Vastus ristmiku läbilaskvuse hinnangule

1

INSENERIBÜROO STRATUM

HINNANG KOSE-PURILA TEE (TUGITEE 14) JA MIKU TEE RISTMIKU LÄBILASKVUSELE

Tallinn 2024

2

HINNANG KOSE-PURILA TEE (TUGITEE 14) JA MIKU TEE RISTMIKU LÄBILASKVUSELE

Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata läbilaskvuse kasutustaset ja võimalikku läbilaskvusvaru Kose- Purila tee (tugitee nr.14) ristmikul Miku teega.

Objek asukoht.

Vastavalt keh vatele teede projekteerimise normidele valitakse ristmiku liik, selle täpne skeem ja geomeetriline lahendus tehniliste ja majanduslike kaalutluste alusel, arvestades vähemalt järgmisega: 1) teedevõrgu eripärad; 2) ristmiku sobivus keskkonda ja geomeetriliste elemen de projekteerimise võimalused; 3) ristmiku harude liiklussagedused ja liikluse iseloom; 4) soovitud liikluskorraldus ja teenindustase.

Olenemata lõikes 3 sätestatud kaalutlustest peab 1+1 ristlõikega tee ristmiku tüübi valik vastama lisa 1 tabelile 16.

3

Teeregistri andmetel on antud tugimaantee teelõigul liiklussagedus järgmine:

Tee 14, Tee nimi: Kose - Purila

1. Lõigu pikkus (m) 3702 2. Algus kilomeeter 24.605 3. Lõpp kilomeeter 28.307 4. Aasta keskmine ööpäevane liiklus 822 5. Sõiduautod ja pakiautod (%) 95 6. Veoautod ja autobussid (%) 1 7. Autorongid (%) 4 8. Sõiduautod ja pakiautod arv 769 9. Veoautod ja autobussid arv 16 10. Autorongid arv 37 11. Loendamise aasta 2022

4

Väljavõte teeregistri kaardirakendusest.

Käesoleva töö mahus määra täiendavalt liiklussagedus peateel, kasutades selleks automaatset mi ekontaktset liiklusloendusseadet Sierzega SR-4. Loendus viidi läbi oktoobri algul 2023.a. tavalisel tööpäeval 12 tunni jooksul (kell 8:00-20:00).

Tulemused on alljärgnevad:

Tund

Suund: Juuru KOKKU

Suund: Kuimetsa KOKKU

Kokku 2 suunda SAPA VAAB AR MR SAPA VAAB AR MR

8 26 5 1 1 33 17 2 5 24 57 9 26 10 5 41 18 3 3 2 26 67

10 23 7 3 33 23 5 28 61 11 22 1 23 25 4 3 4 36 59 12 23 2 1 26 29 5 3 2 39 65 13 13 2 3 18 19 2 1 4 26 44 14 13 4 3 20 24 1 1 7 33 53 15 21 2 4 27 24 1 2 9 36 63 16 36 5 5 46 50 5 4 3 62 108 17 22 7 1 30 44 9 5 9 67 97 18 26 3 29 27 10 2 5 44 73 19 23 3 2 28 20 8 2 2 32 60

KOKKU 354 453 807

Sõidukiliigid on tähistatud:

1. SAPA- sõiduautod ja pakiautod 2. VAAB- veoautod ja bussid 3. AR- autorongid 4. MR- mootorra ad

5

Et neilt tulemustelt üle minna aasta keskmisele ööpäevasele liiklussagedusele kasutasime üleminekuks lähima püsiloenduspunk andmeid Kehtna, tee nr.15, km 59,7.

Selle järgi moodustab aasta keskmisena perioodi 8:00 kuni 20:00 perioodi liiklussagedus 92,1% ööpäevasest. Seega saaksime viima läbi viidud loenduse tulemuste alusel määrata aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse suuruseks 876 autot ööpäevas, mis üldjoontes vastab ka teeregistri tulemusele 2022. aastast.

Kui siduda saadud liiklussageduse väärtuse maanteede projekteerimisnormis toodud väärtustega saame tõdeda järgnevat:

1. Vastavalt maanteede projekteerimisnormidele võib kasutada lihtristmiku lahendust antud juhul kui kõrvaltee perspek ivne liiklussagedus ei ületa 800 autot ööpäevas;

2. Kui see väärtus peaks kasvama umbes 800 autoni ööpäevas, siis tuleb ristmik lahendada ohutussaarega ristmikuna.

Seega saab selliste arenduste puhul, milliste poolt genereeritud liiklusmõju kandub riigimaanteele nr.14, lähtuda põhimõ est, et selliste arenduste poolt genereeritud autoliiklus ei tohi lihtristmiku lahenduse puhul ületada ööpäevast väärtust umbes 800 autot ööpäevas, kui see ületab väärtuse 800 autot ööpäevas, tuleks ristmik lahendada osaliselt kanaliseerituna, suunavate saartega kõrvalteel.

-50

0

50

100

150

200

250

0 5 10 15 20 25

AB BA Kokku

6

Kui suurt arendust oleks otstarbekas kavandada?

Lähtume järgmisest mõ ekäigust.

Viimase Ees leibkonnauuringu järgi on leibkonna keskmine suurus 2,35 inimest.

Viimase Ees liikuvusuuringu (2020/2021) järgi on maapiirkondade liikumisviiside modaaljaotus järgmine (peamise liikumisviisi järgi):

 Jalgsiliikumine 27%  Autos, juhina 48%  Autos, kaassõitjana 17%  Ühistransport 8%  Jalgra aga 5%

Seega, kui jä a kõrvale autoliiklus, siis 40% leibkondade liikmetest liigub jalgsi, jalgra aga või kasutab ühistranspor .

Seega 2,35*0,4 = 0,94 inimest leibkonna kohta sõidab jalgsi, jalgra aga või ühistranspordiga

Kui vaadata nõudeid maanteede projekteerimisnormides, siis seal on jalg-või jalgra atee rajamine sätestatud jalgsi või jalgra aga liikujate arvu kaudu (vt.järgnev tabel 39, väljavõte projekteerimisnormidest).

7

Näiteks teel projektkiirusega 70...90 km/h nõuab norm seda, et jalgtee rajamine on vajalik juhul kui jalakäijate ja jalgra urite liiklussagedus on vähemalt 200 jalakäijat/ra urit ööpäevas ja sõidutee liiklussagedus ületab 1000 a/ööpäevas. Kui jalakäijate ja jalgra urite liiklussagedus jääb vahemikku 100..200 liiklejat tunnis, siis on kergliiklustee rajamine vajalik liiklussageduse üle 2000 a/ööp puhul. Liiklussageduse 1001 kuni 2000 a/ööpäevas korral tuleb rajada kindlustatud peenar mõlemale poole teed laiusega vähemalt 0,75 m või kergliiklustee, kui liiklussagedus on väiksem kui 1000 a/ööpäevas, siis piisab kindlustatud peenrast.

Kui lähtuda nüüd liikuvusuuringu väärtustest (0,94 inimest leibkonnas, kes kasutavad peamiselt liikumiseks jalgsikäiku, jalgratast, sh ka ühistranspor , minnes peatusse jalgsi=, siis saame teha järgmise arvutuse.

Rahvaarv saavutab teoree lise maksimaalse keskmise 220 x 2,35 = 517 inimest ja kuna liikumisuuring näitab, et 48% elanikkonnast on autojuhid, tähendab see, et autode teoree line maksimaalne arv ulatub 517 *0,48 = 248-ni. Järelikult ei ole vaja ehitada täiendavaid teid ega ristmikke (st võib kasutada olemasolevat teed) kuni kõigi elumajade ehitamiseni, vaid kaaluda tuleks täiendava teeristmiku rajamist, kui äripinda on ehitatud üle 2000 m2. (välja arvatud kõik kü e- ja energiasüsteemid, mis arendust toidavad, kuna nende jaoks ei ole vaja kaubanduslikku arvu inimesi).

Linnatänavate standard EVS843:2016 kehtestab ka parkimisnorma ivi väärtused erinevate maa- kasutuse funktsioonide jaoks.

Need on alljärgnevad:

8

Tõsi küll, nimetatud standard ei ole kohustuslik ega tegelikult sätesta norma ivi ka maapiirkondade jaoks, kuid kasutatava näitena sobiks ee materjal küll genereeritava liiklusmahu hindamiseks.

Kui lähtuda sellest, et tegemist on kontoripindadega, siis sätestab standard väikeelamute alal norma iviks 1 parkimiskoha 40 m2 kohta. Seega 2000 m2 kontoripinna jaoks oleks vaja 50 parkimiskohta.

Kui eeldada, et neist on täidetud 80% ja kõik need sõidukid sisenevad hommikul ja lahkuvad õhtul, siis saame kinnitada, et 2000 m2 kontoripinna poolt tekitatud autoliikluse koormus ei ületa 100 autot ööpäevas kahes liikumissuunas kokku, mis jääb kaugele norma ivis toodud piirväärtusest (1000 autot ööpäevas).

Hinnangu koostas:

Dago Antov

Stratum OÜ

Tallinnas, 11.06.2024.

9

Võrreldes eelmise versiooniga on käesolevas töös arvestatud ka eelmises etapis esitatud märkuste ja kommentaaridega.

1. Kas saan õie aru, et hinnangus on lähtutud vanadest, kuni 16. novembrini 2023 keh nud normidest?

Eelmises versioonis oli lähtutud tollal keh nud Maanteede projekteerimisnormidest, käesolevas töös on see osa muudetud ja vastab keh vatele normidele.

2. Kas hinnangus on arvestatud peatee (riigi tugimaantee) olemasoleva liiklussagedusega?

Analüüsis on arvestatud tänase/olemasoleva liiklussagedusega.

3. Hinnangus on antud planeeringuala perspek ivseks leibkondade arvuks 220 leibkonda (517 inimest) ning leibkonna suuruseks 2,35 inimest. Keh vas detailplaneeringus on kavandatud 278 leibkonda (630-850 inimest), keskmiseks inimeste arvuks leibkonnas 3,0 inimest. Millele tuginedes on hinnangus arvestatud 220 leibkonnaga?

220 leibkonda baseerub arendaja reaalsele plaanile. Samas, meie analüüs sisaldab nüüd ka teoree list võimalust, et ehitatakse kuni 278 maja.

4. Kui lähtuda hinnangus viidatud Ees liikuvusuuringut (40% leibkondade liikmetest liigub jalgsi, jalgra aga või kasutab ühistranspor ) ning detailplaneeringus olevatest andmetest, on perspek ivne jalgtee kasutajate arv, arvestades ainult elamukrunte, 250- 340 inimest (630x0,4=250, 850x0,4=340) ning jalgtee vajadus riigitee äärde on ilmne.

Vastavalt Ees ametlikule sta s kale koosneb üks leibkond 2,35 inimesest. Riigitee projektkiirus on 70-90km/h. Seal liigub umbes 800 autot..

Uues versioonis kasutatakse jalakäijate ja jalgra urite hulga arvutust, et määratleda kõnni- ja jalgra atee ehitamise nõutele vastavus. Kui kasutada Ees sta s kas kõige kõrgemat võimalikku jalakäijate ja jalgra urite arvu, siis on tulemuseks 32% leibkonna elanikest. Kuigi see on meie arvates ebarealistlikult kõrge protsent, eri maapiirkonnas, kasutame siiski segaduse või küsitavuse väl miseks oma analüüsis just seda protsen .

Keh vates normides on toodud kergliiklejate arvu piirväärtused, mis sätestavad ka kergliiklustee rajamise vahenduse ja lahenduse.

Kui teel liigub kuni 50 jalakäijat ja jalgra urit

Täiendava jalgra a- või kõnnitee rajamise vajadu puudub juhul, kui kinnistule ehitatakse kuni 66 maja (50*2.35*0.32), kuna tabelist X on näha, et alla 50 jalakäija ja jalgra uri ei vaja täiendavaid kergliiklustee rajamist.

Normide piirang kuni 150 jalakäijat ja jalgra urit

Kui kinnistule rajatakse ca 200 maja,siis on vaja ehitada kõvaka ega 0.75m laiune kõrvaltee riigitee mõlemale tee küljele.

10

Normide piirang üle 150 jalakäija ja jalgra uri puhul

Tekib vajadus kui ehitatakse 200 või enam maja, sel puhul on vaja rajada peateega paralleelselt jalgra atee.

Sisetee puhul on tegemist erateega, mis on piiratud kiirusega 20km/h. Liiklus on äärmiselt minimaalne, sellele alale ei ole vaja rajada jalgra ateid. 5. Kas hinnangus on riigitee äärde jalgtee vajaduse hindamisel arvestatud ainult arendusalalt lähtuva perspek ivse jalakäijate ja jalgra urite liiklussagedusega ning sellele ei ole liidetud olemasolevat liiklussagedust (mis võib küll olla marginaalne, aga siiski)?

Jah, arvesse on võetud kogu liiklus.

6. Hinnangus on lause: „Seega nõutav maantee klass ei ületa klassi V väärtusi enne äripindade ehitamist ja on tegelikult alla 50% maksimaalsest künnisest. Tegelikult jääb see 6. klassi tee alla, kuni on ehitatud üle 50 maja“. Palun selgitust, millist teed on mõeldud – tugimaantee nr 14 klass vastab juba praegu V klassi nõuetele, arendusala perspek ivse liikluse lisandumisel tõenäoliselt IV klassi tee.

Kuna uued normid ei kasuta enam teede klasse võib selle küsimuse arutelust eemaldada.

7. Hinnangus on laused: „Järelikult ei ole vaja ehitada täiendavaid teid ega ristmikke (st võib kasutada olemasolevat teed) kuni kõigi elumajade ehitamiseni, vaid kaaluda tuleks täiendava teeristmiku rajamist, kui äripinda on ehitatud üle 2000 m2. (välja arvatud kõik kü e- ja energiasüsteemid, mis arendust toidavad, kuna nende jaoks ei ole vaja määratud arvu inimesi).“ Kas täiendavate teede ehitamise vajaduse puudumise all on mõeldud seda, et olemasoleva tee ristmikku ei pea ümber ehitama kanaliseeritud ristmikuks?

Jah, kanaliseeritud ristmikku ei olenormidest lähtuvalt rajada vaja.

8. Hinnangus ei ole antud seisukohta pakutud lahenduse (1. etapis juurdepääs olemasoleva Miku tee kaudu) vastavuse kohta keh vale detailplaneeringule? Planeeringuala liikluse suunamine riigi tugimaanteele nr 14 Kose-Purila tee olemasoleva Miku tee (tee nr 2400387) kaudu ei ole keh va detailplaneeringuga kooskõlas. Keh va planeeringu järgi on arendusala liiklus tugimaanteele lahendatud riigitee km 27,75 rajatava uue ristmiku kaudu, mi e riigitee km 27,526 asuva Miku tee ristmiku kaudu. Lisaks on kahe ristmiku rajamine niivõrd lähes kku normidega vastuolus. Vastust küsimusele ei ole saanud

Nagu ülalpool mainitud, siis olime osa meeskonnast, kes koostas algse detailplaneeringu.

Detailplaneeringus välja toodud lahendus on järgmine:

Olemasolevat teed kasutatakse esimeses faasis (seda parandatakse ja kohandatakse nagu vaja), mis on ka ainus ja ilmne võimalus, kuna antud tee on juba olemas ja seda kasutatakse. Olemasolev tee on juba olemas ja seda kasutatakse – seega ei ole vaja seda märkida. See on määratluse järgi tõsi.

11

Pärast esimest etappi, ehitatakse välja lisanduvad nõuded teele.

Detailplaneering ja kõik sellega seotud dokumendid kirjeldavad selget põhimõ elist lahendust, kus “igale ehi sele ehitatakse selle ehi se valmimise ajaks nõuetele vastav ja kohane infrastruktuur.”

See tähendab seda, et infrastruktuur ehitatakse välja vaid siis ja täies mahus, nagu on iga ehi se puhul nõutud ning on valmis ajaks, kui see ehi s ise on valmis (mi e enne ja mi e pärast) – ehk et kõik töötab. Olemas on vesi, elekter, küte, tee jne, nagu kohane, kuid mi e rohkemas määras kui on kohane.

Seega, pärast esimest etappi (teise etapi e evalmistusena) ehitatakse välja teatud infrastruktuur.

Seetõ u on esimese etapi infrastruktuuri määratlus määratletud selle etapi hoonete jaoks vajaliku infrastruktuuri asjakohasusega. See on nii prak line (maja peab töötama) kui ka seaduste, normide ja nõuetega määratletud (ei saa ehitada maja, kui selle käigus ei järgita seadust ja keh vaid norme).

Teede osas tähendab see seda, et esimeses etapis kasutatakse olemasolevat teed, mida parandatakse/remonditakse, nagu vaja, et inimesed saaksid liikuda kodudesse ja kodust välja.

Teises etapis tehakse antud teele täiendusi.

Prak kas tähendab see seda (nüüd, kui on kasutatud kõige hilisemaid keh vaid norme):

Kuni 66 majani kasutatakse olemasolevat teed ilma lisanduste ja muudatusteta (vastavalt normidele).

Pärast 66 maja valmimist lisatakse riigiteele 0.75m laiune kõvaka ega teeriba.

Pärast 200 maja valmimist rajatakse jalgra atee riigitee kõrvale. Samal ajal ehitab arendaja valmis uue sisetee, mis viib valja riigiteele ja olemasolev (senini kasutatud) tee likvideeritakse, vastavalt detailplaneeringule.

Antud plaan on kooskõlas keh va detailplaneeringuga ning normide ja seadustega. Seda kõike ei ole võimalik teha muul moel, muu hulgas oleks teistmoodi lähenemine vastuolus detailplaneeringu või seadusega. Seega, detailplaneeringut ei saa ega tohi muuta.

On väga oluline, et antud lahendus saaks kiirelt fikseeritud ning projek ga oleks võimalik alustada nii pea kui KOVi poolt võimalik baseerudes siin antud numbritel

12

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hadley Barrett

Oxford Sustainable

[email protected]

om, [email protected]

Teie 11.07.2024 e-kiri */

Meie 05.09.2024 nr 7.1-2/24/3702-4

Vastus ristmiku läbilaskvuse korrigeeritud

hinnangule

Austatud hr Barrett

Austatud pr Vaiksaar

Saatsite meile korrigeeritud uuringu „Hinnang Kose-Purila tee (tugitee 14) ja Miku tee ristmiku

läbilaskvusele“ (edaspidi uuring) ning vastused meie poolt uuringu koostajale, Inseneribüroo

Stratum OÜ-le, e-kirjaga 31. jaanuaril 2024 saadetud küsimustele. Uuring on koostatud „Atla

külas Sepa ja Uue-Jaagu kinnistute detailplaneeringu“ (kehtestatud Juuru Vallavolikogu

23.04.2009 otsusega nr 181, edaspidi detailplaneering) elluviimise käigus. Oleme korrigeeritud

uuringuga tutvunud ning järgnevatel seisukohtadel.

1. Uuringus on antud seisukoht riigi tugimaantee nr 14 Kose-Purila tee km 27,526 asuva kohaliku

tee nr 2400387 Miku tee ristmiku läbilaskvusele. Teeregistri andmetel oli riigitee

liiklussagedus 2023. aasta andmetel 801 a/ööp, neist autorongid 4%. Teelõigul kehtib

kiiruspiirang 90 km/h.

2. Uuringus on viidatud 2023. aasta oktoobri algul läbi viidud täiendavale uuringule, mille

kohaselt oli liiklussagedus riigiteel 807 autot (ajavahemikus kell 8.00-20.00), neist autorongid

56 tk ehk 7%. Täiendavas uuringus tuletatud keskmine ööpäevane liiklussagedus on 876 a/ööp.

3. Uuringus on jõutud järeldusetele, et:

3.1. juhul kui kõrvaltee (Miku tee) perspektiivne liiklussagedus ei ületa 800 a/ööp, võib

riigiteega ristumine olla lahendatud lihtristmikuna;

3.2. kõrvaltee suuremal liiklussagedusel tuleb ristmik lahendada ohutussaarega ristmikuna.

4. Uuringus on otsitud vastust küsimusele Kui suurt arendust oleks otstarbekas kavandada?.

Uuringus on viimase Eesti leibkonnauuringu (viidet uuringu teostamise aastale ei ole) järgi

võetud leibkonna keskmiseks suuruseks 2,35 inimest. Lähtudes viimases Eesti

liikuvusuuringus (2020/2021) toodud maapiirkondade liikumisviiside modaaljaotusest on

eeldatud, et 40% leibkondade liikmetest ehk 0,94 inimest leibkonna kohta liigub jalgsi,

jalgrattaga või kasutab ühistransporti – 220 leibkonna kohta teeb see kergliiklejate arvuks 206

inimest. Lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“

(edaspidi normid) tabelist 39 on hinnatud, millisel juhul on vajalik kergliiklustee või laia

kindlustatud peenra vajadus eri funktsiooniga teel. Uuringus on jõutud järeldustele, et:

2 (4)

4.1. jalgtee rajamine on vajalik juhul kui jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedus on vähemalt

200 kergliiklejat ööpäevas ja sõidutee liiklussagedus ületab 1000 a/ööp;

4.2. kui jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedus jääb vahemikku 100-200 liiklejat tunnis, siis

on kergliiklustee rajamine vajalik liiklussagedusel üle 2000 a/ööp, liiklussagedusel 1001-

2000 a/ööp tuleb rajada kindlustatud peenar mõlemale poole teed laiusega vähemalt 0,75

m või kergliiklustee ning liiklussagedusel alla 1000 a/ööp piisab kindlustatud peenrast.

Juhime teie tähelepanu sellele, et eelnevates järeldustes on lähtutud kõrvalmaanteele

kohaldatavast kergliiklejate hulgast, kuid riigitee nr 14 Kose-Purila on tugimaantee. Normide

kohaselt tugimaanteel:

a) on jalgtee rajamine vajalik juhul kui jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedus on vähemalt

150 kergliiklejat ööpäevas ja sõidutee liiklussagedus ületab 1000 a/ööp;

b) kui jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedus on vähemalt 150 kergliiklejat ööpäevas ja

tugimaantee liiklussagedus kuni 1000 a/ööp, on vajalik kindlustatud peenar mõlemale

poole teed laiusega vähemalt 0,75 m või kergliiklustee;

c) kui jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedus jääb vahemikku 50-150 liiklejat tunnis, siis

on kergliiklustee rajamine vajalik liiklussagedusel üle 2000 a/ööp, liiklussagedusel 1001-

2000 a/ööp tuleb rajada kindlustatud peenar mõlemale poole teed laiusega vähemalt 0,75

m või kergliiklustee ning liiklussagedusel alla 1000 a/ööp piisab kindlustatud peenrast

lausega vähemalt 0,75 m mõlemale poole sõiduteed.

5. Uuringus on arendusala leibkondade arvuks võetud 220 ning sellest lähtuvalt saadud, et

teoreetiline maksimaalne autode arv on 248. Uuringus on jõutud järeldusele, et „järelikult ei

ole vaja ehitada täiendavaid teid ega ristmikke (st võib kasutada olemasolevat teed) kuni kõigi

elumajade ehitamiseni, vaid kaaluda tuleks täiendava teeristmiku rajamist, kui äripinda on

ehitatud üle 2000 m2“. Lähtudes standardist EVS843:2016 Linnatänavad on hinnatud

äripindade liiklusmahtu ning jõutud järeldusele, et 2000 m2 kontoripinna poolt tekitatud

autoliikluse koormus ei ületa 100 a/ööp kahes liikumissuunas kokku. Juhime teie tähelepanu

sellele, et kehtivas detailplaneeringus on kavandatud väike- ja ridaelamutesse kokku 278

leibkonda (630-850 inimest). Kuigi uuringu koostaja on vastanud, et „meie analüüs sisaldab

nüüd ka teoreetilist võimalust, et ehitatakse kuni 278 maja“, siis uuringus endas see number ei

kajastu.

Lähtudes kehtivast detailplaneeringust ja leibkonna suurusest 2,35 inimest on prognoositav

autode arv elamukruntidel 314 autot (liikluskoormus ristumiskohale 628 a/ööp) ning

kergliiklejate arv 261 inimest. Arvestades riigiteele arendusalalt lisanduva liikluskoormusega,

on riigitee äärde kergliiklustee rajamine vajalik juba ca 170 elamispinna lisandumisel.

Detailplaneeringus nähakse lisaks elamukruntidele ette neli ärimaa krunti, kus maksimaalne

suletud brutopind kokku on 55300 m2 ning ühiskondlike ehitiste maa (suletud brutopind 2500

m2). Kui lähtuda hinnanguga samast arvutuskäigust võimaliku liiklusmahu hindamiseks, on

äri- ja ühiskondlike ehitiste kruntidest lähtuv autode arv ca 1380 autot (liikluskoormus

ristumiskohale 2760 a/ööp).

6. Uuringu koostaja on küsimustele vastates viidanud, et kasutab võimalikku jalakäijate ja

jalgratturite arvu, mis on 32% leibkonna elanikest. Tegelikult on – toetudes liikumisuuringule

– kasutatud 40%.

7. Uuringust ei selgu, kas riigitee äärde jalgtee vajaduse hindamisel on arvestatud ainult

arendusalalt lähtuva perspektiivse kergliiklusega või on arvestatud ka olemasoleva

kergliiklusega riigiteel.

8. Uuringus ei ole riigitee liiklussageduse määramisel arvesse võetud arendusalalt lisanduvat

liikluskoormust.

9. 31.01.2024 saadetud e-kirjas palusime uuringu koostajal anda hinnangu, kas pakutud lahendus

– 1. etapis juurdepääs planeeringualale olemasoleva Miku tee kaudu – on detailplaneeringuga

3 (4)

kooskõlas. Teie poolt saadetud hinnangus olete seisukohal, et:

9.1. olemasolevat teed (Miku teed) kasutatakse esimeses planeeringu elluviimise faasis, „mis

on ka ainus ja ilmne võimalus, kuna antud tee on juba olemas ja seda kasutatakse“, teises

etapis tehakse antud teele täiendusi;

9.2. „infrastruktuur ehitatakse välja vaid siis ja täies mahus, nagu on iga ehitise puhul nõutud

ning on valmis ajaks, kui see ehitis ise on valmis (mitte enne ja mitte pärast) – ehk et kõik

töötab“;

9.3. „Kuni 66 majani kasutatakse olemasolevat teed ilma lisanduste ja muudatusteta. Pärast

66 maja valmimist lisatakse riigiteele 0,75 m laiune kõvakattega teeriba. Pärast 200 maja

valmimist rajatakse jalgrattatee riigitee kõrvale. Samal ajal ehitab arendaja valmis uue

sisetee, mis viib välja riigiteele ja olemasolev (senini kasutatud) tee likvideeritakse,

vastavalt detailplaneeringule. Antud plaan on kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga ning

normide ja seadustega“.

Detailplaneeringu seletuskirja koostamisel on arvestatud Põhja Regionaalse Maanteeameti

poolt väljastatud tehniliste tingimustega nr 71055 (välja antud 08.01.2008) ning juurdepääs

planeeringualale on vastavalt tehnilistele tingimustele kavandatud „aeglustus- ja

kiirendusrajaga kanaliseeritud liiklussõlme kaudu, mis jääb nimetatud maantee 27.48 km

piirkonda“. Juhime teie tähelepanu sellele, et riigitee kilometraaž on võrreldes

detailplaneeringu kehtestamise ajaga muutunud, praegu asuks planeeringuala teenindav

ristmik riigitee km ca 27,78 km. Väljavõte detailplaneeringu joonisest allpool, olemasolev

Miku tee ristmik on näidatud punase ringiga. Detailplaneeringu kohaselt planeeritavale alale

olemasoleva Miku tee ja riigitee ristumiskoha (asub riigitee km 27,526, ette nähtud põllu- ja

metsamajanduse teenindamiseks) kaudu juurdepääsu ette ei nähta, Miku teed ei säilitata ning

seetõttu ei nõustu me käesoleva kirja punktis 8.1. viidatud väitega. Planeeringu elluviimisel

tuleb lähtuda – nagu me ka korduvalt varasemas kirjavahetuses oleme viidanud – kehtivast

planeeringulahendusest. Küll aga oleme valmis kaaluma kanaliseeritud ristmiku asemele

ohutussaarega ja möödumislaiendiga ristmiku projekteerimist. Selle eelduseks on

projekteerimistingimuste andmine ehitusseadustiku (EhS) § 27 alusel liikluskorralduse

põhimõtete täpsustamiseks. Kaalutlusotsus detailplaneeringu täpsustamiseks on kohalikul

omavalitsusel, Transpordiamet annab seisukoha projekteerimistingimuste menetluse käigus.

10. Detailplaneeringu realiseerimise etapid on kirjeldatud planeeringu seletuskirja 4. osas.

Planeeringuga määratletakse esimeses etapis vajalikud tegevused. Esimeses etapis arendatakse

välja vee-, kanalisatsiooni- ning kergliikluse ühendus planeeringuala ning Juuru aleviku vahel

koos vajalike rajatistega (planeeringualal peamine reoveepumpla, Juuru alevikus vajalikud

puhastusseadmed, mahasõit maanteelt ettenähtud asukohas ning planeeringuala tänavavõrgust

teelõik maantee ning pumpla vahel), väike osa kavandatavast elamuhoonestusest (etapi raames

4 (4)

rajatava pumpla teenindusalal) ning osalises mahus ka tervisekeskus. Detailplaneeringu

kohaselt järgnevate etappide käigus igal etapil „rajatakse antud etapiga rajatava hoonestuse

kasutamiseks vajalik tehniline infrastruktuur“. Me ei nõustu käesoleva kirja punktides 8.2. ja

8.3. viidatud väidetega, need ei ole kohaldatavad detailplaneeringu realiseerimise esimesele

etapile.

Palume detailplaneeringu elluviimisel lähtuda kehtivast planeeringust või kaaluda vajadust

projekteerimistingimuste andmiseks planeeringus toodud põhimõtete täpsustamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. T14-Miku tee hinnang 8.07.2024.pdf

Lisaadressaadid: Rapla Vallavalitsus

58581095, [email protected]