Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU
26.08.2024

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Käesoleva seadusega sätestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse, rahastamise ja järelevalve alused.

(2) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

(1) Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks.

(2) Alusuuring on teoreetiline või katsetel põhinevrajanev uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas.

(3) Rakendusuuring on uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas.

(4) Eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse.

(5) Innovatsioon on teadus- ja arendustegevusel põhinev uue või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toote või teenuse kättesaadavaks tegemine või uuendatud protsessi kasutuselevõtmine, mille eesmärk on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis, mis aitab kaasa ettevõtja, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendab tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduse ja heaolu kasvu.

(6) Teadmussiire on protsess, mille eesmärk on omandada, koguda ja jagada väljendatavaid ja vaiketeadmisi, sealhulgas oskusi ja pädevust, nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevuse käigus, näiteks teaduskoostöö, nõustamise, litsentsimise, idufirmade loomise, teadmiste avaldamise ning teadlaste ja nimetatud tegevusaladega seotud muude töötajate liikuvuse kaudu.

§ 3. Teadus- ja arendustegevuse osalisedpooled

(1) Teadlane on spetsialist, kes loob uusi teadmisi, tehes uuringuid ja täiustades või arendades kontseptsioone, teooriaid, mudeleid, tehnikaid, instrumente, tarkvara või töömeetodeid.

(2) Teadus- ja arendusasutus on käesoleva seaduse kohaselt juriidiline isik või asutus, mille vähemalt ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne evalveerimisotsus vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikes 7 kohaseltsätestatule, välja arvatud ülikool ja evalveeritud rakenduskõrgkool.

(3) Ülikool on kõrgharidusseaduse § 20 tähenduses õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, millele on antud õppeõigus kõrgharidustaseme kolmel astmel ning mille doktoriõpe põhineb positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevusel.

(4) Evalveeritud rakenduskõrgkool on käesoleva seaduse kohaselt rakenduskõrgkool, mille vähemalt ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne evalveerimisotsus vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikes 7 kohaseltsätestatule või mis on läbinud institutsionaalse akrediteerimise vastavalt § 15 lõikes 4 kohaseltsätestatule.

§ 4. Teaduseetika

(1) Teaduseetika on eetika tegevuspõhimõtete järgimine teadus- ja arendustegevuses. Selle, mille eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse usaldusväärus. T; teaduseetika all mõistetaksehõlmab ausate ja kontrollitavate meetodite, heade tavade, reeglite, regulatsioonide ja juhendite järgimist teadust- ja arendustegevuse planeerimisel, elluläbiviimisel ja tulemuste avaldamisel. T; teaduseetika alla kuulub ka teadlaste kutse-eetika, mis tähendabhõlmab eetiliste normide ja väärtuste järgimist teadlase töös.

(2) Teaduse hea tava on teadus- ja arendustegevuse osalistepoolte omavaheline kokkulepe, milles sõnastatakse teadustööd läbiviimist suunavad tegevuspõhimõtted, mida kõik teadus- ja arendustegevuse osalisedpooled ühiselt tunnustavad ja järgivad.

(3) Üldtunnustatud teaduseetika normid on üldine nimetus tegevuspõhimõtete, tavade, reeglite ja juhiste kohta, mis lepitakse kokku ja sõnastatakse heas tavas või eetikakoodeksis ning mis suunavad ja juhivad teadlaste tegevust uurimistöödes läbiviimisel, teadlaste omavahelisi suhteid teaduskogukonnas ning teadlaste suhteid üldisemalt kogu ühiskonnaga., mis lepitakse kokku ja sõnastatakse heas tavas või eetikakoodeksis.

§ 5. Teadus- ja arendustegevuse põhimõtted

Teadus- ja arendustegevuse korraldamisel ning elluläbiviimisel lähtutakse:
1) akadeemilisest vabadusest, mille kohaselt on teadus- ja arendustegevuse tegijalostajal õigus otsustada teadus- ja arendustegevuse sisu ja meetodite ning tulemuste levitamise üle, kui seda ei piira teised õigusaktid, muud kokkulepped või tingimused;
2) üldtunnustatud teaduseetika normidest ja teaduse heast tavast;
3) põhimõttest, et avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevuse tulemusedte ja andmed onte kättesaadavadusest avalikkusele, kui seda ei piira teised õigusaktid.

2. peatükk
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine

§ 6. Vabariigi Valitsuse ülesanded

(1) Vabariigi Valitsus kujundab riiklikku teadus- ja arendustegevuse- ning innovatsiooni poliitikat, mis arvestab Eesti eeldusi, tingimusi ja vajadusi.

(2) Vabariigi Valitsus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisel:
1) tagab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi tervikliku toimimise, lähtudesvalt riigi strateegilistest eesmärkidest;
2) esitab seisukoha valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, mis põhitegevusena tegeleb teadus- ja arendustegevusega, ümberkorraldamise ja lõpetamise ettepaneku kohtale, kuulates ära Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu seisukoha;
3) otsustab Eesti riigi osalemise rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud alases koostöös;
4) täidab teisi õigusaktidega pandud ülesandeid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas.

(3) Vabariigi Valitsus määrab silmapaistvate töösaavutuste eest riiklikke teaduspreemiaid.

(4) Riigi teaduspreemiate põhimääruse, milles nähakse ette teaduspreemiate suurus, liigid, määramise tingimused ja kord ning riigi teaduspreemiate komisjoni ülesanded ja töökord, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Riigi teaduspreemiate komisjoni moodustab ning selle koosseisu kinnitab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega.

(6) Riigi teaduspreemiad määrab Vabariigi Valitsus teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri esildisel, lähtudes riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekutest.

§ 7. Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu

(1) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu on Vabariigi Valitsuse juures asuv nõuandev kogu, miskes nõustab Vabariigi Valitsust ühiskonna toimetulekut ja heaolu toetava, majanduse konkurentsivõimet kasvatava ning eesti keele ja kultuuri kestlikkust väärtustava teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel.

(2) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu põhimääruse, milles nähakse ette tema selle tegevuse alused, ülesanded ja töökord, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(4) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu koosseisu kuuluvad peaminister, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavad ministrid ning teised Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmed.

(5) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu esimees on peaminister.

§ 8. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon

(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon nõustab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika valdkonna eest vastutavaid ministreid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika ning valdkonna arengukava kavandamisel ja elluviimisel.

(2) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni ülesanded, moodustamise korra ja töökorra kehtestab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministrite ühisel ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni koosseisu kinnitab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministrite ettepanekul kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus korraldusega.

(4) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni liikmed on teadussüsteemi ning ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad.

(5) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni tööd korraldavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavad ministeeriumid ühiselt.

§ 9. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine ministeeriumis ja Riigikantseleis

(1) Ministeerium kavandab ja viib ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas teadmistepõhise poliitika kujundamise põhimõtteid ning arvestades riigi ning valitsemisala strateegilisi sihte ja terviklikku toimimist. 

(2) Ministeerium teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni elluviimisel:
1) töötab välja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tegevuskavad, mis toetavad valitsemisala poliitika eesmärke, ja korraldab nende elluviimist;
2) korraldab oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist;
3) korraldab valitsemisala osalemist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud rahvusvahelises koostöös osalemist ja selle rahastamist;
4) esitab oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse eelarve ning selle täitmise ülevaate teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile;
5) tagab teabe esitamise Eesti Teadusinfosüsteemi oma valitsemisalas rahastatud uuringute kohta.

(3) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium:
1) kavandab ja viib ellu riiklikku teadus- ja arendustegevuse poliitikat ning korraldab selle aluselga seonduvat teadus- ja arendustegevust ning selle rahastamist;
2) töötab välja ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid teadus- ja arendustegevuse poliitika kujundamiseks;
3) korraldab teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse rahastamist riigieelarvest;
4) toetab teadus- ja arendustegevuseks vajalike tugistruktuuride toimimist;
5) koordineerib riiklikul tasandil rahvusvahelist teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistalast koostööd ning korraldab selle rahastamist;
6) korraldab teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist ning teebostab selle üle järelevalvet;
7) korraldab teadus- ja arendustegevuse valdkonna riiklikke konkursse;
8) tagab riikliku teaduseetika süsteemi toimimise ja teebostab selle üle järelevalvet;
9) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 7 sätestatud riiklike konkursside läbiviimise tingimused ja korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 sätestatud ülesannete täitmiseks kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega teadussüsteemi osaliste õigused, kohustused ja ülesanded teaduseetika valdkonnas ning institutsionaalsete eetikakomiteede moodustamise korra ja ülesanded teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Innovatsiooni eest vastutav ministeerium:
1) kavandab ja viib ellu riiklikku innovatsioonipoliitikat ning kujundab ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni soosivat keskkonda;
2) töötab välja ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni soosiva poliitika kujundamiseks;
3) korraldab ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja seda soodustava tugistruktuuri loomist, tegevusi ja toetamist riigieelarvest;
4) korraldab äriühinguna tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse rahastamist riigieelarvest vastavalt käesoleva seaduse §-s 21 kohaseltsätestatule;
5) koordineerib riiklikul tasandil ettevõtjate osalemist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahvusvahelises koostöös ja korraldab selle rahastamist;
6) täidab muidteisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(7) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavad ministeeriumid tagavad ühiselt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika tervikliku toimimise, sealhulgas korraldavad ühiselt teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ningja teadmussiiretde tegevusi teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide, ettevõtjate ja avaliku sektori vahel.

(8) Riigikantselei täidab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas järgmisi ülesandeid:
1) koordineerib avaliku sektori innovatsiooni tegevusi, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest;
2) korraldab oma ülesannete täitmiseks tarvilikku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist.

§ 10. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus

(1) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus on juriidiline isik, mille eesmärk on toetada avalikes huvides riikliku teadus- ja arenduspoliitika elluviimist.

(2) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuses teostab riigi asutajaõigusi teadus- ja arendustegevuse eest vastutav ministeerium.

(3) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus:
1) korraldab ja viib ellu riiklike uurimistoetuste rahastamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 22 kohaseltsätestatule;
2) edendab teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rahvusvahelist teadus- ja arenduskoostööd ning korraldab selle elluviimist ja rahastamist;
3) korraldab teadus- ja arendustegevuse evalveerimist käesoleva seaduse §-de 15–17 kohaselt ja temaatilist hindamist § 18 kohaselt;

3) viib läbi teadus- ja arendustegevuse evalveerimist vastavalt käesoleva seaduse §-des 15-17 sätestatule ning temaatilist hindamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 18 sätestatule;
4) nõustab ministeeriume ja nende asutusi ministeeriumi valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse toetamisel ja korraldab vajaduse korral selle elluviimist;
5) edendab teaduseetika valdkonda, moodustab teaduseetika komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni ning korraldab nende tööd vastavalt käesoleva seaduse §-des 26 ja 27 kohaselt sätestatule;
6) kogub, säilitab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks teavet teadus- ja arendustegevusestga seotud informatsiooni ja teeb selle kättesaadavaks;
7) edendab teaduskommunikatsiooni;
8) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(4) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus on riiklike uurimistoetuste taotluste menetlemisel ning rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu.

(5) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel on teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev hindamisnõukogu, kes tagab riiklike uurimistoetuste taotluste asjatundliku ja sõltumatu hindamise korraldamise janing rahastusettepanekute tegemise ningja nõustab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksust vajaduse korral muude ülesannete täitmisel.

(6) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse hindamisnõukogu moodustamise korra ning töökorra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 11. Innovatsioonipoliitika rakendusüksus

(1) Innovatsioonipoliitika rakendusüksus on juriidiline isik, mille eesmärk on toetada ettevõtjate konkurentsivõime ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse suurendamist.

(2) Innovatsioonipoliitika rakendusüksuses teostab riigi asutajaõigusi innovatsiooni valdkonna eest vastutav ministeerium.

(3) Innovatsioonipoliitika rakendusüksus:
1) toetab ettevõtjate teadus- ja arendus- ning innovatsioonitegevusi, viib ellu ettevõtjate teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikke toetusmeetmeid;
2) toetab ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alast rahvusvahelist koostööd;
3) edendab ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist ning sellega tegelemisealast teadlikkust ja võimekust;
4) toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikat ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kohta informatsiooni kogumise, säilitamise, kättesaadavaks tegemise ja analüüsimisega;
5) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(4) Innovatsioonipoliitika rakendusüksus on riiklike toetusmeetmete taotluste menetlemisel ja rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu.

§ 12. Rakendusuuringute keskus

(1) Rakendusuuringute keskus on innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministeeriumi vastutusalas tegutsev juriidiline isik, mille ülesanne on pakkuda ettevõtjatele rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse alaseid teenuseid Eesti majanduse teadmispõhise arengu ja uuenduslikkuse hüvanguks.
(2) Rakendusuuringute keskus teebviib läbi kommertsialiseerimispotentsiaaliga rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendust ning sellega seotudnduvaid tegevusi ning selleks jaoks:
1) tagab teadus- ja arendustegevuseks vajaliku pädevuse ja taristu ning nende arendamise;
2) osaleb rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotudalases rahvusvahelises koostöös ja võrgustikes.

§ 13. Eesti Teaduste Akadeemia

(1) Eesti Teaduste Akadeemia on silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust, teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri Eestis.

(2) Eesti Teaduste Akadeemia on avalik-õiguslik juriidiline isik, miskes tegutseb Eesti Teaduste Akadeemia seaduse, käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel.

§ 14. Eesti Teadusinfosüsteem

(1) Eesti Teadusinfosüsteem (edaspidi infosüsteem) on andmekogu, mille eesmärk on:
1) anda teadus- ja arendustegevuse korraldamisega seotud osalistele usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse statistikaks, poliitika kujundamiseks, rahastamisotsusteks ning strateegiliseks juhtimiseks;
2) anda teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele ning avalikkusele usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse ning selle osaliste kohta;
3) tagada teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ning teadus- ja arendustegevuse korraldamisega seotud asutuste tegevuse kavandamiseks ja rahastamiseks vajalikud andmed;
4) tagada teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide ning teadus- ja arendustegevuses osalevate egevust läbiviivate isikute tegevuse ning rahastamistaotluste hindamiseks vajalikud andmed ja töökeskkond;
5) avalikustada teavet ministeeriumi valitsemisalas toetatud teadus- ja arendustegevuse kohta.

(2) Infosüsteemis töödeldakse andmeid:
1) teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ja teadus- ja arendustegevusega tegelevate isikute ning nendega seotud teadus- ja arendus tegevuse kohta;
2) teadus- ja arendustegevuse tulemuste ning väljundite kohta;
3) teadustaristu ning sellega seotud aparatuuri ja teenuste kohta;
4) teadus- ja arendustegevuse rahastamise programmide, taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta;
5) teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta;
6) teaduseetika komitee hinnangu taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta.

(3) Infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) isiku üldandmed;
2) töötamise andmed;
3) teaduskraadi andmed;
4) publikatsioonide ja tööstusomandi andmed;
5) teaduskollektsiooniga seotuse andmed;
6) doktori- ja magistriõppe lõputöö andmed, sealhulgas lõputöö juhendamise andmed;
7) rahastamistaotluste ja projektidega seotuse andmed;
8) teaduseetika komiteede hinnangutega seotud andmed.

(4) Infosüsteemi kogutud andmeid, sealhulgas isikuandmeid, säilitatakse tähtajatult, kui põhimääruses ei ole sätestatud nendele andmetele lõikes piiranguid. Rahvusarhiivi poolt arhiiviväärtuslikuks hinnatud andmed antakse üle Rahvusarhiivi arhiiviseaduses sätestatud korras.

(5) Infosüsteemi vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.

(6) Infosüsteemi volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita juriidiline isik vastutavale töötlejale ettenähtud ulatuses.

(7) Infosüsteemi põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:
1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, kogutavate andmete täpsem koosseis ja infosüsteemi kandmise kord;
3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
4) andmete ristkasutus;
5) andmete säilitamise täpsemad tingimused;
4) muud korralduslikud küsimused.

3. peatükk
Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamine

§ 15. Juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse välishindamine

(1) Juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse välishindamine toimub evalveerimise raames käigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel ning arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.

(2) Evalveerimine on välishindamine, mille tulemusena antakse hinnang juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkonna tasemele võrrelduna rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumitega, võttes arvesse juriidilise isiku või asutuse asutaja seatud eesmärke teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

(3) Evalveerimise tulemused ning nendega kaasnevadantud hinnangud ja soovitused on avalikud.

(4) Evalveerimise taotlemise, korraldamiseläbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ning korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevuste välishinnataksedamine toimub institutsionaalse akrediteerimise käigus raames vastavalt kõrgharidusseaduse §-des 37 ja 38 kohaselt. sätestatule.

§ 16. Evalveerimise taotlemine ja läbiviimine

(1) Evalveerimist on õigus taotleda juriidilisel isikul või asutusel, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) juriidilise isiku või asutuse põhikirjaline või põhimääruses nimetatud tegevus on alus- või rakendusuuringute või eksperimentaalarenduse või mitme nimetatud tegevuse tegemineläbiviimine;
2) juriidiline isik või asutus tagab loodud teadmiste leviku õpetamise, publitseerimise või teadmussiirde kaudu;
3) juriidilises isikus või asutuses on käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks vajalikul hulgal teadus- ja arendustegevusega tegelevaid töötajaid;
4) juriidilise isiku või asutuse hooned, ruumid, sisustus ja muu vara on piisavad ning sobivad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks.

(2) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium tagastab juriidilise isiku või asutuse taotluse ning jätab selle läbi vaatamata, kui juriidiline isik või asutus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(3) Evalveerimine toimub voorudena teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi kehtestatud tähtaegadel, mitte harvem kui kord nelja aasta jooksul viimasest evalveerimise voorust.

(4) Evalveerimisega seotud kulud katab evalveerimist taotlev juriidiline isik või asutus, arvestades lõikes 5 sätestatut.

(5) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna ministeeriumi valitsemisalas oleva asutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku evalveerimisega seotud kulud katab teadus- ja arendustegevuse eest vastutav ministeerium.

(6) Teadus- ja arendustegevust evalveerib teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse poolt välisekspertidest moodustatud hindamiskomisjon, mille liikmed on oma valdkonna tunnustatud teadlased või eksperdid, kellel on teadus- ja arendustegevuse hindamise kogemus.

(7) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister, võttes aluseks käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel moodustatud hindamiskomisjoni põhjendatud ettepanekud, teeb otsuse evalveerida juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevus vastavas valdkonnas positiivselt või negatiivselt.

§ 17. Evalveerimisotsuse kehtivus

(1) Käesoleva seaduse § 16 lõikes 7 sätestatud positiivne otsus kehtib kuni järgmise evalveerimise otsuse kinnitamiseni, kuid mitte kauem kui seitse aastat.

(2) Ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta tehtud evalveerimise positiivne otsus, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 16 lõikes 7, jääb kehtima, kui ülikool või rakenduskõrgkool läbib institutsionaalse akrediteerimise tulemusega, mis vastab kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktile 1 või § 38 lõike 3 punktile 2 tingimusel, et teadus- ja arendustegevus on hinnatud nõuetele vastavaks. Otsus kehtib kuni institutsionaalse akrediteerimise otsuse kehtivusaja lõpuni.

(3) Kui teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool ühineb asutuse või juriidilise isikuga, mis ei ole evalveerimist § 16 lõikes 7 nimetatud positiivse tulemusega läbinud, või kui teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool jaguneb, teavitatakseb seeta sellest teadus- ja arendustegevuse eest vastutavat ministrit, kes hindab, kas ühinenud või jagunenud asutusel või juriidilisel isikul tuleb läbida evalveerimine vastavas valdkonnas.

(4) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister teeb teadus- ja arendusasutusele, ülikoolile või evalveeritud rakenduskõrgkoolile ettepaneku läbida evalveerimine ning määrab selleks taotlemise tähtaja, kui:
1) asutuse või juriidilise isiku teadus- ja arendustegevus ei vasta enam käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud tingimustele;
2) ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise tulemus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele;
3) temaatilise hindamise tulemuste põhjal on selgunud, et asutuse või juriidilise isiku teadus- ja arendustegevuse tase ei vasta enam käesoleva seaduse § 16 lõikes 7 positiivse otsuse aluseks olnud tasemele;
4) on toimunud teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli ühinemine või jagunemine vastavalt käesolevas paragrahvi lõikes 3 sätestatule ning ministri hinnangul on asutuse või juriidilise isiku teadus- ja arendustegevuse evalveerimine vastavas valdkonnas vajalik.

(5) Kui juriidiline isik või asutus ei taotle evalveerimist teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri määratud tähtaja jooksul või läbib selle käesoleva seaduse § 16 lõikes 6 nimetatud negatiivse tulemusega, tunnistab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 16 lõikes 7 nimetatud positiivse evalveerimise otsuse kehtetuks.

§ 18. Temaatiline hindamine

(1) Teadus- ja arendustegevuse eest vastutaval ministril on õigus algatada iseseisvalt, teiste ministeeriumite, teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide või evalveeritud rakenduskõrgkoolide ettepanekul teadus- ja arendustegevuse taseme ja korralduslike aspektide temaatilisi hindamisi, et valmistada ette teaduspoliitilisi otsuseid ja meetmeid või hinnata nende mõju ja rakendamist ning anda teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele tagasisidet.

(2) Temaatilise hindamise teema, osalejad ja täpsema korralduse kinnitab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(3) Temaatilise hindamisega seotud kulud kaetakse teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi eelarve kaudu riigieelarvest, arvestades lõikes 4 sätestatut.

(4) Kui temaatiline hindamine tehakseviiakse läbi konkreetse juriidilise isiku või asutuse huvides ning temaatiline hindaminesee ei ole riigi teaduspoliitika kujundamise seisukohalt määrava tähtsusega, kannab kulud vastav juriidiline isik või asutus.

§ 19. Teadus- ja arendusasutuse, ülikooli ning evalveeritud rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevuse ülesanded ja kohustused seoses teadus- ja arendustegevusega

(1) Teadus- ja arendusasutuse ülesanded teadus- ja arendustegevuse avaliku hüve loomisel on:
1) edendada teadust ning pakkuda ühiskonnale vajalikke teadus- ja arendustegevusel põhinevaidseid avalikke teenuseid;
2) toetada ühiskonna ja majanduse arengut, teaduse rahvusvahelistumist ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimist ja arendamist.

(2) Avalik hüve on hüve, mille tarbimine on avatud kõigile tarbijatele ning mille tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda teiste isikute tarbimiseks jäävat hüvise kogust.

(3) Ülikool lähtub teadus- ja arendustegevusega avaliku hüve loomisel kõrgharidusseaduse § 20 lõikes 2 sätestatud ülesannetest.

(4) Evalveeritud rakenduskõrgkool lähtub teadus- ja arendustegevusega avaliku hüve loomisel kõrgharidusseaduse § 21 lõikes 2 sätestatud ülesannetest.

(5) Teadus- ja arendusasutus, ülikool ning evalveeritud rakenduskõrgkool kohustub:
1) tagama, et asutuse teadus- ja arendustegevus vastab üldtunnustatud teaduseetika normidele ning teaduse heale tavale;
2) tagama, et teaduspublikatsioonid ja -andmed on leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ning taaskasutatavad, kui seda ei piira isikuandmete, intellektuaalomandi ega ärisaladuse kaitse ega teised õigusaktidest tulenevad piirangud;
3) edastama käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud andmed infosüsteemi ja vastutama edastatavate andmete õigsuse eest.

4. peatükk
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine

§ 20. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise üldpõhimõtted

(1) Teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastamise eesmärk on:
1) tagada avaliku hüvena pakutava teadus- ja arendustegevuse järjepidevus ning kvaliteet;
2) maandada ettevõtjatele teadus- ja arendustegevusega kaasnevaid riske ning ületada turutõrked.

(2) Innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise eesmärk on aidata luua ja võtta kasutusele uusi tooteid, teenuseid ning protsesse, mis soodustavad majanduse ja ühiskonna arengut.

(3) Teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni rahastatakse riigieelarvest järgmiste rahastusvahenditeinstrumentide kaudu:
1) asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus;
2) riiklik uurimistoetus;
3) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetus;
4) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemitoetus;
5) ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetus;
6) muud õigusaktidest tulenevad alused.

(4) Riigieelarvest eraldatud teadus- ja arendustegevuse vahendite kasutamisel tuleb toetuse saajal eristada raamatupidamises teadus- ja arendustegevusega seotud majandustegevus ja mittemajandustegevus, nende kulud ning rahastamine, välja arvatud juhul, kui toetus on antud kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78), või Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

(5) Mittemajandustegevusest saadav kasum tuleb toetuse saajal investeerida uuesti käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustesse.

§ 21. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus

(1) Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele nende teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks ning avaliku hüve loomiseks ettenähtud riigieelarveline toetus.

(2) Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eelarve jaguneb baas- ja tulemusrahastuseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud baasrahastuse määramisel leitakse iga asutuse osakaal, arvestades teadus- ja arendustegevuse toetust, mis on talle toetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud, ning samal perioodil eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahtu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tulemusrahastamisel võetakse arvesse asutuse seniste kohustuste täitmist ja järgmisi tulemusnäitajaid:
1) teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning tulemuslikkuse näitajaid;
2) teadlaste järelkasvu näitajaid;
3) ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirdega seotud näitajaid.

(5) Teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministri otsusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osakaalu kujundamisel arvesse võtta:
1) asutusele eraldatud siht- ja süsteemitoetust;
2) muutusi, mis on tulenenud asutuse ümberkorraldamisest või liitmise tulemusel toimunud muutusist.

(6) Riigi- ja avalik-õiguslikele ning mittetulundusühingu ja sihtasutusena tegutsevatele teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele eraldatakse asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest.

(7) Äriühingutena tegutsevatele eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele eraldatakse asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest.

(8) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest eraldatavast toetuse kogumahust vähemalt viis 5 protsenti eraldatakse rahvusteaduste toetamiseks riigi ja avalik-õiguslikes teadus- ja arendusasutustes, ülikoolides ning evalveeritud rakenduskõrgkoolides.

(9) Rahvusteadused on Eesti ajalugu, folkloristika, keeleteadus, kunstiteadus, sealhulgas muusika- ja teatriteadus ja kirjandusteadus ning teised teadused, mille uurimistulemustel on otsene mõju eestlaste enesemääratlusele ning mis sellega aitavad kujundada ja säilitada eestlaste identiteeti.

(10) Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse iga-aastase jaotuse riigi- ja avalik-õiguslike ning mittetulundusühingu ja sihtasutusena tegutsevate teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide vahel kinnitab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(11) Äriühingutena tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse iga-aastase jaotuse kinnitab innovatsiooni valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(12) Ülikoolile ja juriidilise isikuna tegutsevale teadus- ja arendusasutusele eraldatakse tegevustoetus lepinguga, milles valdkonna eest vastutaval ministeeriumil on õigus seada tingimusi, mis lähtuvad teadus- ja arendusasutuse ja ülikooli eesmärkidest ning riigi vajadustest.

(13) Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise täpsemad tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 22. Riiklik uurimistoetus

(1) Riiklik uurimistoetus on konkurentsipõhine toetus teadus- ja arendusasutuses, evalveeritud rakenduskõrgkoolis või ülikoolis töötava teadlase juhitud kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks.

(2) Riikliku uurimistoetuse väljaandmist korraldab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus.

(3) Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Toetuse saajalt on õigus nõuda viivist kuni 0,05% päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

§ 23. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetus

(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetus on isikule või asutusele riigi eesmärkide täitmiseks määratav teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni toetus.

(2) Sihttoetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Toetuse saajalt on õigus nõuda viivist kuni 0,05% päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepinguga volitada ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt sihttoetuse eraldamisega seotud haldusülesannet täitma teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3.

§ 24. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemitoetus

(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemitoetus on juriidilisele isikutele ja asutustele teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi institutsionaalseks ja tehniliseks toimimiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mõju kasvatamiseks antav toetus.

(2) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna süsteemitoetuste eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ning korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Innovatsiooni valdkonna süsteemitoetuste eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab innovatsiooni valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Toetuse saajalt on õigus nõuda viivist kuni 0,05% päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

§ 25. Ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetus

(1) Ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetus on konkurentsipõhine riigieelarveline toetus ühiskonna ja majanduse arengu vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse ning sellega kaasnevate tegevuste toetamiseks Eesti ettevõtjatele.

(2) Ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Toetuse saajalt on õigus nõuda viivist kuni 0,05% päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

5. peatükk
Teaduseetika korraldus


§ 26. Teaduseetika komitee

(1) Teaduseetika komitee on sõltumatu eri valdkonna ekspertidest koosnev kogu, mille tegevuse eesmärk on anda hinnang teadus- ja arendustegevuse eetilisusele ning tagada uuringusse kaasatud isikute õiguste, ohutuse ja heaolu kaitse.

(2) Teaduseetika komitee moodustab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus.

(3) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel on õigus moodustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teaduseetika komitee valdkondlikke või regionaalseid alamkomiteesid, millel ons omavad iseseisevat otsustusõigust oma tegevuse ja otsuste üle.raames.

(4) Teaduseetika komitee annab hinnangu teadus- ja arendustegevuse läbiviimise eetilisusele osas, mis ei ole reguleeritud teiste seadustega.

(5) Teaduseetika komitee teenused, sealhulgas hinnangu andmine teadus- ja arendustegevuse ning selle läbiviimise eetilisuse kohta, võivad olla tasulised.

(6) Teaduseetika komitee teenuse tasu ühe teenuse osutamise eest ei tohi olla suurem kui 3000 eurot. Tasu suuruse kehtestamisel lähtutakse teaduseetika komitee hinnangu andmisega kaasnevatest kuludest.

(7) Teaduseetika komitee moodustamise korra ja töökorra, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasuliste teenuste loetelu, tasude suuruse ning tasu küsimise korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Teaduseetika komitee täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

§ 27. Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon

(1) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon on sõltumatu teaduseetika rikkumiskahtlusele ja vajaduse korral rikkumiskahtluse menetlemisele hinnangut andev kogu, mille tegevuse eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse vastavus üldtunnustatud teaduseetika normidele ja teaduse heale tavale.

(2) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus.

(3) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni teenused, sealhulgas hinnangu andmine teaduseetika rikkumiskahtlusele ja rikkumiskahtluse menetlemisele, võivad olla tasulised.

(4) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni teenuse tasu ühe teenuse osutamise eest ei tohi olla suurem kui 3000 eurot. Tasu suuruse kehtestamisel lähtutakse komisjoni hinnangu andmisega kaasnevatest kuludest.

(5) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamise korra ja töökorra, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tasuliste teenuste loetelu, tasude suuruse ning tasu küsimise korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 28. Piiratud teovõimega isiku kaasamine teadusuuringusse

(1) Piiratud teovõimega isiku osalemiseks teadusuuringus annab piiratud teovõimega isiku eeldatavat tahet arvestades nõusoleku tema seaduslik esindaja, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatut. Piiratud teovõimega isikut tuleb teavitada teadusuuringu asjaoludest vastavalt tema arusaamisvõimete kohaseltle teadusuuringu asjaoludest.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadusliku esindaja nõusolek piiratud teovõimega isiku osalemiseks teadusuuringus ilmselgelt kahjustab piiratud teovõimega isiku huve või piiratud teovõimega isik ei soovi uuringus osaleda, on nõusolek kehtetu.

(3) Teadusuuringu tegijaläbiviija peab võtma 7–-17-aastase isiku osalemiseks teadusuuringus teadva nõusoleku nii 7–-17- aastaselt isikult kui ka tema seaduslikult esindajalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul.

(4) 15–-17-aastane isik võib anda iseseisvalt, ilma seadusliku esindaja nõusolekuta, teadvad nõusolekud teadusuuringus osalemiseks ja sel eesmärgil oma isikuandmete töötlemiseks, tingimusel, et isik on võimeline aru saama teadusuuringu asjaoludest, teadusuuring ei ole füüsiliselt sekkuv ning vaimselt sekkuv uuring on esmaltelnevalt kooskõlastatud käesoleva seaduse või muu õigusakti alusel moodustatud eetikakomiteega.

6.peatükk
Järelevalve

§ 29. Riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Haridus- ja Teadusministeerium teebostab riiklikku või haldusjärelevalvet teadus- ja arendusasutuse, ülikooli ning evalveeritud rakenduskõrgkooli tegevuse üle käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete täitmisel.

(2) Haridus- ja Teadusministeeriumil on haldusjärelevalveks teostamiseks õigus:
1) tutvuda teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik teha kindlaks teha järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;
2) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks;
3) kaasata haldusjärelevalvesse teostamisse eksperte.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve tegemiseksostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja §-s 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ning korras.


7. peatükk
Rakendussätted


§ 30. 2024. aasta evalveerimise positiivse tulemuse kehtivus

2024. aasta korralise evalveerimise positiivne tulemus kehtib kuni evalveerimise otsuses nimetatud tähtajani.

§ 31. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse baasrahastuse arvestamine aastatel 2025–-2027

Käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse baasrahastuse arvestamisel aastateks 2025–2027 võetakse aluseks teadus- ja arendusasutusele, ülikoolile või evalveeritud rakenduskõrgkoolile asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul sama liikieraldatud asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust ja baasfinantseerimist osakaaluna samal perioodil teadus- ja arendusasutusele, ülikoolile või evalveeritud rakenduskõrgkoolile eraldatud asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse ja baasfinantseerimise kogumahust.

§ 32. Rahvusteaduste rahastamine asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele üleminekul

Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele üleminekul tagatakse rahvusteaduste rahastamise osakaal 5 protsendi% ulatuses asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahust kolme aasta jooksul.

§ 33. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 50 lõike 5 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) juriidiline isik või asutus, kes vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud toodud tingimustele;“;

2) paragrahvi 52 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 5–7 sätestatule“ tekstiosaga „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatule“;

3) paragrahvi 53 lõike 1 punktis 51 asendatakse tekstiosa „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikes 1“ tekstiosaga „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 “.

§ 34. Autoriõiguse seaduse muutmine

Autoriõiguse seaduse § 171 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 1. lõikes nimetatud juriidiline isik“ tekstiosaga „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikesg 1 sätestatud tingimustele vastav juriidiline isik või asutus“.

§ 35. Eesti Kunstiakadeemia seaduse muutmine

Eesti Kunstiakadeemia seaduse § 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses“.

§ 36. Eesti Maaülikooli seaduse muutmine

Eesti Maaülikooli seaduse § 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses“.

§ 37. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse muutmine

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse § 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses“.

§ 38. Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmine

Eesti Teaduste Akadeemia seaduse § 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“.

§ 39. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui teadus- või ajaloouuring põhineb eri liiki isikuandmetel, siis kontrollib seaduse või muu õigusakti määruse alusel moodustatud eetikakomitee enne uuringu tegemistläbiviimist käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. Kui teadusvaldkonnas puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon. Rahvusarhiivis säilitatavate isikuandmete suhtes on eetikakomitee õigused Rahvusarhiivil.“.

§ 40. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse muutmine

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse § 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“.

§ 41. Kõrgharidusseaduse muutmine

Kõrgharidusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse keskkonna piisavust õppe-, teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamiseks ning vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale.“;

2) paragrahvi 38 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond“ sõnadega „õppe-, teadus- ja arendustegevus ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse keskkond“.

§ 42. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduse § 683 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 43. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse § 6 lõike 11 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) riikliku statistika tegija ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav avalik-õiguslikust juriidilisest isikust ülikool või teadus- ja arendusasutus seadusega pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks;“.

§ 44. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduse § 30 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) arheoloogia teaduskogu haldav teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastav juriidiline isik või asutus;“.

§ 45. Muuseumiseaduse muutmine

Muuseumiseaduse § 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesolevat seadust ei kohaldata teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõigete 2, 3 ja 4 tähenduses ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni suhtes.“.

§ 46. Meditsiiniseadme seaduse muutmine

Meditsiiniseadme seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 213 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sõltumatu eetikakomitee (edaspidi eetikakomitee) on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõigete 2, 3 ja 4 tähenduses ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse juures tegutsev või teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 26 alusel moodustatud teadlaste ja eri elualade esindajate sõltumatu kogu, miskes annab uuringu tegemise kohta arvamusi ning kelle tegevuse eesmärk on tagada uuringus osalejate ohutus, heaolu ja õiguste kaitse.“;

2) paragrahvi 213 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõigete 2, 3 ja 4 tähenduses ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse juures tegutseva eetikakomitee töökorra, liikmete arvu ja koosseisu määramise korra ning liikmete volituste tähtaja.“;

3) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui käesoleva seaduse § 213 lõikes 1 nimetatud eetikakomitee ülesandeid täidab teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 26 alusel moodustatud teaduseetika komitee, kehtestab eetikakomitee tasuliste teenuste loetelu, tasu suuruse ning tasu küsimise korra teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 26 lõikes 7 sätestatud määrusega.“;

4) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tervishoiuteenuse osutaja või ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõigete 2, 3 ja 4 tähenduses, miskes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artikli 5 lõike 5 kohaselt või määruse (EL) 2017/746 artikli 5 lõike 5 kohaselt valmistab asutusesiseselt meditsiiniseadmeid (edaspidi asutusesisene valmistaja), avalikustab nende meditsiiniseadmete loetelu oma veebilehel ja esitab loetelu Ravimiametile kümne tööpäeva jooksul veebilehel avaldamisest arvates.“.“

§ 47. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduse § 162 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõigete 2, 3 ja 4 tähenduses ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus või sellega seotud äriühing;“.

§ 48. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse § 50 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) hankelepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning hankija on juriidiline isik või asutus, mis vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustele;“.


§ 49. Tallinna Tehnikaülikooli seaduse muutmine

Tallinna Tehnikaülikooli seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusest“;

2) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „sihtevalveeritakse ülikooli teadus- ja arendustegevust teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 202“ tekstiosaga „läbib ülikool temaatilise hindamise vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 18 kohaseltsätestatule“.

§ 50. Tartu Ülikooli seaduse muutmine

Tartu Ülikooli seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „sihtevalveeritakse ülikooli teadus- ja arendustegevust teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 202“ tekstiosaga „läbib Tartu Ülikool temaatilise hindamise vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 18 kohaseltsätestatule“;

2) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses“;

3) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“.

§ 51. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse §paragrahvi 19 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) mida maksab üliõpilasele avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsev ülikool; riigi või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev rakenduskõrgkool või riigi või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatudtoodud tingimustele vastav asutus, seoses tema õppe- ja teadustööga;“.

§ 52. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 182 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) teadus- ja arendustegevuse eest vastutavalt ministeeriumilt poolt teadus- ja arendusasutuse, evalveeritud rakenduskõrgkooli staatuse saanud asutus või ülikool või“;
2)
paragrahvi 190 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõigete 2, 3 ja 4 tähenduses teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli kui kutsuja, kuhu välismaalasele teadus- või uurimistöö tegemiseks elamisluba töötamiseks antakse, kohustused lõpevad 180 päeva pärast teadus- ja arendusasutuse või kõrgkooli poolt käesolevas seaduses sätestatud teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli teavitamiskohustuse täitmist või võõrustamislepingu lõppemist.“.

§ 53. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kehtetuks tunnistamine

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 54. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.


Lauri Hussar
Riigikogu esimees


Tallinn, 2024
Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik


Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna reguleerimiseks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus uue terviktekstina. Olemasolev teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu kohaselt sätestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korraldamise, kvaliteedi tagamise, rahastamise, teaduseetika korralduse ja järelevalve alused. Eesmärk on kehtestada terviklik seadus, mis arvestaks muudatusi keskkonnas ja strateegiates seoses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamise ja rahastamisega. Seaduse kehtestamisega saavutatakse senisega võrreldes suurem õigusselgus kõigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni osapoolte jaoks.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ettevalmistamisele eelnenud aruteludes osalesid selleks moodustatud juhtrühm ja kuus töörühma.1 Arvesse on võetud teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjoni ning Teadus- ja Arendusnõukogu suuniseid.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Mariann Saaliste (735 0214; [email protected]), teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhatajad Katrin Kiisler (509 6573; [email protected]) ja Katrin Pihor, teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Kairi Värv (735 4048; [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna juhataja Raina Loom (735 0187; [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunikud Sander Pelisaar, Kirke Treial (730 1080; [email protected]), Kadi Mölder (735 0234; [email protected]) ja õigusnõunik-andmekaitsespetsialist Mirjam Reinthal (735 2405; [email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo OÜ.
1.3. Märkused
Eelnõu koostamisel läbiti järgmised tegevusetapid:
• 2020. aasta kevadel alustas Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse uuendamist, paludes ministeeriumitelt, teadus- ja arendusasutustelt, kõrgkoolidelt, erialaliitudelt ning teistelt partneritelt ettepanekuid seaduse ajakohastamiseks.
• 2020. aasta oktoobris moodustas haridus- ja teadusminister partnerite esindajatest teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise juhtrühma, kelle eesmärk oli töötada läbi põhiprobleemid ning pakkuda võimalikke lahendusvariante, tuvastada analüüside ja uuringute vajadus, samuti eri lahendustega kaasnev ressursikulu ning anda sisend seaduse väljatöötamise kavatsusse. 2020. aasta oktoobris toimus juhtrühma esimene koosolek, mille käigus arutati läbi seaduse muutmise lähtekohad ja lepiti kokku peamised aruteluteemad.
• 2021. aasta jaanuaris arutas juhtrühm töörühmade töö tulemusena koondatud seaduse muutmise vajadusi ja võimalikke lahendusi.
• Peale juhtrühma moodustati asutuste esindajatest kuus töörühma. Teemade valikul võeti aluseks partneritelt laekunud ettepanekud. Temaatilised töörühmad on järgmised: teadus- ja arendustegevuse riikliku korraldamise töörühm, teadus- ja arendustegevuse rahastamise töörühm, teadus- ja arendusasutuste tegevuse töörühm, teaduseetika töörühm, avatud teaduse töörühm ning seaduse üldise ülesehituse töörühm.
• Töörühmade töö tulemuste põhjal valmis mais 2021 seaduse väljatöötamiskavatsus2. Selles toodi esile probleemid ja nende võimalikud lahendused, mille teaduspoliitika komisjon ning Teadus- ja Arendusnõukogu heaks kiitsid. Väljatöötamiskavatsus saadeti juunis 2021 huvirühmadele, et saada neilt tagasisidet.
• Väljatöötamiskavatsuse ja sellele eri huvirühmadelt laekunud tagasiside põhjal valmis seaduse eelnõu ning seletuskirja tekst.
• Eelnõu teksti arutati 2022. aasta esimesel poolel töörühmades, teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjonis ning Teadus- ja Arendusnõukogus. Laekunud ettepanekute põhjal täiendati eelnõu ja seletuskirja teksti ning valmisid rakendusaktide kavandid.
• Eelnõu saadeti 2022. aasta novembris ametlikule kooskõlastusele eelnõude infosüsteemi ja jaanuaris 2023 Riigikantseleile Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks. Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise ja selle menetlus lõppes XIV Riigikogu koosseisu tegevuse lõppemisega.
• 2023. ja 2024. aastal jätkati eelnõu ettevalmistamist ning toimusid ka arutelud sihtrühmadega.

Eelnõu on puutumuses Riigikogu menetluses oleva meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (pädevuse andmine Ravimiametile) eelnõuga (448 SE). Käesolevas eelnõus on arvestatud eelnõuga (448 SE) tehtavaid muudatusi.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega riigiabi regulatsiooni puudutavate sätete osas.
Selleks et eelnõu seadusena vastu võtta, on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 kohaselt vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Kehtiv teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (TAKS) võeti vastu 1997. aastal ja käesoleva seaduse muutmise alguseks on seda muudetud üle 20 korra. Kuigi seadust on pidevalt ajakohastatud, on paljude muudatuste tulemusel seaduse fookus hajunud, seadus on raskesti jälgitav ja vajab seetõttu tervikuna korrastamist. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse viimane kehtiv redaktsioon jõustus 1. septembril 2019.

TAKS-iga 1990-ndatel loodud teadus- ja arendustegevuse riiklik juhtimissüsteem ei ole tänapäeva oludes enam piisavalt tõhus ega mõjus. Juhtimissüsteem peaks edaspidi toetama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika sidusust ja mõjusust, et toetada majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamist, sh majandusstruktuuri muutmist teadmusmahukamaks. Senine rahastamismudel ei toeta selle kajastamist, millist teadussuundade arengut ja milliseid tulemusi riik ootab, lähtudes enda seatud prioriteetidest. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine eri osaliste poolt on ebaselge, samuti on ebamäärane rahastamisvahendite otstarve ja ligipääs neile. Seaduses on kajastamata teaduseetika ja avatud teaduse korraldamise teemad ning osaliste vastutus.
Nendel põhjustel on algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse uuendamine. Seaduse uuendamise eesmärgid on korrastada seadus tervikuna ning viia see kooskõlla muutunud ootustega teadus- ja arendustegevusele (TA tegevus), täpsustada seaduses TA rahastamise põhimõtteid ning võimaldada TA rahastamises senisest rohkem tulemusjuhtimist ja suunatust. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (edaspidi TAIKS) jääb alles eraldiseisva seadusena, olles üldseadus teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste jaoks. Seaduses sätestatakse selgemalt teadus- ja arendustegevuse süsteemi osalised, nende rollid ning vastutus süsteemis. Seaduse koostamisel lähtutakse õigusloome heast tavast. Reguleeritakse minimaalselt vajalik ning keskendutakse lubava ja soosiva, mitte keelava raamistiku loomisele.
2.1. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad
TAIKS-is sätestatu tugineb põhiseadusele, mille §-s 38 on sätestatud, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ning ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Akadeemilise vabaduse põhieesmärk on saada ja levitada teadmisi ning vabadus peab tagama, et teadlane lähtuks oma töös teadusmetoodikast, mitte poliitilisest, ühiskondlikust, majanduslikust ega muust välissurvest. Akadeemilise vabaduse isikulises kaitsealas on nii teadlased kui ka teadusasutused ja ülikoolid3.
Ülikooli ja teadusasutuse autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. See õigus kaitseb ülikoole ja teadusasutusi välise, iseäranis riigi liigse sekkumise eest ning ühtlasi toimib institutsioonilise garantiina. Institutsiooniline autonoomia tähendab piisavat iseseisvust selles, mis puudutab sisemist organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri, ressursside asutusesisest jagamist ja ressursside hankimist erasektorist, oma töötajaskonna värbamist ning tingimuste seadmist õppetööks, eriti aga teadus- ja õpetustegevuse vabadust.
Autonoomia kaitsmise kõrval pannakse põhiseaduse § 38 lg-s 2 seadusandjale kohustus reguleerida ülikoolide ja teadusasutuste korraldust. Lihtreservatsioonist tulenevalt on seadusandjal märkimisväärne otsustusruum. Piiranguks peab eksisteerima piisav õigustus. Näiteks on riigil õigus teadusasutuse tegevust suunata rahastamisprioriteetide kindlaksmääramise teel. Õigustavaks asjaoluks on riigi huvi tagada teadus- ja arendustegevus riigi majanduse ja teiste oluliste valdkondade seisukohalt prioriteetsetes valdkondades4. Kaaluka avaliku huvi tõttu on lubatav riiklik järelevalve ülikoolide üle, nende evalveerimine jm kvaliteedi kontrollimine. Kvaliteedi hindamisel on paratamatu kriteeriumide avatus, seadusega ei ole võimalik jäigalt fikseerida eeldusi, millest lähtudes teadusasutus evalveerituks loetakse5. Põhiseaduse § 38 lg-s 2 nõutakse, et ülikoolide ja teadusasutuste korraldus tagaks piisava rahastamise ning määratleks riikliku rahastamise tingimused. Nii akadeemiline vabadus kui ka institutsionaalne autonoomia ei oleks täielikud, kui teadlastel, ülikoolidel ja teadusasutustel puuduksid vahendid teadusuuringute tegemiseks ning õpetamiseks. Alus- ja rakendusuuringute erisusi arvestades on riigil kohustus toetada alusuuringute tegemist teadusasutustes, sest nendeks uuringuteks erasektorist vahendite leidmine ei ole tõenäoline. Sama kehtib rahvusteaduste kohta, mille edendamine on Eesti rahvuskultuuri ja omariikluse püsimajäämise eeldus6.
Teaduseetika ja teaduse hea tava sätete puhul lähtutakse muu hulgas põhiseaduse §-st 18, milles on sätestatud, et kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Meditsiini- ja teaduskatsed on lubatud, kui neisse kaasatud inimesed on vabad oma valikus katses osaleda. Rahvusvahelisel tasandil on oluline õiguslikult siduv dokument, mis reguleerib bioloogia ning meditsiinivaldkonna uuringuid, inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon (nn Oviedo konventsioon, ETS No. 164). Oviedo konventsiooni artiklis 16 on katsealuse isiku kaitseks loetletud tingimused, millele peab vastama inimesel teostatav uuring. Muu hulgas on nõutud, et mitme eriala asjatundjad oleks hinnanud uuringu eetilist külge ning uuringukava oleks kinnitanud pädev instants (Oviedo konventsiooni art 16(iii)). Konventsiooni seletuskirja kohaselt peab uuringu eetilisele poolele hinnangu andmisel lähtuma Oviedo konventsiooni artiklis 2 sätestatud põhimõttest, et inimese huvid ja heaolu kaaluvad üles puhtühiskondlikud ning -teaduslikud huvid. Eestis on õiguslikult reguleeritud mitmete inimuuringute eetiliste aspektide hindamine. Eestis tehtavateks ravimiuuringuteks on vaja saada kliiniliste uuringute eetikakomitee kooskõlastus (RavS-i § 992)7. Meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemiseks on vaja uuring kooskõlastada sõltumatu eetikakomiteega (MSS-i § 22). Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukoguga tuleb kooskõlastada uuringud, mis on seotud tervise infosüsteemi andmete töötlemise (TTKS-i § 594) või geenivaramu andmete ja proovide töötlemisega (IGUS‑i § 29).
Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 58 on sätestatud HTM-i valitsemisala, sealhulgas teaduspoliitika kavandamine ja vastava valdkonna korraldamine ning õigusaktide eelnõude koostamine, ning §-s 63 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisala, sealhulgas ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine. Teadus- ja arendustegevus toimub sisuliselt ka teiste ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutustes. Täidesaatva riigivõimu ülene teaduspoliitika kavandamine on aga HTM-i pädevuses.
Teadus- ja arendustegevuse korraldust reguleerib TAIKS, mis määratleb teadus- ja arendustegevuse korralduse alused, kindlustab teadus- ja tehnoloogialoome kui eesti kultuuri ja majanduse koostisosa säilimise ning edasise arengu õiguslikud alused. Seadus koosneb seitsmest peatükist: üldsätted, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine, teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamine, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine, teaduseetika korraldus, järelevalve ning rakendussätete peatükk.
Teadus- ja arendustegevust puudutavaid norme on ka kõrgharidusseaduses (KHaS), mille 5. peatükis käsitletakse akadeemiliste töötajate ametikohti, töösuhteid, atesteerimist, vaba semestrit, puhkust ning emeriteerumist. Kehtiva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega on seotud 25 rakendusakti, millest 4 on Vabariigi Valitsuse määrused ning 21 ministri tasandi määrused (millest omakorda 15 on teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri määrused).
Teadus- ja arendustegevuse valdkonna strateegiline alusdokument on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–20358 (edaspidi TAIE strateegia), kus peale teadus- ja arendustegevuse käsitletakse ühises raamistikus ka innovatsiooni ja ettevõtlust, et luua nende valdkondade vahel senisega võrreldes rohkem sünergiat ja sidusust. TAIE strateegia üldeesmärk on suurendada Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ning majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja muu maailma arenguvajadustele. TAIE strateegia aitab omakorda täita riikliku strateegia „Eesti 2035“ eesmärke, kus muu hulgas on sihtidena sõnastatud Eesti arenguvajaduste lahendamine ning tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv.
2.2. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse kavandatav struktuur
Eelnõu koostamisel on lähtutud sellest, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse ülesehitus oleks võimalikult õigusselge ning et reguleeritud oleks ainult minimaalselt vajalik. Erinevad teemad on koondatud terviklikesse peatükkidesse. Teemad, mis ei vaja reguleerimist seaduse tasandil, on reguleeritud alamaktides. Seaduse keskmes on eri osaliste rollid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisel ja läbiviimisel, samuti teadussüsteemi rahastamine. Seaduses käsitletakse innovatsioonisüsteemi koostoimes teadus- ja arendustegevuse korraldamise süsteemiga ning kavandatav juhtimissüsteem toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika sidusust ja mõjusust majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamisel.
Eelnõu koostamise käigus otsustati muuta seaduse pealkirja, lisades sõna „innovatsioon“, et pealkiri oleks paremini kooskõlas seaduse sisuga, mis kajastab nii teadus- ja arendustegevuse kui ka innovatsiooni korraldust.
Käesoleva seaduse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus.
Kavandatavas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses on seitse peatükki:
1. „Üldsätted“;
2. „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine“;
3. „Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamine“;
4. „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine“;
5. „Teaduseetika korraldus“;
6. „Järelevalve“;
7. „Rakendussätted“.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja viiekümne neljast paragrahvist. Esimeses peatükis tuuakse esile üldsätted. Teises peatükis selgitatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikku korraldust ning eri osaliste ülesandeid seoses teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni korraldusega. Kolmandas peatükis esitatakse teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist puudutav regulatsioon. Neljandas peatükis käsitletakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist. Viiendas peatükis on toodud teaduseetika korraldust puudutavad sätted. Kuuendas peatükis vaadeldakse järelevalvet ja seitsmendas peatükis kirjeldatakse seaduse rakendamist.
3.1. Üldsätted
Esimeses peatükis sätestatakse seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala, peamised teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse osapoolte ning teaduseetikaga seotud mõisted ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni põhimõtted.
Seaduses on lähtutud Eesti Vabariigi põhiseadusest, eelkõige §-s 38 sätestatust. Selles paragrahvis on sätestatud, et teadus ja selle õpetused on vabad ning teadusasutused autonoomsed. Samuti lähtutakse põhiseaduse §-s 18 sätestatust, mille kohaselt ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.
Eelnõu § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
Eelnõu §-s 1 on sätestatud seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses on sätestatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse, rahastamise ja järelevalve alused.
Eelnõu § 2. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
Antud paragrahvis on sätestatud eelnõus kasutatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud olulisemad mõisted.
Mõistete määratlemisel on võimalust mööda lähtutud rahvusvaheliselt tunnustatud ja laialt kasutuses olevatest dokumentidest, näiteks OECD Frascati käsiraamatust9 ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikust10.
Teadus- ja arendustegevuse mõiste on defineeritud vastavalt Frascati käsiraamatule. Käesoleva eelnõuga ei piirata isikute või asutuste ringi, kes saavad teadus- ja arendustegevusega tegeleda. Vastavalt põhiseaduse §-le 18 on teadus ja kunst ning nende õpetused vabad.
Innovatsiooni all mõistetakse eelnõus teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel põhinevat innovatsiooni, mis kuulub ka rahvusvahelises mõisteruumis teadus- ja arendustegevuse alla, pidades sealjuures silmas, et OECD Oslo käsiraamatu järgi on innovatsiooni mõiste laiem kui TAIKS-is esitatu, hõlmates rohkem kategooriaid (turundus- ja protsessiinnovatsioon jt), millele ei pruugi olla eelnenud teadus- ega tehnoloogilist arendustegevust. Innovatsiooni kitsam käsitlus seaduses tuleneb Teadus- ja Arendusnõukogu 15.02.2022. aasta otsusest11. Antud paragrahvis on käsitletud ka teadmussiirde mõistet, mis on seotud nii teadus- ja arendustegevuse kui innovatsiooniga. Teadmussiire on määratletud vastavalt komisjoni teatisele teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikule12 kui protsess, mille eesmärk on omandada, koguda ja jagada väljendatavaid ja vaiketeadmisi. Vaiketeadmised on teadmised, mida inimesed on oma tegevuse kaudu saadud kogemustest õppinud.
Eelnõu § 3. Teadus- ja arendustegevuse osapooled
Teadlase mõiste on määratletud Frascati käsiraamatu alusel. Selle kohaselt kuuluvad teadlaste hulka ka juhid ja administraatorid, kes on kaasatud teadlase töö teadus- ja tehniliste aspektide planeerimisse ning juhtimisse. Ka doktorandid kuuluvad teadlase mõiste alla, kuna nad tegelevad teadus- ja arendustegevusega luues uusi teadmisi. Teised teadus- ja arendustegevuse personali alla kuuluvad isikud on tehnikud ja tugiteenuste osutajad, kuid neid seaduses ei määratleta.
Eelnõus sätestatakse, millist asutust loetakse teadus- ja arendusasutuseks (edaspidi TA-asutus). TA-asutuse staatuse saab asutus, mis on saanud evalveerimisel positiivse tulemuse. Evalveerimise läbinud rakenduskõrgkoolid saavad evalveeritud rakenduskõrgkooli staatuse. Ülikooli mõiste on avatud kõrgharidusseaduse §-s 20, mille lõike 1 kohaselt on ülikool õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, millele on antud õppeõigus kõrgharidustaseme kolmel astmel. Ülikooli oluline tunnus on kõrgharidusseaduse kohaselt doktoriõppe õiguse omamine, mis omakorda põhineb evalveeritud TA tegevusel. Käesoleva seadusega ülikoolide staatust ei muudeta.
Eelnõu § 4. Teaduseetika
Lisaks teaduseetika mõistele defineeritakse antud paragrahvis ka teaduse hea tava ja üldtunnustatud teaduseetika normid. Teaduseetika mõiste sõnastamisel on arvesse võetud Ameerika Ühendriikide Riiklike Terviseinstituutide määratlust. Mõiste defineerimisel on lähtutud põhimõttest, et teaduseetika alla kuulub nii uurimistöö eetika kui ka teadlase kutse-eetika.
Teaduse hea tavana mõistetakse käesoleva seaduse raames kõiki teaduseetika raamdokumente, milles teadussüsteemi osapooled on kokku leppinud teaduseetika tegevuspõhimõtted. Teaduse hea tava alla kuuluvad näiteks Eesti „Hea teadustava“13 ning „Euroopa teaduseetikakoodeks“14.
Üldtunnustatud teaduseetika normide mõiste alla on hõlmatud nii teadlastele ja teadustööle kehtivad üldised eetilised normid (ausus ja objektiivsus, õiglus, austus, avatus, vastutus jt) kui ka teadustöö valdkonnast tulenevad spetsiifilised eetilised normid. Näiteks eetilised normid, mis reguleerivad inimeste või loomadega läbiviidavate teadusuuringute korraldamist. Üldtunnustatud teaduseetika normid sõnastatakse teaduse hea tava raamdokumentides.
Eelnõu § 5. Teadus- ja arendustegevuse põhimõtted
Selles paragrahvis sätestatakse põhimõtted, mis kehtivad kõikide TA tegevusega seotud osaliste kohta. Põhiseaduse §-s 38 on sätestatud põhimõte, et teadus ja selle õpetused on vabad, ning seaduses on täpsustatud, mida akadeemilise vabaduse all silmas on peetud. Teadlasel on vabadus iseseisvalt valida uurimisteemasid ja -meetodeid, samuti otsustada teadustulemuste levitamise üle. See tähendab, et teadlane peab oma töös lähtuma teadusmetoodikast, mitte poliitilisest, ühiskondlikust, majanduslikust jm välisest survest. Teadustegevuse sisu ja tulemusi ei tohi suunata ühiskondlik-poliitiline kasuarvestus15. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on muu hulgas öeldud: „Teadustegevus toimub nii avalikus kui ka erasektoris (nt ettevõtete uurimis- ja arendustegevuse raames). Kuid riik ei ole kohustatud asuma tegevusse, et tagada erasektoris tegutsevatele teadlastele akadeemiline vabadus. Akadeemiline vabadus ei hõlma erasektoris töötavaid teadlasi, nende teadlaste ülesanded määratakse kindlaks töösuhetes, mitte ei ole teadlase enese otsustada. Seega ei ole teadlasel võimalik erasektoris töötades oma teadustulemusi ühiskonnas vabalt tutvustada, kui seda piiravad ettevõtjaga sõlmitud lepingu tingimused. Kuid ka erasektoris tehtava TA tegevuse puhul on teadlasel õigus valida TA tegevuse läbiviimise viise ja meetodeid“.
Euroopa teadlaste hartas16 on uurimistöö vabadust käsitletud järgmiselt: teadlased peaksid oma teadustöös keskenduma inimkonna hüvangule ning teaduslike teadmiste piiride avardamisele, kasutades selleks sõna- ja mõttevabadust ning vabadust määrata meetodid, mille abil probleemid lahendatakse, kooskõlas tunnustatud eetiliste põhimõtete ja tavadega. Hartas on muu hulgas öeldud, et teadlased peaksid tunnistama sellise vabaduse piiranguid, mis võivad kerkida esile konkreetse teadustöö asjaolude (sealhulgas järelevalve/juhendamine/juhtimine) või tegevuspiirangute, nt eelarve või taristu tõttu või – eriti tööstussektoris – intellektuaalomandi kaitsega seotud põhjustel. Nimetatud piirangud ei tohi siiski minna vastuollu eetiliste põhimõtete ja tavadega, millest teadlased peavad kinni pidama.
Teiseks on seadusesse toodud põhimõte, mille kohaselt tuleb TA tegevuse elluviimisel lähtuda üldtunnustatud teaduseetika normidest ja teaduse heast tavast. See põhimõte kehtib ühetaoliselt kõigi osaliste kohta, kes Eesti Vabariigi õigusruumis TA tegevusega tegelevad. Üldtunnustatud teaduseetika normid on üldnimetus tegevuspõhimõtete, tavade, reeglite ja juhiste kohta, mis suunavad ja juhivad teadlaste tegevust uurimistöö tegemisel, teadlaste omavahelisi suhteid teaduskogukonnas ning teadlaste suhteid laiemalt kogu ühiskonnaga. Üldtunnustatud teaduseetika normid lepitakse kokku ja sõnastatakse eetikakoodeksis või heas tavas. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt kutseala kutse-eetika normide või organisatsioonis kehtestatud kõlbeliste ja sotsiaalsete põhimõtete kirjapandud kogu. Teaduse hea tava hõlmab ka head teadustava17, mis on Eesti TA-asutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide omavaheline kokkulepe selle kohta, millist käitumist teadlastelt oodatakse ning missugune on teadusasutuse vastutus hea teaduse tagamisel, aidates nõnda suurendada teaduse usaldusväärsust üksikisiku ja üldsuse silmis. Teaduseetika täpsem regulatsioon kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
Kolmas TA tegevuse põhimõte on avalikest vahenditest rahastatud TA tegevuse tulemuste ja andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. See tähendab, et avaliku rahastuse toel loodud TA tegevuse tulemused ning väljundid, mis üldjuhul tähendavad teaduspublikatsioone ja ‑andmeid, on vaikimisi avalikkusele kättesaadavad. Eranditeks on juhud, kus tulemusi ei saa avalikuks teha eriliiki isikuandmete, intellektuaalomandi või ärisaladuse kaitse tõttu või kui mõni muu õigusakt, kokkulepped või tingimused välistavad tulemuste avalikustamise. Täpsemad tingimused teadustulemuste avalikustamise kohta sätestatakse dokumendis „Avatud teaduse põhimõtted“, mille kinnitab haridus- ja teadusminister. Põhimõtted kehtestatakse nn pehme regulatsioonina, mis on ühenduslüli TAIKS-i ning TAIE arengukava vahel, eesmärgiga toetada avatud teaduse põhimõtete rakendamist, et parandada teadustulemuste ja -andmete kättesaadavust ning kasutamist nii teadlaste, ettevõtjate kui ka kodanike poolt. Põhimõtteid ei ole mõistlik kehtestada määruse vm õigusaktina, kuna selles on nii regulatiivse kui ka pigem sisulisema iseloomuga tegevusi ja eesmärke: ühelt poolt teaduspublikatsioonide ja -andmete kättesaadavaks tegemise tingimused, teisalt eesmärgid avatud teadusega seotud kommunikatsioonis, oskuste arendamises ja teadustöö hindamises.
§-s 5 toodud põhimõtted ei kehti ainult TA tegevuse elluviijate, st teadlaste kohta, vaid puudutavad ka teisi süsteemi osalisi, kes peavad neid põhimõtteid arvestama TA tegevuse ja innovatsiooni poliitika kujundamisel, TA tegevuse rahastamisel ning TA tegevuse ja innovatsiooni meetmete kujundamisel – TA tegevust ellu viiv asutus, rahastav organisatsioon, riik.
3.2. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine
Eelnõu väljatöötamise käigus sõnastati seaduse muutmise eesmärgina sellise regulatsiooni kujundamine, mis võimaldaks suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) poliitika mõju ja toetust riigi strateegiates sätestatud majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamisele, sh majandusstruktuuri teadmusmahukamaks muutmisele. Muudatused toetavad TAI süsteemi juhtimise senisest suuremat sidusust ja koordineeritust. Süsteemi osaliste vastutus ja ülesanded moodustavad seaduse vaates ühtse terviku. TAI riikliku korraldamise osaliste all mõeldakse asutusi ja institutsioone ning kogusid, kes suunavad ja rakendavad TAI poliitikat, samuti korraldavad TAI tegevusi. TA-asutusi ning ülikoole ja rakenduskõrgkoole kui teadus- ja arendustegevuste elluviijaid on käsitletud seaduse 1. peatükis. TAI riikliku süsteemi osa on ka Eesti Teadusinfosüsteem, samuti teaduseetika komitee.
TAI poliitika peamised suunad on kajastatud vastavates strateegiates. TAIE arengukava 2021-203518 (edaspidi TAIE strateegia) järgi on poliitika fookuses suurendada TA tegevuse ja innovatsiooni koostoimes Eesti ühiskonna ja majanduse heaolu ja tootlikkust ning pakkuda lahendusi Eesti ja muu maailma arenguvajaduste rahuldamisele. TAI riikliku korraldamise osaliste roll on kujundada TAI poliitikat viisil, mis võimaldaks täita strateegiates seatud eesmärke ning tagada eesmärkide täitmiseks vajalike ressursside ja tingimuste olemasolu.
2018. aastal Riigikantselei juures töötanud ning Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi konkurentsivõimet ja arengupotentsiaali analüüsinud rakkerühma raportis19 on välja toodud vajadus täpsustada TAI riikliku korraldamise institutsionaalset struktuuri. Rakkerühma raportis on soovitusena nimetatud, et Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tuleb ettevõtluspoliitika ja TAI poliitika omavahel tugevamalt siduda ühise strateegilise juhtimise kaudu. TAIE strateegia näeb ette, et eri kogusid ja komisjone on tulevikus vähem, samas tuleb tagada komisjonide esinduslikkus ja töövõime.
Eesti TAI süsteemi eksperdiraportis20 on soovitusena välja toodud valitsemissüsteemi edasiarendamine, mis võimaldaks adekvaatselt koordineerida TA tegevuse ja innovatsiooni poliitikat riigi tasandil. Ekspertide hinnangul on vaja saavutada kooskõla strateegia tasandi ja selle elluviimise planeerimise vahel, parandades koordinatsiooni nii ministeeriumite üleselt kui ka ettevõtete, valitsuse ja TA süsteemi vahel. Samuti on tähelepanu juhitud vajadusele koordineerida TA tegevuse ja kõrghariduse vastavust ühiskonna vajadustele, mis eeldab ka valdkondlike ministeeriumite suuremat sekkumist.
Eelnõu ettevalmistamisel arutasid töörühmad, kas peale Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni on vaja seaduse tasemel reguleerida ka valitsemisalade TA tegevuse kavandamist ja elluviimist koordineerivat TAI koordinatsioonikogu. Koordinatsioonikogusse kuuluvad iga ministeeriumi haldusala TA tegevuse korraldamise eest vastutav isik, näiteks ministeeriumi teadusnõunik, ning TA tegevuse poliitika ja innovatsioonipoliitika rakendusüksuste esindajad. Ministeeriumi esindajad koordineerivad oma ministeeriumi haldusalas olevat TA tegevust, osalevad arengukava programmide koostamisel ning vahetavad omavahel riigieelarve planeerimisprotsessis, ülevaadete ja aruannete koostamisel olulist teavet. Koordinatsioonikogu juhivad TA tegevuse ja innovatsiooni eest vastutavate ministeeriumite asekantslerid. Eelnõu ettevalmistamisel leiti siiski, et ametnike tasandil tegutsevat koordinatsioonikogu ei ole vaja seadusesse tuua. Õigusloome senise praktika kohaselt täitevvõimu siseseid, ametnikest koosnevaid nõuandvaid ja koordineerivaid kogusid seaduse tasemel ei reguleerita. Eelnõu ettevalmistamisel olid sellel seisukohal nii Riigikantselei kui Justiitsministeerium. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele võib minister oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada täiendavalt nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra.
Eelnõu § 6. Vabariigi Valitsuse ülesanded põhinevad Vabariigi Valitsuse seadusel, mille kohaselt on Vabariigi Valitsuse pädevuses teostada täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Vabariigi Valitsuse pädevuses on kujundada Eesti eeldusi, tingimusi ja vajadusi arvestavat poliitikat, mis tagaks TAI süsteemi kui terviku toimimise. Võrrelduna kehtiva seadusega on Vabariigi Valitsuse ülesannete hulka lisatud innovatsioonipoliitika kujundamine. Vabariigi Valitsuse ülesannete hulgas on Eesti osalemise otsustamine rahvusvahelises TA koostöös ja riiklike teaduspreemiate määramine. Eesti riigi osalemise all rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases koostöös on silmas peetud näiteks osalemist Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi tegevustes, näiteks partnerlustes, rahvusvahelistes teadustaristutes jne, aga ka teistes rahvusvahelise koostöö algatustes, milles riik võtab olulisi rahalisi kohustusi. Riigi teaduspreemiad määratakse Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest. Olulise ülesandena on seaduses sätestatud valdkonna arengukavade kinnitamine ning põhitegevusena TA tegevusega tegelevate valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ümberkorraldamise ja lõpetamise kohta seisukoha esitamine. Seni kehtinud TAKSi kohaselt on Vabariigi Valitsuse ülesandeks olnud ka riigi teadus- ja arendusasutuste moodustamine, kuid asutused luuakse reeglina valdkondlike ministeeriumite poolt ning seega ei ole nende moodustamine Vabariigi Valitsuse ülesanne. Vabariigi Valitsust nõustab tema ülesannete täitmisel Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu. Volitusnorm teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni ülesannete, moodustamise korra ja töökorra kehtestamiseks on toodud §-s 8.
Eelnõu § 7. Kehtivas seaduses sätestatud Teadus- ja Arendusnõukogu nime ning ülesandeid muudetakse. Nõukogu nimeks saab Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu (TAIP) ning muutuvad ka kogu ülesanded. Säilib põhimõte, et tegemist on nõuandva koguga, mis toetab Vabariigi Valitsust TA tegevuse ning innovatsiooni poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. Peale TA tegevuse on nõukogu pädevuses selgelt välja toodud innovatsioonipoliitika. Innovatsioonipoliitika vastutusala lisandumine on oluline muudatus, mis võimaldab siduda TA tegevuse poliitika (HTMi vastutusalas) ning innovatsioonipoliitika (MKMi vastutusalas) ühtseks tervikuks ning tagada sellega TA tegevuse tulemuste rakendamise ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Uue ülesande ja vastutusala lisandumise tõttu muudeti ka nõuandva kogu nimetust. TAIP põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
2021. aasta alguses Teadus- ja Arendusnõukogu tellimusel valminud raportis „Teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni strateegiline juhtimine ja Teadus- ja Arendusnõukogu roll selles“21 toodi välja, et Teadus- ja Arendusnõukogu võiks pühendada enam tähelepanu strateegilise tähendusega küsimustele. Probleemiks peeti seda, et seadusest tulenevad teemapunktid jõuavad Teadus- ja Arendusnõukogu seisukohavõtuks üldjuhul lõpetatud kujul ja ajakriitilisena, mis üldjuhul jätab vähe otsustusruumi; samuti, et Teadus- ja Arendusnõukogu töölaual olevad küsimused on killustatud ning puudub ülevaade kogu valdkonna hetkeseisust. Raport soovitab Teadus- ja Arendusnõukogu mõju suurendamiseks keskenduda strateegilistele küsimustele, vältida sekkumist ministeeriumide otsustuspädevusse ning tagada arutelupunktide kvaliteetsem ja aegsam ettevalmistamine, sh ad hoc-töörühmade moodustamise toel. Ülesannete loetlemine seaduse asemel põhimääruses võimaldab muutuvatele vajadustele paindlikumalt reageerida ning luua tugevam side Teadus- ja Arendusnõukogu arutelude ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi vahel.
Nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt on toimunud nihe riigi suuremale sekkumisele TA tegevuse valdkonna suunamisel, samas kui varem on lähtutud arusaamast, et teadus on eelkõige autonoomsete TA-asutuste vastutusvaldkond ning arendustegevus põhineb ettevõtete huvidel. Enamikus OECD riikides on olemas TAI nõukogud, mille pädevuses on valitsuste ja ministeeriumite nõustamine ning prioriteetide seadmine, osas riikides ka poliitika koordinatsioon, seire ja hindamine ning eelarve küsimused. Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu loomisel on lähtutud eelkõige Soome eeskujust.
Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu tegevuse alused, ülesanded ning töökorraldus kehtestatakse nõukogu põhimäärusega. Kehtivas TAKSis on Teadus- ja Arendusnõukogu ülesanded sätestatud seaduses, kuid paindlikkuse huvides on ülesanded viidud rakendusakti tasandile ning seaduses on üksnes Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu tegevuse põhieesmärk. Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu esimees on peaminister ning nõukokku kuuluvad ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavad ministrid. Lisaks nimetab Vabariigi Valitsus nõukokku teised liikmed vastavalt nõukogu põhimäärusele. Koosseisu puudutavad täpsemad sätted sisalduvad samuti põhimääruses.
Eelnõu § 8. Seniste teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni asemel sätestatakse seaduses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon. TAI valdkondi juhitakse edaspidi ühiselt, mis toob kaasa tihedama koostöö TA tegevuse ning innovatsiooni eest vastutavate ministeeriumite vahel. Juhtkomisjon on samuti nõuandva organi rollis ning annab nõu TA tegevuse ja innovatsiooni eest vastutavatele ministritele. Juhtkomisjoni kuuluvad teadussüsteemi, ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad ning juhtkomisjoni koosseisu kinnitab kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus. Sarnaselt eelnõu väljatöötamise ajal kehtinud teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele on siin mõeldud isikuid, kes on oma valdkonnas tuntud ning soovivad kaasa rääkida teaduspoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Juhtkomisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus, määruses sätestatakse ka täpsem töökorraldus ja tööjaotus ministeeriumite vahel.
Eelnõu § 9 lõiked 1 ja 2. Sarnaselt kehtivale seadusele kirjeldatakse selles paragrahvis kõikide ministeeriumite (eelnõus nimetatud „ministeerium“) ülesanded seoses TA tegevuse ja innovatsiooniga. Kõikide ministeeriumite ülesanne on jätkuvalt kavandada ja ellu viia oma valitsemisalale tarvilikku TA tegevust ning innovatsiooni lähtuvalt riigi ja konkreetse valdkonna ministeeriumi valitsemisala strateegilistest sihtidest ning TAI valdkonna terviklikust toimimisest. Eelnõus on toodud ka ministeeriumite roll pidada silmas teadmistepõhise poliitikakujundamise põhimõtteid, mis tähendab, et valdkondliku poliitika kujundamine peab olema tõenduspõhine, tuginema läbiviidud uuringutel ja analüüsidel. TA tegevuse ja innovatsiooni poliitika kujundamine on vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele TA tegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministeeriumite ülesanne. Rahvusvahelise koostöö korraldamisel on ministeeriumi vastutusel – juhul kui ministeerium peab vajalikuks vastavas koostöös osaleda – ka koostöö rahastamine.
Seaduses on täpsustatud ministeeriumite ülesandeid seoses valitsemisala riigieelarveliste TA vahendite kavandamise ja planeerimisega. Ministeeriumitel on õigus anda välja sihttoetusi valitsemisalale tarviliku TA tegevuse ja innovatsiooni rahastamiseks, samuti anda koostöös TA tegevuse poliitika rakendusüksusega välja uurimistoetusi. Samuti võivad ministeeriumid kasutada teisi võimalusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks, mida näevad ette teised õigusaktid. Lisaks on ministeeriumite ülesanne esitada TA tegevuse eelarve ja selle täitmise kohta ülevaateid TA tegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile. Eelarve ja ülevaadete kogumise eesmärk on saada tervikpilt riigieelarvest rahastatavast TAI tegevusest, anda sisend riigi eelarvestrateegia protsessi (kavandatud TA kulude arvestus suhtena SKP-sse) ja panna ühtsetel alustel kokku riiklik GBAORD (Government Budget Appropriations or Outlays for R&D) andmestik. Kõigi ministeeriumite ülesannete hulka kuulub muu hulgas oma valitsemisalas rahastatud uuringute tulemuste kättesaadavaks tegemine vastavalt avaliku teabe seaduses sätestatule (§ 28 lg 1 p 18). Ministeeriumite uuringute ja analüüside andmed tuleb edaspidi avalikustada ja hoida ajakohasena Eesti Teadusinfosüsteemis. Senini ei ole ministeeriumite vahel ühiselt kokku lepitud keskkonda, kus ministeeriumite tellitud uuringute teavet ja lõpparuandeid avaldada. See on kaasa toonud olukorra, kus riigi tellitud uuringuid ja nende tulemusi on raske leida. Samuti on esinenud dubleerimisoht, kuna ei ole teada, milliseid uuringuid ja analüüse on teistes valitsemisalades juba tellitud. Eelnõu § 9 lõike 2 punktis 5 esitatud sätte eesmärk on tagada, et kõik riigi tellitud analüüsid ja uuringud oleksid edaspidi ühest kohast leitavad, ning ministeeriumid vastutavad selle eest, et nende valitsemisala teave oleks Eesti Teadusinfosüsteemis ajakohane.
Eelnõu § 9 lõikes 3 käsitletakse TA tegevuse eest vastutava ministeeriumi ülesandeid TA tegevuse valdkonnas. Riikliku teaduspoliitika kavandamise, TA tegevuse korraldamise ja vastavate õigusaktide ettevalmistamise eest vastutav ministeerium on määratud Vabariigi Valitsuse seadusega. Neid ülesandeid täidab TA valdkonna eest vastutav ministeerium ministeeriumite üleselt. Ülesannetega kaasneb kohustus koordineerida ministeeriumite TA rahastamise korraldust, mis siiski ei tähenda sekkumist ministeeriumite valikutesse konkreetsete TA tegevuste toetamisel. Muuhulgas korraldab TA tegevuse eest vastutava ministeerium selleks TAI koordinatsioonikogu tööd ja TAI tegevuskavade hindamist, juhib TA tegevuse tellimise ja teadusnõustamise ühtsete praktikate väljatöötamist jne.
Uue ülesandena võrreldes kehtiva seadusega on sätestatud TA valdkonna eest vastutava ministeeriumi ülesanded seoses teaduseetika süsteemi toimimise tagamisega, teaduseetika valdkonna täpsem korraldus sätestatakse vastavas alamaktis. Lisaks korraldab TA valdkonna eest vastutav ministeerium TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide rahastamist riigieelarvest, koordineerib riiklikul tasandil rahvusvahelist TA-alast koostööd, korraldab asutuste ja juriidiliste isikute TA tegevuse kvaliteedi hindamist ning TA valdkonna riiklikke konkursse. TA-asutuste rahastamise all on siinkohal mõeldud eelkõige asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust riigi ja avalik-õiguslikele, mittetulundusühingute ja sihtasutustena tegutsevatele TA-asutustele, ülikoolidele ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, samuti uurimistoetusi, TA valdkonna eest vastutav ministeerium toetab ka avaliku sektori TA tugistruktuuride toimimist ja korraldab nende rahastamist süsteemitoetustest. Tugistruktuuride all on silmas peetud näiteks teadusraamatukogude ja -kollektsioonide, TA poliitika rakendusüksuse ning Eesti Teaduste Akadeemia tegevuse toetamist jm. TA tegevuse eest vastutava ministeeriumi ülesanne rahvusvahelise koostöö koordineerimises on tagada Eesti asutustele ja teadlastele võimalused rahvusvaheliseks koostööks. Ühtlasi võib valdkonna eest vastutav ministeerium lisaks rahastada teiste ministeeriumite algatatud ja rahastatud rahvusvahelist koostööd, juhul kui see on vajalik TA süsteemi kui terviku huvides.
Eelnõu § 9 lõikes 4 antakse TA tegevuse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega TA tegevuse valdkonna riiklike konkursside ja nende läbiviimise tingimused ja kord. Konkursside hulka kuuluvad õpilaste ja üliõpilastööde, õpilasleiutajate ja Eesti teaduse populariseerimise auhinna riiklikud konkursid.
Eelnõu § 9 lõikes 5 antakse TA tegevuse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega teadussüsteemi osaliste õigused, kohustused ja ülesanded teaduseetika valdkonnas ning institutsionaalsete eetikakomiteede moodustamise kord ja ülesanded.
Eelnõu § 9 lõige 6. Innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi ülesanded tulenevad samuti Vabariigi Valitsuse seadusest, milles on valdkonna eest vastutava ministeeriumi tegevusvaldkonnana muu hulgas sätestatud ettevõtete TA tegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine. Võrreldes kehtiva seadusega on selgemalt välja toodud, et innovatsiooni valdkonna eest vastutav ministeerium toetab ettevõtete TA tegevuse ja innovatsiooni meetmete väljatöötamist ning nende rahastamist riigieelarvest, vajaliku tugistruktuuri loomist, korraldamist ja toetamist riigieelarvest, samuti ettevõtjate rahvusvahelist koostööd TA tegevuse ning innovatsiooni alal. Ministeerium korraldab ka äriühingutena tegutsevate eraõiguslike evalveeritud TA-asutuste TA tegevuse rahastamist asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse instrumendist, samuti ettevõtete TA tegevuse ja innovatsiooni toetamist riigieelarvest ettevõtja TA tegevuse toetusena.
Eelnõu § 9 lõikes 7 on välja toodud säte, mis puudutab TA ja innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministeeriumite koostööd ning ühist vastutust TA tegevuse ja innovatsiooni poliitika elluviimisel. Eelnõu väljatöötamise käigus leiti, et kuigi kummagi ministeeriumi ülesanded on sätestatud seaduses eraldi, on siiski vaja rõhutada ka ministeeriumite ühist vastutust arendustegevuse ja teadmussiirde alal omavahel lahutamatult seotud valdkondade arendamisel. Kahe ministeeriumi ühine vastutus on kajastatud ka ühises TAIE strateegias.
Eelnõu § 9 lõikes 8 on sätestatud Riigikantselei roll avaliku sektori innovatsiooni kavandamise ja elluviimise koordineerijana. Riigikantselei roll seisneb avaliku sektori innovatsiooni toetamises selle eri osaliste tegevuste koordineerija ja kavandajana. Avaliku sektori innovatsiooni koordineerimise all on mõeldud ministeeriumites ja nende allasutustes tehtava innovatsiooni koordineerimist. Toetamine tähendab peamiselt info kogumist ja jagamist ning avaliku sektori nõustamist, aga ka vastavate tegevuste toetamist. Sarnaselt ministeeriumitega korraldab Riigikantselei ka oma ülesannete täitmiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamist.
Eelnõu § 10. Võrreldes kehtiva seadusega on muudetud TA tegevuse poliitika rakendusüksuse ülesandeid. Seadusesse on ülesannetena lisatud evalveerimise läbiviimine, teaduseetika valdkonna edendamine, teaduskommunikatsiooni edendamine ning ministeeriumide ja teiste asutuste TA tegevuse alase nõustamisega seotud ülesanded. Rakendusüksus (Sihtasutus Eesti Teadusagentuur) on täitnud TA tegevuse kvaliteedi hindamise ja teaduskommunikatsiooniga seotud ülesandeid alates agentuuri loomisest, kuid kehtivas seaduses ei ole neid ülesandeid eraldi välja toodud, mis on tähendanud iga kord volituste andmist nende tegevuste elluviimiseks. Eelnõu ettevalmistamise käigus laekunud ettepanekute põhjal lisatakse TA tegevuse poliitika rakendusüksuse ülesannete hulka teaduseetika valdkonna edendamine ning teaduseetika komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamine. Alamas õigusaktis sätestatakse teaduseetika süsteemi üksikasjalik korraldus, muu hulgas TA tegevuse poliitika rakendusüksuse täpsemad ülesanded. Teine uus ülesanne on toetada ministeeriume ja nende rakendusasutusi valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse toetamisel ning vajadusel selle korraldamine. Nõustamise ja teenuse tellimine TA tegevuse poliitika rakendusüksuselt ei ole ministeeriumitele kohustuslik, vaid on sätestatud pigem võimalusena kasutada vastava asutuse pikaajalist kompetentsi TA tegevuse valdkonnas ning ka Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonda. Lõike 3 punktis 4 on toodud ka volitusnorm, mis annab rakendusüksusele pädevuse korraldada ministeeriumite TA tegevuse elluviimist.
Lisatud on põhimõte, mille kohaselt on TA tegevuse poliitika rakendusüksus riiklike uurimistoetuste taotluste menetlemisel ja rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu. Riiklike uurimistoetuste taotluste hindamisse on kaasatud rakendusüksuse hindamisnõukogu, kellel on muu hulgas rakendusüksust nõustav roll selle muude ülesannete täitmisel. Hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord kehtestatakse alamaktis.
TA tegevuse poliitika rakendusüksus toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikat teadus- ja arendustegevuse kohta informatsiooni kogumise, säilitamise, kättesaadavaks tegemise ja analüüsimisega, mis on jätkuvalt tema ülesanne. Teadus- ja arendustegevuse kulude infot ja statistikat ministeeriumitelt kogub HTM.
Eelnõu § 11. Seaduses sätestatakse innovatsioonipoliitika rakendusüksuse roll ja ülesanded. Innovatsioonipoliitika rakendusüksuse peamised ülesanded on suurendada ettevõtjate arendustegevuse ja innovatsiooni alast teadlikkust ja võimekust, toetada arendustegevust ja innovatsiooni riiklikult, sh rahvusvahelises tegevuses, nõustada innovatsioonisüsteemi osalisi meetmete väljatöötamisel ja elluviimisel, koondada ja analüüsida arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud teavet ning teha see kättesaadavaks. Innovatsioonipoliitika rakendusüksus on toetusmeetmete rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu.
Innovatsioonipoliitika rakendusüksuse rolli täidab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Vabariigi Valitsus kiitis 03.06.2021. a kabinetinõupidamisel heaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühendamise SA-ga Kredex. Asutuste ühendamise alus on alates 01.01.2022 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.09.2021. a käskkiri nr 192 „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühendamine Sihtasutusega Kredex“. Sihtasutus KredEx nimetati ümber Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuseks ning sellest sai ühtlasi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse õigusjärglane.
Lisaks eelnõu § 10 ja § 11 nimetatud TA tegevuse poliitika ja innovatsioonipoliitika rakendusüksustele võivad ministeeriumid oma haldusala toetuste väljaandmisel kasutada oma haldusala rakendusüksusi (Nt PRIA, KiK jt).
Eelnõu § 12. Seaduses sätestatakse innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministeeriumi vastutusalas rakendusuuringute keskus (edaspidi RUK), mille ülesanne on pakkuda ettevõtjatele rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse alaseid teenuseid. Eestis ei ole olnud seni rakendusuuringute keskust, millega võrreldavad asutused on juba aastakümneid toiminud meie eeskujuriikides (nt VTT Soomes, RISE Rootsis, GTS Taanis jne). Keskuse käivitamiseks on vaja seadusest tulenevat haldusülesannet ja volitusnormi, näiteks Soomes on VTT-l eraldi seadus. Hetkel ei ole vajadust hakata looma Eesti rakendusuuringute keskusele oma seadust, kuid vajalik on selle asutuse olemasolu ja roll ära markeerida TAIKSis. Loodav RUK on oluliseks täienduseks olemasolevatele riiklikele teadus- ja arendustegevuse tugitegevustele. Põhjamaades ja Lääne-Euroopa riikides, mis on innovatsiooni edetabelites kõrgetel kohtadel, tegutsevad ettevõtjate vajadustele keskenduvad rakendusuuringute keskused. 27.06.2022 toimunud TANi koosolekul sai MKM ülesande käivitada kõiki ökosüsteemi osapooli kaasava töörühma, mille eesmärk oli leida Eestile sobiv rakendusuuringute keskuse mudel. TAN 29.11.2022 otsus oli, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jätkab RUK loomise protsessiga ja tellib sõltumatu analüüsi keskuse loomise mõjudest Eesti teadussüsteemile.
RUK tegevus on suunatud kommertsialiseerimispotentsiaaliga rakendusuuringutele ja eksperimentaalarendusele, viies ettevõtete huvides läbi TA tegevust ning muid sellega seotud tegevusi. RUK tagab ettevõtjate huvides tehtava teadus- ja arendustegevuse jaoks vajaliku pädevuse ja taristu olemasolu ning arendamise ning osaleb ka vastavates rahvusvahelistes võrgustikes.
RUK majanduslik ülesanne on luua konkurentsieeliseid sellest huvitatud Eesti ettevõtjatele ja aidata neil testida ning skaleerida uudseid tehnoloogiaid turule minekuks. RUKi loomisega seoses on oodatud ka suuremad erasektori investeeringud TA-tegevusse ja kõrgem nõudlus kraadiõppe läbinud TA-töötajate järele. RUK tehnoloogiline arendustöö peaks haakuma (mitte kattuma) ülikoolide teadustegevusega ja finantseerimine toetuma kolmele allikale sarnaselt teiste riikide sarnaste keskustega: riigipoolne baas, konkurentsipõhised taotlused ja erasektori tellimused. Arvestades valitud fookusvaldkondi, planeeritud tegevusi ja investeeringuid, peeti otstarbekas luua erinevaid valdkondi koondav organisatsioon, mis teeb tihedat koostööd TA-asutustega. Sellise tegevusvormi eeliseks on ettevõtjate teenindamise fookus, kiire otsustusprotsess ja selge äriline vastutus nii teenuse kui ka taristu arendamise eest ning võimalus jagada valdkondade üldkulusid ja vajadusel portfelli ringi mängida.
Eelnõu § 13. Eesti Teaduste Akadeemia on seaduses välja toodud seoses tema olulise rolliga TAI süsteemis. Eesti Teaduste Akadeemia seadus ja põhikiri sisaldavad täpsemaid sätteid Eesti Teaduste Akadeemia tegevuse, ülesannete, liikmeskonna ning juhtimise kohta.
Eelnõu § 14. Sätestatakse Eesti Teadusinfosüsteemi eesmärgid, milleks on usaldusväärse teabe ja andmete tagamine erinevatele TAI süsteemi osalistele, samuti avalikkusele. Eesti Teadusinfosüsteem on oluline riiklik andmekogu, mille eesmärk on kindlustada teabe olemasolu TA tegevuse ja selle osaliste kohta, samuti tagada asutuste, isikute ja projektide hindamiseks ning eetikakomiteede otsuste menetlemiseks vajalik keskkond. Eesti Teadusinfosüsteemi kui riikliku andmekogu pidamise tingimused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Kuna tegemist on riikliku andmekoguga, kehtestatakse andmekogu põhimäärus Vabariigi Valitsuse tasandil. Põhimäärusega sätestatakse andmekogu pidamise kord ja volitatud töötlemine, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad, andmete ristkasutus, andmete säilitamine ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused, sealhulgas täpsustatakse andmekoosseise. Andmeid säilitatakse tähtajatult (v. a. isiku kontaktandmeid, millele põhimäärusega on kavandatud lühem säilitustähtaeg), sest see tagab täpse vastavuse andmete linkimisel teiste andmebaasidega (näiteks Eesti Hariduse Infosüsteem) läbi teadlaste elukaare. Kogutud teadusandmete väärtus suureneb ajas, võimaldades näiteks jälgida trendide ja teadlaste karjäärimustrite muutumist. Samuti on isikuandmete tähtajaline säilitamine vajalik, kuna teadustöö andmed on lahutamatult seotud teadustöö läbiviijate andmetega. Eesti Teadusinfosüsteemi volitatud töötleja ülesandeid täidab halduslepingu alusel teadus- ja arendustegevust korraldava ja rahastava asutusena Sihtasutus Eesti Teadusagentuur. Sarnaselt andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmekategooriate nimetamine seaduse tasandil oluline selleks, et kaitsta isiku põhiõigusi ja -vabadusi. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Eesti Teadusinfosüsteemis töödeldakse TA tegevusega seotud isikute andmeid, sealhulgas Eesti Hariduse Infosüsteemist tuuakse üle vaid TA tegevusega seotud isikute, täpsemalt kraadiõppurite ja nende juhendajatega seotud isikuandmed. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas õigusaktidega kehtestatud nõuetega ja andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Andmekogu eesmärgid, sh eelnõu § 14 lõikes 3 nimetatud isikuandmete töötlemise eesmärgid on toodud lõikes 1: usaldusväärse teabe tagamine statistikaks, poliitikakujundamiseks, rahastamisotsusteks ja juhtimiseks ning rahastamistaotluste hindamiseks; teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele ning avalikkusele usaldusväärse teabe andmine teadus- ja arendustegevuse ning selle osaliste kohta. Teabe kättesaadavus teadus- ja arendustegevuse ning selle osaliste kohta on oluline kõigi valdkonna osaliste (sh teadlaste) jaoks, kuivõrd võimaldab saada teavet varasemate või käimasolevate uurimuste kohta, mida osaline oma teadus- ja aredustegevuses kasutada saab. Andmete töötlemise eesmärk on ühtlasi ühe eelnõu põhimõtte - avalikest vahenditest rahastatud TA tegevuse tulemuste ja andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine – elluviimine (eelnõu § 5 punkt 3). Töödeldavate isikuandmete määratlemisel on arvestatud minimaalsuse põhimõttega eelpoolkirjeldatud eesmärkide raames.

3.3. Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamine
TA-asutusi ning kõrgkoole ehk ülikoole ja rakenduskõrgkoole puudutavad sätted on koondatud eelnõu 3. peatükki, kus on toodud evalveerimise olemus, selle taotlemine ja läbiviimine, evalveerimisotsuste kehtivus, ning ülesanded, mille täitmist positiivselt evalveeritud TA-asutustelt ja kõrgkoolidelt eeldatakse.
Põhiseaduse (PS) §-s 38 on sätestatud, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ning ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Ülikooli ja teadusasutuse autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab sisemist organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri, ressursside asutusesisest jagamist ja ressursside hankimist erasektorist, oma töötajaskonna värbamist ning tingimuste seadmist õppetööks, eriti aga teadus- ja õpetustegevuse vabadust22.
PS-i kohaselt saab ülikoolide ja teadusasutuste autonoomiat piirata seaduse alusel. Autonoomia kaitsmise kõrval paneb PS seadusandjale kohustuse ülikoolide ja teadusasutuste korraldust reguleerida. Lihtreservatsiooni tõttu on seadusandjal märkimisväärne otsustusruum. Piiranguks peab eksisteerima piisav õigustus. Näiteks on riigil õigus suunata teadusasutuse tegevust rahastamisprioriteetide kindlaksmääramise teel. Õigustav asjaolu on riigi huvi tagada teadus- ja arendustegevus riigi majanduse ning teiste oluliste valdkondade seisukohalt prioriteetsetes valdkondades23.
Ülikoole ja teadusasutusi võib allutada mõõdukale väliskontrollile, kaasates juhtorganitesse poliitika, majanduse ja vabakonna esindajaid. Kaaluka avaliku huvi tõttu on lubatav riiklik järelevalve ülikoolide üle, nende evalveerimine jm kvaliteedi kontrollimine. Kvaliteedi hindamisel on paratamatu kriteeriumide avatus, seadusega ei ole võimalik jäigalt fikseerida eeldusi, millest lähtudes teadusasutus evalveerituks loetakse24.
Eelnõu väljatöötamisel osalenud töörühmade töö tulemusena leiti, et seadust tuleb muuta ning tuua selgemalt välja, millised sätted kehtivad kõikide TA tegevusega tegelevate asutuste ja juriidiliste isikute kohta ning millistega reguleeritakse evalveeritud TA-asutuste ning rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide tegevust. Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisel leiti, et tuleb muuta TA-asutuse mõistet. Leiti, et olulise tunnusena tuleb lisada, et TA-asutus peab olema vähemalt ühes valdkonnas evalveeritud.
Samuti tehti eelnõu ettevalmistamise käigus ettepanek loobuda TA-asutuse mõistest ning eristada TA süsteemi olulisi osalisi lähtuvalt asutuse või ettevõtte põhieesmärgist, rühmitades neid rollide ja vastutuse alusel ning diferentseerides neile antavaid toetusi ja stiimuleid. Teadus- ja Arendusnõukogu leidis siiski, et asutusi tuleb kohelda võrdselt ning toetuste andmisel tuleks eristada vaid eraõiguslikele TA-asutustele antavaid toetusi.
TA tegevustega tegelevad asutused võib tinglikult jagada järgmiselt:
1) kõrgkoolid kõrgharidusseaduse §-de 20 ja 21 tähenduses. Kõrgkoolide hulka kuuluvad nii ülikoolid kui ka rakenduskõrgkoolid, mille missioon on muu hulgas TA tegevus ja sellel põhinevate teenuste pakkumine;
2) avalik-õiguslikud ja riigi TA-asutused, mis on loodud eesmärgiga tegeleda TA tegevusega ning kus seetõttu on TA tegevus oluline põhikirjaline tegevus, mille tulemused on avalikud ja kättesaadavad ka väljaspool asutust. Selliste asutuste hulka kuuluvad nii HTM-i valitsemisalas olevad TA-asutused (Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum), avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsev Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ning Eesti Teaduste Akadeemia asutatud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Maaelu Teadmuskeskus, Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Tervise Arengu Instituut ning Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Eesti Rahva Muuseum;
3) eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle põhitegevus on TA tegevus, näiteks tehnoloogia arenduskeskused, AS Cybernetica jne;
4) asutused ja ettevõtted, kes tegelevad TA tegevusega, et oma teisi põhitegevusi toetada, või kellele TA tegevus on üksnes kõrvaltegevus. Selliste asutuste hulka kuuluvad näiteks enamik muuseume, haiglad, aga ka enamik ettevõtteid, mis tegelevad TA tegevustega.
TA tegevusega võib tegeleda iga asutus ja juriidiline isik, kuid TA-asutusteks saab käesoleva seaduse alusel nimetada üksnes neid asutusi ja juriidilisi isikuid, mis on TAIKS-i sätestatu kohaselt evalveeritud. Evalveerimist võivad taotleda juriidilised isikud ja asutused, millel on TAIKS-i § 16 lõikes 1 toodud tunnused: nende põhikirjaline või põhimääruses nimetatud tegevus on TA tegevus, asutus tagab loodud teadmiste laialdase leviku õpetamise, publitseerimise või teadmussiirde kaudu ning asutusel on olemas TA tegevusteks vajalikud töötajad ja taristu. Nendele nõuetele vastavatel juriidilistel isikutel ja asutustel on õigus taotleda evalveerimist ning evalveeritud asutustele ja juriidilistele isikutele on seaduse §-ga 19 pandud ülesanded ja kohustused.
Ülikoolid, samuti rakenduskõrgkoolid ning teised TA tegevusega tegelevad asutused ja juriidilised isikud võivad erineda üksteisest mitme olulise tunnuse poolest. Need asutused ja juriidilised isikud, millel on § 16 lõikes 1 toodud tunnused, võivad tegeleda teiste oluliste tegevustega, nagu õppetöö, eri teenuste osutamine jne, kuid käesoleva seaduse reguleerimisalas on need asutused ja juriidilised isikud üksnes seetõttu, et nad tegelevad TA tegevusega ning loovad selle tegevusega avalikku hüve.
TA-asutused on tavaliselt asutatud mingis kindlas valdkonnas, nendes asutustes on TA tegevus rohkem orienteeritud ühiskonnale ja akadeemiline töö on kombineeritud praktilise probleemilahendusega. Sellist paindlikkust ülikoolid ja teised kõrgkoolid sageli ei saavuta. Sellised asutused tegelevad nii alus- kui ka rakendusteadustega ning nende TA tegevuse tulemused võivad olla suunatud nii avalikule kui ka erasektorile. Lisaks TA tegevustele võivad sellised TA-asutused tegeleda mitme tegevusega, mis ei ole otseselt TA, kuid on seotud konkreetse valdkonnaga ja selle arendamisega. Sellised TA-asutused on olulised, kuna nendes tehakse suur osa riigis läbiviidavatest TA tegevustest. Samas seatakse kahtluse alla selliste asutuste legitiimsus nende vahepealse rolli tõttu akadeemilise teaduse ja teadmiste rakendamise vahel. Globaalsed probleemid soosivad selliste asutuste olemasolu, kuna ülikoolid ei suuda piisavalt paindlikult reageerida ühiskonna ja majanduse vajadustele25.
Näiteid asutuste kohta, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega, et toetada oma põhitegevust:
• Muuseum on muuseumiseaduse26 kohaselt juriidiline isik või asutus, kellel on muuseumikogu, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või vähemalt poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping, kes kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit, kes peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest, kes tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise, kelle muuseumikogu on huvilistele kättesaadav, kes teeb muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, haridustegevuste või -sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel ning kes ei jaota kasumit.
• Haigla on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse27 kohaselt ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus, mille tegevusalad on piiratud eriarstiabi, kiirabi, õendusabi- ja ämmaemandusabiteenuste ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmisega.

Haiglatele ning muuseumitele on riik andnud seadusega kohustuse tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Evalveerimata asutustes, mille teadustöö kvaliteeti ei ole hinnatud, annab teadus- ja arendustegevusega seotud ülesandeid ning tagab teadus- ja arendustegevuse rahastamise asutuse asutaja ning selles osas eelnõu kehtivat praktikat ei muuda.
Eelnõu ettevalmistamise käigus tehti ettepanek liigitada kasumitaotlusega teadusmahukad ettevõtted eraldi TA tegevusega tegelevate asutuste kategooriana, kuid eelnõus on sellisest käsitlusest loobutud. Teadusmahukad ettevõtted võivad tegeleda TA-ga nii põhitegevusena kui ka oma teiste põhitegevuste toetamiseks. Nendele ettevõtetele ei ole tõenäoliselt oluline TA-asutuse staatus ning riik ei peaks toetama TA põhiinstrumentidest nende asutuste tegevust, kui nad ei paku avalikku hüve ning nende TA kvaliteeti ei ole hinnatud. TA põhiinstrumentideks on TA eelarvest suurima mahuga rahastusinstrumendid – asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus ning riiklik uurimistoetus.
Uuringus „Teaduspõhiste ettevõtete roll Eesti T&A- ja innovatsioonisüsteemis“28 on toodud Eesti TA mahukate ettevõtete tüpoloogia, mille kohaselt võib Eestis TA-ga tegelevad ettevõtted liigitada nelja kategooriasse:
1) Suured tarnijapõhised ettevõtted – ettevõtted, mis oma majandustegevuse edendamisel ise TA-ga ei tegele ning ise tehnoloogiaid ei edenda ega täiusta, vaid sõltuvad tehnoloogilises arengus tarnijatest. Selle kategooria alla kuulub enamik väikeettevõtteid ning tavapäraseid teenusettevõtteid, aga ka traditsioonilisemaid väiksemaid allhanke- ja tööstusettevõtteid. Sellistele ettevõtetele on väga oluline taristu ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus.
2) Suured ettevõtted globaalses TA pilves – laiale massiturule häälestunud kapitalikaupade, ehitusmaterjalide vms tarbekaupade valmistajad, kes „võimendavad“ oma äri TA-ga. Tegemist on teaduspõhiste ettevõtetega, mille äriprotsesse seostatakse tihedalt teadusuuringutega, mida tehakse nii maja sees kui ka tellitakse väljastpoolt. Lisaks TA sisseostmisele on neis ettevõtteis oluline roll majasisesel TA tegevusel. Neis ettevõtetes (tihtipeale emaettevõttes, harvem ka tütarettevõttes) on olemas TA tegevusele spetsialiseerunud insenerid ja arendustöötajad ning oma ainulaadne tuumikteadmine, mida hoitakse konkurentide eest saladuses ja kaitstakse turul patentidega. Nendele ettevõtetele on olulised riiklikud TA meetmed, tehnosiirde programmid, teaduse kõrge tase ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus.
3) Spetsialiseerunud TA mahukad tarnijad – TA tegevusele spetsialiseerunud ettevõtted, kes on oma äritegevuses keskendunud uudse TA kompetentsi loomisele, TA teenuse pakkumisele ja/või selle vahendamisele. Seda tüüpi ettevõtted sõltuvad tihtipeale oluliselt rohkem avaliku sektori teadusuuringutest, kuid eelkõige siiski ettevõtete endi laboritest, arendustööst ja alusuuringutest. Seesuguste ettevõtete roll majanduses on välja töötada uusi lahendusi teiste majandusharude jaoks. Nendele ettevõtetele on väga olulised riiklikud TA toetusmeetmed ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus.
4) Väikesed ja aktiivsed – sellesse rühma kuuluvad alustavad (tihtipeale IT- või biotehnoloogiapõhised) kõrgtehnoloogilised mikroettevõtted, kes on oma ärimudeli üles ehitanud mingi uudse tehnoloogialahenduse väljaarendamisele ning turuleviimisele, kuid nende toote/teenuse tehnoloogialahendus ning äriline võimekus pole veel piisavad, et arvestatavat turuosa hõivata. Nende ellujäämine sõltub täielikult ühele konkreetsele TA arendusele pandud ootuste realiseerumisest. Tihtipeale sõltuvad nad riigi toetusmeetmetest. Sellistele ettevõtetele on oluline ettevõtlusvõrgustiku toimimine ja väga hea väljaõppega tööjõu kättesaadavus.
Nagu ülaltoodust näha, ei ole ka TA-ga tegelevad ettevõtted sarnased. Suurel osal kolmandasse rühma kuuluvatest ettevõtetest on TA-asutustele vastavad tunnused, sealhulgas tegelevad nad TA-ga põhitegevusena, olulise osa tegevusest moodustab teadmussiire ning neil on olemas TA tegevuseks vajalikud inimesed ja taristu. Ühe põhitunnusena võib välja tuua, et nad loovad TA kompetentsi teiste ettevõtete ja majandusharude jaoks, sealhulgas pakuvad TA kompetentsi avaliku hüvena (publikatsioonid, patendid jne). Sellistel ettevõtetel on võimalik taotleda evalveerimist, samuti saada positiivse evalveerimistulemuse korral riigipoolset rahastamist.
Eestis on 2024. aasta seisuga 22 TA-asutust, mis on positiivselt evalveeritud vähemalt ühes TA tegevuse valdkonnas. Nende hulgas on 6 avalik-õiguslikku ülikooli (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia), üks eraõiguslik ülikool (Estonian Business School), üks avalik-õiguslik TA-asutus (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), 8 eraõiguslikku TA-asutust (Cybernetica AS, Protobios OÜ, STACC OÜ, BioCC OÜ, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, Icosagen Cell Factory OÜ, Eesti Metroloogia Keskasutus AS Metrosert) ning 6 riiklikku TA-asutust (Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tervise Arengu Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Keele Instituut). Enamik asutustest on positiivselt evalveeritud ühes TA tegevuse valdkonnas (16). Kaks ülikooli on evalveeritud kõigis kuues valdkonnas, kolm asutust kolmes valdkonnas ning üks asutus kahes valdkonnas. 2024. aastal toimub Eestis TA-asutuste korralise evalveerimise voor vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses sätestatule.
Kõrgharidusseaduse § 20 lõike 2 kohaselt on ülikoolide missioon muu hulgas edendada teadust ja kultuuri ning elukestvat õpet, osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja loometegevusel põhinevaid teenuseid. § 21 lõikes 2 on toodud rakenduskõrgkoolide missioon, milleks on muu hulgas pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid ning teha rakendusuuringuid. Seega on ka rakenduskõrgkoolidel ülesanne tegeleda teadus- ja arendustegevusega, kuid ühtegi rakenduskõrgkooli ei ole seni evalveeritud. Kui rakenduskõrgkool läbib evalveerimise, omistatakse talle evalveeritud rakenduskõrgkooli staatus.
Teadus-, arendus- ja/või loometegevus (TAL) on ühe keskse valdkonnana olnud standardina institutsionaalse akrediteerimise fookuses juba eelmisest institutsionaalse akrediteerimise tsüklist (2011–2019). 2021. aasta kevadeks oli institutsionaalse akrediteerimise läbinud kuus rakenduskõrgkooli, nelja puhul leidsid rahvusvahelised hindamiskomisjonid, et kõrgkoolid täidavad TAL-i standardi nõudeid osaliselt. Institutsionaalse akrediteerimise puhul on nõuded rakenduskõrgkoolidele ja ülikoolidele samad, kuid võimaldavad siiski arvestada erisusi: kõrgkool on vastavalt oma missioonile ja ühiskonna ootustele seadnud endale TAL-i eesmärgid, hindab nende täitmist ning näeb ette ressursid ja tugitegevused nende saavutamiseks. TAL toetab õppetööd ja kõrgkooli teisi põhiprotsesse. Seega lähtutakse standardi hindamisel sellest, mis on kõrgkooli missioon ning milliseid eesmärke on kõrgkool endale ise TAL-i valdkonnas seadnud. Institutsionaalse akrediteerimise teise tsükli esmased tulemused näitavad, et enamikus rakenduskõrgkoolides ei ole TAL kujunenud nende põhitegevuse orgaaniliseks osaks. Kui ülikoolid tõestavad oma teadusvõimekust regulaarselt nii korraliste evalveerimiste kui ka riiklikele teadusrahadele konkureerimise kaudu, siis rakenduskõrgkoolid selles protsessis seni edukalt osalenud ei ole. Uues haridusvaldkonna arengukava 2035 eelnõus on seatud üheks sihiks lähtuda teaduse ja kõrghariduse rahastamisel õppe-, teadus- ja arendustegevuse terviklikkusest. Terviklikku lähenemist vajavad nii ülikoolid kui ka rakenduskõrgkoolid29.
Eestis on teadust regulaarselt evalveeritud juba 1991. aastast alates. Kui algul oli evalveerimise ajend olemasoleva teaduspotentsiaali kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, siis peagi lisandus eesmärgina teadustulemuste kasutamise hindamine ühiskonna ja riigi arengu probleemide lahendamisel. Evalveerimine määratleti ka 1997. aastal vastu võetud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses kui TA tegevuse taseme rahvusvaheline hindamine, mis toimub vähemalt kord seitsme aasta jooksul. 2010. aastal muudeti korralise evalveerimise tingimusi ja see andis võimaluse teadusmaastikku korrastada. 2017. aastal tehti korralise evalveerimise sisus ja korralduses muudatusi, mis puudutasid evalveerimise läbiviimist kuues OECD Frascati käsiraamatus käsitletud teadusvaldkonnas senise nelja asemel, korralise evalveerimise ja institutsionaalse akrediteerimise kooskõlastamist ning ETIS-e andmetel põhineva eeltäidetud taotlusvormi kasutuselevõttu. Viimane muudatus seoses korralise evalveerimisega jõustus 2019. aastal, mil seaduses toodi selgemalt välja, et korraline evalveerimine toimub kõikides TA-asutustes samal ajal korra seitsme aasta jooksul läbiviidavate voorudena.
Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamise etapis töörühmades toimunud aruteludel saavutati kokkulepe, et evalveerimisega seotud regulatsiooni seaduse tasemel oluliselt ei muudeta. Eelnõu väljatöötamise käigus analüüsiti täiendavalt evalveerimise senist praktikat Eestis ja mujal maailmas30 ning leiti, et kuigi evalveerimine lävendhindamisena peab säilima, on otstarbekas teha evalveerimises mõni muudatus, mis vähendaks asutuste, eriti ülikoolide, koormust seoses eri hindamistega ning annaks TA-asutustele nende TA tegevuse taseme kohta senisest sisulisemat tagasisidet, mida saaks kasutada asutuse TA tegevuse arendamisel.
Ajavahemikul juunist 2022 kuni jaanuarini 2023 töötas Eesti Teadusagentuuri juhtimisel evalveerimise töörühm, mille ülesanne oli koostada Eesti teaduse evalveerimise korralduse uus kontseptsioon, milles on lepitud kokku teaduse evalveerimise mõistetes, liikides ja rakendamises. Eesmärgiks seati, et evalveerimise korraldus peab tagama kõikidele huvipooltele (poliitikakujundajad, evalveeritavad asutused ja juriidilised isikud ning ühiskond tervikuna) maksimaalse kasu evalveerimisest.
Eelnõu § 15 sisaldab sätteid, mis on seotud juriidilise isiku või asutuse välishindamisega.
Eelnõu kohaselt toimub välishindamine evalveerimise raames, mille tulemusena antakse hinnang juriidilise isiku või asutuse TA tegevuse valdkonna tasemele võrrelduna rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumitega. Lisatud on, et evalveerimisel võetakse peale rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumite arvesse ka eesmärke, mis asutus või juriidilise isiku asutaja on asutusele seadnud, kuna see võimaldab hindajatel arvestada konkreetse asutuse eripära. Lõikes 1 on viidatud lõikele 5, mille kohaselt ülikooli ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide jaoks toimub välishindamine edaspidi institutsionaalse akrediteerimise raames.
Evalveerimine toimub Frascati kuues valdkonnas (loodusteadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused, humanitaarteadused ja kunstid). Evalveerimise põhimõtted, kriteeriumid ja metoodika on ühetaolised kõigile evalveeritavatele asutustele (sh eraõiguslikele asutustele). Evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ning korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Evalveerimist korraldab ja protsessi eest vastutab TA tegevuse poliitika rakendusüksus ning evalveerimise tulemused ning nendega kaasnevad hinnangud ja soovitused on avalikud.
Ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli TA tegevust hinnatakse edaspidi institutsionaalse akrediteerimise (IA) raames kõrgharidusseaduse §-des 37 ja 38 sätestatud tingimustel. Muudatuse eesmärk on vähendada ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide halduskoormust seoses eri hindamistega ning paremini sidustada ülikooli ja rakenduskõrgkooli tegevuses kõrghariduse andmist ja TA tegevust. Rakenduskõrgkoolid, millele ei ole antud evalveeritud rakenduskõrgkooli staatust, peavad evalveeritud rakenduskõrgkooli staatuse saamiseks esmalt evalveerimist taotlema eelnõu §-s 16 sätestatud korras. Peale positiivse evalveerimisotsuse saamist hinnatakse rakenduskõrgkoolide ja ka ülikoolide TA tegevust IA protsessi raames IA ajakava järgi. Kuna IA vaatleb asutuse toimimist tervikuna ega lähe üksiku õppekava ega teadusvaldkonna/-teema tasandile, siis ei anta IA käigus ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele hinnanguid valdkondade kaupa. IA raames toimub hindamine üldisemal, institutsiooni tasandil.
Ülikool või rakenduskõrgkool võib taotleda doktoriõppe õppeõigust õppekavagrupis, millele vastavas valdkonnas ta on evalveeritud. Kui ülikool või rakenduskõrgkool soovib taotleda doktoriõppe õppeõigust valdkonnas, milles ta ei ole evalveeritud, peab ta taotlema evalveerimist selles valdkonnas.
Välishindamine tähendab, et juriidilise isiku või asutuse poolt koostatud enesehinnangu raporti ja/või asutuse külastuse tulemusena annab hinnangu juriidilise isiku või asutuse TA tegevusele asutuse välistest ekspertidest moodustatud hindamiskomisjon.
Eelnõu § 16 on toodud evalveerimise taotlemise ja läbiviimisega seotud sätted. Lõikes 1 on toodud, missugused juriidilised isikud ja asutused võivad evalveerimist taotleda. Evalveerimist võib taotleda juriidiline isik või asutus, mille põhikirjaline või põhimääruses nimetatud tegevus on TA tegevuse läbiviimine ning mis tagab asutuses loodud teadmiste leviku kas õpetamise, publitseerimise või teadmussiirde kaudu. TA tegevuse all on mõeldud alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimist, mis OECD Frascati käsiraamatu31 kohaselt kuuluvad TA tegevuste hulka. Suurem osa tootearendusest TA tegevuse tunnustele ei vasta ja seda TA tegevuseks ei loeta. Lisaks TA tegevuse läbiviimisele on oluline, et juriidiline isik või asutus tegeleks ka teadmiste levitamisega õpetamise, publitseerimise või teadmussiirde kaudu, s.t pakuks TA tegevusega avalikku hüve. Ideaalis levitab juriidiline isik või asutus asutuses loodud teadmisi nii õpetamise, publitseerimise kui ka teadmussiirde kaudu, kuid lisaks võib olla selliseid juriidilisi isikuid või asutusi, mis mõnega nendest tegevustest ei tegele (näiteks õpetamisega). Äriühingutena tegutsevate eraõiguslike juriidiliste isikute puhul, kes soovivad saada TA-asutuse staatust, on oluline, et nad tegeleksid peale enda äritegevuse huvides tehtava TA tegevusele ka avaliku hüvena käsitletava TA tegevusega. TA-asutustele pannakse seadusega ülesanded, mis puudutavad avaliku hüve loomist, samuti on seaduse kohaselt evalveerimise läbinud TA-asutustel õigus saada tegevustoetust nende ülesannete täitmiseks. Lisaks on evalveerimise taotlemiseks vajalik TA tegevusega seotud personali olemasolu. Silmas on peetud eelkõige põhikohaga personali, kes tagaks läbiviidavate TA tegevuste jätkusuutlikkuse, mida ajutise tööjõuga ei ole võimalik tagada. Samuti on seatud nõue piisava ja põhitegevuse läbiviimiseks vajaliku taristu olemasolule. Eelduslikult vastavad neile tunnustele kõik kõrgkoolid.
Seaduses on muu hulgas silmas peetud riigiabi raamistikku32, milles määratletakse teadusasutust järgmiselt:
„Teadusasutus – üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus), mille peamine eesmärk, olenemata tema õiguslikust seisundist (avalik-õiguslik või eraõiguslik) või rahastamisviisist, on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi.“
Seaduses sätestatakse, et TA valdkonna eest vastutaval ministeeriumil on õigus hinnata, kas evalveerimise taotleja vastab § 16 lõikes 1 toodud nõuetele. Kui taotleja nõuetele ei vasta, jätab ministeerium taotluse läbi vaatamata.
Evalveerimine toimub voorudena TA valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tähtaegadel. Selleks, et tagada § 17 lõikes 1 sätestatud tsüklilisust, mille kohaselt kehtib evalveerimise positiivne otsus kõige kauem seitse aastat, kuulutatakse evalveerimisvoor välja vähemalt kord nelja aasta jooksul. Üldjuhul eeldatakse, et kõiki asutusi ja juriidilisi isikuid evalveeritakse koos, kuid selleks, et tagada ligipääs evalveerimisele ka vahepealsetel aegadel, sealhulgas juhtudel, kus minister on teinud ettepaneku evalveerimiseks vastavalt § 17 lõikes 4 sätestatule, korraldatakse voorusid sagedamini kui kord seitsme aasta jooksul.
Evalveerimisega seotud kulud katab üldjuhul evalveerimist taotlev asutus või juriidiline isik. HTM valitsemisalas tegutsevate teadus- ja arendusasutuste, rakenduskõrgkoolide ning avalik-õiguslike ülikoolide jaoks seni kehtinud kord, kus teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium katab nende asutuste evalveerimisega seotud kulud riigieelarve vahenditest, ei muutu. Teiste ministeeriumite valitsemisalas olevate asutuste evalveerimise kulud katab vastava valdkonna eest vastutav ministeerium. Eraõiguslike juriidiliste isikute evalveerimise kulud katab evalveerimist taotlev juriidiline isik.
Evalveerimist viib läbi TA tegevuse poliitika rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon. Hindamiskomisjon moodustatakse oma valdkonnas tunnustatud teadlastest ja ekspertidest, kellel on varasem TA tegevuse hindamise kogemus.
Seadusesse lisatakse säte evalveerimise tulemuste kinnitamise kohta. Tulemused kinnitab TA tegevuse valdkonna eest vastutav minister, võttes aluseks hindamiskomisjoni põhjendatud ettepanekud. Evalveerimisotsus saab olla kas positiivne või negatiivne ning positiivne otsus tähendab, et asutus on ühes või mitmes valdkonnas positiiivselt evalveeritud.
Eelnõu §-s 17 on toodud evalveerimisotsuse kehtivusega seotud sätted.
Positiivne evalveerimisotsus kehtib kuni järgmise evalveerimise otsuse kinnitamiseni, kuid mitte kauem kui seitse aastat.
Eelnõu järgi kehtestatakse põhimõte, et kui ülikool või rakenduskõrgkool on saanud oma TA valdkonnale evalveerimisel positiivse hinnangu, piisab valdkonnale antud positiivse evalveerimisotsuse säilitamiseks edaspidi institutsionaalse akrediteerimise käigus antud positiivsest hinnangust. Positiivseks loetakse institutsionaalse akrediteerimise tulemust juhul, kui asutus akrediteeritakse vastavalt kõrgharidusseaduse § 38 lõikes 3 sätestatule seitsmeks või kolmeks aastaks. Kui kõrghariduse kvaliteediagentuuri hinnangu kohaselt sisaldavad kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond puudusi, säilib evalveerimise käigus teadusvaldkonnale või -valdkondadele antud positiivne hinnang juhul, kui teadus- ja arendustegevuse kohta ei anta hinnangut „ei vasta nõuetele“. Kui ülikool või rakenduskõrgkool institutsionaalset akrediteerimist ei läbi või saab IA käigus teadus- ja arendustegevuse kohta negatiivse hinnangu (vastavalt kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktis 3 sätestatule või kui TA tegevuse kohta on antud hinnang „ei vasta nõuetele“), võib valdkonna eest vastutav minister vastavalt § 17 lõikes 4 sätestatule otsustada, et ülikool või rakenduskõrgkool peab evalveerimise uuesti läbima.
Kui TA-asutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool ühineb evalveerimata asutusega või kui asutus jaguneb, võib teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister teha asutusele või juriidilisele isikule ettepaneku läbida evalveerimine vastavas valdkonnas teatud aja jooksul, et teha kindlaks, kas asutuses tehtav TA tegevus vastab evalveeritud tasemele. Nii asutuste ühinemise kui jagunemisega kaasnenud muudatused võivad olla ulatusega, mis ei võimalda enam teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi säilimist tasemel, mis oli asutusel enne protsessi algust toimunud evalveerimise ajal.
Seaduses sätestatakse TA tegevuse valdkonna eest vastutava ministri õigus teha asutustele ja juriidilistele isikutele teatud juhtudel ettepanek läbida evalveerimine ka juhul, kui asutusel on kehtiv positiivne evalveerimisotsus. Minister võib teadus- ja arendusasutusele, ülikoolile või evalveeritud kõrgkoolile teha sellise ettepaneku, kui on selgunud, et asutus ei vasta enam § 16 lõikes 1 toodud nõuetele. Eraldi andmeid asutus või juriidiline isik selleks esitama ei pea, selle teabe saab ministeerium näiteks asutuse tegevustoetuse iga-aastastest aruannetest. Kui näiteks aruannetest selgub, et juriidiline isik või asutus ei ole mitme aasta vältel teinud teadus- ja arendustegevust ning teadmussiirde alaseid tegevusi või puuduvad tal TA tegevuseks vajalikud inimesed, on põhjust uuesti hinnata, kas see asutus või juriidiline isik vastab evalveerimise positiivse otsuse aluseks olnud tasemele.
Ühtlasi võib minister teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli suunata uuesti evalveerimise protsessi, kui temaatilise hindamise tulemusena selgub, et asutuse teadus- ja arendustegevuse tase on langenud võrreldes evalveerimise positiivse otsuse aluseks olnud tasemega. Ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide puhul võib minister langetada vastava otsuse ka juhul, kui kõrgkool ei ole läbinud institutsionaalset akrediteerimist sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tulemusega.
Kui asutus ei taotle evalveerimist ministri määratud tähtaja jooksul või ei läbi evalveerimist positiivse tulemusega, tunnistab minister varasema positiivse evalveerimisotsuse kehtetuks.
Kui asutus või juriidiline isik ei läbi evalveerimist positiivse tulemusega üheski valdkonnas, milles ta on evalveerimist taotlenud, ei ole tegemist TA-asutuse või evalveeritud rakenduskõrgkooliga käesoleva seaduse mõttes. Kui ülikool evalveerimist ei läbi, võib ta kaotada õppeõiguse kolmandal astmel ja samuti ülikooli staatuse.
Eelnõu §-s 18 sätestatakse temaatilise hindamise läbiviimine. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses oli reguleeritud sihtevalveerimise läbiviimine. Sihtevalveerimisi viidi läbi alates aastast 2010 ning kokku valmis üheksa raportit programmide ja eri teadusvaldkondade kohta33. Käesoleva seadusega kujundatakse sihtevalveerimine ümber temaatiliseks hindamiseks.
TA-asutustel, ülikoolidel ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidel on võimalik taotleda temaatilist hindamist, et hinnata oma TA tegevuse taset kindlas valdkonnas või TA tegevuse korralduslikke aspekte. Temaatilist hindamist saavad taotleda ka ministeeriumid, et valmistada ette teaduspoliitilisi otsuseid ja meetmeid või hinnata nende mõju ja rakendamist ning anda TA-asutustele ja kõrgkoolidele tagasisidet. Temaatiliste hindamistega seotud kulud kaetakse TA valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest, kui hindamine on ministeeriumi hinnangul teaduspoliitika kujundamise seisukohalt määrava tähtsusega. Kui temaatiline hindamine on vajalik üksnes hindamist taotlenud juriidilisele isikule või asutusele, katab hindamise kulud taotleja.
Temaatiline hindamine ei ole kavandatud teaduse taseme hindamiseks teaduse evalveerimise tähenduses ning temaatilisel hindamisel antava hinnangu põhjal ei tehta otsust evalveerida asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkonda positiivselt või negatiivselt. Temaatilise hindamise eesmärk ei ole hinnata, kas asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkonna kvaliteet on piisav rahvusvaheliselt tunnustatud lävendi ületamiseks. Temaatilise hindamise eesmärk on hinnata teadus- ja arendustegevuse taset ja korralduslikke aspekte, valmistada ette teaduspoliitilisi otsuseid ja meetmeid või hinnata nende mõju ja rakendamist ning anda teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele tagasisidet. Temaatilise hindamise tulemus võib olla sisendiks ministri otsusele teha teadus- ja arendusasutusele, ülikoolile või evalveeritud rakenduskõrgkoolile evalveerimine nö vooruväliselt.
TA tegevuse temaatilise hindamise korralduse kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
Eelnõu §-s 19 on toodud TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide ülesanded ning kohustused.
TA-asutuste ülesanded on seotud avaliku hüve loomisega. Avalik hüve on määratletud lõikes 2 hüvena, mille tarbimine on avatud kõigile tarbijatele ja mille tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda hüvise kogust, mis jääb tarbimiseks teistele isikutele. TA tegevuses on avaliku hüve all mõeldud eelkõige loodud teadmiste jagamist avalikkusega, näiteks publikatsioonide kaudu, Eestis loodud intellektuaalomandit, doktoritööde juhendamise kaudu doktorikraadiga spetsialistide arvu kasvatamist ühiskonnas, samuti TA tegevuse rahastamise suurendamist Eestis välisrahastusega toetuslepingute kaudu, näiteks EL-i raamprogrammis. TA-asutuse esmane ülesanne on edendada teadust, kuid ühtlasi olla valmis osutama nii ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele TA tegevuste põhiseid teenuseid. Nende ülesannete täitmisega toetavad TA-asutused nii majanduse kui ka ühiskonna arengut ja rahvuskultuuri püsimist, kuid ka teaduse rahvusvahelistumist. Samu ülesandeid täidavad ka ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, kuid nende ülesanded seoses TA tegevusega tulenevad kõrgharidusseadusest.
Lõikes 5 sätestatakse TA-asutuste ning ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide kohustused. Sarnaselt kehtiva seadusega on sätestatud TA-asutuse, evalveeritud rakenduskõrgkooli ja ülikooli kohustusena avalikest vahenditest finantseeritud TA tegevuse tulemuste kättesaadavus avalikkusele. Asutuse teaduspublikatsioonid ja -andmed on vaikimisi avalikud vastavalt nn FAIR-põhimõtetele34: nii publikatsioonid kui ka andmed peavad olema leitavad, juurdepääsetavad, koostalitusvõimelised ja taaskasutatavad35. Koostalitlusvõime (ingl. k. interoperable) tähendab erinevate funktsionaalüksuste võimet omavahel suhelda, programme täita või andmeid teisaldada sellisel viisil, mis ei nõua kasutajalt mingeid või peaaegu mingeid teadmisi nende üksuste spetsiifiliste omaduste kohta36. Asutusel või juriidilisel isikul on avaldamisel kaalutlusõigus mitte teha teadustöö tulemusi kättesaadavaks, kui need riivaksid eriliiki isikuandmete, intellektuaalomandi või ärisaladuse kaitset või on avalikustamine vastuolus mõne muu õigusaktiga. Täpsemad teadustulemuste kättesaadavaks tegemise tingimused sätestatakse „Avatud teaduse põhimõtetes“37, mille kinnitab haridus- ja teadusminister. TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide kohustus on tagada, et tehtav TA tegevus vastaks üldtunnustatud teaduseetika normidele ning teaduse heale tavale, suurendades sellega TA tegevuse usaldusväärsust ja vähendades väärkäitumisjuhtumite tekkimist TA tegevuse läbiviimisel. Kohustusena on TA-asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele kehtestatud nõue teha TA tegevusega seotud andmed Eesti Teadusinfosüsteemis kättesaadavaks.
3.4. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine
PS-i § 38 lõikes 2 nõutakse, et ülikoolide ja teadusasutuste korraldus tagaks piisava rahastamise ning määratleks riikliku rahastamise tingimused. Nii akadeemiline vabadus kui ka institutsionaalne autonoomia ei oleks täielikud, kui teadlastel, ülikoolidel ja teadusasutustel puuduksid vahendid teadusuuringute tegemiseks ning õpetamiseks. Alus- ja rakendusuuringute erisusi arvestades on riigil kohustus toetada alusuuringute tegemist teadusasutustes, sest nendeks uuringuteks erasektorist vahendite leidmine ei ole tõenäoline. Sama kehtib rahvusteaduste kohta, mille edendamine on Eesti rahvuskultuuri ja omariikluse püsimajäämise eeldus38.
PS-i § 38 kui vabadusõigus kohustab riiki üldiselt üksnes hoiduma akadeemilisse vabadusse sekkumast. Akadeemiline vabadus ei ole sooritusõigus. Sellele tuginedes ei saa õppejõud nõuda enda teadusteema rahastamist, kui see teema ei kuulu riigi või ülikooli prioriteetide hulka. Teadusuuringuid takistav riive võib seisneda ka juurdepääsu piiramises riigi valduses olevatele teadustegevuseks vajalikele andmetele (nt statistika)39.
Riigil ei ole keelatud teadlasi toetada. Avalikud huvid (rahvusteaduste puhul näiteks PS-i preambuli 5. lauseosa) lausa nõuavad teadus- ja arendustegevuse riiklikku toetamist. Ent kui riik teadustegevust toetab, siis ei tohi seda teha diskrimineerivalt. Diskrimineerimine ei ole toetuse jagamine kvaliteedi alusel (nt teadusgrantide jagamine eksperdiarvamuste alusel), samuti toetuste jagamisel riigi prioriteetide arvestamine (vt ka ELTL-i art 179)40.
Riigi ülesanne TA tegevuse korraldamisel on seega tagada vahendid teadusuuringute läbiviimiseks, eriti suure ebaõnnestumise riskiga seotud teadusuuringute läbiviimiseks, jättes asutustele siiski vabaduse teadustegevust ise korraldada. Samas on riigil PS-i järgi õigus jagada toetusi kvaliteedi alusel ja arvestada riigi prioriteete. Seega tuleb seaduse tasandil sätestada, mil viisil saab riik rahastamise korralduse kaudu sekkuda tehtava teadustöö kvaliteedi tagamisse ja arvestada riigi prioriteete. Sellest lähtuvalt on vaja seaduse tasandil sätestada:
• peamised rahastusinstrumendid ja nendest rahastatavad tegevused;
• asutuste ligipääsu tingimused riigi rahastusinstrumentidele;
• rahastusinstrumentide rakendamisele seatavad tingimused.
Avaliku sektori rahastus moodustab Euroopa riikides keskmiselt 34,4% kogu TA kulutuste mahust, kuid see on Euroopa riikide lõikes väga erinev41. Eestis on vastav näitaja 37% (2022. aasta andmed)42, kusjuures ligikaudu 88% avaliku sektori TA rahastusest kulutatakse avalikus sektoris. Seega on avaliku sektori vahenditel TA rahastamisel väga oluline roll. TA tegevuse rahastamise suhtes on saavutatud ühiskondlik kokkulepe tõsta riikliku rahastamise maht 1%-ni SKP-st ning rahastamise maht on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud (131 miljonilt eurolt 2016. aastal 244 miljonile eurole 2022. aastal).
Eelnõu ettevalmistamisel lepiti töörühmades kokku, et seaduse tasandil sätestatakse kindla eesmärgi, otstarbe ja sihtrühmadega rahastusinstrumentide kategooriad. Ligipääs rahastusinstrumentidele on reeglina seotud asutustes tehtava teadustöö kvaliteediga. Evalveerimise korraldus tagab selle, et hinnatud juriidiliste isikute ja asutuste TA tegevus on kvaliteetne ja suuremahuline ning teadustöö on ühiskondlikult mõjukas. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamisel lähtutakse ettevõtete vajadustest ja võimekusest, muu hulgas ettevõtte suutlikkusest panustada arendustegevusse rahaliselt. Riigieelarvelised toetused on üldjuhul mõeldud juriidilistele isikutele ja asutustele, mõnel juhul ka füüsilistele isikutele.
Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise muudatuste kavandamisel lähtuti 2016. aastal TA tegevuse rahastamise süsteemi struktureerimisel kolmest instrumendist: teadlastele (sh uurimisrühmadele) suunatud uurimistoetused (grandid), TA-asutustele suunatud baasfinantseerimine (tegevustoetus) ning TA tegevuse süsteemi toetusinstrumendid. Muu hulgas nähti tulemusena ette, et muudatuste tulemusena tekib TA tegevuse rahastamise terviklik süsteem, milles kasvab teiste ministeeriumide roll TA tegevuse suunamisel ja toetamisel. Kontseptsioonis keskenduti teaduse vundamenti ehitavatele instrumentidele – uurimistoetustele ja baasfinantseerimisele, mis loovad võimekatele teadlastele erinevatel teadlaskarjääri etappidel aluse edukaks teadustööks ühiskonnale ja majandusele vajalikes teadussuundades. Kui uurimistoetustega seonduvad muudatused on juba ellu viidud, siis üleminek tegevustoetusele on kavandatud koos käimasoleva muudatusega.
Baasfinantseerimine asendatakse asutuse TA tegevuse toetusega, millega soovitakse tagada teadussüsteemi institutsionaalne järjepidevus ning kvaliteetne ja mitmekesine teadusbaas. Asutustel on võimalik teha tegevustoetuse kui stabiilse rahastamisallika mahu piires strateegilisi valikuid ja kujundada asutuse vajadustest lähtuv teadlaskarjääri mudel. Asutuse TA tegevuse toetus on riigieelarveline toetus, mille abil saavad TA-asutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid oma TA tegevuse eesmärke ellu viia. Eraõiguslikele äriühingutena tegutsevatele TA-asutustele antakse TA tegevuse toetust innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi eelarvest, teistele TA-asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi eelarvest.
Konkurentsipõhine rahastamine riiklike uurimistoetuste instrumendist eeldab, et asutus on läbinud evalveerimise. Eesti Teadusagentuuri juures 2021.–2022. aastal tegutsenud rahastamise töörühm tõstatas küsimustena muu hulgas eri tüüpi asutuste rahastamise erineva mudeli alusel, samuti ülikoolide kõrghariduse ja teaduse tegevustoetuse käsitlemise ühtse toetusena, tegevustoetuse kooskõla uurimistoetustega ning kulude struktuuri määramise toetuse andmisel. Töörühm arutas vajadust kasutada eri tüüpi TA-asutustele (avalik-õiguslikud ülikoolid, riigi TA-asutused, eraõiguslikud TA-asutused) tegevustoetuse määramisel erinevat rahastusmudelit, kuid selles küsimuses ühisele seisukohale ei jõudnud. Samas peeti oluliseks toetada nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke TA-asutusi, võttes arvesse ootusi eri osalistele ning määratledes avaliku hüve mõiste.
Seosed rahastusinstrumentide, rahastajate ja rahastatavate asutuste vahel on toodud alljärgnevas tabelis.
Rahastusinstrument
Rahastaja
Avalik-õiguslikud, riigi ning mittetulun-dusühingu ja sihtasutuse-na tegutsevad TA-asutused, ülikoolid ja evalveeritud rakendus- kõrgkoolid
Era-õiguslikud äriühingu-na tegutse-vad TA-asutused
Kõik TA-ga tegelevad asutused ja juriidilised isikud
TA tegevusi toetavad asutused
Asutuse TA toetus
HTM
X




MKM

X


Riiklik uurimistoetus
HTM
X
X


TA ja I sihttoetus
Kõik ministeeriumid
X
X
X

TA ja I süsteemitoetus
HTM, MKM
X


X
Ettevõtja TA ja I toetus
MKM, teised ministeeriumid

X
X


TA rahastuse põhiinstrumentide all on mõeldud asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust ning riiklikku uurimistoetust, mis on suurima rahalise mahuga rahastusinstrumendid. Põhiinstrumentidele on ligipääs evalveeritud asutustel – teadus- ja arendusasutustel käesoleva seaduse mõistes, ülikoolidel ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidel ning need on mõeldud teadus- ja arendustegevuse avalikku ülesannet täitvate rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel tegutsevate asutuste teadus- ja arendustegevuse taseme hoidmiseks ja arendamiseks. See aga ei tähenda, et teistele, evalveerimata asutustele ning juriidilistele isikutele ei ole võimalik teadus- ja arendustegevuseks toetust anda. Senist praktikat ei ole kavas muuta ning ministeeriumid võivad erinevatest rahastusinstrumentidest toetada enda valitsemisalas tegutsevaid asutusi, kellele on seadusega pandud kohustus tegeleda teadus- ja arendustegevusega, näiteks muuseumeid ja haiglaid.
Eelnõu § 20. Sätestatakse TA tegevuse ja innovatsiooni rahastamise üldpõhimõtted. Seaduses sätestatakse TA tegevuse rahastamise eesmärk. Eesmärgi sätestamisel on lähtutud muu hulgas põhiseaduse § 38 teisest lausest ja selle mõttest, mille kohaselt peab riik tagama vahendid akadeemilise vabaduse ning teadusasutuste institutsionaalse autonoomia realiseerimiseks. Lisaks avaliku hüvena pakutava TA tegevuse järjepidevuse ja kvaliteedi toetamisele on TA riigieelarvelise rahastamise eesmärk maandada ettevõtjatele TA tegevusega kaasnevaid riske ning ületada turutõrkeid.
Lõikes 2 on toodud innovatsiooni riigieelarvest rahastamise eesmärk. Innovatsiooni rahastatakse riigieelarvest eelkõige selleks, et soodustada majanduse ja ühiskonna arengut uute toodete, teenuste ja protsesside väljatöötamise ning kasutuselevõtu kaudu.
Lõikes 3 on nimetatud rahastusinstrumentide kategooriad. Rahastusinstrumentide tingimused, neist rahastatavad tegevused ja ligipääs nendele instrumentidele sätestatakse peatüki teistes paragrahvides ning rakendusaktides. Teadus- ja arendustegevust võib rahastada ka teistest rahastusinstrumentidest ning näiteks on ministeeriumitel õigus rahastada enda loodud asutustes tehtavat teadus- ja arendustegevust muudest vahenditest.
Toetuse all on seaduses mõeldud teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute, sh avaliku sektori asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide (nt Euroopa Liidu) poolt saadud või neile antud raha, mille eest ei anta või saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele43 on toetusi kahte liiki: tegevustoetused ja projektipõhised toetused ehk grandid. Tegevustoetused –antud (kulud) ja saadud toetused (tulud), mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetuste puhul toetuse andja ei sätesta rangeid piiranguid toetuse kasutamiseks ega nõua detailset aruandlust toetuse kasutamisel tehtud kulutuste kohta. Tegevustoetused on antud seaduse mõistes asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus ja süsteemitoetus, projektipõhised toetused on riiklik uurimistoetus ning ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetus. Sihttoetus võib olla nii tegevustoetus kui ka projektipõhine toetus, sõltuvalt selle andmise eesmärgist ja otstarbest. Projektipõhised toetused on teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Projektipõhised toetused planeeritakse tekkepõhiselt, see tähendab perioodi, millal planeeritakse teha sellest projektist kulutusi.
Lõikes 4 on toodud riigieelarvest toetuse saaja kohustus hoida TA tegevuseks eraldatud vahendid raamatupidamises muudest vahenditest lahus, välja arvatud kui tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abina antud vahenditega. TA‑asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide rahastamisel rahastuse põhiinstrumentidest (asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus, riiklik uurimistoetus) lähtutakse põhimõttest, et rahastatakse üksnes mittemajandustegevust, välistades majandustegevuse ristsubsideerimise ja sellega riigiabi andmise TA-asutustele. Juhul, kui TA-asutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool saab riigieelarvest toetust mittemajandustegevuseks, peab riigieelarveliste vahendite kasutamisel olema tagatud mittemajandustegevuse ja majandustegevuse selge eristamine raamatupidamises tegevusliikide, rahastamise ning tulude ja kulude lõikes. Et vältida majandustegevuse ristsubsideerimist, ei tohi riigieelarvelistest vahenditest mittemajandustegevuseks antav TA tegevuse toetuse summa vastaval perioodil ületada mittemajandustegevusega seotud kulusid. Kui riigieelarvest antakse toetust ettevõtjatele üldise grupierandi määruse alusel või vähese tähtsusega abina, on tegemist ettevõtja majandustegevuse toetamisega. Mittemajandustegevuse määratlemisel lähtutakse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus sätestatust.44 Mittemajandustegevuseks antavast toetusest saadav kasum tuleb toetuse saajal reinvesteerida teadus- ja arendusasutuse põhitegevustesse (sõltumatu teadus- jaa rendustegevus, teadmiste levitamine jne) ning selle eesmärgiks on vältida majandustegevuse ristsubsideerimist.
Eelnõu § 21. Uue rahastusinstrumentide kategooriana sätestatakse seaduses asutuse TA tegevuse toetus. Selle toetuse saamise eeltingimus on kehtiva positiivse evalveerimisotsuse olemasolu vähemalt ühes teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning see on mõeldud TA-asutustele, evalveeritud rakenduskõrgkoolidele ja ülikoolidele TA tegevuse eesmärkide täitmiseks ja avaliku hüve loomiseks. Üleminek baasfinantseerimiselt tegevustoetusele lepiti kokku juba 2016. aastal, kui Eesti Teadusagentuuri ettevalmistamisel koostati uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon.
Kui seni evalveeritud asutustele antava baasfinantseerimise puhul kujunes kogu asutusele eraldatav summa asutuse tulemuste põhjal viimase kolme aasta jooksul, siis asutuste TA tegevuse toetuse skeem näeb ette, et teatav osa tegevustoetusest ehk baasrahastus kujuneb eelmistel aastatel eraldatud tegevustoetuse (või varasema baasfinantseerimise) mahu põhjal ning tulemusrahastus konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal. See tähendab tegevustoetuse rahastamise suuremat läbipaistvust ja stabiilsust.
TA tegevustoetuse määramisel lähtutakse põhimõttest, et toetuse arvutamine oleks sarnane kõrghariduse tegevustoetuse arvutamisega ehk toetus koosneks baas- ja tulemusosast. Kõrghariduse tegevustoetuse puhul on baasosa maht 80% ning 20% moodustab tulemusosa, asutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse baas- ja tulemusosa osakaalud lepitakse kokku vastavas alamaktis.
Asutuste TA tegevuse toetuse baasosa arvutamisel leitakse iga asutuse osakaal või maht, arvestades talle varem eraldatud tegevustoetust. Tegevustoetusele üleminekule eelnenud perioodi kohta võetakse arvesse asutustele eraldatud baasfinantseerimist. Ministri otsusel võib baasrahastuse osakaalu kujundamisel arvesse võtta asutusele eelnevalt eraldatud sihttoetust ja süsteemitoetust tingimusel, et sellist toetust asutusele enam siht- või süsteemitoetusena ei eraldata ning see on tulevikus tegevustoetuse osa.
Tulemusosa arvutatakse kindlaksmääratud kriteeriumite põhjal. Eelnõus toodud tulemusnäitajaid (TA kvaliteedi ja tulemuslikkuse, teadlaste järelkasvu ning ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirdega seotud näitajad) ning nende osakaalusid tulemusosa arvutamisel täpsustatakse rakendusaktis. TA tegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitaja on näiteks kõrgetasemeliste publikatsioonide, patentide ja patenditaotluste arv. Teadlaste järelkasvu näitaja on asutuses juhendatud või kaasjuhendatud kaitstud doktoritööde arv. Ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirdega näitajad on näiteks tulu, mis on saadud toetusena riigieelarve välistest vahenditest või Euroopa Liidu raamprogrammist, tõhusa koostöö raames sõlmitud lepingute maht või ettevõtete arv, mille huvides projekte ja tellimustöid teostatakse. Ettevõtetelt tellimusena saadud lepinguid ei ole kavas arvestada äriühingutena tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste puhul. Lõplikud tulemusnäitajad ja nende osakaalud sätestatakse alamaktis.
Asutustel on tegevustoetusest võimalik rahastada kõiki kulusid, mis on seotud asutuse institutsionaalse järjepidevuse ning kvaliteetse ja mitmekesise teadusbaasi kindlustamisega, sealhulgas kõrgharidusele vajaliku teadusbaasi tagamisega. Asutus saab tegevustoetusest rahastada personalikulusid, töötajate arengukulusid vastavalt asutuse personalipoliitikale, asutuse vajadustest lähtuvaid taristukulusid, sh amortisatsiooni, aparatuuri, teadustööks vajalikke materjale ja seadmeid, asutuse halduskulusid (küte, elekter, vesi jne), asutuse põhitegevusega seotud kommunikatsioonikulusid, asutuse teadushaldusteenuste arendamist, sh teadmussiirde võimekust, laboriteenuseid, samuti välisprojektide kaasrahastust ning teaduspublikatsioonide avaldamise tasusid. Tegevustoetusest ei saa katta majandustegevusega seotud kulusid.
Säilib põhimõte, et osa TA-asutuste TA tegevuse toetuse mahust eraldatakse rahvusteaduste toetamiseks. Vastavalt eelnõule eraldatakse rahvusteadustele vähemalt 5% asutuse TA tegevustoetuse mahust. See osa toetusest eraldatakse TA tegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest eraldatavast toetuse kogumahust ning järelejäänud summa jaguneb avaliku sektori TA-asutustele, evalveeritud rakenduskõrgkoolidele ja ülikoolidele määratava baasosa ja tulemusosa vahel. Rahvusteaduste arvutamise tingimused sätestatakse alamaktis.
Töörühmad ei olnud VTK ettevalmistamisel üksmeelel selle suhtes, kas tegevustoetuse tingimustes peaks sätestama, et iga avaliku sektori TA-asutusega räägitakse eraldi läbi, kui suure osa tegevustoetusest peavad asutused minimaalselt eraldama akadeemiliste töötajate töötasudeks. Personalikulude osakaal baasfinantseerimisest on asutuste ja ka aastate lõikes olnud väga erinev, ulatudes 13–48% keskmiselt aastate lõikes (kõigi asutuste peale kokku) ja 13–94% asutuste lõikes (2014–2019)45. Töörühmades oli arutusel kaks alternatiivi. Esimese alternatiivi kohaselt otsustavad asutused ise, kui suure osa nad tegevustoetusest teadlaste töötasudeks määravad. Teise alternatiivi järgi sätestatakse seaduses või selle alamaktides, et iga avaliku sektori TA-asutusega räägitakse eraldi läbi, kui suure osa tegevustoetusest peavad asutused minimaalselt eraldama akadeemiliste töötajate töötasudeks. Teadlaste töötasudeks minev kindel osa tegevustoetusest võimaldaks teadlastel saavutada suurema kindlustunde töökoha stabiilsuse suhtes, samuti võimaldaks see asutusel üles ehitada teadlase karjäärimudeli ja rahastada teadlaste püsitöökohti. Valik langes esimese alternatiivi kasuks, mis on kooskõlas protsessi algul sõnastatud põhimõtetega, mille kohaselt teadus- ja arendusasutuste autonoomiat ei vähendata.
Seaduses on sätestatud, et ülikoolile ja juriidilise isikuna tegutsevale teadus- ja arendusasutusele eraldatakse tegevustoetus lepinguga, milles teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutaval ministeeriumil on õigus seada tingimusi, mis lähtuvad teadus- ja arendusasutuse ja ülikooli eesmärkidest ning riigi vajadustest. Senises rahastamise korralduses on riigil küll kohustus rahastada teadus- ja arendustegevust, kuid on puudunud hoovad, et tagada teadus- ja arendustegevuse baasvõimekuste jätkumine ühiskonna ja majanduse jaoks kriitilistes valdkondades. Muudatuse eesmärk ei ole panna lepinguga ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele täiendavaid kohustusi, vaid seada tingimusi olemasolevate tegevuste ulatuses. Näiteks võib selliseks tingimuseks olla tagada teadustöö jätkumine minimaalses mahus ühiskonnale kriitilises valdkonnas, kus asutus Eestis ainsana tegutseb. Uute suundade arendamise ülesande andmisel on tegemist sihttoetusega, kus kohustusega peab kaasnema täiendav rahastus. Säte on kooskõlas põhiseaduse paragrahviga 38, mille kohaselt asutus on seadusega ettenähtud piirides autonoomne. Teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide autonoomia tähendab, et neil on õigus määrata oma struktuur ja töökorraldus, valida teadus- ja arendustegevuse viise ja meetodeid, sõlmida, muuta ja lõpetada lepinguid õigusaktidega kehtestatud alustel ja korras ning otsustada oma tegevuse tulemuste kasutamise üle, kui seda ei piira seadus, selle alusel väljaantud õigusakt või leping.
Eelnõu § 22. Seaduses määratletakse riiklik uurimistoetus kui konkurentsipõhine toetus TA tegevuse projekti elluviimiseks. Riiklik uurimistoetus on mõeldud teadlase poolt algatatud kõrgetasemelise TA projekti elluviimiseks, kuid ka uuenduslikes uurimissuundades tehtava teadus- ja arendustöö rahastamiseks. Riiklikud uurimistoetuse konkursid on avalikud ning nende läbiviimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
Riiklikest uurimistoetustest rahastatavaid projekte saavad juhtida teadlased, kes töötavad TA-asutustes, ülikoolides või evalveeritud rakenduskõrgkoolides. Rahastatavate kulude hulka kuuluvad uurimisprojektide täitjate töötasu, samuti uurimisprojektiga seotud koolitus- ja lähetuskulud, uurimisprojekti elluviimiseks vajalikud materjalid ja seadmed, asutuse üldkululõiv, samuti avaldamistasud ja erandkorras ka riigieelarvelist toetust saavate doktorant-nooremteaduritega seotud kulud. Evalveerimata asutuste ja juriidiliste isikute teadlasi on võimalik kaasata uurimistoetustest rahastatud uurimisrühmade töösse.
Riiklik uurimistoetus on rahastusinstrument, mille raames korraldab uurimisprojektide rahastamist ja uurimistoetuste eraldamist Eesti Teadusagentuur, kes kaasab oma tegevusse pädevaid eksperte ning on rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu. Uurimistoetusi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium oma eelarvest ning rahastamisel võivad osaleda ka teised valdkondlikud ministeeriumid. Juhul, kui valdkondlikud ministeeriumid osalevad uurimistoetuste rahastamisel, on neil õigus seada rahastamisele lisatingimused. Näiteks võivad valdkondlikud ministeeriumid määrata, mis valdkondade või teemadega seotud TA projekte nad toetavad.
Eelnõuga muudetakse uurimistoetuste tingimuste kinnitamise praktikat, viies kinnitamise ülesande Eesti Teadusagentuurilt üle teadus- ja arendustegevuse eest vastutavale ministrile. Muudatus on tingitud põhiseaduslikest riigi raha kasutamise kaalutlustest. Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi hinnangul peab isikute põhiõiguste piiramine ja avaliku raha jaotamine olema reguleeritud üldaktiga, mistõttu ei ole eraõiguslikul sihtasutusel õigust selliseid tingimusi ja korda kehtestada. Haridus- ja Teadusministeerium rõhutab, et määrusega kehtestatava korra puhul teadlaskonna autonoomsust ja osalust otsustusprotsessis jääb toetama senine praktika, kus uurimistoetuste tingimuste ja valiku osas usaldatakse teadlaste hinnanguid. Seetõttu toetub ministeerium rahastamistingimuste määramisel ka edaspidi hindamisnõukogu soovitustele, kinnitades ministri määrusega need tingimused, millega piiratakse taotlejate põhiõigusi ja kindlustatakse riigi raha jagamise õiguspärasus.
Eelnõu § 23. TA tegevuse sihttoetuste eesmärk on rahuldada TA vajadusi, mis tulenevad ühiskonna, sh ettevõtluse nõudlusest. Tegemist on nn ülalt alla rahastamisega, kus nõudlus TA järele tekib teadlastele ja uurimisrühmadele esitatava tellimusena väljastpoolt, kas ettevõtlus- või avalikust sektorist. TA tegevuse sihttoetust on võimalik rahastada riigieelarvest (nii riigisisestest kui ka vajaduse korral välisvahenditest). TA tegevuse sihttoetusena jagatakse näiteks ministeeriumite TA tegevuse vahendeid, samuti kuuluvad nende alla temaatilised TA programmid ja sihtgrandid.
Rahastamistingimused on spetsiifilised igale sihttoetuse meetmetele tulenevalt meetme eesmärgist. TA projektide menetlemise ja hindamise kompetentsi tagab iga poliitika valdkonna eest vastutav ministeerium, kaasates vajaduse korral Eesti Teadusagentuuri kui teadus- ja arendustegevuse rahastamise kompetentsikeskuse. Lõikes 2 on toodud volitusnorm sihttoetuse eraldamise otsustamiseks ja toetuse tagasinõudmiseks ministri poolt, kelle ministeerium vastavat sihttoetust annab. Sihttoetusi võivad anda kõik ministeeriumid, sealhulgas need, mis vastutavad TA ja innovatsiooni valdkonna eest.
Ministeeriumite poolt sotsiaal-majanduslikele rakendustele suunatud kulutuste maht on läbi aastate kõikunud vastavalt ministeeriumite valdkondlikele TA tegevustele ja rahastamiskavadele. Teadus- ja Arendusnõukogu otsus suunata eraldatud lisavahenditest kindel osa valdkondliku TA tegevuse toetuseks peaks edaspidi suurendama sotsiaal-majanduslikele rakendustele suunatud eraldiste osakaalu riigieelarves. TA tegevuse rahastamise mahud ja viisid ministeeriumides sõltuvad valdkonna eripärast ning väljakujunenud koostööst TA-asutuste ja ministeeriumide vahel.
Eelnõu § 24. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemitoetus on mõeldud süsteemi toimimiseks vajaliku institutsionaalse ja tehnilise toetusena. Süsteemitoetus hõlmab lisaks TA-asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele teisi TAI süsteemi osalisi, nagu teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus, innovatsiooni poliitika rakendusüksus ning Eesti Teaduste Akadeemia. Rahastamisinstrumentide hulka kuuluvad Eesti teadustaristu teekaardi tegevustoetus ja investeeringutoetus, rahvusvahelistes teadustaristutes ja koostööprogrammides (nt partnerlused, missioonid) osalemise toetamine, ühislaborite arendus (PPP skeemid), ETAG, EIS ja Eesti Teaduste Akadeemia tegevustoetus, Eesti Teadusinfosüsteemi arendus, teaduspreemiate väljaandmine, teadusraamatukogude toetus, ligipääs teadusandmebaasidele, rahvusvaheliste teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni organisatsioonide (ESA, CERN) liikmemaksud ja valikprogrammides osalemise tasud, Euroopa Liidu toetatud kompetentsikeskuste kaasrahastamine (AIRE, Küberturvalisuse Keskus), teadus- ja tehnoloogiamahukate kiirendite (CLD, NATO DIANA) toetamine, aga ka TAI poliitika seire ja teised instrumendid. Teadus- ja arendustegevuse valdkonna süsteemitoetuste eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ning korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Eelnõu § 25. Sätestatakse ettevõtja TA tegevuse ja innovatsiooni toetus. Ettevõtja TA tegevuse toetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ning korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.ja selle andmist korraldab vastava ministri määratud asutus. Toetus on mõeldud Eesti ettevõtjatele ning see on konkurentsipõhine riigieelarveline toetus, millega toetatakse ühiskonna ja majanduse arengu vajadustest lähtuvat TA tegevust ning sellega kaasnevaid tegevusi, hõlmates ka ettevõtetes tehtavat innovatsiooni. Ettevõtjate TA tegevuse toetamise eesmärk on edendada teadusmahuka ettevõtluse kasvu ja lisandväärtuse suurenemist soodustava ettevõtluskeskkonna kujundamist.
5. peatükk. Teaduseetika korraldus
Eelnõu § 26. Teaduseetika korralduse olulise osana sätestatakse seaduses teaduseetika komitee moodustamine ja selle ülesanded.
Tartu Ülikooli koostatud analüüsis „Teaduseetika järelevalve ja toetamise riikliku süsteemi loomine Eestis“46 tuuakse probleemina välja, et Eestis puudub riigi tasandil teaduseetika korralduslik süsteem ning riiklik ja sõltumatu asutus, mis tegeleks teaduseetika korralduslike küsimustega ja koordineeriks eetikakomiteede tegevust.
Seaduse eelnõu ettevalmistamise hetkel tegutseb Eestis mitmeid institutsionaalseid, regionaalseid või riiklikke komiteesid ja komisjone, mis vastutavad eri tüüpi uuringute eetilisuse hindamise eest:
1) Põllumajandus- ja Toiduameti juures tegutsev loomkatseprojekti hindamiskomisjon hindab loomakaitseseadusega reguleeritud loomkatseid;
2) Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu kooskõlastab inimgeeniuuringute seaduse alusel Geenivaramu andmete ja proovide töötlemisega seotud uuringuid ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tervise infosüsteemi andmete töötlemisega seotud uuringuid;
3) Ravimiameti juures tegutsev kliiniliste uuringute eetikakomitee hindab ravimiseaduses reguleeritud ravimi kliinilisi uuringuid ning Eestis läbiviidavaid mittesekkuvaid ohutusuuringuid;
4) Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee ja Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee hindavad nii oma asutuse kui ka teiste asutuste uurimisprojektide eetilisi ja andmekaitse aspekte, samuti hindavad mõlemad komiteed meditsiiniseadme kliinilisi uuringuid ning in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringuid vastavalt meditsiiniseadme seaduse regulatsioonile;
5) institutsionaalsed eetikakomiteed (näiteks Tallinna Ülikooli eetikakomitee, Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise eetika komisjon) hindavad oma asutuses läbiviidavate teadusuuringute andmekaitsealaseid ja eetilisi aspekte.
Teaduseetika riikliku korralduse väljatöötamise üks eesmärke oli korrastada teadusuuringute eetilise hindamise süsteemi, muu hulgas oli ootuseks eetikakomiteede hindamispõhimõtete ühtlustamine, kiirema ja lihtsama taotluste menetlemise protseduuri tagamine ning kõikide teadusuuringute eetilise hindamise üleviimine ühte eetikakomiteesse.
Sellest lähtuvalt moodustatakse seaduse alusel TA tegevuse poliitika rakendusüksuse juurde teaduseetika komitee, mille eesmärk on anda hinnang teadus- ja arendustegevuse eetilisuse kohta ning tagada uuringusse kaasatud isikute õiguste, ohutuse ja heaolu kaitse. Oma töös ja otsustes on teaduseetika komitee sõltumatu.
Teaduseetika komitee moodustatakse ETAGi juhatuse esimehe õigusaktiga (käskkiri). TA tegevuse poliitika rakendusüksus täidab teaduseetika komitee sekretariaadi rolli, toetades komitee tööd korralduslikes ja õiguslikes küsimustes. Näiteks on väljatöötamisel Eesti Teadusinfosüsteemi arendus, mis võimaldaks teha kõiki TA uuringute kooskõlastamisega seotud toiminguid ühes infosüsteemis.
Lõikes 3 täpsustatakse, et TA tegevuse poliitika rakendusüksusel on õigus moodustada lõikes 1 sätestatud teaduseetika komitee valdkondlikke või regionaalseid alamkomiteesid. Alamkomiteed omavad iseseisvat otsustustõigust oma tegevuses, sealjuures on alamkomiteedel õigus langetada otsuseid komiteesse esitatud taotluste osas. Kuid õigusliku regulatsiooni osas kohaldub §-is 26 sätestatu tervikuna nii lõikes 1 nimetatud teaduseetika komiteele kui ka lõikes 3 sätestatud valdkondlikele või regionaalsetele alamkomiteedele. Teaduseetika komitee struktuur sätestatakse seaduses paindlikult, mis võimaldab TA tegevuse poliitika rakendusüksusel arvestada teadussüsteemi muutuvate vajadustega. Teaduseetika komitee moodustamise ja töökorralduse põhimõtted, sh liikmete valiku ja taotluste menetlemise protseduur, sätestatakse teaduseetika korraldust reguleerivas rakendusaktis.
Lõikes 4 sätestatakse, et teaduseetika komitee annab TA tegevuse läbiviimisele eetilisi aspekte käsitleva hinnangu osas, mis ei ole reguleeritud teiste seadustega. Sätte eesmärk on tagada, et teaduseetika komiteele ei anta käesoleva seadusega varasemalt reguleeritud teadusuuringute eetilise hindamise õigust. Näiteks ei ole võimalik käesoleva seaduse alusel pöörduda teaduseetika komitee poole kliiniliste ravimiuuringute või mittesekkuvate ohutusuuringute eetiliseks hindamiseks, vaid lähtuda tuleb ravimiseaduses sätestatud regulatsioonist.
Eelnõu väljatöötamisel kaaluti kahte lahendust: reguleerida seaduses tingimused, mille puhul tuleb teadusuuring kooskõlastada teaduseetika komiteega, või jätta teadusuuringu kohustuslik kooskõlastamine reguleerimata. TA valdkonna eest vastutav ministeerium konsulteeris selles küsimuses positiivselt evalveeritud TA-asutustega, Eesti Teaduste Akadeemia ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemiaga. Teadussüsteemi osaliste seas puudus selles küsimuses üksmeel, kuid suurem osa vastanutest toetas lahendust, mille puhul seadusega lisakohustusi teadusuuringute kooskõlastamisele ei seata. Seetõttu seaduses ei määratleta, milliseid teadusuuringuid tuleb teaduseetika komiteega kooskõlastada. Teadusuuringu eetilise aspekte käsitleva hinnangu võtmise vajadus võib tuleneda nii õigusaktidest (isikuandmete kaitse seadus, Oviedo konventsioon), teaduse heast tavast, valdkonna teaduseetika normidest, kirjastaja või rahastaja seatud kohustustest vm põhjustest.
Teaduseetika komitee menetluse puhul ei ole tegemist loamenetlusega, samuti ei ole teaduseetika komitee haldusorgan haldusmenetluse seaduse § 8 tähenduses. Teaduseetika komitee on valdkonna ekspertidest koosnev kogu, kes annab hinnangu teadus- ja arendustegevuse eetilisuse kohta. Uuringu läbiviimise vastutus ning sellega seotud otsustusõigus jääb ka teaduseetika komitee hinnangu võtmise korral teadus- ja arendustegevust teostavale teadlasele ja asutusele.
Teaduseetika komitee moodustamisel määratletakse TA tegevuse valdkonnad, milles komiteel on hinnangute andmise pädevus. Teaduseetika komitee võib pädevuse olemasolul anda teadusuuringute läbiviimisele ka andmekaitse aspekte käsitleva hinnangu, vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikes 4 sätestatule.
Lõigetes 5-7 täpsustatakse, et teaduseetika komitee teenused võivad olla tasulised ning tasuliste teenuste loetelu ja tasu suurused määratakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Lõikes 6 on sätestatud, et teaduseetika komitee ühe teenuse eest küsitav tasu ei või olla suurem kui 3000 eurot ning tasu suuruse kehtestamisel lähtutakse teaduseetika komitee hinnangu andmisega kaasnevatest kuludest. Teenuse maksimaalse tasu suuruse arvestamisel on arvesse võetud praeguste nn regionaalsete eetikakomiteede (Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ning Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee) tegevusega seotud kulusid, Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 2024. a regionaalsetele eetikakomiteedele eraldatud sihttoetuse määrasid ning võimalikku kulude kasvu ajas. Ühtlasi on tasu ülempiiri määramisel võetud arvesse meditsiiniseadme seaduse (MSS) § 22 lõike 3 punktis 1 sätestatut, mille kohaselt meditsiiniseadme kliinilise uuringu ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringu hindamise tasu ei tohi olla suurem kui 3000 eurot. Lähtuvalt seaduse eelnõu §-st 46, on teaduseetika komiteel võimalik täita meditsiiniseadme seaduses reguleeritud sõltumatu eetikakomitee ülesandeid ning seetõttu peavad tasude maksimaalsed määrad olema seaduste vahel ühtlustatud. Juhul kui teaduseetika komitee täidab isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud ülesannet, on haridus- ja teadusministril õigus vajadusel vastava ülesande täitmine reguleerida tasulise teenusena ning määrata tasu suurused.
Teaduseetika valdkonda reguleeriva rakendusakti koostamisel lepitakse kokku teaduseetika komitee tasuliste teenuste loetelu ning tasude suurused. Sealjuures arvestatakse tasude määramisel, et teaduseetika komitee teenused oleksid osapooltele kättesaadavad.
Edaspidi on teaduseetika komitee ülesannete hulka võimalik lisada ka teiste seadustega reguleeritud inimuuringute hindamise ülesandeid. Selleks on paragrahvi lisatud lõige 8, mis võimaldab seada teaduseetika komiteele teiste õigusaktidega lisaülesandeid. Teaduseetika korralduse ettevalmistamisel on teadussüsteemi osalistel ootus, et eri teadusuuringute eetilisi aspekte hinnataks edaspidi ühes eetikakomitees. Valdkonna eest vastutava ministeeriumi nõusolekul ning vastavate seaduste muutmisel oleks võimalik näiteks kliiniliste ravimiuuringute, mittesekkuvate ohutusuuringute, tervise infosüsteemi andmete töötlemist või Geenivaramu proovide ja andmete töötlemist käsitlevate uuringute kooskõlastamine viia üle teaduseetika komitee vastutusalasse. Samuti rakendub lõige 8 juhul, kui teaduseetika komiteesse esitatakse teadus- või ajaloouuring isikuandmete kaitse aspektide hindamiseks, vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 4.
Eelnõu § 27. Paragrahviga reguleeritakse teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamine, komisjoni tegevuse eesmärk ning komisjoni teenuste eest tasu küsimise põhimõtted.
Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon on teadlastest ja eri valdkondade ekspertidest moodustatud sõltumatu kogu, mille ülesanne on hinnata võimalikke teaduseetika rikkumiskahtlusi ja nende menetlemise õiguspärasust ning tagada teaduseetika normidele ja teaduse heale tavale vastav teadus- ja arendustegevus. Sarnaselt teaduseetika komiteele, moodustatakse teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon TA tegevuse poliitika rakendusüksuse poolt.
Lähtudes Eesti „Hea teadustava“ põhimõtetest, on teadusasutuse otsustada, kuidas teaduseetika ning teadustava rikkumiskahtlusi menetleda, ning milline on õiglane ja proportsionaalne tagajärg teaduseetika põhimõtete vastu eksimisel. Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamisega antud põhimõtet ei muudeta. Teaduseetika rikkumiskahtluste esmaseks menetlejaks on jätkuvalt asutus, milles rikkumiskahtlus aset leidis. Komisjoni moodustamise eesmärk on pakkuda asutustele ja rikkumiskahtluste osapooltele võimalust küsida juhtumi kohta täiendavat välist hinnangut. Teaduseetika korralduse rakendusaktis on kavas reguleerida täpsemad tingimused, mille korral on võimalik taotlusega komisjoni poole pöörduda. Lisaks täiendava hinnangu küsimisele on näiteks kaalumisel lahendus, et asutusel on võimalik rikkumiskahtluse esmane menetlus suunata teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni, kui asutusesisest sõltumatut ja erapooletut menetlust ei ole võimalik läbi viia.
Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni ülesanne on anda juhtumi kohta hinnang ning vajadusel soovitused juhtumi lahendamiseks. Komisjoni tegevusega ei vähendata ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning evalveeritud rakenduskõrgkoolide autonoomiat, kuna juhtumiga seotud otsused langetab ka komisjoni menetluse puhul asutus ise.
Lõigetega 3-5 reguleeritakse teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni teenuste eest tasu küsimist. Sarnaselt teaduseetika komiteele võivad komisjoni teenused olla tasulised ning tasuliste teenuste loetelu, tasude suurused ning tasude küsimise korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister. Lõikes 4 on täpsustatud, et teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni ühe teenuse tasu ei või olla suurem kui 3000 eurot. Tasuliste teenuste loetelu ning tasude suurused lepitakse kokku teaduseetika valdkonna rakendusakti koostamisel ja menetlemisel, sealjuures lähtutakse tasude kehtestamisel komisjoni töö ja hinnangute andmisega seotud kuludest.
Eelnõu § 28 käsitleb piiratud teovõimega isiku kaasamist teadusuuringusse. Eestis on seni puudunud ühtne praktika, millisest vanusest alates on noored piisavalt küpsed, et iseseisvalt otsustada teadusuuringus osalemise üle. See on kaasa tulnud olukorra, kus eri valdkonna teadlased ning eetikakomiteed tõlgendavad noorte õigust iseseisvalt otsustada erinevalt, mistõttu on Eestis raskendatud lapsi ja noori kaasavate teadusuuringute läbiviimine. Eelnõu kooskõlastamisel toodi ühe murekohana esile rahvusvahelistes võrdlusuuringutes osalemine, mis võimaldab analüüsida ühiskonnas toimuvate protsesside, hoiakute ja käitumiste muutusi. Kui Eesti sellistest uuringutest kõrvale jääb, ei kahjusta see mitte ainult teadussüsteemi, vaid ka riiki ja ühiskonda laiemalt. Käesoleva regulatsiooni eesmärk on täpsustada laste ja noore õigusi teadusuuringus osalemisel ning määrata iseseisva nõusoleku andmise vanusepiir.
Lõikes 1 on sätestatud üldine põhimõte piiratud teovõimega isiku kaasamiseks teadusuuringusse. Nõusoleku piiratud teovõimega isiku osalemiseks teadusuuringus annab tema seaduslik esindaja, võttes arvesse piiratud teovõimega isiku eeldatavat tahet. Sealjuures tuleb piiratud teovõimega isikut teavitada teadusuuringuga seotud asjaoludest ning teda puudutavatest otsustest. Teavitamisel tuleb lähtuda piiratud teovõimega isiku arusaamisvõimest. Säte on kooskõlas inimesi kaasavate teadusuuringute läbiviimise üldiste põhimõtetega, sh Eesti „Hea Teadustava“ punktiga 2.1: „Teadlane teavitab uuringusse kaasatuid sellest, mis on teadustöö eesmärgid, millised on kasud ja riskid, kes uuringut rahastab, milliseid andmeid neilt kogutakse ja kes andmetele ligi pääsevad, kuidas ja kui kaua neid hoitakse ning kuidas toimitakse juhuleidudega. Teadlane küsib inimeste vahetul uurimisel ja neilt isikuandmeid kogudes eelnevalt teavitatud nõusolekut ning tagab, et nõusolek on teadlik ja vabatahtlik.“.
Lõigetega 2-4 on reguleeritud nõusoleku andmise erisused. Lõikes 2 on täpsustatud, et seadusliku esindaja poolt antud nõusolek teadusuuringus osalemiseks on kehtetu, kui sellega kahjustatakse selgelt piiratud teovõimega isiku huve. Samuti ei kehti nõusolek, kui piiratud teovõimega isik ise on võimeline teadusuuringus osalemist kaaluma ning on keeldunud osalemisest. Ka piiratud teovõimega isiku kaasamisel teadusuuringusse tuleb lähtuda üldtunnustatud teaduseetika põhimõtetest ning isiku põhiõigustest. Teadusuuringus osalemine on vabatahtlik ning kedagi ei tohi teadusuuringusse kaasata tema tahte vastaselt.
Lõigetega 3 ja 4 on täpsustatud alaealiste kaasamist teadusuuringusse. 7-17 aastase isiku kaasamisel uuringusse tuleb teadev nõusolek võtta nii alaealiselt kui ka tema seaduslikult esindajalt. Teadev nõusolek on uuritava või tema seadusliku esindaja antud vabatahtlik tahteavaldus, millega antakse nõusolek teadusuuringus osalemiseks, teades uuringu asjaolusid ning sellega seonduvaid riske ja kasu. Vanusepiir 7 aastat on sätestatud lähtudes lapse võimest mõista teadusuuringu asjaolusid ning anda nõusolek uuringus osalemiseks. Ka alla 7 aastate laste kaasamisel teadusuuringusse tuleb lastele arusaadaval viisil selgitada uuringu eesmärke ja tegevusi lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust.
Lõikega 4 tuuakse sisse erisus 15-17-aastaste isikute puhul. 15-17-aastane isikule antakse sättega õigus anda iseseisvalt kaks erinevat nõusolekut: nõusolek teadusuuringus osalemiseks ning nõusolek oma isikuandmete töötlemiseks, kui isik on võimeline teadusuuringu asjaoludest aru saama. Nõusoleku andmise eelduseks on see, et 15-17-aastane isik on võimeline teadusuuringu eesmärkidest, tegevustest, võimalikust kasust ja riskidest aru saama ning on suuteline teadusuuringus käsitlevatel teemadel asjakohaseid seisukohti omama ja neid väljendama. Lõikes 4 esitatud iseseisva nõusoleku andmise õigus ei kehti füüsiliselt sekkuvate teadusuuringute puhul. Füüsiline sekkumine hõlmab igasugust inimese kehalisse terviklusse sekkumist, näiteks bioloogiliste proovide võtmist ning andmete kogumist uuritava keha küljest või seest. Füüsiline sekkumine hõlmab ka uuritava enda ning tema keskkonna mõjutamist, kui see mõjutab uuritava keha tavapärast talitlust (nt. toitumine, unerežiimi muudatused), piirab uuritava vaba liikumist (nt. ruumi lukustamine, kinni hoidmine) või on füüsiliselt koormav (nt. raskuste tõstmine, väsitavad harjutused). Füüsilise sekkumisega uuringud on sageli tavapärasest suurema eetilise riskiga, kuna need võivad uuritavaid füüsiliselt kahjustada. Samuti on sättega täpsustatud, et vaimselt sekkuvate uuringute puhul on vajalik teadusuuring eelnevalt kooskõlastada eetikakomiteega. Vaimseks sekkumiseks peetakse kõiki tegevusi, millega mõjutatakse uuritava vaimset terviklikust või tema käitumist ning millega kaasneb risk uuritava vaimsele tervisele. Näiteks kui uuritavad kogevad uuringu käigus tavapärasest elust tugevamaid vaimseid stiimuleid (eksponeeritakse häirivaid või vägivalda sisaldavaid materjale, esitatakse ideid, mis on täielikus vastuolus uuritavate väärtusega), uuritava käitumise tahtevastane mõjutamine (nt. ähvardamise või meelitamisega) või tugevate emotsioonide esiletoomine (nt. tahtlik hirmutamine, ärritamine, delikaatsete või intiimsete küsimuste küsimine). Lõikes 4 nimetatud eetikakomiteeks võib olla nii teaduseetika komitee kui ka muu õigusakti alusel loodud eetikakomitee (sh institutsionaalne eetikakomitee, mis on moodustatud haridus- ja teadusministri teaduseetika määruse alusel). Kooskõlastamise all peetakse antud juhul silmas eetikakomiteelt hinnangu saamist, et uuring tervikuna vastab valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normidele, teaduse heale tavale ning teadusuuringus on tagatud uuritavate õiguste, ohutuse, väärikuse ning heaolu kaitse. Eetikakomitee kooskõlastuse nõue on siinkohal täiendav riskide maandamise meetod, mis võimaldab tagada, et teadusuuring ei too kaasa 15-17-aastastele uuritavatele potentsiaalset kahju. Kui teadusuuringuga ei kaasne võimalikku ohtu uuritava vaimsele tervisele (tegemist ei ole vaimselt sekkuva uuringuga), siis ei ole kohustuslik võtta enne uuringu läbiviimist eetikakomitee hinnang.
Eelnõus esitatud regulatsioon on kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsioonis (LÕK) sätestatud põhimõtetega, sealjuures arvestab artiklis 5 sätestatud lapse arenevate võimete põhimõttega. Regulatsiooni koostamisel on lähtutud põhimõttest, et laps omandab küpsemise protsessis uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi, saab teadlikumaks oma õigustest ning on võimeline kogemuste ja teadmiste suurenemisel ise oma õigusi teostama. Samuti on regulatsioon kooskõlas konventsiooni artiklitega 12, 13 ja 17. Konventsiooni artikkel 12 kohustab tagama lapsele, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks, õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimustes, hinnates lapse vaateid vastavalt tema vanusele ja küpsusele. Seega, mida rohkem on lapsele endal teadmisi ja arusaamisvõimet, seda suurem kaal tuleb anda tema arvamusele. Konventsiooni artikkel 13 sätestab laste üldise õiguse sõnavabadusele ning artikkel 17 õiguse saada juurdepääs informatsioonile. Laste õiguste konventsiooni artiklid 12, 13 ning 17 koostoimes annavad aluse sellele, et noored saaksid osaleda ühiskonnaelus ning kaasa rääkida ühiskonnaelu kujundamisel. Teadusuuringutes osalemine on üks viis ühiskonnaelus osalemiseks ning laste ja noorte hääle kuuldavaks tegemiseks.
Eelnõuga täpsustatakse, et vähemalt 15-aastane noor on piisavalt küps, et otsustada iseseisvalt teaduslikes uuringutes osalemise üle ning seeläbi teostada oma osalusõigust ning sõnavabadust. Õiguskantsler on oma 25. aprilli 2024. a e-kirjas nr 18-1/240661/2402454 Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele juhtinud tähelepanu, et tervikuna tuleks üle vaadata seadustes sätestatud vanusepiirid ning analüüsida ja arutada, kuidas erinevad vanusepiirid omavahel kokku kõlavad. Õiguskantsler on oma kirjas öelnud järgmist: „Ühest küljest vajab laps oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt. Teisalt on laps iseseisev õigussubjekt, kellel on õigus osaleda tema kohta käivate otsuste tegemisel. Lähtuda tuleks sellest, et laps areneb ja seega suureneb ka tema otsustus- ja vastutusvõime (LÕK art 5). Mida rohkem on noorel teadmisi ja kogemusi ning mida arusaamisvõimelisem ta on, seda suurem on tema autonoomia ise oma õigusi teostada. Vanusepiiride seadmisel tuleks otsida kohast tasakaalu lapse kaitsevajaduse ja otsustusõiguse vahel.“.
Vanusepiir 15-aastat on määratud lähtudes lapse areneva võimete põhimõttest ning laialdaselt kasutusel olevast rahvusvahelisest praktikast. Näiteks Soomes on teadusuuringus osalemiseks iseseisva nõusoleku vanusepiiriks 15 aastat – sel juhul vanema/seadusliku esindaja nõusolek ei ole vajalik, kuid viimaseid tuleks uuringu asjaoludest võimaluse korral teavitada. Samuti on võimalik Soomes alla 15-aastaseid lapsi ja noori kaasata teadusuuringutesse ilma vanema/seadusliku esindaja nõusolekuta, kui uuring on eetikakomiteega kooskõlastatud47. Rootsis on teadusuuringute eetilise hindamise seadusega reguleeritud, et 15-aastane isik võib anda ise nõusoleku teadusuuringus osalemiseks, kui ta mõistab uuringus osalemisega kaasnevat. Samuti on regulatsioon kooskõlas Eesti senise praktikaga elanikkonnauuringute läbiviimisel, näiteks valitakse iga-aastase Eesti sotsiaaluuringu ja tööjõu-uuringu vastajad vähemalt 15-aastaste isikute hulgast.
Sarnaselt on Eesti seadustes noorte iseseisvat kaalutlusõigust piiritletud 15 aastaga kirikute ja koguduse seaduses ning mittetulundusühingute seaduses. Nende alusel võib 15-aastane isik iseseisvalt astuda kogudusse või noorteühingusse. Ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses on eraldi käsitletud vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamist. Isikuandmete kaitse seaduse § 8 reguleerib lapse isikuandmete töötlemist infoühiskonna teenuste pakkumisel. Vähemalt 13-aastasel lapsel on õigus otsustada oma isikuandmete töötlemise üle infoühiskonna teenuste kasutamisel. Seega on eelnõus toodud iseseisva nõusoleku vanusepiir 15 aastat kooskõlas sellega, kuidas seni on noorte küpsust ja kaalutusõigust Eesti õigusruumis käsitletud.
Lõiked 1-4 on kooskõlas PS §-ga 18, mille kohaselt ei tohi kedagi tema tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Eelnõuga täpsustatakse, et piiratud teovõimega isikute kaasamiseks teadusuuringusse tuleb arvestada nende tahtega ning 7- kuni 17-aastase isiku kaasamisel teadusuuringusse tuleb lisa seadusliku esindaja nõusolekule võtta ka alaealise enda nõusolek.
6. peatükk. Järelevalve
Eelnõu §-s 29 sätestatakse riiklik ja haldusjärelevalve TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide üle, sealhulgas haldusjärelevalve tegija õigused. TA valdkonna eest vastutav ministeerium teeb haldusjärelevalvet TA-asutuse, ülikooli ja rakenduskõrgkooli (välja arvatud enda haldusalasse kuuluva asutuse) tegevuse üle käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete täitmisel. Eraõiguslike TA-asutuste üle tehakse riiklikku järelevalvet. TA valdkonna eest vastutaval ministeeriumil on järelevalveasutusena õigus kaasata haldusjärelevalve tegemisse eksperte. Haldusjärelevalve käigus on järelevalveasutusel õigus tutvuda TA-asutuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel saab kindlaks teha järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks vajalikud asjaolud ning saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid. Samuti on haldusjärelevalve käigus õigus teha ettekirjutusi, et lõpetada käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumine, hoida ära edasisi rikkumisi ning kõrvaldada rikkumisega tekitatud tagajärgi. Lisaks TAIKS-is toodud haldusjärelevalvele on ministeeriumil, kelle valitsemisalasse TA-asutus kuulub, õigus teha TA-asutuse tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras, samuti on ministeeriumitel õigus teostada kontrolli (aruandlus) oma toetusmeetmete osas.
7. peatükk. Rakendussätted
Eelnõu §-ga 30 reguleeritakse 2024. aastal läbiviidud evalveerimise positiivse tulemuse kehtivus. 2024. aastal viiakse evalveerimine läbi kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel. Et vältida olukorda, kus uue seaduse kehtima hakkamisel tuleks asutustel uuesti läbida evalveerimine, on seaduses sätestatud, et antud evalveerimise vooru positiivne tulemus kehtib kuni evalveerimise otsuses nimetatud tähtajani.
Eelnõu § 31 sätestab asutuse teadus ja arendustegevuse toetuse baasrahastuse arvestamise aastatel 2025-2027. Kuna nendel aastatel ei ole veel võimalik või ei ole täielikult võimalik baasrahastuse määramisel aluseks võtta asutuse TA tegevustoetust, siis on üleminekusättes öeldud,e t sel perioodil võetakse arvesse ka eelnevatel perioodidel antud baasfinantseerimist ja selle osakaalu.
Eelnõu § 32 sätestab rahvusteaduste rahastamise kolme aasta jooksul peale asutuse TA toetusele üleminekut. Selleks, et säilitada rahvusteaduste rahastamise osakaal 5% asutuse TA tegevustoetusest, võetakse selle arvutamisel aluseks nii teadus- ja arendustegevuse kui ka innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi asutuse TA tegevustoetuse maht. Kuna asutuste TA tegevuse toetust hakkavad jagama nii TA kui ka innovatsiooni valdkonna eest vastutav ministeerium ning rahvusteaduste osa eraldatakse teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi osast, tekib olukord, kus rahvusteaduste maht võib tegevustoetuse mahu vähenemise tõttu kahaneda.
Eelnõu § 33 punktiga 1 asendatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (RT I, 21.06.2024, 8) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga. Teise punktiga viiakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 52 lõike 1 punktis 6 välja toodud viide teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 5–7 sätestatule vastavusse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses välja toodud samade põhimõtetega, mis on sätestatud § 5 punktis 3 ning § 20 lõigetes 5 ja 6. Kolmanda punktiga asendatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 viide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 16 viitega, mis reguleerib teadus- ja arendusasutusi puudutavat.
Eelnõu §-ga 34 asendatakse autoriõiguse seaduses (RT I, 21.06.2024, 5) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga ja muudetakse sihtrühmi lähtuvalt TAIKS-is sätestatust.
Eelnõu §-ga 35 asendatakse Eesti Kunstiakadeemia seaduses (RT I, 14.03.2019, 1) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga.
Eelnõu §-ga 36 asendatakse Eesti Maaülikooli seaduses (RT I, 17.11.2021, 6) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga.
Eelnõu §-ga 37 asendatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduses (RT I, 14.03.2019, 2) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga.
Eelnõu §-ga 38 asendatakse Eesti Teaduste Akadeemia seaduses (RT I, 13.03.2014, 15) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga.
Eelnõu §-ga 39 muudetakse isikuandmete kaitse seadust ning lisatakse, et eriliiki isikuandmetel põhinevate uuringute puhul kontrollib vastavate tingimuste täitmist seaduse või muu õigusakti alusel loodud eetikakomitee. Tegemist ei ole sisulise, vaid selgust loova muudatusega. Eetikakomitee poole pöördumine on ka kehtiva isikuandmete kaitse seaduse kohaselt kohustuslik.
Muudatuse eesmärgiks on luua selgust, millise eetikakomitee poole peab teadusuuringu tegija pöörduma, kui ta soovib uuringus kasutada eriliiki isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. Kehtiva isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei ole selge, kes ja millistel tingimustel võib eetikakomitee luua. Kehtiv kord annab võimaluse igaühel luua eetikakomitee, kuid selline olukord ei ole andmesubjekti vaatest õige, sest eetikakomitee poolt antav hinnang ei pruugi olla erapooletu (näiteks lähtuvalt ettevõtja ärihuvidest).
Eelnõuga täpsustatakse, et isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 4 alusel võib hinnangut anda üksnes seaduse või õigusakti alusel moodustatud eetikakomitee. Nimetatud eetikakomitee all on mõeldud näiteks tervishoiuteenuste korraldamise seadusese (§ 594) ning inimgeeniuuringute seadusese (§ 29) alusel moodustatud eetikakomiteed (Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu), aga ka käesoleva seaduse alusel loodavat teaduseetika komiteed. Samuti on vastavat ülesannet võimalik täita teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud kõrgkooli poolt moodustatud institutsionaalsel eetikakomiteel, mis on moodustatud haridus- ja teadusministri teaduseetika määruse alusel. Eelnõuga sätestatakse eetikakomitee loomise alus (seadus või muu õigusakt) paindlikult, kuna Eestis tegutsevate eetikakomiteede loomise alused on erinevad. Näiteks Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutine eetikakomitee on moodustatud valdkonna eest vastutavate ministrite käskkirjaga. Antud eetikakomitee hindab Sotsiaalministeeriumi poliitikaanalüüside ja teadusuuringute eetilisi ja andmekaitse alaseid aspekte.
Uuringu läbiviimiseks hinnangu andmisel tuleb lisaks eetilisusele kontrollida ka võimalikku riivet andmesubjekti põhiõigustele, pidades silmas, et isikuandmete töötlemine on Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 26 sätestatud isiku eraelu puutumatuse piiramine. Seega on väga oluline, et enne isikuandmete töötlemist puudutavate uuringute läviviimist antakse uuringule hinnang ka andmekaitse aspektist.
Eelnõu §-ga 40 asendatakse Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduses (RT I, 13.03.2014, 34) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga.
Eelnõu §-ga 41 muudetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega kõrgharidusseadust (RT I, 11.03.2023, 53).
Kõrgharidusseaduse § 38 lõiget 1 muudetakse seoses muudatustega institutsionaalse akrediteerimise korralduses. Lisatakse, et akrediteerimise käigus hinnatakse, kas õppe-, teadus- ja arendustegevus ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse uurimiskeskkond on piisavad selleks, et tagada nende tegevuste kvaliteet; samuti hinnatakse nende vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale.
Kõrgharidusseaduse paragrahvi 38 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond“ sõnadega „õppe-, teadus- ja arendustegevus ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse keskkond“.
Eelnõu § 42 alusel tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse (RT I, 11.06.2024, 10) § 683 punkt 1, sest Haridus- ja Teadusministeerium ei kogu eelnõu kohaselt teaduskollektsioone puudutavat teavet ega pea sellekohast registrit.
Eelnõu § 43 alusel muudetakse maakatastriseaduse (RT I, 17.03.2023, 56) sihtrühmi lähtuvalt TAIKS-is sätestatust.
Eelnõu § 44 alusel muudetakse muinsuskaitseseaduse (RT I, 07.03.2023, 61) sihtrühmi lähtuvalt TAIKS-is sätestatust.
Eelnõu § 45 alusel muudetakse muuseumiseaduse (RT I, 11.03.2023, 47) sihtrühmi lähtuvalt TAIKS-is sätestatust.
Eelnõu § 46 alusel muudetakse meditsiiniseadme seadust (RT I, 11.03.2023, 70).
Meditsiiniseadme seaduse muudatuse punktiga 1 laiendatakse, et meditsiiniseadme uuringutele võib arvamuse anda nii teadus- ja arendusasutuse, ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli juures paiknev eetikakomitee kui ka teaduseetika komitee. Hetkel annavad meditsiiniseadme uuringute tegemisele eetilisi arvamusi Eestis Tartu Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi juures tegutsevad eetikakomiteed ning muudatusega ei piirata olemasolevate eetikakomiteede tegevuse jätkamist senises korras. Eelnõuga täpsustakse, et ka uus teaduseetika komitee võib täita sõltumatu eetikakomitee rolli. Juhul, kui teaduseetika komitee täidab meditsiiniseadme seaduse alusel sõltumatu eetikakomitee rolli, antakse selleks alus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 26 lõikes 8, mille kohaselt täidab teaduseetika komitee teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.
Meditsiiniseadme seaduse muudatuse punktiga 2 täpsustatakse, et valdkonna eest vastutava ministril on õigus sätestada teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli juures moodustatud eetikakomitee osas eritingimused ministri määrusega. Nimetatud eritingimusteks on eetikakomitee töökord, liikmete arvu ja koosseisu määramise kord ning liikmete volituse tähtaeg. Teaduseetika rakendusaktis täpsustatakse, et juhul kui sõltumatu eetikakomitee ülesandeid täidab teaduseetika komitee, siis lähtutakse ka sellisel juhul valdkonna ees vastutava ministri määruses sätestatud eritingimustest.
Meditsiiniseadme seaduse muudatuse punktiga 3 täiendatakse seaduse paragrahvi 22 uue lõikega 31, mis reguleerib meditsiiniseadme uuringu eetilisuse hindamise eest tasu küsimist. Lõikega täpsustatakse, et kui sõltumatu eetikakomitee ülesandeid täidab teaduseetika komitee, siis määrab komitee tasuliste teenuste loetelu, tasu suuruse ning tasu küsimise korra teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatus on kooskõlas eelnõu § 26 lõikega 5. Samuti on meditsiiniseadme seaduse kehtivat regulatsiooni arvestatud eelnõu § 26 lõikes 6, millega määratakse teaduseetika komitee teenuse maksimaalne suurus. Sarnaselt meditsiiniseadme seaduse § 22 lõike 2 punktile 1, ei saa teaduseetika komitee teenuse tasu olla suurem kui 3000 eurot.
Meditsiiniseadme seaduse muudatuse punktiga 4 täpsustatakse, et tervishoiuteenuse osutaja või ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus, kes asutusesiseselt meditsiiniseadmeid valmistab, peab avalikustama asutusesiseselt valmistatud meditsiiniseadmete loetelu oma veebilehel. Meditsiiniseadmete valdkonda reguleerivates ELi määrustes kasutatakse terminit „tervishoiuasutus“, kes võivad nende määruste kohaselt asutusesiseselt meditsiiniseadmeid valmistada. Eesti õiguses tervishoiuasutuse terminit ei ole, kuid Eesti õiguse tähenduses on sellised asutused eelkõige tervishoiuteenused tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning meditsiiniseadme seaduse tähenduses loetakse asutusesiseseks valmistajaks ka teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid, kui asutuse peamine eesmärk on patsientide hooldamine või ravimine või rahvatervise edendamine.
Eelnõu § 47 alusel muudetakse ravimiseaduse (RT I, 21.06.2024, 20) sihtrühmi lähtuvalt TAIKS-is sätestatust.
Eelnõu § 48 alusel asendatakse riigihangete seaduses (RT I, 07.06.2024, 11) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga ja täpsustatakse hankija isikut.
Eelnõu § 49 alusel asendatakse punktiga 1 Tallinna Tehnikaülikooli seaduses (RT I, 27.09.2023, 12) kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga. Samuti muudetakse punktiga 2 eelnõu kohaselt Tallinna Tehnikaülikooli seaduse § 9, mille järgi tuleb tehnikateaduste õppe, teadus- ja arendustegevusega tegelevate professuuride puhul asutusel läbida temaatiline hindamine kindlas valdkonnas.
Eelnõu § 50 alusel muudetakse punktiga 1 Tartu Ülikooli seaduse (RT I, 11.03.2023, 91) § 11 lõiget 12, mille kohaselt tuleb asutusel läbida rahvusprofessuuride puhul temaatiline hindamine kindlas valdkonnas. Punktidega 2 ja 3 muudetakse Tartu Ülikooli seaduse § 11 lõikes 2 ja § 12 lõikes 1 kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga.
Eelnõu § 51 alusel muudetakse tulumaksuseadust (RT I, 02.05.2024, 15) ja täpsustatakse toetuste sihtrühma.
Eelnõu § 52 alusel muudetakse välismaalaste seaduses (RT I, 07.06.2024, 15) tähtajalise elamisloa saamiseks vajalikke tingimusi seoses asutuse staatusega ja viiakse sõnastus vastavusse TAIKS-is sätestatuga.
Eelnõu § 53 kohaselt tunnistatakse kehtiv teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus kehtetuks.
Eelnõu §-s 54 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.
3.5. Seaduse rakendamine
Eelnõu §-s 30 sätestatakse üleminekusätted, mis puudutavad korralise evalveerimise tulemuste kehtivust ning ministeeriumite asutuste ja kõrgkoolide rahastamise muutmist. §-is 31 täpsustatakse, et tegevustoetuse baasosa arvestamisel kasutatakse sellel perioodil, kui asutused said baasfinantseerimist, baasosa arvutamisel baasfinantseerimise andmeid. §-is 32 sätestatakse rahvusteadustele eraldatava toetuse kogumahu säilimine kolme aasta jooksul tegevustoetusele üleminekule eelneva aastaga võrreldes.
4. Eelnõu terminoloogia
. Esimeses peatükis on määratletud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, samuti teadus- ja arendustegevuse osapoolte ning teaduseetikaga seotud põhimõisted. Mõistete määratlemisel on võimaluse korral lähtutud rahvusvaheliselt tunnustatud ja laialt kasutuses olevatest dokumentidest, nagu OECD Frascati käsiraamat, ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikust. Osaliselt on mõisted defineeritud vastavates sisuga seotud paragrahvides.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu ettevalmistamise käigus on analüüsitud kooskõla riigiabi raamistikuga. Riigiabi raamistik sätestab, et kui sama üksus tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega (eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist), ei ole mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamise puhul tegemist riigiabiga, kui kahte liiki tegevust ning nende kulusid ja rahastamist on võimalik selgelt eristada, eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist. Kehtivas TAKS-is on toodud nõue, et majanduslik ja mittemajanduslik tegevus peab olema eristatud, ning sama nõue jääb alles ka uude seadusesse. Selle nõude eesmärk on tagada, et riigieelarvest rahastatavatest meetmetest ei finantseeritaks teadus- ja arendusasutuse majanduslikku tegevust, kuna sellisel juhul oleks tegemist riigiabiga.
6. Seaduse mõjud
Seaduse eelnõu ettevalmistamise alguses lepiti partneritega kokku lähtekohad, millega seaduse muutmisel arvestatakse. Lepiti kokku, et seadus jääb alles eraldiseisva seadusena ja seda ei liideta mõne muu seadusega, näiteks kõrgharidusseadusega. Samuti lepiti kokku, et muutmiseks avatakse kõik peatükid ja seadust muudetakse terviktekstina, sätestades seaduses minimaalselt vajaliku. Olulise kokkuleppena tuleb mainida kokkulepet mitte vähendada TA-asutuste autonoomiat. Nendes aspektides on seaduse muutmise mõju pigem väike.
Seadusega hõlmatud sihtrühmad on järgmised:
1) Ministeeriumid – kõigis ministeeriumites tegeleb teadus- ja arendustegevuse teemadega vähemalt 1 teadusnõunik;
2) Riigikantselei – otseselt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegeleb 4 töötajat;
3) Eesti Teadusagentuur – kokku 77 töötajat;
4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus – kokku 350 töötajat;
5) Ülikoolid – 6 avalik-õiguslikku ülikooli ning 1 eraülikool;
6) Rakenduskõrgkoolid – 7 riigi rakenduskõrgkooli, 4 erarakenduskõrgkooli;
7) Avalik-õiguslikud ning riigi teadus- ja arendusasutused – 7 asutust;
8) Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused – 8 asutust;
9) Teadus- ja arendustegevusega tegelevad ettevõtted – hinnanguliselt 200 ettevõtet;
10) Teadus- ja arendustegevust ellu viivad isikud – teadlasi avalikus sektoris (2022) 3195, erasektoris 3010.

Lisateavet sihtrühmade kohta leiab järgmistelt linkidelt:
• https://hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/teadussusteemi-riiklik-korraldus;
• https://etag.ee/tegevused/uuringud-ja-statistika/statistika/;
• https://www.mkm.ee/;
• https://eas.ee/eas/.

Sisuliste muudatuste olulist mõju analüüsitakse allpool peamiste muudatuste ja sihtrühmade kaupa.
6.1. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Olulisema mõju riigi ja KOV-i asutuste korraldusele toovad kaasa järgmised muudatused:
6.1.1. muudatus: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse osaliste ja nende rollide täpsustamine;
6.1.2. muudatus: valdkondliku ja valdkondadeülese TA korraldamise sätestamine;
6.1.3. muudatus: innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses;
6.1.4. muudatus: TAI rahastamise muutmine;
6.1.5. muudatus: teaduseetika süsteemi sätestamine seaduses;
6.1.6. muudatus: avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses;
6.1.7. muudatus: teaduse kvaliteedihindamise meetmete muutmine.
6.1.1. Muudatus: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse osaliste ja nende rollide täpsustamine
Muudatus mõjutab kõiki TAI riikliku korralduse osalisi: Vabariigi Valitsust, ministeeriume, Riigikantseleid, teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksust ning innovatsioonipoliitika rakendusüksust. Olemasolevate kogude asemel sätestatakse seaduses kaks uut kogu vastavalt TAIE strateegias (2020–2035) kokku lepitule. Vähesel määral mõjutab muudatus Eesti Teaduste Akadeemiat, kelle roll teadust edendava ja esindava ning riigi ja selle institutsioone nõustava organisatsioonina säilib. Vähesel määral mõjutab muudatus ka innovatsioonipoliitika rakendusüksust, kuna sihtasutus juba täidab vastavalt oma põhikirjale eelnõus sätestatud ülesandeid ning otseselt uusi ülesandeid talle seadusega ei panda.
I sihtrühm: Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, Riigikantselei
Mõju ulatus. Muudatus mõjutab asutuste suhteid, kuna kogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprotsessi juhtimine toimub ühtedes kogudes ning teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ei ole kogude lõikes eristatud. Positiivse mõjuna toob see kaasa tihedama koostöö ministeeriumite vahel kogu innovatsioonitsükli ulatuses. Kuna kogusid on tulevikus vähem, kahaneb ka valitsusasutuste töökoormus eri kogude töö korraldamisel ning kogude roll TAI riiklikul korraldamisel on selgemalt piiritletud.
Mõju avaldumise sagedus. Muudatus eeldab kogude (Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu (TAIP) ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni ülesannete täpsustamist, töökorralduse muutmist ning kogude mehitamist. TAIP kui Vabariigi Valitsuse nõuandva kogu töö korraldamine eeldab Riigikantselei aktiivset rolli. TAI juhtkomisjoni kui teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavate ministrite nõuandva kogu töö korraldamine eeldab ministeeriumite senisest tõhusamat koostööd TAI valdkonna arendamisel. Nõuandvate kogude roll ja täpsem korraldus sätestatakse rakendusaktides, et anda suurem paindlikkus neid vajadust mööda muuta. Mõju avaldumise sagedus on pigem ühekordne ning seotud töökorralduse ja ülesannete sisu muudatustega.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui juhtkogusid jääb vähemaks, on risk, et väheneb ka eri huvirühmade kaasatus. Teine risk võib olla kogude liikmete arvu paisumine tasemeni, kus kogud ei ole enam töö- ja otsustusvõimelised. Et riske maandada, on kavandatud eri huvirühmade võimalikult laiapõhjaline kaasamine, samuti kasutatakse teisi võimalusi huvirühmade kaasamiseks, näiteks TAI koordinatsioonikogu kaudu. Lisaks võib vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele minister oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada täiendavalt nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra.
II sihtrühm: teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus
Mõju ulatus. Muudatus mõjutab oluliselt teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse tegevust, kuna asutusele lisandub uusi tegevusvaldkondi. Seaduse muutmisega tagatakse suurem selgus teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse ülesannetes ning kaob vajadus volitada teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksust teatud tegevuste elluviimiseks vajaduse järgi (näiteks evalveerimine, rahvusvahelise teaduskoostöö korraldamine ja koordineerimine). Kõigile osalistele on tagatud teave, mis on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse pädevus ning mis ülesandeid ta seoses TA poliitika elluviimisega täidab. Kuigi mitme tegevusega, mida ka kehtivas seaduses teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse ülesannete hulgas ei ole, asutus juba tegeleb (näiteks populariseerimine ja teaduskommunikatsioon, evalveerimise korraldamine), on ka asutuse jaoks täiesti uusi valdkondi (teaduseetika, teiste asutuste nõustamine TA taotlemise ja hindamise alal).
Mõju avaldumise sagedus. Muudatus tähendab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse jaoks töö ümberkorraldamist ning vajaduse korral pädeva lisatööjõu värbamist. Täiendavate ülesannetega kaasnevad töökohad tuleb struktuuri luua ja mehitada. Lisaks uute ülesannetega kaasnevatele ametikohtadele võib tekkida vajadus vaadata üle juba olemasolevad ametikohad. Struktuuri muutmise vajadus on ühekordne ja edaspidi vaadatakse see üle vajaduse järgi.
Ebasoovitavate mõjude risk. Uute töötajate värbamise vajadus võib olla seotud riskiga, et vajaliku pädevusega töötajaid ei ole tööturul saada. Riski maandamiseks on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel võimalik teha kindlaks tööülesannete täitmiseks vajalikud pädevused ja neile vastavad isikud ning korraldada sihtotsinguid.
III sihtrühm: innovatsioonipoliitika rakendusüksus
Mõju ulatus. Muudatus mõjutab mõneti innovatsioonipoliitika rakendusüksuse tegevust, kuna seadusega antakse sihtasutusele ülesanded seoses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga. Kuigi kõikide nimetatud ülesannetega innovatsioonipoliitika rakendusüksus juba tegeleb, on kõikidele osalistele tagatud teave innovatsioonipoliitika rakendusüksuse tegevusvaldkondade kohta seoses TAI-ga.
Mõju avaldumise sagedus. Muudatus ei tähenda innovatsioonipoliitika rakendusüksuse töö ümberkorraldamist ega uute ülesannete lisandumist, pigem fikseeritakse olemasolevad ülesanded.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui innovatsioonipoliitika rakendusüksusele antavad ülesanded muutuvad, tuleb muuta ka seadust.
6.1.2. Muudatus: valdkondliku ja valdkondadeülese TA korralduse sätestamine
Sihtrühm: HTM, teised ministeeriumid, Riigikantselei
Mõju ulatus. Ministeeriumite TA-alase koostöö tagamise selgem reguleerimine aitab ministeeriumitel TA tegevust paremini planeerida ja korraldada. Ministeeriumitel on parema koordineerimise kaudu ülevaade teiste ministeeriumite haldusalas tehtavast ning neil on võimalik saada riigi tasandil suuniseid TA paremaks korraldamiseks oma valdkonnas. Muudatus mõjutab kõigi ministeeriumite tegevust, kuna sellega tuuakse seadusesse selgemini ministeeriumite ülesandena oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine, samuti oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse kohta ülevaadete esitamine. Muudatus mõjutab ministeeriumite TA tegevuste koordineerimist ja võimaldab senisest süsteemsemat koostööd. Valdkondlike ministeeriumite jaoks tähendab see ka TA teabe kajastamist ETIS-es avalikest vahenditest rahastatud projektide kohta. Ministeeriumi ülesanne on tagada, et kõik valdkonna avalikest vahenditest rahastatud TA projektid ja uuringud oleksid ETIS-es kajastatud, seda ülesannet võivad täita ka allasutused. Ministeeriumi uuringute ja analüüside andmete kajastamine ETIS-es ei suurenda oluliselt töökoormust ministeeriumis, sest vastava ülesande andis Vabariigi Valitsus ministeeriumitele juba 2021. aastal. Töökoormus sõltub sellest, kui palju uuringuid või analüüse ministeeriumis tellitakse. Haridus- ja Teadusministeeriumis tellitakse või koostatakse aastas keskmiselt 10–20 uuringut või analüüsi. Ühe analüüsi andmete sisestamise ajakulu ETIS-es on hinnanguliselt kuni pool tundi. Juhul, kui ministeeriumi tellitavate uuringute maht on oluliselt suurem, saab ETIS-esse andmete sisestamist korraldada ka selliselt, et andmeid sisestab uuringu või analüüsi tegija ning ministeerium vastutab andmete kontrollimise eest. Selline lahendus vähendab tunduvalt ministeeriumi võimalikku töökoormust. Riigi kui terviku vaatest võimaldab riigi tellitud uuringute koondamine ühtsesse andmebaasi vähendada dubleerimist ning muuta uuringud paremini leitavaks ja kättesaadavaks.
Mõju avaldumise sagedus. Ministeeriumite TA tegevust koordineeritakse jooksvalt. Ministeeriumites on kontaktisikuteks teadusnõunikud, kellega toimuvad regulaarsed koostöökohtumised teadusnõunike võrgustiku kaudu. Lisaks koordineeritakse ministeeriumite üleselt TA tegevust ametnikest loodud koordinatsioonikogu kaudu, mille ülesanne on viia ellu TA-alast koostööd ja poliitikat. TA-alaseid ülevaateid esitavad ministeeriumid kord aastas, ka eelarve koostamine on perioodiline tegevus. Ministeeriumid täiendavad ETIS-t jooksvalt vastavalt tehtavale TA tegevusele. Ministeeriumitevahelise TA koordineerimine ei eelda teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi töö olulist ümberkorraldamist, sest vastavat ülesannet on Vabariigi Valitsuse seaduse alusel täidetud ka seni. Koordineeriv roll tähendab süsteemset tegevust ja vastava ressursi eraldamist selleks tegevuseks.
Ebasoovitavate mõjude risk. Eelnõu väljatöötamisel kaaluti valdkondliku TA koordineerimise rolli andmist nii Riigikantseleile kui ka teadus- ja arendustegevuse eest vastutavale ministeeriumile. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on kõigi ministeeriumide ülesanne ning riigi kestmise seisukohalt oluline valdkond sarnaselt riigikaitsega, seega on tähtis tagada eri valitsusasutuste koordineeritud tegutsemine ühtse eesmärgi nimel. Riigikantseleil on Eestis ministeeriumide ülese asjaajamise roll, mis sellist tegevust toetab. Teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi koordineeriv roll võib jääda väheseks ning nõuda lisapingutusi, et hoida TAI valdkond fookuses. Seda riski maandab eelkõige TAIP sätestamine seaduses Vabariigi Valitsust nõustava koguna.
6.1.3. Muudatus: innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses
I sihtrühm: Vabariigi Valitsus, Riigikantselei, ministeeriumid ja nende asutused
Mõju ulatus. Seaduses on selgelt välja toodud, et lisaks teadus- ja arendustegevusele reguleeritakse seaduses innovatsiooni. Enim mõjutab see muudatus valdkonna nõuandvaid kogusid, kelle ülesannete hulka kuuluvad lisaks teadus- ja arendustegevusele ka innovatsiooniteemad. Muudatus mõjutab asutuste suhteid, kuna kogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprotsessi juhtimine toimub ühtedes kogudes ning teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ei ole kogude lõikes eristatud. Positiivse mõjuna toob see kaasa tihedama koostöö ministeeriumite vahel kogu innovatsioonitsükli ulatuses. Kuna TPK ja IPK asemel moodustatakse üks nõuandev kogu (TAI juhtkomisjon), jääb kogusid lõppkokkuvõttes vähemaks. Kuna kogusid on tulevikus vähem, kahaneb ka valitsusasutuste töökoormus eri kogude töö korraldamisel. Seaduses sätestatakse ka Riigikantselei roll avaliku sektori innovatsiooni koordineerija ja toetajana. See loob avaliku sektori asutuste jaoks selgust, kes antud teemaga tegeleb.
Muudatus mõjutab innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi haldusalas tegutsevat innovatsioonipoliitika rakendusüksust, mille ülesanded fikseeritakse seaduse tasemel ja millele antakse konkreetne roll TAI süsteemis. Muudatused seaduses ei mõjuta otseselt innovatsioonipoliitika rakendusüksuse tegevust, kuid annavad teistele TAI poliitika osalistele suurema selguse, kes tegeleb ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni poliitika elluviimisega ning mis on selle asutuse ülesanded.
Innovatsiooni all mõeldakse TAIKS-i kontekstis üksnes teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel põhinevat innovatsiooni, mis tähendab, et muud innovaatilist tegevust seadus ei hõlma.
Mõju avaldumise sagedus. Seniste nõuandvate kogude roll ja ülesanded mõtestatakse ümber. Kuigi tegemist on ühekordse protsessiga, on mõlema kogu rollide täpsustamine aeganõudev tegevus, mis mõjutab nii TAIP tegevuse korraldamise eest vastutava Riigikantselei kui ka TAIK tegevuse korraldamise eest vastutavate ministeeriumite tegevust. Nõuandvad kogud tegutsevad oma tööplaani alusel, millesse kuulub ka kogude tegevuse analüüsimine ja vajaduse korral rollide täpsustamine. Innovatsioonipoliitika rakendusüksusega seotud muudatused olulisi tegevusi endaga kaasa ei too. Kuna Riigikantselei tegeleb juba praegu avaliku sektori innovatsiooniga, siis seaduses sätestatu Riigikantseleile suuri muudatusi kaasa ei too.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui juhtkogusid jääb vähemaks, on risk, et väheneb ka eri huvirühmade kaasatus. Teine risk võib olla kogude liikmete arvu paisumine tasemeni, kus kogud ei ole enam töö- ja otsustusvõimelised. Riskide maandamiseks on kavandatud eri huvirühmade võimalikult laiapõhjaline kaasamine, samuti kasutatakse teisi võimalusi huvirühmade kaasamiseks, näiteks TAI koordinatsioonikogu kaudu.
Innovatsioonipoliitika rakendusüksuse ülesannete täpsustamine aja jooksul võib kaasa tuua olukorra, kus innovatsioonipoliitika rakendusüksuse ülesannete muutumise korral on vaja muuta ka seadust. Samas on ülesanded kavandatud kirjeldama üldistatult, mis seda riski vähendavad.
6.1.4. Muudatus: TAI rahastamise ümberkorraldamine
I sihtrühm: ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, avalik-õiguslikud ning riigi teadus- ja arendusasutused
Mõju ulatus. Sihtrühma jaoks tähendab muudatus suuremat selgust selles, mis on ühe või teise rahastusinstrumentide kategooria otstarve. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse baasosa kui stabiilne komponent suurendab oluliselt teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide võimalusi rahastada pikaajalisi strateegiaid ning luua stabiilsem teadlaskarjääri süsteem. Planeeritava muudatusega tagatakse sihtrühma rahastamise stabiilsus tegevustoetuse baasosa mahus ning tulemusosa suurus sõltub asutuse tegevusest nendes valdkondades, mis on rakendusakti tasandil kriteeriumitena kokku lepitud. Uus rahastamissüsteem toetab teadlaskarjääri mudeli rakendamist ja asutustele antav tegevustoetus tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. Rahastamise süsteemi muudatused toetavad asutuste motivatsiooni ja võimekust ettevõtetega koostööks. Oluline tingimus asutuste üleminekul tegevustoetusele on see, et toetuse kasutamise tingimused räägitakse toetuse saaja ja ministeeriumi vahel läbi, mis suunab asutusi senisest enam oma tegevusi mõtestama ning arvestama ühiskonna vajadusi. Muudatus eeldab sihtrühma ümberkohanemist ning oluline on asutuste strateegilise planeerimise ja strateegilise juhtimise oskus, sealhulgas võime selgitada strateegilisi otsuseid asutuse kõikidel tasanditel ning saavutada lahenduste suhtes üksmeel.
Sihtrühma mõjutab ka asjaolu, et äriühingutena tegutsevatele eraõiguslikele TA-asutustele eraldatakse toetust eraldi innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi eelarvest. Seega ei sõltu sihtrühma tegevustoetuse osakaal eraõiguslike TA-asutuste tulemustest kriteeriumite täitmisel.
Rahastamismuudatused mõjutavad positiivselt evalveeritud rakenduskõrgkoole, kuna neil avaneb võimalus saada teadus- ja arendustegevuse toetust sarnaselt ülikoolidele. Toetuse suurus sõltub rakenduskõrgkoolide tulemustest teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, kuid võimalus heade tulemuste korral sellist toetust saada motiveerib rakenduskõrgkoole senisest enam TA tegevustele tähelepanu pöörama. Ühtlasi on evalveeritud rakenduskõrgkoolidel võimalus taotleda konkurentsipõhiseid uurimistoetusi.
Lisaks tegevustoetusele puudutavad sihtrühmi peamiselt riiklikud uurimistoetused ja süsteemitoetused. Riiklike uurimistoetuste osas suuri muudatusi seaduse tasandil ei ole, kui välja arvata see, et uurimistoetusi võivad koostöös teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusega välja anda ka teised ministeeriumid. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse roll valdkondliku TA rahastamise korraldamisel tähendab, et TA-asutustele TA teenuste pakkujatena on eri taotlusvoorude puhul tagatud sarnased tingimused taotluste esitamisel ning puudub vajadus kohaneda iga ministeeriumi esitatavate erinevate tingimustega. Võimaluse korral toimub taotlemine TA-asutustele tuttavas (ETIS-e) keskkonnas. Uue kategooriana sätestatakse seaduses süsteemitoetused. Süsteemitoetus on mõeldud teadussüsteemi toimimiseks vajaliku institutsionaalse ja tehnilise toetusena ning hõlmab varem eraldiseisvate rahastusinstrumentidena eksisteerinud meetmeid.
Mõju avaldumise sagedus. Teadus- ja arendustegevuse toetust eraldatakse evalveeritud kõrgkoolidele ja teadus- ja arendusasutustele korra aastas ning selle suurus mõjutab asutuste tegevust selle aasta vältel.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui toetuse sihtrühm hakkab tegevustoetust jagama asutuse sees omakorda projektipõhiste toetustena, ei pruugi rahastuse projektipõhisuse probleem teadlaste jaoks leeveneda. Riski maandamiseks on võimalik tegevustoetuse eraldamisel leppida kokku täpsemad tegevustoetuse kasutamise tingimused (sh tagades raha suunatuse asutuse strateegiliste arengueesmärkide täitmiseks). Vastavust riiklikele arengueesmärkidele saab suunata ka tulemuskomponendi indikaatorite valiku kaudu.
Kuna kõik ministeeriumid ei tee meetmete ettevalmistamisel ja toetuste jagamisel koostööd teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusega, võib juhtuda, et nende TA-asutuste jaoks, kes on põhilised toetuste taotlejad, võivad taotlemise ja toetuse kasutamise tingimused siiski jääda erinevaks, mis eeldab nende kohanemist iga ministeeriumi kavandatava rahastusmeetme eripäradega. Riski maandamiseks on ministeeriumitel võimalus jagada omavahel parimaid tavasid.
II sihtrühm: ministeeriumid, rahastavad asutused
Mõju ulatus. Muudatused mõjutavad kõigi ministeeriumite tegevust. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse uus tööülesanne ministeeriumite nõustamisel TA tegevuste osas tähendab nii rakendusüksuse töö ümberkorraldamist kui ka ministeeriumite jaoks valmisolekut teha koostööd TA tegevuste planeerimisel ja rahastamisel.
Mõju avaldumise sagedus. Koostöö teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusega valdkondliku TA rahastamisel sihttoetustena puudutab vaid neid ministeeriume, kes soovivad ja vajavad teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse tuge rahastusmeetmete ettevalmistamisel ning vahendite jagamisel. Koostöö sagedus sõltub kavandatavatest meetmetest.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kuna kõik ministeeriumid ei tee meetmete ettevalmistamisel ja toetuste jagamisel koostööd teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusega, võib juhtuda, et taotlemise ja toetuse kasutamise tingimused erinevad, ning võib tekkida kattuvusi teemade ja sihtrühmade osas. Riski maandamiseks teevad ministeeriumid koostööd parimate tavade jagamisel (teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi koordineerimisel). Samas ei pruugi valdkondlikel ministeeriumitel olla piisavalt pädevaid töötajaid, et oma asutuste TA tegevust suunata.
III sihtrühm: äriühinguna tegutsevad eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused
Mõju ulatus. Erasektori TA-asutuste jaoks on kõige olulisem mõju seotud asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamisega innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi eelarvest. Kuna toetust eraldatakse innovatsioonipoliitika eest vastutava ministeeriumi kehtestatud tingimustel, võib see mõjutada eraõiguslikele TA-asutustele antava toetuse suurust võrreldes baasfinantseerimise kaudu saadud toetusega.
Mõju avaldumise sagedus. Asutuste teadus- ja arendustegevuse toetust eraldatakse sihtrühmale igal aastal. Saadav toetus mõjutab nende tegevust eelarveaasta jooksul.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kuna äriühingutena tegutsevatele eraõiguslikele TA-asutustele on baasfinantseerimist seni eraldatud samadel alustel teiste evalveeritud teadus- ja arendusasutustega, võib nende rahastamine nii protseduuride kui ka summade osas varasemast erineda. See eeldab teadus- ja arendusasutustelt kohanemist uute tingimustega.
6.1.5. Muudatus: teaduseetika korralduse sätestamine seaduses
I sihtrühm: teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus
Mõju ulatus. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse vastustusalasse lisandub uus tegevusvaldkond, mille tõttu suureneb asutuse töökoormus, asutus peab hakkama osutama uusi teenuseid ning kasvavad asutuse kulud, mis kaetakse täiendavalt riigieelarvest. Muudatus võib vajada teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuses lisapersonali palkamist, uue struktuuriüksuse loomist või olemasoleva töö ümberkorraldamist.
Mõju avaldumise sagedus. Muudatus mõjutab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse tegevust pikka aega, kuna tegemist on püsiva tööülesandega. Teaduseetika komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni tegevuse korraldamine on asutuse jaoks regulaarne tegevus ning eeldab lisaks vastava personali olemasolule asutusesiseste protsesside paika panemist.
Ebasoovitavate mõjude risk. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse jaoks on tegemist uue tegevusvaldkonnaga ning on oht, et ei õnnestu värvata sobivate teadmiste ja oskustega personali. Riski maandamiseks on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel võimalus kasutada vajaduse korral sihtotsingut. Teenuse osutamisega tõusevad asutuse kulud, mis on kavas katta teadussüsteemi eelarvest.
II sihtrühm: teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid
Mõju ulatus. Muudatuse tulemusena tekib asutustele lisakohustus vastutada oma asutuse tegevuses teaduseetika normide ja teaduse hea tava järgimise eest. Muudatuse tõttu tuleb asutustel luua sisekorrad ja järelevalvemehhanismid, seega võib asutustes vähesel määral suureneda halduskoormus. Mitmes asutuses, kes on liitunud Eesti hea teadustavaga, on nende protsessidega juba alustatud (näiteks ülikoolid on vastavad korrad kehtestanud). Seoses teaduseetika komitee ning teaduseetika väärkäitumisjuhtumite komisjoni tasuliste teenustega võivad asutustel tekkida täiendavad kulud.
Mõju avaldumise sagedus. Muudatus on pikaajaline, kuna asutustele kehtestatakse püsiv kohustus teaduseetika valdkonnas.
Ebasoovitavate mõjude risk. Asutustel ei pruugi olla piisavat kompetentsi ja võimekust (sh vahendeid) teaduseetika küsimustega tegelemiseks. Riskide maandamiseks on planeeritud teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse poolne nõustamise pakkumine teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, et nad saaksid välja töötada vajalikud sisekorrad ning mehhanismid. Asutustel tekib võimalus pöörduda teadusuuringute eetilisuse hindamiseks teaduseetika komitee poole või teaduseetika rikkumiskahtluste puhul teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni poole. Teaduseetika komitee ning teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni tasuliste teenuste kasutamiseks on võimalik kasutada asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on ette nähtud asutuse teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks ning avaliku hüve loomiseks. Teaduseetika põhimõtete järgimise tagamine kuulub asutuse ülesannete hulka.
6.1.6. Muudatus: avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses
I sihtrühm: teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadlased
Mõju ulatus. Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine süsteemse kohustusena toob TA-asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele lisaülesandeid ja tõstab mõnevõrra halduskoormust. TA-asutus, ülikool ja rakenduskõrgkool tagavad asutusesiseste projektide publikatsioonide ja teadusandmete kättesaadavuse ning välisrahastajate toetatud projektides avatud teaduse nõuete täitmise. Samuti toetavad TA-asutus, ülikool ja rakenduskõrgkool teadlast publitseerimisel autoriõiguste teemal, et vältida õiguste võõrandamist, ning aitavad suurendada avatud teaduse alast teadlikkust ja oskuseid. Muudatus mõjutab TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide kulusid: teadusandmete kättesaadavaks tegemiseks vajaliku taristu haldamine; olenevalt teadustulemuste avaldamise kanalist võimalikud artikli avaldamise tasud (ingl Article Processing Charges).
Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine võimaldab kõigil teadlastel, asutustel ja ettevõtetel pääseda ligi Eesti TA-asutuste ja kõrgkoolide teadlaste avatud teaduse tingimustel avaldatud publikatsioonidele ja teadusandmetele, millel on positiivne mõju teaduse arengule ning teadustulemuste läbipaistvusele.
Mõju avaldumise sagedus. Muudatused eeldavad pigem ühekordset TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud kõrgkoolide sisemiste tööprotsesside ülevaatamist ning teadlaste toetamist publikatsioonide ja teadusandmete kättesaadavaks tegemisel. Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine ise on oma olemuselt pidev protsess ja tulevikus teadustegevuse lahutamatu osa. Teadlastele lisandub sellega seoses täiendav koormus nii teadustulemuste kättesaadavaks tegemise viiside ja reeglite omandamiseks kui ka konkreetselt teadustulemuste ja -andmete kättesaadavaks tegemisel.
Ebasoovitavate mõjude risk. Muudatused toovad kaasa mõningase halduskoormuse kasvu nii publikatsioonide kui ka andmete kättesaadavuse tagamisel, platvormide leidmisel ja käigushoidmisel ning teadlastele toe pakkumisel. Eesti Teadusinfosüsteem koondab Eesti teadlaste projektide infot ja teadustulemusi, lisaks on avatud teaduse põhimõtteid täitvad teadustulemused markeeritud, sobiva lahenduse töötavad TA-asutused, ülikoolid ja riik välja üheskoos. Üheks riskiks võib olla ka rahastamise vähesus, mis ei võimalda asutustel avatud teaduse tingimusi täita. Teadus- ja arendusasutustel, ülikoolidel ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidel on võimalik vastava ülesande täitmiseks kasutada asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust, mida eraldatakse asutusele nende teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks ja avaliku hüve loomiseks.
II sihtrühm: teadust rahastavad asutused, ministeeriumid
Mõju ulatus. Rahastavad organisatsioonid arvestavad avatud teaduse põhimõtteid ning kujundavad rahastamisinstrumentide tingimused vastavalt: nii publikatsioonid kui ka teadusandmed tuleb teha kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui need on seotud delikaatsete isikuandmete või intellektuaalomandi kaitsmisega. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse lisaülesanne on seirata teadustulemuste avatud juurdepääsuga kättesaadavaks tegemist. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, sest asutused peavad täiustama avatud teaduse põhimõtte järgimisega protseduure ning saavad juurde lisaülesandeid seire osas. Seni ei ole teadustulemuste ja -andmete kättesaadavaks tegemine olnud kohustuslik ning seda soovitust ei ole järjepidevalt jälgitud.
Mõju avaldumise sagedus. Teadustulemuste kättesaadavaks tegemise nõude kehtestamine rahastamisinstrumendi tingimustesse on ühekordne tegevus. Teadustulemuste kättesaadavuse seire on aga pidev protsess.
Ebasoovitavate mõjude risk. On olemas risk, et vaatamata rahastamisinstrumentide tingimustele ei tehta andmeid ja publikatsioone kättesaadavaks või ei tehta seda piisavalt operatiivselt. Riskide maandamiseks peavad TA-asutustel, ülikoolidel, rakenduskõrgkoolidel ja TA-töötajatel olema olemas asjakohased tööprotsessid ning kokku lepitud head tavad.
6.1.7. Muudatus: teaduse kvaliteedihindamise muutmine
I sihtrühm: evalveerimist taotlevad juriidilised isikud ja asutused
Mõju ulatus. Muudatus hõlmab kõiki juriidilisi isikuid ja asutusi, kes soovivad oma teadus- ja arendustegevust hinnata ning positiivse tulemuse korral saada ligipääsu teadus- ja arendustegevuse rahastusinstrumentidele või taotleda kolmanda astme õppeõigust. Nendeks on nii kehtiva positiivse evalveerimisotsuse saanud 22 teadus- ja arendusasutust (nende hulgas 7 ülikooli, 1 avalik-õiguslik ja 6 riigi TA-asutust ning 8 eraõiguslikku TA-asutust) kui ka need asutused ja juriidilised isikud, kes soovivad oma teadus- ja arendustegevust hinnata ning saada seeläbi juurdepääs rahastusinstrumentidele, näiteks uurimistoetustele ning teadus- ja arendustegevuse toetusele.
Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide puhul ühendatakse evalveerimisprotsess kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise protsessiga, mistõttu väheneb kõrgkoolide koormus seoses eri hindamistega. Kui kõrgkool on korra evalveeritud, hinnatakse tema teadus- ja arendustegevust edaspidi institutsionaalse akrediteerimise raames. Kuna teadus- ja arendustegevuse hindamise sisu muutub, siis mõjutab see rakenduskõrgkoole, kellel tuleb akrediteerimise raames läbida senisest erinev protsess.
TA-asutusi, ülikoole ja evalveeritud kõrgkoole võib mõjutada muudatus seoses ministri õigusega algatada evalveerimisi ka juhul, kui asutusel on kehtiv evalveerimisotsus. Lisaks institutsionaalse akrediteerimise negatiivsele tulemusele võib minister teha evalveerimise algatamise ettepaneku ka juhul, kui eri andmete põhjal selgub, et asutuse tase mingis teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ei ole enam piisav või ei vasta asutus enam § 16 lõikes 1 toodud tingimustele. TA-asutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid ei pea selleks esitama lisaandmeid, vaid need kogutakse teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi või teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse poolt näiteks asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse aruannetega või temaatilise hindamise käigus. Seega asutuste ja juriidiliste isikute halduskoormus seoses evalveerimisega ei suurene.
Mõju avaldumise sagedus. Evalveerimise otsus kehtib kõige rohkem seitse aastat. Evalveeritud rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide puhul hinnatakse teadus- ja arendustegevust institutsionaalse akrediteerimise käigus, mis toimub vastavalt kõrgharidusseadusele samuti vähemalt korra seitsme aasta jooksul. Üleminekuperioodil võib ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide puhul olla ajavahemik evalveerimise ja institutsionaalse akrediteerimise vahel lühem kui seitse aastat, kuid tegemist on ühekordse juhtumiga ning edaspidi toimub ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide hindamine institutsionaalse akrediteerimise raames seitsmeaastase sammuga.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui kõrgkoole ja teisi TA-asutusi hinnatakse erineval ajal, väheneb võimalus, et asutuste ja kõrgkoolide TA taset saab omavahel võrrelda. Kui teadus- ja arendustegevuse eest vastutav minister peab seda vajalikuks, võidakse selle riski maandamiseks algatada temaatilisi hindamisi, et hinnata teadus- ja arendustegevuse valdkondi või muid aspekte.
II sihtrühm: kvaliteedihindamist läbiviivad asutused
Mõju ulatus. Teaduse kvaliteedihindamise korraldamise ülesanne on seaduses pandud teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusele. Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse hindamine ühendatakse institutsionaalse akrediteerimisega, mida viib läbi Haridus- ja Noorteameti juures olev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur. Nende protsesside ühendamine tähendab, et akrediteerimisel kasutatavaid standardeid muudetakse. Muudatus eeldab lisatööd seoses uute hindamisega seotud protseduuride ja kordade loomise ning kinnitamisega. Lisaks dokumentide koostamisele tuleb hindamist läbiviivatel asutustel tutvustada uut teadus- ja arendustegevuse hindamise korda evalveerimist ja edaspidi institutsionaalset akrediteerimist taotlevatele asutustele, teavitada asutusi hindamiste ajakavast, samuti korraldada töö ümber vastavalt muutunud protseduuridele.
Mõju avaldumise sagedus. Evalveerimine toimub TA-asutustes perioodiliselt iga seitsme aasta tagant, kõrgkoolides toimub institutsionaalne akrediteerimine vastavalt ajakavale samuti kord seitsme aasta jooksul. Institutsionaalne akrediteerimine ei toimu asutustes ühel ajal ja seetõttu evalveeritakse asutusi erineva sammuga.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kuna institutsionaalne akrediteerimine ei hõlma enam teadus- ja arendustegevuse valdkondade hindamist, võib olla keeruline otsustada, kas asutuse teadus- ja arendustegevuse kvaliteet on kõigis evalveeritud valdkondades säilinud võrrelduna evalveerimise läbiviimise ajaga või vajab see lisahindamist evalveerimise käigus. Selleks on seaduses ette nähtud ministri õigus teha asutustele ettepanek läbida evalveerimine teatud valdkondades ka olukorras, kus evalveerimise positiivne otsus veel kehtib. Antud säte võib evalveerimist läbi viivale teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusele tuua kaasa vajaduse evalveerida voorude vahel asutuste teadus- ja arendustegevuse valdkondi.
III sihtrühm: HTM, teised ministeeriumid
Mõju ulatus. Evalveerimine võimaldab nii teadus- ja arendustegevuse kui ka innovatsiooni eest vastutaval ministeeriumil, samuti teistel ministeeriumitel saada ülevaadet asutuste tasemest ja jätkusuutlikkusest. Kõik TA-asutused läbivad evalveerimise korraga, seega on võimalik asutuste taset omavahel võrrelda ning saada objektiivne pilt asutuste olukorrast seoses teadus- ja arendustegevusega.
Mõju avaldumise sagedus. Hindamised toimuvad kord seitsme aasta jooksul.
Ebasoovitavate mõjude risk. On oht, et võib tekkida olukord, kus asutuse tase muutub evalveerimistevahelisel perioodil sedavõrd, et asutus tegelikkuses ei vasta enam sellele tasemele, millelt asutus positiivse hinnangu sai. Riskide maandamiseks valideeritakse evalveerimise kriteeriumid enne rakendamist asutustega ning evalveerimistevahelisel perioodil jälgitakse asutuste teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti näiteks tegevustoetuse kasutamise aruannete kaudu.
Kuna TA-asutuste evalveerimine ning ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine ei toimu ühel ajal, on asutustes tehtava teadus- ja arendustegevuse taset keeruline võrrelda. Riski maandamiseks tehakse vajaduse korral temaatilisi hindamisi, mis võivad hõlmata ka teadus- ja arendustegevuse valdkondade taseme hindamist.
6.2. Mõju regionaalarengule
Kuna teadus- ja arendustegevus on riigiülese iseloomuga ning ei sõltu teadus- ja arendusasutuste asutuse paiknemisest ega asukohast, siis mõju regionaalarengule puudub.
6.3. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Olulisimad sotsiaalsed mõjud on seotud TAI rahastamise ümberkorraldamise, teaduseetika süsteemi loomise ja avatud teaduse põhimõtete lisamisega seadusesse.
6.3.1. Muudatus: TAI rahastamise ümberkorraldamine
Sihtrühm: teadus- ja arendustöötajad, kes töötavad riigi ja avalik-õiguslikes TA-asutustes, ülikoolides ning evalveeritud rakenduskõrgkoolides
Mõju ulatus. Teadus- ja arendustöötajaid mõjutab kõige enam üleminek baasfinantsfinantseerimiselt asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele. Kuna asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse oluline komponent on baasosa 70% ulatuses toetusest, on TA-asutuse, ülikooli ja rakenduskõrgkooli saadava tegevustoetuse suurus asutuse jaoks eelmiste aastate põhjal senisest paremini prognoositav. Seega on asutustel võimalik teha pikemaajalisi plaane seoses asutuse strateegiliste eesmärkide täitmisega. Eeldusel, et TA-asutused, ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid eraldavad tegevustoetusest teadus- ja arendustöötajate töötasudeks vähemalt samas mahus, mida nad senini on teinud, kasvab teadus- ja arendustöötajate kindlustunne järgmise perioodi rahastuse suhtes. Muudatus suurendab teadus- ja arendustöötaja karjääri atraktiivsust ka väiksemates TA-asutustes, ülikoolides ja evalveeritud rakenduskõrgkoolides, kuna rahastamine ja seega ka töösuhete olemus on senisest stabiilsem.
Mõju avaldumise sagedus. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust eraldatakse kord aastas, kuid seoses tegevustoetuse baasosa rakendamisega pakub muudatus töötajatele suuremat stabiilsust.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui TA-asutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid vähendavad tööjõukulude osa teadus- ja arendustegevuse toetusest, ei kaasne muudatusega töösuhete stabiilsuse ning seega teadus- ja arendustöötaja karjääri atraktiivsuse kasvu.
6.3.2. Muudatus: avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses
Sihtrühm: teadus- ja arendustöötajad
Mõju ulatus. Kuna seaduses sätestatakse uue põhimõttena teadustulemuste ja -andmete kättesaadavaks tegemine, toob see endaga kaasa vajaduse täiendada teadus- ja arendustöötajate teadmisi ning omandada uusi teadmisi. Kuna tegemist on edaspidi süsteemse kohustusega, tuleb TA-töötajatel omandada ja ühtlustada teadmisi ja oskusi, mida on vaja selleks, et teha oma teadustulemused kättesaadavaks.
Mõju avaldumise sagedus. Konkreetse muudatuse mõju on ühekordne, sest vastavate reeglite ja kordade väljatöötamise järel see sihtrühmadelt lisategevusi ei vaja. Samas on muudatuse mõju püsiv, kuna suund andmete ja tulemuste kättesaadavaks tegemisele on võetud Euroopas ja mujal maailmas üldisemalt ning teadusandmete taaskasutus on laienev trend. Samas vajab reeglite rakendamine põhjalikumat läbitöötamist.
Ebasoovitavate mõjude risk. Risk seisneb oskuste ebaühtlases tasemes. Lisaks võib riskiks olla TA-töötajate soovimatus avaldada oma tulemusi avatud juurdepääsuga ajakirjades, samuti soovimatus teha teadustulemuste aluseks olevaid teadusandmeid avalikult kättesaadavaks. Teadustöö tulemuste ja andmete kättesaadavaks tegemine on küll aina enam teadustöö loomulik osa, kuid see suurendab teatud määral teadus- ja arendustöötajate koormust.
Riski maandamiseks on asutuste ülesanne parandada TA-töötajate oskusi, samuti peab teadustulemuste avaldamine olema mugav ja looma TA-töötajale väärtust.
6.3.3. Piiratud teovõimega isiku kaasamine teadusuuringusse
Sihtrühm: piiratud teovõimega isikud, 7-17-aastased isikud (2024. a andmetel 171 686 isikut), 15-17-aastased isikud (2024. a andmetel 47 551 isikut)
Mõju ulatus. Muudatus mõjutab piiratud teovõimega isikute kaasamist teadusuuringusse. Muudatuse tulemusena tekib kohustus teavitada piiratud teovõimega isikut teadusuuringuga seotud asjaoludest ning arvestada isiku tahtega. Kuna tegemist on juba rakendatava praktikaga, mis tuleneb nii teaduse heast tavast kui üldtuntud teaduseetika normidest, siis ei kaasne muudatusega olulist sotsiaalset mõju. Ühtlasi tuuakse muudatusega õigusselgust küsimuses, kuidas kaasata 7-17-aastaseid isikuid teadusuuringusse. Muudatusega täpsustatakse, et 7-17-aastastelt isikutelt tuleb võtta teadev nõusolek ning teatud juhtudel on 15-17-aastastel isikutel õigus iseseisvalt otsustada teadusuuringus osalemise ning oma isikuandmete töötlemise üle. Muudatus võimaldab paremini arvesse võtta laste ja noorte seisukohti ja tahet ning on kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetega.
Mõju avaldamise sagedus. Muudatuse mõju on pikaajaline, kuna vajadus teadusuuringutesse kaasata piiratud teovõimega isikuid, sh 7-17-aastaseid isikuid, on pidev.
Ebasoovitavate mõjude risk. Muudatusega võib kaasneda risk, et 15-17-aastaseid isikuid kaastakse teadusuuringusse, mille riske ja võimalikku ohtu ei suuda alaealine iseseisvalt hinnata. Riski maandamiseks on ette nähtud, et nõusoleku andmise õigus kehtib vaid juhul kui isik suudab mõista teadusuuringu asjaolusid. Samuti ei saa 15-17-aastane isik iseseisvalt otsustada füüsiliselt sekkuvates teadusuuringutes osalemise üle, kuna selliste uuringute risk on kõrgem. Vaimselt sekkuvate uuringute puhul saab 15-17-aastane isik anda iseseisva nõusoleku vaid juhul, kui vastav uuring on eelnevalt kooskõlastatud eetikakomiteega.
6.4. Mõju majandusele
Majandusele avaldavad mõju eelkõige innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses, samuti muudatused TAI rahastamisel, avatud teaduse põhimõtete lisamine seadusesse ja muudatused teaduse kvaliteedihindamisel.
6.4.1. Innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses
Sihtrühm: ettevõtjad
Mõju ulatus. Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõikides ettevõtetes tehtavat teadus- ja arendustegevust. TAI riikliku korralduse puhul on selgelt välja toodud, et see hõlmab lisaks teadus- ja arendustegevusele ka teadmuspõhist innovatsiooni. See tähendab, et ettevõtetes toimuvat teadus- ja arendustegevust, valdkondliku TA tuge ettevõtete kasvule ja arengule ning ettevõtete vajadusi seoses TAI-ga seiratakse pidevalt ning samuti kujundatakse tulemuste põhjal vastavat poliitikat ja meetmeid, et toetada ettevõtete teadmusmahukust. TAI ühised nõuandvad kogud võimaldavad poliitikakujundamist nii nõudluse kui ka pakkumise vaates, mis pikas perspektiivis peaks arendama ettevõtluskeskkonda ning aitama kaasa teadmistepõhise majandusmudeli arengule. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelevaid ettevõtteid ei ole Eestis veel piisavalt, kuid riigi suurem tähelepanu vastava poliitika väljatöötamisele võib selliste ettevõtete hulka suurendada.
Mõju avaldumise sagedus. Mõju on püsiva iseloomuga, kuna nõuandvad kogud tegutsevad ning seega mõjutavad ka ettevõtete käekäiku pidevalt ja regulaarselt. Kuigi strateegiad koostatakse kindlaks ajavahemikuks, on arengukavade täitmise seire ning tegevuskavade ja programmide uuendamine regulaarne tegevus (seotud riigieelarve protsessiga). Ettevõtjate esindusorganisatsioonide kaudu on ettevõtetel võimalus nõuandvates kogudes TAI poliitikas pidevalt kaasa rääkida ning sellega ettevõtete arengut puudutavat poliitikat kujundada.
Ebasoovitavate mõjude risk. Ettevõtteid on palju ning kõigi ettevõtete või sektorite vajadused ei pruugi TAI poliitika kujundajateni jõuda. Riskide maandamiseks kasutatakse oluliste poliitiliste otsuste puhul kaasamisprotsesse, mis annavad võimaluse osaleda poliitikakujundamises laiemal ettevõtete ringil.
6.4.2. Muudatused TAI rahastamisel
Sihtrühm: ettevõtjad
Mõju ulatus. Uue rahastusinstrumentide kategooriana on seaduses sätestatud ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetus, mis on konkurentsipõhine riigieelarveline toetus Eesti ettevõtjatele. Sellega toetatakse teadus- ja arendustegevust, mis lähtub ühiskonna ja majanduse arengu vajadustest, ning sellega kaasnevaid tegevusi.
Eelkõige on ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuse meede MKM-i pädevuses, kuid neid toetusi võivad eraldada ka teised ministeeriumid ja Riigikantselei.
Mõju avaldumise sagedus. Meetmed kujundatakse vajaduse järgi ja ettevõtjatel on võimalik vastavalt meetme tingimustele toetust taotleda.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetust võivad anda kõik ministeeriumid, on oht, et meetmete osas tekib kattuvusi ning ettevõtetele kehtestatavad tingimused võivad olla erinevad. Riskide maandamiseks teevad ministeeriumid koostööd samadele sihtrühmadele mõeldud meetmete tingimuste ja teemade osas.
6.4.3. Avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses
Sihtrühm: teadus- ja arendustegevusega tegelevad ettevõtjad
Mõju ulatus. Muudatus näeb ette teadustulemuste avaldamise TA-asutuste poolt süsteemse kohustusena. See tähendab, et need avaliku sektori rahastatud TA-tulemused, mis ei ole seotud tundlike isikuandmete,intellektuaalomandi huvidega või ärisaladusega, on edaspidi kättesaadavad kõigile, sh ettevõtetele. Ettevõtetel on võimalus kasutada teadustulemusi oma arendustegevuses ning aidata sellega muuta ettevõte teadmusmahukamaks. Ligipääs teadustulemustele on üks eeldusi ka ettevõtte sees toimuvale TA tegevusele.
Mõju avaldumise sagedus. Teadustulemuste ja -andmetega tegeleb sihtrühm regulaarselt.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kuigi ettevõtetel on muudatuse elluviimisel ligipääs teadustulemustele ja -andmetele, võib teadustulemuste kasutamine ettevõtetes siiski väheseks jääda. Ka avatud juurdepääsuga teadustulemuste kasutamine eeldab nende tundmist ja teatud oskusi ning kui ettevõtetel neid napib, ei kasutata teadustulemuste täit potentsiaali ära. Riskide maandamiseks on valdkonna eest vastutavad ministeeriumid kavandanud hulga meetmeid, mis aitavad kaasa teadmussiirde toimumisele (näiteks ASTRA+, ettevõtetele mõeldud tootearenduse ja innovatsiooni meetmed).
6.4.4. Muudatus: teaduse kvaliteedihindamise muutmine
Sihtrühm: ettevõtjad
Mõju ulatus. Muudatused teaduse kvaliteedihindamisel tagavad ettevõtjatele kindlustunde, et evalveerimise läbinud TA-asutused, ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid on usaldusväärsed partnerid, kellelt on võimalik saada kvaliteetset TA-teenust. Turul on ka teisi TA teenuse pakkujaid, kuid nende asutuste TA tegevus ei ole läbinud süsteemset hindamist ning seega ei ole tagatud selle kvaliteedi vastavus üldtunnustatud standardile.
Mõju avaldumise sagedus. TA tegevusega tegelevate ettevõtjate kokkupuude TA-asutustega on vajaduspõhine. Kindlate nõuete kehtestamine evalveerimisele annab teadmusmahukatele ettevõtetele, mis on huvitatud TA-teenuste pakkumisest avaliku hüvena, selguse, millistele tingimustele peab ettevõte vastama, et taotleda evalveerimist ja saada TA-asutuse staatus.
Ebasoovitavate mõjude risk. Kui asutuste evalveerimisele seatavad nõuded ei ole piisavalt ranged, võib pakutav TA teenuste kvaliteet olla ettevõtjatele siiski mitterahuldav. Riski maandamiseks räägitakse evalveerimise kriteeriumid eri osalistega läbi.
6.5. Mõju ettevõtete ja TA-asutuste halduskoormusele
Ettevõtete ja TA-asutuste halduskoormus seoses kavandatavate muudatusega jääb pigem samaks või kasvab veidi. Eelkõige mõjutavad halduskoormust avatud teaduse põhimõtete järgimine, kus asutustel ja ka ettevõtetel, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega, on lisakohustused. Asutustel tekib süsteemne kohustus kajastada andmeid Eesti Teadusinfosüsteemis, kuid samas vähendab see nende koormust eri aruannete esitamisel. Muud tehtavad muudatused TA-asutuste ja ettevõtete halduskoormust pigem ei mõjuta.
6.6. Mõju avaliku sektori töökoormusele
Kavandatavad muudatused mõjutavad avaliku sektori töökoormust. Suur osa eelnõus kajastatud tegevustest juba toimub, näiteks ministeeriumite tegevused seoses teadus- ja arendustegevuse korraldamisega oma valdkonnas ja sellega seotud aruandlus. Lisanduvad tegevused seoses teadus- ja arendustegevuse tulemuste kajastamise korraldamisega Eesti Teadusinfosüsteemis. Kasvab MKM töökoormus seoses äriühingutena tegutsevate teadus- ja arendusasutuste rahastamise ning vastava järelevalve korraldamisega. HTM töökoormus mõnevõrra kasvab seoses ministeeriumite TA tegevuse koordineerimisega. Muudatused mõjutavad teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse tegevust, asutuse töökoormus kasvab lisaülesannete tõttu.
6.7. Mõju elukeskkonnale
Mõju elukeskkonnale puudub.
6.8. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhteid.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Seaduseelnõuga sätestatakse teadus- ja arendustegevuse riikliku korraldamise, teadus- ja arendusasutuste tegevuse ja kvaliteedi hindamise ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise alused, kuid ei võeta riigile rahalisi lisakohustusi. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahuga seotud otsused tehakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis, pidades silmas erakondade esindajate allkirjastatud Eesti teaduslepet. Eesti teaduslepe sõlmiti 19. detsembril 2018 ühiskondliku kokkuleppena, et tagada Eesti teaduse ja innovatsiooni areng. Teadusleppe kohaselt tõstetakse teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine kolme aasta jooksul (2020–2022) vähemalt 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning edaspidi hoitakse seda võimaluse korral samal tasemel. Kokkulepe on kinnitatud 2021. aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud ja Riigikoguga kooskõlastatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias. Juhul kui teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks riigieelarve protsessis lisavahendeid ei eraldata, kaetakse kulud vastava valitsemisala eelarvest.
8. Rakendusaktid
8.1. Eelnõuga loodavad rakendusaktid
1) Eelnõuga kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu moodustamise kord ja töökord. Rakendusakti kavand lisatud (lisa 7).
2) Eelnõuga kehtestatakse Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu põhimäärus. Rakendusakti kavand lisatud (lisa 9).
3) Eelnõuga kehtestatakse teaduseetika korraldus. Rakendusakti kavand lisatud (lisa 10).
4) Eelnõuga kehtestatakse eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord. Rakendusakti kavand lisatud (lisa 4).
5) Eelnõuga kehtestatakse teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord. Rakendusakti kavand lisatud (lisa 8).
6) Eelnõuga kehtestatakse riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. Rakendusakti kavand lisatud (lisa x).
8.2. Rakendusaktid, mis muutuvad kehtetuks TAKS-i kehtetuks tunnistamisega
1) Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus (RT I, 31.07.2019, 8); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/1015126?leiaKehtiv (lisa 3);
2) riigi teaduspreemiate põhimäärus (RT I, 04.11.2016, 13); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104112016013;
3) Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord (RT I, 12.07.2019, 13); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072019013;
4) teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ja kord (RT I, 26.06.2019, 7); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/126062019007 (lisa 5);
5) teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I, 08.02.2013, 17); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108022013017;
6) Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I, 28.06.2013, 20); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062013020?leiaKehtiv;
7) haridusteaduslike tööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I, 08.10.2019, 5); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019005;
8) üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I, 17.01.2020, 6); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117012020006?leiaKehtiv;
9) õpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I, 29.10.2021, 6); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12790632?leiaKehtiv.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumise tähtpäev on valitud eelkõige selleks, et teavitada üldsust jõustuvatest muudatustest ning et isikud, keda seadus puudutab, jõuaksid enda tegevuse seaduse jõustumise hetkeks kooskõlastada. Seaduse jõustumine nähakse ette 2025. aasta 1. jaanuaril.
10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele:
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Rektorite Nõukogu, Eesti Teadusagentuur, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Estonian Business School, Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, EELK Usuteaduste Instituut, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Cybernetica AS, Protobios OÜ, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, BioCC OÜ, STACC OÜ, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS, Riigikantselei, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Universitas, Tartu Ülikooli Ametiühing, Teaduskoda, Eesti Maaülikooli Ametiühing, Tallinna Ülikooli Ametiühing, Tallinna Tehnikaülikooli Ametiühing, Andmekaitse Inspektsioon.

Kooskõlastusringilt laekunud märkused ja ettepanekud on toodud kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisa.


Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………...2024. a
(allkirjastatud digitaalselt)