Leping

1 / 6

Lisa nr 6.1

08.03.2023 sõlmitud

üürilepingule nr KPJ-4/2022-221

PARENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE KOKKULEPE

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, 10115 Tallinn (edaspidi nimetatud

üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusteenuste direktor Karel Aasrand

ja

Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, Tallinn 10617 (edaspidi nimetatud

üürnik), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu,

edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled,

võttes arvesse, et:

1) poolte vahel on 08.03.2023 sõlmitud üürileping nr KPJ-4/2022-221 (edaspidi nimetatud leping), mille

kohaselt on üürnikul õigus kasutada Rakvere linnas Tallinna tn 30 asuvat üüripinda;

2) pooled on kokku leppinud, et üürileandja teostab üüripinnal kokkulepitud mahus vajalikud

pisiparendustööd,

leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe):

1. Eesmärk ja tähtaeg

1.1. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja teostab üüripinnal pisiparendustöödena kokkuleppe lisas nr 1

kirjeldatud tööd ning hangib lisas nr 2 loetletud sisustuse (edaspidi ühiselt nimetatud parendustööd).

Parendustööde täpsem sisu ja maht lepitakse poolte poolt kokku parendustööde teostamiseks

korraldatavates riigihangete alusdokumentides (edaspidi nimetatud hankedokumendid), arvestades

seejuures parendustööde teostamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu.

1.2. Kokkuleppega reguleeritakse pooltevaheline koostöö lähtuvalt kokkuleppe eesmärgist ning poolte

kohustused ja õigused.

1.3. Üürileandja on kohustatud teostama parendustööd ja andma üüripinna üürnikule üle hiljemalt

31.12.2023 tingimusel, et ei esine kokkuleppe punkti 6.2 alapunktides kirjeldatud tähtaegu

edasilükkavaid asjaolusid.

2. Üürileandja on kohustatud:

2.1. korraldama ja finantseerima parendustööd vastavalt kokkuleppe lisadele nr 1 ja 2. Eeldatav

parendustööde maksumus koos reserviga on 16 023 (kuusteist tuhat kakskümmend kolm) eurot,

millele lisandub käibemaks. Üürile lisanduvate kapitalikomponentide (vastavalt punktidele 7 ja 8)

arvutamise aluseks olev eeldatav kogumaksumus on 17 145 (seitseteist tuhat ükssada nelikümmend

viis) eurot, millele lisandub käibemaks ning mis lisaks eelnevalt toodud maksumusele on arvestatud

koos üürileandja projektijuhtimise kulude ja üürileandja finantseeritava parendustööde teostamise aegse

omakapitali ja võõrkapitali intressikuluga. Parendustööde täpne maksumus selgub pärast parendustööde

lõppemist. Juhul, kui parendustööde eeldatav maksumus suureneb, kooskõlastab üürileandja selle

eelnevalt üürnikuga ning pooled sõlmivad vajadusel kokkuleppe muudatuse;

2.2. parendustööde teostamise korraldamisel kinni pidama kokku lepitud tähtaegadest ning korraldama

parendustööde ning sellega kaasnevate tegevuste teostamist efektiivselt, üürniku jaoks parimal

võimalikul viisil, seejuures kooskõlastades üürnikuga vajalikud elektri, vee või muud katkestused

2 / 6

vähemalt 2 (kaks) päeva enne katkestust, saavutamaks kvaliteetne tulemus optimaalsete kulutustega ning

arvestades hilisemate ekspluatatsioonikuludega. Kui üürnik ei anna kooskõlastust, tuleb üürileandjal

pakkuda üürnikule välja alternatiivne aeg katkestuse läbi viimiseks;

2.3. koostama parendustööde hankedokumendid ning kooskõlastama hankedokumentide tehnilise kirjelduse

üürnikuga enne hanketeate avaldamist või pakkumuse esitamise ettepaneku esitamist kvalifitseeritud

taotlejatele. Üürnikul ei ole õigust hankedokumentide kooskõlastamisest ebamõistlikult keelduda;

2.4. mitte tegema muudatusi või täiendusi üürniku poolt kooskõlastatud parendustööde lahendustes ilma

üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta, kusjuures üürnikul ei ole õigust

nõusoleku andmisest ebamõistlikult keelduda, sealhulgas ei ole õigust nõusoleku andmisest keelduda,

kui mõni vastav muudatus osutub vajalikuks õigusaktides sätestatud nõuete või asjaomase haldusorgani

poolt seatud tingimuste täitmiseks;

2.5. vaatama 5 (viie) tööpäeva jooksul läbi ettepanekud parendustööde muutmiseks (sh eelnevalt

kokkulepitust erinevate või määratlemata materjalide kasutamiseks) ning parendustööde teostamist

rahaliselt, ajaliselt või muul viisil oluliselt mõjutavate ettepanekute puhul esitama üürnikule selliste

ettepanekute kohta põhjendatud kaalutlused koos täiendava raha- ja ajakulu või muude oluliste

tagajärgede äranäitamisega;

2.6. üürniku nõudmisel andma aru parendustööde teostamise käigust ning võimaldama üürniku esindajal igal

ajal teostada kontrolli teostatavate parendustööde mahu ja kvaliteedi, samuti kasutatavate materjalide,

seadmete ja detailide vastavuse üle kokkulepitud parendustööde lahendustele ja kooskõlastatud

hankedokumentidele;

2.7. korraldama vastavalt vajadusele, sh üürniku esindaja nõudmisel, parendustööde teostamisega seotud

küsimustes nõupidamisi ning kaasama parendustööde teostamisega seotud nõupidamistele üürniku

esindaja;

2.8. teatama esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürniku esindajale

parendustööde valmimise lõpptähtaja muutmise soovist, tähtaja muutumise põhjustest ja sellega

kaasnevatest riskidest;

2.9. koostama ja säilitama töid puudutavad dokumendid (poolte vahel sõlmitud kokkulepped, aktid,

koosolekute protokollid ja üürnikuga kooskõlastatud dokumendid) ja esitama need üürnikule

tutvumiseks vastava nõude saamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul.

3. Üürileandjal on õigus:

3.1. saada üürnikult parendustööde teostamiseks vajalikku informatsiooni ja lähteandmeid;

3.2. teha iseseisvalt muudatusi või täiendusi parendustööde lahenduses, juhul kui üürnik ei ole eelnimetatud

muudatuse või täienduste tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud kokkuleppe punktis 4.2 toodud

tähtaja jooksul ning vastavad muudatused seisnevad erinevate materjalide või lahenduste kasutamises,

mis on samaväärsed varem kooskõlastatud materjalide või lahendustega;

3.3. peatada või lõpetada parendustöödega seotud toimingud juhul, kui üürnik ei täida kokkuleppe punkti 4

alapunktides nimetatud kohustusi ning nõuda üürnikult parendustöödega seoses tekkiva kahju

hüvitamist.

4. Üürnik on kohustatud:

4.1. esitama üürileandja nõudmisel parendustööde teostamiseks vajalikud lähteandmed. Juhul kui

lähteandmed on vastuolus või ebaselged, on üürileandja kohustatud küsima üürnikult vastavaid selgitusi;

4.2. vastama kõikidele üürileandja kokkuleppe kohastele järelepärimistele, taotlustele (sh taotlused

dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul või teatama

sama tähtaja jooksul mõjuval põhjusel vastamise tähtaja pikendamisest või kooskõlastuse andmisest

keeldumisest. Nõusoleku andmisest keeldumine peab olema mõistlikult põhjendatud;

4.3. esitama parendustööde teostamisega seotud pretensioonid viivitamatult vastava asjaolu teadasaamisest.

3 / 6

5. Üürnikul on õigus:

5.1. esitada parendustööde teostamise ajal ettepanekuid kokkulepitud lahenduste muutmiseks;

5.2. kontrollida parendustööde teostamise käiku ning parendustööde mahu ja kvaliteedi vastavust

kokkulepitud lahendustele ning puuduste avastamisel nõuda nende kõrvaldamist;

5.3. osaleda parendustööde teostamisega seotud küsimustes korraldatud töörühma nõupidamistel ja saada

nõupidamiste protokollid;

5.4. nõuda üürileandjalt parendustöödega seotud töörühma nõupidamiste kokkukutsumist;

5.5. nõuda kokkuleppega reguleeritud dokumentidele (kokkuleppe punkt 4.2) vastamise tähtaja pikendamist,

kui selleks on mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib vastamise tähtaja

pikenemise, peab üürnik sellest üürileandjat teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

avaldusele vastamise tähtaja jooksul. Üürniku teates tuleb näidata uus vastamise tähtaeg või tähtpäev;

5.6. nõuda parendustöödega seotud toimingute peatamist või lõpetamist juhul, kui üürileandja ei täida

kokkuleppe punktis 2 nimetatud kohustusi. Juhul, kui üürileandja tehtud toimingud ei lähtu üürniku poolt

kooskõlastatud hankedokumentide tehnilisest kirjeldusest või kokkuleppe punktis 4.2 toodud

kooskõlastustest (v.a kokkuleppe punktis 3.2 toodud juhul), ei ole üürnikul kohustust vastava toimingu

või muudatuse tõttu tekkinud parendustööde kallinemist üürileandjale hüvitada ja vastavaid kulutusi ei

arvestata üüri kapitalikomponendi arvutamisel kapitali algväärtuses. Üürnikul on põhjendatud vajadusel

õigus nõuda eelnimetatud dokumentidega vastuolus olevate parendustööde ümbertegemist üürileandja

kulul;

5.7. mistahes üürniku õiguse kasutamisega ei võta üürnik endale vastutust tööde nõuetekohasuse eest. Üürnik

vastutab siiski tema poolt üürileandjale antud juhiste eest, kui tegemist on parendustööde valdkonda

kuuluva küsimusega, mille puhul on üürileandja juhtinud üürniku tähelepanu asjaolule, et üürniku juhise

täitmine on ebamõistlik, kahjulik vm, kuid vaatamata sellele üürnik nõuab sellise juhise täitmist.

6. Tähtaja pikenemine

6.1. Üürileandja kohustub teostama parendustööd ning andma üüripinna üürniku kasutusse üleandmise-

vastuvõtmise aktiga kokkuleppe punktis 1.3 nimetatud tähtajaks ning kokkuleppes sätestatud

tingimustel.

6.2. Kokkuleppe punktis 1.3 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata lepingust,

kokkuleppest ega õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid seoses üüripinna üleandmise tähtaja

edasilükkumisega, juhul kui parendustööd on ajutiselt takistatud ja/või viibivad, järgmistel põhjustel:

6.2.1. parendustööd viibivad või on takistatud üürileandjast mittesõltuvatel põhjustel (sh kõrvaldatava

takistuse tõttu õigusaktiga nõutava loa, kooskõlastuse või muu nõusoleku saamisel) – tähtaeg lükkub

edasi selle takistava põhjuse kõrvaldamisest tingitud parendustööde kestuse pikenemise aja võrra;

6.2.2. üürnik viivitab kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega või on kokkuleppe punkti 5.5 kohaselt

pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja üürileandjal ei ole seetõttu võimalik täita kokkuleppega

endale võetud kohustusi tähtaegselt – tähtaeg lükkub edasi üürniku kohustuse täitmisega viivitamise

või pikendamise aja võrra;

6.2.3. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus ja/või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke

hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud vaidlustus

või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse/kaebuse esitaja loobub vaidlustusest/kaebusest –

tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra;

6.2.4. riigihanke hankemenetluses vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud isikud keelduvad

hankelepingu sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole osutunud

võimalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel üürileandjast mitteolenevatel põhjustel – tähtaeg

lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või

olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud

aeg;

4 / 6

6.2.5. riigihanke hankemenetluses ei esitata ühtegi pakkumust või kui hankemenetluses pakkumuse

esitanud pakkujad kõrvaldatakse hankemenetlusest, jäetakse kvalifitseerimata või kui pakkumus

tunnistatakse mittevastavaks ja lükatakse tagasi või kui kõik esitatud pakkumused tuleb tagasi lükata

põhjendamatult madala maksumuse või liiga kõrge hinna tõttu, mille tulemusena ei ole

hankemenetluses ühtegi pakkumust, mille alusel hankelepingut sõlmida – tähtaeg lükkub edasi uue

riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui

kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg;

6.2.6. kuigi üürileandja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, esitatakse riigihanke

hankemenetluses vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse menetlemise ajal tunnistab

üürileandja üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul (üürnik ei või

seejuures nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda) hankemenetluse kehtetuks ilma

vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata, eesmärgiga vältida vaidlustusest või kaebusest

või selle tagajärgedest tulenevaid kahjulikke tagajärgi üürileandjale ja/või üürnikule (sh eesmärgiga

vältida kokkuleppega kokku lepitud tähtaja liigset edasilükkumist) – tähtaeg lükkub edasi

vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ning uue riigihanke

ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui kokkuleppes

esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg;

6.2.7. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke

hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused kõik nõuetekohaselt täitnud, kuid vaidlustus

või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete seaduse sätete mittevastavusest

Euroopa Liidu direktiividele ja/või Eesti Vabariigi põhiseadusele – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse

või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra või uue riigihanke ettevalmistamise ning

hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase

hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg;

6.2.8. üürnik soovib kokkulepitud parendustööde lahenduste või kokkuleppe aluseks olevate põhimõtete

muutmist – üürnik ja üürileandja lepivad kokku vajalike lisaparendustööde teostamises (sh

eeldatavas maksumuses) ning määravad vajadusel lisaparendustöödele täiendava tähtaja.

6.3. Kokkuleppe punktis 6.2 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda seaduses või lepingus sätestatud muu

leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid seadusest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid.

6.4. Üürileandja teavitab üürnikku viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui:

6.4.1. esineb kokkuleppe punktides 6.2.1–6.2.7 nimetatud mis tahes asjaolu ja seetõttu lükkub edasi

kokkuleppes sätestatud tähtaeg (sellisel juhul on üürileandja kohustatud teates esitama tähtaja

edasilükkumise põhjused koos seda tõendavate dokumentidega (olemasolul) ning näitama

ajavahemiku, mille võrra kokkuleppes sätestatud tähtaeg edasi lükkub) või

6.4.2. esineb kokkuleppe punktis 6.2.8 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik kokkuleppes sätestatud

tähtaja uuendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine.

7. Parendustööde kapitalikomponendi arvutamise alused ja kulude hüvitamine

7.1. Pärast parendustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist sõlmivad pooled üüris sisalduva

parendustööde kapitalikomponendi suuruse muutmiseks ja annuiteetmaksegraafiku asendamiseks

lepingu muutmise kokkuleppe ning lisa 3 muudatuse, milles täpsustatakse kokkuleppe punktis 7.2

kirjeldatud viisil leitud parendustööde kapitalikomponendi suurus (vastavalt üürileandja poolt tehtud

parendustööde tegelikule maksumusele). Lepingu lõppemisel ja poolte vahel uue üürilepingu sõlmimisel

võetakse käesoleva kokkuleppe alusel arvutatud parendustööde kapitalikomponent arvesse uue

üürilepingu järgse tasu arvestamisel.

7.2. Üüris sisalduv parendustööde kapitalikomponent arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse

nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisa 2

(edaspidi lühendatult määruse lisa 2) punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist:

5 / 6

7.2.1. parendustööde kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 2 (kaks) kuud alates

parendustööde üürnikule üleandmise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist, st eeldatavasti alates

01.01.2024 lisandub üürile parendustööde kapitalikomponent;

7.2.2. parendustööde kapitali tulumäärana arvestatakse parendustööde alguses üürileandja üldkoosoleku

otsusega kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe

allkirjastamise hetkel on 5,7%;

7.2.3. parendustööde kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest:

7.2.3.1 üürileandja poolt parendustööde teostamiseks tehtavatest otsestest kuludest;

7.2.3.2 vajadusel parendustööde teostamisega kaasnevate teenuste (omanikujärelevalve, uuringud,

ekspertiisid, liitumised, load jms) otsestest kuludest;

7.2.3.3 õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest maksudest

maksukohustuse tekkimise hetkel kogu lepinguperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest

tulenevatest muudest kohustustest jm;

7.2.3.4 üürileandja projektijuhtimise kuludest, mille suuruseks on 7% (seitse protsenti) kokkuleppe

punktides 7.2.3.1 kuni 7.2.3.3 kirjeldatud otsestest kuludest;

7.2.3.5 üürileandja finantseeritavast parendustööde teostamise aegsest omakapitali ja võõrkapitali

intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil kokkuleppe punktides

7.2.3.1 kuni 7.2.3.4 kirjeldatud kuludest.

7.2.4. Parendustööde kapitali lõppväärtus on 0 (null) eurot.

8. Sisustuse kapitalikomponendi arvutamise alused ja kulude hüvitamine

8.1. Pärast sisustuse üürnikule üleandmist sõlmivad pooled üüris sisalduva sisustuse kapitalikomponendi

suuruse muutmiseks ning sisustuse remonttööde komponendi lisamiseks ja annuiteetmaksegraafiku

asendamiseks üürilepingu muutmise kokkuleppe ning lisa 3 muudatuse, milles täpsustatakse poolte

kohustusi sisustuse korrashoiu osas ning kokkuleppe punktis 8.2 kirjeldatud viisil leitud sisustuse

kapitalikomponendi suurus (vastavalt üürileandja poolt hangitud sisustuse tegelikule maksumusele).

Lepingu lõppemisel ja poolte vahel uue üürilepingu sõlmimisel võetakse käesoleva kokkuleppe alusel

arvutatud sisustuse kapitalikomponent arvesse uue üürilepingu järgse tasu arvestamisel.

8.2. Sisustuse kapitali algväärtus kajastatakse üüris sisalduvas sisustuse kapitalikomponendis, mis

arvutatakse määruse lisa 2 punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist:

8.2.1. sisustuse kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 2 (kaks) kuud alates sisustuse

üürnikule üleandmise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist, st eeldatavasti alates 01.01.2024

lisandub üürile sisustuse kapitalikomponent;

8.2.2. sisustuse kapitali tulumäärana arvestatakse üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud

perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise

hetkel on 5,7%.

8.2.3. Sisustuse kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest:

8.2.3.1 üürileandja poolt sisustuse hankimiseks ja paigaldamiseks tehtavatest otsestest kuludest;

8.2.3.2 õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest maksudest

maksukohustuse tekkimise hetkel kogu sisustuse komponendi makseperioodi jooksul, lõivudest,

õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm;

8.2.3.3 üürileandja projektijuhtimise kuludest, mille suuruseks on 7% (seitse protsenti) kokkuleppe

punktides 8.2.3.1 ja 8.2.3.2 kirjeldatud otsestest kuludest;

8.2.3.4 üürileandja finantseeritavast sisustuse hankimise aegsest omakapitali ja võõrkapitali

intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil punktides 8.2.3.1 ja 8.2.3.3

kirjeldatud otsestest kuludest.

8.2.4. Sisustuse kapitali lõppväärtus on 0 (null) eurot.

6 / 6

9. Poolte esindajad ja töörühmade töökorraldus

9.1. Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks lepingulistes küsimustes:

9.1.1. üürnik – Aarne Põlluäär (tel 5480 0564, e-post: [email protected])) või teda

asendav isik;

9.1.2. üürileandja – Kristin Tamm (tel 5562 9531, e-post: [email protected]) või teda asendav isik.

9.2. Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks tehnilistes küsimustes:

9.2.1. üürnik – Martin Maltsev (tel 59151256, e-post: 59151256) või teda asendav isik;

9.2.2. üürileandja – Andrus Nõmmela (tel 503 9425; e-post: [email protected]) või teda asendav

isik.

9.3. Punktis 9.2 nimetatud esindajate volituste hulka kuulub muuhulgas:

9.3.1. töörühma koosolekutel osalemine ja esitatud lahenduste kooskõlastamine või lahenduste muutmiseks

põhjendatud ettepanekute tegemine;

9.3.2. kokkuleppe täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele poolele esitamine.

9.4. Volitatud esindaja muutumisel on vastav pool kohustatud viivitamatult teist poolt sellest kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teavitama.

9.5. Kokkuleppes sätestatud eesmärgi saavutamiseks moodustatavate töörühmade tööd korraldab

üürileandja. Töörühma koosoleku toimumise ajast ja kohast teavitab üürileandja üürnikku ette vähemalt

3 (kolm) tööpäeva, olles sobiva aja ja koha eelnevalt üürnikuga kokku leppinud.

9.6. Üürileandja on kohustatud koostama kokkuleppe täitmisega seotud mõlema poole osalusel toimunud

nõupidamiste protokollid ja edastama need üürnikule hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul vastava

nõupidamise toimumisest. Üürnik on kohustatud edastama üürileandjale allkirjastatud protokolli,

allkirjastatud protokolli koos põhjendatud kirjaliku eriarvamusega või protokolli parandusettepanekud

3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates protokolli kättesaamisest. Juhul, kui üürnik ei ole edastanud

allkirjastatud protokolli või protokolli parandusettepanekuid käesolevas punktis nimetatud tähtaja

jooksul, loetakse, et ta nõustub protokollis sätestatuga ilma märkusteta.

9.7. Kokkulepe on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja andmise

kuupäevast arvates.

Kokkuleppe lisad:

Lisa nr 1 – Parendustööde loetelu ja eeldatav maksumus

Lisa nr 2 – Sisustuse loetelu ja eeldatav maksumus

Lisa nr 3 – Parendustööde kapitalikomponentide annuiteetgraafikud

Üürileandja Üürnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Karel Aasrand Maret Maripuu

haldusteenuste direktor peadirektor

Riigi Kinnisvara AS Sotsiaalkindlustusamet