidava inventuuri käigus:

9.9.1. veendutakse vara olemasolus;

9.9.2. tehakse kindlaks üleliigsed, kasutult seisvad, hävinud või kadunud varad;

9.9.3. antakse hinnang vara järelejäänud eluea õigsusele;

9.9.4. hinnatakse vara füüsilist seisukorda ning vajadusel tehakse vastavad ettepanekud vara

allahindluse, ümberhindluse, mahakandmise, eluea muutmise jms osas.

9.10. Direktori käskkirjaga määratakse:

9.10.1. millise kuupäeva seisuga inventuur läbi viiakse;

9.10.2. inventeerimise algus- ja lõpptähtajad;

9.10.3. inventuuri tulemuste raamatupidamisele esitamise tähtaeg;

9.10.4. lõppakti asutuse juhile või erakorralise inventuuri korral tema poolt selleks volitatud isikule

10/11

esitamise tähtaeg.

9.11. Inventuuri viib läbi direktori poolt määratud komisjon, selle moodustamisel tuleb jälgida järgmisi

põhimõtteid:

9.11.1. inventuurikomisjoni kuuluvad vähemalt kaks liiget, kellest kumbki ei ole inventeeritavate

varade eest vastutav isik;

9.11.2. inventuuri läbiviimisel võib varade kiiremaks ülelugemiseks moodustada

inventuurikomisjoni liikmetest töökomisjone, kes loevad erinevaid varagruppe;

9.11.3. iga inventeerimisobjekti peab lugema vähemalt kaks komisjoni liiget (v.a. punktis 9.6.

toodud juhtudel).

9.12. Komisjoni esimees:

9.12.1. komisjoni esimees võib olla isik, kellel puudub võimalus tehingute sooritamiseks;

9.12.2. peab olema teadlik inventuuri läbiviimise nõuetest;

9.12.3. tutvustab komisjoni liikmetele vara lugemise metoodikat ning nõudeid;

9.12.4. kontrollib komisjoni tööd;

9.12.5. omab varade liikumise korral inventuuri ajal ülevaadet liikunud varade osas ning peab

vastavat arvestust;

9.12.6. erinevuste esinemisel otsustab korduslugemise vajaduse;

9.12.7. vajadusel otsustab kasutusse antud vara lugemise asendamise kasutaja kirjaliku kinnitusega

vara olemasolu kohta;

9.12.8. korduslugemise korral määrab uued lugejad või teeb RITi direktorile ettepaneku uue

komisjoni määramiseks;

9.12.9. tagab, et korduslugemine toimub samade nõuete kohaselt nagu esimene lugemine;

9.12.10. allkirjastab kõik inventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid.

9.13. Komisjoni liikmed:

9.13.1. alluvad komisjoni esimehe korraldustele, mille õiguslikud alused tulenevad käesolevast

korrast;

9.13.2. allkirjastavad kõik inventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid (lugemislehed,

kauglugemise puhul vastava programmi väljavõtted, komisjoni ettepanekud ja inventuuri

lõppakti) elektrooniliselt;

9.13.3. loevad varasid, hindavad varade seisukorda ja kasutamise otstarbekust ning märgivad

lugemislehele vastavad märkused ja ettepanekud;

9.13.4. kooskõlastavad inventuuri ajal varade liikumise ning omavad ülevaadet liikunud varade osas;

9.13.5. hindavad põhivara järelejäänud kasulikku eluiga.

9.14. Varade inventuuri lõppakt koosneb järgmistest dokumentidest:

9.14.1. inventeeritud varade koondakt;

9.14.2. inventuurikomisjoni varade märkuste akt, kus tuuakse välja nii vara mahakandmise kui ka

muud ettepanekud;

9.14.3. puudujääkide ja ülejääkide ning põhivara eluea muutmise ettepanekute aktid (vajaduse

11/11

ilmnemisel);

9.14.4. kasutajate, vara eest vastutavate isikute ja teiste töötajate seletused puudu- ning ülejääkide,

riknemiste ja teiste kahjude kohta;

9.14.5. aastainventuuri lõppakti ja erakorralise inventuuri lõppakti kinnitab RITi direktor või tema

poolt selleks volitatud isik.