Vastus

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Transpordiamet

[email protected]

Teie 05.08.2024 nr 1.1-3/0286 Meie 27.08.2024 nr 2.3-8/24/15-3

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles avaldasite soovi saada AKI-lt

arvamust Statistikaameti poolt edastatud taotlusega saada andmeid liiklusregistrist.

Statistikaameti päringu kohaselt on andmed vajalikud Rahandusministeeriumile automaksu

eelarvestamiseks riigieelarve koostamisel ning EUROMOD-i majandusprognoosimudeli

täiendamiseks. Lisaks soovitakse andmeid kasutada Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli

teadustöödes.

Statistikaamet soovib liiklusregistrist saada mh ka isikuandmeid. LS § 184 lg 3 p 1 kohaselt ei

ole liiklusregistrisse kantud isikuandmed avalikud.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p-i a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel

tagada, et töötlemine on mh seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete

töötlemiseks (sh kogumiseks, edastamiseks, säilitamiseks) peab lähtuvalt IKÜM art 6 lg-st 1

esinema õiguslik alus.

Ilma andmesubjekti nõusolekuta on teadusuuringu ja riikliku statistika tegemise õiguslikuks

aluseks IKÜM art 6 lg 1 p e ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Teadusuuringud ja riiklik

statistika on avalikes huvides olevad ülesanded.

IKÜM art 6 lg 1 p-i e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus on

kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega. Ehk teisisõnu IKÜM art 6 lg 1 p e ei

ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisev õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.

Kui IKÜM-is osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks

tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus või

seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema

eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse (IKÜM põhjenduspunkt 41). Samas

austatakse määruses kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL

põhiõiguste hartas (harta) tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub ka mh isikuandmete

kaitse (IKÜM põhjenduspunkt 4). Vastavalt harta art 52 lg 1 esimesele lausele tohib aga hartaga

tunnustatud õiguste ja vabaduste, sh art-ga 7 tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta art-ga

8 tagatud õiguse isikuandmete kaitsele teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt

tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.

2 (3)

RStS § 31 lg 1 kohaselt on Statistikaametil õigus riikliku statistika tegemisel kasutada

isikuandmeid IKÜM-is ja IKS-is ettenähtud alustel ja korras, arvestades RStS-is sätestatud

erisusi. Nimetatud erisused puudutavad andmesubjekti IKÜM-ist tulenevaid õigusi (IKÜM art

89 lg 2, RStS § 31 lg-d 2-4). Õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringu ja riikliku

statistika vajadusteks on sätestatud IKS §-s 6.

Statistikaameti päringus viidatud sätted ei ole aluseks isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

või riikliku statistika tegemiseks. Päringus on viidatud statistikatööks vajalike andmete päritolule

andmekogudest (RStS § 29 lg 1), andmetöötleja kohustusele esitada Statistikaametile

andmekogudesse kogutud andmeid (RStS § 28 lg 4) ja Statistikaameti õigusele teha

programmivälist statistikatööd (RStS § 4 lg 3 ja § 20).

Vaatamata sellele, et RStS § 28 lg 4 kohustab andmekogude vastutavaid töötlejaid esitama

Statistikaameti nõudmisel andmekogudesse kogutud andmeid, ei tähenda see automaatselt seda,

et esitada võib kõiki isikuandmeid, veendumata, et õiguslik alus selliseks isikuandmete

töötlemiseks on olemas. Isikuandmete edastamine on samuti isikuandmete töötlemine ning

selleks peab olema selge õiguslik alus. Juhul kui Statistikaametil on olemas õiguslik alus küsitud

isikuandmete töötlemiseks, tuleb need isikuandmed Statistikaametile esitada.

Kuna kõnesolevast Statistikaameti päringust ei nähtu isikuandmete töötlemise õiguslikku alust st

ei ole üheselt arusaadav, mille jaoks ja millisel õiguslikul alusel isikuandmeid töödelda

soovitakse, siis saame jagada vaid üldiseid selgitusi IKS § 6 kohaldumise osas, mis võivad

erinevate asjaolude selgumisel muutuda.

Statistikaameti päringust nähtub, et andmeid soovitakse kasutada vähemalt kolmel eesmärgil:

Rahandusministeeriumil automaksu eelarvestamiseks, EUROMOD-i majandusprognoosmudeli

täiendamiseks ja teadustöödeks.

Selgitame, et riikliku statistika läbiviimist reguleerib RStS, mille § 8 lg 1 järgi on riikliku

statistika tegijaid kaks – Statistikaamet ja Eesti Pank. Riikliku statistika tegemiseks koostatakse

igal aastal järgmiseks viieks aastaks riikliku statistika programm, mis koosneb Vabariigi

Valitsuse kinnitatud (sh on kinnitatud uuringu eesmärgid, andmekoosseisud jms) statistikatööde

loetelust (RStS § 4 lg 1, § 16 lg 1 p 1 ja 21.12.2023 Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305

„Statistikaameti 2024.-2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“)1. Statistikatööde loetelus

olevate uuringute puhul on seega tegemist riiklike statistikatöödega, mille käigus toimub

isikuandmete töötlemine Statistikaameti poolt RStS alusel.

EUROMOD majandusprognoosmudel on loetletud statistikatööde loetelu p-s 49, kuid

Statistikaameti päringust ei nähtu, kas päringuga soovitud andmed on kinnitatud

statistikaprogrammi osaks või on tegemist eraldi täiendava uuringuga, mille andmeid kasutatakse

muuhulgas EUROMOD-i täiendamiseks.

Statistikaameti päringust nähtub justkui, et andmed on eelkõige vajalikud

Rahandusministeeriumile automaksu eelarvestamiseks riigieelarve koostamisel ning saadud

andmeid soovitakse kasutada omakorda ka EUROMOD-i täiendamiseks (seoses automaksuga)

ning teadustöödes. Eeltoodu viitab sellele, et tegemist ei ole riikliku statistikatööga, mille

läbiviimist RStS reguleerib.

IKS § 6 lg 5 järgi loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu poolt poliitika kujundamise

eesmärgil tehtavad uuringud ja analüüsid. Seega olukorras, kus ministeerium viib läbi poliitika

kujundamise eesmärgil uuringuid, tuleb nimetatud sättest lähtuda, sh saada kooskõlastus AKI-lt,

va juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise

1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3231/2202/3004/VV_21122023_305K_lisa.pdf#

3 (3)

ulatus tulenevad õigusaktist. Statistikaamet on sellisel juhul volitatud töötleja. Statistikaameti

päringust ei nähtu, millisel õiguslikul alusel isikuandmeid töödelda soovitakse.

Teadusuuringu või riikliku statistika vajaduseks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate

andmete töötlemine (sh andmete edastamine) andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul on

lubatud üksnes juhul, kui on täidetud kõik IKS § 6 lg-s 3 nimetatud tingimused. Statistikaameti

31.05.2024 päringust ei nähtu, kuidas nimetatud tingimused isikuandmete töötlemise osas

täidetud on.

Isikuandmete töötlemise üks olulisemaid põhimõtteid on läbipaistvus. Seega enne isikuandmete

töötlemist (sh edastamist) tuleb veenduda õigusliku aluse olemasolus ning vajadusel tuleb

Statistikaametilt küsida juurde täiendavat informatsiooni isikuandmete töötlemise õiguslike

aluste kohta. Nii andmete edastaja kui andmete saaja peavad olema võimelised tõendama, et

isikuandmete töötlemine on seaduslik (IKÜM art 5 lg 2) ning täidetud on kõik õiguslikust alusest

tulenevad nõuded.

Täiendavalt Teie pöördumises toodule märgime, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt

kindlaksmääratud eesmärkidel, samas isikuandmete töötlemist avalikes huvides toimuvate

teadusuuringute või statistilisel eesmärgil ei loeta IKÜM art 89 lg 1 kohaselt algsete

eesmärkidega vastuolus olevaks (IKÜM art 5 lg 1 p b).

Kokkuvõtteks, kuna Statistikaameti päringust ei ole isikuandmete töötlemise osas võimalik

veenduda õigusliku aluse olemasolus ega selle põhjendatust, siis ole võimalik seda ka täpsemalt

hinnata. Statistikaameti päring on isikuandmete töötlemise õigusliku aluse ja selle põhjendatuse

osas puudulik. Transpordiametil tuleks täpsustavate selgituste saamiseks pöörduda

Statistikaameti poole, kes peaks täpsemalt selgitama ja põhjendama, mille jaoks ja millisel

õiguslikul alusel isikuandmeid töödelda soovitakse ning kas kõik eeldused selliseks isikuandmete

töötlemiseks on täidetud.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Statistikaamet

[email protected]

Tatari tn 51

10134, Tallinn, Harju maakond

Teie 31.05.2024 nr 1.1-3/0286

Meie 03.09.2024 nr 11.3-12/24/15765-2

Andmete edastamisest keeldumine

Tänan Teid pöördumise eest, milles te soovisite kasutada Liiklusregistrist pärinevaid andmeid

Rahandusministeeriumi automaksu eelarvestamiseks, EUROMOD-i majandusprognoosmudeli

täiendamiseks ja teadustöödeks.

Oleme põhjalikult läbi vaadanud Teie päringu ning küsinud ka Andmekaitse Inspektsioonilt

tegevusjuhiseid andmetele ligipääsu võimaldamise osas. Antud pöördumises soovite saada

juurdepääsu sõidukite ja nendega seotud isikute isikuandmetele, sealhulgas isikukood, EHAK-

kood, isiku päritoluriigi tunnus, ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, sugu, äriregistri kood, äriregistri

nimi ning sõiduki detailandmed.

Päringus soovite saada kahe aasta andmeid. Ühes aastas on kokku 1,3 miljoni sõidukit ning

nendega on seotud 1,5 miljoni inimest koos andmetega (isikud korduvad, ühel isikul võib olla

seoseid ka teiste sõidukitega). Lisaks olete soovinud juurde saada ka staatused, mis kordistab

sõidukite andmete ridu kümnetesse miljonites. Seetõttu hindame Transpordiametis kõrgeks riski,

et isikuandmed võivad saada avalikuks, mis kahjustaks kõiki neid konkreetseid andmesubjekte,

oleks ebaseaduslik ning ühtlasi tooks kaasa ka suure mainekahju.

Vastavalt liiklusseaduse § 184 lg 3 p 1 ei ole füüsiliste ja juriidiliste isikute andmed avalikud,

mistõttu on isikutel õigustatud ootus, et Transpordiamet neid andmeid ei väljasta. Meie kohustus

on kaitsta neid andmeid ja mitte rikkuda oma lubadust, sest see võib vähendada inimeste usaldust

riigi vastu ning nende valmisolekut tulevikus oma andmeid riigiga jagada.

Kuigi RStS § 28 lg 4 kohustab andmekogude vastutavaid töötlejaid esitama Statistikaameti

nõudmisel andmekogudesse kogutud andmeid, ei tähenda see automaatselt õigust kõigi

isikuandmete edastamiseks ilma selge õigusliku aluse olemasoluta.

Isikuandmete edastamine loetakse samuti isikuandmete töötlemiseks ning selleks peab olema

selge ja põhjendatud õiguslik alus. Seega, enne isikuandmete edastamist, tuleb veenduda, et

Statistikaametil on olemas kõik vajalikud õiguslikud alused küsitud isikuandmete töötlemiseks.

Andmete edastaja ja saaja peavad suutma tõendada, et isikuandmete töötlemine vastab

seaduslikele nõuetele ja on läbipaistev, vastavalt (IKÜM) artikli 5 lõikele 2. Paraku Teie

2 (2)

pöördumises ei ole välja toodud isikuandmete töötlemiseks vajalikke seaduslikke aluseid, mistõttu

ei saa Transpordiamet olla veendunud isikuandmete töötlemise seaduslikkuses. Samal seisukohal

on ka Andmekaitse Inspektsioon.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Reimo Tarkiainen

juhataja

analüütika ja andmete üksus

Lisa: Andmekaitse Inspektsiooni kiri 2.3-8/24/15-3.

Martin Ots

5501809, [email protected]