Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/24-0627 - Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 20.09.2024 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4d550e84-baa7-4a51-ae2a-5fded75f18a0 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4d550e84-baa7-4a51-ae2a-5fded75f18a0?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

EELNÕU
26.08.2024

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus
1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Käesoleva seadusega sätestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse, rahastamise ja järelevalve alused.

(2) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

(1) Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks.

(2) Alusuuring on teoreetiline või katsetel rajanev uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas.

(3) Rakendusuuring on uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas.

(4) Eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse.

(5) Innovatsioon on teadus- ja arendustegevusel põhinev uue või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toote või teenuse kättesaadavaks tegemine või uuendatud protsessi kasutuselevõtmine, mille eesmärk on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis, mis aitab kaasa ettevõtja, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendab tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduse ja heaolu kasvu.

(6) Teadmussiire on protsess, mille eesmärk on omandada, koguda ja jagada väljendatavaid ja vaiketeadmisi, sealhulgas oskusi ja pädevust, nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevuse käigus, näiteks teaduskoostöö, nõustamise, litsentsimise, idufirmade loomise, avaldamise ning teadlaste ja nimetatud tegevusaladega seotud muude töötajate liikuvuse kaudu.

§ 3. Teadus- ja arendustegevuse osapooled

(1) Teadlane on spetsialist, kes loob uusi teadmisi, tehes uuringuid ja täiustades või arendades kontseptsioone, teooriaid, mudeleid, tehnikaid, instrumente, tarkvara või töömeetodeid.

(2) Teadus- ja arendusasutus on käesoleva seaduse kohaselt juriidiline isik või asutus, mille vähemalt ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne evalveerimisotsus vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikes 7 sätestatule, välja arvatud ülikool ja evalveeritud rakenduskõrgkool.

(3) Ülikool on kõrgharidusseaduse § 20 tähenduses õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, millele on antud õppeõigus kõrgharidustaseme kolmel astmel ning mille doktoriõpe põhineb positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevusel.

(4) Evalveeritud rakenduskõrgkool on käesoleva seaduse kohaselt rakenduskõrgkool, mille vähemalt ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne evalveerimisotsus vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikes 7 sätestatule või mis on läbinud institutsionaalse akrediteerimise vastavalt § 15 lõikes 4 sätestatule.

§ 4. Teaduseetika

(1) Teaduseetika on eetika tegevuspõhimõtete järgimine teadus- ja arendustegevuses, mille eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse usaldusväärus; teaduseetika hõlmab ausate ja kontrollitavate meetodite, heade tavade, reeglite, regulatsioonide ja juhendite järgimist teadust- ja arendustegevuse planeerimisel, läbiviimisel ja tulemuste avaldamisel; teaduseetika alla kuulub ka teadlaste kutse-eetika, mis hõlmab eetiliste normide ja väärtuste järgmist teadlase töös.

(2) Teaduse hea tava on teadus- ja arendustegevuse osapoolte omavaheline kokkulepe, milles sõnastatakse teadustöö läbiviimist suunavad tegevuspõhimõtted, mida kõik teadus- ja arendustegevuse osapooled ühiselt tunnustavad ja järgivad.

(3) Üldtunnustatud teaduseetika normid on üldine nimetus tegevuspõhimõtete, tavade, reeglite ja juhiste kohta, mis suunavad ja juhivad teadlaste tegevust uurimistöö läbiviimisel, teadlaste omavahelisi suhteid teaduskogukonnas ning teadlaste suhteid üldisemalt kogu ühiskonnaga, mis lepitakse kokku ja sõnastatakse heas tavas või eetikakoodeksis.

§ 5. Teadus- ja arendustegevuse põhimõtted

Teadus- ja arendustegevuse korraldamisel ning läbiviimisel lähtutakse:
1) akadeemilisest vabadusest, mille kohaselt on teadus- ja arendustegevuse teostajal õigus otsustada teadus- ja arendustegevuse sisu ja meetodite ning tulemuste levitamise üle, kui seda ei piira teised õigusaktid, muud kokkulepped või tingimused;
2) üldtunnustatud teaduseetika normidest ja teaduse heast tavast;
3) avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevuse tulemuste ja andmete kättesaadavusest avalikkusele, kui seda ei piira teised õigusaktid.

2. peatükk
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine

§ 6. Vabariigi Valitsuse ülesanded

(1) Vabariigi Valitsus kujundab riiklikku teadus- ja arendus- ning innovatsioonipoliitikat, mis arvestab Eesti eeldusi, tingimusi ja vajadusi.

(2) Vabariigi Valitsus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisel:
1) tagab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi tervikliku toimimise lähtuvalt riigi strateegilistest eesmärkidest;
2) esitab seisukoha valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, mis põhitegevusena tegeleb teadus- ja arendustegevusega, ümberkorraldamise ja lõpetamise ettepanekule, kuulates ära Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu seisukoha;
3) otsustab Eesti riigi osalemise rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases koostöös;
4) täidab teisi õigusaktidega pandud ülesandeid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas.

(3) Vabariigi Valitsus määrab silmapaistvate töösaavutuste eest riiklikke teaduspreemiaid.

(4) Riigi teaduspreemiate põhimääruse, milles nähakse ette teaduspreemiate suurus, liigid, määramise tingimused ja kord ning riigi teaduspreemiate komisjoni ülesanded ja töökord, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Riigi teaduspreemiate komisjoni moodustab ning selle koosseisu kinnitab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega.

(6) Riigi teaduspreemiad määrab Vabariigi Valitsus teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri esildisel, lähtudes riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekutest.

§ 7. Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu

(1) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu on Vabariigi Valitsuse juures asuv nõuandev kogu, kes nõustab Vabariigi Valitsust ühiskonna toimetulekut ja heaolu toetava, majanduse konkurentsivõimet kasvatava ning eesti keele ja kultuuri kestlikkust väärtustava teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel.

(2) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu põhimääruse, milles nähakse ette tema tegevuse alused, ülesanded ja töökord, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(4) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu koosseisu kuuluvad peaminister, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavad ministrid ning teised Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmed.

(5) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu esimees on peaminister.

§ 8. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon

(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon nõustab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika valdkonna eest vastutavaid ministreid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika ning valdkonna arengukava kavandamisel ja elluviimisel.

(2) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni ülesanded, moodustamise korra ja töökorra kehtestab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministrite ühisel ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni koosseisu kinnitab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministrite ettepanekul kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus korraldusega.

(4) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni liikmed on teadussüsteemi ning ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad.

(5) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni tööd korraldavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavad ministeeriumid ühiselt.

§ 9. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine ministeeriumis ja Riigikantseleis

(1) Ministeerium kavandab ja viib ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas teadmistepõhise poliitikakujundamise põhimõtteid ning arvestades riigi ning valitsemisala strateegilisi sihte ja terviklikku toimimist. 

(2) Ministeerium teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni elluviimisel:
1) töötab välja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tegevuskavad, mis toetavad valitsemisala poliitika eesmärke, ja korraldab nende elluviimist;
2) korraldab oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist;
3) korraldab valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahvusvahelises koostöös osalemist ja selle rahastamist;
4) esitab oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse eelarve ning selle täitmise ülevaate teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile;
5) tagab teabe esitamise Eesti Teadusinfosüsteemi oma valitsemisalas rahastatud uuringute kohta.

(3) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium:
1) kavandab ja viib ellu riiklikku teadus- ja arendustegevuse poliitikat ning korraldab sellega seonduvat teadus- ja arendustegevust ning selle rahastamist;
2) töötab välja ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid teadus- ja arendustegevuse poliitika kujundamiseks;
3) korraldab teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse rahastamist riigieelarvest;
4) toetab teadus- ja arendustegevuseks vajalike tugistruktuuride toimimist;
5) koordineerib riiklikul tasandil rahvusvahelist teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ning korraldab selle rahastamist;
6) korraldab teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist ning teostab selle üle järelevalvet;
7) korraldab teadus- ja arendustegevuse valdkonna riiklikke konkursse;
8) tagab riikliku teaduseetika süsteemi toimimise ja teostab selle üle järelevalvet;
9) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 sätestatud riiklike konkursside läbiviimise tingimused ja korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 sätestatud ülesannete täitmiseks kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega teadussüsteemi osaliste õigused, kohustused ja ülesanded teaduseetika valdkonnas ning institutsionaalsete eetikakomiteede moodustamise korra ja ülesanded.

(6) Innovatsiooni eest vastutav ministeerium:
1) kavandab ja viib ellu riiklikku innovatsioonipoliitikat ning kujundab ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni soosivat keskkonda;
2) töötab välja ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni soosiva poliitika kujundamiseks;
3) korraldab ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja seda soodustava tugistruktuuri loomist, tegevusi ja toetamist riigieelarvest;
4) korraldab äriühinguna tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse rahastamist riigieelarvest vastavalt käesoleva seaduse §-s 21 sätestatule;
5) koordineerib riiklikul tasandil ettevõtjate osalemist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahvusvahelises koostöös ja korraldab selle rahastamist;
6) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(7) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavad ministeeriumid tagavad ühiselt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika tervikliku toimimise, sealhulgas korraldavad ühiselt teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadmussiirde tegevusi teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide, ettevõtjate ja avaliku sektori vahel.

(8) Riigikantselei täidab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas järgmisi ülesandeid:
1) koordineerib avaliku sektori innovatsiooni tegevusi, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest;
2) korraldab oma ülesannete täitmiseks tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist.

§ 10. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus

(1) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus on juriidiline isik, mille eesmärk on toetada avalikes huvides riikliku teadus- ja arenduspoliitika elluviimist.

(2) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuses teostab riigi asutajaõigusi teadus- ja arendustegevuse eest vastutav ministeerium.

(3) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus:
1) korraldab ja viib ellu riiklike uurimistoetuste rahastamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 22 sätestatule;
2) edendab teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rahvusvahelist teadus- ja arenduskoostööd ning korraldab selle elluviimist ja rahastamist;
3) viib läbi teadus- ja arendustegevuse evalveerimist vastavalt käesoleva seaduse §-des 15-17 sätestatule ning temaatilist hindamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 18 sätestatule;
4) nõustab ministeeriume ja nende asutusi ministeeriumi valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse toetamisel ja korraldab vajadusel selle elluviimist;
5) edendab teaduseetika valdkonda, moodustab teaduseetika komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni ning korraldab nende tööd vastavalt käesoleva seaduse §-des 26 ja 27 sätestatule;
6) kogub, säilitab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks teadus- ja arendustegevusega seotud informatsiooni;
7) edendab teaduskommunikatsiooni;
8) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(4) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus on riiklike uurimistoetuste taotluste menetlemisel ning rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu.

(5) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel on teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev hindamisnõukogu, kes tagab riiklike uurimistoetuste taotluste asjatundliku ja sõltumatu hindamise korraldamise ning rahastusettepanekute tegemise ja nõustab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksust vajaduse korral muude ülesannete täitmisel.

(6) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse hindamisnõukogu moodustamise korra ning töökorra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 11. Innovatsioonipoliitika rakendusüksus

(1) Innovatsioonipoliitika rakendusüksus on juriidiline isik, mille eesmärk on toetada ettevõtjate konkurentsivõime ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse suurendamist.

(2) Innovatsioonipoliitika rakendusüksuses teostab riigi asutajaõigusi innovatsiooni valdkonna eest vastutav ministeerium.

(3) Innovatsioonipoliitika rakendusüksus:
1) toetab ettevõtjate teadus- ja arendus- ning innovatsioonitegevusi, viib ellu ettevõtjate teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikke toetusmeetmeid;
2) toetab ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alast rahvusvahelist koostööd;
3) edendab ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alast teadlikkust ja võimekust;
4) toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikat ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kohta informatsiooni kogumise, säilitamise, kättesaadavaks tegemise ja analüüsimisega;
5) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(4) Innovatsioonipoliitika rakendusüksus on riiklike toetusmeetmete taotluste menetlemisel ja rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu.

§ 12. Rakendusuuringute keskus

(1) Rakendusuuringute keskus on innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministeeriumi vastutusalas tegutsev juriidiline isik, mille ülesanne on pakkuda ettevõtjatele rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse alaseid teenuseid Eesti majanduse teadmispõhise arengu ja uuenduslikkuse hüvanguks.
(2) Rakendusuuringute keskus viib läbi kommertsialiseerimispotentsiaaliga rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendust ning sellega seonduvaid tegevusi ning selle jaoks:
1) tagab teadus- ja arendustegevuseks vajaliku pädevuse ja taristu ning nende arendamise;
2) osaleb rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialases koostöös ja võrgustikes.

§ 13. Eesti Teaduste Akadeemia

(1) Eesti Teaduste Akadeemia on silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust, teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri Eestis.

(2) Eesti Teaduste Akadeemia on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Eesti Teaduste Akadeemia seaduse, käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel.

§ 14. Eesti Teadusinfosüsteem

(1) Eesti Teadusinfosüsteem (edaspidi infosüsteem) on andmekogu, mille eesmärk on:
1) anda teadus- ja arendustegevuse korraldamisega seotud osalistele usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse statistikaks, poliitika kujundamiseks, rahastamisotsusteks ning strateegiliseks juhtimiseks;
2) anda teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele ning avalikkusele usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse ning selle osaliste kohta;
3) tagada teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ning teadus- ja arendustegevuse korraldamisega seotud asutuste tegevuse kavandamiseks ja rahastamiseks vajalikud andmed;
4) tagada teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide ning teadus- ja arendustegevust läbiviivate isikute tegevuse ning rahastamistaotluste hindamiseks vajalikud andmed ja töökeskkond;
5) avalikustada teave ministeeriumi valitsemisalas toetatud teadus- ja arendustegevuse kohta.

(2) Infosüsteemis töödeldakse andmeid:
1) teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ja teadus- ja arendustegevusega tegelevate isikute ning nendega seotud teadus- ja arendustegevuse kohta;
2) teadus- ja arendustegevuse tulemuste ning väljundite kohta;
3) teadustaristu ning sellega seotud aparatuuri ja teenuste kohta;
4) teadus- ja arendustegevuse rahastamise programmide, taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta;
5) teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta;
6) teaduseetika komitee hinnangu taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta.

(3) Infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) isiku üldandmed;
2) töötamise andmed;
3) teaduskraadi andmed;
4) publikatsioonide ja tööstusomandi andmed;
5) teaduskollektsiooniga seotuse andmed;
6) doktori- ja magistriõppe lõputöö andmed, sealhulgas lõputöö juhendamise andmed;
7) rahastamistaotluste ja projektidega seotuse andmed;
8) teaduseetika komiteede hinnangutega seotud andmed.

(4) Infosüsteemi kogutud andmeid, sealhulgas isikuandmeid, säilitatakse tähtajatult, kui põhimääruses ei ole sätestatud andmete lõikes piiranguid. Rahvusarhiivi poolt arhiiviväärtuslikuks hinnatud andmed antakse üle Rahvusarhiivi arhiiviseaduses sätestatud korras.

(5) Infosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.

(6) Infosüsteemi volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses.

(7) Infosüsteemi põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:
1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, kogutavate andmete täpsem koosseis ja infosüsteemi kandmise kord;
3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
4) andmete ristkasutus;
5) andmete säilitamise täpsemad tingimused;
4) muud korralduslikud küsimused.

3. peatükk
Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamine

§ 15. Juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse välishindamine

(1) Juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse välishindamine toimub evalveerimise raames käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel ning arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.

(2) Evalveerimine on välishindamine, mille tulemusena antakse hinnang juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkonna tasemele võrrelduna rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumitega, võttes arvesse juriidilise isiku või asutuse asutaja seatud eesmärke teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

(3) Evalveerimise tulemused ning nendega kaasnevad hinnangud ja soovitused on avalikud.

(4) Evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ning korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevuse välishindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise raames vastavalt kõrgharidusseaduse §-des 37 ja 38 sätestatule.

§ 16. Evalveerimise taotlemine ja läbiviimine

(1) Evalveerimist on õigus taotleda juriidilisel isikul või asutusel, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) juriidilise isiku või asutuse põhikirjaline või põhimääruses nimetatud tegevus on alus- või rakendusuuringute või eksperimentaalarenduse või mitme nimetatud tegevuse läbiviimine;
2) juriidiline isik või asutus tagab loodud teadmiste leviku õpetamise, publitseerimise või teadmussiirde kaudu;
3) juriidilises isikus või asutuses on käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks vajalikul hulgal teadus- ja arendustegevusega tegelevaid töötajaid;
4) juriidilise isiku või asutuse hooned, ruumid, sisustus ja muu vara on piisavad ning sobivad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks.

(2) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium tagastab juriidilise isiku või asutuse taotluse ning jätab selle läbi vaatamata, kui juriidiline isik või asutus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(3) Evalveerimine toimub voorudena teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi kehtestatud tähtaegadel, mitte harvem kui kord nelja aasta jooksul viimasest evalveerimise voorust.

(4) Evalveerimisega seotud kulud katab evalveerimist taotlev juriidiline isik või asutus, arvestades lõikes 5 sätestatut.

(5) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna ministeeriumi valitsemisalas oleva asutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku evalveerimisega seotud kulud katab teadus- ja arendustegevuse eest vastutav ministeerium.

(6) Teadus- ja arendustegevust evalveerib teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse poolt välisekspertidest moodustatud hindamiskomisjon, mille liikmed on oma valdkonna tunnustatud teadlased või eksperdid, kellel on teadus- ja arendustegevuse hindamise kogemus.

(7) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister, võttes aluseks käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel moodustatud hindamiskomisjoni põhjendatud ettepanekud, teeb otsuse evalveerida juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevus vastavas valdkonnas positiivselt või negatiivselt.

§ 17. Evalveerimisotsuse kehtivus

(1) Käesoleva seaduse § 16 lõikes 7 sätestatud positiivne otsus kehtib kuni järgmise evalveerimise otsuse kinnitamiseni, kuid mitte kauem kui seitse aastat.

(2) Ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta tehtud evalveerimise positiivne otsus, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 16 lõikes 7, jääb kehtima, kui ülikool või rakenduskõrgkool läbib institutsionaalse akrediteerimise tulemusega, mis vastab kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktile 1 või § 38 lõike 3 punktile 2 tingimusel, et teadus- ja arendustegevus on hinnatud nõuetele vastavaks. Otsus kehtib kuni institutsionaalse akrediteerimise otsuse kehtivusaja lõpuni.

(3) Kui teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool ühineb asutuse või juriidilise isikuga, mis ei ole evalveerimist § 16 lõikes 7 nimetatud positiivse tulemusega läbinud, või kui teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool jaguneb, teavitab ta sellest teadus- ja arendustegevuse eest vastutavat ministrit, kes hindab, kas ühinenud või jagunenud asutusel või juriidilisel isikul tuleb läbida evalveerimine vastavas valdkonnas.

(4) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister teeb teadus- ja arendusasutusele, ülikoolile või evalveeritud rakenduskõrgkoolile ettepaneku läbida evalveerimine ning määrab selleks taotlemise tähtaja, kui:
1) asutuse või juriidilise isiku teadus- ja arendustegevus ei vasta enam käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud tingimustele;
2) ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise tulemus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele;
3) temaatilise hindamise tulemuste põhjal on selgunud, et asutuse või juriidilise isiku teadus- ja arendustegevuse tase ei vasta enam käesoleva seaduse § 16 lõikes 7 positiivse otsuse aluseks olnud tasemele;
4) on toimunud teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli ühinemine või jagunemine vastavalt käesolevas paragrahvi lõikes 3 sätestatule ning ministri hinnangul on asutuse või juriidilise isiku teadus- ja arendustegevuse evalveerimine vastavas valdkonnas vajalik.

(5) Kui juriidiline isik või asutus ei taotle evalveerimist teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri määratud tähtaja jooksul või läbib selle käesoleva seaduse § 16 lõikes 6 nimetatud negatiivse tulemusega, tunnistab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 16 lõikes 7 nimetatud positiivse evalveerimise otsuse kehtetuks.

§ 18. Temaatiline hindamine

(1) Teadus- ja arendustegevuse eest vastutaval ministril on õigus algatada iseseisvalt, teiste ministeeriumite, teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide või evalveeritud rakenduskõrgkoolide ettepanekul teadus- ja arendustegevuse taseme ja korralduslike aspektide temaatilisi hindamisi, et valmistada ette teaduspoliitilisi otsuseid ja meetmeid või hinnata nende mõju ja rakendamist ning anda teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele tagasisidet.

(2) Temaatilise hindamise teema, osalejad ja täpsema korralduse kinnitab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(3) Temaatilise hindamisega seotud kulud kaetakse teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi eelarve kaudu riigieelarvest, arvestades lõikes 4 sätestatut.

(4) Kui temaatiline hindamine viiakse läbi konkreetse juriidilise isiku või asutuse huvides ning temaatiline hindamine ei ole riigi teaduspoliitika kujundamise seisukohalt määrava tähtsusega, kannab kulud vastav juriidiline isik või asutus.

§ 19. Teadus- ja arendusasutuse, ülikooli ning evalveeritud rakenduskõrgkooli ülesanded ja kohustused seoses teadus- ja arendustegevusega

(1) Teadus- ja arendusasutuse ülesanded teadus- ja arendustegevuse avaliku hüve loomisel on:
1) edendada teadust ning pakkuda ühiskonnale vajalikke teadus- ja arendustegevuse põhiseid avalikke teenuseid;
2) toetada ühiskonna ja majanduse arengut, teaduse rahvusvahelistumist ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimist ja arendamist.

(2) Avalik hüve on hüve, mille tarbimine on avatud kõigile tarbijatele ning mille tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda teiste isikute tarbimiseks jäävat hüvise kogust.

(3) Ülikool lähtub teadus- ja arendustegevuse avaliku hüve loomisel kõrgharidusseaduse § 20 lõikes 2 sätestatud ülesannetest.

(4) Evalveeritud rakenduskõrgkool lähtub teadus- ja arendustegevuse avaliku hüve loomisel kõrgharidusseaduse § 21 lõikes 2 sätestatud ülesannetest.

(5) Teadus- ja arendusasutus, ülikool ning evalveeritud rakenduskõrgkool kohustub:
1) tagama, et asutuse teadus- ja arendustegevus vastab üldtunnustatud teaduseetika normidele ning teaduse heale tavale;
2) tagama, et teaduspublikatsioonid ja -andmed on leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ning taaskasutatavad, kui seda ei piira isikuandmete, intellektuaalomandi ega ärisaladuse kaitse ega teised õigusaktidest tulenevad piirangud;
3) edastama käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud andmed infosüsteemi ja vastutama edastatavate andmete õigsuse eest.

4. peatükk
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine

§ 20. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise üldpõhimõtted

(1) Teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastamise eesmärk on:
1) tagada avaliku hüvena pakutava teadus- ja arendustegevuse järjepidevus ning kvaliteet;
2) maandada ettevõtjatele teadus- ja arendustegevusega kaasnevaid riske ning ületada turutõrked.

(2) Innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise eesmärk on aidata luua ja võtta kasutusele uusi tooteid, teenuseid ning protsesse, mis soodustavad majanduse ja ühiskonna arengut.

(3) Teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni rahastatakse riigieelarvest järgmiste rahastusinstrumentide kaudu:
1) asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus;
2) riiklik uurimistoetus;
3) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetus;
4) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemitoetus;
5) ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetus;
6) muud õigusaktidest tulenevad alused.

(4) Riigieelarvest eraldatud teadus- ja arendustegevuse vahendite kasutamisel tuleb toetuse saajal eristada raamatupidamises teadus- ja arendustegevusega seotud majandustegevus ja mittemajandustegevus, nende kulud ning rahastamine, välja arvatud juhul, kui toetus on antud kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78) või Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

(5) Mittemajandustegevusest saadav kasum tuleb toetuse saajal investeerida uuesti käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustesse.

§ 21. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus

(1) Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele nende teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks ning avaliku hüve loomiseks ettenähtud riigieelarveline toetus.

(2) Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eelarve jaguneb baas- ja tulemusrahastuseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud baasrahastuse määramisel leitakse iga asutuse osakaal, arvestades teadus- ja arendustegevuse toetust, mis on talle toetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud, ning samal perioodil eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahtu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tulemusrahastamisel võetakse arvesse asutuse seniste kohustuste täitmist ja järgmisi tulemusnäitajaid:
1) teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning tulemuslikkuse näitajaid;
2) teadlaste järelkasvu näitajaid;
3) ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirdega seotud näitajaid.

(5) Teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministri otsusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osakaalu kujundamisel arvesse võtta:
1) asutusele eraldatud siht- ja süsteemitoetust;
2) muutusi, mis on tulenenud asutuse ümberkorraldamisest või liitmisest.

(6) Riigi- ja avalik-õiguslikele ning mittetulundusühingu ja sihtasutusena tegutsevatele teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele eraldatakse asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest.

(7) Äriühingutena tegutsevatele eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele eraldatakse asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest.

(8) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest eraldatavast toetuse kogumahust vähemalt viis protsenti eraldatakse rahvusteaduste toetamiseks riigi ja avalik-õiguslikes teadus- ja arendusasutustes, ülikoolides ning evalveeritud rakenduskõrgkoolides.

(9) Rahvusteadused on Eesti ajalugu, folkloristika, keeleteadus, kunstiteadus, sealhulgas muusika- ja teatriteadus ja kirjandusteadus ning teised teadused, mille uurimistulemustel on otsene mõju eestlaste enesemääratlusele ning mis sellega aitavad kujundada ja säilitada eestlaste identiteeti.

(10) Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse iga-aastase jaotuse riigi- ja avalik-õiguslike ning mittetulundusühingu ja sihtasutusena tegutsevate teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide vahel kinnitab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(11) Äriühingutena tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse iga-aastase jaotuse kinnitab innovatsiooni valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(12) Ülikoolile ja juriidilise isikuna tegutsevale teadus- ja arendusasutusele eraldatakse tegevustoetus lepinguga, milles valdkonna eest vastutaval ministeeriumil on õigus seada tingimusi, mis lähtuvad teadus- ja arendusasutuse ja ülikooli eesmärkidest ning riigi vajadustest.

(13) Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise täpsemad tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 22. Riiklik uurimistoetus

(1) Riiklik uurimistoetus on konkurentsipõhine toetus teadus- ja arendusasutuses, evalveeritud rakenduskõrgkoolis või ülikoolis töötava teadlase juhitud kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks.

(2) Riikliku uurimistoetuse väljaandmist korraldab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus.

(3) Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Toetuse saajalt on õigus nõuda viivist kuni 0,05% päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

§ 23. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetus

(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetus on isikule või asutusele riigi eesmärkide täitmiseks määratav teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni toetus.

(2) Sihttoetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Toetuse saajalt on õigus nõuda viivist kuni 0,05% päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepinguga volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt sihttoetuse eraldamisega seotud haldusülesannet täitma teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3.

§ 24. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemitoetus

(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemitoetus on juriidilisele isikutele ja asutusele teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi institutsionaalseks ja tehniliseks toimimiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mõju kasvatamiseks antav toetus.

(2) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna süsteemitoetuste eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ning korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Innovatsiooni valdkonna süsteemitoetuste eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab innovatsiooni valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Toetuse saajalt on õigus nõuda viivist kuni 0,05% päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
§ 25. Ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetus

(1) Ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetus on konkurentsipõhine riigieelarveline toetus ühiskonna ja majanduse arengu vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse ning sellega kaasnevate tegevuste toetamiseks Eesti ettevõtjatele.

(2) Ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Toetuse saajalt on õigus nõuda viivist kuni 0,05% päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

5. peatükk
Teaduseetika korraldus


§ 26. Teaduseetika komitee

(1) Teaduseetika komitee on sõltumatu eri valdkonna ekspertidest koosnev kogu, mille tegevuse eesmärk on anda hinnang teadus- ja arendustegevuse eetilisusele ning tagada uuringusse kaasatud isikute õiguste, ohutuse ja heaolu kaitse.

(2) Teaduseetika komitee moodustab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus.

(3) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel on õigus moodustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teaduseetika komitee valdkondlikke või regionaalseid alamkomiteesid, mis omavad iseseisvat otsustusõigust oma tegevuse ja otsuste raames.

(4) Teaduseetika komitee annab hinnangu teadus- ja arendustegevuse läbiviimise eetilisusele osas, mis ei ole reguleeritud teiste seadustega.

(5) Teaduseetika komitee teenused, sealhulgas hinnangu andmine teadus- ja arendustegevuse ning selle läbiviimise eetilisuse kohta, võivad olla tasulised.

(6) Teaduseetika komitee teenuse tasu ühe teenuse osutamise eest ei tohi olla suurem kui 3000 eurot. Tasu suuruse kehtestamisel lähtutakse teaduseetika komitee hinnangu andmisega kaasnevatest kuludest.

(7) Teaduseetika komitee moodustamise korra ja töökorra, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasuliste teenuste loetelu, tasude suuruse ning tasu küsimise korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Teaduseetika komitee täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 27. Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon

(1) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon on sõltumatu teaduseetika rikkumiskahtlusele ja vajadusel rikkumiskahtluse menetlemisele hinnangut andev kogu, mille tegevuse eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse vastavus üldtunnustatud teaduseetika normidele ja teaduse heale tavale.

(2) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus.

(3) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni teenused, sealhulgas hinnangu andmine teaduseetika rikkumiskahtlusele ja rikkumiskahtluse menetlemisele, võivad olla tasulised.

(4) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni teenuse tasu ühe teenuse osutamise eest ei tohi olla suurem kui 3000 eurot. Tasu suuruse kehtestamisel lähtutakse komisjoni hinnangu andmisega kaasnevatest kuludest.

(5) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamise korra ja töökorra, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tasuliste teenuste loetelu, tasude suuruse ning tasu küsimise korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 28. Piiratud teovõimega isiku kaasamine teadusuuringusse

(1) Piiratud teovõimega isiku osalemiseks teadusuuringus annab piiratud teovõimega isiku eeldatavat tahet arvestades nõusoleku tema seaduslik esindaja, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatut. Piiratud teovõimega isikut tuleb teavitada vastavalt tema arusaamisvõimetele teadusuuringu asjaoludest.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadusliku esindaja nõusolek piiratud teovõimega isiku osalemiseks teadusuuringus ilmselgelt kahjustab piiratud teovõimega isiku huve või piiratud teovõimega isik ei soovi uuringus osaleda, on nõusolek kehtetu.

(3) Teadusuuringu läbiviija peab võtma 7-17-aastase isiku osalemiseks teadusuuringus teadva nõusoleku nii 7-17- aastaselt isikult kui ka tema seaduslikult esindajalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul.

(4) 15-17-aastane isik võib anda iseseisvalt, ilma seadusliku esindaja nõusolekuta, teadvad nõusolekud teadusuuringus osalemiseks ja sel eesmärgil oma isikuandmete töötlemiseks, tingimusel, et isik on võimeline aru saama teadusuuringu asjaoludest, teadusuuring ei ole füüsiliselt sekkuv ning vaimselt sekkuv uuring on eelnevalt kooskõlastatud käesoleva seaduse või muu õigusakti alusel moodustatud eetikakomiteega.

6.peatükk
Järelevalve

§ 29. Riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Haridus- ja Teadusministeerium teostab riiklikku või haldusjärelevalvet teadus- ja arendusasutuse, ülikooli ning evalveeritud rakenduskõrgkooli tegevuse üle käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete täitmisel.

(2) Haridus- ja Teadusministeeriumil on haldusjärelevalve teostamiseks õigus:
1) tutvuda teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;
2) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks;
3) kaasata haldusjärelevalve teostamisse eksperte.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ning korras.


7. peatükk
Rakendussätted


§ 30. 2024. aasta evalveerimise positiivse tulemuse kehtivus

2024. aasta korralise evalveerimise positiivne tulemus kehtib kuni evalveerimise otsuses nimetatud tähtajani.

§ 31. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse baasrahastuse arvestamine aastatel 2025-2027

Käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse baasrahastuse arvestamisel aastateks 2025–2027 võetakse aluseks teadus- ja arendusasutusele, ülikoolile või evalveeritud rakenduskõrgkoolile asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust ja baasfinantseerimist osakaaluna samal perioodil teadus- ja arendusasutusele, ülikoolile või evalveeritud rakenduskõrgkoolile eraldatud asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse ja baasfinantseerimise kogumahust.

§ 32. Rahvusteaduste rahastamine asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele üleminekul

Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele üleminekul tagatakse rahvusteaduste rahastamise osakaal 5% ulatuses asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahust kolme aasta jooksul.

§ 33. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 50 lõike 5 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) juriidiline isik või asutus, kes vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 toodud tingimustele;“;
2) paragrahvi 52 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 5–7 sätestatule“ tekstiosaga „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatule“;
3) paragrahvi 53 lõike 1 punktis 51 asendatakse tekstiosa „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikes 1“ tekstiosaga „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 “.

§ 34. Autoriõiguse seaduse muutmine

Autoriõiguse seaduse § 171 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 1. lõikes nimetatud juriidiline isik“ tekstiosaga „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lg 1 tingimustele vastav juriidiline isik või asutus“.

§ 35. Eesti Kunstiakadeemia seaduse muutmine

Eesti Kunstiakadeemia seaduse § 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses“.

§ 36. Eesti Maaülikooli seaduse muutmine

Eesti Maaülikooli seaduse § 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses“.

§ 37. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse muutmine

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse § 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses“.

§ 38. Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmine

Eesti Teaduste Akadeemia seaduse § 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“.

§ 39. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui teadus- või ajaloouuring põhineb eriliiki isikuandmetel, siis kontrollib seaduse või muu õigusakti alusel moodustatud eetikakomitee enne uuringu läbiviimist käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. Kui teadusvaldkonnas puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon. Rahvusarhiivis säilitatavate isikuandmete suhtes on eetikakomitee õigused Rahvusarhiivil.“

§ 40. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse muutmine

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse § 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“.

§ 41. Kõrgharidusseaduse muutmine

Kõrgharidusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse keskkonna piisavust õppe-, teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamiseks ning vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale.“;

2) paragrahvi 38 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond“ sõnadega „õppe-, teadus- ja arendustegevus ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse keskkond“.

§ 42. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduse § 683 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 43. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse § 6 lõike 11 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) riikliku statistika tegija ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav avalik-õiguslikust juriidilisest isikust ülikool või teadus- ja arendusasutus seadusega pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks;“.

§ 44. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduse § 30 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) arheoloogia teaduskogu haldav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav juriidiline isik või asutus;“.

§ 45. Muuseumiseaduse muutmine

Muuseumiseaduse § 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesolevat seadust ei kohaldata teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõigete 2, 3 ja 4 tähenduses ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni suhtes.“.

§ 46. Meditsiiniseadme seaduse muutmine

Meditsiiniseadme seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 213 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sõltumatu eetikakomitee (edaspidi eetikakomitee) on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõigete 2,3 ja 4 tähenduses ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse juures tegutsev või teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 26 alusel moodustatud teadlaste ja eri elualade esindajate sõltumatu kogu, kes annab uuringu tegemise kohta arvamusi ning kelle tegevuse eesmärk on tagada uuringus osalejate ohutus, heaolu ja õiguste kaitse.“;

2) paragrahv 213 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõigete 2, 3 ja 4 tähenduses ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse juures tegutseva eetikakomitee töökorra, liikmete arvu ja koosseisu määramise korra ning liikmete volituste tähtaja.“;

3) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui käesoleva seaduse § 213 lõikes 1 nimetatud eetikakomitee ülesandeid täidab teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 26 alusel moodustatud teaduseetika komitee, kehtestab eetikakomitee tasuliste teenuste loetelu, tasu suuruse ning tasu küsimise korra teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 26 lõikes 7 sätestatud määrusega.“;

4) paragrahv 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tervishoiuteenuse osutaja või ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõigete 2, 3 ja 4 tähenduses, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artikli 5 lõike 5 kohaselt või määruse (EL) 2017/746 artikli 5 lõike 5 kohaselt valmistab asutusesiseselt meditsiiniseadmeid (edaspidi asutusesisene valmistaja), avalikustab nende meditsiiniseadmete loetelu oma veebilehel ja esitab loetelu Ravimiametile kümne tööpäeva jooksul veebilehel avaldamisest arvates.“.“

§ 47. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduse § 162 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõigete 2, 3 ja 4 tähenduses ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus või sellega seotud äriühing;“.

§ 48. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse § 50 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) hankelepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning hankija on juriidiline isik või asutus, mis vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele;“.


§ 49. Tallinna Tehnikaülikooli seaduse muutmine

Tallinna Tehnikaülikooli seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusest“;
2) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „sihtevalveeritakse ülikooli teadus- ja arendustegevust teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 202“ tekstiosaga „läbib ülikool temaatilise hindamise vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 18 sätestatule“.

§ 50. Tartu Ülikooli seaduse muutmine

Tartu Ülikooli seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „sihtevalveeritakse ülikooli teadus- ja arendustegevust teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 202“ tekstiosaga „läbib Tartu Ülikool temaatilise hindamise vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 18 sätestatule“;
2) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses“;
3) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“.

§ 51. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse paragrahvi 19 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) mida maksab üliõpilasele avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsev ülikool; riigi või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev rakenduskõrgkool või riigi või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 toodud tingimustele vastav asutus, seoses tema õppe- ja teadustööga;“.

§ 52. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 182 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi poolt teadus- ja arendusasutuse, evalveeritud rakenduskõrgkooli staatuse saanud asutus või ülikool või“;
2) paragrahvi 190 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõigete 2, 3 ja 4 tähenduses teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli kui kutsuja, kuhu välismaalasele teadus- või uurimistöö tegemiseks elamisluba töötamiseks antakse, kohustused lõpevad 180 päeva pärast teadus- ja arendusasutuse või kõrgkooli poolt käesolevas seaduses sätestatud teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli teavitamiskohustuse täitmist või võõrustamislepingu lõppemist.“.

§ 53. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kehtetuks tunnistamine

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 54. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.


Lauri Hussar
Riigikogu esimees


Tallinn, 2024
Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik


Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna reguleerimiseks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus uue terviktekstina. Olemasolev teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu kohaselt sätestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korraldamise, kvaliteedi tagamise, rahastamise, teaduseetika korralduse ja järelevalve alused. Eesmärk on kehtestada terviklik seadus, mis arvestaks muudatusi keskkonnas ja strateegiates seoses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamise ja rahastamisega. Seaduse kehtestamisega saavutatakse senisega võrreldes suurem õigusselgus kõigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni osapoolte jaoks.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ettevalmistamisele eelnenud aruteludes osalesid selleks moodustatud juhtrühm ja kuus töörühma.1 Arvesse on võetud teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjoni ning Teadus- ja Arendusnõukogu suuniseid.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Mariann Saaliste (735 0214; [email protected]), teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhatajad Katrin Kiisler (509 6573; [email protected]) ja Katrin Pihor, teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Kairi Värv (735 4048; [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna juhataja Raina Loom (735 0187; [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunikud Sander Pelisaar, Kirke Treial (730 1080; [email protected]), Kadi Mölder (735 0234; [email protected]) ja õigusnõunik-andmekaitsespetsialist Mirjam Reinthal (735 2405; [email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo OÜ.
1.3. Märkused
Eelnõu koostamisel läbiti järgmised tegevusetapid:
• 2020. aasta kevadel alustas Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse uuendamist, paludes ministeeriumitelt, teadus- ja arendusasutustelt, kõrgkoolidelt, erialaliitudelt ning teistelt partneritelt ettepanekuid seaduse ajakohastamiseks.
• 2020. aasta oktoobris moodustas haridus- ja teadusminister partnerite esindajatest teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise juhtrühma, kelle eesmärk oli töötada läbi põhiprobleemid ning pakkuda võimalikke lahendusvariante, tuvastada analüüside ja uuringute vajadus, samuti eri lahendustega kaasnev ressursikulu ning anda sisend seaduse väljatöötamise kavatsusse. 2020. aasta oktoobris toimus juhtrühma esimene koosolek, mille käigus arutati läbi seaduse muutmise lähtekohad ja lepiti kokku peamised aruteluteemad.
• 2021. aasta jaanuaris arutas juhtrühm töörühmade töö tulemusena koondatud seaduse muutmise vajadusi ja võimalikke lahendusi.
• Peale juhtrühma moodustati asutuste esindajatest kuus töörühma. Teemade valikul võeti aluseks partneritelt laekunud ettepanekud. Temaatilised töörühmad on järgmised: teadus- ja arendustegevuse riikliku korraldamise töörühm, teadus- ja arendustegevuse rahastamise töörühm, teadus- ja arendusasutuste tegevuse töörühm, teaduseetika töörühm, avatud teaduse töörühm ning seaduse üldise ülesehituse töörühm.
• Töörühmade töö tulemuste põhjal valmis mais 2021 seaduse väljatöötamiskavatsus2. Selles toodi esile probleemid ja nende võimalikud lahendused, mille teaduspoliitika komisjon ning Teadus- ja Arendusnõukogu heaks kiitsid. Väljatöötamiskavatsus saadeti juunis 2021 huvirühmadele, et saada neilt tagasisidet.
• Väljatöötamiskavatsuse ja sellele eri huvirühmadelt laekunud tagasiside põhjal valmis seaduse eelnõu ning seletuskirja tekst.
• Eelnõu teksti arutati 2022. aasta esimesel poolel töörühmades, teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjonis ning Teadus- ja Arendusnõukogus. Laekunud ettepanekute põhjal täiendati eelnõu ja seletuskirja teksti ning valmisid rakendusaktide kavandid.
• Eelnõu saadeti 2022. aasta novembris ametlikule kooskõlastusele eelnõude infosüsteemi ja jaanuaris 2023 Riigikantseleile Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks. Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise ja selle menetlus lõppes XIV Riigikogu koosseisu tegevuse lõppemisega.
• 2023. ja 2024. aastal jätkati eelnõu ettevalmistamist ning toimusid ka arutelud sihtrühmadega.

Eelnõu on puutumuses Riigikogu menetluses oleva meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (pädevuse andmine Ravimiametile) eelnõuga (448 SE). Käesolevas eelnõus on arvestatud eelnõuga (448 SE) tehtavaid muudatusi.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega riigiabi regulatsiooni puudutavate sätete osas.
Selleks et eelnõu seadusena vastu võtta, on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 kohaselt vajalik Riigikogu häälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Kehtiv teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (TAKS) võeti vastu 1997. aastal ja käesoleva seaduse muutmise alguseks on seda muudetud üle 20 korra. Kuigi seadust on pidevalt ajakohastatud, on paljude muudatuste tulemusel seaduse fookus hajunud, seadus on raskesti jälgitav ja vajab seetõttu tervikuna korrastamist. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse viimane kehtiv redaktsioon jõustus 1. septembril 2019.

TAKS-iga 1990-ndatel loodud teadus- ja arendustegevuse riiklik juhtimissüsteem ei ole tänapäeva oludes enam piisavalt tõhus ega mõjus. Juhtimissüsteem peaks edaspidi toetama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika sidusust ja mõjusust, et toetada majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamist, sh majandusstruktuuri muutmist teadmusmahukamaks. Senine rahastamismudel ei toeta selle kajastamist, millist teadussuundade arengut ja milliseid tulemusi riik ootab, lähtudes enda seatud prioriteetidest. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine eri osaliste poolt on ebaselge, samuti on ebamäärane rahastamisvahendite otstarve ja ligipääs neile. Seaduses on kajastamata teaduseetika ja avatud teaduse korraldamise teemad ning osaliste vastutus.
Nendel põhjustel on algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse uuendamine. Seaduse uuendamise eesmärgid on korrastada seadus tervikuna ning viia see kooskõlla muutunud ootustega teadus- ja arendustegevusele (TA tegevus), täpsustada seaduses TA rahastamise põhimõtteid ning võimaldada TA rahastamises senisest rohkem tulemusjuhtimist ja suunatust. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (edaspidi TAIKS) jääb alles eraldiseisva seadusena, olles üldseadus teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste jaoks. Seaduses sätestatakse selgemalt teadus- ja arendustegevuse süsteemi osalised, nende rollid ning vastutus süsteemis. Seaduse koostamisel lähtutakse õigusloome heast tavast. Reguleeritakse minimaalselt vajalik ning keskendutakse lubava ja soosiva, mitte keelava raamistiku loomisele.
2.1. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad
TAIKS-is sätestatu tugineb põhiseadusele, mille §-s 38 on sätestatud, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ning ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Akadeemilise vabaduse põhieesmärk on saada ja levitada teadmisi ning vabadus peab tagama, et teadlane lähtuks oma töös teadusmetoodikast, mitte poliitilisest, ühiskondlikust, majanduslikust ega muust välissurvest. Akadeemilise vabaduse isikulises kaitsealas on nii teadlased kui ka teadusasutused ja ülikoolid3.
Ülikooli ja teadusasutuse autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. See õigus kaitseb ülikoole ja teadusasutusi välise, iseäranis riigi liigse sekkumise eest ning ühtlasi toimib institutsioonilise garantiina. Institutsiooniline autonoomia tähendab piisavat iseseisvust selles, mis puudutab sisemist organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri, ressursside asutusesisest jagamist ja ressursside hankimist erasektorist, oma töötajaskonna värbamist ning tingimuste seadmist õppetööks, eriti aga teadus- ja õpetustegevuse vabadust.
Autonoomia kaitsmise kõrval pannakse põhiseaduse § 38 lg-s 2 seadusandjale kohustus reguleerida ülikoolide ja teadusasutuste korraldust. Lihtreservatsioonist tulenevalt on seadusandjal märkimisväärne otsustusruum. Piiranguks peab eksisteerima piisav õigustus. Näiteks on riigil õigus teadusasutuse tegevust suunata rahastamisprioriteetide kindlaksmääramise teel. Õigustavaks asjaoluks on riigi huvi tagada teadus- ja arendustegevus riigi majanduse ja teiste oluliste valdkondade seisukohalt prioriteetsetes valdkondades4. Kaaluka avaliku huvi tõttu on lubatav riiklik järelevalve ülikoolide üle, nende evalveerimine jm kvaliteedi kontrollimine. Kvaliteedi hindamisel on paratamatu kriteeriumide avatus, seadusega ei ole võimalik jäigalt fikseerida eeldusi, millest lähtudes teadusasutus evalveerituks loetakse5. Põhiseaduse § 38 lg-s 2 nõutakse, et ülikoolide ja teadusasutuste korraldus tagaks piisava rahastamise ning määratleks riikliku rahastamise tingimused. Nii akadeemiline vabadus kui ka institutsionaalne autonoomia ei oleks täielikud, kui teadlastel, ülikoolidel ja teadusasutustel puuduksid vahendid teadusuuringute tegemiseks ning õpetamiseks. Alus- ja rakendusuuringute erisusi arvestades on riigil kohustus toetada alusuuringute tegemist teadusasutustes, sest nendeks uuringuteks erasektorist vahendite leidmine ei ole tõenäoline. Sama kehtib rahvusteaduste kohta, mille edendamine on Eesti rahvuskultuuri ja omariikluse püsimajäämise eeldus6.
Teaduseetika ja teaduse hea tava sätete puhul lähtutakse muu hulgas põhiseaduse §-st 18, milles on sätestatud, et kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Meditsiini- ja teaduskatsed on lubatud, kui neisse kaasatud inimesed on vabad oma valikus katses osaleda. Rahvusvahelisel tasandil on oluline õiguslikult siduv dokument, mis reguleerib bioloogia ning meditsiinivaldkonna uuringuid, inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon (nn Oviedo konventsioon, ETS No. 164). Oviedo konventsiooni artiklis 16 on katsealuse isiku kaitseks loetletud tingimused, millele peab vastama inimesel teostatav uuring. Muu hulgas on nõutud, et mitme eriala asjatundjad oleks hinnanud uuringu eetilist külge ning uuringukava oleks kinnitanud pädev instants (Oviedo konventsiooni art 16(iii)). Konventsiooni seletuskirja kohaselt peab uuringu eetilisele poolele hinnangu andmisel lähtuma Oviedo konventsiooni artiklis 2 sätestatud põhimõttest, et inimese huvid ja heaolu kaaluvad üles puhtühiskondlikud ning -teaduslikud huvid. Eestis on õiguslikult reguleeritud mitmete inimuuringute eetiliste aspektide hindamine. Eestis tehtavateks ravimiuuringuteks on vaja saada kliiniliste uuringute eetikakomitee kooskõlastus (RavS-i § 992)7. Meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemiseks on vaja uuring kooskõlastada sõltumatu eetikakomiteega (MSS-i § 22). Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukoguga tuleb kooskõlastada uuringud, mis on seotud tervise infosüsteemi andmete töötlemise (TTKS-i § 594) või geenivaramu andmete ja proovide töötlemisega (IGUS‑i § 29).
Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 58 on sätestatud HTM-i valitsemisala, sealhulgas teaduspoliitika kavandamine ja vastava valdkonna korraldamine ning õigusaktide eelnõude koostamine, ning §-s 63 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisala, sealhulgas ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine. Teadus- ja arendustegevus toimub sisuliselt ka teiste ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutustes. Täidesaatva riigivõimu ülene teaduspoliitika kavandamine on aga HTM-i pädevuses.
Teadus- ja arendustegevuse korraldust reguleerib TAIKS, mis määratleb teadus- ja arendustegevuse korralduse alused, kindlustab teadus- ja tehnoloogialoome kui eesti kultuuri ja majanduse koostisosa säilimise ning edasise arengu õiguslikud alused. Seadus koosneb seitsmest peatükist: üldsätted, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine, teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamine, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine, teaduseetika korraldus, järelevalve ning rakendussätete peatükk.
Teadus- ja arendustegevust puudutavaid norme on ka kõrgharidusseaduses (KHaS), mille 5. peatükis käsitletakse akadeemiliste töötajate ametikohti, töösuhteid, atesteerimist, vaba semestrit, puhkust ning emeriteerumist. Kehtiva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega on seotud 25 rakendusakti, millest 4 on Vabariigi Valitsuse määrused ning 21 ministri tasandi määrused (millest omakorda 15 on teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri määrused).
Teadus- ja arendustegevuse valdkonna strateegiline alusdokument on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–20358 (edaspidi TAIE strateegia), kus peale teadus- ja arendustegevuse käsitletakse ühises raamistikus ka innovatsiooni ja ettevõtlust, et luua nende valdkondade vahel senisega võrreldes rohkem sünergiat ja sidusust. TAIE strateegia üldeesmärk on suurendada Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ning majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja muu maailma arenguvajadustele. TAIE strateegia aitab omakorda täita riikliku strateegia „Eesti 2035“ eesmärke, kus muu hulgas on sihtidena sõnastatud Eesti arenguvajaduste lahendamine ning tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv.
2.2. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse kavandatav struktuur
Eelnõu koostamisel on lähtutud sellest, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse ülesehitus oleks võimalikult õigusselge ning et reguleeritud oleks ainult minimaalselt vajalik. Erinevad teemad on koondatud terviklikesse peatükkidesse. Teemad, mis ei vaja reguleerimist seaduse tasandil, on reguleeritud alamaktides. Seaduse keskmes on eri osaliste rollid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisel ja läbiviimisel, samuti teadussüsteemi rahastamine. Seaduses käsitletakse innovatsioonisüsteemi koostoimes teadus- ja arendustegevuse korraldamise süsteemiga ning kavandatav juhtimissüsteem toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika sidusust ja mõjusust majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamisel.
Eelnõu koostamise käigus otsustati muuta seaduse pealkirja, lisades sõna „innovatsioon“, et pealkiri oleks paremini kooskõlas seaduse sisuga, mis kajastab nii teadus- ja arendustegevuse kui ka innovatsiooni korraldust.
Käesoleva seaduse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus.
Kavandatavas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses on seitse peatükki:
1. „Üldsätted“;
2. „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine“;
3. „Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamine“;
4. „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine“;
5. „Teaduseetika korraldus“;
6. „Järelevalve“;
7. „Rakendussätted“.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja viiekümne neljast paragrahvist. Esimeses peatükis tuuakse esile üldsätted. Teises peatükis selgitatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikku korraldust ning eri osaliste ülesandeid seoses teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni korraldusega. Kolmandas peatükis esitatakse teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist puudutav regulatsioon. Neljandas peatükis käsitletakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist. Viiendas peatükis on toodud teaduseetika korraldust puudutavad sätted. Kuuendas peatükis vaadeldakse järelevalvet ja seitsmendas peatükis kirjeldatakse seaduse rakendamist.
3.1. Üldsätted
Esimeses peatükis sätestatakse seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala, peamised teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse osapoolte ning teaduseetikaga seotud mõisted ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni põhimõtted.
Seaduses on lähtutud Eesti Vabariigi põhiseadusest, eelkõige §-s 38 sätestatust. Selles paragrahvis on sätestatud, et teadus ja selle õpetused on vabad ning teadusasutused autonoomsed. Samuti lähtutakse põhiseaduse §-s 18 sätestatust, mille kohaselt ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.
Eelnõu § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
Eelnõu §-s 1 on sätestatud seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses on sätestatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse, rahastamise ja järelevalve alused.
Eelnõu § 2. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
Antud paragrahvis on sätestatud eelnõus kasutatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud olulisemad mõisted.
Mõistete määratlemisel on võimalust mööda lähtutud rahvusvaheliselt tunnustatud ja laialt kasutuses olevatest dokumentidest, näiteks OECD Frascati käsiraamatust9 ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikust10.
Teadus- ja arendustegevuse mõiste on defineeritud vastavalt Frascati käsiraamatule. Käesoleva eelnõuga ei piirata isikute või asutuste ringi, kes saavad teadus- ja arendustegevusega tegeleda. Vastavalt põhiseaduse §-le 18 on teadus ja kunst ning nende õpetused vabad.
Innovatsiooni all mõistetakse eelnõus teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel põhinevat innovatsiooni, mis kuulub ka rahvusvahelises mõisteruumis teadus- ja arendustegevuse alla, pidades sealjuures silmas, et OECD Oslo käsiraamatu järgi on innovatsiooni mõiste laiem kui TAIKS-is esitatu, hõlmates rohkem kategooriaid (turundus- ja protsessiinnovatsioon jt), millele ei pruugi olla eelnenud teadus- ega tehnoloogilist arendustegevust. Innovatsiooni kitsam käsitlus seaduses tuleneb Teadus- ja Arendusnõukogu 15.02.2022. aasta otsusest11. Antud paragrahvis on käsitletud ka teadmussiirde mõistet, mis on seotud nii teadus- ja arendustegevuse kui innovatsiooniga. Teadmussiire on määratletud vastavalt komisjoni teatisele teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikule12 kui protsess, mille eesmärk on omandada, koguda ja jagada väljendatavaid ja vaiketeadmisi. Vaiketeadmised on teadmised, mida inimesed on oma tegevuse kaudu saadud kogemustest õppinud.
Eelnõu § 3. Teadus- ja arendustegevuse osapooled
Teadlase mõiste on määratletud Frascati käsiraamatu alusel. Selle kohaselt kuuluvad teadlaste hulka ka juhid ja administraatorid, kes on kaasatud teadlase töö teadus- ja tehniliste aspektide planeerimisse ning juhtimisse. Ka doktorandid kuuluvad teadlase mõiste alla, kuna nad tegelevad teadus- ja arendustegevusega luues uusi teadmisi. Teised teadus- ja arendustegevuse personali alla kuuluvad isikud on tehnikud ja tugiteenuste osutajad, kuid neid seaduses ei määratleta.
Eelnõus sätestatakse, millist asutust loetakse teadus- ja arendusasutuseks (edaspidi TA-asutus). TA-asutuse staatuse saab asutus, mis on saanud evalveerimisel positiivse tulemuse. Evalveerimise läbinud rakenduskõrgkoolid saavad evalveeritud rakenduskõrgkooli staatuse. Ülikooli mõiste on avatud kõrgharidusseaduse §-s 20, mille lõike 1 kohaselt on ülikool õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, millele on antud õppeõigus kõrgharidustaseme kolmel astmel. Ülikooli oluline tunnus on kõrgharidusseaduse kohaselt doktoriõppe õiguse omamine, mis omakorda põhineb evalveeritud TA tegevusel. Käesoleva seadusega ülikoolide staatust ei muudeta.
Eelnõu § 4. Teaduseetika
Lisaks teaduseetika mõistele defineeritakse antud paragrahvis ka teaduse hea tava ja üldtunnustatud teaduseetika normid. Teaduseetika mõiste sõnastamisel on arvesse võetud Ameerika Ühendriikide Riiklike Terviseinstituutide määratlust. Mõiste defineerimisel on lähtutud põhimõttest, et teaduseetika alla kuulub nii uurimistöö eetika kui ka teadlase kutse-eetika.
Teaduse hea tavana mõistetakse käesoleva seaduse raames kõiki teaduseetika raamdokumente, milles teadussüsteemi osapooled on kokku leppinud teaduseetika tegevuspõhimõtted. Teaduse hea tava alla kuuluvad näiteks Eesti „Hea teadustava“13 ning „Euroopa teaduseetikakoodeks“14.
Üldtunnustatud teaduseetika normide mõiste alla on hõlmatud nii teadlastele ja teadustööle kehtivad üldised eetilised normid (ausus ja objektiivsus, õiglus, austus, avatus, vastutus jt) kui ka teadustöö valdkonnast tulenevad spetsiifilised eetilised normid. Näiteks eetilised normid, mis reguleerivad inimeste või loomadega läbiviidavate teadusuuringute korraldamist. Üldtunnustatud teaduseetika normid sõnastatakse teaduse hea tava raamdokumentides.
Eelnõu § 5. Teadus- ja arendustegevuse põhimõtted
Selles paragrahvis sätestatakse põhimõtted, mis kehtivad kõikide TA tegevusega seotud osaliste kohta. Põhiseaduse §-s 38 on sätestatud põhimõte, et teadus ja selle õpetused on vabad, ning seaduses on täpsustatud, mida akadeemilise vabaduse all silmas on peetud. Teadlasel on vabadus iseseisvalt valida uurimisteemasid ja -meetodeid, samuti otsustada teadustulemuste levitamise üle. See tähendab, et teadlane peab oma töös lähtuma teadusmetoodikast, mitte poliitilisest, ühiskondlikust, majanduslikust jm välisest survest. Teadustegevuse sisu ja tulemusi ei tohi suunata ühiskondlik-poliitiline kasuarvestus15. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on muu hulgas öeldud: „Teadustegevus toimub nii avalikus kui ka erasektoris (nt ettevõtete uurimis- ja arendustegevuse raames). Kuid riik ei ole kohustatud asuma tegevusse, et tagada erasektoris tegutsevatele teadlastele akadeemiline vabadus. Akadeemiline vabadus ei hõlma erasektoris töötavaid teadlasi, nende teadlaste ülesanded määratakse kindlaks töösuhetes, mitte ei ole teadlase enese otsustada. Seega ei ole teadlasel võimalik erasektoris töötades oma teadustulemusi ühiskonnas vabalt tutvustada, kui seda piiravad ettevõtjaga sõlmitud lepingu tingimused. Kuid ka erasektoris tehtava TA tegevuse puhul on teadlasel õigus valida TA tegevuse läbiviimise viise ja meetodeid“.
Euroopa teadlaste hartas16 on uurimistöö vabadust käsitletud järgmiselt: teadlased peaksid oma teadustöös keskenduma inimkonna hüvangule ning teaduslike teadmiste piiride avardamisele, kasutades selleks sõna- ja mõttevabadust ning vabadust määrata meetodid, mille abil probleemid lahendatakse, kooskõlas tunnustatud eetiliste põhimõtete ja tavadega. Hartas on muu hulgas öeldud, et teadlased peaksid tunnistama sellise vabaduse piiranguid, mis võivad kerkida esile konkreetse teadustöö asjaolude (sealhulgas järelevalve/juhendamine/juhtimine) või tegevuspiirangute, nt eelarve või taristu tõttu või – eriti tööstussektoris – intellektuaalomandi kaitsega seotud põhjustel. Nimetatud piirangud ei tohi siiski minna vastuollu eetiliste põhimõtete ja tavadega, millest teadlased peavad kinni pidama.
Teiseks on seadusesse toodud põhimõte, mille kohaselt tuleb TA tegevuse elluviimisel lähtuda üldtunnustatud teaduseetika normidest ja teaduse heast tavast. See põhimõte kehtib ühetaoliselt kõigi osaliste kohta, kes Eesti Vabariigi õigusruumis TA tegevusega tegelevad. Üldtunnustatud teaduseetika normid on üldnimetus tegevuspõhimõtete, tavade, reeglite ja juhiste kohta, mis suunavad ja juhivad teadlaste tegevust uurimistöö tegemisel, teadlaste omavahelisi suhteid teaduskogukonnas ning teadlaste suhteid laiemalt kogu ühiskonnaga. Üldtunnustatud teaduseetika normid lepitakse kokku ja sõnastatakse eetikakoodeksis või heas tavas. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt kutseala kutse-eetika normide või organisatsioonis kehtestatud kõlbeliste ja sotsiaalsete põhimõtete kirjapandud kogu. Teaduse hea tava hõlmab ka head teadustava17, mis on Eesti TA-asutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide omavaheline kokkulepe selle kohta, millist käitumist teadlastelt oodatakse ning missugune on teadusasutuse vastutus hea teaduse tagamisel, aidates nõnda suurendada teaduse usaldusväärsust üksikisiku ja üldsuse silmis. Teaduseetika täpsem regulatsioon kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
Kolmas TA tegevuse põhimõte on avalikest vahenditest rahastatud TA tegevuse tulemuste ja andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. See tähendab, et avaliku rahastuse toel loodud TA tegevuse tulemused ning väljundid, mis üldjuhul tähendavad teaduspublikatsioone ja ‑andmeid, on vaikimisi avalikkusele kättesaadavad. Eranditeks on juhud, kus tulemusi ei saa avalikuks teha eriliiki isikuandmete, intellektuaalomandi või ärisaladuse kaitse tõttu või kui mõni muu õigusakt, kokkulepped või tingimused välistavad tulemuste avalikustamise. Täpsemad tingimused teadustulemuste avalikustamise kohta sätestatakse dokumendis „Avatud teaduse põhimõtted“, mille kinnitab haridus- ja teadusminister. Põhimõtted kehtestatakse nn pehme regulatsioonina, mis on ühenduslüli TAIKS-i ning TAIE arengukava vahel, eesmärgiga toetada avatud teaduse põhimõtete rakendamist, et parandada teadustulemuste ja -andmete kättesaadavust ning kasutamist nii teadlaste, ettevõtjate kui ka kodanike poolt. Põhimõtteid ei ole mõistlik kehtestada määruse vm õigusaktina, kuna selles on nii regulatiivse kui ka pigem sisulisema iseloomuga tegevusi ja eesmärke: ühelt poolt teaduspublikatsioonide ja -andmete kättesaadavaks tegemise tingimused, teisalt eesmärgid avatud teadusega seotud kommunikatsioonis, oskuste arendamises ja teadustöö hindamises.
§-s 5 toodud põhimõtted ei kehti ainult TA tegevuse elluviijate, st teadlaste kohta, vaid puudutavad ka teisi süsteemi osalisi, kes peavad neid põhimõtteid arvestama TA tegevuse ja innovatsiooni poliitika kujundamisel, TA tegevuse rahastamisel ning TA tegevuse ja innovatsiooni meetmete kujundamisel – TA tegevust ellu viiv asutus, rahastav organisatsioon, riik.
3.2. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine
Eelnõu väljatöötamise käigus sõnastati seaduse muutmise eesmärgina sellise regulatsiooni kujundamine, mis võimaldaks suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) poliitika mõju ja toetust riigi strateegiates sätestatud majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamisele, sh majandusstruktuuri teadmusmahukamaks muutmisele. Muudatused toetavad TAI süsteemi juhtimise senisest suuremat sidusust ja koordineeritust. Süsteemi osaliste vastutus ja ülesanded moodustavad seaduse vaates ühtse terviku. TAI riikliku korraldamise osaliste all mõeldakse asutusi ja institutsioone ning kogusid, kes suunavad ja rakendavad TAI poliitikat, samuti korraldavad TAI tegevusi. TA-asutusi ning ülikoole ja rakenduskõrgkoole kui teadus- ja arendustegevuste elluviijaid on käsitletud seaduse 1. peatükis. TAI riikliku süsteemi osa on ka Eesti Teadusinfosüsteem, samuti teaduseetika komitee.
TAI poliitika peamised suunad on kajastatud vastavates strateegiates. TAIE arengukava 2021-203518 (edaspidi TAIE strateegia) järgi on poliitika fookuses suurendada TA tegevuse ja innovatsiooni koostoimes Eesti ühiskonna ja majanduse heaolu ja tootlikkust ning pakkuda lahendusi Eesti ja muu maailma arenguvajaduste rahuldamisele. TAI riikliku korraldamise osaliste roll on kujundada TAI poliitikat viisil, mis võimaldaks täita strateegiates seatud eesmärke ning tagada eesmärkide täitmiseks vajalike ressursside ja tingimuste olemasolu.
2018. aastal Riigikantselei juures töötanud ning Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi konkurentsivõimet ja arengupotentsiaali analüüsinud rakkerühma raportis19 on välja toodud vajadus täpsustada TAI riikliku korraldamise institutsionaalset struktuuri. Rakkerühma raportis on soovitusena nimetatud, et Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tuleb ettevõtluspoliitika ja TAI poliitika omavahel tugevamalt siduda ühise strateegilise juhtimise kaudu. TAIE strateegia näeb ette, et eri kogusid ja komisjone on tulevikus vähem, samas tuleb tagada komisjonide esinduslikkus ja töövõime.
Eesti TAI süsteemi eksperdiraportis20 on soovitusena välja toodud valitsemissüsteemi edasiarendamine, mis võimaldaks adekvaatselt koordineerida TA tegevuse ja innovatsiooni poliitikat riigi tasandil. Ekspertide hinnangul on vaja saavutada kooskõla strateegia tasandi ja selle elluviimise planeerimise vahel, parandades koordinatsiooni nii ministeeriumite üleselt kui ka ettevõtete, valitsuse ja TA süsteemi vahel. Samuti on tähelepanu juhitud vajadusele koordineerida TA tegevuse ja kõrghariduse vastavust ühiskonna vajadustele, mis eeldab ka valdkondlike ministeeriumite suuremat sekkumist.
Eelnõu ettevalmistamisel arutasid töörühmad, kas peale Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni on vaja seaduse tasemel reguleerida ka valitsemisalade TA tegevuse kavandamist ja elluviimist koordineerivat TAI koordinatsioonikogu. Koordinatsioonikogusse kuuluvad iga ministeeriumi haldusala TA tegevuse korraldamise eest vastutav isik, näiteks ministeeriumi teadusnõunik, ning TA tegevuse poliitika ja innovatsioonipoliitika rakendusüksuste esindajad. Ministeeriumi esindajad koordineerivad oma ministeeriumi haldusalas olevat TA tegevust, osalevad arengukava programmide koostamisel ning vahetavad omavahel riigieelarve planeerimisprotsessis, ülevaadete ja aruannete koostamisel olulist teavet. Koordinatsioonikogu juhivad TA tegevuse ja innovatsiooni eest vastutavate ministeeriumite asekantslerid. Eelnõu ettevalmistamisel leiti siiski, et ametnike tasandil tegutsevat koordinatsioonikogu ei ole vaja seadusesse tuua. Õigusloome senise praktika kohaselt täitevvõimu siseseid, ametnikest koosnevaid nõuandvaid ja koordineerivaid kogusid seaduse tasemel ei reguleerita. Eelnõu ettevalmistamisel olid sellel seisukohal nii Riigikantselei kui Justiitsministeerium. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele võib minister oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada täiendavalt nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra.
Eelnõu § 6. Vabariigi Valitsuse ülesanded põhinevad Vabariigi Valitsuse seadusel, mille kohaselt on Vabariigi Valitsuse pädevuses teostada täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Vabariigi Valitsuse pädevuses on kujundada Eesti eeldusi, tingimusi ja vajadusi arvestavat poliitikat, mis tagaks TAI süsteemi kui terviku toimimise. Võrrelduna kehtiva seadusega on Vabariigi Valitsuse ülesannete hulka lisatud innovatsioonipoliitika kujundamine. Vabariigi Valitsuse ülesannete hulgas on Eesti osalemise otsustamine rahvusvahelises TA koostöös ja riiklike teaduspreemiate määramine. Eesti riigi osalemise all rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases koostöös on silmas peetud näiteks osalemist Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi tegevustes, näiteks partnerlustes, rahvusvahelistes teadustaristutes jne, aga ka teistes rahvusvahelise koostöö algatustes, milles riik võtab olulisi rahalisi kohustusi. Riigi teaduspreemiad määratakse Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest. Olulise ülesandena on seaduses sätestatud valdkonna arengukavade kinnitamine ning põhitegevusena TA tegevusega tegelevate valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ümberkorraldamise ja lõpetamise kohta seisukoha esitamine. Seni kehtinud TAKSi kohaselt on Vabariigi Valitsuse ülesandeks olnud ka riigi teadus- ja arendusasutuste moodustamine, kuid asutused luuakse reeglina valdkondlike ministeeriumite poolt ning seega ei ole nende moodustamine Vabariigi Valitsuse ülesanne. Vabariigi Valitsust nõustab tema ülesannete täitmisel Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu. Volitusnorm teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni ülesannete, moodustamise korra ja töökorra kehtestamiseks on toodud §-s 8.
Eelnõu § 7. Kehtivas seaduses sätestatud Teadus- ja Arendusnõukogu nime ning ülesandeid muudetakse. Nõukogu nimeks saab Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu (TAIP) ning muutuvad ka kogu ülesanded. Säilib põhimõte, et tegemist on nõuandva koguga, mis toetab Vabariigi Valitsust TA tegevuse ning innovatsiooni poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. Peale TA tegevuse on nõukogu pädevuses selgelt välja toodud innovatsioonipoliitika. Innovatsioonipoliitika vastutusala lisandumine on oluline muudatus, mis võimaldab siduda TA tegevuse poliitika (HTMi vastutusalas) ning innovatsioonipoliitika (MKMi vastutusalas) ühtseks tervikuks ning tagada sellega TA tegevuse tulemuste rakendamise ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Uue ülesande ja vastutusala lisandumise tõttu muudeti ka nõuandva kogu nimetust. TAIP põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
2021. aasta alguses Teadus- ja Arendusnõukogu tellimusel valminud raportis „Teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni strateegiline juhtimine ja Teadus- ja Arendusnõukogu roll selles“21 toodi välja, et Teadus- ja Arendusnõukogu võiks pühendada enam tähelepanu strateegilise tähendusega küsimustele. Probleemiks peeti seda, et seadusest tulenevad teemapunktid jõuavad Teadus- ja Arendusnõukogu seisukohavõtuks üldjuhul lõpetatud kujul ja ajakriitilisena, mis üldjuhul jätab vähe otsustusruumi; samuti, et Teadus- ja Arendusnõukogu töölaual olevad küsimused on killustatud ning puudub ülevaade kogu valdkonna hetkeseisust. Raport soovitab Teadus- ja Arendusnõukogu mõju suurendamiseks keskenduda strateegilistele küsimustele, vältida sekkumist ministeeriumide otsustuspädevusse ning tagada arutelupunktide kvaliteetsem ja aegsam ettevalmistamine, sh ad hoc-töörühmade moodustamise toel. Ülesannete loetlemine seaduse asemel põhimääruses võimaldab muutuvatele vajadustele paindlikumalt reageerida ning luua tugevam side Teadus- ja Arendusnõukogu arutelude ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi vahel.
Nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt on toimunud nihe riigi suuremale sekkumisele TA tegevuse valdkonna suunamisel, samas kui varem on lähtutud arusaamast, et teadus on eelkõige autonoomsete TA-asutuste vastutusvaldkond ning arendustegevus põhineb ettevõtete huvidel. Enamikus OECD riikides on olemas TAI nõukogud, mille pädevuses on valitsuste ja ministeeriumite nõustamine ning prioriteetide seadmine, osas riikides ka poliitika koordinatsioon, seire ja hindamine ning eelarve küsimused. Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu loomisel on lähtutud eelkõige Soome eeskujust.
Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu tegevuse alused, ülesanded ning töökorraldus kehtestatakse nõukogu põhimäärusega. Kehtivas TAKSis on Teadus- ja Arendusnõukogu ülesanded sätestatud seaduses, kuid paindlikkuse huvides on ülesanded viidud rakendusakti tasandile ning seaduses on üksnes Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu tegevuse põhieesmärk. Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu esimees on peaminister ning nõukokku kuuluvad ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavad ministrid. Lisaks nimetab Vabariigi Valitsus nõukokku teised liikmed vastavalt nõukogu põhimäärusele. Koosseisu puudutavad täpsemad sätted sisalduvad samuti põhimääruses.
Eelnõu § 8. Seniste teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni asemel sätestatakse seaduses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon. TAI valdkondi juhitakse edaspidi ühiselt, mis toob kaasa tihedama koostöö TA tegevuse ning innovatsiooni eest vastutavate ministeeriumite vahel. Juhtkomisjon on samuti nõuandva organi rollis ning annab nõu TA tegevuse ja innovatsiooni eest vastutavatele ministritele. Juhtkomisjoni kuuluvad teadussüsteemi, ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad ning juhtkomisjoni koosseisu kinnitab kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus. Sarnaselt eelnõu väljatöötamise ajal kehtinud teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele on siin mõeldud isikuid, kes on oma valdkonnas tuntud ning soovivad kaasa rääkida teaduspoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Juhtkomisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus, määruses sätestatakse ka täpsem töökorraldus ja tööjaotus ministeeriumite vahel.
Eelnõu § 9 lõiked 1 ja 2. Sarnaselt kehtivale seadusele kirjeldatakse selles paragrahvis kõikide ministeeriumite (eelnõus nimetatud „ministeerium“) ülesanded seoses TA tegevuse ja innovatsiooniga. Kõikide ministeeriumite ülesanne on jätkuvalt kavandada ja ellu viia oma valitsemisalale tarvilikku TA tegevust ning innovatsiooni lähtuvalt riigi ja konkreetse valdkonna ministeeriumi valitsemisala strateegilistest sihtidest ning TAI valdkonna terviklikust toimimisest. Eelnõus on toodud ka ministeeriumite roll pidada silmas teadmistepõhise poliitikakujundamise põhimõtteid, mis tähendab, et valdkondliku poliitika kujundamine peab olema tõenduspõhine, tuginema läbiviidud uuringutel ja analüüsidel. TA tegevuse ja innovatsiooni poliitika kujundamine on vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele TA tegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministeeriumite ülesanne. Rahvusvahelise koostöö korraldamisel on ministeeriumi vastutusel – juhul kui ministeerium peab vajalikuks vastavas koostöös osaleda – ka koostöö rahastamine.
Seaduses on täpsustatud ministeeriumite ülesandeid seoses valitsemisala riigieelarveliste TA vahendite kavandamise ja planeerimisega. Ministeeriumitel on õigus anda välja sihttoetusi valitsemisalale tarviliku TA tegevuse ja innovatsiooni rahastamiseks, samuti anda koostöös TA tegevuse poliitika rakendusüksusega välja uurimistoetusi. Samuti võivad ministeeriumid kasutada teisi võimalusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks, mida näevad ette teised õigusaktid. Lisaks on ministeeriumite ülesanne esitada TA tegevuse eelarve ja selle täitmise kohta ülevaateid TA tegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile. Eelarve ja ülevaadete kogumise eesmärk on saada tervikpilt riigieelarvest rahastatavast TAI tegevusest, anda sisend riigi eelarvestrateegia protsessi (kavandatud TA kulude arvestus suhtena SKP-sse) ja panna ühtsetel alustel kokku riiklik GBAORD (Government Budget Appropriations or Outlays for R&D) andmestik. Kõigi ministeeriumite ülesannete hulka kuulub muu hulgas oma valitsemisalas rahastatud uuringute tulemuste kättesaadavaks tegemine vastavalt avaliku teabe seaduses sätestatule (§ 28 lg 1 p 18). Ministeeriumite uuringute ja analüüside andmed tuleb edaspidi avalikustada ja hoida ajakohasena Eesti Teadusinfosüsteemis. Senini ei ole ministeeriumite vahel ühiselt kokku lepitud keskkonda, kus ministeeriumite tellitud uuringute teavet ja lõpparuandeid avaldada. See on kaasa toonud olukorra, kus riigi tellitud uuringuid ja nende tulemusi on raske leida. Samuti on esinenud dubleerimisoht, kuna ei ole teada, milliseid uuringuid ja analüüse on teistes valitsemisalades juba tellitud. Eelnõu § 9 lõike 2 punktis 5 esitatud sätte eesmärk on tagada, et kõik riigi tellitud analüüsid ja uuringud oleksid edaspidi ühest kohast leitavad, ning ministeeriumid vastutavad selle eest, et nende valitsemisala teave oleks Eesti Teadusinfosüsteemis ajakohane.
Eelnõu § 9 lõikes 3 käsitletakse TA tegevuse eest vastutava ministeeriumi ülesandeid TA tegevuse valdkonnas. Riikliku teaduspoliitika kavandamise, TA tegevuse korraldamise ja vastavate õigusaktide ettevalmistamise eest vastutav ministeerium on määratud Vabariigi Valitsuse seadusega. Neid ülesandeid täidab TA valdkonna eest vastutav ministeerium ministeeriumite üleselt. Ülesannetega kaasneb kohustus koordineerida ministeeriumite TA rahastamise korraldust, mis siiski ei tähenda sekkumist ministeeriumite valikutesse konkreetsete TA tegevuste toetamisel. Muuhulgas korraldab TA tegevuse eest vastutava ministeerium selleks TAI koordinatsioonikogu tööd ja TAI tegevuskavade hindamist, juhib TA tegevuse tellimise ja teadusnõustamise ühtsete praktikate väljatöötamist jne.
Uue ülesandena võrreldes kehtiva seadusega on sätestatud TA valdkonna eest vastutava ministeeriumi ülesanded seoses teaduseetika süsteemi toimimise tagamisega, teaduseetika valdkonna täpsem korraldus sätestatakse vastavas alamaktis. Lisaks korraldab TA valdkonna eest vastutav ministeerium TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide rahastamist riigieelarvest, koordineerib riiklikul tasandil rahvusvahelist TA-alast koostööd, korraldab asutuste ja juriidiliste isikute TA tegevuse kvaliteedi hindamist ning TA valdkonna riiklikke konkursse. TA-asutuste rahastamise all on siinkohal mõeldud eelkõige asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust riigi ja avalik-õiguslikele, mittetulundusühingute ja sihtasutustena tegutsevatele TA-asutustele, ülikoolidele ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, samuti uurimistoetusi, TA valdkonna eest vastutav ministeerium toetab ka avaliku sektori TA tugistruktuuride toimimist ja korraldab nende rahastamist süsteemitoetustest. Tugistruktuuride all on silmas peetud näiteks teadusraamatukogude ja -kollektsioonide, TA poliitika rakendusüksuse ning Eesti Teaduste Akadeemia tegevuse toetamist jm. TA tegevuse eest vastutava ministeeriumi ülesanne rahvusvahelise koostöö koordineerimises on tagada Eesti asutustele ja teadlastele võimalused rahvusvaheliseks koostööks. Ühtlasi võib valdkonna eest vastutav ministeerium lisaks rahastada teiste ministeeriumite algatatud ja rahastatud rahvusvahelist koostööd, juhul kui see on vajalik TA süsteemi kui terviku huvides.
Eelnõu § 9 lõikes 4 antakse TA tegevuse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega TA tegevuse valdkonna riiklike konkursside ja nende läbiviimise tingimused ja kord. Konkursside hulka kuuluvad õpilaste ja üliõpilastööde, õpilasleiutajate ja Eesti teaduse populariseerimise auhinna riiklikud konkursid.
Eelnõu § 9 lõikes 5 antakse TA tegevuse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega teadussüsteemi osaliste õigused, kohustused ja ülesanded teaduseetika valdkonnas ning institutsionaalsete eetikakomiteede moodustamise kord ja ülesanded.
Eelnõu § 9 lõige 6. Innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi ülesanded tulenevad samuti Vabariigi Valitsuse seadusest, milles on valdkonna eest vastutava ministeeriumi tegevusvaldkonnana muu hulgas sätestatud ettevõtete TA tegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine. Võrreldes kehtiva seadusega on selgemalt välja toodud, et innovatsiooni valdkonna eest vastutav ministeerium toetab ettevõtete TA tegevuse ja innovatsiooni meetmete väljatöötamist ning nende rahastamist riigieelarvest, vajaliku tugistruktuuri loomist, korraldamist ja toetamist riigieelarvest, samuti ettevõtjate rahvusvahelist koostööd TA tegevuse ning innovatsiooni alal. Ministeerium korraldab ka äriühingutena tegutsevate eraõiguslike evalveeritud TA-asutuste TA tegevuse rahastamist asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse instrumendist, samuti ettevõtete TA tegevuse ja innovatsiooni toetamist riigieelarvest ettevõtja TA tegevuse toetusena.
Eelnõu § 9 lõikes 7 on välja toodud säte, mis puudutab TA ja innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministeeriumite koostööd ning ühist vastutust TA tegevuse ja innovatsiooni poliitika elluviimisel. Eelnõu väljatöötamise käigus leiti, et kuigi kummagi ministeeriumi ülesanded on sätestatud seaduses eraldi, on siiski vaja rõhutada ka ministeeriumite ühist vastutust arendustegevuse ja teadmussiirde alal omavahel lahutamatult seotud valdkondade arendamisel. Kahe ministeeriumi ühine vastutus on kajastatud ka ühises TAIE strateegias.
Eelnõu § 9 lõikes 8 on sätestatud Riigikantselei roll avaliku sektori innovatsiooni kavandamise ja elluviimise koordineerijana. Riigikantselei roll seisneb avaliku sektori innovatsiooni toetamises selle eri osaliste tegevuste koordineerija ja kavandajana. Avaliku sektori innovatsiooni koordineerimise all on mõeldud ministeeriumites ja nende allasutustes tehtava innovatsiooni koordineerimist. Toetamine tähendab peamiselt info kogumist ja jagamist ning avaliku sektori nõustamist, aga ka vastavate tegevuste toetamist. Sarnaselt ministeeriumitega korraldab Riigikantselei ka oma ülesannete täitmiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamist.
Eelnõu § 10. Võrreldes kehtiva seadusega on muudetud TA tegevuse poliitika rakendusüksuse ülesandeid. Seadusesse on ülesannetena lisatud evalveerimise läbiviimine, teaduseetika valdkonna edendamine, teaduskommunikatsiooni edendamine ning ministeeriumide ja teiste asutuste TA tegevuse alase nõustamisega seotud ülesanded. Rakendusüksus (Sihtasutus Eesti Teadusagentuur) on täitnud TA tegevuse kvaliteedi hindamise ja teaduskommunikatsiooniga seotud ülesandeid alates agentuuri loomisest, kuid kehtivas seaduses ei ole neid ülesandeid eraldi välja toodud, mis on tähendanud iga kord volituste andmist nende tegevuste elluviimiseks. Eelnõu ettevalmistamise käigus laekunud ettepanekute põhjal lisatakse TA tegevuse poliitika rakendusüksuse ülesannete hulka teaduseetika valdkonna edendamine ning teaduseetika komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamine. Alamas õigusaktis sätestatakse teaduseetika süsteemi üksikasjalik korraldus, muu hulgas TA tegevuse poliitika rakendusüksuse täpsemad ülesanded. Teine uus ülesanne on toetada ministeeriume ja nende rakendusasutusi valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse toetamisel ning vajadusel selle korraldamine. Nõustamise ja teenuse tellimine TA tegevuse poliitika rakendusüksuselt ei ole ministeeriumitele kohustuslik, vaid on sätestatud pigem võimalusena kasutada vastava asutuse pikaajalist kompetentsi TA tegevuse valdkonnas ning ka Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonda. Lõike 3 punktis 4 on toodud ka volitusnorm, mis annab rakendusüksusele pädevuse korraldada ministeeriumite TA tegevuse elluviimist.
Lisatud on põhimõte, mille kohaselt on TA tegevuse poliitika rakendusüksus riiklike uurimistoetuste taotluste menetlemisel ja rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu. Riiklike uurimistoetuste taotluste hindamisse on kaasatud rakendusüksuse hindamisnõukogu, kellel on muu hulgas rakendusüksust nõustav roll selle muude ülesannete täitmisel. Hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord kehtestatakse alamaktis.
TA tegevuse poliitika rakendusüksus toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikat teadus- ja arendustegevuse kohta informatsiooni kogumise, säilitamise, kättesaadavaks tegemise ja analüüsimisega, mis on jätkuvalt tema ülesanne. Teadus- ja arendustegevuse kulude infot ja statistikat ministeeriumitelt kogub HTM.
Eelnõu § 11. Seaduses sätestatakse innovatsioonipoliitika rakendusüksuse roll ja ülesanded. Innovatsioonipoliitika rakendusüksuse peamised ülesanded on suurendada ettevõtjate arendustegevuse ja innovatsiooni alast teadlikkust ja võimekust, toetada arendustegevust ja innovatsiooni riiklikult, sh rahvusvahelises tegevuses, nõustada innovatsioonisüsteemi osalisi meetmete väljatöötamisel ja elluviimisel, koondada ja analüüsida arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud teavet ning teha see kättesaadavaks. Innovatsioonipoliitika rakendusüksus on toetusmeetmete rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu.
Innovatsioonipoliitika rakendusüksuse rolli täidab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Vabariigi Valitsus kiitis 03.06.2021. a kabinetinõupidamisel heaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühendamise SA-ga Kredex. Asutuste ühendamise alus on alates 01.01.2022 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.09.2021. a käskkiri nr 192 „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühendamine Sihtasutusega Kredex“. Sihtasutus KredEx nimetati ümber Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuseks ning sellest sai ühtlasi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse õigusjärglane.
Lisaks eelnõu § 10 ja § 11 nimetatud TA tegevuse poliitika ja innovatsioonipoliitika rakendusüksustele võivad ministeeriumid oma haldusala toetuste väljaandmisel kasutada oma haldusala rakendusüksusi (Nt PRIA, KiK jt).
Eelnõu § 12. Seaduses sätestatakse innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministeeriumi vastutusalas rakendusuuringute keskus (edaspidi RUK), mille ülesanne on pakkuda ettevõtjatele rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse alaseid teenuseid. Eestis ei ole olnud seni rakendusuuringute keskust, millega võrreldavad asutused on juba aastakümneid toiminud meie eeskujuriikides (nt VTT Soomes, RISE Rootsis, GTS Taanis jne). Keskuse käivitamiseks on vaja seadusest tulenevat haldusülesannet ja volitusnormi, näiteks Soomes on VTT-l eraldi seadus. Hetkel ei ole vajadust hakata looma Eesti rakendusuuringute keskusele oma seadust, kuid vajalik on selle asutuse olemasolu ja roll ära markeerida TAIKSis. Loodav RUK on oluliseks täienduseks olemasolevatele riiklikele teadus- ja arendustegevuse tugitegevustele. Põhjamaades ja Lääne-Euroopa riikides, mis on innovatsiooni edetabelites kõrgetel kohtadel, tegutsevad ettevõtjate vajadustele keskenduvad rakendusuuringute keskused. 27.06.2022 toimunud TANi koosolekul sai MKM ülesande käivitada kõiki ökosüsteemi osapooli kaasava töörühma, mille eesmärk oli leida Eestile sobiv rakendusuuringute keskuse mudel. TAN 29.11.2022 otsus oli, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jätkab RUK loomise protsessiga ja tellib sõltumatu analüüsi keskuse loomise mõjudest Eesti teadussüsteemile.
RUK tegevus on suunatud kommertsialiseerimispotentsiaaliga rakendusuuringutele ja eksperimentaalarendusele, viies ettevõtete huvides läbi TA tegevust ning muid sellega seotud tegevusi. RUK tagab ettevõtjate huvides tehtava teadus- ja arendustegevuse jaoks vajaliku pädevuse ja taristu olemasolu ning arendamise ning osaleb ka vastavates rahvusvahelistes võrgustikes.
RUK majanduslik ülesanne on luua konkurentsieeliseid sellest huvitatud Eesti ettevõtjatele ja aidata neil testida ning skaleerida uudseid tehnoloogiaid turule minekuks. RUKi loomisega seoses on oodatud ka suuremad erasektori investeeringud TA-tegevusse ja kõrgem nõudlus kraadiõppe läbinud TA-töötajate järele. RUK tehnoloogiline arendustöö peaks haakuma (mitte kattuma) ülikoolide teadustegevusega ja finantseerimine toetuma kolmele allikale sarnaselt teiste riikide sarnaste keskustega: riigipoolne baas, konkurentsipõhised taotlused ja erasektori tellimused. Arvestades valitud fookusvaldkondi, planeeritud tegevusi ja investeeringuid, peeti otstarbekas luua erinevaid valdkondi koondav organisatsioon, mis teeb tihedat koostööd TA-asutustega. Sellise tegevusvormi eeliseks on ettevõtjate teenindamise fookus, kiire otsustusprotsess ja selge äriline vastutus nii teenuse kui ka taristu arendamise eest ning võimalus jagada valdkondade üldkulusid ja vajadusel portfelli ringi mängida.
Eelnõu § 13. Eesti Teaduste Akadeemia on seaduses välja toodud seoses tema olulise rolliga TAI süsteemis. Eesti Teaduste Akadeemia seadus ja põhikiri sisaldavad täpsemaid sätteid Eesti Teaduste Akadeemia tegevuse, ülesannete, liikmeskonna ning juhtimise kohta.
Eelnõu § 14. Sätestatakse Eesti Teadusinfosüsteemi eesmärgid, milleks on usaldusväärse teabe ja andmete tagamine erinevatele TAI süsteemi osalistele, samuti avalikkusele. Eesti Teadusinfosüsteem on oluline riiklik andmekogu, mille eesmärk on kindlustada teabe olemasolu TA tegevuse ja selle osaliste kohta, samuti tagada asutuste, isikute ja projektide hindamiseks ning eetikakomiteede otsuste menetlemiseks vajalik keskkond. Eesti Teadusinfosüsteemi kui riikliku andmekogu pidamise tingimused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Kuna tegemist on riikliku andmekoguga, kehtestatakse andmekogu põhimäärus Vabariigi Valitsuse tasandil. Põhimäärusega sätestatakse andmekogu pidamise kord ja volitatud töötlemine, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad, andmete ristkasutus, andmete säilitamine ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused, sealhulgas täpsustatakse andmekoosseise. Andmeid säilitatakse tähtajatult (v. a. isiku kontaktandmeid, millele põhimäärusega on kavandatud lühem säilitustähtaeg), sest see tagab täpse vastavuse andmete linkimisel teiste andmebaasidega (näiteks Eesti Hariduse Infosüsteem) läbi teadlaste elukaare. Kogutud teadusandmete väärtus suureneb ajas, võimaldades näiteks jälgida trendide ja teadlaste karjäärimustrite muutumist. Samuti on isikuandmete tähtajaline säilitamine vajalik, kuna teadustöö andmed on lahutamatult seotud teadustöö läbiviijate andmetega. Eesti Teadusinfosüsteemi volitatud töötleja ülesandeid täidab halduslepingu alusel teadus- ja arendustegevust korraldava ja rahastava asutusena Sihtasutus Eesti Teadusagentuur. Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmekategooriate nimetamine seaduse tasandil oluline selleks, et kaitsta isiku põhiõigusi ja -vabadusi. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Eesti Teadusinfosüsteemis töödeldakse TA tegevusega seotud isikute andmeid, sealhulgas Eesti Hariduse Infosüsteemist tuuakse üle vaid TA tegevusega seotud isikute, täpsemalt kraadiõppurite ja nende juhendajatega seotud isikuandmed. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas õigusaktidega kehtestatud nõuetega ja andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Andmekogu eesmärgid, sh eelnõu § 14 lõikes 3 nimetatud isikuandmete töötlemise eesmärgid on toodud lõikes 1: usaldusväärse teabe tagamine statistikaks, poliitikakujundamiseks, rahastamisotsusteks ja juhtimiseks ning rahastamistaotluste hindamiseks; teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele ning avalikkusele usaldusväärse teabe andmine teadus- ja arendustegevuse ning selle osaliste kohta. Teabe kättesaadavus teadus- ja arendustegevuse ning selle osaliste kohta on oluline kõigi valdkonna osaliste (sh teadlaste) jaoks, kuivõrd võimaldab saada teavet varasemate või käimasolevate uurimuste kohta, mida osaline oma teadus- ja aredustegevuses kasutada saab. Andmete töötlemise eesmärk on ühtlasi ühe eelnõu põhimõtte - avalikest vahenditest rahastatud TA tegevuse tulemuste ja andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine – elluviimine (eelnõu § 5 punkt 3). Töödeldavate isikuandmete määratlemisel on arvestatud minimaalsuse põhimõttega eelpoolkirjeldatud eesmärkide raames.

3.3. Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamine
TA-asutusi ning kõrgkoole ehk ülikoole ja rakenduskõrgkoole puudutavad sätted on koondatud eelnõu 3. peatükki, kus on toodud evalveerimise olemus, selle taotlemine ja läbiviimine, evalveerimisotsuste kehtivus, ning ülesanded, mille täitmist positiivselt evalveeritud TA-asutustelt ja kõrgkoolidelt eeldatakse.
Põhiseaduse (PS) §-s 38 on sätestatud, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ning ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Ülikooli ja teadusasutuse autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab sisemist organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri, ressursside asutusesisest jagamist ja ressursside hankimist erasektorist, oma töötajaskonna värbamist ning tingimuste seadmist õppetööks, eriti aga teadus- ja õpetustegevuse vabadust22.
PS-i kohaselt saab ülikoolide ja teadusasutuste autonoomiat piirata seaduse alusel. Autonoomia kaitsmise kõrval paneb PS seadusandjale kohustuse ülikoolide ja teadusasutuste korraldust reguleerida. Lihtreservatsiooni tõttu on seadusandjal märkimisväärne otsustusruum. Piiranguks peab eksisteerima piisav õigustus. Näiteks on riigil õigus suunata teadusasutuse tegevust rahastamisprioriteetide kindlaksmääramise teel. Õigustav asjaolu on riigi huvi tagada teadus- ja arendustegevus riigi majanduse ning teiste oluliste valdkondade seisukohalt prioriteetsetes valdkondades23.
Ülikoole ja teadusasutusi võib allutada mõõdukale väliskontrollile, kaasates juhtorganitesse poliitika, majanduse ja vabakonna esindajaid. Kaaluka avaliku huvi tõttu on lubatav riiklik järelevalve ülikoolide üle, nende evalveerimine jm kvaliteedi kontrollimine. Kvaliteedi hindamisel on paratamatu kriteeriumide avatus, seadusega ei ole võimalik jäigalt fikseerida eeldusi, millest lähtudes teadusasutus evalveerituks loetakse24.
Eelnõu väljatöötamisel osalenud töörühmade töö tulemusena leiti, et seadust tuleb muuta ning tuua selgemalt välja, millised sätted kehtivad kõikide TA tegevusega tegelevate asutuste ja juriidiliste isikute kohta ning millistega reguleeritakse evalveeritud TA-asutuste ning rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide tegevust. Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisel leiti, et tuleb muuta TA-asutuse mõistet. Leiti, et olulise tunnusena tuleb lisada, et TA-asutus peab olema vähemalt ühes valdkonnas evalveeritud.
Samuti tehti eelnõu ettevalmistamise käigus ettepanek loobuda TA-asutuse mõistest ning eristada TA süsteemi olulisi osalisi lähtuvalt asutuse või ettevõtte põhieesmärgist, rühmitades neid rollide ja vastutuse alusel ning diferentseerides neile antavaid toetusi ja stiimuleid. Teadus- ja Arendusnõukogu leidis siiski, et asutusi tuleb kohelda võrdselt ning toetuste andmisel tuleks eristada vaid eraõiguslikele TA-asutustele antavaid toetusi.
TA tegevustega tegelevad asutused võib tinglikult jagada järgmiselt:
1) kõrgkoolid kõrgharidusseaduse §-de 20 ja 21 tähenduses. Kõrgkoolide hulka kuuluvad nii ülikoolid kui ka rakenduskõrgkoolid, mille missioon on muu hulgas TA tegevus ja sellel põhinevate teenuste pakkumine;
2) avalik-õiguslikud ja riigi TA-asutused, mis on loodud eesmärgiga tegeleda TA tegevusega ning kus seetõttu on TA tegevus oluline põhikirjaline tegevus, mille tulemused on avalikud ja kättesaadavad ka väljaspool asutust. Selliste asutuste hulka kuuluvad nii HTM-i valitsemisalas olevad TA-asutused (Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum), avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsev Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ning Eesti Teaduste Akadeemia asutatud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Maaelu Teadmuskeskus, Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Tervise Arengu Instituut ning Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Eesti Rahva Muuseum;
3) eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle põhitegevus on TA tegevus, näiteks tehnoloogia arenduskeskused, AS Cybernetica jne;
4) asutused ja ettevõtted, kes tegelevad TA tegevusega, et oma teisi põhitegevusi toetada, või kellele TA tegevus on üksnes kõrvaltegevus. Selliste asutuste hulka kuuluvad näiteks enamik muuseume, haiglad, aga ka enamik ettevõtteid, mis tegelevad TA tegevustega.
TA tegevusega võib tegeleda iga asutus ja juriidiline isik, kuid TA-asutusteks saab käesoleva seaduse alusel nimetada üksnes neid asutusi ja juriidilisi isikuid, mis on TAIKS-i sätestatu kohaselt evalveeritud. Evalveerimist võivad taotleda juriidilised isikud ja asutused, millel on TAIKS-i § 16 lõikes 1 toodud tunnused: nende põhikirjaline või põhimääruses nimetatud tegevus on TA tegevus, asutus tagab loodud teadmiste laialdase leviku õpetamise, publitseerimise või teadmussiirde kaudu ning asutusel on olemas TA tegevusteks vajalikud töötajad ja taristu. Nendele nõuetele vastavatel juriidilistel isikutel ja asutustel on õigus taotleda evalveerimist ning evalveeritud asutustele ja juriidilistele isikutele on seaduse §-ga 19 pandud ülesanded ja kohustused.
Ülikoolid, samuti rakenduskõrgkoolid ning teised TA tegevusega tegelevad asutused ja juriidilised isikud võivad erineda üksteisest mitme olulise tunnuse poolest. Need asutused ja juriidilised isikud, millel on § 16 lõikes 1 toodud tunnused, võivad tegeleda teiste oluliste tegevustega, nagu õppetöö, eri teenuste osutamine jne, kuid käesoleva seaduse reguleerimisalas on need asutused ja juriidilised isikud üksnes seetõttu, et nad tegelevad TA tegevusega ning loovad selle tegevusega avalikku hüve.
TA-asutused on tavaliselt asutatud mingis kindlas valdkonnas, nendes asutustes on TA tegevus rohkem orienteeritud ühiskonnale ja akadeemiline töö on kombineeritud praktilise probleemilahendusega. Sellist paindlikkust ülikoolid ja teised kõrgkoolid sageli ei saavuta. Sellised asutused tegelevad nii alus- kui ka rakendusteadustega ning nende TA tegevuse tulemused võivad olla suunatud nii avalikule kui ka erasektorile. Lisaks TA tegevustele võivad sellised TA-asutused tegeleda mitme tegevusega, mis ei ole otseselt TA, kuid on seotud konkreetse valdkonnaga ja selle arendamisega. Sellised TA-asutused on olulised, kuna nendes tehakse suur osa riigis läbiviidavatest TA tegevustest. Samas seatakse kahtluse alla selliste asutuste legitiimsus nende vahepealse rolli tõttu akadeemilise teaduse ja teadmiste rakendamise vahel. Globaalsed probleemid soosivad selliste asutuste olemasolu, kuna ülikoolid ei suuda piisavalt paindlikult reageerida ühiskonna ja majanduse vajadustele25.
Näiteid asutuste kohta, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega, et toetada oma põhitegevust:
• Muuseum on muuseumiseaduse26 kohaselt juriidiline isik või asutus, kellel on muuseumikogu, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või vähemalt poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping, kes kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit, kes peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest, kes tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise, kelle muuseumikogu on huvilistele kättesaadav, kes teeb muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, haridustegevuste või -sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel ning kes ei jaota kasumit.
• Haigla on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse27 kohaselt ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus, mille tegevusalad on piiratud eriarstiabi, kiirabi, õendusabi- ja ämmaemandusabiteenuste ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmisega.

Haiglatele ning muuseumitele on riik andnud seadusega kohustuse tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Evalveerimata asutustes, mille teadustöö kvaliteeti ei ole hinnatud, annab teadus- ja arendustegevusega seotud ülesandeid ning tagab teadus- ja arendustegevuse rahastamise asutuse asutaja ning selles osas eelnõu kehtivat praktikat ei muuda.
Eelnõu ettevalmistamise käigus tehti ettepanek liigitada kasumitaotlusega teadusmahukad ettevõtted eraldi TA tegevusega tegelevate asutuste kategooriana, kuid eelnõus on sellisest käsitlusest loobutud. Teadusmahukad ettevõtted võivad tegeleda TA-ga nii põhitegevusena kui ka oma teiste põhitegevuste toetamiseks. Nendele ettevõtetele ei ole tõenäoliselt oluline TA-asutuse staatus ning riik ei peaks toetama TA põhiinstrumentidest nende asutuste tegevust, kui nad ei paku avalikku hüve ning nende TA kvaliteeti ei ole hinnatud. TA põhiinstrumentideks on TA eelarvest suurima mahuga rahastusinstrumendid – asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus ning riiklik uurimistoetus.
Uuringus „Teaduspõhiste ettevõtete roll Eesti T&A- ja innovatsioonisüsteemis“28 on toodud Eesti TA mahukate ettevõtete tüpoloogia, mille kohaselt võib Eestis TA-ga tegelevad ettevõtted liigitada nelja kategooriasse:
1) Suured tarnijapõhised ettevõtted – ettevõtted, mis oma majandustegevuse edendamisel ise TA-ga ei tegele ning ise tehnoloogiaid ei edenda ega täiusta, vaid sõltuvad tehnoloogilises arengus tarnijatest. Selle kategooria alla kuulub enamik väikeettevõtteid ning tavapäraseid teenusettevõtteid, aga ka traditsioonilisemaid väiksemaid allhanke- ja tööstusettevõtteid. Sellistele ettevõtetele on väga oluline taristu ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus.
2) Suured ettevõtted globaalses TA pilves – laiale massiturule häälestunud kapitalikaupade, ehitusmaterjalide vms tarbekaupade valmistajad, kes „võimendavad“ oma äri TA-ga. Tegemist on teaduspõhiste ettevõtetega, mille äriprotsesse seostatakse tihedalt teadusuuringutega, mida tehakse nii maja sees kui ka tellitakse väljastpoolt. Lisaks TA sisseostmisele on neis ettevõtteis oluline roll majasisesel TA tegevusel. Neis ettevõtetes (tihtipeale emaettevõttes, harvem ka tütarettevõttes) on olemas TA tegevusele spetsialiseerunud insenerid ja arendustöötajad ning oma ainulaadne tuumikteadmine, mida hoitakse konkurentide eest saladuses ja kaitstakse turul patentidega. Nendele ettevõtetele on olulised riiklikud TA meetmed, tehnosiirde programmid, teaduse kõrge tase ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus.
3) Spetsialiseerunud TA mahukad tarnijad – TA tegevusele spetsialiseerunud ettevõtted, kes on oma äritegevuses keskendunud uudse TA kompetentsi loomisele, TA teenuse pakkumisele ja/või selle vahendamisele. Seda tüüpi ettevõtted sõltuvad tihtipeale oluliselt rohkem avaliku sektori teadusuuringutest, kuid eelkõige siiski ettevõtete endi laboritest, arendustööst ja alusuuringutest. Seesuguste ettevõtete roll majanduses on välja töötada uusi lahendusi teiste majandusharude jaoks. Nendele ettevõtetele on väga olulised riiklikud TA toetusmeetmed ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus.
4) Väikesed ja aktiivsed – sellesse rühma kuuluvad alustavad (tihtipeale IT- või biotehnoloogiapõhised) kõrgtehnoloogilised mikroettevõtted, kes on oma ärimudeli üles ehitanud mingi uudse tehnoloogialahenduse väljaarendamisele ning turuleviimisele, kuid nende toote/teenuse tehnoloogialahendus ning äriline võimekus pole veel piisavad, et arvestatavat turuosa hõivata. Nende ellujäämine sõltub täielikult ühele konkreetsele TA arendusele pandud ootuste realiseerumisest. Tihtipeale sõltuvad nad riigi toetusmeetmetest. Sellistele ettevõtetele on oluline ettevõtlusvõrgustiku toimimine ja väga hea väljaõppega tööjõu kättesaadavus.
Nagu ülaltoodust näha, ei ole ka TA-ga tegelevad ettevõtted sarnased. Suurel osal kolmandasse rühma kuuluvatest ettevõtetest on TA-asutustele vastavad tunnused, sealhulgas tegelevad nad TA-ga põhitegevusena, olulise osa tegevusest moodustab teadmussiire ning neil on olemas TA tegevuseks vajalikud inimesed ja taristu. Ühe põhitunnusena võib välja tuua, et nad loovad TA kompetentsi teiste ettevõtete ja majandusharude jaoks, sealhulgas pakuvad TA kompetentsi avaliku hüvena (publikatsioonid, patendid jne). Sellistel ettevõtetel on võimalik taotleda evalveerimist, samuti saada positiivse evalveerimistulemuse korral riigipoolset rahastamist.
Eestis on 2024. aasta seisuga 22 TA-asutust, mis on positiivselt evalveeritud vähemalt ühes TA tegevuse valdkonnas. Nende hulgas on 6 avalik-õiguslikku ülikooli (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia), üks eraõiguslik ülikool (Estonian Business School), üks avalik-õiguslik TA-asutus (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), 8 eraõiguslikku TA-asutust (Cybernetica AS, Protobios OÜ, STACC OÜ, BioCC OÜ, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, Icosagen Cell Factory OÜ, Eesti Metroloogia Keskasutus AS Metrosert) ning 6 riiklikku TA-asutust (Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tervise Arengu Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Keele Instituut). Enamik asutustest on positiivselt evalveeritud ühes TA tegevuse valdkonnas (16). Kaks ülikooli on evalveeritud kõigis kuues valdkonnas, kolm asutust kolmes valdkonnas ning üks asutus kahes valdkonnas. 2024. aastal toimub Eestis TA-asutuste korralise evalveerimise voor vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses sätestatule.
Kõrgharidusseaduse § 20 lõike 2 kohaselt on ülikoolide missioon muu hulgas edendada teadust ja kultuuri ning elukestvat õpet, osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja loometegevusel põhinevaid teenuseid. § 21 lõikes 2 on toodud rakenduskõrgkoolide missioon, milleks on muu hulgas pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid ning teha rakendusuuringuid. Seega on ka rakenduskõrgkoolidel ülesanne tegeleda teadus- ja arendustegevusega, kuid ühtegi rakenduskõrgkooli ei ole seni evalveeritud. Kui rakenduskõrgkool läbib evalveerimise, omistatakse talle evalveeritud rakenduskõrgkooli staatus.
Teadus-, arendus- ja/või loometegevus (TAL) on ühe keskse valdkonnana olnud standardina institutsionaalse akrediteerimise fookuses juba eelmisest institutsionaalse akrediteerimise tsüklist (2011–2019). 2021. aasta kevadeks oli institutsionaalse akrediteerimise läbinud kuus rakenduskõrgkooli, nelja puhul leidsid rahvusvahelised hindamiskomisjonid, et kõrgkoolid täidavad TAL-i standardi nõudeid osaliselt. Institutsionaalse akrediteerimise puhul on nõuded rakenduskõrgkoolidele ja ülikoolidele samad, kuid võimaldavad siiski arvestada erisusi: kõrgkool on vastavalt oma missioonile ja ühiskonna ootustele seadnud endale TAL-i eesmärgid, hindab nende täitmist ning näeb ette ressursid ja tugitegevused nende saavutamiseks. TAL toetab õppetööd ja kõrgkooli teisi põhiprotsesse. Seega lähtutakse standardi hindamisel sellest, mis on kõrgkooli missioon ning milliseid eesmärke on kõrgkool endale ise TAL-i valdkonnas seadnud. Institutsionaalse akrediteerimise teise tsükli esmased tulemused näitavad, et enamikus rakenduskõrgkoolides ei ole TAL kujunenud nende põhitegevuse orgaaniliseks osaks. Kui ülikoolid tõestavad oma teadusvõimekust regulaarselt nii korraliste evalveerimiste kui ka riiklikele teadusrahadele konkureerimise kaudu, siis rakenduskõrgkoolid selles protsessis seni edukalt osalenud ei ole. Uues haridusvaldkonna arengukava 2035 eelnõus on seatud üheks sihiks lähtuda teaduse ja kõrghariduse rahastamisel õppe-, teadus- ja arendustegevuse terviklikkusest. Terviklikku lähenemist vajavad nii ülikoolid kui ka rakenduskõrgkoolid29.
Eestis on teadust regulaarselt evalveeritud juba 1991. aastast alates. Kui algul oli evalveerimise ajend olemasoleva teaduspotentsiaali kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, siis peagi lisandus eesmärgina teadustulemuste kasutamise hindamine ühiskonna ja riigi arengu probleemide lahendamisel. Evalveerimine määratleti ka 1997. aastal vastu võetud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses kui TA tegevuse taseme rahvusvaheline hindamine, mis toimub vähemalt kord seitsme aasta jooksul. 2010. aastal muudeti korralise evalveerimise tingimusi ja see andis võimaluse teadusmaastikku korrastada. 2017. aastal tehti korralise evalveerimise sisus ja korralduses muudatusi, mis puudutasid evalveerimise läbiviimist kuues OECD Frascati käsiraamatus käsitletud teadusvaldkonnas senise nelja asemel, korralise evalveerimise ja institutsionaalse akrediteerimise kooskõlastamist ning ETIS-e andmetel põhineva eeltäidetud taotlusvormi kasutuselevõttu. Viimane muudatus seoses korralise evalveerimisega jõustus 2019. aastal, mil seaduses toodi selgemalt välja, et korraline evalveerimine toimub kõikides TA-asutustes samal ajal korra seitsme aasta jooksul läbiviidavate voorudena.
Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamise etapis töörühmades toimunud aruteludel saavutati kokkulepe, et evalveerimisega seotud regulatsiooni seaduse tasemel oluliselt ei muudeta. Eelnõu väljatöötamise käigus analüüsiti täiendavalt evalveerimise senist praktikat Eestis ja mujal maailmas30 ning leiti, et kuigi evalveerimine lävendhindamisena peab säilima, on otstarbekas teha evalveerimises mõni muudatus, mis vähendaks asutuste, eriti ülikoolide, koormust seoses eri hindamistega ning annaks TA-asutustele nende TA tegevuse taseme kohta senisest sisulisemat tagasisidet, mida saaks kasutada asutuse TA tegevuse arendamisel.
Ajavahemikul juunist 2022 kuni jaanuarini 2023 töötas Eesti Teadusagentuuri juhtimisel evalveerimise töörühm, mille ülesanne oli koostada Eesti teaduse evalveerimise korralduse uus kontseptsioon, milles on lepitud kokku teaduse evalveerimise mõistetes, liikides ja rakendamises. Eesmärgiks seati, et evalveerimise korraldus peab tagama kõikidele huvipooltele (poliitikakujundajad, evalveeritavad asutused ja juriidilised isikud ning ühiskond tervikuna) maksimaalse kasu evalveerimisest.
Eelnõu § 15 sisaldab sätteid, mis on seotud juriidilise isiku või asutuse välishindamisega.
Eelnõu kohaselt toimub välishindamine evalveerimise raames, mille tulemusena antakse hinnang juriidilise isiku või asutuse TA tegevuse valdkonna tasemele võrrelduna rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumitega. Lisatud on, et evalveerimisel võetakse peale rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumite arvesse ka eesmärke, mis asutus või juriidilise isiku asutaja on asutusele seadnud, kuna see võimaldab hindajatel arvestada konkreetse asutuse eripära. Lõikes 1 on viidatud lõikele 5, mille kohaselt ülikooli ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide jaoks toimub välishindamine edaspidi institutsionaalse akrediteerimise raames.
Evalveerimine toimub Frascati kuues valdkonnas (loodusteadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused, humanitaarteadused ja kunstid). Evalveerimise põhimõtted, kriteeriumid ja metoodika on ühetaolised kõigile evalveeritavatele asutustele (sh eraõiguslikele asutustele). Evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ning korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Evalveerimist korraldab ja protsessi eest vastutab TA tegevuse poliitika rakendusüksus ning evalveerimise tulemused ning nendega kaasnevad hinnangud ja soovitused on avalikud.
Ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli TA tegevust hinnatakse edaspidi institutsionaalse akrediteerimise (IA) raames kõrgharidusseaduse §-des 37 ja 38 sätestatud tingimustel. Muudatuse eesmärk on vähendada ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide halduskoormust seoses eri hindamistega ning paremini sidustada ülikooli ja rakenduskõrgkooli tegevuses kõrghariduse andmist ja TA tegevust. Rakenduskõrgkoolid, millele ei ole antud evalveeritud rakenduskõrgkooli staatust, peavad evalveeritud rakenduskõrgkooli staatuse saamiseks esmalt evalveerimist taotlema eelnõu §-s 16 sätestatud korras. Peale positiivse evalveerimisotsuse saamist hinnatakse rakenduskõrgkoolide ja ka ülikoolide TA tegevust IA protsessi raames IA ajakava järgi. Kuna IA vaatleb asutuse toimimist tervikuna ega lähe üksiku õppekava ega teadusvaldkonna/-teema tasandile, siis ei anta IA käigus ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele hinnanguid valdkondade kaupa. IA raames toimub hindamine üldisemal, institutsiooni tasandil.
Ülikool või rakenduskõrgkool võib taotleda doktoriõppe õppeõigust õppekavagrupis, millele vastavas valdkonnas ta on evalveeritud. Kui ülikool või rakenduskõrgkool soovib taotleda doktoriõppe õppeõigust valdkonnas, milles ta ei ole evalveeritud, peab ta taotlema evalveerimist selles valdkonnas.
Välishindamine tähendab, et juriidilise isiku või asutuse poolt koostatud enesehinnangu raporti ja/või asutuse külastuse tulemusena annab hinnangu juriidilise isiku või asutuse TA tegevusele asutuse välistest ekspertidest moodustatud hindamiskomisjon.
Eelnõu § 16 on toodud evalveerimise taotlemise ja läbiviimisega seotud sätted. Lõikes 1 on toodud, missugused juriidilised isikud ja asutused võivad evalveerimist taotleda. Evalveerimist võib taotleda juriidiline isik või asutus, mille põhikirjaline või põhimääruses nimetatud tegevus on TA tegevuse läbiviimine ning mis tagab asutuses loodud teadmiste leviku kas õpetamise, publitseerimise või teadmussiirde kaudu. TA tegevuse all on mõeldud alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimist, mis OECD Frascati käsiraamatu31 kohaselt kuuluvad TA tegevuste hulka. Suurem osa tootearendusest TA tegevuse tunnustele ei vasta ja seda TA tegevuseks ei loeta. Lisaks TA tegevuse läbiviimisele on oluline, et juriidiline isik või asutus tegeleks ka teadmiste levitamisega õpetamise, publitseerimise või teadmussiirde kaudu, s.t pakuks TA tegevusega avalikku hüve. Ideaalis levitab juriidiline isik või asutus asutuses loodud teadmisi nii õpetamise, publitseerimise kui ka teadmussiirde kaudu, kuid lisaks võib olla selliseid juriidilisi isikuid või asutusi, mis mõnega nendest tegevustest ei tegele (näiteks õpetamisega). Äriühingutena tegutsevate eraõiguslike juriidiliste isikute puhul, kes soovivad saada TA-asutuse staatust, on oluline, et nad tegeleksid peale enda äritegevuse huvides tehtava TA tegevusele ka avaliku hüvena käsitletava TA tegevusega. TA-asutustele pannakse seadusega ülesanded, mis puudutavad avaliku hüve loomist, samuti on seaduse kohaselt evalveerimise läbinud TA-asutustel õigus saada tegevustoetust nende ülesannete täitmiseks. Lisaks on evalveerimise taotlemiseks vajalik TA tegevusega seotud personali olemasolu. Silmas on peetud eelkõige põhikohaga personali, kes tagaks läbiviidavate TA tegevuste jätkusuutlikkuse, mida ajutise tööjõuga ei ole võimalik tagada. Samuti on seatud nõue piisava ja põhitegevuse läbiviimiseks vajaliku taristu olemasolule. Eelduslikult vastavad neile tunnustele kõik kõrgkoolid.
Seaduses on muu hulgas silmas peetud riigiabi raamistikku32, milles määratletakse teadusasutust järgmiselt:
„Teadusasutus – üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus), mille peamine eesmärk, olenemata tema õiguslikust seisundist (avalik-õiguslik või eraõiguslik) või rahastamisviisist, on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi.“
Seaduses sätestatakse, et TA valdkonna eest vastutaval ministeeriumil on õigus hinnata, kas evalveerimise taotleja vastab § 16 lõikes 1 toodud nõuetele. Kui taotleja nõuetele ei vasta, jätab ministeerium taotluse läbi vaatamata.
Evalveerimine toimub voorudena TA valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tähtaegadel. Selleks, et tagada § 17 lõikes 1 sätestatud tsüklilisust, mille kohaselt kehtib evalveerimise positiivne otsus kõige kauem seitse aastat, kuulutatakse evalveerimisvoor välja vähemalt kord nelja aasta jooksul. Üldjuhul eeldatakse, et kõiki asutusi ja juriidilisi isikuid evalveeritakse koos, kuid selleks, et tagada ligipääs evalveerimisele ka vahepealsetel aegadel, sealhulgas juhtudel, kus minister on teinud ettepaneku evalveerimiseks vastavalt § 17 lõikes 4 sätestatule, korraldatakse voorusid sagedamini kui kord seitsme aasta jooksul.
Evalveerimisega seotud kulud katab üldjuhul evalveerimist taotlev asutus või juriidiline isik. HTM valitsemisalas tegutsevate teadus- ja arendusasutuste, rakenduskõrgkoolide ning avalik-õiguslike ülikoolide jaoks seni kehtinud kord, kus teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium katab nende asutuste evalveerimisega seotud kulud riigieelarve vahenditest, ei muutu. Teiste ministeeriumite valitsemisalas olevate asutuste evalveerimise kulud katab vastava valdkonna eest vastutav ministeerium. Eraõiguslike juriidiliste isikute evalveerimise kulud katab evalveerimist taotlev juriidiline isik.
Evalveerimist viib läbi TA tegevuse poliitika rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon. Hindamiskomisjon moodustatakse oma valdkonnas tunnustatud teadlastest ja ekspertidest, kellel on varasem TA tegevuse hindamise kogemus.
Seadusesse lisatakse säte evalveerimise tulemuste kinnitamise kohta. Tulemused kinnitab TA tegevuse valdkonna eest vastutav minister, võttes aluseks hindamiskomisjoni põhjendatud ettepanekud. Evalveerimisotsus saab olla kas positiivne või negatiivne ning positiivne otsus tähendab, et asutus on ühes või mitmes valdkonnas positiiivselt evalveeritud.
Eelnõu §-s 17 on toodud evalveerimisotsuse kehtivusega seotud sätted.
Positiivne evalveerimisotsus kehtib kuni järgmise evalveerimise otsuse kinnitamiseni, kuid mitte kauem kui seitse aastat.
Eelnõu järgi kehtestatakse põhimõte, et kui ülikool või rakenduskõrgkool on saanud oma TA valdkonnale evalveerimisel positiivse hinnangu, piisab valdkonnale antud positiivse evalveerimisotsuse säilitamiseks edaspidi institutsionaalse akrediteerimise käigus antud positiivsest hinnangust. Positiivseks loetakse institutsionaalse akrediteerimise tulemust juhul, kui asutus akrediteeritakse vastavalt kõrgharidusseaduse § 38 lõikes 3 sätestatule seitsmeks või kolmeks aastaks. Kui kõrghariduse kvaliteediagentuuri hinnangu kohaselt sisaldavad kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond puudusi, säilib evalveerimise käigus teadusvaldkonnale või -valdkondadele antud positiivne hinnang juhul, kui teadus- ja arendustegevuse kohta ei anta hinnangut „ei vasta nõuetele“. Kui ülikool või rakenduskõrgkool institutsionaalset akrediteerimist ei läbi või saab IA käigus teadus- ja arendustegevuse kohta negatiivse hinnangu (vastavalt kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktis 3 sätestatule või kui TA tegevuse kohta on antud hinnang „ei vasta nõuetele“), võib valdkonna eest vastutav minister vastavalt § 17 lõikes 4 sätestatule otsustada, et ülikool või rakenduskõrgkool peab evalveerimise uuesti läbima.
Kui TA-asutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool ühineb evalveerimata asutusega või kui asutus jaguneb, võib teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister teha asutusele või juriidilisele isikule ettepaneku läbida evalveerimine vastavas valdkonnas teatud aja jooksul, et teha kindlaks, kas asutuses tehtav TA tegevus vastab evalveeritud tasemele. Nii asutuste ühinemise kui jagunemisega kaasnenud muudatused võivad olla ulatusega, mis ei võimalda enam teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi säilimist tasemel, mis oli asutusel enne protsessi algust toimunud evalveerimise ajal.
Seaduses sätestatakse TA tegevuse valdkonna eest vastutava ministri õigus teha asutustele ja juriidilistele isikutele teatud juhtudel ettepanek läbida evalveerimine ka juhul, kui asutusel on kehtiv positiivne evalveerimisotsus. Minister võib teadus- ja arendusasutusele, ülikoolile või evalveeritud kõrgkoolile teha sellise ettepaneku, kui on selgunud, et asutus ei vasta enam § 16 lõikes 1 toodud nõuetele. Eraldi andmeid asutus või juriidiline isik selleks esitama ei pea, selle teabe saab ministeerium näiteks asutuse tegevustoetuse iga-aastastest aruannetest. Kui näiteks aruannetest selgub, et juriidiline isik või asutus ei ole mitme aasta vältel teinud teadus- ja arendustegevust ning teadmussiirde alaseid tegevusi või puuduvad tal TA tegevuseks vajalikud inimesed, on põhjust uuesti hinnata, kas see asutus või juriidiline isik vastab evalveerimise positiivse otsuse aluseks olnud tasemele.
Ühtlasi võib minister teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli suunata uuesti evalveerimise protsessi, kui temaatilise hindamise tulemusena selgub, et asutuse teadus- ja arendustegevuse tase on langenud võrreldes evalveerimise positiivse otsuse aluseks olnud tasemega. Ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide puhul võib minister langetada vastava otsuse ka juhul, kui kõrgkool ei ole läbinud institutsionaalset akrediteerimist sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tulemusega.
Kui asutus ei taotle evalveerimist ministri määratud tähtaja jooksul või ei läbi evalveerimist positiivse tulemusega, tunnistab minister varasema positiivse evalveerimisotsuse kehtetuks.
Kui asutus või juriidiline isik ei läbi evalveerimist positiivse tulemusega üheski valdkonnas, milles ta on evalveerimist taotlenud, ei ole tegemist TA-asutuse või evalveeritud rakenduskõrgkooliga käesoleva seaduse mõttes. Kui ülikool evalveerimist ei läbi, võib ta kaotada õppeõiguse kolmandal astmel ja samuti ülikooli staatuse.
Eelnõu §-s 18 sätestatakse temaatilise hindamise läbiviimine. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses oli reguleeritud sihtevalveerimise läbiviimine. Sihtevalveerimisi viidi läbi alates aastast 2010 ning kokku valmis üheksa raportit programmide ja eri teadusvaldkondade kohta33. Käesoleva seadusega kujundatakse sihtevalveerimine ümber temaatiliseks hindamiseks.
TA-asutustel, ülikoolidel ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidel on võimalik taotleda temaatilist hindamist, et hinnata oma TA tegevuse taset kindlas valdkonnas või TA tegevuse korralduslikke aspekte. Temaatilist hindamist saavad taotleda ka ministeeriumid, et valmistada ette teaduspoliitilisi otsuseid ja meetmeid või hinnata nende mõju ja rakendamist ning anda TA-asutustele ja kõrgkoolidele tagasisidet. Temaatiliste hindamistega seotud kulud kaetakse TA valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest, kui hindamine on ministeeriumi hinnangul teaduspoliitika kujundamise seisukohalt määrava tähtsusega. Kui temaatiline hindamine on vajalik üksnes hindamist taotlenud juriidilisele isikule või asutusele, katab hindamise kulud taotleja.
Temaatiline hindamine ei ole kavandatud teaduse taseme hindamiseks teaduse evalveerimise tähenduses ning temaatilisel hindamisel antava hinnangu põhjal ei tehta otsust evalveerida asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkonda positiivselt või negatiivselt. Temaatilise hindamise eesmärk ei ole hinnata, kas asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkonna kvaliteet on piisav rahvusvaheliselt tunnustatud lävendi ületamiseks. Temaatilise hindamise eesmärk on hinnata teadus- ja arendustegevuse taset ja korralduslikke aspekte, valmistada ette teaduspoliitilisi otsuseid ja meetmeid või hinnata nende mõju ja rakendamist ning anda teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele tagasisidet. Temaatilise hindamise tulemus võib olla sisendiks ministri otsusele teha teadus- ja arendusasutusele, ülikoolile või evalveeritud rakenduskõrgkoolile evalveerimine nö vooruväliselt.
TA tegevuse temaatilise hindamise korralduse kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
Eelnõu §-s 19 on toodud TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide ülesanded ning kohustused.
TA-asutuste ülesanded on seotud avaliku hüve loomisega. Avalik hüve on määratletud lõikes 2 hüvena, mille tarbimine on avatud kõigile tarbijatele ja mille tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda hüvise kogust, mis jääb tarbimiseks teistele isikutele. TA tegevuses on avaliku hüve all mõeldud eelkõige loodud teadmiste jagamist avalikkusega, näiteks publikatsioonide kaudu, Eestis loodud intellektuaalomandit, doktoritööde juhendamise kaudu doktorikraadiga spetsialistide arvu kasvatamist ühiskonnas, samuti TA tegevuse rahastamise suurendamist Eestis välisrahastusega toetuslepingute kaudu, näiteks EL-i raamprogrammis. TA-asutuse esmane ülesanne on edendada teadust, kuid ühtlasi olla valmis osutama nii ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele TA tegevuste põhiseid teenuseid. Nende ülesannete täitmisega toetavad TA-asutused nii majanduse kui ka ühiskonna arengut ja rahvuskultuuri püsimist, kuid ka teaduse rahvusvahelistumist. Samu ülesandeid täidavad ka ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, kuid nende ülesanded seoses TA tegevusega tulenevad kõrgharidusseadusest.
Lõikes 5 sätestatakse TA-asutuste ning ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide kohustused. Sarnaselt kehtiva seadusega on sätestatud TA-asutuse, evalveeritud rakenduskõrgkooli ja ülikooli kohustusena avalikest vahenditest finantseeritud TA tegevuse tulemuste kättesaadavus avalikkusele. Asutuse teaduspublikatsioonid ja -andmed on vaikimisi avalikud vastavalt nn FAIR-põhimõtetele34: nii publikatsioonid kui ka andmed peavad olema leitavad, juurdepääsetavad, koostalitusvõimelised ja taaskasutatavad35. Koostalitlusvõime (ingl. k. interoperable) tähendab erinevate funktsionaalüksuste võimet omavahel suhelda, programme täita või andmeid teisaldada sellisel viisil, mis ei nõua kasutajalt mingeid või peaaegu mingeid teadmisi nende üksuste spetsiifiliste omaduste kohta36. Asutusel või juriidilisel isikul on avaldamisel kaalutlusõigus mitte teha teadustöö tulemusi kättesaadavaks, kui need riivaksid eriliiki isikuandmete, intellektuaalomandi või ärisaladuse kaitset või on avalikustamine vastuolus mõne muu õigusaktiga. Täpsemad teadustulemuste kättesaadavaks tegemise tingimused sätestatakse „Avatud teaduse põhimõtetes“37, mille kinnitab haridus- ja teadusminister. TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide kohustus on tagada, et tehtav TA tegevus vastaks üldtunnustatud teaduseetika normidele ning teaduse heale tavale, suurendades sellega TA tegevuse usaldusväärsust ja vähendades väärkäitumisjuhtumite tekkimist TA tegevuse läbiviimisel. Kohustusena on TA-asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele kehtestatud nõue teha TA tegevusega seotud andmed Eesti Teadusinfosüsteemis kättesaadavaks.
3.4. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine
PS-i § 38 lõikes 2 nõutakse, et ülikoolide ja teadusasutuste korraldus tagaks piisava rahastamise ning määratleks riikliku rahastamise tingimused. Nii akadeemiline vabadus kui ka institutsionaalne autonoomia ei oleks täielikud, kui teadlastel, ülikoolidel ja teadusasutustel puuduksid vahendid teadusuuringute tegemiseks ning õpetamiseks. Alus- ja rakendusuuringute erisusi arvestades on riigil kohustus toetada alusuuringute tegemist teadusasutustes, sest nendeks uuringuteks erasektorist vahendite leidmine ei ole tõenäoline. Sama kehtib rahvusteaduste kohta, mille edendamine on Eesti rahvuskultuuri ja omariikluse püsimajäämise eeldus38.
PS-i § 38 kui vabadusõigus kohustab riiki üldiselt üksnes hoiduma akadeemilisse vabadusse sekkumast. Akadeemiline vabadus ei ole sooritusõigus. Sellele tuginedes ei saa õppejõud nõuda enda teadusteema rahastamist, kui see teema ei kuulu riigi või ülikooli prioriteetide hulka. Teadusuuringuid takistav riive võib seisneda ka juurdepääsu piiramises riigi valduses olevatele teadustegevuseks vajalikele andmetele (nt statistika)39.
Riigil ei ole keelatud teadlasi toetada. Avalikud huvid (rahvusteaduste puhul näiteks PS-i preambuli 5. lauseosa) lausa nõuavad teadus- ja arendustegevuse riiklikku toetamist. Ent kui riik teadustegevust toetab, siis ei tohi seda teha diskrimineerivalt. Diskrimineerimine ei ole toetuse jagamine kvaliteedi alusel (nt teadusgrantide jagamine eksperdiarvamuste alusel), samuti toetuste jagamisel riigi prioriteetide arvestamine (vt ka ELTL-i art 179)40.
Riigi ülesanne TA tegevuse korraldamisel on seega tagada vahendid teadusuuringute läbiviimiseks, eriti suure ebaõnnestumise riskiga seotud teadusuuringute läbiviimiseks, jättes asutustele siiski vabaduse teadustegevust ise korraldada. Samas on riigil PS-i järgi õigus jagada toetusi kvaliteedi alusel ja arvestada riigi prioriteete. Seega tuleb seaduse tasandil sätestada, mil viisil saab riik rahastamise korralduse kaudu sekkuda tehtava teadustöö kvaliteedi tagamisse ja arvestada riigi prioriteete. Sellest lähtuvalt on vaja seaduse tasandil sätestada:
• peamised rahastusinstrumendid ja nendest rahastatavad tegevused;
• asutuste ligipääsu tingimused riigi rahastusinstrumentidele;
• rahastusinstrumentide rakendamisele seatavad tingimused.
Avaliku sektori rahastus moodustab Euroopa riikides keskmiselt 34,4% kogu TA kulutuste mahust, kuid see on Euroopa riikide lõikes väga erinev41. Eestis on vastav näitaja 37% (2022. aasta andmed)42, kusjuures ligikaudu 88% avaliku sektori TA rahastusest kulutatakse avalikus sektoris. Seega on avaliku sektori vahenditel TA rahastamisel väga oluline roll. TA tegevuse rahastamise suhtes on saavutatud ühiskondlik kokkulepe tõsta riikliku rahastamise maht 1%-ni SKP-st ning rahastamise maht on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud (131 miljonilt eurolt 2016. aastal 244 miljonile eurole 2022. aastal).
Eelnõu ettevalmistamisel lepiti töörühmades kokku, et seaduse tasandil sätestatakse kindla eesmärgi, otstarbe ja sihtrühmadega rahastusinstrumentide kategooriad. Ligipääs rahastusinstrumentidele on reeglina seotud asutustes tehtava teadustöö kvaliteediga. Evalveerimise korraldus tagab selle, et hinnatud juriidiliste isikute ja asutuste TA tegevus on kvaliteetne ja suuremahuline ning teadustöö on ühiskondlikult mõjukas. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamisel lähtutakse ettevõtete vajadustest ja võimekusest, muu hulgas ettevõtte suutlikkusest panustada arendustegevusse rahaliselt. Riigieelarvelised toetused on üldjuhul mõeldud juriidilistele isikutele ja asutustele, mõnel juhul ka füüsilistele isikutele.
Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise muudatuste kavandamisel lähtuti 2016. aastal TA tegevuse rahastamise süsteemi struktureerimisel kolmest instrumendist: teadlastele (sh uurimisrühmadele) suunatud uurimistoetused (grandid), TA-asutustele suunatud baasfinantseerimine (tegevustoetus) ning TA tegevuse süsteemi toetusinstrumendid. Muu hulgas nähti tulemusena ette, et muudatuste tulemusena tekib TA tegevuse rahastamise terviklik süsteem, milles kasvab teiste ministeeriumide roll TA tegevuse suunamisel ja toetamisel. Kontseptsioonis keskenduti teaduse vundamenti ehitavatele instrumentidele – uurimistoetustele ja baasfinantseerimisele, mis loovad võimekatele teadlastele erinevatel teadlaskarjääri etappidel aluse edukaks teadustööks ühiskonnale ja majandusele vajalikes teadussuundades. Kui uurimistoetustega seonduvad muudatused on juba ellu viidud, siis üleminek tegevustoetusele on kavandatud koos käimasoleva muudatusega.
Baasfinantseerimine asendatakse asutuse TA tegevuse toetusega, millega soovitakse tagada teadussüsteemi institutsionaalne järjepidevus ning kvaliteetne ja mitmekesine teadusbaas. Asutustel on võimalik teha tegevustoetuse kui stabiilse rahastamisallika mahu piires strateegilisi valikuid ja kujundada asutuse vajadustest lähtuv teadlaskarjääri mudel. Asutuse TA tegevuse toetus on riigieelarveline toetus, mille abil saavad TA-asutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid oma TA tegevuse eesmärke ellu viia. Eraõiguslikele äriühingutena tegutsevatele TA-asutustele antakse TA tegevuse toetust innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi eelarvest, teistele TA-asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi eelarvest.
Konkurentsipõhine rahastamine riiklike uurimistoetuste instrumendist eeldab, et asutus on läbinud evalveerimise. Eesti Teadusagentuuri juures 2021.–2022. aastal tegutsenud rahastamise töörühm tõstatas küsimustena muu hulgas eri tüüpi asutuste rahastamise erineva mudeli alusel, samuti ülikoolide kõrghariduse ja teaduse tegevustoetuse käsitlemise ühtse toetusena, tegevustoetuse kooskõla uurimistoetustega ning kulude struktuuri määramise toetuse andmisel. Töörühm arutas vajadust kasutada eri tüüpi TA-asutustele (avalik-õiguslikud ülikoolid, riigi TA-asutused, eraõiguslikud TA-asutused) tegevustoetuse määramisel erinevat rahastusmudelit, kuid selles küsimuses ühisele seisukohale ei jõudnud. Samas peeti oluliseks toetada nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke TA-asutusi, võttes arvesse ootusi eri osalistele ning määratledes avaliku hüve mõiste.
Seosed rahastusinstrumentide, rahastajate ja rahastatavate asutuste vahel on toodud alljärgnevas tabelis.
Rahastusinstrument
Rahastaja
Avalik-õiguslikud, riigi ning mittetulun-dusühingu ja sihtasutuse-na tegutsevad TA-asutused, ülikoolid ja evalveeritud rakendus- kõrgkoolid
Era-õiguslikud äriühingu-na tegutse-vad TA-asutused
Kõik TA-ga tegelevad asutused ja juriidilised isikud
TA tegevusi toetavad asutused
Asutuse TA toetus
HTM
X




MKM

X


Riiklik uurimistoetus
HTM
X
X


TA ja I sihttoetus
Kõik ministeeriumid
X
X
X

TA ja I süsteemitoetus
HTM, MKM
X


X
Ettevõtja TA ja I toetus
MKM, teised ministeeriumid

X
X


TA rahastuse põhiinstrumentide all on mõeldud asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust ning riiklikku uurimistoetust, mis on suurima rahalise mahuga rahastusinstrumendid. Põhiinstrumentidele on ligipääs evalveeritud asutustel – teadus- ja arendusasutustel käesoleva seaduse mõistes, ülikoolidel ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidel ning need on mõeldud teadus- ja arendustegevuse avalikku ülesannet täitvate rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel tegutsevate asutuste teadus- ja arendustegevuse taseme hoidmiseks ja arendamiseks. See aga ei tähenda, et teistele, evalveerimata asutustele ning juriidilistele isikutele ei ole võimalik teadus- ja arendustegevuseks toetust anda. Senist praktikat ei ole kavas muuta ning ministeeriumid võivad erinevatest rahastusinstrumentidest toetada enda valitsemisalas tegutsevaid asutusi, kellele on seadusega pandud kohustus tegeleda teadus- ja arendustegevusega, näiteks muuseumeid ja haiglaid.
Eelnõu § 20. Sätestatakse TA tegevuse ja innovatsiooni rahastamise üldpõhimõtted. Seaduses sätestatakse TA tegevuse rahastamise eesmärk. Eesmärgi sätestamisel on lähtutud muu hulgas põhiseaduse § 38 teisest lausest ja selle mõttest, mille kohaselt peab riik tagama vahendid akadeemilise vabaduse ning teadusasutuste institutsionaalse autonoomia realiseerimiseks. Lisaks avaliku hüvena pakutava TA tegevuse järjepidevuse ja kvaliteedi toetamisele on TA riigieelarvelise rahastamise eesmärk maandada ettevõtjatele TA tegevusega kaasnevaid riske ning ületada turutõrkeid.
Lõikes 2 on toodud innovatsiooni riigieelarvest rahastamise eesmärk. Innovatsiooni rahastatakse riigieelarvest eelkõige selleks, et soodustada majanduse ja ühiskonna arengut uute toodete, teenuste ja protsesside väljatöötamise ning kasutuselevõtu kaudu.
Lõikes 3 on nimetatud rahastusinstrumentide kategooriad. Rahastusinstrumentide tingimused, neist rahastatavad tegevused ja ligipääs nendele instrumentidele sätestatakse peatüki teistes paragrahvides ning rakendusaktides. Teadus- ja arendustegevust võib rahastada ka teistest rahastusinstrumentidest ning näiteks on ministeeriumitel õigus rahastada enda loodud asutustes tehtavat teadus- ja arendustegevust muudest vahenditest.
Toetuse all on seaduses mõeldud teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute, sh avaliku sektori asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide (nt Euroopa Liidu) poolt saadud või neile antud raha, mille eest ei anta või saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele43 on toetusi kahte liiki: tegevustoetused ja projektipõhised toetused ehk grandid. Tegevustoetused –antud (kulud) ja saadud toetused (tulud), mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetuste puhul toetuse andja ei sätesta rangeid piiranguid toetuse kasutamiseks ega nõua detailset aruandlust toetuse kasutamisel tehtud kulutuste kohta. Tegevustoetused on antud seaduse mõistes asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus ja süsteemitoetus, projektipõhised toetused on riiklik uurimistoetus ning ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetus. Sihttoetus võib olla nii tegevustoetus kui ka projektipõhine toetus, sõltuvalt selle andmise eesmärgist ja otstarbest. Projektipõhised toetused on teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Projektipõhised toetused planeeritakse tekkepõhiselt, see tähendab perioodi, millal planeeritakse teha sellest projektist kulutusi.
Lõikes 4 on toodud riigieelarvest toetuse saaja kohustus hoida TA tegevuseks eraldatud vahendid raamatupidamises muudest vahenditest lahus, välja arvatud kui tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abina antud vahenditega. TA‑asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide rahastamisel rahastuse põhiinstrumentidest (asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus, riiklik uurimistoetus) lähtutakse põhimõttest, et rahastatakse üksnes mittemajandustegevust, välistades majandustegevuse ristsubsideerimise ja sellega riigiabi andmise TA-asutustele. Juhul, kui TA-asutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool saab riigieelarvest toetust mittemajandustegevuseks, peab riigieelarveliste vahendite kasutamisel olema tagatud mittemajandustegevuse ja majandustegevuse selge eristamine raamatupidamises tegevusliikide, rahastamise ning tulude ja kulude lõikes. Et vältida majandustegevuse ristsubsideerimist, ei tohi riigieelarvelistest vahenditest mittemajandustegevuseks antav TA tegevuse toetuse summa vastaval perioodil ületada mittemajandustegevusega seotud kulusid. Kui riigieelarvest antakse toetust ettevõtjatele üldise grupierandi määruse alusel või vähese tähtsusega abina, on tegemist ettevõtja majandustegevuse toetamisega. Mittemajandustegevuse määratlemisel lähtutakse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus sätestatust.44 Mittemajandustegevuseks antavast toetusest saadav kasum tuleb toetuse saajal reinvesteerida teadus- ja arendusasutuse põhitegevustesse (sõltumatu teadus- jaa rendustegevus, teadmiste levitamine jne) ning selle eesmärgiks on vältida majandustegevuse ristsubsideerimist.
Eelnõu § 21. Uue rahastusinstrumentide kategooriana sätestatakse seaduses asutuse TA tegevuse toetus. Selle toetuse saamise eeltingimus on kehtiva positiivse evalveerimisotsuse olemasolu vähemalt ühes teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning see on mõeldud TA-asutustele, evalveeritud rakenduskõrgkoolidele ja ülikoolidele TA tegevuse eesmärkide täitmiseks ja avaliku hüve loomiseks. Üleminek baasfinantseerimiselt tegevustoetusele lepiti kokku juba 2016. aastal, kui Eesti Teadusagentuuri ettevalmistamisel koostati uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon.
Kui seni evalveeritud asutustele antava baasfinantseerimise puhul kujunes kogu asutusele eraldatav summa asutuse tulemuste põhjal viimase kolme aasta jooksul, siis asutuste TA tegevuse toetuse skeem näeb ette, et teatav osa tegevustoetusest ehk baasrahastus kujuneb eelmistel aastatel eraldatud tegevustoetuse (või varasema baasfinantseerimise) mahu põhjal ning tulemusrahastus konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal. See tähendab tegevustoetuse rahastamise suuremat läbipaistvust ja stabiilsust.
TA tegevustoetuse määramisel lähtutakse põhimõttest, et toetuse arvutamine oleks sarnane kõrghariduse tegevustoetuse arvutamisega ehk toetus koosneks baas- ja tulemusosast. Kõrghariduse tegevustoetuse puhul on baasosa maht 80% ning 20% moodustab tulemusosa, asutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse baas- ja tulemusosa osakaalud lepitakse kokku vastavas alamaktis.
Asutuste TA tegevuse toetuse baasosa arvutamisel leitakse iga asutuse osakaal või maht, arvestades talle varem eraldatud tegevustoetust. Tegevustoetusele üleminekule eelnenud perioodi kohta võetakse arvesse asutustele eraldatud baasfinantseerimist. Ministri otsusel võib baasrahastuse osakaalu kujundamisel arvesse võtta asutusele eelnevalt eraldatud sihttoetust ja süsteemitoetust tingimusel, et sellist toetust asutusele enam siht- või süsteemitoetusena ei eraldata ning see on tulevikus tegevustoetuse osa.
Tulemusosa arvutatakse kindlaksmääratud kriteeriumite põhjal. Eelnõus toodud tulemusnäitajaid (TA kvaliteedi ja tulemuslikkuse, teadlaste järelkasvu ning ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirdega seotud näitajad) ning nende osakaalusid tulemusosa arvutamisel täpsustatakse rakendusaktis. TA tegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitaja on näiteks kõrgetasemeliste publikatsioonide, patentide ja patenditaotluste arv. Teadlaste järelkasvu näitaja on asutuses juhendatud või kaasjuhendatud kaitstud doktoritööde arv. Ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirdega näitajad on näiteks tulu, mis on saadud toetusena riigieelarve välistest vahenditest või Euroopa Liidu raamprogrammist, tõhusa koostöö raames sõlmitud lepingute maht või ettevõtete arv, mille huvides projekte ja tellimustöid teostatakse. Ettevõtetelt tellimusena saadud lepinguid ei ole kavas arvestada äriühingutena tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste puhul. Lõplikud tulemusnäitajad ja nende osakaalud sätestatakse alamaktis.
Asutustel on tegevustoetusest võimalik rahastada kõiki kulusid, mis on seotud asutuse institutsionaalse järjepidevuse ning kvaliteetse ja mitmekesise teadusbaasi kindlustamisega, sealhulgas kõrgharidusele vajaliku teadusbaasi tagamisega. Asutus saab tegevustoetusest rahastada personalikulusid, töötajate arengukulusid vastavalt asutuse personalipoliitikale, asutuse vajadustest lähtuvaid taristukulusid, sh amortisatsiooni, aparatuuri, teadustööks vajalikke materjale ja seadmeid, asutuse halduskulusid (küte, elekter, vesi jne), asutuse põhitegevusega seotud kommunikatsioonikulusid, asutuse teadushaldusteenuste arendamist, sh teadmussiirde võimekust, laboriteenuseid, samuti välisprojektide kaasrahastust ning teaduspublikatsioonide avaldamise tasusid. Tegevustoetusest ei saa katta majandustegevusega seotud kulusid.
Säilib põhimõte, et osa TA-asutuste TA tegevuse toetuse mahust eraldatakse rahvusteaduste toetamiseks. Vastavalt eelnõule eraldatakse rahvusteadustele vähemalt 5% asutuse TA tegevustoetuse mahust. See osa toetusest eraldatakse TA tegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest eraldatavast toetuse kogumahust ning järelejäänud summa jaguneb avaliku sektori TA-asutustele, evalveeritud rakenduskõrgkoolidele ja ülikoolidele määratava baasosa ja tulemusosa vahel. Rahvusteaduste arvutamise tingimused sätestatakse alamaktis.
Töörühmad ei olnud VTK ettevalmistamisel üksmeelel selle suhtes, kas tegevustoetuse tingimustes peaks sätestama, et iga avaliku sektori TA-asutusega räägitakse eraldi läbi, kui suure osa tegevustoetusest peavad asutused minimaalselt eraldama akadeemiliste töötajate töötasudeks. Personalikulude osakaal baasfinantseerimisest on asutuste ja ka aastate lõikes olnud väga erinev, ulatudes 13–48% keskmiselt aastate lõikes (kõigi asutuste peale kokku) ja 13–94% asutuste lõikes (2014–2019)45. Töörühmades oli arutusel kaks alternatiivi. Esimese alternatiivi kohaselt otsustavad asutused ise, kui suure osa nad tegevustoetusest teadlaste töötasudeks määravad. Teise alternatiivi järgi sätestatakse seaduses või selle alamaktides, et iga avaliku sektori TA-asutusega räägitakse eraldi läbi, kui suure osa tegevustoetusest peavad asutused minimaalselt eraldama akadeemiliste töötajate töötasudeks. Teadlaste töötasudeks minev kindel osa tegevustoetusest võimaldaks teadlastel saavutada suurema kindlustunde töökoha stabiilsuse suhtes, samuti võimaldaks see asutusel üles ehitada teadlase karjäärimudeli ja rahastada teadlaste püsitöökohti. Valik langes esimese alternatiivi kasuks, mis on kooskõlas protsessi algul sõnastatud põhimõtetega, mille kohaselt teadus- ja arendusasutuste autonoomiat ei vähendata.
Seaduses on sätestatud, et ülikoolile ja juriidilise isikuna tegutsevale teadus- ja arendusasutusele eraldatakse tegevustoetus lepinguga, milles teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutaval ministeeriumil on õigus seada tingimusi, mis lähtuvad teadus- ja arendusasutuse ja ülikooli eesmärkidest ning riigi vajadustest. Senises rahastamise korralduses on riigil küll kohustus rahastada teadus- ja arendustegevust, kuid on puudunud hoovad, et tagada teadus- ja arendustegevuse baasvõimekuste jätkumine ühiskonna ja majanduse jaoks kriitilistes valdkondades. Muudatuse eesmärk ei ole panna lepinguga ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele täiendavaid kohustusi, vaid seada tingimusi olemasolevate tegevuste ulatuses. Näiteks võib selliseks tingimuseks olla tagada teadustöö jätkumine minimaalses mahus ühiskonnale kriitilises valdkonnas, kus asutus Eestis ainsana tegutseb. Uute suundade arendamise ülesande andmisel on tegemist sihttoetusega, kus kohustusega peab kaasnema täiendav rahastus. Säte on kooskõlas põhiseaduse paragrahviga 38, mille kohaselt asutus on seadusega ettenähtud piirides autonoomne. Teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide autonoomia tähendab, et neil on õigus määrata oma struktuur ja töökorraldus, valida teadus- ja arendustegevuse viise ja meetodeid, sõlmida, muuta ja lõpetada lepinguid õigusaktidega kehtestatud alustel ja korras ning otsustada oma tegevuse tulemuste kasutamise üle, kui seda ei piira seadus, selle alusel väljaantud õigusakt või leping.
Eelnõu § 22. Seaduses määratletakse riiklik uurimistoetus kui konkurentsipõhine toetus TA tegevuse projekti elluviimiseks. Riiklik uurimistoetus on mõeldud teadlase poolt algatatud kõrgetasemelise TA projekti elluviimiseks, kuid ka uuenduslikes uurimissuundades tehtava teadus- ja arendustöö rahastamiseks. Riiklikud uurimistoetuse konkursid on avalikud ning nende läbiviimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
Riiklikest uurimistoetustest rahastatavaid projekte saavad juhtida teadlased, kes töötavad TA-asutustes, ülikoolides või evalveeritud rakenduskõrgkoolides. Rahastatavate kulude hulka kuuluvad uurimisprojektide täitjate töötasu, samuti uurimisprojektiga seotud koolitus- ja lähetuskulud, uurimisprojekti elluviimiseks vajalikud materjalid ja seadmed, asutuse üldkululõiv, samuti avaldamistasud ja erandkorras ka riigieelarvelist toetust saavate doktorant-nooremteaduritega seotud kulud. Evalveerimata asutuste ja juriidiliste isikute teadlasi on võimalik kaasata uurimistoetustest rahastatud uurimisrühmade töösse.
Riiklik uurimistoetus on rahastusinstrument, mille raames korraldab uurimisprojektide rahastamist ja uurimistoetuste eraldamist Eesti Teadusagentuur, kes kaasab oma tegevusse pädevaid eksperte ning on rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu. Uurimistoetusi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium oma eelarvest ning rahastamisel võivad osaleda ka teised valdkondlikud ministeeriumid. Juhul, kui valdkondlikud ministeeriumid osalevad uurimistoetuste rahastamisel, on neil õigus seada rahastamisele lisatingimused. Näiteks võivad valdkondlikud ministeeriumid määrata, mis valdkondade või teemadega seotud TA projekte nad toetavad.
Eelnõuga muudetakse uurimistoetuste tingimuste kinnitamise praktikat, viies kinnitamise ülesande Eesti Teadusagentuurilt üle teadus- ja arendustegevuse eest vastutavale ministrile. Muudatus on tingitud põhiseaduslikest riigi raha kasutamise kaalutlustest. Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi hinnangul peab isikute põhiõiguste piiramine ja avaliku raha jaotamine olema reguleeritud üldaktiga, mistõttu ei ole eraõiguslikul sihtasutusel õigust selliseid tingimusi ja korda kehtestada. Haridus- ja Teadusministeerium rõhutab, et määrusega kehtestatava korra puhul teadlaskonna autonoomsust ja osalust otsustusprotsessis jääb toetama senine praktika, kus uurimistoetuste tingimuste ja valiku osas usaldatakse teadlaste hinnanguid. Seetõttu toetub ministeerium rahastamistingimuste määramisel ka edaspidi hindamisnõukogu soovitustele, kinnitades ministri määrusega need tingimused, millega piiratakse taotlejate põhiõigusi ja kindlustatakse riigi raha jagamise õiguspärasus.
Eelnõu § 23. TA tegevuse sihttoetuste eesmärk on rahuldada TA vajadusi, mis tulenevad ühiskonna, sh ettevõtluse nõudlusest. Tegemist on nn ülalt alla rahastamisega, kus nõudlus TA järele tekib teadlastele ja uurimisrühmadele esitatava tellimusena väljastpoolt, kas ettevõtlus- või avalikust sektorist. TA tegevuse sihttoetust on võimalik rahastada riigieelarvest (nii riigisisestest kui ka vajaduse korral välisvahenditest). TA tegevuse sihttoetusena jagatakse näiteks ministeeriumite TA tegevuse vahendeid, samuti kuuluvad nende alla temaatilised TA programmid ja sihtgrandid.
Rahastamistingimused on spetsiifilised igale sihttoetuse meetmetele tulenevalt meetme eesmärgist. TA projektide menetlemise ja hindamise kompetentsi tagab iga poliitika valdkonna eest vastutav ministeerium, kaasates vajaduse korral Eesti Teadusagentuuri kui teadus- ja arendustegevuse rahastamise kompetentsikeskuse. Lõikes 2 on toodud volitusnorm sihttoetuse eraldamise otsustamiseks ja toetuse tagasinõudmiseks ministri poolt, kelle ministeerium vastavat sihttoetust annab. Sihttoetusi võivad anda kõik ministeeriumid, sealhulgas need, mis vastutavad TA ja innovatsiooni valdkonna eest.
Ministeeriumite poolt sotsiaal-majanduslikele rakendustele suunatud kulutuste maht on läbi aastate kõikunud vastavalt ministeeriumite valdkondlikele TA tegevustele ja rahastamiskavadele. Teadus- ja Arendusnõukogu otsus suunata eraldatud lisavahenditest kindel osa valdkondliku TA tegevuse toetuseks peaks edaspidi suurendama sotsiaal-majanduslikele rakendustele suunatud eraldiste osakaalu riigieelarves. TA tegevuse rahastamise mahud ja viisid ministeeriumides sõltuvad valdkonna eripärast ning väljakujunenud koostööst TA-asutuste ja ministeeriumide vahel.
Eelnõu § 24. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemitoetus on mõeldud süsteemi toimimiseks vajaliku institutsionaalse ja tehnilise toetusena. Süsteemitoetus hõlmab lisaks TA-asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele teisi TAI süsteemi osalisi, nagu teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus, innovatsiooni poliitika rakendusüksus ning Eesti Teaduste Akadeemia. Rahastamisinstrumentide hulka kuuluvad Eesti teadustaristu teekaardi tegevustoetus ja investeeringutoetus, rahvusvahelistes teadustaristutes ja koostööprogrammides (nt partnerlused, missioonid) osalemise toetamine, ühislaborite arendus (PPP skeemid), ETAG, EIS ja Eesti Teaduste Akadeemia tegevustoetus, Eesti Teadusinfosüsteemi arendus, teaduspreemiate väljaandmine, teadusraamatukogude toetus, ligipääs teadusandmebaasidele, rahvusvaheliste teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni organisatsioonide (ESA, CERN) liikmemaksud ja valikprogrammides osalemise tasud, Euroopa Liidu toetatud kompetentsikeskuste kaasrahastamine (AIRE, Küberturvalisuse Keskus), teadus- ja tehnoloogiamahukate kiirendite (CLD, NATO DIANA) toetamine, aga ka TAI poliitika seire ja teised instrumendid. Teadus- ja arendustegevuse valdkonna süsteemitoetuste eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ning korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Eelnõu § 25. Sätestatakse ettevõtja TA tegevuse ja innovatsiooni toetus. Ettevõtja TA tegevuse toetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ning korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.ja selle andmist korraldab vastava ministri määratud asutus. Toetus on mõeldud Eesti ettevõtjatele ning see on konkurentsipõhine riigieelarveline toetus, millega toetatakse ühiskonna ja majanduse arengu vajadustest lähtuvat TA tegevust ning sellega kaasnevaid tegevusi, hõlmates ka ettevõtetes tehtavat innovatsiooni. Ettevõtjate TA tegevuse toetamise eesmärk on edendada teadusmahuka ettevõtluse kasvu ja lisandväärtuse suurenemist soodustava ettevõtluskeskkonna kujundamist.
5. peatükk. Teaduseetika korraldus
Eelnõu § 26. Teaduseetika korralduse olulise osana sätestatakse seaduses teaduseetika komitee moodustamine ja selle ülesanded.
Tartu Ülikooli koostatud analüüsis „Teaduseetika järelevalve ja toetamise riikliku süsteemi loomine Eestis“46 tuuakse probleemina välja, et Eestis puudub riigi tasandil teaduseetika korralduslik süsteem ning riiklik ja sõltumatu asutus, mis tegeleks teaduseetika korralduslike küsimustega ja koordineeriks eetikakomiteede tegevust.
Seaduse eelnõu ettevalmistamise hetkel tegutseb Eestis mitmeid institutsionaalseid, regionaalseid või riiklikke komiteesid ja komisjone, mis vastutavad eri tüüpi uuringute eetilisuse hindamise eest:
1) Põllumajandus- ja Toiduameti juures tegutsev loomkatseprojekti hindamiskomisjon hindab loomakaitseseadusega reguleeritud loomkatseid;
2) Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu kooskõlastab inimgeeniuuringute seaduse alusel Geenivaramu andmete ja proovide töötlemisega seotud uuringuid ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tervise infosüsteemi andmete töötlemisega seotud uuringuid;
3) Ravimiameti juures tegutsev kliiniliste uuringute eetikakomitee hindab ravimiseaduses reguleeritud ravimi kliinilisi uuringuid ning Eestis läbiviidavaid mittesekkuvaid ohutusuuringuid;
4) Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee ja Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee hindavad nii oma asutuse kui ka teiste asutuste uurimisprojektide eetilisi ja andmekaitse aspekte, samuti hindavad mõlemad komiteed meditsiiniseadme kliinilisi uuringuid ning in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringuid vastavalt meditsiiniseadme seaduse regulatsioonile;
5) institutsionaalsed eetikakomiteed (näiteks Tallinna Ülikooli eetikakomitee, Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise eetika komisjon) hindavad oma asutuses läbiviidavate teadusuuringute andmekaitsealaseid ja eetilisi aspekte.
Teaduseetika riikliku korralduse väljatöötamise üks eesmärke oli korrastada teadusuuringute eetilise hindamise süsteemi, muu hulgas oli ootuseks eetikakomiteede hindamispõhimõtete ühtlustamine, kiirema ja lihtsama taotluste menetlemise protseduuri tagamine ning kõikide teadusuuringute eetilise hindamise üleviimine ühte eetikakomiteesse.
Sellest lähtuvalt moodustatakse seaduse alusel TA tegevuse poliitika rakendusüksuse juurde teaduseetika komitee, mille eesmärk on anda hinnang teadus- ja arendustegevuse eetilisuse kohta ning tagada uuringusse kaasatud isikute õiguste, ohutuse ja heaolu kaitse. Oma töös ja otsustes on teaduseetika komitee sõltumatu.
Teaduseetika komitee moodustatakse ETAGi juhatuse esimehe õigusaktiga (käskkiri). TA tegevuse poliitika rakendusüksus täidab teaduseetika komitee sekretariaadi rolli, toetades komitee tööd korralduslikes ja õiguslikes küsimustes. Näiteks on väljatöötamisel Eesti Teadusinfosüsteemi arendus, mis võimaldaks teha kõiki TA uuringute kooskõlastamisega seotud toiminguid ühes infosüsteemis.
Lõikes 3 täpsustatakse, et TA tegevuse poliitika rakendusüksusel on õigus moodustada lõikes 1 sätestatud teaduseetika komitee valdkondlikke või regionaalseid alamkomiteesid. Alamkomiteed omavad iseseisvat otsustustõigust oma tegevuses, sealjuures on alamkomiteedel õigus langetada otsuseid komiteesse esitatud taotluste osas. Kuid õigusliku regulatsiooni osas kohaldub §-is 26 sätestatu tervikuna nii lõikes 1 nimetatud teaduseetika komiteele kui ka lõikes 3 sätestatud valdkondlikele või regionaalsetele alamkomiteedele. Teaduseetika komitee struktuur sätestatakse seaduses paindlikult, mis võimaldab TA tegevuse poliitika rakendusüksusel arvestada teadussüsteemi muutuvate vajadustega. Teaduseetika komitee moodustamise ja töökorralduse põhimõtted, sh liikmete valiku ja taotluste menetlemise protseduur, sätestatakse teaduseetika korraldust reguleerivas rakendusaktis.
Lõikes 4 sätestatakse, et teaduseetika komitee annab TA tegevuse läbiviimisele eetilisi aspekte käsitleva hinnangu osas, mis ei ole reguleeritud teiste seadustega. Sätte eesmärk on tagada, et teaduseetika komiteele ei anta käesoleva seadusega varasemalt reguleeritud teadusuuringute eetilise hindamise õigust. Näiteks ei ole võimalik käesoleva seaduse alusel pöörduda teaduseetika komitee poole kliiniliste ravimiuuringute või mittesekkuvate ohutusuuringute eetiliseks hindamiseks, vaid lähtuda tuleb ravimiseaduses sätestatud regulatsioonist.
Eelnõu väljatöötamisel kaaluti kahte lahendust: reguleerida seaduses tingimused, mille puhul tuleb teadusuuring kooskõlastada teaduseetika komiteega, või jätta teadusuuringu kohustuslik kooskõlastamine reguleerimata. TA valdkonna eest vastutav ministeerium konsulteeris selles küsimuses positiivselt evalveeritud TA-asutustega, Eesti Teaduste Akadeemia ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemiaga. Teadussüsteemi osaliste seas puudus selles küsimuses üksmeel, kuid suurem osa vastanutest toetas lahendust, mille puhul seadusega lisakohustusi teadusuuringute kooskõlastamisele ei seata. Seetõttu seaduses ei määratleta, milliseid teadusuuringuid tuleb teaduseetika komiteega kooskõlastada. Teadusuuringu eetilise aspekte käsitleva hinnangu võtmise vajadus võib tuleneda nii õigusaktidest (isikuandmete kaitse seadus, Oviedo konventsioon), teaduse heast tavast, valdkonna teaduseetika normidest, kirjastaja või rahastaja seatud kohustustest vm põhjustest.
Teaduseetika komitee menetluse puhul ei ole tegemist loamenetlusega, samuti ei ole teaduseetika komitee haldusorgan haldusmenetluse seaduse § 8 tähenduses. Teaduseetika komitee on valdkonna ekspertidest koosnev kogu, kes annab hinnangu teadus- ja arendustegevuse eetilisuse kohta. Uuringu läbiviimise vastutus ning sellega seotud otsustusõigus jääb ka teaduseetika komitee hinnangu võtmise korral teadus- ja arendustegevust teostavale teadlasele ja asutusele.
Teaduseetika komitee moodustamisel määratletakse TA tegevuse valdkonnad, milles komiteel on hinnangute andmise pädevus. Teaduseetika komitee võib pädevuse olemasolul anda teadusuuringute läbiviimisele ka andmekaitse aspekte käsitleva hinnangu, vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikes 4 sätestatule.
Lõigetes 5-7 täpsustatakse, et teaduseetika komitee teenused võivad olla tasulised ning tasuliste teenuste loetelu ja tasu suurused määratakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Lõikes 6 on sätestatud, et teaduseetika komitee ühe teenuse eest küsitav tasu ei või olla suurem kui 3000 eurot ning tasu suuruse kehtestamisel lähtutakse teaduseetika komitee hinnangu andmisega kaasnevatest kuludest. Teenuse maksimaalse tasu suuruse arvestamisel on arvesse võetud praeguste nn regionaalsete eetikakomiteede (Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ning Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee) tegevusega seotud kulusid, Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 2024. a regionaalsetele eetikakomiteedele eraldatud sihttoetuse määrasid ning võimalikku kulude kasvu ajas. Ühtlasi on tasu ülempiiri määramisel võetud arvesse meditsiiniseadme seaduse (MSS) § 22 lõike 3 punktis 1 sätestatut, mille kohaselt meditsiiniseadme kliinilise uuringu ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringu hindamise tasu ei tohi olla suurem kui 3000 eurot. Lähtuvalt seaduse eelnõu §-st 46, on teaduseetika komiteel võimalik täita meditsiiniseadme seaduses reguleeritud sõltumatu eetikakomitee ülesandeid ning seetõttu peavad tasude maksimaalsed määrad olema seaduste vahel ühtlustatud. Juhul kui teaduseetika komitee täidab isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud ülesannet, on haridus- ja teadusministril õigus vajadusel vastava ülesande täitmine reguleerida tasulise teenusena ning määrata tasu suurused.
Teaduseetika valdkonda reguleeriva rakendusakti koostamisel lepitakse kokku teaduseetika komitee tasuliste teenuste loetelu ning tasude suurused. Sealjuures arvestatakse tasude määramisel, et teaduseetika komitee teenused oleksid osapooltele kättesaadavad.
Edaspidi on teaduseetika komitee ülesannete hulka võimalik lisada ka teiste seadustega reguleeritud inimuuringute hindamise ülesandeid. Selleks on paragrahvi lisatud lõige 8, mis võimaldab seada teaduseetika komiteele teiste õigusaktidega lisaülesandeid. Teaduseetika korralduse ettevalmistamisel on teadussüsteemi osalistel ootus, et eri teadusuuringute eetilisi aspekte hinnataks edaspidi ühes eetikakomitees. Valdkonna eest vastutava ministeeriumi nõusolekul ning vastavate seaduste muutmisel oleks võimalik näiteks kliiniliste ravimiuuringute, mittesekkuvate ohutusuuringute, tervise infosüsteemi andmete töötlemist või Geenivaramu proovide ja andmete töötlemist käsitlevate uuringute kooskõlastamine viia üle teaduseetika komitee vastutusalasse. Samuti rakendub lõige 8 juhul, kui teaduseetika komiteesse esitatakse teadus- või ajaloouuring isikuandmete kaitse aspektide hindamiseks, vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 4.
Eelnõu § 27. Paragrahviga reguleeritakse teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamine, komisjoni tegevuse eesmärk ning komisjoni teenuste eest tasu küsimise põhimõtted.
Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon on teadlastest ja eri valdkondade ekspertidest moodustatud sõltumatu kogu, mille ülesanne on hinnata võimalikke teaduseetika rikkumiskahtlusi ja nende menetlemise õiguspärasust ning tagada teaduseetika normidele ja teaduse heale tavale vastav teadus- ja arendustegevus. Sarnaselt teaduseetika komiteele, moodustatakse teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon TA tegevuse poliitika rakendusüksuse poolt.
Lähtudes Eesti „Hea teadustava“ põhimõtetest, on teadusasutuse otsustada, kuidas teaduseetika ning teadustava rikkumiskahtlusi menetleda, ning milline on õiglane ja proportsionaalne tagajärg teaduseetika põhimõtete vastu eksimisel. Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamisega antud põhimõtet ei muudeta. Teaduseetika rikkumiskahtluste esmaseks menetlejaks on jätkuvalt asutus, milles rikkumiskahtlus aset leidis. Komisjoni moodustamise eesmärk on pakkuda asutustele ja rikkumiskahtluste osapooltele võimalust küsida juhtumi kohta täiendavat välist hinnangut. Teaduseetika korralduse rakendusaktis on kavas reguleerida täpsemad tingimused, mille korral on võimalik taotlusega komisjoni poole pöörduda. Lisaks täiendava hinnangu küsimisele on näiteks kaalumisel lahendus, et asutusel on võimalik rikkumiskahtluse esmane menetlus suunata teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni, kui asutusesisest sõltumatut ja erapooletut menetlust ei ole võimalik läbi viia.
Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni ülesanne on anda juhtumi kohta hinnang ning vajadusel soovitused juhtumi lahendamiseks. Komisjoni tegevusega ei vähendata ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning evalveeritud rakenduskõrgkoolide autonoomiat, kuna juhtumiga seotud otsused langetab ka komisjoni menetluse puhul asutus ise.
Lõigetega 3-5 reguleeritakse teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni teenuste eest tasu küsimist. Sarnaselt teaduseetika komiteele võivad komisjoni teenused olla tasulised ning tasuliste teenuste loetelu, tasude suurused ning tasude küsimise korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister. Lõikes 4 on täpsustatud, et teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni ühe teenuse tasu ei või olla suurem kui 3000 eurot. Tasuliste teenuste loetelu ning tasude suurused lepitakse kokku teaduseetika valdkonna rakendusakti koostamisel ja menetlemisel, sealjuures lähtutakse tasude kehtestamisel komisjoni töö ja hinnangute andmisega seotud kuludest.
Eelnõu § 28 käsitleb piiratud teovõimega isiku kaasamist teadusuuringusse. Eestis on seni puudunud ühtne praktika, millisest vanusest alates on noored piisavalt küpsed, et iseseisvalt otsustada teadusuuringus osalemise üle. See on kaasa tulnud olukorra, kus eri valdkonna teadlased ning eetikakomiteed tõlgendavad noorte õigust iseseisvalt otsustada erinevalt, mistõttu on Eestis raskendatud lapsi ja noori kaasavate teadusuuringute läbiviimine. Eelnõu kooskõlastamisel toodi ühe murekohana esile rahvusvahelistes võrdlusuuringutes osalemine, mis võimaldab analüüsida ühiskonnas toimuvate protsesside, hoiakute ja käitumiste muutusi. Kui Eesti sellistest uuringutest kõrvale jääb, ei kahjusta see mitte ainult teadussüsteemi, vaid ka riiki ja ühiskonda laiemalt. Käesoleva regulatsiooni eesmärk on täpsustada laste ja noore õigusi teadusuuringus osalemisel ning määrata iseseisva nõusoleku andmise vanusepiir.
Lõikes 1 on sätestatud üldine põhimõte piiratud teovõimega isiku kaasamiseks teadusuuringusse. Nõusoleku piiratud teovõimega isiku osalemiseks teadusuuringus annab tema seaduslik esindaja, võttes arvesse piiratud teovõimega isiku eeldatavat tahet. Sealjuures tuleb piiratud teovõimega isikut teavitada teadusuuringuga seotud asjaoludest ning teda puudutavatest otsustest. Teavitamisel tuleb lähtuda piiratud teovõimega isiku arusaamisvõimest. Säte on kooskõlas inimesi kaasavate teadusuuringute läbiviimise üldiste põhimõtetega, sh Eesti „Hea Teadustava“ punktiga 2.1: „Teadlane teavitab uuringusse kaasatuid sellest, mis on teadustöö eesmärgid, millised on kasud ja riskid, kes uuringut rahastab, milliseid andmeid neilt kogutakse ja kes andmetele ligi pääsevad, kuidas ja kui kaua neid hoitakse ning kuidas toimitakse juhuleidudega. Teadlane küsib inimeste vahetul uurimisel ja neilt isikuandmeid kogudes eelnevalt teavitatud nõusolekut ning tagab, et nõusolek on teadlik ja vabatahtlik.“.
Lõigetega 2-4 on reguleeritud nõusoleku andmise erisused. Lõikes 2 on täpsustatud, et seadusliku esindaja poolt antud nõusolek teadusuuringus osalemiseks on kehtetu, kui sellega kahjustatakse selgelt piiratud teovõimega isiku huve. Samuti ei kehti nõusolek, kui piiratud teovõimega isik ise on võimeline teadusuuringus osalemist kaaluma ning on keeldunud osalemisest. Ka piiratud teovõimega isiku kaasamisel teadusuuringusse tuleb lähtuda üldtunnustatud teaduseetika põhimõtetest ning isiku põhiõigustest. Teadusuuringus osalemine on vabatahtlik ning kedagi ei tohi teadusuuringusse kaasata tema tahte vastaselt.
Lõigetega 3 ja 4 on täpsustatud alaealiste kaasamist teadusuuringusse. 7-17 aastase isiku kaasamisel uuringusse tuleb teadev nõusolek võtta nii alaealiselt kui ka tema seaduslikult esindajalt. Teadev nõusolek on uuritava või tema seadusliku esindaja antud vabatahtlik tahteavaldus, millega antakse nõusolek teadusuuringus osalemiseks, teades uuringu asjaolusid ning sellega seonduvaid riske ja kasu. Vanusepiir 7 aastat on sätestatud lähtudes lapse võimest mõista teadusuuringu asjaolusid ning anda nõusolek uuringus osalemiseks. Ka alla 7 aastate laste kaasamisel teadusuuringusse tuleb lastele arusaadaval viisil selgitada uuringu eesmärke ja tegevusi lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust.
Lõikega 4 tuuakse sisse erisus 15-17-aastaste isikute puhul. 15-17-aastane isikule antakse sättega õigus anda iseseisvalt kaks erinevat nõusolekut: nõusolek teadusuuringus osalemiseks ning nõusolek oma isikuandmete töötlemiseks, kui isik on võimeline teadusuuringu asjaoludest aru saama. Nõusoleku andmise eelduseks on see, et 15-17-aastane isik on võimeline teadusuuringu eesmärkidest, tegevustest, võimalikust kasust ja riskidest aru saama ning on suuteline teadusuuringus käsitlevatel teemadel asjakohaseid seisukohti omama ja neid väljendama. Lõikes 4 esitatud iseseisva nõusoleku andmise õigus ei kehti füüsiliselt sekkuvate teadusuuringute puhul. Füüsiline sekkumine hõlmab igasugust inimese kehalisse terviklusse sekkumist, näiteks bioloogiliste proovide võtmist ning andmete kogumist uuritava keha küljest või seest. Füüsiline sekkumine hõlmab ka uuritava enda ning tema keskkonna mõjutamist, kui see mõjutab uuritava keha tavapärast talitlust (nt. toitumine, unerežiimi muudatused), piirab uuritava vaba liikumist (nt. ruumi lukustamine, kinni hoidmine) või on füüsiliselt koormav (nt. raskuste tõstmine, väsitavad harjutused). Füüsilise sekkumisega uuringud on sageli tavapärasest suurema eetilise riskiga, kuna need võivad uuritavaid füüsiliselt kahjustada. Samuti on sättega täpsustatud, et vaimselt sekkuvate uuringute puhul on vajalik teadusuuring eelnevalt kooskõlastada eetikakomiteega. Vaimseks sekkumiseks peetakse kõiki tegevusi, millega mõjutatakse uuritava vaimset terviklikust või tema käitumist ning millega kaasneb risk uuritava vaimsele tervisele. Näiteks kui uuritavad kogevad uuringu käigus tavapärasest elust tugevamaid vaimseid stiimuleid (eksponeeritakse häirivaid või vägivalda sisaldavaid materjale, esitatakse ideid, mis on täielikus vastuolus uuritavate väärtusega), uuritava käitumise tahtevastane mõjutamine (nt. ähvardamise või meelitamisega) või tugevate emotsioonide esiletoomine (nt. tahtlik hirmutamine, ärritamine, delikaatsete või intiimsete küsimuste küsimine). Lõikes 4 nimetatud eetikakomiteeks võib olla nii teaduseetika komitee kui ka muu õigusakti alusel loodud eetikakomitee (sh institutsionaalne eetikakomitee, mis on moodustatud haridus- ja teadusministri teaduseetika määruse alusel). Kooskõlastamise all peetakse antud juhul silmas eetikakomiteelt hinnangu saamist, et uuring tervikuna vastab valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normidele, teaduse heale tavale ning teadusuuringus on tagatud uuritavate õiguste, ohutuse, väärikuse ning heaolu kaitse. Eetikakomitee kooskõlastuse nõue on siinkohal täiendav riskide maandamise meetod, mis võimaldab tagada, et teadusuuring ei too kaasa 15-17-aastastele uuritavatele potentsiaalset kahju. Kui teadusuuringuga ei kaasne võimalikku ohtu uuritava vaimsele tervisele (tegemist ei ole vaimselt sekkuva uuringuga), siis ei ole kohustuslik võtta enne uuringu läbiviimist eetikakomitee hinnang.
Eelnõus esitatud regulatsioon on kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsioonis (LÕK) sätestatud põhimõtetega, sealjuures arvestab artiklis 5 sätestatud lapse arenevate võimete põhimõttega. Regulatsiooni koostamisel on lähtutud põhimõttest, et laps omandab küpsemise protsessis uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi, saab teadlikumaks oma õigustest ning on võimeline kogemuste ja teadmiste suurenemisel ise oma õigusi teostama. Samuti on regulatsioon kooskõlas konventsiooni artiklitega 12, 13 ja 17. Konventsiooni artikkel 12 kohustab tagama lapsele, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks, õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimustes, hinnates lapse vaateid vastavalt tema vanusele ja küpsusele. Seega, mida rohkem on lapsele endal teadmisi ja arusaamisvõimet, seda suurem kaal tuleb anda tema arvamusele. Konventsiooni artikkel 13 sätestab laste üldise õiguse sõnavabadusele ning artikkel 17 õiguse saada juurdepääs informatsioonile. Laste õiguste konventsiooni artiklid 12, 13 ning 17 koostoimes annavad aluse sellele, et noored saaksid osaleda ühiskonnaelus ning kaasa rääkida ühiskonnaelu kujundamisel. Teadusuuringutes osalemine on üks viis ühiskonnaelus osalemiseks ning laste ja noorte hääle kuuldavaks tegemiseks.
Eelnõuga täpsustatakse, et vähemalt 15-aastane noor on piisavalt küps, et otsustada iseseisvalt teaduslikes uuringutes osalemise üle ning seeläbi teostada oma osalusõigust ning sõnavabadust. Õiguskantsler on oma 25. aprilli 2024. a e-kirjas nr 18-1/240661/2402454 Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele juhtinud tähelepanu, et tervikuna tuleks üle vaadata seadustes sätestatud vanusepiirid ning analüüsida ja arutada, kuidas erinevad vanusepiirid omavahel kokku kõlavad. Õiguskantsler on oma kirjas öelnud järgmist: „Ühest küljest vajab laps oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt. Teisalt on laps iseseisev õigussubjekt, kellel on õigus osaleda tema kohta käivate otsuste tegemisel. Lähtuda tuleks sellest, et laps areneb ja seega suureneb ka tema otsustus- ja vastutusvõime (LÕK art 5). Mida rohkem on noorel teadmisi ja kogemusi ning mida arusaamisvõimelisem ta on, seda suurem on tema autonoomia ise oma õigusi teostada. Vanusepiiride seadmisel tuleks otsida kohast tasakaalu lapse kaitsevajaduse ja otsustusõiguse vahel.“.
Vanusepiir 15-aastat on määratud lähtudes lapse areneva võimete põhimõttest ning laialdaselt kasutusel olevast rahvusvahelisest praktikast. Näiteks Soomes on teadusuuringus osalemiseks iseseisva nõusoleku vanusepiiriks 15 aastat – sel juhul vanema/seadusliku esindaja nõusolek ei ole vajalik, kuid viimaseid tuleks uuringu asjaoludest võimaluse korral teavitada. Samuti on võimalik Soomes alla 15-aastaseid lapsi ja noori kaasata teadusuuringutesse ilma vanema/seadusliku esindaja nõusolekuta, kui uuring on eetikakomiteega kooskõlastatud47. Rootsis on teadusuuringute eetilise hindamise seadusega reguleeritud, et 15-aastane isik võib anda ise nõusoleku teadusuuringus osalemiseks, kui ta mõistab uuringus osalemisega kaasnevat. Samuti on regulatsioon kooskõlas Eesti senise praktikaga elanikkonnauuringute läbiviimisel, näiteks valitakse iga-aastase Eesti sotsiaaluuringu ja tööjõu-uuringu vastajad vähemalt 15-aastaste isikute hulgast.
Sarnaselt on Eesti seadustes noorte iseseisvat kaalutlusõigust piiritletud 15 aastaga kirikute ja koguduse seaduses ning mittetulundusühingute seaduses. Nende alusel võib 15-aastane isik iseseisvalt astuda kogudusse või noorteühingusse. Ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses on eraldi käsitletud vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamist. Isikuandmete kaitse seaduse § 8 reguleerib lapse isikuandmete töötlemist infoühiskonna teenuste pakkumisel. Vähemalt 13-aastasel lapsel on õigus otsustada oma isikuandmete töötlemise üle infoühiskonna teenuste kasutamisel. Seega on eelnõus toodud iseseisva nõusoleku vanusepiir 15 aastat kooskõlas sellega, kuidas seni on noorte küpsust ja kaalutusõigust Eesti õigusruumis käsitletud.
Lõiked 1-4 on kooskõlas PS §-ga 18, mille kohaselt ei tohi kedagi tema tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Eelnõuga täpsustatakse, et piiratud teovõimega isikute kaasamiseks teadusuuringusse tuleb arvestada nende tahtega ning 7- kuni 17-aastase isiku kaasamisel teadusuuringusse tuleb lisa seadusliku esindaja nõusolekule võtta ka alaealise enda nõusolek.
6. peatükk. Järelevalve
Eelnõu §-s 29 sätestatakse riiklik ja haldusjärelevalve TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide üle, sealhulgas haldusjärelevalve tegija õigused. TA valdkonna eest vastutav ministeerium teeb haldusjärelevalvet TA-asutuse, ülikooli ja rakenduskõrgkooli (välja arvatud enda haldusalasse kuuluva asutuse) tegevuse üle käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete täitmisel. Eraõiguslike TA-asutuste üle tehakse riiklikku järelevalvet. TA valdkonna eest vastutaval ministeeriumil on järelevalveasutusena õigus kaasata haldusjärelevalve tegemisse eksperte. Haldusjärelevalve käigus on järelevalveasutusel õigus tutvuda TA-asutuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel saab kindlaks teha järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks vajalikud asjaolud ning saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid. Samuti on haldusjärelevalve käigus õigus teha ettekirjutusi, et lõpetada käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumine, hoida ära edasisi rikkumisi ning kõrvaldada rikkumisega tekitatud tagajärgi. Lisaks TAIKS-is toodud haldusjärelevalvele on ministeeriumil, kelle valitsemisalasse TA-asutus kuulub, õigus teha TA-asutuse tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras, samuti on ministeeriumitel õigus teostada kontrolli (aruandlus) oma toetusmeetmete osas.
7. peatükk. Rakendussätted
Eelnõu §-ga 30 reguleeritakse 2024. aastal läbiviidud evalveerimise positiivse tulemuse kehtivus. 2024. aastal viiakse evalveerimine läbi kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel. Et vältida olukorda, kus uue seaduse kehtima hakkamisel tuleks asutustel uuesti läbida evalveerimine, on seaduses sätestatud, et antud evalveerimise vooru positiivne tulemus kehtib kuni evalveerimise otsuses nimetatud tähtajani.
Eelnõu § 31 sätestab asutuse teadus ja arendustegevuse toetuse baasrahastuse arvestamise aastatel 2025-2027. Kuna nendel aastatel ei ole veel võimalik või ei ole täielikult võimalik baasrahastuse määramisel aluseks võtta asutuse TA tegevustoetust, siis on üleminekusättes öeldud,e t sel perioodil võetakse arvesse ka eelnevatel perioodidel antud baasfinantseerimist ja selle osakaalu.
Eelnõu § 32 sätestab rahvusteaduste rahastamise kolme aasta jooksul peale asutuse TA toetusele üleminekut. Selleks, et säilitada rahvusteaduste rahastamise osakaal 5% asutuse TA tegevustoetusest, võetakse selle arvutamisel aluseks nii teadus- ja arendustegevuse kui ka innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi asutuse TA tegevustoetuse maht. Kuna asutuste TA tegevuse toetust hakkavad jagama nii TA kui ka innovatsiooni valdkonna eest vastutav ministeerium ning rahvusteaduste osa eraldatakse teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi osast, tekib olukord, kus rahvusteaduste maht võib tegevustoetuse mahu vähenemise tõttu kahaneda.
Eelnõu § 33 punktiga 1 asendatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (RT I, 21.06.2024, 8) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga. Teise punktiga viiakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 52 lõike 1 punktis 6 välja toodud viide teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 5–7 sätestatule vastavusse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses välja toodud samade põhimõtetega, mis on sätestatud § 5 punktis 3 ning § 20 lõigetes 5 ja 6. Kolmanda punktiga asendatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 viide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 viitega, mis reguleerib teadus- ja arendusasutusi puudutavat.
Eelnõu §-ga 34 asendatakse autoriõiguse seaduses (RT I, 21.06.2024, 5) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga ja muudetakse sihtrühmi lähtuvalt TAIKS-is sätestatust.
Eelnõu §-ga 35 asendatakse Eesti Kunstiakadeemia seaduses (RT I, 14.03.2019, 1) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga.
Eelnõu §-ga 36 asendatakse Eesti Maaülikooli seaduses (RT I, 17.11.2021, 6) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga.
Eelnõu §-ga 37 asendatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduses (RT I, 14.03.2019, 2) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga.
Eelnõu §-ga 38 asendatakse Eesti Teaduste Akadeemia seaduses (RT I, 13.03.2014, 15) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga.
Eelnõu §-ga 39 muudetakse isikuandmete kaitse seadust ning lisatakse, et eriliiki isikuandmetel põhinevate uuringute puhul kontrollib vastavate tingimuste täitmist seaduse või muu õigusakti alusel loodud eetikakomitee. Tegemist ei ole sisulise, vaid selgust loova muudatusega. Eetikakomitee poole pöördumine on ka kehtiva isikuandmete kaitse seaduse kohaselt kohustuslik.
Muudatuse eesmärgiks on luua selgust, millise eetikakomitee poole peab teadusuuringu tegija pöörduma, kui ta soovib uuringus kasutada eriliiki isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. Kehtiva isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei ole selge, kes ja millistel tingimustel võib eetikakomitee luua. Kehtiv kord annab võimaluse igaühel luua eetikakomitee, kuid selline olukord ei ole andmesubjekti vaatest õige, sest eetikakomitee poolt antav hinnang ei pruugi olla erapooletu (näiteks lähtuvalt ettevõtja ärihuvidest).
Eelnõuga täpsustatakse, et isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 4 alusel võib hinnangut anda üksnes seaduse või õigusakti alusel moodustatud eetikakomitee. Nimetatud eetikakomitee all on mõeldud näiteks tervishoiuteenuste korraldamise seadusese (§ 594) ning inimgeeniuuringute seadusese (§ 29) alusel moodustatud eetikakomiteed (Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu), aga ka käesoleva seaduse alusel loodavat teaduseetika komiteed. Samuti on vastavat ülesannet võimalik täita teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud kõrgkooli poolt moodustatud institutsionaalsel eetikakomiteel, mis on moodustatud haridus- ja teadusministri teaduseetika määruse alusel. Eelnõuga sätestatakse eetikakomitee loomise alus (seadus või muu õigusakt) paindlikult, kuna Eestis tegutsevate eetikakomiteede loomise alused on erinevad. Näiteks Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutine eetikakomitee on moodustatud valdkonna eest vastutavate ministrite käskkirjaga. Antud eetikakomitee hindab Sotsiaalministeeriumi poliitikaanalüüside ja teadusuuringute eetilisi ja andmekaitse alaseid aspekte.
Uuringu läbiviimiseks hinnangu andmisel tuleb lisaks eetilisusele kontrollida ka võimalikku riivet andmesubjekti põhiõigustele, pidades silmas, et isikuandmete töötlemine on Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 26 sätestatud isiku eraelu puutumatuse piiramine. Seega on väga oluline, et enne isikuandmete töötlemist puudutavate uuringute läviviimist antakse uuringule hinnang ka andmekaitse aspektist.
Eelnõu §-ga 40 asendatakse Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduses (RT I, 13.03.2014, 34) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga.
Eelnõu §-ga 41 muudetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega kõrgharidusseadust (RT I, 11.03.2023, 53).
Kõrgharidusseaduse § 38 lõiget 1 muudetakse seoses muudatustega institutsionaalse akrediteerimise korralduses. Lisatakse, et akrediteerimise käigus hinnatakse, kas õppe-, teadus- ja arendustegevus ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse uurimiskeskkond on piisavad selleks, et tagada nende tegevuste kvaliteet; samuti hinnatakse nende vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale.
Kõrgharidusseaduse paragrahvi 38 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond“ sõnadega „õppe-, teadus- ja arendustegevus ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse keskkond“.
Eelnõu § 42 alusel tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse (RT I, 11.06.2024, 10) § 683 punkt 1, sest Haridus- ja Teadusministeerium ei kogu eelnõu kohaselt teaduskollektsioone puudutavat teavet ega pea sellekohast registrit.
Eelnõu § 43 alusel muudetakse maakatastriseaduse (RT I, 17.03.2023, 56) sihtrühmi lähtuvalt TAIKS-is sätestatust.
Eelnõu § 44 alusel muudetakse muinsuskaitseseaduse (RT I, 07.03.2023, 61) sihtrühmi lähtuvalt TAIKS-is sätestatust.
Eelnõu § 45 alusel muudetakse muuseumiseaduse (RT I, 11.03.2023, 47) sihtrühmi lähtuvalt TAIKS-is sätestatust.
Eelnõu § 46 alusel muudetakse meditsiiniseadme seadust (RT I, 11.03.2023, 70).
Meditsiiniseadme seaduse muudatuse punktiga 1 laiendatakse, et meditsiiniseadme uuringutele võib arvamuse anda nii teadus- ja arendusasutuse, ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli juures paiknev eetikakomitee kui ka teaduseetika komitee. Hetkel annavad meditsiiniseadme uuringute tegemisele eetilisi arvamusi Eestis Tartu Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi juures tegutsevad eetikakomiteed ning muudatusega ei piirata olemasolevate eetikakomiteede tegevuse jätkamist senises korras. Eelnõuga täpsustakse, et ka uus teaduseetika komitee võib täita sõltumatu eetikakomitee rolli. Juhul, kui teaduseetika komitee täidab meditsiiniseadme seaduse alusel sõltumatu eetikakomitee rolli, antakse selleks alus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 26 lõikes 8, mille kohaselt täidab teaduseetika komitee teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.
Meditsiiniseadme seaduse muudatuse punktiga 2 täpsustatakse, et valdkonna eest vastutava ministril on õigus sätestada teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli juures moodustatud eetikakomitee osas eritingimused ministri määrusega. Nimetatud eritingimusteks on eetikakomitee töökord, liikmete arvu ja koosseisu määramise kord ning liikmete volituse tähtaeg. Teaduseetika rakendusaktis täpsustatakse, et juhul kui sõltumatu eetikakomitee ülesandeid täidab teaduseetika komitee, siis lähtutakse ka sellisel juhul valdkonna ees vastutava ministri määruses sätestatud eritingimustest.
Meditsiiniseadme seaduse muudatuse punktiga 3 täiendatakse seaduse paragrahvi 22 uue lõikega 31, mis reguleerib meditsiiniseadme uuringu eetilisuse hindamise eest tasu küsimist. Lõikega täpsustatakse, et kui sõltumatu eetikakomitee ülesandeid täidab teaduseetika komitee, siis määrab komitee tasuliste teenuste loetelu, tasu suuruse ning tasu küsimise korra teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatus on kooskõlas eelnõu § 26 lõikega 5. Samuti on meditsiiniseadme seaduse kehtivat regulatsiooni arvestatud eelnõu § 26 lõikes 6, millega määratakse teaduseetika komitee teenuse maksimaalne suurus. Sarnaselt meditsiiniseadme seaduse § 22 lõike 2 punktile 1, ei saa teaduseetika komitee teenuse tasu olla suurem kui 3000 eurot.
Meditsiiniseadme seaduse muudatuse punktiga 4 täpsustatakse, et tervishoiuteenuse osutaja või ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus, kes asutusesiseselt meditsiiniseadmeid valmistab, peab avalikustama asutusesiseselt valmistatud meditsiiniseadmete loetelu oma veebilehel. Meditsiiniseadmete valdkonda reguleerivates ELi määrustes kasutatakse terminit „tervishoiuasutus“, kes võivad nende määruste kohaselt asutusesiseselt meditsiiniseadmeid valmistada. Eesti õiguses tervishoiuasutuse terminit ei ole, kuid Eesti õiguse tähenduses on sellised asutused eelkõige tervishoiuteenused tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning meditsiiniseadme seaduse tähenduses loetakse asutusesiseseks valmistajaks ka teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid, kui asutuse peamine eesmärk on patsientide hooldamine või ravimine või rahvatervise edendamine.
Eelnõu § 47 alusel muudetakse ravimiseaduse (RT I, 21.06.2024, 20) sihtrühmi lähtuvalt TAIKS-is sätestatust.
Eelnõu § 48 alusel asendatakse riigihangete seaduses (RT I, 07.06.2024, 11) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga ja täpsustatakse hankija isikut.
Eelnõu § 49 alusel asendatakse punktiga 1 Tallinna Tehnikaülikooli seaduses (RT I, 27.09.2023, 12) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga. Samuti muudetakse punktiga 2 eelnõu kohaselt Tallinna Tehnikaülikooli seaduse § 9, mille järgi tuleb tehnikateaduste õppe, teadus- ja arendustegevusega tegelevate professuuride puhul asutusel läbida temaatiline hindamine kindlas valdkonnas.
Eelnõu § 50 alusel muudetakse punktiga 1 Tartu Ülikooli seaduse (RT I, 11.03.2023, 91) § 11 lõiget 12, mille kohaselt tuleb asutusel läbida rahvusprofessuuride puhul temaatiline hindamine kindlas valdkonnas. Punktidega 2 ja 3 muudetakse Tartu Ülikooli seaduse § 11 lõikes 2 ja § 12 lõikes 1 kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga.
Eelnõu § 51 alusel muudetakse tulumaksuseadust (RT I, 02.05.2024, 15) ja täpsustatakse toetuste sihtrühma.
Eelnõu § 52 alusel muudetakse välismaalaste seaduses (RT I, 07.06.2024, 15) tähtajalise elamisloa saamiseks vajalikke tingimusi seoses asutuse staatusega ja viiakse sõnastus vastavusse TAIKS-is sätestatuga.
Eelnõu § 53 kohaselt tunnistatakse kehtiv teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus kehtetuks.
Eelnõu §-s 54 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.
3.5. Seaduse rakendamine
Eelnõu §-s 30 sätestatakse üleminekusätted, mis puudutavad korralise evalveerimise tulemuste kehtivust ning ministeeriumite asutuste ja kõrgkoolide rahastamise muutmist. §-is 31 täpsustatakse, et tegevustoetuse baasosa arvestamisel kasutatakse sellel perioodil, kui asutused said baasfinantseerimist, baasosa arvutamisel baasfinantseerimise andmeid. §-is 32 sätestatakse rahvusteadustele eraldatava toetuse kogumahu säilimine kolme aasta jooksul tegevustoetusele üleminekule eelneva aastaga võrreldes.
4. Eelnõu terminoloogia
. Esimeses peatükis on määratletud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, samuti teadus- ja arendustegevuse osapoolte ning teaduseetikaga seotud põhimõisted. Mõistete määratlemisel on võimaluse korral lähtutud rahvusvaheliselt tunnustatud ja laialt kasutuses olevatest dokumentidest, nagu OECD Frascati käsiraamat, ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikust. Osaliselt on mõisted defineeritud vastavates sisuga seotud paragrahvides.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu ettevalmistamise käigus on analüüsitud kooskõla riigiabi raamistikuga. Riigiabi raamistik sätestab, et kui sama üksus tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega (eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist), ei ole mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamise puhul tegemist riigiabiga, kui kahte liiki tegevust ning nende kulusid ja rahastamist on võimalik selgelt eristada, eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist. Kehtivas TAKS-is on toodud nõue, et majanduslik ja mittemajanduslik tegevus peab olema eristatud, ning sama nõue jääb alles ka uude seadusesse. Selle nõude eesmärk on tagada, et riigieelarvest rahastatavatest meetmetest ei finantseeritaks teadus- ja arendusasutuse majanduslikku tegevust, kuna sellisel juhul oleks tegemist riigiabiga.
6. Seaduse mõjud
Seaduse eelnõu ettevalmistamise alguses lepiti partneritega kokku lähtekohad, millega seaduse muutmisel arvestatakse. Lepiti kokku, et seadus jääb alles eraldiseisva seadusena ja seda ei liideta mõne muu seadusega, näiteks kõrgharidusseadusega. Samuti lepiti kokku, et muutmiseks avatakse kõik peatükid ja seadust muudetakse terviktekstina, sätestades seaduses minimaalselt vajaliku. Olulise kokkuleppena tuleb mainida kokkulepet mitte vähendada TA-asutuste autonoomiat. Nendes aspektides on seaduse muutmise mõju pigem väike.
Seadusega hõlmatud sihtrühmad on järgmised:
1) Ministeeriumid – kõigis ministeeriumites tegeleb teadus- ja arendustegevuse teemadega vähemalt 1 teadusnõunik;
2) Riigikantselei – otseselt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegeleb 4 töötajat;
3) Eesti Teadusagentuur – kokku 77 töötajat;
4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus – kokku 350 töötajat;
5) Ülikoolid – 6 avalik-õiguslikku ülikooli ning 1 eraülikool;
6) Rakenduskõrgkoolid – 7 riigi rakenduskõrgkooli, 4 erarakenduskõrgkooli;
7) Avalik-õiguslikud ning riigi teadus- ja arendusasutused – 7 asutust;
8) Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused – 8 asutust;
9) Teadus- ja arendustegevusega tegelevad ettevõtted – hinnanguliselt 200 ettevõtet;
10) Teadus- ja arendustegevust ellu viivad isikud – teadlasi avalikus sektoris (2022) 3195, erasektoris 3010.

Lisateavet sihtrühmade kohta leiab järgmistelt linkidelt:
• https://hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/teadussusteemi-riiklik-korraldus;
• https://etag.ee/tegevused/uuringud-ja-statistika/statistika/;
• https://www.mkm.ee/;
• https://eas.ee/eas/.

Sisuliste muudatuste olulist mõju analüüsitakse allpool peamiste muudatuste ja sihtrühmade kaupa.
6.1. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Olulisema mõju riigi ja KOV-i asutuste korraldusele toovad kaasa järgmised muudatused:
6.1.1. muudatus: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse osaliste ja nende rollide täpsustamine;
6.1.2. muudatus: valdkondliku ja valdkondadeülese TA korraldamise sätestamine;
6.1.3. muudatus: innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses;
6.1.4. muudatus: TAI rahastamise muutmine;
6.1.5. muudatus: teaduseetika süsteemi sätestamine seaduses;
6.1.6. muudatus: avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses;
6.1.7. muudatus: teaduse kvaliteedihindamise meetmete muutmine.
6.1.1. Muudatus: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse osaliste ja nende rollide täpsustamine
Muudatus mõjutab kõiki TAI riikliku korralduse osalisi: Vabariigi Valitsust, ministeeriume, Riigikantseleid, teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksust ning innovatsioonipoliitika rakendusüksust. Olemasolevate kogude asemel sätestatakse seaduses kaks uut kogu vastavalt TAIE strateegias (2020–2035) kokku lepitule. Vähesel määral mõjutab muudatus Eesti Teaduste Akadeemiat, kelle roll teadust edendava ja esindava ning riigi ja selle institutsioone nõustava organisatsioonina säilib. Vähesel määral mõjutab muudatus ka innovatsioonipoliitika rakendusüksust, kuna sihtasutus juba täidab vastavalt oma põhikirjale eelnõus sätestatud ülesandeid ning otseselt uusi ülesandeid talle seadusega ei panda.
I sihtrühm: Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, Riigikantselei
Mõju ulatus. Muudatus mõjutab asutuste suhteid, kuna kogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprotsessi juhtimine toimub ühtedes kogudes ning teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ei ole kogude lõikes eristatud. Positiivse mõjuna toob see kaasa tihedama koostöö ministeeriumite vahel kogu innovatsioonitsükli ulatuses. Kuna kogusid on tulevikus vähem, kahaneb ka valitsusasutuste töökoormus eri kogude töö korraldamisel ning kogude roll TAI riiklikul korraldamisel on selgemalt piiritletud.
Mõju avaldumise sagedus. Muudatus eeldab kogude (Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu (TAIP) ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni ülesannete täpsustamist, töökorralduse muutmist ning kogude mehitamist. TAIP kui Vabariigi Valitsuse nõuandva kogu töö korraldamine eeldab Riigikantselei aktiivset rolli. TAI juhtkomisjoni kui teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavate ministrite nõuandva kogu töö korraldamine eeldab ministeeriumite senisest tõhusamat koostööd TAI valdkonna arendamisel. Nõuandvate kogude roll ja täpsem korraldus sätestatakse rakendusaktides, et anda suurem paindlikkus neid vajadust mööda muuta. Mõju avaldumise sagedus on pigem ühekordne ning seotud töökorralduse ja ülesannete sisu muudatustega.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui juhtkogusid jääb vähemaks, on risk, et väheneb ka eri huvirühmade kaasatus. Teine risk võib olla kogude liikmete arvu paisumine tasemeni, kus kogud ei ole enam töö- ja otsustusvõimelised. Et riske maandada, on kavandatud eri huvirühmade võimalikult laiapõhjaline kaasamine, samuti kasutatakse teisi võimalusi huvirühmade kaasamiseks, näiteks TAI koordinatsioonikogu kaudu. Lisaks võib vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele minister oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada täiendavalt nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra.
II sihtrühm: teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus
Mõju ulatus. Muudatus mõjutab oluliselt teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse tegevust, kuna asutusele lisandub uusi tegevusvaldkondi. Seaduse muutmisega tagatakse suurem selgus teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse ülesannetes ning kaob vajadus volitada teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksust teatud tegevuste elluviimiseks vajaduse järgi (näiteks evalveerimine, rahvusvahelise teaduskoostöö korraldamine ja koordineerimine). Kõigile osalistele on tagatud teave, mis on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse pädevus ning mis ülesandeid ta seoses TA poliitika elluviimisega täidab. Kuigi mitme tegevusega, mida ka kehtivas seaduses teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse ülesannete hulgas ei ole, asutus juba tegeleb (näiteks populariseerimine ja teaduskommunikatsioon, evalveerimise korraldamine), on ka asutuse jaoks täiesti uusi valdkondi (teaduseetika, teiste asutuste nõustamine TA taotlemise ja hindamise alal).
Mõju avaldumise sagedus. Muudatus tähendab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse jaoks töö ümberkorraldamist ning vajaduse korral pädeva lisatööjõu värbamist. Täiendavate ülesannetega kaasnevad töökohad tuleb struktuuri luua ja mehitada. Lisaks uute ülesannetega kaasnevatele ametikohtadele võib tekkida vajadus vaadata üle juba olemasolevad ametikohad. Struktuuri muutmise vajadus on ühekordne ja edaspidi vaadatakse see üle vajaduse järgi.
Ebasoovitavate mõjude risk. Uute töötajate värbamise vajadus võib olla seotud riskiga, et vajaliku pädevusega töötajaid ei ole tööturul saada. Riski maandamiseks on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel võimalik teha kindlaks tööülesannete täitmiseks vajalikud pädevused ja neile vastavad isikud ning korraldada sihtotsinguid.
III sihtrühm: innovatsioonipoliitika rakendusüksus
Mõju ulatus. Muudatus mõjutab mõneti innovatsioonipoliitika rakendusüksuse tegevust, kuna seadusega antakse sihtasutusele ülesanded seoses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga. Kuigi kõikide nimetatud ülesannetega innovatsioonipoliitika rakendusüksus juba tegeleb, on kõikidele osalistele tagatud teave innovatsioonipoliitika rakendusüksuse tegevusvaldkondade kohta seoses TAI-ga.
Mõju avaldumise sagedus. Muudatus ei tähenda innovatsioonipoliitika rakendusüksuse töö ümberkorraldamist ega uute ülesannete lisandumist, pigem fikseeritakse olemasolevad ülesanded.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui innovatsioonipoliitika rakendusüksusele antavad ülesanded muutuvad, tuleb muuta ka seadust.
6.1.2. Muudatus: valdkondliku ja valdkondadeülese TA korralduse sätestamine
Sihtrühm: HTM, teised ministeeriumid, Riigikantselei
Mõju ulatus. Ministeeriumite TA-alase koostöö tagamise selgem reguleerimine aitab ministeeriumitel TA tegevust paremini planeerida ja korraldada. Ministeeriumitel on parema koordineerimise kaudu ülevaade teiste ministeeriumite haldusalas tehtavast ning neil on võimalik saada riigi tasandil suuniseid TA paremaks korraldamiseks oma valdkonnas. Muudatus mõjutab kõigi ministeeriumite tegevust, kuna sellega tuuakse seadusesse selgemini ministeeriumite ülesandena oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine, samuti oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse kohta ülevaadete esitamine. Muudatus mõjutab ministeeriumite TA tegevuste koordineerimist ja võimaldab senisest süsteemsemat koostööd. Valdkondlike ministeeriumite jaoks tähendab see ka TA teabe kajastamist ETIS-es avalikest vahenditest rahastatud projektide kohta. Ministeeriumi ülesanne on tagada, et kõik valdkonna avalikest vahenditest rahastatud TA projektid ja uuringud oleksid ETIS-es kajastatud, seda ülesannet võivad täita ka allasutused. Ministeeriumi uuringute ja analüüside andmete kajastamine ETIS-es ei suurenda oluliselt töökoormust ministeeriumis, sest vastava ülesande andis Vabariigi Valitsus ministeeriumitele juba 2021. aastal. Töökoormus sõltub sellest, kui palju uuringuid või analüüse ministeeriumis tellitakse. Haridus- ja Teadusministeeriumis tellitakse või koostatakse aastas keskmiselt 10–20 uuringut või analüüsi. Ühe analüüsi andmete sisestamise ajakulu ETIS-es on hinnanguliselt kuni pool tundi. Juhul, kui ministeeriumi tellitavate uuringute maht on oluliselt suurem, saab ETIS-esse andmete sisestamist korraldada ka selliselt, et andmeid sisestab uuringu või analüüsi tegija ning ministeerium vastutab andmete kontrollimise eest. Selline lahendus vähendab tunduvalt ministeeriumi võimalikku töökoormust. Riigi kui terviku vaatest võimaldab riigi tellitud uuringute koondamine ühtsesse andmebaasi vähendada dubleerimist ning muuta uuringud paremini leitavaks ja kättesaadavaks.
Mõju avaldumise sagedus. Ministeeriumite TA tegevust koordineeritakse jooksvalt. Ministeeriumites on kontaktisikuteks teadusnõunikud, kellega toimuvad regulaarsed koostöökohtumised teadusnõunike võrgustiku kaudu. Lisaks koordineeritakse ministeeriumite üleselt TA tegevust ametnikest loodud koordinatsioonikogu kaudu, mille ülesanne on viia ellu TA-alast koostööd ja poliitikat. TA-alaseid ülevaateid esitavad ministeeriumid kord aastas, ka eelarve koostamine on perioodiline tegevus. Ministeeriumid täiendavad ETIS-t jooksvalt vastavalt tehtavale TA tegevusele. Ministeeriumitevahelise TA koordineerimine ei eelda teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi töö olulist ümberkorraldamist, sest vastavat ülesannet on Vabariigi Valitsuse seaduse alusel täidetud ka seni. Koordineeriv roll tähendab süsteemset tegevust ja vastava ressursi eraldamist selleks tegevuseks.
Ebasoovitavate mõjude risk. Eelnõu väljatöötamisel kaaluti valdkondliku TA koordineerimise rolli andmist nii Riigikantseleile kui ka teadus- ja arendustegevuse eest vastutavale ministeeriumile. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on kõigi ministeeriumide ülesanne ning riigi kestmise seisukohalt oluline valdkond sarnaselt riigikaitsega, seega on tähtis tagada eri valitsusasutuste koordineeritud tegutsemine ühtse eesmärgi nimel. Riigikantseleil on Eestis ministeeriumide ülese asjaajamise roll, mis sellist tegevust toetab. Teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi koordineeriv roll võib jääda väheseks ning nõuda lisapingutusi, et hoida TAI valdkond fookuses. Seda riski maandab eelkõige TAIP sätestamine seaduses Vabariigi Valitsust nõustava koguna.
6.1.3. Muudatus: innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses
I sihtrühm: Vabariigi Valitsus, Riigikantselei, ministeeriumid ja nende asutused
Mõju ulatus. Seaduses on selgelt välja toodud, et lisaks teadus- ja arendustegevusele reguleeritakse seaduses innovatsiooni. Enim mõjutab see muudatus valdkonna nõuandvaid kogusid, kelle ülesannete hulka kuuluvad lisaks teadus- ja arendustegevusele ka innovatsiooniteemad. Muudatus mõjutab asutuste suhteid, kuna kogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprotsessi juhtimine toimub ühtedes kogudes ning teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ei ole kogude lõikes eristatud. Positiivse mõjuna toob see kaasa tihedama koostöö ministeeriumite vahel kogu innovatsioonitsükli ulatuses. Kuna TPK ja IPK asemel moodustatakse üks nõuandev kogu (TAI juhtkomisjon), jääb kogusid lõppkokkuvõttes vähemaks. Kuna kogusid on tulevikus vähem, kahaneb ka valitsusasutuste töökoormus eri kogude töö korraldamisel. Seaduses sätestatakse ka Riigikantselei roll avaliku sektori innovatsiooni koordineerija ja toetajana. See loob avaliku sektori asutuste jaoks selgust, kes antud teemaga tegeleb.
Muudatus mõjutab innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi haldusalas tegutsevat innovatsioonipoliitika rakendusüksust, mille ülesanded fikseeritakse seaduse tasemel ja millele antakse konkreetne roll TAI süsteemis. Muudatused seaduses ei mõjuta otseselt innovatsioonipoliitika rakendusüksuse tegevust, kuid annavad teistele TAI poliitika osalistele suurema selguse, kes tegeleb ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni poliitika elluviimisega ning mis on selle asutuse ülesanded.
Innovatsiooni all mõeldakse TAIKS-i kontekstis üksnes teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel põhinevat innovatsiooni, mis tähendab, et muud innovaatilist tegevust seadus ei hõlma.
Mõju avaldumise sagedus. Seniste nõuandvate kogude roll ja ülesanded mõtestatakse ümber. Kuigi tegemist on ühekordse protsessiga, on mõlema kogu rollide täpsustamine aeganõudev tegevus, mis mõjutab nii TAIP tegevuse korraldamise eest vastutava Riigikantselei kui ka TAIK tegevuse korraldamise eest vastutavate ministeeriumite tegevust. Nõuandvad kogud tegutsevad oma tööplaani alusel, millesse kuulub ka kogude tegevuse analüüsimine ja vajaduse korral rollide täpsustamine. Innovatsioonipoliitika rakendusüksusega seotud muudatused olulisi tegevusi endaga kaasa ei too. Kuna Riigikantselei tegeleb juba praegu avaliku sektori innovatsiooniga, siis seaduses sätestatu Riigikantseleile suuri muudatusi kaasa ei too.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui juhtkogusid jääb vähemaks, on risk, et väheneb ka eri huvirühmade kaasatus. Teine risk võib olla kogude liikmete arvu paisumine tasemeni, kus kogud ei ole enam töö- ja otsustusvõimelised. Riskide maandamiseks on kavandatud eri huvirühmade võimalikult laiapõhjaline kaasamine, samuti kasutatakse teisi võimalusi huvirühmade kaasamiseks, näiteks TAI koordinatsioonikogu kaudu.
Innovatsioonipoliitika rakendusüksuse ülesannete täpsustamine aja jooksul võib kaasa tuua olukorra, kus innovatsioonipoliitika rakendusüksuse ülesannete muutumise korral on vaja muuta ka seadust. Samas on ülesanded kavandatud kirjeldama üldistatult, mis seda riski vähendavad.
6.1.4. Muudatus: TAI rahastamise ümberkorraldamine
I sihtrühm: ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, avalik-õiguslikud ning riigi teadus- ja arendusasutused
Mõju ulatus. Sihtrühma jaoks tähendab muudatus suuremat selgust selles, mis on ühe või teise rahastusinstrumentide kategooria otstarve. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse baasosa kui stabiilne komponent suurendab oluliselt teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide võimalusi rahastada pikaajalisi strateegiaid ning luua stabiilsem teadlaskarjääri süsteem. Planeeritava muudatusega tagatakse sihtrühma rahastamise stabiilsus tegevustoetuse baasosa mahus ning tulemusosa suurus sõltub asutuse tegevusest nendes valdkondades, mis on rakendusakti tasandil kriteeriumitena kokku lepitud. Uus rahastamissüsteem toetab teadlaskarjääri mudeli rakendamist ja asutustele antav tegevustoetus tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. Rahastamise süsteemi muudatused toetavad asutuste motivatsiooni ja võimekust ettevõtetega koostööks. Oluline tingimus asutuste üleminekul tegevustoetusele on see, et toetuse kasutamise tingimused räägitakse toetuse saaja ja ministeeriumi vahel läbi, mis suunab asutusi senisest enam oma tegevusi mõtestama ning arvestama ühiskonna vajadusi. Muudatus eeldab sihtrühma ümberkohanemist ning oluline on asutuste strateegilise planeerimise ja strateegilise juhtimise oskus, sealhulgas võime selgitada strateegilisi otsuseid asutuse kõikidel tasanditel ning saavutada lahenduste suhtes üksmeel.
Sihtrühma mõjutab ka asjaolu, et äriühingutena tegutsevatele eraõiguslikele TA-asutustele eraldatakse toetust eraldi innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi eelarvest. Seega ei sõltu sihtrühma tegevustoetuse osakaal eraõiguslike TA-asutuste tulemustest kriteeriumite täitmisel.
Rahastamismuudatused mõjutavad positiivselt evalveeritud rakenduskõrgkoole, kuna neil avaneb võimalus saada teadus- ja arendustegevuse toetust sarnaselt ülikoolidele. Toetuse suurus sõltub rakenduskõrgkoolide tulemustest teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, kuid võimalus heade tulemuste korral sellist toetust saada motiveerib rakenduskõrgkoole senisest enam TA tegevustele tähelepanu pöörama. Ühtlasi on evalveeritud rakenduskõrgkoolidel võimalus taotleda konkurentsipõhiseid uurimistoetusi.
Lisaks tegevustoetusele puudutavad sihtrühmi peamiselt riiklikud uurimistoetused ja süsteemitoetused. Riiklike uurimistoetuste osas suuri muudatusi seaduse tasandil ei ole, kui välja arvata see, et uurimistoetusi võivad koostöös teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusega välja anda ka teised ministeeriumid. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse roll valdkondliku TA rahastamise korraldamisel tähendab, et TA-asutustele TA teenuste pakkujatena on eri taotlusvoorude puhul tagatud sarnased tingimused taotluste esitamisel ning puudub vajadus kohaneda iga ministeeriumi esitatavate erinevate tingimustega. Võimaluse korral toimub taotlemine TA-asutustele tuttavas (ETIS-e) keskkonnas. Uue kategooriana sätestatakse seaduses süsteemitoetused. Süsteemitoetus on mõeldud teadussüsteemi toimimiseks vajaliku institutsionaalse ja tehnilise toetusena ning hõlmab varem eraldiseisvate rahastusinstrumentidena eksisteerinud meetmeid.
Mõju avaldumise sagedus. Teadus- ja arendustegevuse toetust eraldatakse evalveeritud kõrgkoolidele ja teadus- ja arendusasutustele korra aastas ning selle suurus mõjutab asutuste tegevust selle aasta vältel.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui toetuse sihtrühm hakkab tegevustoetust jagama asutuse sees omakorda projektipõhiste toetustena, ei pruugi rahastuse projektipõhisuse probleem teadlaste jaoks leeveneda. Riski maandamiseks on võimalik tegevustoetuse eraldamisel leppida kokku täpsemad tegevustoetuse kasutamise tingimused (sh tagades raha suunatuse asutuse strateegiliste arengueesmärkide täitmiseks). Vastavust riiklikele arengueesmärkidele saab suunata ka tulemuskomponendi indikaatorite valiku kaudu.
Kuna kõik ministeeriumid ei tee meetmete ettevalmistamisel ja toetuste jagamisel koostööd teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusega, võib juhtuda, et nende TA-asutuste jaoks, kes on põhilised toetuste taotlejad, võivad taotlemise ja toetuse kasutamise tingimused siiski jääda erinevaks, mis eeldab nende kohanemist iga ministeeriumi kavandatava rahastusmeetme eripäradega. Riski maandamiseks on ministeeriumitel võimalus jagada omavahel parimaid tavasid.
II sihtrühm: ministeeriumid, rahastavad asutused
Mõju ulatus. Muudatused mõjutavad kõigi ministeeriumite tegevust. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse uus tööülesanne ministeeriumite nõustamisel TA tegevuste osas tähendab nii rakendusüksuse töö ümberkorraldamist kui ka ministeeriumite jaoks valmisolekut teha koostööd TA tegevuste planeerimisel ja rahastamisel.
Mõju avaldumise sagedus. Koostöö teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusega valdkondliku TA rahastamisel sihttoetustena puudutab vaid neid ministeeriume, kes soovivad ja vajavad teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse tuge rahastusmeetmete ettevalmistamisel ning vahendite jagamisel. Koostöö sagedus sõltub kavandatavatest meetmetest.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kuna kõik ministeeriumid ei tee meetmete ettevalmistamisel ja toetuste jagamisel koostööd teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusega, võib juhtuda, et taotlemise ja toetuse kasutamise tingimused erinevad, ning võib tekkida kattuvusi teemade ja sihtrühmade osas. Riski maandamiseks teevad ministeeriumid koostööd parimate tavade jagamisel (teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi koordineerimisel). Samas ei pruugi valdkondlikel ministeeriumitel olla piisavalt pädevaid töötajaid, et oma asutuste TA tegevust suunata.
III sihtrühm: äriühinguna tegutsevad eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused
Mõju ulatus. Erasektori TA-asutuste jaoks on kõige olulisem mõju seotud asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamisega innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi eelarvest. Kuna toetust eraldatakse innovatsioonipoliitika eest vastutava ministeeriumi kehtestatud tingimustel, võib see mõjutada eraõiguslikele TA-asutustele antava toetuse suurust võrreldes baasfinantseerimise kaudu saadud toetusega.
Mõju avaldumise sagedus. Asutuste teadus- ja arendustegevuse toetust eraldatakse sihtrühmale igal aastal. Saadav toetus mõjutab nende tegevust eelarveaasta jooksul.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kuna äriühingutena tegutsevatele eraõiguslikele TA-asutustele on baasfinantseerimist seni eraldatud samadel alustel teiste evalveeritud teadus- ja arendusasutustega, võib nende rahastamine nii protseduuride kui ka summade osas varasemast erineda. See eeldab teadus- ja arendusasutustelt kohanemist uute tingimustega.
6.1.5. Muudatus: teaduseetika korralduse sätestamine seaduses
I sihtrühm: teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus
Mõju ulatus. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse vastustusalasse lisandub uus tegevusvaldkond, mille tõttu suureneb asutuse töökoormus, asutus peab hakkama osutama uusi teenuseid ning kasvavad asutuse kulud, mis kaetakse täiendavalt riigieelarvest. Muudatus võib vajada teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuses lisapersonali palkamist, uue struktuuriüksuse loomist või olemasoleva töö ümberkorraldamist.
Mõju avaldumise sagedus. Muudatus mõjutab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse tegevust pikka aega, kuna tegemist on püsiva tööülesandega. Teaduseetika komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni tegevuse korraldamine on asutuse jaoks regulaarne tegevus ning eeldab lisaks vastava personali olemasolule asutusesiseste protsesside paika panemist.
Ebasoovitavate mõjude risk. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse jaoks on tegemist uue tegevusvaldkonnaga ning on oht, et ei õnnestu värvata sobivate teadmiste ja oskustega personali. Riski maandamiseks on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel võimalus kasutada vajaduse korral sihtotsingut. Teenuse osutamisega tõusevad asutuse kulud, mis on kavas katta teadussüsteemi eelarvest.
II sihtrühm: teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid
Mõju ulatus. Muudatuse tulemusena tekib asutustele lisakohustus vastutada oma asutuse tegevuses teaduseetika normide ja teaduse hea tava järgimise eest. Muudatuse tõttu tuleb asutustel luua sisekorrad ja järelevalvemehhanismid, seega võib asutustes vähesel määral suureneda halduskoormus. Mitmes asutuses, kes on liitunud Eesti hea teadustavaga, on nende protsessidega juba alustatud (näiteks ülikoolid on vastavad korrad kehtestanud). Seoses teaduseetika komitee ning teaduseetika väärkäitumisjuhtumite komisjoni tasuliste teenustega võivad asutustel tekkida täiendavad kulud.
Mõju avaldumise sagedus. Muudatus on pikaajaline, kuna asutustele kehtestatakse püsiv kohustus teaduseetika valdkonnas.
Ebasoovitavate mõjude risk. Asutustel ei pruugi olla piisavat kompetentsi ja võimekust (sh vahendeid) teaduseetika küsimustega tegelemiseks. Riskide maandamiseks on planeeritud teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse poolne nõustamise pakkumine teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, et nad saaksid välja töötada vajalikud sisekorrad ning mehhanismid. Asutustel tekib võimalus pöörduda teadusuuringute eetilisuse hindamiseks teaduseetika komitee poole või teaduseetika rikkumiskahtluste puhul teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni poole. Teaduseetika komitee ning teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni tasuliste teenuste kasutamiseks on võimalik kasutada asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on ette nähtud asutuse teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks ning avaliku hüve loomiseks. Teaduseetika põhimõtete järgimise tagamine kuulub asutuse ülesannete hulka.
6.1.6. Muudatus: avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses
I sihtrühm: teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadlased
Mõju ulatus. Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine süsteemse kohustusena toob TA-asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele lisaülesandeid ja tõstab mõnevõrra halduskoormust. TA-asutus, ülikool ja rakenduskõrgkool tagavad asutusesiseste projektide publikatsioonide ja teadusandmete kättesaadavuse ning välisrahastajate toetatud projektides avatud teaduse nõuete täitmise. Samuti toetavad TA-asutus, ülikool ja rakenduskõrgkool teadlast publitseerimisel autoriõiguste teemal, et vältida õiguste võõrandamist, ning aitavad suurendada avatud teaduse alast teadlikkust ja oskuseid. Muudatus mõjutab TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide kulusid: teadusandmete kättesaadavaks tegemiseks vajaliku taristu haldamine; olenevalt teadustulemuste avaldamise kanalist võimalikud artikli avaldamise tasud (ingl Article Processing Charges).
Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine võimaldab kõigil teadlastel, asutustel ja ettevõtetel pääseda ligi Eesti TA-asutuste ja kõrgkoolide teadlaste avatud teaduse tingimustel avaldatud publikatsioonidele ja teadusandmetele, millel on positiivne mõju teaduse arengule ning teadustulemuste läbipaistvusele.
Mõju avaldumise sagedus. Muudatused eeldavad pigem ühekordset TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud kõrgkoolide sisemiste tööprotsesside ülevaatamist ning teadlaste toetamist publikatsioonide ja teadusandmete kättesaadavaks tegemisel. Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine ise on oma olemuselt pidev protsess ja tulevikus teadustegevuse lahutamatu osa. Teadlastele lisandub sellega seoses täiendav koormus nii teadustulemuste kättesaadavaks tegemise viiside ja reeglite omandamiseks kui ka konkreetselt teadustulemuste ja -andmete kättesaadavaks tegemisel.
Ebasoovitavate mõjude risk. Muudatused toovad kaasa mõningase halduskoormuse kasvu nii publikatsioonide kui ka andmete kättesaadavuse tagamisel, platvormide leidmisel ja käigushoidmisel ning teadlastele toe pakkumisel. Eesti Teadusinfosüsteem koondab Eesti teadlaste projektide infot ja teadustulemusi, lisaks on avatud teaduse põhimõtteid täitvad teadustulemused markeeritud, sobiva lahenduse töötavad TA-asutused, ülikoolid ja riik välja üheskoos. Üheks riskiks võib olla ka rahastamise vähesus, mis ei võimalda asutustel avatud teaduse tingimusi täita. Teadus- ja arendusasutustel, ülikoolidel ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidel on võimalik vastava ülesande täitmiseks kasutada asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust, mida eraldatakse asutusele nende teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks ja avaliku hüve loomiseks.
II sihtrühm: teadust rahastavad asutused, ministeeriumid
Mõju ulatus. Rahastavad organisatsioonid arvestavad avatud teaduse põhimõtteid ning kujundavad rahastamisinstrumentide tingimused vastavalt: nii publikatsioonid kui ka teadusandmed tuleb teha kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui need on seotud delikaatsete isikuandmete või intellektuaalomandi kaitsmisega. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse lisaülesanne on seirata teadustulemuste avatud juurdepääsuga kättesaadavaks tegemist. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, sest asutused peavad täiustama avatud teaduse põhimõtte järgimisega protseduure ning saavad juurde lisaülesandeid seire osas. Seni ei ole teadustulemuste ja -andmete kättesaadavaks tegemine olnud kohustuslik ning seda soovitust ei ole järjepidevalt jälgitud.
Mõju avaldumise sagedus. Teadustulemuste kättesaadavaks tegemise nõude kehtestamine rahastamisinstrumendi tingimustesse on ühekordne tegevus. Teadustulemuste kättesaadavuse seire on aga pidev protsess.
Ebasoovitavate mõjude risk. On olemas risk, et vaatamata rahastamisinstrumentide tingimustele ei tehta andmeid ja publikatsioone kättesaadavaks või ei tehta seda piisavalt operatiivselt. Riskide maandamiseks peavad TA-asutustel, ülikoolidel, rakenduskõrgkoolidel ja TA-töötajatel olema olemas asjakohased tööprotsessid ning kokku lepitud head tavad.
6.1.7. Muudatus: teaduse kvaliteedihindamise muutmine
I sihtrühm: evalveerimist taotlevad juriidilised isikud ja asutused
Mõju ulatus. Muudatus hõlmab kõiki juriidilisi isikuid ja asutusi, kes soovivad oma teadus- ja arendustegevust hinnata ning positiivse tulemuse korral saada ligipääsu teadus- ja arendustegevuse rahastusinstrumentidele või taotleda kolmanda astme õppeõigust. Nendeks on nii kehtiva positiivse evalveerimisotsuse saanud 22 teadus- ja arendusasutust (nende hulgas 7 ülikooli, 1 avalik-õiguslik ja 6 riigi TA-asutust ning 8 eraõiguslikku TA-asutust) kui ka need asutused ja juriidilised isikud, kes soovivad oma teadus- ja arendustegevust hinnata ning saada seeläbi juurdepääs rahastusinstrumentidele, näiteks uurimistoetustele ning teadus- ja arendustegevuse toetusele.
Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide puhul ühendatakse evalveerimisprotsess kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise protsessiga, mistõttu väheneb kõrgkoolide koormus seoses eri hindamistega. Kui kõrgkool on korra evalveeritud, hinnatakse tema teadus- ja arendustegevust edaspidi institutsionaalse akrediteerimise raames. Kuna teadus- ja arendustegevuse hindamise sisu muutub, siis mõjutab see rakenduskõrgkoole, kellel tuleb akrediteerimise raames läbida senisest erinev protsess.
TA-asutusi, ülikoole ja evalveeritud kõrgkoole võib mõjutada muudatus seoses ministri õigusega algatada evalveerimisi ka juhul, kui asutusel on kehtiv evalveerimisotsus. Lisaks institutsionaalse akrediteerimise negatiivsele tulemusele võib minister teha evalveerimise algatamise ettepaneku ka juhul, kui eri andmete põhjal selgub, et asutuse tase mingis teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ei ole enam piisav või ei vasta asutus enam § 16 lõikes 1 toodud tingimustele. TA-asutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid ei pea selleks esitama lisaandmeid, vaid need kogutakse teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi või teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse poolt näiteks asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse aruannetega või temaatilise hindamise käigus. Seega asutuste ja juriidiliste isikute halduskoormus seoses evalveerimisega ei suurene.
Mõju avaldumise sagedus. Evalveerimise otsus kehtib kõige rohkem seitse aastat. Evalveeritud rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide puhul hinnatakse teadus- ja arendustegevust institutsionaalse akrediteerimise käigus, mis toimub vastavalt kõrgharidusseadusele samuti vähemalt korra seitsme aasta jooksul. Üleminekuperioodil võib ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide puhul olla ajavahemik evalveerimise ja institutsionaalse akrediteerimise vahel lühem kui seitse aastat, kuid tegemist on ühekordse juhtumiga ning edaspidi toimub ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide hindamine institutsionaalse akrediteerimise raames seitsmeaastase sammuga.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui kõrgkoole ja teisi TA-asutusi hinnatakse erineval ajal, väheneb võimalus, et asutuste ja kõrgkoolide TA taset saab omavahel võrrelda. Kui teadus- ja arendustegevuse eest vastutav minister peab seda vajalikuks, võidakse selle riski maandamiseks algatada temaatilisi hindamisi, et hinnata teadus- ja arendustegevuse valdkondi või muid aspekte.
II sihtrühm: kvaliteedihindamist läbiviivad asutused
Mõju ulatus. Teaduse kvaliteedihindamise korraldamise ülesanne on seaduses pandud teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusele. Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse hindamine ühendatakse institutsionaalse akrediteerimisega, mida viib läbi Haridus- ja Noorteameti juures olev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur. Nende protsesside ühendamine tähendab, et akrediteerimisel kasutatavaid standardeid muudetakse. Muudatus eeldab lisatööd seoses uute hindamisega seotud protseduuride ja kordade loomise ning kinnitamisega. Lisaks dokumentide koostamisele tuleb hindamist läbiviivatel asutustel tutvustada uut teadus- ja arendustegevuse hindamise korda evalveerimist ja edaspidi institutsionaalset akrediteerimist taotlevatele asutustele, teavitada asutusi hindamiste ajakavast, samuti korraldada töö ümber vastavalt muutunud protseduuridele.
Mõju avaldumise sagedus. Evalveerimine toimub TA-asutustes perioodiliselt iga seitsme aasta tagant, kõrgkoolides toimub institutsionaalne akrediteerimine vastavalt ajakavale samuti kord seitsme aasta jooksul. Institutsionaalne akrediteerimine ei toimu asutustes ühel ajal ja seetõttu evalveeritakse asutusi erineva sammuga.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kuna institutsionaalne akrediteerimine ei hõlma enam teadus- ja arendustegevuse valdkondade hindamist, võib olla keeruline otsustada, kas asutuse teadus- ja arendustegevuse kvaliteet on kõigis evalveeritud valdkondades säilinud võrrelduna evalveerimise läbiviimise ajaga või vajab see lisahindamist evalveerimise käigus. Selleks on seaduses ette nähtud ministri õigus teha asutustele ettepanek läbida evalveerimine teatud valdkondades ka olukorras, kus evalveerimise positiivne otsus veel kehtib. Antud säte võib evalveerimist läbi viivale teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusele tuua kaasa vajaduse evalveerida voorude vahel asutuste teadus- ja arendustegevuse valdkondi.
III sihtrühm: HTM, teised ministeeriumid
Mõju ulatus. Evalveerimine võimaldab nii teadus- ja arendustegevuse kui ka innovatsiooni eest vastutaval ministeeriumil, samuti teistel ministeeriumitel saada ülevaadet asutuste tasemest ja jätkusuutlikkusest. Kõik TA-asutused läbivad evalveerimise korraga, seega on võimalik asutuste taset omavahel võrrelda ning saada objektiivne pilt asutuste olukorrast seoses teadus- ja arendustegevusega.
Mõju avaldumise sagedus. Hindamised toimuvad kord seitsme aasta jooksul.
Ebasoovitavate mõjude risk. On oht, et võib tekkida olukord, kus asutuse tase muutub evalveerimistevahelisel perioodil sedavõrd, et asutus tegelikkuses ei vasta enam sellele tasemele, millelt asutus positiivse hinnangu sai. Riskide maandamiseks valideeritakse evalveerimise kriteeriumid enne rakendamist asutustega ning evalveerimistevahelisel perioodil jälgitakse asutuste teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti näiteks tegevustoetuse kasutamise aruannete kaudu.
Kuna TA-asutuste evalveerimine ning ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine ei toimu ühel ajal, on asutustes tehtava teadus- ja arendustegevuse taset keeruline võrrelda. Riski maandamiseks tehakse vajaduse korral temaatilisi hindamisi, mis võivad hõlmata ka teadus- ja arendustegevuse valdkondade taseme hindamist.
6.2. Mõju regionaalarengule
Kuna teadus- ja arendustegevus on riigiülese iseloomuga ning ei sõltu teadus- ja arendusasutuste asutuse paiknemisest ega asukohast, siis mõju regionaalarengule puudub.
6.3. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Olulisimad sotsiaalsed mõjud on seotud TAI rahastamise ümberkorraldamise, teaduseetika süsteemi loomise ja avatud teaduse põhimõtete lisamisega seadusesse.
6.3.1. Muudatus: TAI rahastamise ümberkorraldamine
Sihtrühm: teadus- ja arendustöötajad, kes töötavad riigi ja avalik-õiguslikes TA-asutustes, ülikoolides ning evalveeritud rakenduskõrgkoolides
Mõju ulatus. Teadus- ja arendustöötajaid mõjutab kõige enam üleminek baasfinantsfinantseerimiselt asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele. Kuna asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse oluline komponent on baasosa 70% ulatuses toetusest, on TA-asutuse, ülikooli ja rakenduskõrgkooli saadava tegevustoetuse suurus asutuse jaoks eelmiste aastate põhjal senisest paremini prognoositav. Seega on asutustel võimalik teha pikemaajalisi plaane seoses asutuse strateegiliste eesmärkide täitmisega. Eeldusel, et TA-asutused, ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid eraldavad tegevustoetusest teadus- ja arendustöötajate töötasudeks vähemalt samas mahus, mida nad senini on teinud, kasvab teadus- ja arendustöötajate kindlustunne järgmise perioodi rahastuse suhtes. Muudatus suurendab teadus- ja arendustöötaja karjääri atraktiivsust ka väiksemates TA-asutustes, ülikoolides ja evalveeritud rakenduskõrgkoolides, kuna rahastamine ja seega ka töösuhete olemus on senisest stabiilsem.
Mõju avaldumise sagedus. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust eraldatakse kord aastas, kuid seoses tegevustoetuse baasosa rakendamisega pakub muudatus töötajatele suuremat stabiilsust.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui TA-asutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid vähendavad tööjõukulude osa teadus- ja arendustegevuse toetusest, ei kaasne muudatusega töösuhete stabiilsuse ning seega teadus- ja arendustöötaja karjääri atraktiivsuse kasvu.
6.3.2. Muudatus: avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses
Sihtrühm: teadus- ja arendustöötajad
Mõju ulatus. Kuna seaduses sätestatakse uue põhimõttena teadustulemuste ja -andmete kättesaadavaks tegemine, toob see endaga kaasa vajaduse täiendada teadus- ja arendustöötajate teadmisi ning omandada uusi teadmisi. Kuna tegemist on edaspidi süsteemse kohustusega, tuleb TA-töötajatel omandada ja ühtlustada teadmisi ja oskusi, mida on vaja selleks, et teha oma teadustulemused kättesaadavaks.
Mõju avaldumise sagedus. Konkreetse muudatuse mõju on ühekordne, sest vastavate reeglite ja kordade väljatöötamise järel see sihtrühmadelt lisategevusi ei vaja. Samas on muudatuse mõju püsiv, kuna suund andmete ja tulemuste kättesaadavaks tegemisele on võetud Euroopas ja mujal maailmas üldisemalt ning teadusandmete taaskasutus on laienev trend. Samas vajab reeglite rakendamine põhjalikumat läbitöötamist.
Ebasoovitavate mõjude risk. Risk seisneb oskuste ebaühtlases tasemes. Lisaks võib riskiks olla TA-töötajate soovimatus avaldada oma tulemusi avatud juurdepääsuga ajakirjades, samuti soovimatus teha teadustulemuste aluseks olevaid teadusandmeid avalikult kättesaadavaks. Teadustöö tulemuste ja andmete kättesaadavaks tegemine on küll aina enam teadustöö loomulik osa, kuid see suurendab teatud määral teadus- ja arendustöötajate koormust.
Riski maandamiseks on asutuste ülesanne parandada TA-töötajate oskusi, samuti peab teadustulemuste avaldamine olema mugav ja looma TA-töötajale väärtust.
6.3.3. Piiratud teovõimega isiku kaasamine teadusuuringusse
Sihtrühm: piiratud teovõimega isikud, 7-17-aastased isikud (2024. a andmetel 171 686 isikut), 15-17-aastased isikud (2024. a andmetel 47 551 isikut)
Mõju ulatus. Muudatus mõjutab piiratud teovõimega isikute kaasamist teadusuuringusse. Muudatuse tulemusena tekib kohustus teavitada piiratud teovõimega isikut teadusuuringuga seotud asjaoludest ning arvestada isiku tahtega. Kuna tegemist on juba rakendatava praktikaga, mis tuleneb nii teaduse heast tavast kui üldtuntud teaduseetika normidest, siis ei kaasne muudatusega olulist sotsiaalset mõju. Ühtlasi tuuakse muudatusega õigusselgust küsimuses, kuidas kaasata 7-17-aastaseid isikuid teadusuuringusse. Muudatusega täpsustatakse, et 7-17-aastastelt isikutelt tuleb võtta teadev nõusolek ning teatud juhtudel on 15-17-aastastel isikutel õigus iseseisvalt otsustada teadusuuringus osalemise ning oma isikuandmete töötlemise üle. Muudatus võimaldab paremini arvesse võtta laste ja noorte seisukohti ja tahet ning on kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetega.
Mõju avaldamise sagedus. Muudatuse mõju on pikaajaline, kuna vajadus teadusuuringutesse kaasata piiratud teovõimega isikuid, sh 7-17-aastaseid isikuid, on pidev.
Ebasoovitavate mõjude risk. Muudatusega võib kaasneda risk, et 15-17-aastaseid isikuid kaastakse teadusuuringusse, mille riske ja võimalikku ohtu ei suuda alaealine iseseisvalt hinnata. Riski maandamiseks on ette nähtud, et nõusoleku andmise õigus kehtib vaid juhul kui isik suudab mõista teadusuuringu asjaolusid. Samuti ei saa 15-17-aastane isik iseseisvalt otsustada füüsiliselt sekkuvates teadusuuringutes osalemise üle, kuna selliste uuringute risk on kõrgem. Vaimselt sekkuvate uuringute puhul saab 15-17-aastane isik anda iseseisva nõusoleku vaid juhul, kui vastav uuring on eelnevalt kooskõlastatud eetikakomiteega.
6.4. Mõju majandusele
Majandusele avaldavad mõju eelkõige innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses, samuti muudatused TAI rahastamisel, avatud teaduse põhimõtete lisamine seadusesse ja muudatused teaduse kvaliteedihindamisel.
6.4.1. Innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses
Sihtrühm: ettevõtjad
Mõju ulatus. Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõikides ettevõtetes tehtavat teadus- ja arendustegevust. TAI riikliku korralduse puhul on selgelt välja toodud, et see hõlmab lisaks teadus- ja arendustegevusele ka teadmuspõhist innovatsiooni. See tähendab, et ettevõtetes toimuvat teadus- ja arendustegevust, valdkondliku TA tuge ettevõtete kasvule ja arengule ning ettevõtete vajadusi seoses TAI-ga seiratakse pidevalt ning samuti kujundatakse tulemuste põhjal vastavat poliitikat ja meetmeid, et toetada ettevõtete teadmusmahukust. TAI ühised nõuandvad kogud võimaldavad poliitikakujundamist nii nõudluse kui ka pakkumise vaates, mis pikas perspektiivis peaks arendama ettevõtluskeskkonda ning aitama kaasa teadmistepõhise majandusmudeli arengule. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelevaid ettevõtteid ei ole Eestis veel piisavalt, kuid riigi suurem tähelepanu vastava poliitika väljatöötamisele võib selliste ettevõtete hulka suurendada.
Mõju avaldumise sagedus. Mõju on püsiva iseloomuga, kuna nõuandvad kogud tegutsevad ning seega mõjutavad ka ettevõtete käekäiku pidevalt ja regulaarselt. Kuigi strateegiad koostatakse kindlaks ajavahemikuks, on arengukavade täitmise seire ning tegevuskavade ja programmide uuendamine regulaarne tegevus (seotud riigieelarve protsessiga). Ettevõtjate esindusorganisatsioonide kaudu on ettevõtetel võimalus nõuandvates kogudes TAI poliitikas pidevalt kaasa rääkida ning sellega ettevõtete arengut puudutavat poliitikat kujundada.
Ebasoovitavate mõjude risk. Ettevõtteid on palju ning kõigi ettevõtete või sektorite vajadused ei pruugi TAI poliitika kujundajateni jõuda. Riskide maandamiseks kasutatakse oluliste poliitiliste otsuste puhul kaasamisprotsesse, mis annavad võimaluse osaleda poliitikakujundamises laiemal ettevõtete ringil.
6.4.2. Muudatused TAI rahastamisel
Sihtrühm: ettevõtjad
Mõju ulatus. Uue rahastusinstrumentide kategooriana on seaduses sätestatud ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetus, mis on konkurentsipõhine riigieelarveline toetus Eesti ettevõtjatele. Sellega toetatakse teadus- ja arendustegevust, mis lähtub ühiskonna ja majanduse arengu vajadustest, ning sellega kaasnevaid tegevusi.
Eelkõige on ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuse meede MKM-i pädevuses, kuid neid toetusi võivad eraldada ka teised ministeeriumid ja Riigikantselei.
Mõju avaldumise sagedus. Meetmed kujundatakse vajaduse järgi ja ettevõtjatel on võimalik vastavalt meetme tingimustele toetust taotleda.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetust võivad anda kõik ministeeriumid, on oht, et meetmete osas tekib kattuvusi ning ettevõtetele kehtestatavad tingimused võivad olla erinevad. Riskide maandamiseks teevad ministeeriumid koostööd samadele sihtrühmadele mõeldud meetmete tingimuste ja teemade osas.
6.4.3. Avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses
Sihtrühm: teadus- ja arendustegevusega tegelevad ettevõtjad
Mõju ulatus. Muudatus näeb ette teadustulemuste avaldamise TA-asutuste poolt süsteemse kohustusena. See tähendab, et need avaliku sektori rahastatud TA-tulemused, mis ei ole seotud tundlike isikuandmete,intellektuaalomandi huvidega või ärisaladusega, on edaspidi kättesaadavad kõigile, sh ettevõtetele. Ettevõtetel on võimalus kasutada teadustulemusi oma arendustegevuses ning aidata sellega muuta ettevõte teadmusmahukamaks. Ligipääs teadustulemustele on üks eeldusi ka ettevõtte sees toimuvale TA tegevusele.
Mõju avaldumise sagedus. Teadustulemuste ja -andmetega tegeleb sihtrühm regulaarselt.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kuigi ettevõtetel on muudatuse elluviimisel ligipääs teadustulemustele ja -andmetele, võib teadustulemuste kasutamine ettevõtetes siiski väheseks jääda. Ka avatud juurdepääsuga teadustulemuste kasutamine eeldab nende tundmist ja teatud oskusi ning kui ettevõtetel neid napib, ei kasutata teadustulemuste täit potentsiaali ära. Riskide maandamiseks on valdkonna eest vastutavad ministeeriumid kavandanud hulga meetmeid, mis aitavad kaasa teadmussiirde toimumisele (näiteks ASTRA+, ettevõtetele mõeldud tootearenduse ja innovatsiooni meetmed).
6.4.4. Muudatus: teaduse kvaliteedihindamise muutmine
Sihtrühm: ettevõtjad
Mõju ulatus. Muudatused teaduse kvaliteedihindamisel tagavad ettevõtjatele kindlustunde, et evalveerimise läbinud TA-asutused, ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid on usaldusväärsed partnerid, kellelt on võimalik saada kvaliteetset TA-teenust. Turul on ka teisi TA teenuse pakkujaid, kuid nende asutuste TA tegevus ei ole läbinud süsteemset hindamist ning seega ei ole tagatud selle kvaliteedi vastavus üldtunnustatud standardile.
Mõju avaldumise sagedus. TA tegevusega tegelevate ettevõtjate kokkupuude TA-asutustega on vajaduspõhine. Kindlate nõuete kehtestamine evalveerimisele annab teadmusmahukatele ettevõtetele, mis on huvitatud TA-teenuste pakkumisest avaliku hüvena, selguse, millistele tingimustele peab ettevõte vastama, et taotleda evalveerimist ja saada TA-asutuse staatus.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui asutuste evalveerimisele seatavad nõuded ei ole piisavalt ranged, võib pakutav TA teenuste kvaliteet olla ettevõtjatele siiski mitterahuldav. Riski maandamiseks räägitakse evalveerimise kriteeriumid eri osalistega läbi.
6.5. Mõju ettevõtete ja TA-asutuste halduskoormusele
Ettevõtete ja TA-asutuste halduskoormus seoses kavandatavate muudatusega jääb pigem samaks või kasvab veidi. Eelkõige mõjutavad halduskoormust avatud teaduse põhimõtete järgimine, kus asutustel ja ka ettevõtetel, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega, on lisakohustused. Asutustel tekib süsteemne kohustus kajastada andmeid Eesti Teadusinfosüsteemis, kuid samas vähendab see nende koormust eri aruannete esitamisel. Muud tehtavad muudatused TA-asutuste ja ettevõtete halduskoormust pigem ei mõjuta.
6.6. Mõju avaliku sektori töökoormusele
Kavandatavad muudatused mõjutavad avaliku sektori töökoormust. Suur osa eelnõus kajastatud tegevustest juba toimub, näiteks ministeeriumite tegevused seoses teadus- ja arendustegevuse korraldamisega oma valdkonnas ja sellega seotud aruandlus. Lisanduvad tegevused seoses teadus- ja arendustegevuse tulemuste kajastamise korraldamisega Eesti Teadusinfosüsteemis. Kasvab MKM töökoormus seoses äriühingutena tegutsevate teadus- ja arendusasutuste rahastamise ning vastava järelevalve korraldamisega. HTM töökoormus mõnevõrra kasvab seoses ministeeriumite TA tegevuse koordineerimisega. Muudatused mõjutavad teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse tegevust, asutuse töökoormus kasvab lisaülesannete tõttu.
6.7. Mõju elukeskkonnale
Mõju elukeskkonnale puudub.
6.8. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhteid.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Seaduseelnõuga sätestatakse teadus- ja arendustegevuse riikliku korraldamise, teadus- ja arendusasutuste tegevuse ja kvaliteedi hindamise ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise alused, kuid ei võeta riigile rahalisi lisakohustusi. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahuga seotud otsused tehakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis, pidades silmas erakondade esindajate allkirjastatud Eesti teaduslepet. Eesti teaduslepe sõlmiti 19. detsembril 2018 ühiskondliku kokkuleppena, et tagada Eesti teaduse ja innovatsiooni areng. Teadusleppe kohaselt tõstetakse teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine kolme aasta jooksul (2020–2022) vähemalt 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning edaspidi hoitakse seda võimaluse korral samal tasemel. Kokkulepe on kinnitatud 2021. aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud ja Riigikoguga kooskõlastatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias. Juhul kui teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks riigieelarve protsessis lisavahendeid ei eraldata, kaetakse kulud vastava valitsemisala eelarvest.
8. Rakendusaktid
8.1. Eelnõuga loodavad rakendusaktid
1) Eelnõuga kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu moodustamise kord ja töökord. Rakendusakti kavand lisatud (lisa 7).
2) Eelnõuga kehtestatakse Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu põhimäärus. Rakendusakti kavand lisatud (lisa 9).
3) Eelnõuga kehtestatakse teaduseetika korraldus. Rakendusakti kavand lisatud (lisa 10).
4) Eelnõuga kehtestatakse eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord. Rakendusakti kavand lisatud (lisa 4).
5) Eelnõuga kehtestatakse teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord. Rakendusakti kavand lisatud (lisa 8).
6) Eelnõuga kehtestatakse riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. Rakendusakti kavand lisatud (lisa x).
8.2. Rakendusaktid, mis muutuvad kehtetuks TAKS-i kehtetuks tunnistamisega
1) Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus (RT I, 31.07.2019, 8); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/1015126?leiaKehtiv (lisa 3);
2) riigi teaduspreemiate põhimäärus (RT I, 04.11.2016, 13); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104112016013;
3) Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord (RT I, 12.07.2019, 13); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072019013;
4) teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ja kord (RT I, 26.06.2019, 7); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/126062019007 (lisa 5);
5) teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I, 08.02.2013, 17); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108022013017;
6) Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I, 28.06.2013, 20); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062013020?leiaKehtiv;
7) haridusteaduslike tööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I, 08.10.2019, 5); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019005;
8) üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I, 17.01.2020, 6); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117012020006?leiaKehtiv;
9) õpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I, 29.10.2021, 6); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12790632?leiaKehtiv.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumise tähtpäev on valitud eelkõige selleks, et teavitada üldsust jõustuvatest muudatustest ning et isikud, keda seadus puudutab, jõuaksid enda tegevuse seaduse jõustumise hetkeks kooskõlastada. Seaduse jõustumine nähakse ette 2025. aasta 1. jaanuaril.
10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele:
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Rektorite Nõukogu, Eesti Teadusagentuur, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Estonian Business School, Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, EELK Usuteaduste Instituut, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Cybernetica AS, Protobios OÜ, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, BioCC OÜ, STACC OÜ, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS, Riigikantselei, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Universitas, Tartu Ülikooli Ametiühing, Teaduskoda, Eesti Maaülikooli Ametiühing, Tallinna Ülikooli Ametiühing, Tallinna Tehnikaülikooli Ametiühing, Andmekaitse Inspektsioon.

Kooskõlastusringilt laekunud märkused ja ettepanekud on toodud kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisa.


Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………...2024. a
(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa
„Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu“ seletuskirja juurde

KOOSKÕLASTUSTABEL
Märkused ja ettepanekud on esitanud Eesti Maaülikool, Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Eesti Eripedagoogide Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Teadusagentuur, Estonian Business School, eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused, AS Metrosert, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Sotsioloogide Liit, Siseministeerium, Akadeemilised Ametiühingud, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Tervise Arengu Instituut, Icosagen Cell Factory AS, Tartu Ülikool, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur, Rektorite Nõukogu, Andmekaitse Inspektsioon, Kaubandus-Tööstuskoda, Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium

Ei kooskõlasta: Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium
Märkusteta on kooskõlastanud


Märkused/ettepanekud
Arvestatud/mittearvestatud/selgitus
Eesti Erapedagoogide Liit
1.
§ 2. Seaduses kasutatavad terminid
On väga teretulnud, et terminid selgelt seaduses defineeritakse. Samuti on äärmiselt tänuväärne teadustöö eetikat puudutava esile toomine.
• Alusuuring ja rakendusuuring oleks ehk mõttekas defineerida lähestikku ja enne, kui neile teistes punktides osutatakse.
• Punktis 6 võiks välja tuua rahvusteadusena ka haridusteaduse, milles tehtavad uuringud ja arendustöö mõjutab järgnevat eestlaste põlvkonda enam, kui nt ajaloo uurimine ning kunstivaldkonnad.
• Punktis 14 põgusalt nimetatud “loometegevus” on eelnõus selgelt defineerimata. Seletuskirjas on juttu teadusest ja kunstist. Innovatsiooni sihiks on “luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis” (punkt 5), selles kontekstis loome- või kunstitegevus on raskesti mõistetavad. Akadeemilistel töötajatel kasutatakse praegu kompleksterminit “teadus-, arendus- ja loometegevus”, kas “loometegevus” edaspidi kaob ja asemele tuleb innovatsioon?
Selgitame. Terminite esitus on eelnõu täiendatud versioonis korraldatud ümber vastavalt Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale ning Justiitsministeeriumi ettekirjutusele (märkus 199). Termini sisu määratletakse nüüd kas eelnõu üldsätetes koondades sarnase sisuga terminid ühte paragrahvi või eelnõus struktuuriosas, kus terminit esmakordselt kasutatakse.
Rahvusteadused on defineeritud kui uurimisvaldkonnad, mille tulemustel on otsene mõju eestlaste enesemääratlusele ning mis sellega aitavad kujundada ja säilitada eestlaste identiteeti. Haridusteadused on universaalne uurimisvaldkond, millel ei ole otsest mõju eestlaste enesemääratlusele ning identiteedile. Seega antud definitsiooni kohaselt ei kuulu haridusteadused rahvusteaduste alla, mis ei tähenda, et haridusteadused ei ole olulised.
Loometegevus on eelnõus eraldi defineerimata, kuna antud seadus ei reguleeri loometegevust. Mõistet „innovatsioon“ ei kasutata eelnõus mõiste „loometegevus“ asemel, tegemist on eraldi tegevustega.
2.
§ 12 - teaduseetika komitee. Jääb selgusetuks, kas see organ asendab seniseid teadusasutuste eetikakomiteesid või moodustatakse neile lisaks. Ühe teadus- ja arendusprojekte menetleva organi loomine seniste asemel ei ole meie arvates hea mõte, sest suure tõenäosusega vähendab see projektide menetlemise kiirust. 
Selgitame. Teaduseetika komitee moodustatakse uue komiteena Eesti Teadusagentuuri juurde. Teaduseetika komitee ülesanne on asendada seni Eesti teadussüsteemis toiminud nn regionaalsete eetikakomiteede (Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee (TAIEK) ja Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee (TÜIEK)) tegevust ning võimalusel moodustatakse teaduseetika komitee TAIEK-i ja TÜIEK-i liikmete baasil. Kuigi moodustatakse üks uus eetikakomitee, toimub teadusuuringute menetlemine teaduseetika komitee alamkomiteedes. Esialgu on kavas moodustada kaks kuni kolm alamkomiteed, kuid lõplik alamkomiteede arv sõltub nii taotluste arvust kui ka valdkondadest. Samuti on kavas teaduseetika rakendusaktiga reguleerida täpsemalt teaduseetika komitee töökorraldust, hinnangute andmiseks on komiteel aega 30 kalendripäeva. Seega ei vähenda teaduseetika komitee moodustamine projektide menetlemise kiirust. Samuti jääb uue regulatsiooniga teadus- ja arendusasutustel, ülikoolidel ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidele alles õigus moodustada institutsionaalseid eetikakomiteesid.
Eesti Maaülikool
3.
Teeme ettepaneku loobuda ülikoolide teadus- ja arendustegevuse evalveerimisest, muutes ka kõrgharidusseaduse § 20 lõikeid 1 ja 3, milles on käsitletud teadus- ja arendustegevuse evalveerimist. Doktoriõppe läbiviimine on avalik-õiguslike ülikoolide iseenesestmõistetav ülesanne. Kõrgharidusseaduse § 20 lõikes 1 on sätestatud, et ülikool on õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, millele on käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras antud õppeõigus kõrgharidustaseme kolmel astmel.
Kui TAIKSis on sätestatud, et ülikoolide teadus- ja arendustegevuse hindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise kaudu, siis on võimalik doktoriõppe kvaliteedi tagamiseks vajalikud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad kokku leppida institutsionaalse akrediteerimise tingimustes. Ülikoolide akadeemilise tegevusega seotud töörühmi hinnatakse projektipõhise rahastuse tõttu teadus- ja arendustegevuse valdkondade lõikes ka praegu järjepidevalt.
Arvestatud osaliselt.
Eelnõud koostades oleme lähtunud ülikoolide soovist vähendada hindamistega seotud halduskoormust, mistõttu toimubki evalveeritud ülikoolide teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamine edaspidi institutsionaalse akrediteerimise raames. Evalveering säilib, kui kõrgkool läbib institutsionaalse akrediteerimise ning sellega on täidetud ka doktoriõppe läbiviimise eeltingimus. Teadus- ja arendustegevuse hindamise tingimused institutsionaalse akrediteerimise raames vaadatakse sellega seoses üle. Ülikoolide teadus- ja arendustegevuse hindamine projektipõhise rahastuse raames ei ole siiski piisav, kuna selle käigus hinnatakse konkreetset uurimisrühma ja uurimisrühma poolt esitatud uurimisprojekti kvaliteeti, mitte asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkonda tervikuna.
4.
Juhime tähelepanu asjaolule, et kõrgharidusseaduse § 20 lõikes 2 sätestatud ülikoolide missiooni: „Ülikooli missioon on edendada teadusi ja kultuuri ning elukestvat õpet, osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja loometegevusel põhinevaid teenuseid ning toetada üliõpilastest vastutustundlike ja algatusvõimeliste kodanike kujunemist. Ülikoolid teevad koostööd teiste õppeasutuste ja kogu ühiskonnaga, toetades teadus-, arendus- ja loometegevusega ühiskonna arengut ning rahvusvahelistumist ja rahvuskultuuri püsimist“ edendamist saab parandada lähtudes kahest põhilisest tegurist: a) rahastamine, s.o teadus- ja arendustegevuse toetuse baasosa suurendamine ja projektipõhise osa vähendamine ning b) ülikoolide autonoomia tagamine. Eeltooduga seoses saame tuua näite EMÜ institutsionaalse akrediteerimise tagasisidest, milles anti suunis, et te peaksite maandama projektipõhisest rahastusest tingitud riske. Praegu on peaaegu ainsaks riskide maandamise võimaluseks teadus- ja arendustegevuse baasfinantseerimine. Kui TAIKSis kehtestatakse asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele karmimad aruandluse kohustused ja samas võidakse kitsendada ülikoolide valikuvabadust, siis ei Teie 07.06.2024 nr 1-14/RE/17396 Meie 18.06.2024 nr 8-5/3072-1 aita see projektipõhise rahastuse riske maandada, vaid toetus ise omandab projektipõhise finantseerimise tähenduse. Tekib olukord, kus ülikoolidele ei jää ühtegi toetusmeedet, mis oleks kooskõlas ülikoolide autonoomia põhimõtetega.
Selgitame. Eelnõus ei kehtestata asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele senisest karmimaid aruandluse tingimusi ega kitsendata ülikooli autonoomiat. Senises rahastamise korralduses on riigil küll kohustus rahastada teadus- ja arendustegevust, kuid on puudunud hoovad, et tagada teadus- ja arendustegevuse baasvõimekuste jätkumine ühiskonna ja majanduse jaoks kriitilistes valdkondades. Oleme eelnõu vastavat punkti (uues redaktsioonis § 21 lg 12) täiendanud asendades sõna „kohustused“ sõnaga „tingimused“ väljendamaks paremini mõtet, et muudatuse eesmärk ei ole panna lepinguga ülikoolidele uusi täiendavaid kohustusi, vaid seada tingimusi olemasolevate tegevuste ulatuses. Näiteks võib selliseks tingimuseks olla tagada teadustöö jätkumine minimaalses mahus ühiskonnale kriitilises valdkonnas, kus asutus Eestis ainsana tegutseb. Uute suundade arendamise ülesande andmisel on tegemist sihttoetusega, kus kohustusega peab kaasnema täiendav rahastus. Oleme selles osas täiendanud ka seletuskirja.

Teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide autonoomia tähendab, et neil on õigus määrata oma struktuur ja töökorraldus, valida teadus- ja arendustegevuse viise ja meetodeid, sõlmida, muuta ja lõpetada lepinguid õigusaktidega kehtestatud alustel ja korras ning otsustada oma tegevuse tulemuste kasutamise üle, kui seda ei piira seadus, selle alusel väljaantud õigusakt või leping.

Kõrgem Usuteaduslik Seminar
5.
Kuna seni pole enamikku rakenduskõrgkoole evalveeritud, siis milliste mõõdikute järgi hinnatakse evalveerimise eeltingimuste täitmist? Kuna tegu on suure ettevõtmisega, siis oleks abiks selle täpsem sõnastamine.
Selgitame. Vastavalt § 13 lõikes 2 (uues redaktsioonis § 16 lg 1) sätestatule on evalveerimist taotlevale asutusele kehtestatud 4 tingimust. Kuna evalveerimist taotlevad asutused võivad erineda suuruse, valdkondade, tegevuseesmärkide ja muude näitajate poolest, siis ei ole võimalik seada evalveerimise eeltingimustena konkreetseid mõõdikuid (näiteks teatud arvu teadus- ja arendus tegevusega seotud töötajate olemasolu vms).
6.
Kas selle seaduse jõustumisel tekivad kahte tüüpi rakenduskõrgkoolid – need, kes saavad evalveeritud ja kes seda ei saa (või ei taotlegi)? Kas see tähendab ka kahte erinevat Institutsionaalse akrediteerimise protsessi?
Selgitame. Seaduse jõustumisel ei teki kahte tüüpi rakenduskõrgkoole, kuid evalveeritud rakenduskõrgkoolidel on ligipääs asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele ning uurimistoetustele. Evalveeritud rakenduskõrgkoolidel on seaduse kohaselt ka täiendavad kohustused seoses teaduseetika ja avatud teaduse põhimõtete järgimisega. Institutsionaalse akrediteerimise protsess saab ka tulevikus olema ühetaoline kõikide asutuste jaoks.
7.
Mis saab erarakenduskõrgkoolist, kes ei taotle evalveerimist? Kas tal jääb alles mingi võimalus saada toetust rakendusuuringuteks? Kui, siis kuidas?
Selgitame. Erarakenduskõrgkoolil on võimalik saada toetust nendest rahastusinstrumentidest, mille tingimuste hulgas ei ole toodud, et toetuse saaja peab olema evalveeritud.
Tallinna Tehnikakõrgkool
8.
§ 13 lg 13 on sätestatud: „Kui teadus- ja arendusasutus, ülikool või rakendusasutus /---/.“ Kas „rakendusasutus“ asemel peaks olema „rakenduskõrgkool“?
Arvestatud.
Parandame vea.
Eesti Teadusagentuur
9.
Teeme ettepaneku kasutada eelnõus termini „teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus“ asemel sarnaselt kehtiva seadusega Eesti Teadusagentuuri nime. Kuna ETAG on tegutsenud üle kümne aasta, on see nimetus ja ETAGi roll juba juurdunud ning kõigile teadussüsteemi osapooltele teada. Uus nimetus tekitab asjatult segadust ning lõhub sidusust.
Mittearvestatud.
Justiitsministeerium on seisukohal, et normide tulevikukindluse tagamiseks ei või asutuste nimesid seaduses kasutada (vt ka ettepanek 187).
10.
Eelnõu § 8 lõike 3 p 6 kohaselt toetab ETAG teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikat teadus- ja arendustegevuse kohta informatsiooni kogumise, säilitamise, kättesaadavaks tegemise ja analüüsimisega. Selliselt on ülesanne liiga kitsalt piiritletud. Tänane praktika ja asutaja ootus on laiem. Teeme ettepaneku lisada „Toetab TAI poliitika kujundamist ja elluviimist.“ Samuti juhime tähelepanu, et ETAGi rolli ETISe juures pole eelnõu §-s 8 ega §-s 11 välja toodud, aga ilma ETISe andmeteta on seda ülesannet keeruline täita.
Selgitame. Antud punkti mõte on välja tuua rakendusüksuse roll teadus- ja arendustegevuse alase info kogumisel ja analüüsimisel ning selle tegevuse eesmärk, milleks on toetada TA poliitikat. Selle mõtte selgemaks välja toomiseks täiendame eelnõu sõnastust. TAI poliitika kujundamist ja elluviimist toetavad kõik lõikes 3 loetletud rakendusasutuse ülesanded, mistõttu seda eraldi välja tuua ei ole vaja.
ETAGi roll ETISe volitatud töötlejana on toodud ETISe põhimääruses.
11.
Eelnõu §-st 4 ei selgu täpselt, kes vastutab TA-tegevuse ja innovatsiooni strateegilise planeerimise ja arengukava koostamise eest. Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagab valitsus süsteemi tervikliku toimimise lähtuvalt riigi strateegiatest. TAI juhtkomisjon täidab valdkonna arengukava juhtkomisjoni ülesandeid (§ 6 lg 1). Seletuskirja lk-l 9 on Vabariigi Valitsuse ülesannete hulgas välja toodud „Eesti osalemise otsustamine rahvusvahelises TA koostöös ja riiklike teaduspreemiate määramine. Olulise ülesandena on seaduses sätestatud valdkonna arengukavade kinnitamine ning põhitegevusena TA tegevusega tegelevate valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ümberkorraldamise ja lõpetamise kohta seisukoha esitamine.“ Muud loetletud ülesanded on eelnõu §-s 4 välja toodud, aga valdkonna arengukava kinnitamist pole sätestatud, kuid seletuskirjas on sellele viide olemas.
Selgitame. Eelnõu § 4 lg 1 (uues redaktsioonis § 6 lg 1) on öeldud, et Vabariigi Valitsus kujundab teadus- ja arendus- ning innovatsioonipoliitikat, mis arvestab Eesti eeldusi, tingimusi ja vajadusi. Vabariigi Valitsuse ülesanne kinnitada valdkondlikud arengukavad tuleneb riigieelarve seaduse § 20 lg 2: Valdkonna arengukava koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks. Valdkonna arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti. Valdkonna arengukava esitatakse enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks. § 9 lõikes 3 on öeldud, et teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium kavandab ja viib ellu riiklikku teadus- ja arendustegevuse poliitikat ning § 9 lõikes 6, et innovatsiooni eest vastutav ministeerium kavandab ja viib ellu riiklikku innovatsioonipoliitikat. Poliitika kujundamine hõlmab ka valdkonna strateegilist planeerimist, sealhulgas vastavate arengukavade koostamist.

12.
Eelnõu § 7 lõikes 2 on loetletud ministeeriumide ülesanded TAI valdkonnas. Punktide 4 ja 5 kohaselt esitab ministeerium oma valitsemisala teadus-ja arendustegevuse eelarve ning selle täitmise ülevaate teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ning avalikustab ja hoiab Eesti Teadusinfosüsteemis ajakohasena teabe oma valitsemisalas toetatud teadus- ja arendustegevuse kohta. ETAGi hinnangul peaks ka innovatsiooni kohta sarnaselt infot koguma – et teave innovatsiooni eelarve ja selle täitmise kohta ning innovatsiooni toetamise info jõuaks konkreetse ministeeriumi kätte ja ühtsesse andmekogusse. Teeme ettepanek see teema läbi kaaluda ning eelnõusse lisada.
Selgitame. HTMi poolt koondatud TA eelarve ja ülevaadete koondamise raames on ministeeriumidel juba võimalik esitada andmeid ka innovatsiooni kohta. Sealjuures on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ainsa ministeeriumina kohustus esitada innovatsiooni andmeid. Kuna innovatsiooniprojektide kogumiseks sarnast andmebaasi nagu Eesti Teadusinfosüsteem ei ole, siis ei ole võimalik ka vastavat kohustust eelnõusse lisada.

13.
Eelnõu § 7 lõike 8 kohaselt on loobutud Riigikantselei rollist avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse koordineerimisel ja toetamisel ning jäädud selle juurde ainult innovatsiooni puhul. Teeme ettepaneku siiski anda Riigikantseleile ka TA-tegevuste puhul koordineeriv roll. Riigikantselei on Vabariigi Valitsusele lähedal seisev valitsusasutus ja koordineerivate ülesannete täitmine võiks seetõttu paremini õnnestuda. Pealegi pole põhjendatud teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon siin selliselt lahutada.
Mittearvestatud.
Hetkel puudub selleks poliitiline kokkulepe. Vabariigi Valitsuse seaduses on sätestatud ministeeriumite vastutusvaldkonnad ja antud lahenduses on seda arvestatud. Riigikantseleile uue rolli andmine eeldab uue kompetentsi ülesehitamist, milleks lähiaastatel ei ole ka ressurssi. Seetõttu piirdub eelnõus Riigikantselei roll avaliku sektori innovatsiooni koordineerimise ja toetamisega.
14.
Eelnõu §-s 12 on reguleeritud teaduseetika komitee tegevus, kuid eelnõus pole otseselt kirjas, kuidas selle rahastamine toimub. Kui riikliku teaduseetikakomitee menetlus peaks olema tasuline, siis peab tasu või selle küsimise aluse (nt kulude katmise põhimõtte) kehtestama seaduses, sest tegu on riikliku koormisega, mida saab sätestada ainult seadusega.
Arvestatud.
Eelnõu vastavalt täiendatud. Teaduseetika teemad on viidud eraldi peatükki ning kirjeldatud on ka tasudega seonduv.


15.
Teadolevalt on plaanis hakata teaduseetika komitee hinnangu taotluseid hakata menetlema Eesti Teadusinfosüsteemis. Sellele on viidatud ka seletuskirja lk-l 14. Sellest tulenevalt vajab ETAGi hinnangul täiendamist ka eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatud Eesti Teadusinfosüsteemis töödeldavate andmete loetelu.
Arvestatud.
Täiendatud eelnõu § 11 lõikeid 2 ja 3 (uues redaktsioonis § 14 lg 2 ja 3).
16.
Alaealisi kaasavate teadusuuringute läbiviimisele aitaks kaasa, kui seaduses reguleeritaks teadusuuringus osalemise nõusoleku andmise vanusepiir, millest alates saab alaealine iseseisvalt otsustada uuringus osalemise üle. Seni on olnud probleeme olukorraga, kus alaealised sooviksid ja oleksid nõus uuringus osalema, kuid uurijal ei ole võimalik saada ühendust vanematega või vanemad ei vasta seatud tähtajaks. Eestis kehtiva õiguse kohaselt ei ole 17aastasel noorel võimalik ilma vanema nõusolekuta vastata isegi vähetundlikule ja –koormavale teadusuuringu eesmärgil tehtavale küsitlusele.
Ettepanek sõnastuseks: § X. Piiratud teovõimega isiku kaasamine inimuuringusse (1) Piiratud teovõimega isiku osalemiseks inimuuringus annab tema eeldatavat tahet arvestades nõusoleku piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. Piiratud teovõimega isikut tuleb vastavalt tema arusaamisvõimele teavitada uuringu asjaoludest ning arvestama peab tema tahtega. (2) 15–17-aastane isik võib anda teadva nõusoleku uuringus osalemiseks ja sel eesmärgil oma isikuandmete töötlemiseks iseseisvalt, ilma seadusliku esindaja nõusolekuta.
Arvestatud.
Seaduse eelnõusse lisatud § 28, mis käsitleb alaealise kaasamist teadusuuringutesse.

17.
Seletuskirja kohaselt omandavad rakenduskõrgkoolid evalveeritud rakenduskõrgkooli staatuse evalveerimise läbimisega (nt lk 18). ETAGi hinnangul ei tule see eelnõust aga üheselt välja, et rakenduskõrgkool peaks tingimata läbima evalveerimise ja ei või kohe taotleda evalveeritud rakenduskõrgkooli staatust pärast akrediteerimist. Nii on eelnõu § 2 punktis 4 evaleeritud rakenduskõrgkooli staatuse saamisel evalveerimine ja akrediteerimine toodud võrdsete alternatiividena. Ka § 13 lõige 5 ei sätesta, et rakenduskõrgkool peab enne akrediteerimisprotsessis TA-tegevuse välishindamist olema eelnevalt evalveeritud. Kuna tegemist on konkreetse kohustusega rakenduskõrgkoolile, siis võiks selle selgesõnaliselt sätestada.
Selgitame. § 2 punktis 4 (uues redaktsioonis § 3 lg 4) on viidatud § 13 lõikele 5 (uues redaktsioonis § 15 lg 2), mille kohaselt evalveeritud rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevuse välishindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise raames vastavalt kõrgharidusseaduse §-des 37 ja 38 sätestatule. Seega on üheselt öeldud, et institutsionaalsele akrediteerimisele peab eelnema evalveerimine ja § 2 punktis 4 ei ole sõnastatud võrdsete alternatiividena.

18.
Eelnõu § 13 lõike 10 kohaselt jääb evalveerimise positiivne otsus kehtima, kui ülikool või rakenduskõrgkool läbib institutsionaalse akrediteerimise ja tema TA-tegevus hinnatakse nõuetele vastavaks. Teeme ettepaneku täpsustada, et otsus jääb kehtima kuni järgmise institutsionaalse akrediteerimise otsuse kehtivusaja lõpuni.
Arvestatud.
19.
Eelnõu § 13 lõike 11 kohaselt tuleb evalveeritud asutuse jagunemisel või sellele evalveerimata asutuse liitmisel läbida uus evalveerimine. Selles sättes pole täpsustatud ajaraami, kui kaua vana evalveerimise otsus veel kehtib – kas nt kohe pärast ühinemist või jagunemist lõppeb kehtivus ära või on mingi periood, mille jooksul peab uut evalveerimist taotlema, aga vana veel kehtib. Võib-olla peaks siin kasutama lõikes 12 välja toodud võimalust ja sätestada, et haridus- ja teadusminister saab määrata evalveerimise taotlemiseks tähtaja ka asutuste ühinemisel või jagunemisel?
Arvestatud.
Eelnõusse on lisatud, et ministril on kaalutlusõigus, kas teha ühinenud või jagunenud asutusele ettepanek evalveerimiseks või mitte. Täiendatud on § 13 lõikeid 11 ja 12 (uues redaktsioonis § 17 lg 3).


20.
Eelnõu § 13 lõike 12 p 2 kohaselt võib minister teha isikule ettepaneku läbida evalveerimine ja määrata selleks tähtaeg, kui isik ei vasta enam lõikes 2 nimetatud tingimustele (nõuded tegevusele, isikutele ja taristule). Juhime tähelepanu, et see on vastuoluline nõue, sest § 13 lõike 3 kohaselt jätab ministeerium evalveerimise taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei vasta § 12 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
Selgitame.
Selle sätte mõte on, et evalveerimise otsus ei muutu kehtetuks kohe, kui selgub, et asutus ei vasta enam nõuetele, vaid asutusele antakse võimalus läbida uuesti evalveerimise protsess. Juhul kui asutus ei vasta evalveerimise taotlemise nõuetele, jätab ministeerium taotluse läbi vaatamata.
21.
Kuna eelnõusse (§ 14) on sihtevalveerimise asemele toodud sisse uus termin „temaatiline hindamine“, ja seletuskirjast ei selgu, mille poolest temaatiline hindamine erineb sihtevalveerimisest, siis teeme ettepaneku teadussüsteemis juba juurdunud terminit mitte muuta ja kasutada ka edaspidi „sihtevalveerimist“.
Arvestatud osaliselt.
Täiendame seletuskirja ning lisame selgituse sihtevalveerimise nimetuse asendamise kohta temaatilise hindamisega. Temaatiline hindamine ei ole hindamine teaduse evalveerimise tähenduses, mõiste asendamine toob selle selgemalt välja.
22.
Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt on riiklik uurimistoetus konkurentsipõhine toetus teadus- ja arendusasutuses, evalveeritud rakenduskõrgkoolis või ülikoolis töötava teadlase algatatud ja juhitud kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks. Nimetatud definitsioon jätab ekslikult mulje, et ka projekti algatamise ajal peab teadlane töötama nõuetele vastavas asutuses. Tegelikkuses ei saa enne toetuse saamist nõuda, et teadlane veel nõutud asutuses töötaks, sest rahastust tal sel hetkel veel pole. Evalveeritud asutuses peab teadlane töötama projekti elluviimise ajal. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada lõige 1 järgmiselt: „(1) Riiklik uurimistoetus on konkurentsipõhine toetus teadlase algatatud ja juhitud kõrgetasemelise teadus-ja arendustegevuse projekti elluviimiseks. Projekti elluviimise ajal töötab teadlane teadus- ja arendusasutuses, evalveeritud rakenduskõrgkoolis või ülikoolis.“.
Arvestatud osaliselt.
Jätame antud sättest välja sõnad „algatatud ja“. Selgitame, et antud sätte puhul on mõeldud seda, et riiklikku uurimistoetust saab taotleda üksnes teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool ning evalveerimata asutustel ei ole võimalik seda toetust taotleda. Seega on oluline antud sättes välja tuua seos asutuse ja teadlase vahel.
23.
Seletuskirja lk-l 28 on § 18 selgituse esimese lõiku sisse jäänud lause, et ETAG kooskõlastab uurimistoetuse konkursi läbiviimise tingimused ja korra enne kinnitamist TA valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. Kuna eelnõus §-s 18 seda kohustust ei ole ning see on ka kooskõlas põhimõttega, et ETAG on uurimistoetuste taotluste menetlemisel ning rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu (eelnõu § 8 lg 4).
Mittearvestatud.
Kooskõlastuse tulemusel on eelnõud täiendatud selliselt (uus versioon § 22 lg 3), et riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi hinnangul on esialgu eelnõus kavandatud regulatsioon vastuolus põhiseadusega. Põhiõiguste piiramine ja avaliku raha jaotamine peab olema reguleeritud õigusaktiga (määrusega), mistõttu ei saa vastavaid tingimusi ja korda kehtestada eraõiguslik sihtasutus.
24.
Eelnõu § 8 lg 3 punkti 4 kohaselt ETAG nõustab ministeeriume ja nende asutusi ministeeriumi valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse kavandamisel ja korraldab vajadusel selle elluviimist. Eelnõu § 19 lõike 2 kohaselt kinnitab valdkonna eest vastutav minister sihttoetuse eraldamise tingimused ja korra määrusega. ETAG teeb ettepaneku lisada halduslepingu sõlmimise volitus § 19 TA tegevuse sihttoetuse juurde: „(3) Minister võib halduslepinguga volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt sihttoetuse eraldamisega seotud haldusülesannet täitma teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3.“ ETAG saab sel juhul aidata ministeeriumidel valdkondliku TA voore korraldada ning riigihanke erandi alusel teadus- ja arendustegevust tellida. Praktikas on see osutunud omamoodi väljakutseks, sest pole head alust, mis võimaldaks ministeeriumidel ETAGit haldusülesannet täitma volitada. Põhimõtteliselt on ainus võimalus riigieelarve seaduse § 53.1 lg 2, mis annab õiguse riigisisese programmi elluviimise haldusülesande volitamiseks riigi sihtasutusele, aga pole selge, kas seda saaks rakendada, kui sihttoetuse eraldamise tingimuse ja kord on kehtestatud TAIKSi alusel. Selleks, et ETAG saaks ministeeriumeid TA vahendite kasutamisel aidata ja selleks vajalikke haldusülesandeid täita, võiks kaaluda ka eelnõusse riigieelarve seaduse omaga sarnase volitusnormi kehtestamist. Teeme ettepaneku ka kaaluda, kas TA-programmi või TA vahendite kasutamise põhimõtted peab tingimata kinnitama määrusega. Ka Haridus- ja Teadusministeeriumil on rahastusprogrammid, mis on kehtestatud käskkirjaga (nt „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027“).
Arvestatud.
25.
Seletuskirja § 20 selgituse kohaselt on süsteemitoetuse näitena välja toodud „teadlase personaalse arenguga seotud mobiilsustoetused“ (lk 29). Juhime tähelepanu, et teadlase personaalse arenguga seotud toetus ei vasta süsteemitoetuse definitsioonile (eelnõu § 20 lõike 1 kohaselt toetus juriidilistele isikutele ja asutustele TAI süsteemi institutsionaalseks ja tehniliseks toimimiseks ja TA-tegevuse ja innovatsiooni mõju kasvatamiseks). Pigem on tegemist uurimistoetusega – kui teadlase huvist lähtuva uurimisprojekti elluviimisega kaasneb ka mobiilsuskomponent (nagu näiteks järeldoktoritoetus või tagasipöörduva teadlase toetus). Teeme ettepanek see näide süsteemitoetuste selgitusest välja jätta.
Arvestatud.
26.
Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõust välja jäänud TA-asutuse kohustus investeerida põhitegevusest (teadusuuringute läbiviimine) ja sellega kaasnevast tegevusest (teadmiste levitamine), sealhulgas intellektuaalomandiõigustest saadud kasum, teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse (TAKS § 3 lõige 6 p 1). Väljajäänud säte on aga üks alus, kuidas teadmussiirde alast tegevust lugeda mittemajandustegevuseks „Teadus- ja arendustegevuseks antava riigiabi raamistiku“1 kontekstis (p 20 b).
Arvestatud.
Estonian Business School
27.
Sihtasutus Estonian Business School (EBS) tänab võimaluse eest esitada arvamus Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse eelnõu uuendatud versiooni kohta. EBS tunnustab seaduse eelnõu koostajaid tehtud töö eest, mille tulemuseks on oluliselt selgem, loogilisem ja õiguskindlust pakkuvam eelnõu versioon. Eelkõige hindab EBS asjaolu, et käesolev eelnõu versioon kohtleb ülikoole võrdselt ning on joondatud kõrgharidusseadusega. Ülalolevat arvesse võttes toetame seaduse eelnõud selle praeguses vormis.
Teadmiseks võetud.
Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused
28.
Seaduseelnõu terminoloogia (§ 2 p. 10) peaks selgemalt viitama sellele, et teadus- ja arendusasutus võib olla ka eraõiguslik.
Arvestatud.
Eelnõusse lisatud „juriidiline isik või…“
29.
Üleminekuperioodi säte (§ 23 lõige 2) vajab selgemat sõnastust, eriti osakaalu arvutamise ja baasrahastuse komponendi määramise kohta.
Mittearvestatud.
Üleminekuperioodi puudutavad täpsemad asjaolud sätestatakse vastava rakendusaktiga.
30.
§ 17 lg (3) lõikes 2 on nimetatud, et baasrahastuse määramisel leitakse iga asutuse osakaal, arvestades teadus- ja arendustegevuse toetust, mis on talle toetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud, ning samal perioodil eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahtu.
Jääb ebaselgeks, mida peetakse silmas antud sättes viidatud termini osakaal all. Eeldame, et säilib era- ja avalikõiguslikele teadus- ja arendusasutustele antava toetuse proportsioon, nii nagu see viimase kolme aasta jooksul on baasfinantseerimises välja kujunenud. See põhimõte peaks selgelt välja tulema ka määruse sõnastusest.
Täpsustus on vajalik, et kindlustada teadus- ja arendusasutuste võrdne kohtlemine ja selgus rahastamise jaotamisel. Peame vajalikuks koostööd ministeeriumite vahel, et kujunevad toetuste valemid oleksid omavahel võrreldavad.
Selgitame. Kirjeldatud eeldus on õige. Tegevustoetuse üleandmisel MKMile ei muudeta era- ning riigi ja avalik-õiguslikele TA asutustele antava toetuse proportsioone, mis on kujunenud eelnevate aastate tulemuste põhjal. Osakaalu all ongi mõeldud seda, et üleantava osa suhe tervikusse vastab viimase kolme aasta jooksul baasfinantseerimises välja kujunenud jaotusele, võttes samas arvesse viimase evalveerimise tulemusi.
31.
§ 17 lg 5 - Süsteemitoetuse käsitlus
Palume täpsustada, kuidas süsteemitoetus mõjutab baasrahastuse osakaalu määramist, et tagada õiglane ja läbipaistev rahastamise süsteem. Kuidas ja mis proportsioonis võib asutusele eraldatud siht- ja süsteemitoetus temale eraldatava baastoetuse osakaalu mõjutada?
Selgitame. Süsteemitoetus on mõeldud avalik-õiguslikele ja riigi TA-asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele. Nagu seletuskirjas selgitatud, võib ministri otsusel baasrahastuse osakaalu kujundamisel arvesse võtta asutusele eelnevalt eraldatud sihttoetust ja süsteemitoetust tingimusel, et sellist toetust asutusele enam siht- või süsteemitoetusena ei eraldata ning see on tulevikus tegevustoetuse osa. Näiteks kui asutus on saanud teadusraamatukogu toetust, aga sellist toetust tulevikus enam asutustele ei anta, on võimalik selle toetuse summa liita tegevustoetuse summale, mille alusel arvutatakse asutuse osakaalu tegevustoetuse baasosast.
32.
Täpsustamist vajab ka määruse §9  lg 3 „tõhusa koostöö“ definitsioon, eriti seoses teadmussiirdega Eesti majandusse ja eraõiguslike TA asutuste pakutava avaliku hüve kvalifitseerimisega.
Rakendusaktid valmistatakse ette paralleelselt eelnõu menetlusega Riigikogus.
33.
Patentide ja patenditaotluste arv ning nende kvaliteet peaksid olema olulised kriteeriumid tulemusrahastamisel. Oluline on kindlustada, et need kriteeriumid on selgelt ja mõõdetavalt defineeritud, et edendada innovatsiooni ja teaduspotentsiaali.
Rakendusaktid valmistatakse ette paralleelselt eelnõu menetlusega Riigikogus.
34.
Soovime esile tuua Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöö olulisuse teadus- ja innovatsioonisüsteemi arendamisel. Kuigi seadus loob alused koostööks, ei tohiks selle rakendamine viia kahe eraldiseisva teadusasutuste tegevustoetuste süsteemi tekkimiseni, hoolimata sellest, et rahastus tuleb riigieelarvest kahelt eraldi realt. Süsteem peab olema ühtne nii tulemuste kui rahastamismäärade osas, isegi kui erinevatel organisatsioonidel on erinevad eesmärgid ja stiimulid.
Eelnõu sisaldab olulisi reforme, kuid vajab täpsustusi, eriti eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste rolli ning rahastuse jaotuse kriteeriumide osas. Selged ja läbipaistvad tingimused on olulised, et tagada õiglane kohtlemine ja stabiilsus avaliku hüve pakkumisel. Täpsustused eelnõus aitavad kindlustada, et uued regulatsioonid toetavad tõhusalt innovatsiooni ja teadus-arendustegevust Eestis.
Teadmiseks võetud.
Metrosert AS
35.
AS Metrosert on Eesti riigile (100%) kuuluv ettevõte, mis kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Ettevõtte klassifikatsioon riigivaraseaduse alusel on „valdavalt avalike eesmärkidega äriühing“. Ettevõtte eesmärgid on riigi poolt määratud omaniku ootuste dokumendis1 . Eesti ettevõtete teadmispõhisuse suurendamiseks seadis riik ASile Metrosert kaks eesmärki: kvaliteeditaristu teenuste (eelkõige metroloogia- ja sertifitseerimisteenused) pakkumine kõrgel tasemel, mis võimaldab tagada ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime; ning teadus- ja arendustegevuse (eelkõige rakendusuuringute näol) võimekuse loomine Eesti riigile strateegiliselt olulistes valdkondades, milleks on bioväärindamine, droonitehnoloogiad, arukad transpordisüsteemid, vesinikutehnoloogiad ning terviseandmed. Rakendusuuringute läbiviimiseks lõi riik AS Metroserdi juurde rakendusuuringute keskuse (RUK). Ettevõtte teadus- ja arendustegevuse tulemusena teenitud kasum investeeritakse sihipäraselt teadus- ja arendustaristu toimepidevuse tagamisse. Kvaliteeditaristu teenuste pakkumise osas volitab mõõteseadus juriidilise isiku halduslepingu alusel täitma metroloogia keskasutuse ülesandeid. Rakendusuuringute teostamiseks puudub analoogne haldusülesande püstitus ning volitusnorm selle täitmiseks. Volitusnormi puudumisel on tänases praktikas kõige suurem mõju RUKi terviseandmete valdkonnale, kus riigi kui omaniku ootus on pakkuda terviseandmetel põhinevaid andmeanalüütika teenuseid suuremahuliste teadus- ja innovatsiooniprojektide läbiviimiseks ning tõsta seeläbi tervishoiusüsteemi efektiivsust ja tulemuslikkust.
Arvestatud.
Eelnõusse lisatud täiendav paragrahv.
36.
Andmeanalüütilise teadusarendustegevuse läbi viimise eeldus on ligipääs avalikõiguslikele terviseandmete andmebaasidele, mis võimaldaks olemasolevate terviseandmete teisest kasutust. Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused on piiritletud isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 6 lõikes 1, sama sätte punkt e loob aluse andmete töötlemiseks avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, mille osas on riigil võimalus kehtestada õigusaktis alus isikuandmete töötlemiseks. Volitusnormi olemasolu rakendusuuringute läbi viimiseks annaks seega rakendusuuringute keskusele õigusliku aluse isikuandmete töötlemiseks teadus- arendustegevuse raames. Lisaks toome välja Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (EBIN) negatiivse otsuse RUKi taotlusele Eesti Geenivaramu andmetel põhineva uuringu läbiviimiseks, kus ühe põhjusena nimetati õigusliku aluse puudumist riigi infosüsteemis olemas oleva andmekogu kopeerimiseks eraõigusliku juriidilise isiku andmekoguks.
Arvestatud osaliselt.
Eelnõusse on lisatud § 12, mis käsitleb Rakendusuuringute Keskuse ülesandeid teadus- ja arendustegevuse riiklikul korraldamisel. Sotsiaalministeerium, kes vastutab terviseandmete eest, ei pea siiski võimalikuks käsitleda erasektorile teadus- ja arendustegevuse teenuse pakkumist avalikes huvides olevate ülesannete täitmisena. Kuna avalikke kokkuleppeid sel teemal tehtud ei ole, ei saa eraõiguslikule
juriidilisele isikule nii suurte riskidega seotud volitusnormi seaduses anda.
37.
Ülal toodust lähtudes teeme ettepaneku sätestada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusesse juriidilise isiku haldusülesanne ning volitusnorm Eesti riigile strateegiliselt olulistes valdkondades rakendusuuringute teostamiseks.
Arvestatud osaliselt.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
38.
Eelnõu § 7 kohaselt korraldab ministeerium oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist vastavalt eelnõu §-s 19 sätestatule, mille kohaselt saab toetust anda sihttoetusena. Juhime tähelepanu, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastab uuringuid erinevaid rahastusskeeme kasutades (avatud riigihange, tellimiskiri, sihttoetus). Erinevate rahastusskeemide kasutamine võimaldab tõhusamat ressursside kasutamist. Siinkohal leiame, et seadus peab ka edaspidi võimaldama erinevate rahastusskeemide kasutamist.
Arvestatud.
Kavas ei ole piirata erinevaid uuringute rahastamise viise, ministeeriumitel on võimalik ka edaspidi rahastada uuringuid näiteks avatud riigihanke teel. Eemaldame § 7 lõikest 2 (uues versioonis § 9 lõikest 2) viite sihttoetuse andmist reguleerivale paragrahvile.
39.
Eelnõu § 9 kohaselt on innovatsioonipoliitika rakendusüksuseks sihtasutus, juhime tähelepanu, et meie valdkonnas on rakendusüksuseks PRIA, kes menetleb põllumajandus-, kalandus- ja maaelu valdkonna innovatsioonitoetusi.
Arvestatud.
Täiendasime seletuskirja. Tõepoolest, on jäänud tähelepanuta, et ministeeriumitel võivad olla ka valdkondlikud rakendusasutused. Samas ei ole mõistlik loetleda seaduses kõiki rakendusasutusi, mille kaudu ministeeriumid võivad TA ja innovatsiooni vahendeid eraldada. Täiendame seetõttu seletuskirja, tuues välja, et valdkondlikud ministeeriumid võivad TAI vahendite eraldamiseks kasutada ka oma haldusala rakendusasutusi.
40.
Eelnõu § 17 lõige 11 sätestab, et ülikoolile ja juriidilise isikuna tegutsevale teadus- ja arendusasutusele eraldatakse tegevustoetus lepinguga, kus lepitakse kokku kohustused, mis lähtuvad teadus- ja arendusasutuse ja ülikooli eesmärkidest ning riigi vajadustest. Eelnõu sättest ja seletuskirjast ei selgu, kas tehakse koostööd ka valdkondliku ministeeriumiga. Siinkohal peame oluliseks, et seda tehakse.
Selgitame. Tegevustoetuse andmisel lepib HTM toetuse saajaga lepingus kokku, millised täiendavad tingimused tegevustoetusega kaasnevad. HTM teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumina peab tingimuste seadmisel lähtuma riigi vajadustest, mis tulenevad riigi strateegiatest. Seletuskirja täiendatud.
41.
Eelnõu § 19 lõike 2 kohaselt sätestab teadus- ja arendustegevuse sihttoetuse eraldamise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei määra sihttoetuseid ainult määrusega, vaid kehtestab vastavad tegevuskavad ja otsused ministri käskkirjaga, leiame, et seadus peab ka edaspidi võimaldama teatud juhtudel määrata need tingimused ja kord ministri käskkirjaga. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõu selliselt, et sihttoetuse eraldamise tingimusi ja korda oleks võimalik kehtestada ka ministri käskkirjaga.
Arvestatud osaliselt.

Põhiseaduse § 3 kohaselt riigivõimu teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusereservatsiooni põhimõttest tulenevalt peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 21; põhiseaduse kommentaarid § 3 p 6). Kuigi teatud intensiivsusega põhiõiguste piiranguid saab kehtestada üksnes formaalses mõttes seadusega, ei ole see põhimõte absoluutne. PS mõttest ja sättest tuleneb, et vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 22, põhiseaduse kommentaarid § 10 p 44. Haldusmenetluse seaduse § 88 järgi antakse piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks määrus). Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 11 lg 4 kohaselt peab seaduses toodud volitusnormis olema märgitud akti andja ja liik.

Eelpooltoodut arvestades reguleerivad viidatud sihttoetuse eraldamise tingimused ja kord piiritlemata arvu juhtumeid, puudutavad isikute põhiõiguste piiramist ning avaliku raha jaotamist, mistõttu peab toetuste eraldamise tingimused ja korra kehtestama määrusega. Ühekordse rahastamisotsuse puhul on tõesti võimalik see teha ka käskkirjaga, mistõttu paindlikkuse loomiseks oleme § 20 lõiget 3 (varasemas redaktsioonis § 16) täiendanud võimalusega (§ 20 lg 3 p 6), et riigieelarvest on võimalik teadus- ja arendustegevust rahastada ka muudel õigusaktidest tulenevatel alustel.

42.
Lisaks palume selgitust, kas eelnõu annab valdkondlikule ministeeriumile aluse vajadusel tellida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni teenuseid rakendusüksustelt (teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuselt ja innovatsioonipoliitika rakendusüksuselt).
Arvestatud.
Eelnõusse on lisatud § 23 lg 4, mille kohaselt minister võib halduslepinguga volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt sihttoetuse eraldamisega seotud haldusülesannet täitma teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu
43.
Seaduses peaks selgemalt olema sõnastatud ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ja rakenduskõrgkoolide roll innovatsiooni edendamisel ja nende partnerid teadmussiirde protsessis. Hetkel on seaduse eelnõus kirjas nii innovatsiooni kui teadmussiirde protsessi puhul laiem ühiskondlik areng ning mittemajanduslik tegevus (nii nagu Oslo manuaalis innovatsioon on defineeritud), kuid seaduse rakendajate (valitsus, ministeeriumid) ülesannetes ei ole sotsiaalset innovatsiooni selgelt välja toodud. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (TAIKS) ei tohiks olla TAIE arengukava elluviimise dokument. Hetkeseisuga on paraku TAIKS-is rakendajate roll piirdunud äriinnovatsiooni edendamisele (Oslo manuaali järgi business innovation). Olemasoleva TAIKS-i seletuskiri näitab, et tegelikult on seda vastuolu tajutud ning proovitud seletuskirjas ka põhjendada, kuid endiselt jääb küsimus, miks on teadmussiirdel seaduse tasandil nii tugev fookus erasektorile suunatud. See piirab seaduse tasandil kõrgkoolide ja teadusasutuste akadeemilist vabadust (uuringud, mis panustavad näiteks sotsiaalse innovatsiooni edendamisele), suund on võetud ainult erasektori innovatsiooni toetamisele. Jätkuvalt kehtib kommentaar et Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (mis võib kehtida veel 30 aastat) ei tohiks olla TAIE arengukava (lõpeb 2035) elluviimise dokument. Vaadates seletuskirja see paraku nii näib. Seletuskirjas (lk 3) on välja toodud, et TAIKS kaitseb akadeemilist vabadust ja seejärel põhjendus, miks see päriselt nii ei ole: „2.1. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad TAIKS-is sätestatu tugineb põhiseadusele, mille §-s 38 on sätestatud, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ning ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Akadeemilise vabaduse põhieesmärk on saada ja levitada teadmisi ning vabadus peab tagama, et teadlane lähtuks oma töös teadusmetoodikast, mitte poliitilisest, ühiskondlikust, majanduslikust ega muust välissurvest. Akadeemilise vabaduse isikulises kaitsealas on nii teadlased kui ka teadusasutused ja ülikoolid“ Seejärel on seletuskirjas (lk 3-4) välja toodud sisuline põhjendus, miks TAIE arengukava on TAIKS i seaduse fookuseks: „Lihtreservatsioonist tulenevalt on seadusandjal märkimisväärne otsustusruum. Piiranguks peab eksisteerima piisav õigustus. Näiteks on riigil õigus teadusasutuse tegevust suunata rahastamisprioriteetide kindlaksmääramise teel.“ “Teadus- ja arendustegevuse valdkonna strateegiline alusdokument on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi TAIE strateegia), kus peale teadus- ja arendustegevuse käsitletakse ühises raamistikus ka innovatsiooni ja ettevõtlust, et luua nende valdkondade vahel senisega võrreldes rohkem sünergiat ja sidusust. TAIE strateegia üldeesmärk on suurendada Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ning majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja muu maailma arenguvajadustele. TAIE strateegia aitab omakorda täita riikliku strateegia „Eesti 2035“ eesmärke, kus muu hulgas on sihtidena sõnastatud Eesti arenguvajaduste lahendamine ning tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv.” Koroonapandeemia ja sõjaliste konfliktide valguses ei tohiks RKRN-i liikmete arvates seada fookusesesse üksnes seda, et erinevaid kriise on võimalik lahendada ainult tänu nendele innovatsioonidele, mis lähtuvad erasektorist (mitte laiemalt sotsiaalsest innovatsioonist). Tajutud poliitiline suundumus on pigem see, et Eestis tehtud teaduse rakendamine võiks olla ühiskonnas palju ulatuslikum ja laiahaardelisem kui seni. See suund ei tohiks aga piirduda ainult erasektori T&A eelarve suurenemisega (kasvatades selleks koostööd ja teadmussiiret teadusasutustega). TAIKS-i praeguses sõnastuses ei tule paraku selgelt välja milline osapool ja kas keegi üldse vastutab sotsiaalse innovatsiooni eest? Eestis ei ole meie teada selgesõnalist sotsiaalse innovatsiooni strateegiat, lähiriikidest on see näiteks Soomel ja Lätil. Soomes on dokumentide põhjal näha, et teadus- ja arendustegevuse seadused toetavad sotsiaalset innovatsiooni ega keskendu ainult erasektori T&A tegevusele. Kõige enam käsitleb Eestis sotsiaalset innovatsiooni riiklik strateegia „Eesti 2035“. TAIKS-i seletuskirjast saab hetkel paraku välja lugeda seda, et TAIKS-i alusdokumendiks ei ole mitte strateegia „Eesti 2035“ vaid TAIE, mis osaliselt täidab „Eesti 2035“ eesmärke ja ainult neid, mis puudatavad erasektorit (tootlikkus ja lisandväärtus) ja mis on ennekõike TAIE fookusteemad. Tekib küsimus, kas riiklikus strateegias „Eesti 2035“ välja toodud ühiskonna probleemidele ei peaks lahendust otsima samuti T&A asutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide koostöös ja kas seetõttu peaks ka sotsiaalsete innovatsioonide eest vastutajad olema TAIKS seaduses selgemini sõnastatud. Edastan uuesti 10. 04 RKRN arendustöörühma pöördumise. Järgnevalt selgitame kommnetaari ning esitame ka mõned küsimused. Seaduse § 2. kasutatavad terminid on välja toodud innovatsiooni ja teadmussiirde definitsioonid: 5) innovatsioon – teadus- ja arendustegevusel põhinev uue või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toote või teenuse kättesaadavaks tegemine või uuendatud protsessi kasutuselevõtmine, mille eesmärk on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis, mis aitab kaasa ettevõtja, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendab tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduse ja heaolu kasvu; 9) teadmussiire on protsess, mille eesmärk on omandada, koguda ja jagada väljendatavaid ja vaiketeadmisi, sealhulgas oskusi ja pädevust, nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevuse käigus, näiteks teaduskoostöö, nõustamise, litsentsimise, idufirmade loomise, avaldamise ning teadlaste ja nimetatud tegevusaladega seotud muude töötajate liikuvuse kaudu; Mõlemad definitsioonid viitavad ühiskondlikule arengule ning erinevate asutuste (mitte ainult OÜ-d, AS-id) olulisusele innovatsioonis ja teadmussiirde protsessis. Kui aga vaadata, milline on antud seaduse rakendajate roll, siis laiema ühiskondliku arengu ja mittemajanduslike tegevuse olulisust teadmussiirdeprotsessis kui innovatsiooni toetamises ei ole võimalik selgelt välja lugeda. TAIE arengukavast tulenevalt on fookus nii teadmussiirde kui innovatsiooni osas ettevõtluse T&A toetamisel. Nii T&A nõukogu (§ 5) kui juhtkomisjon (§ 6) on nõuandvas rollis. Innovatsiooni eest vastutav ministeerium (§ 7) kujundab ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni soosivat keskkonda. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavad ministeeriumid (§ 7) tagavad ühiselt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika tervikliku toimimise, sealhulgas korraldavad ühiselt teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadmussiirdealaseid tegevusi teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtjate vahel. ETAGi teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise hindamisjuhendis (KOOSKÕLASTATUD Haridus- ja teadusministeeriumiga 09.01.2024 (kiri nr 3-2/24/1-2), on kirjas (lk 7) kolm hindamiskriteeriumit millest üks on ühiskondlik mõjukus. Seda mõõdetakse kahe näitaja abil, millest üks on „Sise- ning välisriikide era- ja avaliku sektori lepingute maht T&A töötaja kohta (täistööaja ekvivalent)“. Rakenduskõrgkoolide tuleviku eesmärgiks on läbida edukalt teaduse evalveerimise protsess. Sellest tulenevalt on oluline, et toetatakse neid tegevusi, mis on seotud laiema ühiskondliku mõju kasvatamisega, mistõttu peame oluliseks, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavad ministeeriumid toetaksid erinevate organisatsioonide (SA-d, MTÜ-d) innovatsioonivõimekust ning osalemist teadmussiirdeprotsessis. Tänu konkreetsele ettepanekule oleks TAIKS rohkem vastavuses laiemate programmide (mitte ainult TAIE-st tulenev üks eesmärk, mis ettevõtluslepingute arv), nt HTMi ja MKMi ühisprogrammile „Teadmussiirde programm 2023-2026“, kus on sõnastatud teadmussiirdega seonduv: „Riigil tuleb suurendada stiimuleid ja toetada koostööoskuste arengut teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste seas, et leida lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele. Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse kasvu ning teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist.“
Selgitame.
1) Eelnõu § 15 on sätestatud Teadus- ja arendusasutuse, ülikooli ning evalveeritud rakenduskõrgkooli ülesanded ja kohustused seoses teadus- ja arendustegevusega. Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide ülesanded tulenevad kõrgharidusseadusest, kusjuures käesolev seadus sätestab, et kõrgkool lähtub teadus- ja arendustegevuse avaliku hüve loomisel kõrgharidusseadusest. Avalik hüve on avar mõiste, mis hõlmab ühiskonnale pakutavaid hüvesid tervikuna.
2) Nii innovatsiooni kui teadmussiirde mõisted eelnõus hõlmavad nii erasektoris kui ühiskonnas toimuvaid protsesse, seejuures on avaliku sektori puutumusega innovatsiooni koordineerimise roll antud Riigikantseleile. Riigikantselei kui Eesti 2035 strateegia juhtasutus arvestab selle sihtidega oma tegevuses igati. Seeläbi on sotsiaalne innovatsioon ja teadmussiire ühiskonda eelnõus kajastatud, kuivõrd see puudutab riigi toimimist või toetusi. Avaliku ja erasektori puutumuseta sotsiaalset innovatsiooni ei ole otstarbekas seadusega reguleerida, kuna see võiks hakata selle arengut hoopis piirama.
3) Nõustume arvamusega, et seadus ei saa järgida ajaliselt piiratud mõjuga arengukava, mistõttu selliseid sätteid eelnõus ka ei ole. Eelnõu lähtub siiski eeldusest, et nii nagu kõigis oma tegevustes lähtub riik ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika kujundamisel ja korraldamisel kokkulepitud strateegilistest eesmärkidest ja prioriteetidest. Viited TAIE-le on seletuskirjas toodud mõttega, et eelnõu koostamise hetkel lähtutakse kehtivast valdkonna arengukavast.

44.
Kas TAIKS vastuvõtmisel on plaanis uuendada ka teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise hindamisjuhendit? Rakenduskõrgkoolide ettepanek on viia läbi hindamiskriteeriumite analüüs ja hinnata hindamiskriteeriumite sisulist sobivust rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevusega. Hindamiskriteeriumitest oleneb vahendite ja ressursside vajadus ning ajaperiood, mille jooksul rakenduskõrgkoolid suudavad evalveerimise soovi korral oma teadus- ja arendustegevuse edukaks evalveerimiseks piisavale tasemele viia. Vajalikuks võivad osutuvad täiendavad rahalised vahendid, et evalveerimine edukalt läbida.
Arvestatud osaliselt.
Kehtiva TAKS alusel on 2024. aastal käimas korraline evalveerimine ning TAIKS enam korralist evalveerimist ette ei näe. TAIKS eelnõu kohaselt toimub edaspidi evalveerimine ning evalveerimise hindamisjuhend vaadatakse läbi enne iga evalveerimise vooru. Võtmaks arvesse, et asutused, kes võivad taotleda evalveerimist, on erinevad, on seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud, et evalveerimisel võetakse arvesse juriidilise isiku või asutuse asutaja seatud eesmärke teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Antud sätte eesmärk ongi võtta senisest enam arvesse iga asutuse eripära ning arvestada seda hinnangute andmisel. Ei loobuta siiski põhimõttest, et evalveerimisel hinnatakse juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkonna taset võrrelduna rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumitega. See tähendab, et kriteeriumid on kõikidele asutustele ühed ning rakenduskõrgkoolidele eraldi hindamiskriteeriumeid ei tehta. HTM valitsemisalas olevad riigi rakenduskõrgkoolid on saanud aastatel 2023 ja 2024 riigieelarvelist teadus- ja arendustegevuse sihttoetust, mille eesmärk on aidata kaasa teadus- ja arendustegevuse taseme tõusule asutuses.
45.
Alltoodud paragrahvi osas soovime täpsustada, et kui tulemusnäitajad sätestatakse eraldiseisva õigusaktiga, siis arvestame võimalusega õigusakti loomes kaasa rääkida ja oma ettepanekud teha. Mõistame kirjapandut nii, et ministeeriumi ja asutuse vahel sõlmitakse TA-toetuse leping, milles lepitakse kokku muuhulgas tulemusnäitajad, sarnaselt tegevustoetuse kokkuleppele. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tulemusrahastamisel võetakse arvesse teadus- ja arendusasutuse ja kõrgkooli seniste kohustuste täitmist ja järgmisi tulemusnäitajaid: 1) teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajaid, seahulgas kõrgetasemeliste publikatsioonide, patentide ja doktorikraadi omistamisega seotud näitajad; 2) ühiskonna arengu toetamise näitajaid; 3) ettevõtluskoostööga seotud näitajad.
Selgitame. § 21 lõikes 4 toodud tulemusnäitajaid võetakse arvesse tulemusrahastamisel asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse tulemusosa arvutamisel. Rakendusakti koostamine toimub paralleelselt eelnõu menetlemisega Riigikogus ning rakendusakti väljatöötamisse kaasatakse ka rakenduskõrgkoolid.
46.
Kas oleks vajalik § 19. Teadus-ja arendustegevuse sihttoetus ja § 20. Teadus-ja arendustegevuse süsteemitoetus paragrahvides määratleda ka toetuse saajad sarnaselt § 17. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus?
Selgitame. Erinevalt § 21 ja § 22 alusel (varasemas versioonis § 17 ja § 18) antavast kvaliteedipõhise lävendiga toetusest, on § 23 ja § 24 alusel antava toetuse saajate ring jäetud teadlikult paindlikkuse tagamiseks lahtiseks. Näiteks võib § 23 alusel teadus- ja arendustegevust toetava ministeeriumi jaoks olla oluline oma valdkonna arenguks olulise teadussuuna ülesehitamine, oluliste ajalooliste säilikute uurimine või rakendusuuringu kompetentsi olemasolu. Kuna kõiki erinevaid vajadusi ei ole võimalik ette näha, ei ole otstarbekas toetuse saajate ringi piirata.
47.
Miks ei ole sotsiaalset innovatsiooni kajastatud TAIKS-is ning miks ei ole „Eesti 2035“ TAIKS alusdokument?
Selgitame. TAIKS eelnõus on kajastatud teadus- ja arendustegevusel põhinevat innovatsiooni tervikuna, mis hõlmab ka sotsiaalset innovatsiooni. Viide strateegiale Eesti 2035 on seletuskirjas toodud, kuid strateegia ei ole seaduse alusdokument.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
48.
Eelnõu lk 10 § 15, lg (4)2 - "tagama, et teaduspublikatsioonid ja -andmed on leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ning taaskasutatavad..."Mõistet "koostalitlusvõimelised" võiks rohkem avada. Seletuskirjas on küll täpsustatud "Rahvusvahelises teaduskogukonnas tuntud FAIR-printsiibina: Findable, Accessible, Interoperable, Reusable", kuid see "Interoperable - Koostalitlusvõimelised" mõiste sisu jääb ebaselgeks.
Arvestatud.
Seletuskirja täiendatud.
49.
ETISe põhimäärus § 25 - miks on vaja nii isikukoodi kui sünnikuupäeva?
Kaalume küsimust rakendusaktide koostamisel.
50.
ETISe põhimäärus § 29 lg (6) tundub poolik - "Andmed eetikakomiteede eetiliste hinnangute kohta esitab..."?
Kaalume küsimust rakendusaktide koostamisel.
51.
Kuidas on plaanis toetada rakenduskõrgkoole evalveerituks saamise protsessis? Praegune sihttoetus sellist hüpet ei võimalda.
Selgitame. Riik saab sihttoetusega toetada seadusest tulenevat TA tegevuse kohustust rakenduskõrgkoolides, kuid kõigi rakenduskõrgkoolide evalveerimine ei ole eesmärk omaette. Evalveerimine on ressursimahukas protsess, mis nõuab nii aega kui raha. Väiksema TA koormusega asutuste evalveerimine võib teadustöö mahuga võrreldes osutuda ebaproportsionaalselt koormavaks.

52.
Avatud teadus - seletuskirja järgi planeeritakse asutuste ning riigi koostöös teadusandmete säilitamise ja kättesaadavaks tegemise lahendust – ootaksime täiendavat informatsiooni, et mis sorti lahendust täpsemalt planeeritakse ja millal?
Arvestatud.
Seletuskirja täiendatud.

Eesti Toiduainetööstuse Liit
53.
Positiivne ettevõtete seisukohast on see, et senistele  teadus- ja arendustegevuse toetustele lisandub nüüd ka  teaduspõhise innovatsiooni toetus.
Ettevõtlusorganisatsioonide jaoks peaks läbi  TAI nõuandvate kogude tekkima rohkem võimalust TAI korralduses kaasa rääkida ning sellega ettevõtete arengut puudutavat TAI poliitikat kujundada.
Teadmiseks võetud.
54.
Pigem negatiivne on aga see, et erasektori TA asutused (TFTAK jne) ei saa kandideerida riikliku tegevustoetuse (varem baasfinantseerimise) rahastusele, kuna nad ei osale avaliku hüve loomises, doktoriõppe korralduses ja teadusandmete publitseerimise süsteemis.
Erasektori TA riikliku rahastuse allikaks jääb teadus- ja arendustegevuse toetus innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi eelarvest.
Selgitame. Kõik evalveeritud teadus- ja arendusasutused, sealhulgas äriühingutena tegutsevad eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused saavad ka edaspidi asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust, sealhulgas tegevustoetuse tulemusosa vastavalt tulemusosa kriteeriumitele. Eraõiguslikele äriühingutena tegutsevatele teadus- ja arendusasutustele annab toetust MKM, täpsemad kriteeriumid tulemusosa arvutamiseks töötatakse välja rakendusakti koostamisel.
Eesti Tööandjate Keskliit
55.
Eelnõus on kirjas: Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks;
 
Tähelepanek: Teadus- ja arendustegevus on defineeritud läbi uurimis- ja arendustegevuse, mis viitab otseselt Frascati käsiraamatu tõlkeprobleemile. Meie hinnangul oleks uue seadusega mõistlik see probleem lahendada ning R&D tõlkida uurimis- ja arendustegevusena, mis ei vaja Frascatist erinevat definitsiooni. Frascati järgi jaguneb uurimis-arendustegevus kaheks teaduse etapiks (alus ja rakendusuuringud), millele lisandub eksperimentaalarendus. Selle muudatusega ei võetaks midagi ära teadusmaailmast, kui toodaks nii terminoloogiliselt R&D tegevused lähemale erasektorile. Viimane on aga kehtiva TAIE arengukava põhiline eesmärk, sest ilma R&D jõudmiseta eraksektorisse ei kasva ei Eesti lisandväärtus ega riigi poolne teaduse rahastamise võimekus.
Mittearvestatud.
Oleme teadlikud erinevatest lähenemistest R&D tõlkele eesti keelde, samas ei saa eelnõu menetlemise hilises etapis nii põhimõttelist muudatust teha. Ajalooliselt juurdunud sõnakasutuse muutmine eeldab suuremat konsensust, kui meil täna on. Arutelud sel teemal toimusid koostamise ajal töörühmades ning nende juurde ei ole võimalik enam naasta. Meie tunnetuse kohaselt tajuvad akadeemilised teadusasutused nii keskse alusmõiste muutmist teaduse komponendi pisendamisena.
56.
Eelnõus on kirjas: Evalveerimisega seotud kulud katab evalveerimist taotleva juriidilise isiku või asutuse asutaja.
Tähelepanek: Kuna evalveerimine katab ka eraõiguslikke asutusi, siis palume kontrollida, ega eelnõus esitatud nõue ei ole vastuolus Äriseadustikuga. Toodud sõnastuses võib eraõiguslike asutuste puhul tekkida nõue asutajatest aktsionäride vastu, mis pruugi olla asutajate piiratud vastutuse põhimõtetega olla kooskõlas.
Arvestatud.
Eelnõu sõnastus muudetud.
57.
Tõstatame mure eelnõu võimaliku eristava lähenemise üle era- ja avalike asutuste rahastamisel, mis baseeruks üksnes asutuste omandivormil. Meie hinnangul on oluline selgelt viidata, et teadus- ja arendusasutus võib olla ka eraõiguslik ning hinnata, et muudatused ei kahjustaks Eesti teadusmaastiku arengut ja rahvusvahelise konkurentsivõimet.
Kui eelnõu kehtestab era- ja avalik-õiguslike asutuste toetamisele erinevad toetamise tingimused, on samuti oluline hinnata, kuidas see mõjutab osapoolte panust avaliku hüve loomisse ning meie ühistesse eesmärkidesse teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, sh erasektori TA-panuse tõstmine 2%-ni SKTst.
Oleme seisukohal, et iga muudatus, mis puudutab juba toimivaid süsteeme, peab olema eriti hoolikalt kaalutud ja põhjendatud, eriti kui see mõjutab olemasolevaid protsesse ja kohustusi. Soovitame eriti hoolikalt kaaluda ning vajadusel jätta välja need sätted, mis praegusel kujul võivad põhjustada ebavõrdset kohtlemist ja diskrimineerimist.
Arvestatud osaliselt.
Eelnõu § 3 lõikes 2 on teadus- ja arendusasutuse mõistet täiendatud ning lisatud: „teadus- ja arendusasutus on käesoleva seaduse kohaselt juriidiline isik või asutus…“
Eelnõu kohaselt antakse kõigile evalveeritud asutustele ja juriidilistele isikutele asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust samade kriteeriumite alusel, kuid äriühingutena tegutsevatele teadus- ja arendusasutustele antakse toetust MKM eelarvest. Antud toetuse täpsemad tingimused, sealhulgas tulemusosa arvutamise täpsemad kriteeriumid, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Läbirääkimised määruse täpsema sisu üle seisavad ees.
Tallinna Tehnikaülikool
58.
§ 7 lg 6 punkt 4: punktis on sätestatud, et innovatsiooni eest vastutav ministeerium korraldab eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse rahastamist riigieelarvest vastavalt käesoleva seaduse §-s 17 sätestatule. Kuna tegemist on ministeeriumi uue ülesandega, millega kaasnevad rahalised kohustused, siis paluksime, et HTM täpsustaks seletuskirjas, et neid vahendid ei eraldata HTM-i baasfinantseerimise eelarvest. Oluline oleks välja tuua, et HTM-i praegune baasfinantseerimise eelarve ei vähene nende vahendite võrra, mis kuluvad innovatsiooni eest vastutaval ministeeriumil eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste rahastamiseks.
Selgitame. Eraõiguslikele teadus- ja arendusasutuste eraldatakse teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks vahendid riigieelarvest selleks ettenähtud teadus- ja arendustegevuse vahenditest. Äriühingutena tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse vahendid viiakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse.
59.
§ 12: toetame praegust lähenemist, kus teaduseetikaga seonduv regulatsioon seaduse tasandil on antud üldise raamistikuna ning vajalikud sisulised täpsustused (osaliste õigused, kohustused ja ülesanded) sätestatakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Ettepanek uue eetikaga seotud paragrahvi lisamiseks: teeme ettepaneku lisada võimalus, et noored vanuses 15-17 aastat saaksid anda iseseisvalt nõusoleku nende isikuandmete töötlemiseks teadusuuringutes osalemise eesmärgil. Juhtudel, mil uuring on põhimõtteliselt riskivaba, kuid uuringu läbiviimiseks on vaja töödelda isikuandmeid, on lapsevanematelt nõusolekute saamine ebavajalikuks raskendavaks asjaoluks. Pakume välja järgmise esialgse sõnastuse: Alaealised vanuses 15-17 aastat võivad anda iseseisvalt nõusoleku nende isikuandmete töötlemiseks teadusuuringu läbiviimise eesmärgil, eeldusel, et uuring ei tekita potentsiaalset emotsionaalset düstressi, ei ole füüsiliselt, vaimselt, ajaliselt ega logistiliselt oluliselt 2 koormav, ega too osalejale kaasa muid potentsiaalselt kahjulikke mõjusid. Kahtluse korral, kas eeltoodud tingimused on täidetud, tuleb võtta lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolek. Eeltoodud tingimusi tuleb hinnata iseseisvalt – ainuüksi asjaolu, et hõlmatud on eriliigilised isikuandmed või et uuringu läbiviimiseks on vajalik selle täpsemat eesmärki varjata, ei tähenda, et see on emotsionaalset düstressi tekitav, oluliselt koormav või osalejat muul viisil potentsiaalselt kahjustav. Viimases lauses toodud täpsustus on lisatud seetõttu, et eriliigiliste isikuandmete töötlemine ei ole alati andmesubjektile riskantne – näiteks juhtudel, kui testitakse abistavaid IT-lahendusi puuetega inimestele (mispuhul on andmed puude kohta eriliigilised isikuandmed). Samuti võivad „pettusega“ uuringud olla vaatamata pettusele sisuliselt riskivabad – näiteks kui katseisikutel palutakse lahendada ülesannet, kuid tegelikult huvitab uurijaid mitte ülesande lahendus, vaid katseisikute käitumine lahendamise ajal. Sellistel juhtudel võiksid 15-aastased või vanemad alaealised anda iseseisva informeeritud nõusoleku.
Arvestatud.
Seaduse eelnõusse lisatud § 28, mis reguleerib alaealiste kaasamist teadusuuringusse.
Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

60.
§ 13 lg 12 punkt 1: punktis on öeldud, et valdkonna eest vastutav minister teeb juriidilisele isikule ettepaneku läbida evalveerimine, kui institutsionaalse akrediteerimise või temaatilise hindamise tulemuste põhjal on selgunud, et juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse tase ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodud positiivse otsuse aluseks olnud tasemele. Kui 2024. a antakse evalveerimise raames hinnang teadus- ja arendustegevuse valdkonna tasemele, siis pole selge, kuidas saab akrediteerimise raames selguda, et teadus- ja arendustegevuse tase ei vasta enam positiivse otsuse aluseks olnud tasemele, sest seletuskirjas on öeldud, et institutsionaalne akrediteerimine vaatleb asutuse toimimist tervikuna ega lähe üksiku õppekava ega teadusvaldkonna/-teema tasandile, mistõttu ei anta institutsionaalse akrediteerimise käigus ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele hinnanguid valdkondade kaupa. Institutsionaalse akrediteerimise raames toimub hindamine üldisemal, institutsiooni tasandil. See tähendab, et institutsionaalse akrediteerimise käigus ei saa selguda, milline on teadus- ja arendustegevuse tase mingis valdkonnas. Kas võime seetõttu eeldada, et ministeerium soovib kasutada temaatilisi hindamisi, et veenduda ülikooli teadus- ja arendustegevuse mingi valdkonna tasemes? Paragrahvi 14 lõige 1 annab selleks vajaliku aluse. Peamine küsimus ja probleemipüstitus on seotud sellega, et isegi kui § 13 lõige 5 sätestab, et ülikooli teadus- ja arendustegevuse välishindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise raames, siis ei pruugi see kokkuvõttes vähendada ülikoolide halduskoormust, kui institutsionaalse akrediteerimise käigus hinnatakse üldist teadus- ja arendustegevuse taset, kuid paralleelselt jäävad kehtima regulaarsed temaatilised hindamised, et saada täpset infot ülikooli konkreetsete teadus- ja arendustegevuse valdkondade osas. Seetõttu sooviksime veenduda selles, et evalveerimise läbiviimine institutsionaalse akrediteerimise raames tagab algse püstitatud eesmärgi vähendada ülikoolide halduskoormust, mis kaasneb erinevate välishindamiste korraldamistega ning et temaatilised hindamised teadus- ja arendustegevuse taseme hindamiseks on erandlikud instrumendid poliitikate planeerimiseks, mitte ei ole mõeldud teisel kujul täitma korralise evalveerimise eesmärke. Vajadusel tuleb täpsustada vastavaid sätteid, et evalveerimise olemus ja korraldus institutsionaalse akrediteerimise raames saaks arusaadavamalt fikseeritud.
Arvestatud.
Oleme täiendanud seletuskirja tuues välja, et temaatiline hindamine ei ole teaduse taseme hindamine evalveerimise tähenduses. Temaatiline hindamine on tõepoolest instrument poliitikate planeerimiseks ja selle tulemusel ei tehta otsuseid, kas asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkonda evalveerida positiivselt või negatiivselt.

Kinnitame jätkuvat kavatsust tulla vastu ülikoolide soovile vähendada hindamistega seotud halduskoormust. Eelnõus on sätestatud, et evalveerimise läbinud ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide evalveerimise positiivne otsus jääb kehtima, kui ülikool või rakenduskõrgkool läbib institutsionaalse akrediteerimise ning tema juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele, või puuduste korral saab juhiseid nende kõrvaldamiseks tingimusel, et teadus- ja arendustegevus on hinnatud nõuetele vastavaks. Oleme eelnõusse lisanud, et otsus kehtib kuni institutsionaalse akrediteerimise otsuse kehtivusaja lõpuni. Institutsionaalse akrediteerimise juhendid ja korrad on läbivaatamisel ning selle protsessi käigus lepitakse kokku, kuidas toimub teadus- ja arendustegevuse hindamine institutsionaalse akrediteerimise protsessi raames.
61.
§ 42 punkt 1: palume Tallinna Tehnikaülikooli seaduse muudatus punktis 1 sõnastada järgnevalt: „1) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusest“.
Arvestatud.
Kultuuriministeerium
62.
Eelnõust ei selgu, kuidas hakkab edaspidi toimuma evalveerimata, kuid teadustöö kohustusega muuseumide ja Eesti Rahvusraamatukogu teadus- ja arendustegevuse (edaspidi ka TA) rahastamine. Muuseumiseaduse § 2 lõike 1 punkti 6 kohaselt on muuseum juriidiline isik või asutus, kes teeb muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, haridustegevuste või -sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel (märgime ka, et eelnõu seletuskirja lk 17 on viide muuseumiseaduse eelmises redaktsioonis toodud definitsioonile). Seega on muuseumikoguga seotud teadustegevus üks muuseumi põhitegevustest. Eelnõu seletuskirjas sõnastatakse põhimõte, et riik ei peaks toetama TA põhiinstrumentidest nende asutuste tegevust, kes ei paku avalikku hüve ning nende TA kvaliteeti ei ole hinnatud. Ebaselgeks jääb, kas see põhimõte laieneb ka muuseumidele ja Eesti Rahvusraamatukogule. Märgime, et muuseumid pakuvad avalikku hüve, kuid oleme seisukohal, et kõikidel muuseumidel ei peaks olema kohustust läbida evalveerimine. Selle taustal jääb ka endiselt ebaselgeks, kuidas saab ministeerium toetada TA põhiinstrumentidest muuseumides tehtavat teadust (mis tuleneb muu hulgas muuseumiseaduses sätestatud kohustusest), kui muuseum ei ole evalveeritud ja seega ei vasta eelnõuga kehtestatavale teadus- ja arendusasutuse definitsioonile. Lisame, et ka Eesti Rahvusraamatukogul on seadusest tulenev teadustöö kohustus. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõike 4 punkti 1 kohaselt on Rahvusraamatukogu ülesanded teadus- ja arendusasutusena raamatukogunduse, infoteaduse, raamatukoguteaduse, raamatuteaduse ja bibliograafia ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine ning osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arendus- ja koostööprogrammidest. Eelnõust ei selgu, millistest finantsinstrumentidest rahastatakse edaspidi evalveerimata muuseumides ja Eesti Rahvusraamatukogus tehtavat teadustööd. Kultuuriministeeriumil kui peamisel riigi muuseumivõrgu eest vastutajal ei ole võimalik eelnõu kooskõlastada, kui meie jaoks ülimalt tähtis küsimus – muuseumide ja muude teadustöö kohustusega evalveerimata asutuste rahastamine – ei ole eelnõus selgelt ja üheselt mõistetavalt sätestatud.
Arvestatud osaliselt.
1) Nõustume, et seletuskirjas on muuseumiseaduse 2023. aasta muudatused on jäänud tähelepanuta ning parandame viite. Selgitame siiski, et eelnõu ei piira ministeeriumite õigust anda oma asutustele ülesandeks tegeleda teadus- ja arendustegevusega ning nimetada neid asutusi teadus- ja arendusasutusteks. Eelnõus on toodud tunnused, millele evalveerimist taotlev asutus peab vastama, ning sätestatud, et antud seaduses nimetatakse teadus- ja arendusasutusteks evalveerimise protsessi positiivse tulemusega läbinud asutusi. See aga ei piira teiste, evalveerimata asutuste tegelemist teadus- ja arendustegevusega ning nende rahastamist ministeeriumite poolt. Oleme seletuskirja vastavalt täiendanud.
2) Teadus- ja arendustegevuse rahastamise põhiinstrumentideks loetakse eelnõus asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust ja riiklikku uurimistoetust, mida antakse vaid evalveeritud asutustele. Evalveerimata asutustes, mille teadustöö kvaliteeti ei ole hinnatud, tagab teadus- ja arendustegevuse rahastamise asutuse asutaja ning selles osas eelnõu kehtivat praktikat ei muuda. Ministeeriumil on võimalik anda evalveerimata asutustele riigi poolt sõnastatud teadus- ja arendustegevusega seotud ülesannete täitmiseks toetust erinevatest instrumentidest. Selguse tagamiseks oleme seletuskirja täiendanud.
3) Eelnõu § 9 lg punktist 2 eemaldame viite, mille kohaselt ministeerium korraldab oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist vastavalt seaduse § 23 sätestatule (sihttoetus). Ministeeriumil on võimalik valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni rahastada ka muudest instrumentidest. Samuti lisame tulenevalt saadud tagasisidest eelnõu § 23 lõikesse 1 võimaluse anda sihttoetust lisaks juriidilistele isikutele ja asutustele ka füüsilistele isikutele.
63.
Rahvusteaduste määratlus peaks loetlema neid keele ja kultuuri uurimise valdkondi, kus peaks rahvusteaduste edendamine olema tagatud. Eelnõu § 2 punkti 6 kohaselt on rahvusteadused Eesti ajalugu, folkloristika, keeleteadus, kunstiteadus, sealhulgas muusika- ja teatriteadus ja kirjandusteadus ning teised teadused, mille uurimistulemustel on otsene mõju eestlaste enesemääratlusele ning mis sellega aitavad kujundada ja säilitada eestlaste identiteeti. Juhime tähelepanu, et hetkel ei ole Eestis ruumiloome, muusika ja teatri valdkonnas rahvusprofessuure. Rahvusteaduste rahastuse jagunemine ülikoolide vahel ja temaatiline jaotus on jätkuvalt ebaselge ning eelnõu selles küsimuses antud juhul suuremat selgust ei loo. Palume viidatud küsimust täpsustada.
Selgitame.
1) Rahvusteaduste mõiste on eelnõus sõnastatud 2023. a. menetluses Riigikogu Kultuurikomisjoni poolt tehtud ettepanekute põhjal. Varasemalt on rahvusteaduste mõiste sarnases sõnastuses defineeritud üksnes rakendusaktis (baasfinantseerimise määrus), kuid arvestades teema olulisust on mõiste toodud seadusesse. Rahvusteaduste nimekirja täiendamist kultuurikomisjon ei toetanud. Mõiste on sõnastatud võimalikult laialt, sidudes rahvusteaduste mõiste mõjuga eestlaste enesemääratlusele ning identiteedile. Muuhulgas on definitsioonis toodud „…ja teised teadused…“, mis viitab, et mõistes toodud loetelu ei ole lõplik. Oleme avatud sõnastuse täpsustamisele.
2) Asutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse jaotamise tingimused lepitakse kokku rakendusaktis, mida valmistame ette paralleelselt eelnõu menetlusega Riigikogus, kaasates protsessi kõik asjaomased asutused. Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastusinstrumentide seas ei ole eraldi rahvusprofessuuride toetust. Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitavas halduslepingus lepitakse kokku professuurid, mille moodustamine toetab vastava ülikooli seaduses sätestatud eesmärgi täitmist. Vastavaid professuure rahastatakse kõrghariduse tegevustoetuse, mitte teadus- ja arendustegevuse vahenditest.
64.
Kultuuriministeerium ei saa nõustuda, et kõikidel ministeeriumitel ei ole võrdset võimalust osaleda TAI poliitika kujundamise elluviimisel ja kaasarääkimisel. Kultuuriministeeriumi ja ka teiste ministeeriumide esindajaid ei ole kummaski eelnõus kirjeldatud nõuandvas kogus. Praegune eelnõu on kaldu Haridus- ja Teadusministeeriumi huvide poole, kes on samaaegselt ka üks valdkondlikest ministeeriumidest. Juhime tähelepanu, et eelnõus välja toodud nõuandvate kogude rollid on ebaselged ja/või kattuvad. Valdkondlikel ministeeriumidel puudub võimalus neid puudutavates aruteludes osaleda ja oma seisukohti esitada.
Selgitame. Vastavalt VVS-ile on riikliku teaduspoliitika kavandamine ja rakendamine HTMi vastutusalas, millest tuleneb ka HTMi kandev roll eelnõus. Valdkondliku seadusega ei saa VVSis antud vastutusalasid muuta. Ministeeriumide ülesteks aruteludeks on loodud TAI koordinatsioonikogu, mida täitevvõimu sisese koguna seadusega ei reguleerita. Kõik ministeeriumid on oma ministri kaudu samas esindatud ka valitsuses, kus teadus- ja arendustegevuse alaseid otsuseid tehakse. Täiendame seletuskirja ning toome selgemalt välja ministeeriumite otsustuspädevuse oma valitsemisala valdkondliku TA tegevuse planeerimisel ja rahastamisel.
65.
Eelnõus on kirjeldatud kõik teadussüsteemi osapooled, välja arvatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) koordinatsioonikogu, mis on ainus kogu, kus on esindatud kõik ministeeriumid ja mille peamine fookus on valdkondlikul TA-l. Puuduvad selgitused, miks ainsat kõiki ministeeriumeid ühendavat koordinatsioonikogu ei ole peetud vajalikuks eelnõus sätestada. Oleme seisukohal, et TAI koordinatsioonikogu rollid ja vastutus tuleb eelnõus välja tuua ning anda selge õiguslik määratlus koordinatsioonikogu tegevusele.
Mittearvestatud.
Õigusloome hea praktika kohaselt täitevvõimu siseseid, ametnikest koosnevaid nõuandvaid ja koordineerivaid kogusid seaduse tasemel ei reguleerita. Eelnõu menetluse käigus jäi Justiitsministeerium seisukohale, et selle lisamine seadusesse ei ole põhjendatud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele võib minister oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada täiendavalt nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra. TAI koordinatsioonikogu roll on seetõttu toodud seletuskirja tasemel.
66.
Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 2 kohaselt korraldab ministeerium teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 19 sätestab, et ainus valdkondlikele ministeeriumidele lubatud rahastusinstrument on TA sihttoetus. Puudub selgitus, miks selline piirang on ministeeriumidele seatud. Palume viidatud punkti täpsustada. TA sihttoetus on juriidilisele isikule ja asutusele riigi eesmärkide täitmiseks määratav TA toetus. Eelnõus kajastatud mõte oleks arusaadavam, kui § 7 lõige 2 sätestaks selgelt, et ministeerium jagab juriidilistele isikutele sihttoetusi.
Arvestatud.
Eemaldame eelnõu § 9 lõikest 2 viite konkreetsele rahastusinstrumendile (§ 23 sihttoetus). Samuti lisame § 20 lõikesse 3 võimaluse rahastada riigieelarvest teadus- ja arendustegevust muudel õigusaktidest tulenevatel alustel. Lisame seletuskirja täiendavad selgitused, et ministeeriumid võivad kasutada ka teisi võimalusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks.
67.
Eelnõu § 7 lõikes 3 käsitletakse TA tegevuse eest vastutava ministeeriumi ülesandeid TA tegevuse valdkonnas. Lisatud on uus punkt 3, mis sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium koordineerib ministeeriumite teadus- ja arendustegevust, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest. Juhime tähelepanu, et eelnõus ei ole mingil moel täpsustatud, milles täpselt seisnevad Haridus-ja Teadusministeeriumi koordineerivad ülesanded ja mil määral ja millistel juhtudel sekkub TA tegevuse eest vastutav ministeerium teiste ministeeriumide otsustuspädevusse valdkonna arenguks vajaliku TA tegevuse kavandamisel ja elluviimisel. Antud küsimus vajab kindlasti läbi rääkimist ja täpsustamist.
Arvestatud.
Eelnõu koostajatel ei ole olnud eesmärki senist korraldust muuta ja viidatud punktiga ei anta HTMile võrreldes tänase olukorraga õigusi juurde. Kuna HTMi õigus kujundada riiklikku TA poliitikat ja korraldada riiklikku TA rahastamist ministeeriumite üleselt tuleneb VVSist, mitte TAIKSist, siis selle kooskõlastusele saadetud eelnõus eraldi ülesandena välja toomine täitis vaid õigusselguse eesmärki. Kuna see näib teistes ministeeriumites pigem segadust juurde tekitavat, oleme loobunud eelnõus ülesande eraldi väljatoomisest. Samuti oleme seletuskirjas selgemalt välja toonud, et HTM ei sekku ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse rahastamise konkreetsetesse valikutesse.

68.
Eelnõu § 8 lõike 3 punkti 4 kohaselt nõustab TA poliitika rakendusüksus ministeeriume ja nende asutusi ministeeriumi valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse kavandamisel ja korraldab vajadusel selle elluviimist. Juhime tähelepanu, et rakendusüksus ei nõusta valdkondlikke ministeeriume ja nende asutusi ministeeriumi valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse kavandamisel. Teadus- ja arendustegevuse kavandamine on valdkondliku ministeeriumi ülesanne. Rakendusüksus saab nõustada ministeeriume vaid teadus- ja arendustegevuse rakenduslikes küsimustes, kui vastav haldusülesanne on rakendusüksusele antud. Palume viidatud punkti muuta.
Arvestatud.
Muutsime eelnõu ja seletuskirja. Kavandamise all oli siin silmas peetud eelkõige seda, et rakendusüksus saab pakkuda kompetentsi valdkondliku TA rahastamise korraldamise kavandamisel ja elluviimisel. ETAG ei hakka sekkuma teadus- ja arendustegevuse sisusse, kuid saab pakkuda tuge ja nõu selles osas, missuguste meetmete kaudu ja millisel viisil korraldada valdkondliku TA rahastamine nii, et see kõige paremini täidaks soovitud eesmärke.
69.
Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu (edaspidi TAIP) põhimääruse kavandi § 2 lg 4 kohaselt nõustab nõukogu Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna riikliku rahastamise küsimustes, sealhulgas valdkonna arenguks riigieelarves ettenähtud vahendite jaotamisel ministeeriumite vahel. Jääb arusaamatuks, kuidas osalevad TAIP nõukokku mitte kuuluvad ministrid või ministeeriumid valdkondliku TA poliitika kujundamises ja valdkondliku TA vahendite jaotuse arutelus. Eelnõu kohaselt ei saa Kultuuriministeerium valdkonna eest vastutava ministeeriumina valdkondlike TA vahendite jaotuse teemal üheski eelnõus sätestatud otsustuskogus kaasa rääkida. Me ei saa sellise ettepanekuga kindlasti nõustuda – selline korraldus piirab selgelt Kultuuriministeeriumi (ja ka teiste ministeeriumite) võimalusi valdkondlikku TA poliitikat kujundada.
Selgitame. Eelnõu ei sätesta nõuandvate kogude koosseisu, seega on ebatäpne väide, et valdkondlikel ministeeriumitel puudub võimalus osaleda TAI poliitika kujundamises ja valdkondlike TA vahendite jaotuse arutelus. Nõu annab TAIP Nõukogu Vabariigi Valitsusele, kus kõigil ministeeriumidel on hääl. Lisaks on kõigil ministeeriumidel osalus TAI koordinatsioonikogus, mille tööd eelnõu ei reguleeri. Eelnõu rakendumisel on kavas muuta TAIP nõukogu ja TAI koordinatsioonikogu vahelist rollijaotust selliselt, et TAIP nõukogusse jääks vaid strateegilised, süsteemi tervikvaate küsimused ja kõiki ministeeriumeid puudutavad küsimused jääks TAI koordinatsioonikogu pädevusse. See eeldab TAI koordinatsioonikogu reformi.
70.
Teaduseetika korralduse rakendusakti kavandi § 4 kohaselt vastutab teadus- ja arendustegevuse korraldamisel asutus või juriidiline isik teaduseetika normide ja teaduse hea tava järgimise eest. Määruse eelnõu kavandist selgub, et osapoolteks, keda teaduseetikaga seonduva õigused ja kohustused puudutavad, on teadus- ja arendusasutus, ülikool ja evalveeritud rakenduskõrgkool. Juhime tähelepanu, et teadus- ja arendustegevuse korraldamisega tegelevad ka ministeeriumid. Samuti viivad teadus- ja arendustegevust läbi muuseumid, Rahvusraamatukogu, uuringuasutused. Eelnõust ei selgu, kas muud teadustööd tegevad asutused ei omagi puutumust teaduseetikaga. Paragrahvid 3 ja 4 viitavad kõikidele teadus- ja arendustegevusega tegelevatele asutustele ja isikutele, kuid täpsemad selgitused, nagu näiteks teavituskohustus, kehtestatakse vaid TA asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele. Muuseumid, Rahvusraamatukogu ja uuringuasutused ei ole uue määratluse kohaselt TA asutused. Oleme seisukohal, et viidatud sätted tuleb uuesti läbi rääkida ja täpsustada.
Võetud teadmiseks.
Seisukoht puudutab teaduseetika korralduse rakendusakti, mis on väljatöötamisel. Rakendusakti menetlemine on ees ning selle raames on võimalik seisukohti esitada kõigil osapooltel. Selgitame, et rakendusakti kavandis on ministeeriumeid käsitletud kui teadus- ja arendustegevust rahastavaid asutusi, võttes arvesse, et üldjuhul ministeeriumid ise ei vii läbi teadus- ja arendusprojekte. Rakendusakti väljatöötamisel oleme lähtunud seaduse eelnõuga samadest põhimõtetest, mille kohaselt täiendavaid ülesandeid antakse evalveeritud asutustele ja ülikoolidele, kellel on ligipääs riiklikele toetusmeetmetele (asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus, uurimistoetus jt). Kõikidele teistele asutustele (sh muuseumidele, Rahvusraamatukogule) kehtib seaduse eelnõu § 4 sätestatud kohustus teadus- ja arendustegevuse korraldamise ja läbiviimisel lähtuda teaduseetika üldtunnustatud normidest ja teaduse heast tavast. Rakendusaktis on vastavaid asutusi käsitletud § 3 (teadus- ja arendustegevusega tegelev asutus või juriidiline isik) raames. Kuna senini ei ole teaduseetika valdkond Eestis õiguslikult reguleeritud, on tegemist olulise muutusega. Samuti võib teadus- ja arendustegevusega tegeleva asutuse jaoks olla vajalik keskse teaduseetika komitee moodustamine, mis võimaldab küsida teadus- ja arendustegevuse eetilisuse kohta hinnangut kõikidel asutustel, kes seda vajavad või soovivad.
71.
Teeme ettepaneku muuseumiseaduse § 1 lõige 4 tervikuna kehtetuks tunnistada, mitte seda muuta (eelnõu § 35). Kuna eelnõu ei sisalda enam teaduskollektsiooni mõistet ega selle hindamise korda, puudub sellel sättel sisuline mõte. Muuseumiseadus kohaldub nii või teisiti ainult neile avalik-õigusliku isiku muuseumidele (nt Tartu Ülikooli muuseum), kes on vabatahtlikult liitunud muuseumide infosüsteemiga MuIS ning sedagi ainult muuseumide infosüsteemiga seotud sätetes. Ülikoolidele ega evalveeritud rakenduskõrgkoolidele muuseumiseadus ei kohaldu ka praegu. Kultuuriministeeriumi haldusala riigiasutustest on ainus evalveeritud teadus- ja arendusasutus Eesti Rahva Muuseum ning sellele asutusele peab muuseumiseadus kohalduma.
Arvestatud.
72.
Kokkuvõttes ei selgu eelnõust, milline on valdkondliku teadus- ja arendustegevuse terviklik visioon. Seletuskirjas on kirjeldatud, et Eesti TAI süsteemi eksperdiraportis on tähelepanu juhitud vajadusele koordineerida TA tegevuse ja kõrghariduse vastavust ühiskonna vajadustele, mis eeldab ka valdkondlike ministeeriumite suuremat sekkumist. Eelnõust ei selgu, kuidas need valdkondlikud ministeeriumid, kes ei ole kaasatud kumbagi nõuandvasse kogusse, osalevad TA tegevuste planeerimises ja ministeeriumide üleses koordineerimises. Eelnõuga piiratakse rahastusinstrumentide võimalikku kasutust, jättes ministeeriumide ainsaks rahastusinstrumendiks juriidilisele isikule antava sihttoetuse. Teadustööga tegelevad evalveerimata asutused (muuseumid, haiglad, Rahvusraamatukogu, uuringuasutused), nende roll ja rahastamine on eelnõust täielikult välja jäänud.
Teadmiseks võetud.
Kriitikale oleme vastanud konkreetsete ettepanekute juures.

Eesti Üliõpilaskondade Liit
73.
Peamine tähelepanek meie poolt on see, et lahendus ei vaata praegu palju tulevikku. Nimelt ei ole summade puhul arvestatud inflatsiooni ja elukalliduse tõusuga, mistõttu on suur oht, et summad jäävad aastateks samaks. Nii, nagu juhtus näiteks vajaduspõhise õppetoetuse määradega. Riikliku teadusrahastuse puhul peab olema kindlustatud selle mahu stabiilne suurenemine, et aidata tagada teadus- ja arendustegevuse kvaliteet, teadustaristu ülalpidamine ja akadeemiline järelkasv. Teadusasutuse rahastamine peab looma olukorra, mis aitaks teadlastel saavutada suurema kindluse ning võimaldaks asutusel üles ehitada teadlase karjäärimudeli ja rahastada teadlaste püsitöökohti.
Selgitame. Seaduses ei ole võimalik sätestada teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahtu riigieelarvest. Nagu seletuskirjas on viidatud, lähtutakse Põhiseaduses toodust. PS-i § 38 lõikes 2 nõutakse, et ülikoolide ja teadusasutuste korraldus tagaks piisava rahastamise ning määratleks riikliku rahastamise tingimused. Nii akadeemiline vabadus kui ka institutsionaalne autonoomia ei oleks täielikud, kui teadlastel, ülikoolidel ja teadusasutustel puuduksid vahendid teadusuuringute tegemiseks ning õpetamiseks. Samuti on PS kommenteeritud väljaandes toodud, et „Avalikud huvid (rahvusteaduste puhul näiteks PS-i preambuli 5. lauseosa) lausa nõuavad teadus- ja arendustegevuse riiklikku toetamist“. Seega on riigi poolt tagatud teatud tingimustele vastavates teadus- ja arendusasutustes, ülikoolides ning rakenduskõrgkoolides toimuva teadus- ja arendustegevuse rahastamine, kuid selle mahtu seaduses ei määrata.
Eesti Sotsioloogide Liit
74.
Oleme nimelt seisukohal, et TAIKS peaks täiendavalt reguleerima alaealise teadusuuringus osalemise nõusoleku vanusepiiri, et see oleks kooskõlas ÜRO laste õiguste konventsiooni, laste põhiõiguste, sh informatsioonilise enesemääramisõiguse, ning sotsiaalteaduste rahvusvahelise praktikaga.
Konkreetne ettepanek on sätestada TAIKS-is, et vähemalt 15-aastane noor saab anda iseseisvalt teavitatud nõusoleku teadusuuringus osalemiseks. See õigus ei muuda teisi teadusuuringute läbiviimisega seotud kohustusi, sh uuringu kooskõlastamist eetikakomiteega, et tagada uuringus osaleja heaolu ja õiguste kaitse.
Ühe võimalusena näeme, et see punkt on kirjas eraldi paragrahvina, näiteks pärast § 12 „Teaduseetika komitee“:

§ X. Piiratud teovõimega isiku teadev nõusolek teadusuuringus osalemiseks
(1) Piiratud teovõimega isiku osalemiseks teadusuuringus annab piiratud teovõimega isiku eeldatavat tahet arvestades teadva nõusoleku tema seaduslik esindaja, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Piiratud teovõimega isikut tuleb vastavalt tema arusaamisvõimele teavitada uuringu asjaoludest ja teda puudutavatest otsustest.
(2) 7–14-aastasele isikule tuleb anda eakohast teavet teadusuuringu kohta ja ta peab ise nõustuma uuringus osalemisega. 7–14-aastase isiku tahte vastaselt ei ole tema osalemine teadusuuringus lubatud.
(3) 15–17-aastane isik võib anda teadva nõusoleku teadusuuringus osalemiseks ja sel eesmärgil oma isikuandmete töötlemiseks iseseisvalt, ilma seadusliku esindaja nõusolekuta.
Ettepaneku toetuseks oleks võimalik esitada hulgaliselt teaduslikke ja juriidilisi argumente, kuid piirdume siinkohal kõige olulisema põhjendusega teadlaste vaatevinklist: kui see punkt jääks TAIKS-is reguleerimata, jääks selles küsimuses Eestis valitsema õigusselgusetus ning see raskendaks jätkuvalt meie teadlaste osalemist rahvusvahelistes võrdlusuuringutes.
Arvestatud.
Seaduse eelnõusse lisatud § 28, mis reguleerib alaealiste kaasamist teadusuuringusse.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
75.
Teeme ettepaneku, et TAIKS reguleeriks täpsemalt alaealiste teadusuuringus osalemise nõusoleku vanusepiiri.
Arvestatud.
Seaduse eelnõusse lisatud § 28, mis reguleerib alaealiste kaasamist teadusuuringusse.
76.
Paragrahvi 3 punkt 1 tuleks sõnastada täpsemalt, sest teostaja on lai mõiste ning selgemalt tuleks tuua esile just teadlase akadeemiline vabadus kui oluline aluspõhimõte.
Selgitame. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt kaitseb akadeemiline vabadus igaüht, kes tegeleb teadusega, kaasa arvatud näiteks õppejõude ja üliõpilasi. Seega ei peaks teadus- ja arendustegevuse põhimõtete puhul piirama, et vaid teadlasel on õigus otsustada teadus- ja arendustegevuse sisu ning meetodite üle.
77.
Paragrahvi 17 lõikes 4 punktis 2 toodud teadlaste järelkasvu näitajad tuleks laiemas ringis läbi arutada ning täpsemalt lahti kirjutada. Seaduse eelnõu seletuskirjas on mainitud ainult (kaas)juhendatud doktoritööde arv, kuid täiendava tulemusnäitajana võiks kaaluda ka teadustöötajate vanuselist jaotust või keskmist vanust.
Selgitame. Rakendusaktid on välja töötamisel ning sellesse protsessi kaasatakse ka asutuste ja organisatsioonide esindajad.
Siseministeerium
78.
Peame oluliseks teadvustada rakenduskõrgkoolide seni kasutamata potentsiaali ning ambitsiooni panustada TA-tegevusse senisest suuremal määral, sh saavutada teadusvõimekuse riiklikult tunnustatud tase. TA-tegevus rakenduskõrgkoolides on hädavajalik kvaliteetse õppetegevuse tagamiseks ning oluline rikastamaks ülikoolide TA-tegevust, eelkõige rakenduslikus vaates. Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Sisekaitseakadeemia annab lisaks õppetööle olulise panuse siseturvalisuse valdkonna teadus-, arendus- ja innovatsiooni tegevustesse. Akadeemia näol on selgelt tegemist oma spetsiifilist nišši täitva valdkondliku kompetentsikeskusega, mis pakub kvaliteetset teadmuspõhist sisendit poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks. Ettepanekud: (1) Luua rakenduskõrgkoolidele suuremad võimalused teadus- ja arendustegevuse toetustele kandideerimiseks, et kasvatada nende teadusvõimekust ja saavutada tulevikus evalveerimisnõuete täitmine (nt avada rakenduskõrgkoolidele võimalus kandideerida sihttoetustele). (2) Samuti tagada vajalikud eeldused püsivama ja kestvama interdistsiplinaarse koostöö toetamiseks ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja teiste osapoolte vahel, olenemata nende TA-tegevuse riiklikust tunnustusest.
Arvestatud osaliselt.
Nõustume vajadusega suurendada rakenduskõrgkoolide võimekust teha kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevust, eelnõus on võimalus rakenduskõrgkoole toetada ka olemas. Sihttoetuse andmisel on rahastajal õigus määrata nii toetuse sihtrühm kui ka toetuse andmise tingimused, seaduse eelnõu sihttoetuse andmist täiendavate tingimustega ei kitsenda. Ligipääs teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentidele (TA asutuse toetus, uurimistoetus) on Eestis olnud kvaliteedipõhine ja selle muutmiseks täna laiapõhjalist kokkulepet ei ole.

79.
Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et valdkonna strateegiline alusdokument on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE strateegia). Üks oluline probleem, mida TAIE strateegia selgesõnaliselt adresseerib – „riigi roll innovaatiliste lahenduste eestvedajana ja innovatsiooninõudluse kujundajana on tagasihoidlik“. Sestap on TAIE esimeseks põhisuunaks seatud: „Eesti areng tugineb teaduspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“. On heameel tõdeda, et olulise muudatusena on seni üksnes teadus-arendustegevust käsitlenud seadusesse lisandunud innovatsiooni valdkond – viitab sellele nii eelnõu nimi kui ka eesmärgi sõnastus: sätestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korraldamise, kvaliteedi tagamise, rahastamise ja järelevalve alused. Ometi, kui vaadata eelnõu sisu seoses riigi rolli suurendamisega innovaatiliste lahenduste eestvedajana, jääb käsitlus väga napiks. Peame oluliseks sisuliselt hõlmata eelnõusse ka avaliku sektori innovatsiooni korraldust puudutav käsitlus, sh riiklikud innovatsiooni rahastusinstrumendid (praegune käsitlus piirdub vaid TA instrumentidega), mis looks kauaoodatud selguse, kuidas on planeeritud avaliku sektori innovatsiooni keskne koordineerimine ja toetamine riigi poolt.  Ettepanekud: (1) Laiendada § 2 toodud innovatsiooni mõistet selliselt, et see hõlmaks ka avaliku sektori innovatsiooni põhiolemust. (2) Täiendada § 16 lg 3 toodud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvest rahastamise instrumentide loetelu, lisades sinna ka innovatsiooni rahastamise instrumendid
Selgitame. Kuigi seadusesse on esmakordselt lisatud innovatsiooni valdkond, oleme koos partneritega pidanud oluliseks, et see oleks reguleeritud nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Erinevalt madalamal tehnoloogia valmidusastmel toimuvast teadusest lähtuvad innovatsiooni riiklikud toetamise viisid ümbritsevast keskkonnast ja valdkonnast ning peavad seetõttu olema paindlikumad. Oleme täiendanud rahastusmeetmete loetelu ja lisanud ka innovatsiooni toetamise võimalused. Innovatsiooni mõiste § 2 katab nii innovatsiooni majanduse kui ühiskonna vaates. Samuti on eelnõus toodud, et avaliku sektori innovatsiooni tegevusi koordineerib Riigikantselei.
80.
§ 7 lg 2 ütleb, et ministeerium teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas: 2) korraldab oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule. On oluline teadvustada, et ministeeriumite TA tegevuse vahendite jagamine sihttoetusena on vaid üks võimalus TA rahastamisel. Ministeeriumid rahastavad uuringuid erinevaid rahastusskeeme kasutades (avatud riigihange, tellimiskiri, sihttoetus). Erinevate rahastusskeemide kasutamine võimaldab optimaalset ja tõhusat ressursside kasutamist (seda võimaldab ka seni kehtiv TAKS) ning seadus peaks ka edaspidi võimaldama erinevate rahastusskeemide kasutamist.  Ettepanek: Jätta ministeeriumitele võimalus kasutada erinevaid rahastusskeeme uuringute tellimisel ja eemaldada piirang, mis lubab kasutada üksnes sihttoetust. Lisaks, § 7 praeguses sõnastuses jääb arusaam, et ministeerium võib oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisel välja anda sihttoetust ainult juriidilisele isikule ja asutusele. Selline kitsendus ei ole kooskõlas tänase praktikaga ning on põhjendamatu piirang, kuna välistab üksikute teadlaste kaasamise. Samuti jäävad selle alt välja teadus- ja arendustegevuse lepingud era- või avaliku sektoriga (riigihankega TA tegevuse ostmine).  Ettepanek: Jätta eelnõust välja kitsendus (so viide § 19-le), et teadus- ja arendustegevuse rahastust võib ministeerium anda üksnes juriidilisele isikule ja asutusele. Eelnõu erinevad peatükid käsitlevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise põhimõtteid, kuid paraku ei ole eelnõust ega seletuskirjast selgelt välja loetav, kas või kuidas muutub senine praktika valdkondliku TA rahastamisel (so valdkondlikele ministeeriumitele riigieelarvest eraldatav rahastus).  Ettepanek: Luua selgus, kas ja kuidas täna kehtivad rahastusskeemid ja põhimõtted muutuvad valdkondlike ministeeriumite vaatepunktist.
Arvestatud.
Eemaldame eelnõu § 9 lõikest 2 viite konkreetsele rahastusinstrumendile (§ 23 sihttoetus). Samuti lisame § 20 lõikesse 3 võimaluse rahastada riigieelarvest teadus- ja arendustegevust muudel õigusaktidest tulenevatel alustel. Lisame seletuskirja täiendavad selgitused, et ministeeriumid võivad kasutada ka teisi võimalusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks.
81.
Eelnõus on sisse kirjutatud kõik teadussüsteemi osapooled, välja arvatud teadusarendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) koordinatsioonikogu, mis tekitab olukorra, kus kõikidel ministeeriumitel ei ole võrdset võimalust osaleda TAI poliitika kujundamise elluviimisel ja kaasarääkimisel. Samas on seletuskirjas öeldud, et eelnõus tehtud muudatused toetavad TAI süsteemi juhtimise senisest suuremat sidusust ja koordineeritust ning süsteemi osaliste vastutus ja ülesanded moodustavad seaduse vaates ühtse terviku. Viitame siinkohal selgele vastuolule. TAI koordinatsioonikogusse kuuluvad täna ministeeriumite teadusnõunikud, kelle rolli pole eelnõus kuidagi välja toodud, kuid kelle ülesanne on planeerida ja ellu viia oma ministeeriumite valitsemisala tarvilikku teadus-arendustegevust, pidades silmas riigi ning valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilisi sihte ja terviklikku toimimist. Seega on nii ministeeriumitel kui ka TAI koordinatsioonikogul TAI süsteemis kanda märkimisväärselt oluline roll ning sellest tulenevalt peab olema ka selge, kuidas on ministeeriumid TAI süsteemi juhtimisprotsessi kaasatud. TAI koordinatsioonikogu jätkuvalt seadustamata jätmine loob olukorra, kus teadusnõunikud viivad oma ministeeriumide seisukohad kogusse, kuid nendega ei arvestata, kuna kogul puudub selge roll TAI süsteemis ning selle ümberkujundamine on otseselt vaid HTMi pädevuses.  Ettepanek: lisada 2. peatükki „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine“ paragrahv, mis käsitleb TAI koordinatsioonikogu, tuues analoogselt teiste teadussüsteemi osapooltele, selgelt välja TAI koordinatsioonikogu rolli, ülesanded, õigused ja vastutuse.
Mittearvestatud.
Õigusloome hea praktika kohaselt täitevvõimu siseseid, ametnikest koosnevaid nõuandvaid ja koordineerivaid kogusid seaduse tasemel ei reguleerita. Eelnõu menetluse käigus jäi Justiitsministeerium seisukohale, et selle lisamine seadusesse ei ole põhjendatud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele võib minister oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada täiendavalt nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra. TAI koordinatsioonikogu roll on seetõttu toodud seletuskirja tasemel.
82.
Kui eelnõu § 7 lg 3 p 3 annab HTMile ülesande koordineerida ministeeriumite teadus- ja arendustegevust, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest, siis eelnõu 2 punkt (1) ütleb, et ministeerium kavandab ja viib ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas riigi ning valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilisi sihte ja terviklikku toimimist. Selgusetuks jääb, kas HTMi koordineeriv roll tähendab mh ka valdkondliku ministeeriumi valitsemisala poliitika eesmärkide täitmiseks vajaliku TA kujundamisse sekkumist (nt kas HTM otsustab ka, kuidas ja milliseid valdkondi võivad ministeeriumid rahastada) või puudutab see üksnes riigiüleseid rahastusinstrumente. Peame väga oluliseks, et ministeeriumitel säiliks võimalus täita § 7 lõikes 2 välja toodud ülesandeid ning selleks on tagatud vajalik otsustuspädevus.  Ettepanek: täpsustada HTM rolli ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse koordineerimise osas, sõnastades täpsemalt ülesande sisu ja piiritluse.
Arvestatud.
Eelnõu koostajatel ei ole olnud eesmärki senist korraldust muuta ja viidatud punktiga ei anta HTMile võrreldes tänase olukorraga õigusi juurde. Kuna HTMi õigus kujundada riiklikku TA poliitikat ja korraldada riiklikku TA rahastamist ministeeriumite üleselt tuleneb VVSist, mitte TAIKSist, siis selle kooskõlastusele saadetud eelnõus eraldi ülesandena välja toomine täitis vaid õigusselguse eesmärki. Kuna see näib teistes ministeeriumites pigem segadust juurde tekitavat, oleme loobunud eelnõus ülesande eraldi väljatoomisest. Samuti oleme seletuskirjas selgemalt välja toonud, et HTM ei sekku ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse rahastamise konkreetsetesse valikutesse.
83.
Eelnõu ja selle seletuskirja tekstis on terminit „ministeerium“ kasutatud läbisegi nii HTMi, MKMi kui ka valdkondlike ministeeriumite kohta. Teksti lugedes tekib segadus, millist ministeeriumi on parasjagu silmas peetud. Üks näide – § 19. Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus, (2) Sihttoetuse eraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega – selgusetuks jääb, millist ministrit antud juhul mõeldakse. Kas siin on mõeldud teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister või vastava poliitikavaldkonna eest vastutav minister?  Ettepanek: § 2 määratleda selgelt terminid, mis tähistavad teadus-arendustegevuse eest vastutavat ministeeriumi (HTM) ja innovatsiooni eest vastutavat ministeeriumi (MKM), ning kasutada neid termineid ühtselt nii eelnõus kui ka seletuskirjas.
Selgitame. § 23 (varem § 19) räägib sihttoetusest, mida võivad anda kõik ministeeriumid. HTM on eelnõus märgitud kui „teadus- ja arendustegevuse eest vastutav ministeerium“ ning MKM vastavalt „innovatsiooni eest vastutav ministeerium“. § 9 lõigetes 1 ja 2 on toodud sõna „ministeerium“, millega on viidatud kõikidele ministeeriumitele (puudub täpsustus valdkonna kohta). § 23 on nimetatud „valdkonna eest vastutav ministeerium“, jättes täpsustamata valdkonna, mis tähendab, et iga valdkonna eest vastutav minister kinnitab sihttoetuse eraldamise tingimused ja korra. Nõustume, et kohati vajab süvenemist, millisest ministeeriumist on juttu, kuid antud olukord on kujunenud seetõttu, et normitehniliselt kasutatakse seadustes ministeeriumite ja asutuste nimetamisel nende vastutusvaldkondi või rolle. Selle eesmärk on vältida seaduste sagedast muutmist, kui ministeeriumite ja asutuste nimesid muudetakse.
Akadeemilised Ametiühingud
84.
Akadeemiliste ametiühingute varasemas tagasisides TAIKSi eelnõule viitasime, et teadus- ja õpetamistegevuse vabadust ülikoolides piirab oluliselt see, et teaduse tegemine ja tihti ka õpetamine käib suures mahus läbi grantide ja projektide. Akadeemiliste ametiühingute ettepanek oli, et määratakse kindel osakaal tegevustoetustest ülikoolide töötajate palkadeks. Kahjuks seda ettepanekut ei võetud vastu ega loodud akadeemilistele töötajatele mingit kindlustunnet, et projektirahastuse lõppedes neil on olemas palk, vaatamata sellele, et nad on atesteeritud ja paljudel juhtudel teinud aastakümneid nii õppe- kui teadustööd ülikoolis. Lähtudes ülikoolide astmepalkadest tuleb selleks hakata ülikoolide teadustöö ja õpetamisvõime säilitamise eesmärgil akadeemiliste töötajate arvu järgi arvutama nende miinimumpalkadeks tarvis minevat raha. Tarvis on läbipaistvat süsteemi, kuidas ülikoolid saavad oma teadlaste arvu säilitada ja suurendada. Loogiline on korraldus, kus teatud (näiteks hetkel eksisteeriv) teadlaste arv on stabiilse püsipalgaga ning kui mõni töörühm, osakond või instituut tahab inimesi juurde saada, siis tehakse seda grantide ehk konkurentsipõhise rahastuse arvelt. Sel juhul on vaja vaid reegleid, kas ja kuidas sellistest ajutistest töökohtadest on võimalik tekitada püsitöökohad. 2 Praeguse riikliku teaduse rahastamise süsteemi korral ei ole kahjuks ülikoolidel võimalik korrektselt täita Töölepingu seaduse järgmisi punkte § 28. Tööandja kohustused (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Samamoodi kui töötajad teistes tööalades vajavad ka akadeemilised töötajad seadusega ettenähtud töökoha- ja palgakindlust ning praegune olukord, kus akadeemias peab töötaja paratamatult pidevalt tegelema endale ise palgaraha muretsemisega, ei ole jätkusuutlik ega seaduse mõttega kooskõlas. Hea, kui jõuame ka Eestis selleni, nagu on paljudes riikides mujal maailmas, et vähemalt kaasprofessorid ja professorid saavad oma palga 100% ulatuses ülikoolidelt ning taotlevad grante selleks, et oma noorematele kolleegidele palka maksta. Baasfinantseerimise rahastuse suurendamine on olnud hea lahendus, kuid andes asutustele endile võimaluse otsustada, mil viisil oma strateegilisi eesmärke saavutada, ei ole olnud töötajad prioriteet number 1. Soovime, et Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) lähtub oma otsuste tegemises eesmärgist arendada Eesti teadlaskonda stabiilselt. Vajalik on, et ametiühing on kaasatud oma asutuse halduslepingu sõlmimisse HTMga. Akadeemilise vabaduse tagamine peaks olema teadus- ja kõrghariduspoliitika üks keskseid eesmärke. Akadeemiline vabadus sõltub töökohakindlusest. Teisisõnu jäävad töökohakindluse puududes perspektiivikad uurimisteemad tahaplaanile. Akadeemiline vabadus tagab teadlaste enesemääramise võimaluse uurimistöös, kujutades endast arusaama, et uurimistegevus peab lähtuma teadlaste missioonitundest, väärtustest ja huvidest ning sisemisest motivatsioonist. Akadeemiline vabadus on loovuse nurgakivi teaduslikus uurimistöös. Akadeemilise vabaduse tähtsust teaduses kinnitab tõsiasi, et suur osa tänapäeva arenenud tehnoloogiast pärineb akadeemilise vabaduse kontekstis läbiviidud teadusuuringutest 20. sajandil. Teadusasutuse rahastamine peab tagama olukorra, mis aitab teadlastel saavutada suurema kindlustunde töökoha stabiilsuse suhtes, samuti võimaldab see asutusel üles ehitada teadlase karjäärimudeli ja rahastada teadlaste püsitöökohti. Soovitame TAIKSi töörühmades arutusel olnud esimest alternatiivi personalikulude osakaalu määramiseks baasfinantseerimisest täiendada nii, et asutused otsustavad ise, tulenevalt asutuse kollektiivlepingust, kui suure osa nad tegevustoetusest teadlaste töötasudeks määravad. Ka on selle eelnõu probleemiks, et ühegi toetuse määramisel ei arvestata hindade ja palkade kasvuga. Seega tuleks ka rahastusse tuua sisse vähemalt inflatsiooni kriteerium. Väga raske on milleski läbi rääkida, kui rahastus jääb aastate lõikes samaks või väheneb, aga elu muutub järjest kallimaks. Tarvis on kindlustada teaduse rahastuse jätkuv suurendamine kooskõlas Teadusleppega.
Selgitame.
Seaduse väljatöötamise käigus leidsid töörühmad, et seaduses või selle alamaktides ei ole vaja sätestada kui suur osa tegevustoetusest teadlaste töötasudeks tuleb määrata, kuna see ei ole kooskõlas protsessi algul sõnastatud põhimõtetega, mille kohaselt teadus- ja arendusasutuste autonoomiat ei vähendata. Laiapõhjalise kokkuleppeta ei saa me nii olulisi muudatusi teha. Teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide üks peamine rahastusinstrument on TAIKS kohaselt asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus, mis asendab senist baasfinantseerimist. Seadusega suurendatakse rahastamise stabiilsust veelgi, kuna tegevustoetus jaguneb baasosaks ja tulemusosaks. See tähendab, et asutustele on igal juhul tagatud rahastus 70% ulatuses viimaste aastate rahastuse mahu osakaalust ning rahastus sõltub senisest vähem asutuse tulemustest erinevate tulemusnäitajate lõikes. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on mõeldud teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele nende teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks ning avaliku hüve loomiseks.

85.
2019. aasta otsus jagada suur osa teadusrahast ministeeriumite vahel on osutunud problemaatiliseks. Esiteks seetõttu, et tippteaduse vajadustest lähtuvalt on ministeeriumitel väga keeruline selle raha jaotada. Näiteks on 19 miljonit eurot kasutamata teadusraha1 , mis läheb üldiste eelarveaukude lappimiseks, olles seega jäädavalt kadunud teaduse jaoks. Teiseks on ministeeriumite poolt tellitav töö lühiajaline ja projektipõhine. Selliste intensiivsete projektide läbiviimine pole paljudel juhtudel võimalik, sest ülikoolides pole inimeste reservi, kes saaks kõrvale jätta muud tegevused ning keskenduda vaid nendele lühiajalistele projektidele. Vaja on toetada pikaajalisi projekte ja alusteaduste suundi, mis on võimalik baasrahastuse tõstmise kaudu, sh ministeeriumitele jagatud (teadus)raha arvelt. Stabiilsust ei saa tagada grantidega, sest praeguse rahastuse juures on nende saamine pigem loterii. Vajalik on muuta rahastamise põhimõtteid riigi tasandil, sest kõrgharidus ja teadus vajavad uut kasvuperioodi pärast aastatepikkust kahanemist. Soovitame ka ministeeriumite rahakasutuse süsteemi parandada hangete kutsungite e. „nn. call’ide“ osas: küsida tuleks, millist teavet riik vajab milliste probleemide lahendamiseks ja milliseid metodoloogilisi võimalusi ja piiranguid tuleb arvestada, et saada parim võimalik tulemus. Samuti tuleks paremini läbi mõelda andmete kasutamine ning vajadusel järgmises etapis nende täiendamine.
Teadmiseks võetud.
Ülikooli missioon on kõrgharidusseaduse kohaselt edendada teadusi ja kultuuri ning elukestvat õpet, osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja loometegevusel põhinevaid teenuseid ning toetada üliõpilastest vastutustundlike ja algatusvõimeliste kodanike kujunemist. Ülikoolid teevad koostööd teiste õppeasutuste ja kogu ühiskonnaga, toetades teadus-, arendus- ja loometegevusega ühiskonna arengut ning rahvusvahelistumist ja rahvuskultuuri püsimist. See tähendab, et ülikoolide ülesanne on pakkuda ühiskonnale vajalikke teenuseid, mille hulka võivad kuuluda ka lühiajalised ja projektipõhised tegevused.
Ei saa nõustuda, et teaduse rahastamine on viimastel aastatel kahanenud. Ainuüksi baasfinantseerimise kogumaht on kasvanud 13,9 miljonilt eurolt aastal 2016 59,3 miljoni euroni aastal 2024. HTM teadus- ja arendustegevuse poliitika eest vastutava ministeeriumina kogub regulaarselt teavet teistelt ministeeriumitelt nende poolt kavandatavate uuringute kohta, kuid arvestada tuleb, et uuringute kavandamine võib teatud juhtudel, näiteks erinevate kriiside lahendamiseks või maailmas toimuvatele arengutele reageerimiseks, toimuda lühikese aja jooksul.
Kaitseministeerium
86.
Eelnõu § 7 lg 2 p 2 kohaselt korraldab ministeerium oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist vastavalt eelnõu §-le 19, mille kohaselt saab toetust anda vaid sihttoetusena. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on teadus- ja arendustegevuse rahastamine mitte ainult sihttoetuste põhine, vaid rakendatakse erinevaid rahastusviise, sh avatud riigihanked, tellimiskirjad, stipendiumid jne. Leiame, et seadus peab ka edaspidi võimaldama erinevate rahastusvõimaluste kasutamist ja teeme ettepaneku antud punktis toodud kitsendus eemaldada.
Arvestatud.
Eemaldame eelnõu § 9 lõikest 2 viite konkreetsele rahastusinstrumendile (§ 23 sihttoetus). Samuti lisame § 20 lõikesse 3 võimaluse rahastada riigieelarvest teadus- ja arendustegevust muudel õigusaktidest tulenevatel alustel. Lisame seletuskirja täiendavad selgitused, et ministeeriumid võivad kasutada ka teisi võimalusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks.
87.
Lisaks palume täiendavalt selgitada eelnõu § 7 lg 3 p 3 teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile määratud ülesannet koordineerida teiste ministeeriumite teadus- ja arendustegevust lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest. Soovime teada, mida antud ülesanne sisuliselt tähendab ja kuidas see mõjutab ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse korraldamist.
Arvestatud.
Eelnõu koostajatel ei ole olnud eesmärki senist korraldust muuta ja viidatud punktiga ei anta HTMile võrreldes tänase olukorraga õigusi juurde. Kuna HTMi õigus kujundada riiklikku TA poliitikat ja korraldada riiklikku TA rahastamist ministeeriumite üleselt tuleneb VVSist, mitte TAIKSist, siis selle kooskõlastusele saadetud eelnõus eraldi ülesandena välja toomine täitis vaid õigusselguse eesmärki. Kuna see näib teistes ministeeriumites pigem segadust juurde tekitavat, oleme loobunud eelnõus ülesande eraldi väljatoomisest. Samuti oleme seletuskirjas selgemalt välja toonud, et HTM ei sekku ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse rahastamise konkreetsetesse valikutesse.
Tervise Arengu Instituut
88.
Seaduseelnõus kasutatavad osad terminid tekitavad segadust, kuna eelnõuga kaasas olnud seletuskirjas on kohati antud neile laiem tõlgendus. Teadlase mõiste on seaduseelnõus terminite juures välja toodud, kuid seletuskirjas viidatakse Frascat’i käsiraamatule ning tuuakse sisse tõlgendus, mis sobib teadus-ja arendustegevuse töötajate kohta. Neid mõisteid (teadlane ning teadus-arendustegevuse töötaja) ei tohi omavahel segamini ajada. Samamoodi võiks olla selgus, mis asi on teaduse hea tava või eetikakoodeks. Terminina määratletakse Teaduse hea tava, kuid kohe järgmises punktis (13) viidatakse eetikakoodeksile, millele mõiste seletust eelnõus välja pole toodud. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse terminite juurde eetikakoodeksi termini selgitus.
Selgitame. Frascati käsiraamatu kohaselt on teadus- ja arendustöötajad liigitatud teadlasteks, tehnikuteks ja tugipersonaliks. Teadlase määratlemisel on kasutatud käsiraamatu punktides 5.35-5.39 toodut. Teadus- ja arendusprojekte juhivad tavaliselt teadlased (erinevalt muudest teadus- ja arendustegevusest töötajatest, kes võivad juhtida projekti mõnda osa). Käsiraamatu kohaselt klassifitseeritakse teadlasena ka teadustöö teaduslike ja tehniliste aspektide planeerimisega tegelevad juhid ja administraatorid. Samuti loetakse teadlasteks doktorandid, kellel on ISCED
tase 7 tasemel kraad ja kes teevad doktoritöö raames uurimistööd
(ISCED 8. tase).

Seletuskirja lisatud selgitus eetikakoodeksi olemuse kohta.
89.
Ühtlasi soovitame segaduste vältimiseks teadus-, arendus- ja innovatsiooni temaatikas mitte kasutada akronüümi TAI, kuna see võib tekitada segadust erinevates osapooltes ja ühiskonnas, kuna TAI kui Tervise Arengu Instituudi akronüüm on juba kasutusel aastast 2003, sealhulgas ka terviseministri määrusega kinnitatud Tervise Arengu Instituudi põhimääruses1 . Leiame, et ühes valdkonnas sama akronüümi kasutamine on segadusttekitav.
Selgitame. Kasutame seda akronüümi üksnes seaduse seletuskirjas, kus sama akronüüm ei ole kasutusel Tervise Arengu Instituudi kohta.
90.
Teadus- ja arendusasutuste autonoomia tagamiseks peame vajalikuks säilitada eelnõus praegu kehtivas Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses sätestatud teadus- ja arendusasutuse autonoomia ja nõuded juhtimisele (kehtiva seaduse §5 ja §7). Leiame, et teadus- ja arendusasutuse autonoomia vähenemise korral satub ohtu teadustöö ja teadus- ja arendusasutuse sõltumatus ja seeläbi ka teadustöö objektiivsus ja võimalik mõju. Jääb selgusetuks, mis eesmärki vastav muudatus kannab.
Selgitame. Teadus- ja arendusasutuste autonoomia tuleneb juba põhiseadusest, mille § 38 ütleb, et ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Seega teadusasutuste autonoomia mittemainimine seaduses ei muuda fakti, et teadus- ja arendusasutused on autonoomsed. Autonoomiale viitab ka eelnõu § 5 lg 1, mille kohaselt teadus- ja arendustegevuse korraldamisel ning läbiviimisel lähtutakse akadeemilisest vabadusest, mille kohaselt on teadus- ja arendustegevuse teostajal õigus otsustada teadus- ja arendustegevuse sisu ning meetodite üle. Samuti on seletuskirjas selgitatud kõnealuse põhimõtte jätkuvust uues seaduses. Uue seadusega küll sätestatakse uusi tingimusi, näiteks riigi õigus seada rahastamislepingutes ülikoolidele tingimusi või teaduseetikaga seotud kohustused evalveeritud asutustele, kuid muudatused ei vii asutuste autonoomia vähenemiseni ning see ei ole seaduse eesmärk.
Teadus- ja arendusasutuste nõuded juhtimisele kehtestatakse asutuse põhikirjas, mille kinnitab asutuse asutaja (vastav ministeerium).
91.
Teeme ettepaneku käesolevas seaduseelnõus või teaduseetika määruses täpsemalt määratleda milline roll on teaduseetika komiteel ning millised rollid valdkondlikel, regionaalsetel või institutsionaalsetel komiteedel (nt milline komitee võib tegutseda asjaomase valdkonna eetikakomiteena isikuandmete kaitse seaduse tähenduses). Lisaks on olemas uuringud, mis koguvad andmeid erinevatest allikatest (nt otse andmesubjektidelt ning erinevates andmekogudest), kuid samas ei ole selgust millise või mitme eetikakomitee poole tuleks sellisel juhul pöörduda.
Mittearvestatud.
Teaduseetika regulatsiooni väljatöötamisel kaaluti regulatiivset lahendust, mille puhul määratakse eelnõus teaduseetika komitee kooskõlastust nõudvad tingimused. Kuna teadussüsteemis osapoolte seas puudus antud küsimuses üksmeel ning suurem osa oli regulatiivse lahenduse vastu, otsustati lahendusest loobuda. Samuti ei ole eelnõus otstarbekas määrata teaduseetika komitee pädevust või komiteesse esitatavate uuringute valdkondi või tingimusi, kuna teaduseetika komitee moodustamise eesmärk on pakkuda teadus- ja arendustegevuse eetilisuse hindamise võimalust kõikide teadusuuringute puhul. Eelnõus ja rakendusaktis kavandatud regulatsioon on paindlik ning annab asutusele õiguse otsustada, kuidas asutuses läbi viidavate uuringute hindamine korraldada. Asutusel on võimalik moodustada oma institutsionaalne eetikakomitee või suunata kõikide uuringute hindamine teaduseetika komiteesse. Samuti on asutusel võimalik kasutada nende kahe lahenduse kombinatsiooni (hinnata osasid uuringuid oma institutsionaalses eetikakomitees ning osasid teaduseetika komitees). Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanek on küsimust arutada inimuuringute hea tava koostamise raames ning võimalusel määrata heas tavas põhimõtted, milliseid uuringud kooskõlastada teaduseetika komitees ning milliseid institutsionaalsetes komiteedes.
Eelnõuga ei ole kavas täiendavalt reguleerida isikuandmete kaitse seaduses sätestatut. Seega saavad nii teaduseetika komitee kui ka institutsionaalsed eetikakomiteed tegutseda valdkonna eetikakomiteena isikuandmete kaitse seaduse tähenduses. Juhul, kui teadusuuring kogub andmeid erinevatest allikatest, mis on reguleeritud teiste eriseadustega, siis tuleb lähtuda vastava eriseaduse regulatsioonist. Kuna praeguse regulatsiooni puhul võib esineda olukord, kus ühte teadusuuringut on vaja kooskõlastada mitme eetikakomiteega, on Haridus- ja Teadusministeerium teinud ettepaneku viia eetikakomiteede taotluste menetlemine ühte keskkonda – Eesti Teadusinfosüsteemi. Sellisel juhul saab taotleja esitada ühe taotluse, mida on võimalik paralleelselt hinnata mitmes eetikakomitees.
92.
Ühtlasi leiame, et kuigi praeguses seaduseelnõus ei ole käsitletud alaealise teadusuuringus iseseisva osalemise nõusolekut (ilma lapsevanema/seadusliku eestkostja nõusolekuta), leiame, et see teema vajab laiemat arutelu, kuna noortel on õigus eneseväljendusele ning nende kaasamine aitab paremini mõista noorte seas levivaid hoiakuid, murekohti ning seeläbi aitab nende kaasamine teadlastel koguda paremat ja ülevaatlikumat informatsiooni, et vajadusel teha ka poliitikakujundajatele asjakohasemaid ettepanekuid. Teatud teemade uurimisel (peresisene vägivald, eetilised või usulised tõekspidamised) võib lapsevanema keeldumise tõttu uuringu läbiviija saada kallutatud valimi ning see mõjutab uuringute teaduslikku terviklikkust. Seadusandja on juba ka teinud erandeid alaealiste otsustusõigusele (nt infoühiskonna teenused, tervishoiuteenuse osutamise leping). Samas tuleb olla kindel, et võimalik muudatus tagaks ja kaitseks jätkuvalt alaealise lapse/nooruki õiguseid ning väärtustaks ka vanema õigust rääkida kaasa ning omada otsustusõigust oma alaealise lapse elu puudutavates küsimustes. Sellest tulenevalt teemegi ettepaneku vastava arutelu loomiseks.
Arvestatud.
Seaduse eelnõusse lisatud § 28, mis reguleerib alaealiste kaasamist teadusuuringusse.

Icosagen Cell Factory
93.
TA asutuse panus patentide ja patenditaotluste loomisesse on otseses korrelatsioonis TA asutuse panusega innovatsiooni, millest tulenevalt peaks patentide ja patenditaotluste arv olema oluline kriteerium tulemusrahastamise eraldamisel. Eraldi tasub tähelepanu juhtida ka tõsiasjale, et nii Eestis kui EL-is laiemalt on äärmiselt suur innovatsiooni väljavoolu probleem ning USA ja Aasia patenditaotluste arv on jätkuvalt nii kogunumbrites kui per capita näitajates Euroopa Liidust tuntavalt ees.[1] Selle mahajäämuse parandamiseks ning EL-i ettevõtjate konkurentsivõime parandamiseks innovatsiooni valdkonnas on hädavajalik patentide ja patenditaotluste arvu kui ühe peamise innovatsiooni näitaja tunnustamine. Eeltoodud põhjustel on äärmiselt oluline tagada, et uue TAIKS-i ja selle alusel kehtestatavate määruste alusel jääks patentide ning patenditaotluste koefitsient tulemusrahastuse eraldamisel vähemalt sama suureks võrreldes teiste tulemuslikkuse näitajatega, nagu on olnud siiani TAKS-i alusel. Vastasel juhul töötaks uus TAIKS otseselt vastu oma nimetatud innovatsiooni edendamise eesmärgile.
Antud märkus on tehtud rakendusakti kohta. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse rakendusakt on väljatöötamisel ja sellesse protsessi kaasatakse kõik vajalikud osapooled.
94.
Patentide ja patenditaotluste arvu kõrval peaks vähemalt sama oluliseks hindamiskriteeriumiks olema ka vastavate patentide ja patenditaotluste elujõulisus ja kvaliteet. Kehtiva TAKS-i alusel kehtestatud määruse nr 11 § 31 lg 1 järgi on siiani olnud baasfinantseerimise suuruse määramisel üheks olulisemaks näitajaks olnud TA asutuse tulud litsentside müügist, patentidest ja kaitse alla võetud taimesortidest. Uue TAIKS-i eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole tulemusrahastuse eraldamisel äriühingutena tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste puhul enam kavas arvestada tulemusnäitajana ettevõtetelt tellimusena saadud lepinguid. Patentidest ja litsentsidest saadud tulude kui tulemusnäitajate TAIKS-ist välja jätmine ei ole põhjendatud ning on otseses vastuolus innovatsiooni edendamise eesmärgiga. Tulud litsentsiasudest on väga hea patentide ja patenditaotluste väärtuse indikaator. Innovatsiooni alases teaduskirjanduses on palju arutletud patentide väärtuse väga asümmeetrilise jaotuse teemal, st vähesed patendid on väärtuslikud (tulu toovad) ja enamik patente on praktiliselt olematu majandusliku mõjuga. Eeltoodud põhjustel on oluline, et patentide ja patenditaotluste arvu kõrval on tulemusrahastuse suuruse määramisel olulise kaaluga tulemus- ja kvaliteedinäitajaks ka mingisugune indikaator, mis väljendab patentide väärtust. Kõige loogilisem ja selgemini mõõdetav indikaator olekski just patentidest, patenditaotlustest, tehnoloogiatest ja nende litsentsidest saadav tulu. See näitaja peaks olema ühel olulisemal kohal tulemusrahastuse suuruse määramisel, kuivõrd see peegeldab kõige paremini TA asutuse poolt tehtava TA tegevuse tulemuslikkust ja kvaliteeti ning TA tegevuse tulemuste tegelikku väärtust majanduses.
Antud märkus on tehtud rakendusakti kohta. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse rakendusakt on väljatöötamisel ja sellesse protsessi kaasatakse kõik vajalikud osapooled.
95.
Lisaks patentidele, patenditaotlustele ja nende kvaliteedi indikaatoritele peab tulemusrahastuse tulemuslikkuse ja kvaliteedi näitajate hulgas olema vähemalt sama olulise kaaluga ka TA asutuse TA tegevuste (sh EAS, ETAG ja EK-lt kaasatud rahastusega arendusprojektid) maht. Ka need on olulised TA asutuse tegevuse tulemuslikkuse mõõdikud, mida on siiani täna kehtiva määruse nr 11 § 31 p-de 4)-6) alusel baasfinantseerimise määramisel arvesse võetud. Uue TAIKS-i alusel nimetatud tulemuslikkuse ja kvaliteedi näitajate kaalu vähendamine kahjustaks oluliselt neid TA asutusi, kes tegelevad innovatsiooniga pädevate asutuste poolt väärtuslikuks hinnatud projektide raames. EIS-i, ETAG-i, EK ning teiste sarnaste riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt saadava rahastuse maht TA projektide läbiviimiseks on selgelt mõõdetav indikaator TA asutuse poolt tehtava TA tegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse kohta ning seetõttu peab nimetatud kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitaja jääma ka edaspidi tulemusrahastuse eraldamisel vähemalt sama kaalukaks hindamiskriteeriumiks.
Antud märkus on tehtud rakendusakti kohta. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse rakendusakt on väljatöötamisel ja sellesse protsessi kaasatakse kõik vajalikud osapooled.
Tartu Ülikool
96.
Tartu Ülikool ei kooskõlasta eelnõu paragrahvi 17 lõiget 11, mille kohaselt eraldatakse ülikoolile teadus- ja arendustegevuse tegevustoetus lepinguga, kus lepitakse kokku kohustused, mis lähtuvad teadus- ja arendusasutuse ja ülikooli eesmärkidest ning riigi vajadustest. Teaduse tegevustoetus on ainus teaduse rahastamise meede, mille arvelt on ülikoolil ja teadlastel võimalik ise otsustada, millistel tingimustel ja millist teadust teha ehk siis see on hädavajalik meede, et tagada ülikoolides Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 38, mille kohaselt teadus ja kunst ja nende õpetused on vabad, täitmine. Lisaks tuleb arvestada, et senine baasfinantseerimine on ülikoolide jaoks olnud oluline rahastusmeede, mille arvelt on olnud võimalik katta eri teadusprojektide abikõlbmatud kulud, omafinantseeringud jmt. Küll on ülikoolidele arusaadav, et uurimistoetuse, sihttoetuse ja süsteemitoetuse eraldamisel sõlmitakse ülikooliga leping, mis sisaldab ka ülikooli kohustusi, sest neid toetusi antaksegi konkreetsete ülesannete täitmiseks. Teen ettepaneku § 17 lõige 11 eelnõust välja jätta.
Mittearvestatud.
Senises rahastamise korralduses on riigil küll kohustus rahastada teadus- ja arendustegevust, kuid on puudunud hoovad, et tagada teadus- ja arendustegevuse baasvõimekuste jätkumine ühiskonna ja majanduse jaoks kriitilistes valdkondades. Oleme eelnõu vastavat punkti (uues redaktsioonis § 21 lg 12) täiendanud asendades sõna „kohustused“ sõnaga „tingimused“ väljendamaks paremini mõtet, et muudatuse eesmärk ei ole panna lepinguga ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele uusi täiendavaid kohustusi, vaid seada tingimusi olemasolevate tegevuste ulatuses. Näiteks võib selliseks tingimuseks olla tagada teadustöö jätkumine minimaalses mahus ühiskonnale kriitilises valdkonnas, kus asutus Eestis ainsana tegutseb. Uute suundade arendamise ülesande andmisel on tegemist sihttoetusega, kus kohustusega peab kaasnema täiendav rahastus. Oleme selles osas täiendanud ka seletuskirja.

Säte ei ole vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse § 38 sätestab, et ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Ühelt poolt peab ülikoolil ja teadusasutusel olema avar enesekorraldusõigus, mis kaitseks neid riigi liigse sekkumise eest. Teiselt poolt saab riik piirata ülikoolide ja teadusasutuste autonoomiat seaduse alusel, näiteks määrata kindlaks rahastamisprioriteedid ning teadus- ja arendustegevuse olemasolu riigi majanduse ja teiste valdkondade seisukohalt olulistes valdkondades. Teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide autonoomia tähendab, et neil on õigus määrata oma struktuur ja töökorraldus, valida teadus- ja arendustegevuse viise ja meetodeid, sõlmida, muuta ja lõpetada lepinguid õigusaktidega kehtestatud alustel ja korras ning otsustada oma tegevuse tulemuste kasutamise üle, kui seda ei piira seadus, selle alusel väljaantud õigusakt või leping.
97.
Praeguse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse asemel sai hakatud planeerima uut teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadust just kindla eesmärgiga edendada innovatsiooni. Seaduse nimesse ongi lisatud sõna „innovatsioon“ ning seaduse üldosasse lisatud sätted, mis puudutavad innovatsiooni toetamist, kuid ette ei ole nähtud ühtegi meedet innovatsiooni rahastamiseks (kuigi 4. peatüki pealkirjas on innovatsiooni nimetatud ning paragrahvis 16 viidatakse innovatsiooni rahastamisele). Selle asemel on eelnõus kaks meedet äriühingutes tehtava teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks – TAIKSi §-st 17 tulenev asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus ning §-st 21 tulenev ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetus. Teen ettepaneku ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetuse asemel luua innovatsioonitoetuse meede, millest oleks võimalik innovatsiooniks raha taotleda teiste hulgas ka ülikoolidel, evalveeritud rakenduskõrgkoolidel ning riigi teadusja arendusasutustel.
Arvestatud osaliselt.
Oleme muutnud osade rahastusinstrumentide nimetusi nii, et need hõlmaksid ka innovatsiooni toetamist. Lisaks on eelnõus sätestatud, et teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni on võimalik rahastada muudel õigusaktidest tulenevatel alustel. Eelmises versioonis terminina kasutatud innovatsioonitoetus oli sisult avatud samale sihtrühmale (ettevõtetele), selles osas muudatusi ei ole tehtud. Täiesti uue meetme loomiseks puudub hetkel laiapõhjaline kokkulepe.
98.
TAIKSi eelnõu ja seletuskirja lugedes ei ole täit kindlust, et need loovad olukorra, kus praegune teadusvaldkondade korraline evalveerimine liidetakse ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide jaoks institutsionaalse akrediteerimise protsessiga ning temaatilised evalveerimised ei ole mõeldud vähemalt osaliselt asendama praegust valdkondade korralist evalveerimist. Kahtlus, et see just nii on, tuleneb eelnõu paragrahvi 14 lõikest 1, mille kohaselt korraldatakse temaatilisi hindamisi muu hulgas teadus- ja arendustegevuse taseme hindamiseks. Samuti ei ole kõrgharidusseaduse paragrahvi 38 kavandatud muudatust, mille kohaselt hinnatakse institutsionaalse akrediteerimise käigus ka teadus- ja arendustegevuse taset. Institutsionaalse akrediteerimise käigus tuleks aga teadus- ja arendustegevuse taset kindlasti hinnata – küll ei ole selleks vajalik korraldada tavapärast hindamist eksperdikomisjoni poolt, vaid hindamine on võimalik korraldada teadusja arendustegevuse kvantitatiivseid näitajaid aluseks võttes. Ka eelnõu paragrahvi 8 lõike 3 punktis 3 on Eesti Teadusagentuuri ülesandena sätestatud vaid teaduse evalveerimise korraldamine vastavalt TAIKSi paragrahvile 13 ning pole nimetatud teadus- ja arendustegevuse taseme hindamist ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise käigus. Samuti ei ole eelnõu paragrahvis 11, mis käsitleb Eesti Teadusinfosüsteemis töödeldavaid andmeid, viidet institutsionaalse akrediteerimise käigus tekkivatele teadus- ja arendustegevuse taset puudutavatele andmetele. Teen ettepaneku teha eelnõusse täiendused, mis kajastaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning ülikoolide varasemat kokkulepet, mille kohaselt viiakse teadusvaldkondade korralise evalveerimise protsess ülikoolide puhul tervikuna institutsionaalse akrediteerimise koosseisu. Ettepanekud vajalike muudatuste tegemiseks kõrgharidusseaduses on toodud käesoleva kirja punktis 2.2. Lisaks teen ettepaneku seaduseelnõu seletuskirjas selgelt öelda, et temaatiline hindamine ei ole teaduse taseme hindamine senise teaduse korralise evalveerimise tähenduses ehk temaatilist hindamist ei korraldata teadus- ja arendustegevuse taseme hindamiseks teadus- ja arendustegevuse valdkondades. Lisaks teen alljärgnevad ettepanekud TAIKSi eelnõu paragrahvi 13 muutmiseks: - lõigetes 4, 6, 7, 13 ja 14 asendada sõna evalveerimine“ sõnadega „käesoleva seaduse alusel evalveerimine“ vastavas käändes; - muuta paragrahvi 13 lõike 12 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1) institutsionaalse akrediteerimise või käesoleva seaduse alusel evalveerimise tulemuste põhjal on selgunud, et juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse tase ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 8 või kõrgharidusseaduse paragrahvi 38 lõike 5 punktis 1 toodud positiivse otsuse aluseks olnud tasemele;“.
Arvestatud osaliselt.
1) Eelnõud koostades oleme lähtunud ülikoolide soovist vähendada hindamistega seotud halduskoormust, mistõttu toimubki evalveeritud ülikoolide teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamine edaspidi institutsionaalse akrediteerimise raames. Eelnõu seda kokkulepet ka kajastab. Temaatiline hindamine ei ole üheski osas mõeldud asendama praegust korralist evalveerimist, selguse suurendamiseks oleme täiendanud seletuskirja. Temaatiline hindamine on instrument poliitikate planeerimiseks ja selle tulemusel ei tehta otsuseid, kas asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkond evalveerida positiivselt või negatiivselt.
2) Eelnõus on sätestatud, et evalveerimise läbinud ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide evalveerimise positiivne otsus jääb kehtima, kui ülikool või rakenduskõrgkool läbib institutsionaalse akrediteerimise ning tema juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele, või puuduste korral saab juhiseid nende kõrvaldamiseks tingimusel, et teadus- ja arendustegevus on hinnatud nõuetele vastavaks. Sellest tulenevalt vaadatakse üle institutsionaalse akrediteerimise juhendid ja korrad, mille käigus lepitakse ka kokku, kuidas toimub teadus- ja arendustegevuse hindamine institutsionaalse akrediteerimise protsessi raames. Hetkel puudub laiapõhjaline kokkulepe institutsionaalse akrediteerimise ülesande laiendamiseks Eesti Teadusagentuurile.
99.
Eelnõu kohaselt on kavas kõrgharidusseaduses (KHaS § 38 lg 1) teha muudatus ning sätestada, et institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. See muudatus ei ole piisav ega asjakohane, kuivõrd a) kasutatud on teadustegevuse ja uurimiskeskkonna mõistet, ehkki korrektne oleks rääkida teadus- ja arendustegevuse ning teadus- ja arendustegevuse keskkonna õigusaktidele vastavuse hindamisest; b) institutsionaalse akrediteerimise ja evalveerimise ühendamise eesmärk oli vähendada ülikoolide hindamiskoormust. Kõrgharidusseadusesse eelnõuga pakutud sõnastus ei sisalda aga teaduse hindamist TAIKSi paragrahvi 13 lõike 1 tähenduses (evalveerimine on teadus- ja arendustegevuse välishindamine, mille tulemusena antakse hinnang juriidilise isiku või asutuse teadus- ja 3 arendustegevuse valdkonna tasemele võrrelduna rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidega, võttes arvesse juriidilise isiku või asutuse asutaja seatud eesmärke teadusja arendustegevuse valdkonnas). Kehtiva kõrgharidusseaduse alusel (KHaS § 37 lg 4) kehtestab kõrghariduse kvaliteedihindamise tingimused ja korrad kõrghariduse kvaliteediagentuur, samas kui teaduse kvaliteedi hindamise (evalveerimise) vastava korra kehtestab minister määrusega. Arvestades asjaolu, et institutsionaalne akrediteerimine on samavõrd olulise kaaluga kui teaduse evalveerimine, ning et ülikoolide ja evalveerimist taotlevate rakenduskõrgkoolide puhul hakkab teaduse evalveerimine toimuma institutsionaalse akrediteerimise raames, ei saa sellise olulise dokumendi kinnitamine olla rakendusasutuse pädevuses, vaid seda peab tegema minister. Kuivõrd institutsionaalne akrediteerimine muutub ülikoolide ja teadust evalveerivate rakenduskõrgkoolide jaoks ainsaks terviklikuks kõrgharidusõppe ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamise protsessiks, peab ka institutsionaalse akrediteerimise otsus olema terviklik. §Teen ettepaneku muuta kõrgharidusseadust alljärgnevalt: - muuta KHaS § 37 ja sõnastada see järgmiselt: „§ 37. Kõrgkoolides kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamise korraldus (1) Kõrghariduse kvaliteedi ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamiseks korraldatakse kõrgkoolis institutsionaalset akrediteerimist ja kõrghariduse temaatilisi hindamisi. (2) Kõrgkooli institutsionaalset akrediteerimist ja kõrghariduse temaatilisi hindamisi teostab rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes kõrghariduse kvaliteediagentuur, kes kaasab kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise käigus teadus- ja arendustegevuse evalveerimisse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses sätestatud teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse. (3) Kõrghariduse kvaliteediagentuuris on hindamisnõukogu, millesse kuuluvad kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse eksperdid, sealhulgas iga õppe- ja teadusvaldkonna ekspert, ja vähemalt üks üliõpilane. (4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur kaasab oma tegevusse peale hindamisnõukogu liikmete ka teisi eksperte ning läbib perioodiliselt rahvusvaheliselt tunnustatud välishindamise. (5) Kõrgkoolides kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamise korraldamise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ning korra kehtestab kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; - muuta KHaS § 38 ja sõnastada see järgmiselt: § 38. Institutsionaalne akrediteerimine (1) Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse ning õppetegevuse ja -keskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale ning kõrgkooli taotlusel teadus- ja arendustegevuse valdkonna taset vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse § 13 lõike 1 määratlusele. 4 (2) Kõrgkool tagab, et kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur korraldab kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul. (3) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel annab kõrghariduse kvaliteediagentuur hinnangu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja teadustöö keskkond: 1) vastavad nõuetele, ning akrediteerib kõrgkooli seitsmeks aastaks; 2) sisaldavad puudusi, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning akrediteerib kõrgkooli kolmeks aastaks; 3) ei vasta nõuetele, ning jätab kõrgkooli akrediteerimata. (4) Kui kõrgkool tuleks kolmandat korda akrediteerida kolmeks aastaks, teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur otsuse jätta kõrgkool akrediteerimata. (5) Juhul, kui kõrgkool on taotlenud institutsionaalse akrediteerimise käigus teadus- ja arendustegevuse evalveerimist, siis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnang ka ühte alljärgnevatest otsustest 1) evalveerida kõrgkooli teadus- ja arendustegevus valdkonnas, milles kõrgkool on teadus- ja arendustegevuse taseme hindamist taotlenud, positiivselt või 2) evalveerida kõrgkooli teadus- ja arendustegevus valdkonnas, milles kõrgkool on teadus- ja arendustegevuse taseme hindamist taotlenud, negatiivselt. (6) Juhul, kui ülikool ei saa vähemalt kahes teadus- ja arendustegevuse valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud positiivset evalveerimisotsust, teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur ülikooli kohta käesoleva paragrahvi 3 punktis 3 nimetatud otsuse, et ülikooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja teadustöö keskkond ei vasta nõuetele, ning jätab ülikooli akrediteerimata. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 ja lõikes 4 nimetatud juhul valdkonna eest vastutav minister: 1) annab kõrgkoolile kuni kaheaastase tähtaja institutsionaalse akrediteerimise käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja uuesti institutsionaalses akrediteerimises osalemiseks või 2) tunnistab kõrgkoolile antud õppeõigused kehtetuks. (8) Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või kõrgkooli taotlusel kõrgkooli eelarvest. Välisriigi pädeva kvaliteediagentuuri kaasamise korral kaetakse kulud riigieelarvest kuni riigisisese akrediteerimise kulude ulatuses.“ - muuta KHaS § 39 pealkiri ja sõnastada see järgmiselt: „§ 39. Kõrghariduse temaatiline hindamine“.
Mittearvestatud.
1) Mõistame ülikooli muret institutsionaalse akrediteerimise terviklikkuse osas, kuid lahendusteni peame jõudma institutsionaalse akrediteerimise rakendusakti läbirääkimiste käigus. Eelnõus on üleminek institutsionaalsele akrediteerimisele kavandatud vastu tulles ülikoolide soovile vähendada hindamistega seotud halduskoormust. Kavandatud muudatused võimaldavad seda, jättes avatuks võimaluse täpsustada teadus- ja arendustegevuse hindamist rakendusakti tasemel.
2) Kõrgharidusseaduse muudatus on eelnõus järgmises sõnastuses: Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse uurimiskeskkonna piisavust õppe-, teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamiseks ning vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Asendame sõna „uurimiskeskkonna“ sõnaga „keskkonna“. Institutsionaalse akrediteerimise raames ei viida läbi evalveerimist § 15 lõike 1 (varasemas versioonis § 13) tähenduses. Ette pandud seaduse tasemel muudatused eeldavad aga laiapõhjalist arutelu ja analüüsi, mida seni ei ole tehtud, kuna ettepanek on uus.
3) 2023. aastal toimunud aruteludel kõrghariduse kvaliteediagentuuri sõltumatuse üle arutati muuhulgas, kas kõrghariduse kvaliteediagentuuril on õigus kehtestada iseseisvalt kvaliteedihindamise tingimusi ja kordasid. Leiti, et tuginedes rahvusvahelisele praktikale peab kõrgkoolide hindamine olema sõltumatu.

100.
Eelnõu paragrahvi 13 lõike 11 sõnastus on mitmeti tõlgendatav ja vajab täpsustamist. Sättest on näiteks võimalik välja lugeda, et juhul, kui evalveerimata teadus- ja arendusasutus liidetakse mõne ülikooliga, peaks ülikool vastava valdkonna teadus- ja arendustegevuse laskma uuesti evalveerida väljaspool institutsionaalse akrediteerimise protsessi. Eeldan, et siinkohal on tegemist sõnastusliku ebatäpsusega, sest selline korraldus oleks väga ebamõistlik ning pärsiks kindlasti ülikoolide valmisolekut teisi kõrgkoole ning teadus- ja arendusasutusi enda koosseisu liita.
Selgitame. Vastavalt kooskõlastuse raames tehtud ettepanekutele oleme muutnud eelnõu teksti ning sätestanud ministri kaalutlusõiguse evalveerimise läbimise vajalikkuse hindamisel. Vastavad muudatused on tehtud § 17 lõigetes 3 ja 4 (varasemas versioonis § 13 lg 11 ja 12). Vastavalt lõikes 3 sätestatule on ühinenud või jagunenud asutusel kohustus ministrit sellest teavitada ning minister teeb asjaoludele tuginedes otsuse evalveerimise läbimise ettepaneku kohta.
101.
Vastavalt eelnõu paragrahvi 13 lõikele 6 katab evalveerimisega kaasnevad kulud evalveerimist taotleva juriidilise isiku või asutuse asutaja. Seletuskirjas on öeldud, et riigi või avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide puhul on selleks vastav 5 ministeerium, eraõiguslike juriidiliste isikute puhul katab kulud eraõigusliku juriidilise isiku omanik. Sellest võib järeldada, et eraõiguslike juriidiliste isikute puhul ei saa kulusid katta mitte evelveerimist taotlev isik ise, vaid seda peaks just kui tegema osaühingu puhul osanikud, aktsiaseltsi puhul aktsionärid, sihtasutuse puhul asutajad jne. See korraldus tundub väga ebamõistlik. Pealegi ei pruugi eraõigusliku isiku omanikud evalveerimise hetkel olla need samad, kes selle isiku kunagi asutasid. Kui ülikoolide puhul viiakse teaduse taseme hindamine institutsionaalse akrediteerimise koosseisu, siis ülikoole see säte suures mahus ilmselt ei puuduta, kuid õigusselgust selles küsimuses on tarvis ikkagi. Ülikoolide kui avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on võimalik rääkida riigist kui selle isiku asutajast, samas aga mitte omanikust.
Arvestatud.
Eelnõu ümber sõnastatud.
102.
Tartu Ülikool on tugevalt toetanud ning pidanud hädavajalikuks eetikakomiteede töökorralduse reformi Eestis ning eetikakomiteede viimist Eesti Teadusagentuuri haldusalasse. Seda eelkõige põhjusel, et eetikakomiteede tegevusvaldkond on väga spetsiifiline ning vajab juriidilist, asjaajamislikku, andmekaitsealast, infotehnoloogilist jmt tuge, mida praegused eetikakomiteede pidajad, sealhulgas Tartu Ülikool, ei suuda piisaval tasemel tagada. Kui viia olemasolevad eetikakomiteed ühe nn katuse alla, võimaldaks see ressursivajadust optimeerida ning seeläbi tagada kvaliteetsemad otsused. TAIKSi eelnõus sisalduv muudatus on aga tehtud risti vastupidises suunas ning killustab eetikakomiteede tegevust veelgi. TAIKSi eelnõu paragrahvis 12 tuleks määratleda Eesti Teadusagentuuri (ETAG) juurde loodava teaduseetika komitee pädevuse piirid. Kui seda ei tehta, siis üsna tõenäoliselt tekib olukord, kus loodava eetikakomitee poole ei pöördutagi ning asutused teevad oma eetikakomiteed, mille asjatundlikkuse, erapooletuse ja tegevuse üle puudub igasugune kontroll. Teadussüsteemi aasta aastalt lisanduvates ettevõtetes ja asutustes loodavate institutsionaalsete komiteede mehitamine, vajaliku toe tagamine, töökorraldus ja ühtsete standardite väljatöötamine ning otsuste sisulise ja vormilise kvaliteedi tagamine vajab suurt ja sisulist tööd ning killustab ressursse. Ka suurtel ja kogemustega ülikoolidel ei ole lihtne eksperte leida ja neile vajalikul määral tuge pakkuda. ETAGi juurde täiendava komitee loomine loob küll väiksematele asutustele võimaluse soovi korral selle komitee poole pöörduda, ent tekitab samas olukorra, kus vähesele arvule ekspertidele tekib suur surve osaleda erinevates komiteedes, mis suurendab niigi keerulist olukorda. Kui taotluste läbivaatamisele ETAGi juurde loodavas eetikakomitees kehtestatakse ka tasu, siis see vähendab sinna pöördumise tõenäolisust veelgi. Tasu võtmine võib ka tekitada ohu, et kooskõlastuse taotlemisest hiilitakse üldse kõrvale, ning võib survestada ka väiksemaid asutusi oma komiteesid moodustama, et vältida lisakulu. Selline olukord võib ka osapoolte vahel tekitada vaidlusi, millised uuringud vajavad ETAGi eetikakomitee luba ning milliste puhul piisab institutsionaalse eetikakomitee loast. See tähendab, et teadlased pannakse lubamatusse olukorda, kus neil puudub selgus, milline eetikakomitee peaks nende teadusprojektide taotlusi hindama, rahastavate asutuste ja teadusasutuste nõuded võivad sattuda vastuollu (teadlane saab kooskõlastuse institutsionaalselt eetikakomiteelt, ent rahastaja nõuab ETAGi või mõne kindla asutuse eetikakomitee kooskõlastust), eetikakomitee kooskõlastuse taotlused võivad hakata n-ö pendeldama eri eetikakomiteede vahel ning võib tekkida vaidlus ETAGi ning ülikoolide ja teadusasutuste vahel, millise eetikakomitee pädevusse üks või teine küsimus ikkagi kuulub.
Selgitame. Teaduseetika regulatsiooni väljatöötamisel kaaluti regulatiivset lahendust, mille puhul määratakse eelnõus, millised teadusuuringud vajavad teaduseetika komitee kooskõlastust. Kuid teadussüsteemi osapoolte vahel puudus antud küsimuses üksmeel ning suurem osa Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud seisukohtadest oli regulatiivse lahenduse vastu. Seetõttu otsustati antud lahendusest loobuda.
Eelnõus toodud teaduseetika regulatsioon on paindlik, mis annab teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidele õiguse otsustada, kuidas uuringute hindamist oma asutuses korraldada. Asutustel on võimalik moodustada oma institutsionaalne eetikakomitee või suunata teadusuuringute hindamine teaduseetika komiteesse. Samuti on asutusel võimalik kasutada nende kahe lahenduse kombinatsiooni, hinnates osasid taotlusi institutsionaalses eetikakomitees ning suunates kõrgema riskiga uuringud teaduseetika komiteesse. Olete tõstatanud võimaliku murekohana küsimuse, kuidas tagada institutsionaalsete eetikakomiteedes asjatundlikkus ja erapooletus. Haridus- ja Teadusministeerium teeb ettepaneku antud küsimust käsitleda inimuuringute hea tava koostamise raames (määrates heas tavas põhimõtted, millest eetikakomiteed peavad oma tegevuses lähtuma). Samuti on võimalik teaduseetika korralduse rakendusaktis määrata teaduseetika komiteele keskne roll ka institutsionaalsete eetikakomiteede tegevuse koordineerimises. Rakendusakti arutelud on tulemas, mille raames on osapooltel võimalik seisukohti ja arvamusi avaldada. Ühtlasi selgitame, et rahvusvahelises praktikas on institutsionaalsed eetikakomiteed laialdaselt levinud ning on tavapärane, et asutused vastutavad teaduseetika põhimõtete järgimise ning uuringute eetilisuse hindamise korraldamise eest.
Teaduseetika komitee moodustamise eesmärk on tagada, et Eestis oleks valdkonna tunnustatud ja pädevatest ekspertidest moodustatud keskne eetikakomitee, mille poole on võimalik pöörduda kõikidel asutustel ja teadlastel. Teaduseetika komitee tegevust toetab Eesti Teadusagentuuri sekretariaat, kes pakub komiteele dokumendihalduse, infotehnoloogia-alast ning juriidilist tuge. Eelnõus on täpsustatud et teaduseetika komitee teenused võivad olla tasulised. Kuid tasude määramisel lähtutakse põhimõttest, et teenus peab olema teadlastele ja asutustele kättesaadav.
Küsimusele, millise eetikakomitee poole peab teadlane pöörduma, saavad vastuse anda eriseaduste regulatsioonid, asutusesisesed korrad või rahastaja nõuded. Haridus- ja Teadusministeerium on teinud ettepaneku viia eetikakomiteede taotluste menetlemine ühte infosüsteemi – Eesti Teadusinfosüsteemi. Sellisel juhul on võimalik teadlasel esitada taotlus ühes keskkonnas ning vastavalt õiguslikule regulatsioonile, asutuse korrale või taotleja ettepanekule suunatakse taotlus õigesse eetikakomiteesse hinnangu andmiseks.
103.
Kui riikliku eetikakomitee ülesandeid seaduses siiski selgelt ei määratleta, siis ei ole Tartu Ülikooli seisukohast ka mõeldav, et nimetatud komitee luuakse Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee baasil, nagu seletuskirjas (lk 14) öeldud on. Sellisel juhul jätkab Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee oma senist tegevust ning ei saa olla baasiks uue komitee loomisele. 6 3.3. TAIKSi eelnõus on defineeritud mõisted „üldtunnustatud teaduseetika normid“ ning „teaduse hea tava“, kuid mitte mõisted „teaduseetika“ ja „inimuuring“, mida kavatsetakse defineerida seaduse alusel antavas rakendusaktis. Need on teaduse alusterminid, mille defineerimine seaduse, mitte vastava valdkonna ministri määruse tasemel. Lisaks ei ole õiguslikult võimalik olukord, kus seaduses reguleeritakse küll teaduseetika korraldust (eelnõu § 12), kuid teaduseetika määratlus tuleneb seaduse alusel antud rakendusaktist. Teen ettepaneku lisada TAIKSi paragrahvi 2 teaduseetika ning üldtunnustatud teaduseetika normide mõisted, täiendades seejuures inimuuringu definitsiooni kahetimõistetavuse vältimiseks, järgmiselt: „(*) inimuuring on teadusuuring, millesse kaasatakse uuritavatena inimesi või milles töödeldakse isikuandmeid või inimeselt pärinevat bioloogilist materjali uute teadmiste saamiseks, seniste teadmiste täiendamiseks või uudsel moel rakendamiseks;“ ning „(*) teaduseetika on eetika tegevuspõhimõtete järgimine teadus- ja arendustegevuses, mille eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse usaldusväärus; teaduseetika hõlmab ausate ja kontrollitavate meetodite, heade tavade, reeglite, regulatsioonide ja juhendite järgimist teadust- ja arendustegevuse planeerimisel, läbiviimisel ja tulemuste avaldamisel; teaduseetika alla kuulub ka teadlaste kutse-eetika, mis hõlmab eetiliste normide ja väärtuste järgmist teadlase töös;“.
Arvestatud osaliselt.
Eelnõu § 4 on täiendatud teaduseetika mõistega. Inimuuringu mõistet ei ole võimalik eelnõusse lisada, kuna mõistet eelnõus ei kasutata. Inimuuring defineeritakse teaduseetika korralduse rakendusaktis. Seletuskirja sõnastust oleme täpsustanud ning eemaldanud selgituse, et teaduseetika komitee on kavas moodustada Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee baasil.

104.
Teadlastel on üha kasvav mure õigusselgusetuse pärast, mis valitseb alaealiste kaasamisel teadusuuringutesse ning mis raskendab jätkuvalt meie teadlaste osalemist rahvusvahelistes võrdlusuuringutes. Tartu Ülikool teeb ettepaneku reguleerida nimetatud küsimus TAIKSis ning kehtestada seaduses alaealise teadusuuringus osalemise nõusoleku vanusepiiri, et see oleks kooskõlas ÜRO laste õiguste konventsiooni, laste põhiõiguste, sh informatsioonilise enesemääramisõiguse, ning sotsiaalteaduste rahvusvahelise praktikaga. Vähemalt 15-aastasel noorel peaks olema võimalus anda iseseisvalt teavitatud nõusolek teadusuuringus osalemiseks. Selle õiguse laiendamine ei mõjuta teisi teadusuuringute tegemisega seotud kohustusi, sh uuringu kooskõlastamist eetikakomiteega, mille eesmärk on tagada uuringus osaleja heaolu ja õiguste kaitse. Teen ettepaneku lisada TAIKSi eelnõusse uus paragrahv pärast paragrahvi 12 järgmises sõnastuses: „§ *. Piiratud teovõimega isiku teadev nõusolek teadusuuringus osalemiseks (1) Piiratud teovõimega isiku osalemiseks teadusuuringus annab piiratud teovõimega isiku eeldatavat tahet arvestades teadva nõusoleku tema seaduslik esindaja, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Piiratud teovõimega isikut tuleb vastavalt tema arusaamisvõimele teavitada uuringu asjaoludest ja teda puudutavatest otsustest. (2) 7–14-aastasele isikule tuleb anda eakohast teavet teadusuuringu kohta ja ta peab ise nõustuma uuringus osalemisega. 7–14-aastase isiku tahte vastaselt ei ole tema osalemine teadusuuringus lubatud. (3) 15–17-aastane isik võib anda teadva nõusoleku teadusuuringus osalemiseks ja sel eesmärgil oma isikuandmete töötlemiseks iseseisvalt, ilma seadusliku esindaja nõusolekuta.“
Arvestatud.
Seaduse eelnõusse lisatud § 28, mis reguleerib alaealiste kaasamist teadusuuringusse.
105.
Vastavalt eelnõu paragrahvi 2 punktile 8 on teadlane spetsialist, kes loob uusi teadmisi, tehes uuringuid ja täiustades või arendades kontseptsioone, teooriaid, mudeleid, tehnikaid, instrumente, tarkvara või töömeetodeid. See definitsioon on laialivalguv ning pole selge, kes teadlase mõiste alla täpselt kuuluvad, näiteks võib see definitsioon teatud juhtudel hõlmata ITtöötajaid või riigiametis arendustööga tegelevaid töötajaid. See definitsioon ei ole ka kooskõlas 7 Statistikaameti kasutatava definitsiooniga, mis omakorda on kooskõlas teadlase ja teadustöötaja rahvusvaheliselt kokku lepitud OECD Frascati käsiraamatust tuleneva määratlusega. Teen ettepaneku sõnastada eelnõu paragrahvi 2 punkt 8 järgmiselt: „8) teadus- ja arendustöötaja on isik, kes töötab asutuses kas akadeemilise töötajana, teadus- ja arendustööd tegeva spetsialistina või insenerina, ning ülikooli või evalveeritud teadus- ja arendusasutuse või rakenduskõrgkooli ja selle struktuuriüksuse juht, kes korraldab teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist;“
Mittearvestatud.
Teadlase definitsiooni puhul oleme lähtunud Frascati käsiraamatus toodud definitsioonist. Kuna eelnõus mõistet „teadus- ja arendustöötaja“ ei kasutata, ei ole seda asjakohane ka mõistena defineerida.
106.
Vastavalt eelnõu paragrahvi 2 punktile 12 on teaduse hea tava teaduskogukonna liikmete omavaheline kokkulepe, milles sõnastatakse teadustöö läbiviimist suunavad tegevuspõhimõtted, mida kõik teaduskogukonna liikmed ühiselt tunnustavad ja järgivad. Ei ole selge, keda peetakse silmas “teaduskogukonna” all. Kui on mõeldud teadlasi, oleks korrektne kasutada teadlaskonna mõistet, ent see oleks liiga kitsas, kuivõrd hea teadustavaga liituvad asutused ning tavast kinnipidamine on ka tugitöötajate ja üliõpilaste kohustus. Teen ettepaneku kasutada mõiste „teaduskogukond“ asemel mõistet „teadus- ja arendustegevuse osapooled“.
Arvestatud.
Selgitame siiski, et 2017. aastal koostatud laiapõhjaliselt kokkulepitud dokumendis „Hea teadustava“ on kasutatud mõisteid „teaduskogukond“ kui ka „osapool“ (uurimisega seotud osapool, teadustööga seotud osapool, teised osapooled jne), mis annab indikatsiooni, et mõlemad mõisted on tavakasutuses.
107.
Vastavalt eelnõu paragrahvi 3 punktile 1 lähtutakse teadus- ja arendustegevuse korraldamisel ja läbiviimisel akadeemilisest vabadusest, mille kohaselt on teadus- ja arendustegevuse teostajal õigus otsustada teadus- ja arendustegevuse sisu ning meetodite üle. Juhin tähelepanu, et siin on akadeemilist vabadust defineeritud kitsendavalt. Akadeemiline vabadus hõlmab lisaks uurimistöö sisu ja meetodite üle vabale otsustamisele ka tulemuste vaba levitamist. 1 Teen ettepaneku sõnastada eelnõu paragrahvi 3 punkt 1 järgmiselt: „1) akadeemilisest vabadusest, mille kohaselt on teadus- ja arendustegevuse teostajal õigus otsustada teadus- ja arendustegevuse sisu ning meetodite ning tulemuste levitamise üle;“
Arvestatud.

108.
Paragrahvi 11 lõike 7 kohaselt asutab teadusinfosüsteemi ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eesti Teadusinfosüsteem on juba asutatud kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel ning seda ei ole vaja uuesti teha. Piisab, kui seaduses öeldakse, et teadusinfosüsteemi põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.
Arvestatud.
109.
Paragrahvi 11 lõike 3 punktis 6 on kirjas et Eesti Teadusinfosüsteemis töödeldakse doktori- ja teadusmagistriõppe lõputöö andmeid, sh lõputöö juhendamise andmeid. Juhin tähelepanu, et Eestis lõppes teadusmagistriõpe eelmise kümnendi alguses, st teadusmagistri lõputöö andmeid enam juurde ei teki. Küll aga on oluline, et infosüsteemis kajastuksid ka tänaste magistritööde andmed. Teen ettepaneku muuta eelnõu paragrahvi 11 lõike 3 punkti 6 ja sõnastada see järgmiselt: “6) doktoritöö ning magistriõppe lõputöö andmed, sh juhendamise andmed;”. 4.6. Eelnõu paragrahvi 11 lõigetes 2 ja 3 toodud loetellu tuleb lisada eetikakomiteede hinnangutega seonduvate andmete töötlemine. Teen ettepaneku täiendada eelnõu paragrahvi 11 - lõiget 2 ja lisada sinna punkt 6: „6) eetikakomitee hinnangu taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta.“; - lõiget 3 ja lisada sinna punkt 8: “8) eetikakomiteede hinnangutega seotud andmed.”
Arvestatud.
110.
Seletuskirja punktis 6.3.2 on hinnatud avatud teaduse põhimõtete seaduses sätestamise sotsiaalset mõju. Ebasoovitavate mõjude riski hindamisel on kõige suurem risk, milleks on muudatuste jõustamiseks vajaliku raha puudumine, jäänud kirjeldamata. Praegu puudub riiklik avatud teaduse poliitika ja on lahenduseta küsimus, millistest vahenditest vajadused kaetakse. Palun mõjude hinnangus hinnata ka puuduliku rahastuse riski.
Arvestatud.
Oleme täiendanud seletuskirja punkti 6.1.6. Selgitame, et teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidele eraldatakse asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust, vastavalt eelnõu §-le 21. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on ette nähtud asutustele nende teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks ning avaliku hüve loomiseks. Avatud teaduse põhimõtete järgimine kuulub nimetatud ülesannete hulka ning seega on võimalik toetust vastaval eesmärgil kasutada.
Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur
111.
Eelnõu § 13 lg 13 sedastab, et „Kui teadus- ja arendusasutus, ülikool või rakendusasutus ei taotle evalveerimist teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri määratud tähtaja jooksul või läbib selle käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud negatiivse tulemusega, tunnistab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud positiivse evalveerimise otsuse kehtetuks.“ HAKA: Kuna ülikool on kohustatud läbima korralist institutsionaalset akrediteerimist vähemalt kord seitsme aasta jooksul ning selle positiivne tulemus pikendab evalveerimise kehtivust (sama paragrahv lg 10), siis on sõna „ülikool“ antud lõikes ilmselt liigne.
Selgitame. Antud juhul on mõeldud eelnõu § 17 lg 4 (varem § 13 lg 12) toodud neid juhte, kus minister teeb asutusele ettepaneku läbida evalveerimine nö väljaspool seadusest tulenevat tähtaega (7 aastat) ning ei ole mõeldud regulaarselt läbiviidavat teadus- ja arendustegevuse hindamist. § 17 lg 4 toodud juhtudel võib minister teha ettepaneku evalveerimiseks nii teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele kui ka evalveeritud rakenduskõrgkoolidele.
112.
Eelnõu § 31 punkt 1: „paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse uurimiskeskkonna piisavust õppe-, teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamiseks ning vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale.““ HAKA: „Õppe-, teadus- ja arendustegevuse uurimiskeskkonna“ asemel peaks olema sarnaselt sama paragrahvi punktiga 2 „õppe-, teadus- ja arendustegevuse keskkonna“.
Arvestatud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
113.
Rõhutame käesolevaga taas, et kuigi teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus muutub TAIKSiks, siis on oluline, et innovatsioon oleks reguleeritud nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Erinevalt madalamal tehnoloogia valmidusastmel toimuvast ehk klassikalisest teadusest, lähtuvad innovatsiooni riiklikud sekkumisviisid / toetamise viisid väga ümbritsevast keskkonnast ja peavad olema paindlikud. Seega, kuigi ettevõtluses tehtava teadus- ja arendustegevuse riiklik toetamine võib toimuda klassikaliste grantide kaudu, siis erinevalt avaõiguslikest asutustest, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega, on riigi sekkumisviisid ettevõtluses toimuvasse teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni eelkõige piiritletud riigiabireeglitega. Sealjuures ei ole oluline mitte rahastamise instrument, vorm, viis vms, vaid et sekkumisega ei rikutaks riigiabi reegleid ega tekitatakse ebaausat konkurentsieelist. Seega on oluline, et TAIKS ei kitsendaks ebamõistlikult riigipoolseid innovatsiooni toetamise võimalusi.
Teadmiseks võetud.
114.
Lisada § 2 termin “toetus”, mis defineerib selgelt, et käesoleva seaduse mõttes ei ole silmas peetud ainult grante, vaid erinevaid toetamise viise, mida ei ole mõistlik kinnise loeteluna esitada, sest näiteks innovatsiooni toetamisel ei ole sellisel moel fikseeritud rahastusinstrumente nagu seda on baasteaduse rahastamisel. Seega on oluline markeerida, et toetus ei võrdu grant. Soovitame defineerimisel kasutada Rahandusministeeriumi koostatud juhiseid1, mille puhul eristab toetust teistest finantseerimise viisidest asjaolu, et selle eest ei ole vastu saadud kaupu ega teenuseid. Käsiraamatu selgituste alusel teeme ettepaneku tuua eelnõusse tagasi tegevustoetuse mõiste praeguse § 17 “Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus” asemel. Sel juhul oleks tagatud ka terminoloogiline ühtsus Rahandusministeeriumi käsiraamatus esitatuga.

Arvestatud osaliselt.
Seletuskirja täiendatud ja lisatud § 20 juurde selgitus, mida antud seaduses mõistetakse toetuse all, sealhulgas loodud seos erinevate rahastusinstrumentide ning tegevustoetuse ja projektipõhise toetuse mõistete vahel vastavalt sellele, kuidas neid on käsitletud tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus. Eelnõus kasutatakse mõistet „asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus“, et eristada seda kõrgkoolidele kõrgharidusseaduse alusel eraldatavast tegevustoetusest. Soovime neid mõisteid eristada ning jääme selle põhjusel seaduses sõnastatud mõiste juurde.
115.
Eemaldada § 7 viited konkreetsetele rahastusinstrumentidele 4. peatükis. Juhul, kui siiski vaja luua seoses valdkondlike ministeeriumite, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministeeriumite ülesannete ja võimalike rahastusinstrumentide vahel, siis lisada need seosed seletuskirja. Oluline on siinkohal seletuskirjas rõhutada, et kui üldjuhul kasutab eelkõige teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium eelnõus nimetatud instrumente, siis kõik ministeeriumid võivad kasutada ka teisi rahastusinstrumente ja võimalusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks, mida näevad ette teised seadused (nt RHS), ministeeriumite sisekorrad jm TA-tegevuste rahastamise võimalused, mida ei ole mõistlik TAIKSis hakata piirama.

Arvestatud.

116.
§ 19 ja § 20 eemaldada säte, mis kohustab vastavaid rahastusinstrumente rakendama ministri määruse alusel. Teeme ettepaneku sõnastada § 19-s „(2) Sihttoetuse eraldamise otsustab valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse ulatuses.“ ja § 20-s „(2) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna süsteemitoetuste eraldamise otsustab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse ulatuses.; (3) Innovatsiooni valdkonna süsteemitoetuste eraldamise otsustab innovatsiooni valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse ulatuses.“.
Arvestatud osaliselt.

Põhiseaduse § 3 kohaselt riigivõimu teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusereservatsiooni põhimõttest tulenevalt peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 21; põhiseaduse kommentaarid § 3 p 6). Kuigi teatud intensiivsusega põhiõiguste piiranguid saab kehtestada üksnes formaalses mõttes seadusega, ei ole see põhimõte absoluutne. PS mõttest ja sättest tuleneb, et vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 22, põhiseaduse kommentaarid § 10 p 44). Haldusmenetluse seaduse § 88 järgi antakse piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks määrus. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 11 lg 4 kohaselt peab seaduses toodud volitusnormis olema märgitud akti andja ja liik.

Eelpooltoodut arvestades reguleerivad erinevate toetuste eraldamise tingimused ja korrad piiritlemata arvu juhtumeid, puudutavad isikute põhiõiguste piiramist ning avaliku raha jaotamist, mistõttu peavad need olema kehtestatud määrusega. Ühekordse rahastamisotsuse puhul on tõesti võimalik see teha ka käskkirjaga, mistõttu paindlikkuse loomiseks oleme § 20 lõiget 3 (varasemas redaktsioonis § 16) täiendanud võimalusega (§ 20 lg 3 p 6), et riigieelarvest on võimalik teadus- ja arendustegevust rahastada ka muudel õigusaktidest tulenevatel alustel.

117.
Arvestades, et § 20 lõige 3 viitab otseselt innovatsiooni valdkonna süsteemitoetusele, teeme ettepaneku täiendada § 20 pealkirja järgmiselt „§ 20. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemitoetus“.
Arvestatud.
118.
Tulenevalt eelmisest muudatustest täiendada § 20 seletuskirja osa, lisades sinna läbivalt sõna „innovatsioon“ sõnade „teadus- ja arendustegevuse“ kõrvale ning täiendades näidisloetelu innovatsiooni süsteemitoetuse võimalike näidetega: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi ka EIS) tegevustoetus, rahvusvaheliste teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni organisatsioonide (ESA, CERN) liikmemaksud ja valikprogrammides osalemise tasud, Euroopa Liidu toetatud kompetentsikeskuste kaasrahastamine (AIRE, Küberturvalisuse Keskus), teadus- ja tehnoloogiamahukate kiirendite (CLD, NATO DIANA) toetamine. Oluline on ka seletuskirjas rõhutada, et toetus ei võrdu grant, siinkohal kasvõi näitena tuua Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ka ETAg) või EISi tegevustoetus.
Arvestatud.
119.
Muuta §’s 16 lg 3 punktis 3 nimetust “teadus- ja arendustegevuse sihttoetus” nimetuseks “teadus- ja arendustegevuse toetus” ja seda vastavalt ka §-s 19. Selle muudatuse eesmärk on anda valdkondlikule ministeeriumile võimaluse kasutada erinevat tüüpi finantsinstrumente ja vorme valdkondliku teadus-arendustegevuse rahastamisel. Vastavalt soovime ära muuta § 19 lg 1 järgmiselt: „(1) Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus on juriidilisele isikule ja asutusele või füüsilisele isikule riigi eesmärkide täitmiseks määratav teadus- ja arendustegevuse toetus.“.
Põhjendus: Eelnõu § 19 (1) määratleb ära, et ministeerium võib anda välja sihttoetust ning defineerib väga täpselt, et teadus- ja arendustegevuse sihttoetus on juriidilisele isikule ja asutusele riigi eesmärkide täitmiseks määratav teadus- ja arendustegevuse toetus. Antud sõnastus on äärmiselt kitsendav ega jäta võimalusi paindlikeks koostöövormideks teadlastega (nt teadusnõustamise tellimiseks/ üksikteadlase kaasamiseks teaduspõhisema poliitikakujundamise eesmärgil). Lisaks on MKM enda haldusalas teadus- ja arendustegevuse toetamiseks välja andnud ja soovib ka tulevikus anda välja stipendiume ja korraldada vastavaid konkursse. Selline kitsendus piirab ministeeriumi otsustuspädevust § 7 (1) rakendamisel, takistab sektoritevahelist mobiilsust (sh ka vastava meetme elluviimist) ning sunnib ministeeriumi kasutama ebatõhusa(ma)id lahendusi.
Sarnaselt § 7 lõike 6 punktile 3 kitsendab innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministeeriumi ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamist riigieelarvest käesoleva eelnõu § 20. Paragrahv 20 lõike 2 ja 3 kohaselt on võimalik teadus- ja arendustegevuse süsteemitoetust eraldada vaid teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministri määruse alusel. Samas on selge, et kõiki süsteemitoetusi ei eraldata ministri määruse alusel, tihtilugu võivad olla tegu näiteks hankelepingu, haldusala eraldislepingu või sihttoetusega. Toetamaks ettevõtete teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, esindab MKM Eesti liikmelisust ESAs ja CERNis ning tasub nende liikmemakse ja valikprogrammides osalemise tasusid. Lisaks on MKMil otselepingud riigisiseste ja -väliste teadus- ja arendustegevuste ning innovatsiooni toetavate tegevuste elluviijatega (CDL, NATO DIANA, AIRE, Küberturvalisuse Keskus). Eelnõu on ka vastuolus seletuskirjaga, kus süsteemitoetuse näidetena on toodud Eesti Teadusagentuuri tegevustoetus või Eesti Teadusinfosüsteemi arendused, mida ei anta ministri määruse alusel ning mis pole klassikalises mõttes toetus (grant). Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks sobib ka § 19 ning § 21 on vaid erasektori toetamiseks suunatud, aga seda ei käsitle § 7 lõike 6 punkt 3. Ühtlasi palume vaadata üle seletuskiri, sest seletuskirjas § 7 lõike 6 viidatakse § 21-le.
Võimalik, et eelnõus esineb veel ristviitamisi, mis tekitavad eespool kirjeldatud praktilist TA-tegevuste rahastamist piiravaid tingimusi. Seega soovitab MKM eelnõu koostajal eelnõu läbivalt hoolsalt üle vaadata ja piirangud eemaldada.
Arvestatud osaliselt.
1) Seaduses on kasutatud terminit „sihttoetus“, et siduda toetuse nimetus selle sihtotstarbelisusega. Nõustume ettepanekuga, et sihttoetust võiks anda ka füüsilistele isikutele ning vastav parandus on eelnõus tehtud (uues versioonis § 23).
2) Põhiseaduse § 3 kohaselt riigivõimu teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seadusereservatsiooni põhimõttest tulenevalt peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 21; põhiseaduse kommentaarid § 3 p 6). Kuigi teatud intensiivsusega põhiõiguste piiranguid saab kehtestada üksnes formaalses mõttes seadusega, ei ole see põhimõte absoluutne. PS mõttest ja sättest tuleneb, et vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 22, põhiseaduse kommentaarid § 10 p 44). Haldusmenetluse seaduse § 88 järgi antakse piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks määrus. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 11 lg 4 kohaselt peab seaduses toodud volitusnormis olema märgitud akti andja ja liik.

Eelpooltoodut arvestades reguleerivad erinevate toetuste eraldamise tingimused ja korrad piiritlemata arvu juhtumeid, puudutavad isikute põhiõiguste piiramist ning avaliku raha jaotamist, mistõttu peavad need olema kehtestatud määrusega. Ühekordse rahastamisotsuse puhul on tõesti võimalik see teha ka käskkirjaga, mistõttu paindlikkuse loomiseks oleme § 20 lõiget 3 (varasemas redaktsioonis § 16) täiendanud võimalusega (§ 20 lg 3 p 6), et riigieelarvest on võimalik teadus- ja arendustegevust rahastada ka muudel õigusaktidest tulenevatel alustel.
120.
Täiendada eelnõud lisanduva paragrahviga, mis sätestab rakendusuuringute keskuse ülesanded ja volitusnormi. Tõenäoliselt on sobivaim asukoht lisanduva § jaoks käesoleva eelnõu paragrahvide 9 (Innovatsioonipoliitika rakendusüksus) ja 10 (Eesti Teaduste Akadeemia) vahel.
Põhjendus: Rakendusuuringute keskuse näol on tegu täiesti uue tegijaga Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimaastikul – Eestis ei ole olnud seni rakendusuuringute keskust, millega võrreldavad asutused on juba aastakümneid toiminud meie eeskujuriikides (nt VTT Soomes, RISE Rootsis, GTS Taanis jne). Eesti esimese rakendusuuringute keskuse käivitamisel on selgunud, et keskus vajab seadusest tulenevat haldusülesannet ja volitusnormi. Nt Eesti põhjanaabritel Soomes on VTT-l eraldi oma seadus. MKM ei näe hetkel vajadust hakata looma Eesti rakendusuuringute keskusele oma seadust, kuid vajalik on selle asutuse eksistents ja roll ära markeerida TAIKSis. Sealjuures ei ole Rakendusuuringute keskuse näol tegu rakendusüksusega selle sõna sisulises tähenduses, nagu see on. Teeme ettepaneku sõnastada täiendav paragrahv alljärgnevas sõnastuses:

§x Rakendusuuringute keskus
(1) Rakendusuuringute keskus on innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministeeriumi vastutusalas tegutsev äriühing, mille ülesanne on pakkuda ettevõtetele rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse alaseid teenuseid Eesti majanduse teadmispõhise arengu ja uuenduslikkuse hüvanguks.
(2) Rakendusuuringute keskus on Eesti majanduse arengu jaoks strateegilistes valdkondades teenuseid pakkudes iseseisev ja erapooletu, lähtudes järgmistest põhimõtetest:
1) tagab strateegilistes valdkondades teadus- ja arendustegevuse baasvõimekuse olemasolu ja arendamise;
2) keskendub teadus- ja arendustegevuses rakenduslikele ja eksperimentaalarendusele, millel on kommertsialiseerimise potentsiaal;
3) osaleb aktiivselt rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialases koostöös ja võrgustikes.
Arvestatud osaliselt.
Rakendusuuringute keskuse paragrahv lisatud. Keskuse toimimise põhimõtted on siiski tõstetud seletuskirja, sest ühegi teise asutuse või juriidilise isiku puhul neid seaduses välja ei tooda. Rahvusvahelise koostöö komponendi välja toomiseks oleme täiendanud lõiget 1.
Seletuskirjas oleme muutnud ettepanekus toodud paragrahvi lõikes 2 punktis 1 toodud sõnastust, mille kohaselt Rakendusuuringute keskus tagab strateegilistes valdkondades teadus- ja arendustegevuse baasvõimekuse olemasolu ja arendamise. Teadus- ja arendustegevuse baasvõimekuse tagamine on teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide ülesanne, rakendusuuringute keskus on aga üksus, mille ülesanne on pakkuda teenust. Ka ei tulene RUKi valdkonnad strateegilistest dokumentidest.
121.
§ 2 punktis 8 asendada sõna „teadlane“ sõnaga „teadus- ja arendustöötaja“.
Põhjendus: teadlane viitab ennekõike akadeemilisele töötajale ning on üpris kitsas mõiste, samas teadus- ja arendustegevust ei viia läbi vaid teadlased. Rahvusvaheliselt on kasutuses mõiste „teadus- ja arendustöötaja“, mis sisaldab endas kõiki teadus- ja arendustegevusega tegelevaid isikuid.
Selgitame. Seaduses on kasutatud sõna „teadlane“, seega on vajadus see mõiste ka defineerida. Eelnõus on nimetatud ka teadus- ja arendustegevusega tegelevaid töötajaid, kuid teadus- ja arendustöötaja mõistet eelnõus kasutatud ei ole.
Teadlase mõiste ei hõlma ainult akadeemilises asutuses töötavat teadlast, vaid on defineeritud vastavalt Frascati käsiraamatule tegevuste järgi, mida ta teeb.
122.
Lisada § 2 alla kaks täiendavat mõistet – „teadus- ja arendustegevuse valdkond“ ja „innovatsiooni valdkond“ järgmistes sõnastustes:
„x) teadus- ja arendustegevuse valdkond hõlmab endas teadus- ja arendusasutustes, ülikoolides ja evalveeritud kõrgkoolides läbi viidavat teadus- ja arendustegevust ning sellega kaanevaid tegevusi;“
„y) innovatsiooni valdkond hõlmab endas erasektori poolt läbi viidavat teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja sellega kaasnevaid tegevusi;“
Põhjendus: mõistete alla lisamine aitaks kohe algusest peale seaduse lugejal aru saada, mida need valdkonnad endas sisaldavad, kes millist poliitikat kujundab ja aitaks ära hoida ka erinevaid tõlgendusi. Leiame, et § 7 lõige 3 sellises sõnastuses jätab mulje, et Haridus- ja Teadusministeerium kavandab, korraldab ja töötab välja teadus- ja arenduspoliitikat kõigi sihtrühmade silmades sh erasektori teadus- ja arenduspoliitikat. Oluline on aga silmas pidada, et Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine. Kuna innovatsioon on käesolevas seaduses defineeritud kitsendatult nõnda, et sellele peab olema eelnenud teadus- ja arendustegevus, siis on ettepanek ka innovatsioonivaldkond defineerida moel, et see sisaldab endas erasektori poolt tehtavat teadus- ja arendustegevust. Taolises definitsioonis innovatsiooni valdkonna eest vastutab ka tegelikkuses MKM, teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest HTM. Palun ka seletuskirja lisada selgitus, et innovatsioonivaldkonna taoline definitsioon kehtib käesoleva seaduse raames ja lähtub siin seaduses kasutatavast kitsendatud innovatsioonidefinitsioonist (innovatsiooni definitsioon on muidu teadupärast oluliselt laiem).
Alternatiivselt sõnastada § 7 lõige 3 selliselt, et oleks arusaadav, millistele sihtrühmadele Haridus- ja Teadusministeerium kavandab teadus- ja arendustegevuse poliitikat.
Mittearvestatud.
Pakutud sõnastus on liiga kitsas ning ei hõlma muid tegevusi ja sihtrühmi, kes on teadus- ja arendustegevusega seotud (sh avalik sektor). Nii ulatusliku muudatuse tegemiseks puudub laiapõhjaline konsensus (rohkem on ettepanekuid laiendada innovatsiooni mõiste kasutust). Samuti on pakutud sõnastus vastuolus VVS-is sätestatuga.

VVS § 57 sätestab HTM valitsemisala järgmiselt: Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi teaduspoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt teadus- ja arendustegevuse valdkonna korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Nii nagu Rahandusministeerium kavandab eelarvepoliitikat ja Justiitsministeerium õigusloomet, kavandab HTM VVSi kohaselt teaduspoliitikat terviklikult ja valdkondade üleselt. Selles osas eelnõu midagi ei muuda.

VVS § 63 kohaselt on MKM valitsemisalas ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Seega on vastavalt VVS-le MKM valitsemisalas üksnes ettevõtete TA ja I toetamine ja korraldamine, mitte aga kogu teaduspoliitika kavandamine laiemalt ning valdkonna korraldamine.

Kuna HTMi õigus kujundada riiklikku TA poliitikat ja korraldada riiklikku TA rahastamist ministeeriumite üleselt tuleneb VVSist, mitte TAIKSist, siis ei saa ka soovitud piirangut TAIKSiga seada.
123.
Eemaldada § 3 lõige 3 või lisada vastavasse lõikesse lauseosa „mittemajandusliku iseloomuga“ pärast sõna „rahastatud“.
Põhjendus: kuna eelnõu reguleerib ka erasektoris tehtavat teadus- ja arendustegevust, mida rahastatakse samuti avalikest vahenditest, kuid mida ärilistel või muudel kaalutlustel ei soovita avalikkusele kättesaadavaks teha. Erasektori poolt avalikest vahenditest tehtava TA-tegevuse tulemuste avalikustamist ei pea piirama mingid õigusaktid, see võib olla ettevõtja vaba valik mitte avalikustada, eriti seda on suure tõenäosusega rahastatud riigiabi tingimustes (vähese tähtsusega abi või üldine grupierandi määrus), kus ettevõtjal on ka märkimisväärne omaosalus ning riigiabi tingimused ei nõua tulemuste avalikustamist.
Selgitame. Ka erasektoris tehtava teadus- ja arendustegevuse tulemused võivad olla avalikkusele kättesaadavad, kui seda ei piira muud õigusaktid. Eelkõige piirab teadus- ja arendustegevuse tulemuste avaldamist ärisaladus, mis annab ettevõtjale konkurentsieelise. Ärisaladuseks on eelkõige kaubanduslikku või tehnilist laadi teave, mis ei ole avalikult kättesaadav ja mida ettevõtja hoiab salajas, sest selle teabe teistele isikutele õigustamata teatavaks saamine kahjustab ettevõtja ärihuve. Kui ettevõtja on saanud toetust oma majandustegevuse arendamiseks (riigiabi), siis ei ole tal õigusaktidest tulenevalt (ärisaladus) kohustust teadustulemusi avalikkusele kättesaadavaks teha.
124.
§ 4 lõige 2 punkt 3 osas täpsustada seletuskirjas, mida peetakse silmas „Eesti riigi osalemise rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases koostöös“? Põhjendus: praktiline kogemus ütleb, et siin on ennekõike silmas peetud Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ja näiteks selle partnerlusi. Samas rahvusvahelised koostöölepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumine käib läbi Välisministeeriumi ning selles on vaid üks otsustustasand Vabariigi Valitsusel, mõnikord nõuab liitumine Riigikogus ratifitseerimist (CERN, ESA) ehk nn lõplikku riiklikul tasemel otsustamist. “Rahvusvaheline TAI-alane koostöö”, eriti sõna “koostöö” on äärmiselt lai, seega palume seletuskirja vastavalt täpsustada.
Arvestatud.
Täiendame seletuskirja.
125.
Sõnastada § 4 lõiked 3-5 ümber järgnevalt:
„(3) Korraldada riigi teaduspreemiate andmist:
1) kehtestades Vabariigi Valitsuse määrusega riigi teaduspreemiate põhimääruse, milles nähakse ette teaduspreemiate suurus, liigid, määramise tingimused ja kord ning riigi teaduspreemiate komisjoni ülesanded ja töökord;
2) moodustades riigi teaduspreemiate komisjoni ning kinnitades selle koosseisu teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega;
3) määrates riigi teaduspreemiad teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri esildisel, lähtudes riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekutest.
Põhjendus: Esiteks paragrahvi pealkiri on Vabariigi Valitsuse ülesanded, seega võiks ka lõiked/punktid sõnastatud olla ülesannete vormis. Teiseks, hetkel võib jääda mulje, et see ongi Vabariigi Valitsuse kõige olulisem roll teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisel, kuna üle poolte paragrahvi lõigete on pühendatud teaduspreemiatele.
Mittearvestatud.
Vastavalt hea õigusloome normitehnika eeskirjale tuleb volitusnorm esitada seaduses ühelauselises lõikes. Riigikantselei on teinud ettepaneku (vt 164) teaduspreemiate andmist sätestada lausa eraldiseisvas paragrahvis, kuid meie hinnangul killustaks ühele VV ülesandele eraldi paragrahvi loomine eelnõu struktuuri omamata sisulist lisaväärtust.
126.
§ 5 lõige 4 täiendada pärast sõna „liikmed“ lauseosaga „kelleks on teadlaste ja ettevõtete esindajad proportsionaalselt valitsuse liikmetele“.
Põhjendus: Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika (TAIP) Nõukogu puhul on oluline järgida põhimõtet, et nõukogu koosseis oleks tasakaalustatud. Tegu on Vabariigi Valitsusele nõuandev koguga, mistõttu on oluline, et nii teadussüsteemi kui ka ettevõtluse esindajad (nõuandjad) on esindatud proportsionaalselt Vabariigi Valitsuse liikmetega. Selle põhimõtte kirjutamine seadusse annab kindluse, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alase nõu andmise puhul on TAIPis ka tegelikult esindatud enamuses TAI valdkonna eksperdid, mitte valitsuse esindajad.
Selgitame. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu koosseisu täpsustatakse rakendusaktis, mille valmistab ette Riigikantselei. Viimastel aastatel kehtinud proportsionaalsuse põhimõtet ei ole kavas muuta.
127.
Täiendada § 6 uue lõikega „(6) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni täidab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkondliku arengukava juhtkomisjoni ülesandeid“.
Põhjendus: kuivõrd eelnõus on TAIPi Nõukogu ja TAIPi juhtkomisjoni ülesanded sarnaselt kirjeldatud, siis teeme ettepaneku lisada juurde ka nende funktsioonide erinevus.
Mittearvestatud.
Seaduses ei viidata valdkondliku arengukava juhtkomisjonile, kuid selgitame antud rolli seletuskirjas.
128.
Teeme ettepaneku täiendada § 7 lõike 3 punkti 3 osas seletuskirja, täpsustades Haridus- ja Teadusministeeriumi rolli ministeeriumi teadus- ja arendustegevusete koordineerimisel.
Põhjendus: Eelnõu näeb ette suuremat koordineerivat rolli HTMile, seda lõpuni avamata. Eelnõu § 7 lg 3 punkt 3 ütleb, et Haridus- ja Teadusministeerium koordineerib ministeeriumite teadus- ja arendustegevust, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest. Kuigi eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et koordineerimise eesmärk on tagada TAI süsteemi terviklik toimimine ja areng, siduda ministeeriumite TA tugevamalt riigi strateegiliste sihtidega, tõhustada ministeeriumite koostööd TA kavandamisel ja rakendamisel ning parandada ametnike oskust kaasata poliitikakujundamisse teadust ja teadlasi, ei too eelnõu selgust, milles koordineeriv roll praktikas seisneb.
Üks võimalusi, kuidas seda teha, on läbi hetkel eksisteeriva TAI koordinatsioonikogu. Eelnõu seletuskirjas toodud põhjendus punktis 3.2, et “Eelnõu ettevalmistamisel leiti siiski, et ametnike tasandil tegutsevat koordinatsioonikogu ei ole vaja seadusesse tuua” ei ava piisavalt põhjendust, miks eelnõus või seletuskirjas koordinatsioonikogu ei kajastata. Mõistame ka seisukohta, mille kohaselt ei pruugi TAI koordinatsioonikogu olla efektiivseim viis koordineerimiseks ning see sõltub viisist, kuidas valdkondlik ministeerium endas sisemiselt TA-tegevust korraldab, kuid teada on ka, et teadusnõunikud on tõstatanud korduvalt vajadust sõnastada kogu roll seaduse tasandil. Teeme ettepaneku seletuskirjas detailsemalt avada, miks koordinatsioonikogu on otsustatud eelnõust välja jätta ning selgitada, kuidas Haridus- ja Teadusministeerium plaanib edaspidi paremini siseriiklikult ministeeriumite teadus- ja arendustegevust koordineerida ja kas ning milline roll on TAI koordinatsioonikogul või sarnasel koostöövormil.
Oluline on § 7 lg 3 punkti 3 vaadata koosmõjus eelnõu § 7 lõikega 1, mis ütleb, et ministeerium kavandab ja viib ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas riigi ning valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilisi sihte ja terviklikku toimimist - mis viitab ministeeriumi vastutusele selle tegevuse osas. Sellele viitab ka eelnõu seletuskiri punkt 6.1.2: “Ministeeriumitevahelise TA korraldamine eeldab teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi töö mõningast ümberkorraldamist seoses lisatööülesannetega, seega on tegemist olulise muudatusega.“
Samuti tuleks seletuskirjas selgesõnaliselt välja tuua, et valdkondlikel ministeeriumitel peab säilima § 7 lõikes 2 välja toodud ülesannete täitmiseks ja oma valdkondlike ressursside kasutamiseks iseseisev otsustuspädevus.
Arvestatud.
Eelnõu koostajatel ei ole olnud eesmärki senist korraldust muuta ja viidatud punktiga ei anta HTMile võrreldes tänase olukorraga õigusi juurde. Kuna HTMi õigus kujundada riiklikku TA poliitikat ja korraldada riiklikku TA rahastamist ministeeriumite üleselt tuleneb VVSist, mitte TAIKSist, siis selle kooskõlastusele saadetud eelnõus eraldi ülesandena välja toomine täitis vaid õigusselguse eesmärki. Kuna see näib teistes ministeeriumites pigem segadust juurde tekitavat, oleme loobunud eelnõus ülesande eraldi väljatoomisest. Samuti oleme seletuskirjas selgemalt välja toonud, et HTM ei sekku ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse rahastamise konkreetsetesse valikutesse.
129.
Täiendada seletuskirja § 8 lõike 3 punkti 6 selgitustega.
Põhjendus: vastav punkt sätestab, et teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus "toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikat teadus- ja arendustegevuse kohta informatsiooni kogumise, säilitamise, kättesaadavaks tegemise ja analüüsimisega" - kas see tähendab, et teadus- ja arendustegevuse kulusid ja statistikat kogub edaspidi ETAg (mitte enam HTM)? Seletuskirjas ei ole seda uue ülesandena käsitletud ega ole ka avatud, mida sellealase info kogumise all silmas on peetud. Palume seletuskirjas täpsustada.
Arvestatud.
Muudatusi senises töökorralduses ei ole kavas teha.
130.
Täiendada § 13 lõiget 14 lauseosaga „kooskõlastades selle innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministeeriumiga“.
Põhjendus: tulenevalt § 17 lõikest 7 hakatakse äriühingust eraõiguslike teadus- ja arendusautustele asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust rahastama innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest. Kuna rahastuse aluseks on evalveerimine, peab MKMil kui rahastajal olema võimalus olla kursis evalveerimise protsessiga.
Mittearvestatud.
Teadus- ja arendustegevuse hindamise korraldamine on Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne. Hea õigusloome praktika kohaselt kooskõlastatakse eelnõud osapooltega, keda need puudutavad, selle täiendav reguleerimine seaduses ei ole vajalik. Mõistame MKMi muret seoses kohustusega maksta evalveeritud erasektori TA asutustele TA asutuse toetust, kuid see puudutab pigem asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise tingimusi ning korda, mis kehtestatakse VV määrusega.
131.
Täiendada § 15 lõiget 4 uue punktiga 2 „2) tagama, et tema läbiviidavad uuringud aitavad vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 10 kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.“.
Põhjendus: soolise võrdõiguslikkuse seaduses (§ 10) on haridus- ja teadusasutustele sätestatud nõue tagada, et nende "läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele". Seetõttu teeme ettepaneku selle nõude nähtavuse parandamiseks ja seeläbi rakendamise tõhustamiseks lisada viide sellele kohustusele ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusse.
Selgitame. Kuna antud nõue sisaldub juba soolise võrdõiguslikkuse seaduses, ei ole tarvidust seda antud seaduses uuesti kajastada.
132.
Täiendada § 16 lõiget 2 järgnevalt: lisada sõnade “soodustavad” ja “ühiskonna” vahele “majanduse ja”.
Põhjendus: kuigi majandus on osa ühiskonnast, annab selline sõnastus innovatsiooni riigieelarvelisele rahastamisele selge suunitluse panustada majanduse teadus- ja arendusintensiivsemaks muutumisse.
Arvestatud.
133.
Muuta § 16 lõike 3 punkti 5 järgnevalt: “ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine”. Muudatuse põhjendus on eelnevalt toodud.
Arvestatud osaliselt.
§ 20 lõike 3 punkti 5 (varem § 16) on lisatud sõna „innovatsiooni“. HTM ei pea õigeks asendada sõna „toetus“ sõnaga „toetamine“, kuna seletuskirja on täiendatud osaga, mis selgitab sõna “toetus“ kasutamist antud seaduse mõttes (vt kommentaar nr 114)
134.
Täiendada § 16 lõiget 4 lauseosaga „välja arvatud juhul, kui toetus on antud kooskõlas Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 või Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831.“
Põhjendus: § 16 lõige 4 kehtib ainult juhul, kui toetust antakse väljaspool riigiabi. Juhul kui toetus antakse kooskõlas riigiabireeglitega (üldise grupierandi määruse alusel), siis eristamine ei ole põhjendatud.
Arvestatud.
135.
Peatükki 5 lisada järelevalve õigused ka innovatsioonivaldkonna eest vastutava ministeeriumile.
Põhjendus: kuna Vabariigi Valitsuse seaduse alusel on innovatsioon MKMi vastutusalas ning TAIKSi eelnõu eesmärk on erinevalt seni kehtivast TAKSist reguleerida ka innovatsiooni, siis peab innovatsioonitegevuste osas järelevalve tegemise õigus olema TAIKSis määratud ka MKMile.
Selgitame. TAIKS nõuete täitmise osas teostab järelevalvet HTM, kelle pädevuses seaduse väljatöötamine on. MKM saab teostada riiklikku järelevalvet enda poolt väljatöötatud rahastamismeetmete üle.
136.
Täiendada § 23 lõikega 4 järgmises sõnastuses „Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele üleminekul tagab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium äriühinguna tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste rahastamise kogumaht kolme aasta jooksul üleminekule eelneva kolme aasta keskmise mahus ulatuses, mis eraldati baasfinantseeringuna äriühinguna tegutsevatele eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustel.“.
Põhjendus: eelnõu koostamisel on olnud äriühinguna tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste üheks suurimaks hirmuks ebaselgus edasise rahastuse ja selle mahu osas. Arvestades, et tegu on üpris suure ja põhimõttelise muudatusega, on asjakohane ka seda ülemineku sätetes kajasta, eriti kui sarnane säte on ka rahvusteaduste rahastamise osas.
Selgitame. § 23 lõikes 2 on sätestatud üksnes asutuste osakaal asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahust. Antud loogikast lähtudes ei saa ka eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele garanteerida antava toetuse mahtu, vaid üksnes osakaalu neile eraldatavast asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse kogusummast. HTMil ei ole kavatsust vähendada ebaõiglaselt erasektori TA asutuste rahastust, samas ei saa riigieelarve olukorda arvestades kellelegi tagada toetust senises mahus.

Mõistame erasektori asutuste ebakindlust, kuid rahvusteaduste puhul on tegemist teise olukorraga. Ilma sellises sõnastuses üleminekusätteta väheneks rahvusteaduste rahastus tehnilistel põhjustel ja osapoolte tahtest sõltumata.
137.
Eelnõud läbiv ettepanek on TAI süsteemi osapoolte puhul kasutada nende juriidilisi nimetusi.
Põhjendus: TAI süsteemi osapooled on eelnõus ebaühtlaselt kajastatud, mis raskendab eelnõu lugemist ja arusaadavust: osadel juhtudel on kirjutatud selgelt välja osapoole nimetus – nt Teaduse Akadeemia või Riigikantselei, teistel juhtudel on kasutatud umbmäärast nimetust, nt: Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus (selle asemel, et kirjutada Eesti Teadusagentuur). Ettepanek on kajastada osapoolte nimetusi ühetaoliselt läbi eelnõu (nt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Eesti Teadusagentuur, EAS/Kredex ühendasutus). Kui ka osapoolte juriidilised nimetused muutuvad, siis kehtib õiguslik järjepidevus.
Mittearvestatud.
Justiitsministeerium on seisukohal, et normide tulevikukindluse tagamiseks ei või asutuste nimesid seaduses kasutada (vt ka ettepanek 187).
138.
Seletuskirjas täiendada mõjuanalüüsi punkti 6.6.
Põhjendus: seletuskirja mõjuanalüüsi punktis 6.6 tuuakse välja mõju avaliku sektori töökoormusele, nentides, et avaliku sektori töökoormust mõjutavad kavandatavad muudatused vähesel määral. Ometi on eelnõus märgitud, et ministeeriumitel tekivad lisakohustused seoses teadus- ja arendustegevuse aruandlusega, mida ei ole täpsemalt avatud. Lisaks suureneb töökoormus MKMis seoses äriühingutest eraõiguslike TA-asutuste rahastuse korraldamisega. Samuti, uut tüüpi koordinatsioonilahendused võivad tekitada lisakohustusi. Seega ei saa mõjuanalüüsi hinnangut lugeda kohaseks ning ettepanek on see põhjalikumalt lahti kirjutada ning erinevate uute ülesannete valguses läbi hinnata.
Arvestatud.
139.
§ 2 punkt 4 eemaldada lauseosa „või mis on läbinud institutsionaalse akrediteerimise vastavalt § 13 lõikes 5 sätestatule“.
Põhjendus: varasemalt on Haridus- ja Teadusministeerium selgitanud, et kõik asutused peavad läbima evalveerimise vähemalt ühe korra, seega „või“ on antud juhul eksitav. Kuna § 13 lõige 10 ütleb, et see otsus jääb kehtima, siis pole kogu lauseosa üldse vaja.
Selgitame. § 15 lg 2 (eelmises versioonis § 13 lg 5) sätestab, et ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevuse välishindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise raames, viidates sellega, et see säte puudutab ainult evalveeritud asutusi, kelle evalveeritud staatus institutsionaalse akrediteerimise läbimisel pikeneb. Seega nimetatud lauseosa pigem täiendab, et mõeldakse mitte ainult evalveeritud asutusi, vaid ka neid, kelle puhul evalveerimise otsus jääb kehtima akrediteerimise positiivse tulemuse tõttu.
140.
Muuta § 2 punkt 10 sõnastust.
Põhjendus: punkti sõnastusest võib välja lugeda, et teadus- ja arendusasutuste alla kuuluvad ka ülikoolid ja evalveeritud kõrgkoolid, samas eelnõus läbivalt neid eristatakse. Seega üks võimalus on lisada lause osa „välja arvatud ülikoolid ja evalveeritud kõrgkoolid“. Kui siiski on mõeldud, et teadus- ja arendusasutuste alla kuuluvad ka ülikoolid ja evalveeritud kõrgkoolid, peaks seaduses läbivalt eristuse kaotama seal, kus teadus- ja arendusasutuste all peetakse silmi kõiki, kasutada mõistet „teadus- ja arendusasutus“ ning kui soov eristada, siis kasutada mõistet „ülikool“, „evalveeritud kõrgkool“ ning „teadus- ja arendusasutused välja arvatud ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid“. Tegu on küll tehnilise punktiga, aga seadust lugedes peab olema arusaadav, mida on mõeldud, eriti nii keskse mõiste, kui „teadus- ja arendusasutus“, all silmas.
Arvestatud.
141.
Sõnastada § 7 lõige 2 järgmiselt: „Ministeerium valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni elluviimisel:“
Põhjendus: lugedes seaduse § 7 lõige 1 ja 2, võib neid punkte tõlgendada justkui, et mõned punktid (n: punkt 5) kehtivad ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika rakendamisel. Samas seletuskiri selgelt toodud, et § 7 lõige 2 seotud ministeeriumite valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga.
Arvestatud.
142.
§ 7 lõike 6 punkti 4 sõnastust muuta järgmiselt: „korraldab äriühinguna tegutseva eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse rahastamist riigieelarvest vastavalt käesoleva seaduse §-s 17 sätestatule;“.
Põhjendus: ühtlustada eelnõu tekstis mõisteid.
Arvestatud.
143.
Muuta § 13 lõike 5 sõnastust, lisades ette lauseosa „Varasemalt evalveeritud“. Põhjendus sama nagu § 2 punkti 4 puhul st institutsionaalne akrediteerimine saab asendada evalveerimist vaid juhul, kui asutus on varasemalt mingil hetkel evalveerimise läbinud.
Selgitame. „Evalveeritud“ ja „varasemalt evalveeritud“ on antud juhul sama tähendusega.
144.
§ 17 lõikes 9 lisada lauseosa „Teadus- ja arendustegevuse toetuse“ ette sõna „Asutuse“. Tegu on läbiva veaga antud paragrahvis.
Arvestatud.
145.
§ 23 lõikes 3 asendada sõna „Tegevustoetusele“ lauseosaga „Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele“.
Põhjendus: arvatavasti on sisse jäänud vana viide tegevustoetusele, mille uus nimetus on asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus“.
Arvestatud.
Rektorite Nõukogu
146.
Ülikoolidele teeb muret, et TAIKSiga ei astuta ülikoolide tervikliku rahastusmudeli võimalikkuse suunas ühtegi sisulist sammu. Samal ajal muudetakse senine baasfinantseerimise instrument bürokraatlikumaks ning kaotatakse teaduses ainus riskide maandamist, vaba teadust ja ülikoolide autonoomiat toetav rahastusmeede. Kehtiv baasfinantseerimise instrument on sisuliselt ainus riskide maandamist võimaldav instrument Eesti teadussüsteemis. Selle osa varieerub ülikoolide tuludes 1%st EMTAS kuni ligikaudu 9%ni Tallinna Tehnikaülikoolis, keskmiselt 8%. Teadus- ja õppetegevuse tulud on mitmes suures ülikoolis ligikaudu pooleks, mistõttu ei moodusta baasfinantseerimine üheski ülikoolis enam kui 20% teaduse tuludest. See on projektipõhise rahastamise tasakaalustamiseks väike juba praegu, samal ajal kui rahastajate tekitatud surve baasfinantseerimisele on oluliselt kasvanud. Kasvanud on projektide omafinantseeringu protsent ning lisandunud on abikõlbmatuid kulusid, sh abikõlbmatu käibemaks, tõukoefondide meetmetes siseriiklike lähetuste kulud jmt. Kui TAIKSi § 17 alusel seatakse asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele veel täiendavad tingimused ja kohustused, kitsendatakse sellega ülikoolide valikuvabadust tulemuste saavutamiseks tehtavate tegevuste osas. See ei aita projektipõhise rahastuse riske maandada, vaid toetus muutub ise projektipõhiseks ning seega pigem sihttoetusega sarnaseks. Tekib olukord, kus ülikoolidele ei jää ühtegi teadustegevuse toetusmeedet, mis oleks kooskõlas ülikoolide autonoomia põhimõtetega. Arvestades, et rahastussüsteem ei muutu ülikoolide tegevusi arvestades terviklikumaks, palub Rektorite Nõukogu seda mitte muuta ka bürokraatlikumaks. Teeme ettepaneku jätta tegevustoetuse osast välja täiendavate kohustuste ja kokkulepete sõlmimine ning siduda need pigem sihttoetuste instrumendiga. Viimane ongi oma olemuselt kokkulepe mingi kindla tegevuse või tulemuse saavutamisega.
Mittearvestatud.
1) Nõustume, et ülikoolide rahastamise jagunemine erinevate instrumentide vahel on muutunud nende arengut takistavaks. Oleme HTMis probleemist teadlikud ja astumas samme, et käivitada arutelud ülikoolide terviklikuma rahastamismudelini jõudmiseks. Samas ei saa uut lahendust rakendada kiirustades ja sisulise mõjuanalüüsita. Käesoleva eelnõu ettevalmistus on kestnud pea neli aastat ning selle uuesti ootele jätmine tähendaks ka teiste süsteemi arengute takistavate lahenduste edasilükkamist. Seetõttu peame kujunenud olukorras otstarbekaks minna eelnõuga edasi ja seda täiendada siis, kui terviklikuma lahenduse osas on jõutud laiapõhjalise kokkuleppeni.
2) Senises rahastamise korralduses on riigil küll kohustus rahastada teadus- ja arendustegevust, kuid on puudunud hoovad, et tagada teadus- ja arendustegevuse baasvõimekuste jätkumine ühiskonna ja majanduse jaoks kriitilistes valdkondades. Oleme eelnõu vastavat punkti (uues redaktsioonis § 21 lg 12) täiendanud asendades sõna „kohustused“ sõnaga „tingimused“ väljendamaks paremini mõtet, et muudatuse eesmärk ei ole panna lepinguga ülikoolidele uusi täiendavaid kohustusi, vaid seada tingimusi olemasolevate tegevuste ulatuses. Näiteks võib selliseks tingimuseks olla tagada teadustöö jätkumine minimaalses mahus ühiskonnale kriitilises valdkonnas, kus asutus Eestis ainsana tegutseb. Nõustume, et uute suundade arendamise ülesande andmisel on tegemist sihttoetusega, kus kohustusega peab kaasnema täiendav rahastus. Oleme selles osas täiendanud ka seletuskirja. Säte ei ole vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse § 38 sätestab, et ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Ühelt poolt peab ülikoolil ja teadusasutusel olema avar enesekorraldusõigus, mis kaitseks neid riigi liigse sekkumise eest. Teiselt poolt saab riik piirata ülikoolide ja teadusasutuste autonoomiat seaduse alusel, näiteks määrata kindlaks rahastamisprioriteedid ning teadus- ja arendustegevuse olemasolu riigi majanduse ja teiste valdkondade seisukohalt olulistes valdkondades.
147.
Neljanda peatüki pealkiri on teaduse- ja innovatsiooni rahastamine, aga innovatsiooni rahastuse kohta ei ole peatüki sees midagi öeldud. Senise innovatsioonitoetuse asemel on nüüd sätestatud ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetus, mis eeldatavasti oma olemuselt on siiski jätkuvalt innovatsioonitoetus. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni reguleerimise koondamine ühe seaduse alla ei peaks tähendama, et hägustame arusaama teadus- ja arendustegevusest, selle rahastamisest ja eesmärkidest. Samuti on kõnealuse muudatuse tulemusena oluliselt avardunud ettevõtjatele suunatud TA rahastusvõimalused, sellal kui avalik-õiguslikele ja riigi TA-asutustele on need hoopis kitsenenud. Teeme ettepaneku taastada TAIKSi eelmises versioonis sisaldunud innovatsioonitoetuse instrument, mis oleks avatud kõigile TA-asutustele innovatsiooniks TAIKSi tähenduses.
Arvestatud osaliselt.
Oleme muutnud osade rahastusinstrumentide nimetusi nii, et need hõlmaksid ka innovatsiooni toetamist. Lisaks on eelnõus sätestatud, et teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni on võimalik rahastada muudel õigusaktidest tulenevatel alustel. Eelmises versioonis terminina kasutatud innovatsioonitoetus oli sisult avatud samale sihtrühmale (ettevõtetele), selles osas muudatusi ei ole tehtud. Täiesti uue meetme loomiseks puudub hetkel laiapõhjaline kokkulepe.
148.
Teeme ettepaneku loobuda ülikoolide teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamisel korralisest evalveerimisest ja evalveerimise sõna kasutamisest, muutes ka kõrgharidusseaduse § 20 lõikeid 1 ja 3, milles on käsitletud teadus- ja arendustegevuse evalveerimist. Doktoriõppe läbiviimine on avalik-õiguslike ülikoolide iseenesestmõistetav ülesanne. Kõrgharidusseaduse § 20 lõikes 1 on sätestatud, et ülikool on õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, millele on käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras antud õppeõigus kõrgharidustaseme kolmel astmel. Kui TAIKSis on sätestatud, et ülikoolide teadus- ja arendustegevuse hindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise kaudu, siis on võimalik doktoriõppe kvaliteedi tagamiseks vajalikud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad kokku leppida institutsionaalse akrediteerimise tingimustes. Ülikoolide akadeemilise tegevusega seotud töörühmi hinnatakse projektipõhise rahastuse tõttu teadus- ja arendustegevuse valdkondade lõikes ka praegu järjepidevalt. Institutsionaalse akrediteerimise protsessi on võimalik sisse viia Frascati kuue valdkonna teaduse taset mõõtvad kvantitatiivsed (ja vajadusel kvalitatiivsed) näitajad ning tagada nende regulaarne seire ja hindamine. Ülikoolide soov teaduse evalveerimise integreerimiseks IA sisse ei tulene soovist mitte hinnatud saada, vaid soovist topelt hindamist vältida. Ettevõtetel ja riigi teadusasutustel ei ole IA kohustust, millega evalveerimist ühendada. Eelnõust jääb mulje, et vormiline integreerimine justkui tehakse, aga sisuliselt jääb ülikoolidele ikka võimalik kohustus nii tänases mõistes korraliseks kui ka sihtevalveerimiseks (mida TAIKSi kavandis nimetatakse temaatiliseks evalveerimiseks). Ettepanek on lisada ka kõrgharidusseadusesse TAIKSiga analoogne määratlus, et IA on ka valdkondlik teadus- ja arendustegevuse hindamine. Ühtne arusaam peab olema selles, et Frascati kuues valdkonnas korralist evalveerimist enam ei ülikoolides ei toimu – see ei tohi olla varjatud kujul temaatilise hindamise all. Vastasel juhul on oht, et halduskoormus läheb veel suuremaks. Ülikoolide puhul on ettepanek võimaldada paindlikum üleminek uuele süsteemile nt nii, et lähema kolme aasta jooksul toimuvate institutsionaalsete akrediteerimiste puhul veel uus hindamise loogika ei rakendu ning praegu toimuva korralise evalveerimise positiivne tulemus kehtib nende ülikoolide puhul kuni 10 aastat ehk kuni järgmise IA toimumiseni. IA järgmise perioodi ettevalmistamiseks on kokku pandud töörühm, kus on võimalik kogu hindamise raamistik välja töötada.
Arvestatud osaliselt.
1) Eelnõud koostades oleme lähtunud ülikoolide soovist vähendada hindamistega seotud halduskoormust, mistõttu toimubki evalveeritud ülikoolide teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamine edaspidi institutsionaalse akrediteerimise raames. Evalveeritud asutuse staatus säilib, kui kõrgkool läbib institutsionaalse akrediteerimise ning sellega on täidetud ka doktoriõppe läbiviimise eeltingimus. Teadus- ja arendustegevuse hindamise tingimused institutsionaalse akrediteerimise raames vaadatakse sellega seoses üle. IA raamistiku muutmisel on võimalik teadus- ja arendustegevuse hindamise aspekti ka paremini arvestada.
2) Temaatiline hindamine ei ole üheski osas mõeldud asendama praegust korralist evalveerimist, selguse suurendamiseks oleme täiendanud seletuskirja. Temaatiline hindamine on instrument poliitikate planeerimiseks ja selle tulemusel ei tehta otsuseid, kas asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkond evalveerida positiivselt või negatiivselt.
3) Ülikoolide teadus- ja arendustegevuse hindamine projektipõhise rahastuse raames ei ole siiski piisav, kuna selle käigus hinnatakse konkreetset uurimisrühma ja uurimisrühma poolt esitatud uurimisprojekti kvaliteeti, mitte asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkonda tervikuna.
4) Evalveerimise positiivse otsuse kehtivuse oluline pikendamine ainult ülikoolide jaoks vajab laiapõhjalisemat arutelu ja analüüsi, mida seni ei ole tehtud, kuna ettepanek on uus.
Andmekaitse Inspektsioon
149.
Eelnõu § 11 lg 4 kohaselt säilitatakse Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) andmeid alaliselt, kui andmekogu põhimääruses ei ole sätestatud andmete lõikes piiranguid. ETIS-e põhimääruse § 6 lg-te 2 ja 3 kohaselt säilitatakse isikuandmeid alaliselt v.a. isiku kontaktandmed, mida säilitatakse 5 aastat pärast isiku surma. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu põhjendusi isikuandmete säilitamise pikkuse kohta ehk miks on vajalik isikuandmeid säilitada alaliselt ning miks kontaktandmeid on vajalik säilitada just 5 aastat pärast isiku surma.
Arvestatud.
Oleme täiendanud seletuskirja.
150.
Eelnõu § 11 lg 7 p 1 kohaselt sätestatakse ETIS-e põhimääruses vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded, kuid põhimäärusest neid ülesandeid ei nähtu. Samuti ei nähtu ETIS-e põhimäärusest, milliseid logiandmeid säilitatakse.
Rakendusakti ettevalmistamine toimub paralleelselt eelnõu ettevalmistamisega ning sellesse protsessi kaasatakse vajalikud osapooled.
151.
Eelnõu § 12 sätestab teaduseetika komitee loomise. Hetkel ei ole selge, kas ja kuidas on sätte loomisel arvestatud isikuandmete kaitse seaduse § 6 regulatsiooniga. Kas eelnõu § 12 eesmärk on täpsustada IKS §-s 6 nimetatud eetikakomitee regulatsiooni või on eelnõuga mõeldud midagi täiendavat. Samas, kui eetikakomiteed on hetkel õigusruumis suhteliselt reguleerimata (kes võib asutada, millised on ülesanded ja pädevused jne) ja eelnõu § 12 mõte on seda teha, siis paraku ei too see selgust, kuidas komitee asutamine toimub, millised on täpsed ülesanded ja pädevused jne. Samuti ei näi olevat hinnatud, kas TAIKSi jõustumine võiks tuua kaasa ka vajaduse IKSi muutmiseks. Inspektsiooni hinnangul vajab nimetatud küsimus veel täiendavat analüüsi.
Arvestatud.
Eelnõud §26 on täiendatud sätetega, et teaduseetika komitee moodustab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus (lõige 2) ning et institutsionaalse eetikakomitee moodustab evalveeritud teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool. Eelnõuga ei ole kavas muuta ega täpsustada isikuandmete kaitse seaduse (IKS) regulatsiooni.
Teaduseetika puhul oleme välja töötanud paindliku regulatsiooni, mille puhul on asutusel võimalik otsustada, kuidas oma asutuse teadusuuringute eetilisuse hindamine korraldatakse. Asutusel on võimalik moodustada institutsionaalne eetikakomitee või suunata uuringud teaduseetika komiteesse. Kuna isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikes 4 ei ole täpsustatud, millised eetikakomiteed saavad täita asjaomase valdkonna eetikakomitee rolli, siis võivad seda rolli täita nii institutsionaalsed eetikakomiteed kui ka teaduseetika komitee (vastava pädevuse olemasolul). Vastav selgitus on lisatud seletuskirja. Juhul, kui Andmekaitse Inspektsioon või Justiitsministeerium peab vajalikuks täpsustada, millised eetikakomiteed saavad olla valdkonna eetikakomiteed IKS-i tähenduses, tuleks selleks muuta või täpsustada isikuandmete kaitse seaduse regulatsiooni.
Kaubandus-Tööstuskoda
152.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Haridus- ja Teadusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu kohta, millega uuendatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korraldamise, kvaliteedi tagamise, rahastamise ja järelevalve aluseid. Kaubanduskoda toetab, et eelnõu kohaselt saavad era- ning avalikõiguslikud teadus- ja arendustegevuse asutused toetust samadel tingimustel. Kaubanduskojal ei ole hetkel täiendavaid kommentaare ja tähelepanekuid eelnõu kohta.
Teadmiseks võetud.
Rahandusministeerium
153.
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine (eelnõu 2. peatükk) Eelnõu seletuskiri teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) riikliku korraldamise muudatusettepanekute kohta toob välja, et eelnõus tehtud muudatused toetavad TAI süsteemi juhtimise senisest suuremat sidusust ja koordineeritust. Süsteemi osaliste vastutus ja ülesanded moodustavad seaduse vaates ühtse terviku. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et TAI riikliku korraldamise osaliste all mõeldakse asutusi ja institutsioone ning kogusid, kes suunavad ja rakendavad TAI poliitikat, samuti korraldavad TAI tegevusi. Haridus- ja Teadusministeerium on TAI süsteemi osapooltena2 välja toonud Vabariigi Valitsuse koos Riigikoguga, Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN), teaduspoliitika komisjoni (TPK), ministeeriumid, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri; Eesti Teadusinfosüsteemi; Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, Teadus-arendustegevuse ning innovatsiooni koordinatsioonikogu.
Eelnõus on sisse kirjutatud kõik teadussüsteemi osapooled, välja arvatud teadus-arendustegevuse ning innovatsiooni koordinatsioonikogu, mis tekitab tegelikult olukorra, kus kõikidel ministeeriumitel ei ole võrdset võimalust osaleda TAI poliitika kujundamise elluviimisel ja kaasarääkimisel. Praegune seadus on kaldu teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi huvide poole. Eelnõus välja toodud rollid on ebaselged ja/või kattuvad. Vastavalt haridus- ja teadusministri käskkirjale 2.11.2021 nr 1.1-2/21/300 „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koordinatsioonikogu moodustamine ja selle töökorra kinnitamine“ on teadus- arendustegevuse ning innovatsiooni koordinatsioonikogu (edaspidi TAI koordinatsioonikogu) haridus- ja teadusministri nõuandev kogu, mille ülesandeks koordineerida ministeeriumite ja ministeeriumite ülest teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikat. TAI koordinatsioonikogul on õigus esitada ettepanekuid ja tõstatada küsimusi nii TAIE juhtkomisjonile kui TAN-ile arutamiseks3 lisaks tuuakse käskkirjas välja, et koordinatsioonikogul on õigus teha ettepanekuid ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarveliste vahendite jagunemise kohta haridus- ja teadusministrile. TAI koordinatsioonikogusse kuuluvad täna suuresti ministeeriumite teadusnõunikud, kelle rolli pole eelnõus kuidagi välja toodud, kuid kelle ülesanne on planeerida ja ellu viia oma ministeeriumite valitsemisala tarvilikku teadus-arendustegevust. Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt ministeerium kavandab ja viib ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas riigi ning valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilisi sihte ja terviklikku toimimist. Sellest tulenevalt on nii ministeeriumitel kui ka TAI koordinatsioonikogul TAI süsteemis kanda üsna oluline roll ning sellest tulenevalt peab olema ka selge, kuidas on ministeeriumid TAI süsteemi juhtimisprotsessi kaasatud. TAI koordinatsioonikogu pole mainitud ka täna kehtivas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses4 (TAKS). Kuigi TAI koordinatsioonikogu tänane käskkiri on andnud sellele üsna olulise rolli ja vastutuse ning töökord ütleb, et TAI koordinatsioonikogu võtab oma pädevuse piires vastu nõuandva iseloomuga otsuseid konsensuslikult, siis tegelikkuses pole selline TAI koordinatsioonikogu formaat realiseerunud, sellel ei ole taolist mõjuvõimu, ministeeriumite teadusnõunike tagasiside ei jõua kogust edasi, ei toimu otsustamisi ning ammugi ei ole tekkinud konsensust. Enamasti jõuavad TAI koordinatsioonikogusse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja töötatud lahendused juba üsna lõppfaasis. Ministeeriumid tunnevad, et nende arvamustega ei arvestata ning puudub võimalus viia teemasid TAIE juhtkomisjoni või TANi. Ministeeriumite teadusnõunikud on korduvalt tõstatanud TAI koordinatsioonikogu kohtumistel, et kogu roll tuleks seaduse tasandil sõnastada. Seda tagasisidet pole seletuskirjas kajastatud ning võib hoopis välja lugeda, et eelnõu ettevalmistamisel leiti siiski, et ametnike tasandil tegutsevat koordinatsioonikogu ei ole vaja seadusesse tuua.
Tänases TAI süsteemis ja kehtiva käskkirja alusel peaks olema TAI koordinatsioonikogu koht, kus valdkondlikel ministeeriumitel on võimalus kaasa rääkida riikliku teadmistepõhise poliitika kujundamises ja suunamises, kus tekivad üleriigilised suuremad teadusprojektid. Selle kogu jätkuvalt seadustamata jätmine loob olukorra, kus teadusnõunikud viivad küll oma ministeeriumide seisukohad kogusse, kuid nendega ei arvestata, kuna kogul puudub selge roll TAI süsteemis ning selle ümberkujundamine on otseselt vaid HTMi pädevuses. Täiendavat segadust rollides tekitab ka eelnõu § 8 lõike 3 punkt 4, mis määratleb ära Eesti Teadusagentuuri (ETAG) rolli. Punkti 4 kohaselt nõustab ETAG ministeeriume ja nende asutusi ministeeriumi valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse kavandamisel ja korraldab vajadusel selle elluviimist. ETAGil on oma olemuselt rakendusüksus ning neil puudub valitsemisalale tarviliku teadus-arendustegevuse kavandamiseks vajalik pädevus, lisaks ei saa olla sihtasutus poliitika kujundaja. Seda enam, et eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt on valitsemisalade tarviliku TA kavandamine ja elluviimine ministeeriumite ülesanne ja selleks on ministeeriumites tööl teadusnõunikud. Eelnõus ei tohiks olla kattuvaid ja ebaselgeid ülesandeid, mistõttu on ettepanek eelnõus siiski ETAGile mitte panna ülesandeks valitsemisalade tarviliku TA kavandamist. TAI koordinatsioonikogu rolli sissetoomine on vajalik ka seetõttu, et seadusemuudatus näeb, ette suuremat koordinatsioonirolli Haridus- ja Teadusministeeriumile. Eelnõu § 7 lõikes 3 käsitletakse TA tegevuse eest vastutava ministeeriumi ülesandeid TA tegevuse valdkonnas. Lisatud on uus punkt 3, mis ütleb, et Haridus- ja Teadusministeerium koordineerib ministeeriumite teadus- ja arendustegevust, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest. Mõistame, et seaduse tasandil ei ole otstarbekas detailselt reguleerida nõuandvaid kogusid, kuid hetkel eelnõu ei anna objektiivset pilti riiklikust teadus- ja arendustegevuse korraldusest. Tervikliku ülevaateta on võimalikud dubleerimised nii tegevustes kui isikkoosseisudes
Arvestatud osaliselt.
1) Õigusloome hea praktika kohaselt täitevvõimu siseseid, ametnikest koosnevaid nõuandvaid ja koordineerivaid kogusid seaduse tasemel ei reguleerita. Eelnõu menetluse käigus jäi Justiitsministeerium seisukohale, et selle lisamine seadusesse ei ole põhjendatud. Vastavalt VVSile võib minister oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada täiendavalt nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra. TAI koordinatsioonikogu roll on seetõttu toodud seletuskirja tasemel.
2) HTMi teistest ministeeriumitest suurem roll riikliku teaduspoliitika kujundamisel ja TA rahastamise korraldamisel tuleneb VVSist, mitte käesolevast eelnõust. Nii nagu Rahandusministeerium kavandab eelarvepoliitikat ja Justiitsministeerium õigusloomet, kujundab HTM VVSi kohaselt teaduspoliitikat terviklikult ja valdkondade üleselt. Selles osas HTMi volitusi eelnõuga ei muudeta. Koordineerimise rolli kooskõlastusele saadetud eelnõus eraldi ülesandena välja toomine täitis vaid õigusselguse eesmärki. Kuna see näib teistes ministeeriumites pigem segadust juurde tekitavat, oleme loobunud eelnõus ülesande eraldi väljatoomisest. Samuti oleme seletuskirjas selgemalt välja toonud, et HTM ei sekku ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse rahastamise konkreetsetesse valikutesse.
3) Muutsime eelnõu ja seletuskirja täpsustades ETAGi rolli. Kavandamise all oli siin silmas peetud eelkõige seda, et rakendusüksus saab pakkuda kompetentsi valdkondliku TA rahastamise korraldamise kavandamisel ja elluviimisel. ETAG ei hakka sekkuma teadus- ja arendustegevuse sisusse, kuid saab pakkuda tuge ja nõu selles osas, missuguste meetmete kaudu ja millisel viisil korraldada valdkondliku TA rahastamine nii, et see kõige paremini täidaks soovitud eesmärke.

154.
Eelnõu ei too selgust, mida hõlmab Haridus- ja Teadusministeeriumi koordineeriv roll ning millises töövormis seda koordineerimist tehakse ja kes on koordineerimisse kaasatud. Kui koordineerimise läbiviimiseks on mõeldud TAI koordinatsioonikogu ning seda plaanitakse reformida, siis pole täna selgust, milline on selle kogu roll TAI juhtimissüsteemis ja millised on tema õigused ning vastutus. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et koordineerimise eesmärk on tagada TAI süsteemi terviklik toimimine ja areng, siduda ministeeriumite TA tugevamalt riigi strateegiliste sihtidega, tõhustada ministeeriumite koostööd TA kavandamisel ja rakendamisel ning parandada ametnike oskust kaasata poliitikakujundamisse teadust ja teadlasi. Kui eelnõu § 7 lõike 3 punkt 3 annab HTMile ülesande koordineerida ministeeriumite teadusja arendustegevust, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest, siis eelnõu § 7 lõige 1 ütleb, et ministeerium kavandab ja viib ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas riigi ning valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilisi sihte ja terviklikku toimimist. Siinkohal on oluline välja tuua, et ministeeriumite valitsemisala poliitika eesmärgid panustavad riiklikutesse strateegilistesse sihtidesse. TAI tegevuskavad toetavad ministeeriumide programmide täitmist. Arusaamatuks jääb, kas HTMi koordineeriv roll tähendab lisaks ka valitsemisala poliitika eesmärkide täitmiseks vajaliku TA kujundamisse sekkumist (nt et HTM otsustab ka, kuidas ja milliseid 4 valdkondi võivad ministeeriumid rahastada) või puudutab see vaid riigiüleseid rahastusinstrumente, Eesti riigi osalemist rahvusvahelises partnerluses. On oluline välja tuua, et ministeeriumitel peaks säilima võimalus täita eelnõu § 7 lõikes 2 välja toodud ülesandeid ja sellest tulenevalt tuleb säilitada neile selleks vajalik otsustuspädevus (vastasel korral on sätte sisu tühine). 2021. aasta alguses Teadus- ja Arendusnõukogu tellimusel valminud raportis „Teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni strateegiline juhtimine ja Teadus- ja Arendusnõukogu roll selles“ soovitab Teadus- ja Arendusnõukogu mõju suurendamiseks keskenduda strateegilistele küsimustele, vältida sekkumist ministeeriumide otsustuspädevusse ning tagada arutelupunktide kvaliteetsem ja aegsam ettevalmistamine, sh ad hoc töörühmade moodustamise toel. Eelnõus toodud muudatused seda ei taga. 5. juunil k.a. toimunud Eesti Teadusagentuuri poolt korraldatud teadusnõunike kohtumise järgselt on edastatud teadusnõunikele 11.06.2024 e-kirja teel selgitus HTMi koordineeriva rolli kohta, mis tõdeb, et TAIKS nii täpselt ministeeriumite valitsemisalade tarviliku TA koordineerimise aspekte välja ei too. Samuti toodi välja, et suuri muudatusi võrreldes varasemaga pole ning põhilised HTM-i ülesanded on jäänud samaks. Lisandunud on 4. aprillil 2024 Vabariigi Valitsuse antud ülesanne töötada koostöös teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga välja nelja-aastaste TAI tegevuskavade planeerimise ja hindamise põhimõtted.
E-kirja kohaselt on HTMi ülesanded valdkondliku TA koordineerimisel on järgmised: 1. valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise meetme elluviimine (RITA+), sh strateegiliste interdistsiplinaarsete valdkonnaüleste rakendusuuringute toetamine ning ministeeriumite ja erialaliitude teadus- ja arendustegevuse võimekuse tugevdamine; 2. teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koordinatsioonikogu tegevuse juhtimine ja toetamine; 3. ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse rahastamise ja kavandatavate tegevuste vastavuse hindamine Frascati nõuetele, sh RES-i ja RE protsessi käigus koostöös Rahandusministeeriumiga; 4. ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse aruannete (sh toetatud TA tegevused ja nende rahastamine) koondamine ja koondaruande esitamine TAN-ile ja VV-le; 5. ministeeriumite rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse koostöös osalemise ja selle rahastamise kohta info koondamine ja koondaruande esitamine TAN-ile ja VV-le; 6. koondatud info põhjal riigieelarvest rahastatud TA tegevuse kohta andmete esitamine Statistikaametile; 7. UUS! töötada koostöös teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga välja nelja-aastaste teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) tegevuskavade planeerimise ja hindamise põhimõtted. Eelnõu mõjuanalüüs väidab aga vastupidist – rõhutab muudatusega seoses HTMi suuremat rolli ning töökoormust ning toob HTMi senise rolli välja väiksemalt (nt pole mainitud aastal 2021 algatatud TAI koordinatsioonikogu): ministeeriumite vahelise TA korraldamine eeldab teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi töö mõningast ümberkorraldamist seoses lisatööülesannetega, seega on tegemist olulise muudatusega. Praegu on ministeeriumite TA koordineerimine teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi ülesanne vaid osaliselt, s.t ministeeriumi roll piirdub peamiselt andmete kogumisega kõikidelt ministeeriumitelt nende haldusalas tehtava teadus- ja arendustegevuse kohta ning osalemisega seni mitteformaalses teadusnõunike võrgustikus. Koordineeriv roll tähendab süsteemset tegevust ja vastava ressursi eraldamist selleks tegevuseks. Juhul, kui TAI koordinatsioonikogu oleks välja toodud ka seaduses, eeldaks see ka TAI koordinatsioonikogu kohta (koosseis, ülesanded, pädevus) vastavate alamaktide koostamist. See tagaks omakorda läbipaistvuse, selgema ülevaate nii Haridus- ja Teadusministeeriumi rollist ministeeriumite TA koordineerimisel, TAI juhtimissüsteemi tervikust ning võimaldaks tagada tasakaalustatud lahenduse ning võimaluse kõikidel TAIE süsteemi osalistel võrdselt kaasa rääkida TAI poliitika kujundamises. Täna ei ole selge, mis roll ja vastutus saab olema mitteformaalsel TAI koordinatsioonikogul ja keda sinna kaasatakse, millisel määral ja kas jääb üldse alles ministeeriumite teadusnõunike roll. Kuna TAI rahastamine on seotud SKPga ning lisavahendite eraldamine toimub kindla valemi alusel, milles on suur roll ka valdkondlikel ministeeriumitel, leiab Rahandusministeerium, et valdkondliku TAI rahastamise planeerimise, sihtotstarbelise kasutuse ja tulemuslikkuse saavutamiseks on oluline TAI koordinatsioonikogu seaduses välja toomine, mis suunaks ja kohustaks ministeeriume oma ülesandeid eesmärgipäraselt täitma ning selleks eraldatud eelarvevahendeid otstarbekohaselt kasutama. Eelnõu mõjuanalüüsis on välja toodud, et kogude roll TAI riiklikul korraldamisel on selgemalt piiritletud. Olemasolevate kogude asemel sätestatakse seaduses kaks uut kogu - Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu ning Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon.
Arvestatud osaliselt.
1) Eelnõu koostajatel ei ole olnud eesmärki senist korraldust muuta ja viidatud punktiga ei anta HTMile võrreldes tänase olukorraga õigusi juurde. Kuna HTMi õigus kujundada riiklikku TA poliitikat ja korraldada riiklikku TA rahastamist ministeeriumite üleselt tuleneb VVSist, mitte TAIKSist, siis selle kooskõlastusele saadetud eelnõus eraldi ülesandena välja toomine täitis vaid õigusselguse eesmärki. Kuna see näib teistes ministeeriumites pigem segadust juurde tekitavat, oleme loobunud eelnõus ülesande eraldi väljatoomisest. Samuti oleme seletuskirjas selgemalt välja toonud, et HTM ei sekku ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse rahastamise konkreetsetesse valikutesse.
2) Eelnõuga ei sätestata kahe uue nõuandva kogu loomist, vaid muudetakse olemasolevate, ka varem seadusega reguleeritud kogude nimetusi. TAI koordinatsioonikogu lisamine seadusesse on vastuolus hea õigusloome praktikaga, mille kohaselt täitevvõimu siseseid, ametnikest koosnevaid kogusid ei reguleerita seaduses. See, et koordinatsioonikogu ei ole seaduses ei tähenda, et tal ei ole teaduspoliitika kujundamisel olulist rolli. HTM toetab ka TAI koordinatsioonikogu rolli suurendamist, kuid see eeldab selle reformi moel, et TAI koordinatsioonikogu otsuseid oleks võimalik ministeeriumites jõustada.
3) Eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis toodud viide HTMi töökoormuse olulisele suurenemisele on jäänud sisse ekslikult, kuna tööversioonis pidi ministeeriumite TA koordineerimise üle võtma Riigikantselei. HTMile koordineerimise ülesanne olulist lisakoormust ei too. Oleme täiendanud seletuskirja mõjuanalüüsi.
155.
Eelnõus välja toodud kogude vastutused osaliselt kattuvad ning põhimõtted, mille alusel määratakse nende koosseisu kuuluvad liikmed, pole üheselt arusaadavad. Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt on Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu (TAIP) Vabariigi Valitsuse juures asuv nõuandev kogu, kes nõustab Vabariigi Valitsust e ühiskonna toimetulekut ja heaolu toetava, majanduse konkurentsivõimet kasvatava ning eesti keele ja kultuuri kestlikkust väärtustava teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. Sama paragrahvi lõige 4 toob välja, et selle koosseisu kuuluvad peaminister, teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavad ministrid ning teised Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmed. Eelnõu juurde kuuluv rakendusakti kavandi „Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu põhimäärus“ § 1 lõike2 kohaselt on nõukogu on 12-liikmeline ja selle koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus. Lisaks Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 5 lõikes 3 toodud liikmetele nimetab Vabariigi Valitsus kaheksa liiget, kes on teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna tunnustatud eksperdid või teadus- ja arendusasutuste, teadusja arendustegevuse esindusorganisatsioonide või ettevõtjate esindajad. Tänase TANi koosseisus6 on lisaks HTMi ja MKMi esindatud ka teised ministeeriumid, kaasatud on 4 suurema TA eelarve ministeeriumit. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt nõustab Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika valdkonna eest vastutavaid ministreid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika ning valdkonna arengukava kavandamisel ja elluviimisel. Sama paragrahvi lõige 4 toob välja, et juhtkomisjoni liikmed on teadussüsteemi ning ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad. Eelnõu juurde kuuluv rakendusakti kavand „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni moodustamise kord ja töökord“ avab komisjoni kooseisu täpsemalt: (2) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika juhtkomisjoni liikmeteks on ühiskonnas tunnustatud teadus-, ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad. (3) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika juhtkomisjoni liikmeteks on Rektorite Nõukogu esindaja, Eesti Teaduste Akadeemia esindaja, Eesti KaubandusTööstuskoja esindaja, Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja, Rahandusministeeriumi esindaja, Riigikantselei esindaja ja nelja suurima valdkondliku TAI rahastamise mahuga ministeeriumi esindaja, kolm haridus- ja teadusministri nimetatud liiget positiivselt evalveeritud teadusasutustest, kolm ettevõtluse ja infotehnoloogia ministri nimetatud ettevõtluse esindajat, üks ettevõtluse ja infotehnoloogia ministri nimetatud sõltumatu teadus- ja arendustegevuse ekspert ning üks haridus- ja teadusministri nimetatud sõltumatu teadus- ja arendustegevuse ekspert. Kokkuvõttes on mõlemal kogul ülesandeks ühtselt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika välja töötamine ja elluviimine. Juhtkomisjoni täiendav roll puudutav TAIE arengukava kavandamist ja elluviimist. Kogude rollide eristamise peamine vahe on ilmselt nõustamise tasand, kuid kui kogude liikmeskond kattub (nt mõlemas kogus on 4 suurima TA rahastusega ministeeriumid), siis ei pruugi kogude töös olla kaasatud kõik TAI juhtimissüsteemi osalised. Ka eelnõu mõjuanalüüsis tuuakse välja, et kui juhtkogusid jääb vähemaks, on risk, et väheneb ka eri huvirühmade kaasatus. Teine risk võib olla kogude liikmete arvu paisumine tasemeni, kus kogud ei ole enam töö- ja otsustusvõimelised. Et riske maandada, on kavandatud eri huvirühmade võimalikult laiapõhjaline kaasamine, samuti kasutatakse teisi võimalusi huvirühmade kaasamiseks, näiteks TAI koordinatsioonikogu kaudu. TA koordinatsioonikogu pole aga seaduse tasandil välja toodud, mistõttu seda riski tänase eelnõuga maandada ei saa. Nendesse kogudesse määratlemise alused võiksid olla selgemad. Seletuskirjas tuuakse välja, et kaasatakse isikuid, kes on oma valdkonnas tuntud ning soovivad kaasa rääkida teaduspoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Samas on rakendusaktis välja toodud koosseisu ettepanekust näha, et pigem on tegemist mingite kindlate organisatsioonide esindajatega ning liikmed määratakse nende ametikohast tulenevalt. Lisaks on „valdkonnas tuntud“ või „ühiskondlikult tunnustatud“ võrdlemisi subjektiivsed alused liikmete koosseisu nimetamise aluseks. Segadust tekitab nt Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu põhimääruse § 3 punkt 3, mis ütleb, et oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus teha valdkonna eest vastutavatele ministritele ettepanekuid teemade käsitlemiseks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogus. Sellist kogu seaduses nimetatud pole.
Selgitame.
1) Eelnõu ei sätesta kogude detailseid ülesandeid ega koosseisu, see toimub rakendusakti tasandil. Rakendusaktidele on võimalik tagasisidet anda nende menetluse käigus. TAIP Nõukogu põhimääruse koostamise eest vastutab Riigikantselei. Riigi esindajaid TAIP Nõukogus ei ole meile teadaolevalt seni määratud suurima TA mahuga ministeeriumite hulgast, küll on selles seaduse järgselt alati esindatud peaminister ning TA ja ettevõtete innovatsiooni eest vastutavad ministrid.
2) Eelnõus toodud kogude erinevus seisneb tasemes – TAIP nõukogu tegeleb strateegiliste ja pikaajaliste teemadega nõustades valitsust, TAI juhtkomisjon tegeleb nõustab TA ja innovatsiooni eest vastutavaid ministreid nende vastutusala puudutavates operatiivsetes küsimustes toimides ühtlasi TAIE arengukava juhtkomisjonina. See, et TAI koordinatsioonikogu ei ole seaduses ei tähenda, et tal ei ole teaduspoliitika kujundamisel rolli.
3) Kuna TAIP nõukogu roll on Vabariigi Valitsust nõustav ja tema otsused vajavad valitsuse poolset heakskiitu, on kõigil ministeeriumitel nende otsuste tegemisel ministri kaudu hääl. TAI juhtkomisjonis on esindatud suurema TA mahuga ministeeriumid, samuti on oma esindaja seal teadusnõunikel. Komisjoni töövõime tagamiseks ei ole enamate ministeeriumite kaasamine mõistlik. TAI koordinatsioonikogus on kõigil ministeeriumitel hääl ja selle eesmärk TAIE kohaselt peakski olema ministeeriumite üleste seisukohtade kujundamine ja jõustamine. Nõustume, et praegusel kujul ei ole see toiminud ja koordinatsioonikogu töö vajab ülevaatamist, mis on ka kavas.
4) Viide TAI koostöökogule TAIP põhimääruses on ekslik, parandame. Mõeldud on TAI juhtkomisjoni.


156.
Eelnõusse sisse kirjutatud rahastamise põhimõtted on põhjendamatud, eriti kuna seaduse tasandil on kitsendavalt sisse kirjutatud, mismoodi ja kellele on võimalik ministeeriumitel TA rahastust anda. Kuigi TAI tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine on ministeeriumide ülesanne (§ 7 lõike 2 punkt 1), on millegipärast seaduse tasandil piiratud ministeeriumi otsustuspädevust TAI rahastamisel. Lisaks valitseb seletuskirjas rahastusinstrumentide terminoloogiline segadus. Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 2 kohaselt korraldab ministeerium oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule. Eelnõu § 19 lõige 1 määratleb ära, et ministeerium võib anda välja sihttoetust ning defineerib täpsemalt, et teadus- ja arendustegevuse sihttoetus on juriidilisele isikule ja asutusele riigi eesmärkide täitmiseks määratav teadus- ja arendustegevuse toetus. Seletuskiri ei aita seda punkti oluliselt paremini mõista, pigem tekitab küsimusi juurde. Näiteks on välja toodud, et TA tegevuse sihttoetust on võimalik rahastada riigieelarvest. Samas on kohe täiendatud, et võib kasutada nii riigisiseseid kui ka välisvahendeid. Mida siin siis ikkagi silmas peetud on? Segadust tekitav on ka termin „sihttoetus“ ise. Seletuskiri ütleb, et ministeeriumitel on õigus anda välja sihttoetusi valitsemisalale tarviliku TA tegevuse ja innovatsiooni rahastamiseks, samuti anda koostöös TA tegevuse poliitika rakendusüksusega välja uurimistoetusi. Kas siin on silmas peetud, et ministeeriumid saavad siiski rahastada TA tegevust ka mõne muu paragrahvi alusel (näiteks § 18). Või on sellega tahetud öelda, et sihttoetusena võib anda nii tegevustoetust kui ka uurimistoetust. Seletuskirja tekst eelnõu § 19 kohta täpsustab, et TA tegevuse sihttoetusena jagatakse näiteks ministeeriumite TA tegevuse vahendeid, samuti kuuluvad nende alla temaatilised TA programmid ja sihtgrandid. Arusaamatu on, mida peetakse silmas TA tegevuse vahendite all? Segaduste tekitav on kindlasti ka TA programm, sest sõna „programm“ viitab tegevuspõhisele eelarvele (TERE) ning igal ministeeriumil on kindlad ettenähtud programmid. Programm on valdkonna arengukava alusel koostatav arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning nende eesmärgid, mõõdikud ja rahastamiskava. Parem on kasutada kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 53¹ terminit toetusprogramm. Lisaks tuleks seletuskirjas lahti kirjutada, mida mõeldakse TAI riigieelarvelise rahastamise all, kuna riigieelarves on nii piirmääraga kui piirmäärata vahendid, mistõttu on osad allikaspetsiifilised. Kuna eelnõu seletuskirjas paistab välja segadus rahastust puudutava terminoloogia osas, on ettepanek siiski jääda seaduses üldisema sõnastuse juurde (sarnaselt nagu on kehtivas TAKS § 13 lõike 1 punktis 1), mille kohaselt on ministeeriumi ülesanne teadusja arendustegevuse valdkonnas oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. Sarnaselt peaks eelnõu § 19 lõike 2 sõnastust korrigeerima, et rahastamise (mitte sihttoetuse eraldamise) tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Probleem 5. Eelnõu § 19 lõikega 1 kitsendatakse ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse rahastuse andmist vaid juriidilisele isikule ja asutusele. See välistab üksikute teadlaste kaasamise. Näiteks ei saa sellisel juhul rakendada külalisuurija koostöövormi ning see takistaks sektoritevahelist mobiilsust. Eelnõu seletuskirjas ei ole avatud, miks on selline piirang seadusesse kirjutatud. Selline lähenemine välistab ministeeriumitel võimaluse kaasata üksikteadlasi. Samas on riiklikult loodud sektorite vahelise mobiilsuse meede7 , millest näiteks toetatakse teadlase ajutist siirdumist avalikku sektorisse rakendusuuringu läbiviimise eesmärgil. Eelnõu kohaselt sellist tegevust enam ministeeriumid rahastada ei saaks. Sellise piirangu seadmine muudab koostöö teadlastega oluliselt kulukamaks olukordades, kus probleemi lahendamiseks piisaks vaid ühe teadlase kaasamisest. Ettepanek on selline kitsendus eelnõust välja võtta, kuna see on ebavajalik, sunnib ministeeriumi kasutama ebatõhusaid lahendusi olukordades, kus see pole vajalik ning piirab taas ministeeriumi otsustuspädevust eelnõu § 7 lõike 1 rakendamisel.
Arvestatud osaliselt.
1) Eemaldame eelnõu § 9 lõikest 2 (varem § 7) viite konkreetsele rahastusinstrumendile (§ 23 sihttoetus). Samuti lisame § 20 lõikesse 3 võimaluse rahastada riigieelarvest teadus- ja arendustegevust muudel õigusaktidest tulenevatel alustel. Lisame seletuskirja täiendavad selgitused, et ministeeriumid võivad kasutada ka teisi võimalusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks. Eelnõu eesmärk ei ole piirata valdkondlike ministeeriumite TA tellimise võimalusi.
2) Täiendame § 23 lõiget 1 (varem § 19) selliselt, et sihttoetust saaks anda ka füüsilisele isikule, et võimaldada toetuse andmist üksikteadlasele. Samas peab hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt seaduses toodud volitusnormis olema märgitud akti andja ja liik. Haldusmenetluse seaduse § 88 järgi rakendatakse piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks määrust. Ühekordse rahastamisotsuse puhul on tõesti võimalik see teha ka käskkirjaga, kuid rahastamise tingimused ja kord ei ole tavaliselt ühekordsed. § 20 lõikesse 3 lisatud võimalus tagab siiski paindlikkuse teha üksikotsuseid.
3) Temaatilised TA programmid on HTMi meede, mille kaudu toetatakse TA tegevust TAIE fookusvaldkondades. TA valdkonnas on sõnal „programm“ selgelt teistsugune mõte kui riigi tegevuspõhises eelarves, mida eelnõu ei reguleeri. Seletuskirjas oleme lähtunud ennekõike mõistest, mida valdkonnas laiemalt kasutatakse. Mõistame, et Rahandusministeeriumi jaoks on TERE mõistekasutus tavapärasem, kuid teised tagasisidet andnud partnerid on mõistnud seletuskirja kavandatud kujul.
4) Eelnõu sätestab mitte niivõrd toetuste nimetused, kuivõrd riigieelarvest antavate toetuste liigid. Sihttoetuseks loetakse neid TA toetusi, mis on eraldatud kindlat ülesannet ja valdkonda silmas pidades (võrdluses nt uurimistoetuste või tegevustoetusega, mida antakse teistel alustel). Seega liigilt kuulub valdkondliku TA rahastus tervikuna sihttoetuste alla olenemata selle välja andmise vormist. Samas oleme ministeeriumite vajadustest lähtuvalt lisanud § 20 lõikesse 3 võimaluse rahastada riigieelarvest teadus- ja arendustegevust muudel õigusaktidest tulenevatel alustel.
157.
Toetusprogrammi andmise tingimused ja korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus, mis on sihtasutus. Eelnõus on sätestamata toetuste tagasinõudmine ja kohustuse täitmata jätmise korral viivisnõuded. Eelnõu § 18 lõike 3 kohaselt kehtestab riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimused ja korra teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus otsusega. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus on eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt sihtasutus. Halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lõike 3 kohaselt võib riigi haldusülesannet seadusega volitada täitma eraõigusliku juriidilise isiku nagu eelnõuga ka kehtestatakse, kuid toetuse määramise tingimuste kehtestamine ei ole haldusülesanne, mida saaks edasi volitada. Toetuse määramise tingimused tuleks kehtestada üldaktiga, kuid haldusülesannete täitmisel on võimalik anda üksikakti (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõige 1), vrdl HMS § 88 määrus on piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) alusel saavad määrusi anda § 87 punkti 6 alusel Vabariigi Valitsus ja § 94 alusel minister. Kui Riigikogu loob seaduses valdkonna rahastamise võimaluse, siis ta piiritleb rahastuse saamise erinevate tingimuste ja korraga. Need on aga sisult PS 2. peatüki ehk õiguste ja vabaduste piirangud. Põhiõiguste ja -vabaduste piirangud on PS § 3 tähenduses olulised küsimused, mistõttu kehtestab Riigikogu need ise seaduses. Valitsusele või ministrile võib PS § 3 alusel anda üksnes volituse neid tingimusi täpsustada8 . Lisaks on tegemist riigi raha kasutamisega, mille puhul on oluline, et taotlusvoorude rahastamistingimusi ei kehtestaks eraõiguslik juriidiline isik ja seda ei otsusta isegi täidesaatva võimu esindajana minister enda suva järgi, vaid ka minister peab lähtuma seadustest tulenevatest prioriteetidest. Oma 5. jaanuari 2023. a kirjas nr 1.1.-11/9485-2 esitasime märkuse, et põhiseaduse riive tõttu tuleb konkurentsipõhiste toetuste puhul seaduse tasandil reguleerida toetuste tagasinõudmine, kohustuse täitmata jätmise tagajärjed (viivisnõuded) ja kohustuslik vaidemenetlus, kui seda soovitakse ette näha ning haldusmenetluse seadus pole piisav. Vabariigi Valitsusele 13. jaanuaril 2023 esitatud kooskõlastustabelis on märgitud märkusega mittearvestamisel üksnes, et „toetustingimustele ei soovita luua erandeid kohustusliku vaidemenetluse osas, toetusprogrammi elluviimiseks on volitused seaduse tasandil toodud“. Leiame siiski, et eelnõus toodud regulatsioon ei ole piisav. Nõustume, et kohustuslikku vaidemenetlust ei ole vaja, kuid riigi raha otstarbeka kasutamise eesmärgil peaksid vastutustundlikud ministeeriumid toetuse selle ebaõige kasutamise puhul tagasi nõudma ja kohustuse mittekohasel täitmisel viivist nõudma. See aga eeldab, et vastav võimalus peab tulenema seadusest, kuna minister (ammugi mitte eraõiguslik sihtasutus) ei saa selliseid asju otsustada ei määrusega ega ka lepinguga. Põhiseaduse § 113 seab kõrgendatud nõudmised avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamisele. Riigikohtu praktikas on korduvalt kinnitatud, et põhiseaduse §-st 113 tuleneb nõue, et avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid peavad olema kindlaks määratud seaduses. Rahalise kohustuse kehtestamist võib delegeerida vaid juhul, kui see tuleneb kohustuse iseloomust ning seaduses määratakse kindlaks diskretsiooni ulatus. See võib seisneda seadusega tasu alam- ja ülemmäära sätestamises, tasu suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms9 . Seega peaks tagasinõudmise võimalus ja suurus olema reguleeritud seaduses.
Arvestatud.
1) Eelnõus reguleeritud volitusnorm on toodud ministri tasemele. Uurimistoetuse eraldamise, sealhulgas toetuse tagasinõudmise, tingimused ja korra kehtestab teadus ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.
2) Lisame eelnõusse lõike halduskoostöö seadusele, mis puudutab ETAGi volitamist teiste ministeeriumite poolt. Samuti täiendame paragrahvi sättega, mis puudutab toetuse tagasinõudmisel nõutavat viivist.


158.
Seletuskirjas on toodud, et eelnõuga rakendamisega ei kaasne kulusid ja ollakse teadlik et iga-aastast SKPga seotud valdkonna täiendavat rahastamist ei pruugi olla. Ometi on mõjude hindamisel läbivalt välja toodud, et HTMil ja ETAgil tekivad lisakohustused ja vajadus lisapersonali järele, mis vajavad lisaressurssi. Kuidas on need planeeritud lahendada, juhul kui täiendavaid lisavahendeid TAI eest vastutav ministeerium ei saa? Märgime, et ei ole otstarbekas valdkondlikest ministeeriumitest osa ülesandeid ära võtta või dubleerivalt üles ehitada, juhul kui seal on pädevus ja ressurss olemas.
Arvestatud.
Eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis toodud viide HTMi töökoormuse olulisele suurenemisele on jäänud sisse ekslikult, kuna tööversioonis pidi ministeeriumite TA koordineerimise üle võtma Riigikantselei. HTMile koordineerimise ülesanne olulist lisakoormust ei too. Oleme täiendanud seletuskirja mõjuanalüüsi.
159.
Üldine küsimus: seletuskirja mõjuanalüüsi punktis 6.6. „Mõju avaliku sektori töökoormusele“ tuuakse välja, et avaliku sektori töökoormust mõjutavad kavandatavad muudatused vähesel määral. Ministeeriumitel tekivad lisakohustused seoses teadus- ja arendustegevuse aruandlusega, samuti teadustulemuste kajastamise korraldamisega Eesti Teadusinfosüsteemis. Ministeeriumid on ka seni esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile ülevaate TAI kulude statistikast. Mida peetakse silmas aga aruandlusega seotud lisakohustuste kasvamise all?
Arvestatud.
Täiendasime seletuskirja.
160.
Ebaselgeks jääb seletuskirja lk 34 toodud: 6.1.2. Muudatus: valdkondliku ja valdkondade ülese TA korralduse sätestamine. Muudatus mõjutab Riigikantselei töökorraldust, kuna Riigikantselei saab uue ülesande seoses valdkondliku teadus- ja arendustegevuse koordineerimisega ministeeriumite üleselt. Seaduse eelnõu paragrahv 7 lg 8 on sätestatud, et Riigikantselei koordineerib ja toetab avaliku sektori innovatsiooni tegevusi, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest. Riigikantselei roll piirdub avaliku sektori innovatsiooni tegevuste koordineerimisega.
Arvestatud.
Parandasime seletuskirja. Kinnitame, et Riigikantselei roll piirdub avaliku sektori innovatsiooni tegevuste koordineerimisega.
161.
Samuti ei ole arusaadav, kuidas on valdkondlike ministeeriumite TA tegevuste ja ülevaadete esitamine perioodiline ning samas HTMil ministeeriumite vahelise TA korraldamine lisanduv tööülesanne ja tegemist olulise muudatusega, mis vajab täiendavat lisaressurssi.
Arvestatud.
Eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis toodud viide HTMi töökoormuse olulisele suurenemisele on jäänud sisse ekslikult, kuna tööversioonis pidi ministeeriumite TA koordineerimise üle võtma Riigikantselei. HTMile koordineerimise ülesanne olulist lisakoormust ei too. Oleme täiendanud seletuskirja mõjuanalüüsi.
162.
Märgime, et lisarahastuse juhtimine ei tohiks tekitada omakorda lisaressursi vajadust, ministeeriumites on pädevus olemas, et täiendavaid vahendeid sihtotstarbeliselt kasutada. (lk 37).
Teadmiseks võetud.
Riigikantselei
163.
Üldise tähelepanekuna eelnõu kohta teeme ettepaneku määrata eelnõus kindlaks ja selgitada vastavalt seletuskirjas teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) ning innovatsiooni (edaspidi koos TAI) poliitika riikliku koordinatsiooni ja selle poliitika seos riigi strateegiliste eesmärkidega. Eelnõus jääb ebaselgeks Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Riigikantselei rollijaotus või kuidas see toimuks omavahelises koostöös. Näiteks on praegu riigi strateegilise planeerimise seire pigem olnud Riigikantselei ülesanne. Eelnõu §-st 7 ei tule välja, et ka Riigikantselei tegeleb oma pädevusvaldkonna teadus- ja arendustegevusega, näiteks riigi strateegilises planeerimises jms, ning avaliku sektori innovatsiooni puudutavate tegevustega.
Arvestatud osaliselt.
Täiendasime eelnõu § 9 (eelmises redaktsioonis § 7) lisades Riigikantselei rolli enda TA korraldamisel. Eelnõuga ei muudeta riigi strateegilise planeerimise korraldust, mida reguleerivad Riigieelarve seadus (§ 19-20) ja VV määrus „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. Valdkondliku seadusega ei ole otstarbekas seda täiendavalt reguleerida ja eelnõuga
ei anta HTMile võrreldes tänase olukorraga õigusi juurde. Kuna teiste ministeeriumite TA koordineerimise ülesanne näib teistes ministeeriumites pigem segadust juurde tekitavat, oleme loobunud selle eraldi väljatoomisest.
164.
Eelnõu §-s 4, kus käsitletakse Vabariigi Valitsuse ülesandeid TAI riiklikul korraldamisel, on muu hulgas reguleeritud riigi teaduspreemiate määramine. Leiame, et riigi teaduspreemiate regulatsioon väärib eraldi paragrahvina esile toomist, arvestades ka teiste Vabariigi Valitsuse määratavate preemiate, näiteks kultuuripreemiad, hariduspreemiad jms, aluseks olevaid regulatsioone.
Mittearvestatud.
Eelnõu loogika kohaselt loetletakse kõik VV ülesanded TAI korraldamisel §-s 6 (eelmises redaktsioonis § 4). Ühele VV ülesandele eraldi paragrahvi loomine killustaks eelnõu struktuuri omamata sisulist lisaväärtust.
165.
Eelnõu §-de 4 ja 5 kohta puuduvad seletuskirjas selgitused muudetud regulatsiooni ja selle eesmärkide kohta võrreldes senisega. Palume seletuskirja täiendada.
Arvestatud.
166.
Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt on Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu (edaspidi TAIP) Vabariigi Valitsuse juures asuv nõuandev kogu, kes nõustab Vabariigi Valitsust ühiskonna toimetulekut ja heaolu toetava, majanduse konkurentsivõimet kasvatava ning eesti keele ja kultuuri kestlikkust väärtustava teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. Arvestades eelnõu §-s 4 toodud Vabariigi Valitsuse ülesandeid TAI poliitika kujundamisel ja korraldamisel, on eelnõu § 5 lõikes 1 nimetatud nõuandva kogu roll sõnastatud märksa laiemalt. Eelnõu seletuskirja järgi lisandub senise TANi ülesannete hulka innovatsioonipoliitika. Tegemist on olulise muudatusega, mis võimaldab siduda TAI poliitika, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas, ühtseks tervikuks. Palume eeltoodud sätted sisuliselt kooskõlla viia ja seletuskirjas täpsustada TAIPi ülesannete ulatust.
Selgitame. TAIP Nõukogu puudutavas paragrahvis oleme ilma ühegi muudatusteta lähtunud Riigikantselei poolt meile esitatud sõnastusest. Nõukogu rolli kirjeldamisel lähtus Riigikantselei TANi aruteludest (31.08.2021 ja 23.11.2021). TANi 2021. a. nn Aaviksoo raport tõi välja, et „TAKSi praeguses versioonis puudub TANi tegevuse eesmärk ja lähtealus, mis määratleks nõukogu oodatava lisandväärtuse“. Riigikantselei ettepanek TANile oli võtta lähtealuseks TAIE üldeesmärk lihtsustatud sõnastuses. TANi soov oli täiendada seda keele ja kultuuri aspektiga, mida rõhutab TAIE visioon. Tulemus on meie hinnangul ka kooskõlas VV ülesandega tagada TAI süsteemi terviklik toimimine lähtuvalt riigi strateegilistest eesmärkidest. Leiame, et sätted ei ole omavahel vastuolus, sest ka TANi roll on kirjeldatud lähtudes strateegilistest eesmärkidest. Kui Riigikantselei esitab selle sätte osas uue sõnastuse, on meil võimalik sellega arvestada, kuid see tähendaks TANi enda aruteludest möödaminemist.
167.
Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt kuuluvad TAIPi peaminister, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavad ministrid ning teised Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmed. Märgime, et senise TANi koosseisu regulatsiooni on seaduses korduvalt muudetud, samuti Vabariigi Valitsuse määrust, kus on nimetatud liikmete arv. Eelnõus toodud regulatsiooni kehtestamisel ei ole jätkuvalt tagatud TAIPi koosseisu paindlikkus. Lähtudes põhimõttest, et TAIP on Vabariigi Valitsust nõustav kogu, kes teadus- ja arendustegevuste ning innovatsioonipoliitika küsimustes lähtub ühiskonna ja majanduse vajadustest, samuti arvestades riigi pikaajalisi strateegilisi eesmärke ja valitsuse tegevusprogrammi ning et Vabariigi Valitsusele nõu andvat kogu juhib peaminister, siis peaks eelnimetatud kogu koosseisu määramisel olema rohkem valikuvabadust. Oleme nõus, et TAIPi koosseisu kuuluvad alaliselt TAI valdkonna ministrid ja kaasatud eksperdid, kuid vajaduse järgi peaks olema võimalus koosseisu ja samuti selle volituste tähtaega paindlikult muuta. Palume eelnõu vastavalt muuta.
Selgitame. TAIP Nõukogu puudutavas paragrahvis oleme lähtunud ilma ühegi muudatuseta Riigikantselei poolt meile esitatud sõnastusest. Nõustume sooviga tagada TAIP nõukogu koosseisu paindlikkus, see on olnud ka TANi enda soov (vt nn Aaviksoo raport). Sellest tulenevalt ongi TAIP koosseisu ja ülesandeid puudutavad sätted viidud põhimääruse tasemele. § 5 lõige 4 sõnastust olemegi Riigikantselei ettepanekul muutnud selliselt, et ainsana on reguleeritud seaduses peaministri ja kahe valdkonna eest vastutava ministri liikmelisus. Kõik teised on „VV poolt nimetatud liikmed“, mis peaks tagama soovitud paindlikkuse. Eelnõus ei ole seatud piiranguid koosseisule ega selle volituste tähtaegadele, neid reguleerib TAIP Nõukogu põhimäärus, mille koostamist juhib Riigikantselei. HTM hinnangul annab antud sõnastus VV-le väga suure paindlikkuse TAIP koosseisu määramisel ja töö korraldamisel.

Juhime samas tähelepanu, et teised osapooled on eelnõule antud tagasisides toonud välja ootuse tagada riigi, teadlaste ja ettevõtjate esindatus viimaste aastate proportsioonis (st võrdne esindatus).

168.
Eelnõu § 6 näeb ette teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni juhtkomisjoni moodustamise. Eelnõu seletuskirja järgi on juhtkomisjon nõuandva organi rollis ning annab nõu TA tegevuse ja innovatsiooni eest vastutavatele ministritele. Lisaks on toodud, et TAI valdkondi juhitakse edaspidi ühiselt, mis toob kaasa tihedama koostöö TA tegevuse ning innovatsiooni eest vastutavate ministeeriumide vahel. Eelnõu § 6 järgi tuleb Vabariigi Valitsusel kinnitada juhtkomisjoni koosseis korraldusega ja juhtkomisjoni ülesanded, moodustamise kord ja töökord määrusega. Juhime tähelepanu, et senise teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni asemel moodustatava nõuandva kogu koosseisu kinnitamine ja töökorra kehtestamine ei peaks olema Vabariigi Valitsuse tasandi otsus. Vastavalt VVSi § 46 lõikele 6 võib minister oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra, sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib seadusega ettenähtud juhtudel ministeeriumide struktuuri lisaks osakonnale kuuluda ka teisi struktuuriüksusi jne, mistõttu piisaks vajaduse korral seaduse tasandil juhtkomisjoni nimetamisest ja selle ülesannete kindlaksmääramisest. Kuna eelnõu seletuskirja järgi ei ole seaduses nimetatud valitsemisalade TA tegevuse kavandamist ja elluviimist koordineerivat TAI koordinatsioonikogu, siis ei ole juhtkogude regulatsioon ühtlane ja õigusselguse huvides tuleks need määrata kohasel tasandil.
Selgitame. Nõustume arvamusega, et teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjonide koosseise oleks saanud kinnitada ministri käskkirjaga. Samas, kuna loodava TAI juhtkomisjoni näol on tegemist ministeeriumite üleselt moodustava ühe koguga, mille koosseisu kuulub mitu ministrit ja mis arutab mitme ministeeriumi valitsemisala küsimusi, siis ei ole otstarbekas, et sellise kogu moodustab üks ministeerium. Seetõttu on valitud lahendus, et volitusnormi selle kogu ülesannete, moodustamise korra ja töökorra kohta kehtestab Vabariigi Valitsus.
Pea kõik ministeeriumid on eelnõu tagasisides väljendanud ootust, et ka TAI koordinatsioonikogu sätestataks seaduse tasemel. Koordinatsioonikogu on eelnõust välja jäetud Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei ettepanekul (VTK kooskõlastus, vt ka ettepanek 187 allpool). Justiitsministeerium on olnud seisukohal, et täitevvõimu siseseid, ainult ametnikest koosnevaid koordinatsiooni ja nõustamise rolliga kogusid seadusega ei reguleerita.
169.
Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 4 kohaselt ministeerium "esitab oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse eelarve ja selle täitmise ülevaate teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile". Teeme ettepaneku sätet täpsustada, määrates kindlaks sellise info kogumise eesmärgi.
Arvestatud osaliselt.
Täiendasime seletuskirja. Kuna andmete kogumise eesmärk on mitmene ja ajas muutuv, siis selle eelnõus sätestamine ei ole otstarbekas.
170.
Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 5 puhul jääb ebaselgeks, milliseid uuringuid tuleks ETISesse panna ning tagajärg, kui seda ei tehta. Kuna eesmärk on teha ühest kohast kättesaadavaks teave avaliku sektori tellitud uuringute ja analüüside kohta sõltumata sellest, kas need vastavad rangelt teadus- ja arendustegevuse definitsioonile, siis võiks sõnastus eelnõus olla avaram ning vastavad selgitused lisada seletuskirja.
Arvestatud.
Täiendasime eelnõu ja seletuskirja. Eelnõuga ei reguleerita teadus- ja arendustegevuse määratlusele mittevastavaid tegevusi, kuid pakutud avarama sõnastuse saab lisada. Viide kõigi uuringute ja analüüside ETIS-esse lisamisele oli seletuskirjas ka varem.
171.
Eelnõu § 7 lõikes 8, milles on nimetatud, et Riigikantselei koordineerib ja toetab avaliku sektori innovatsiooni tegevusi, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest, jääb selgusetuks, kas tegemist on seosega sama paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi ülesandega kavandada ja viia ellu riiklikku innovatsioonipoliitikat ning kujundada ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni soosivat keskkonda või mitte. Kuna eelnõu § 7 pealkiri, mis on sõnastatud kui TA ja innovatsiooni riiklik korraldamine ministeeriumis ja Riigikantseleis, ei vasta § 7 lõike 8 sisule, siis tuleks sätet täpsustada. Lisaks jääb selgusetuks, mida toetamine tähendab. Kuna eelnõus on läbivalt toetamise all mõeldud nii rahastamist (vt nt § 7 lg 2 p 5, § 7 lg 3 p 5, § 7 lg 6 p 3) kui ka laiemalt koordineerimist ja elluviimist, mis võib, aga ei pruugi sisaldada rahastamist (vt nt § 8 lg 1, § 9 lg 1, § 15 lg 1 p 2), siis teeme ettepaneku eristada selgemalt toetavad funktsioonid konkreetselt rahastamise ülesandest või tegevusest. Lisaks palume vastavalt käesolevas punktis esiletoodud küsimustele täpsustada põhjalikumalt seletuskirja.
Arvestatud.
Riigikantseleid puudutavas lõikes oleme eelnõus lähtunud Riigikantselei poolt meile esitatud sõnastusest. Oleme soovitud küsimuses täiendanud seletuskirja. Innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi valitsemisala sätestab VVS, kus on toodud, et MKMi valitsemisalas on ettevõtluspoliitika kavandamine ja ettevõtete TAI toetamine. Valdkondliku seadusega ei saa seda laiendada.
172.
Eelnõu §-s 12 nimetatud teaduseetika komitee regulatsioon vajab põhjalikumat analüüsi, mis võtab arvesse ka praegust andmepõhist ühiskonda. Eetika on vaid üks osa teadus- ja arendustegevuse läbipaistvusest (sh huvide konflikti puudumine, vastutavus, tulemuste reliaablus) ning terviklikkusest (integrity), mida aga eelnõus ega seletuskirjas ei käsitleta, vaid lähtutud on seni kehtinud kitsast käsitlusest. Seletuskirja lk 38 punktis 6.1.5, kus on esitatud analüüs teaduseetika korralduse muudatuse mõju kohta, tuleks selgemalt esile tuua mõju ja seosed riigi andmepoliitikaga. Juhime tähelepanu, et riigi andmepoliitikas on võetud suund suurendada teadmistepõhist poliitikakujundamist ning selleks tuleks kiirendada registripõhiseid uuringuid. Eelnõu mõjude hindamisel tuleb täpsemalt analüüsida, kuivõrd loodav eetikakomitee süsteem riigi andmepoliitikas võetud suunda toetab või hoopis seda võib takistada. Lisaks on juba tehtud ettepanek, et inimuuringute teemat reguleerib Eestis „Inimuuringute hea tava“ raamdokument, mis tuleks samuti seletuskirjas nimetada.
Selgitame.
1) Nõustume, et teaduseetika hõlmab aspekte, mida eelnõus ja seletuskirjas detailselt välja ei ole toodud, lisaks mainitule näiteks ka osalemise vabatahtlikkus, osalejate teadlikkus andmete kasutamisest ja konfidentsiaalsuse kaitse. Kuigi need on olulised teaduseetika komponendid, tuleb neid meie hinnangul rõhutada pigem heas teadustavas kui seaduse seletuskirjas. Olemasolevas heas teadustavas on seda ka tehtud.
2) Eelnõuga ei reguleerita teadus- ja arendustegevuse määratlusele mittevastavaid tegevusi. Eelnõu laiendamisel andmemajanduse valdkonda kaoks selle fookus ja tekiks oht regulatsioonide killustamisele, mistõttu peame mõistlikuks koondada kõik andmepoliitikaga seotud regulatsioonid ühte kohta. Praegune eelnõu sõnastus (§ 26 lg 8) lubab panna teaduseetika komiteele teiste õigusaktidega ka täiendavaid ülesandeid, kuid andmepoliitika valdkonda kuuluvate ülesannete lisamisel tuleb kindlasti hinnata, kas teaduseetika kompetents on selle ülesande täitmiseks piisav.
3) Seaduse seletuskirjas ei ole viidatud „Inimuuringute hea tava“ dokumendile, kuna hea tava väljatöötamine on alles algusjärgus. Eesti Teadusagentuur on koostanud esimese kavandi võimalikust inimuuringute heast tavast, kuid raamdokumendi arutelud seisavad alles ees.
173.
Eelnõu § 16 lõikes 3 on esitatud ammendav loetelu TAI rahastusinstrumentidest. Kuna tegelikkuses võib olla veel teisi rahastusinstrumente, siis soovitame lisada lõike sõnastusse täpsustuse „eelkõige järgmiste rahastusinstrumentide kaudu“.
Arvestatud.
Täiendasime eelnõu ja seletuskirja. Seadus ei piira ministeeriume rahastada oma valdkonna teadus- ja arendustegevust muudest instrumentidest.
174.
Eelnõu seletuskirja lk 35 punkti 6.1.3 kohaselt toimuvad Vabariigi Valitsuse ülevaated teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni olukorrast kord aastas. Palume täpsustada, kas siin on mõeldud "Eesti 2035" aruandlust või midagi muud, kuna eelnõu tekstis TAI ülevaadete kohta regulatsioon puudub.
Selgitame. Mõeldud on kord aastas Riigikogus tehtavat ülevaadet teadus- ja arendustegevusest. Kehtivas seaduses on ülevaadete esitamine Riigikogule sätestatud peaministri kohustusena, kuid käesolevas eelnõus on sellest loobutud. Kuna eelnõus antud kohustus enam sätestatud ei ole, eemaldame viite seletuskirjast.
Sotsiaalministeerium
175.
Eelnõust ei nähtu kogu, mis koondaks ja koordineeriks kõigi ministeeriumite seisukohti valdkondliku teadus- ja arendustegevuse kujundamisel. Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu (§ 5) nagu ka Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon (§ 6) hõlmavad haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning veel paari ministeeriumi, kelle esindajad nimetab Vabariigi Valitsus. See kogu võiks olla aga TAIE koordinatsioonikogu, mille olemasolu, rollid ja vastutus tuleks TAIKS-s sätestada. Lisaks tuleks eelnõus arvestada Euroopa Komisjoni Joint Research Centre'lt ja OECDlt tellitud põhjaliku uuringu 'Building capacity for evidence-informed policymaking in governance and public administration in a post-pandemic Europe' soovitustega Eestile ning viia TAIE koordinatsioonikogu HTMi koordinatsiooni alt, kus ministeeriumite seisukohti valdkondliku teadusarendustegevuse ja selle rahastamise korraldamisel filtreerib HTM, Riigikantselei alla, kus neid küsimusi hakkaks koordineerima sõltumatu ministeeriumite-ülene asutus. Paraku ei pruugi valdkondlike ministeeriumite ja HTMi huvid olla alati samad ning tekkida võib huvide konflikt
Selgitame. Vastavalt VVS-ile on riikliku teaduspoliitika kavandamine ja rakendamine HTMi vastutusalas, millest tuleneb HTMi kandev roll eelnõus. Nii nagu Rahandusministeerium kavandab eelarvepoliitikat ja Justiitsministeerium õigusloomet, kujundab HTM VVSi kohaselt teaduspoliitikat terviklikult ja valdkondade üleselt. Riigil ei saa olla mitut teaduspoliitikat, mistõttu on oluline selle kavandamise vastutus hoida ühes kohas. Kuna riigi pikaajalised eesmärgid on ministeeriumite üleselt kokku lepitud, ei saa huvide konflikti oht siin olla ülemäära suur. VVSi muutmiseks JRC raportis toodud kujul puudub hetkel poliitiline kokkulepe. Riigikantseleile uue rolli andmine eeldaks ka uue kompetentsi ülesehitamist, milleks lähiaastatel ei ole ressurssi. Asjaolude muutudes ei ole me selle vastu, et ministeeriumite valdkondliku TA korraldust hakkaks koordineerima Riigikantselei, nagu JRC raport ette paneb, kuid see roll saaks ka siis olla korraldust koordineeriv, mitte teaduspoliitikat kujundav.
176.
Eelnõu § 2 punkt 5 defineerib innovatsiooni: „5) innovatsioon on teadus- ja arendustegevusel põhinev uue või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toote või teenuse kättesaadavaks tegemine või uuendatud protsessi kasutuselevõtmine, mille eesmärk on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis, mis aitab kaasa ettevõtja, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendab tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduse ja heaolu kasvu;“. Definitsioon on kirjutatud majanduse keskselt ja selliselt jääb liiga ühekülgseks. Tootlikkuse ja konkurentsi suurendamise asemel võib innovatsioon ka üksnes heaolu suurendada/tervise hoidmiseks paremad tingimused ning väärtuseid luua. Termin vajab ümbersõnastamist.  
Selgitame. Innovatsiooni definitsioon on kokku lepitud varasemates aruteludes ning selle sõnastus sisaldab nii majanduse kui ühiskonna arendamise poolt. Seega ei saa nõustuda, et definitsioon on kirjutatud majanduse keskselt.
177.
Eelnõu § 2 punkt 10 näeb ette teadus- ja arendusasutuse definitsiooni: „teadus- ja arendusasutus on asutus, mille vähemalt ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne evalveerimisotsus vastavalt § 13 lõikele 8;“ Uus definitsioon hõlmab kitsendust – selline asutus peab olema igal juhul evalveeritud, Sellest tulenevalt jääb näiteks meie valitsemisalas tegutsev Terviseamet teadusasutuste määratluse alt välja, kui ta ei ole evalveeritud. Samas tema tegevus hõlmab ka teadus- ja arendusasutusele omaseid tegevusi. Evalveerituse nõue loob olukorra, kus piiratakse asutuste osalemist välisprojektides ning võimalust välisrahastust taotleda. Lisaks palume definitsiooni lisada „asutuse“ kõrvale ka juriidiline isik, nii nagu see on § 13 lõikes 8. Samuti palume vähemalt seletuskirjas avada „asutuse“ termin, sealhulgas, et selle all peetakse silmas valitsusasutusi ja selle hallatavaid riigiasutusi ning miks tuleb asutusi evalveerida muude juriidiliste isikutega samaväärselt.
Arvestatud osaliselt.
Oleme teadus- ja arendusasutuse mõistet laiendanud ka juriidilise isiku lisamisega.
Teadus- ja arendusasutus on eelnõus defineeritud vaid antud seaduse kontekstis, mis ei keela igapäevaselt nimetada teadus- ja arendusasutusteks ka teisi asutusi, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega. Eelnõu reguleerib evalveeritud asutuste ja juriidiliste isikute teadus- ja arendustegevuse hindamist ja rahastamist, samuti antakse seadusega evalveeritud asutustele ülesanded ja kohustused. Terminiga reguleeritakse, millistele asutele need kohustused laienevad.

178.
Eelnõu § 12 - teaduseetika komitee - seletuskirjast jääb arusaamatuks, kuidas toimub selle komitee ja seletuskirjas mainitud eri tüüpi uuringute eetikakomiteede ja komisjonide rahastamine. Palume avada ühiseid põhimõtteid seletuskirjas.
Arvestatud.
Eelnõu § 27 on täiendatud sätetega, mis reguleerivad teaduseetika komitee teenuste eest tasu küsimist. Vastavalt on täiendatud ka seletuskirja.
179.
Eelnõu § 13 lg 11 – palume lisada erisus juhuks, kui asutuse liitmise käigus võetakse või läheb teadusüksus üks-ühele üle või kui teadusüksusele liidetakse teine asutus ilma teadusüksuse tööd ja tingimusi muutmata, millisel juhul läheks õigusjärgluse korras üle ka evalveerimise otsus.
Arvestatud.
Eelnõu on muudetud. § 17 lõigetes 3 ja 4 sätestatud ministri kaalutlusõigus asutuse või asutuste uuesti evalveerimiseks.
180.
Seletuskirja lk 14 selgitatakse: „Ravimiameti juures tegutsev kliiniliste uuringute eetikakomitee hindab ravimiseaduses reguleeritud ravimi kliinilisi uuringuid.“. Rõhutame, et eetikakomitee luba on vaja ka mittesekkuva ohutusuuringu kohta (Kui PASS viiakse läbi (ka) Eestis, tuleb enne uuringu alustamist Eestis saada meditsiinieetika komitee kooskõlastus2, RavS § 788 lg 8). Sama märkus puudutab ka:
• lk 14 alt teist lõiku: „Seaduse § 12 lõikes 3 sätestatakse, et teaduseetika komitee annab TA tegevuse läbiviimisele eetilisi aspekte käsitleva hinnangu osas, mis ei ole reguleeritud teiste seadustega. Sätte eesmärk on tagada, et teaduseetika komiteele ei anta käesoleva seadusega juba reguleeritud teadusuuringute eetilise hindamise õigust. Näiteks ei ole võimalik käesoleva seaduse alusel pöörduda teaduseetika komitee poole kliiniliste ravimiuuringute eetiliseks hindamiseks, vaid lähtuda tuleb ravimiseaduses sätestatud regulatsioonist.“;
• lk 15 kolmandat lõiku „Edaspidi….. Valdkonna eest vastutava ministeeriumi nõusolekul oleks võimalik näiteks kliiniliste ravimiuuringute, tervise… „.
Palume lisada neis lõikudes toodud loenditesse ka mittesekkuvad ohutusuuringud.
Arvestatud.
Seletuskirja on vastavalt täiendatud.
181.
Palume muuta ja täiendada eelnõu §-i 36 järgmiselt:
㤠36. Meditsiiniseadme seaduse muutmine

Meditsiiniseadme seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 213 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sõltumatu eetikakomitee (edaspidi eetikakomitee) on ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse juures tegutsev või teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse moodustatud teadlaste ja eri elualade esindajate sõltumatu kogu, kes annab uuringu tegemise kohta arvamusi ning kelle tegevuse eesmärk on tagada uuringus osalejate ohutus, heaolu ja õiguste kaitse.“;

2) paragrahv 213 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse juures tegutseva eetikakomitee töökorra, liikmete arvu ja koosseisu määramise korra ning liikmete volituste tähtaja;
2) teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse moodustatud eetikakomitee moodustamise ja töökorralduse korra.“;

3) paragrahv 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasu tasutakse ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse juures tegutsevale eetikakomiteele, määrab tasu suuruse eetikakomitee, lähtudes järgmistest tingimustest:“;

4) paragrahv 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tervishoiuteenuse osutaja või ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artikli 5 lõike 5 kohaselt või määruse (EL) 2017/746 artikli 5 lõike 5 kohaselt valmistab asutusesiseselt meditsiiniseadmeid (edaspidi asutusesisene valmistaja), avalikustab nende meditsiiniseadmete loetelu oma veebilehel“.“

Selgitused:
Meditsiiniseadme seaduse muudatuse punktiga 1 laiendatakse, et meditsiiniseadme uuringutele võib arvamuse anda nii institutsionaalne eetikakomitee kui teaduseetika komitee. Hetkel annavad meditsiiniseadme uuringute tegemisele eetilisi arvamusi Eestis Tartu Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi juures tegutsevad eetikakomiteed ning muudatusega ei piirata olemasolevate eetikakomiteede tegevuse jätkamist senises korras. Kui teadus- ja arendustegevuse tervikuna korrastamise tulemusel koondub olemasolevate eetikakomiteede hindamispädevus teaduseetika komitee juurde, muutub meditsiiniseadme uuringu tegemiseks ja uuringus olulise muudatuse tegemiseks eetikakomiteelt arvamuse saamine selgemaks. Samuti muutub lihtsamaks meditsiiniseadmete valdkonna pädeval asutusel eetikakomiteega vajadusel teabevahetuse korraldamine, kuna jääb üks eetikakomitee.

Meditsiiniseadme seaduse muudatuse punktiga 2 täpsustatakse eetikakomiteede moodustamise, töökorra, liikmete arvu ja koosseisu määramise korra ning liikmete volituste tähtaja kehtestamist valdkonna vastutava ministri poolt. Muudatus on vajalik, kuna meditsiiniseadme uuringute eetilist hindamist tegeva ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse juures tegutseva eetikakomitee töökorra, liikmete arvu ja koosseisu määramise kord ning liikmete volituste tähtaeg on kehtestatud tervise- ja tööministri määrusega, milles on sätestatud meditsiiniseadme uuringut hindava eetikakomitee koosseisu eritingimused. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse moodustatud teaduseetikakomitee liikmete määramise korra ja liikmete volituste tähtaja, inimuuringu taotluse esitamise ja menetlemise korra ning inimuuringu taotluste hindamise tasud kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Meditsiiniseadme seaduse muudatuse punktiga 3 täpsustatakse eetikakomitee arvamuse tasu suuruse määramist. Kui sponsor võtab meditsiiniseadme uuringu tegemise ja uuringus olulise muudatuse tegemise kohta eetilise arvamuse institutsionaalselt eetikakomiteelt, määrab tasu suuruse eetikakomitee arvestades meditsiiniseadme seaduse § 22 lõige 3 punktides 1–3 nimetatud tingimusi. Kui sponsor võtab meditsiiniseadme uuringu tegemise ja uuringus olulise muudatuse tegemise kohta eetilise arvamuse teaduseetika komiteelt, tasub sponsor tasu, mis kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse ettepanekul valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

Meditsiiniseadme seaduse muudatuse punktiga 4 täpsustatakse, et tervishoiuteenuse osutaja või ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus, kes asutusesiseselt meditsiiniseadmeid valmistab, peab avalikustama asutusesiseselt valmistatud meditsiiniseadmete loetelu oma veebilehel. Meditsiiniseadmete valdkonda reguleerivates ELi määrustes kasutatakse terminit „tervishoiuasutus“, kes võivad nende määruste kohaselt asutusesiseselt meditsiiniseadmeid valmistada. Eesti õiguses tervishoiuasutuse terminit ei ole, kuid Eesti õiguse tähenduses on sellised asutused eelkõige tervishoiuteenused tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning meditsiiniseadme seaduse tähenduses loetakse asutusesiseseks valmistajaks ka teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid, kui asutuse peamine eesmärk on patsientide hooldamine või ravimine või rahvatervise edendamine.
Arvestatud osaliselt.
Eelnõu § 36 on täiendatud sätetega, mis võimaldavad sõltumatu eetikakomitee rolli täita teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 26 lõike 1 alusel moodustatud teaduseetika komiteel. Võrreldes Sotsiaalministeeriumi sõnastusettepanekutega on muudetud meditsiiniseadme seaduse § 213 lõike 5 sõnastust ning lisatud paragrahvi 22 täiendav lõige 31.
Esimese muudatuse puhul jääb valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada sõltumatu eetikakomitee töökord, liikmete arv ja koosseis ning liikmete volituse tähtaeg ka juhul, kui meditsiiniseadme kliinilise uuringu ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringule annab hinnangu teaduseetika komitee.
Paragrahvi 22 lõikega 31 sätestatakse teadus- ja arendustegevuse eest vastutavale ministrile õigus kehtestada meditsiiniseadme kliinilise uuringu ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringu hindamise tasud teaduseetika komitees.

182.
Juhime tähelepanu, et seletuskirjas on märgitud seaduse jõustumine 2024. a 1. jaanuaril.
Arvestatud.
Parandame ilmse vea.
183.
Palume seletuskirja lk 2 täiendada, et eelnõu on seotud menetluses oleva meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (pädevuse andmine Ravimiametile) 448 SE.
Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on vastavalt täiendatud.
184.
Seletuskirjas ei ole märgitud muudetavate seaduste kehtivaid redaktsioone.
Arvestatud.
Täiendame seletuskirja.
185.
Meditsiiniseadme seaduse muudatusettepanekutega arvestamise korral tuleb seletuskirja peatükki VIII märkida, et eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta tervise- ja tööministri 14. jaanuari 2022. a määrust nr 8 „Sõltumatu eetikakomitee“.
Võetud teadmiseks.
Justiitsministeerium
186.
1. Eelnõu pealkiri – palume selgitada põhjust, miks leitakse, et innovatsioon ei mahuks kehtiva pealkirja alla ning pealkiri vajab muutmist (mis omakorda tingib viidete muudatused).

Seletuskirjas on märgitud, et „Eelnõu koostamise käigus otsustati muuta seaduse pealkirja, lisades sõna „innovatsioon“, et pealkiri oleks paremini kooskõlas seaduse sisuga, mis kajastab nii teadus- ja arendustegevuse kui ka innovatsiooni korraldust.“. Samuti on seletuskirjas märgitud, et „Innovatsiooni all mõistetakse eelnõus teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel põhinevat innovatsiooni, mis kuulub ka rahvusvahelises mõisteruumis teadus- ja arendustegevuse alla, pidades sealjuures silmas, et OECD Oslo käsiraamatu järgi on innovatsiooni mõiste laiem kui TAIKS-is esitatu, hõlmates rohkem kategooriaid (turundus- ja protsessiinnovatsioon jt), millele ei pruugi olla eelnenud teadus- ega tehnoloogilist arendustegevust.“.

Juhul, kui pealkirja muutmine on vajalik, siis teeme ettepaneku: teadus-, arendus- ja uuendustegevuse korralduse seadus (alus: NT § 17 lg 3), sest kuivõrd innovatsioonile on olemas eestikeelne vaste, siis tuleb seda kasutada.
Konsultatsioonide tulemusel saavutatud kokkulepe sõna „innovatsioon“ eelnõus mitte asendada.

HTM ei poolda sõna „innovatsioon“ asendamist sõnaga „uuendustegevus“, mis on oluliselt laiem mõiste. Termin innovatsioon on Eesti õigusruumis ja tavapraktikas laialdaselt kasutatud ja kõigi osapoolte jaoks üheselt mõistetav, mida alternatiivina pakutud uuendustegevuse kohta öelda ei saa. Eestis võeti juba 11. märtsil 1997 vastu esimene teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (TAKS), kus innovatsioonipoliitika on MKMi ülesandena välja toodud. Meil on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse riiklik arengukava (TAIE), mille on heaks kiitnud nii Riigikogu kui Vabariigi Valitsus, MKMi haldusalas tegutseb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, innovatsioon on MKMi valitsemisala ülesandena toodud Vabariigi Valitsuse seaduses, peaministri juhitud Teadus- ja Arendusnõukogu tegi juba 2021. aastal otsuse muuta oma nime selliselt, et selles tuleks selgemalt välja innovatsiooni riiklik olulisus jne. Innovatsiooni suurem rõhutamine valdkonda reguleerivas seaduses on üks komponent strateegilisest otsusest riiklikku innovatsioonipoliitikat tugevdada. Teadus- ja innovatsioonisüsteemi osapoolte jaoks tooks termini muutmine seaduses kaasa oluliselt väiksema õigusselguse.

187.
Jääme oma varasema arvamuse juurde, et me ei toeta konkreetse sihtasutuse nimetamist seaduses. Normid peaksid olema võimalikult "tulevikukindlad" ning konkreetse sihtasutuse nime nimetamine seaduses seda eesmärki ei teeni.

Kordame oma varasemat seisukohta ka selle kohta, et riik on kasutanud ja kasutab eraõigusliku juriidilise isiku liiki – sihtasutust – tegutsemisvormina liiga kergekäeliselt. Rõhutame, et sihtasutus on siiski eriotstarbeline juriidiline isik teatud vara valitsemiseks ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutusel pole liikmeid ja asutaja õiguste teostamise võimalused on väga piiratud, lisaks pole asutaja õigused ka üleantavad. Sihtasutuse riigi poolt kasutamise problemaatilisuse kohta vt ka "Ühinguõiguse revisjon. Analüüs-kontseptsioon".3

Palume eelnõu muuta ja mitte nimetada eelnõus konkreetset sihtasutust.
Arvestatud.
Eelnõus ei ole nimetatud konkreetseid asutusi. Asendame eelnõus ka sõna „sihtasutus“ sõnadega „juriidiline isik“.



188.
Eelnõu § 12 lg 1 kohaselt on teaduseetika komitee teadus-ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse moodustatud sõltumatu eri valdkonna ekspertidest koosnev kogu, mille tegevuse eesmärk on anda hinnang teadus- ja arendustegevuse eetilisuse kohta ning tagada uuringusse kaasatud isikute õiguste, ohutuse ja heaolu kaitse. Palume selgitada, kas teaduseetika komitee on edaspidi komitee, kelle hinnangut on vaja ka juhul, kui teadusuuring põhineb eriliiki isikuandmetel IKS § 6 lg 4 mõttes.

Seletuskirjas on selgitatud „Teaduseetika komitee moodustamisel määratletakse TA tegevuse valdkonnad ja uuringute tüübid, milles eetikakomiteel on hinnangute andmise pädevus. Teaduseetika komitee võib pädevuse olemasolul anda teadusuuringute läbiviimisele ka andmekaitse aspekte käsitleva hinnangu, vastavalt isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatule.“. Kui eelnõu eesmärk on koondada eetiline ja andmekaitse aspektide hindamine ühe eetikakomitee alla, siis tuleks IKS § 6 vaatest muuta loodava komitee läbimine kohustuslikuks, jättes kõrvale võimaluse igaühel eetikakomiteesid IKS § 6 mõttes luua. Sellisel juhul oleks vajalik lisada IKS § 6 lg-sse 4 viide TAIKS-ile, kuid see vajab kindlasti eelnevalt arutamist.




Selgitame.
Seaduse eelnõuga ei muudeta ega täpsustata isikuandmete kaitse seaduse (IKS) regulatsiooni. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikes 4 on sätestatud, et kui teadus- või ajaloouuring põhineb eriliiki isikuandmetel, siis kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee enne käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. Kuna IKS ei täpsusta, millised eetikakomiteed saavad täita asjaomase valdkonna eetikakomitee rolli, siis võib antud ülesannet täita ka teaduseetika komitee. Samuti võib Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul valdkonna eetikakomitee rolli täita ka institutsionaalne eetikakomitee, mis on moodustatud teaduseetika korralduse rakendusakti alusel. Vastav selgitus on lisatud eelnõu seletuskirja. Juhul, kui Justiitsministeeriumi hinnangul on vajalik kitsenda komiteede hulka, kes saavad IKS-i mõistes täita asjaomase valdkonna eetikakomitee rolli, siis tuleb selleks muuta IKS-i.
Ühtlasi selgitame, et eelnõus toodud teaduseetika regulatsioon on paindlik, mis annab teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidele õiguse otsustada, kuidas uuringute hindamist oma asutuses korraldada. Asutustel on võimalik moodustada oma institutsionaalne eetikakomitee või suunata teadusuuringute hindamine teaduseetika komiteesse. Samuti on asutusel võimalik kasutada nende kahe lahenduse kombinatsiooni, hinnates osasid taotlusi institutsionaalses eetikakomitees ning suunates kõrgema riskiga uuringud teaduseetika komiteesse.
189.
IKS § 6 lg 4 kohaselt kontrollib eetikakomitee ka IKS § 6 sätestatud tingimuste täitmist, mis on seotud andmetöötlusega, seega ei saa teaduseetika komitee hinnata üksnes teadus ja arendustegevuse eetilisust, vaid peab hindama ka andmetöötluse aspekte, sh andmesubjekti õiguste kaitse vaatest. Eelnõu tuleb täiendada ning kuna tegemist on olulise küsimusega, mis vajab see enne arutelusid asjassepuutuvate osapooltega, oleme valmis panustama.
Arvestatud osaliselt.
Seaduse eelnõuga ei reguleerita täiendavalt isikuandmete kaitse küsimusi, mis on reguleeritud isikuandmete kaitse seaduses. Seetõttu ei seata teaduseetika komiteele kohustust hinnata andmetöötluse aspekte. Teaduseetika komitee võib täita IKS-is sätestatud asjaomase valdkonna eetikakomitee rolli, kui komitees on olemas selleks pädevus. Vastav selgitus on lisatud seletuskirja. Sellisel juhul rakendub seaduse eelnõu § 26 lõige 9, mille kohaselt teaduseetika komitee täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid. Kohustus hinnata teadus- või ajaloouuringu puhul IKS-i § 6 sätestatud tingimuste täitmist tuleneb vastavast õigusaktist.
190.
Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirjas selgitus lk 15 „Valdkonna eest vastutava ministeeriumi nõusolekul oleks võimalik näiteks kliiniliste ravimiuuringute, tervise infosüsteemi andmete töötlemist või Geenivaramu proovide ja andmete töötlemist käsitlevate uuringute kooskõlastamine viia üle teaduseetika komitee vastutusse.“ on eksitav, sest TTKS § 594 ja IGUS § 29 näevad ette, et andmete väljastamisel tervise infosüsteemist ja geenivaramu andmete töötlemisele annab hinnangu uuringueetika komitee (Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu). Seega ei ole võimalik seadusi muutmata ministri määrusega hinnangute andmist üle viia.

Arvestatud.
Seletuskirja sõnastust on täiendatud. Seletuskirjas oli mõeldud, et vastavate ministeeriumide nõusolekul ning vastavate seaduste muutmisel on võimalik teiste uuringute kooskõlastamine viia üle teaduseetika komitee vastutusse.
191.
Eelnõus tuleb reguleerida, kuidas toimub teaduseetika komitee moodustamine. Täpsemalt – millise õigusaktiga komitee moodustatakse. Seletuskirjas (lk 14) on märgitu, et: „Teaduseetika komitee moodustamise ja töökorralduse põhimõtted, sh liikmete valiku ja taotluste menetlemise protseduur, sätestatakse alamaktis“. Palume vastav volitusnorm ette näha ka eelnõu §-s12. Seletuskirjas on märgitud, et: „Sellest lähtuvalt moodustatakse seaduse alusel Eesti Teadusagentuuri juurde teaduseetika komitee, mille eesmärk on anda hinnang teadus-ja arendustegevuse eetilisuse kohta ning tagada uuringusse kaasatud isikute õiguste, ohutuse ja heaolu kaitse.“. See tuleks ka eelnõus selgelt välja tuua, hetkel on see sätestatud läbi teadus-ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse, mille terminit eelnõus toodud ei ole. Eelistame, et eelnõus on selgelt sätestatud teaduseetika komitee moodustamine või alternatiivina luua volitusnorm. Oluline on, et eelnõust nähtuks, kuidas komitee asutatakse.
Eelnõu lisa „Teaduseetika korraldus“ §-s 10 on sätestatud, et „(1) Teaduseetika komitee moodustab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse juhatuse esimehe käskkirjaga.“. Esiteks on lause sõnastus veidi arusaamatu, teiseks tuleks meie hinnangul selline volitusnorm tuua seaduse tasemele ning kaaluda, kas komitee moodustamine ei oleks mõistlikum kehtestada valdkonna eest vastatutava ministri määrusega.
Arvestatud.
Eelnõu § 26 on täiendatud lõikega 2, milles sätestatakse, et teaduseetika komitee moodustab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus. Lahendusena kaaluti teaduseetika komitee moodustamist valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Leiti, et antud lahendus suurendab halduskoormust ning vähendab komitee moodustamise ja töö korraldamise paindlikkust, mistõttu sellest loobuti.
192.
Eelnõu lisa „Teaduseetika korraldus“ § 11 lg 2 kohaselt kehtestab inimuuringu taotluste hindamise tasud teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Selle normi puhul tuleb hinnata, kas käskkirjadega tasude kehtestamine on õigustatud või peaks see samuti olema reguleeritud pigem määruse tasandil. Palume akti tasandi valikut analüüsida ja vajadusel kõnealust lisa muuta.
Arvestatud.
Seaduse eelnõud § 26 on täiendatud sätetega, mis reguleerivad teaduseetika komitee teenuste eest tasu küsimist. Tasuliste teenuste määrad kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
193.
Seletuskirjas (lk 14) on toodud „Näiteks on väljatöötamisel Eesti Teadusinfosüsteemi arendus, mis võimaldaks teha kõiki TA uuringute kooskõlastamisega seotud toiminguid ühes infosüsteemis.“. Palume enne sellise arenduse kasutuselevõttu üle vaadata ka andmekogu eesmärk, andmekoosseis jne, ilmselt on selles osas vajalik ka seadust täiendada.
Arvestatud.
Vastavalt täiendatud seaduse eelnõu § 14 lõikeid 2 ja 3.
194.
Seletuskirjas märgitud, et „Eelnõu väljatöötamisel kaaluti kahte lahendust: reguleerida seaduses tingimused, mille puhul tuleb inimuuring kooskõlastada teaduseetika komiteega, või jätta inimuuringu kohustuslik kooskõlastamine reguleerimata.“. Seaduseelnõu terminit „inimuuring“ ei ava ja seda, kas see termin on muus õigusaktis reguleeritud, ei ole selgitatud. Seega ei ole seaduseelnõust võimalik aru saada, millist uuringut inimuuringu all mõista tuleb.
Arvestatud.
Seletuskirja vastavat osa täpsustatud.
195.
Eelnõu lisa „Teaduseetika korraldus“ § 2 punktis 1 on esitatud termin „inimuuring“: „inimuuring – teadusuuring, millesse kaasatakse inimesi või milles töödeldakse isikuandmeid või inimeselt pärinevat bioloogilist materjali uute teadmiste saamiseks, seniste teadmiste täiendamiseks või uudsel moel rakendamiseks“. Kahtleme, kas uuringut, mis põhineb üksnes isikuandmete töötlemisel, saab pidada inimuuringuks. Seda eriti seetõttu, et teadusuuringutele võivad kohalduda Oviedo konventsioon (inimuuringute raamistik, mis kohaldub juhul kui uuringuga kaasneb „sekkumine“ Oviedo konventsiooni4 mõttes (art 4 ja 5) või andmekaitsealased õigusaktid (IKÜM ja IKS), mis kohalduvad juhul, kui tegemist on isikuandmetega IKÜM art 4 punkti 1 mõttes). Juhime siinjuures tähelepanu, et Oviedo konventsiooni lisaprotokolli seletuskirja5 p 34 kohaselt tuleb „sekkumist“ mõista laiemas tähenduses, mis hõlmab kõiki meditsiinitoiminguid, eelkõige ennetava ravi, diagnoosimise, ravi, taastusravi või teadusuuringu eesmärkidel. Seega on kaheldav määruses reguleerida, et inimuuring hõlmab endas ka teadusuuringuid, mis toimuvad üksnes isikuandmete töötlemisel. Seetõttu palume termin „inimuuring“ üle vaadata ja see seaduseelnõus esitada.
Tuleb tõdeda, et on üksnes andmetöötlusel põhinev teadustöö, mis hõlmab isikute puhul ise küsimustele vastamist ning küsimused, millega võib kaasneda risk isikute vaimsele tervisele (mittefüüsiline sekkumine), võivad liigituda inimuuringute alla Oviedo konventsiooni mõttes, aga seda tuleb sõltuvalt uuringu sisust ja korraldusest igakordselt eraldi hinnata.
Võetud teadmiseks.
Kommentaar puudutab rakendusakti kavandit. Rakendusakti menetlemine on ees ning selle raames on võimalik kõigil osapooltel esitada arvamusi ja seisukohti. Siiski selgitame, et vastava inimuuringu mõiste on välja töötanud Eesti Teadusagentuuri moodustatud eksperdirühm, kes koostas „Inimuuringu hea tava“ kavandi. Ühtlasi selgitame, et inimuuringu mõistet seaduse eelnõus ei kasutata ning seega ei ole võimalik mõistet eelnõus defineerida.
196.
Kõike eelnevat arvesse võttes leiame, et see osa seaduseelnõust vajab põhjalikumat arutelu välja selgitamaks, mida ja kuidas on planeeritud TAIKS-iga reguleerida ning kuidas suhestuvad
TAIKS-s planeeritava regulatsiooniga IKÜM ja IKS. Oleme selles osas valmis igakülgseks koostööks.
Teadmiseks võetud.
Teaduseetika regulatsiooni puudutavaid küsimusi arutati eraldi Justiitsministeeriumiga. Selgitame, et eelnõu arutelu on tänaseks toimunud pea neli aastat, uute laiapõhjaliste arutelude juurde naasmine ei ole seetõttu mõeldav.
197.
Eelnõu lisa „ETIS põhimäärus“ – üldise märkusena toome välja, et põhimäärusest selgu, mida peetakse silmas registrit ja infosüsteemi eristades. Põhimäärus on infosüsteemi kohta, sätted aga osaliselt registri kohta. Palume muuta sätete pealkirjad ja viia need vastavusse volitusnormi ja määruse sisuga. Määruse pealkiri peaks olema „Eesti Teadusinfosüsteemi põhimäärus“, eelnõu ülesehitus esitada loogilises järjekorras (nt eesmärk, ülesehitus, vastutava ja volitatud töötleja ning nende ülesanded jne).

Põhimäärust on vaja oluliselt muuta. Esitame põhimääruse kohta järgmised tähelepanekud:

ETIS põhimäärus § 2 – infosüsteemi eesmärk ei saa olla andmete koondamine, infosüsteemi eesmärk peab olema seotud asutusele pandud ülesande täitmisega ning see on määratud seaduses. Palume eelnõus sätestatud eesmärk viia kooskõlla põhimääruses sätestatud eesmärgiga.

Eelnõu § 11 lg 7 p 1 kohaselt nähakse põhimääruses ette vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, põhimääruses aga neid sätestatud ei ole. Palume põhimäärust selles osas täiendada.

ETIS põhimäärus § 5 – andmete riskasutus ei saa toimuda vastutavate töötlejate vahelisel kokkuleppel, andmete kasutamisel peab õiguslik alus andmetöötluseks olema sätestatud seaduses või toimuma muul IKÜM art 6 p1 toodud alusel. Palume põhimäärus muuta.

ETIS põhimääruse § 7 on deklaratiivse sisuga säte ning sätte eesmärk on arusaamatu. Palume kõnealune säte põhimäärusest välja jätta.

ETIS põhimäärus § 10 lg 3 – juhime tähelepanu, et andmete esitaja saab andmete esitamisel märkida, kas edastatav teave on juurdepääsupiiranguga teave, andmekogu vastutav töötleja peab teavet oma infosüsteemis ka vastavalt käitlema. Juurdepääsud (vastavalt õigusaktidele) tagab teabele infosüsteemi vastutav töötleja

ETIS põhimäärus § 11 lg 4 kohta juhime tähelepanu, et teabe väljastamise pädevuse võib küll edasi delegeerida, kuid vastutus teabe väljastamise õiguspärasusega seoses on vastutaval töötlejal.

ETIS põhimäärus § 11 lg 6 – põhimäärusega ei saa piirata isiku võimalus andmete saamiseks nt paberkandjal, kui ta on selleks soovi avaldanud. Selgitame, et AvTS § 4 kohaselt on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning § 17 kohaselt tuleb teabenõue täita teabenõudja poolt soovitud viisil. Palume põhimäärust parandada.

ETIS põhimäärus § 12 sisu jääb arusaamatuks. Palume normi sõnastus üle vaadata ja põhimääruses sõnastust täpsustada.

ETIS põhimäärus § 13 – kui andmetele antakse õiguslik tähendus, siis tehakse seda seadusega. See norm tuleb eelnõus välja jätta.

ETIS põhimääruse § 26 loetelus on nimetatud andmete alusdokumendid, nt isikut tõendav dokument, tööleping. Seaduseelnõus selliseid isikuandmeid sätestastud ei ole. Palume seaduseelnõu täiendada.

Juhime tähelepanu, et põhimäärusega ei saa ette näha laiemat isikuandmete töötlemist, kui seadusandja on ette näinud. Palume seaduseelnõu isikuandmete töötlemise osas täiendada.
Võtame märkused arvesse ETISe põhimääruse lõpliku teksti koostamisel.
198.
Eelnõu läbivalt kasutatakse terminit „evalveerima“. Samas muudetakse eelnõuga Tallinna Tehnikaülikooli seadust ja Tartu Ülikooli seadust, milledes asendatakse käesoleva seaduseelnõuga evalveerimine hindamisega. Kuna võõrsõnade vältimine suurendab muu hulgas ka arusaadavust, siis konteksti sobiva eesti vaste olemasolul tuleb kasutada seda (Normitehnika käsiraamatu § 17 komm 4). Seetõttu peab eelnõus evalveerima asemel kasutama omasõna hindama. Palume eelnõu läbivalt muuta.
Konsultatsioonide tulemusel saavutatud kokkulepe sõna „evalveerima“ eelnõus mitte asendada.
Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli seaduse muutmisel on muudetud sihtevalveerimise sätet, kus sihtevalveerimise mõiste asendatakse mõistega „temaatiline hindamine“. Sihtevalveerimise ja korralise evalveerimise mõisted olid kasutusel Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses, mida käesoleva seadusega muudetakse.
Käesolevas seaduses kasutatakse korralise evalveerimise asemel mõistet „evalveerimine“. Evalveerimine on teadus- ja arendustegevuses rahvusvaheliselt laialdaselt kasutatav mõiste, mida on seaduse § 15 lõikes 1 (vanas redaktsioonis § 13 lg 1) ka defineeritud. Seega leiame, et sõna „hindamine“ kasutamine antud juhul on segadusse ajav, kuna tegemist on tunduvalt laiema mõistega kui evalveerimine.
Termin evalveerimine on Eesti õigusruumis ja teadussüsteemis laialdaselt kasutatud ja kõigi osapoolte jaoks üheselt mõistetav, mida alternatiivina pakutud hindamise kohta öelda ei saa. Eestis võeti juba 11. märtsil 1997 vastu esimene teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (TAKS), mis sisaldab evalveerimise mõistet ja selle korraldamise põhimõtteid. Süsteemi osapooled on väga teadlikud teaduse evalveerimise vajalikkusest (nt on evalveerimine doktoriõppe pakkumise ja ülikoolist olemise eelduseks) ja evalveerimise erinevustest võrreldes teiste hindamise viisidega (nt õppetöö hindamist puudutav akrediteerimine). Evalveerimise mõiste kasutamine ka uues seaduses tagab terminoloogilise järjepidevuse, üheselt mõistetavuse ja ühtsuse õigusaktides. Teadus- ja innovatsioonisüsteemi osapoolte jaoks tooks termini muutmine kaasa oluliselt väiksema õigusselguse.
199.
Eelnõu § 2 – termini sisu määratletakse kas pärast termini esmakordset kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on koondatud terminiga seotud sätted, või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks kavandatavas paragrahvis (HÕNTE § 18 lg 5). Seetõttu tuleb iga termin esitada eraldi paragrahvis või määratleda sisult seotud terminid paragrahvi ühes lõikes. Palume eelnõu muuta.

Arvestatud.
200.
Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 4 kohaselt on kõigi ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse eelarve ning selle täitmise ülevaate esitamine teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministrile ning punkti 5 kohaselt vastava info avalikustamine ja ajakohastamine Eesti Teadusinfosüsteemis.

Antud ülesannete täitmiseks on eelnevalt vaja täpsustada kulude kajastamise aluseks olevat metoodikat. Info uuendamine Eesti Teadusinfosüsteemis on ministeeriumidele uus ülesanne, seega tuleks analüüsida, kui suure lisakoormuse selline muudatus kaasa toob. Palume seletuskirja täiendada.
Selgitame. Vastavate ülesannetega seotud mõju ministeeriumite töökoormusele on toodud seletuskirja punktis 6.1.2. Info uuendamine Eesti Teadusinfosüsteemis ei ole ministeeriumite jaoks täiesti uus ülesanne. Valitsuskabinet on selle ülesande ministeeriumitele andnud juba 25.11.2021 otsusega („Avalikustada riigi tellitavate analüüside ja uuringute tulemused Eesti Teadusinfosüsteemis“). Esmakordselt on nõue toodud seadusesse.
201.
Eelnõu § 11 lg 4 kohaselt säilitatakse infosüsteemis kogutud andmeid alaliselt kui põhimääruses ei ole sätestatud andmete lõikes piiranguid. Lõike 4 teises ja kolmandas lauses sätestatakse, et Rahvusarhiivi poolt arhiiviväärtuslikuks hinnatud andmed antakse üle Rahvusarhiivi arhiiviseaduses sätestatud korras ja üle antud andmed kustutatakse infosüsteemist.

Isikuandmete alaline säilitamine on küsitav ja seda vajadust ei ava ka seletuskiri. Esmalt palume hinnata, kas isikuandmete alaline säilitamine on vältimatult vajalik, sh on tagatud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse nõue. Juhul, kui see siiski on eesmärgipärane, siis on seletuskirja vaja täiendada selgitustega, miks on andmete tähtajatu säilitamine vajalik. Samuti palume asendada eelnõus sõna „alaliselt“ sõnaga „tähtajatult“.

Lisaks märgime, et kui andmed on arhiiviväärtuslikud ning need arhiivi üle antakse, siis tuleb kaaluda, kas neid andmeid on lisaks ka infosüsteemis vaja säilitada. Palume seletuskirja täiendada selgitusega, kas neid andmeid on lisaks arhiivile vaja ka infosüsteemis säilitada.
Arvestatud osaliselt.
Asendame eelnõus sõna „alaliselt“ sõnaga „tähtajatult“. Täiendame seletuskirja ja lisame põhjenduse andmete säilitamise kohta. Uue redaktsiooni § 14 lõikes 4 on toodud, et andmed, mille Rahvusarhiiv on hinnanud arhiiviväärtuslikuks, antakse üle Rahvusarhiivi arhiiviseaduses sätestatud korras. Rahvusarhiivi üle antud andmed kustutatakse infosüsteemist. Seega ei ole kavas arhiivi antud andmeid infosüsteemis säilitada. Andmete säilitustähtajad on toodud lõikes 4, kus on viidatud võimalikele piirangutele põhimääruses.


202.
Eelnõu § 11 lg 7 – andmekogu asutatakse seadusega, mitte määrusega (palume vastavad muudatused sisse viia ka põhimääruses) ning punkti 2 tuleb täiendada ka andmeandjatelt saadavate andmetega. Andmekogu põhimääruses peab olema sätestatud, mis andmeid andmeandjad infosüsteemi edastavad.

Eelnevat arvesse võttes palume lõige sõnastada järgmiselt:
(7) Infosüsteemi põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:
1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, kogutavate andmete täpsem koosseis ja infosüsteemi kandmise kord;
3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
4) andmete ristkasutus;
5) andmete säilitamise täpsemad tingimused;
6) muud korralduslikud küsimused.

Lisaks juhime tähelepanu, et infosüsteemis avalikustatava teabe puhul peab andmekogu vastutav töötleja järgima, et ei avalikustataks teavet, mis seaduse kohaselt on juurdepääsupiiranguga teave, sh isikuandmeid, ning arvestama peab ka intellektuaalomandi või ärisaladuse kaitset.

Palume täpsustada seletuskirja osa „Põhimäärusega sätestatakse andmekogu pidamise kord ja volitatud töötlemine, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad, andmete ristkasutus, andmete säilitamine ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.“, sest põhimäärusega saab seaduses sätestatud andmekoosseisu ja säilitustähtaegu täpsustada. Andmekoosseisude ja säilitustähtaegade üldised alused peavad tulema seadusest. Samuti palume seletuskirja täiendada ja märkida, millisel eesmärgil seaduses sätestatud isikuandmeid töödeldakse. Samuti peab seletuskirjas olema hinnatud andmetöötluse proportsionaalsus (arvestades isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sh eesmärgipärasus ja minimaalsus).

Palume eelnõu ja seletuskirja täpsustada.
Arvestatud.
Sõnastame lõike 7 ümber. Täiendame seletuskirja ja lisame isikuandmete töötlemise eesmärgi.
203.
Eelnõu § 16 sätestab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise üldpõhimõtted. Eelnõu § 16 lg 4 näeb ette, et riigieelarvest eraldatud teadus- ja arendustegevuse vahendite kasutamisel tuleb toetuse saajal eristada raamatupidamises teadus- ja arendustegevusega seotud majandustegevus ja mittemajandustegevus, nende kulud ning rahastamine. Seletuskirjas (lk 26) on öeldud: „TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide rahastamisel rahastusinstrumentidest lähtutakse põhimõttest, et rahastatakse üksnes mittemajandustegevust, välistades majandustegevuse ristsubsideerimise ja sellega riigiabi andmise TA-asutustele. Juhul, kui TA-asutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool saab riigieelarvest toetust mittemajandustegevuseks, peab riigieelarveliste vahendite kasutamisel olema tagatud mittemajandustegevuse ja majandustegevuse selge eristamine raamatupidamises tegevusliikide, rahastamise ning tulude ja kulude lõikes.“

Eelnõu tekstist ei tulene, et § 16 lg 4 sätestatud majandustegevuse ja mittemajandustegevuse eristamise põhjuseks see, et riigieelarvest tulenevat rahastamist ei tohiks kasutada majandustegevuseks. Kui see on nii, siis peab selline keeld olema seaduses selgelt kirjas. Praegu sätestatakse üksnes eristamise kohustus raamatupidamises. Samuti jääb arusaamatuks, kas mingitel juhtudel on võimalik riigieelarvest tulevat rahastust kasutada ka majandustegevuseks või see on mõeldud rangelt üksnes mittemajandustegevuseks. Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada.
Arvestatud.
Seletuskirja täiendatud.