Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord

MÄÄRUS

14.11.2022 nr 91

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise

toetuse tingimused ja taotlemise kord

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021.

a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Üldsätted

(1) Määrus on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse

Eesti taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud

Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava) kohase tootmisettevõtjate

ärimudeli muutmise investeeringu elluviimisele.

(2) Määruse alusel taotletakse toetust ning esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet,

kuludokumente ja aruandeid Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121

„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse

keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi

esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku

isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

(3) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele,

tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse

29. novembri 2021. a määrust nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse

andmise üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus).

§ 2. Riigiabi

(1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese

tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses ning toetuse andmisel lähtutakse

järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest:

1) paragrahvi 7 lõikes 3 nimetatud tegevussuuna ja lõike 5 punktis 3 nimetatud tegevuse

toetamiseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

2

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse

nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa

Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8,

edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega

abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

2) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse

projektidele tootearenduseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning

sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese

tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-

s 33 sätestatut;

3) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 2 nimetatud tegevuseks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale

antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse

artikli 29 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-

s 342 sätestatut ja suurettevõtjale antav toetus on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse

vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

4) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise

grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese

tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

5) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses

ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese

tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-

s 33 sätestatut.

(2) Määruse alusel ei anta abi:

1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on

täitmata;

2) vähese tähtsusega abi saajale vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud

juhtudel;

3) üldise grupierandi määruse alusel abi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5

kehtestatud juhtudel.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on kohaliku tootmise toimepidevuse tagamine ja ettevõtja ärimudelit

muutvate arendusprotsesside elluviimine viisil, et tooted vastaksid keskkonna ja

kliimaneutraalsuse eesmärkidele ja oleksid konkurentsivõimelised, olles vastavuses riigisiseste ja

Euroopa Liidu regulatsioonidega.

(2) Toetuse andmise tulemuseks on taaste- ja vastupidavuskavas kokkulepitust tulenevalt vähemalt

70 projekti toetamine.

(3) Toetuse andmisega panustatakse järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:

1) ettevõtjate ärimudeli ringsuse ja rohevõimekuse kaardistamine;

2) ärimudelit muutva arendustegevuse elluviimine.

(4) Tulemusnäitaja on toetatavate ettevõtete arv.

3

§ 4. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

2) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2

punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;

3) kestlik areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine

eesmärgiga kaotada vaesus, kaitsta keskkonda ja tõsta inimeste heaolu pikaajaliselt jätkusuutliku

ühiskondliku toimemudeli kaudu;

4) ringmajandus on tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul tooteid jagatakse, laenatakse,

kasutatakse korduvalt, parandatakse, uuendatakse ja olemasolevaid materjale võetakse ringlusse

võimalikult kaua;

5) roheaudit on protsess, mille raames kaardistatakse ettevõtja rohevõimekus, ärimudeli ringsus ja

koostatakse teekaart;

6) roheauditi läbiviija on ekspert või ekspertide grupp, kes omab põhjalikke teadmisi ja kogemusi

keskkonna- ja kliimavaldkonnas, ringmajandusest, keskkonnajuhtimissüsteemide- ja strateegiate

rakendamisest, toote ja teenuse olelusringi kestlikust kujundamisest või keskkonnamõju

hindamisest ning eksperdil on lisaks eelnevale kogemus rohearenduste elluviimises

tootmisettevõttes;

7) rohevõimekus on ettevõtja küpsuse tase ja pädevus keskkonna- ja kliimamõjudega tegelemisel,

mis sõltub omaniku tahtest, juhtimissüsteemist, meeskonna teadlikkusest, rohetemaatika sidususe

ulatusest äristrateegiaga ning planeeritud rohearendustegevuste ellukutsumisest;

8) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;

9) teekaart on strateegiline dokument, millega antakse hinnang organisatsiooni rohevõimekusele

ja ärimudeli ringsusele kogu tarneahela lõikes, mõtestatakse lahti ettevõtja realistlik

kasvupotentsiaal ja äritegevuse kestlikumad alternatiivid koos ettepanekutega võimalikeks

arendustegevusteks ning luuakse nägemus olulisimatest kestlikku arengut toetavatest

arenduseesmärkidest järgnevaks kaheks aastaks;

10) tulemusnäitaja on taastekavas kokku lepitud ühine näitaja, millesse toetuse andmisega

panustatakse;

11) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja

3 sätestatud kriteeriumitele;

12) ärimudeli ringsus on toote või teenuse olelusringi etappidele tuginev analüüs, mis selgitab

välja, mil määral on ringmajanduse põhimõtted juurutatud ettevõtja põhitegevusalasse ning kui

perspektiivikas on nende toote- või teenusearendamise rakendamine tulevikus.

§ 5. Vahendusasutus

Toetuse vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus).

§ 6. Vaide esitamine

(1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2) Vaide lahendab vahendusasutus.

(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

4

elektrooniliselt.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

§ 7. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi ning

lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisse.

(2) Määruse alusel toetatakse kahte tegevussuunda:

1) roheauditi läbiviimine (edaspidi ka I tegevussuund);

2) teekaardist tuleneva prioriteetse arengueesmärgi elluviimine ja ärimudeli muutmise

rakendamine (edaspidi ka II tegevussuund).

(3) I tegevussuuna raames toetatakse ettevõtja rohevõimekuse ja ärimudeli ringsuse kaardistamist

ning roheauditi läbiviija poolt teekaardi koostamist.

(4) Toetust võib taotleda I ja II tegevussuunale eraldiseisvalt.

(5) II tegevussuuna raames toetatakse järgmiste arendustegevuste läbiviimist:

1) toote- ja teenuse arendamine;

2) organisatsiooni ja protsesside arendamine;

3) nõustamisteenuse ostmine punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks;

4) ettevõtja juhtkonna ja töötajate koolitamine kestliku arengu, ringmajanduse ja kliimamõju ning

selle vähendamise põhimõtete juurutamiseks;

5) ärimudeli muutmisest tuleneva patendi ja muu immateriaalse vara omandamine, valideerimine

ja kaitsmine.

(6) Kui lõikes 2 toodud tegevussuunad hõlmavad ettevõtja tasandil kasvuhoonegaaside jalajälje hindamist, järgitakse rahvusvahelist kasvuhoonegaaside Greenhouse Gas Protocol standardit või sellega samaväärseid nõudeid ning hinnang peab olema kooskõlas Keskkonnaministeeriumi välja töötatud mudeliga. (7) Toetust ei anta: 1) projektile, mis on juba ellu viidud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud

kohustusi tegevuste elluviimiseks;

2) fossiilkütustega seotud tegevusele, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides,

välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud

projektid, mis vastavad Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte

„ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT C 58,

18.2.2021, lk 1–30) III lisas sätestatud tingimustele;

3) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvale tegevusele, mille

prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest madalam;

4) prügilatega seotud tegevustele;

5) jäätmepõletustehastega seotud tegevustele, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad üksnes

ringlusse võetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates

jaamades ning tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks

või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused

ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga;

6) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevustele, välja arvatud juhul,

kui tegevused toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades ning

5

tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete

ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks,

tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda kasutusiga;

7) tegevusele, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. § 8. Toetatavad kulud

(1) Toetatavaks kuluks on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste

elluviimiseks tehtud kulud.

(2) Paragrahvi 7 lõikes 3 nimetatud tegevussuuna elluviimisel on toetatavaks kuluks roheauditi

ostmise kulud.

(3) Paragrahvi 7 lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse elluviimisel on toetatavad järgmised

kulud:

1) projektimeeskonna liikmete töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed,

võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult

makstavad riiklikud maksud;

2) uute või kasutatud masinate ja seadmete ostmise kulud ja rendilepingu või liisingulepingu alusel

kasutamise kulud vastavalt masinate ja seadmete tegelikule kasutamise määrale projekti raames;

3) kulu materjalidele ja tarvikutele, mis on eristatav ja projektile eraldatud;

4) kulu ostetud uuringule, analüüsile, tehnilisele teadmisele, sertifitseerimisteenusele, andmetele

ligipääsule, litsentseeritud patendile, arenduseks otseselt vajalikule tarkvaralitsentsile ning kulud

arendusprojekti elluviimisega otseselt seotud nõustamisteenusele, ekspertiisi tasu, ja muu

samaväärse teenuse kulu.

(4) Paragrahvi 7 lõike 5 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimisel on toetatav nõustamisteenuse

ostmise kulu.

(5) Paragrahvi 7 lõike 5 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimisel on toetatav:

1) koolituse läbiviija tasu;

2) koolitaja ja koolitatava personali otseselt koolitusprojektiga seotud lähetuse transpordikulu ja

majutuskulu.

(6) Paragrahvi 7 lõike 5 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks on toetatav ärimudeli

muutmisest tulenev patendi ja muu immateriaalse vara omandamise, valideerimise ja kaitsmise

kulu.

(7) Toetatavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes

1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on projekti elluviimise seisukohast

vajalikud.

(8) Ei toetata järgmiseid kulusid:

1) kinnisasja soetamise kulu;

2) pangagarantii;

3) finants- ja pangakulu;

4) riigilõiv;

5) kindlustusmakse;

6) puhkusetasu ja haigushüvitis;

7) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulu;

8) käibemaks;

9) sularahas tasutud kulu;

6

10) muu kulu, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast

põhjendamatu ja ebaoluline.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja

taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood on I tegevussuuna projekti elluviimisel kuni kuus kuud ja II

tegevussuuna projekti elluviimisel kuni 18 kuud.

(3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste

elluviimiseks enne taotluse esitamist vahendusasutusele.

(4) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid

I tegevussuuna projekti puhul mitte hiljem kui 31. detsembril 2024. a ja II tegevussuuna projekti

puhul mitte hiljem kui 31. detsembril 2025. a.

(5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja

lõppsaajale lõppmakse tegemist.

(6) Projekti rakendamise käigus tekkinud takistuste või muude ettenägematute asjaolude korral

võib lõppsaaja taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku

aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projekti

tegevused viiakse ellu hiljemalt lõikes 5 sätestatud tähtaegadeks. Pikendamisel võib

abikõlblikkuse periood ületada lõikes 2 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.

§ 10. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused

(1) I tegevussuuna toetuse maksimaalne summa on 10 000 eurot.

(2) II tegevussuuna toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest on 50 protsenti. Kui taotletav

toetus on vähese tähtsusega abi ning projekt viiakse ellu väljaspool Harjumaad või Tartu linna, on

toetuse maksimaalne osakaal toetavatest kuludest 70 protsenti.

(4) Üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel tootearenduseks antava abi puhul on toetuse

maksimaalne osakaal suurettevõtjate puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35

protsenti ja väikeettevõtja puhul 45 protsenti toetatavatest kuludest.

(5) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust

riigieelarvelisest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse

taotlemise korral peab taotleja esitama taotluses sellekohase teabe.

(6) Projektile antav toetuse summa ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest sätestatakse taotluse

rahuldamise otsuses.

(7) Vähese tähtsusega abi summa arvutamisel lähtutakse vähese tähtsusega abi määruse artikli 2

lõikes 2 ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulatsioonist.

7

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 11. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, kelle põhitegevusala vastab justiitsministri

28. detsembri 2005. aasta määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” sätestatud jaole B – mäetööstus või C – töötlev

tööstus, välja arvatud kivi- ja pruunsöe kaevandamine (jagu B, alajagu 05), nafta ja maagaasi

tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (jagu B, alajagu 06 ja 091) ning tubakatoodete tootmine

(jagu C, alajagu 12).

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei ole taotleja raskustes ettevõtja üldise

grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;

2) vähese tähtsusega abi määruse kohaselt taotlejale antud vähese tähtsusega abi koos määruse

alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa

Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi käesoleva ja kahe eelneva

majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot;

3) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,

26.04.2012, lk 8‒13) tähenduses, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul

komisjoni määruse nr 360/2012 ja vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega

abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot;

4) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses

sätestatud maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet ulatuses, mis võimaldab hinnata taotleja ja taotluse

nõuetele vastavust:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad tulemused ja

toetuse vajaduse põhjendus;

3) projekti elluviimise koht;

4) taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa;

5) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest;

6) projektis kavandatud tulemus- ja väljundnäitajad;

7) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ning vastutusvaldkonnad projektis;

8) projektimeeskonna liikmete ja ettevõtjavälise nõustaja elulookirjeldused;

9) taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja

andmed ei ole avalikult kättesaadavad;

10) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele;

11) teave taotleja suuruse kohta, millest on näha kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega

ettevõtja või suurettevõtja;

12) projekti eelarve vahendusasutuse kehtestatud vormil ja selle põhjendus;

13) taotluse esitamisele eelneva kvartali kasumiaruanne ja bilanss;

14) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

15) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

16) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult

8

kehtetuks tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;

17) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summa

avalikustatakse.

(2) Taotlus, mis on suunatud I tegevussuuna elluviimisele, peab lisaks lõikes 1 sätestatud teabele

sisaldama roheauditi läbiviija kinnitust, et ta ei ole seotud analüüsitava ettevõtja, selle omaniku

ega juhtkonnaga määral, mis tekitaks kahtlusi roheauditi läbiviija sõltumatuses ja erapooletuses.

(3) Taotlus, mis on suunatud II tegevussuuna elluviimisele, peab lisaks lõikes 1 sätestatud teabele

sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) arendustegevuse projektiplaan vahendusasutuse kehtestatud vormil;

2) teekaart, mis vastab lõikes 5 sätestatud nõuetele;

3) ettevõtja majandusnäitajate prognoos vahendusasutuse kehtestatud vormil;

4) riigihankekohustuslasest taotleja puhul hankeplaan vahendusasutuse kehtestatud vormil;

5) hindamise aruanne ja kinnitus projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.

(4) Lõike 3 punktis 5 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamisel lähtutakse

Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 58/01 ja vahendusasutuse juhendist hindamise läbiviimise ja

vormi kohta, mis avaldatakse taotlusvooru avamisel vahendusasutuse kodulehel.

(5) Teekaart peab sisaldama:

1) organisatsiooni rohevõimekuse kaardistust, mis koosneb äristrateegia, juhtimissüsteemi,

tootearenduse ja -disainijuhtimise praktikate ja muude ringmajanduse põhimõtete edukaks

integreerimiseks vajaminevate aspektide kirjeldusest ning ettepanekuid rohevõimekuse

tõstmiseks;

2) ärimudeli ringsuse, selle kasvupotentsiaali ning äritegevuse kestlikumate alternatiivide analüüsi

koos ettepanekutega kliimaneutraalsust hoogustavate praktikate kasutuselevõtuks ja üleminekuks

madala süsinikuga majandusele;

3) hinnangut punktides 1 ja 2 välja pakutud kestlikku arengut toetavate arendustegevuste

prioriteetsusele, mis on piisava täpsusastmega sisendiks edasiste arendustegevuste planeerimiseks

ja hinnastamiseks;

4) arendustegevuste kestust, järjestatust ja kahe aasta tegevuskava.

(6) I tegevussuunale toetuse taotlemisel esitatakse roheauditi läbiviimise kohta vähemalt kaks

võrreldavat hinnapakkumist, mille koostanud pakkujad ei ole tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1

tähenduses seotud isikud. Kui kahte hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita

odavaimat pakkumist, esitatakse sellekohane põhjendus.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt.

(2) Vahendusasutus kehtestab enne taotluste vastuvõtu alustamist toetuse rahastamise eelarve,

kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(3) Taotluste vastuvõtu alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise

eelarvest annab vahendusasutus teada oma veebilehel.

(4) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või

9

rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuste rahastamise

eelarve vaba jäägiga, peatab vahendusasutus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi

menetletakse nende esitamise järjekorras.

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) I tegevussuuna taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva ja II tegevussuuna taotluse

menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Kui vahendusasutus avastab

taotluses puudusi, teatab sellest viivitamata taotlejale ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni

kümne tööpäeva pikkuse tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(2) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja

lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et

taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet.

(3) Ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks

kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab vahendusasutus taotlejat viivitamata.

§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust hindab vahendusasutus.

(2) Vahendusasutus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab §-s 11 esitatud

nõuetele.

(3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele esitatud nõuded.

(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud

tähtaja jooksul kõrvaldanud;

2) taotluses on esitatud andmeid, mis on mittetäielikud või pole õiged;

3) taotleja ei ole § 14 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul andnud vahendusasutuse küsitud selgitusi

ja lisateavet.

(5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisel teeb vahendusasutus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse. II tegevussuuna taotluse kohta tehakse rahuldamata jätmise otsus

taotlust § 17 kohaselt hindamata.

§ 16. II tegevussuuna taotluste hindamiskomisjoni moodustamine

(1) II tegevussuuna taotluste hindamiseks moodustab vahendusasutus hindamiskomisjoni, mille

koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja avalikustatakse

vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

(2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ja erapooletud hinnatavatest projektidest

ja taotlejatest.

(3) II tegevussuuna taotluste hindamisel kaasab vahendusasutus hindamisprotsessi vajadusel

lisaeksperte.

§ 17. II tegevussuuna projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord

10

(1) II tegevussuuna projekte hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:

1) hindamiskriteerium 1 – projekti mõju meetme eesmärgile ja teekaardis toodud tegevusplaani

saavutamisele, mille raames hinnatakse teekaardi alusel ettevõtja tegevustes ja ärimudelis

tehtavate muudatuste ulatust ja keerukust, tegevuste eeldatavat mõju ettevõtja ärimudeli

muutumisele ning rohevõimekuse suurendamisele – 40 protsenti koondhindest;

2) hindamiskriteerium 2 – projekti tegevuste mõju kasvuhoonegaaside heite ja ressursikulu

vähenemisele – 20 protsenti koondhindest;

3) hindamiskriteerium 3 – projekti kvaliteet, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust,

selgust ja tulemuste mõõdetavust – 20 protsenti koondhindest;

4) hindamiskriteerium 4 – taotleja võimekus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse taotleja

rohe- ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust – 20 protsenti koondhindest.

(2) Hindamiskriteeriume hinnatakse skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja

madalaim null. Koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmisest.

(3) Vahendusasutus kehtestab taotluste hindamise juhendi kooskõlastatult Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ning avaldab selle hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise

päeval oma veebilehel.

§ 18. Taotluse rahuldamine

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse

rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

(2) Taotlus rahuldatakse järgmiste asjaolude esinemisel:

1) I tegevussuuna puhul panustab projekt §-s 3 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja

väljundnäitajate saavutamisse;

2) II tegevussuuna puhul on projekt § 17 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel saanud

koondhindeks vähemalt 2,5, ei ole üheski hindamiskriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,0 ning

ei ületa toetuse rahastamise eelarvet.

(3) Lõikes 1 nimetatud otsuses märgitakse:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogumaksumus;

5) toetuse summa;

6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta;

7) projekti tulemus- ja väljundnäitajad;

8) projekti eesmärk;

9) projekti abikõlblikkuse periood;

10) lõppsaaja kohustused;

11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;

12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise alused;

13) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;

14) otsuse tegija andmed;

15) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on taotluse kõrvaltingimusega

rahuldamise otsusega;

16) toetuse maksmise tingimused.

11

§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses nimetatud nõudele;

2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

3) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele;

4) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

5) taotleja ei ole nõus § 20 lõike 2 kohaselt tehtud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga

toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta;

6) taotleja ei ole nõus § 20 lõike 4 alusel kõrvaltingimuse seadmisega;

7) taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks

saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust rahuldada;

8) taotlus ei vasta „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) taotleja nimi, aadress ja isiku- või registrikood;

3) projekti nimetus;

4) otsuse põhjendus;

5) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;

6) muu vajalik teave.

§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste

rahastamise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse

summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi

vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.

(2) Vahendusasutus teeb enne taotluse osalist rahuldamist taotlejale taotluse osalise rahuldamise

ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud

toetatavate tegevuste muutmiseks.

(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti

eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga

taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on

kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane

teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki lõppsaajal õigust toetuse

maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib lõppsaajal siis, kui vahendusasutus on

tuvastanud lõppsaaja esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast

saadud teabe põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise.

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja

esindusõigusliku isiku digiallkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud projekti eesmärk ja väljund- ja tulemusnäitajad ei muutu.

12

(2) Lõppsaaja võib teha projektis muudatusi vaid vahendusasutuse vormistatud taotluse

rahuldamise otsuse muutmise otsuse alusel, kui muudetakse:

1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;

2) toetuse summat või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;

3) projekti abikõlblikkuse perioodi;

4) toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes.

(3) Kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega ning projekti tulemus- ja

väljundnäitajad ei muutu, võib lõppsaaja teha projektis lõikes 2 nimetamata muudatusi,

kooskõlastades muudatuse eelnevalt vahendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

(4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus

seab kahtluse alla §-s 3 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust

saavutada ja muudatus on põhjendatud.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul

vastavasisulise taotluse saamisest alates.

(7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või

teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei täideta;

4) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(8) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse

tagastamisele kuuluv toetuse summa. § 22. Otsuse kättetoimetamine

Paragrahvides 18–21 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse

allkirjastamisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25—28 sätestatud viisil.

5. peatükk

Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja

tagasimaksmine

§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele I tegevussuuna projektide puhul lõpparuande ning II

tegevussunna projektide puhul vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud

tähtaegadel.

(2) II tegevussuuna projektide aruandlusperioodi pikkus on neli kuni kuus kuud.

13

(3) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega 45 päeva jooksul pärast

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(4) Vahendusasutus kinnitab vahe- ja lõpparuande või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle

vahendusasutuses registreerimisest.

(5) Vahe- või lõpparuande tulemuste saavutamise hindamiseks on vahendusasutusel õigus kaasata

väliseid eksperte. Ekspertide kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi

teostamiseks kuluva aja võrra.

(6) Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõikes 3

sätestatule vähemalt järgmine teave:

1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;

2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja

tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta.

§ 24. Toetuse maksmise tingimused

(1) Lõppsaaja esitab maksetaotluse koos vahe- või lõpparuandega taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tähtaegadel.

(2) Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel vastavalt taaste- ja vastupidavuskava

määruse § 9 lõike 3 punktis 1 sätestatud tingimustele.

(3) Kuludokumendi toetatava kulu summa peab olema vähemalt 50 eurot.

(4) Tekkinud ja tasutud kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:

1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude

tasumine;

2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava

dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele vahendusasutuse nõutavas ulatuses.

(5) Vahendusasutus menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva selle esitamisest alates.

(6) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule

toetatavatest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.

(7) Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:

1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele;

2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja

eesmärgile.

(8) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, toetatavate kulude kontrollimist ja

tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

§ 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Vahendusasutus nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise

ulatusega kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. detsembriks 2025. a.

14

6. peatükk

Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused

§ 26. Lõppsaaja kohustused

Lõppsaaja kohustub:

1) tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;

2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;

3) saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tähtpäevaks;

4) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;

5) esitama vahendusasutuse poolt ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud

informatsiooni;

6) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta ning

tagama, et tema raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;

7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses

kajastatud summaga;

8) võimaldama vahendusasutusel ja taaste- ja vastupidavuskava määruses sätestatud auditeerival

asutusel teha kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja

maksedokumentide, soetatud seadmete ja materjalide ning tehtud tööde osas, sealhulgas

võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab,

rendib või mistahes muul moel kasutab;

9) maksma kõik projekti raames tehtud kulud välja talle kuuluvalt pangakontolt;

10) andma punktis 8 nimetatud kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie

tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates;

11) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;

12) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et

projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning kasutades

objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu

embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“;

13) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale

pärast lõppmakse tegemist kolm aastat kui toetuse summa on väiksem kui 60 tuhat eurot ja viis

aastat kui toetuse summa on 60 tuhat eurot või sellest suurem;

14) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud

andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja

kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja

ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse

lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või

avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

15) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure

tõenäosusega takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist ning seavad kahtluse alla;

16) kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, järgima riigihangete läbiviimisel

riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid;

17) riigihanke korral peab lõppsaaja seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja

esitab hankelepingu täitmisel oma omanike ja tegelike kasusaajate nimed ja registrikoodid, iga

oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ja omanike andmed, ning alltöövõtulepingu nimetuse,

kuupäeva, numbri ja summa;

18) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja maksumus on

ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks võrreldavat

hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande ning kui sõltumatuid

15

hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, lisatakse sellekohane põhjendus.

§ 27. Vahendusasutuse õigused ja kohustused

(1) Vahendusasutus on kohustatud täitma lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7

sätestatule järgmist:

1) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;

2) kontrollima projekti elluviimist;

3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

4) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaateid ja aruandeid;

5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise

otsusest arvates;

6) täitma taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõigetes 4 ja 5 sätestatud aruandluskohustust.

(2) Vahendusasutusel on õigus:

1) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust lõppsaaja omafinantseeringu

vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;

2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui lõppsaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud,

et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui lõppsaaja rikub määruse või

taaste- ja vastupidavuskava määruse ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

14.11.2022

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise

toetuse tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1.Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2021

määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ (edaspidi Taastekava määrus) § 8 lõike 1 alusel.

Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Euroopa Komisjoni poolt 5. oktoobril 2021.

a kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) komponendi 2 „Ettevõtete

rohepööre“ reformi 1 „Rohepöörde kiirendamine“ investeeringut nr 3 “Tootmisettevõtete

ärimudelite muutused”. Määrus sätestab selleks vajaliku toetuse taotlemise, andmise ja

kasutamise tingimused ja korra. Määruse pealkirja on sisu paremaks edasiandmiseks

sõnastuslikult kohandatud (ettevõtja pro ettevõte). Eelnõu panustab taastekava

tulemusnäitajasse, milleks on toetatud projektide arv.

Toetuse andmise eesmärk on Eesti tootmissektori toimepidevuse ja konkurentsivõime tagamine

eksportturgudel ärimudeli ringsuse ja rohevõimekuse kaardistamise ning ärimudelit muutvate

arendusprotsesside kaudu.

Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni

eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meetme

kogueelarve (sh rakenduskulud) on üheksa miljonit eurot. Meedet rahastatakse Euroopa taaste-

ja vastupidavusrahastust. Taaste- ja vastupidavuskavas kokku lepitu alusel on investeeringu

tulemuseks (sihiks), millesse toetuse andmisega panustatakse, toetatud projektide arv. Kava

kohaselt peab olema 2025. aasta lõpuks toetatud vähemalt 70 projekti.

Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise

menetlusnormid ning toetuse taotleja ja lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja

kohustused.

1.2.Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu osakonna nõunik Annely Tank (tel 639 7692); e-post [email protected]).

Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutuse

toetuste keskuse koordinaator Anari Lilleoja ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran. Eelnõu ja seletuskirja

juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise

planeerimise osakonna õiguse nõuniku Anneli Schmiedeberg ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse vanemjurist Terje Kleemann. Eelnõu õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 639 7652; e-

post: [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

5. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja

tagasimaksmine

6. Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, määratletakse toetuse andmise

eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid, määruses kasutatavad terminid, selgitatakse

meetme rakendamist, määratledes asutuste rollid ja ülesanded, ning vaide esitamist.

Eelnõu § 1 toob välja määruse kohaldamisala, mille kohaselt reguleeritakse määrusega Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 – millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) – artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja

vastupidavuskava kohase komponendi 2 „Ettevõtete rohepööre“ reformi 2.4 „Rohepöörde

kiirendamine“ investeeringu “Tootmisettevõtjate ärimudelite muutused” toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi ja korda.

Meetme peamiseks sihtrühmaks on tootmisettevõtjad. Eesti ettevõtted peavad muutuvast

keskkonnast tulenevalt üha enam tähelepanu pöörama kõrgema lisandväärtusega toodete

tootmisele ja tootmise efektiivsemale korraldamisele, sealjuures arvestama

majanduskeskkonna muutustega nagu rohepööre, innovatsioonipööre ja digipööre.

Roheüleminek võib anda väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (edaspidi VKE) suurepärase

võimaluse parandada oma tootmisprotsesside tõhusust ning suutlikkust töötada välja

uuenduslikke tooteid ja võtta kasutusele uusi ärimudeleid. Seega ka TAIE strateegiast lähtudes

on oluline soodustada ettevõtjate kompetentsi ja võimekuse tõstmist ettevõtte tegevuse

keskkonnasõbralikumaks ja kestlikumaks muutmisel.

Meede toetab ettevõtte tegevusvaldkonnast lähtuva uue tegevuskava, tööriistade ja juhendite

kasutuselevõttu koos uute kompetentside tekkimisega, tulemuseks uus kestlikkusest lähtuv

ärimudel. Meede toetab samuti mõtteviisi suunamist sotsiaalsete ja ökoloogiliste mõjutegurite

mõõtmise integreerimise suunas ning aitab ringmajanduse ja kliimaneutraalsuse põhimõtete

abil muutuda jätkusuutlikumaks. Seeläbi kasvab ettevõtete oskusteave ja suutlikkus võtta

kasutusele innovatsioonil põhinevad uued tehnoloogiad. Seejuures annab kliima- ja

keskkonnaprobleemidega arvestamine ettevõtja poolt pakutavatele toodetele ja teenustele

konkurentsieelise. Muutuvates tingimustes on konkurentsivõime säilitamine Eesti

tootmisettevõtete jaoks oluline rohepöördega otseselt seotud väljakutse, mille vastu võtmist

tuleks julgustada ja toetada ning muutusi kiirelt võimendada. Eelkõige on sellised tegevused

seotud tootmisettevõtjate teadlikkuse kasvu panustavate tegevustega, aga ka

kasvuhoonegaaside hindamise ja juhtimise, üleminekuga fossiilsetel kütustel põhinevalt

energiamudelilt mitmekesisele ning taastuvatel allikatel põhinevale energiakasutusele ning

tõhusamale energiatarbimise juhtimisele.

Töötleva tööstuse enam kui 7000 ettevõttes töötab täna ligikaudu 120 000 inimest üle Eesti nii

linna- kui maapiirkondades. Tööstusettevõtted on sageli piirkonna suurimateks tööandjateks

ning pole tavatu, et ühes ettevõttes käib tööl suurem osa mitme ümbritseva asula inimestest,

mis muudab ettevõtte võimekuse tõstmise ja jätkusuutlikumate lahenduste kasutuselevõtu

oluliseks ennekõike sotsiaalmajanduslikult. Meetme raames toetatakse ettevõtte meeskonnast

sirguvate arendusekspertide tasustamist, eesmärgiga toetada nutikate töökohtade teket kõikjal

Eestis – vajadus selle järele on rohepöörde kiire tempo tõttu kõikjal suur. Võimendamaks

peamistest tõmbekeskustest kaugemal asuvate tootmisettevõtjate üleminekut kestlikumatele

ärimudelitele, pakutakse meetmest vähese tähtsusega abi reegleid arvesse võttes suuremat tuge

Harjumaalt ja Tartu linnast kaugemal olevatele ettevõtjatele, eesmärgiga innovaatilistele

lahendustele võrdsemat ligipääsu pakkuda.

Eelnõu §-s 2 nimetatakse õigusaktid, millest riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisel

lähtutakse ning lõikes 2 sätestatakse juhud, millal riigiabireeglitest tulenevalt toetust ei anta.

Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese

tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes - meetme I tegevussuuna teekaardi

koostamiseks ja II tegevussuuna nõustamisteenuste jaoks väikestele ja keskmise suurusega

ettevõtetele. Suurettevõtted saavad kasutada vähese tähtsusega abi. Toetuse andmisel lähtutakse

järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest:

1. Määruse alusel antakse vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL)

nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA

määrus), ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

2. Määruse alusel antakse riigiabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi

määrus) artiklitele, 18 25, 28, 29 ja 31 ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus.

Toetuse andmise eesmärk on Eesti tootmissektori toimepidevuse ja konkurentsivõime tagamine

eksportturgudel ärimudeli ringsuse ja rohevõimekuse kaardistamise ning ärimudelit muutvate

arendusprotsesside kaudu. Toetatakse kohaliku tootmise toimepidevust ja ärimudelite muutust,

et Eesti tootmisettevõtete tooted vastaksid keskkonna ja kliimaneutraaluse eesmärkidele ja

oleksid konkurentsivõimelised eksporditurgudel. Fookuses on seejuures nende tegevuste

toetamine, mis suurendavad ettevõtete dekarboniseerituse taset ning seeläbi panustavad

kliimaeesmärkide saavutamisse. Ennekõike on sellised tegevused seotud üleminekuga

fossiilsetel kütustel põhinevalt energiamudelilt mitmekesisele ning taastuvatel allikatel

põhinevale energiakasutusele, nutikatele võrkudele ja salvestusele ning tõhusamale

energiatarbimise juhtimisele.

Taaste- ja vastupidavuskavas kokku lepitu alusel on investeeringu tulemuseks (sihiks), millesse

toetuse andmisega panustatakse, toetatud projektide arv. Kava kohaselt peab olema 2025. aasta

lõpuks toetatud vähemalt 70 projekti. Siseriiklikult on seatud eesmärk toetada 2023. aasta

lõpuks vähemalt 20 ettevõtjat.

Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse.

Tabel 1. Tulemusnäitaja

Väljund Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmise aeg

Toetatavad ettevõtted Ettevõtjad SFOS pärast projekti lõppu

Euroopa Komisjoni ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on toetatavad

ettevõtted (RRFCI09) ehk rahalist toetust saanud unikaalsete ettevõtjate arv EL RRF määruse

artikli 29 tähenduses.

Eelnõu §-s 4 määratletakse eelnõus kasutatavad terminid.

Eelnõu § 5 kohaselt täidab vahendusasutuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

(edaspidi vahendusasutus). Vahendusasutus ülesanne on korraldada taotlusvooru avamine,

taotluste vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine ning järelevalve teostamine

toetuse kasutamise üle.

Eelnõu § 6 sätestab, et vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada

vahendusasutusele ning vaide lahendab vahendusasutus haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras.

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid,

sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi puudutavad põhimõtted ning tuuakse välja toetuse

maksimaalne summa, osakaal ja tingimused.

Eelnõu § 7 toob välja toetatavad tegevused, tuues lõikes 1 välja, et toetust antakse projektile,

mille elluviimine panustab määruse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi ja lõigetes 2–3 nimetatud

tulemuste ja väljundnäitaja saavutamisse.

Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt toetatakse kahte tegevussuunda:

1) roheauditi läbiviimine (edaspidi ka I tegevussuund);

2) teekaardist tuleneva prioriteetse arengueesmärgi elluviimine ja ärimudeli muutuse

rakendamine (edaspidi ka II tegevussuund).

Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt toetatakse meetme tegevussuunas 1 ettevõtja rohevõimekuse ja

ärimudeli ringsuse kaardistamist ning teekaardi koostamist rohevaldkonna või ringmajanduse

kogemusega eksperdi (edaspidi roheauditi läbiviija) poolt.

Eelnõu § 7 lõikes 4 avatakse meetme II tegevussuunda sisenemise tingimusi ja eeldusi. I

tegevussuuna läbimine ei ole eelduseks II tegevussuunda sisenemisele. II tegevussuunda võib

siseneda ka muul viisil tehtud teekaardiga, kuid see peab vastama teekaardile esitatavatele

tingimustele (eelnõu § 6 lõige 5).

Eelnõu § 7 lõikes 5 kirjeldatakse II tegevussuunas rahastatavaid tegevusi. Toetatavad on

ärimudeli muutuse rakendamisega seotud järgnevad tegevused:

1) toote ja teenuse arendamine, organisatsiooni ja protsessi arendamine, mille raames on muu

hulgas toetatav teekaardist tuleneva prioriteetse arendustegevuse lähteülesande kirjelduse

koostamine ja elluviimine, uue töökoha loomine teekaardist tulenevate tegevuste elluviimiseks

ning ärimudeli muutmisega otseselt seotud teenuste ostmine;

2) nõustamisteenuse ostmine;

3) ettevõtja juhtkonna ja töötajate koolitamine kestliku arengu, ringmajanduse, ringdisaini ja

kliimamõju ja selle vähendamise põhimõtete juurutamiseks;

4) ärimudeli muutmisest tulenevate patentide ja muude immateriaalsete varade omandamine,

nende sisu valideerimine ja kaitsmine.

Eelnõu § 7 lõige 6 sätestab riiklikult tunnustatud metoodikate järgimise kohustuse

kasvuhoonegaaside mõõtmiseks. Määruse allkirjastamise hetkel kehtiv eestikeelne

juhendmaterjal ja lisainformatsiooni standardi kohta on leitav Keskkonnaministeeriumi

kodulehelt: Organisatsioonide KHG jalajälg | Keskkonnaministeerium (envir.ee). Juhendi

kohta avaldatakse info ka vahendusasutuse kodulehel.

Eelnõu § 8 sätestab projekti toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt

on üldpõhimõttena toetatavad kulud taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste

elluviimiseks taotleja poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud. Samaaegselt peavad kulud

vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse ning käesoleva määruse tingimustele.

Eelnõu § 8 lõige 2 puhul toetatakse § 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks

vajaminevat roheauditi teenuse ostmise kulu.

Eelnõu § 8 lõige 3 käsitleb § 7 lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevuste

elluviimiseks vajalikke kulusid.

Eelnõu § 8 lõige 4 nimetatud nõustamiskulude all on mõeldud ettevõttevälise konsultandi poolt

osutatud nõustamisteenuste kulusid, mida toetatakse üldise grupierandi määruse artikli 18

raames, kui taotleja on VKE või VTA raames.

Eelnõu § 8 lõikes 5 nimetatud koolituskulude puhul toetatakse koolituse läbiviija tasu, koolitaja

ning koolitusel osalevate töötajate lähetusega seotud transpordi- ja majutuskulu grupierandi

artikli 31 raames.

Eelnõu § 8 lõige 6 käsitleb § 7 lõike 5 punktis 5 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks

vajalikke kulusid, mis on vastavuses üldise grupierandi määruse artikliga 28.

Eelnõu § 9 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodiga seotut ning taaste- ja vastupidavuskava

kohaselt on abikõlblikkuse periood toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,

millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud

tekivad.

Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood üldjuhul taotluse esitamise

kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast

kuupäevast.

Eelnõu § 9 lõige 2 sätestab tegevussuundade abikõlblikkuse perioodid. Mõlemale

tegevussuunale taotletakse toetust eraldi taotlustega – korraga mõlema tegevussuuna

rahastamiseks vahendeid taotleda ei saa. Tegevussuundade abikõlblikkuse perioodi määramisel

on lähtutud tegevuste teostamise reaalsest ajakulust ettevõtjale.

Eelnõu § 9 lõige 3 eesmärgiks on tagada toetuse taotlejate võrdne kohtlemine. Riigiabireeglitest

tulenevalt ei tohi enne taotluse esitamist võtta projektiga seonduvaid siduvaid kohustusi ega

alustada projektiga seotud tegevusi, kui toetust makstakse riigiabina üldise grupierandi määruse

alusel.

Eelnõu § 9 lõige 6 sätestab, et projekti rakendamise käigus ettenägematute asjaolude korral võib

toetuse saaja taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku

aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja

projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt lõikes 5 sätestatud tähtaegadeks, et

tagada kavandatud tegevuste tähtaegse elluviimise.

Eelnõu § 10 sätestab toetuse maksimaalse summa, osakaalu toetatavatest kuludest ning

kaasnevad tingimused.

Eelnõu § 10 lõiked 2–4 sätestavad toetuse osakaalud tulenevalt riigiabi reguleerivatest Euroopa

Komisjoni määrustest.

Eelnõu § 10 lõige 3 sätestab toetuse maksimaalse osakaalu toetatavatest kuludest, mis on 50

protsenti. Kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi ning taotleja paikneb väljaspool

Harjumaad või Tartu linna, on toetuse maksimaalne osakaal toetavatest kuludest 70 protsenti.

Paiknemine siinse määruse kontekstis tähendab projekti elluviimise asukohta.

3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele

Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse nõudeid toetuse taotlejale ning taotlusele.

Eelnõu § 11 lõike 1 järgi võib toetust taotleda Eestis registreeritud äriühing.

Eelnõu § 11 kohaselt peab toetuse taotleja lisaks vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse

§ 5 lõike 1 punktides 1-8 sätestatud nõuetele, mille kohaselt: temal või tema seaduslikul

esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091 , 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud

kehtivat karistust; tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega

peatunud, kui toetuse saaja tegeleb majandustegevusega; tema maksuvõlg riigile koos intressiga

ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; ta ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema

suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust; ta ei ole raskustes ettevõtja, kui nii on nõutud riigiabi

reeglite kohaselt; tal on omafinantseering tagatud ettenähtud ulatuses ja nõutud korras; tal on

toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik

kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus; tal on

projektile antud tagasimaksmisele kuuluv toetus, sealhulgas muudest Euroopa Liidu

programmidest ja instrumentidest samale projektile antud toetus, tagasi makstud, kui nõude

täitmise tähtpäev on saabunud. Lisaks sätestatakse riigiabireeglitest tulenevad nõuded.

Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlusele ning taotlusega esitatavatele dokumentidele.

Vahendusasutusel on õigus küsida taotlejalt ka täiendavaid asjakohaseid andmeid, kui andmed

on vajalikud otsuse tegemiseks.

Taotluse osas seab määrus järgmised tingimused: taotlus peab sisaldama § 12 lõikes 2 toodud

andmeid, kinnitusi ja dokumente. Juhul kui taotleja on riigihankekohustuslane, siis tuleb

esitada hankeplaan, milleks vahendusasutus on kehtestanud vastava vormi.

Eelnõu § 12 lõikes 2 sätestatakse nõuded I tegevussuuna (roheauditi) läbiviijale. Roheauditi

läbiviijaks on ekspert või ekspertide grupp, kes omab põhjalikke teadmisi ja kogemusi

ringmajandusest, keskkonnastrateegiate loomisest, toote ja teenuse olelusringi kestlikust

kujundamisest ja/või keskkonnamõju hindamisest. Eksperdil on lisaks eelnevale pädevus

kestlike tehnoloogiate kasutamise, arendamise ja rakendamise osas ettevõtja põhitegevusalal.

Eksperdi teadmiste ja kogemuste laiahaardelisus on oluline tootmisettevõtja kui organisatsiooni

ja tema toodete ning teenuste olelusringi hindamiseks, tervikpildi saamiseks ettevõtja

keskkonnaseisundist ja võimekusest roheteemadega tegelemisel. Eeltoodud põhjustel võib

ekspertide ring olla laiem ning roheauditi elluviimisse kaasata mitme eksperdi teadmisi. Ekspert

kinnitab enne tööde läbiviimist kirjalikult, et on osalenud vähemalt kahes tulemuslikus taotluse

eesmärkidega seotud projektis ning ei ole seotud analüüsitava ettevõtja, selle omaniku ega

juhtkonnaga määral, mis tekitaks kahtlusi läbiviija sõltumatuses ja erapooletuses.

Eelnõu § 12 lõikes 5 sätestatakse nõuded, millele teekaart peab vastama. Teekaart on

strateegiline dokument, millega antakse hinnang organisatsiooni rohevõimekusele ja

äritegevuse ringsusele (sh ärimudel, tootmine, tooted, teenused), mõtestatakse lahti ettevõtja

realistlik kasvupotentsiaal koos ettepanekutega võimalikeks arendustegevusteks ning luuakse

nägemus olulisimatest kestlikku arengut toetavatest arenduseesmärkidest järgnevaks kaheks

aastaks. Eelnevast tulenevalt peab teekaart sisaldama a) organisatsiooni rohevõimekuse

kaardistust (äristrateegia, juhtimissüsteem, tootearenduse ja -disainijuhtimise praktikad, muud

olulised juhtimisaspektid, mis on vajalikud ringmajanduse põhimõtete edukaks

integreerimiseks) ja ettepanekuid võimekuse tõstmiseks; b) äritegevuse (ärimudel, tootmine,

tooted ja teenused) ringsuse ja selle kasvupotentsiaali analüüsi koos ettepanekutega ringsemate

ja väiksema keskkonnamõjuga praktikate kasutuselevõtuks; c) 3) hinnangut eelmistes punktides

välja pakutud kestlikku arengut toetavate arenduseesmärkide prioriteetsusele, mis on piisava

täpsusastmega sisendiks edasise lähteülesande koostamiseks ja tegevuse hinnastamiseks ning

c) arendustegevuste kestust, järjestatust ja kahe aasta tegevuskava.

Juhul, kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse

vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad. See on oluline teave riigiabi analüüsi

tegemisel.

4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt taotletakse toetust jooksvalt, mis tähendab, et alates taotlusvooru

avamisest saab taotleja avalduse esitada jooksvalt, kuni perioodi lõppemiseni (31. detsembril

2025) või eelarvevahendite ammendumiseni.

Eelnõu § 14 sätestab taotluse menetlemist puudutava. Taotluse menetlemine koosneb:

1) taotluse registreerimisest;

2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest;

3) vajadusel selgituse ja lisateabe küsimisest;

4) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, sealhulgas riigiabi reeglitele vastavuse

hindamisest;

5) I tegevussuuna taotluste puhul vastavushindamisest;

6) II tegevussuuna taotluste puhul nõuetele vastava taotluse hindamisest;

7) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest, sealhulgas taotluse osalisest või

kõrvaltingimusega rahuldamisest.

Eelnõu § 15 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused, samuti

asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks.

Eelnõu § 16 sätestab hindamiskomisjoniga seonduva. Hindamiskomisjon moodustatakse ainult

II tegevussuuna projektide hindamiseks, sest I tegevussuuna puhul hindamist ei toimu.

Eelnõu § 17 sätestab taotluste hindamise kriteeriumid ja korra.

Kuna hinnatavad taotlused sisaldavad valdkonnaspetsiifilist teavet, siis eelnõu § 16 lõike 3

kohaselt võib vahendusasutus kaasata hindamisprotsessi vajadusel täiendavaid eksperte.

Eelnõu § 17 lõige 1 sätestab hindamiskriteeriumid taotluse hindamiseks punktide kaupa.

Kõige suurema kaaluga on hindamiskriteerium 1 (osakaal 40 protsenti), mille raames

hinnatakse projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele.

Selle raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele.

Mida suurema mõjuga on hinnatava projekti tegevused ettevõtte arengule, seda kõrgemad

punktid on võimalik hindamisel saada. Paremini läbimõeldud tegevusplaan annab kõrgema

punktide arvu.

Hindamiskriteeriumi 2 osakaal on 20 protsenti. Selle kriteeriumi puhul hinnatakse projekti

tegevuste mõju kasvuhoonegaaside heite ja ressursikulu vähenemisele. Projekti

kasvuhoonegaaside heite vähendamine toodanguühiku kohta loetakse täidetuks, kui projekti

tulemusena väheneb kasvuhoonegaaside heide ettevõttes toodanguühiku kohta. Ressursikulu

vähenemise kriteerium loetakse täidetuks, kui projekti tulemusena väheneb ressursikulu

suhtena müügitulusse.

Hindamiskriteeriumi 3 osakaal on 20 protsenti. Meetme eesmärgi täitmiseks on oluline valida

välja taotlejad, kellel on võimekus ja suutlikus projekti tegevuste tegemiseks. Vahendite

otstarbekaks kasutamiseks on oluline hinnata taotlejate võimekust selleks enne projekti

elluviimist. Selle rakendamisel kontrollitakse, kuidas on tagatud kuidas on tagatud

kvalifikatsioon, kogemus jätkusuutlikus, tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus jms

projekti elluviimiseks kavandatud viisil. Hindamiskriteeriumis hinnatakse ka taotleja esitatud

taotluse vastavust „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele.

Hindamiskriteeriumi 4 osakaal on 20 protsenti, selle puhul antakse hinnang projekti tegevuste

põhjendatusele ja kuluefektiivsusele, selle raames hinnatakse projekti realistlikust ning kas

ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed väljundite ja tulemuste

saavutamiseks Näiteks, kuivõrd on läbi mõeldud eelkaardistus, kas ettenähtud tegevused ja

lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud tegevuste tegemiseks ning väljundite ja

tulemuste saavutamiseks. Samamoodi antakse hinnang planeeritud eelarve realistlikkusele ja

otstarbekusele.

Eelnõu § 17 lõike 2 kohaselt hinnatakse hindamiskriteeriume skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne

on 4 ja madalaim 0, taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud

keskmisest, arvestades lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid ning lõike

3 kohaselt täpsustatakse hindamiskriteeriumide sisu hindamismetoodikas, mille kinnitab

vahendusasutus. Hindamismetoodika kooskõlastatakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ning avaldatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt

taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamise regulatsiooni.

Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise kohta vahendusasutus taotluse

rahuldamise otsuse, lõige 2 toob välja tingimused, millele taotlus peab sel puhul vastama ning

lõige 3 nimetab, mida otsuses täpsemalt sätestatakse.

Eelnõu § 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korda.

Eelnõu § 20 sätestab taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused ja

korra. Paragrahvi lõike 1 kohaselt rahuldatakse taotlus osaliselt, kui:

 taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud

toetuse mahu tõttu;

 või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti

tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi;

 või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus

toetust anda.

Lõige 4 sätestab, et taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja

tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus

vahendusasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis

kavandatud tegevuse muutmiseks. Oluline on, et iga toetatud projekt saavutaks kavandatava

eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitajad.

Kui aga taotleja ei ole vahendusasutuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb

vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Eelnõu § 21 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra.

Otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja vastavasisulise kirjaliku

esindusõigusliku isiku digiallkirjastatud taotluse alusel. Eelnõu § 21 lõige 2 sätestab juhud, mil

puhul taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena, kui muudetakse:

 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse

täiendav tegevus;

 projekti toetatavate kulude kogumahtu või toetuse osakaalu toetatavatest

kuludest;

 projekti abikõlblikkuse perioodi;

 toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes.

Oluline on silmas pidada, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärki ja

projekti väljundnäitajat ei tohi muuta. See on oluline meetme eesmärkide saavutamiseks.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmise käigus hinnatakse muuhulgas riigiabi tingimustele

vastavust.

Eelnõu § 22 sätestab otsuse kättetoimetamise korra.

5. peatükk. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse

tagasinõudmine ja tagasimaksmine

Peatükk 5 käsitleb aruannete esitamist ning toetuse maksmise täpsemaid tingimusi.

Eelnõu § 23 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise.

Eelnõu § 23 lõike 1 kohaselt on lõppsaajal kohustus esitada vahendusasutusele projekti vahe-

ja lõpparuanded ning lõike 2 kohaselt on aruandlusperioodi pikkus neli kuni kuus kuud.

Täpsemad tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Aruannete esitamine annab

vahendusasutusele selgema teabe projekti tegevuste tegemise seisust, võimalikest tõrgetest ning

lahendustest. See aitab paremini tagada kogu meetme eesmärkide saavutamise.

Eelnõu § 23 lõike 4 kohaselt tuleb projektiaruanded esitada struktuuritoetuse registri e-toetuse

keskkonna kaudu. Vahendusasutus koostab vormid sätestades sealjuures täpsemad teabe, mida

aruannete raames esitada tuleb.

Eelnõu § 23 lõige 7 sätestab teabe, mida tuleb nii vahe- kui lõpparuandes kajastada. Taaste- ja

vastupidavuskava määruse § 14 lõike 3 ning käesoleva määruse kohaselt tuleb vahe- ja

lõpparuandes sätestada vähemalt:

 aruandlusperiood;

 tehtud tööd ja tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul info

riigihangete või tehtud ostude kohta ning asjakohane info tulemuste saavutamise

kohta;

 lõppsaaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

 lõppsaaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev;

 taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse

saaja nimi;

 projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud

väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning

tulemuse erinevuse kohta. ’

Eelnõu § 24 sätestab toetuse maksmise tingimused. Toetust makstakse, kui kulud on tekkinud

ja lõppsaaja poolt tasutud. Halduskoormuse optimeerimisest tulenevalt peab ühe

kuludokumendi kulude maksumus olema vähemalt 50 eurot.

Eelnõu § 25 sätestab, et toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise korral lähtutakse taaste- ja

vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 3-10 sätestatust. Eelnõu § 24 sätestab toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seonduva ning lõikes 1 sätestatakse, et vahendusasutus

lähtub siinkohal Taastekava määruse § 11 lõikest 1, mille kohaselt on vahendusasutusel õigus

teha taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus või

projektile eraldatud toetus tagasi nõuda proportsionaalselt rikkumise ulatusega järgmistel

juhtudel: toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või

täielikult täidetud; toetust on kasutatud selliste kulude või tegevuste rahastamiseks, mis ei ole

toetatavad; toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse

saamiseks on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või

huvide konflikt; toetust saanud isiku suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus ja

seeläbi ei ole võimalik tagada projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ega kavandatud

tulemuste saavutamist.

Eelnõu § 25 kohaselt lähtutakse toetuse tagasinõudmisel taaste- ja vastupidavuskava määruse

§ 11 lõigetes 3–10 sätestatust. Näiteks sätestab eelpooltoodu muuhulgas tingimuse, et taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha viie aasta

jooksul või, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta jooksul

projektile viimase makse tegemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb

teisiti. Samamoodi sätestatakse, et toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60

kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu jooksul,

tagasinõude otsuse kehtima hakkamise päevast alates; tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib

tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. Lisaks sätestab taaste- ja

vastupidavuskava määrus muuhulgas selle, et kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist

tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti projektile või selle

tegevusele eraldatud toetusest. Toetuse tagasinõudjal on õigus rakendada

kaalutlusõigust. Tähele tuleb panna, et tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmise

korral kohaldatakse viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 49.

6. peatükk. Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused

Eelnõu 6 peatükis kehtestatakse lõppsaaja saaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja

kohustused.

Eelnõu § 26 punkti 12 kohaselt kohustub lõppsaaja teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid

toetuse päritolust alates toetuse saamisest lähtudes taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12

sätestatud nõuetest. Näiteks on toetuse saaja kohustatud teavitama avalikkust ja tegevustes

osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on

rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objektide

ja avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel logo koos märkega

„Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas lõigetes taaste- ja

vastupidavuskava määruse § 12 lõigetes 2–11 kehtestatud tingimustega. Samamoodi ese,

dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või

projekti sihtrühmale, ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga

seotud teavet, tähistatakse logoga.

Eelnõu § 27 sätestab vahendusasutuse kohustused ja õigused ning vahendusasutus lähtub

seejuures taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7 ja käesolevas määruses sätestatud

nõuetest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,

lk 1–8).

2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L

187, 26.06.2014, lk 1–78).

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).

4. Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2106, 28. september 2021, millega

täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste-

ja vastupidavusrahastu, ning määratakse kindlaks ühised näitajad ning taaste ja vastupidavuse

tulemustabeli üksikasjalikud elemendid.

4. Määruse mõjud

Toetusmeetme elluviimise abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 kinnitatud „Eesti

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi ka

TAIE) eesmärke.

Määruse rakendamine eeldab selle rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimist ning sellega

kaasneb vähene töökoormuse kasv Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut, aidates kaasa tootmisettevõtete toodete,

tegevuste ja protsesside kestlikumaks muutumisele. Meetmel on oluline roll kolmikpöördes

seatud eesmärkide saavutamisel. Kahe-etapiline meede aitab muuhulgas kaasa ettevõtja

äriprotsesside digitaliseerimisele ning tõstab ka ettevõtja juhtimis- ja planeerimistegevuste

kvaliteeti. Meede mõjutab positiivselt ka rohepöördes laiemalt seatud eesmärkide saavutamist,

aidates tõsta teadlikkust kestlikumatest ärimudelitest ning kitsaskohti kiiresti parandama asuda.

Arendusprotsesside käigus väheneb muuhulgas ka kasvuhoonegaaside heide ning suureneb

positiivne mõju keskkonnasäästlikkusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu määrusena jõustumine ning selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu

(ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava

eesmärkide ja tegevuste elluviimisse ning Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja

ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) eesmärkide täitmisele.

Meetme eelarve on kavandatud Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ning käesoleva

toetusmeetme eelarveks on kavandatud üheksa miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu

tagavad toetuse saajad.

Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldiseisvaid riigieelarvelisi kulusid, samuti ei

kaasne määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Enne eelnõu koostamist tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium meetme mõju

hindamise metoodika Civitta ASilt.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel

kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele. Kooskõlastusringil esitas ametlikke märkusi ainult Rahandusministeerium.

Seletuskirja lisaks olevast tabelist nähtuvalt on märkustega arvestatud.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise

toetuse tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Märkustega arvestamine

Märkus Arvestamine/mittearvestamine

Rahandusministeerium

Täiendada eelnõud diferentseerides VTA

toetusmäärasid viisil, et väljaspool Harjumaad

ja Tartu linnapiirkonda rakendataks

taotlejatele soodsamat toetusmäära.

Piirkondade eripärade kaardistamise ja

võimestamise vajadus.

Arvestatud. Harjumaal ja Tartu linnas

rakendub 50% toetusmäär, väljaspool 70%.

Eelnõu § 3: palun selguse huvides lähtuda

RRFi siseriiklikust regulatsioonist ning

eelnõus välja tuua, millistesse ühistesse

näitajatesse toetus panustab ning millistesse

sihtidesse (toetatud projektide arv, 2025

sihttase 70) panustab. RRFi korral me ei räägi

eraldi väljund- või tulemusnäitajatest. Küll

aga on lubatud siseriikliku seire otstarbel

ükskõik milliseid näitajaid (mh

väljundnäitajaid) koguda. Ühiste näitajate

ning sihtide saavutamise kohta tuleb esitada

RRFi siseriikliku määruse § 14 kohaselt eraldi

regulaarsed aruanded, mistõttu on oluline neid

eristada ning vastavalt nimetada.

Arvestatud: sõnastusi on vastavalt soovitustele korrigeeritud.

Eelnõu § 4: soovitame lisada ka asjakohased

riigiabi andmisega seotud mõisted nagu

„tootearendus“ (vt üldise grupierandi määruse

(GBER) art 2 punkt 86), „organisatsiooni-

innovatsioon“ (vt GBER art 2 punkt 96),

„protsessiinnovatsioon“ (vt GBER art 2 punkt

97).

Eelnõu § 8 lg 3: loetletud on abikõlblikud

kulud, mille puhul antakse riigiabi GBER

artikkel 25 (tootearendus) või artikkel 29

(portsessi- ja innovatsiooniinnovatsioon)

tegevusteks. Soovitame teha eraldi lõiked

GBERi artiklite 25 ja 29 alusel tehtavate

tegevuste abikõlblike kulude kohta. Nt eelnõu

§ 8 lg 3 punktis 1 toodud „projektimeeskonna

liikmete töötasu“ on GBERi artikkel 25 alusel

abikõlblik vaid juhul, kui tegemist on

konkreetse tootearendusprojektiga seotud

Osaliselt arvestatud. Sõnastusi korrigeeriti.

Juristide hinnangul piisab kirjas olevatest

viidetest.

teadlaste, tehnikute või muu abikoosseisu

personalikuludega ja vaid ulatuses, mil nad

tegelevad uurimisprojektiga. Artikkel 25

alusel ei saa ka katta eelnõu § 8 lg 3 punktis 4

toodud „kulusid arendusprojekti elluviimisega

seotud nõustamisele“.

Eelnõu § 10: lisada tuleks erisus ka GBERi

artikkel 29 alusel antava

organisatsiooniinnovatsiooniks või

protsessiinnovatsiooniks antava abi puhul, kui

toetuse saaja on suurettevõtja (vt GBERi artikli

29 lõiked 2 ja 4).

Seletuskiri mitmetel juhtudel vaid kordab

eelnõu teksti ega tegelikult ei selgita mitte

midagi (nt § 10 lg 1) ning mõned lõiked on

selgitamata (nt §9 lg 3-6), mistõttu näiteks ei

ole arusaadav, miks just sellised pikkused on I

või II tegevussuuna projektidele lubatud. Eriti

hõre on § 12 seletuskiri.

Arvestatud. Täiendused lisatud.

Eelnõu § 27: vahendusasutuse kohustuste all

võiks välja tuua ka RRFi määruse §14 lg 4 ja

lg 5 kohase aruandluskohustuse ühiste

näitajate ning tulemuste edenemise

vahearuannete kohta.

Arvestatud: asjakohane lause lisatud.