Raja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu kohta ettepanekute küsimine

0

1

2

3

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Lüganuse Vallavalitsus edastab 03.09.2024. a kirja nr 6-1/27-8.

Lugupidamisega

Kaja Välk
kantselei spetsialist

Raja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hind.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

DMITRI DMITRIJEV PNOEE-38206172223 2024-09-03 13:11:08

03092024_Raja kinnistu DP KSH mittealgatamise otsuse eelnõu kohta ettepanekute küsimine.pdf

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Nimekirja alusel

03.09.2024 nr 6-1/27-8

Raja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise

otsuse eelnõu kohta ettepanekute küsimine

Planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõike 1 alusel esitab Lüganuse Vallavalitsus ettepanekute

küsimiseks Lüganuse valla Jabara küla Raja kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1),

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (lisa 2) ja KSH mittealgatamise

otsuse eelnõu (lisa 3). Palume vastus saata 30 päeva jooksul.

Raja kinnistu (katastritunnus 43701:002:0206, pindala 41 774 m2) detailplaneering algatati

30.11.2023 Lüganuse Vallavolikogu otsusega nr 136. Planeeringu eesmärk on kinnistu

elamumaa kruntideks jaotamine ning tekkinud kinnistutele hoonestusala ja ehitusõiguse

määramine elamu ning abihoonete püstitamiseks. Planeeringu koostamisest huvitatud isikud

on eraisikud.

Detailplaneeringu kohustusega alade muutmine tingib PlanS § 142 lõike 1 punkti 2 alusel

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajaduse, mistõttu rakendatakse lähtudes PlanS § 142

lõikest 2 üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning kaasamisele ja koostööle

detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Planeeringu koostamise korraldaja on

Lüganuse Vallavalitsus ning kehtestaja Lüganuse Vallavolikogu.

PlanS § 142 lõike 6 kohaselt antakse detailplaneeringu koostamisel eelhinnang ja kaalutakse

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike

6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Dmitri Dmitrijev

vallavanem

Lisad: 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad

2. KSH eelhinnang

3. KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu

Susanna Apri

5307 2787, [email protected]

Raja kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ELAR PÕLDVERE PNOEE-38002132714 2024-08-23 08:04:53

Raja_KSH_EH_2024_07_29_08_23_alkranel.pdf

Raja maaüksuse (43701:002:0206) detailplaneeringu (DP)

kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang

KSH menetluse algatamise

vajaduse üle otsustaja: Lüganuse Vallavolikogu

DP koostaja: Bitterbuild OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

2 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 29.07.2024. a.

 Töö teksti (ühesema arusaadavuse tagamiseks) täiendatud – 23.08.2024. a.

Täiendamise alus – Lüganuse Vallavalitsuse e-kiri (Susanna Apri,

planeerimisspetsialist (22.08.24)). Korrigeeriti ptk-s „Sissejuhatus“, 1, 2.2, 3.1, 3.7,

„Kokkuvõte“ tekste.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................. 4 1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ................................................................................................................. 5 2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ............ 10

2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt .... 12 2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt ..................................................................................................... 17 3 Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine ................................................................................................ 20 3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ......................................................................................... 20 3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit .................................... 22 3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse .................................................................... 22 3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ............................................................................................................. 23 3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ......................... 23 3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ................................................................................. 23 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)........................................................................................... 24 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ............................................................... 25 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale .......... 25 3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ................................................................. 25

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ............... 25 3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ....................... 27

Kokkuvõte ................................................................................................................. 28 Kasutatud allikad ........................................................................................................ 29

4 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Ida-

Viru maakonnas, Lüganuse vallas, Jabara külas asuva Raja (katastriüksuse tunnus

43701:002:0206) kinnistu detailplaneeringu (DP) kava (planeering algatatud). Eesmärk on

elamukvartali kujundamine. Alameesmärgid - kinnistu elamumaa kruntideks jaotamine ning

tekkinud kinnistutele hoonestusala ja ehitusõiguse määramine elamu ning abihoonete

püstitamiseks. DP eskiisi järgi soovitakse maa-ala jagada kuni seitsmeks elamumaa krundiks

(sellest üks olemasolev elamu) ja kolmeks sihtotstarbeta krundiks ning üheks transpordimaa

krundiks.

KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustaja on Lüganuse Vallavolikogu, DP koostaja

Bitterbuild OÜ ja eelhinnangu koostaja Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud

muuhulgas Bitterbuild OÜ poolt koostatud planeeringulahenduse seletuslikest ja

illustratiivsetest materjalidest. Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus

kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu edasises

menetluses jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH

algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse

eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused

(kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Ida-

Viru maakonnas, Lüganuse vallas, Jabara külas asuva Raja (katastriüksuse tunnus

43701:002:0206; joonis 1.1) kinnistu detailplaneeringu (DP) kava. DP kava fookusala ehk Raja

kinnistu pindala on ca 4,18 ha (100% maatulundusmaa), millest looduslik rohumaa on 25757,0

m², metsamaa on 10789,0 m², õuemaa on 2317,0 m² ja muu maa on 2911,0 m². DP kava alal

asub ehitisregistri andmetel 3-korruseline üksikelamu (EHR kood 120256880) ehitisealuse

pindalaga 327,1 m2. Täpsemalt vt ptk 2.

Joonis 1.1. Raja kinnistu asukoht (märgitud sinise joone ja oranžika asukoha tähisega). Alus: Maa-

amet, 2024.

Lüganuse Vallavolikogu algatas 30.11.2023 otsusega nr 136 ”Raja kinnistu detailplaneeringu

algatamine” Raja DP. Eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega

Raja kinnistu jagamiseks elamukvartali kujundamiseks. Selleks püstitati eesmärgid:

 käsitletava kinnistu kruntideks jaotamine;

 tekkinud elamumaa kruntidele hoonestusala ja ehitusõiguse määramine elamu ning

abihoonete püstitamiseks;

 detailplaneeringu alale transpordimaa moodustamine kavandatavate kruntideni ning

mereni juurdepääsu tagamiseks.

Ühtlasi määrataks nt kruntide hoonestusalad, ehitusõigused, tehnovõrkude ja -rajatiste ning

avalikule teel juurdepääsuteede võimaliku asukohad; ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised jms

tingimused; liikluskorralduse põhimõtted; haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted; kujad;

kuritegevuse riski vähendavate tingimused; müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja

insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Kõikidele moodustatavatele kruntidele avalikult teelt ligipääsu tagamiseks lahendatakse

juurdepääs (joonis 1.2) läbi naaberkinnistute: Liivakõrtsi-Jabara-Soppe teelt läbi Pajurahva

6 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

(43701:002:0120), Pihlamarja (43801:001:0254) ja Pihlaoksa (44201:001:1036) kinnistute,

mille omanikega sõlmitakse notariaalne tähtajatu servituudi seadmise leping. Väike parkla on

kavandatud ka mujalt tulnud suvitajatele (max 9 autole). Juurdepääsutee lõpp Ohmani kinnistul

lahendatakse konkreetse ehitusprojektiga, arvestades, et tupiktee korral peab tee lõpus olema

ümberpööramis võimalus (sh päästeautole).

Joonis 1.2. Perspektiivse juurdepääsutee planeeritav asukoht. Bitterbuild OÜ, 2024.

Detailplaneeringuga jagatakse Raja kinnistu (joonis 1.3) 11 väiksemaks krundiks. Moodustub

7 elamumaa krunti (sellest üks olemasolev elamu) ja 3 sihtotstarbeta ning 1 transpordimaa

krunt. Tabel 1.1 annab ülevaate planeeringuala planeeringujärgsetest maakasutuse

sihtotstarvetest.

Detailplaneeringuga antakse ehitusõigus elamumaa kruntidele perspektiivsete üksikelamute ja

nende abihoonete ehituseks. Täiendavalt on antud uute rajatiste ehitamise põhimõtted, mille

täpne lahendus antakse hoonete ehitusprojektides. Kruntidele ehitusõiguse määramisel on

juhindutud koostamisel olevast üldplaneeringust.

Uutele hoonestamata kinnistutele on kavandatud 2 üksikelamut ja 3 abihoonet. Kruntidele on

määratud hoonestusala 4 m krundipiirist, v.a juurdepääsutee poolsest küljest, kus hoonestusala

piir on planeeritud 9 m kaugusele krundipiirist. Planeeritavate hoonestusalade suurus on min

883 m2 ja max 2245 m2. Radooniohu vältimise tingimus on seatud.

7 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

DP visioone avav dokumentatsioon toob välja: Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda

käesoleva detailplaneeringuga määratud maksimaalsest ehitisealusest pindalast ja

korruselisusest. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja

üldtunnustatud põhimõtete järgi. Ehitis peab olema teostuselt heatasemeline, sobima

ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning mitte

olema ohtlik inimesele, varale ega keskkonnale. Piirete rajamisel pidada silmas, et rohelise

võrgustiku alal ei tohi aiaga piiratava ala (nt õuemaa, viljapuuaed, aiamaa) suurus ületada 0,4

ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine. Seetõttu on

soovitatav rajada teise elamumaaga piirneval küljel aed hoonestusala piirile, et kahe piirde

vahele jääks avar vahe.

Olmejäätmed kogutakse pealt suletavasse ja regulaarselt tühjendatavasse konteinerisse, mille

täpne asukoht, suurus ja välimus tuleb kindlaks määrata hoonete projekteerimise käigus. Prügi

kogumine ja äravedu toimub kinnistu omaniku ja jäätmete äravedu teostava ettevõtte

kokkuleppel.

Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse. Kui planeeritavate hoonete asukohal tuleb mõned puud

likvideerida, siis tuleb selleks taotleda raieluba. Krundi ehitusjärgsel heakorrastamisel tuleb

lähtuda kohapealsetest looduslikest iseärasustest. Vertikaalplaneerimine lahendatakse

ehitusprojektide koostamise käigus.

Planeeringuala veevarustus (joonis 1.3) tagatakse Pajustiku kinnistul asuvast puurkaevust

(registrikood PRK0024164), mille veehaarde sanitaarkaitseala ulatub ka Raja kinnistule.

Nähakse ette kanalisatsiooni lahendamine lokaalselt igal krundil eraldi.

Hooned liidetakse elektrivõrguga Mõru vkt 19 kinnistul asuva Mõru-1 alajaamast, selleks on

Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused. Liitumiskilbid planeeritakse tarbijate

kruntide piiridele mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt

teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga. Täpsemalt

lahendatakse elektrivarustus konkreetse ehitusprojektiga. Soojavarustus on planeeritud

lokaalsena.

Planeeringualale kavandatava parkla kõrvale on ette nähtud ühe 30 m3 tuletõrjevee mahuti

paigaldamine. Planeeritava veevõtukoha kaugus planeeringualale kavandatavatest hoonetest

on max 120 m. DP kavas on mõeldud tuleohutusele.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute/tegevuste järjekord:

1) Juurdepääsutee ehitamise projekti koostamine ja ehitusloa taotlemine;

2) Juurdepääsutee ehitamine (tuleb teostada enne planeeringualale mistahes hoone

ehitamise alustamise teatise esitamist);

3) Ühiste tehnovõrkude (ühisveetrassi, elektri liitumiskilpide, tuletõrjevee mahuti)

ehitusprojektide koostamine ja vajalike ehituslubade taotlemine;

4) Ühiste tehnovõrkude väljaehitamine;

5) Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine koos nende tehnovõrkudega (vajadusel

eelnevalt tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude projekteerimiseks) ja

ehituslubade taotlemine;

6) Hoonete ja rajatiste ehitamine;

7) Ehitistele kasutuslubade taotlemine.

8 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

Joonis 1.3. Raja kinnistul kavandatav tegevus. Bitterbuild OÜ, 2024

9 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

Tabel 1.1 Krundi ehitusõigused

Lähiaadress Suurus

/ m2

Suurim lubatud ühe

hoone ehitisealune

pindala

Suurim lubatud

kõigi hoonete

ehitusalune pindala

Suurim

lubatud

hoonete arv

Hoonete

suurim lubatud

korruselisus

Hoonete

suurim lubatud

kõrgus / m

Maa sihtotstarve ja

osakaal katastri-

üksuse liigi järgi

Maa

sihtotstarve %

DP liigi järgi

Rajaääre 3196 250 400 5 2 10 E 100% EP 100%

Rajapealse 3231 250 400 5 2 10 E 100% EP 100%

Rajaotsa 3334 250 400 5 2 10 E 100% EP 100%

Rajaserva 3107 250 350 5 2 10 E 100% EP 100%

Rajataguse 3358 250 350 5 2 10 E 100% EP 100%

Rajaveere 3306 250 350 5 2 10 E 100% EP 100%

Raja tee 1650 - - - - - L 100% LT 100%

Raja 14307 ol.ol ol.ol ol.ol ol.ol ol.ol E 100% EP 100%

Rajalõpu 2039 - - - - - S 100% -

Mereääre 2182 - - - - - S 100% -

Mereranna 2120 - - - - - S 100% - Märkus: Maa sihtotstarbe tähised maakatastriseaduse järgi: E – elamumaa; M – maatulundusmaa; L – transpordimaa; S – sihtotstarbeta maa. Maa sihtotstarbe tähised

Keskkonnaministeeriumi 2002. a juhendi järgi: EP - pereelamu maa; MP – põllumajandusmaa; LT – tee ja tänava maa.

10 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva

olukorra lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (25.06.2024.

a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Ida-Viru maakonnas, Lüganuse vallas, Jabara külas Raja

kinnistul (43701:002:0206). Lüganuse valla elanike arv seisuga 01.03.2024 oli 8080 (Lüganuse

valla koduleht, 10.06.2024). Vallas on 2 linna, 3 alevikku on 48 küla. Suurim asula on Kiviõli

linn (4618). Jabara elanike arv seisuga 01.03.2024 on 51.

Raja kinnistu piirneb (tabel 2.1 ja joonis 2.1) põhjast Narva-Kunda lahega (Soome lahes),

läänest sihtosttarbeta maaga ja transpordimaaga; idast ja lõunast elamumaaga ja

maatulundusmaaga. Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel välja tuua veel järgnevat:

 ca 120 m kaugusel kagus on Kruusi kivi;

 ca 750 m kaugusel läänes on Sope maa-alune kalmistu.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Raja) alaga piirnevad katastriüksused (vt ka joonis 2.1).

Nr Lähiaadress Pindala m² Katastritunnus Sihtotstarve

1 Pihlaoksa 25158,0 44201:001:1036 Sihtotstarbeta maa 100%

2 Pihlaoja 4193,0 44201:001:1035 Sihtotstarbeta maa 100%

3 Pihlatee 1495,0 44201:001:1039 Transpordimaa 100%

4 Pihlametsa 3310,0 44201:001:1033 Sihtotstarbeta maa 100%

5 Pajustiku 47520,0 43701:002:0433 Maatulundusmaa 100%

6 Mõru vkt 6 5830,0 43701:002:0374 Elamumaa 100%

7 Mõru vkt 9 8990,0 43701:002:0377 Elamumaa 100%

8 Ohmani 23900,0 43701:002:0054 Maatulundusmaa 100%

9 Narva-Kunda laht 23877446880 - Meri

11 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

Joonis 2.1. DP kava objektide asukoht (sinise joone) ning ümbruskonna kinnistud (vt ka tabel 2.1).

Alus: Maa-amet, 2024

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

12 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ (2016; täiendatud 2017) eesmärgiks

kujundada strateegiliselt läbimõeldud, maakonna ja riigi huve tasakaalustatult ja ettevaatavalt

arvestav ruumilise arengu baas. Oluliseks peetakse mh hajaasustatud maapiirkondades

olemasolevat asustusstruktuuri jälgivat ning olemasolevate keskuse tihendamise põhist, mis

tagab suurema kompaktsuse, lähenemist (hoides elukeskkonna kvaliteeti). DP kava ala asub

rohelises võrgustikus ja väärtuslikul maastikul nr. 25. Sope-Ontika (vt joonis 2.2)

Rohevõrgustiku eesmärgiks on Ida-Virumaale iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimise

tagamine; looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmise tagamine ning

säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel. Rohelise võrgustiku alade majandamise ja

arendustööde planeerimisel tuleb arvestada järgmisi tingimusi (siinkohal olulised):

 looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei tohi langeda alla 90%.

 uusi kompaktse asustuse alasid ei kavandata tuumaladele, asustusalad ei tohi läbi

lõigata rohelise võrgustiku koridore.

 tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi,

tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele.

 kavandatavate tegevustega ei tohi kaasneda põhjavee ja pinnavee reostusohtu.

 rohelise võrgustiku alal ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, et tagada

hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine.

 rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga

kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese

kultuurilises taustas ja elulaadis.

Joonis 2.2. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnaplaneeringust, DP kava ala on violetse ringiga tähistatud.

Sope-Ontika ala (4305 ha) hõlmab ranniku Sopest (Moldova tulepaagist) Ontika mõisani,

ulatudes lõunas Tallinn-Narva maanteeni. Tegemist on mitmekesise piirkonnaga, kus esineb nii

põllumajandus-, kultuurilis-ajaloolisi, kui ka looduslikke ja puhkemaastikke. Siinsed

maastikud on tugevalt mõjustatud inimtegevusest - ala läbib tuhandeid aastaid kasutuses olnud

tee. Siin on ka iidne asustusala. Sope ja Jabara põldudel on mitmeid kivikirst- ja tarandkalmeid.

Alale jäävad kolm mõisa - Aa, Saka ja Ontika. Loodusobjektidest on alal kõige olulisemaks

13 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

pankrannik Sakalt Ontikani. See on üks iseloomulikumaid Põhja-Eesti pankranniku lõike ning

sellisena võetud ka kaitse alla. Ohutegurid on järgnevad:

 siinsed mõisad on suhteliselt halvas seisus.

 teed vajavad remonti.

 uute majapidamiste ja maaomanike teke võib sulgeda vaba pääsu randadesse.

 Moldova küla heakorrastusele peaks enam tähelepanu pöörama.

Kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks (siinkohal

olulised):

 säilitada väärtuslike maastike omapära;

 maastike eriti väärtuslike osiste ning võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, jne)

arendamise suunamiseks kaaluda detailplaneeringute menetluste läbiviimist;

 erilist tähelepanu tuleb pöörata väärtuslikele maastikele jäävate asulate heakorra

suurendamisele;

 suurt tähelepanu tuleb pöörata prügimajanduse korrastamisele nii väärtuslikele

maastikele jäävates asulates kui ka nende lähiümbruses.

Lüganuse valla üldplaneeringu (kehtestatud 1999) ülesanne on kavandada valla territoriaal-

majandusliku arengu põhisuunad ja määratleda arengutingimused, määrata detailplaneeringut

vajavad alad ja kavandada loodusressursside säilimine ja kasutamine, määrata tehnilise

infrastruktuuri rajatiste asukohad, selgitada piirangud maakasutusele arvestades valla

territooriumil kujunenud olukorda, kaitstavaid loodusobjekte, kultuurimälestisi, väärtuslikke

põllumaid, looduskooslusi jm. ning teha ettepanekud valla territooriumi funktsionaalseks

tsoneerimiseks.

Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt on DP kava alal (joonis 2.3) juhtotstarbeta maa ja

väikeses ulatuses põhjapoolses osas supelrandade maa-ala.

Joonis 2.3. Väljavõte Lüganuse valla üldplaneeringu kaardist, DP kava ala on violetse ringiga tähistatud

(OÜ Maaplaneeringud, 03.1998).

14 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

Lüganuse valla üldplaneeringu (kinnitamisel, Versioon 03.2024) koostamise põhieesmärk on

valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste

kasutus- ja ehitustingimuste ning sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete määramine.

Vastavalt Lüganuse valla üldplaneeringule lähtutakse hajaasustusega aladel juba välja

kujunenud asustusstruktuurist. Hajaasustuses ei nähta ette ulatuslike uute tihedamate

hoonegruppide rajamist, kuid uued hooned hajusalt on lubatud. Detailplaneeringu koostamine

on nõutav mh juhul kui toimub maa-alade jagamisel rohkemaks kui 3 krundiks. Väikeelamu

maa-ala (EV) üldised kasutus- ja ehitustingimused hajaasustusega aladel (asjakohased):

 Maa-alade jagamisel peab olema krundile tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt

teelt või seatud teeservituut erateele enne ehituslubade väljastamist.

 Uute elamumaade olmereovee kohtkäitluslahenduste planeerimisel tuleb arvestada

veekaitse nõuetega. Heitvee pinnasesse immutamisel tuleb rangelt arvestada piirkonna

joogiveehaarete paiknemisega. Kaitsmata põhjaveega aladel ei ole lubatud reovee

immutamine.

 Kolme ja enama elamu kavandamisel on vajalik ühise veevarustuse ja reoveekäitluse

väljaarendamine.

 Põllumajandusmaadele ehitiste rajamisel tuleb vältida väärtusliku põllumajandusmaa

massiivi tükeldamist.

 Väärtuslikele maastikele hoonestuse rajamisel tuleb arvestada maastike väärtuse

säilitamisega.

 Krundi (katastriüksuse) minimaalne suurus 2000 m2. Hoone lubatud suurim kõrgus 2

korrust. Lubatud on kuni 2 eluhoonet ja kuni 3 kõrvalhoonet.

Lüganuse valla üldplaneeringu seletuskirja järgi asub planeeringuala põllumajanduse maa-alal

(mitte siiski väärtulikul põllumaal, milledest lähim DP alast ca 600 m lõunas), rohevõrgustiku

tugialas ja väärtuslikul maastikul (joonis 2.4). Maakondliku taseme väärtusliku maastiku hulka

kuulub Sope–Ontika, mida on juba kirjeldatud maakonnaplaneeringu juures.

Kasutustingimused lähtuvalt Lüganuse valla üldplaneeringust (koostamisel) väärtuslike

maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks (kokkuvõtvalt):

 Säilitada väärtuslike maastike omapära.

 Uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste

säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga.

 Põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutusel olevatena.

Rohelise võrgustiku kasutustingimused lähtuvalt Lüganuse valla üldplaneeringust

(koostamisel) asjakohasemad:

 Rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialadel

langeda alla 90%.

 Uusi kompaktsemaid hoonestuse gruppe ei kavandata tugialadele, asustusalad ei tohi

rohelise võrgustiku koridore läbi lõigata.

 Koridoride sidususe tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 100 m laiune ala.

 Tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi,

tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele.

 Rohelise võrgustiku alal ei tohi aiaga piiratava ala (nt õuemaa, viljapuuaed, aiamaa)

suurus ületada 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba

liikumine.

15 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

Joonis 2.4. Väljavõte Lüganuse valla üldplaneeringu kaardist, DP kava ala on violetse ringiga tähistatud

(Hendrikson DGE, 19.03.2024).

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023–2035 (2023) on Ida-Virumaa Omavalitsuste

Liidu juhtimisel koostatud Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste ühine strateegiadokument, mis

kirjeldab maakonna arengusuundumusi kuni 2035. aastani. Maakonna arenguvisioon:

 Ida-Virumaa on aastaks 2035 uue teadmistepõhise kliimasõbraliku majandusmudeli

arendamise tunnustatud eestvedaja.

 Maakonnas on teadus-, haridus- ja ettevõtluskogukonna toel hästi arenenud

kliimasõbralik rahvusvaheliselt atraktiivne ja mitmekesine ettevõtlus.

 Maakonna elukeskkond on inimkeskne, kaasaegse kvaliteetse elu- ja

teeninduskeskkonnaga ning aktiivse haridus-, töö-, kultuuri- ja spordieluga.

 Maakond on seotud Soome lahe kasvupiirkonnaga kiirete ja kvaliteetsete raudteede,

maanteede, veeteede ja õhuühenduste sujuvalt toimivate võrgustike kaudu.

Visiooni saavutamine toimub kolmel põhilisel suunal: inimareng; majandus ja ettevõtlus;

elukeskkond ja taristu. Elukeskkond hõlmab kaasaegseid elamisvõimalusi. Igal suunal on

eraldi valdkonnad ja arengusuunad, mis on toodud rohepöörde kontekstis. Üheks alamsuunaks

on nõuetele vastava ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine väljaspool

maakonna suuremaid keskusi.

Lüganuse valla arengukava 2018-2028 (2023) on haldusreformi järgse Lüganuse valla

esimene arengukava, kus määratletakse omavalitsusüksuse peamised arengusuunad

järgnevateks aastateks. Lüganuse vald moodustati 21. oktoobril 2017. aastal Kiviõli linna ning

Lüganuse ja Sonda valla ühinemise tulemusena. Kolme omavalitsusüksuse ühinemisele eelnes

2013. aastal ka Püssi linna ja Lüganuse ning Maidla valla ühinemine Lüganuse vallaks.

16 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

Lähimal kümnendil väheneb seniste trendide jätkumisel valla elanike arv ligi 20%, seejuures

tõuseb aga oluliselt eakate osakaal ning langeb nii laste kui ka tööealiste oma. Eelnevast

tulenevat peab valla arengute üks olulisi fookuseid olema hea tervikliku elukeskkonna loomine

noortele ja peredele, mis võimaldaks kasvõi mõnevõrra pidurdada väljarännet ning teisalt saada

ka uusi elanikke.

Lüganuse valla järgnevate aastate kõiki eesmärke ja tegevusi läbivad arengufookused on

noored ning kaasav ja kaasaegne juhtimine. Lüganuse valla visioon aastaks 2028 on järgnev:

Lüganuse vald on Eesti seikluspuhkuse lipulaev ja rahvusvaheliselt tuntud sportimispiirkond.

Vald on edukas näide kaasaegse tööstuse, turismi ning turvalise ja inimsõbraliku elukeskkonna

kombinatsioonist. Siin on uuenduslikud ja tõhusalt korraldatud avalikud teenused. Lüganuse

vald on Virumaa süda!

Visiooni poole liikumine toimub läbi kolme strateegilise eesmärgi:

1. Lüganuse vallas on uuenduslikud ja tõhusalt korraldatud avalikud teenused.

2. Lüganuse vald on edukas näide kaasaegse tööstuse, turismi ning turvalise ja

inimsõbraliku elukeskkonna kombinatsioonist.

3. Lüganuse vald on Eesti seikluspuhkuse lipulaev ja rahvusvaheliselt tuntud

sportimispiirkond.

Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 (2021) kohaselt on ühisveevarustus ja -kanalisatsioon Kiviõli ja Püssi linnas; Lüganuse, Sonda

ja Erra alevikus ning Varja, Purtse, Erra-Liiva, Maidla, Savala, Uniküla ja Soonurme külades.

Lüganuse vallas ühiskanalisatsiooniteenusega kaetud asulad, asumid ja piirkonnad kattuvad

paljuski ühisveevärgitenusega varustatud asulate ja piirkondadega, v.a Soonurme küla, Kiviõli

linn Varinurme linnaosa, Purtse Liiva (sigala) piirkond ja Erra-Liiva küla, kus

ühiskanalisatsiooni puudub. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud Kiviõli, Püssi linnad,

Lüganuse, Sonda ja Erra alevik ning Varja, Purtse, Maidla ja Savala-Uniküla külad. Ainuke

vallas kasutusel olev (nõuetele mittevastav) purgla asub Püssi reovee peapumpla territooriumil.

Kavandatakse rajada nõuete kohane purgla Kiviõli ja Püssi linna.

Täna ehk 2024. a on - Kogumiskaevude ja –mahutite tühjendamise ning samuti septiku sette

ja kuivkäimlate sisu purgimise võimalus on olemas Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti

juures (https://toila.kovtp.ee/veemajandus, 2024), DP kava alast ca 10 km kaugusel kagusuunas

(linnulennult), mööda teed ca 20 km. Aseri reoveepuhastis on purgimissõlm, mahuga 10 m3

(https://jit.ee/portfolio/aseri-rvp/, 2024). See jääb Raja kinnistust ca 11 km kaugusel loode

suunas (linnulennult), mööda teed ca 17 km.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab kavandatava tegevuse

(Raja kinnistu) alal olevaid põhjavee kogumeid (tabel 2.2). Kambriumi-Vendi Voronka

põhjaveekogumit ohustav veevõtt ühisveevärgi tarbeks ja on soolase veega

saastumine/intrusioon ning seisund on halb. Meetmetena on toodud mh puurkaevu või -augu

ja salvkaevu veekaitsenõuete täitmine; põhjavee liigvähendamise vältimiseks põhjaveevaru

hindamine ja põhjaveevaru kehtestamine. Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum ohustav

veevõtt ühisveevärgi tarbeks ja on soolase veega saastumine/intrusioon ning koondseisund on

hea (ohustatud). Meetmetena on toodud mh põhjavee liigvähendamise vältimiseks

põhjaveevaru hindamine ja põhjaveevaru kehtestamine; põhjaveevarude, põhjavee kvaliteedi

ja kasutamise võimaluste uurimine.

17 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

Tabel 2.2. Kavandatava tegevuse (Raja kinnistu) alal olevad põhjavee kogumid (Maa-amet

Veemajanduskavad (2022-2027), 2024). Veekogumi nimi Veekogumi kood Indeks Aasta Seisund

Kambriumi-Vendi Voronka

põhjaveekogum

02§2019 Ca-V2vr 2019 halb

Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum 01§2019 Ca-V2gd 2019 ohustatud

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab Narva-Kunda lahe

rannikuvett (EE_1), mille hea seisund saavutatakse pärast 2027 a., erandi leebem eesmärk

saavutatud. Veemajanduskava järgsed koormused on järgnevad: üle 2000 ie reoveepuhasti

heitveelask, alla 2000 ie reoveepuhasti, asulate heitvesi, ja muu heitveelask, sademevee lask,

keskkonnakompleksloaga ettevõtte heitveelask, muu tööstusheitvee lask, kaevanduse või

karjääriga seotud heitveelask, sademevee ülevoolud, põllumajandus hajukoormus, metsandus,

ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, supluskohad, sadamad. Meetmetena on

toodud (käesoleva tegevuse suhtes olulised):

 Veekogumi valgalal probleemsetele koormustele ja nende vähendamisele suunatud

põhimeetmete rakendamise toetamine Keskkonnaameti valdkonnaspetsialistide ning

piirkondlike tugispetsialistide poolt loetletud valdkondades ja meetmete osas – nt

sademevee käitluse korraldamine.

 Mudelarvutused (koormusarvutused) meetmete planeerimiseks (LIFE IP CleanEST).

 Teostada eksperthinnang loa nõuetele mittevastavuse põhjuste väljaselgitamiseks ning

protsesside optimeerimiseks. Eksperthinnangu alusel rakendada jätku meetmed

puhasti(te) nõuetele vastavuse tagamiseks.

Raja kinnistu ala piirneb idast „Mõru maaüksuse detailplaneeringuga“ (DP 75209), mis on

osaliselt kehtiv. DP eesmärk on maaüksuse sihtotstarbe muutmine ja kruntideks jagamine,

ehitusõiguse määramine. Kehtestamise kuupäev on 09.02.2006. DP kohaselt oli kogu maa-ala

planeeritud 100% elamumaaks. Teede hooldus ja ehitus ning puurkaevu hooldus ja ehitus jäid

maaomanike majandada. Planeeringu tulemusena moodustati 19 maatükki sihtotstarbega 100%

elamumaa.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise vajaduse tingib Mõru vkt 19 katastriüksuse

omaniku soov jagada eelpool nimetatud katastriüksus üheksaks maatükiks. Mõru vkt 19

katastriüksuse jagamise lahendus ei ole kooskõlas kehtiva Mõru maaüksuse

detailplaneeringuga. Eelnevast tulenevalt on vajalik DP osaliselt kehtetuks tunnistamine Mõru

vkt 19 kinnistu osas.

Raja kinnistust läänes paikneb ca 380 m kaugusel „Lüganuse vallas Jabara küla Mereäärse ja

lähiümbruse detailplaneering“ (DP 126033), mis on kehtiv. DP eesmärk on maakasutuse

sihtotstarbe muutmine, planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ja krundi ehitusõige

määramine. Kehtestamise kuupäev oli 27.06.2007.

2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Maa-ameti (2024) järgselt on arendusala pinnakatte peenliiv (1:50 000 kaardistuse alusel). Raja

kinnistu kõige ülemised aluspõhja üksused on Lontova kihistu (Cm1ln) ja Tiskre kihistu

(Cm2ts). Kavandatava tegevusala muldkate (joonis 2.5) - peamiselt on sooldunud primitiivne

mullad (Ar); primitiivsed liivmullad (L0(1)); leetunud mullad (LkI(1), LkI;LkIg); leetjas

18 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

gleimullad (GI); leostunud gleimullad (Goal(3)); leetjad mullad (KI(4;3)). Vahetult ranniku

ääres (ca 10…15 m) on ka üleujutusohuga ala.

Joonis 2.5. Kavandatava tegevuse piirkond (Raja kinnistu sinise joonega) ja ümbritseva ala mullad.

Alus: Maa-amet, 2024

Planeeringuala reljeef on langusega põhja poole, põhja- ja lõunapoolse osa kõrguste vahe on

33,58 m: maapinna madalaim absoluutkõrgus on 0,39 m kinnistu põhjapoolses osas ja kõrgeim

33,97 m lõunapoolses osas. Olemasolev juurdepääs detailplaneeringu alale on Mõru teelt

(43801:001:0372, transpordimaa 100%), tee on pinnatud ja ca 4 m lai; edasi kulgeb tee ca 230

m ulatuses mööda eramaasid (Bitterbuild OÜ, 2024).

Tehnovõrkudest asuvad planeeringualal veetrass, madalpinge õhukaabel ja maakaabel. Raja

kinnistu veevarustus on tagatud Pajustiku kinnistul asuvast puurkaevust (registrikood

PRK0024164), mille veehaarde sanitaarkaitseala ulatub ka Raja kinnistule. Raja kinnistu

omanikud eraisikud ning Pajustiku kinnistu omanik OÜ Evas Kaubandusvõrk (reg nr

10660045). Raja kinnistule lähim puurkaev (PRK0024164; ehitatud 2008. a) on 110 m sügav

ja tabelis 2.3 on toodud geoloogiline läbilõige (Keskkonnaportaal, 2024).

Tabel 2.3. Geoloogiline läbilõige (Keskkonnaportaal, 2024)

Nr Geoloogilise

läbilõike kirjeldus

Geoloogiline

indeks

Kihi tüsedus,

m

Kihi lamami

sügavus, m

Veekihi lasuvus-

sügavus, m

1 liiv, kruus, savi lgQIII 5 5

2 argilliit, savi C1ln-lk 85,6 90,6

3 liivakivi V2vr 13,4 104

4 savi V2kt 6 110 110

Maa-ameti (2024) järgselt on arendusala aluspõhjaline põhjavesi kaitstud alal (uus hoonestus)

ja nõrgalt kaitstud ala (1:50 000 kaardistuse alusel).

19 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

Käesolevas eelhinnangus on kasutatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti

Geoloogiateenistus, 2023) kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk klass

kõrge või väga kõrge (>50 kBq/m³). Radooniohtu on arvestatud juba ka DP kava

dokumentatsioonis.

Raja kinnistust ca 86 m kaugusel lõunas on Aseri fosforiidi maardla (MRD0000161) plokk 25

passiivne tarbevaru. Maa-ameti kaardirakenduste (2024) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal

ja lähiümbruses (ca 300 m) maaparandussüsteeme, kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte,

nitraaditundliku ala, karuputke kolooniaid ega ka ohtlike käitiseid või nende ohualasid.

EELIS (25.06.2024. a) põhjal jäävad DP alalt ja DP kava ala ümbrusest (ca 300 m raadiuses)

välja vääriselupaigad, kaitstavad looma, taime, seene, samblike liikide leiu- ning elupaigad.

Käesoleval arendusalal ega selle lähialas ei asu ühtegi Natura 2000 ala. Lähimad Natura 2000

võrgustiku alad asuvad alast ca 5 ning enama kilomeetri kaugusel. Lähimaks on Pangametsa

loodusala (EELIS kood RAH0000163; kood EE0070109). Seetõttu puuduvad mh ka kaudsed

mõjueeldused ja -seosed kavandatavaga.

20 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

3 Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Ida-Viru maakonnas, Lüganuse vallas, Jabara külas asuva

Raja kinnistul (43701:002:0206). DP kava ala ei ole maaparandussüsteemi alal. Ida-Viru

maakonnaplaneeringu (2016; täiendatud 2017) kohaselt ei asu DP kava ala väärtuslikul

põllumajandusmaal, kuid asub rohevõrgustikus ja väärtuslikul maastikul: nr. 25. Sope-Ontika.

Ptk 2.1 toodud väärtusliku maastiku tingimustega on kavandatud tegevuse dokumentatsioonis

arvestatud. Väärtuslikule maastikule ehitades tuleb säilitada väärtuslike maastike omapära.

Mitmete rohelisevõrgustiku tingimustega on juba DP visioone avavas dokumentatsioonis

arvestatud. Jooniselt 3.1 on näha, et Raja kinnistu paikneb väiksemate kinnistute vahel (vt. ptk

2.1 naabruse DP-d). Raja kinnistust rohevõrgustiku piirini jääb üle 400 m (joonis 3.1), samuti

21 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

jääb ranniku ja hoonete vahele 100 m vöönd (sh ehituskeeluvöönd). Vastavalt „Rohevõrgustiku

planeerimisjuhendile“ (OÜ Hendrikson & Ko, 2018) uuringute tulemuste ja Eesti ekspertide

hinnangute põhjal võib väita, et väikeimetajatele ja mitte metsasisestele elupaikadele

spetsialiseerunud liikidele suunatud koridoride puhul peaks piisama 100 m laiusest loodusliku

taimestikuga alast, millest vähemalt 50 m laiune riba peab on katkematu. Antud RV koridori

laiuse määratlus on kohane hajaasustuses ehk asulavälistes olukordades ning haakub ka vastava

tsooniga. Lisaks – otseselt hoonestuse alla, senisest Raja kinnistust läheks alla 10%

looduslikust alast. Lähtuvalt Lüganuse valla üldplaneeringust (koostamisel) ja ptk 1 sätestatust

rohevõrgustiku tugialas ja väärtuslikul maastikul. Väikeelamu maa-ala (EV) kasutus- ja

ehitustingimustega hajaasustuses on arvestatud.

Joonis 3.1. Raja kinnistu (märgitud sinise joone ja oranžika asukoha tähisega) paiknemine

rohevõrgustikus ja naabruse asustus. Alus: Maa-amet, 2024.

Uute eluruumide rajamise vajadust on välja toonud nii Ida-Viru maakonna arengustrateegias

2023–2035 kui ka Lüganuse valla arengukava 2018-2028. Kõikidele moodustatavatele

kinnistutele avalikult teelt ligipääsu tagamiseks lahendatakse juurdepääs läbi naaberkinnistute:

Liivakõrtsi-Jabara-Soppe teelt läbi Pajurahva (43701:002:0120), Pihlamarja (43801:001:0254)

ja Pihlaoksa (44201:001:1036) kinnistute, mille omanikega sõlmitakse notariaalne tähtajatu

servituudi seadmise leping.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna (ptk 1 ja 2 ning 3.5) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada,

et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks

ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks (siinkohal

22 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

lähtutakse ka piirkonnas juba toimunud arendustegevusest ning selle senisest

jätkusuutlikusest). Seega ei ole nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks elluviimiseks,

teadaolevalt takistavaks teguriks, sh nende hankimise eeldused vastavasse asupaika

arendustegevuse elluviimiseks on pigem head. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse

mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

Ida-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt asub DP kava ala rohevõrgustikus ja väärtuslikul

maastikul: Sope-Ontika. Väärtuslike maastike kontekstis tuleb tähelepanu pöörata väärtuslike

maastike omapära säilitamisele. Ptk 3.1 järgselt siinkohal konflikte ei tuvastatud. Samuti ei ole

olulisi konflikte asjakohane eeldada põllumajandusmaa kasutusele võtust, muudel eesmärkidel,

lähtudes juba piirkonna senisest maakasutusest (sh suvilad / elamud) ning asjaolust, et

väärtuslikke põllumajandusmaid arendusega ei mõjutata (DP kava alast ca 600 m lõunas,

lähimad).

Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna

kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks. Seoseid

planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on avatud ka juba ptk 3.1

esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh arengudokumendid),

mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. DP kava loob selle

edasisel võimalikul menetlusel (vastavalt teadaolevatele lähtetingimustele, vt ptk 1) juriidiliselt

korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk

2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane

sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava

täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane

vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest kehtiva ÜP või tulevase ÜP

maakasutuslike eesmärkidega, neid kahjustamata). DP menetlustasandi puhul puuduvad mh

olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka

alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise

protsessis riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate materjalide

korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes

dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste

edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

23 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava DP menetluses ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse

või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga

peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev

DP protsess riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2

ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning

võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning

õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on alal (maatulundusmaa) looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa.

Arvestades, et piirnevatel kinnistutel on eluhooneid (ptk. 2), siis on loogiline, et vastavas

asupaigas arendatav maakasutus toob piirkonda juurde sinna sobituvat maakasutust. Ida-Viru

maakonna arengustrateegia 2023–2035 (2023) on välja toonud vajaduse kaasaegsete

elamisvõimaluste (ptk 2.1) järgi. Maastikusse mitte sobivaid ja liigselt domineerivaid objekte

ei kavandata. Väärtuslike maastike tingimusi järgitakse, st säilitatakse piisavalt maastike

omapära, arvestades ka hoonestuse paigutust DP kava alal. Hoonestust on kavandatud mh

ranniku ehituskeeluvööndit arvestavalt (st puudub oht ranna kaitse-eesmärkide täitmisele).

Muld ja pinnas ning veestik (sh põhjavesi) – DP kava alal olev muld ja pinnas ei ole seotud

kaitsealuste liikide elupaikadega, st selle ala kasutuselevõtmine elamualana ei ohusta oluliste

ökosüsteemide toimet (jätkusuutliku kestvust mh ümbruskonnas). Samuti ei ole olulisi

konflikte asjakohane eeldada põllumajandusmaa kasutusele võtust, osaliselt muudel

eesmärkidel, lähtudes juba piirkonna senisest maakasutusest (sh suvilad / elamud) ning

asjaolust, et väärtuslikke põllumajandusmaid arendusega ei mõjutata (DP kava alast ca 600 m

lõunas, lähimad). Piirkonnas ei loodaks juurde uusi puurkaeve, kasutatakse Kambriumi-Vendi

Voronka põhjaveekogumi vett, mille kvaliteeti võib ohustada soolase vee sissetung (vt ptk 2.1),

veeressursi ületarbimisel. Samas ei arendata suuremahulist elamuarendust ja täiendavat ohtu

veekvaliteedi langusele ei saa pidada tõenäoliseks ning puurkaevu juurde saab rajada vajadusel

ka täiendava veetöötluslahenduse. Riiklikult on ptk 2.1 kirjeldatud ohtude minimeerimiseks ka

teostamisel uuringud. DP kava realiseerimise ajahetkeks on tõenäoliselt valmis ka töö „Ida-

Virumaa joogivee varustuskindluse uuring“ (SA KIK hangib riigihankega viitenr 278083),

mida nt projekteerimistel sisendina kasutada. Reovee puhul on selle käitlus kavandatud

lokaalselt igal kinnistul eraldi (biopuhasti ja immutus), kuna elanike liitumine ei pruugi olla

üheaegne / kõikuv koormus. Lahendus ei järgiks koostatava ÜP suuniseid (ühiskanalisatsioon

24 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

üle kolme elamuga aladel), kuid erinevust ei saa pidada siiski olulist negatiivset mõju omavaks

(arvestades ka tekkivat reovee kogust, piirkonna põhjaveekaitstust ja pinnakatte paksust). Ka

ei ole purgimisvõimalused arendusalast kaugel (vt ptk 2) ehk lubatav saab olla mh

kogumismahutite kasutamine (ptk-i lõpus toodud suuniste alusel).

Paikkonna õhukvaliteet ja ka kliima (nii lokaalselt kui ka regionaalselt) - toetudes ptk 1 ja 2

esitatud teabele, siis vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma mh täiendavaid negatiivseid

mõjusid vastava teemavaldkonna osas.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Reovee kogumissüsteemide kasutamise lubamise puhul – DP-sse sätestada, et

kogumismahutid varustada ujuvandurite ning asjakohase alarmsüsteemiga, et välistada

nende ületäitumist ja sellega seotud lokaalseid reostuskoldeid. Purgimisteenuse

kasutamine peab olema dokumenteeritud tegevuse korraldatust kinnitaval taasesitamist

võimaldaval moel.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 põhjal on DP kava ala näol tegemist Ida-Viru maakonnas, Lüganuse vallas, Jabara

külas (ca > 50 elanikuga) asuva Raja kinnistuga (43701:002:0206). DP kava sobitub paikkonda

(vt ka ptk 3.1), mõjutamata ümbruskonna maakasutust negatiivselt. St kuigi külla lisandub

elanikke, siis on DP kava visioonis valitud paikkonda sobiv asustusstruktuur (elamu

maaüksused > 3000 m2). Liikumislahendused DP alale ja sealt ära, ei tekita negatiivset ohtu

naaberalade kasutajatele.

Ptk 2.1 nähtub, et kõrgemad strateegilised dokumendid on esile toonud piirkonnas esineva

radooniohu, mistõttu on eraldi meetmetagi tagatud, et radooniohu minimeerimisega DP

edasisel menetlusel arvestatakse. Seega radooniohuga arvestamist täiendavalt esile siinkohal ei

tooda.

DP kavasse on juba sätestatud, et hoonete projekteerimisel tuleb järgida standardit EVS

842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" ja sotsiaalministri 04.03.2002

määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et

tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa

1 normtasemeid. Projekteerimisel välditakse võimalikke mürahäiringuid ja tagatakse, et

paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks nõuete järgselt tõkestatud. Olulise mõjuga

vibratsiooni (maalihked, teiste hoonete ohustamine) põhjustavaid tegevusi ei ole kavandatud.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

25 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja

intensiivne maakasutus

Kogutud andmestiku kaudu ei ilmnenud, et alal oleks väärtusi või tundlikuid objekte, mida DP

elluviimine võiks täiendavalt negatiivselt mõjutada. Looduslike iseärasuste tõttu asub ala

väärtuslikul maastikul, kuid samas on vastava maastiku väärt objektid DP kava alast eemal

ning ptk 3.1 ja 3.5.1 järeldub, et mõjueeldusi seega ka väärtuslikule maastikule ei ole. Sama

järeldus kohaldub ka rohelisele võrgustikule, mida on käsitletud juba ka ptk 3.1, kuivõrd ka

ranniku äärde jääb piisav liikumiskoridor (ranniku ehituskeeluvööndisse). DP kava ala

naabruskonnas on küll elamumaid, kuid nende kasutamine ei ole arendusalale negatiivselt

mõjunud ning vastupidist negatiivsem mõju ei ole samuti asjakohane eeldada (vt ka ptk 3.5.2).

DP kava alal ja lähiümbruses (ca 300 m) ei asu kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte. Seega

kavandatav tegevus ei ohusta juba eos kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte.

Kokkuvõtlikult - DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei

näita, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1

kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 1 ja 2.2 nähtub, et DP kava alal olulisi Euroopa Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte

ei asu. Ptk 3.1 – 3.4 ning 3.5.1 – 3.5.3 ei ole fikseeritud ka DP kava alast johtuvaid

mõjutusi/ohtusid, mis võiksid ulatuda paikkonna loodusväärtusteni (vähemalt > 300 m

kaugusel), vt ptk 2.2. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH

protsessi algatamise vajadust, tulenevalt kaitsealustest loodusobjektidest ja/või Natura 2000

aladest.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

26 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud

meedet/suunist (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust), kui

DP-ga või sellele järgnevalt osutub asjakohaseks kasutada ka reovee kogumismahuteid.

Märgalad – kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega

puudub ka negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – seonduvat on kajastatud juba ptk 2.1,

2.2, 3.1 ja 3.5.1. Tegevuspaigal seos ranniku piirkonnaga, kuid ei ole alust eeldada oluliste

ebasoodsate mõjude avaldumist (ranna kaitse eesmärkidele).

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 2.1, 2.2, 3.1 ja 3.5.1. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude

avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meedet/suunist (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust), kui DP-ga või sellele järgnevalt osutub asjakohaseks

kasutada ka reovee kogumismahuteid.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 2.1, 2.2, 3.1 ja 3.5.1. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski

järgida ptk 3.5.1 seatud meedet/suunist (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust), kui DP-ga või sellele järgnevalt osutub asjakohaseks kasutada ka

reovee kogumismahuteid.

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1). Muuhulgas on juba arvesse

võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine

kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meedet/suunist (mh tagamaks

27 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust), kui DP-ga või sellele järgnevalt

osutub asjakohaseks kasutada ka reovee kogumismahuteid.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus

puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meedet/suunist (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust), kui DP-ga või sellele järgnevalt osutub asjakohaseks

kasutada ka reovee kogumismahuteid.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1 - 3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel

asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi

algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 3.5.1 välja toodud

tingimust/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi

ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid

ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle

otsustamise kontekstis) küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste

määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse

juhtorgani (Lüganuse Vallavalitsus) pädevuses (arvestades vajadusel ka varasemat koostööd

teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Lüganuse

Vallavolikogu) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks

lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt

liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

28 Raja maaüksuse (43701:002:0206) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024

Kokkuvõte

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks oli Ida-Viru maakonnas,

Lüganuse vallas, Jabara külas asuva Raja (katastriüksuse tunnus 43701:002:0206) kinnistu DP

kava (planeering algatatud). Eesmärk on elamukvartali kujundamine. Alameesmärgid -

kinnistu elamumaa kruntideks jaotamine ning tekkinud kinnistutele hoonestusala ja

ehitusõiguse määramine elamu ning abihoonete püstitamiseks. DP eskiisi järgi soovitakse maa-

ala jagada kuni seitsmeks elamumaa krundiks (sellest üks olemasolev elamu) ja kolmeks

sihtotstarbeta krundiks ning üheks transpordimaa krundiks.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust

KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 3.5.1

välja toodud tingimust/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.