EHR - Rapla maakond, Kohila vald, Hageri alevik, Lai tee 2 üksikelamu ehitusloa taotlus, menetlus nr 441694

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 22.07.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

2/42

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 4 1.1. OBJEKTI ÜLDANDMED .......................................................................... 5 1.2. PROJEKTEERIMISE NORMDOKUMENDID ........................................... 5 1.3. PROJEKTEERIMISE ALUSDOKUMENDID ............................................. 6 1.4. VASTAVUS DETAILPLANEERINGULE .................................................. 6 1.5. ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDELE .................................................. 6 2. LAMMUTUSTÖÖD .................................................................................. 7 3. ASUKOHT JA ASENDIPLAANI LAHENDUS ......................................... 10 3.1. PLAANILAHENDUS ................................................................................. 10 3.2. VERTIKAALPLANEERIMINE JA HOONE PAIKNEMISKÕRGUS ............. 12 3.3. PINNASE KOORIMINE............................................................................. 12 3.4. KAEVETÖÖD ........................................................................................... 12 3.5. EHITUSAEGNE KUIVENDUS .................................................................. 13 3.6. TEHNOSÜSTEEMIDE PAIKNEMINE KRUNDIL ....................................... 13 3.7. TÄITETÖÖD ............................................................................................. 13 3.8. JUURDEPÄÄSUTEE ................................................................................ 13 4. ARHITEKTUURNE LAHENDUS ............................................................ 15 4.1. NORMDOKUMENDID .............................................................................. 15 4.2. HOONE ARHITEKTUURI ÜLDKONTSEPTSIOON ................................... 16 4.3. EHITISE PÕHITARINDID JA PIIRETE KIRJELDUSED ......................... 16 4.4. PINNAKATTED JA VIIMISTLUS ............................................................ 17 4.4.1. VÄLISVIIMISTLUS ............................................................................. 17 4.4.2. SISEVIIMISTLUS ............................................................................... 17 4.5. MÜRA NÕUDED ................................................................................... 18 4.6. ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA ................................................... 19 5. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS ........................................................... 20 5.1. NORMDOKUMENDID ........................................................................... 20 5.2. KOORMUSED ....................................................................................... 20 5.3. KONSTRUKTSIOONID ......................................................................... 21 5.3.1. VUNDAMENDID .................................................................................... 21 5.3.2. SEINAD ................................................................................................. 22 5.3.2.1. VÄLISSEINAD .................................................................................... 22 5.3.2.2. SISESEINAD ...................................................................................... 22 5.3.3. PÕRANDAD .......................................................................................... 22 5.3.4. VAHELAED ........................................................................................... 22 5.3.5. KATUS .................................................................................................. 23 5.3.6. AVATÄITED ........................................................................................... 23 5.3.7. TERRASS .............................................................................................. 24 5.3.8. MUUD FASSAADIKONSTRUKTSIOONID ............................................. 24 5.3.9. EHITUSJÄRELEVALVE ......................................................................... 24 6. SANITAARTEHNILISED LAHENDUSED ............................................... 24 6.1. VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS ............................................. 24 6.2. SADEMEVEED JA DRENAAŽ ............................................................... 26 6.3. ELEKTRIVARUSTUS ............................................................................ 27 6.4. KÜTE ..................................................................................................... 28 6.5. VENTILATSIOON .................................................................................. 29 7. TULEOHUTUS ...................................................................................... 31 7.1. ÜLDOSA ................................................................................................... 31

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

3/42

7.2. KÜTTESÜSTEEMID ................................................................................. 32 7.3. TULETÕKKESEKTSIOONID JA TULETUNDLIKKUS ............................... 34 7.4. EVAKUATSIOON, SUITSUTÕRJE JA TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT ..... 35 8. TEHNILISED NÄITAJAD ....................................................................... 36 9. HALJASTUS, HEAKORD JA JÄÄTMEKÄITLUS .................................... 37 10. ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED .......................................... 42 10.1. ARVUTAMISE ALUSED ......................................................................... 42 10.2. ENERGIAMÄRGIS ................................................................................. 42 10.3. MÄRKUSED ........................................................................................... 42

JOONISED 1. ASENDIPLAAN AS-4-01 2. ELAMU VUNDAMENDIPLAAN AR-5-01 3. ELAMU PÕHIPLAAN AR-5-02 4. ABIHOONE VUNDAMENDIPLAAN AR-5-03 5. ABIHOONE PÕHIPLAAN AR-5-04 6. ELAMU VAADE LÕUNAST AR-6-01 7. ELAMU VAADE LÄÄNEST AR-6-02 8. ELAMU VAADE PÕHJAST AR-6-03 9. ELAMU VAADE IDAST AR-6-04 10. ELAMU LÕIGE A-A AR-6-05 11. ELAMU AVATÄIDETE SPETSIFIKATSIOON AR-6-06 12. ABIHOONE VAATED AR-6-07 13. ABIHOONE LÕIGE A-A AR-6-08

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

4/42

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva tööga on projekteeritud Rapla maakonda Kohila valda Hageri alevikku Lai

tee 2 kinnistule üksikelamu (kood 11101 majandus- ja taristuministri 02.06.2015

määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“) ja abihoone (kood 12744

majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“). Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad ühtse terviku

ja neid tuleb käsitleda koos. Projekt on koostatud tellija kontseptsiooni ja eskiisjooniste

alusel.

Ehitustööd teostada Hea Ehitustava (ET-1 0207-0068) kohaselt ning vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ning ehitustööde normatiividele.

Teadmiseks omanikule: 1.Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on

kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile

vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise

alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema

tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1))

Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba.

Teadmiseks omanikule: Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul

ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti

heakskiitmisest arvates. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene

ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega

alustamist "ehitamise alustamise teatis". (Ehitusseadustiku § 37).

Ehitise valmimisel taotleda kasutusteatis.

Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri 14.02.2020

määrusele nr 3 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja

üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja

üleandmisele esitatavad nõuded").

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

5/42

1.1. OBJEKTI ÜLDANDMED

Käesoleva tööga on koostatud projektdokumentatsioon Hageri alevikku Lai tee 2

kinnistule ehitatavale üksikelamule ja abihoonele.

Ehitustööd teostada Hea Ehitustava (ET-1 0207-0068) kohaselt ning vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ning ehitustööde normatiividele.

Hoone kavandatud tööiga vastavalt Eesti Projekteerimisnormile EPN 15.1:

a) hoonel - 50 aastat (klass D);

b) soojatorustikel, kaabelliinidel - 20 aastat (klass E);

c) kande- ja kande-piirdetarinditel ning soojusisolatsioonil, hüdroisolatsioonil,

tuuletõkkel, fassaadikattel (va värvkate), katusekattel (v.a. värv- või võõpkate) -

ehitise eluiga, - 50 aastat (klass D);

d) hoone elektriinstallatsioonil, reguleerimis- ja mõõteseadmetel, mittemüüritud

tulekolletel, sisseseadetel nagu kuumaveeboilerid, elektripliidid- 10 aastat (klass

F);

e) hoone installatsioonil (sisustusel), mida pole nimetatud d all, sh

külmaveetorustikud, keskküttesüsteemid, kanalisatsioon - 50 aastat (klass D).

OBJEKTI ÜLDANDMED

Krundi andmed

 Aadress- Lai tee 2 kinnistu, Hageri alevik, Kohila vald, Rapla maakond

 katastritunnus- 31701:005:0077

 krundi kasutamise sihtotstarve- Ärimaa 100%

 pindala- 1635 m2.

1.2. PROJEKTEERIMISE NORMDOKUMENDID

Projekteerimise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad ehitustegevust reguleerivad

normatiivaktid ja tellija poolt seatud tingimused.

Projekti koostamisel on lähtutud järgnevatest standarditest ning normdokumentidest :

- Ehitusseadustik¹ (Riigikogu seadus, vastu võetud 11.veebruari 2015 a.);

- Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a. määrus nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“;

- „Ehitusprojekt“ Eesti Standardist EVS 932:2017;

- Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, vastu võetud 05.05.2010);

- Siseministri 30. märts 2017. a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“;

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

6/42

- „Ehitiste heliisolatsiooninõuded“ EVS 842:2003;

- „Eluruumile esitatavad nõuded“ ET-1 0301-0607 ja majandus- ja taristuministri

02.07.2015 määrus nr 85;

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a määrus nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“.

- „Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded“ ET-1 0106-0175;

- „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid” sotsiaalministri 4.03.2002. a määrus nr 42;

- „Linnatänavad“ EVS 843:2016.

- „Hea ehitustava“ ET-1 0207-0068.

1.3. PROJEKTEERIMISE ALUSDOKUMENDID

- Hageri aleviku Lai tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (koostatud

september 2023).

- Geodeetline alusplaan on koostatud TOP Geodeesia OÜ (MTR

nr.EEG000151) poolt 31.8.2023.a., töö number GD-22-712. Mõõdistatud

november 2022. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000

süsteemis. Lähtepunkt PP-1400 X=6558044.624 Y=536503.047 H=64.213.

Lähteandmed: OÜ Hades Invest poolt opereeritav GNSS püsijaamade võrk.

Informatiivsed katastriüksuse piirid on saadud Maa-ameti geoportaalist

04.11.2022.

1.4. VASTAVUS DETAILPLANEERINGULE

- Projekteeritud üksikelamu ja abihoone vastavad Hageri aleviku Lai tee 2

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule.

- Projekti arhitektuurse eskiislahenduse on meiliga kooskõlastanud vallaarhitekt

Sille Rõõmus 11.06.2024 a.

1.5. ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDELE

Käesoleva projekti seletuskiri, joonised jm projektiga seotud dokumendid

moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos.

Ehitaja peab tajuma hoonete terviklikkust ning teostama ehitustööd loogilises

järjekorras, arvestades ilmastikuolusid, ehitusfüüsikalisi ja -tehnilisi nõudeid.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

7/42

Ehitaja peab omama piisavat kvalifikatsiooni ning olema kursis kõikide ehitusel

kasutatavate ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide paigaldus- ja käsitlusjuhenditega.

Need tuleb hankida ehitusmaterjalide, -konstruktsioonide tootjatelt või tarnijatelt.

Kasutatavatel materjalidel või nende pakenditel/ saatedokumentidel peab olema

märge, mille alusel on võimalik kontrollida toodete vastavust kehtivatele nõuetele/

projektile.

2. LAMMUTUSTÖÖD

Kinnistul asuv olemasolev kauplus-kondiitritsehh (ehr kood: 109006588) on käesoleva

projektiga ette nähtud lammutada.

Olemasolev hoone on olnud aastaid kasutusest väljas ja hoone seisukord on halb.

Aknnad ja uks puuduvad, avad on kinni löödud laudadega. Tegemist on ühekorruselise

madala kaldelise katusega (välismõõdud 7,0x7,6 m) 3,0 m kõrgusega hoonega.

Hoonel on betoonist lintvundament. Hoone katuse kandekonstruktsiooniks on puit,

katusekatteks on eterniit. Vahelagi puudub. Välisseinte kandekonstruktsiooniks on

silikaattellis. Põrand on puitpõrand.

Likvideeritav kauplus-kondiitritsehh on näidatud asendiplaanil (vt joonis AS-4-01).

Lammutamisel tagada meetmed mürataseme ja tolmukoguste vähendamiseks.

Lammutamisel tuleb täita kõiki üldiseid ohutustehnika eeskirju.

Lammutusjäätmete käitlemine korraldada vastavalt Kohila Vallavolikogu poolt vastu

võetud 31.03.2022 määrusele nr 3 „Kohila valla jäätmehoolduseeskiri“.

Lammutusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste,

ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbest ja teised ohtlikke

aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel

(edaspidi ehitamine). Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmekäitlust dokumenteerima ja

esitama järelevalveametniku nõudmisel talle ehitusjäätmete käitlemist puudutav

dokumentatsioon. Ehitusjäätmete käitlemist puudutav dokumentatsioon tuleb säilitada

kaks aastat alates käitlemise hetkest.

Ehituspraht tuleb taaskasutada, tekkekohas kõrvaldada või anda üle vastavat

jäätmeluba omavale isikule, ohtlike jäätmete korral jäätmeluba ja ohtlike jäätmete

käitluslitsentsi omavale isikule. Ehitusprahi taaskasutamiseks või tekkekohas

kõrvaldamiseks on vajalik jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõend.

Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle

isikule, kellel puudub sellekohane keskkonnakaitseluba või kes ei ole ehitusjäätmete

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

8/42

käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja

kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on ohtlikke jäätmete vedamise ja

käitlemise õigus.

Ehitusloa või ehitusteatise kohustusliku ehitise ehitus- ja lammutustegevuse

lõppedes esitatakse vallavalitsusele jäätmeõiend tõendamaks ehitusjäätmete

nõuetekohast käitlemist kas läbi ehitisregistri või edastades õiend

vallavalitsusele vähemalt 1 tööpäev enne kasutusloa või -teatise esitamist

ehitisregistris. Jäätmeõiendil tuleb kajastada vähemalt jäätmetekke koht, kui

palju ja millised jäätmed tekkisid ning kuhu või kellele need üle anti.

Lammutustegevus peab olema kooskõlas ehitusseadustikus ning selle alusel

kehtestatud määrustes esitatud nõuetega.

Ehitusjäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud

mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest.

Eraldi tuleb liigiti koguda: 1) puit (töödeldud ja töötlemata puit eraldi); 2) paber ja papp;

3) metall (eraldi must – ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised,

betoon jms); 5) kipsijäätmed; 6) klaas; 7) pinnas; 8) plastijäätmed (sh kile); 9) pakendid;

10) raudbetoon- ja betoondetailid.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda

taaskasutamiseks üle vastava keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed,

mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet

järgides keskkonnakaitseloaga jäätmekäitluskohtades. Mahutid peavad olema

tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse

ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud

territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskivide ja tellistena või

võimaluse korral anda üle purustamiseks ja taaskasutamiseks vastavat luba omavale

isikule.

Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning kivisöe- ja põlevkivitõrva mittesisaldav asfalt

tuleb anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat luba omavale

isikule.

Puhtaid puidujäätmeid võib kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle

vastavat luba omavale isikule.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

9/42

Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks

tekkekohas;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle

vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Ohtlikke ehitusjäätmeid võib

vedada ja käidelda vaid vastavat õigust omav isik;

3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja liigiti kogumiseks;

4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel

mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna mahutite paigutamiseks;

6) kooskõlastama vallavalitsusega mahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja

remonttööde tegemisel;

7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete

ja ohtlike jäätmete kogumiseks;

8) teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.

Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti sorteerida tuleb jäätmed

anda käitlemiseks üle vastava keskkonnakaitseloaga isikule. Eelistada tuleb isikut, kes

tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa

eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt.

Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu

värvid, lakid, lahustid ja liimid.

Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda vastavat õigust omavale

ettevõtjale (omab vastavat keskkonnaluba). Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke

ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat

informatsiooni. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid,

asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega

immutatud töödeldud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid,

tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

Vedelad ohtlikud jäätmed (nt värvid, lakid, lahustid, liimid jms) ja nende jäägid tuleb

koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud lekkekindlalt suletavasse

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

10/42

mahutisse. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni

jäätmete üleandmiseni vastavat keskkonnaluba omavale isikule.

Tabel 1. Eeldatavad lammumisel tekkivad jäätmete kogused:

Nr Konstruktsioon Maht Ühik Käitlusviis/koht

1 Puitmaterjal (immutamata puit) 0,1 m³ Taaskasutatakse kohapeal,

kasutatakse kütteks

2 Puitmaterjal (immutatud) 10 m³ Kogutakse ja antakse üle selleks

vastavat jäätmeluba omavale isikule

3 Metallijäätmed

(eraldi must – ja värviline metall)

0 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

(taaskasutatakse ümbertöödeldult)

4 Paber, papp 0 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

(taaskasutatakse ümbertöödeldult)

5 Mineraalsed jäätmed (kivid,

ehituskivid, tellised, krohvisegud

jne)

23 m³ Taaskasutatakse kohapeal/

kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

(taaskasutatakse ümbertöödeldult)

6 Kipsijäätmed 0 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

7 Klaas 0 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

(taaskasutatakse ümbertöödeldult)

8 Pinnas 4,0 m³ Taaskasutatakse kohapeal

9 Raudbetoon ja betoondetailid 10 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

10 Plastijäätmed, sh kilejäätmed 0 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

(taaskasutatakse ümbertöödeldult)

11 Ohtlikud ehitusjäätmed

(tõrvapapp, eterniit, asbesttorud,

värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed

või nendega immutatud materjal)

0,4 m³ Kogutakse ja antakse üle selleks

vastavat jäätmeluba omavale isikule

3. ASUKOHT JA ASENDIPLAANI LAHENDUS

3.1. PLAANILAHENDUS

Käsitletava krundi pindala on 1635 m2. Kinnistul asub olemasolev kauplus-

kondiitritsehh (ehr kood: 109006588), mis likvideeritakse.

Kõrghaljastuse moodustavad Lai tee 2 krundi kesk-, ida-, lõuna- ja lääneosas

gruppidena kasvavad lehtpuud ning idaservas kasvavad okaspuud ja põõsad.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

11/42

Lai tee 2 krundi lääne- ja keskosas asuvad ühisveevärgi torustikud, millele on

detailplaneeringuga määratud servituudi seadmise vajadusega ala. Mööda krundi

lõunapiiri kulgeb sidekaabel ning lõunapiiri keskel asub elektriliitumiskilp. Krundi

lõunaosale ulatub riigitee nr 11220 Kernu-Kohila 10 meetri laiune tee kaitsevöönd.

Lai tee 2 kinnistu piirneb põhjast ja idast Vanaturu maaüksusega, lõunast 11220

Kernu-Kohila tee maaüksusega, edelast 11220 Kernu-Kohila tee L9 maaüksusega ja

läänest Lai tee 6a ning Lai tee 6 maaüksustega.

Aerofoto krundist.

Maapind kinnistul langeb idast lääne suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad

vahemikku 64.28 (kirdenurk) ja 62.95 meetrit (lääneosa).

Juurdepääs on projekteeritud 11220 Kernu-Kohila teelt ehl Lai tänavalt. Hoone

juurdepääsutee ja parkimisala kaetakse betoonist sillutiskividega.

Projekteeritav üksikelamu on paigutatud kinnistu kirdepoolsesse keskossa ja

abihoone on paigutatud läänepoolsesse keskossa. Mõlemad hooned on paigutatud

detailplaneeringu järgsesse hoonestusalasse. Elamu paikneb paralleelselt Lai tee

poolse kinnistu piiriga, abihoone on paigutatud paralleelselt elamuga. Elamu ja

abihoone katusehari on projekteeritud ida-läänesuunaline. Põhisissepääs elamusse

ja abihoonesse on projekteeritud lõunasse ehk Lai tänava poole.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

12/42

Hoonete sidumismõõdud ja koordinaadid on esitatud asendiplaanil (vt joonis AS-4-01).

3.2. VERTIKAALPLANEERIMINE JA HOONE PAIKNEMISKÕRGUS

Katuselt juhitakse vihmavesi hoonete nurgapunktidesse, kogutakse

sademeveetorustiku abil ja immutatakse pinnasesse. Projekteeritud maapinna

kõrgused on esitatud asendiplaanil (vt joonis AS-4-01).

Hoonete suhtelise kõrgusmärgi ±0,00 määramisel lähtuti projekteeritavate hoonete

põrandapinnast, olemasoleva maapinna kõrgusmärkidest ja sademetevee hoonest

eemale juhtimise võimalustest. Üksikelamu projekteeritud ±0,00 = abs. 64,60 m ning

abihoone projekteeritud ±0,00 = abs. 64,20.

3.3. PINNASE KOORIMINE

Kasutuskõlblik pinnas projekteeritud hoonete kohalt eemaldada. Kasvupinnas lükata

ajutiselt ehitusalalt eemale hunnikusse ja pärast ehitustööde lõppemist kasutada

pinnast hooneid ümbritseva ala täitmiseks ja maapinna planeerimiseks. Kogu kooritav

ja vundamendi rajamisel välja kaevatav pinnas kasutatakse ära kohapeal maapinna

täiteks, tõstmiseks ja hooneid ümbritseva maapinna vertikaalplaneerimisel. Pinnase

äravedu ei kavandata.

3.4. KAEVETÖÖD

Kaevetööd teostatakse vastavalt MaaRYL2010 pt 222, kaevamine talvisel ajal tehakse

vastavalt RYL 132 punkt 4.11. Kõik kaevetööd teha ehituse nõuetele vastavas

suuruse, kallete ja sügavusega süvises. Ehitaja vastutab täielikult kõigi kaevetööde

turvalisuse eest ja tagab vajalike toestuste, ajutiste tugitarindite ja piirete olemasolu,

mis on vajalikud ehitustööde ajal turvaliseks ja ohutuks kaevetööde teostamiseks.

Ehitaja rakendab kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et kaevandatud pinnase

käsitlemine, ladustamine, vedamine ja kõrvaldamine või nendega seonduvad

tegevused, materjalid ja seadmed ei tekitaks tüli, kahjusid, vigastusi, ebamugavust.

Kaevematerjali ei tohi paigaldada sinna, kust see võib saada minema uhutud, kus see

võib variseda või kukkuda kõrvalasetsevale territooriumile.

Tulevaste ehitiste alt eemaldatakse kasvupinnas ning kaevatakse projektikohase

sügavusega vundamendikraavid. Tehakse kommunikatsioonide kaevised ning

paigaldatakse torustikud-kaablid.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

13/42

3.5. EHITUSAEGNE KUIVENDUS

Ehitusaegse kuivenduse vajadus sõltub ehitamisperioodi aastaajast ning tehakse

vastavalt vajadusele. Ehitusaegne kuivendus teostatakse vastavalt MaaRYL2010 p.

25 nõuetele. Kaevik tuleb hoida kuivana kuni tagasitäite teostamiseni.

Lähtuda platsinõuetest, ilmastikust ja valitud ehitustehnoloogiatest. Ehitustööd peavad

olema teostatud sellisel moel, et komplikatsioonideta valmiks projektis kirjeldatud

hoone.

3.6. TEHNOSÜSTEEMIDE PAIKNEMINE KRUNDIL

Üksikelamu elektrikaabel on projekteeritud paigaldada krundi lõunapiiril asuvast

liitumiskilbist kuni elamu lõunafassaadil paikneva tehn. ruumi sisestuseni. Veetorustiku

ühendus on ette nähtud kinnistu lõunapoolses keskosas asuvast ühisveevärgi

torustiku liitumispunktist kuni elamu lõunafassaadil paikneva tehn. ruumi sisestuseni.

Kanalisatsiooni välistorustik on projekteeritud läänepoolsest fassaadist

(WC/dušširuumist) kuni kinnistu keskossa projekteeritud reovee kogumismahutini.

Sademetorud suubuvad krundi keskel paiknevasse killustikpadjast immutusalasse.

Välistorustike asukohad on esitatud joonisel AS-4-01.

Abihoonele tehnovõrkudega varustamist ei planeerita.

3.7. TÄITETÖÖD

Vundamendi ja põranda alustäited tehakse vastavalt projektile.

Tagasitäitetööd tehakse projekti realiseerimiseks vajaminevas mahus. Tagasitäitmine

tehakse kihtidena optimaalses niiskuses osakeste läbimõõdunõuete kohastest

materjalidest. Taastamiskihtide paksus ja tihenduskordade arv valitakse selline, et

saavutatakse soovitud tihedus ja kandvus.

Muruala

Pärast ehitustööde lõppu planeeritakse enne kõrvale tõstetud kasvupinnasega

ehituskaevendite (trasside kohalt) pealt ja ümbert ning külvatakse muru:

- Murukülv (kulu 25…30g/m²)

- Kasvupinnas h=15 cm

- Vajadusel tagasitäide filtreeruvast pinnasest (K>0,5m/ööp) h=muutuv

- Olemasolev pinnas.

3.8. JUURDEPÄÄSUTEE

Hoone juurdepääsutee ja parkimisala kaetakse betoonist sillutiskividega.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

14/42

Suures ulatuses (sõiduteest kuni jalg- ja jalgrattatee Lai tee 2 kinnistu poolse servani)

on mahasõit kinnistule lahendatud riigitee rekonstrueerimise käigus, kuid

projekteerimata ja ehitamata on riigitee alusel maal olev lõik jalg- ja jalgrattateest Lai

tee 2 kinnistuni. Riigitee rekonstrueerimine, sh jalg- ja jalgrattatee ehitamine, on

lõppenud. Asendiplaanil on näidatud tegelik olukord ning vertikaalplaneering on

teostatud lähtudes Transpordiametilt saadud teostusjoonisest (teostanud Rae

Geodeesia OÜ, töö nr EH-23-6_10). Vältimaks jalg- ja jalgrattatee asfaltkatte

kahjustamist on asfaltkatte ja sillutiskiviga mahasõidu osa vahele projekteeritud

äärekivi (vt joonis AS-4-01).

Teede ja parkimisala katendid koosnevad alljärgnevast:

- Betoonist sillutiskivi h=7 cm või granitkillustik 5 cm

- Paekillustikust (fr 16 ... 32) alus koos kiilumiskihiga h=20 cm

(fr 8…16) või kruusast

- Keskliivast (K>2m/ööp) dreenkiht h=30 cm

- Vajadusel tagasitäide filtreeruvast pinnasest (K>0,5m/ööp) h=muutuv

- Olemasolev pinnas

Teed ja platsid on ette nähtud kivisillutisega tasa paigaldatud äärekiviga.

Betoonist sillutuskivid vastavad Eesti standardi EVS-EN 1338:2003+AC:2006

nõuetele:

- Lõhestustõmbetugevus mitte alla 3,6Mpa;--

- Veeimavus klass 2;

- Vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D),

- keskmine massikadu mitte üle 1,0kg/m².

Ristumiskoha pikikalded on projekteeritud vastavalt Soome juhendmaterjaile

„Yksityisten teiden liittymät maanteihin“ TIEH 2100050-07 joonisele 6-2. Vastavalt

juhendile on juurdepääsutee alates jalg- ja jalgrattatee äärekivist projekteeritud 8 m

ulatuses 2% kaldega krundi suunas. Kuna juurdepääsutee osas on vaja maapinda

oluliselt tõsta, et tagada juhendi järgne maksimaalne juurdepääsutee kalle, siis pole

võimalik säilitada kahele poole juurdepääsuteed jäävaid puid. Juurdepääsutee juures

olevad puud on ette nähtud likvideerida.

Asendiplaanil (joonis AS-4-01) on esitatud veriklaaplaneerimise lahendus.

Projekteeritud nõlvad viiakse sujuvalt kokku oleva maapinnaga. Kalded on antud

sõiduteest eemale.

Asendiplaanil on esitatud ristumiskoha ristlõige koos projekteeritud juurdepääsutee

katendi konstruktsiooniga.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

15/42

Asendiplaanile on kantud kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad (3

x 80 m) ning Transpordiameti juhendi „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ punkti

8.5 (väljavõte juhendist allpool) kohane nähtavuskolmnurk 2 x 5 m, kus ei tohi paikneda

nähtavust piiravaid takistusi.

Ette on nähtud tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine.

Asendiplaanil on näidatud jalg- ja jalgrattatee ja krundi piiri vahele jääva haljasala

/muruala taastamine. Taastada tuleb muldkeha nõlvus ja teepeenar. Teepeenar tuleb

taastada N: purustatud kruusast või killustikust fr. 0/32. Praht ja mättad kõrvaldada

ning ära vedada, enne uue materjali lisamist tuleb korrastada peenra alus. Peenarde

tihendamisel tuleb tagada, et ei kahjustataks asfaltkatet.

Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi

sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive

sisaldavat mulda. Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke.

Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning teha

niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad)

tuleb täita kasvumullaga. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm,

millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise

või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.

4. ARHITEKTUURNE LAHENDUS

4.1. NORMDOKUMENDID

Projekteerimistööde teostamisel on arvestatud lisaks punktis 2.1. toodud

dokumentatsiooniga ka allpool nimetatutega:

- EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa

1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest,

valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6.

- EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete

ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe

projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

16/42

keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. Eesti standardi

rahvuslik lisa.

- Sotsiaalministri 4. märts 2002.a. määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“.

- EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest“

4.2. HOONE ARHITEKTUURI ÜLDKONTSEPTSIOON

Üksikelamu on kavandatud liigendatud fassaadiga ristküliku kujulise põhiplaaniga

ühekorruselise hoonena, mis on ilma keldrita. Üksikelamu on paigutatud kinnistu

kirdepoolsesse keskossa. Projekteeritud elamu on viilkatusega, mille katusekalle on

30º. Põhisissepääs on projekteeritud üksikelamu lõunaküljele.

Sissepääs läbi esiku elutuppa ja tehn. ruumi. Elutoast pääs kööki, kolme

magamistuppa ja kahte WC/dušširuumi. WC/dušširuumist pääs leiliruumi.

Hoone põhja- ja lääneküljel asub terrass, kuhu pääseb magamistoast, elutoast ja

WC/dušširuumist.

Abihoone on kavandatud lihtsa ristküliku kujulise põhiplaaniga ühekorruselise

hoonena, mis on ilma keldrita. Abihoone on paigutatud kinnistu läänepoolsesse

keskossa. Projekteeritud abihoone on ühepoolse kaldkatusega. Põhisissepääs on

projekteeritud lõunaküljele.

4.3. EHITISE PÕHITARINDID JA PIIRETE KIRJELDUSED

Ehitise põhitarindid on kirjeldatud joonistel AR-5-01, AR-5-02, AR-5-03, AR-5-04, AR-

6-01 kuni AR-6-08. Üksikelamule on projekteeritud plaatvundament. Hoone

välisseinte kandekonstruktsiooniks on Bauroc Ecotherm+ 500 mm plokid. Välisseinte

välisviimistluseks on vertikaalne puitlaudis. Üksikelamu katuse kandekonstruktsioon

on puidust fermid, katuse katteks on Classic-profiiliga katuseplekk. Üksikelamu

põrandaks on plaatvundamendi betoonplaat.

Abihoonele on projekteeritud plaatvundament. Hoone välisseinte

kandekonstruktsiooniks on puitkarkass. Välisseinte välisviimistluseks on vertikaalne

puitlaudis. Hoone katuse kandekonstruktsioon on puidust sarikad, katuse katteks on

Classic-profiiliga katuseplekk. Hoone põrandaks on plaatvundamendi betoonplaat,

auto varjualuse osas kaetakse põrand kivisillutisega.

Põhitarindite täpseid kirjeldusi vt seletuskiri pkt 4.3.1 kuni pkt 4.3.9.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

17/42

4.4. PINNAKATTED JA VIIMISTLUS

4.4.1. VÄLISVIIMISTLUS

Üksikelamu välisviimistlus:

 Katus tumehalli tooni Classic-profiiliga plekist (RR 23).

 Fassaad vertikaalsest tumehalli tooni värvitud puitlaudisest (RAL 7024

Graphite grey).

Aktsendina on vaadetel näidatud kohtades kasutatud horisontaalset

helepruuni tooni peitsitud puitlaudist.

 Katuseräästad tumehalli tooni värvitud puitlaudisest (RAL 7024 Graphite

grey).

 Vihmaveetorud ja aknaplekid tumehalli tooni värvitud plekist (RR 23).

 Aknaraamid tumehalli värvi (RAL 7024 Graphite grey).

 Välisuksed tumehalli tooni (RAL 7024 Graphite grey).

 Sokkel kaetakse tumehalli tooni krohviga (RAL 7024 Graphite grey).

 Terrass ehitatakse pruuni tooni sügavimmutatud puidust.

Abihoone välisviimistlus:

 Katus tumehalli tooni Classic-profiiliga plekist (RR 23).

 Fassaad vertikaalsest tumehalli tooni värvitud puitlaudisest (RAL 7024

Graphite grey).

Aktsendina on vaadetel näidatud kohtades kasutatud horisontaalset

helepruuni tooni peitsitud puitribitust.

 Katuseräästad tumehalli tooni värvitud puitlaudisest (RAL 7024 Graphite

grey).

 Vihmaveetorud tumehalli tooni värvitud plekist (RR 23).

 Välisuks tumehalli tooni (RAL 7024 Graphite grey).

 Sokkel kaetakse tumehalli tooni krohviga (RAL 7024 Graphite grey).

4.4.2. SISEVIIMISTLUS

Siseviimistlustöödel järgida Sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded.

Hoone sisetööd:

 942 Sisetarindite vuukimine, Sisetööde RYL 2013

 1061 Paigaldatava põranda ehitamine, Sisetööde RYL 2013

 441 Pealevalu betoonitööd, Sisetööde RYL 2013

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

18/42

 742 Sisetarindite plaatimistööd, Sisetööde RYL 2013

 751 Puitvoodri- ja kattetöö, Sisetööde RYL 2013

 922 Hoonesisene hüdroisolatsioon, Sisetööde RYL 2013

 942 Sisetarindite vuukimine, Sisetööde RYL 2013

 1051 Mastikskatte paigaldamine, Sisetööde RYL 2013

Jälgida RT juhendkaarte:

 RT 84-10759-et Märja ruumi tarindid

 RT 34-10340-et Keraamilise plaadid

 RT 34-10341-et Keraamilised plaadid, plaatimistööd

Üksikelamu siseruumide seinad viimistletakse värvi, laudise, tapeedi või keraamiliste

plaatidega, olenevalt ruumi iseloomust. Siseruumide laed värvitakse. Soovitav on

kasutada pestavaid värve ja niiskete ruumide osas niiskuskindlaid värve. Põrandad

kaetakse alusmatil (laminaat)parketi või keraamilise plaadiga, olenevalt ruumi

iseloomust.

Abihoone abiruumi poolne põrand jääb tolmuvaba kattega betoonpinnana ja auto

varjualuse põrand kivisisllutisena. Siseseinte puitosad värvitakse.

4.5. MÜRA NÕUDED

Kasutatavad konstruktsioonid ja viimistlusmaterjalid peavad tagama normatiivse

heliisolatsiooni nii väliskeskkonnast kui ruumide vahel.

Käesolevate hoone projekteerimisel lähtutakse EVS 842:2003 „Ehitise

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest." nõuetest ja Sotsiaalministri 4.märts.2002.

a määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” ja tagatud on, et

vastavalt mürakaitse projekteerimise eeskirjadele peavad seinad vastama:

 Eluruumides 40 dB;

 Magamisruumides päeval 30 ja öösel 45 dB.

 Elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem

müratase kui elu- ja magamisruumides.

 Ukse heliisolatsioon peaks olema R´w >30dB;

 Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB.

Vastavad näitajad on võetud elamu konstruktsioonide projekteerimise aluseks ja

tagatud on vastavad heliisolatsiooninõuded väliskeskkonnast ruumi kui ruumide vahel.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

19/42

4.6. ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA

Üksikelamu projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe

miinimumnõudeid:

- „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 11.12.18 nr 63;

- „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58;

- „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 30.04.15 nr 36.

Tabel 1. Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused on: Põrand pinnasel U≤0,11 W/m²K

Välissein U≤0,156 W/m²K

Vahelagi U≤0,09 W/m²K

Välisuksed U≤0,8 W/m²K

Aknad N U≤0,89 W/m²K

Aknad E U≤0,78 W/m²K

Aknad WSW U≤0,83 W/m²K

Aknad NNW U≤0,83 W/m²K

Hoone tuleb ehitada õhutihedalt, õhulekkearv ei tohi ületada 1,5 m³/(h·m²) välispiirde

kohta. Enne hoone viimistlemist tuleb läbi viia hoone õhutiheduse mõõtmised. Kui

hoone õhulekkearv on suurem kui 1,5 m³/(h·m²) siis tuleb koostada uued

energiaarvutused vastavalt tegelikule hoone õhulekkearvu väärtusele.

Ehitusprotsessi käigus tagatakse ehituslike lahendustega järgmised joonkülmasildade

väärtused, tellija nõudmisel või kohaliku omavalitsuse nõudmisel tuleb neid väärtusi ka

arvutuslikult tõestada enne hoone kasutuselevõttu:

Tabel 2. Joonkülmasildade väärtused:

Välissein-välissein 0,05 W/(m·K)

Välissein- sisesein 0,05 W/(m·K)

Akna kinnitus 0,04 W/(m·K)

Ukse kinnitus 0,10 W/(m·K)

Katuslagi-välissein 0,10 W/(m·K)

Põrand pinnasel-välissein 0,10 W/(m·K)

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

20/42

5. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS

5.1. NORMDOKUMENDID

Projekti koostamisel on lähtutud konstruktiivse osa projekteerimisel lisaks pkt 1.2.

esitatud dokumentidest järgnevatest standarditest ning normdokumentidest :

EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. EVS EN 1991-1-1:2002 EVS-EN 1991-1-7:2006

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused.

EVS-EN 1991-1-4:2005/ A1:2010+A1:2010/ NA:2010

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

EVS-EN 1991-1-3: 2006+A1:2016+NA:2016

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

EVS EN 1995-1-1:2005+ NA:2009

Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

EVS-EN 1992-1- 2:2005+NA+A1:2019

Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus

EVS EN 1997- 1:2005+NA:2006 EVS-EN 1996-1- 1:2005+A1:2012+NA:201 3 EVS-EN 1996- 2:2006+NA:2009

Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2: Projekteerimise alused, materjalide valik ja tööde tegemine

5.2. KOORMUSED

Koormuste tähtsamad osavarutegurid

Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG=1,2

Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ=1,5

Kasuskoormuste määramise aluseks on EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 ja tellija

lähteülesanne.

 Põrandad – qk = 2,0 kN/m²;

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

21/42

 Vahelagi – qk = 2,0 kN/m²;

Lumekoormuse arvutamise aluseks on EVS-EN 1991-1-3:2006/NA:2016.

Lumekoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 järgi on käsitletavas piirkonnas maapinnal

sk=1,50 kN/m². Lumekoormuse kujutegur abihoone 6-kraadisel katusel ja elamu 30-

kraadisel katusel on 0,8, osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis

1,0. Lumekoti maksimaalne kujutegur 2,5.

Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4 järgi, baasväärtus qref= 276 N/m2 (21 m/s),

osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

Tuulekoormus - maastikutüüp III: maastik, mis on kaetud ühtlase taimkatte või

ehitistega või üksikute takistustega, mille vaheline kaugus ei ole suurem 20-kordsest

kõrgusest (maa-asulad, äärelinnapiirkonnad, ühtlaselt metsaga kaetud alad) ning

üksikelamu arvutuskõrgusega 6,2 m ja abihoone arvutuskõrgusega 3,1 m.

5.3. KONSTRUKTSIOONID

5.3.1. VUNDAMENDID

Üksikelamule ehitatakse plaatvundament, mis soojustatakse külje pealt ja

vundamendikanna osas altpoolt L-plokk 150 mm paksuse kihiga. Hoone

plaatvundament ehitatakse min 300 mm paksusele tihendatud killustikualusele fr.

16/32, mille peale pannakse tasanduseks liivakiht ja seejärel soojustuseks EPS100

3x100 mm, äärtes kasutatakse 400 mm kõrgust L-plokki. Soojustuse peale

paigaldatakse hüdroisolatsioonikile. Seejärel valatakse betoonist (betooni klass

C25/30/XC2) tugevdatud servadega plaatvundament 120 mm, mis armeeritakse

kahes kihis Ø 6 mm ja Ø 8 mm armatuurvõrguga, mille silm on 200x200 mm. Enne

plaatvundamendi valu paigaldatakse armatuurvõrgu peale vesipõrandaküttetoru.

Ümber vundamendi välimise perimeetri tuleb paigaldada horisontaalne

soojustus. Sokkel krohvitakse. Vt täpsemalt jooniseid AR-5-01, AR-6-05.

Abihoonele ehitatakse abiruumi osas armeeritud betoonist plaatvundament, mis

soojustatakse altpoolt EPS120 100 mm paksuse kihiga.. Hoone plaatvundament

ehitatakse min 300 mm paksusele tihendatud killustikualusele fr. 16/32, mille peale

pannakse tasanduseks liivakiht ja hüdroisolatsioonikile. Seejärel valatakse betoonist

(betooni klass C25/30/XC2) tugevdatud servadega plaatvundament 100 mm, mis

armeeritakse kahes kihis Ø 6 mm ja Ø 8 mm armatuurvõrguga, mille silm on 200x200

mm.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

22/42

Varjualuse postid toetuvad 600 mm läbimõõduga armeeritud betoonist

postvundamendile. Postvundament ehitatakse sammuga 1750 ja 2650 mm.

Postvundament tuleb rajada allapoole külmumispiiri. Vt täpsemalt jooniseid AR-5-03,

AR-6-08.

5.3.2. SEINAD

5.3.2.1. VÄLISSEINAD

Üksikelamu välisseinad ehitatakse Bauroc Ecotherm+ 500 mm plokkidest. Sein

kaetakse seestpoolt kipskrohviga ning viimistletakse. Väljastpoolt kinnitatakse

plokkidele 22x70 mm vertikaalsed ja horisontaalsed tuulutusliistud (samm 600 mm)

õhkvahe tekitamiseks. Fassaad kaetakse 21x95 mm vertikaalse puitlaudisega. Vt

täpsemalt joonis AR-6-05.

Abihoone abiruumi osa välisseinad ehitatakse 150x50 mm puitpostidest, mille vahele

paigaldatakse 50x150 mm puitpostid. Sein kaetakse 21x95 mm vertikaalse laudisega.

Varjualune toetatakse 100x100 mm postidele, mis põhja- ja läänepoolses küljes

kaetakse 50x50 mm horisontaalse ribitusega. Vt täpsemalt joonis AR-6-08.

5.3.2.2. SISESEINAD

Üksikelamu siseseinad ehitatakse 150 mm Bauroc plokkidest, mis kaetakse mõlemalt

poolt kipskrohviga ning seinad viimistletakse. Vt täpsemalt joonis AR-6-05.

Abihoonel puuduvad siseseinad.

5.3.3. PÕRANDAD

Üksikelamu põranda moodustab plaatvundament. Betoonplaadile paigaldatakse

vastavalt ruumi iseloomule parkett koos põrandaküttele sobiva alusvaibaga või

keraamiline plaat. Vt täpsemalt joonis AR-6-05.

Abihoone põranda moodustab abiruumi osas plaatvundament., auto varjualuse osa

kaetakse kivisillutisega.

5.3.4. VAHELAED

Üksikelamu vahelagi ehitatakse fermi alumisele vööle. Fermi alumisele vööle

kinnitatakse aurutõkkekile metallkarkassiga, mis seejärel kaetakse altpoolt 12,5 mm

kipsplaadiga ja lagi viimistletakse. Fermide alumise vöö vahele ja peale paigaldatakse

soojustuseks min 500 mm paksuselt puistevilla. Vt täpsemalt joonis AR-6-05.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

23/42

Fermi ülemiste vööde vahele ehitatakse tuulesuunajad. Tuuletõke ja tuulesuunaja

peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud. Oluline on, et välisseinas oleva

tuuletõkkemembraani ja tuulesuunaja omavahelised liitekohad oleksid tihendatud.

Vähemalt 50 mm paigaldatavast soojustuskihist kõrgemale tuleb teha käigusillad, mis

võimaldavad paigaldistele jms ligi pääseda ilma soojustuskihi sisse astumata.

Abihoonel puuduvad vahelaed.

5.3.5. KATUS

Üksikelamule on projekteeritud viilkatus, mille katusekalle on 30º. Katuse

kandekonstruktsiooniks on fermid, mis paigaldatakse sammuga 900 mm (katusefermide

lahendus täpsustatakse enne tellimist fermide tootja poolt, vajadusel tellitakse katuse

projekt). Fermi ülemise vöö peale kinnitatakse aluskate 25x45 mm distantsliistudega ja

seejärel kinnitatakse roovid 25x100 mm, mille samm antakse vastavalt konkreetse

katusepleki kasutusjuhendile. Katusekatteks on Classic-profiiliga katuseplekk.

Katusekatte paigaldamisel järgida tootjapoolseid juhiseid ja eeskirju. Vt täpsemalt joonis

AR-6-05.

Katus komplekteerida koos kõigi vajalike metallmanustega nagu vihmaveerennid ja –

torud, käiguteed jms. Hoonele paigaldatakse plekist vihmaveesüsteemid. Vesi kogutakse

katuseäärsete vihmaveerennidega ning juhitakse hoone nurkadest alla

vihmaveetorudega.

Abihoonele on projekteeritud ühepoolne kaldkatus, mille katusekalle on 6º. Katuse

kandekonstruktsiooniks on 50x100 mm puidust sarikad. Sarikate peale kinnitatakse

aluskate 25x45 mm distantsliistudega ja seejärel kinnitatakse roovid 25x100 mm, mille

samm antakse vastavalt konkreetse katusepleki kasutusjuhendile. Katusekatteks on

Classic-profiiliga katuseplekk. Katusekatte paigaldamisel järgida tootjapoolseid juhiseid ja

eeskirju. Vt täpsemalt joonis AR-6-08.

5.3.6. AVATÄITED

Üksikelamu välisuks värvitud puidust, HDF-plaadist või metallist, soojustatud. Uste

summaarne soojajuhtivus ei tohi ületada 0,8 W/m²K. Üksikelamu aknad

puitalumiiniumraamis pakettaknad, mille raamid on kolmekordse klaaspaketiga, millest

üks on selektiivklaas. Lääne- ja lõunapoolsete välisseinte üle ühe ruutmeetri suurustel

aknapindadel kasutatakse päikesekaitseklaase päikesefaktoriga g ≤ 0,5 või muid

vastavatoimelisi lahendusi. Akende summaarne soojajuhtivus ei tohi ületada seletuskiri

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

24/42

pkt 3.4 tabel 1 toodud akende soojajuhtivuse väärtusi. Kõik puitalumiiniumraamis aknad

paigaldada soojustuse tasapinda. Kõik aknaavad enne akende tellimist üle mõõta.

Kõikidele akendele paigaldada aknalauad ja aknaplekid.

Abihoone välisuks värvitud puidust, HDF-plaadist või metallist.

5.3.7. TERRASS

Üksikelamu terrass ehitatakse kruvivundamendile või betoonist postvundamendile

(min 150x150 mm sügavusega 1000 mm) puitkonstruktsioonil sügavimmutatud

laudisest. Postvundament ehitatakse sammuga 1200 mm, alusroovitus ehitatakse

50x150 mm sügavimmutatud prussidest sammuga 350 mm. Terrass kaetakse

hööveldatud sügavimmutatud 28x95 mm puitlaudisega.

5.3.8. MUUD FASSAADIKONSTRUKTSIOONID

Üksikelamu fassaadile paigaldatakse vähemalt 1 kohtvalgusti, mis valgustab

sissepääsu hoonetesse ja mis paikneb varikatuse all. Üksikelamu esifassaadile tuleb

paigaldada valgustatud maja number.

5.3.9. EHITUSJÄRELEVALVE

Kaetavad ehitustööd (näiteks elektriinstallatsioon, hoone tugikonstruktsiooni

teostamine jne) fikseerida kaetud tööde allkirjastatud aktidega.

6. SANITAARTEHNILISED LAHENDUSED

6.1. VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS

Normdokumendid

- „Hoone veevärk“ EVS 835:2022;

- „Hoone kanalisatsioon“ EVS 846:2021;

- „Ehitusprojekt“ EVS 932:2017;

- „Veevarustuse välisvõrk“ EVS 921:2022;

- „Väliskanalisatsioonivõrk“ EVS 848:2021;

- „Linnatänavad“ EVS 843:2016.

Vee- ja kanalisatsiooni lahendusele tellida vastav insenertehniline projekt.

Üksikelamu veega varustamine on projekteeritud Lai tee 2 kinnistu lõunapoolses

keskosas asuvast ühisveevärgi torustiku liitumispunktist.

Maakraan on kinnistu liitumispunktiks ühisveevõrguga. Maakraan peab olema

tänavapoolt ligipääsetav ning ei tohi jääda kinnistu piirderajatiste (aia, heki) alla.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

25/42

Kinnistule projekteeritakse De 32 PE veetoru alates olemasolevast torust kuni

elamuni. Torustik ja kõik detailid peavad vastama PN10 surveklassile.

Tagatud veehulk on max 3 m³/ ööpäevas, tagatav veerõhk min. 2 bar.

Kinnistu arvutuslik ööpaevane majandus-joogivee tarbevee vajadus:

Qd (arvestuslik)= 0,5 m³/d

Külma tarbevee arvutusvooluhulk

Qa (arvestuslik)= 1,3 l/s

Sooja tarbevee arvutusvooluhulk:

Qa (arvestuslik)= 0,6 l/s

Veemõõdusõlm on projekteeritud tehn. ruumi. Elamusse rajatakse OÜ Kohila Maja

nõuetele vastav veemõõdusõlm. Kinnistu tuleb veega varustada ühe veeühenduse ja

veemõõdusõlme kaudu. Enne veemõõdusõlme ei tohi veeühendustorule rajada ühtegi

hargnemist.

Veetoru läbiviik hoone betoonkonstruktsioonidest paigaldada kaitsehülssi ja

tihendada. Joogiveesüsteemis kasutatavatel materjalidel peab olema saadud

kasutamisluba EV Tervisekaitse Inspektsioonilt, kellelt on saadud ka veevõrgu

kasutamisluba. Külma- ja sooja tarbevee jaotus- ja ühendustorustikud monteerida

komposiittorudest De16x2,0 –De32x3,0.

Magistraaltorustikud paigaldada ruumide lagede alla ja või põranda konstruktsiooni

sisse. Sulgventiilid paigaldada magistraalist hargnevatele harutorudele ja seadmete

ühenduskohtadesse. Ventiilidele peab olema tagatud juurdepääs teeninduseks ja

hoolduseks. Keermeühendused ei tohi olla seinte konstruktsioonis. Seinast

läbiminevad torud paigaldada hülssi. Torud tuleb monteerida nii, et nende pikenemine

ei ole takistatud. Tühjendusventiilid paigaldada veetorude alumistesse kohtadesse.

Võrk õhtustada sanitaarseadmete kaudu.

Külma veega on varustatud valamud (köögis ja WC/dušširuumides), duššid

(WC/dušširuumides) ja WC loputuskastid (WC/dušširuumides). Sooja vett saadakse

tehn. ruumi paigaldatava õhk-vesi tüüpi soojuspumba abil. Sooja veega on varustatud

valamud (köögis ja WC/dušširuumides) ja duššid (WC/dušširuumides).

Hoonesisesed veetorud paigaldatakse monteeritud tsink- ja plasttorudest. Torud

paigaldatakse ehituskonstruktsioonide sisse.

Reovesi juhitakse kinnistu keskossa projekteeritud reoveekogumismahutisse.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

26/42

Kanalisatsioonitoru läbiviik elamu betoonkonstruktsioonidest paigaldada kaitsehülssi.

Kaeviku liivast algtäide teha kõrgusega 30 cm üle torustiku lae pinna. Kui kaevikust

väljavõetav pinnas vastab tagasitäitepinnasele esitatavatele nõuetele, siis kasutada

väljavõetavat pinnast. Tagasitäide teha väljakaevatud pinnasega, tihendada 30 cm

kihtidena ja taastada rikutud ala. Saavutatav tihendusklass peab olema 2,

tihendusaste 0,92 (Parandatud Proctor). Viimaseks tööks on rikutud ala taastamine.

Olmekanalisatsioonitorustikud ühendada kinnistule projekteeritud

kanalisatsioonitorustikuga. Kanalisatsioonitorustik monteerida PVC või PP

plasttorudest De50 – 110 languga i=0,010...0,030. Torustik kulgeb põranda all.

Torustiku rajamissügavus on 0,45 – 1,50 m. Hoone kanalisatsioon on arvestatud

isevoolsena. Kanalisatsioonitorustik varustada vajalike puhastus- ja

õhutusvõimalustega. Hoones kanaliseeritakse valamud, duššid ja WC-d ning trapid

WC/dušširuumides.

Ärajuhitava reovee kogus on max 3 m³/ ööpäevas.

Reovee arvutuslikud vooluhulgad:

Olmereovee ööpäevane arvutusäravool: QK = 0,5 m³/d

Olmereovee arvutusäravool: QK;a = 2,2 l/s.

Abihoonele veevarustust ja kanalisatsiooniühendust ei projekteerita.

6.2. SADEMEVEED JA DRENAAŽ

Sademevesi immutatakse oma kinnistul. Katuse sademeveed juhtitakse

vihmaveetorude abil saademeveetorustikku mille abil juhitakse vihmavesi

killustikpadjast immutusalasse. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt

Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

Maapinna vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed hoonetest ja ehitatavast

teest eemale ja hajutatakse oma kinnistul. Tagada tuleb, et sademeveed ei valguks

naaberkinnistutele. Kinnistul olevad teed ehitatakse kivisillutisega ja kivisillutisega

tasa paigaldatud äärekiviga, et sademeeveed imbuksid ka läbi katendi pinnasesse.

Ehituskaevendid täita jämeda kruusa või killustikuga, et sademeveed drenaažuksid.

Vajadusel koostatakse sademevee ja drenaaži kohta eraldi ehitusprojekt, mis ei ole

käesoleva projekti osa.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

27/42

6.3. ELEKTRIVARUSTUS

Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda EV-s kehtivatest

normdokumentidest, standarditest:

- „Seadme ohutuse seadus“, jõustunud 01.07.2015;

- „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja

elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja

vastavushindamise kord¹“, jõustunud 18.07.2015;

- EVS-EN 61140 :2016/AC:2017 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded

paigaldistele ja seadmetele;

- EVS-HD 60364-4-42:2011/A1:2015 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-

42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest;

- EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43:

Kaitseviisid. Liigvoolu kaitse;

- EVS-HD 60364-5-54:2011/A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa

5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid;

- EVS-HD 60364-5-52:2011/A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa

5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud;

- EVS-HD 60364-5-51:2009/A12:2017 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51:

Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised;

- EVS-HD 60364-4-443:2016 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44:

Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest.

Jaotis 443: Kaitse transientsete pikse- ja lülitusliigpingete eest;

- EVS-HD 60364-5-534:2016 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53:

Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Turvalahutamine, lülitamine ja

juhtimine. Jaotis 534: Transientliigpingekaitsevahendid;

- EVS-EN 60529:2001/AC:2016 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood).

Elektrivarustuse lahendusele tellida vastav insenertehniline projekt.

Lai tee 2 kinnistu lõunaservas asub olemasolev elektriliitumiskilp. Projekteeritud

üksikelamu toiteks on projekteeritud liitumiskilbist hooneni maha maakaabel. Liin

tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi OÜ liitumispunktis. Projekteeritud maakaabel

paigaldada min 1,0 m sügavusele ja kogu ulatuses kaablikaitsetorus d=75mm.

Maakaabli alla kaevikusse paigaldada kuni 10 cm liiva. Üksikelamu hoonesisene

peajaotuskilp on projekteeritud tehn. ruumi.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

28/42

Abihoonele elektriühendust ei projekteerita.

Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada

plastisolatsiooniga vaskkaablitega. Hoonest väljapoole jääv juhtmestik peab olema

UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse varjatult hoone

konstruktsioonides ja süvistatult seintes. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste,

kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad

valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama

vastavusmärki (CE). Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid

peavad vastama kasutuskoha tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20,

tolmustes ja niisketes ruumides IP44.

Maanduspaigaldis projekteeritakse vastavavalt EEI 3-5 nõuetele ning ehitada välja

hoone lähedal. Maanduspaigaldisega ühendada hoone peamaanduslatt.

6.4. KÜTE

Hoone kütte projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda EV-s kehtivatest

normdokumentidest, standarditest:

 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63 Hoone erergiatõhususe

miinimumnõuded';

 EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohtus. Osa 3: Küttesusteemid;

 EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine;

 Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded;

 EJKU soovitus / 2007 “Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad”;

 EVS-EN 15316-4-2:2017 Hoonete küttesüsteemid. Süsteemide

energiavajaduse ja süsteemide tõhususe arvutusmeetod. Osa 4-2:

Küttesusteemide soojusallikad, soojuspump-süsteemid;

 EVS-EN 15450:2007 Hoonete küttesüsteemid. Soojuspump-küttesusteemide

projekteerimine;

 EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa

1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast,

valgustusest ja akustikast;

 EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete

ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

29/42

projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust

keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Eesti standardi rahvuslik lisa;

 EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid.

Soojustakistus ja soojusläbivus. Arvutusmeetodid;

 EVS 908-1:2016 Hoone piirdetarindi soojusläbivuse arvutusjuhend. Osa 1:

Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire.

Üksikelamut köetakse õhk-vesi tüüpi soojuspumba abil (nt Mitsubishi Electric Ecodan

8 kW, Split välismoodul PUD-SWM80YAA R32, Split Ecodan sisemoodul EHST20D-

YM9D R32 (200l boileriga)), mille abil soojendatakse ka tarbevett. Soojuspumba

siseagregaat paigaldatakse tehn. ruumi ja välisagregaat paigaldatakse hoone

idapoolsele küljele metalljalgadele. Soojusjaotamine toimub vesipõrandaküttetorustike

abil. Põrandaküttesüsteem ehitada komposiittorudest AL-PEX torudest soojussõlmest

kuni kollektoriteni. Põrandakütte toru paigaldada sammuga 150 kuni 250 mm, hoone

keskel 200-300 mm ja märgades ruumides 150mm.

Põrandakütte arvutuslikud soojuskandja temperatuurid 35/28°C. Soe tarbevesi

55/25°C.

Lisaküttena kasutatakse elutoas kaminahju (kuni 10 kW).

Kütte lahenduse kohta koostatakse eraldi vastav insenertehniline projekt, mis ei ole

käesoleva projekti osa.

Abihoonet ei köeta.

6.5. VENTILATSIOON

Hoone ventilatsiooniosa projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda lisaks pkt 1.2. toodust

EV-s kehtivatest normdokumentidest, standarditest:

- EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid;

- EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa

1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast,

valgustusest ja akustikast;

- EVS-EN 1886:2007 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed.

Mehaanilised omadused;

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

30/42

- EVS-EN 13053:2019 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed.

Keskseadmete komponentide ja sektsioonide valik ja toimimine;

- EVS-EN 12237:2003 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikanalid.

Ümmarguste spiraalõhukanalite tugevus ja tihedus;

- EJKÜ soovitus TS1 / 2007 "Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad";

- Hoone tehnosüsteemide ehitamise üldised kvaliteedinõuded RYL 2002;

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a määrus nr 63

„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

- Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015.a. määrus nr 58 "Hoonete

energiatõhususe arvutamise metoodika".

Üksikelamusse on ettenähtud paigaldada rootorsoojusvahetiga ventilatsiooniseade

(nt ventseade Komfovent Domekt R450), mis soojendab toast ära võetava õhu abil

väljast võetavat värsket õhku. Ventseade paigaldatakse tehn. ruumi seinale.

Hoone üldventilatsioon lahendatakse mehaanilise sissepuhke ja väljatõmbe

agregaatidega. Agregaadid on varustatud soojustagastitega. Agregaadid pannakse

kokku moodulitest, moodulid toodetud kompaktselt tehases. Ventilatsiooniagregaadi

soojatagastusefektiivsus peab olema minimaalselt 86 %. Seadme efektiivseks tööks

on vajalik tagada hoone õhupidavus vähendades õhulekke kohti. Selleks on mõistlik

ehituse käigus peale avatäidete ja aurutõkke paigaldamist läbi viia rõhutestid

lekkekohtade leidmiseks. Ventilatsioonitorustik tuleb reeglina teha tsinkplekist

spiraalvaltsiga ümartorudest, mis paigaldatakse lae peale soojustuse sisse, vajadusel

teostada täiendav isoleerimine. Vajadusel kasutada kandilise ristlõikega torustikku.

Ehituse ajal tuleb ventilatsioonitorustik hoida suletuna vältimaks ehitustolmu jms.

sattumist torustikku. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse reguleerklapid ja

puhastusluugid. Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EN 12236

nõuetele.

Mürasummutitena kasutada soovitavalt agregaadi tootjafirma summuteid, mille

toimimist ja omadusi on katsetatud kehtivate standardite või tüüpheakskiidu juhiste

kohaselt.

Sissepuhke ja väljatõmbe elemendid on sõltuvalt ruumist kas plafoonid, restid või

difuusorid. Sissepuhke elementide asetus peab olema selline, et õhujuga leviks

optimaalselt mööda ruumi laiali ja jõuaks inimeste viibimise tsooni. Väljatõmbe

elementide paigutusel paigaldada nii, et ei tekiks õhuvoolude lühiseid (sissepuhke õhk

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

31/42

läheb otse väljatõmbe elementi) ja oleks tagatud võimalikkuse piires terves ruumis

õhuvahetus (st. ei esine stagneeruva õhuga tsoone). Vastavalt vajadusele

paigaldatakse soojus- ja tulekaitseisolatsioon. Ventilatsioonitorustiku isoleerimine

peab tagama, et soojus- ja jahutusenergia kaod ei ole optimaalsetest suuremad.

Vältima peab niiskuse kondenseerumist ventilatsioonikanali pinnal ning tagada tuleb

tuleohutus. Mürasummutitena tuleb kasutada tehases valmistatud ja sertifitseeritud

mürasummuteid. Mürasummutid peavad olema tehtud mittepõlevatest materjalidest.

Mürasummutid peavad olema puhastatavad, ning summutusmaterjal ei tohi eraldada

osakesi. Täpsemad andmed ventilatsiooni kohta esitatakse insenertehniline

ventilatsiooniprojektis, mis ei ole käesoleva projekti osa.

Abihoonel on loomulik ventilatsioon.

7. TULEOHUTUS

7.1. ÜLDOSA

Projekti tuleohutuse osa koostamisel on aluseks:

- Siseministri 30. märts 2017.a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“;

- Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, vastu võetud 05. mai 2010 a.);

- Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a. määrus nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“, § 22 Tuleohutuse osa;

- EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“;

- EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“;

- EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;

- EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Projekteeritud üksikelamu (kood 11101 majandus- ja taristuministri 02.06.2015

määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“) kuulub I kasutusviisi alla.

Üksikelamu tulepüsivusklass on TP3- tuldkartev – ehitise kandekonstruktsioonile ei

seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes.

Projekteeritud abihoone (kood 12744 majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus

nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“) kuulub I kasutusviisi alla. Abihoone

tulepüsivusklass on TP3- tuldkartev – ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid

kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

32/42

Ehitistevahelised tuleohutuskujad – tagatud hoonetevaheline kaugus 8 m.

Projekteeritud üksikelamu ja abihoone põlemiskoormus on alla 600 MJ/m².

7.2. KÜTTESÜSTEEMID

Kütteseadmed – üksikelamut köetakse õhk-vesi tüüpi soojuspumba abil (nt Mitsubishi

Electric Ecodan 8 kW, Split välismoodul PUD-SWM80YAA R32, Split Ecodan

sisemoodul EHST20D-YM9D R32, SCOP 4,40). Lisaküttena kasutatakse elutoas

kaminahju (kuni 10 kW, 1 suitsulõõr, suitsutoru läbimõõt 200 mm, temperatuuriklass

T400).

Kaminahju kõrvale ehitatakse Fibo 200 Basic ühe lõõriga moodulkorsten

(temperatuuriklass T600), mille lõõri sisemõõt on 200 mm. Korstna kõrgus on 6,3 m.

Korsten, suitslõõr ja kaminahi peavad olema ehitatud vastavalt EVS 812-3:2018

„Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ nõuetele vastavalt. Korstna läbiviigud

põlevast materjalist konstruktsiooniosadest (katused jm läbiviigud) tuleb teostada

vastavalt tuleohutusnõuetele EVS 812-3:2018.

Kaminahju köetakse puiduga ehk tahkeküttega. Küttepuid, millest piisab kuni kaheks

küttekorraks, hoitakse kütteseadme läheduses, vastavalt tuleohutuskujadele.

Küttepuude hoidmisel peab olema tagatud, et selle pinnatemperatuur ei ületaks 80 ºC.

Kütust ei tohi hoida kütteseadme peal. Küttepuid hoitakse elutoas kaminahju küljest

0,5 m kaugusel seina ääres.

Kütteseade ehitatakse nii, et oleks täidetud sellele pandud ülesanded ning selle

kasutamine ei põhjustaks tule- või plahvatusohtu. Kütteseade eraldatakse teistest

tarinditest nii, et soojuse ülekandumine neisse oleks piiratud ja oleks tagatud

tuleohutus. Kütteseade või selle osa ei tohi olla kandetarind või selle osa.

Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1 m vaba ruumi ja tahmaluukide ees 0,6 m

vaba ruumi.

Kaminahju ees peab olema kas mittepõlevast materjalist põrand või põleva

põrandakatte puhul mittepõlev kate (nt plekk, klaas, kivi vms), uksega kolde puhul

peab mittepõlev põrandakate ulatuma ukseava servast 100 mm kummalegi poole ja

koldesuust 400 mm eemale, arvestades kolde esiservast.

Üksikelamul kasutatakse Fibo 200 Basic ühe lõõriga moodulkorstent, mille minimaalne

tuleohutuskaugus põlevatest konstruktsioonidest tagada vastavalt EVS 812-3:2018-le.

Korsten ja kütteseadme ning korstna vaheline suitsulõõr ehitatakse selliselt, et oleks

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

33/42

tagatud piisav tõmme, kasutusiga, tugevus ja ohutus. Kütteseadmest ja korstnast

moodustatakse koos toimiv tervik ehk küttesüsteem. Kütteseade ühendatakse

korstnaga ühenduslõõri abil, millele esitatakse korstna suitsulõõriga sarnased nõuded.

Suitsulõõr ühendatakse korstna lõõriga kütteseadme ülaosas. Ühendustoru ja korstna

vahelise paisumise võimaldamiseks jäetakse nende vahele 5-10 mm laiune pilu, mis

tihendataks tulekindla isolatsioonimaterjaliga.

Korsten peab taluma ilmastikust põhjustavat koormust ja jäätumisest, sulamisest ning

temperatuuri kõikumisest tulenevaid vormimuutusi ja koormusi. Korsten paigaldatakse

vastavalt tootja juhistele. Suitsulõõrina ei tohi kasutada muuks otstarbeks rajatud lõõri.

Korstna külge ei ole lubatud kinnitada ega toetada muu kasutuseesmärgiga esemeid,

seadmeid ning konstruktsioone.

Korstna puhastamiseks peab olema tagatud ohutu pääs korstnani. Pääs pööningule

elutoa laes paiknevast luugist. Ehitistele katusekaldega >11° tuleb katuseluugist või

räästast korstnani paigaldada statsionaarsed ühendusteed ja/või -redelid. Alus:

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 ”Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded” § 26

lg 2 ja EVS 812-3:2018 ”Küttesüsteemid” p 7.1.22. Katusele paigaldada korstna

hooldamiseks korstnani redel ja hooldusplatvorm.

Korstna konstruktsioon ning põlemisgaaside voolamiskiirus korstnast väljumisel

peavad vältima tagasipuhke koldesse, mille tagajärjel võib koldest ruumi paiskuda

leeke ja sädemeid. Korstna ülemine ots kaitsta ilmastiku mõjude eest ilmastikukaitse

või korstnamütsiga (A1 tuletundlikkuse klassiga materjalist).

Korstna läbiviigud ehitise osadest tuleb teostada vastavalt tootja juhistele. Korstna

läbiviigud tarinditest projekteeritakse ja tihendatakse nii, et korstna ja nende eri osade

soojapaisumine ning ehitise või selle osade vajumine võiks toimuda teineteist

kahjustamata.

Korstna läbiviigud ehitise osadest isoleerida mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga,

nt mineraalvillaga, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³, ja minimaalse

töötemperatuuriga 600 ºC.

Korsten paigaldada selliselt, et see on kogu pikkuses vähemalt kahest küljest

kontrollitav. Korstna siiber, korstna otsa paigaldatud ilmastikukaitse või ventilaator ei

tohi takistada korstna lõõride tavapäraste vahenditega puhastamist. Katusele

ehitatakse korstna kontrollimiseks vajalikud liikumisteed.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

34/42

Korstna puhastamiseks vajalikud puhastus- ja tahmaluugid paigaldatakse püstlõõride

jalamisse ja lõõride käänukohtadesse nii, et suits ei põrkaks otse neisse. Luukide

alumine serv peab jääma põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm ja lõõri põhjast

mõned sentimeetrid kõrgemale. Puhastusluukide ette jätta vaba ruumi vähemalt 0,6

m. Luugid peavad olema tihedalt suletud ja selliselt riivistatud, et äkiline ülerõhk lõõris

neid ei avaks. Regulaarselt puhastavate lõõride luugid peavad olema avatavad ilma

eritöövahenditeta.

Abihoonel puuduvad küttesüsteemid.

7.3. TULETÕKKESEKTSIOONID JA TULETUNDLIKKUS

Üksikelamus ja abihoones tuletõkkesektsioone ei moodustata. Pääs üksikelamu

pööningule on tagatud elutuppa paigaldatava 1200x600 mm luugi kaudu.

 Katusekatted peavad vastama tuletundlikkuse klassile BROOF(t2) (piiratud

osalemine põlemisprotsessis).

 Ruumide siseseinte ja lagede viimistlus peab vastama tuletundlikkuse klassile

D-s2, d2. Seina pinna väikeseid osi võib katta klassifitseerimata materjalidega.

 Välisseinte välispinna ning õhutuspilude välispinnad peavad vastama

tuletundlikkuse klassile D, d2, õhutuspilule sisepinnale tuletundlikkuse nõudeid

ei esitata.

 Soojustussüsteem peab vastama tuletundlikkuse klassile D, d0.

 Hoone põrandapinna viimistlusele tuletundlikkuse nõudeid ei esitata.

 Kaablid peavad vastama tuletundlikkuse nõudele Dca-s2,d2,a2.

 Tehnilise ruumi siseseinte ja lagede viimistlus peab vastama tuletundlikkuse

klassile B-s1, d0, põrandapindade viimistlus nõudele DFL-s1.

 Üksikelamu kaablid peavad vastama tuletundlikkuse nõudele Dca-s2,d2,a2.

 Terrassipõranda konstruktsiooni peab vastama järgmisele tuletundlikkuse

nõudele D-s2. Terrassipõranda pinnakihit peab vastama tuletundlikkuse

klassile Dfl-s2.

 Kui rajatakse köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema

tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0.

Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid

kanaleid.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

35/42

7.4. EVAKUATSIOON, SUITSUTÕRJE JA TULETÕRJE

VEEVÕTUKOHT

• Korruste arv – üksikelamus 1 ja abihoones 1.

• Arvestuslik inimeste arv hoonetes – kuni 4.

• Evakuatsiooni pääse on – üksikelamus 5 ja abihoones 1.

• Tuleohutuspaigaldised – paigaldada vähemalt 1 suitsu- ja vingugaasiandur

elamus magamistubade lähedale vastavalt ET-2 0109-0645 ja Tuleohutuse

seaduse nõuetele.

• Suitsuärastus – toimub hoonetes avatavate akende ja uste kaudu.

• Väliskustutusseadmed – Hooned jäävad naaberkinnistute hoonetest

kaugemale kui 40 meetrit ehk asub EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa

6: Tuletõrje veevarustus“ alusel hajaasustuses.

Asendiskeem 1. Tuletõrje veevõtukoha asukoht Lai tee 3 kinnistul.

• Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6

alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

36/42

veekoguseks vähemalt 30 m³. Lähim nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht

asub kinnistust lõunasuunas Lai tee 3 maaüksusel (VVK nr 5936), mis jääb

projekteeritud elamust ca 31 m kaugusele. Tuletõrje veevõtukoht tagab

tulekustutusvee nõutud koguse ehk tagatud on normvooluhulk 10 l/s

arvestusliku 3 h tulekahju kestuse korral.

• Tuleohutusabinõud hoonetes – soovituslik paigaldada 6 kg pulberkustuti.

• Tuletõrjepääsud – Tuletõrjevahendite ligipääs hoone juurde on tagatud mööda

juurdepääsuteed.

8. TEHNILISED NÄITAJAD Krundi pind 1635 m2

Üksikelamu tehnilised näitajad:

1. Ehitisealune pind 187,3 m2 2. Maapealse osa alune pind 187,3 m2 3. Maa-aluste korruste arv 0 4. Maapealsete korruste arv 1 5. Suletud netopind 130,2 m2 6. Köetav pind 130,2 m2 7. Eluruumide pind 126,7 m2 8. Mitteeluruumide pind - 9. Tehnopind 3,5 m2 10. Üldkasutatav pind - 11. Maapealse osa maht 814 m3 12. Maht 814 m3 13. Hoone kõrgus maapinnast 6,2 m

Hoone absoluutkõrgus 70,6 m pikkus 16,8 m laius 11,1 m

Abihoone tehnilised näitajad:

1. Ehitisealune pind 31,9 m2 2. Maapealse osa alune pind 31,9 m2 3. Maa-aluste korruste arv 0 4. Maapealsete korruste arv 1 5. Suletud netopind 10,4 m2 6. Köetav pind - 7. Eluruumide pind - 8. Mitteeluruumide pind 10,4 m2 9. Tehnopind - 10. Üldkasutatav pind - 11. Maapealse osa maht 43 m3 12. Maht 43 m3 13. Hoone kõrgus maapinnast 3,1 m

Hoone absoluutkõrgus 67,1 m pikkus 5,8 m laius 5,5 m

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

37/42

9. HALJASTUS, HEAKORD JA JÄÄTMEKÄITLUS

Maapinna vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed hoonetest ja ehitatavast

teest eemale. Hoone juurdepääsutee ja parkimisala kaetakse betoonist

sillutiskividega.

Mahasõidu rajamisel mitte kahjustada ehitise alla jäävaid trasse (Vastavalt

Ehitusseadustiku § 77 lg 2 pkt 3 kuni 5 on elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:

sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma

selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; töötada löökmehhanismidega,

tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal

kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide

kaitsevööndites).

Ehitusseadustiku § 78 lg 2 pkt 1 ja pkt 5 on sideehitise kaitsevööndis keelatud: teha

mis tahes laadimis-, süvendustöid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu

sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni, töötada

löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele

ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja

küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit– pinnases paikneva sideehitise

kaitsevööndis.

Krundile piirdeaia ehitamist käesoleva projektiga ei kavandata.

Kõrghaljastuse moodustavad Lai tee 2 krundi kesk-, ida-, lõuna- ja lääneosas

gruppidena kasvavad lehtpuud ning idaservas kasvavad okaspuud ja põõsad. Osa

kesk- ja idaosas kasvavatest puudest jäävad ehitustsooni ning on ette nähtud

likvideerida. Kuna juurdepääsutee osas on vaja maapinda oluliselt tõsta, et tagada

juhendi järgne maksimaalne juurdepääsutee kalle, siis pole võimalik säilitada kahele

poole juurdepääsuteed jäävaid puid (vt ka pkt 3.8). Juurdepääsutee juures olevad

puud on ette nähtud likvideerida (vt AS-4-01). Puude raiumiseks tuleb taotleda

raieluba. Väljaspool ehitustsooni on ette nähtud säilitada maksimaalselt kõrghaljastust.

Tagada tuleb puude ehitusaegne kaitse vastavalt EVS 939-3:2020 standardile ja

lähtuda Kohila valla kaevetööde eeskirjast. Olemasoleva haljastuse kaitseks

rakendada mh järgmisi meetmeid:

1. Paigaldada ehitustsooni jäävate säilivate puude juurestike kaitseala piirile kas

tara või mingi muu selge märgistus, mis keelab masinate liiklemise ja

ehitusmaterjalide ladustamise antud alale. Tagada märgistuse või tara

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

38/42

säilimine kuni ehitustööde lõpuni. Säilitatavate puude kaitseks rakendada

ehituse ajal puude kaitsevööndit (rinnas läbimõõt cm x 0,12 = kaitsevöönd).

Kaitsevööndit mitte kasutada materjali laoplatsina! Vajadusel teostada okste

kärpimine, et vältida nende murdumine ehitustööde käigus. Ehitise ja tööala

äärsed puud kaitstakse püstplankudega puutüve ümber nende kaitseks. Tüve

ja plankude vahele asetatakse pehme polster.

2. Selgitada ehitajatele puude kaitsmise vajadust, võimalusel lisada vastav punkt

lepingusse. Jäädvustada fotodel puude olukord enne ehituse algust ja sellele

järgnevates ehituse etappides.

3. Enne ehitustööde algust on soovitatav koostada plaan objektil masinate

liiklemiseks ning pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamiseks.

4. Ehitustööde käigus on lubatud puu juurestiku kaitseala ulatuses

ehitusseadmetega sõita või materjale ladustada, kui puu võra on piisavalt

kõrgel, et see on võimalik ilma võra kahjustamata ning on rajatud puu juurestiku

kaitse.

5. Puu juurestiku kaitsmiseks ehitustööde ajaks, tuleb maapind katta

filterkangaga, sellele kanda ca 15-30 cm paksune puidulaastu või killustiku kiht

(fraktsiooniga kuni 64 mm), millele omakorda rajada prussidest puitrest. Puu

tüve kaitsmiseks tuleb tüvi katta vähemalt 2 m kõrguseni polstriga ning see

omakorda katta püstiste laudadega ja kinnitada traadiga. Ehitustööde ajal tuleb

jälgida, et ei kahjustataks puude oksi. Ehituse lõppedes koristada kaitsekihid.

6. Kaevetööde tegemisel säilitamisele kuuluvate puude juurestiku kaitsealade

ulatuses tuleb kaevetööd teostada käsitsi, vajadusel kasutades õhklabidat (air

spade), et ei vigastataks puude juuri. Tuleb arvestada, et kõige tihedamalt on

puude juuri 40 cm paksuses maapinnalähedases mullakihis, kus on juurtele

kõige paremad toitumis- ja õhustamistingimused. Juurestike kaitsealadele

rajatavad teed tuleb rajada puude juuri kahjustamata.

7. Maapinna kõrgus säilivate puude juurestiku kaitsealade ulatuses peab jääma

üldjuhul samaks. Maapinna tõstmise korral säiliva puu juurestiku kaitsealal

peab olemasoleva maapinna peale paigaldatav kiht olema õhku läbilaskvast

materjalist ning pinnast võib selliselt tõsta vaid võimalikult väikses osas puu

juurestiku kaitseala piires. Säilivate puude ümber krundi vertikaalplaneerimise

projekteerimisel ei ole maapinna tõstmist ette nähtud.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

39/42

8. Pinnase täitmisel või tõstmisel puude juurestike kaitsealadel ei tohi kasutada

mulla happesust muutvaid materjale – nt paekillustikku, aluselist savi või

betooni.

Kinnistu peab olema heakorrastatud ja haljastatud. Peale ehituse valmimist elamut ja

abihoonet ümbritsev õueala tasandatakse, tuuakse juurde kasvupinnast ja

kujundatakse ilu- ning puhkealaks. Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille

pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi

külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Kasvupinnase kasutamisel, mis pärineb

väljaspoolt kinnistut, veenduda, et kasvupinnas ei sisaldaks praegu suuri probleeme

tekitavat invasiivset lusitaania teetigu (ega nende munasid).

Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Haljastuse mullakihi paksus

peab olema vähemalt 15 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu (vt ka

seletuskiri pkt 2.7).

Parkimine on lahendatud krundisiseselt omal kinnistul. Minimaalne parkimiskohtade

arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” parkimisnormidele, kus

väikeelamute krundile peab ette nägema 3 parkimiskohta.

Ehitusjäätmete käitlemine korraldada vastavalt Kohila valla

jäätmehoolduseeskirjale.

Kasvupinnas tuleb koorida eraldi. Kogu kooritav ja vundamendi rajamisel välja

kaevatav pinnas kasutatakse ära kohapeal maapinna täiteks, tõstmiseks ja hoonet

ümbritseva maapinna vertikaalplaneerimisel. Pinnase äravedu ei kavandata.

Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas

ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi

anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele,

kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud

Keskkonnaametis.

Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest kuni jäätmete üleandmiseni

jäätmekäitlejale, vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui

tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti.

Krundil tekkivad mitteohtlikud ehitusjäätmed tuleb sortida tekkekohas. Sortimisel

lähtutakse jäätmete taaskasutamise võimalustest. Eraldi tuleb sortida: ohtlikud

jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätme, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv,

betoon, kips jne) ja plastijäätmed (sh kile).

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

40/42

Ohtlikud ehitusjäätmed (välja arvatud saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa

eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri 29. aprilli 2004.a nr 39

määrusega „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ kehtestatud korra

kohaselt. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Keskkonnaministri 14.12.2015. a

määruse nr 70 “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ alusel. Ohtlike

ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid,

asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega

immutatud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud

isolatsioonimaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

Ohtlikud ehitusjäätmed s.h. ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, tuleb

käitlemiseks üle anda sellekohast luba omavale isikule. Ohtlikke jäätmeid võib üle

anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete

taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu

kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid ning nende jäägid tuleb koguda

algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavatesse mahutitesse neid

omavahel mitte segades. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad

kogumismahutid peavad olema kinnised.

Ohtlikest jäätmetest on ette näha vaid värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmete ning neid

sisaldanud tühja taara ja nendega immutatud materjalide tekkimist.

EELDATAVALT TEKKIVAD JÄÄTMETE KOGUSED:

Nr Konstruktsioon Maht Ühik Käitlusviis/koht

1 Puitmaterjal (immutamata puit) 1,2 m³ Taaskasutatakse

kohapeal/kütteks kohapeal

2 Puitmaterjal (immutatud) 0,5 m³ Kogutakse ja antakse üle selleks

vastavat jäätmeluba omavale

isikule

3 Metallijäätmed 0,1 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

4 Paber, papp 1,5 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

41/42

5 Mineraalsed jäätmed (kivid,

ehituskivid, tellised, krohvisegud jne)

0,2 m³ Taaskasutatakse kohapeal/

kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

6 Raudbetoon ja betoondetailid 0,1 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

7 Plastijäätmed, sh kilejäätmed 0,6 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

8 Ohtlikud ehitusjäätmed (värvi-, laki-,

liimi- ja vaigujäätmed ning nende

taara)

0,4 m³ Kogutakse ja antakse üle selleks

vastavat jäätmeluba omavale

isikule

9 Muud jäätmed 0,1 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

Ehitusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete mahutisse on keelatud.

Jäätmeõiend üleantud ehitusjäätmete osas tuleb esitada kasutusloa taotlemisel.

Eeldatavad ehitusaegsed prügikogused jäävad alla 10 m³.

Vältida pinnase tihendamist kogu kinnistu piires. Valida ehitusmaterjalide ja -jäätmete

paigutamiseks kõvakattega pinnad või ala, mis jääb rajatavate ehitiste alla. Valida

ehitusseadmete ja -masinate liikumiseks optimaalsed liikumistrajektoorid.

Liikumistrajektoore kasutada korduvalt ning vältida teiste alade hõivamist liikumise

tarbeks. Pinnase tihendamine vähendab mulla viljakust ning sademevee vastuvõtmise

võimekust.

Peale elamu valmimist lahendatakse jäätmemajandus vastavalt kehtivatele

normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda

jäätmeseadusest ja Kohila valla jäätmehoolduseeskirjast. Kasutusloa

taotlemiseks ajaks peab olema jäätmeleping sõlmitud. Jäätmed tuleb koguda

vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt

kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele.

Asendiplaanil on näidatud prügikonteinerite asukohad sissesõidutee ääres

parkimisplatsi servas (AS-4-01), tagatud on jäätmevedaja juurdepääs ja jäätmete liigiti

kogumise võimalus. Vastavalt Kohila valla jäätmehooluseeskirjale tuleb võimalikult

suures ulatuses olmejäätmed taaskasutada, selleks paigutatakse jäätmed liikide

kaupa eraldi mahutitesse. Kogumismahutil peab olema nähtavas kohas märk või kiri,

mis määrab mahutiga kogutava jäätmeliigi. Kogumismahutisse pandavad jäätmed

pakitakse nii, et nad ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ja keskkonnale.

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Juriidiline isik Terav Kera OÜ Vastutav spetsialist Jane Asper Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P13-24 27.08.2024 Versioon V-03 Eelprojekt

42/42

Biojäätmete liigiti kogumiseks kasutatakse kompostimist. Sobiv on vaid kinnine

komposter. Komposter peab asuma naaberkinnistu piirist enam kui 2 m kaugusel.

10. ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED

10.1. ARVUTAMISE ALUSED

Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe

miinimumnõudeid:

• „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 11.12.18 nr 63;

• „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58;

• „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 30.04.15 nr 36.

10.2. ENERGIAMÄRGIS

Üksikelamu energiamärgis on ülesse laetud EHR-i. Energiamärgise nr

2411583/01685, koostanud Energiapartner OÜ. Üksikelamu vastab energiatõhususe

miinimumnõuetele, energiatõhusus arv 128 kWh/m², energiaklass B. Välispiiretele

esitatavad soojusjuhtivuse näitajad on on esitatud pkt 3.6. tabelis 1.

10.3. MÄRKUSED

Ehitamisel rangelt jälgida ehitustehnoloogia nõudeid vältimaks pilusid tuuletõketes,

akende ja uste paigaldusel, katusesoojusisolatsiooni paigaldamisel ja külmasildade

teket soojustuses. Avatäidete liited seinaga on vajalik üle teipida.

1

A

A

1

2

2

B

C

B

C

1

A

A

B

B

C

C

D

D

2

3

4

1

2

3

44. 00

4.00 4.00

10.00

8.41

7. 43

80.00

11.90

4.86

11.90

7. 77

8. 93

10.60

10.60

14 .6 8

14 .2 8

5.80

5.50

11.1312.72

13.66

12.45

12.61

6 4 .4

0

64.40

6 4 .3

0

6

4

. 2

0

64.45

64.40

6 4 .3

5

64.30

6

4

. 0

0

64.30

64.20

5.26

16.83

±0,00=abs.64,20m ±0,00=abs.64,60m

A

A

3. 00 5.00

64. 564

.5

64.0

64.1 64.164.2

64.3

64.3

64.4 64.5

64.4

64.4

64.5 64.6 64.7

64.3 64.8

64.9

64.10

63.90

3.70

80.00

6

4

.

0

0

8. 0

8. 0

proj. äärekivi

64.40

projekteeritud üksikelamu

projekteeritud abihoone

detailplaneeringu järgne hoonestusala

olemasolev asfaltkattega sõidutee

olemasolev asfaltkattega jalg- ja jalgrattatee

projekteeritud kivisillutisega ala

projekteeritud muruala

taastatav haljasala/muruala

detailplaneeringu järgne servituudi

seadmise vajadusega ala

riigitee ristumiskoha liitumisnähtavus

projektkiirusel 50 km/h

nähtavuskolmnurk kergliiklustee ja kinnistule

juurdepääsutee lõikumisel asulas

11220 Kernu-Kohila tee kaitsevöönd 10 m

olemasoleva katastriüksuse piir

olemasolev veetoru

olemasolev sidekaabel

olemasolev madalpinge elektrikaabel

projekteeritud veetoru

projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitoru

projekteeritud sademeveetoru

projekteeritud madalpinge elektrikaabel

olemasolev kõrghaljastus/ puu, võsa

juurdepääs krundile/ hoonesse

prügikonteineri/ komposteri asukoht

auto parkimiskoht

projekteeritud maapinna absoluutkõrgus

olemasolev liitumiskilp

projekteeritud reovee kogumismahuti

projekteeritud sademevee killustikpadjast

immutusala

projekteeritud likvideeritav objekt

Leppemärgid:

Olemasolev

kõnnitee

Olemasolev

sõidutee/

riigimaante

11220

-Betoonist sillutiskivi H=7 cm

-Paekillustikust (fr 16...32) alus koos kiilumiskihiga H=20 cm

(fr 8...16) või kruusast

-Keskliivast (K>2m/ööp) dreenkiht H=30 cm

-Vajadusel tagasitäide filtreeruvast pinnasest (K>0,5m/ööp) H=muutuv

-Olemasolev pinnas

2%

Projekteeritud äärekivi

8.00

KOHILA VALLA HAGERI ALEVIKU

LAI TEE 2 KINNISTU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EHITUSPROJEKT

ASENDIPLAAN

M 1:500

NB! Sidumismõõdud ja koordinaadid on antud hoonete nurkadest.

x y

Nr.

Projekteeritud elamu koordinaadid:

1

2

3

4

6558099,44 537138,20 6558100,06 537155,01 6558088,94 537155,43 6558088,32 537138,61

Märkused:

Geodeetiline alusplaan on koostatud TOP Geodeesia OÜ

(MTR nr.EEG000151) poolt töö number GD-22-712.

Mõõdistatud november 2022.

Koordinaadid L-Est`97 süsteemis.

Kõrgused EH2000 süsteemis.

Lähtepunkt PP-1400 X=6558044.624 Y=536503.047

H=64.213. Lähteandmed: OÜ Hades Invest poolt

opereeritav GNSS püsijaamade võrk.

Informatiivsed katastriüksuse piirid on saadud Maa-ameti

geoportaalist 04.11.2022.

ELAMU PÕHINÄITAJAD:

Krundi pind 1635 m²

Ehitisealune pind 187,3 m²

Maapealse osa alune pind 187,3 m²

Maa-aluste korruste arv 0

Maapealsete korruste arv 1

Suletud netopind 130,2 m²

Köetav pind 130,2 m²

Eluruumide pind 126,7 m²

Mitteeluruumide pind -

Tehnopind 3,5 m²

Üldkasutatav pind -

Maapealse osa maht 814 m³

Maht 814 m³

Hoone kõrgus maapinnast 6,2 m

hoone absoluutkõrgus 70,6 m

pikkus 16,8 m

laius 11,1 m

Hoone tulepüsivusaste TP3

Vastutav spetsialist

/allkirjastatud

digitaalselt/

Sarapuu 2, 50705 Tartu

www.teravkera.ee

TERAV KERA OÜ

e-post: [email protected]

Reg. nr. 11319822

Kohila valla Hageri aleviku

Lai tee 2 kinnistu üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt

Jane Asper

EPM 1 : 500 V-0327. aug. 2024

ASENDIPLAAN

AS-4-01P13-24

ÕHTU HOMMIK

N

S

4.00

6.00

8.00

10.0012.0014.00 16.00

18.00

20.00

Juriidiline isik

DETAILPLANEERINGUS LUBATUD:

MAX EHITISEALUNE PIND: 245 m²

LUBATUD HOONETE ARV: 1 üksikelamu+ 2 abihoonet

ELAMU SUURIM LUBATUD KÕRGUS MAAPINNAST: 8,5 m

ELAMU SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS:

2 maapealset korrust + 1 maa-alune korrus

ABIHOONE SUURIM LUBATUD KÕRGUS MAAPINNAST: 5,0 m

ABIHOONE SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS:

1 maapealne korrus

KATUSEKALLE: 30-45°

HOONE MIN. TULEPÜSIVUSKLASS: TP3

ABIHOONE PÕHINÄITAJAD:

Krundi pind 1635 m²

Ehitisealune pind 31,9 m²

Maapealse osa alune pind 31,9 m²

Maa-aluste korruste arv 0

Maapealsete korruste arv 1

Suletud netopind 10,4 m²

Köetav pind -

Eluruumide pind -

Mitteeluruumide pind 10,4 m²

Tehnopind -

Üldkasutatav pind -

Maapealse osa maht 43 m³

Maht 43 m³

Hoone kõrgus maapinnast 3,1 m

hoone absoluutkõrgus 67,1 m

pikkus 5,8 m

laius 5,5 m

Hoone tulepüsivusaste TP3

NB! Sidumismõõdud ja koordinaadid

on antud hoone nurkadest.

x y

Nr.

Projekteeritud abihoone koordinaadid:

1

2

3

4

6558094,20 537121,98 6558094,41 537127,78 6558088,92 537127,98 6558088,70 537122,19

RISTUMISKOHA RISTLÕIGE

LÕIGE A-A