Elektrituruseaduse muutmise seadus

EELNÕU
10.09.2024

Elektrituruseaduse muutmise seadus


§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) dünaamilise elektrihinnaga leping – elektrileping, mis kajastab osaliselt või täielikult hinnakõikumisi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turul kauplemisperioodide lõikes;“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 132 järgmises sõnastuses:
„132) bilansiperioodil netomõõtmine – bilansiperioodil mõõtepunkti läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine;“;

3) paragrahvi 3 punkti 16 täiendatakse pärast sõna „tariifilülitusseadmed“ tekstiosaga „, sealhulgas seadmed, mis ei suuda andmeid edastada ega vastu võtta“;

4) paragrahvi 3 punktis 224 asendatakse tekstiosa „ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini“ sõnaga „kalendrikuu“;

5) paragrahvi 3 punkt 225 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„225) seotud ettevõtjad – kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad;“;

6) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 265 ja 266 järgmises sõnastuses:
„265) tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping – fikseeritud kehtivusajaga elektrileping, mille lepingulised tingimused ja elektrihind püsivad lepingu kehtivusajal muutumatuna;
266) vahetustasu – leppetrahv, mille avatud tarnija või agregeerimisega tegelev turuosaline otse või kaudselt määrab tarbijale lepingu lõpetamise või muutmise eest;“;

7) paragrahvi 214 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Süsteemihaldur töötab välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni, kooskõlastab tingimused Konkurentsiametiga ja avalikustab nimetatud tingimused oma veebilehel hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuaril. Tingimuste väljatöötamisel lähtutakse käesolevast seadusest, elektrituru toimimise võrgueeskirjast, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 ning selle artikli 59 alusel kehtestatud rakendusaktidest.“;

8) paragrahvi 214 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused võimaldavad tarbimiskaja agregeerimist ja iseseisva agregaatori tegutsemist järgmistel elektrituru tasemetel:
1) järgmise päeva elektriturg;
2) päevasisene elektriturg;
3) tasakaalustamise turg.


(6) Tarbimiskajas osalemise tingimused võimaldavad võrguettevõtjal hankida elektrivõrgus koormuste juhtimiseks tarbimiskaja agregeerimist.

(7) Elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud täpsemad õigused ja kohustused kehtestab valdkonna eest vastutav minister elektrituru toimimise võrgueeskirjas.“;

9) paragrahvi 421 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „kaupa“ sõnadega „ja bilansiperioodil netomõõdetud tarbimisandmed mõõtepunktide kaupa“;

10) paragrahvi 44 lõikes 41 ja § 761 lõikes 2 asendatakse sõna „sidusettevõtjat“ sõnadega „endaga seotud ettevõtjaid“;

11) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ning ei rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tulenevad sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises.“;

12) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Bilansiteenuse hinna osa, mis sisaldab sageduse juhtimise reservide hankimise rahastamisest tekkivat põhjendatud kulu ja mis ei ole kaetud bilansienergia koguse arvestuses bilansienergia hinnaga, rakendub energiasalvestusüksusele üksnes elektrivõrgust tarbitud elektri eest, kui täidetud on vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse § 67 lõike 11 kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt;
2) energiasalvestusüksuse kasutatavas mõõtepunktis puudub muu tarbimine kui energiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve ja energiasalvestusüksuse netovõimsus on vähemalt 50% mõõtepunkti tarbimissuunalisest läbilaskevõimsusest;
3) energiasalvestusüksuse kasutatavas mõõtepunktis toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine.“;

13) paragrahvi 592 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust või otseliinist energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergiale samal perioodil elektrivõrku või otseliini tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesolevas paragrahvis viidatud toetuste rahastamise kulu ei rakendu, kui täidetud on vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse § 67 lõike 11 kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt;
2) energiasalvestusüksuse kasutatavas mõõtepunktis puudub muu tarbimine kui energiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve ja energiasalvestusüksuse netovõimsus on vähemalt 50% mõõtepunkti tarbimissuunalisest läbilaskevõimsusest;
3) energiasalvestusüksuse kasutatavas mõõtepunktis toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine.“;

14) paragrahvi 63 lõikes 6 asendatakse sõnad „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes“ sõnadega „jaotusvõrguettevõtja veebilehel“;

15) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Jaotusvõrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 gigavatt-tundi aastas, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud võrgu kümneaastast arengukava koostama.“;




16) paragrahvi 66 lõike 10 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 66 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Konkurentsiamet konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 12 kohaselt koostatud arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ja avaldab konsultatsiooni tulemused oma veebilehel.“;

18) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 141 järgmises sõnastuses:
„(141) Konkurentsiamet võib teha võrguettevõtjale ettekirjutuse arengukava käesolevas seaduses sätestatud tingimustega kooskõlla viimiseks. Konkurentsiamet avaldab investeerimisprojektide nimekirja ja ajakava oma veebilehel ning jälgib arengukava elluviimist.“;

19) paragrahvi 662 lõikes 1 ja § 663 lõikes 2 asendatakse sõnad „oma sidusettevõtjat“ sõnadega „endaga seotud ettevõtjaid“;

20) paragrahvi 663 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „, kui need“ tekstiosaga „ja teha ettekirjutuse nende muutmiseks, kui need ei taga kuluefektiivset teenuse hankimist või“;

21) paragrahvi 67 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Võrguettevõtja rajab turuosalise taotluse alusel energiasalvestusüksusesse salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks liitumispunkti täiendava mõõtepunkti.

(12) Käesoleva paragarahvi lõikes 11 nimetatud täiendava mõõtepunkti rajamisega kaasnevad kulud kannab turuosaline, kelle taotluse alusel mõõtepunkt rajatakse.

(13) Mõõtepunkti kasutamise tingimustes ja mõõteandmete käitlemises lepitakse kokku liitumispunkti suhtes sõlmitud võrgulepingus. Võrguettevõtjal on õigus nõuda mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamist.“;

22) paragarahvi 67 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõna „võib“ sõnaga „paigaldab“ ja lauset täiendatakse pärast lauseosa „taotluse alusel või“ sõnaga „võib“;

23) paragrahvi 70 lõikes 6 asendatakse sõnad „või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning“ sõnaga „ja“;

24) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:
„(101) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust energiasalvestusüksusesse salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu ei võeta juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
1) energiasalvestusüksusele on käesoleva seaduse § 67 lõike 11 kohaselt rajatud täiendav mõõtepunkt;
2) energiasalvestusüksuse kasutatavas mõõtepunktis puudub muu tarbimine kui energiasalvestusüksuse või elektrijaama omatarve ja energiasalvestusüksuse netovõimsus on vähemalt 50% mõõtepunkti tarbimissuunalisest läbilaskevõimsusest;
3) energiasalvestusüksuse kasutatavas mõõtepunktis toimub üksnes elektrienergia salvestamine ja tarbimine.

(102) Võrguettevõtjal on õigus võtta käesoleva seaduse § 67 lõike 11 kohase mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral salvestatud elektrienergia koguste suhtes edastamistasu ja toetuste rahastamise kulu vastavalt võrgust tarbitud elektrienergia kogustele tagasiulatuvalt kuni 12 kuu ulatuses rikkumise tuvastamisest.“;

25) paragrahvi 74 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes“ sõnadega „võrguettevõtja veebilehel“;

26) paragrahvi 751 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Tarbijale esitatav arve ja info arvel peab olema täpne, kergesti mõistetav, selge, ülevaatlik, kasutajasõbralik ja hõlbustama arvete omavahelist võrdlemist.“;

27) paragrahvi 751 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–18 järgmises sõnastuses:
„11) teenuse osutaja nimi ja kontaktandmed, telefoninumber ja e-posti aadress;
12) arveldusperioodil tarbitud elektrienergia kogus, tasumisele kuuluv maksumus ja selle jaotus vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud komponentide lõikes;
13) arve maksmise tähtaeg;
14) fikseeritud elektrilepingu puhul fikseeritud elektrihinna kehtivusaeg;
15) arves esitamise aluseks oleva mõõtepunkti EIC-kood;
16) kui tarbija ja müüja vahelises lepingus on kokku lepitud teenuse hinna muutumine, siis teave hinna muutumise kohta koos muudatuse toimumise kuupäevaga;
17) viide Konkurentsiameti usaldusmärgisega võrdlemisvahendi veebilehele;
18) viide käesoleva seaduse § 421 lõikes 1 kirjeldatud andmevahetusplatvormi veebilehele;“;

28) paragrahvi 751 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Tarbijale esitataval arvel tuleb eraldada energia- ja tarnekulu, võrgukulu ning lisanduvad tasud, maksud ja lõivud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1952, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat (ELT L 311, 17.11.2016, lk 1–12), kehtestatud mõistetele.

(22) Müüja pakub tarbijale võimalust saada arveid ja arvetel esitatavat teavet elektrooniliselt.

(23) Müüja võimaldab arve tasumiseks erinevaid makseviise ja paindlikku korda.“;

29) paragrahvi 751 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Võrguettevõtja ja elektrimüüja esitavad tarbijale arve bilansiperioodil netomõõdetud elektrienergia koguse eest.“;

30) paragrahvi 751 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnatuses:
„(5) Tarbija taotlusel esitab müüja tarbijale selgituse, kuidas tema arve on koostatud.“;

31) paragrahvi 87 lõike 1 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „kohta“ tekstiosaga „, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis seonduvad vaidluste kohtuvälise lahendamisega vastavalt tarbijakaitse seadusele ning õiguse kohta pöörduda kaebusega käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud juhtudel Konkurentsiameti poole“;



32) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Elektrimüüja esitab elektrilepingut sõlmida soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist lepingu kokkuvõtte, mis sisaldab järgmist teavet:
1) lepingu ja selle alusel osutatavate teenuste tingimuste muutmise ja lepingu ülesütlemise tingimused, sealhulgas lepingu tasuta ülesütlemise tingimused;
2) elektri koguhind ja selle jaotus kuluosade kaupa;
3) info selle kohta, kas hind on fikseeritud või dünaamiline;
4) tarnija e-posti aadress ja tarbijavaidluse komisjoni kontakt;
5) teave ühekordsete maksete, soodustuste, lisateenuste ja allahindluste kohta.“;

33) paragrahvi 87 lõikes 3 asendatakse sõna „tasu“ sõnaga „vahetustasu“ ja lõiget täiendatakse pärast sõna „küsida“ tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva seaduse § 88 lõikes 5 sätestatud juhul“;

34) paragrahvi 87 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Elektrimüüja, kes teenindab vähemalt 200 tuhandet tarbijat, peab pakkuma tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ja vähemalt aastase kehtivusajaga tähtaegseid fikseeritud elektrihinnaga lepinguid.

(7) Elektrilepingu sõlmimise eel teavitab elektrimüüja tarbijat sõlmitava lepinguga kaasnevatest võimalustest, maksumusest ja riskidest.“;

35) paragrahvi 88 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda tarbijalt tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud ja ei tohi ületada lepingu lõpetamisega elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju.“;

36) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Fikseeritud elektrihinnaga lepingu lõppemisel peab elektrimüüja viima tarbija üle uuele fikseeritud elektrihinnaga lepingule või tarbija selgel nõustumusel sõlmima dünaamilise elektrihinnaga lepingu.“;

37) paragrahvi 90 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „teave“ tekstiosaga „ning tasuta teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine“;

38) paragrahvi 90 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave muude võimaluste kohta kui võrgust lahti ühendamine peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) teave sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud võimaluste kohta;
2) teave energia säästmise võimaluste kohta või viide teavet sisaldavatele veebilehtedele;
3) teave alternatiivsete maksevõimaluste kohta;
4) kui võrguettevõtja seda võimaldab, siis teave võrguühenduse võimsuse piiramise võimaluste kohta.“;

39) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„18) jälgib turu olukorda ja konkurentsi taset, sealhulgas dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat, arenguid ja dünaamilise elektrihinnaga lepingute mõju tarbijate arvetele, ning avaldab vähemalt kord aastas sellekohase aruande, mis sisaldab ka elektrimüüjatele soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinna kujunduse kohta;“;

40) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 223 järgmises sõnastuses:
„223) jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ja turu käivitumist ning hindab käesoleva seaduse § 214 lõikes 3 nimetatud tingimuste uuendamise vajadust;“;

41) paragrahvi 93 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „kasutajaid“ sõnadega „ja agregeerimislepinguid“;

42) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 20 järgmises sõnastuses:
„(20) Käesoleva seaduse § 71 lõikes 102 nimetatud tasude tagasiulatuvat võtmist rakendatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 12, 13, 21, 24 ja 42 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 9 ja 29 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.


Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn,
........ ........................... 2024. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

........ ........................... 2024. a

Elektrituruseaduse muutmise seaduse seletuskiri
Lisa 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL ning elektrituruseaduse muutmise seaduse vastavustabel

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta

EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus
EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid
Kommentaarid

Artikkel,
lõige, punkt
Jah, ei,
valikuline

Paragrahv,
lõige, punkt
Pealkiri

Artikkel 1
Jah
ELTS § 1
Seaduse reguleerimisala
ELTS § 1 sõnastust täiendatud salvestamisega
Artikkel 2 punkt 1
Jah
ELTS § 12
Tarbija

Artikkel 2 punkt 2
Jah
ELTS § 10
Müüja

Artikkel 2 punkt 3
Jah
ELTS § 12
Tarbija

Artikkel 2 punkt 4
Jah
ELTS § 12
Tarbija

Artikkel 2 punkt 5
Jah
ELTS § 12
Tarbija

Artikkel 2 punkt 6
Jah
ELTS § 3 p 152
Terminid

Artikkel 2 punkt 7
Jah
ELTS § 3 p 341
Terminid

Artikkel 2 punkt 8
Jah
ELTS § 3 p 13
Terminid

Artikkel 2 punkt 9
Jah
ELTS § 3 p 72
Terminid

Artikkel 2 punkt 10
Jah
ELTS § 5
Turuosalised
Sõnastust täiendatud
Artikkel 2 punkt 11
Jah
ELTS § 12´2 lg 1 p 1, p 2, p 3
Energiakogukonnad

Artikkel 2 punkt 12
Jah
ELTS § 3 p 18
Terminid

Artikkel 2 punkt 13
Jah
ELTS § 3 p 82
Terminid

Artikkel 2 punkt 14
Jah
ELTS § 3 p 82
Terminid

Artikkel 2 punkt 15
Jah
ELTS § 3 p 61
ELTS § 3 p 71
Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 91 lg 1 p 1, p 3
Terminid
Lisatud termin „dünaamilise elektrihinnaga leping“.
Artikkel 2 punkt 16
Jah
ELTS § 3 p 16
ELTS § 87 lg 1 p 7 ja § 88 lg 4
Lepingutingimused
Täiendatud mõistet „mõõteseade“.
Artikkel 2 punkt 17
Jah
ELTS § 3 p 266
Lepingutingimused
Lisatud mõiste „vahetustasu“
Artikkel 2 punkt 18
Jah
ELTS § 3 p 13
Terminid
ELTS § 3 lõige 13 sätestab, et agregeerimine on tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks.
Artikkel 2 punkt 19
Jah
ELTS § 3 p 12
Terminid
Mõiste „sõltumatu energiavahendaja“ riigisisesesse õigusesse üle võtnud avaramas tähenduses. Nimelt määratleb ELTS § 3 lõige 12 mõiste „agregaator“ kui isiku, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur. Selliselt määratletud mõiste „agregaator“ kattub direktiivi artikli 2 lõikes 19 defineeritud mõistega „sõltumatu energiavahendaja“, kuid hõlmab ka mittesõltumatuid energiavahendajaid. Eesti on direktiivis kasutatud mõiste „sõltumatu energiavahendaja“ selliselt üle võtnud eesmärgiga kohelda turuosalisi võrdselt ja võimaldada nii sõltumatutel kui ka elektrimüüjaga seotud agregaatoritel võrdsetel alustel tarbijatele agregeerimise teenust osutada.
Artikkel 2 punkt 20
Jah
ELTS § 3 p 233
Terminid

Artikkel 2 punkt 21
Jah
ELTS § 751 lg 1
Tarbijale esitatav teave
Mõiste „arvel esitatav teave“ on üheselt mõistetav. Eesti õiguses sätestab ELTS § 751 lõige 1 arvega koos tarbijale esitatava teabe nõuded.
Artikkel 2 punkt 22



Eestis pole tavaarvestid enam kasutusel
Artikkel 2 punkt 23
Jah
ELTS § 3 p 12
Terminid

Artikkel 2 punkt 24
Jah
ESS § 2 pt 16
Mõisted

Artikkel 2 punkt 25
Jah
ELTS § 3 p 13
Terminid

Artikkel 2 punkt 26
Jah
ELTS § 3 p 11, p 12, p 13
ELTS § 46 lg 1
ELTS § 46 lg 3 p 1
ELTS § 46 lg 4

Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 14 lg 2
Terminid
Bilansi selgitamine

Direktiivis kasutatud mõiste „reaalajalähedane ajavahemik“ on määratletud nutiarvesti poolt mõõdetava või liikmesriigi turul tasakaaluarvelduseks vajaliku ajavahemikuna. ELTS § 3 punkt 12 sätestab mõiste „kauglugemisseade“. Nimetatud sätte kohaselt on kauglugemisseade mõõteseade, mis kauplemisperioodide kaupa salvestab elektrienergia koguste andmed ning võimaldab neid automaatselt edastada mõõteseadme juurde minemata. Juba mõiste „kauglugemisseade“ definitsioon sätestab, et kauglugemisseade peab andmeid mõõtma vähemalt kauplemisperioodide kaupa.

ELTS § 46 lõige 1 sätestab, et turuosalise bilanss selgitatakse iga kauplemisperioodi kohta. ELTS § 46 lõike 3 punkt 1 täpsustab, et bilansi selgitamiseks kasutatakse elektrienergia mõõtmist kauglugemisseadmega. ELTS § 46 lõige 4 lisab, et bilansi selgitamise tulemusena tehakse kindlaks turuosalise avatud tarne suurus igal kauplemisperioodil. ELTS § 3 lõige 11 kohaselt on avatud tarne turuosalisele kogu temale vajaliku elektrienergia müümine või turuosalisele tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse müümine või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmine.
Artikkel 2 punkt 27
Jah
Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 8 lg 7
Isikuandmete kaitse seadus;
Mõõteseadus ja selle rakendusaktid;
Küberturvalisuse seadus ja selle rakendusaktid

Direktiivi artikli 2 lõike 27 kohaselt on „parim võimalik tehnika“ nutiarvestuse puhul seoses andmekaitse ja -turvalisusega kõige tõhusamad, paremini väljaarendatud ja praktiliselt sobivad meetodid, mis põhimõtteliselt loovad aluse andmekaitset ja -turvalisust käsitlevate liidu õigusnormide järgimisele. See tähendab, et „parima võimaliku tehnika“ mõiste eesmärgiks on liidu andmekaitse ja -turvalisuse reeglite järgimine. Eesti õigusruumi on Euroopa Liidu andmekaitset ja -turvalisust käsitlevad õigusnormid üle võetud isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS)1, mõõteseaduse2 ja selle rakendusaktide ning küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS)3 ja selle rakendusaktidega. Kuna need seadused kehtivad muuhulgas ka nutiarvestusele ja nendega on üle võetud Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt nõuded, mis nutiarvestusele andmekaitse ja -turvalisusega seoses kohalduvad, siis ei ole „parima võimaliku tehnika“ mõiste eraldi sätestamine Eesti õiguses vajalik.
Artikkel 2 punkt 28
Jah
ELTS § 3 p 10
Terminid

Artikkel 2 punkt 29
Jah
ELTS § 8 lg 3
Võrguettevõtjad
Sõnastust täiendatud
Artikkel 2 punkt 30
Jah
ELTS § 3 p 85
Terminid

Artikkel 2 punkt 31
Jah
ELTS§ 57
Taastuvad energiaallikad

Artikkel 2 punkt 32
Jah
ELTS § 7
Tootja

Artikkel 2 punkt 33
Jah
ELTS § 3 p 141
Terminid

Artikkel 2 punkt 34
Jah
ELTS § 3 p 35
Terminid

Artikkel 2 punkt 35
Jah
ELTS § 8 lg 2
Võrguettevõtja

Artikkel 2 punkt 36
Jah
ELTS § 3 p 301
Terminid

Artikkel 2 punkt 37
Jah
ELTS § 3 p 24
Terminid

Artikkel 2 punkt 38
Jah
ELTS § 7
Tootja

Artikkel 2 punkt 39
Jah
ELTS § 3 p 331
Terminid

Artikkel 2 punkt 40
Jah
ELTS § 3 p 351
Terminid

Artikkel 2 punkt 41
Jah
ELTS § 3 p 20
Terminid

Artikkel 2 punkt 42
Jah
ELTS § 3 p 36
Terminid

Artikkel 2 punkt 43
Jah


Eesti ei ole sätestanud riigisiseses õiguses mõistet „väike ühendatud võrk“, kuna Eestis ei leidu selliseid süsteeme ning neid ei saa ka enam tekkida, sest direktiivis esitatud mõiste kohaselt, peaksid need olema tekkinud juba enne 1996. aastat. Direktiivis ei leidu ka sätteid, mis sellistele süsteemidele võrreldes teiste võrkudega teisiti kohalduksid. Seetõttu ei ole selle mõiste määratlemine Eesti õiguses vajalik, sest see ei tooks kaasa muudatusi direktiivist tulenevate nõuete kohaldamisel Eestis.
Artikkel 2 punkt 44
Jah
ELTS § 3 p 352
Terminid

Artikkel 2 punkt 45
Jah
ELTS § 3 p 232
Terminid

Artikkel 2 punkt 46
Jah
ELTS§ 3 p 2
Terminid

Artikkel 2 punkt 47
Jah
ELTS § 11
Bilansihaldur

Artikkel 2 punkt 48
Jah
ELTS § 3 p 262
Terminid

Artikkel 2 punkt 49
Jah
ELTS § 3 p 223
Terminid

Artikkel 2 punkt 50
Jah
ELTS § 3 p 202
Terminid

Artikkel 2 punkt 51
Jah
ELTS § 3 p 263
Terminid

Artikkel 2 punkt 52
Jah
ELTS § 3 p 93 ja p 282
Terminid

Artikkel 2 punkt 53
Jah
ELTS § 3 p 282
Terminid

Artikkel 2 punkt 54
Jah
ELTS § 3 p 93
Terminid

Artikkel 2 punkt 55
Jah
ELTS § 3 p 225
Terminid
Asendatud mõiste „sidusettevõtja“ mõistega „seotud ettevõtjad“.
Artikkel 2 punkt 56
Jah
ELTS § 3 p 27
Terminid

Artikkel 2 punkt 57
Jah
ELTS § 6
Elektriettevõtja
Sõnastus muudetud
Artikkel 2 punkt 58
Jah
ELTS § 3 p 28
Terminid

Artikkel 2 punkt 59
Jah
ELTS § 3 p 83
Terminid

Artikkel 2 punkt 60
Jah
ELTS § 3 p 84
Terminid

Artikkel 3 lõige 1
Jah
ELTS § 261, § 39, § 1001
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine, Süsteemihalduri kohustused, Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine


Artikkel 3 lõige 2
Jah
REKK


Artikkel 3 lõige 3
Jah
ELTS § 93 ja Konkurentsiameti põhimäärus
Riiklik järelvalve

Artikkel 3 lõige 4
Jah
ELTS § 1, § 39, § 40, § 42, § 421, § 43, § 50, § 70, § 71, § 73, § 74, § 751, § 93, § 1014


Artikkel 3 lõige 5
Jah
ELTS § 82 ja § 93 lg 6 p 16
Elektrienergia import, Riiklik järelvalve

Artikkel 4
Jah
ELTS § 42´1, 44, 76´1 lg 1, 84 lg 3, 88, 93 lg 6 p 22


Artikkel 5 lõige 1
Jah
ELTS § 39 lg 6, § 53, § 65 lg 7, § 71 lg 4 ja 5, § 72, § 76´3, § 93 lg 6

Eestis on tõhus konkurents määratud elektribörsiga.
Artikkel 5 lõige 2
Jah
ELTS § 90 lg 6 ja 7

MGS § 2 p 20 määratleb ära kaitsetu tarbija. Sotsiaalhoolekandeseaduse §131, §133 lg5 p7. Eesti on otsustanud, et eriseadustega ei nähta ette vähekindlustatud tarbijatele eritariife, vaid nende tarbijate toetamine on lahendatud sotsiaalhoolekandeseaduse kaudu. Elektrituruseaduse koostamisel oleme soovinud tagada elektrituru läbipaistvuse ja efektiivse toimimise.
Artikkel 5 lõige 3
Jah
ELTS § 90 lg 6 ja 7
Võrguühenduse katkestamine tarbijast tuleneval põhjusel

Artikkel 5 lõige 4
Jah
-


Artikkel 5 lõige 5
Jah
-


Artikkel 5 lõige 6
Jah
-

Eestis on tõhus konkurents määratud elektribörsiga.
Artikkel 5 lõige 7
Jah
-


Artikkel 5 lõige 8
Jah
-


Artikkel 5 lõige 9
Jah
-


Artikkel 5 lõige 10
Ei


Komisjoni ülesanne
Artikkel 6 lõige 1
Jah
ELTS 6. peatükk
Võrgu tegevus

Artikkel 6 lõige 2
Jah
ELTS § 65 lg 3 ja 4; § 66
Võrguteenuse osutamine, võrguarendus kohustus

Artikkel 6 lõige 3
Ei


Ei kohaldu
Artikkel 7 lõige 1 punkt a
Jah
ELTS § 3 p 20


Artikkel 7 lõige 1 punkt b
Jah
ELTS § 61
Otseliin ja riigipiiri ületav liin

Artikkel 7 lõige 2
Jah
ELTS § 22
Loakohustus

Artikkel 7 lõige 3
Jah
ELTS § 61 lg 6
Otseliin ja riigipiiri ületav liin

Artikkel 7 lõige 4
Valikuline
ELTS § 61
Otseliin ja riigipiiri ületav liin

Artikkel 7 lõige 5
Valikuline


Ei keeldu
Artikkel 8 lõige 1
Jah
ELTS § 22, § 221, § 23, § 26, § 261, §32 EhS § 38, § 42 PlanS § 27, § 125


Artikkel 8 lõige 2
Jah
EhS § 40
EhS § 38 lg 1
EhS § 11
EhS § 11 lg 2
Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri § 19 lg 1

Eestis on elektritootmisvõimsuse rajamise lubade andmise üldised kriteeriumid kehtestatud ehitusseadustikus (edaspidi EhS)4. EhS § 38 lõige 1 sätestab, et ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. EhS § 11 lõige 2 määratleb asjakohastel juhtudel ehitisele esitatavad nõuded. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja5 § 19 lõike 1 kohaselt esitab turuosaline uue võrguühenduse loomiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks võrguettevõtjale taotluse ning võrguettevõtja nõudmisel järgmised andmed ja dokumendid:
1) võrguga ühendatava elektripaigaldise rajamist võimaldava planeeringu kehtestamise otsus, projekteerimistingimused või ehitusluba, mille kohaselt on võrguga ühendatav elektripaigaldis kooskõlas planeeringu maakasutus- ja ehitustingimustega, projekteerimistingimustega või ehitusloaga;
2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses6 nimetatud otsustaja tehtud otsus, mis tõendab, et keskkonnamõju on hinnatud, või mille kohaselt ei ole vaja keskkonnamõju hinnata;
dokumendid, mis kinnitavad, et turuosalisel, kes soovib võrguga liituda, on õiguslik alus kasutada kinnistut või ehitist, millele võrguühendust soovitakse.
Artikkel 8 lõige 2 punkt a
Jah
SeOS § 4
Ohutuse tagamine

Artikkel 8 lõige 2 punkt b
Jah
SeOS § 4
Ohutuse tagamine

Artikkel 8 lõige 2 punkt c
Jah
SeOS § 4
Ohutuse tagamine

Artikkel 8 lõige 2 punkt d
Jah
EhS § 70, § 77


Artikkel 8 lõige 2 punkt e
Jah
EhS peatükk 13
Riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu

Artikkel 8 lõige 2 punkt f
Jah
ELTS § 4, EhS § 46, EnKS


Artikkel 8 lõige 2 punkt g
Jah
ELTS § 4, § 59, § 924


Artikkel 8 lõige 2 punkt h
Jah
ELTS § 22
Loakohustus

Artikkel 8 lõige 2 punkt i




Artikkel 8 lõige 2 punkt j
Jah
ELTS § 924 § 925


Artikkel 8 lõige 2 punkt k
Jah
ELTS § 594, § 595, § 596, § 661 lg 2, peatükk 82


Artikkel 8 lõige 2 punkt l
Jah


Elektritootmisvõimsuste rajamise lubade andmisel peab liikmesriik küll direktiivi artikli 8 lõike 2 punktis l sätestatud asjaolusid kaaluma („shall consider“), kuid ei pea lähtuma üksnes neist, kui riigisiseseid kriteeriume sätestab. EhS ja strateegilise planeerimise vaadet kajastavad riiklikud arengukavad (näiteks energiamajanduse arengukava aastani 20357) hõlmavad direktiivi artikli 8 lõike 2 punktis 1 sätestatud asjaolusid ja on piisavad, et eelistada jätkusuutlike tehnoloogiate rajamist riigi territooriumile.
Artikkel 8 lõike 3 esimene lõik
Jah
ELTS § 22
Loakohustus

Artikkel 8 lõike 3 teine lõik
Valikuline



Eestis ei kohaldata
Artikkel 8 lõike 3 kolmas lõik
Jah
PlanS § 3 lg 1, § 12, § 75 lg 4, § 91 lg 3


Artikkel 8 lõige 4
Jah
ELTS § 29, § 99
Tegevusloa andmisest keeldumise erisused, kaebuste lahendamine

Artikkel 9 lõige 1
Jah
ELTS § 1


Artikkel 9 lõige 2
Jah
ELTS § 4, § 38, § 65


Artikkel 9 lõige 3
Valikuline


Ei anna rahalist hüvitist
Artikkel 9 lõige 4
Jah
ELTS § 4 lg 5, § 1111


Artikkel 9 lõige 5
Valikuline
-


Artikkel 10 lõige 1
Jah
ELTS § 15
Nõuded tegutsemisvormile ja kapitalile

Artikkel 10 lõige 2
Jah



Artikkel 10 lõige 3
Jah
ELTS § 87
Lepingutingimused

Artikkel 10 lõige 3 punkt a
Jah
ELTS § 87 lg 1 p 1


Artikkel 10 lõige 3 punkt b
Jah
ELTS § 87 lg 1 p 2,3,4


Artikkel 10 lõige 3 punkt c
Jah
ELTS § 87 lg 1 p 5


Artikkel 10 lõige 3 punkt d
Jah
ELTS § 87 lg 1 p 6 ja 7


Artikkel 10 lõige 3 punkt e
Jah
ELTS § 87 lg 1 p 7 ja p 10 ja § 88


Artikkel 10 lõige 3 punkt f
Jah
ELTS § 87 lg 1 p 8, p 81, p 82


Artikkel 10 lõige 3 punkt g
Jah
ELTS § 87 lg 1 p 9; § 90, § 91, § 92


Artikkel 10 lõige 3 punkt h
Jah
ELTS § 751 lg 1 p 4; § 85 lg 1; § 87 lg 1 p 9
Võlaõigusseadus § 141 lg 1 p 8, p 10
TKS § 28
EnKS § 12 lg 3 p 6

ELTS § 751 lõike 1 punkt 4 sätestab, et koos arvega esitatakse tarbijale tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitlev teave. ELTS § 87 lõike 1 punkt 9 sätestab, et sõlmitud liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus esitatakse teave kaebuste käsitlemise kohta. Energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKS)8 § 12 lõike 3 punkt 6 lisab, et energiatarnija esitab lõpptarbijale koos arvega või arvel muuhulgas teabe kaebuste esitamise korra kohta. Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise menetlus, millest tarbijat samuti tuleb teavitada, on sätestatud tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS)9 §-s 28.

ELTS § 85 lõige 1 sätestab, et enne liitumislepingu, võrgulepingu, elektrilepingu või agregeerimislepingu sõlmimist peab lepingu teiseks pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma teavet lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu sisu võimalike alternatiivide kohta ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS)10 § 141 lõike 1 punktid 8 ja 10 täpsustavad, et tarbijaga lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav ettevõtja tuletab tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja arusaadaval viisil tarbijale meelde seaduses sätestatud õiguskaitsevahendid ning tutvustab tarbijale kaebuste lahendamise korda, kui see on olemas.
Artikkel 10 lõike 3 esimene lisa lõik
Jah
ELTS § 85
Andmete esitamine

Artikkel 10 lõike 3 teine lisa lõik
Jah
ELTS § 83, § 84, § 85, § 86


Artikkel 10 lõige 4
Jah
ELTS § 89
Lepingu muutmine

Artikkel 10 lõige 5
Jah
ELTS § 1 lg 2, § 39 lg 6, § 40 lg 4, § 70 lg 3, § 71 lg 3, § 87


Artikkel 10 lõige 6
Jah
ELTS § 90 lg 5, § 87 lg 81, SHS §131, §133 lg5 p7

Eesti on otsustanud, et eriseadustega ei nähta ette vähekindlustatud tarbijatele eritariife, vaid nende tarbijate toetamine on lahendatud sotsiaalhoolekandeseaduse kaudu.
Artikkel 10 lõige 7
Jah
ELTS § 90 lg 5, § 87 lg 81, SHS §131, §133 lg5 p7

Elektrituruseaduse koostamisel oleme soovinud tagada elektrituru läbipaistvuse ja efektiivse toimimise.
Artikkel 10 lõige 8
Jah

TKS § 14, § 15, § 16, § 161 lg 1
Võlaõigusseadus § 48, § 48 lg 1

Direktiivi artikli 10 lõige 8 on eelkõige üle võetud TKS §-ga 14, mis keelab ebaausate kauplemisvõtete kasutamise, ning sama seaduse §-ga 15, mis määratleb ebaausad kauplemisvõtted. Täiendavalt kaitseb TKS § 16 tarbijaid eksitavate kauplemisvõtete eest. TKS § 161 lõike 1 järgi võib riiklikku järelevalvet teostav korrakaitseorgan nõuda, et kaupleja tõendaks tema kauplemisvõttega seotud faktiliste väidete täpsust. Kohustus esitada tarbijatele õiglased ja läbipaistvad üldtingimused on üle võetud VÕS §-ga 48 (tarbija lepingueelne teavitamine). VÕS § 48 lõike 1 kohaselt esitab ettevõtja tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja arusaadaval viisil selles lõikes määratletud teabe.
Artikkel 10 lõige 9
Jah
ELTS § 87 lg 1 p 9 ja § 93 lg 5
TKS § 24 lg 5, § 25, § 26 lg 2
Lepingutingimused ja Riiklik järelvalve
Direktiivi artikli 10 lõige 9 on riigisisesesse õigusesse üle võetud TKS §-des 24–26 sätestatud kaebuste lahendamist käsitlevate üldnormidega. TKS § 24 lõike 5 järgi on kaupleja kohustatud tarbija kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebusele samas vormis vastama ja teavitama tarbija nõude rahuldamisest või kaebuse võimalikust lahendusest 15 päeva jooksul arvates kaebuse saamisest, kui seaduses või Euroopa Liidu määruses ei ole sätestatud teist tähtaega. Vastus tarbijale saadetakse tarbija märgitud postiaadressil või e-posti aadressil, kui tarbijaga ei ole kokku lepitud teisiti. TKS § 25 sätestab, et kaupleja tagab asjakohase klienditeeninduse olemasolu tarbija kaebuste lahendamiseks ja tarbijale teabe andmiseks. TKS § 26 lõike 2 kohaselt teavitab kaupleja tarbijat vaidluste kohutuvälise lahendamise üksusest, kelle poole tarbija saab vaidluse korral pöörduda.

ELTS § 87 lõike 1 punkt 9 sätestab, et sõlmitud liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus esitatakse teave kaebuste käsitlemise kohta. Lisaks sätestab ELTS § 93 lõige 5, et liitumislepingust, võrgulepingust, elektrilepingust või agregeerimislepingust tuleneva vaidluse korral, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, on tarbijal õigus esitada kaebus tarbijavaidluste komisjonile, mõnele teisele sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile või kohtule.
Artikkel 10 lõige 10
Jah
ELTS § 65, § 70, § 74, § 90 lg 4—7, § 1101 lg 1, § 761, § 762, § 763


Artikkel 10 lõige 11
Jah
ELTS § 90 lg 2, 21
ELTS § 90 lg 4-7, SHS §131, §133 lg 5 p7.


Artikkel 10 lõige 12
Jah
ELTS § 751 lg 2
Tarbijale esitatav arve

Artikkel 11 lõige 1
Jah
ELTS § 87 lg 6, lg 7;
Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 91 lg 1


Artikkel 11 lõige 2
Jah
ELTS § 87 lg 7
ELTS § 93 lg 6 p 18
ELTS § 93 lg 6 p 20
ELTS § 93 lg 6 p 22
ELTS § 93 lg 6 p 221


Artikkel 11 lõige 3
Jah
ELTS § 89 lg 61
Võlaõigusseaduse § 1 lg 1; § 13 lg 1; § 35 lg 1; § 42 lg 1; § 42 lg 3 p 14


Artikkel 11 lõige 4
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 18
Riiklik järelevalve

Artikkel 12 lõige 1
Jah
Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 28 lg 5, § 29 lg 2
Avatud tarnija vahetamine
Direktiivi artikli 12 lõige 1 sätestab, et tarnija või agregeerimisega tegeleva turuosalise vahetamine peab toimuma võimalikult lühikese aja jooksul (maksimaalselt 3 nädala jooksul) ja hiljemalt 2026. aastal ei tohi tarnija vahetamise tehniline protsess kesta kauem kui 24 tundi ning seda peab olema võimalik teha igal tööpäeval. Eesti õiguses sätestab elektrituru toimimise võrgueeskirja § 28 lõige 5 koosmõjus § 29 lõikega 2, et avatud tarne lepingu vahetamine peab toimuma 14 päeva jooksul. Lepingute muudatuste registreerimise info edastatakse senisele ja uuele avatud tarnijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul registreerimisest arvates.
Artikkel 12 lõige 2
Jah
ELTS § 87 lg 3
ELTS § 88 lg 4, lg 5

ELTS § 87 lõige 3 sätestab, et tasu ei tohi küsida elektrilepingu ja agregeerimislepingu sõlmimise eest kodutarbijalt ja äriühingult, kus töötab vähem kui 50 inimest ning mille aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. ELTS § 88 lõige 4 sätestab, et elektrimüüja või agregaator võimaldab tarbijal sõlmida nii tasuta kui ka tasu eest lõpetamisega tähtajalist elektrienergia müügilepingut.
Artikkel 12 lõige 3
Jah
ELTS § 87 lg 1 p 7
ELTS § 88 lg 5
ELTS § 93 lg 6 p 18
Lepingutingimused
ELTS § 88 lõike 5 kohaselt võib elektrimüüja või agregaator nõuda kodutarbijalt tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on kodutarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud. ELTS § 93 lõike 6 punkti 18 kohaselt jälgib Konkurentsiamet turu avamise ja konkurentsi taset, sealhulgas elektribörsi ja kodutarbijatele määratud hindu ning avaldab vähemalt kord aastas soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta.
Artikkel 12 lõige 4
Jah
ELTS § 421 lg 1
Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 28 lg 5; § 29 lg 2

ELTS § 421 lõike 1 alusel on Eestis loodud andmevahetusplatvorm (edaspidi AVP).11 Tarnija vahetust on Eestis võimalik teha digitaalselt AVP-l või otse tarnijaga ühendust võttes. Vastavalt elektrituru toimimise võrgueeskirja § 28 lõikele 5 ja § 29 lõikele 2 toimub lepingu vahetamine 14 päeva jooksul.
Artikkel 12 lõige 5
Jah
Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 29 lg 1
TKS
Avatud tarnija vahetamine
Eesti õiguses sätestab elektrituru toimimise võrgueeskirja § 29 lõige 1, et avatud tarnija vahetumine tarnelepingu katkemiseta toimub selliselt, et uus avatud tarne leping jõustub eelmise lepingu lõppemisel. Kodutarbijatel on õigus vahetada kollektiivselt elektrienergia müüjat või agregaatorit. Eesti kinnitab, et Eestis puuduvad kollektiivset vahetamist pärssivad regulatiivsed ja haldustõkked. Ulatuslik tarbijakaitse raamistik on loodud TKSi regulatsiooniga.
Artikkel 13 lõige 1
Jah
ELTS §84 lg 5

Eestis puuduvad piirangud, mis takistaksid tarbijatel vabalt osta ja müüja elektriteenuseid, sh agregeerimist, sõltumata nende elektrivarustuslepingust. ELTS § 84 lõige 5 sätestab, et tarbijal ja aktiivsel võrguteenuse kasutajal on õigus sõlmida agregeerimisleping elektrimüüja nõusolekuta.
Artikkel 13 lõige 2
Jah
ELTS § 84 lg 2 ja lg 5
Lepingu vorm
Lg 2 sõnastust täiendatud ja lisatud lg 5
Artikkel 13 lõike 2 lisa lõik
Jah
ELTS § 85 lg 1 ja § 87

Sõnastust täiendatud
Artikkel 13 lõige 3
Jah
ELTS § 421 lg 6,
Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 7 lg 1 p 5; § 8 lg 3 p 6; § 8 lg 6

Eestis säilitatakse tarbimisandmed, aga ka andmed tarbimiskaja kohta AVP-l. ELTS § 421 lõike 6 alusel säilitatakse AVP-le kantud andmeid kaksteist aastat. Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt esitab võrguettevõtja AVP-le iga oma mõõtepunkti kohta tunnipõhised kahesuunalised mõtteandmed. Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 8 lõike 3 punkti 6 kohaselt on tarbijal ja tootjal õigus AVP kaudu saada informatsiooni vastavalt agregeerimislepingule tarbija või tootjaga seotud mõõtepunktides mõõdetud ja tarbimise juhtimises osalenud elektrienergia koguste kohta. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt on tarbijal õigus saada AVP-lt tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid ning hallata oma andmetele ligipääsuõigusi.

Eesti õigus tagab tarbijale ligipääsu temaga seotud mõõtepunktide andmetele, sealhulgas viimase 12 aasta tunnipõhistele tarbimisandmetele, andmetele tarbimiskajas osalenud koguste kohta ja andmetele enda poolt toodetud elektri kohta. Tarbija pääseb andmetele ligi igal ajal ja tasuta.
Artikkel 13 lõige 4
Jah
ELTS § 39 lg 6, § 40 lg 4, § 70 lg 3

ELTS sätestab võrguettevõtjate ja süsteemihalduri kohustuse tarbijaid võrdselt kohelda, kuid sätestamata on jäänud tarnija kohustus seda teha.
ELTS § 39 lõige 6 ja § 40 lg 4 sätestavad süsteemihalduri kohustused võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest lähtuda ja ELTS § 70 lõige 3 sätestab võrguettevõtja kohustuse mitte diskrimineerida võrguga liitujaid.
Artikkel 14 lõige 1
Jah
ELTS § 821 lg 1 ja lg 2
Võrdlemisvahend

Artikkel 14 lõige 1 punkt a
Jah
ELTS § 821 lg 3 p 1
Võrdlemisvahend

Artikkel 14 lõige 1 punkt b
Jah
ELTS § 821 lg 3 p 2
Võrdlemisvahend

Artikkel 14 lõige 1 punkt c
Jah
ELTS § 821 lg 3 p 3
Võrdlemisvahend

Artikkel 14 lõige 1 punkt d
Jah
ELTS § 821 lg 3 p 4
Võrdlemisvahend

Artikkel 14 lõige 1 punkt e
Jah
ELTS § 821 lg 3 p 5
Võrdlemisvahend

Artikkel 14 lõige 1 punkt f
Jah
ELTS § 821 lg 3 p 7
Võrdlemisvahend

Artikkel 14 lõige 1 punkt g
Jah
ELTS § 821 lg 3 p 8
Võrdlemisvahend

Artikkel 14 lõige 1 punkt h
Jah
ELTS § 821 lg 3 p 9
Võrdlemisvahend

Artikkel 14 lõike 1 lisa lõik
Jah
ELTS § 821 lg 3 p 6 ja § 39 lg 10
Võrdlemisvahend

Artikkel 14 lõige 2
Jah
ELTS § 821
Võrdlemisvahend

Artikkel 14 lõige 3
Valikuline
ELTS § 821 lg 4 ja lg 5
Võrdlemisvahend

Artikkel 14 lõige 4
Jah
ELTS § 821 lg 6
Võrdlemisvahend

Artikkel 14 lõige 5
Valikuline
ELTS § 821 lg 3 ja 5
Võrdlemisvahend

Artikkel 14 lõige 6
Jah
ELTS § 39 lg 9 ja 10
Võrdlemisvahend

Artikkel 15 lõige 1
Jah
ELTS 121 lg 1
ELTS § 3 lg 14
ELTS § 38 lg 3
ELTS § 65 lg 2
ELTS § 71 lg 3
ELTS § 93 lg 6 p 221
Aktiivne võrguteenuse kasutaja
ELTS § 3 lõike 14 järgi on „aktiivne võrguteenuse kasutaja“ tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul, osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud elektrienergiaga hoone energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või kutsetegevus.

ELTS § 38 lõike 3 järgi lähtub süsteemihaldur oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel võrdse kohtlemise põhimõttest. Lisaks sätestab ELTS § 39 lõige 4, et süsteemihaldur on oma tegevuses sõltumatu. Süsteemihaldur järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet eesmärgiga saavutada olemasolevate tehniliste ja varustuskindluse nõuete ning muude õigusaktidest tulenevate nõuete raames kogu süsteemi jaoks parim majanduslik tulemus. ELTS § 65 lõike 2 kohaselt järgib võrguettevõtja võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. ELTS § 71 lõike 3 kohaselt peavad võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastavalt ELTS § 93 lõike 6 punktile 221 jälgib Konkurentsiamet, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid.

Elektrituruosalised peavad seega Eestis jälgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Konkurentsiamet teostab järelevalvet, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks takistusi ega piiranguid.
Artikkel 15 lõige 2
Jah
ELTS 121
ELTS § 65 lg 2
ELTS § 71 lg 3
ELTS § 93 lg 6 p 221
Aktiivne võrguteenuse kasutaja
Aktiivsete tarbijate mittediskrimineerivad võrgutasud on Eestis tagatud ELTS § 65 lõikes 2 ja ELTS § 71 lõikes 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. ELTS § 93 lõige 6 punkti 221 kohaselt jälgib Konkurentsiamet, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid.
Artikkel 15 lõige 2 punkt a
Jah
ELTS 121 lg 2 p1
Aktiivne võrguteenuse kasutaja

Artikkel 15 lõige 2 punkt b
Jah
ELTS 121 lg 2 p2
Aktiivne võrguteenuse kasutaja

Artikkel 15 lõige 2 punkt c
Jah
ELTS 121 lg 2 p3
Aktiivne võrguteenuse kasutaja

Artikkel 15 lõige 2 punkt d
Jah
ELTS 121 lg 2 p4 ja lg 3
Aktiivne võrguteenuse kasutaja

Artikkel 15 lõige 2 punkt e
Jah
ELTS 121 lg 2 p5
Aktiivne võrguteenuse kasutaja

Artikkel 15 lõige 2 punkt f
Jah
ELTS 121 lg 2 p6 ja lg 4
Aktiivne võrguteenuse kasutaja

Artikkel 15 lõige 3
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 15 lõige 4
Ei


Meil selliseid olemasolevaid süsteeme ei ole. Võrgutasude kriteeriumid on kirjeldatud ELTS § 71
Artikkel 15 lõige 5
Jah



Artikkel 15 lõige 5 punkt a
Jah

ELTS § 65 lg 2
ELTS § 93 lg 6 p 19
Aktiivne võrguteenuse kasutaja
ELTS § 65 lõige 2 sätestab, et võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. ELTS § 93 lõige 6 punkti 19 kohaselt jälgib Konkurentsiamet, kui palju aega kulub võrguettevõtjatel ühenduste rajamiseks ning remonditöödeks.
Artikkel 15 lõige 5 punkt b
Jah
ELTS § 65 lg 2
ELTS § 71 lg 10
Võrguteenuse osutamine

Artikkel 15 lõige 5 punkt c
Jah
ELTS § 65 lg 2
ELTS § 71 lg 3, lg 101, lg 102
ELTS § 93 lg 6 p 221
Võrguteenuse osutamine
Aktiivsete tarbijate õigused on Eestis tagatud ELTS § 65 lõikes 2 ja ELTS § 71 lõikes 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. ELTS § 93 lõike 6 punkti 221 kohaselt jälgib Konkurentsiamet, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid.
Artikkel 15 lõige 5 punkt d
Jah
ELTS 121 lg 5
Aktiivne võrguteenuse kasutaja
ELTS § 121 lõige 5 sätestab, et energiasalvestusüksust omaval aktiivsel võrguteenuse kasutajal on lubatud osutada mitut paindlikkusteenust korraga.
Artikkel 16 lõige 1
jah
ELTS §122
Energiakogukond

Artikkel 16 lõige 1 punkt a
Jah
ELTS §122 lg 1
Energiakogukond

Artikkel 16 lõige 1 punkt b
Jah
ELTS §122 lg 3, lg 5
ELTS § 122 lg 1 p 4
ELTS § 87 lg 3
ELTS § 88 lg 4, lg 5


Artikkel 16 lõige 1 punkt c
Jah
ELTS §122 lg 3
Energiakogukond

Artikkel 16 lõige 1 punkt d
Jah
ELTS § 65 lg 11
ELTS § 93 lg 6 p 14
ELTS § 71, § 72, § 73

ELTS § 65 lõike 11 kohaselt teeb jaotusvõrguettevõtja koostööd energiakogukonnaga, et hõlbustada kogukonna omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmist kogukonna liikmetele. ELTS § 93 lõige 6 punkti 14 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet võrguettevõtja võetavat edastamistasu elektrienergia transiidi eest ning liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu, lähtudes ELTS §-dest 71–73. Nende sätetega on kehtestatud võrguteenuse reeglid.
Artikkel 16 lõige 1 punkt e
Jah
ELTS § 5
ELTS § 122 lg 1
p 4
ELTS § 122 lg 5
ELTS § 65 lg 2
ELTS § 93 lg 6
p 14 ELTS § 93
lg 6 p 221


Eesti õiguses kehtivad energiakogukondadele võrdsed tingimused teiste turuosalistega, sealhulgas õigus olla võrdselt koheldud. ELTS § 5 järgi on turuosalised elektriettevõtja, tarbija, energiakogukond, bilansihaldur ja elektribörsi korraldaja. Vastavalt ELTS § 122 lõike 1 punktile 4 on energiakogukond juriidiline isik, mille liikmetel säilivad ELTS-is sätestatud õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ja kohustused. ELTS § 122 lõike 5 järgi on energiakogukond, kes tarbib omatoodetud elektrienergiat, aktiivne võrguteenuse kasutaja ELTS § 121 tähenduses. ELTS § 65 lõike 2 kohaselt järgib võrguettevõtja võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet.
ELTS § 93 lõige 6 punkti 14 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet võrguettevõtja võetavat edastamistasu elektrienergia transiidi eest ning liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu, lähtudes ELTS §-des 71–73 sätestatud võrguteenuse reeglitest. Vastavalt ELTS § 93 lõike 6 punktile 221 jälgib Konkurentsiamet, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid.
Artikkel 16 lõige 2
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 16 lõige 2 punkt a
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 16 lõige 2 punkt b
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 16 lõige 2 punkt c
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 16 lõige 3
Jah
ELTS §122
Energiakogukond

Artikkel 16 lõige 3 punkt a
Jah
ELTS § 5
ELTS § 112
ELTS § 122
ELTS § 122 lg 1 p 4; lg 2 p 1, p 3; lg 5

ELTS § 5 järgi on turuosalised elektriettevõtja, tarbija, energiakogukond, bilansihaldur ja elektribörsi korraldaja. ELTS § 112 kohaselt on elektribörsil kaupleja turuosaline, kellele elektribörsi korraldaja on andnud õiguse elektribörsil kaubelda, sõlmides temaga asjakohase lepingu. ELTS § 122 lõike 4 kohaselt on energiakogukonnal bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on energiakogukond bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/94312 artikliga 5.

ELTS § 122 lõige 1 punkt 4 sätestab, et energiakogukond on juriidiline isik, mille liikmetel säilivad ELTS-is sätestatud õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ja kohustused. ELTS § 122 lõike 5 kohaselt on energiakogukond, kes tarbib omatoodetud elektrienergiat, aktiivne võrguteenuse kasutaja ELTS § 121 tähenduses. ELTS § 121 lõike 2 punktid 1 ja 3 aga sätestavad, et aktiivsel võrguteenuse kasutajal on bilansivastutus ja õigus tegutseda otse või agregeerimise kaudu ning osaleda paindlikkusteenuse ja energiatõhususe pakkujana. Energiakogukonnal on seetõttu võimalus nii otse kui ka agregeerimise kaudu kõikidel turutasemetel osaleda.
Artikkel 16 lõige 3 punkt b
Jah
ELTS § 122
ELTS § 65 lg 2
ELTS § 71 lg 3
ELTS § 93 lg 6 p 221


Energiakogukondade mittediskrimineerivad võrgutasud on tagatud ELTS § 65 lõikes 2 ja ELTS § 71 lõikes 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. ELTS § 93 lõike 6 punkti 221 kohaselt jälgib Konkurentsiamet, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid. ELTS § 122 sätestab energiakogukondadele kehtestatud nõuded.
Artikkel 16 lõige 3 punkt c
Jah
ELTS §122 lg 5
Energiakogukond

Artikkel 16 lõige 3 punkt d
Jah
ELTS §122
Energiakogukond

Artikkel 16 lõige 3 punkt e
Jah
ELTS § 3 p 222
Terminid

Artikkel 16 lõike 3 lisa lõik
Jah
ELTS §122 lg 4
Energiakogukond

Artikkel 16 lõige 4
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 16 lõige 4 punkt a
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 16 lõige 4 punkt b
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 16 lõige 4 punkt c
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 17 lõige 1
Jah
ELTS § 214
Elektrituru toimimise võrgueeskiri
Tarbimiskaja agregeerimise kaudu

Artikkel 17 lõige 2
Jah
ELTS § 214 lg 1
Tarbimiskaja agregeerimise kaudu

Artikkel 17 lõige 3
Jah
ELTS § 44 lg 81
Tarbimiskaja agregeerimise kaudu

Artikkel 17 lõige 3 punkt a
Jah
ELTS § 84 lg 5
Lepingu vorm

Artikkel 17 lõige 3 punkt b
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 222
Riiklik järelevalve

Artikkel 17 lõige 3 punkt c
Jah
ELTS § 421 lg 1 ja 5
Elektrituru andmevahetus

Artikkel 17 lõige 3 punkt d
Jah
ELTS § 214 lg 2
Tarbimiskaja agregeerimise kaudu

Artikkel 17 lõige 3 punkt e
Jah
ELTS § 44 lg 81
ELTS § 84 lg 5
Lepingu vorm

Artikkel 17 lõige 3 punkt f
Jah
ELTS § 93 lg 5, lg 6 p 4
Riiklik järelevalve

Artikkel 17 lõige 4
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 17 lõige 5
Jah
ELTS § 214 lg 3
Tarbimiskaja agregeerimise kaudu

Artikkel 18 lõige 1
Jah
ELTS § 751 lg 1, 21, 22, § 93 lg 6 p 10
EnKS § 12 lg 1
TKS § 4 lg 6, lg 7


Artikkel 18 lõige 2
Jah
ELTS § 751 lg 3
Tarbijale esitatav arve

Artikkel 18 lõige 3
Jah
ELTS § 751 lg 22, 23
TKS § 4 lg 6, lg 7
Võlaõigusseaduse § 91 lg 1, § 709 lg 82


Artikkel 18 lõige 4
Jah
ELTS § 89 lg 4 ja 5
Lepingu muutmine

Artikkel 18 lõige 5
Jah
Vabariigi Valitsuse reglement § 4 lg 2
Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri § 1 lg 5
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 36 lg 21

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja13 § 1 lõike 5 kohaselt toimub huvirühmade ja avalikkuse kaasamine seaduseelnõu ettevalmistamiseks ning kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse reglemendis sätestatu ja reglemendi § 4 lõike 2 alusel kehtestatud kaasamise hea tava korras. Vabariigi Valitsuse reglemendi14 § 4 lõike 2 kohaselt kaasatakse eelnõu või muu küsimuse ettevalmistamisse asjassepuutuvad huvirühmad vastavalt kaasamise heale tavale, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaasamise hea tava on avaldatud Vabariigi Valitsuse veebilehel.15 Kaasamise hea tava sätestab ministeeriumitele kohustuse teha kindlaks seotud huvirühmad ja kaasata neid kogu seadusemuudatuse protsessi vältel.

Lisaks kaasab Riigikogu asjakohane komisjon riigikogu kodu- ja töökorra seaduse16 § 36 lõike 21 alusel eelnõu arutellu need asjassepuutuvad huvigrupid, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisel ja kes soovivad osaleda eelnõu arutelul. Arve sisu puudutavate nõuete muutmise korral on need asjassepuutuvad huvirühmad ennekõike tarbijaorganisatsioonid.
Artikkel 18 lõige 6
Jah
ELTS § 751 lg 1, lg 21-23;
EnKS § 12;
TKS § 4

Tarbijale esitatava arve miinimumnõuded on kehtestatud ELTS §-is 751 ja EnKS §-is 12 ja TKS § 4.
Täpsemad selgitused on allpool I lisas I.
Artikkel 19 lõige 1
Jah
ELTS § 71 lg 4, ELTS § 46 lg 3 p1


Artikkel 19 lõige 2
Jah
EnKS § 9 lg 3
Nõudluse juhtimine

Artikkel 19 lõige 3
Jah
Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 7, § 8


Nutiarvestide funktsionaalsed ja tehnilised miinimumnõuded on sisuliselt kehtestatud elektrituru toimimise võrgueeskirja §-idega 7 ja 8, mis sätestavad AVP-le esitatavad andmed. Nutiarvesti peab olema võimeline elektrituru toimimise võrgueeskirja §-is 7 nõutud andmeid AVP-sse esitama ja AVP peab olema võimeline väljastama AVP-st §-s 8 sätestatud andmed, § 8 lõige 9 sätestab täpsemalt võimaluse energiateenuse osutajal tarbija või tootja mõõteandmetele AVP kaudu ligipääsu saada.
Täpsemalt on ülevõtmine selgitatud artikkel 20 ja lisa II punktide all.
Artikkel 19 lõige 4
Jah
Võrgueeskiri § 14 lg 3
Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri § 29 lg 5, § 31, § 31 lg 3

Võrgueeskirja17 § 14 lõike 3 kohaselt paigaldatakse elektrienergia kommertsmõõtmiseks kaugloetav kahesuunaline aktiiv- ja reaktiivenergia arvesti. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 29 lõige 5 sätestab, et tarbimise ja tootmise mõõtmine peab toimuma kauglugemisseadmega. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 31 käsitleb mõõtesüsteemi asendamist. Selle paragrahvi lõige 3 selgitab, et kui tarbijale kuuluva mõõtesüsteemi taatlemise tähtaeg on lõppenud, asendab võrguettevõtja selle mõõtesüsteemi endale kuuluva mõõtesüsteemiga oma kulul. Eesti on alates 2017. aastast 100%-iliselt kasutusel nutiarvestisüsteemid.
Artikkel 19 lõige 5
Ei


Ei kohaldata Eestis, sest meil on kauglugemisseadmed juba kasutusel.
Artikkel 19 lõige 6
Jah
Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri § 29 lg 9 (jõustub 01.01.2031)

Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 29 lõige 9, mis jõustub 01.01.2031, sätestab, et kõik mõõtepunktid peavad olema varustatud 15-minutilise mõõteintervalliga arvestitega.18 See tähendab, et selleks kuupäevaks vahetatakse välja kõik olemasolevad 1-tunnilise mõõteintervalliga arvestid. Uued arvestid peavad vastama kõikidele direktiivi artikli 20 ja II lisa nõuetele.
Artikkel 19 lõike 6 lisa lõik
Ei
-


Artikkel 20




Artikkel 20 punkt a

Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 7 lg 1 p 5, § 8 lg 6, § 8 lg 9
ELTS § 93 lg 6 p 23

Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab võrguettevõtja, liinivaldaja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja laadimispunkti operaator esitama AVP-le iga mõõtepunkti kohta tunnipõhised kahesuunalised mõõteandmed. Selleks, et tunnipõhiseid mõõteandmeid esitada, peab paigaldatud nutiarvestisüsteem olema võimeline tunnipõhist arveldust pidama.

Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 8 lõike 6 kohaselt on tarbijal õigus saada AVP-lt tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid ning hallata oma andmetele ligipääsuõigusi. Kuna mõõtmine toimub praegu tunnipõhiselt (alates 2031. aastast 100%-iliselt 15-minutilise perioodiga) ja tarbija saab digitaalselt ligi kõikidele oma mõõtepunktiga seotud andmetele, siis on tarbijal võimalik saada teavet tegeliku tarbimisaja kohta. Konkurentsiamet kontrollib ELTS § 93 lõike 6 punkti 23 alusel, et tarbijatele on tagatud kiire juurdepääs nende tarbimisandmetele ilma lisatasu nõudmata. Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 8 lõige 9 sätestab, et AVP kaudu võimaldatakse energiateenuse osutajale ligipääs tarbija või tootja andmetele, kui AVP kaudu on antud vastav õigus. Energiateenuse osutajale kohalduva AVP andmetele ligipääsu korra koostab ja avaldab süsteemihaldur oma kodulehel.
Artikkel 20 punkt b

Küberturvalisuse seadus
ELTS § 421 lõige 1

Eesti õiguses kehtestab KüTS ühiskonna toimimise seisukohast oluliste, sealhulgas avaliku sektori võrgu- ja infosüsteemide pidamise nõuded, vastutuse ja järelevalve ning küberintsidentide ennetamise ja lahendamise alused. KüTS kohaldub ka ELTS § 421 lõike 1 alusel loodud AVP-le. ELTS § 421 lõike 1 kohaselt on AVP digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnija ja agregaatori vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ja saamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks. KüTS tagab küberturvalisuse kaitse AVP-l. KüTS lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2016/114819 ja selle rakendusmäärustest.
Artikkel 20 punkt c

Isikuaandmete kaitse seadus (IKS)

Eestis reguleerib füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel IKS, lähtudes eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusest20 ja sätestades täiendavad nõuded. Kuna AVP käsitleb isikuandmeid, siis kohalduvad AVP-le nii IKS kui ka isikuandmete kaitse üldmäärus.
Artikkel 20 punkt d

Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 7 lg 1 p 5, § 8 lg 6

Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab võrguettevõtja, liinivaldaja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja laadimispunkti operaator esitama AVP-le iga mõõtepunkti kohta tunnipõhised kahesuunalised mõõteandmed. Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 8 lõige 6 kohaselt on tarbijal õigus saada AVP-lt tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid ning hallata oma andmetele ligipääsuõigusi. Direktiivi artikli 24 alusel vastu võetud rakendusaktid on otsekohalduvad.
Artikkel 20 punkt e

Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 8 lg 6

Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab võrguettevõtja, liinivaldaja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja laadimispunkti operaator esitama AVP-le iga mõõtepunkti kohta tunnipõhised kahesuunalised mõõteandmed. Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 8 lõige 6 kohaselt on tarbijal õigus saada AVP-lt tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid ning hallata oma andmetele ligipääsuõigusi. Direktiivi artikli 24 alusel vastu võetud rakendusaktid on otsekohalduvad.
Artikkel 20 punkt f



Eestis sätet ei kohaldata, kuna Eestis on juba nutiarvestid tarbijatele paigaldatud.
Artikkel 20 punkt g

Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 7 lg 1 p 5, § 8 lg 6

Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab võrguettevõtja, liinivaldaja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja laadimispunkti operaator esitama AVP-le iga mõõtepunkti kohta tunnipõhised kahesuunalised mõõteandmed. Selleks, et tunnipõhiseid mõõteandmeid esitada, peab paigaldatud nutiarvestisüsteem olema võimeline tunnipõhist arveldust pidama. Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 8 lõige 6 kohaselt on tarbijal õigus saada AVP-lt tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid ning hallata oma andmetele ligipääsuõigusi. Kuna mõõtmine toimub praegu tunnipõhiselt (hiljem 15 minutilise perioodiga) ja tarbija saab digitaalselt ligi kõikidele oma mõõtepunktiga seotud andmetele, siis on see nõue täidetud.
Artikkel 20 alalõik

Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 8 lg 6
KüTS
IKS

Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 8 lõige 6 kohaselt on tarbijal õigus saada andmevahetusplatvormilt tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid ning hallata oma andmetele ligipääsuõigusi.
Direktiivi artikkel 24 alusel vastu võetud rakendusaktid on otsekohalduvad.
Tarbijal on AVP kaudu tasuta ligipääs temaga seotud mõõtepunktide andmetele. KüTS-i ja IKS-i üldnormid tagavad nutiarvestisüsteemide andmevahetuse turvalisuse ja andmekaitse.
Artikkel 21

ELTS § 46 lg 3 p 1, elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 29

Eestis on nutiarvestid juba kasutusel
Artikkel 22

ELTS § 68 lg 1 p 4
Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine

Artikkel 23 lõige 1
Jah
Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 8, Isikuandmete kaitse seadus
Andmete saamine andmevahetusplatvormilt

Artikkel 23 lõige 2
Jah
Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 3, Isikuandmete kaitse seadus
Andmevahetus

Artikkel 23 lõike 2 lisa lõige
Jah
Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 8, Isikuandmete kaitse seadus
Andmete saamine andmevahetusplatvormilt

Artikkel 23 lõige 3
Jah
Isikuandmete kaitse seadus


Artikkel 23 lõike 3 lisa lõige
Jah
Isikuandmete kaitse seadus


Artikkel 23 lõige 4
Jah
Isikuandmete kaitse seadus 5.peatükk (§ 51)
Sõltumatu järelevalveasutuse moodustamine

Artikkel 23 lõike 4 esimene lisa lõige
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 23 lõike 4 teine lisa lõige
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 23 lõige 5
Jah



Artikkel 23 lõike 5 esimene lisa lõige
Jah
-


Artikkel 23 lõike 5 teine lisa lõige
Valikuline
-


Artikkel 24 lõige 1
Jah
ELTS § 1 lg 1
Seaduse reguleerimisala

Artikkel 24 lõige 2
Ei


Komisjoni ülesanne
Artikkel 24 lõige 3
Jah


Võetakse üle vastava rakendusakti jõustumise järgselt
Artikkel 25
Jah
ELTS § 93 lg 4, § 421


Artikkel 26 lõige 1
Jah
ELTS § 93 lg 5
Riiklik järelvalve

Artikkel 26 lõige 2
Jah
ELTS § 93 lg 1-5
Riiklik järelvalve

Artikkel 26 lõige 3
Jah
ELTS § 93 lg 1-5 ja Tarbijakaitseseadus § 28-30
Riiklik järelvalve

Artikkel 27 lõige 1
Jah
ELTS § 65, § 70, § 74, § 761 – 763, § 90 lg 4—7


Artikkel 27 lõige 2
Jah
ELTS § 421 lg 1
Elektrituru andmevahetus

Artikkel 28 lõige 1
Jah
ENKS § 2 lõike 72
Sotsiaalhoolekandeseaduse § 131

Kaitsetute tarbijate mõiste on sisuliselt üle võetud EnKS § 2 lõikes 72 määratletud mõistega „energiaostuvõimetu isik“. Energiaostuvõimetu isik on selle määratluse kohaselt SHS-i tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. SHS § 131 määratleb toimetulekutoetuse saamise reeglid. Toimetulekutoetust saavad isikud, kelle kuu netosissetulek jääb pärast eluks vajalike kulude mahaarvamist alla toimetulekupiiri. Eluks vajalikud kulutused sisaldavad ka elektrienergia kulusid.
Artikkel 28 lõige 2
Jah
ELTS § 90 lg 4-7 Sotsiaalhoolekandeseadus §131, §133 lg5 p7.

Eesti on otsustanud, et eriseadustega ei nähta ette vähekindlustatud tarbijatele eritariife, vaid nende tarbijate toetamine on lahendatud sotsiaalhoolekandeseaduse kaudu. Elektrituruseaduse koostamisel oleme soovinud tagada elektrituru läbipaistvuse ja efektiivse toimimise.
Artikkel 29 esimene lõige



Esitatakse REKKis
Artikkel 29 teine lõige
Ei


Komisjoni ülesanne
Artikkel 30
Jah
ELTS § 22 lg 1 p 3 ja § 26


Artikkel 31 lõige 1
Jah
ELTS § 66
Võrgu arenduskohustus

Artikkel 31 lõige 2
Jah
ELTS § 65 lg 2
Võrguteenuse osutamine

Artikkel 31 lõige 3
Jah
ELTS § 65 lg 7 ja § 70


Artikkel 31 lõige 4
Valikuline


Kõigile on kehtestatud võrdsed tingimused. Taastuvtootjaid toetatakse toodangu toetussüsteemi kaudu.
Artikkel 31 lõige 5
Jah
ELTS § 16 lg 3 p 2
Tegevusalade eristamine

Artikkel 31 lõige 6
Jah
ELTS § 663
ELTS § 663 lg 1
ELTS § 18 lõige 51
ELTS § 66 lõige 8
ELTS § 66 lõige 9, lg 10

ELTS § 18 lõige 51 järgi hangib jaotusvõrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel. ELTS § 66 lõike 8 järgi peab võrgu arendamine ja võrgus paindlikkusteenuste kasutamine tuginema läbipaistvale võrgu kümneaastasele arengukavale, mille võrguettevõtja koostab vähemalt iga kahe aasta järel. ELTS § 66 lõige 9 sätestab võrgu kümneaastasele arengukavale kehtivad nõuded. Muu hulgas peab võrguettevõtja võrgu kümneaastases arengukavas esitama vajalikud keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenused. ELTS § 66 lõige 10 järgi konsulteerib jaotusvõrguettevõtja võrgu arengukava koostamisel võrguühenduse kasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. Seejuures võib Konkurentsiamet taotleda võrgu arengukava muutmist.

Lisaks sätestab ELTS § 663 tugiteenuste hankimise nõuded. ELTS §663 lõike 1 kohaselt teeb jaotusvõrguettevõtja koostööd põhivõrguettevõtjaga võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks elektriturgudel. Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja lepivad omavahel kokku jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate tasakaalustamisteenuste osutamise tingimused kooskõlas määruse (EL) 2019/943 artikliga 57 ning komisjoni määruse (EL) 2017/148521 artikliga 182.
Artikkel 31 lõige 7
Jah
ELTS § 66 lg 1; § 71 lg 4


Artikkel 31 lõige 8
Jah
ELTS § 66 lg 8 ja 9
Võrgu arenduskohustus

Artikkel 31 lõige 9
Jah
ELTS § 66 lg 8
Võrgu arenduskohustus

Artikkel 31 lõige 10
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 32 lõige 1
Jah
ELTS § 662 lg
Paindlikkusteenused

Artikkel 32 lõige 2
Jah
ELTS § 662 lg
Paindlikkusteenused

Artikkel 32 lõige 3
Jah
ELTS § 66 lg 8 ja 9
Võrgu arenduskohustus

Artikkel 32 lõige 4
Jah
ELTS § 66 lg 10
Võrgu arenduskohustus

Artikkel 32 lõige 5
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 33 lõige 1
Jah
ELTS § 7415 lg 1
Elektrisõidukite laadimisvõrk

Artikkel 33 lõige 2
Jah
ELTS § 7415 lg 2
Elektrisõidukite laadimisvõrk

Artikkel 33 lõige 3
Jah
ELTS § 7415 lg 2
Elektrisõidukite laadimisvõrk

Artikkel 33 lõige 3 punkt a
Jah
ELTS § 7415 lg 2 p 2
Elektrisõidukite laadimisvõrk

Artikkel 33 lõige 3 punkt b
Jah
ELTS § 7415 lg 2 p 1
Elektrisõidukite laadimisvõrk

Artikkel 33 lõige 3 punkt c
Jah
ELTS § 7415 lg 2 p 3
Elektrisõidukite laadimisvõrk

Artikkel 33 lõige 3 punkt c lisa lõik
Valikuline



Artikkel 33 lõige 4
Jah
ELTS § 7415 lg 4, 5, 6
Elektrisõidukite laadimisvõrk

Artikkel 34
Jah
ELTS § 42 lg 4 p2, § 421 lg 1, 2, 5, 6, elektrituru toimimise võrgueeskiri § 3, § 4, § 8 lg 3 ja 6


Artikkel 35 lõige 1
Jah
ELTS § 16 lg 2
Tegevusalade eristamine

Artikkel 35 lõige 2
Jah
ELTS § 18 lg 1
Jaotusvõrguettevõtja juhtimine

Artikkel 35 lõige 2 punkt a
Jah
ELTS § 18 lg 1
Jaotusvõrguettevõtja juhtimine

Artikkel 35 lõige 2 punkt b
Jah
ELTS § 18 lg 1 ja lg 4
Jaotusvõrguettevõtja juhtimine

Artikkel 35 lõige 2 punkt c
Jah
ELTS § 18 lg 5
Jaotusvõrguettevõtja juhtimine

Artikkel 35 lõige 2 punkt d
Jah
ELTS § 18 lg 6 ja lg 7
Jaotusvõrguettevõtja juhtimine

Artikkel 35 lõige 3
Jah
ELTS § 16, § 93


Artikkel 35 lõige 4
Valikuline
-


Artikkel 36 lõige 1
Jah
ELTS § 7416 lg 1
Energiasalvestusüksused

Artikkel 36 lõige 2
Jah
ELTS § 7416 lg 2
Energiasalvestusüksused

Artikkel 36 lõige 3
Jah
ELTS § 7416 lg 2 p 1
Energiasalvestusüksused

Artikkel 36 lõige 3 punkt a
Jah
ELTS § 7416 lg 2 p 2
Energiasalvestusüksused

Artikkel 36 lõige 3 punkt b
Jah
ELTS § 7416 lg 2 p 3
Energiasalvestusüksused

Artikkel 36 lõige 3 punkt c
Valikuline



Artikkel 36 lõige 3 punkt c lisa lõik
Jah
ELTS § 7416 lg 4, 5, 6
Energiasalvestusüksused

Artikkel 36 lõige 4
Jah
ELTS § 7416 lg 7
Energiasalvestusüksused

Artikkel 36 lõige 4 punkt a
Jah
ELTS § 1113 lg 10
Muud rakendussätted

Artikkel 36 lõige 4 punkt b
Jah
ELTS § 7416 lg 7 p 2
Energiasalvestusüksused

Artikkel 36 lõige 4 punkt c
Jah
ELTS § 7416 lg 7 p 3
Energiasalvestusüksused

Artikkel 36 lõige 4 punkt d
Jah
ELTS § 7416 lg 7 p 4
Energiasalvestusüksused

Artikkel 37
Jah
ELTS § 69
Konfidentsiaalsusnõue

Artikkel 38 lõige 1
Jah
ELTS § 15 lg 6, § 22 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2


Artikkel 38 lõige 2
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 38 lõige 3
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 38 lõige 4
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 39
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 40 lõige 1 punkt a
Jah
ELTS 3.peatükk
Süsteemivastutus

Artikkel 40 lõige 1 punkt b
Jah
ELTS § 40 lg 7 ja § 71


Artikkel 40 lõige 1 punkt c
Jah
ELTS § 39 lg 1 ja § 66 lg 1


Artikkel 40 lõige 1 punkt d
Jah
ELTS § 66 lg 12
Võrguarendus kohustus

Artikkel 40 lõige 1 punkt e
Jah
ELTS § 39 lg 1 p 151
Süsteemihalduri kohustused

Artikkel 40 lõige 1 punkt f
Jah
ELTS § 39 lg 4
Süsteemihalduri kohustused

Artikkel 40 lõige 1 punkt g
Jah
ELTS § 39 lg 7 ja § 70


Artikkel 40 lõige 1 punkt h
Jah
ELTS § 401
Perimeetritasu

Artikkel 40 lõige 1 punkt i
Jah
ELTS § 39 lg 1 p 152
Süsteemihalduri kohustused

Artikkel 40 lõige 1 punkt j
Jah
ELTS § 66 lg 15
Võrgu arenduskohustus
ELTS § 66 lõike 15 kohaselt teeb põhivõrguettevõtja koostööd piirkondliku koordineerimiskeskusega ja võtab arvesse keskuse antud soovitusi tema ülesannete paremaks täitmiseks. Põhivõrguettevõtja koostöö piirkondliku koordineerimiskeskusega toimub vastavalt nende omavahelisele lepingule. Täpsemad koostööpõhimõtted piirkondliku koordineerimiskeskuse ja põhivõrguettevõtjate vahel sätestab otsekohalduva määruse 2019/94 artikkel 35.
Artikkel 40 lõige 1 punkt k
Jah
ELTS § 39 lg 10
Süsteemihalduri kohustused

Artikkel 40 lõige 1 punkt l
Jah
ELTS § 421, § 46 lg 3 p 1


Artikkel 40 lõige 1 punkt m
Jah
ELTS § 71 lg 8, ESS § 102 ja 1021


Artikkel 40 lõige 2
Valikuline


Ei kohalda. Eestis on ainult üks sertifitseeritud põhivõrguettevõtja.
Artikkel 40 lõige 3
Jah
ELTS § 66 lg 11
Võrgu arenduskohustus

Artikkel 40 lõige 4 punktid a ja b
Jah
ELTS § 39 lg 9
Süsteemihalduri kohustused

Artikkel 40 lõike 4 lisa lõik
Jah
ELTS § 39 lg 10
Süsteemihalduri kohustused

Artikkel 40 lõige 5
Jah
ELTS § 39 lg 11, 12
Süsteemihalduri kohustused

Artikkel 40 lõige 6
Jah
ELTS § 39 lg 13, 14, 15, 16
Süsteemihalduri kohustused

Artikkel 40 lõige 7
Jah
ELTS § 39 lg 17
Süsteemihalduri kohustused

Artikkel 40 lõige 8
Valikuline
ELTS § 39 lg 18
Süsteemihalduri kohustused

Artikkel 41
Jah


Eestis ei kohaldu
Artikkel 42 lõige 1
Jah
ELTS § 42 lg 3 p 5 ja 6; § 73


Artikkel 42 lõige 2
Jah
ELTS § 65 lg 31
Võrguteenuse osutamine

Artikkel 42 lõike 2 lisa lõige
Jah
ELTS § 73
Võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamine

Artikkel 42 lõige 3
Jah
ELTS § 64 lg 13 ja 14; § 65 lg 31
Võrgu omanik

Artikkel 43 lõige 1 punkt a
Jah
ELTS § 16 lg 2 ja 4
Tegevusalade eristamine

Artikkel 43 lõige 1 punkt b
Jah
ELTS § 181, RVS § 81


Artikkel 43 lõige 1 punkt b alapunkt i
Jah
ELTS § 181 lg 1
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine

Artikkel 43 lõige 1 punkt b alapunkt ii
Jah
ELTS § 181
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine

Artikkel 43 lõige 1 punkt c
Jah
ELTS § 181 lg 3
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine

Artikkel 43 lõige 1 punkt d
Jah
ELTS § 181 lg 31 ja 4
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine

Artikkel 43 lõige 2
Jah
ELTS § 181
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine

Artikkel 43 lõige 2 punkt a
Jah
ELTS § 181
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine

Artikkel 43 lõige 2 punkt b
Jah
ELTS § 181
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine

Artikkel 43 lõige 2 punkt c
Jah
ELTS § 181
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine

Artikkel 43 lõige 3
Jah
ELTS § 181
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine

Artikkel 43 lõige 4
Jah


Ei kohaldu, Eestis on ainult üks põhivõrguettevõtja
Artikkel 43 lõige 5
Jah


Ei kohaldu, Eestis on ainult üks põhivõrguettevõtja
Artikkel 43 lõige 6
Jah
ELTS § 181
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine

Artikkel 43 lõige 7
Jah


Ei kohaldu, sest põhivõrguettevõtja on omandiliselt eristatud tootmisest ja müügist alates 2010.
Artikkel 43 lõige 8
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 43 lõige 9
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 43 lõige 10
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 43 lõige 11
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 44
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 45
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 46
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 47
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 48
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 49
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 50
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 51
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 52 lõige 1
Jah
ELTS § 261
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine

Artikkel 52 lõige 2
Jah
ELTS § 261
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine

Artikkel 52 lõige 3
Jah
ELTS § 19 lg 4
Teavitamise kohustus

Artikkel 52 lõige 4
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 52 lõige 4 punkt a
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 52 lõige 4 punkt b
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 52 lõige 4 punkt c
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 52 lõige 5
Jah
ELTS § 261
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine

Artikkel 52 lõige 6
Jah
ELTS § 261
Põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine

Artikkel 52 lõige 7
Jah
ELTS § 93 lg 1, § 94 lg 1


Artikkel 52 lõige 8
Jah
ELTS § 1001 lg 2
Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

Artikkel 53 lõige 1
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 53 lõige 2
Jah
ELTS § 19 lg 4
Teavitamise kohustus

Artikkel 53 lõige 3
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 53 lõige 3 punkt a
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 53 lõige 3 punkt b
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 53 lõige 3 punkt b alapunkt i
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 53 lõige 3 punkt b alapunkt ii
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 53 lõige 3 punkt b alapunkt iii
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 53 lõige 4
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 53 lõige 5
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 53 lõige 5 punkt a
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 53 lõige 5 punkt b
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 53 lõige 6
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 53 lõige 7
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 53 lõige 8
Jah
ELTS § 941
Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtja nõuetekohasuse järelhindamisel

Artikkel 53 lõige 9
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 53 lõige 10
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 54 lõige 1
Jah
ELTS § 7416 lg 1
Energiasalvestusüksus

Artikkel 54 lõige 2
Jah
ELTS § 7416 lg 3
Energiasalvestusüksus

Artikkel 54 lõige 2 punkt a
Jah
ELTS § 7416 lg 3 p 1
Energiasalvestusüksus

Artikkel 54 lõige 2 punkt b
Jah
ELTS § 7416 lg 3 p 2
Energiasalvestusüksus

Artikkel 54 lõige 2 punkt c
Jah
ELTS § 7416 lg 4
Energiasalvestusüksus

Artikkel 54 lõige 3
Jah
ELTS § 7416 lg 5
Energiasalvestusüksus

Artikkel 54 lõige 4
Jah
ELTS § 7416 lg 6, 7
Energiasalvestusüksus

Artikkel 54 lõige 5
Jah
ELTS § 1113 lg 10
Muud rakendussätted

Artikkel 54 lõige 5 punkt a
Jah
ELTS § 1113 lg 10
Muud rakendussätted

Artikkel 54 lõige 5 punkt b
Jah
ELTS § 7416 lg 8 p 1
Energiasalvestusüksus

Artikkel 54 lõige 5 punkt c
Jah
ELTS § 7416 lg 8 p 2
Energiasalvestusüksus

Artikkel 54 lõige 5 punkt d
Jah
ELTS § 7416 lg 8 p 3
Energiasalvestusüksus

Artikkel 55 lõige 1
Jah
ELTS § 94 lg 1, Korrakaitseseadus § 30


Artikkel 55 lõige 2
Jah
ELTS § 94 lg 1, § 105, Korrakaitseseadus § 30,


Artikkel 56 lõige 1
Jah
ELTS § 16 lg 1
Tegevusalade eristamine

Artikkel 56 lõige 2
Jah
ELTS § 17
Aruandlus ja auditeerimine

Artikkel 56 lõige 3
Jah
ELTS § 16 lg 1; § 17 lg 3


Artikkel 56 lõige 4
Jah
ELTS § 17 lg 4
Aruandlus ja auditeerimine

Artikkel 57 lõige 1
Jah
ELTS § 93 lg 1


Artikkel 57 lõige 2
Jah


Ei kohalda
Artikkel 57 lõige 3
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 57 lõige 4
Jah
ELTS § 93 lg 3
Riiklik järelvalve

Artikkel 57 lõige 5
Jah
Konkurentsiameti põhimäärus § 4, § 8


Artikkel 57 lõige 5 punkt a
Jah
ELTS § 93 lg 3, Konkurentsiameti põhimäärus § 2


Artikkel 57 lõige 5 punkt b
Jah
Konkurentsiameti põhimäärus § 4, § 8, § 17 p 7


Artikkel 57 lõige 5 punkt c
Jah
Konkurentsiameti põhimäärus § 4, § 8 p 4, § 17 p 7, Vabariigi valitsuse seadus § 39 lg 1


Artikkel 57 lõige 5 punkt d
Jah
Avaliku teenistuse seadus § 23 lg 2 p 7 ja lg 5


Artikkel 57 lõige 5 punkt e
Jah
Avaliku teenistuse seadus § 16 lg 1, § 18 lg 1, 4, 5, 6


Artikkel 57 lõige 5 punkt f
Jah
Avaliku teenistuse seadus § 55
Korruptsioonivastase seaduse § 3 lg 1 p 5; § 3 lg 2 p2; § 3 lg 3; § 11 lg 1; § 12 lg 1; § 13 lg 1 p 10

Direktiivi artikli 57 lõike 5 punkt f on Eesti õigusesse üle võetud avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS)22 ja korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS)23 vastavate sätetega. ATS § 55 järgi ei tohi ametnik nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. KVS § 3 lõike 1 punkti 5 järgi on ametiisikul keelatud siseteabe korruptiivne kasutamine. KVS § 3 lõike 2 punkt 2 sätestab, et ametiisik peab seaduses sätestatud juhul ja tingimustel avaldama oma huvid huvide deklaratsioonis. KVS § 3 lõike 3 kohaselt peavad riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, nende asutatud sihtasutus ja konkurentsiseaduse tähenduses avalik ettevõtja tagama nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ja kohustustest kinnipidamise kontrolli.

KVS § 11 lõike 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes, kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust, või kui ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. KVS § 12 lõike 1 järgi avaldab selleks kohustatud ametiisik deklaratsiooniga andmed temale kuuluva vara ja muude asjaolude kohta eesmärgiga teadvustada deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võivad huvid ning muuta need kontrollitavaks. KVS § 13 sätestab osapooled, kes peavad huvide deklaratsiooni esitama. KVS § 13 lõike 1 punkt 10 täpsustab, et deklaratsiooni peab esitama valitsusasutuse hallatava asutuse või muu valitsusasutuse valitsemisalasse kuuluva riiki esindava asutuse ametiisik, kui sellise kohustuse on kehtestanud asutust haldava või selle üle järelevalvet teostava valitsusasutuse juht või ministeeriumi kantsler. KVS § 14 määratleb sellise deklaratsiooni sisunõuded.
Artikkel 57 lõige 5 punkt g
Jah
Konkurentsiameti põhimäärus § 16, Avaliku teenistuse seadus § 29 ja § 86


Artikkel 57 lõige 5 punkt g lisa lõik
Jah
Avaliku teenistuse seadus § 23 lg 5, § 91, § 92, § 94, § 95


Artikkel 57 lõige 6
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 57 lõige 7
Ei


Komisjoni ülesanne
Artikkel 58 lõige 1
Jah
Konkurentsiameti põhimäärus § 8 p 1, ELTS § 93 lg 1 ja lg 2


Artikkel 58 lõige 1 punkt a
Jah
ELTS § § 93 lg 1, lg 2, lg 6
Riiklik järelvalve

Artikkel 58 lõige 1 punkt b
Jah
ELTS § 1001 lg 1 p 2
Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

Artikkel 58 lõige 1 punkt c
Jah
ELTS § 1001 lg 1
Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

Artikkel 58 lõige 1 punkt d
Jah
ELTS § 1001 lg 1 p 4,
Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

Artikkel 58 lõige 1 punkt e
Jah
ELTS § 58 lg 1, lg 4, § 59 lg 3


Artikkel 58 lõige 1 punkt f
Jah
ELTS § 4 lg 41, § 39 lg 1 p 31, § 66 lg 2, lg 3, lg 7, § 70 lg 6, § 1001


Artikkel 58 lõige 1 punkt g
Jah
ELTS § 93 lg 1, lg 6 p 20, lg 10
Riiklik järelvalve

Artikkel 58 lõige 1 punkt h
Jah
ELTS § 93 lg 1
Riiklik järelvalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt a
Jah
ELTS § 72 lg 4; § 73 lg 1; § 93 lg 9


Artikkel 59 lõige 1 punkt b
Jah
ELTS § 18, § 26, § 261, § 94 lg 1 p 17,§ 93 lg 1, § 941, § 1001


Artikkel 59 lõige 1 punkt c
Jah
ELTS § 261 lg 1; § 39 lg 8 p 3; § 93 lg 2; § 1001


Artikkel 59 lõige 1 punkt d
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 31
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt e
Jah
ELTS § 42, § 93 lg 6 p 1, p 11, § 1001 lg 1 p 5


Artikkel 59 lõige 1 punkt f
Jah
ELTS § 1001 lg 1, Konkurentsiameti põhimäärus § 8 p 1


Artikkel 59 lõige 1 punkt g
Jah
ELTS § 93 lg 2, Konkurentsiameti põhimäärus § 7 ja § 8


Artikkel 59 lõige 1 punkt h
Jah
ELTS § 1001 lg 1, § 39 lg 7


Artikkel 59 lõige 1 punkt i
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 27
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt j
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 21
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt k
Jah
ELTS § 39 lg 7 p 8 ja lg 8
Süsteemihalduri kohustused

Artikkel 59 lõige 1 punkt l
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 231
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt m
Jah
Konkurentsiameti põhimäärus § 8; § 93 lg 1, lg 6 p 1 ja p 11


Artikkel 59 lõige 1 punkt n
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 9 ja p 11
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt o
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 18 - 20, p 221, p 231, p 29
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt p
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 22
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt q
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 19
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt r
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 17 ja p 18 ja p 29
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt s
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 18
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt t
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 10, p 17 ja p 23
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt u
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 1
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt v
Jah
ELTS § 4 lg 41
ELTS § 39 lg 7; § 39 lg 8 p 3
ELTS § 93 lg 6 p 2

ELTS § 39 lõike 7 järgi on süsteemihalduril kohustus esitada iga-aastaselt Konkurentsiametile aruanne, mis käsitleb muuhulgas ka elektrienergia pakkumise ja nõudluse prognoose, tootmisseadmete kavandamist, võimsuse puudujäägi korral kavandatavaid abinõusid ning hinnangut varustuskindlusele 10 aasta vaates. Lisaks esitab süsteemihaldur aruandes investeerimiskava, mis ELTS § 39 lõike 8 punkti 3 kohaselt käsitleb ka eeldatavaid elektrienergia tootmise, salvestamise, edastamise, piiriülese elektrikaubanduse ja tarbimise mudeleid, mis võimaldavad koormuse juhtimise meetmete rakendamist.

ELTS § 93 lõike 6 punkti 2 alusel on Konkurentsiametil kohustus jälgida tootmisvõimsustesse investeerimist ning teha varustuskindlust arvestades süsteemihaldurile vajaduse korral kohustus korraldada ELTS § 4 lõikes 41 nimetatud konkurss. Ühtlasi jälgib ja kontrollib Konkurentsiamet konkursi läbiviimist. ELTS § 4 lõige 41 sätestab, et Konkurentsiamet võib kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste, energiasalvestusseadmete või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete loomiseks, kui süsteemi tootmisseadmete võimsuse varu on väiksem tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalikust elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatud varust või kui see on vajalik keskkonnakaitse huvides uute tehnoloogiate edendamiseks. Seega peab reguleeriv asutus Eestis jälgima tootmisvõimsustesse ja salvestusvõimsustesse investeerimist, pidades silmas varustuskindlust.
Artikkel 59 lõige 1 punkt w
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 16
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt x
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 17
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt y
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 32
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 1 punkt z
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 31
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 2
Jah
ELTS § 93 lg 1, lg 4, lg 41
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 2 lisa lõigud
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 24
Riiklik järelevalve

Artikkel 59 lõige 3 punkt a
Jah
ELTS § 95 lg 4
Ettekirjutus

Artikkel 59 lõige 3 punkt b
Jah
ELTS § 94
Riikliku järelevalve erimeetmed

Artikkel 59 lõige 3 punkt c
Jah
ELTS § 110 lg 5
Teeninduspiirkondade määramine

Artikkel 59 lõige 3 punkt d
Jah
ELTS § 95 lg 4 ja peatükk 10


Artikkel 59 lõige 3 punkt e
Jah
ELTS § 94
Riikliku järelevalve erimeetmed

Artikkel 59 lõige 4
Jah
ELTS § 93
Riiklik järelvalve

Artikkel 59 lõige 5
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 59 lõige 6
Jah


Ei kohaldu
Artikkel 59 lõige 7
Jah
ELTS § 93 lg 9
Riiklik järelvalve

Artikkel 59 lõige 7 punkt a
Jah
ELTS § 53 lg 6, § 70 lg 1, 2; § 72 lg 4; § 73 lg 1 ja 4; § 93 lg 9


Artikkel 59 lõige 7 punkt b
Jah
ELTS § 663 lg 2, lg 3, lg 4, lg 5

ELTS § 663 lõike 3 järgi peab võrguettevõtja sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste osas eelnevalt läbi viima avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile koos riigihanke tingimustega. Konkurentsiamet võib jätta riigihanke tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele. ELTS § 663 lõike 4 kohaselt ei pea võrguettevõtja kasutama ELTS § 663 lõikes 2 sätestatud sagedusega seotud tugiteenuseid, kui võrguettevõtja hinnangul on võrguettevõtja väliste sagedusega mitteseotud tugiteenuste kasutamine majanduslikult ebatõhus. Tugiteenuste mittekasutamise kohta esitab võrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendatud taotluse. ELTS § 663 lõike 5 kohaselt võib Konkurentsiamet jätta ELTS § 663 lõikes 4 nimetatud taotluse rahuldamata, kui kontrollimise käigus selgub, et sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine on majanduslikult tõhus.

Eesti õiguse kohaselt koostab süsteemihaldur seega tugiteenuste osutamise spetsifikatsiooni ja toodete tehnilised tingimused ja esitab need avalikule konsultatsioonile. Koos avaliku konsultatsiooni tulemustega esitab süsteemihaldur riigihanke tingimused reguleerivale asutusele (Konkurentsiamet). Reguleeriv asutus võib hanketingimusi mitte kooskõlastada, kui tugiteenust ei hangita võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse tingimustele vastavalt.
Artikkel 59 lõige 7 punkt c
Jah
ELTS § 1001 lg 1
Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine
ELTS § 1001 lõige 1 sätestab, et Konkurentsiamet teeb koostööd ning vahetab vajalikku teavet Euroopa Liidu liikmesriikide reguleerivate asutustega ja koostööametiga, et muuhulgas optimeerida piiriüleste võimsuste jaotamist ja koordineerida ülekoormuse juhtimise nõuete väljatöötamist.
Artikkel 59 lõige 8
Jah
ELTS § 70 lg 6
Teabe andmise kohustus

Artikkel 59 lõige 9
Jah
ELTS § 72 lg 4; § 71; § 93 lg 9; § 1001 lg 2


Artikkel 59 lõige 10

ELTS § § 4 lg 41; § 111 § 16 lg 11; § 39 lg 7 p 5; § 66 lg 2,3,4


Artikkel 60 lõige 1
Jah
ELTS § 73 lg 1; § 93 lg 9; § 1013.


Artikkel 60 lõige 2
Jah
ELTS § 99
Kaebuste lahendamine

Artikkel 60 lõige 3
Jah
ELTS § 99
Kaebuste lahendamine

Artikkel 60 lõige 4
Jah
ELTS § 93 lg 1, 2, 6 p 25; § 94 g 1; § 941 lg 1, 2, 3, 4; § 942


Artikkel 60 lõige 5
Jah
ELTS § 105
Teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumine

Artikkel 60 lõige 6
Jah
ELTS § 99
Kaebuste lahendamine

Artikkel 60 lõige 7
Jah
ELTS § 99 lg 4
Kaebuste lahendamine

Artikkel 60 lõige 8
Jah
ELTS § 1 lg 4


Artikkel 61 lõige 1
Jah
ELTS § 1001 lg 1 ja 2
Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

Artikkel 61 lõige 2
Jah
ELTS § 93 lg 2; Konkurentsiameti põhimäärus § 8 p 1


Artikkel 61 lõige 2 punkt a
Jah
ELTS § 1001 lg 1
Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

Artikkel 61 lõige 2 punkt b
Jah
ELTS § 1001 lg 1 p 7
Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

Artikkel 61 lõige 2 punkt c
Jah
ELTS § 1001 lg 1 p 8
Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

Artikkel 61 lõige 2 punkt d
Jah
ELTS § 1001 lg 1 p 5
Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

Artikkel 61 lõige 2 punkt e
Jah
ELTS § 1001 lg 1 p 6
Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

Artikkel 61 lõige 3
Jah


Ei kohalda
Artikkel 61 lõige 4
Jah
ELTS § 93 lg 6 p 24
Riiklik järelvalve

Artikkel 61 lõige 5
Ei


Komisjoni ülesanne
Artikkel 62 lõige 1
Jah
ELTS § 1002 lg 1
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega

Artikkel 62 lõige 1 punkt a
Jah
ELTS § 1002 lg 1 p 1
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega

Artikkel 62 lõige 1 punkt b
Jah
ELTS § 1002 lg 1 p 2
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega

Artikkel 62 lõige 1 punkt c
Jah
ELTS § 1002 lg 1 p 3
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega

Artikkel 62 lõige 1 punkt d
Jah
ELTS § 1002 lg 1 p 1, lg 2
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega
ELTS § 1002 lõike 1 punkt 1 kohustab Konkurentsiametit koostöös teiste piirkonna reguleerivate asutustega kooskõlastama ettepaneku piirkondlike koordineerimiskeskuse loomiseks vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 35 lõikele 1. ELTS § 1002 lõige 2 näeb ette piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude kooskõlastamise Konkurentsiameti ja teiste piirkonna reguleerivate asutuste poolt ning nende kulude katmise põhivõrgu võrgutasudest.
Artikkel 62 lõige 1 punkt e
Jah
ELTS § 1002 lg 1 p 4
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega

Artikkel 62 lõige 1 punkt f
Jah
ELTS § 1002 lg 1 p 5
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega

Artikkel 62 lõige 1 punkt g
Jah
ELTS § 1002 lg 1 p 6
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega

Artikkel 62 lõige 2
Jah
ELTS § 1002 lg 2
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega

Artikkel 62 lõige 2 punkt a
Jah
ELTS § 1002 lg 2 p 1
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega

Artikkel 62 lõige 2 punkt b
Jah
ELTS § 1002 lg 2 p 2
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega

Artikkel 62 lõige 2 punkt c
Jah
ELTS § 1002 lg 2 p 3
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega

Artikkel 62 lõige 3
Jah
ELTS § 1002 lg 3
Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega

Artikkel 63 lõige 1
Ei


Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 2
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 3
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 4
Valikuline
ELTS § 1001 lg 4
Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

Artikkel 63 lõige 5
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 6
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 7
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 8
Valikuline
ELTS § 1001 lg 5
Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine

Artikkel 63 lõige 9
Ei


Komisjoni ülesanne
Artikkel 64 lõige 1
Jah
ELTS § 812
Andmete säilitamine

Artikkel 64 lõige 2
Jah
ELTS § 812
Andmete säilitamine

Artikkel 64 lõige 3
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 64 lõige 4



Ei sea lisakohustusi
Artikkel 64 lõige 5



Ei kohaldu
Artikkel 65 lõige 1
Ei


Ei kohalda
Artikkel 65 lõige 2
Valikuline


Ei kohalda
Artikkel 65 lõige 3
Ei


Komisjoni ülesanne
Artikkel 66
Ei


Ei kohalda
Artikkel 67
Ei


Seda sätet siseriikliku õigusesse üle ei võeta
Artikkel 68
Ei


Seda sätet siseriikliku õigusesse üle ei võeta
Artikkel 69
Ei


Seda sätet siseriikliku õigusesse üle ei võeta
Artikkel 70
Jah


Võetakse üle EnKS-iga
Artikkel 71
Ei


Ülevõtmine
Artikkel 72
Ei


Seda sätet siseriikliku õigusesse üle ei võeta
Artikkel 73
Ei


Jõustumine
Artikkel 74
Ei


Adressaadid
Lisa 1

ELTS § 93 lg 6 p 10; § 751 lg 21-23; Tarbijakaitseseadus § 4;
ELTS § 10
ELTS § 71 lg 1, lg 4, lg 5
ELTS § 72
ELTS § 751
ELTS § 85 lg 3
EnKS § 12 lg 3 p 3
ELTS § 421 lg 6
Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 7 lg 1 p 5, § 8 lg 6
Riiklik järelvalve
Eestis koosneb elektri tarbijahind direktiiviga sätestatud kolmest komponendist: 1) elektrienergia müük, 2) võrgutasud ning 3) maksud, lõivud ja tariifid. ELTS § 10 kohaselt on müüja elektrienergiat müüv elektriettevõtja. ELTS § 751 lõige 1 sätestab, et müüja esitab tarbijale tarbitud elektrienergia eest üks kord kuus arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

ELTS § 71 ja § 72 kehtestavad võrgutasude kujundamise põhimõtted ja nende arvestamise alused. Eestis esitatakse võrgutasu elektriarvetel elektrihinnast eraldi või esitatakse võrgutasud eraldi arvel. ELTS § 71 lõige 1 määratleb võrguteenuse eest võetavad tasud ehk võrgutasud. ELTS § 71 lõike 4 kohaselt järgib võrguettevõtja võrgutasu hinda kujundades määrust (EL) 2019/943 ning direktiivi 2012/27/EL24 XI lisas esitatud nõudeid, arvestab varustuskindluse ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust, samuti selles valdkonnas tehtavate uuringute tulemusi. ELTS § 71 lõige 5 käsitleb täiendavaid võrgutasude kujundamise põhimõtteid ja ELTS § 72 määrab kindlaks võrgutasude arvestamise alused. ELTS § 85 lõige 3 sätestab, et kui müüja korraldab kokkuleppel võrguettevõtjaga ka arveldamist nende võrguteenuste eest, mida võrguettevõtja osutab võrgulepingu alusel, esitab müüja võrguteenuste kohta eraldi arve või eristab võrguteenustega seotud asjakohased andmed elektrilepingu alusel väljastataval arvel. EnKS § 12 lõike 3 punkti 3 kohaselt esitab energiatarnija lõpptarbijale koos arvega või arvel teabe kohaldatud maksude, lõivude ja tariifide kohta.
Eestis säilitatakse tarbimisandmed AVP-l. Tarbijal on ligipääs temaga seotud viimase 12 aasta tunnipõhistele tarbimisandmetele.

Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 7 lõike 1 punkt 5 kohaselt esitab võrguettevõtja AVP-le iga oma mõõtepunkti kohta tunnipõhised kahesuunalised mõtteandmed. ELTS § 421 lõike 6 kohaselt säilitatakse AVP-le kantud andmeid kaksteist aastat. Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 8 lõike 6 kohaselt on tarbijal õigus saada AVP-lt tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid ning hallata oma andmetele ligipääsuõigusi.
Lisa 2

Võrgueeskiri § 14 lg 3
Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri § 29 lg 5


Eestis on alates 2017. aastast kasutusel ainult kauglugemisel arvestid. Võrgueeskirja § 14 lõige 3 sätestab, et elektrienergia kommertsmõõtmiseks paigaldatakse kaugloetav kahesuunaline aktiiv- ja reaktiivenergia arvesti. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 29 lõike 5 kohaselt peab tarbimise ja tootmise mõõtmine toimuma kauglugemisseadmega.

Kuna Eestis on alates 2017. aastast kõik tarbijad kaetud nutiarvestisüsteemidega, ei ole Eestis vajalik sellist analüüsi läbi viia ega nutiarvestitele üleminekut planeerida.

Elektrituruseaduse muutmise seaduse seletuskiri
Lisa
10.09.2024

Märkustega arvestamise tabel

Säte
Kommenteerija
Kommentaar/ettepanek
Tagasiside

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu
Elektrituruseaduse muutmist käsitlevad ettepanekud

Justiitsministeerium
1. Eelnõu kohase elektrituruseaduse (ELTS) § 21 lõike 3 kohaselt töötab Konkurentsiamet välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused. Sama lõike p 2 järgi võivad need tingimused ette näha bilansihaldurile tekkinud otseste kulude hüvitamist agregaatori või tarbijate poolt. Eelnõu kohase ELTS § 21 lg 5 p 1 ja 3 kohaselt peavad nimetatud tingimused sisaldama tarbimiskaja pakkumises osaleva tarbija, bilansihalduri, agregaatori, võrguettevõtjate ning täiendavad süsteemihalduri kohustused ning bilansihaldurile [makstava] hüvitise arvutamise põhimõtted.

Juhime tähelepanu, et Konkurentsiamet saab anda üksnes haldusakte. Haldusaktid on HMS §-st 51 tulenevalt suunatud üksikjuhtumi reguleerimisele. Konkurentsiamet ei saa haldusaktiga kehtestada üldkohustuslikke norme, sealhulgas kehtestada isikutele kohustusi, määratleda hüvitise maksmise aluseid või hüvitise arvutamise põhimõtteid. Selliseid üldkohustuslikke norme saab põhiseadusest tulenevalt kehtestada üksnes õigustloova aktiga, mitte aga haldusaktiga. PS § 3 järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Viidatud PS sättest tulenev olulisuse põhimõte näeb ette, et põhiõiguste piiramise seisukohalt olulised küsimused tuleb kehtestada seadusega. Vähem intensiivsed põhiõiguste piirangud on võimalik kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega.

Eeltoodust tulenevalt palume tarbimiskajas osalemise tingimuste regulatsioon läbi mõelda, esitada oluline regulatsioon ELTS-s ning vajadusel luua asjakohaselt piiritletud volitusnorm määruse kehtestamiseks.

2. Palume täiendada seletuskirja mõjuanalüüsi. Seletuskirjas on küll välja toodud eelnõuga mõjutatud sihtrühmad, kuid muudatusega kaasnevat mõju sihtrühmade kaupa ei ole võimalik eristada. Vastavalt ,,Mõjude hindamise metoodikale’’ tuleb iga sihtrühma puhul eraldi hinnata sihtrühma suurust; mõju ulatust; mõju esinemise sagedust ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise riske. Eelnõu seletuskirjas ei ole hinnatud seaduseelnõu muudatustega kaasnevat halduskoormust elanikele ja ettevõtetele ega töökoormust avaliku sektori asutustele. Palume vastav hinnang mõjude peatükki lisada.

3. Seletuskirja 6. osa tuleb täiendada selgitustega eelnõu mõju kohta Konkurentsiametile.

4. Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb seletuskirja täiendada osas, mis puudutab eelnõu mõju Konkurentsiameti tegevusele. Loodame, et leiame koostöös võimaluse nimetatud täienduste seletuskirja lisamiseks.

5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

6. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Arvestatud.

Rahandusministeerium
Rahandusministeerium kooskõlastab elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muutmise seaduse eelnõu osas, mis puudutab elektrituruseaduse muutmist. Siiski palume täiendada seletuskirja osa 7, kuivõrd eelnõu mõju riigieelarvele on kirjeldatud väga minimaalselt. Kuigi mõju kuludele ja tuludele on hinnatud väheseks, tuleb ka need välja tuua ja näidata ka kulude katteallikad (sh ei ole väljendatud, et eelnõuga Konkurentsiametile pandavate ülesannetega seotud kulud kaetakse Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvest).

Me ei kooskõlasta eelnõu osas, mis puudutab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmist.
Nõustume, et probleem elektrienergia osalise topelt maksustamisega on olemas ning vajab lahendamist, samas praegusel kujul tehtud ettepanek ei lahenda probleemi. See läheb vastuollu mitmete põhimõtetega ning pigem tekitab praktikas märksa tõsisemaid probleeme juurde. Maksustamise korraldus ja isikutel maksukohustuse tekkimise alused peavad olema üheselt arusaadavad. Ühel isikul tekkiv maksukohustus (või sellest vabastamine) ei saa sõltuda asjaoludest, mis on temale endale teadmata ja mille õigsust ta ise ei suuda kontrollida. Samuti peab maksustamine olema (lihtsasti) kontrollitav ilma tarbetu halduskoormuseta nii ettevõtjatele kui riigile. Ettepanek praegusel kujul loob pigem väga raskesti kontrollitava või pea kontrollimatu olukorra.

Probleemid:
1. Ettepanekus kasutatakse defineerimata mõistet „energiasalvestusüksus“, millest tekib õiguslik ebaselgus reguleeritavate isikute osas: keda selleks lugeda; kas üldse (ja milliste) tehniliste asjaoludega on see isik määratletav (näiteks salvestusmaht, ühendatus jaotusvõrguga, …)?
Samuti jääb ebaselgeks, kuidas on salvestusüksusi käitavad ettevõtjad maksuhalduri jaoks tuvastatavad selleks, et maksude tasumise õigsuse üle tõhusat järelevalvet teha? Teadaolevalt puudub elektrienergia salvestamisega tegelevatel isikutel tegevusloa omamise või tegevusest teatamise kohustus.

Maksust vabastamise tingimused peavad olema üheselt selgelt määratletud ning samuti peab vabastamise õigsus olema maksuhalduri jaoks lihtsasti kontrollitav.
Seletuskirjas kirjutatakse järgmist: „Energiasalvestusüksustena on käsitatavad erinevad lahendused alates pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud akupankadeni, sh elektriautode akud.“ Eelnev viitab sellele, et eelnõuga soovitakse energiasalvestusüksust käsitada väga laialt. Jääb selgusetuks, kas näiteks füüsiline isik, kes omab elektriautot ja müüb auto akusse salvestatud elektrienergiat tagasi võrku, võib olla energiasalvestusüksuseks?
Juhul kui ATKEASes kasutatakse uut mõistet, siis tuleb see defineerida või viidata definitsioonile mõnes teises seaduses.
ELTSis on planeeritud muudatus, millega soovitakse salvestustegevuse sidumist tingimusega, et see on ühendatud jaotusvõrguga. Nt eelnõu § 1 punkt 2 („salvestusperiood /-/ mille kestel elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud elektrienergiaks“) ja § 1 punkt 7 („Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust salvestatud elektrienergiale samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva seaduse §-des 59 ja 594 nimetatud toetuste rahastamise kulu ei rakendu juhul kui energiasalvestusüksusele on paragrahvi 67 lõike 11 kohaselt rajatud eraldi mõõtepunkt või olemasolev võrguühendus on kasutusel üksnes energiasalvestusüksuse poolt. Käesoleva lõike kohast salvestatud elektrienergia arvestust teostatakse mõõtepunkti põhiselt.“).

Juhul, kui ka ATKEASe muudatus peaks hõlmama vaid jaotusvõrguga ühendatud salvestusüksust, siis loob see ettevõtjate vahel põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise, sest kõik salvestusüksused pole ühendatud jaotusvõrguga.

2. Ettepanekuga loodava maksustamise regulatsiooni sisuline mõte jääb arusaamatuks: salvestusüksuse tarbitavat elektrienergiat (s.o salvestusüksuse enda omatarvet) ei maksustata aktsiisiga selles ulatuses, kui palju elektrienergiat edastati samal perioodil salvestusüksusest järgmisele aktsiisimaksjale. Ei eelnõust ega seletuskirjast selgu, miks peaks salvestusüksuse tarbitavat (omatarbe) elektrienergiat aktsiisist vabastama. Juhime tähelepanu, et see ei vasta ettepaneku eesmärgile, kuna seda elektrienergia kogust ei maksustata aktsiisiga mitmekordselt. Vastav omatarbe maksuvabastuse kohustus puudub ka energiamaksustamist reguleerivast direktiivis 2003/96/EÜ.

3. Ettepanek tooks kaasa elektriaktsiisi administreerimiseks kasutatava infosüsteemi muutmise vajaduse, milleks ei ole rahalisi vahendeid planeeritud ning puudub ka võimalus katta kulud muudest vahenditest.

4. Eelnõu kohaselt muutuks aktsiisi administreerimise üheks sisuliseks osapooleks salvestusüksust käitav ettevõtja, kellel aga erinevalt aktsiisimaksjatest ja aktsiisist vabastatud lõpptarbijatest puudub igasugune kohustus nii vastu võetud, enda tarbitud kui edastatud elektrienergia koguse mõõtmiseks ja selle üle arvestuse pidamiseks. Selle tagajärjel ei pruugi salvestusüksust käitava ettevõtja tegevus olla läbipaistev ja kontrollitav. Maksude tasumise õigsuse kontrollitavus ei saa olla sõltuvuses ettevõtja tahtest elektrienergia kogust mõõta ja selle üle arvestust pidada.
Ettepanekul puudub mõjuanalüüs. Pole täpselt selge isikute ring, keda eelnõuga kavatsetakse hõlmata ning mis on täiendavad kulud, mis planeeritud muudatusega ettevõtjale kaasnevad? Oluline on silmas pidada, et aktsiis mõjutab müüdava elektrienergia hinda väga vähe. Küll aga peaks salvestusüksusele olema sätestatud teatavad kohustused (praegu need eelnõus täielikult puuduvad), mis võimaldaks elektrienergia jälgitavat mõõtmist ja korrektset arvepidamist. Arvestades, et valdavalt on akuparkide toimimine täielikult automatiseeritud, siis võivad potentsiaalselt lisanduvad kohustused osutuda ettevõtjale rahaliselt oluliselt kulukamaks võrreldes aktsiisiga.

5. Ettepanekuga seatakse isikutel elektrienergialt tekkiv aktsiisimaksukohustus (või selle vähendamine) sõltuvusse asjaoludest, mis ei pruugi neile endile teada olla. Ettepaneku kohaselt ei teki ühel aktsiisimaksjal (nt võrguettevõtjal) aktsiisimaksukohustust sellelt elektrienergialt, mille (1) ta on edastanud salvestusüksust käitavale isikule, kui (2) salvestusüksuse käitaja on elektri edastanud järgnevale aktsiisimaksjale, (3) kes on ise sellelt tasunud aktsiisi. Esimesel aktsiisimaksjal ei ole praktikas võimalik ei teada ega kontrollida, kas üldse ja kui palju edastas salvestusüksuse käitaja elektrienergiat järgnevale aktsiisimaksjale ning kas ja kui palju viimane sellelt aktsiisi tasus. Samuti ei ole salvestusüksuse käitajal praktikas võimalik ei teada ega kontrollida, kas üldse ja kui palju järgnev aktsiisimaksja saadud elektrienergialt aktsiisi tasus. Lisaks on ebaselge salvestusüksuse käitaja ja järgneva aktsiisimaksja vastutus (tahtlikult või ekslikult) valeandmete esitamise eest, millega on põhjustatud esimese aktsiisimaksja poolne aktsiisi valesti deklareerimine ja/või alusetu maksuvabastuse kasutamine. Seetõttu ei ole salvestusüksuse käitajale algselt elektrienergiat edastanud aktsiisimaksjal võimalik teada, kas üldse ning millises ulatuses seda elektrienergiat aktsiisiga ei maksustata. Maksukohustuse tekkimine või sellest vabastamine peab isikule olema endale selgelt ette nähtav, mitte olema sõltuvuses asjaoludest, mis on temale teadmata ja/või mille tõele vastavust ta ei suuda kontrollida. (Rääkimata sellest, et selline lahendus on tarbetult koormav ettevõtjatele endile – pidev omavaheline infovahetus.)
Salvestusüksusest edastatud elektrienergia aktsiisist vabastamist on väär siduda sellelt järgneva elektriaktsiisi maksja poolse aktsiisi tasumise faktiga ka põhjusel, et viimane võib elektrienergia edastada ka aktsiisist vabastatud lõpptarbijale.

6. Eelnõus seotakse elektrienergia aktsiisiga mitte maksustamine vaid ühe kalendrikuu kestel edastatud elektrienergia kogusega, mille tõttu praktikas ei täida ettepanek oma eesmärki. Salvestusüksuse käitaja võib ühe kalendrikuu kestel salvestatud elektrienergiat edastada ka järgnevatel kalendrikuudel, sellega jääks eelnõus sätestatud tingimus täitmata, mille tagajärjel ei saavuta eelnõu oma eesmärki.

Arvestatud.

Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing
Eelnõu üheks eesmärgiks on salvestatud elektrienergia vabastamine topelt
maksustamisest. Palun seda printsiipi rakendada ka elektrienergia salvestamiseks vesinikku.
Vesinik pakub pikaajalist, sh. sesoonse salvestamise võimalust seejuures
konkurentsivõimelise hinnaga.

Palun mitte rakendada elektrienergia salvestusele ajalisi piiranguid. Hetkel on eelnõu punktis 2 salvestusperioodi pikkuseks maksimaalne 1 kuu, mis ei võta arvesse vajadust sesoonseks salvestamiseks. Seletuskirjas on toodud muudatuse põhjuseks on toodud vajadus kuupõhine arvestus tasude osas, seda aga võiks käsitleda eraldi punktina näiteks kokkuleppes kuupõhises tasaarveldamises.

Mõiste mida direktiivist ei leia, aga Eesti elektrituruseadusesse sisse on toob on “Salvestusperiood” - palun seda mõistet täpsustada ja üheselt mõistetavaks teha.

Eelnõu punktis 7 on öeldud “Käesoleva lõike kohast salvestatud elektrienergia arvestust teostatakse mõõtepunkti põhiselt”.
Küsimus, kas olukorras, kus elektrienergia salvestatakse vesinikku ühes kohas, ja vesinikust toodetud elekter tagastatakse elektrivõrku mõnes teises kohas on topeltmaksustamisest vabastatud.
Mitte arvestatud.
Selgitame:
Kuna edastustasude ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasude arveldamine võrguettevõtjate poolt toimub kuupõhiselt, siis selguse huvides vabastatakse eelmainitud maksudest energiasalvestusüksused samuti kuupõhiselt. Vesinikku salvestamine on teiste energiasalvestusüksustega samaväärselt koheldud.

Viru Elektrivõrgud OÜ
Esitame ettepanekud/tähelepanekud:

1. Esialgu hakkaks võimalus täiendava mõõtespunkti rajamiseks energiasalvestusüksustele alates B-tüüpi tootmismoodulist (500 kW). Alustama peab ikkagi sealt, kus on päriselt rohkem efekti ehk tehnilis-majanduslikku põhjendatust.
2. Jaotusvõrgu ettevõtjana tähendab antud seaduse muudatus mitmeid suuri ja ajamahukaid arendusi/tegevusi, mis nõuavad ka olulisi investeeringuid. Esiteks ei ole kõigi vajalike muudatuste ja arendustega realistlik valmis saada 1. jaanuariks 2025. Realistlik valmidus oleks võimalik saavutada orienteeruvalt 10-14 kuu jooksul pärast vastuvõetud regulatsioonide muutmist. Teiseks on ebaselge, kes tasub vajalikud rahalised kulud. Kas on ette nähtud toetusmeetmed vms?
a. Mõõtesüsteemide soetamine ja arendus ning tehnilise toe arendamine (sh tehniliste nõuete välja töötamine).
b. Lepingutega seotud tingimuste uuendamine ja kooskõlastamine Konkurentsiametiga.
c. Kliendihaldus- ja raamatupidamistarkvara arendused (sh lepingute haldus).

Ühtlasi juhime tähelepanu, et käesoleval aastal oleme väga hõivatud 15-min mõõtmisele ülemineku, AVP uuendustega  lisaks varasemalt töös olevatele arendustele.

3. Tehnilised üldpõhimõtted ei ole üldse kirjeldatud ehk puudub igasugune tehniline reeglistik. Arusaadav, et lõplikud tehnilised tingimused koostab võrguettevõtja, aga vaatamata sellele peaks olemas olema põhimõtteline raamistik. Seda enam, et Eestis on jaotusvõrguettevõtjaid rohkem kui 1.

Osaliselt arvestatud.
Selgitame:
Oleme turuosaliste tagasisidega arvestanud ja sätestame tarbimiskaja täpsemad sätted määruses, misjärel töötab tarbimiskaja osalemise tingimused välja süsteemihaldur. Tarbimiskaja kasutusele võtmine võtab tõenäoliselt aega 2026. aastani, et selle aja jooksul vajalikud andmevahetusplatvormi (AVP) arendused teostada ja tarbimiskajas osalemise tehnilised tingimused välja töötada.
Energiasalvestusüksuste topeltmaksustamise lõpetamine ei eelda olulisi arendusi ja vajalikku arvestust saab teostada olemasolevaid mõõteandmeid kasutades.

Sympower
Sympower is a European independent aggregator. We stand at the forefront of transformative energy solutions thanks to its software that oversees a sizable 1.5 GW of flexible distributed energy resources across a European footprint spanning 10 countries - Sweden, Finland, Norway, Denmark, Netherlands, Poland, Hungary, Czechia, Greece and Italy.
Sympower welcomes these analyses and would like to suggest some clarifications. On the other hand, we consider the draft legislation should provide further guidance for the future definition, supervised by the competition authority, of the rules to be applied to Demand Response (DR).

1. Analysis
First of all, we do share the view that allowing DR to participate in all markets is due to reduce high prices and volatility in those markets, thus benefiting all electricity retailers and BRPs, as well as system operators (regarding the reduction of grid imbalances or congestions) – hence ultimately all consumers, not to mention the benefits in terms of climate policy (directly, by avoiding some traditional generation, and indirectly, by facilitating the efficient integration of renewables, an important policy goal in Estonia).
Therefore, DR should be fostered (as mentioned in art.17-1 of the Directive1), and not hindered from participating in the markets (in particular, and most importantly, the day-ahead and intra-day markets).
As a consequence, the development of DR should not be slowed down by any unnecessary charge. In particular, DR should not be charged any contribution to a financial mechanism intended to compensate other market parties (suppliers or their BRPs). At least, this should be so during an initial period of several years, and remain so as long as benefits of DR to those parties exceed the costs. All the more, this is likely to be the case any time DR enters the market. Indeed, having DR in the market means demand reduction will be paid the same market price as generation, so that aggregators will focus on periods when prices are high, and market wide benefits are maximum, usually several times the costs.
Therefore, we acknowledge and support the approach suggested in the consultation document, i.e. to take into account those benefits of DR when defining further rules, and in particular a financial compensation mechanism, if any.
As far as we understand, this should not mean that compensation paid to BRPs of suppliers should be reduced as such, but rather that its cost should be fairly spread among those who benefit from DR, - rather than charged to DR, which would mean impeding DR and ultimately excluding those benefits.

Indeed, the key issue about the compensation mechanism is not so much its price, or arguments to reduce the amounts paid to BRPs of suppliers. Indeed, we understand that Estonia intends to use a model “where perimeter corrections are introduced”2 rather than one “where imbalances are settled”. In other words, while under standard imbalance settlement rules, the TSO would pay BRPs for their positive imbalances resulting from demand reduction among their customers, the correction will deprive BRPs of such payment, so that they may request a financial compensation up to such “cost”.
With such an approach, the calculation of the compensation paid to these BRPs is straightforward: it should be based on the volumes of the corrections imposed in their perimeter, and a price which could simply be the spot price (day-ahead wholesale market price), because it is altogether reflecting market conditions, public information, and used as a pivotal value for all kinds of settlements.
Then comes the last issue: who should bear the cost of these financial compensation payments. According to the Directive, Member States may require such payments from various “electricity undertakings” (as set forth at the beginning of art.17-4) rather than only from DR, given the obligation “not to create a barrier” for DR nor for aggregators. The solution is to take into account the benefits of DR, and in particular for suppliers and their BRPs, as they are described in the consultation document.
Sympower strongly supports the adoption of this approach in Estonia, given experiences in other countries, regarding both this approach, and the total failure of the alternative (charging compensation costs to DR proved a radical barrier to DR, which then has to rely on subsidies rather than be market-based).
The Directive does not impose a compensation mechanism, but, if so, it is an obligation not to create a barrier for DR. To this end, the mechanism may take into account the benefits of DR, and, when it does so, DR providers « may be required to contribute to such compensation but only where and to the extent that the benefits to all suppliers, customers and their BRPs do not exceed the costs incurred ».
Therefore, the straight-forward should be to spread the costs of the compensation among suppliers (or their BRPs) on the basis of the benefits DR provides them (by reducing market prices and their volatility), i.e. on the basis of the volumes of each supplier.
This is simple to achieve within a central settlement model, which is to be adopted in Estonia, as described in the consultation documents. We also support the choice of a central settlement model, as the simple way to manage the compensation mechanism.
Besides, the central settlement is also the best way to meet the requirement to “protect commercially sensitive information” (as set forth by art.17-3-d of the Directive), i.e. not share individual information regarding DR activations (by which aggregator from which consumer) but only at aggregated level so as not to provide information to suppliers, who are also potentially aggregators, i.e. competitors.
Finally, we would like to highlight that DR benefits all suppliers (and thus ultimately all consumers) without any need to calculate those benefits: simply because DR bids are selected in the market only if cheaper than alternative bids from generators, so that markets clear at a lower price – hence lower costs for suppliers (and BRPs when it comes to balancing markets). Besides, all studies in Europe, and all the existing experiences notably in the US, show that DR benefits will exceed costs by far, given that DR will tend to bid in the market when prices are high, thus maximising benefits for all. This is why the principle is to have DR participate in the market, and not hampered by any compensation charge. It is only if it were proven that benefits of DR do not exceed costs, that DR may be charged, and only up to the difference. This is to be considered as an ultimate safeguard, not as the starting point, given all these studies and experiences. However, it would definitely be good to have an assessment be made once in a while, be it every year or every 3 or 5 years, so as to confirm that DR entails high benefits, thus justifying this policy from the point of view of consumers.
Yet, it should be noticed that an assessment is sufficient – there is no need for a very precise calculation: indeed, the purpose is only to confirm that benefits exceed costs (by far!), so that the policy is justified (both to have DR in the market and not charge it any compensation cost). And again, suppliers do not need that calculation to reap the full benefits of DR, since these come automatically from lower market prices and volatility, via the market, without any need for regulatory intervention.

Recommendations
In order to provide sufficient clarity at legislative level, we would recommend that the law:
Adopt the central settlement model (as for instance the law in Sweden does).
Add “perimeter corrections” to the existing imbalance settlement, (as mentioned in recital 39 of the directive), and related “financial compensation” to be paid on the basis of these corrections.
Establish that benefits of DR will be taken into account in the compensation mechanism, so that compensation costs will be fairly spread among electricity undertakings, i.e. suppliers or their BRPs (pro rata their overall consumption volumes) rather than DR providers (be it aggregators or participating consumers) (as decided in the UK for instance).
Define an initial period of at least 5 years of participation of DR in the market during no cost will be charged to DR, and after that, “only where and to the extent that benefits for all suppliers, customers and their BRPs would not exceed costs” (as for instance the law in Luxembourg does).
Mandate the Competition Authority, with, if they consider it appropriate, contributions from the TSO and market operator(s), to run assessments of these benefits of DR every 3 to 5 years, so as to provide a basis to confirm the policy or adapt it and start charging DR a contribution to the compensation mechanism (as set forth and limited by article 17-4 of the directive).

Teadmiseks võetud. Sätestame täpsemad tarbimiskaja tingimused määruses ja tarbimiskajas osalemise tehnilised tingimused koostab süsteemihaldur.

Energy Pool
Energy Pool is a European leader of smart energy management. Set up in 2009 in France, the company now manages above 6 GW of flexibility throughout the world (and particularly in Europe, Japan, and Middle East, including Turkey & Saudi Arabia).
Energy Pool is grateful to the Ministry for Climate for the documents shared and for running a public consultation.
Considering the business operated by Energy Pool we will only comment the provisions dealing with Demand Response.
We apologize for responding in English.
***
Energy Pool welcomes and supports Estonian approach of Demand Response, including and in particular the possibility to aggregate loads and to participate in the wholesale market.
According to us, this approach a) is fully compliant with EU legislation (article 17.1 of directive 2019/944) and b) can prove very efficient to unlock DR potential, especially to cope with renewable intermittency.
On the top of that, Energy Pool positively notes that Estonia is ready to consider DR benefits when defining rules regarding a financial compensation (if any). As far as we understand the document, it is not envisaged to reduce the compensation paid to the suppliers’BRPs, but rather that these costs would be fairly spread among those who benefit from DR.
This approach would give a very positive signal to EU member states : most of them remain reluctant to implement such a solution (although it is clearly envisaged in the directive), in particular following the strong lobbying of suppliers and generation companies. By adopting such an approach, Estonia would pave the way for an effective development of DR on the wholesale market, without jeopardizing the electricity market nor the suppliers.
Energy Pool also welcomes the central settlement envisaged by Estonia. Such a model is without any doubt the best to arrange “simply” the splitting of the charges among those market parties benefitting from DR.
In addition, the central settlement is also the best way to meet the requirement to “protect commercially sensitive information” (as set forth by art.17-3-d of the Directive), i.e. not share individual information regarding DR activations to suppliers, who are also potentially aggregators’ competitors.
Last but not least, we also support most DR4EU recommendations expressed in their contribution :
- Adopt the central settlement model (as for instance the law in Sweden does).
- Add “perimeter corrections” to the existing imbalance settlement, (as mentioned in recital 39 of the directive), and related “financial compensation” to be paid on the basis of these corrections.
- Establish that benefits of DR will be taken into account in the compensation mechanism, so that compensation costs will be fairly spread among electricity undertakings, i.e. suppliers or their BRPs (pro rata their overall consumption volumes) rather than DR providers (be it aggregators or participating consumers) (as decided in the UK for instance).
- Define an initial period of at least 3 years of participation of DR in the market during no cost will be charged to DR, and after that, “only where and to the extent that benefits for all suppliers, customers and their BRPs would not exceed costs” (as for instance the law in Luxembourg does).
- Mandate the Competition Authority, with, if they consider it appropriate, contributions from the TSO and market operator(s), to run assessments of these benefits of DR every 3 to 5 years, so as to provide a basis to confirm the policy or adapt it and start charging DR a contribution to the compensation mechanism (as set forth and limited by article 17-4 of the directive).
Teadmiseks võetud. Sätestame täpsemad tarbimiskaja tingimused määruses ja tarbimiskajas osalemise tehnilised tingimused koostab süsteemihaldur.

DR4EU
DR4EU is grateful to the Ministry for Climate for the documents shared and for the public consultation.
This response will focus on the provisions regarding Demand Response, both in the draft legislation and
related analyses provided in the explanatory memorandum. We apologize for responding in English.
In short, DR4EU welcomes these analyses and would like to suggest some clarifications. On the other hand, DR4EU considers the draft legislation should provide further guidance for the future definition, supervised by the competition authority, of the rules to be applied to Demand Response (DR).

1. Analysis
First of all, we do share the view that allowing DR to participate in all markets is due to reduce high prices and volatility in those markets, thus benefiting all electricity retailers and BRPs, as well as system operators (regarding the reduction of grid imbalances or congestions) – hence ultimately all consumers, not to mention the benefits in terms of climate policy (directly, by avoiding some traditional generation, and indirectly, by facilitating the efficient integration of renewables, an important policy goal in Estonia).
Therefore, DR should be fostered (as mentioned in art.17-1 of the Directive3), and not hindered from participating in the markets (in particular, and most importantly, the day-ahead and intra-day markets).
As a consequence, the development of DR should not be slowed down by any unnecessary charge. In particular, DR should not be charged any contribution to a financial mechanism intended to compensate other market parties (suppliers or their BRPs). At least, this should be so during an initial period of several years, and remain so as long as benefits of DR to those parties exceed the costs. All the more, this is likely to be the case any time DR enters the market. Indeed, having DR in the market means demand reduction will be paid the same market price as generation, so that aggregators will focus on periods when prices are high, and market wide benefits are maximum, usually several times the costs.
Therefore, we acknowledge and support the approach suggested in the consultation document, i.e. to take into account those benefits of DR when defining further rules, and in particular a financial compensation mechanism, if any.
As far as we understand, this should not mean that compensation paid to BRPs of suppliers should be reduced as such, but rather that its cost should be fairly spread among those who benefit from DR, - rather than charged to DR, which would mean impeding DR and ultimately excluding those benefits.

Indeed, the key issue about the compensation mechanism is not so much its price, or arguments to reduce the amounts paid to BRPs of suppliers. Indeed, we understand that Estonia intends to use a model “where perimeter corrections are introduced”4 rather than one “where imbalances are settled”. In other words, while under standard imbalance settlement rules, the TSO would pay BRPs for their positive imbalances resulting from demand reduction among their customers, the correction will deprive BRPs of such payment, so that they may request a financial compensation up to such “cost”.
With such an approach, the calculation of the compensation paid to these BRPs is straightforward: it should be based on the volumes of the corrections imposed in their perimeter, and a price which could simply be the spot price (day-ahead wholesale market price), because it is altogether reflecting market conditions, public information, and used as a pivotal value for all kinds of settlements.
Then comes the last issue: who should bear the cost of these financial compensation payments. According to the Directive, Member States may require such payments from various “electricity undertakings” (as set forth at the beginning of art.17-4) rather than only from DR, given the obligation “not to create a barrier” for DR nor for aggregators. The solution is to take into account the benefits of DR, and in particular for suppliers and their BRPs, as they are described in the consultation document.
Sympower strongly supports the adoption of this approach in Estonia, given experiences in other countries, regarding both this approach, and the total failure of the alternative (charging compensation costs to DR proved a radical barrier to DR, which then has to rely on subsidies rather than be market-based).
The Directive does not impose a compensation mechanism, but, if so, it is an obligation not to create a barrier for DR. To this end, the mechanism may take into account the benefits of DR, and, when it does so, DR providers « may be required to contribute to such compensation but only where and to the extent that the benefits to all suppliers, customers and their BRPs do not exceed the costs incurred ».
Therefore, the straight-forward should be to spread the costs of the compensation among suppliers (or their BRPs) on the basis of the benefits DR provides them (by reducing market prices and their volatility), i.e. on the basis of the volumes of each supplier.
This is simple to achieve within a central settlement model, which is to be adopted in Estonia, as described in the consultation documents. We also support the choice of a central settlement model, as the simple way to manage the compensation mechanism.
Besides, the central settlement is also the best way to meet the requirement to “protect commercially sensitive information” (as set forth by art.17-3-d of the Directive), i.e. not share individual information regarding DR activations (by which aggregator from which consumer) but only at aggregated level so as not to provide information to suppliers, who are also potentially aggregators, i.e. competitors.
Finally, we would like to highlight that DR benefits all suppliers (and thus ultimately all consumers) without any need to calculate those benefits: simply because DR bids are selected in the market only if cheaper than alternative bids from generators, so that markets clear at a lower price – hence lower costs for suppliers (and BRPs when it comes to balancing markets). Besides, all studies in Europe, and all the existing experiences notably in the US, show that DR benefits will exceed costs by far, given that DR will tend to bid in the market when prices are high, thus maximising benefits for all. This is why the principle is to have DR participate in the market, and not hampered by any compensation charge. It is only if it were proven that benefits of DR do not exceed costs, that DR may be charged, and only up to the difference. This is to be considered as an ultimate safeguard, not as the starting point, given all these studies and experiences. However, it would definitely be good to have an assessment be made once in a while, be it every year or every 3 or 5 years, so as to confirm that DR entails high benefits, thus justifying this policy from the point of view of consumers.
Yet, it should be noticed that an assessment is sufficient – there is no need for a very precise calculation: indeed, the purpose is only to confirm that benefits exceed costs (by far!), so that the policy is justified (both to have DR in the market and not charge it any compensation cost). And again, suppliers do not need that calculation to reap the full benefits of DR, since these come automatically from lower market prices and volatility, via the market, without any need for regulatory intervention.

Recommendations
In order to provide sufficient clarity at legislative level, we would recommend that the law:
Adopt the central settlement model (as for instance the law in Sweden does).
Add “perimeter corrections” to the existing imbalance settlement, (as mentioned in recital 39 of the directive), and related “financial compensation” to be paid on the basis of these corrections.
Establish that benefits of DR will be taken into account in the compensation mechanism, so that compensation costs will be fairly spread among electricity undertakings, i.e. suppliers or their BRPs (pro rata their overall consumption volumes) rather than DR providers (be it aggregators or participating consumers) (as decided in the UK for instance).
Define an initial period of at least 5 years of participation of DR in the market during no cost will be charged to DR, and after that, “only where and to the extent that benefits for all suppliers, customers and their BRPs would not exceed costs” (as for instance the law in Luxembourg does).
Mandate the Competition Authority, with, if they consider it appropriate, contributions from the TSO and market operator(s), to run assessments of these benefits of DR every 3 to 5 years, so as to provide a basis to confirm the policy or adapt it and start charging DR a contribution to the compensation mechanism (as set forth and limited by article 17-4 of the directive).

Teadmiseks võetud. Sätestame täpsemad tarbimiskaja tingimused määruses ja tarbimiskajas osalemise tehnilised tingimused koostab süsteemihaldur.

Voltalis
Voltalis is happy to respond to the consultation regarding demand response
aggregation, our core business, and we apologize for responding in English.
In short, Voltalis welcomes these analyses and would like to suggest some
clarifications. On the other hand, Voltalis considers the draft legislation should provide further guidance for the future definition, supervised by the competition authority, of the rules to be applied to Demand Response (DR).

1. Analysis
First of all, we do share the view that allowing DR to participate in all markets is due to reduce high prices and volatility in those markets, thus benefiting all electricity retailers and BRPs, as well as system operators (regarding the reduction of grid imbalances or congestions) – hence ultimately all consumers, not to mention the benefits in terms of climate policy (directly, by avoiding some traditional generation, and indirectly, by facilitating the efficient integration of renewables, an important policy goal in Estonia).
Therefore, DR should be fostered (as mentioned in art.17-1 of the Directive ), and not hindered from participating in the markets (in particular, and most importantly, the day-ahead and intra-day markets).
As a consequence, the development of DR should not be slowed down by any unnecessary charge. In particular, DR should not be charged any contribution to a financial mechanism intended to compensate other market parties (suppliers or their BRPs). At least, this should be so during an initial period of several years, and remain so as long as benefits of DR to those parties exceed the costs. All the more, this is likely to be the case any time DR enters the market. Indeed, having DR in the market means demand reduction will be paid the same market price as generation, so that aggregators will focus on periods when prices are high, and market wide benefits are maximum, usually several times the costs.
Therefore, we acknowledge and support the approach suggested in the consultation document, i.e. to take into account those benefits of DR when defining further rules, and in particular a financial compensation mechanism, if any.
As far as we understand, this should not mean that compensation paid to BRPs of suppliers should be reduced as such, but rather that its cost should be fairly spread among those who benefit from DR, - rather than charged to DR, which would mean impeding DR and ultimately excluding those benefits.

Indeed, the key issue about the compensation mechanism is not so much its price, or arguments to reduce the amounts paid to BRPs of suppliers. Indeed, we understand that Estonia intends to use a model “where perimeter corrections are introduced” rather than one “where imbalances are settled”. In other words, while under standard imbalance settlement rules, the TSO would pay BRPs for their positive imbalances resulting from demand reduction among their customers, the correction will deprive BRPs of such payment, so that they may request a financial compensation up to such “cost”.
With such an approach, the calculation of the compensation paid to these BRPs is straightforward: it should be based on the volumes of the corrections imposed in their perimeter, and a price which could simply be the spot price (day-ahead wholesale market price), because it is altogether reflecting market conditions, public information, and used as a pivotal value for all kinds of settlements.
Then comes the last issue: who should bear the cost of these financial compensation payments. According to the Directive, Member States may require such payments from various “electricity undertakings” (as set forth at the beginning of art.17-4) rather than only from DR, given the obligation “not to create a barrier” for DR nor for aggregators. The solution is to take into account the benefits of DR, and in particular for suppliers and their BRPs, as they are described in the consultation document.
Sympower strongly supports the adoption of this approach in Estonia, given experiences in other countries, regarding both this approach, and the total failure of the alternative (charging compensation costs to DR proved a radical barrier to DR, which then has to rely on subsidies rather than be market-based).
The Directive does not impose a compensation mechanism, but, if so, it is an obligation not to create a barrier for DR. To this end, the mechanism may take into account the benefits of DR, and, when it does so, DR providers « may be required to contribute to such compensation but only where and to the extent that the benefits to all suppliers, customers and their BRPs do not exceed the costs incurred ».
Therefore, the straight-forward should be to spread the costs of the compensation among suppliers (or their BRPs) on the basis of the benefits DR provides them (by reducing market prices and their volatility), i.e. on the basis of the volumes of each supplier.
This is simple to achieve within a central settlement model, which is to be adopted in Estonia, as described in the consultation documents. We also support the choice of a central settlement model, as the simple way to manage the compensation mechanism.
Besides, the central settlement is also the best way to meet the requirement to “protect commercially sensitive information” (as set forth by art.17-3-d of the Directive), i.e. not share individual information regarding DR activations (by which aggregator from which consumer) but only at aggregated level so as not to provide information to suppliers, who are also potentially aggregators, i.e. competitors.
Finally, we would like to highlight that DR benefits all suppliers (and thus ultimately all consumers) without any need to calculate those benefits: simply because DR bids are selected in the market only if cheaper than alternative bids from generators, so that markets clear at a lower price – hence lower costs for suppliers (and BRPs when it comes to balancing markets). Besides, all studies in Europe, and all the existing experiences notably in the US, show that DR benefits will exceed costs by far, given that DR will tend to bid in the market when prices are high, thus maximising benefits for all. This is why the principle is to have DR participate in the market, and not hampered by any compensation charge. It is only if it were proven that benefits of DR do not exceed costs, that DR may be charged, and only up to the difference. This is to be considered as an ultimate safeguard, not as the starting point, given all these studies and experiences. However, it would definitely be good to have an assessment be made once in a while, be it every year or every 3 or 5 years, so as to confirm that DR entails high benefits, thus justifying this policy from the point of view of consumers.
Yet, it should be noticed that an assessment is sufficient – there is no need for a very precise calculation: indeed, the purpose is only to confirm that benefits exceed costs (by far!), so that the policy is justified (both to have DR in the market and not charge it any compensation cost). And again, suppliers do not need that calculation to reap the full benefits of DR, since these come automatically from lower market prices and volatility, via the market, without any need for regulatory intervention.

Recommendations
In order to provide sufficient clarity at legislative level, we would recommend that the law:
• Adopt the central settlement model (as for instance the law in Sweden does).
• Add “perimeter corrections” to the existing imbalance settlement, (as mentioned in recital 39 of the directive), and related “financial compensation” to be paid on the basis of these corrections.
• Establish that benefits of DR will be taken into account in the compensation mechanism, so that compensation costs will be fairly spread among electricity undertakings, i.e. suppliers or their BRPs (pro rata their overall consumption volumes) rather than DR providers (be it aggregators or participating consumers) (as decided in the UK for instance).
• Define an initial period of at least 5 years of participation of DR in the market during no cost will be charged to DR, and after that, “only where and to the extent that benefits for all suppliers, customers and their BRPs would not exceed costs” (as for instance the law in Luxembourg does).
• Mandate the Competition Authority, with, if they consider it appropriate, contributions from the TSO and market operator(s), to run assessments of these benefits of DR every 3 to 5 years, so as to provide a basis to confirm the policy or adapt it and start charging DR a contribution to the compensation mechanism (as set forth and limited by article 17-4 of the directive).

Teadmiseks võetud. Sätestame täpsemad tarbimiskaja tingimused määruses ja tarbimiskajas osalemise tehnilised tingimused koostab süsteemihaldur.

Fusebox
Fusebox OÜ toetab turuosalisena täielikult DR4EU ettepanekuid. Oleme nende väljatöötamise juures ise osalenud.
Mis puudutab Elektrilevi ettepanekut alates 500kW suuruste akude osas rakendada meetodeid, siis arvame, et see on väiksemate osas ebaõiglane.
Teadmiseks võetud. Sätestame täpsemad tarbimiskaja tingimused määruses ja tarbimiskajas osalemise tehnilised tingimused koostab süsteemihaldur.

OÜ Derivaat NH3, AS Estonian Cell
Teeme ettepaneku täiendada Elektrituruseaduse paragrahvi 592 lõige 1 järgmise lausega:

Äritarbija, mis kasutab aastas 100 GWh või rohkem elektrienergiat oma tarbeks osaleb 15% ulatuses eelnevalt nimetatud kulude katmisel.

Kaaskiri täienduse põhjenduseks:

Üheks Eesti majanduse kasvule juhtimise viisiks on elektri hinna ja sellega kaasnevate tasude ning maksude alandamine. Täna oleme olukorras, kus meie energiamahukad tootmisettevõtted ei suuda kõrgete elektrihindade ja nendega kaasnevate tasude ning maksude tõttu turul oma toodetega konkureerida, kannavad kahjumit ning on sunnitud oma tootmist vähendama, peatama või teistesse riikidesse üle viima. Ka on eelmainitud põhjuse tõttu raskendatud siia uute energiamahukate tootmisettevõtete meelitamine. Arvestades Eesti riigi poolt püstitatud kliimaeesmärke, mille kohaselt 2030. aastaks tuleb katta kogu elektrivajadus puhta energiaga ning 2050. aastaks peaks Eesti saama täiesti kliimaneutraalseks on meil selge vajadus ehitada juurde uusi taastuvenergia tootmise üksusi, sh. tuule ja päikesparke. Uute investeeringutega taastuvenergia tootmiseks kaasneb paratamatult ka ülalminitud tasude, eriti taastuvenergiatasu tõus, mis aga halvendab meie olemasolevate ja kavandatavate energiamahukate äriühingute konkurentsivõimet veelgi ning uusi energiamahukaid tootmisi siia ei rajata. Eesti möödunud aasta elektritarbimine kokku oli alla 8 TWh aastas ning tarbimise trend on pigem kahanev, samas on aga kavandatavate taastuvenergia tootmiste plaan ja selleks kavandatavate maismaa- ja meretuuleparkide hinnapõrandate pakkumine rajatud eeldusele, et Eesti elektritarbimine kasvab mitu korda. Selline tarbimise oluline kasv saab tulla ainult siis kui olemasolevad energiamahukad ettevõtted suudavad oma tootmismahtusid säilitada ning et siia rajataks uusi energiamahukaid tootmisettevõtteid. Meie poolt pakutud muudatusettepanek loob selleks head eeldused.

Loodan, et meie ettepanek leiab toetust ning saate selle Elektrituruseadusesse muudatusena sisse viia.
Teadmiseks võetud.
Edastasime ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kes on elektrituruseaduse § 592 lõike 1 muudatust koostöös Kliimaministeeriumiga välja töötamas.

Nordic Power Management OÜ
Lähtuvalt Kliimaministeeriumi poolt 11.04.2024 nr 1-4/24/1911 algatatud Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduses toodud eesmärkidest soovime jagada alljärgnevaid selgitusi ja teha mõned täiendavad Elektrituruseaduse muutmise ettepanekud.

Täiendavalt Kliimaministeeriumi poolt elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamise ja sel eesmärgil salvestuse eraldi mõõtepunkti rajamise regulatsiooni lisamise ettepanekutele Elektrituruseadusesse, soovime välja tuua alljärgnevad olulised tõsiasjad:
- Tihti on suuremate elektritarbijate ja -tootjate elektrisüsteemid väga keerulised ning asuvad suure maa-ala peal, mille puhul elektrienergia mõõtmise lahendused võrguettevõtja liitumis- ja mõõtepunktis ei ole võimalikud või oleksid ebamõistlikult keerulised lahendada;
- Elektritoomisseadmete liitumine ja toodetud elektrienergia mõõtmine elektritarbijate elektripaigaldise siseselt on juba täna mõistlikult lahendatud otseliini mõõtepunkti lahenduse abil kus, elektritarbija ja -tootja rajab ise võrguga kaudses ühenduses oleva lisaliini koos mõõtepunktis asuva kaugloetava arvestiga ja tagab selle korrektse töö;
- Sarnaselt otseliini ja sellele rajatava mõõtepunktis asuva kaugloetava arvestiga saaks väga edukalt lahendada ka elektrisalvestusüksuste ühendamise tarbija/tootja elektripaigaldisega;
- Selline lahenduse tagaks väga selge elektrikoguste mõõtmise ja oleks tehniliselt lahenduselt kõige lihtsamini teostatav;
Selleks, et selline lihtne ja praktikas järgi proovitud tehniline lahendus ellu viia, tuleks meie hinnangul muuta alljärgnevaid Elektrituruseaduse punkte:
1) § 3 20) otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks energiasalvestusüksusele, salvestusperioodi jooksul salvestatud ja energiasalvestusüksusest tagastatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks, ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, salvestamiseks, edasimüügiks või edastamiseks;

2) §58 lõige (2) Elektrienergia kogus, mille kohta antakse energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327nimetatud päritolutunnistus, samuti elektrienergia kogus, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse §-s 59, 594, 595 või 596 nimetatud, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku ja/või suletud jaotusvõrku antud saldeeritud toodang ja käesoleva seaduse kohase otseliini kaudu tarbijale või energiasalvestusüksusele edastatud elektrienergia kogus. Käesoleva seaduse §-s 1081 nimetatud juhul määratakse elektrienergia kogus, mille eest makstakse toetust või mille kohta väljastatakse päritolutunnistus, kindlaks iga elektritootmiseks kasutatava elektripaigaldise põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega.

Loodetavasti aitab selline lähenemine lihtsalt ja loogiliselt lahendada Elektrituruseaduse muutmise eesmärgi elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamise osas.
Osaliselt arvestatud.
Selgitame:
Oleme täiendanud sätteid viitega otseliinile. Kuna võrguettevõtjal puudub võimalus kontrollida tarbijapaigaldises asuvaid seadmeid, siis suureneb otseliini kaudu salvestuse topelt maksustamise kaotamise arvestamist andmetega ja mõõteskeemiga manipuleerimist. Tekib oht, et suurte ja keeruliste skeemide puhul ei ole eristatav elektrienergia, mis elektrivõrgust salvestati ja võrku tagastati.

AS Alexela
Paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tuleneksid sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises.“
Seletuskirja kohaselt on lisatava sätte eesmärk tagada, et avatud tarnija ja bilansihaldur ei keelaks tarbijale agregeerimise kaudu tarbimiskaja pakkumises osalemist ega esitaks tarbijale või tema agregaatorile arveid tarbimiskajas osalemise eest. Samuti sätestab seletuskiri, et erandjuhuks on määratud tarned, mille puhul peab turuosaline tagama, et ta soetab kauplemisperioodil kokku lepitud energiakoguse. Siiski, tuleb arvestada, et praktikas on tekkinud olukordi, kus tarbija agregaatoriks on muu kolmas isik kui tema avatud tarnija, ning tarbija poolt agregaatoriga sõlmitud agregeerimislepingu alusel agregeerimises osalemise tõttu tekib tema avatud tarnijale otsene rahaline kahju, millisel juhul tuleb avatud tarnijal esitada põhjendatult tarbijale arve selle kahju ulatuses. Mööname, et reguleerimisturul selline probleem langeb ära nii pea, kui kehtestatakse tsentraalne arveldusmudel, mistõttu oleks meie hinnangul asjakohane jõustada kõnealune säte mitte varem kui tsentraalse arveldusmudeli rakendamisel. Sõltuvalt sellest, kuidas tarbimiskaja võetakse kasutusele päev-ette ja päevasisesel turul, võib kompensatsioon bilansihaldurile või avatud tarnijale olla ka nendel turgudel kohane.

2. Paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Elektrimüüja võimaldab tarbijal sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingut. Dünaamilise elektrihinnaga lepingu sõlmimise eel teavitab elektrimüüja tarbijat lepinguga kaasnevatest võimalustest, maksumusest ja riskidest.“
Seletuskirja kohaselt on selle muudatuse vajalikkus seotud sellega, et sätestada dünaamilise elektrihinnaga pakkumine elektrimüüjate kohustusena. Nõustume seletuskirjas märgituga, et iseenesest sellise kohustuse sätestamine turul olulist muudatust kaasa ei too, kuna kõik elektrimüüjad pakuvad ka täna dünaamilise hinnaga lepinguid. Siiski tooksime välja siin kolm küsimust, mis on meie hinnangul muuhulgas olulised kodutarbijate seisukohast:
2.1. Kas ELTS muudatusega, millega sätestatakse ELTS §-is 3 termin „dünaamilise elektrihinnaga leping“ kohustab ühtlasi ka elektrimüüjaid kasutama seda terminit elektrimüügi lepingutes ja pakkumiste tegemisel? Kuidas on selle osas teiste liikmesriikide praktika, kes on direktiivi samal moel üle võtnud? Alexela hinnangul on tarbijatele oluliselt arusaadavam käibetermin „börsileping“/“börsihind“ ning meie hinnangul puuduks vajadus muuta ümber olemasolevaid ja tulevikus sõlmitavaid börsihinnal põhinevaid lepinguid seaduses sätestatava termini kaudu.
2.2. Kui elektrimüüja pakub lepingut, milles teatud protsentuaalne osa lepingu tarbimisest on kokku lepitud dünaamilise hinnaga, kas sellist lepingut kvalifitseeritakse dünaamilise elektrihinnaga lepinguna, millega kaasneks teavitamiskohustus?
2.3. Kõnealuse sätte kohaselt kohustub elektrimüüja teavitama dünaamilise elektrihinnaga lepingu sõlmimise eel tarbijat lepinguga kaasnevatest võimalustest, maksumusest ja riskidest. Kuivõrd selline kohustus puudutab oluliselt kodutarbijatele müüdava teenuse sisu arusaadavust, siis palume esitada siia ka tarbijakaitseameti poolne selgitus sellest:
2.3.1. millisel viisil ja vormis loetakse piisavaks lepingu sõlmimisele eelnev teabe andmine, arvestades, et elektrilepinguid saab sõlmida nii elektrooniliselt kaupleja iseteeninduskeskkonnas, telefonitsi sidevahendi teel, e-kirja vahendusel kui ka paberkandjal.
2.3.2. On arusaadav, et elektrimüüja peab tutvustama elektrilepingu hinna teabe, seega info maksumuse kohta. Kuid jääb ebaselgeks, millistest dünaamilise hinnaga elektrilepinguga kaasnevatest võimalustest ja riskidest (potentsiaalselt volatiilsed tunnihinnad?) tuleks kauplejal enne lepingu sõlmimist tarbijat teavitada?
Meie hinnangul on oluline, et tarbijatele ühetaolise teabe esitamine oleks selliste nõuete kehtestamisel ka tarbijaõiguseid kaitsva ja kaebuseid menetleva pädeva asutuse hinnangul üheselt selge ja piisava täpsusega kauplejatele kohustusena selgitatud, vältimaks seaduse jõustumise järel hilisemaid vaidlusi selliste kohustuste õigusselguse üle.

3. Eelnõu punktiga 22 muudetakse ELTS § 87 lõike 1 punkti 9 ja täpsustatakse, et lepinguga koos antakse tarbijale info kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis seonduvad vaidluste kohtuvälise lahendamisega.
Millise täpsusega peab see olema tarbijatele esitatud? Näiteks elektrimüügi valdkonnas – kas on piisav, kui müüki reguleerivates üldtingimustes on sätestatud, millistele kontaktandmetele ja mil viisil on tarbijatel võimalus esitada kaebuseid ja pretensioone kauplejale, et lahendada kaebus kokkuleppeliselt kohtuväliselt ning et (kodu)tarbijatel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ka ELTS § 93 kohaselt avaldusega tarbijavaidluste komisjoni ja Konkurentsiameti poole?

4. Paragrahvi 87 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) lihtsas ja täpses sõnastuses kokkuvõte käesolevas lõikes nimetatud lepingutingimustest.“
Seletuskirja kohaselt on selle täienduse sisuks, et liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus tuleb esitada lihtsas ja täpses sõnastuses kokkuvõte põhilistest elektrituruseadusega sätestatud lepingutingimustest.
4.1. Jääb arusaamatuks, kuidas piiritletakse seda, millised on „põhilised lepingutingimused“? Kuidas tagada, et selline kokkuvõte ei tähenda eri- ja üldtingimuste dubleerimist? On tõenäoline, et elektrimüüjad võivad seda nii sisult kui vormilt tõlgendada erinevalt, mistõttu on oluline, et seadusandja koos tarbijakaitseametiga selgitaks piisava põhjalikkusega esmalt, milliseid tingimusi peaks see näiteks elektrimüüja vaatest sisaldama, vältimaks asjaolu, et ehkki kaupleja üldtingimused neid tingimusi juba sätestavad heidetaks elektrimüüjatele hiljem ette, et sellele tulnuks lepinguga edastatavas kokkuvõttes eraldiseisvalt osundada. Meie hinnangul võiks selle jaoks tekkida ühtne vorm, mida kõik elektrimüüjad või antud sättes nimetatud lepingutes tegutsevad kauplejad ühetaoliselt sisustaksid ja vormistaksid, mis tagaks üheselt arusaadavuse ja võrreldavuse ka tarbijatele. Samas ei tohiks see hakata piirama ettevõtlusvabadust ja seda, et teatud toodete puhul ei oleks võimalik seal piisava täpsusega teavet kajastada.
4.2. Millises vormis tuleb see kokkuvõte edastada ja millal? Kas see tuleb edastada koos lepinguga kliendi e-postile? Kas see peab olema iseteeninduskeskkonnas alla laetav kokkuvõte?
4.3. Kas selline kokkuvõtte esitamise kohustus tekib ka olukorras, kus tarbija sõlmib lepingumuudatuse, millega ehk muudetakse ainult lepingu kestust, hinda, paketti? Kas tähendust omab see, kas tarbija teeb muudatuse enda initsiatiivil (näiteks kaupleja
iseteeninduskeskkonnas või kaupleja poole telefonitsi pöördumisel), mitte kaupleja algatusel?
4.4. Kas selline kokkuvõtte esitamise kohustus laieneb üksnes kodutarbijatele või ka äri- ja väiketarbijatele ELTS tähenduses?

5. Paragrahvi 89 lõiget 4 täiendatakse pärast teist lauset lausega:
„Müüja peab enne tarbija lepingu dünaamilise elektrihinnaga lepingu vastu vahetamist saama selleks tarbija nõusoleku.“
Seletuskirja kohaselt ei tohi müüja ilma tarbija nõusolekuta antud muudatuse kohaselt olemasolevat lepingut muuta ja vahetada seda dünaamilise elektrihinnaga lepingu vastu, välja arvatud juhul, kui eelnev leping on lõppenud. Sätte eesmärk on viia regulatsioon kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/944 ja tagada, et müüja ei lõpetaks ja vahetaks ühepoolselt tarbija kehtivat lepingut dünaamilise elektrihinnaga paketi vastu.
Antud sätte eesmärk on ebaselge. Esiteks luuakse sellega erinev olukord teiste elektrimüügi toodete ees, kuivõrd fikseeritud hinnaga lepingule ühepoolselt üle viimise osas sellist piirangut ei seata. Toome siia ka elulise näite – universaalteenus – selle lõpetamisega seoses on äsja vastu võetud säte ELTS § 1092 lg 3, mille kohaselt: „Elektrimüüja teatab universaalteenuse tarbijatele sellest 30 päeva ette ja annab tarbijale võimaluse valida endale uus leping. Kui tarbija oma eelistusest elektrimüüjale teada ei anna, viib müüja universaalteenuse osutamise lepingu lõppemisel tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule sellel hetkel müüja pakutavatel üldlevinud tingimustel.“ Olukorras, kus § 89 lg 4 lisatav lause hakkaks kehtima veel universaalteenuse kehtimise hetkel, muudaks see võimatuks antud börsihinnal põhinevatele lepingutele üle viimise, kuivõrd ühepoolselt ei olekski seda võimalik teha. Teine, aga praktikas olulisem teema on see, et elektrimüüjatel ei ole sellist ressurssi ega võimekust, et suure kliendibaasi korral igalt tarbijalt nõusolek saada, mis aga tähendaks seda, et näiteks antud näite korral langeksid paljud neist klientidest üldteenusele, kuna universaalteenus on näidanud, kui passiivsed võivad tarbijad olla. Lisaks on see aga paljudele tarbijatele arusaadav, et kui teda teavitatakse mingist muudatusest enne selle rakendamist ja tarbijal ei ole talle antava 30-päevase või muu piisava etteteatamiseperioodi jooksul muudatuse osas pretensiooni, siis lähtutakse, et tarbija on muudatusega nõustunud ja kaupleja saab vastava muudatuse rakendada. Ilmestame siin seda ka näiteks pikaajaliste fikseeritud hinna lepingutega, kus tarbijatega võidakse lepingu sõlmimisel kokku leppida, et lepingu tähtaja saabumisel hakatakse neile elektrit müüma börsihinna alusel, vältimaks taaskord tarbija langemist üldteenusele. Antud muudatuse korral ei oleks sisuliselt elektrimüüjatel võimalust tähtajaliste lepingute lõppemisel või toodete lõpetamisel tarbijaid börsihinnaga lepingutele (sellest eelnevalt tarbijat teavitades ja andes võimaluse mittenõustumisel leping üles öelda/mitte jätkata) ühepoolselt üle viia. Samas on selge, et vähemalt kodutarbijate passiivsust arvestades ei hakka tarbijad üldjuhul edastama elektrimüüjatele igakordselt oma nõustumust, kui tarbija on kaupleja poolt pakutava muudatusega nõus.

6. Paragrahvi 93 lõike 6 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„18) jälgib turu olukorda ja konkurentsi taset, sealhulgas elektribörsi ja kodutarbijatele määratud hindu ning dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat ja mõju tarbijate arvetele, ning avaldab vähemalt kord aastas sellekohase aruande, mis sisaldab ka soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinna kujunduse kohta;“
Seletuskirja kohaselt on selle eesmärk lisada seadusesse Konkurentsiameti kohustus hinnata dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat ja mõju tarbija arvetele ning avaldada sellekohane info kord aastas. Olemuselt tähendab see ka seda, et elektrimüüjatel tuleb hakata Konkurentsiametit sellise teabega varustama. Esitame täna Konkurentsiametile küllaltki põhjalikult juba sellekohaseid andmeid – kas antud muudatuse raames hakatakse küsima mingeid täiendavaid andmeid ning tuleks turuosalistel siin arvestada ka mingi perioodilise täiendava administratiivse aruandluskohustusega Konkurentsiametile selliste andmete esitamiseks?
Osaliselt arvestatud.
Selgitame:
Paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 81 ettepanek on igati asjakohane. Eesmärk on tsentraalse arveldusega mudelit rakendada ka teistel turgudel ja näha regulatsiooniga ette otseste kulude hüvitamise kord. Täpsemad tarbimiskajas osalemise nõuded sätestatakse määruses ja süsteemihalduri koostatavas tarbimiskajas osalemise tingimustes.


























Muudatus ei kohusta elektrimüüjaid seda terminit lepingutes kasutama. Termin on vajalik, et võtta üle direktiiv (EL) 2019/944. Termini asendamine terminiga „börsileping“/“börsihind“ ei ole mõistlik, kuna dünaamilise elektrihinnaga lepingu termin on laiem kui börsihinnaga lepingu termin.
Dünaamilise elektrihinnaga leping on ka osaliselt börsihinnaga seotud leping.







Täpsustame seletuskirjas. Üldiselt piisab, kui tarbijale on teavitatud põhilistest dünaamilise elektrihinnaga lepingu ja tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu olemusest ja ära markeeritud ka võimalus saada täiendavat infot elektrimüüja iseteenindusest või veebilehelt. Tähtis on, et tarbija saab aru, et dünaamilise elektrihinnaga lepingu puhul on tal võimalus oma tarbimisaega nihutades kulusid optimeerida, kuid on avatud hinnariskidele ja tähtajalise fikseeritud elektrilepingu puhul tal tarbimise nihutamisega säästu ei kaasne, kuid seevastu on ta kaitstud hinnariski eest, aga samas peab lepingu lõpetamisel maksma lepingu lõpetamise tasu, sh ka siis kui tarbija elukoha vahetamise tõttu peab lepingu lõpetama. Ministeerium on samuti oma veebilehel pakettide valikuga seotud info ja soovitused avaldanud.

Punktis 3 väljatoodud info on piisav, et tarbijat tema võimalustest teavitada.










Täpsustatud viitega § 87 lõikele 1, kus kokkuvõttes sisalduv info loetletud.
Kokkuvõte ei ole lepingu osa, mistõttu ei dubleeri see tingimusi. Kokkuvõtte eesmärk on võimaldada saada tarbijale põhilistest tingimustest kiirelt ja kergesti arusaadav ülevaade.









Oluline on, et tarbijale on kokkuvõte edastatud ja ta saab sellele ka hiljem soovi korral ligi nt läbi iseteeninduskeskkonna.

Kuna lepingumuudatusega muutuvad ELTS § 87 lõikes 1 loetletud tingimused, siis vajab lepingu kokkuvõte uuendamist.


Kokkuvõtte esitamise kohustus kehtib kõikide tarbijate puhul.











Säte muudetud. Kui fikseeritud elektrihinnaga lepingu lõppemisel lepingut pikendatakse või fikseeritud elektrihinnaga lepingut muudetakse, tuleb tarbija uuesti viia üle fikseeritud elektrihinnaga lepingule. Kui tarbijaga sõlmitakse uus leping, siis saab teda viia dünaamilise elektrihinnaga lepingule. Kui tarbija on juba dünaamilise elektrihinnaga lepingul, siis piirangud ei kehti.
























Selgitame: Täiendavat aruandluskohustust meie hinnangul ei teki. Tegelikult täna Konkurentsiamet juba hindab seda statistikat ja avaldab info elektri- ja gaasituru aruannetes: https://www.konkurentsiamet.ee/analuusid-ja-uuringud/elektri-ja-gaasituru-aruanded
Viimati sisaldus statistika info 2021 aruandes (lk 39).
Lisaks turuosalistele info küsimisele on info tarbija poolt valitud pakettide kohta saadaval ka andmevahetusplatvormil.


Eesti Energia AS
Terminoloogia ja definitsioonid:
• Teeme ettepaneku täpsustada termini "tarbimiskaja" definitsiooni. Juhime tähelepanu, et seda terminit kirjeldab Konkurentsiameti raport veidi teisiti kui seaduse eelnõus on esitatud. Meie hinnangul ei saa seda terminit eelnõus esitatud kujul kirjeldada, vaid tuleks eristada tegevused mis hetkel on definitsioonis koos esitatud.
Selgitame, et kui tarbija muudab oma tarbimist või agregaator muudab tarbija käitumist vastavalt avaldatud elektrihinnale, siis on tegemist tarbimise kaudse juhtimisega ning see tegevus suurendab võrgukulusid ühiskonnale, kuna samas ajaperioodis peab seetõttu tegema ka reguleerimist, mille eest peavad teised tarbijad lisaks maksma läbi uue komponendi arvel, mille Elering soovib lisada.
Seega tuleks tarbimiskaja definitsiooni puhul eristada eelnõus kaudset ja otsest tarbimise juhtimist. Tarbimise otsese juhtimise puhul kaubeldakse reguleeritava ja mõõdetava paindlikkusega elektriturgudel. Motiveeritud ja tasustatud saaks olla ainult otsene tarbimise juhtimine, kuna see võib teatud tingimustel aidata kaasa süsteemi toimimisele. Seevastu kaudne juhtimine tekitab süsteemis enamasti ebabilanssi ning süsteemi juhtimise kulude tõusu.
EE hinnangul on tarbimiskaja eristamine kaudseks ja otseseks tarbimise juhtimiseks kooskõlas EL elektri siseturu direktiiviga ja teiste asjakohaste määrustega (vt taust allpool).
Taust:
Konkurentsiameti poolt esitatud tarbimiskaja kirjeldus (vastavalt direktiivile (EL) 2019/944 mõiste „tarbimiskaja“) – elektri tarbimise koormuse muutmine lõpptarbijate poolt, mis seisneb normaalse või jooksva tarbimise muutmises vastuseks turusignaalidele, sealhulgas vastuseks ajas muutuvale elektrihinnale või rahalistele stiimulitele, või vastuseks lõpptarbija kas iseseisvalt või energiavahendaja kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumisele müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 (17) artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist;
Eelnõu tarbimiskaja selgitus tarbimiskaja kohta – elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõiked 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121–142), artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist.

• Eelnõu p.1 „dünaamilise elektrihinnaga leping – elektrileping, mis kajastab hinnakõikumisi elektribörsil kauplemisperioodide lõikes“ – juhime tähelepanu, et termin „elektribörs“ ei ole ühetähenduslik ja võib hõlmata mitmeid erinevaid elektriga kauplemise ajahorisonte, mille korral ei ole selge, millise sisuga lepingule tegelikult viidatakse. Teeme ettepaneku, et ühemõttelisuse tagamiseks tuleks kasutada ElTS alusel välja antud määruses „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ kasutatud terminit „Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turg“. 

• Teeme ettepaneku täpsustada eelnõuga elektri tootmise ja salvestamise omavahelist seost ja erinevust. Vastasel korral tekib oht, et elektri salvestamisele kehtestatakse reeglid, mis ei sobi kokku elektri tootmise reeglitega.
Lähtudes sarnaste tegevuste võrdsest kohtlemisest tuleb elektri salvestamine lugeda elektri tootmise eriliigiks. Sellest tulenevalt:
1. Elektri salvestamise mõõtereeglites tuleb arvestada, et elektri salvesti võib olla mõne muu elektri tootmise seadme osa. Järelikult on vajalik aktsepteerida ka järgnevat mõõteskeemi:

2. Peab elektri salvestamise maksustamine toimuma elektri tootmise maksustamise reeglite alusel.
Selgitus:
Elektri tootmisel toimub energia muundamine ning salvestamisel toimub energia muundamine. Elektri tootmist ja salvestamist ei ole võimalik eristada mingi objektiivse kriteeriumi alusel.
Mõlemal juhul toimub sisendenergia hankimine ning elektri võrku andmine erineval ajal.
Asjaolu, et elektri salvestamise puhul on nii sisend kui väljund üks ja sama energialiik, ei ole sisuline asjaolu, sest elektri salvestamisel ei toimu elektri „kõrvale panemist“, vaid toimub mehhaaniline või keemiline energia muundamise protsess, sarnaselt elektrijaamadele. Samuti ei ole see unikaalne kuna näiteks nii tuuleparkidel kui päikeseparkidel on ainus ostetav sisendenergia võrgust võetav omatarbe elekter ning need tootmisüksused annavad võrku samuti elektrit.
Kehtivatest ElTS definitsioonidest tuleneb, et elektrijaama juures asuv salvesti on elektritootmisüksuse osa (vt taust allpool). 
Seega tuleks võrdse kohtlemise, lihtsuse ja selguse huvides sätestada eelnõus üheselt, et elektri salvestamine on elektrienergia tootmise eriliik ning ka iseseisvad elektrisalvestid on elektritootmisüksused.
Taust:
Elektri salvestamise ja elektri tootmise definitsioonid kehtivas ElTS-is ei ole selgelt eristatavad. ElTS §3 sätestatud definitsioonide alusel võib elektri salvestamine olla elektrijaama osa või isegi elektri tootmise eriliik, kuid võib olla ka täiesti iseseisev tegevus: 
„8) elektrijaam – elektrienergia tootmise ühest või mitmest tootmisseadmest koosnev talitluskogum koos selle juurde kuuluvate abiseadmete ja rajatistega;
81) elektrijaama omatarve – elektrienergia, mis on tarvilik elektrijaama ja tema juurde kuuluvate vajalike seadmete kogumi, sealhulgas elektri- ja valgustusvõrgu, juhtimis-, kaitse- ja seiresüsteemide, akumulaatorseadmete, avariitoiteallikate, pumpade, ventilaatorite, transportööride, kütuse laadimise ja ettevalmistamise seadmete elektrimootorite ning elektrikütte tõrgeteta talitluseks;
82) elektrienergia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ja seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis salvestusperioodi vältel“.
Tarbimiskajas osalemise tingimused (eelnõu p.4 ja p.5):
• §214 lõige 3 p.2 – ei saa nõustuda eelnõus esitatud tekstiga. Eelnõus tuleb sätestada, et tingimused peavad selgelt ja üheselt ette nägema bilansihaldurile tekkinud kulude ning saamata jäänud kasumi kohese ja täieliku hüvitamise. Ei ole õiguslikult mõeldav, et Konkurentsiamet rakendusasutusena saaks siinkohal hakata kasutama mingit kaalutlusõigust, vaid juhis kuidas käituda peab asutusele olema seadusandja poolt ette antud. Kavandatav eelnõu lubaks Konkurentsiametil kehtestada tingimused, kus agregeerimise käigus bilansihaldurilt ära võetud elektrienergia eest kompensatsiooni maksmist ei ole ette nähtud. Konkurentsiametil puudub kaalutlusõigus selle üle, et võtta ühelt ettevõttelt ära temale kuuluv vara ning anda see teisele ettevõttele ilma, et sellega kaasneks kohene ja täielik hüvitis kõigi kulude eest ning saamata jäänud kasumi eest.
Sisu poolest on ainuvõimalik lahendus sõltumatu agregaatori poolt bilansihaldurile (avatud tarnijale) tekitatud kõigi kulude ning saamata jäänud kasumi hüvitamine – elektrienergia peab kusagilt turule tulema ning selle ostab ja kulutused kannab konkreetse tarbija avatud tarnija. Agregaator kasutab avatud tarnija poolt tarbijale ostetud elektrienergiat agregeerimisel ning saab selle eest tulu. Tekib olukord, kus agregaator rikastub avatud tarnija kulul. Seega on vajalik avatud tarnijale hüvitada tema poolt soetatud elektrienergia maksumus ja muud asjaomased kulud täies ulatuses, lisaks saamata jäänud kasum.

• §214 lõige 3 p.3 – ei saa nõustuda eelnõus esitatud tekstiga. Bilansihaldurile (avatud tarnijale) tuleb tingimusteta hüvitada tema poolt soetatud elektrienergia maksumus ja muud asjaomased kulud täies ulatuses, lisaks saamata jäänud kasum. Lisaks juhime tähelepanu, et EL elektri siseturu direktiivi kohaselt on agregeerimistegevuse mõju hindamine liikmesriikide poolt vabatahtlik. Liikmesriik ei ole kohustatud kaaluma agregeerimistegevuse sotsiaal-majanduslikku mõju ega arvestama seda sõltumatu agregeerimistegevuse soodustamisel. EE ja teised turuosalised on korduvalt juhtinud nii ministeeriumite kui Konkurentsiameti tähelepanu, et tarbimise juhtimise praktikad eriti nn iseseisvate agregaatorite kaasatusel on alles kujunemisjärgus ning Eestil tuleks lähtuda parimatest praktikatest kui need on turule tekkinud. Samuti on välja kujunemata muu regulatiivne raamistik EL tasemel, mis käsitleb tarbimise juhtimist (näiteks vastav EL võrgueeskiri on alles kujundamisel). Teeme ettepaneku kustutada käesolev punkt eelnõust.

• Seoses §214 lõige 3 punktidega 2 ja 3 – juhime tähelepanu, et avatud tarnija poolt soetatud elektrienergia maksumus on üks kululiik teiste otseste kulude hulgas, mida agregaatori tegevus võib põhjustada – näiteks ebabilansikulu. Näiteks kui agregaator muudab kliendi tarbimisgraafikut peale elektribörsi päev-ette hindade teada saamist, siis iga muudetud tarbimisprofiili kWh tähendab bilansihaldurile ebabilansi kulu, mille agregaator peab kompenseerima. See eeldab, et agregaator esitab oma juhitavate tootmiste/tarbimiste kohta päev-ette graafiku. Teeme ettepaneku eelnõus sätestada iseseisvale agregaatorile graafiku esitamise kohustus.
Taust:
Kehtiva turuloogika põhitalaks on bilansihalduri bilanss. Kuna tarbimise juhtimise tegelikud kulud on suuresti teadmata või suure määramatusega, siis Eesti elektriturul tekivad selle instrumendi rakendamisel bilansihalduritele täiendavad riskid. Kokkuvõtlikult on nn sõltumatu agregeerimise puhul bilansihaldusega seotud vähemalt 4 liiki probleeme mida eelnõu praegusel kujul ei adresseeri, kuid mis vähemalt osaliselt peaksid olema reguleeritud eelistatavalt seadusandja poolt:
1. Kliendi mõõteandmeid on moonutatud peale reguleerimist ja erinevad tavapärasest tarbimisprofiilist. Bilansihaldur kasutab tarbimise prognoosimisel statistilisi mõõteandmeid ja kui ta ei ole reguleerimiskogustest teadlik, siis ta teeb suurema veaga tarbimisprognoosi ning saab selle tulemusena suurema ebabilansikulu.
Ebabilansikulu omakorda tõstab aga bilansimarginaale mis lõppkokkuvõttes suurendab bilansikulusid kõigile tarbijatele (mitte ainult nendele kes osalevad nn sõltumatus agregeerimises). Samal ajal ei ole Eestis kokku lepitud, kas nn sõltumatust agregeerimisest tulenevad kulud kuuluvad sotsialiseerimisele või mitte. EE hinnangul nõuab see seadusandja tasemel otsust. Igal juhul on vajalik need kulud bilansihaldurile kompenseerida täies ulatuses, lisaks saamata jäänud kasum.

2. Agregaator määrab praegu ise oma tegelikke reguleeritavaid koguseid ja raporteerib neid süsteemihaldurile. Samal ajal puudub Eestis ühtne metoodika agregeerimiskoguste määramiseks, koguste arvestuse üle ei ole kontrolli ega järelevalvet. Seda rolli peab täitma süsteemihaldur ning määrama tegelikult aktiveeritud kogused. See on vaja lahendada tsentraalse mudeli rakendamisel.

3. Päev-ette turu hinna kompenseerimine ei kata teatud juhtudel bilansihaldurile/müüjale reguleerimisega seotud kulusid, seda eelkõige juhul kui kliendiga on sõlmitud fikseeritud hinnaga müügileping. Sellises olukorras ei ole elektrienergia sisseostu hind bilansihalduri/elektrimüüja vaatest mitte päev-ette turuhind, vaid see hind on tuletis sõlmitud spot ja hedge tehingutest – mis võivad sõltuvalt turuolukorrast erineda päev-ette hinnast ja põhjustada bilansihaldurile/müüjale põhjendamatuid kulusid.  Bilansihaldur/müüja peab seega saama hinnapakkumise tegemisel arvestada, et neil võivad tekkida täiendavad kulud juhul, kui nad sõlmivad elektrimüügilepingu kliendiga kes osaleb reguleerimisturul. Seda probleemi näiteks kavandatav tsentraalne arveldusmudel ei lahenda.

4. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada ka mõju aktiveerimise välisele perioodile - kui tegemist on elektritarbimise nihutamisega, omab see mõju järgmiste kauplemisperioodide bilansikogustele. See aspekt ei ole tänaseni paraku arutuse all olnud, kuid see võimendab taas bilansihaldurite riske.


• §214 lõige 5 p.3 – ei saa nõustuda eelnõus esitatud tekstiga (vt eelpool esitatud kommentaarid lõige 3 kohta). Bilansihaldurile (avatud tarnijale) tuleb igal juhul hüvitada tema poolt soetatud elektrienergia maksumus ja muud asjaomased kulud täies ulatuses ning samuti saamata jäänud kasum. Lisame, et näiteks NPS päev-ette börsihinda järgmisel päeval toimuv agregeerimine ei mõjuta ning seega ei saa taolisel tarbimise kaudsel juhtimisel tekkida ühiskondlikku sotsiaalmajanduslikku tulu, vaid tekib kulu. Kasu tekkimiseks oleks vajalik muuta börsireegleid. Teeme ettepaneku korrigeerida käesolevat punkti vastavalt meie ettepanekutele §214 lõige 3 kohta, kustutades lauseosa „kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused näevad ette käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud kulude hüvitamist“.

Tarbimise juhtimise ja salvestuse rakendamine võrguprobleemide lahendamisel:

• Seletuskiri lk.4 viimane lõik, esimene lause (tsit:) "Tarbimise juhtimist ja salvestust saab rakendada ka võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks." Teeme ettepaneku sätestada eelnõus, kuidas täpsemalt ja mis on detailsemad tingimused millest võrguettevõtjad peavad juhinduma, et tagada alternatiivsete investeeringute võrdne kohtlemine. Eelnõus tuleks sätestada piirid, et võrguettevõtjad võrdleks alternatiive ühtsete kriteeriumite alusel ning välistaks hanked individuaalselt seatud tingimuste alusel millest juba algselt ilmneb, et võrguettevõtja seisukohalt tegelikkuses ei ole tarbimise juhtimine või salvestamine alternatiiv ja eelistatavalt soovitakse investeerida ikkagi kaablitesse või õhuliinidesse. Näiteks ei ole mõeldav, et akusalvesti peaks võrguettevõtja hankel konkureerima selliselt, et salvesti investeering peaks olema võrguettevõttele kasulik 4 aastaga, samas kui alternatiivsele kaabelliini investeeringule arvestatakse elueaks 40 aastat. Eelnõuga tuleks luua võrguettevõtjatele raamistik, et seletuskirjas toodud eesmärk oleks ka reaalsuses rakendatav. Samuti aitaks seniste mõtteviiside muutus luua lokaalseid jaotusvõrkude paindlikkuse turge, näiteks võrgupiirkondades kus on seoses väliste ühenduste piiratusega keeruline osaleda suure võimsusega põhivõrgu sagedusturgudel.
Salvestuse vabastamine taastuvenergia tasust (eelnõu p.7):
• §592 täiendamine lõikega 10 – juhime tähelepanu, et eelnõus pakutud sõnastuse korral vabastatakse taastuvenergia tasu maksmisest vaid elektrivõrguga ühendatud salvestid, kuid otseliiniga ühendatud elektrisalvestitele säiliks taastuvenergia tasu maksmise kohustus edasi. Otseliiniga ühendatud elektrisalvestite sellisel diskrimineerimisel puudub sisuline põhjendus. Teeme ettepaneku tagada elektrivõrguga ja otseliiniga ühendatud elektrisalvestite võrdse kohtlemise, täiendades eelnõud alljärgnevalt:
• asendades sõnad „elektrivõrgust salvestatud“ sõnadega „elektrivõrgust või otseliinist salvestatud“;
• asendades sõnad „elektrivõrku tagastatud“ sõnadega „elektrivõrku või otseliini tagastatud“;
• asendades sõnad „olemasolev võrguühendus“ sõnadega „olemasolev võrguühendus või otseliin“.
Võrgu arengukava koostamise kohustus (eelnõu p.9):
• §66 täiendamine lõikega 81 – juhime tähelepanu, et käesoleval hetkel omab Elering AS nii elektri tootmise varasid kui ka põhivõrguettevõtja varasid, mistõttu võib Elering AS vastata vertikaalselt integreeritud ettevõtja tunnustele. Kuna Elering AS-il on alla 100 000 kliendi (antud juhul tuleb silmas pidada elektrienergia edastamise tegevusvaldkonda, mitte näiteks maaomanikke kellele Elering AS maksab talumistasu vms muid kliendisuhteid), siis eelnõus esitatud sõnastuse korral ei peaks Elering koostama võrgu arengukava. See oleks aga vastuolus nii EL vastava regulatsiooni mõttega kui ka kehtiva ElTS-ga. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku asendada termin „võrguettevõtja“ terminiga „jaotusvõrguettevõtja“.
Tugiteenuste hankimine (eelnõu p.13):
• §663 lõige 3, teine lause – oluline on, et eelnõus esitatud põhimõtted kohalduksid ühtemoodi kõigi võrguettevõtjate suhtes, sealhulgas põhivõrguettevõtja suhtes. Teeme ettepaneku eelnõud vastavalt täpsustada või kinnitada üle (näiteks seletuskirjas), et eelnõus esitatud säte kehtib ühetaoliselt kõigi võrguettevõtjate, s.h põhivõrguettevõtja suhtes.
Võrgutasud (eelnõu p.16):
• §71 lg 1 uus p.7 – antud punkti tuleks täiendada põhimõttega, et täiendava mõõtepunkti tasu lisandumine võrgutasudesse ning edastustasu vabastus elektrisalvestitele peavad Konkurentsiameti poolt kooskõlastamisel olema käsitletud eraldiseisvalt (s.t et võrguettevõtja ei saaks ühe tasuliigi kadumist hakata kompenseerima või tasaarveldama teise tasu lisandumise kaudu).
Tarbijalepingud (eelnõu p.24):
• §89 lõike 4 täiendamine – juhime tähelepanu, et §89 lõikes 4 on loetletud tingimused, mis tuleb täita tarbijale igasuguse lepingu muudatuse ettepaneku esitamise korral. Kui lõikele lisada eelnõus pakutud sõnastus, siis tuleneks lõike uuest sõnastusest, et vaid dünaamilise hinnaga lepingule üleviimise ettepaneku korral on vaja saada tarbija nõusolek, kuid ülejäänud lepingu muudatuste korral ei ole tarbija nõusolek enam vajalik.
Segaduse vältimiseks teeme ettepaneku lisada eelnõus kavandatud lause seadusesse eraldi lõikena (6).
Päritolutunnistused taastuvelektri salvestusele:
• Teeme ettepaneku täiendada eelnõud taastuvelektri tootmisseadmega samas asukohas asuvas salvestis enne võrku andmist salvestatud elektrile taastuvelektri päritolutunnistuste andmise võimaluse ja tingimustega.
20.11.2023. a. vastu võetud EL taastuvenergia direktiivi muudatused sisaldavad järgmist definitsiooni (44d): „samas asukohas paiknev energiasalvesti“. See kontseptsioon tuleb ElTS-i eelnõusse üle võtta, et täpsustada taastuvelektri päritolutunnistuste andmist olukorras kus toodetud taastuvelektrit koheselt elektrivõrku ei anta, vaid salvestatakse tootmisseadmega samas asukohas paiknevas salvestis. Sellisel juhul tuleks päritolutunnistus anda toodetud ning seejärel samas asukohas paiknevas energiasalvestises salvestatud taastuvelektrile võrku andmise aja ja koguse alusel. Ilma sellise täienduseta võib tekkida õiguslik selgusetus, kas näiteks päikesest elektri tootmise seadmetega toodetud elektrienergiale saab anda taastuvelektri päritolutunnistusi, kui tootmisseade annab salvestatud elektrit võrku öisel ajal.
Samuti tuleks seejuures sätestada, et taastuvelektri tootmise päritolutunnistust ei anta samas asukohas võrgust võetud ja salvestatud ning uuesti võrku tagasi antud elektrile. Selleks vajalik koguste mõõtmine ja arvutamine on võrguettevõtja vastutusel.

Seletuskiri
• Seletuskirja tekst tuleks läbivalt üle vaadata, et viia see vastavusse meie poolt eelnõule esitatud ettepanekutega. Oleme valmis pakkuma täiendavaid selgitusi, kui see on vajalik. Rõhutame, et läbivalt väärad on seletuskirjas esitatud väited ja näited, nagu mõjutaks tarbimise juhtimine Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrihindu (nt lk. 3, 4, 7) ning selle pinnal seletuskirjas esitatud arvamused nagu oleks selle pinnal võimalik teha mingeid järeldusi agregeerimistegevuse sotsiaalmajandusliku kasu või kahju üle. EE on korduvalt välja toonud nii siinkohal kui varasemalt, et NPS päev-ette turu elektrihinda ei mõjuta selle turu hinnasignaali alusel toimuv hilisem tarbimise kaudne juhtimine, olgu tarbija initsiatiivil või agregeerimistegevuse kaudu. Vastupidi, see tekitab süsteemis ebabilanssi ja suurendab reguleerimiskulusid. Seega antud turu kontekstis ei saa tekkida mingit ühiskondlikku kasu odavama päev-ette turuhinna näol. Selleks, et mingi kasu saaks tekkida (nt odavam elektrienergia hind päev-ette turul võrreldes mingi baasstsenaariumiga), on vajalik muuta NPS elektribörsi toimimise reegleid. NPS elektribörsi reeglite muutmist aga käesolev eelnõu ei käsitle.
Teeme ettepaneku esitada eelnõu seletuskirjas konkreetne ja NPS turukorraldajaga kokkulepitud kava, millised on kavandatavad muudatused börsireeglites ja mis on nende reeglite muudatuste läbiviimise ajakava, mis võimaldaksid tarbimise juhtimisel mõjutada elektrienergia hindu päev-ette turul Eesti hinnapiirkonnas. Juhul, kui neid muudatusi ega vastavat ajakava ei ole turukorraldajaga kokku lepitud, tuleb seletuskirjast kustutada kõik väited ja näited selle kohta, nagu mõjutaks tarbimise juhtimine Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrihindu.

• Viitamine – teeme ettepaneku seletuskirja läbivalt täiendada viidetega algallikatele (nt EL õigusaktide puhul konkreetsetele sätetele).

• Seletuskiri lk. 8 (viide eelnõu punktile 6) – juhime tähelepanu, et määratud tarnete käsitlus on piisavalt oluline sätestamaks seda eelnõus, mitte ainult seletuskirjas (määratud tarneid käsitletakse agregeerimise suhtes erinevalt, kui avatud tarneid).

• Eelnõus esitatud muudatuste mõjude hinnang:

• Seletuskirjas lk.12 esitatud väide „eelnõu rakendamisega ei kaasne olulisi riske“ – selle väitega ei saa nõustuda. Eelnõu rakendamisega on seotud äärmiselt olulised riskid bilansihalduritele (avatud tarnijatele) ja tarbijatele nagu oleme eelpool kirjeldanud. Nende riskide realiseerumise tõenäosuse vähendamiseks on oluline, et turukorraldus järgiks õiglast turuolukorda kus iga turuosaline vastutab oma tegude, realiseerunud riskide ja teistele osapooltele põhjustatud kahjude eest.
• Seletuskirjas lk.13 esitatud väide „tarbimise vähendamine toob alla elektri börsihindu“ – arvestades, et väide on esitatud tarbimise juhtimise kontekstis päev-ette turul, ei saa selle väitega nõustuda. NPS päev-ette turul kujunevat elektrienergia hinda ei tee odavamaks tarbimise vähendamine tarbimispäeval (vt lisaks eespool).

Teadmiseks võetud.
Selgitame:
Eelnõu käsitleb vaid otsest tarbimise juhtimist. Kaudset tarbimise juhtimist saab võrguettevõtja soodustada ajapõhiste tariifidega. Ka kaudsel tarbimise juhtimisel on elektriturule ja -süsteemile positiivne kulusid vähendav mõju.









































Arvestatud.











Arvestatud. Täiendatud võimalusega saada topelt maksustamise vabastust ka viidatud skeemi puhul.
















Ettepanekust ei selgu üheselt, millist muudatust täpsemalt soovitatakse teha ja mis on selle muudatuse mõjud ning eesmärk, mistõttu ei ole ettepanekuga arvestatud.









































Selgitame:
Saamata jäänud kasum ei kuulu ja ei pea kuuluma hüvitamisele, samamoodi nagu ei pea kuuluma elektrimüüjale hüvitamisele näiteks energiasäästmise tõttu müümata jäänud elekter või süsinikuneutraalsete energiaallikate kasutusele võtmisel müümata jäänud fossiilelekter.

Arvestatud. Täpsemad tarbimiskaja nõuded sätestatakse määruses ja tehnilised tingimused koostab süsteemihaldur.















Mitte arvestatud.
Selgitame:
Ministeeriumile teadaolevalt on tarbimise juhtimise praktikad mitmes riigis juba välja kujunenud, samuti on mudelid järgmise päeva ja päevasisesele turule välja töötamisel Soomes ja Rootsis. Mainitud tarbimiskaja võrgueeskiri on tõepoolest väljatöötamisel, kuid täpsustame, et see võrgueeskiri keskendub reguleerimisturule ja võrguettevõtjate poolt hangitavale tarbimiskajale. Järgmise päeva ja päevasisese turu mudelid on jäetud liikmesriikide pädevusse.





Selgitame:
Otsese tarbimise juhtimise puhul teeb agregaator analoogselt elektrimüüjale elektriturule tarbimiskaja pakkumise ja päev-ette turule vastu võetud pakkumise ulatuses vastutab agregaator ebabilansi eest ehk kui agregaator pakkus turule 20 kWh tarbimiskaja, siis tuleb sellest kogusest kinni pidada või tekib agregaatori bilansihalduril ebabilanss.
Kaudse tarbimise juhtimise puhul peab tarbija bilansihaldur ise tarbija käitumist prognoosima. Leiame, et otsese tarbimise juhtimise edendamisega muutub kaudne tarbimise juhtimine paremini prognoositavaks, samuti väheneb bilansienergia kulu ehk ebabilansi katmine muutub soodsamaks.


Süsteemihaldur teostab tarbija bilansihalduri ja agregaatori bilansihalduri bilansiplaanide vahel tarne. Tarbija bilansihaldur teab koguseid, mis tema tarbijatel on agregeeritud ehk tal on olemas kogu info prognooside koostamiseks.










Regulatsiooni täiendamise eesmärk ongi selles osas selgust luua ja agregaatori tegevus selgemalt reguleerida.






Hüvitise arvutamise metoodika sätestatakse määruses või tarbimiskaja tehnilistes tingimustes. Nõustume, et päev-ette turu hinna kompenseerimine ei kata teatud juhtudel bilansihaldurile reguleerimisega tekkinud kulusid, kuid rõhutame, et päev-ette turuhinna alusel hüvitise maksmine teistel juhtudel on jällegi suurem kui bilansihalduri kulutused ehk keskmiselt bilansihalduri kulud kaetakse. Võttes aluseks teiste liikmesriikide näiteid, siis bilansihalduri hüvitis on tihtilugu väiksem kui päev-ette turuhind, kuna hedge tehingud on võimaldanud turuhinnast soodsamalt elektrit soetada. Kuna agregeerimine toimub kõrgemtael turuhindadel, siis on seda enam bilansihalduri kulud kaetud, kuna hüvitamine toimub kõrgema hinnaga.

Aktiveerimise välisel perioodil tarbimise taastumisega seotud prognooside tegemiseks on bilansihalduril kõik vajalik info olemas. Teoreetiliselt suurem ebabilanss on kompenseeritav soodsama bilansienergia kuluga, mis tänu tarbimiskaja potentsiaali kasutuselevõtmisega kaasneb.


Selgitame:
Tarbimiskaja regulatsiooni eesmärk on võimaldada tarbimiskaja analoogselt elektritootmisele pakkuda päev-ette turule ehk see mõjutab päev-ette turuhinda.








Täpsemad nõuded sätestatakse määruses, tarbimiskaja tehnilistes tingimustes, paindlikud liitumised sisalduvad elektrituru disaini muutmise direktiivis ja EL tasandil väljatöötamisel tarbimiskaja võrgueeskiri, mis muuhulgas võrguinvesteeringute vähendamiseks hangitavale tarbimiskajale keskendub.















Arvestatud.















Arvestatud.













Sätted kohalduvad ka põhivõguettevõtjale.








Arvestatud. Punkt eelnõust eemaldatud.






Arvestatud.









Mitte arvestatud.
Eelnõuga ei käsitleta taastuvelektri päritolutunnistusi.
























Teadmiseks võetud.

Elektrilevi OÜ
Kliimaministeerium on ette valmistanud elektrituruseaduse (ELTS) muutmise ja sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/944 tehtud muudatused ja kõrvaldada puudused, milles Eesti nõustub Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusega rikkumismenetluses nr (2021)0033. Alljärgnevalt esitab Elektrilevi omapoolsed kommentaarid ja ettepanekud edastatud eelnõu osas.
Direktiivi artikli 15 punkti 5 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et energiasalvestusüksust omavate aktiivsete tarbijate suhtes ei kohaldata topelttasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva salvestatud elektrienergia eest ja võrguettevõtjatele paindlikkusteenuste osutamisel. Esmalt selgitab Elektrilevi, et ei nõua turuosalistelt, sh aktiivsetelt tarbijatelt võrguteenuse kasutamise eest topelttasusid. Elektrilevi ei rakenda edastamistasu võrku antavatelt elektrienergia kogustele. Samuti ei rakendata võrku antavatele elektrienergia kogustele muid tasusid ja makse, sh elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu.
Isegi, kui lugeda nn topelttasustamiseks salvestatud elektrienergia suhtes edastamistasu, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu rakendamist selle salvestamisel ja selle tarbimisel lõpptarbija poolt, siis tuleb direktiivi järgi nn topelttasustamise keeldu rakendada
a) aktiivsete tarbijate suhtes, kui salvestatud elektrienergia jääb nende valdusesse;
b) aktiivsete tarbijate poolt võrguettevõtjatele paindlikkusteenuste osutamisel.

Erinevalt direktiivis viidatud aktiivsetest tarbijatest, laiendatakse eelnõuga direktiivi regulatsiooni kõikidele energiasalvestusüksustele. Samuti ei eristata eelnõuga energiasalvestusüksuste kasutamise otstarvet ehk tasu- ja maksuvabastusi rakendataks kõigile energiasalvestusüksustele, mitte ainult nende energiasalvestusüksuste suhtes, mida kasutatakse võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamiseks. Elektrienergia võrgust salvestamine ja võrku tagastamine ei pruugi alati olla toimunud paindlikkusteenuse osutamise eesmärgil. Seega leiab Elektrilevi (teadmata Euroopa Komisjoni täpseid etteheiteid), et eelnõuga laiendatakse oluliselt turuosaliste gruppe ning olukordi, mille suhtes nö topelttasustamise keeldu rakendatakse.
Kuivõrd eelnõuga ei kaotata nn topelttasustamist, vaid luuakse tasu- ja maksuvabastused ühele turuosaliste grupile, palub Elektrilevi hinnata, kas selline regulatsioon võib kvalifitseeruda riigiabiks. Võrgutasusid, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu rakendatakse ülekantavatele kogustele ning võrguteenuse kasutamine tasu- ja maksuvabastustega loob energiasalvestusüksustele teiste turuosaliste ees eelise.

Kui on siiski tahe energiasalvestusüksustele eelnõus sätestatud eeliseid luua, siis palub Elektrilevi arvesse võtta järgnevad selgitused ja ettepanekud.
I. Kuivõrd eelnõu näeb ette edastamistasust, taastuvenergiatasust ning elektriaktsiisist vabastuse üksnes elektrivõrgust salvestatud ja elektrivõrku tagastatud elektrienergia kogustelt, siis saab võrguettevõtja vastavaid vabastusi rakendada mõõtepunktides, millega on ühendatud üksnes energiasalvestusüksus. Juhul, kui mõõtepunktiga on ühendatud ka tootmisseadmeid, ei ole võimalik eristada elektrivõrku tagastatud salvestatud elektrienergia koguseid tootmismooduli toodetud elektrienergia kogustest. Samuti ei ole võrguettevõtjal sellisel juhul võimalik tasu- ja maksuvabastuse rakendamise arvestusest välja jätta salvesti ning tootmismoodulil omatarbe koguseid, millelt tuleb kehtiva regulatsiooni kohaselt vastavaid tasusid ja makse tasuda.
Sellest tulenevalt on Elektrilevi seisukohal, et regulatsiooni on võimalik rakendada üksnes mõõtepunktide osas, millega on ühendatud ainult energiasalvestusüksus. Sellega seonduvalt teeb Elektrilevi ettepaneku täiendada eelnõud alljärgnevalt.
1) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
(11) Võrguettevõtja rajab turuosalise taotluse alusel salvestusperioodi jooksul elektrivõrgust salvestatud ja elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks liitumispunkti eraldi mõõtepunkti. Mõõtepunktiga ei ole lubatud ühendada tootmisseadmeid. Võrguettevõtjal on õigus nõuda turuosaliselt andmeid energiasalvestusüksuse kohta ning turuosalise elektripaigaldise ümberehitamist turuosalise kulul ja mahus, mis on vajalik salvestatud elektrienergia koguste mõõtmiseks. Turuosaline hüvitab täiendava mõõtepunkti rajamisega kaasnevad tegelikud kulud ja tasub mõõtepunkti kasutamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale. Mõõtepunkti kasutamise tingimustes ja mõõteandmete käitlemises lepitakse kokku liitumispunkti suhtes sõlmitud võrgulepingus. Võrguettevõtjal on õigus nõuda mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamist.
2) Paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
(12) Võrguettevõtja rajab käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud täiendava mõõtepunkti liitumispunkti, millega on ühendatud energiasalvestusüksus maksimumvõimsusega alates 500 kW.
Seletuskiri:
Võrguettevõtja rajab täiendava mõõtepunkti alates B-tüüpi tootmismoodulitele, s.o võimsuspiirangust alates 500 kW, mille puhul on nõutav sideühenduse teostamine tootmismooduli (sh salvesti) ja võrguettevõtja juhtimiskeskuse vahel. Kuivõrd võrguettevõtjal puudub ülevaade tarbija elektripaigaldisest, siis on sideühenduse kaudu võimalik tuvastada mõõtepunkti mitte-eesmärgipärast kasutamist. Samuti annaks võimsuse piiri sätestamine võrguettevõtjale võimaluse regulatsiooni järk-järgult rakendada ning omandada piisav kogemus tüüpiliste probleemide identifitseerimiseks ja lahendamiseks ning manipulatsioonide tuvastamiseks.
3) Paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
(101) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust salvestatud ja mõõtepunkti läbinud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud ja mõõtepunkti läbinud elektrienergia koguse ulatuses ei võeta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu, kui energiasalvestusüksusele on paragrahvi 67 lõike 11 kohaselt rajatud eraldi mõõtepunkt või olemasolev võrguühendus on kasutusel üksnes alates 500 kW maksimumvõimsusega energiasalvestusüksuse tarbeks. Käesoleva lõike kohane salvestatud elektrienergia arvestus
toimub mõõtepunkti põhiselt ainult salvestatud elektrienergia mõõtmiseks rajatud mõõtepunktis. Kui ühes liitumispunktis asub paralleelselt ühendatuna mitu mõõtepunkti, loetakse igat mõõtepunkti läbivat elektrienergia kogust ühtlasi ka elektrivõrku läbivaks. Kui turuosaline soovib tarbimiskohas kasutusele võtta tema toodetud ja salvestatud elektrienergiat, peab turuosaline selle tarbima nimetatud mõõtepunkte läbimata.
Seletuskiri:
Selleks, et võimaldada elektrivõrgust salvestatud ja elektrivõrku tagastatud koguse arvestust, tuleb tagada, et 1) salvestisse on võimalik energiat talletada üksnes elektrivõrgust ning 2) elektrivõrku tagastatav energia pärineb üksnes salvestist (s.o ei pärine tootmisseadmetest). Seetõttu juhul, kui ühes liitumispunktis asetseb paralleelselt ühendatuna mitu arvestit, millest ühe abil arvestatakse tasu- ja maksuvabastust, tuleb käsitleda neid arvesteid läbivat elektrienergia kogust ühtlasi ka võrku läbivaks. Kui mõõtepunkti läbivat energiat mitte käsitleda ka võrku läbivana, st kliendi paigaldise ühest osast teise ossa läbi kahe arvesti suunduvat elektrienergiat käsitleda kliendi paigaldise-siseseks energiavooks, tuleb selle energiavoo suurus eraldi kindlaks määrata, mis käesoleva seadmepargi ning lähikümnendi seadmepargi puhul ei ole teostatav (vajalik oleks teostada reaalajalisi mõõtmisi ja tehteid).
Vajab täpsustamist, et võimsuspiirang kohaldub ka juhul, kui liitumispunktis on kasutusel üksnes energiasalvestusüksus. Alates 500 kW maksimumvõimsusega energiasalvestusüksustel on sideühendus võrguettevõtja juhtimiskeskusega, mis mh aitab tuvastada võimalikke manipulatsioone.
4) paragrahvi 592 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
(10) Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust salvestatud elektrienergiale samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva seaduse §-des 59 ja 594 nimetatud toetuste rahastamise kulu ei rakendu juhul, kui energiasalvestusüksusele on paragrahvi 67 lõike 11 kohaselt rajatud eraldi mõõtepunkt või olemasolev võrguühendus on kasutusel üksnes alates 500 kW maksimumvõimsusega energiasalvestusüksuse poolt. Käesoleva lõike kohane salvestatud elektrienergia arvestus toimub mõõtepunkti põhiselt ainult salvestatud elektrienergia mõõtmiseks rajatud mõõtepunktis. Kui ühes liitumispunktis asub paralleelselt ühendatuna mitu mõõtepunkti, loetakse igat mõõtepunkti läbivat elektrienergia kogust ühtlasi ka elektrivõrku läbivaks. Kui turuosaline soovib tarbimiskohas kasutusele võtta tema toodetud ja salvestatud elektrienergiat, peab turuosaline selle tarbima nimetatud mõõtepunkte läbimata.
Seletuskiri:
Täpsustus on vajalik eelnevas punktis kirjeldatud põhjustel.
5) Paragrahvi § 71 täiendatakse lõikega 102 järgmises sõnastuses:
(102) Võrguettevõtjal on õigus rakendada paragrahvi 67 lõike 11 kohase mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral salvestatud elektrienergia koguste suhtes edastamistasu, toetuste rahastamise kulu ja elektriaktsiisi vastavalt võrgust tarbitud elektrienergia kogustele kuni mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamiseni ja tagasiulatuvalt kuni 12 kuu ulatuses rikkumise tuvastamisest.
Seletuskiri:
Kui võrguettevõtjale on saanud teatavaks, et turuosaline ei kasuta mõõtepunkti eesmärgipäraselt, st mõõtepunkti ei läbi üksnes elektrivõrgust salvestatud ja elektrivõrku tagastatud elektrienergia kogused, rakendab võrguettevõtja salvestatud elektrienergia koguste suhtes edastamistasu, toetuste rahastamise kulu ja elektriaktsiisi vastavalt võrgust tarbitud elektrienergia kogustele. Sarnaselt elektrienergia ebaseadusliku kasutamise regulatsioonile oleks võrguettevõtjal ka sellisel juhul õigus rakendada edastamistasu, taastuvenergiatasu ja elektriaktsiisi tagasiulatuvalt kuni 12 kuu ulatuses rikkumise tuvastamisest.
6) Käesoleva seaduse § 1 punktid 7, 14 ja 17 (ja Elektrilevi täiendavad ettepanekud) ja § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.
Seletuskiri:
Täiendava mõõtepunkti loomine ja haldamine nõuab võrguettevõtja süsteemide arendamist, millega võrguettevõtja saab alustada pärast lõpliku regulatsiooni selgumist (kui on selgunud arenduste sisu ja maht). Regulatsiooni rakendamiseks on Elektrilevil vajalik teha ajamahukaid ning kulukaid arendusi lepinguhaldus- ja arveldussüsteemis, mõõtesüsteemides (tehnilised nõuded ja mõõtelahendus) ning muuta võrgulepingu tüüptingimusi, kujundada eraldi täiendav võrgutasu ja kooskõlastada need Konkurentsiametiga.
Hetke parimale teadmisele tuginedes võtab vajalike süsteemiarenduste tegemine 6-12 kuud regulatsiooni jõustumisest. Küll aga on Elektrilevi arendusressursid mitmete oluliste projektide, mh AVP vahetuse ja 15-min mõõtmise juurutamisega täielikult hõivatud vähemalt kuni käesoleva aasta lõpuni. Sellest tulenevalt ei ole Elektrilevil võimalik tasu- ja maksuvabastusi rakendada enne 01.01.2026.
II. Juhul, kui võrguettevõtjal on kohustus rakendada tasu- ja maksuvabastusi ka mõõtepunktides, millega on lisaks energiasalvestusüksusele ühendatud ka tootmismoodul, tuleb eelnõuga reguleerida, et võrguettevõtja rakendab edastamistasu, taastuvenergiatasu ja elektriaktsiisi vabastusi ka energiasalvestusüksuse ning tootmismooduli omatarbe kogustele ning võrguettevõtjal ei ole kohustust nendelt kogustelt elektriaktsiisi deklareerida ega tasuda. Vajadusel tuleb sellisel juhul elektriaktsiisi maksukohustus määratleda turuosalisele, kes salvestusüksust kasutab. Sellisel juhul rajab võrguettevõtja täiendava mõõtepunkti vastavalt võrguettevõtja tüüplahendusele ning võrguettevõtja õigus rakendada tüüplahendusi tuleks sätestada § 67 lõikesse 11.
Kuivõrd tasu- ja maksuvabastuste saamise eesmärgil võib tekkida mõõtepunkti mitte-eesmärgipärase kasutamise olukordi, mida võrguettevõtjal on keeruline tuvastada, palub Elektrilevi ministeeriumil määrata asutus (nt TTJA), kellel on õigus teostada kliendi elektripaigaldise kontrolli, veendumaks, et mõõtepunkti kasutatakse seaduses sätestatud eesmärgil ning kellel oleks pädevus rikkumiste korral rakendada sanktsioone.
Kokkuvõtvalt leiab Elektrilevi, et kavandatavad muudatused vajavad veel täiendamist ning turuosalistega täiendavat konsulteerimist.

Elektrilevi ei toeta netomõõtmise kasutuselevõttu, kuivõrd saldeeritud mõõteandmed ei anna tegelikku ülevaadet võrgust tarbitud ja võrku antud elektrienergia kogustest ja tekitab ühiskonnale lisakulu läbi selle, et võrguettevõtja peab hakkama võrgu läbilaskevõimet asjatult suuremaks ehitama.
Võrguettevõtja arendab võrku ning monitoorib võrguressursi kasutust lähtuvalt tegelikest võrguteenuse kasutamise andmetest ja vajadustest. Võrku antud ja võrgust tarbitud elektrienergia koguste saldeerimine moonutab ülevaadet tegelikult tarbitud elektrienergia koguste üle. Ka ei anna saldeeritud mõõteandmete alusel esitatud arved turuosalistele endile ülevaadet tegelikkuses tarbitud ja võrku antud elektrienergia koguste kohta. Selline moonutus ja tarbitud elektrienergia koguste kohta ülevaate puudumine pärsib ka tarbijate elektrienergia kasutamise juhtimist ja tarbimise vähendamist. Tekib olukord, kus tarbijatel puudub motivatsioon enda paigaldises faaside tasakaalu tagada, mis lõppeb sellega, et jaotusvõrgus võib üks faas üle koormuda. Võrguettevõtja peab aga tagama, et üheski faasis ülekoormust ei teki, mis tähendab, et tuleb tervikuna ehitada mitte optimaalne süsteem. See tähendab kõigile tarbijatele suuremat kulu.
Eelnõuga soovitakse ette näha, et võrguettevõtja arveldab turuosalistega teatud võrgutasu komponentide osas saldeeritud mõõteandmete alusel. Kuivõrd netomõõtmise kõrval jääks võrguettevõtjale endiselt kohustus mõõta ka võrku antud ja võrgust tarbitud elektrienergia koguseid, siis toob netomõõtmise kasutuselevõtt kaasa paralleelsete mõõteandmete haldamise.
Võrguettevõtja mõõteandmete haldamise süsteemis ei ole lisanduva keerukusega arvestatud. Mõõteandmete haldamise süsteem on üle viidud käitlema mõõteandmeid 15-min intervalliga. Võib eeldada, et saldeerimine on mõeldud toimuma ühetunnise kauplemisperioodi põhiselt. Elektrilevil ning tõenäoliselt ka teistel jaotusvõrguettevõtjatel puudub võimekus konverteerida veerandtunnised mõõteandmed tunnipõhisteks saldeeritud kogusteks.
Samuti ei arvesta muudatus asjaoluga, et AVP-sse edastatavad andmed hakkavad alates AVP uuendatud versiooni kasutusele võtmisest olema 15-min detailsusega, täitmaks aastaks 2030 võetud eesmärki täielikule 15-min mõõtmisele üleminekuks. Puudub selgus, millist täiendavat infot peaksid võrguettevõtjad hakkama AVP-sse edastama, kuna kauplemisperiood võib elektrituru toimimise võrgueeskirja § 14 lg 2 kohaselt olla nii 15 min kui 1 h.
Elektrilevi ei pea aktsepteeritavaks, et niivõrd põhimõttelise muudatuse kohta on jäetud tegemata mõjuhinnang, eelkõige, millises mahus väheneb võrguettevõtjatele võrgutasudest laekuv tulubaas. On ilmselge, et tekkivale puudujäägile tuleb leida katteallikas. Tõenäoliselt toob saldeeritud elektrienergia koguste alusel arveldamisele üleminek kaasa võrgutasude tõusu, mistõttu jääb arusaamatuks, milline on kokkuvõttes turuosalistele muudatustega kaasnev kasu.
Ka on jäetud arvestamata, et netomõõtmise kasutuselevõtt on põhimõtteline ning suure mõjuga muudatus senistes võrguteenuse osutamise põhimõtetes, mis nõuab võrguettevõtjalt mõõteandmete haldamise ja arveldamise süsteemi arendamist selliselt, et tekiks võimekus mõõteandmeid saldeerida ning korraldada nende alusel arveldamine. Arvestatud ei ole arendustele kuluvat ajakulu ning analüüsimata ja otsustamata on jäetud, milline on arendusele kuluva investeeringu maksumus ning mille arvelt selline kulu kantakse. Kui mõõte- ja arveldussüsteemide arendamise investeering tuleb teha võrguettevõtja vahenditest, siis avaldab ka see mõju võrgutasudele
Paralleelsete mõõteandmete teke toob kaasa vajaduse reguleerida läbivalt nii ELTS-is kui selle alamaktides, millistest mõõteandmetest vastava tasu esitamisel, kohustuste täitmise kontrollimisel jne lähtutakse. Näiteks jääb ebaselgeks ja on reguleerimata, millistest mõõteandmetest tuleb lähtuda võrguühenduse läbilaskevõime kasutamise kontrollimisel. Kui aluseks on netomõõtmise andmed, siis võib tekkida olukord, kus võrguühenduse ühe faasi kaudu võrguühenduse läbilaskevõime ületamine võrku antaval suunal kompenseeritakse ülejäänud kahe faasi kaudu toimuva tarbimisega. Ehk olukorras, kus ilma mõõteandmete saldeerimiseta toimuks võrguühenduse läbilaskevõime ületamine, saldeeritud mõõteandmete alusel sellist olukorda ei tekiks. Muudatustega ei ole neid aspekte analüüsitud ega vastavat regulatsiooni ette nähtud.
Elektrilevi hinnangul ei ole netomõõtmisele üleminek tehniliselt korrektne ega too turuosalistele kaasa kasu, mida on eelnõuga loodetud saavutada. Ka seatakse eelnõuga võrguettevõtjatele (ka väiksematele
võrguettevõtjatele!) ebarealistlikke ootusi, mida ei ole võimalik planeeritud ajakavas ja ilma kaasnevatele investeerimisvajadustele katteallikat leidmata realiseerida.

Vajab selgitamist, milliste seadmete tarbeks on muudatus kavandatud ning sellest lähtuvalt ka sõnastust täpsustada. Lisatav täiendus on liialt üldsõnaline, kuivõrd seadmeid, mis ei suuda andmeid edastada ega vastu võtta, on määramatul hulgal.
Võrguettevõtjal puudub seos vahetustasuga ja vajadus seda tasu rakendada.
Juhime tähelepanu, et praegu toimub elektriaktsiisi ja taastuvenergiatasu arvestus samade elektrienergia koguste alusel. Netomõõtmine ei väljenda enam võrgust tegelikult tarbitud koguseid, mis on elektriaktsiisi arvutamise lähtekoht. Võrgutasu, elektriaktsiisi ja taastuvenergiatasu arvestamine erinevatel alustel põhjustab ebavajalikku lisanduvat keerukust ja halduskoormust ning segadust turuosalistes.

Kui riik ikkagi soovib ühele turuosaliste grupile tasuvabastuste näol eelist luua, siis on Elektrilevi jätkuvalt seisukohal, et vähemalt esialgu on otstarbekas regulatsiooni rakendada alates B-tüüpi tootmismoodulitest, s.o võimsuspiirangust alates 500 kW, mille puhul on nõutav sideühenduse teostamine tootmismooduli (sh salvesti) ja võrguettevõtja juhtimiskeskuse vahel. Kuivõrd võrguettevõtjal puudub ülevaade tarbija elektripaigaldisest, siis on sideühenduse kaudu võimalik tuvastada mõõtepunkti mitte-eesmärgipärast kasutamist. Samuti annaks võimsuse piiri sätestamine võrguettevõtjale võimaluse regulatsiooni järk-järgult rakendada ning omandada piisav kogemus tüüpiliste probleemide identifitseerimiseks ja lahendamiseks ning manipulatsioonide tuvastamiseks.
Punktides 1-3 toodud olukorrad on mitmeti tõlgendavad, mistõttu on nende sisuliseks mõistmiseks vaja täpseid kirjeldusi.
Elektrilevi hinnangul oleks korrektne § 592 lõikes 10 ja § 71 lõikes 101 kavandatud mõõtmise erisusi käsitada mõõtmise paragrahvis ning reguleerida tasuliike (s.o edastamistasu ja taastuvenergiatasu) ühtselt.
Kavandatava lõike punkt 2 võib tuua kaasa olukorra, kus tootmismoodulile lisatakse väikese mahutavusega aku, saamaks tootmismooduli omatarbelt edastamistasu ja taastuvenergia tasu vabastust, st salvestit ei kasutata eesmärgipäraselt ehk elektrienergia salvestamiseks. Seetõttu on otstarbekas täiendada punkti 2 kriteeriumiga, mis tõkestaks väikese mahutavusega akude paigaldamist, et saada tasudest vabastust tootmisüksuse omatarbele. Näiteks – aku mahutavus (kWh) peaks olema vähemalt 50% võrguühenduse tarbimissuunalisest läbilaskevõimest (kW) (kulub vähemalt 0,5 h selleks, et salvestada/tühjendada sellist mahutavust võrguühendust täielikult koormates).

Eelnõus ega seletuskirjas ei ole välja toodud, milliste investeerimisprojektide nimekiri tuleb arengukavas esitada, st kas mõeldud on arenduskohustuste täitmisega seonduvaid investeeringuid. Samuti vajab selgitamist, miks jaotusvõrguettevõtja puhul sadu objekte sisaldava ja muutuda võiva projektide nimekirja esitamine vajalikuks osutub.
Elektrilevile jääb selgusetuks § 66 lõike 142 sisseviimisega taotletav regulaarsete aruannete esitamise eesmärk ja sisuline põhjendus jaotusvõrguettevõtjate puhul koos kaasneva halduskoormusega. Konkurentsiametil on võimalik viia investeeringute suhtes läbi analüüse ja algatada asjakohaseid järelevalvemenetlusi vajaduspõhiselt. Kuna aruannete esitamiseks puudub sisuline vajadus, siis aruandekohustuse sätestamisega kaasnev kasu ei kaalu üle nii võrguettevõtjatele kui ka Konkurentsiametile kaasnevat halduskoormust, mistõttu ei pea Elektrilevi vastavat regulatsiooni vajalikuks.
Juhime lisaks tähelepanu sellele, et lõike 142 sõnastus praegu menetluses olevas teises ELTS-i muutmise eelnõus (eelnõu toimiku number 24-0578) on teistsugune.
Salvestusüksuse nimivõimsuse osas on Elektrilevi esitanud tagasiside punktis 5.
Elektrilevi rõhutab, et mõõtepunkt saab reeglina asuda liitumispunktis. Mõõtepunkti rajamine turuosalise elektripaigaldisse saab toimuda üksnes erandjuhul, eelkõige, kui see on tehniliselt põhjendatud. Selguse huvides vajaks see ka seaduses rõhutamist:
(12) Kui see on tehniliselt otstarbekas, võib liitumispunktis mitteasuva täiendava mõõtepunkti rajada turuosaline ise vastavalt võrguettevõtja tingimustele.
Elektrilevi ei toeta § 71 lg 1 p 4 ja 6 nimetatud tasu esitamist saldeeritud mõõteandmete alusel (vt ka Elektrilevi tagasisidet punktis 1).

Võrguettevõtja esitab punktis 6 nimetatud tasu võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest. Puudub põhjendus, miks peaks ka reaktiivenergia suhtes rakendama netomõõtmist.
Reaktiivenergia puhul ei saa rääkida selle tootmisest ja tarbimisest samas kontekstis kui aktiivenergia puhul. See on parasiitlik nähtus, mida võrk ise genereerib ja mille liikumise minimeerimine mõlemas suunas võimaldab võrku väiksemate kuludega ehitada ja juhtida.
Reaktiivenergia koguste summeerimine faaside vahel ei motiveeri klienti faaside põhiselt reaktiivenergiat kompenseerima, ning see võib viia suuremate pingeerinevusteni faaside vahel (klient võib ühte faasi ühendada mahtuvusliku, teise induktiivse koormuse, mistõttu ühe faasi pinge võib tõusta, teise oma langeda, mis muudab võrgu planeerimise ja juhtimise keerulisemaks).
Samuti kordab Elektrilevi oma varasemat tagasisidet, et erinevalt direktiivist ei eristata eelnõuga energiasalvestusüksuste kasutamise otstarvet ehk tasuvabastusi rakendataks kõigile energiasalvestusüksustele, mitte ainult nendele, mida kasutatakse võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamiseks. Seejuures ei rakendata tasuvabastusi mitte ainult salvestatud elektrienergiale, vaid osaliselt ka tarbitud elektrienergia kogustele (tootmismooduli omatarve).
Samuti ei kaotata eelnõuga nn topelttasustamist, vaid luuakse tasuvabastused ühele osale turuosalistest.
§ 3 lõikesse 131 kauplemisperioodi netomõõtmise ehk mõõtepunkti kauplemisperioodil läbinud tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimise lisamisega on jäetud selgitamata, kuidas salvestusperioodil võrku tagastatud elektrienergia kogused arvutatakse ja kuidas kasutatakse selleks kauplemisperioodide lõikes mõõdetud elektrienergia koguseid.

Jääb arusaamatuks, millist teavet tuleb võrguettevõtjal punkti 4 alusel tarbijale anda.
Ka on sellise teabe andmine asjakohane vaid siis, kui võrgulepingu oluline rikkumine seisneb võrguühenduse läbilaskevõime ületamises. Võlgnevuste kontekstis on piiramise meetme rakendamine küsitav.
Vajab täpsustamist, et võrguettevõtjatel puudub võimekus tarbijate võrguühenduse võimsust piirata ning see eeldaks ka sideühendust tarbija elektripaigaldisega. Seega võrguühenduse kasutamise osas saaks võrguettevõtja jagada üksnes soovitusi elektrienergia kasutamise vähendamiseks ja võrguühenduse läbilaskevõime vähendamiseks.
Elektrilevi rõhutab oma varasemat tagasisidet, et täiendava mõõtepunkti loomine ja haldamine nõuab võrguettevõtja süsteemide arendamist, millega võrguettevõtja saab alustada pärast lõpliku regulatsiooni selgumist (kui on selgunud arenduste sisu ja maht). Elektrilevil ning tõenäoliselt ka teistel jaotusvõrguettevõtjatel puudub praegu mõõteandmete saldeerimise võimekus.
Regulatsiooni rakendamiseks on Elektrilevil vajalik teha ajamahukaid ning kulukaid arendusi lepinguhaldus- ja arveldussüsteemis, mõõtesüsteemides (tehnilised nõuded ja mõõtelahendus) ning muuta võrgulepingu tüüptingimusi, kujundada eraldi täiendav võrgutasu ja kooskõlastada need Konkurentsiametiga. Viimase aja praktika näitab, et vastavad
kooskõlastamised võivad kesta kuni aasta ja kauemgi.

Praegusele parimale teadmisele tuginedes võtab vajalike süsteemiarenduste tegemine 6-12 kuud regulatsiooni jõustumisest. Küll aga on Elektrilevi arendusressursid mitmete oluliste projektide, mh AVP uuendamise ja 15-min mõõtmise juurutamisega täielikult hõivatud vähemalt käesoleva aasta lõpuni. Võrguettevõtjale uusi kohustusi ja ootusi seades ei saa riik jätta õigusaktidest tulenevate teiste kohustuste täitmiseks tehtavaid muudatusi ja investeerimisvajadusi arvesse võtmata.
Sellest tulenevalt ei ole Elektrilevil võimalik tasu- ja maksuvabastusi rakendada vähemalt enne 01.01.2026. Arendustegevusse on vajalik kaasata ka mõõteandmete halduse süsteemi tarninud välispartner, kelle võimalused arendustegevuses osaleda vajavad selgitamist. Elektrilevi on algatanud uue kliendiinfosüsteemi hanke. Kui muudatuste sisu on lõplikult selgunud, tuleb need arvesse võtta süsteemi väljatöötamisel ja juurutamisel. Olemasolevas kliendiinfosüsteemis uuenduste sisseviimine ei ole enam otstarbekas. Kuna tegemist on põhimõtteliste muudatustega, on arendustegevuste lõplikku tähtaega keeruline prognoosida ning see võib osutuda ka pikemaks kui aasta. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et käimas on Imatra Elekter AS-i tööprotsesside ja infosüsteemide 2025. a lõpuni kestev integreerimine Elektrileviga ning uusi võimekusi ei ole otstarbekas luua Imatra Elekter AS-i olemasolevatesse IT- süsteemidesse.
Seega tuleb sätetele, mis puudutavad mõõtmis- ja arveldamiserisusi, näha ette rakendussätted ning nende rakendamine edasi lükata vähemalt kuni 01.01.2026.
Teadmiseks võetud.













































Mittearvestatud.
Selgitame:
Skeem, kuna mõõtepunkti taga asub nii salvestus kui tootmine, siis ei ole eristatavad salvestuse kaod ja elektrijaama omatarve. Sellise skeemi puhul, kui salvestuse kaod ja elektrijaama omatarve kaetakse lokaalse tootmisega, saab salvestusüksusega tootmisseade omatoodanguga kaod kattes edastustasu ja taastuvenergia rahastamise kulu vabastust nendelt kadudelt. Erisus on vajalik, et elektrisüsteemi toetamiseks efektiivseim salvestuse skeem oleks eelistatud.

















Arvestatud osaliselt. Eelnõusse on lisatud piirmäär 20 kW, mis välistab väiksemad elektriautode laadijad topeltmaksustamise vabastusest ja muudab võrguettevõtjale arvestuse teostamise lihtsamaks.




























































Arvestatud. Lisatud punkt eelnõusse.

















Mitte arvestatud. Seoses sünkroniseerimisega on oluline sätete võimalikult kire jõustumine. Kuna skeemid ja arvestus onn eelnõuga hoitud lihtsad, siis ei vaja võrguettevõtja infosüsteemid suuri muudatusi ja arvestust saab teostada olemasolevate andmete põhjal.































Teadmiseks võetud. Selgitame: saldeeritud mõõteandmed leiavad kasutust arveldamisel ja bilansi selgitamisel. Võrguettevõtja saab jätkuvalt edasi toimetada kahesuunaliste mõõteandmetega.




































































Selgitame: Muudatus on planeeritud direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks, ega oma mingisugust täiendavat mõju tänastele mõõteseadmetele, kuna kasutusel on kauglugemisel mõõteseadmed.








Osaliselt arvestatud. Jõustumisaeg lükatud aasta edasi.











Selgitame: Tegemist ei ole mõõtmise erisusega, vaid arveldamise põhimõtetega.












Arvestatud. Täpsustatud seletuskirja.


















Mitte arvestatud. Oluline on tagada mõõtepunkti nõuetekohasus, mida saab võrguettevõtja punkti rajades tagada.







Teadmiseks võetud.
Lõike 6 punktis nimetatud tasu eest pole salvestusele vabastust ette nähtud.



























Täpsustatud seletuskirja ja eelnõud.









Arvestatud ja lükatud jõustumisaega edasi.












Arvestatud.














Eesti Gaas
Kliimaministeerium on ettevalmistanud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Meil on hea meel, et Kliimaministeerium on asunud kõrvaldama elektri salvestusturu arengut takistavadi olulisi turutõkkeid ning nõustume, et sellega seotud regulatsiooni muudatused on turuosaliste poolt tungivalt oodatud. AS Eesti Gaas on üldiselt eelnõu sisuga nõus, kuid meil on mõned ettepanekud, mida palume eelnõu edasisel menetlemisel arvestada.

1. Palume jätta eelnõu § 1 punktist 4 välja osa, millega muudetakse elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 214 lõiget 3.
Antud muudatusega kavandatakse laiendata Konkurentsiameti pädevust selliselt, et elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimuste välja töötamise raames on Konkurentsiametil õigus kehtestada ka tarbimiskajas osalenud turuosalistele kulude hüvitamise reeglid, kusjuures eelnõu jätab ebaselgeks, kes täpsemalt on kohustatud isik. Kuna Konkurentsiamet ise ei ole turuosaline ELTS mõttes ning eelnõust ei nähtu, et kõnealust hüvitamise kohustust kavandatakse täita riigieelarvelistest vahenditest, siis on ilmne, et hüvitise saamise õiguse andmiseks tuleb sellele vastav hüvitise maksmise kohustus panna mõnele teisele turuosalisele ning võimalik, et ka hüvitise kogumise kohustus, juhul kui kohustatud isikuks on „kõik tarbijad“. Seega on ilmne, et antud sättega antakse Konkurentsiametile volitusnorm kehtestada reegleid, mis panevad täiendavaid õigusi ja kohustusi (sh rahalisi kohustusi) erinevatele turuosalistele, sh tarbijatele. Selliste tasude või hüvitiste maksmise kohustusi saab isikutele seada üksnes seadusega, mistõttu niivõrd laia, sisuliselt õigusloomelise pädevuse andmine Konkurentsiametile ei ole kooskõlas Eestis kehtiva õiguse üldpõhimõtetega.
2. Palume muuta eelnõu § 1 punkti 23 ja sõnastada see järgmiselt:
23) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Tarbijale esitatakse lihtsas ja täpses sõnastuses kokkuvõte käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu peamistest tingimustest.“;
Eelnõu § 1 punktis 23 kavandatav muudatus ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/9441 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (edaspidi direktiiv) artikli 10 eesmärki. Direktiivi artikkel 10 viimase lause eesmärk on teha lepingu peamised tingimused tarbijatele lihtsamini mõistetavaks. Eelnõu käesoleval kujul vastu võtmisel tekiks olukord, kus lepingus endas peab sisalduma kokkuvõte lepingu tingimustest (ELTS § 87 lg 1 loetleb andmed, mis peavad sisalduma lepingus), kusjuures kokuvõtte tuleb teha ulatuslikus mahus (kõik lõikes 1 nimetatud tingimused tuleb ümber jutustada) ning kokkuvõtte sõnastus peab olema lepingu tekstist erinev (lihtsam). See tähendab, et ühe lepingu raames tuleks väga suur hulk olulisi lepingu tingimusi reguleerida mitmes kohas ja erinevas sõnastuses. Selline lahendus raskendab oluliselt lepingu tõlgendamist, kuna jääb ebaselgeks, milline säte prevaleerib, põhjustades sellega lepinguliste vaidluste (sh kohtuvaidluste) ebaproportsionaalset kasvu. Direktiiv ei näe ette, et kokkuvõte peab olema lepingu osa, vaid mõeldud on seda, et kokkuvõte esitatakse tarbijale täiendavalt. Lisaks tekitaks liiga suure hulga lepingus sisalduva informatsiooni üle kordamine pigem täiendavat segadust. Lihtsuse ja selguse eesmärki täidaks paremini see, kui kokkuvõttes tuuakse välja üksnes peamine info, mille saamisest on keskmine tarbija tõenäoliselt huvitatud või mida tal on kindlasti vaja teada.
3. Palume eelnõu § 1 punktis 24 asendada sõna „nõusoleku“ sõnaga „nõustumuse“.
Mõistame, et antud sätte sõnastusel on eeskujuks võetud direktiivi artikel 11 punkt 3, kuid selle sisust nähtub, et mõeldud on nõusolekut sõlmida leping, mis võlaõigusseaduse § 20 lõikes 1 on defineeritud kui „nõustumus“. Õigusselguse huvides tuleks ka direktiivi ülevõtmisel kasutada Eestis kehtivas õiguses tuntud termineid.
4. Palume eelnõu §-s 2 asendada sõnad „tingimusel, et elektriaktsiisi maksja tasub energiasalvestusüksuse poolt temale edastatud elektrienergia eest aktsiisi“ sõnadega „tingimusel, et elektriaktsiisi maksjal on tekkinud energiasalvestusüksuse poolt temale edastatud elektrienergia eest aktsiisi tasumise kohustus“.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 24 lõikesse 63 lisatav energiasalvestusüksusega seotud maksuvabastuse rakendumine ei tohiks olla seatud sõltuvusse kolmanda isiku poolt aktsiisi tegeliku maksmisega, vaid üksnes kolmandal isikul maksukohustuse tekkimisega. Vastasel juhul tekib olukord, kus salvestusüksuse omaniku õigused sõltuksid sellest, kas elektriaktsiisi maksja täidab temale seadusest tulenevat maksukohustust. Seadusest tulenevate maksude sisse nõudmise eest vastutab Maksu- ja Tolliamet, mitte maksuvabastuse subjekt. Lisaks sellele, et see oleks energiasalvestusüksuse omaniku suhtes äärmisel ebaõiglane, oleks sellise lahenduse praktikas elluviimine keeruline (kes ja kuidas jälgib, kas maksuvabastuse rakendumise eelduseks olev aktsiisi tasumise kohustus on täidetud?) ning tekitaks põhjendamatut ebaselgust (energiasalvestusüksuse omanikul ei ole selget ülevaadet kas maksuvabastus kehtib).
5. Palume eelnõust välja jätta §-i 3, st palume elektrisalvestuse edendamisega seotud sätte jõustada tavakorras. Või kui see ei ole võimalik, siis tuua antud sätete jõustumise aeg nii varaseks kui võimalik.
Balti riigid leppisid kokku sünkroniseerimise varasemaks toomise ühise tegevuskava, mille järgi toimub Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimine 2025. aasta veebruaris. Seetõttu on äärmiselt oluline, et salvestusseadmeid kui elektrivõrku tasakaalustava toimega seadmeid tuleks turule kiiremini juurde. Ka seletuskirja punktis 1.3 on välja toodud, et elektrisalvestuse edendamisega seotud sätted on kiireloomulised tulenevalt Baltikumi sünkronseerimiset Kesk-Euroopa sünkroonalaga 2025. aasta alguses ning need muudatused toovad kaasa investeeringud salvestusseadmetesse, mis omakorda aitab sünkroniseerimisel Eesti ja Baltikumi energiajulgeolekut tagada.










Arvestatud.

















Arvestatud. Täpsustatud seletuskirjas, et kokkuvõte pole lepingu osa.
























Arvestatud. Sõnastatud säte ümber.






Elektriaktsiisi vabastus on eelnõust Rahandusministeeriumi nõudel eemaldatud.















Mitte arvestatud. 1. jaanuar 2025 on kompromiss turuosaliste ja võrguettevõtjate vahel.

Eesti Elektritööstuse Liit
Terminoloogia ja definitsioonid:
• Teeme ettepaneku täpsustada termini "tarbimiskaja" definitsiooni. Juhime tähelepanu, et seda terminit kirjeldab Konkurentsiameti raport veidi teisiti kui seaduse eelnõus on esitatud. Meie hinnangul ei saa seda terminit eelnõus esitatud kujul kirjeldada, vaid tuleks eristada tegevused mis hetkel on definitsioonis koos esitatud.
Selgitame, et kui tarbija muudab oma tarbimist või agregaator muudab tarbija käitumist vastavalt avaldatud elektrihinnale, siis on tegemist tarbimise kaudse juhtimisega ning see tegevus suurendab võrgukulusid ühiskonnale, kuna samas ajaperioodis peab seetõttu tegema ka reguleerimist, mille eest peavad teised tarbijad lisaks maksma läbi uue komponendi arvel, mille Elering soovib lisada.
Seega tuleks tarbimiskaja definitsiooni puhul eristada eelnõus kaudset ja otsest tarbimise juhtimist. Tarbimise otsese juhtimise puhul kaubeldakse reguleeritava ja mõõdetava paindlikkusega elektriturgudel. Motiveeritud ja tasustatud saaks olla ainult otsene tarbimise juhtimine, kuna see võib teatud tingimustel aidata kaasa süsteemi toimimisele. Seevastu kaudne juhtimine tekitab süsteemis enamasti ebabilanssi ning süsteemi juhtimise kulude tõusu.
EE hinnangul on tarbimiskaja eristamine kaudseks ja otseseks tarbimise juhtimiseks kooskõlas EL elektri siseturu direktiiviga ja teiste asjakohaste määrustega (vt taust allpool).
Taust:
Konkurentsiameti poolt esitatud tarbimiskaja kirjeldus (vastavalt direktiivile (EL) 2019/944 mõiste „tarbimiskaja“) – elektri tarbimise koormuse muutmine lõpptarbijate poolt, mis seisneb normaalse või jooksva tarbimise muutmises vastuseks turusignaalidele, sealhulgas vastuseks ajas muutuvale elektrihinnale või rahalistele stiimulitele, või vastuseks lõpptarbija kas iseseisvalt või energiavahendaja kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumisele müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 (17) artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist;
Eelnõu tarbimiskaja selgitus tarbimiskaja kohta – elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõiked 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121–142), artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist.

• Eelnõu p.1 „dünaamilise elektrihinnaga leping – elektrileping, mis kajastab hinnakõikumisi elektribörsil kauplemisperioodide lõikes“ – juhime tähelepanu, et termin „elektribörs“ ei ole ühetähenduslik ja võib hõlmata mitmeid erinevaid elektriga kauplemise ajahorisonte, mille korral ei ole selge, millise sisuga lepingule tegelikult viidatakse. Teeme ettepaneku, et ühemõttelisuse tagamiseks tuleks kasutada ElTS alusel välja antud määruses „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ kasutatud terminit „Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turg“. 

• Teeme ettepaneku täpsustada eelnõuga elektri tootmise ja salvestamise omavahelist seost ja erinevust. Vastasel korral tekib oht, et elektri salvestamisele kehtestatakse reeglid, mis ei sobi kokku elektri tootmise reeglitega.
Lähtudes sarnaste tegevuste võrdsest kohtlemisest tuleb elektri salvestamine lugeda elektri tootmise eriliigiks. Sellest tulenevalt:
1. Elektri salvestamise mõõtereeglites tuleb arvestada, et elektri salvesti võib olla mõne muu elektri tootmise seadme osa. Järelikult on vajalik aktsepteerida ka järgnevat mõõteskeemi:

2. Peab elektri salvestamise maksustamine toimuma elektri tootmise maksustamise reeglite alusel.
Selgitus:
Elektri tootmisel toimub energia muundamine ning salvestamisel toimub energia muundamine. Elektri tootmist ja salvestamist ei ole võimalik eristada mingi objektiivse kriteeriumi alusel.
Mõlemal juhul toimub sisendenergia hankimine ning elektri võrku andmine erineval ajal.
Asjaolu, et elektri salvestamise puhul on nii sisend kui väljund üks ja sama energialiik, ei ole sisuline asjaolu, sest elektri salvestamisel ei toimu elektri „kõrvale panemist“, vaid toimub mehhaaniline või keemiline energia muundamise protsess, sarnaselt elektrijaamadele. Samuti ei ole see unikaalne kuna näiteks nii tuuleparkidel kui päikeseparkidel on ainus ostetav sisendenergia võrgust võetav omatarbe elekter ning need tootmisüksused annavad võrku samuti elektrit.
Kehtivatest ElTS definitsioonidest tuleneb, et elektrijaama juures asuv salvesti on elektritootmisüksuse osa (vt taust allpool). 
Seega tuleks võrdse kohtlemise, lihtsuse ja selguse huvides sätestada eelnõus üheselt, et elektri salvestamine on elektrienergia tootmise eriliik ning ka iseseisvad elektrisalvestid on elektritootmisüksused.
Taust:
Elektri salvestamise ja elektri tootmise definitsioonid kehtivas ElTS-is ei ole selgelt eristatavad. ElTS §3 sätestatud definitsioonide alusel võib elektri salvestamine olla elektrijaama osa või isegi elektri tootmise eriliik, kuid võib olla ka täiesti iseseisev tegevus: 
„8) elektrijaam – elektrienergia tootmise ühest või mitmest tootmisseadmest koosnev talitluskogum koos selle juurde kuuluvate abiseadmete ja rajatistega;
81) elektrijaama omatarve – elektrienergia, mis on tarvilik elektrijaama ja tema juurde kuuluvate vajalike seadmete kogumi, sealhulgas elektri- ja valgustusvõrgu, juhtimis-, kaitse- ja seiresüsteemide, akumulaatorseadmete, avariitoiteallikate, pumpade, ventilaatorite, transportööride, kütuse laadimise ja ettevalmistamise seadmete elektrimootorite ning elektrikütte tõrgeteta talitluseks;
82) elektrienergia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ja seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis salvestusperioodi vältel“.
Tarbimiskajas osalemise tingimused (eelnõu p.4 ja p.5):
• §214 lõige 3 p.2 – ei saa nõustuda eelnõus esitatud tekstiga. Eelnõus tuleb sätestada, et tingimused peavad selgelt ja üheselt ette nägema bilansihaldurile tekkinud kulude ning saamata jäänud kasumi kohese ja täieliku hüvitamise. Ei ole õiguslikult mõeldav, et Konkurentsiamet rakendusasutusena saaks siinkohal hakata kasutama mingit kaalutlusõigust, vaid juhis kuidas käituda peab asutusele olema seadusandja poolt ette antud. Kavandatav eelnõu lubaks Konkurentsiametil kehtestada tingimused, kus agregeerimise käigus bilansihaldurilt ära võetud elektrienergia eest kompensatsiooni maksmist ei ole ette nähtud. Konkurentsiametil puudub kaalutlusõigus selle üle, et võtta ühelt ettevõttelt ära temale kuuluv vara ning anda see teisele ettevõttele ilma, et sellega kaasneks kohene ja täielik hüvitis kõigi kulude eest ning saamata jäänud kasumi eest.
Sisu poolest on ainuvõimalik lahendus sõltumatu agregaatori poolt bilansihaldurile (avatud tarnijale) tekitatud kõigi kulude ning saamata jäänud kasumi hüvitamine – elektrienergia peab kusagilt turule tulema ning selle ostab ja kulutused kannab konkreetse tarbija avatud tarnija. Agregaator kasutab avatud tarnija poolt tarbijale ostetud elektrienergiat agregeerimisel ning saab selle eest tulu. Tekib olukord, kus agregaator rikastub avatud tarnija kulul. Seega on vajalik avatud tarnijale hüvitada tema poolt soetatud elektrienergia maksumus ja muud asjaomased kulud täies ulatuses, lisaks saamata jäänud kasum.

• §214 lõige 3 p.3 – ei saa nõustuda eelnõus esitatud tekstiga. Bilansihaldurile (avatud tarnijale) tuleb tingimusteta hüvitada tema poolt soetatud elektrienergia maksumus ja muud asjaomased kulud täies ulatuses, lisaks saamata jäänud kasum. Lisaks juhime tähelepanu, et EL elektri siseturu direktiivi kohaselt on agregeerimistegevuse mõju hindamine liikmesriikide poolt vabatahtlik. Liikmesriik ei ole kohustatud kaaluma agregeerimistegevuse sotsiaal-majanduslikku mõju ega arvestama seda sõltumatu agregeerimistegevuse soodustamisel. EE ja teised turuosalised on korduvalt juhtinud nii ministeeriumite kui Konkurentsiameti tähelepanu, et tarbimise juhtimise praktikad eriti nn iseseisvate agregaatorite kaasatusel on alles kujunemisjärgus ning Eestil tuleks lähtuda parimatest praktikatest kui need on turule tekkinud. Samuti on välja kujunemata muu regulatiivne raamistik EL tasemel, mis käsitleb tarbimise juhtimist (näiteks vastav EL võrgueeskiri on alles kujundamisel). Teeme ettepaneku kustutada käesolev punkt eelnõust.

• Seoses §214 lõige 3 punktidega 2 ja 3 – juhime tähelepanu, et avatud tarnija poolt soetatud elektrienergia maksumus on üks kululiik teiste otseste kulude hulgas, mida agregaatori tegevus võib põhjustada – näiteks ebabilansikulu. Näiteks kui agregaator muudab kliendi tarbimisgraafikut peale elektribörsi päev-ette hindade teada saamist, siis iga muudetud tarbimisprofiili kWh tähendab bilansihaldurile ebabilansi kulu, mille agregaator peab kompenseerima. See eeldab, et agregaator esitab oma juhitavate tootmiste/tarbimiste kohta päev-ette graafiku. Teeme ettepaneku eelnõus sätestada iseseisvale agregaatorile graafiku esitamise kohustus.
Taust:
Kehtiva turuloogika põhitalaks on bilansihalduri bilanss. Kuna tarbimise juhtimise tegelikud kulud on suuresti teadmata või suure määramatusega, siis Eesti elektriturul tekivad selle instrumendi rakendamisel bilansihalduritele täiendavad riskid. Kokkuvõtlikult on nn sõltumatu agregeerimise puhul bilansihaldusega seotud vähemalt 4 liiki probleeme mida eelnõu praegusel kujul ei adresseeri, kuid mis vähemalt osaliselt peaksid olema reguleeritud eelistatavalt seadusandja poolt:
5. Kliendi mõõteandmeid on moonutatud peale reguleerimist ja erinevad tavapärasest tarbimisprofiilist. Bilansihaldur kasutab tarbimise prognoosimisel statistilisi mõõteandmeid ja kui ta ei ole reguleerimiskogustest teadlik, siis ta teeb suurema veaga tarbimisprognoosi ning saab selle tulemusena suurema ebabilansikulu.
Ebabilansikulu omakorda tõstab aga bilansimarginaale mis lõppkokkuvõttes suurendab bilansikulusid kõigile tarbijatele (mitte ainult nendele kes osalevad nn sõltumatus agregeerimises). Samal ajal ei ole Eestis kokku lepitud, kas nn sõltumatust agregeerimisest tulenevad kulud kuuluvad sotsialiseerimisele või mitte. EE hinnangul nõuab see seadusandja tasemel otsust. Igal juhul on vajalik need kulud bilansihaldurile kompenseerida täies ulatuses, lisaks saamata jäänud kasum.

6. Agregaator määrab praegu ise oma tegelikke reguleeritavaid koguseid ja raporteerib neid süsteemihaldurile. Samal ajal puudub Eestis ühtne metoodika agregeerimiskoguste määramiseks, koguste arvestuse üle ei ole kontrolli ega järelevalvet. Seda rolli peab täitma süsteemihaldur ning määrama tegelikult aktiveeritud kogused. See on vaja lahendada tsentraalse mudeli rakendamisel.

7. Päev-ette turu hinna kompenseerimine ei kata teatud juhtudel bilansihaldurile/müüjale reguleerimisega seotud kulusid, seda eelkõige juhul kui kliendiga on sõlmitud fikseeritud hinnaga müügileping. Sellises olukorras ei ole elektrienergia sisseostu hind bilansihalduri/elektrimüüja vaatest mitte päev-ette turuhind, vaid see hind on tuletis sõlmitud spot ja hedge tehingutest – mis võivad sõltuvalt turuolukorrast erineda päev-ette hinnast ja põhjustada bilansihaldurile/müüjale põhjendamatuid kulusid.  Bilansihaldur/müüja peab seega saama hinnapakkumise tegemisel arvestada, et neil võivad tekkida täiendavad kulud juhul, kui nad sõlmivad elektrimüügilepingu kliendiga kes osaleb reguleerimisturul. Seda probleemi näiteks kavandatav tsentraalne arveldusmudel ei lahenda.

8. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada ka mõju aktiveerimise välisele perioodile - kui tegemist on elektritarbimise nihutamisega, omab see mõju järgmiste kauplemisperioodide bilansikogustele. See aspekt ei ole tänaseni paraku arutuse all olnud, kuid see võimendab taas bilansihaldurite riske.


• §214 lõige 5 p.3 – ei saa nõustuda eelnõus esitatud tekstiga (vt eelpool esitatud kommentaarid lõige 3 kohta). Bilansihaldurile (avatud tarnijale) tuleb igal juhul hüvitada tema poolt soetatud elektrienergia maksumus ja muud asjaomased kulud täies ulatuses ning samuti saamata jäänud kasum. Lisame, et näiteks NPS päev-ette börsihinda järgmisel päeval toimuv agregeerimine ei mõjuta ning seega ei saa taolisel tarbimise kaudsel juhtimisel tekkida ühiskondlikku sotsiaalmajanduslikku tulu, vaid tekib kulu. Kasu tekkimiseks oleks vajalik muuta börsireegleid. Teeme ettepaneku korrigeerida käesolevat punkti vastavalt meie ettepanekutele §214 lõige 3 kohta, kustutades lauseosa „kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused näevad ette käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud kulude hüvitamist“.

Tarbimise juhtimise ja salvestuse rakendamine võrguprobleemide lahendamisel:

• Seletuskiri lk.4 viimane lõik, esimene lause (tsit:) "Tarbimise juhtimist ja salvestust saab rakendada ka võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks." Teeme ettepaneku sätestada eelnõus, kuidas täpsemalt ja mis on detailsemad tingimused millest võrguettevõtjad peavad juhinduma, et tagada alternatiivsete investeeringute võrdne kohtlemine. Eelnõus tuleks sätestada piirid, et võrguettevõtjad võrdleks alternatiive ühtsete kriteeriumite alusel ning välistaks hanked individuaalselt seatud tingimuste alusel millest juba algselt ilmneb, et võrguettevõtja seisukohalt tegelikkuses ei ole tarbimise juhtimine või salvestamine alternatiiv ja eelistatavalt soovitakse investeerida ikkagi kaablitesse või õhuliinidesse. Näiteks ei ole mõeldav, et akusalvesti peaks võrguettevõtja hankel konkureerima selliselt, et salvesti investeering peaks olema võrguettevõttele kasulik 4 aastaga, samas kui alternatiivsele kaabelliini investeeringule arvestatakse elueaks 40 aastat. Eelnõuga tuleks luua võrguettevõtjatele raamistik, et seletuskirjas toodud eesmärk oleks ka reaalsuses rakendatav. Samuti aitaks seniste mõtteviiside muutus luua lokaalseid jaotusvõrkude paindlikkuse turge, näiteks võrgupiirkondades kus on seoses väliste ühenduste piiratusega keeruline osaleda suure võimsusega põhivõrgu sagedusturgudel.
Salvestuse vabastamine taastuvenergia tasust (eelnõu p.7):
• §592 täiendamine lõikega 10 – juhime tähelepanu, et eelnõus pakutud sõnastuse korral vabastatakse taastuvenergia tasu maksmisest vaid elektrivõrguga ühendatud salvestid, kuid otseliiniga ühendatud elektrisalvestitele säiliks taastuvenergia tasu maksmise kohustus edasi. Otseliiniga ühendatud elektrisalvestite sellisel diskrimineerimisel puudub sisuline põhjendus. Teeme ettepaneku tagada elektrivõrguga ja otseliiniga ühendatud elektrisalvestite võrdse kohtlemise, täiendades eelnõud alljärgnevalt:
• asendades sõnad „elektrivõrgust salvestatud“ sõnadega „elektrivõrgust või otseliinist salvestatud“;
• asendades sõnad „elektrivõrku tagastatud“ sõnadega „elektrivõrku või otseliini tagastatud“;
• asendades sõnad „olemasolev võrguühendus“ sõnadega „olemasolev võrguühendus või otseliin“.
Võrgu arengukava koostamise kohustus (eelnõu p.9):
• §66 täiendamine lõikega 81 – juhime tähelepanu, et käesoleval hetkel omab Elering AS nii elektri tootmise varasid kui ka põhivõrguettevõtja varasid, mistõttu võib Elering AS vastata vertikaalselt integreeritud ettevõtja tunnustele. Kuna Elering AS-il on alla 100 000 kliendi (antud juhul tuleb silmas pidada elektrienergia edastamise tegevusvaldkonda, mitte näiteks maaomanikke kellele Elering AS maksab talumistasu vms muid kliendisuhteid), siis eelnõus esitatud sõnastuse korral ei peaks Elering koostama võrgu arengukava. See oleks aga vastuolus nii EL vastava regulatsiooni mõttega kui ka kehtiva ElTS-ga. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku asendada termin „võrguettevõtja“ terminiga „jaotusvõrguettevõtja“.
Tugiteenuste hankimine (eelnõu p.13):
• §663 lõige 3, teine lause – oluline on, et eelnõus esitatud põhimõtted kohalduksid ühtemoodi kõigi võrguettevõtjate suhtes, sealhulgas põhivõrguettevõtja suhtes. Teeme ettepaneku eelnõud vastavalt täpsustada või kinnitada üle (näiteks seletuskirjas), et eelnõus esitatud säte kehtib ühetaoliselt kõigi võrguettevõtjate, s.h põhivõrguettevõtja suhtes.
Võrgutasud (eelnõu p.16):
• §71 lg 1 uus p.7 – antud punkti tuleks täiendada põhimõttega, et täiendava mõõtepunkti tasu lisandumine võrgutasudesse ning edastustasu vabastus elektrisalvestitele peavad Konkurentsiameti poolt kooskõlastamisel olema käsitletud eraldiseisvalt (s.t et võrguettevõtja ei saaks ühe tasuliigi kadumist hakata kompenseerima või tasaarveldama teise tasu lisandumise kaudu).
Tarbijalepingud (eelnõu p.24):
• §89 lõike 4 täiendamine – juhime tähelepanu, et §89 lõikes 4 on loetletud tingimused, mis tuleb täita tarbijale igasuguse lepingu muudatuse ettepaneku esitamise korral. Kui lõikele lisada eelnõus pakutud sõnastus, siis tuleneks lõike uuest sõnastusest, et vaid dünaamilise hinnaga lepingule üleviimise ettepaneku korral on vaja saada tarbija nõusolek, kuid ülejäänud lepingu muudatuste korral ei ole tarbija nõusolek enam vajalik.
Segaduse vältimiseks teeme ettepaneku lisada eelnõus kavandatud lause seadusesse eraldi lõikena (6).
Päritolutunnistused taastuvelektri salvestusele:
• Teeme ettepaneku täiendada eelnõud taastuvelektri tootmisseadmega samas asukohas asuvas salvestis enne võrku andmist salvestatud elektrile taastuvelektri päritolutunnistuste andmise võimaluse ja tingimustega.
20.11.2023. a. vastu võetud EL taastuvenergia direktiivi muudatused sisaldavad järgmist definitsiooni (44d): „samas asukohas paiknev energiasalvesti“. See kontseptsioon tuleb ElTS-i eelnõusse üle võtta, et täpsustada taastuvelektri päritolutunnistuste andmist olukorras kus toodetud taastuvelektrit koheselt elektrivõrku ei anta, vaid salvestatakse tootmisseadmega samas asukohas paiknevas salvestis. Sellisel juhul tuleks päritolutunnistus anda toodetud ning seejärel samas asukohas paiknevas energiasalvestises salvestatud taastuvelektrile võrku andmise aja ja koguse alusel. Ilma sellise täienduseta võib tekkida õiguslik selgusetus, kas näiteks päikesest elektri tootmise seadmetega toodetud elektrienergiale saab anda taastuvelektri päritolutunnistusi, kui tootmisseade annab salvestatud elektrit võrku öisel ajal.
Samuti tuleks seejuures sätestada, et taastuvelektri tootmise päritolutunnistust ei anta samas asukohas võrgust võetud ja salvestatud ning uuesti võrku tagasi antud elektrile. Selleks vajalik koguste mõõtmine ja arvutamine on võrguettevõtja vastutusel.

Seletuskiri
• Seletuskirja tekst tuleks läbivalt üle vaadata, et viia see vastavusse meie poolt eelnõule esitatud ettepanekutega. Oleme valmis pakkuma täiendavaid selgitusi, kui see on vajalik. Rõhutame, et läbivalt väärad on seletuskirjas esitatud väited ja näited, nagu mõjutaks tarbimise juhtimine Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrihindu (nt lk. 3, 4, 7) ning selle pinnal seletuskirjas esitatud arvamused nagu oleks selle pinnal võimalik teha mingeid järeldusi agregeerimistegevuse sotsiaalmajandusliku kasu või kahju üle. EE on korduvalt välja toonud nii siinkohal kui varasemalt, et NPS päev-ette turu elektrihinda ei mõjuta selle turu hinnasignaali alusel toimuv hilisem tarbimise kaudne juhtimine, olgu tarbija initsiatiivil või agregeerimistegevuse kaudu. Vastupidi, see tekitab süsteemis ebabilanssi ja suurendab reguleerimiskulusid. Seega antud turu kontekstis ei saa tekkida mingit ühiskondlikku kasu odavama päev-ette turuhinna näol. Selleks, et mingi kasu saaks tekkida (nt odavam elektrienergia hind päev-ette turul võrreldes mingi baasstsenaariumiga), on vajalik muuta NPS elektribörsi toimimise reegleid. NPS elektribörsi reeglite muutmist aga käesolev eelnõu ei käsitle.
Teeme ettepaneku esitada eelnõu seletuskirjas konkreetne ja NPS turukorraldajaga kokkulepitud kava, millised on kavandatavad muudatused börsireeglites ja mis on nende reeglite muudatuste läbiviimise ajakava, mis võimaldaksid tarbimise juhtimisel mõjutada elektrienergia hindu päev-ette turul Eesti hinnapiirkonnas. Juhul, kui neid muudatusi ega vastavat ajakava ei ole turukorraldajaga kokku lepitud, tuleb seletuskirjast kustutada kõik väited ja näited selle kohta, nagu mõjutaks tarbimise juhtimine Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrihindu.

• Viitamine – teeme ettepaneku seletuskirja läbivalt täiendada viidetega algallikatele (nt EL õigusaktide puhul konkreetsetele sätetele).

• Seletuskiri lk. 8 (viide eelnõu punktile 6) – juhime tähelepanu, et määratud tarnete käsitlus on piisavalt oluline sätestamaks seda eelnõus, mitte ainult seletuskirjas (määratud tarneid käsitletakse agregeerimise suhtes erinevalt, kui avatud tarneid).

• Eelnõus esitatud muudatuste mõjude hinnang:

• Seletuskirjas lk.12 esitatud väide „eelnõu rakendamisega ei kaasne olulisi riske“ – selle väitega ei saa nõustuda. Eelnõu rakendamisega on seotud äärmiselt olulised riskid bilansihalduritele (avatud tarnijatele) ja tarbijatele nagu oleme eelpool kirjeldanud. Nende riskide realiseerumise tõenäosuse vähendamiseks on oluline, et turukorraldus järgiks õiglast turuolukorda kus iga turuosaline vastutab oma tegude, realiseerunud riskide ja teistele osapooltele põhjustatud kahjude eest.
• Seletuskirjas lk.13 esitatud väide „tarbimise vähendamine toob alla elektri börsihindu“ – arvestades, et väide on esitatud tarbimise juhtimise kontekstis päev-ette turul, ei saa selle väitega nõustuda. NPS päev-ette turul kujunevat elektrienergia hinda ei tee odavamaks tarbimise vähendamine tarbimispäeval (vt lisaks eespool).

Teadmiseks võetud.
Selgitame:
Eelnõu käsitleb vaid otsest tarbimise juhtimist. Kaudset tarbimise juhtimist saab võrguettevõtja soodustada ajapõhiste tariifidega. Ka kaudsel tarbimise juhtimisel on elektriturule ja -süsteemile positiivne kulusid vähendav mõju.









































Arvestatud.











Arvestatud. Täiendatud võimalusega saada topelt maksustamise vabastust ka viidatud skeemi puhul.
















Ettepanekust ei selgu üheselt, millist muudatust täpsemalt soovitatakse teha ja mis on selle muudatuse mõjud ning eesmärk, mistõttu ei ole ettepanekuga arvestatud.









































Selgitame:
Saamata jäänud kasum ei kuulu ja ei pea kuuluma hüvitamisele, samamoodi nagu ei pea kuuluma elektrimüüjale hüvitamisele näiteks energiasäästmise tõttu müümata jäänud elekter või süsinikuneutraalsete energiaallikate kasutusele võtmisel müümata jäänud fossiilelekter.

Arvestatud. Täpsemad tarbimiskaja nõuded sätestatakse määruses ja tehnilised tingimused koostab süsteemihaldur.















Mitte arvestatud.
Selgitame:
Ministeeriumile teadaolevalt on tarbimise juhtimise praktikad mitmes riigis juba välja kujunenud, samuti on mudelid järgmise päeva ja päevasisesele turule välja töötamisel Soomes ja Rootsis. Mainitud tarbimiskaja võrgueeskiri on tõepoolest väljatöötamisel, kuid täpsustame, et see võrgueeskiri keskendub reguleerimisturule ja võrguettevõtjate poolt hangitavale tarbimiskajale. Järgmise päeva ja päevasisese turu mudelid on jäetud liikmesriikide pädevusse.





Selgitame:
Otsese tarbimise juhtimise puhul teeb agregaator analoogselt elektrimüüjale elektriturule tarbimiskaja pakkumise ja päev-ette turule vastu võetud pakkumise ulatuses vastutab agregaator ebabilansi eest ehk kui agregaator pakkus turule 20 kWh tarbimiskaja, siis tuleb sellest kogusest kinni pidada või tekib agregaatori bilansihalduril ebabilanss.
Kaudse tarbimise juhtimise puhul peab tarbija bilansihaldur ise tarbija käitumist prognoosima. Leiame, et otsese tarbimise juhtimise edendamisega muutub kaudne tarbimise juhtimine paremini prognoositavaks, samuti väheneb bilansienergia kulu ehk ebabilansi katmine muutub soodsamaks.


Süsteemihaldur teostab tarbija bilansihalduri ja agregaatori bilansihalduri bilansiplaanide vahel tarne. Tarbija bilansihaldur teab koguseid, mis tema tarbijatel on agregeeritud ehk tal on olemas kogu info prognooside koostamiseks.










Regulatsiooni täiendamise eesmärk ongi selles osas selgust luua ja agregaatori tegevus selgemalt reguleerida.






Hüvitise arvutamise metoodika sätestatakse määruses või tarbimiskaja tehnilistes tingimustes. Nõustume, et päev-ette turu hinna kompenseerimine ei kata teatud juhtudel bilansihaldurile reguleerimisega tekkinud kulusid, kuid rõhutame, et päev-ette turuhinna alusel hüvitise maksmine teistel juhtudel on jällegi suurem kui bilansihalduri kulutused ehk keskmiselt bilansihalduri kulud kaetakse. Võttes aluseks teiste liikmesriikide näiteid, siis bilansihalduri hüvitis on tihtilugu väiksem kui päev-ette turuhind, kuna hedge tehingud on võimaldanud turuhinnast soodsamalt elektrit soetada. Kuna agregeerimine toimub kõrgemtael turuhindadel, siis on seda enam bilansihalduri kulud kaetud, kuna hüvitamine toimub kõrgema hinnaga.

Aktiveerimise välisel perioodil tarbimise taastumisega seotud prognooside tegemiseks on bilansihalduril kõik vajalik info olemas. Teoreetiliselt suurem ebabilanss on kompenseeritav soodsama bilansienergia kuluga, mis tänu tarbimiskaja potentsiaali kasutuselevõtmisega kaasneb.


Selgitame:
Tarbimiskaja regulatsiooni eesmärk on võimaldada tarbimiskaja analoogselt elektritootmisele pakkuda päev-ette turule ehk see mõjutab päev-ette turuhinda.








Täpsemad nõuded sätestatakse määruses, tarbimiskaja tehnilistes tingimustes, paindlikud liitumised sisalduvad elektrituru disaini muutmise direktiivis ja EL tasandil väljatöötamisel tarbimiskaja võrgueeskiri, mis muuhulgas võrguinvesteeringute vähendamiseks hangitavale tarbimiskajale keskendub.















Arvestatud.















Arvestatud.













Sätted kohalduvad ka põhivõguettevõtjale.








Arvestatud. Punkt eelnõust eemaldatud.






Arvestatud.









Mitte arvestatud.
Eelnõuga ei käsitleta taastuvelektri päritolutunnistusi.
























Teadmiseks võetud.

Sunly AS
Elektrienergia salvestamine on kriitilise tähtsusega taastuvenergial põhinevale elektrisüsteemile üleminekul. Selles valguses on tervitatav Kliimaministeeriumi plaan, millega soovitakse luua salvestuslahenduste kasutuselevõtuks senisest mõistlikumad tingimused. Järgnevalt esitame Sunly AS-i (edaspidi Sunly) esmased soovitused, tagamaks väljapakutud muudatuste puhul õigusselgus ja eesmärgipärasus.

1. Energiasalvestusüksustele rakenduv vabastus võrgutasust ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasust

Eelnõuga soovitakse võimaldada salvestusüksusele elektrituruseaduses (ELTS) sätestatud edastustasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu vabastust ühekuulise salvestusperioodi jooksul võrgust võetud ja võrku tagastatud elektri eest (eelnõu § 1 punktid 7 ja 17). Sunly toetab tasudest vabastust, kuid soovib esitada täiendavad ettepanekud praeguses eelnõus kavandatud lahenduse selgemaks muutmiseks.
A. Tasudest vabastust tuleks rakendada kogu salvestusüksusesse salvestatud elektrienergia koguselt, mitte üksnes võrku tagasi antud koguselt.
Juhul kui salvestusseadme juurde ei kuulu tarbimist, s.t tegemist on ühe mõõtepunkti taga oleva vaid salvestusfunktsiooni omava üksusega või salvestus- ja tootmisüksuse komplektiga, oleks põhjendatud vabastada tasudest kogu salvestusperioodi jooksul võrgust salvestisse liikunud elektrienergia. Seda põhjusel, et sellisel juhul puudub mõõtepunktis muu tarbimine kui salvestusüksuse või elektrijaama omatarve5.
Salvestusüksusel ja elektrijaamal, nagu ka kõikidel muudel elektriseadmetel, on olemas väike omatarve, mis tootmisseadme puhul jääb tavalises tööolukorras oluliselt alla 1% seadme päevasest summaarsest energiakogusest.6 Seega oleks omatarbe mõõtmine ja sellelt omakorda tasude arvestamine ebaotstarbekas. Ühe mõõtepunktiga salvestusüksuse või salvestus- ja tootmisüksuse lahenduste puhul saab väita, et sisuliselt kogu mõõtepunktis fikseeritud võrgust võetud elekter on liikunud salvestusüksusesse. Kogu salvestatud energiale tasudest vabastuse võimaldamine aitaks kahtlemata kaasa eelnõu laiema eesmärgi saavutamisele, milleks on salvestusvõimekuse suurendamine ja seeläbi Eesti elektrivõrgu varustuskindluse tagamine.

B. Salvestusüksusele tuleks tasudest vabastust võimaldada ka olukorras, kus tootmisüksuse juures asuv salvestusseade ei oma eraldi mõõtepunkti.
Salvestusüksuse poolt võrgust võetud ja võrku tagasi antud energiakoguste tuvastamiseks on igati piisav ühe mõõtepunktiga lahendus, kus mõõtepunkti taga on kas ainult salvestusüksus või salvestus ja tootmisüksus. Nagu eespool selgitasime, siis puudub sellistel juhtudel mõõtepunktis muu tarbimine kui salvestusüksuse või elektrijaama omatarve ning saab väita, et sisuliselt kogu mõõtepunktis fikseeritud võrgust võetud elekter on liikunud salvestusüksusesse. Sellise käsitlusega on siiani nõustunud ka põhivõrguettevõtja Elering, kes on koostanud mõõtmise põhimõtted, mille alusel väljastatakse rohesertifikaate saldeerimise loogika alusel, ilma täiendava mõõtepunkti nõudeta.7
Ühe mõõtepunktiga salvestus- ja tootmisüksuse kohta tõi võrguettevõtja Elektrilevi oma 18.04.2024 ettekandes välja argumendi, et alla 500 kW võimsusega tootmisseadmed ei ole reeglina varustatud võrguettevõtja sideühendusega, mistõttu pole võimalik tuvastada, kas võrgust elektrijaama liikunud elekter on ikka salvestusüksusesse salvestatud. Oleme nõus, et see võib piiratud haldussuutlikkuse tõttu kujuneda probleemiks, mistõttu teeme ettepaneku kaaluda eelnõus ühe mõõtepunktiga salvestus ja tootmisüksustele tasudest vabastust lubada tingimusel, et mõõtepunkti taga olev tootmisseade (või tootmisseadmed – näiteks mitme elektrituulikuga tuulepark) on varustatud sideühendusega ja võrguettevõtja signaalitabeli juhtimisega (analoogselt B-tüüpi ehk vähemalt 500 kW võimsusega paigaldistele kehtivate nõuetega). Sideühenduse olemasolu võimaldab võrguettevõtjale ülevaadet selle kohta, millises koguses on elektrienergiat mõõtepunkti taga tarbitud ja millises koguses on seda salvestatud. Teisisõnu, olemas on andmed, mis võimaldavad rakendada tasudest vabastust üksnes salvestatud elektrienergialt. Selline lahendus võimaldaks ühtlasi lubada agregeeritud salvestusvõimsustel osaleda sagedusreservide (FRR) turgudel, olenemata sellest, kas konkreetse liitumispunkti taga on ka tarbimine või mitte.

C. Salvestusüksusele eraldi mõõtepunkti rajamine peaks olema turuosalise õigus, mitte kohustus.

Hübriidpäikeseelektrijaamade ehitamisel kasutatakse aina enam tsentraalinvertereid, mis ühendavad elektriahela alalisvoolu poolel kokku päikesepaneelide ja akuelektri konverteerimise energiavoo (analoogselt kodumajapidamiste hübriidinverteritele). Alalisvoolu peal ühendatud salvestusseadme energiakoguse arvestamine kommertsarvestuse jaoks vajaliku täpsusega on väga kulukas, sh oluliselt kallim kui lisamõõtepunkti rajamine vahelduvvoolu poolele. Salvestusüksusele eraldi mõõtepunkti rajamise kohustus pärsiks oluliselt taoliste uute tehnoloogiate turuletulekut, kuna need muutuksid turuosaliste jaoks lihtsalt liiga kalliks. Seaduse eesmärgiks ei tohiks olla mingi kindla tehnoloogia kasutamise (või kasutamata jätmise) soosimine.

D. Salvestusüksused peaksid saama võrgutasudest vabastuse nii edastustasu kui ka võrguühenduse kasutamise tasu komponendist.
Hetkel kehtiv regulatsioon on loonud olukorra, kus salvestusseadmete võimalus pakkuda päevasel ajal elektrivõrgu toetamiseks süsteemiteenuseid, on pärsitud. Seda põhjusel, et võrguettevõtja Elektrilevi
rakendab päevasel ajal võrguühenduse kasutamise tasu ühetaoliselt nii salvestusseadmetele kui ka muudele tarbijatele. Kuna süsteemiteenuste osutamine päevasel ajal, mil tarbimine on kõige suurem, toetab Eesti elektrisüsteemi toimimist, eriti pärast 2025. aasta algusesse plaanitud Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga, on õigustatud vabastada võrguühenduse kasutamise tasust salvestusüksustesse salvestatud elektrienergia, eeldusel, et salvestusüksustes puudub muu tarbimine kui seadme omatarve.
See võimaldaks salvestusüksustel pakkuda süsteemiteenuseid ka päevasel ajal, mitte üksnes öisel ajal, mil Elektrilevi võrguühenduse kasutamise tasu komponenti ei rakenda. See võimaldaks salvestusseadme täis laadida võrgust keskpäevase päikeseelektri pealt (alla reguleerimise teenus) ja anda see võrku tagasi õhtusel tiputunnil (üles reguleerimise teenus). Süsteemiteenuste osutamise soosimiseks teeb Sunly seega ettepaneku vabastada salvestusüksustesse salvestatud elektrienergia nii edastustasu kui ka võrguühenduse kasutamise tasu komponendi tasumise kohustusest.













1. Tasudest vabastust tuleks rakendada kogu salvestusüksusesse salvestatud elektrienergia koguselt, mitte üksnes võrku tagasi antud koguselt
Täname ministeeriumit turuosaliste poolt varasemalt edastatud tagasiside põhjal eelnõu § 1 punktide 14 ja 27 (taastuvenergia toetuse rahastamise tasust ja võrgutasust vabastamise sätted) täiendamise eest. Siiski soovime juhtida tähelepanu, et eelnõu § 1 punktid 14 ja 27 näevad 08.06.2024 versiooni sõnastuse kohaselt ette tasudest vabastuse üksnes sellise salvestatud elektrienergia koguse eest, mis on sama salvestusperioodi jooksul elektrivõrku tagastatud. Leiame, et võrku tagastamise nõue ei ole nende sätete puhul põhjendatud ega vajalik – tasudest peaks olema vabastatud kogu salvestusperioodi jooksul salvestusüksusesse salvestatud elektrienergia, sõltumata sellest, kas see on elektrivõrku tagasi antud või mitte. Salvestusüksuse kontekstis hõlmab võrku tagastamata jäänud elekter eeskätt salvestusüksuse või selle juurde kuuluva elektrijaama energiakadusid, vähesemal määral ka omatarvet. Nagu oma varasemas kirjalikus tagasisides (vt Sunly AS-i 2.05.2024 kirja) selgitasime, moodustab omatarve koguseliselt väga väikese osa, tavapärases tööolukorras alla 1% ühe tootmisseadme ja/või salvestusüksuse summaarsest energiakogusest. Puudub sisuline vajadus omatarvet mõõta ja sellelt tasusid arvestada, kuna tegemist on sedavõrd väikesete summadega, et need ei oma riigi tasandil tasude kogumise kontekstis sisulist tähtsust.
Seevastu turuosaliste jaoks tähendab omatarbe mõõtmine (nt võrku tagastatava elektri koguse mõõtmise kaudu) ja sellelt tasude arvestamine täiendavat halduskoormust ning kulu. Nagu 06.06.2024 toimunud avalikul koosolekul aset leidnud sõnavõttudest nähtus, eelistavad turuosalised pigem lihtsamat ja selgemat regulatsiooni, mille järgi omatarvet eraldi mõõtma ei pea ning sellelt tasusid ei arvestata. Selline regulatsioon ka soodustab tõhusamalt salvestusvõimekuse kasutuselevõttu ja suurendab selle konkurentsivõimet turul. Eelkirjeldatud põhimõte on asjakohane ka salvestusüksuste energiakadude puhul. Kuigi energiakaod ei ole samastatavad omatarbega, on mõlema puhul olemuslikult siiski tegemist sellise elektrienergiaga, mis ei jõua lõpptarbimisse. Nagu eelnõu 08.06.2024 versiooni seletuskirjas viidatud, peaks regulatsioon tagama selle, et tasusid arvestatakse lõpptarbija poolt ära tarbitud elektrienergia koguselt. Kadude osa tarbimisse ei jõua ning seega pole ka sisulist põhjendust sellelt tasusid arvestada. Sarnaselt omatarbele, aitaks ka kadudelt tasude mittearvestamine teha regulatsiooni turuosaliste jaoks lihtsamaks ja selgemaks ning soosiks salvestusvõimekuse laialdasemat kasutuselevõttu ja konkurentsivõimet.
Sunly AS toetab jätkuvalt tasudest vabastuse rakendamist energiasalvestusüksuse (ja selle juurde kuuluva elektrijaama) omatarbele, samuti toetame tasudest vabastuse rakendamist selle kaoenergiale. Tasudest
vabastuse regulatsiooni puhul on lõppastmes oluline see, et omatarvet ja kadusid käsitletaks sama loogika alusel – kui tasudest vabastust rakendatakse omatarbele, tuleks seda rakendada ka kadudele ja vastupidi.
Seda põhjusel, et vastavaid energiakoguseid mõõdetakse erinevalt ning nende üksteisest eraldi mõõtmine muutuks turuosaliste jaoks väga kulukaks ja keeruliseks.
Omatarbe puhul on meie ettepanek lähtuda tasudest vabastuse rakendamisel kalendrikuu põhisest saldeerimise meetodist, sest see soodustab olemasoleva elektrivõrgu ressursi ärakasutamist ja salvestite rajamist tootmisüksuste juurde. Suurte energiasalvestite eraldiseisvalt rajamisega kaasneb surve elektrivõrkudes täiendavate ehitustööde teostamiseks, mistõttu meie hinnangul pole sellise lahenduse soosimine regulatiivsel tasandil pigem põhjendatud.

2. Salvestusüksustele tuleks rakendada ka aktsiisist vabastust
Näeme, et eelnõu 08.06.2024 versioonist on välja võetud algses eelnõu versioonis kajastatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) muudatused. Kliimaministeerium selgitas 06.06.2024 avalikul koosolekul, et tegemist oli Rahandusministeeriumi sooviga. Juhime tähelepanu, et lisaks ELTSis sisalduvatest tasudest vabastamisele on salvestusvõimekuse kasutuselevõtu ja konkurentsivõime arendamisel oluline roll just aktsiisist vabastamisel. Seetõttu soovitame ministeeriumil võtta uuesti lauale ka vastavad ATKEAS muudatused – kas käesoleva
eelnõu raames või lähitulevikus eraldi eelnõuna. Ilma vastavasisuliste muudatusteta on turuosalistele ebaselge, kas ja milliselt elektrienergialt salvestusüksuste puhul aktsiisi tuleb tasuda.

3. Tasudest vabastuse rakendumine ei tohiks sõltuda võrguettevõtja subjektiivsest tõlgendusest
Eelnõu 08.06.2024 versiooni § 1 punkti 27 on algse eelnõu versiooniga võrreldes lisandunud täiendus. Nimelt soovitakse lisada ELTS §-i 71 uus lõige 102, mille kohaselt on võrguettevõtjal „õigus rakendada käesoleva seaduse paragrahvi 67 lõike 11 kohase mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral salvestatud elektrienergia koguste suhtes edastamistasu ja toetuste rahastamise kulu vastavalt võrgust tarbitud elektrienergia kogustele kuni mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamiseni ja
tagasiulatuvalt kuni 12 kuu ulatuses rikkumise tuvastamisest.“
Leiame, et see punkt annab võrguettevõtjale väga laia ja subjektiivsest tõlgendusest lähtuva õiguse sõita üle seadusega ettenähtud tasudest vabastusest ning hakata turuosaliselt nõudma tasude maksmist. Nõude eelduseks olev „mõõtepunkti mitte-eesmärgipärane kasutamine“ ei ole seaduses kuidagi sisustatud, samuti ei ole seaduses sisustatud nõuet välistav „mõõtepunkti eesmärgipärase kasutamise tõendamine“. Teisisõnu, turuosaliste jaoks ei ole selge, millised olukorrad nõudeõiguse kaasa toovad ning mida tuleks teha nõude vältimiseks. Arvestades, et võrguettevõtjale ettenähtud nõudeõigus ulatub väga pikale perioodile (rakendudes mh tagasiulatuvalt) tähendaks sellise nõude esitamine praktikas suure salvestusvõimekuse ja energiakogustega opereerivate salvestusüksuste jaoks väga suurt finantskohustust. Sellist olukorda ei tohiks seadusega kuidagi lubada. Teeme seega ettepaneku eelnõu 08.06.2024 versiooni § 1 punkti 27 lõpus sisalduva ELTS § 71 uue lõike 102 eelnõust välja jätta.



















Osaliselt arvestatud.
Eelnõud muudetud viisil, mis võimaldab skeemides, kus salvestus ja tootmine on koos, katta salvestuse kaod ja tootmisseadme omatarve kohapeale toodanguga (kuupõhiselt).
















Arvestatud.













Arvestatud osaliselt. Piirmääraks seatud 20 kW.



















Osaliselt arvestatud. Võimaldatud ühe mõõtepunkti taga salvestust koos tootmisega.















Mitte arvestatud.
Selgitame:
Kuna salvestusüksus kasutab võrguühendust, siis on võrguühenduse kasutamise tasu komponent põhjendatud.


















Arvestatud.











Arvestatud.















Arvestatud osaliselt. Võrguühenduse kasutamise tasu vabastust eelnõusse ei lisatud.















Mitte arvestatud. Rahandusministeeriumi nõudel elektriaktsiis vabastus eelnõust välja võetud.










































Arvestatud. Täpsemad nõuded määratakse määruses, tarbimiskaja tehnilised tingimused töötab välja süsteemihaldur.






























Arvestatud.
















Mitte arvestatud. Selgitame: Kuna energiasalvestusüksus kasutab samuti elektrivõrku, siis pole täielikult salvestatud elektrienergia võrgutasudest vabastamine põhjendatud.













































Osaliselt arvestatud. Skeemis, kus ühe mõõtepunkti taga on salvestamine ja tootmine, saab tootja katta salvesti kaod ning elektrijaama omatarbe ning selles osas vabastust. Selline ühe skeemi eelistamine on põhjendatud, kuna energiasüsteemile ja elektrivõrgule on kõige kasulikumad mittejuhitavad tootmisvõimsused, mille juurde on paigaldatud salvestus tootmise optimeerimiseks.

Selgitame. Muutmisel on energiamaksustamise direktiiv, mis muuhulgas sisaldab võimalust rakendada salvestusele topeltmaksustamise kaotamist. Leiame, et selle direktiivi jõustumisel oleks hea taaskord seda diskussiooni alustada.




















Osaliselt arvestatud. Võetud välja osa, millega nõutakse mõõtepunkti eesmärgipärast tõendamist. Kui võrguettevõtja leiab, et mõõtepunktiga on manipuleeritud, siis on õigustatud tagant järele manipuleerija poolt kulud katta.

Elering AS
Eleringi ettepanekud:
1. Eelnõu näeb ette salvestatud elektrienergia vabastamise võrguteenuse edastamistasust. Sätte eesmärgiks on toodud vajadus vältida elektrienergia salvestamise korral edastamistasu topelt maksmist. Elering nõustub, et edastamistasu topelt maksmine ei ole põhjendatud. Selle probleemi lahendamiseks on Elering loonud eraldi võrguteenuse hinnapaketi, milles edastamistasu puudub ning mille üheks sihtrühmaks on just elektrisalvestusüksused. Selle meetmega on edastamistasu topelt maksmine kaotatud. Sellest lähtuvalt teeb Elering ettepaneku eelnõu punkti 17 sõnastust täiendada järgnevalt:
„(101) Võrguettevõtja rakendab vähemalt ühe võrgutasu paketi, milles puudub edastustasu, või sellise paketi puudumisel rakendab põhimõtet, et salvestusperioodi vältel elektrivõrgust salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu ei võeta juhul kui energiasalvestusüksusele on paragrahvi 67 lõike 11 kohaselt rajatud eraldi mõõtepunkt või olemasolev võrguühendus on kasutusel üksnes energiasalvestusüksuse poolt. Käesoleva lõike kohast salvestatud elektrienergia arvestust teostatakse mõõtepunkti põhiselt.“
Selline lahendus tagab võrguteenuse klientide võrdse kohtlemise.

2. Eelnõu näeb ette salvestatud elektrienergia vabastamise elektriaktsiisist ja taastuvenergia tasust. Sätte eesmärgiks on toodud vajadus vältida elektrienergia salvestamise korral elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu topelt maksmist. Salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks on vajalik salvestisse sisestatud ja salvestist väljunud elektrienergia mõõtmine kommertsmõõtesüsteemiga. Liitumispunkt on turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Liitumispunkti ei ole reeglina tehniliselt võimalik või praktikas mõistlik lisada mõõtesüsteemi, mis mõõdaks turuosalise paigaldises asuva salvesti salvestatud elektrienergiat ja seega on salvestatud elektrienergia mõõtmiseks vajalik lisada eraldi mõõtesüsteem turuosalise paigaldisse. Kuna turuosaliste salvestusüksuste pingeklassid ja võimsused on erinevad, siis sellest tulenevalt on erinevad ka lisatavate kommertsmõõtesüsteemide, sh mõõtetrafode, spetsifikatsioonid ja arvestades omandipiiri selgust on Eleringi ettepanek, et täiendava mõõtesüsteemi rajab oma paigaldisse turuosaline, mitte Elering. Seejuures peab turuosalise poolt rajatav ja turuosalisele kuuluv kommertsmõõtesüsteem vastama Eleringi tehnilistele nõuetele. Seetõttu teeb Elering ettepaneku punkti 14 sõnastuse muutmiseks.
„(11) VõrguettevõtjaTuruosaline rajab salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks liitumispunkti eraldi salvestuse mõõtmise mõõtepunkti. Kõik mõõtepunkti rajamisega seotud kulud kannab turuosaline. Mõõtepunkti kasutamise tingimustes ja mõõteandmete käitlemises lepitakse kokku liitumispunkti suhtes sõlmitud võrgulepingus.“



Mitte arvestatud.
Võrguettevõtja määratud võrgupaketi mõjud võrreldes topelt maksustamise välistamisega ei oma samaväärset mõju.




















Arvestatud osaliselt. Eelnõud täiendatud võimalusega ka turuosalise poolt sobiv seade paigaldada.

























Arvestatud.

Konkurentsiamet
Konkurentsiameti arvamus elektrituruseaduse ja sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
11.04.2024 esitas Kliimaministeerium (KLIM) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile (JUM) elektrituruseaduse (ELTS) ja sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (Eelnõu). Samuti esitati Eelnõu teadmiseks Konkurentsiametile.
Eelnõu ja seletuskirja üle vaadanud, peab amet vajalikuks juhtida tähelepanu järgmistele Eelnõuga seonduvatele kitsakohtadele, millega amet nõustuda ei saa. Eelnõuga soovitakse Konkurentsiametile sätestada kohustusi, mille täitmine väljub ameti pädevuse piiridest. Lisaks esitab amet täiendavad ELTS-i muutmise ettepanekud.

Ameti seisukohad ja ettepanekud on järgnevad:

1. Eelnõu kohased ELTS § 214 muudatused
1.1. Elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimuste kehtestamine Konkurentsiameti poolt
ELTS § 3 punkti 72 kohaselt on elektriturg – elektrienergia, võimsuse ning paindlikkus- ja tugiteenustega kauplemiseks ettenähtud platvorm. ELTS § 3 punkti 233 kohaselt on tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist. Eelnõust kohaselt muudetava ELTS § 214 lõikega 3 soovitakse Konkurentsiametile panna kohustuseks töötada välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused, viia läbi avalik konsultatsioon ja avalikustada nimetatud tingimused oma veebilehel. Seejuures pole üheselt arusaadav, mida Eelnõu kohaselt tähendab tingimuste väljatöötamine. Eelnõu tekstist ja seletuskirjast võib pigem aru saada, et eesmärgiks on Konkurentsiameti poolt tarbimiskajas osalemise tingimuste kehtestamine, s.o vastava haldusakti väljaandmine.
Seda seisukohta toetab ka elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 426 SE eelnõu seletuskirja § 214 lõike 3 kommentaar, et tarbimiskajas osalemise tingimused on kohustuslikud kõikidele võrguettevõtjatele8. Selgitame, et Konkurentsiamet ei saa haldusaktiga kehtestada üldkohustuslikke elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimusi.
Nimelt, Vabariigi Valituse seaduse § 70 ja § 72 järgi on amet seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Nii ei sätesta seadus ametile kohustust või võimalust anda välja tervel Eesti territooriumil kehtivaid õigusakte, vaid Konkurentsiamet teeb seadusest tulenevate volituste alusel järelevalvet ja otsuseid piiritletud juhtude reguleerimiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõige 1).
Ka ei ole Konkurentsiametile antud seadusest tulenevat pädevust üldkorralduste andmiseks (HMS § 51 lõige 2) ning mille andmiseks on pädev minister, kes on volitatud välja andma määrusi (HMS §-st 88 tulenevalt on määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks). Lähtudes eeltoodust, kuna Konkurentsiamet ei saa välja anda üle-eestilisi üldakte, ei saa amet sätestada tarbimiskajas osalemise tingimusi, mis on kohustuslikud kõikidele võrguettevõtjatele. Sellised alused tuleb sätestada seadusemuudatusega või asjakohase määrusega. Sellise seadusemuudatuse või määruse väljatöötamiseks pädev asutus on Kliimaministeerium.
Seega ei ole seadusega kooskõlas, kui tarbimiskajas osalemise tingimused kehtestab haldusaktiga Konkurentsiamet, mistõttu tuleb vastavad alused sätestada seaduses või asjakohases määruses. Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada tarbimiskaja osutamise tingimused seaduses või määruses, mida turuosalised peavad täitma.

1.2. Konkurentsiameti kohustus määrata kindlaks elektriturul tarbimiskajas osalejad
Eelnõu kohaselt muudetava ELTS § 214 lõike 3 punkti 1 alusel peavad tarbimiskajas osalemise tingimused ette nägema, et elektri tarbimise koormuse juhtimisel osaleb agregaator (isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur) ja võimaldama agregeerimist – tegevust, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks. Järelikult peab Konkurentsiamet (haldusorgan) kehtestama tingimused tarbimiskaja kui teenuse osutamiseks, sh ka isikud, kes võivad tegeleda tarbimiskaja osutamisega. Samas ei sätesta seadus ametile ka siinkohal pädevust anda välja taolisi üle-eestilisi üldakte. Sellised alused tuleb sätestada seadusemuudatusega või asjakohase määrusega. Sellise seadusemuudatuse või määruse väljatöötamiseks pädev asutus on Kliimaministeerium. Konkurentsiamet teeb seadusest tulenevate volituste alusel järelevalvet ja otsuseid piiritletud juhtude reguleerimiseks (HMS § 51 lõige 1) (vt ka käesoleva kirja punkti 1.1).
Näiteks kooskõlastab amet igale taotluse esitanud ettevõtjale eraldi haldusaktiga teenuse hinna, mida ettevõtja võib oma tarbijatele rakendada. Ameti taoline haldusakt aga ei sea kohustusi ettevõtja tarbijatele. Sarnaselt ei saa ameti üksikjuhtumi reguleerimiseks väljaantav haldusakt seada kohustusi võrguettevõtja lepingupartneritele. See ei ole võimalik. Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada tarbimiskaja osutamise tingimused, sh ka isikute loetelu, kes võivad tarbimiskajas osaleda, seaduses või määruses, mida turuosalised peavad täitma.

1.3. Bilansihaldurile tekkinud kulude hüvitamise kohustuse panemine Konkurentsiameti poolt
Eelnõu kohase ELTS § 214 lõike 3 punkti 2 alusel võivad Konkurentsiameti poolt väljatöötatud tingimused ette näha tarbimiskaja tulemusena elektriturule müüdavate või sealt ostetavate elektrienergia tegelike koguste muutumisega tarbimiskajas osalenud tarbija bilansihaldurile tekkinud otseste kulude hüvitamist agregaatori või tarbimiskajas osalenud tarbija või kõigi tarbijate poolt.
Kuigi sätte sõnastus võib jääda mõneti arusaamatuks, võib sealt tuleneda ameti hinnangul seda, et Konkurentsiamet võib ka siinkohal kehtestada haldusaktiga kohustuse hüvitada bilansihaldurile otsesed kulud, mis on tekkinud seetõttu, et tarbija osaleb tarbimiskajas. Ametile antakse väga laialdane diskretsioon haldusaktiga kehtestada, kas või kui suures osas bilansihaldurile tekkinud otsesed kulud kuuluvad hüvitamisele. Konkurentsiamet on seisukohal, et ka siinkohal, kuna amet ei saa välja anda üle-eestilisi üldakte ning kehtestada kohustusi võrguettevõtja lepingupartneritele (mh tarbijatele; vt ka käesoleva kirja punkte 1.1 ja 1.2), ei saa amet sätestada tarbimiskaja tulemusena turuosalistele tekkinud kulude hüvitamise tingimusi, hüvitise arvutamise metoodikat ja maksmise korda (st kes kellele mille alusel ja kui palju hüvitist maksab) ning olla siinkohal kohustava isiku rollis. Sellised alused tuleb sätestada seadusega (vt nt KonkS § 71. peatükk, mis puudutab järelevalvetasu) või määrusega (vt nt määrused "Strateegilise gaasivaru varumakse määr", "Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral" ja „Universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord“). Sellise seadusemuudatuse või määruse väljatöötamiseks pädev asutus on Kliimaministeerium. Lisaargument, miks peavad need alused olema sätestatud seaduses või määruses, on see, et kõik mis puudutab rahalisi kohustusi, peab läbima kooskõlastusringi valitsuses – eriti tähtis on rahaliste kohustuste osas Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kooskõlastus. Erinevalt seadustest ja määrustest, Konkurentsiameti haldusakt eelmainitud kooskõlastusringi ei läbiks. Samuti mängib siinkohal rolli võlaõiguslik aspekt. Konkurentsiameti haldusaktiga ei saa sätestada üle-eestilisi rahalisi kohustusi, st ameti haldusakt ei saa olla aluseks, milles sätestatud suurustes ja alustel hakkavad turuosalised omavahel arveldama. Seega ei ole seadusega kooskõlas, kui Konkurentsiamet võib haldusaktiga kehtestada bilansihaldurile tekkinud otseste kulude hüvitamise agregaatori või tarbimiskajas osalenud tarbija või kõigi tarbijate poolt, mistõttu tuleks vastavad alused taolise vajaduse tekkimisel sätestada seaduses või asjakohases määruses. Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada vastavasisulised alused (mh konkreetsed hüvitise määrad) seaduses või määruses, mida turuosalised peavad täitma ning mis kuuluvad vaidluste puhul lahendamisele tsiviilkohtus (nt tagastatavad summad jms).

1.4. Tarbimiskajas osalemiseks vajalikud metoodikad
Kehtiv ELTS § 214 lõige 4 sätestab, et võrguettevõtjad koostavad tarbimiskajas osalemise tingimuste alusel vajalikud metoodikad. Eelnõu kohase ELTS § 214 lõike 4 alusel peavad vajalikud metoodikad olema koostatud ja esitatud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks hiljemalt 6 kuu jooksul peale tarbimiskaja osalemise tingimuste avaldamist. Selgitame, et tarbimiskajas osalemise tingimuste kehtestamist Konkurentsiameti haldusaktiga on käsitatud käesoleva kirja punktis 1.1.
Eelnõust ei selgu, mis metoodikad ja mis eesmärgil peavad võrguettevõtjad koostama. Samuti ei selgu, millest lähtuvalt peab Konkurentsiamet metoodika kooskõlastama. Eelnõu seletuskirjas on küll esitatud metoodikate kohta mõningaid mõtteid, kuid seletuskirjast ei saa tulla võrguettevõtjale või Konkurentsiametile kohustusi. Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku täpsustada Eelnõu kohase ELTS § 214 lõike 4 sõnastust informatsiooniga, mis metoodikad ja mis eesmärgil peavad võrguettevõtjad koostama.

1.5. Tarbimiskaja osalemise tingimuste kohustuslikud reeglid
Kui Eelnõu kohaselt on ELTS § 214 lõikes 3 sätestatud tingimused, mida Konkurentsiamet võib kehtestada, siis sama paragrahvi lõikega 5 sätestatakse tingimused, mida amet peab kehtestama. Kokkuvõtvalt peab amet seadma kohustusi tarbimiskajas osalejatele, bilansi ja tarnete selgitamise reeglid ning bilansihaldurile kulude hüvitamise arvutamise põhimõtteid, kui hüvitamine on ette nähtud. Eelnõu ja seletuskirja järgi kehtestab Konkurentsiamet vastava regulatsiooni haldusaktiga.
Kuna võimatust sätestada taoline üldkohustuslik regulatsioon Konkurentsiameti haldusaktiga ja vajadust teha seda seadusemuudatusega või asjakohase määrusega on amet selgitanud käesoleva kirja punktides 1.1-1.3, amet seda siinkohal ei korda.
Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada vastavasisulised alused (mh konkreetsed hüvitise määrad) seaduses või määruses, mida turuosalised peavad täitma ning mis kuuluvad vaidluste puhul lahendamisele tsiviilkohtus (nt tagastatavad summad jms)

2. Võlaõiguslikest suhetest tulenevate vaidluste lahendamine
Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS §-i 44 lõikega 81, mille kohaselt avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tuleneksid sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises.
Sätte sõnastusest on keeruline aru saada. Samas võib mõista, et sätte eesmärgiks on reguleerida erinevate turuosaliste võlaõiguslikke suhteid, eelkõige võimalikke lepingust tulenevaid trahve ning et turuosalised ei seaks põhjendamatuid tehnilisi nõudeid.
Eelnõust ei selgu, kelle pädevuses on võlaõiguslike vaidluste lahendamine. Konkurentsiamet on seisukohal, et igasugu lepingulised maksed, trahvid, piirangud ja tehnilised nõuded on lahendatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel kohtus või ka tarbijavaidluste puhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis. Kuna antud juhul on pädevad asutused juba olemas, siis ei pea Konkurentsiamet teiste asutuste pädevusi dubleerivate aluste ELTS-is sätestamist põhjendatuks. Sarnast seisukohta oleme käsitlenud 09.01.2024 KLIM-ile ja JUM-ile saadetud kirjas9.


3. Täiendava mõõtepunkti rajamise maksumuse hüvitamine
Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS § 67 lõikega 11, mis sätestab mh, et turuosaline tasub täiendava mõõtepunkti rajamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale.
Samas reguleerib ELTS § 67 lõige 6 tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamist ja vastavate kulude hüvitamist. Tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamise taotluse esitanud isik peab tasuma mõõtmeseadme maksumuse ja selle paigaldamiseks tehtud kulutuste eest.
Lähtudes eeltoodust, palume kaaluda, kas täiendava mõõtepunkti rajamise eest võetava tasu regulatsioon peab olema erinev tehniliselt keerukama mõõtmeseadme paigaldamise regulatsioonist, mis lähtub kulupõhisusest. Kaaluma peaks ELTS § 67 lõike 6 uuesti sõnastamist nii, et arvestataks ka täiendava mõõtepunkti rajamisega seonduvate kulude hüvitamist.

4. Täiendava mõõtepunkti kasutamise tasu
Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS § 67 lõikega 11, mis sätestab mh, et turuosaline tasub täiendava mõõtepunkti kasutamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale.
Samuti täiendatakse Eelnõu kohaselt ELTS § 71 lõiget 1 punktiga 7, mille kohaselt võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu (edaspidi võrgutasu) liitumispunktis täiendava mõõtepunkti kasutamise eest.
Võrguteenuse arvestamist ja kooskõlastamist reguleerib ELTS-i 6. peatüki 3. jagu. Seetõttu on arusaamatu ja eksitav ELTS § 67 lõikes 11 sätestatav võrguettevõtja hinnakirjast lähtuv tasumine täiendava mõõtepunkti kasutamise eest.
Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku ELTS § 67 lõikest 11 välja jätta hinnakirjakohase tasu võtmine täiendava mõõtepunkti kasutamise eest.

5. Tarbija teavitamine
Eelnõu kohaselt muudetava ELTS § 91 lõike 3 teise lausega pannakse võrguettevõtjale lepingu lõpetamise teatega kohustus teavitada tarbijat muudest võimalustest kui võrgust lahti ühendamine.
Sätte sõnastusest ei selgu, mis on need muud võimalused ja mis on nende kasutamise tagajärg. Seega vajaks sätte sõnastus ülevaatamist.
Võrguettevõtja peab ülesütlemise teate esitama vähemalt 30 päeva enne lepingu ülesütlemist. Samas võib 30 päeva osutuda tarbijale võrgulepingu ülesütlemisele alternatiivsete lahenduste leidmiseks liiga lühikeseks. Samuti näeb ELTS ette ka võrguühenduse katkestamise alused.
Lähtudes eeltoodust, palume kaaluda võimalust, et tarbijat teavitatakse muudest võimalustest kui võrguühenduse katkestamine või võrgulepingu ülesütlemine võimalikult vara, et tarbijal oleks piisavalt aega ja võimalusi et kasutada ka nn muid võimalusi.

6. Dünaamilise elektrihinnaga lepingute mõju tarbijate arvetele
Eelnõuga kohaselt muudetakse ELTS § 93 lõige 6 punkti 18 nii, et mh lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule, jälgib Konkurentsiamet riikliku järelevalvega seotud ülesandena dünaamilise elektrihinnaga lepingute mõju tarbijate arvetele.
Korrakaitseseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.
Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas dünaamiliste elektrihinnaga lepingud võivad kujutada ohtu tarbija arvetele, et Konkurentsiamet saaks seda ohtu ennetada ja seda välja selgitada või kõrvaldada. Ameti hinnangul ei oleks sellisel kujul sätestatud kohustust ka võimalik täita.
Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku ELTS § 93 lõige 6 punkti 18 muudatus Eelnõust välja jätta.

7. Konkurentsiameti täiendavad ettepanekud
7.1. Oleme seisukohal, et hetkel kehtiv ELTS § 18 regulatsioon ei ole proportsionaalne ja mõistlik, arvestades Eesti jaotusvõrguettevõtete suuruse eripära, mistõttu teeme ettepaneku sätestada ELTS §-s 18, et võrdse kohtlemise tegevuskava ning selle täitmise aastaaruande koostamine on kohustuslik integreeritud elektriettevõtjate suhtes, kelle võrguteenuse müügimaht on suurem kui 100 GWh/aastas. Sellistel võrguettevõtjatel on piisav võrguühenduse kasutajate arv ja suurus, mille jaoks võrdse kohtlemise tegevuskava ja selle täitmise aastaaruande koostamine on mõistlik.
7.2.1. Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS §-i 66 lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Võrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud tarbijate arv on väiksem kui 100 000, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud võrgu kümneaastast arengukava koostama.“
Lähtudes käesoleva kirja punktis 7.1 toodud muudatusettepanekust, teeme ettepaneku muuta ka Eelnõu ELTS § 66 lõike 81 sõnastust selliselt, et § 66 lõikes 8 nimetatud võrgu kümneaastast arengukava ei pea esitama võrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrguteenuse müügimaht on suurem kui 100 GWh/aastas. Selliselt oleks tagatud sama piirmäär kõigi nõuete osas.
7.2.2. Teeme ettepaneku täiendada ELTS §-i 66 sättega, mis näeks ette valdkonna eest vastutava ministrile kohustuse kehtestada võrgu arengukava koostamise täpsemad nõuded.
Võrguettevõtja arengukavale esitatavate nõuete kehtestamine on vajalik, ühtlustamaks ning võrdlemaks arengukavades esitatavat teavet. Võrdlust on vaja nii aastate lõikes, kui ka põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate vahel, kuna põhi- ja jaotusvõrgu arengukavad on omavahel seoses. Ühtlasi on arengukava pikaajaline dokument, mis on ajaga muutuv, mistõttu konkreetne vorm sellele on selguse mõttes vajalik. Teisalt on oluline, et võrguettevõtjad avaldaksid arengukavaga kümneaastase võrgu arengu planeerimise metoodika ja stsenaariumid, mille alusel investeerimisprojekte valitakse. Valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestavas määruses toodud võrgu arengukava koostamise täpsemad nõuded on võrguettevõtjatele järgimiseks kohustuslikud.
7.2.3. Teeme ettepaneku täiendada ELTS § 66 lõiget 13 nii, et Konkurentsiamet esitab põhivõrguettevõtja esitatud võrgu arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile kooskõlastamiseks.
Leiame, et põhivõrguettevõtja võrgu arengukava on riikliku tähtsusega dokument, mis peab olema kooskõlas riiklike kliima- ja energiamajanduse strateegiatega. Sarnane lähenemine, kus põhivõrgu arengukava kinnitatakse, kas valitsuse või parlamendi poolt, on kasutusel ka nii mõneski teises Euroopa Liidu liikmesriigis.


Leiame, et vastav täiendus on oluline Eelnõus ELTS § 66 lõikes 141 välja toodud Konkurentsiameti kohustusega jälgida arengukava elluviimist.

7.3. Oleme seisukohal, et hetkel kehtiv paindlikkusteenuse (ELTS § 662) ja tugiteenuste (ELTS § 663) regulatsioon ei ole proportsionaalne ja mõistlik, arvestades Eesti eripära, mistõttu teeme ettepaneku, et kõik jaotusvõrguettevõtjad ei peaks esitama paindlikkusteenuse (ELTS § 662) ja tugiteenuste (ELTS § 663) mittekasutamise taotlust, vaid ainult suuremad Eestis tegutsevad jaotusvõrguettevõtjad.
Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku, et paindlikkusteenuse (ELTS § 662) ja tugiteenuste (ELTS § 663) mittekasutamise taotluse peaksid esitama alates 100 GWh/aastas müügimahuga jaotusvõrguettevõtjad, kuna sellistel ettevõtjatel on piisav võrguühenduse kasutajate arv ja suurus, mille puhul on proportsionaalne paindlikkusteenuse ja/või tugiteenuste mittekasutamise taotluse esitamise nõue.

8. Puudulik mõjuanalüüs Juhul kui ELTS § 214 peaks sellisel kujul jõustuma, siis tähendab see Konkurentsaimeti halduskoormuse suurenemist. Paindlikkusteenustega seotud kulude hüvitamiste suuruste hindamist on vaja analüüsida valdkonna ekspertide poolt, mis tuleb hankida väljastpoolt ametit. Seejärel saab valdkonna ekspertidega välja töötada tarbimiskajas osalemise tulemusena tekkinud kulude hüvitamise põhimõtteid. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs täiendavate ressursside vajalikkuse ja olemasolu kohta. Näiteks ainult analüüsi maksumus võib küündida kuni 100 000 euroni, millega amet enda eelarves pole arvestanud.
Teeme ettepaneku Eelnõu seletuskirja vastavasisuliselt täiendada.






















Arvestatud.













































Arvestatud.

























Arvestatud.













































Arvestatud.














Arvestatud.
















Arvestatud.


























Mitte arvestatud. Salvestatud elektrienergia mõõtmiseks ei pea kasutama tehniliselt keerukamat mõõteseadet.











Arvestatud.














Arvestatud.














Mitte arvestatud. Konkurentsiametil on juba täna kohutus ELTS § 93 lõige 6 punktiga 18:
„18) jälgib turu avamise ja konkurentsi taset, sealhulgas elektribörsi ja kodutarbijatele määratud hindu ning avaldab vähemalt kord aastas soovitusi kodutarbijatele müüdava elektrienergia hinnakujunduse kohta;“. Täiendav kohustus kõigest täpsustab mida Konkurentsiamet juba teostab või teostama peaks.





Arvestatud.











Arvestatud.








Arvestatud.













Mitte arvestatud. Ministeerium osaleb protsessis, panustades oma ettepankutega avalike konsultatsioonide raames.





Arvestatud.















Arvestatud.






Mitte arvestatud. Nõue tuleb direktiivist (EL) 2019/944.











Arvestatud.


Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmist käsitlevad ettepanekud

AS Alexela
7. ATKEAS § 24 lõiget 63 täiendatakse pärast kolmandat lauset järgmise lausega:
„Energiasalvestusüksuse poolt kalendrikuu lõikes tarbitud elektrienergia eest ei teki maksukohustust samal perioodil elektriaktsiisi maksjale edastatud elektrienergia ulatuses tingimusel, et elektriaktsiisi maksja tasub energiasalvestusüksuse poolt temale edastatud elektrienergia eest aktsiisi.“
Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk edendada energiasalvestusüksuste rajamist, osalemist elektriturul ja võrreldes elektritootjatega samaväärse konkurentsi tekitamine topeltmaksustamise kaotamise ja seeläbi energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu. Praeguse regulatsiooni järgi peaks rajatav energiasalvestusüksus maksma elektriaktsiisi elektrikoguse eest, mille ta võrku tagastab, ja selle eest tasub lõpptarbija uuesti. Sellises olukorras on tegemist topeltmaksustamisega, mis loob energiasalvestusüksuste investeeringutele turutõrke. Alexela pooldab iseenesest topeltmaksustamise kaotamist, kuid peab oluliseks möönda, et selguse huvides tuleks arvestada siin laiemalt ka päikesepaneelidest omatoodetud ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia vabastamist aktsiisiga maksustamisest, mis juba kehtivas kõnesolevas sättes tagab maksukohustusest vabastuse vaid kuni 100 kW summaarse netovõimsusega seadmetega ja elektrisüsteemiga ühendatud elektrienergia tootjale, kelleks on kodutarbija või korteriühistu. Seetõttu tuleks meie hinnangul redigeerida antud muudatuse raames ka kehtiva sätte kolmandat lauset.
Mitte arvestatud. Eelnõust ATKEAS-e muudatus Rahandusministeeriumi nõudel eemaldatud.

KAVAND
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a
määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“
muutmine

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 214 lõike 5 alusel.

Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „elektrituruseaduse“ tekstiosaga „§ 214 lõike 5 ja“;

2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„5) iseseisev agregaator on agregaator, kelle agregeeritav mõõtepunkt ei asu tema enda bilansihalduri bilansipiirkonnas;

6) tarbimiskaja referentshind on elektrihinna piirmäär, mida kasutatakse käesoleva määruse paragrahvis 339 nimetatud tarbimiskaja arveldamiseks.“;

3) määrust täiendatakse 43. peatükiga järgmises sõnastuses:
„43. peatükk
Tarbimiskajas osalemise tingimustega seotud täpsemad õigused ja kohustused

§ 338. Süsteemihalduri tegevused

(1) Agregaatori osalemisel elektriturul, teostab süsteemihaldur bilansiplaanide vahelist energia ülekandmist ja arveldamist seotud turuosaliste vahel ning maksab hüvitist lähtudes käesoleva määruse §-st 339. Bilansipiirkonna sisesel agregeerimisel toimub arveldamine turuosaliste vahel.

(2) Süsteemihaldur:
1) teostab tarbimiskajaga seotud bilansi ja tarnete selgitamist;
2) arvutab tarbimiskaja referentshinna vastavalt käesoleva lõike punktis 4 nimetatud referentshinna arvutamise metoodikale;
3) arveldab turuosalistega vastavalt käesoleva määruse ja elektrituruseaduse § 214 lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimustele;
4) koostab referentshinna arvutamise metoodika.

(3) Referentshinna arvutamise metoodika koostamisel tuleb arvestada järgmist:
1) tarbimiskaja tulemusel tarbimise vähendamisel peab referentshinnal olema mittetaastuvaid elektritootmisüksusi järgmise päeva elektriturul asendav mõju;
2) metoodika võtab arvesse agregeerimise kaudu elektrihinna vähenemisest tekkinud tulu tarbijatele.



§ 339. Bilansiplaanide vahel energia ülekandmine ja arveldamine

(1) Kui iseseisev agregaator müüb järgmise päeva elektriturule tarbimise vähendamist, siis teostab süsteemihaldur bilansiplaanide vahelist energia ülekannet müügiga seotud kauplemisperioodil ja ostab samal kauplemisperioodil elektrimüüja bilansihaldurilt tarne elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva elektrihinnaga ning kannab selle iseseiva agregaatori bilansihalduri bilansiplaani.

(2) Kui referentshind on madalam või võrdne elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva elektrihinnaga kauplemisperioodil, mil iseseisev agregaator elektriturule tarbimise vähendamist müüs, kannavad süsteemihalduri käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt soetatud tarne kulu kõik bilansihaldurid vastavalt elektrienergia tarbimise suurusele nende bilansiplaanis.

(3) Kui referentshind on kõrgem elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päevaelektrihinnast kauplemisperioodil, mil iseseisev agregaator elektriturule tarbimise vähendamist müüs, kannab süsteemihalduri käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt soetatud tarne kulu iseseisev agregaator, kelle tarbimiskaja tõttu bilansihaldur tarne soetas.

(4) Agregaatori osalemisel päevasisesel elektriturul teostab süsteemihaldur:
1) tarbimise vähendamisel bilansiplaanide vahelist energia ülekannet müügiga seotud kauplemisperioodil ja ostab samal kauplemisperioodil elektrimüüja bilansihaldurilt tarne referentshinnaga ning müüb selle agregaatori bilansihaldurile sama hinnaga;
2) tarbimise suurendamisel bilansiplaanide vahelist energia ülekannet müügiga seotud kauplemisperioodil ja ostab samal kauplemisperioodil agregaatori bilansihaldurilt tarne referentshinnaga ning müüb selle elektrimüüja bilansihaldurile sama hinnaga.

(5) Agregaatori osalemisel bilansienergia turul:
1) tarbimise vähendamisel ostab süsteemihaldur elektrimüüja bilansihaldurilt tarne tarbimiskaja koguse mahus referentshinnaga ja tasub agregaatorile kauplemisperioodil ostetud tarbimiskaja eest sama kauplemisperioodi bilansienergia hinna ja referentshinna vahe;
2) tarbimise suurendamisel müüb süsteemihaldur elektrimüüja bilansihaldurile tarne tarbimiskaja koguse mahus referentshinnaga ja tasub agregaatorile kauplemisperioodil ostetud tarbimiskaja eest sama kauplemisperioodi bilansienergia hinna ja referentshinna vahe.

(6) Agregaatori elektrituruseaduse § 214 lõikes 6 nimetatud hankes osalemisel teostab süsteemihaldur bilansiplaanide vahelist energia ülekannet tarbimise vähendamisega seotud kauplemisperioodil ja ostab samal kauplemisperioodil elektrimüüja bilansihaldurilt tarne referentshinnaga ning kannab selle agregaatori bilansihalduri bilansiplaani.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase tarne soetamise kulud kannab võrguettevõtja, kes tarbimiskaja hankis.“;

4) määruse 5. peatükki täiendatakse §-ga 338 järgmises sõnastuses:
„§ 338. Määruse 43. peatüki rakendamine
Käesoleva määruse 43. peatükki rakendatakse alates 2025. aasta 1. jaanuarist.“.


(allkirjastatud digitaalselt)
Yoko Alender
Kliimaminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Kasemets
Kantsler


10.09.2024
Elektrituruseaduse muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte
Seaduse eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/9441 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL.
18. oktoobril 2023 esitas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt Eesti Vabariigile põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr (2021)0033. Komisjoni hinnangul ei ole Eesti riigisisesesse õigusesse üle võtnud direktiivi (EL) 2019/944. Direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 31. detsembril 2020. Kuigi Eesti on komisjoni teavitanud direktiivi täielikust ülevõtmisest, leiab komisjon, et Eesti ei ole siiani võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et tagada direktiivi täielik ülevõtmine riigisisesesse õigusesse, ega sellistest meetmetest teatanud. Seetõttu leiab komisjon, et Eesti ei ole täitnud direktiivist tulenevaid nõudeid. Siinse seaduseelnõuga kõrvaldatakse puudused, milles Eesti komisjoni hinnanguga nõustub.

Direktiivist (EL) 2019/944 lähtudes tehakse täpsustused elektrituruseaduse (ELTS) tarbimiskajas osalemise ja elektrisalvestuse reeglistikku.
Elektrienergia siseturu ühiste normide eesmärk on pakkuda piiriülesele konkurentsile avatud elektriturgude organiseerimisega kõigile liidu tarbijatele – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi, konkurentsivõimelisi hindu, tõhusaid investeerimissignaale ja paremaid teenindusstandardeid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust.
Selleks, et tagada direktiivi Eesti riigisisesesse õigusesse ülevõtmine, edendada investeeringuid elektrisalvestuse ja võtta kasutusele tarbimiskaja potentsiaal, täiendatakse ELTS-i sätetega, millega vähendatakse elektrisalvestuse opereerimise kulusid läbi topeltmaksustamise kaotamise, täpsustatakse tarbimiskaja õiguslikku raamistikku, täpsustatatkse elektriarvete nõudeid ja võetakse lõpptarbijate juures kasutusele bilansiperioodil netomõõtmise põhimõte.
Eelnõu peamised mõjud on elektrisalvestuse ja tarbimiskaja kasutusele võtmine, tänu millele muutub tarbijatele elektrihind soodsamaks ja vähenevad ka elektrisüsteemiga seotud kulutused. Elektrisalvestuse ja tarbimiskaja turu elavnemine võimaldab võrguettevõtjatel hakata hankima paindlikkust alternatiivina võrguinvesteeringutele, misläbi vähenevad ka kulud võrgu ülal hoidmisele. Tarbijate õiguste ja arvetega seotud muudatused teostatakse selleks, et võtta riigisisesesse õigusesse üle direktiiv (EL) 2019/944, ega too muidu olulisi mõjusid ja muudatusi kaasa, kuna juba täna saavad tarbijad sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ning tarbijate elektriarved sisaldavad juba täna piisavalt täpset informatsiooni. Positiivset mõju avaldab muudatus, mille kohaselt võrguettevõtja peab tarbijale esitama tarbija võlgnevuse korral info, mis võimaldab tarbijal võlgnevusega hakkama saada. Tarbija teadlikkust parandavad ka sätted, mis loetlevad minimaalse informatsiooni, mida elektrimüüja peab kuvama elektriarvel. Bilansiperioodil netomõõtmise kasutusele võtmine muudab senise arvelduse taastuvelektrit tootva tarbija jaoks õiglasemaks ja päikesepaneelide paigaldamise kasumlikumaks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon ([email protected], 625 6476). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollisid Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Helen Holtsman ([email protected]) ja Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20272 (VVTP) punktidega 6.1.2, mille kohaselt töötatakse selle nimel, et tarbimise juhtimise kompenseerimine toimuks elektriturul ja 6.1.8, mille kohaselt pööratakse taastuvenergeetikale ja suuremat tähelepanu salvestusvõimsuse rajamisele.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta) ning muudetakse elektrituruseaduse 1. jaanuari 2024. a redaktsiooni (RT I, 30.06.2023, 6). Muudatus on seotud rikkumismenetlusega nr (2021)0033.
Enne eelnõu ei koostatud väljatöötamiskavatsust tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 2 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Elektrisalvestuse edendamisega seotud sätted on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuid on lisaks ka kiireloomulised tulenevalt Baltikumi sünkronseerimiset Kesk-Euroopa sünkroonalaga 2025. aasta alguses. Muudatus toob kaasa täiendavad investeeringud salvestusseadmetesse, mis omakorda aitab sünkroniseerimisel Eesti ja Baltikumi energiajulgeolekut tagada.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Seaduseelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/944 tehtud muudatused ja kõrvaldada puudused, milles Eesti nõustub Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusega rikkumismenetluses nr (2021)0033.
Rikkumismeneltusest nr (2021)0033 ja VVTP punktidest 6.1.2 ning 6.1.8 tulenevalt lisatakse eelnõuga elektrituruseadusse järgmised printsiibid:
1) tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga ja tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepinguid, saada selge kokkuvõte lepingulistest tingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud;
2) tarbija, kellel on tekkinud võlgnevused ja keda ohustab elektrivõrgust lahti ühendamine, saab edaspidi võrguettevõtjalt täiendavat infot selle kohta, kuidas võlgnevusest vabaneda ja elektrivõrgust lahti ühendamist vältida;
3) bilansiperioodil netomõõtmise põhimõtte kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel;
4) agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust;
5) elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamine ja sel eesmärgil salvestusele eraldi mõõtepunkti rajamine.
Euroopa Liidus toimib ühtsete reeglite alustel avatud elektriturg. Elektrituru saab jaotada turutasemeteks:

Erinevate turutasemete eesmärk on võimaldada elektriga kauplemist ja samal ajal tagada elektrisüsteemis tarbimise ja tootmise tasakaal ehk bilanss3 igal ajahetkel. Elektri eripära teiste kaupadega võrreldes on see, et elektrit tuleb selle tootmise hetkel tarbida ehk elektrit ei ole võimalik ladustada ilma, et see oleks muundatud mõneks muuks energiakandjaks.
Elektri börsihind kujuneb järgmise päeva turul nõudluse ja pakkumise kõverate ristumispunktis igal kauplemisperioodil (1 tund). Pakkumise kõver kujuneb tootmisvõimsuse pakkumistest, mis tehakse elektrijaama muutuvkulude baasil, ja nõudluse kõver kujuneb ajalooliste tarbimisandmete põhjal. Kauplemisperioodil teeb börsihinna kalleim tootmisvõimsuse pakkumine, mis turule pääseb, või tarbija, kes on valmis oma tarbimist kauplemisperioodil kujunenud hinna juures vähendama. Järgmise päeva turul nõudluse ja pakkumise tasakaalu viimine on oluline samm selleks, et tagada elektrisüsteemi bilanssi. Pakkumise kogust ning hinda mõjutavad tootmisseadmed, mis turul konkreetsel ajavahemikul kättesaadavad ja töökorras on ning pakkumisi teevad. Tarbimist mõjutavad asjaolud on nt välisõhutemperatuur, hoonete ja seadmete energiatõhusus, tarbijate käitumisharjumused ja võime oma tarbimist juhtida. Pakkumise kogus ja pakutav ühikuhind sõltub nt tehnoloogiast, korralistest ja erakorralistest hooldustest, sesoonsusest ja riikidevahelistest ülekandevõimsustest. Soodsaimat elektrihinda pakuvad turule kütusevabadest taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvad tootmisüksused ja kallimat hinda fossiilseid kütuseid kasutavad tootmisüksused, nagu põlevkivi ja maagaasi tarbivad elektrijaamad. Kui turul on nõudlus suur ja pakkumine väike, siis võib tekkida olukord, kus nõudluse ja pakkumise kõverad ei ristu. Sellisel juhul kujuneb turul elektrihinnaks maksimaalne turuhinna piir, milleks täna on 4000 €/MWh.
Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 321 lõike 1 kohaselt moodustab aastaks 2030 taastuvenergia elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100 protsenti. Selle eesmärgi täitmine on võimalik, rajades Eestisse suures mahus eelkõige tuule- ja päikeseenergial põhinevat taastuvelektri tootmist. Tuule- ja päikeseenergia tootmise tegelik maht sõltub sesoonsusest ja ilmast ega ole vastavalt elektritarbimisele reguleeritav. Tuule- ja päikeseenergia puudujäägi korral tuleb elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks käivitada juhtitavaid võimsusi või puudujääv elekter importida. Impordivõimekus sõltub riikidevaheliste ühenduste võimsusest. Elektritootmise võimsuse puudujääk väljendub kõige nähtavamalt järgmise päeva elektrituru ehk elektribörsi hinnas – taastuvelektri ülejäägi puhul on elektri börsihinnad madalad ja puudujäägi puhul kõrged. See, et tuule- ja päikeseenergia tootmise maht on kõikuv, väljendub elektribörsi hinna suures volatiilsuses, aga ka elektrimüüjate marginaalides. Elektrimüüja marginaalid sõltuvad elektrisüsteemi ebabilansist ja bilansienergia hinnast tasakaalustamise turul, mis on seda suurem, mida suurem on tuule- ja päikeseenergia tootmine.
Elektri börsihinna ja bilansienergia hinna ning selle volatiilsuse vähendamiseks on võimalik võtta kasutusele tarbimise juhtimine ja energiasalvestus. Tarbimise juhtimine võimaldab vähendada elektri kogutarbimist suure nõudlusega kauplemisperioodidel ja nihutada tarbimine tundidele, kus tarbimine on väiksem või tootmine suurem, või jätta juhitud elekter üldse tarbimata. Elektri salvestamine võimaldab sarnaselt tarbimise juhtimisele tarbimist ja tootmist kauplemisperioodide lõikes nihutada ning seeläbi tagada väiksem volatiilsus elektriturul ja elektrisüsteemi tasakaal. Allolev graafik visualiseerib tarbimise ja tootmise nihutamise mõju järgmise päeva börsihinnale.

Tarbija saab elektriturul osaleda ostjana ja müüjana ning seeläbi elektriturul kujunevat hinda nõudluse ja pakkumise vähendamise või suurendamise kaudu mõjutada. Üksiku tarbija tarbimise või tootmise kogus ei pruugi olla piisav, et selle mõju elektri turuhinnale oleks märgatav, kuid mitme tarbija agregeeritud tarbimise või tootmise kogus võib turuhinda märgatavalt mõjutada. Kõige kiirem ja soodsam viis, kuidas tarbijad saavad elektrihinda ja oma kulusid mõjutada, on tarbimise juhtimise kaudu. Tarbimise juhtimine jaguneb kaheks: kaudne ja otsene. Tarbimise kaudse juhtimise puhul reageerib tarbija eelkõige elektrihinnale ja reguleerib elektriturul osalemata oma tarbimist. Tarbimise kaudset juhtimist saab ergutada muutuvhinnaga elektripakettide kaudu, aga ka tarbija teadlikkuse suurendamise ja uute digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuga. Tarbimise otsese juhtimise puhul kaubeldakse reguleeritava ja mõõdetava paindlikkusega elektriturgudel. Tarbimise juhtimise ehk agregeerimise teenust osutab agregaator4. Tarbimise juhtimise toimivaid ja kontseptuaalseid tehnoloogilisi lahendusi on turul mitmeid (sh salvestus, automaatikalahendused), kuid lisaks tehnoloogilistele lahendustele on oluline tagada võimalused ja võimaldada turuosalistel pakkuda elektriturule tarbimise juhtimist.
Elektrituru tasemed, millel salvestuse ja tarbimise juhtimisega saab osaleda ja teenuseid pakkuda:
• Järgmise päeva turg – tarbimise juhtimise ja salvestuse eesmärk sellel turul on ennekõike vähendada elektri börsihinda ja selle volatiilsust, kuid lisaks väheneb tipptundidel elektrinõudluse vähendamise tulemusena fossiilkütuste tarbimine ja kasvuhoonegaaside heide, kuna tarbimise ja tootmise nihutamise tulemusena väheneb vajadus käivitada lisanõudluse katmiseks fossiilkütuseid tarbivaid tootmisseadmeid ja tekib võimalus efektiivsemalt kasutada ära taastuvelektri tootmist.
• Päevasisene turg – sellel turul kauplemise eesmärk on järgmise päeva turul tehtud tehinguid korrigeerida (põhjuseks võib olla näiteks tarbimise prognoosi muutus võrreldes eelmisel päeval prognoosituga).
• Tasakaalustamise turg (rakendatakse vastavalt vajadusele nt Balti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks) – Eestis on kasutusel mFRR5. Salvestuse ja tarbimise juhtimisega ollakse võimelised kiiresti reageerima muutustele tarbimises ja tootmises ning seetõttu saab tagada elektrisüsteemi bilanssi.
Tarbimise juhtimist ja salvestust saab rakendada ka võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks. Näiteks: võrguettevõtjate tarbimise juhtimine, elektrisalvestuse turult hankimine, liitujatele paindlike, tarbimisajast või võrgu koormatusest sõltuvate elektri- ja liitumislepingute pakkumine, võrgutariifi tarbimisajast või võrgu koormatusest sõltuvaks kujundamine. Eesti elektrivõrgus on juba palju tootjaliitumisi ja iga uus liitumine on liitujale kulukas. Olukorra leevendamiseks ja elektrivõrgu optimaalseks kasutamiseks saab võrguettevõtja pakkuda liitujatele paindlikku liitumist, mille puhul võrguettevõtja tellimusel või kellaajast sõltuvalt peab tootja oma koormust vähendama ja jätma ülejääva elektri kas tootmata või salvestama selle hilisemaks kasutamiseks või tarbija oma tarbimist nihutama. Võrgukoormuse ajaliselt võrdsemalt jaotamine võimaldab vältida võrguinvesteeringuid, mis muidu tiputootmise või -tarbimise tõttu tuleks teha, ja seeläbi tarbijatel ning tootjatel soodsamalt võrguga liituda.
Tarbimise juhtimise edendamiseks sätestab direktiiv (EL) 2019/944 riigile kohustuse võimaldada tarbijatel pakkuda iseseivalt või agregeerimise kaudu tarbimise juhtimist kõikidele elektriturgudele. Elektrituruseaduse mudtatusega sätestatakse üldised edasised põhimõtted tarbimiskajas osalemise tingimuste välja töötamiseks, kuid detailsemad nõuded sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Eestis on tehtud esimesed sammud tarbimise juhtimise turumudeli loomisel. 2020. aastal korraldas Konkurentsiamet avaliku konsultatsiooni6 eesmärgiga koostöös turuosalistega ühtses lähenemises kokku leppida. Seniste arutelude ja analüüside ning teiste liikmesriikide näidete abil on jõutud järeldusele, et sobivaim turumudel tarbimise juhtimise edendamiseks on tsentraalse arveldusega turumudel, mille kohaselt koondub andmevahetus ja rahaline arveldamine, sh kompensatsiooni arvutamine, keskse asutuse kätte, milleks teiste riikide näidete põhjal on süsteemihaldur (Eestis Elering). Lisaks turumudeli loomisele jätab direktiiv (EL) 2019/944 liikmesriikidele vabamad käed reeglite sätestamisel tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri vahelise arveldamise teostamsieks sh reeglid mille põhjal kompenseeritakse tarbimiskajas osalenud tarbijate bilansihalduritele nende kulud ja makstakse agregaatoritele tasu tarbimise juhtimise kaudu tarbijale madalama elektrihinna näol toodud kasu eest. Üks võimalik variant on puhaskasu (ingl net-benefit) metoodika, mille raames kvantifitseeritakse tarbijale tekkinud kasu ja makstakse selle alusel tarbimise juhtimises osalenud tarbijale tasu kas otse või agregaatori kaudu. Täpsemad nõuded ja tingimused sätestatakse elektrituru toimise võrgueeskirjas.
Elektrisüsteemis tarbimise ja tootmise vahel tuleb tagada pidev tasakaal. Bilansihaldur on turuosaline, kes on süsteemihalduriga sõlminud bilansilepingu. Igal turuosalisel on bilansihaldur, kelle bilansipiirkonnas turuosalise tootmine või tarbimine paikneb. Bilansihaldurid esitavad oma bilanspiirkonna kohta tootmisplaanid, prognoositud tarbimise ja info planeeritud kauplemise kohta teiste turuosalistega. Süsteemihaldur kontrollib, et iga bilanshalduri bilansiplaanid oleks tasakaalus ja kooskõlast teiste bilansihaldurite bilansiplaanidega. Näiteks kontrollib süsteemihaldur kas tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanid on tasakaalus. Kui tarbija ja tarbimist tarbimiskaja tulemusena vähendatakse, siis tekib ebakõla tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanide vahel:
• tarbija agregaatori bilansihalduri bilansiplaan sisaldab tarbimiskajas aktiveeritud kogust nt -20 kWh;
• tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaan selle kogusega ei arvesta ehk see sisaldab prognoositud tarbimist nt +20 kWh;
• kuna bilansihaldur teab mis tarbija tarbimist agregeerimise tulemusena vähendati, siis ta määrab agregeeritud koguse 20 kWh tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanide vahel tarnena ehk bilansiplaanid viiakse omavahel tasakaalu;
• kuna tarbija elektrimüüja bilansihalduri bilansiplaanist võetakse elektrikogus nt 20 kWh elektrit, mille ta on seotanud tarbija prognoositud tarbimise katmiseks ja selle elektri soetamisega on tarbija elektrimüüja bilansihaldur kandnud kulusid, siis on õigustatud, et selle elektrikogusega seotud kulutused tarbija elektrimüüja bilansihaldurile kompenseeritakse (makstakse rahalist hüvitist). Mis hinnaga ja kes eelmainitud elektrikogus kompenseeritakse sõltub kompensatsiooni metoodikast, mille arvutamise põhimõtted sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas.
Tsentraalse arveldusega turumudel:
• Energiavahetuse ja kompensatsiooni arvestust tarbija agregaatori bilansihalduri ja tarbija elektrimüüja bilansihalduri vahel teeb neutraalne organ, kelleks on süsteemihaldur. Tarbimiskajas osalenud elektrienergia märgitakse tarnena eelmainitud bilansihaldurite vahel.
Puhaskasu (ingl net-benefit) metoodika on üks võimalikke kompensatsiooni metoodikaid rahalise hüvitise maksmiseks:
• metoodika kasutamine on kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 17 punktiga 4, mille kohaselt rahaline hüvitis ei tohi olla takistuseks agregeerimisega tegelevate turuosaliste turule sisenemisele ja agregaatorilt võib hüvitise maksmist nõuda üksnes juhul kui tarbimiskaja aktiveerimisega kaasnenud tulud ei ületanud sellega kaasnevaid kulusid ühiskonnale;
• puhaskasu metoodika eesmärk on sätestada mis juhtudel nt millisest järgmise päeva elektrituru hinnast alates tarbimiskajaga kaasnevad kulud sotsialiseeritakse. Kui tarbimiskaja ei too kaasa ühiskondlikult suuremat tulu kui tarbija elektrimüüja bilansihaldurile makstav kompensatsioon, siis neid kulusid ei sotsialiseerita ja kompensatsiooni maksab agregaator või tema bilansihaldur. Selline lähenemine tagab selle, et tarbimiskaja toob alati kaasa ühiskondliku kasu ja kompensatsiooniks makstav hüvitis on alati madalam kui ühiskondlikult saadud kasu;
• toimiva puhaskasu metoodika näite saab tuua Ameerika Ühendsriikidest7, kus tarbimiskaja puhaskasu arvutatakse iga kuu 15. kuupäevaks järgmiseks kuuks ette. Kui Eestis sarnast süsteemi rakendada, siis see tähendaks, et süsteemihaldur arvutab iga kuu järgmiseks kuuks ette elektrihinna piirmäära, millest alates tarbimiskajaga kaasnev kompensatsiooni maksmine toimub kõigi tarbimiskajast kasu saanud tarbijate bilansihaldurite poolt, kes kannavad need kulud tarbijate marginaalidesse ehk lõplikult kannavad kompensatsioonikulud elektritarbijad, kes tänu tarbimiskajale soodsamat elektrit saavad tarbida. Sellisel viisil lähenemine tagab tarbijate jaoks alati olukorra, kus nad summaarses elektrihinnas võidavad.
Tasakaalustamise turul plaanib Elering 2024. aasta suvel alustada tsentraalse arveldusega mudeli kasutamist. Kuigi olulised sammud tasakaalustamise turul tsentraalse arveldusega turumudeli rakendamiseks on tehtud, ei ole toimuvat turumudelit järgmise päeva ja päevasisesel turul. Samuti ei kasuta võrguettevõtjad tarbimise juhtimise potentsiaali võrgu planeerimisel. Kuigi alates 2020. aastast on tarbimise juhtimise turumudeli konsultatsioone peetud, ei ole reaalselt rakendamiseni jõutud. Elektrituruseadusesse lisati direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmisel § 214, mille lõike 3 kohaselt töötab Konkurentsiamet välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega ja avalikustab nimetatud tingimused oma veebilehel. Tarbimiskajas osalemise tingimusi pole Konkuretsiamet seni välja töötanud, kuna § 214 on liialt üldsõnaline ega sätesta täpsemaid kohustusi Konkurentsiametile ja turuosalistele. Eelnõu ettevalmistamisel läbiviidud konsultatsioonide põhjal muudetakse ELTS § 214 selliselt, et tarbimiskajas osalemise tingimused töötab välja süsteemihaldur (Elering) ja esitab selle Konkuretsiametile kooskõlastamiseks. Konkurentsiameti kooskõlastatud tarbimiskajas osalemise tingimuste põhjal koostavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad täpsemad metoodikad, mille nad esitavad Konkurentsiametile, kes võib nõuda metoodika muutmist kuu kuu jooksul. Tehniliste tingimuste ja metoodikate põhjal toimub tarbimiskaja osalemine järgmise päeva, päevasisesel ja tasakaalustamise turul ning tarbimiskaja osalemine võrguettevõtjate paindlikkus- ja tugiteenuste hangetes. Sätted tagavad samuti, et Eestis rakendatakse tsentraalset arveldamist süsteemihalduri poolt ka muudel turutasemetel peale tasakaalustamise turu. Planeeritav § 214 muudatus toob kaasa võimaluse Kliimaministeeriumil sätestada täpsemad tarbimiskajaga seotud tehnilised tingimused elektrituru toimimsie võrgueeskirjas sealhulgas kompensatsiooni arvutamise põhimõtted.
Eestis ja Balti riikides on tarbimise juhtimise kasutusele võtmine ülimalt oluline eriti agregeerimise kaudu. Agregeerimise kaudu tarbimise juhtimine võimaldab agregaatorile koondada mitmed tarbijad, kelle üheaegset tarbimist saab agregaator juhtida. Suured elektritarbijad on reeglina tööstused, kelle jaoks tarbimise juhtimine tähendab tööstuse seiskamist, mistõttu jääb toodang tootmata ja tekib rahaline kahju. Ilma taoliste kuludeta saavad agregaatorite kaudu tarbimist juhtida just nimelt väiksemad tarbijad, näiteks kodutarbijad ja büroohooned, mille kütmist on võimalik ajatada, edasi lükata või kütmistemperatuuri ajutiselt vähendada. Lätis ja Leedus täna terviklikku regulatsiooni paigas ei ole, mis võimaldaks tarbimiskaja kasutada kõikidel turgudel. Täna on EL-s tarbimise juhtimine kõikidel turgudel võetud kasutusele Prantsusmaal, Taanis ja Hollandis. Soome ja Rootsi on siseriiklikusse regulatsiooni lisanud kohustuse süsteemihaldurile turumudel sh kompensatsioonimudel välja töötada ja regulaatoril see heaks kiita. Soome ja Rootsi kolleegidega konsulteerides, plaanivad ka nemad tsentraalse arveldusega ja puhaskasu (ingl net-benefit) arvestava kompensatsiooniga turumudelit. Läti ja Leeduga peab Kliimaministeerium arutelusid, et Baltikumi üleselt võimalikult sarnaselt läheneda.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektrituruseadust

Eelnõu punktiga 1 lisatakse ELTS §-i 3 termin „dünaamilise elektrihinnaga leping“. Direktiiv (EL) 2019/944 sätestab kohustuse võimaldada tarbijatel sõlmida börsihinnaga osaliselt või täielikult seotud lepinguid. Selleks sätestatakse ELTS-is see mõiste. Eestis on elektrimüüjate poolt kasutusel termin „börsihinnaga elektrileping“, mille puhul on tegemist lepingutega, mis 100%-iliselt on seotud elektri järgmise päeva börsihinnaga. Dünaamilise elektrihinnaga leping on katustermin, mille alla kuuluvad ka börsihinnaga elektrilepingud ja lepingud mis osaliselt on väljendavad elektrihinna muutumist järgmise päeva turul.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse seadust terminiga „bilansiperioodil netomõõtmine“. Termini lisamise eesmärk on täpsustada, mida tähendab bilansiperioodil netomõõtmine ja võtta bilansiperioodil netomõõtmine tarbijatele arveid esitades kasutusele.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse terminit „mõõteseade“ täpsustusega, et mõõteseade on üldmõõiste ja see katab ka seadmeid, millel puudub andmete edastamise funktsioon. Muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse termini „salvestusperiood“ definitsioonis ajamäärangut ja asendatakse ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini ehk 1 aasta ajavahemikuga 1 kuu. Muudatus on vajalik, et võimaldada salvestusüksusel edastustasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu vabastust saada kuupõhiselt kuu jooksul võrku tagastatud elektri eest.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse terminit „sidusettevõtja“. Kehtiv termin ja selle definitsioon ei ole kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/944. Seotud ettevõtjad on direktiivi kohaselt kaks või enam ettevõtjat kontsernis ja samadele aktsionäridele kuuluvad ettevõtjad ehk iga ettevõtja kontsernis on seotud ettevõtja teise samas kontsernis oleva ettevõtjaga eeldusel, et ettevõtjad kuuluvad samadele aktsionäridele.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse seadust terminitega „tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping“ ja „vahetustasu“.

Direktiiv (EL) 2019/944 sätestab kohustuse võimaldada tarbijatel sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ja sellest tulenevalt on oluline täpsustada, et tarbijal on sõlmida ka tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut. Termin „tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping“ tuleneb elektrituru disaini muutmise direktiivist8, mille ülevõtmise tähtaeg on 2024. aasta lõpp.

Vahetustasu alla kuulub lepingu muutmise või lõpetamise eest tarbijatele kohaldatav leppetrahv. Leppetrahvi mõiste on defineeritud võlaõigusseaduse §-s 158. Lepingu muutmise või lõpetamise tasud võivad rakenduda nii elektrimüüja või agregaatori vahetumisel ehk kehtiva lepingu lõpetamisel ja juhul kui muutuvad lepingu tingimused näiteks teenuse hinnastamise põhimõtted.
Termini lisamine on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks. Termini lisamisega täpsustatakse mida vahetustasu tähendab ja luuakse selgust, mida elektrituruseaduse paragrahv 87 lõikes 3 nimetatud tasude all mõeldakse.

Eelnõu punktide 7 ja 8 muudatused on seotud, mistõttu käsitleme neid koos. Eelnõu punktiga 7 muudetakse § 214 lõiget 3. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse §-i 214 lõikega 5. Muudatuse eesmärk on täiendada olemasolevat regulatsiooni, mis ei ole toimima hakanud, ja tagada, et tarbimiskaja (otsene9 tarbimise juhtimine), sh agregeerimine, võetakse kasutusele kõikidel turutasemetel (järgmise päeva, päevasisene ja tasakaalustamise turg, võrgukoormuste juhtimine). 25.03.2022 jõustunud muudatuste tulemusel ei ole seni tarbimiskajas osalemise tingimusi välja töötatud, kuna kehtiv regulatsioon ei sätesta piisavalt täpselt reegleid ja kohustusi, mis tarbimiskaja kasutusele võtmiseks on vajalikud. Sellest tulenevalt on vaja tingimusi täiendada. Ka Riigikontroll on oma aruandes10 leidnud, et praegu takistab tarbimiskajas osalemist ja agregeerimist eelkõige turumudeli puudumine, mida ELTSi siinsete täiendustega lahendada püütakse.
Paragrahvi 214 lõike 3 muudatuse kohaselt töötab süsteemihaldur välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastab tingimused Konkurentsiametiga, lähtudes kehtivast regulatsioonist ning avaldab lõplikud tingimused oma veebilehel hiljemalt 1. jaanuaril 2026. Varasem säte kohustas Konkurentsiametit tingimusi välja töötama, kuid selle muudatusega sätestatakse kohustus süsteemihaldurile. Süsteemihalduril on teadmised tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamiseks, näiteks on süsteemihaldur tasakaalustamise turule juba koostanud tüüptingimused, mis tarbimiskajal sel turul võimaldavad osaleda11. Tarbimiskajas osaleva energiakoguse ja agregeerimise kogused selgitab ning arveldab süsteemihaldur – süsteemihaldur lähtub tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamisel sellest, et tarbimiskaja, sh agregeerimiskogused, selgitab ja arveldab süsteemihaldur. See tähendab seda, et süsteemihaldur (Elering) tagab keskse osapoolena selle, et vastavalt regulatsioonile ja tehnilistele tingimustele tarbimiskajas osalevad energiakogused on korrektsed, need kogutakse andmevahetusplatvormile (AVP) ning turuosaliste vahel toimub arveldus ja hüvitamine vastavalt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud tehnilistele tingimustele ja võrguettevõtjate koostatud metoodikatele.
Paragrahvi 214 lisatakse lõige 5, mille kohaselt tarbimiskajas osalemise tingimused peavad võimaldama tarbimiskaja agregeerimist ja iseseiva agregaatori osalemist järgmise päeva ja päevasisesel elektriturul ja tasakaalustamise turul. Järgmise päeva turul kaubeldakse energiaga järgmiseks päevaks ja sellel turul selgub elektribörsi hind Eesti järgmise päeva turu hinnapiirkonnas. Päevasisesel turul kauplemise eesmärk on järgmise päeva turul tehtud tehinguid korrigeerida (põhjuseks võib olla näiteks tarbimise prognoosi muutus võrreldes eelmisel päeval prognoosituga). Tasakaalustamise turul hangib süsteemihaldur Elering bilnasienergiat elektrisüsteemi tasakaalustamiseks.
Paragrahvi 214 lisatakse lõige 6 sätestab, et tarbimiskajas osalemise tingimused peavad võimaldama võrguettevõtjal hankida elektrivõrgus koormuste juhtimiseks. Elektrivõrgus koormuste juhtimine võimaldab vältida elektrivõrku üleinvesteerimist ja seeläbi vältida või vähendada elektrivõrku tehtavate investeeringute maksumust.
Paragrahvi 214 lisatakse lõige 7, mille kohaselt saab elektrituru toimimise võrgueeskirjas täpsemad tingimused kehtestada. Elektrituru toimimise võrgueeskirjas täpsustatakse täpsemad turuosaliste rollid, arveldamise ja kulude hüvitamise reeglid.
Täpsemad tingimused nähakse ette elektrituru toimise võrgueeskirjas ja süsteemihalduri koostatud tehnilistes tingimustes.

Eelnõu punktidega 9 ja 29 võetakse tarbijate arvete esitamisel kasutusele bilansiperioodil netomõõtmine. Netomõõtmisel kasutusel olev bilansiperiood on 60-minutiline või 15‑minutiline periood sõltuvalt sellest, millise perioodiga andmeid võrguettevõtjad andmevahetusplatvormile esitavad. Hetkel esitatakse tarbimis- ja tootmisandmed andmevahetusplatvormile 60-minutilise perioodiga, kuid muudatuse jõustumise hetkel juba 15‑minutilise perioodiga. Muudatuse eesmärk on muuta tänaset lähenemist, mille kohaselt tarbijatel, kelle mõõtepunktis asub nii tootmine kui tarbimine, esitatakse arve tarbitud ja toodetud elektrienergia koguseid neid faaside vaheliselt ja bilansiperioodi siseselt saldeerimatta. Muudatuse jõustumisel saadavad võrguettevõtjad lisaks täna andmevahetusplatvormile (AVP) esitavate kahesuunaliste andete kõrval sinna ka bilansiperioodil netomõõdetud andmed, et turuosalised saaksid neid andmeid kasutada tarbijatele arvete esitamiseks. Bilansiperioodil netomõõtmine rakendub kogu elektriarvele ja selle komponentidele. Näide:
1. Tarbija tarbib bilansiperioodil järgmiselt:
• Faas 1 kaudu toodab elektrit 1 kW, tarbib 0,5 kW (bilansiperioodi sees võib tootmine ja tarbimine muutuda)
• Faas 2 kaudu toodab elektrit 2 kW, tarbib 1 kW
• Faas 3 kaudu toodab elektrit 0 kW, tarbib 2,5 kW
Sellisel juhul edastab võrguettevõtja AVP-sse kahesuunalised mõõteandmed bilansiperioodil mõõtepunktis toimunud tarbimise ja tootmise kohta:
• Tarbimine = 0,5 kWh + 1 kWh + 2,5 kWh = 4 kWh
• Tootmine = 1 kWh + 2 kWh = 3 kWh
Lisaks kahesuunalistele andmetele edastab võrguettevõtja AVP-sse bilansiperioodil netomõõdetud andmed, ehk eelneval näitel on bilansiperioodil netomõõdetud tarbimine 4 kWh – 3 kWh = 1 kWh.
Kui tarbija maksab täna kogu 4 kWh elektri eest võrgutasusid, taastuvenergiatasusid ja elektriaktsiisi, siis tulevikus teeb ta seda bilansiperioodil netomõõdetud koguste eest ehk eelneva näite kohaselt 1 kWh tarbitud elektri eest. Sõltuvalt kokkuleppest elektrimüüjaga võib tekkida olukord, et tarbija peab täna kehtiva süsteemi järgi 4 kWh elektrit elektrimüüjalt kas ostma või elektrimüüja saldeerib need kogused ja esitab tarbijale arve 1 kWh tarbitud elektri eest, tulevikus lähtuvad elektrimüüjat üht moodi ja esitaavd arve bilansiperioodil tarbitud elektri eest.
Kliimaministeeriumi arvutuse kohaselt maksab selline tarbija täna 5 kuni 40% rohkem elektri tarbimise eest, kui ta maksaks bilansiperioodil netomõõtmise puhul. Täna on tarbijatel siiski võimalus faaside vahel tootmise ühtlaseks jaotamiseks kasutada asümmeetrilised inverterid, selliste inverterite turg Euroopa Liidus on siiski väike, kuna faaside kaupa eraldi arvestus ei ole kuigi levinud ja seetõttu on need inverterid ka kallimad. Asümmeetrilised inverterid muidugi ei lahenda olukorda, kus bilansiperioodi siseselt tootmine ja tarbimine varieeruvad ehk nt kui mõõtepunktis bilansiperioodi sees toodetakse 2 kW ja tarbitakse 3 kW, siis esitatakse arved siiski 3 kWh eest.
Olukorra visualiseerimiseks saab näiteks tuua järgmised lihtsustatud skeemid.

Tänane lähenemine:


Lähenemine pärast muudatust:


Eelnõu punktidega 10 ja 19 asendatakse termin „sidusettevõtja“ terminiga „seotud ettevõtjad“, et viia seadus kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/944.

Eelnõu punktiga 11 täiendatakse ELTS §-i 44 lõikega 12, mille kohaselt avatud tarnija ja bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tuleneksid sellest, et tarbija või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises. Punkt tuleneb direktiivist (EL) 2019/944 ja selle eesmärk on tagada, et avatud tarnija ja bilansihaldur ei keelaks tarbijale agregeerimise kaudu tarbimiskaja pakkumises osalemist ega esitaks tarbijale või tema agregaatorile alusetuid arveid tarbimiskajas osalemise eest. Erandjuhuks on määratud tarned, mille puhul turuosaline tagab, et ta soetab bilansiperioodil kokku lepitud energiakoguse.

Eelnõu punktiga 12 täpsustatakse, et bilansiteenuse hinna osa, mis sisaldab sageduse juhtimise reservide hankimise rahastamisest tekkivat põhjendatud kulu ja mis ei ole kaetud bilansienergia koguse arvestuses bilansienergia hinnaga, rakendub energiasalvestusüksusele üksnes elektrivõrgust tarbitud elektri eest. Süsteemihaldur Elering koostab vastavalt Komisjoni määrusele (EL) 2017/219512, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri, tasakaalustamisvõimsuse hankimise ja arveldamise reegleid, mis on osa ELTS § 53 lõikes 5 nimetatud bilansienergia hinna ja bilansilepingu tüüptingimuste osa. Konkreetsemalt täpsustatakse, et elektrisalvestusele ei rakendata topetmaksustamist elektrivõrgust salvestatud ja sama elektri võrku tagastamise eest sageduse juhtimise reservide hankimiseks. Vastavalt Konkurentsiameti 05.04.2024 kooskõlastatud otsusele nr 7-10/2024-007 „Elektrienergia bilansiteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika13“ hakkavad 1. veebruar 2025 kehtima järgmised bilansiteenuse kulu komponendid:
Bilansiteenuse tariifi komponendid
Alates 01.02.2025
Selgitus
Ebabilansi tariif €/MWh 
0,81
Administratiivkulude katteks, rakendub bilansipiirkonnas ebabilansi kogusele (absoluutväärtuses)
Bilansipiirkonnas tootmisele tariif €/MWh
5,31
Kulud: reguleerimisvõimsuste hankimisega seotud kulud, süsteemiväline avatud tarne, administratiivkulud, muud neutraalsuskulud ebabilansi hinna ja tegelike kulude erinevusest
Bilansipiirkonnas tarbimisele tariif €/MWh
5,31
Kulud: reguleerimisvõimsuste hankimisega seotud kulud, süsteemiväline avatud tarne, administratiivkulud, muud neutraalsuskulud ebabilansi hinna ja tegelike kulude erinevusest
Euroopa Liidu tasandil reguleerib sagedusreservide hankimist Komisjoni määrus (EL) 2017/2195. Sagedusreservide hankimise vajadus tekib süsteemihalduril vajadusest elektrisüsteemi sagedust hoida.
Kui elektrisalvestus peaks kulu 5,31 €/MWh tasuma tarbitud ja võrku tagastatud elektri eest ehk kaks korda, siis antud muudatuse tulemusena maksab elektrisalvestus vaid võrgust tarbitud elektri eest eelnevalt nimetatud tasu.

Eelnõu punktiga 13 täiendatakse §-i 592 lõikega 10. Lõige 10 sätestab, et salvestusperioodi (1 kuu) vältel elektrivõrgust salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ei võeta juhul kui salvestatud elektrienergia kogus on eristatav tarbimise ja tootmise kõrval. Muudatuse eesmärk on edendada energiasalvestusüksuste rajamist ja elektriturul osalemist ning võrreldes elektritootjatega samaväärse konkurentsi tekitamine topeltmaksustamise kaotamise ja seeläbi energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu. Näiteks kui energiasalvestusüksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab salvestusperioodi jooksul sellest 80 ühikut elektrienergiat võrku, siis maksab energiasalvestusüksus 100 – 80 = 20 ühiku elektrienergia eest taastuvenergia toetuse rahastamise tasu. Muudatus on vajalik, kuna taastuvenergia toetuse rahastamise kulu koos edastamiskuluga mõjutab energiasalvestusüksuste käitamist ebamõistlikult palju ja tekitab turubarjääri energiasalvestusüksuste rajamisele. Kuna toodud näites tarbib võrku tagastatud 80 ühikut elektrienergiat ära lõpptarbija, siis on tagatud, et energiasalvestusüksuse poolt võrku tagastatud 80 ühiku eest ei jää taastuvenergia toetuse rahastamise tasu võtmata. Arvestus toimub mõõetpunkti põhiselt.
Võrgust võetud elektrienergia eest ei tule tasuda seaduse §-s 592 nimetatud toetuste
rahastamise kulu järgmistel juhtudel:
• kui mõõtepunktis mõõdetakse üksnes salvestatud elektrienergia koguseid;
• kui mõõtepunktis mõõdetakse salvestatud elektrienergia koguseid ja toodetud elektrienergia koguseid, kui üksnes juhul kui mõõtepunkti tarbimissuunalisest läbilaskevõimsusest vähemalt 50% moodustab energiasalvestusüksuse netovõimsus. Täpsustus on oluline, et vältida olukorda, kus mõõtepunktkt on kasutusel ka tarbimise jaoks. Kui mõõtepunktis mõõdetakse koos tootmist, tarbimist ja salvestamist, siis ei kohaldu salvestatud elektrienergiale maksude vabastust, kuna salvestatud elektrienergia ei ole eristatav;
• kui mõõtepunktis mõõdetakse üksnes elektrienergia salvestamist ja tarbimist.

Eelnõu punktidega 14, 23 ja 25 asendatakse jaotusvõrguettevõtja kohustus avalikustada info teeninduspiirkonna muutmisest, võrgutegevuse tõhusust, kvaliteeti ja tulukust käsitlevad põhiandmed, kehtestatud võrgutasu, võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise ja uute tüüptingimuste kehtestamise info üleriigilise levikuga päevalehes nõudega avaldada see info võrguettevõtja veebilehel. Nõue avaldada eelnimetatud info üleriigilise levikuga päevalehes on aegunud. Jätkuvalt rakendub ELTS § 89, mille kohaselt võrguettevõtja peab kliente eraldi lepingu muudtaustest teavitama.

Eelnõu punktidega 15–18 muudetakse võrgu kümneaastase arengukava koostamise sätteid. §-i 66 lõike 81 lisamisega vabastatakse arengukava koostamise kohustusest vertikaalselt integreeritud jaotusvõrguettevõtjad, kelle võrku ühendatud tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 gigavatt-tundi aastas.
§ 66 lõike 14 muudatusega vabastatakse Konkurentsiamet kohustusest konsulteerida jaotusvõrguettevõtjate poolt koostatud arengukavasid võrguühenduse kasutajatega.
§-i 66 lõike 141 lisamisega täpsustatakse informatsiooni, mida Konkurentsiamet peab avaldama investeerimisprojektide kohta oma veebilehel. Muudatused on kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/944. Lõike 10 muutmisega ja 141 lisamisega täpsustatakse ka Konkurentsiameti võimalust teha ettekirjutus arengukava seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks. Muudatuste eesmärk on vähendada Konkurentsiameti halduskoormust. Kehtiv regulatsioon ei ole proportsionaalne ja mõistlik Eesti eripära arvestades. Kõiki Eestis tegutsevaid võrguettevõtjaid silmas pidades puudub vajadus arengukavade koostamise järele, arvestades taoliste ettevõtjate väiksust ja madalat võrguühenduse kasutajate arvu.

Eelnõu punktiga 20 muudetakse § 663 lõiget 3, mille kohaselt võib Konkurentsiamet jätta sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste hankimiseks võrguettevõtja koostatud riigihanke tingimused kooskõlastamata ja teha ettepanekuid nende muutmiseks, kui need tingimused ei taga kuluefektiivset teenuse hankimist ega vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttetele. Muudatus täiendab olemasolevat sätet Konkuretsiameti võimalusega jätta kooskõlastamata riigihanke tingimused, mis ei taga kuluefektiivset teenuse hankimist, ja teha ettepanekuid tingimuste muutmiseks.

Eelnõu punktiga 21 täiendatakse §-i 67 lõigetega 11–13.
Lõigete 11–13 kohaselt rajab võrguettevõtja turuosalise taotluse alusel salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramiseks liitumispunkti täiendava mõõtepunkti. Salvestusperioodi jooksul salvestatud elektrienergia on seaduse § 3 punkti 224 kohaselt elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia. Turuosaline tasub täiendava mõõtepunkti rajamise ja kasutamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale. Eelduslikult on mõõtepunkti rajamise kulu ligikaudu 1000 eurot. Mõõtepunkti kasutamise tingimustes ja mõõteandmete käitlemises lepitakse kokku liitumispunkti suhtes sõlmitud võrgulepingus.

Eelnõu punktiga 22 muudetakse § 67 lõike 6 esimest lauset selliselt, et võrguettevõtja peab paigaldama turuosalise soovil tehniliselt keerukama mõõteseadme, kui turuosaline seda soovib. Muudatus on vajalik, et võimaldada turuosalistele näiteks tarbimisekaja kasutusele võtmiseks üksühele mõistetavalt keerukama mõõteseadme paigaldamist. Täna võrguettevõtja alati keerukama mõõteseadme paigaldamist ei teosta, kuna seadus ei kohusta seda täna tegema.

Eelnõu punktiga 24 täiendatakse § 71 lõigetega 101 ja 102.
Lõige 101 sätestab, et salvestusperioodi vältel (1 kuu) elektrivõrgust salvestatud elektrienergia eest samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses edastamistasu ei võeta juhul kui salvestatud elektrienergia tarbimise ja tootmise kogused on eristatavad. Muudatuse eesmärk on edendada energiasalvestusüksuste rajamist, osalemist elektriturul ja võrreldes elektritootjatega samaväärse konkurentsi tekitamine topeltmaksustamise kaotamise ja seeläbi energiasalvestusüksuste käitamiskulude vähendamise kaudu. Näiteks kui energiasalvestusüksus tarbib elektrivõrgust 100 ühikut elektrienergiat ja tagastab salvestusperioodi jooksul sellest 80 ühikut elektrienergiat võrku, siis maksab energiasalvestusüksus 100 – 80 = 20 ühiku elektrienergia eest edastamistasu. Muudatus on vajalik, kuna praeguste tariifi- ja tasusüsteemidega maksustatakse energiasalvestusüksuste käitamist topelt ja see seab turubarjääri energiasalvestusüksuste rajamisele ning elektriturul osalemisele. Kuna eelmises näites tarbib võrku tagastatud 80 ühikut elektrienergiat ära lõpptarbija, siis on tagatud, et energiasalvestusüksuse poolt võrku tagastatud 80 ühiku eest tasutakse jätkuvalt edastamistasu. Edastustasu vabastuse arvestus toimub mõõtepunkti põhiselt.

Võrgust võetud elektrienergia eest ei tule tasuda seaduse § 71 lõike 1 punktis 4 nimetatud edastamistasu ei võeta järgmistel juhtudel:
• kui mõõtepunktis mõõdetakse üksnes salvestatud elektrienergia koguseid;
• kui mõõtepunktis mõõdetakse salvestatud elektrienergia koguseid ja toodetud elektrienergia koguseid, kui üksnes juhul kui mõõtepunkti tarbimissuunalisest läbilaskevõimsusest vähemalt 50% moodustab energiasalvestusüksuse netovõimsus. Täpsustus on oluline, et vältida olukorda, kus mõõtepunktkt on kasutusel ka tarbimise jaoks. Kui mõõtepunktis mõõdetakse koos tootmist, tarbimist ja salvestamist, siis ei kohaldu salvestatud elektrienergiale maksude vabastust, kuna salvestatud elektrienergia ei ole eristatav;
• kui mõõtepunktis mõõdetakse üksnes elektrienergia salvestamist ja tarbimist.



Lõige 102 võimaldab võrguettevõtjal mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral mitte rakendada energiasalvestusüksustele erandeid ja esitada tagasiulatuvalt arve edastustasu ning toetuste rahastamise kulu eest, kuid mitte rohkem kui 12 kuu eest. Tagasiulatuvalt tohib esitada arve vaid selle perioodi ulatuses, mis ulatuses rikkumine on tuvastatud. Kui rikkumine tuvastati ühe kuu ulatuses, siis tohib võrguettevõtja tagasiulatuvalt esitada arve vaid selle ühe kuu eest. Lõige 102 hakkab kehtima 12 kuud pärast lõike 101 jõustumist.

Eelnõu punktidega 26, 27, 28 ja 30 täiendatakse §-i 751 lõiget 1 punktidega 11–18 ja sama paragrahvi lõigetega 21–23 vastavalt direktiivile (EL) 2019/944.
Punktid 11–18 sätestavad arvetel või koos arvetega kuvatava info.
Lõige 21 täpsustab, millised kuluosasd peavad olema elektriarvel kuvatud. Määruse (EL) 2016/1952 järgi tuleb arvel kuvada tarbimiskoguste lõikes:
• Energia ja tarnimise kulud. Eestis on kehtiv praktika eristada arvel elektrienergia, müügimarginaal ja kuutasu. Selline praktika on kooskõlas määrusega.
• Võrgukulu. Eestis on kehtiv praktika eristada elektri edastamise kulud (öö ja päev) ning fikseeritud võrgutasu komponent eraldi. Selline praktika on kooskõlas määrusega.
• Maksu, lõivud ja tasud. Eestis eristatakse kehtiva praktika kohaselt arvel käibemaks, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis. Selline praktika on kooskõlas määrusega.
Lõige 22 sätestab tarbija õiguse saada arveid soovi korral elektroonselt.
Lõige 23 sätestab tarbija õiguse tasuda arvete ees kasutades erinevaid makseviise ja paindlikku korda. Erinevate makseviiside all mõeldakse võimalust maksta elektriarve eest vähemalt pangaülekandega, müüjate iseteeninduste vahendusel või e-arvena. Arvete eest tasumise paindlik korda tähendab, et elektrimüüja võimaldab tarbijal maksta erineval viisil kui üksnes kuupõhiselt tarbitud elektri koguse eest, näiteks võimaldab elektrimüüja maksta tarbijal iga kuu sama summa elektri eest vastavalt prognoositud tarbimisele. Antud näites ei maksa tarbija kokkuvõttes rohkem või vähem elektri eest, kuid saab oma kulusid paremini planeerida, kuna need on kuude lõikes jagatud võrdsemateks osadeks. Samuti tähendab paindlik maksimise kord elektri eest makseraskuste korral osa- või järelmaksetena tasumise võimaldamist. Eelmainitud juhul võib elektrimüüja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda tarbiajlt viivist vastavalt võlaõigusseaduses sätestatud korrale.

Eelnõu punktiga 31 muudetakse § 87 lõike 1 punkti 9 ja täpsustatakse puntkis, et lepinguga koos antakse tarbijale info kaebuste käsitlemise kohta, sealhulgas teave tarbija õiguste kohta, mis seonduvad vaidluste kohtuvälise lahendamisega. Olemasoleva sätte kohaselt antakse vaid teave kaebuste käsitlemise kohta, mis pole piisav direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks ja vajab täpsemalt sõnastamist.

Eelnõu punktiga 32 täiendatakse § 87 lõikega 11, millega sätestatakse, et liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus tuleb esitada lihtsas ja täpses sõnastuses kokkuvõte põhilistest lepingutingimustest. Lepingu kokkuvõtte eesmärk on tarbijale anda kokkuvõttev info lepingus olevast. Lepingu kokkuvõte ei ole lepingu osa, mistõttu vaidluste korral lähtutakse üksnes lepingus sätestatud tingimustest. Kliimaministeerium avaldab oma veebilehel näidise lepingu kokkuvõttest, et juurutada ühtlast praktikat lepingu kokkuvõtete koostamisel.

Eelnõu punktiga 33 asendatakse § 87 lõikes 3 sõna „tasu“ sõnaga „vahetustasu“ ja lisatakse viide ELTS § 88 lõikele 5, millega on sätestatud erandkorras lepingu lõpetamisega kaasnevad tasud. Muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks ja sellega täpsustatakse, mida täpsemalt vahetustasu all on mõeldud.

Eelnõu punktiga 34 täiendatakse §-i 87 lõigetega 6 ja 7.
Lõige 6 kohustab vähemalt 200 tuhandet tarbijat teenidavat elektrimüüjaid pakkuma tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ja tähtajalisi fikseeritud elektrihinnaga lepinguid. Dünaamilise elektrihinnaga lepingu definitsioon on eelnõu punktis 1 ja tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu definitsioon on punktis 6. Muudatus ei too kaasa sisulist muutust elektrimüüjate pakkumistes, kuna juba praegu pakuvad elektrimüüjad tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga pakette, kuid muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks.
Lõige 7 sätestab tarbija õiguse saada lepingu sõlmimisele eelnevalt teavet sõlmitava lepinguga kaasnevatest võimalustest ja riskidest14. Dünaamilise elektrihinnaga lepingu puhul on oluline, et tarbija on saanud teabe, et lepingu puhul elektrihind on kauplemisperioodi lõikes muutuv ja võimalusest oma tarbimist ajatada soodsama hinnaga aegadele. Tähtajalisi fikseeritud elektrihinnaga lepingute puhul on tarbijal oluline teada lepingu lõpetamisega kaasnevatest kuludest ja lepinguperioodist sh on oluline tarbijale selgitada, et lepingu lõpetamise vajadus võib tekkida näiteks kinnisvara müügil.

Eelnõu punktiga 35 muudetakse § 88 lõike 5 teist lauset ja täpsustatakse, et tarbijaga sõlmitud tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu ei tohi ületada lepingu lõpetamisega elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju. Otsene kahju ei ole lepingu lõpetamisega teenimata jäänud kasum, vaid kulu, mis elektrimüüjal või agregaatoril lepingu lõpetamisest tulenevalt tekivad, näiteks kulud, mis tulenevad sellest, et elektrimüüja on tarbija prognoositud tarbimise koguse katmiseks elektri kokkulepitud hinnaga tarbijale müümiseks pikaajaliste lepingutega näiteks elektritootjalt ette soetanud. Vaidluste korral, lasub otsese rahalise kahju tõendamine elektrimüüjal ja agregaatoril.

Eelnõu punktiga 36 täiendatakse § 89 lõikega 7. Muudatuse kohaselt fikseeritud elektrihinnaga lepingu lõppemisel peab elektrimüüja viima tarbija üle uuele fikseeritud elektrihinnaga lepingule või tarbija nõustumusel sõlmima dünaamilise elektrihinnaga lepingu. Nõustumus ehk aktsept on vastavalt võlaõigusseaduse § 20 lõikele 1 otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kui fikseeritud elektrihinnaga leping kaotab kehtivuse ja/või elektrimüüja algatab vastavalt § 89 lõikele 4 lepingutingimuste muutmist, siis käesoleva sätte korral ei saa fikseeritud elektrihinnaga lepingul olnud tarbijat vahetada dünaamilise elektrihinnaga lepingu vastu, vaid tuleb pikendada olemasolevat, viia tarbija uuele fikseeritud elektrihinnaga lepingule või saada tarbija nõustumus tema dünaamilise elektrihinnaga lepingule viimiseks. Fikseeritud elektrihinnaga lepingu dünaamilise elektrihinnaga lepingu vastu vahetamisel ei loeta tarbija vaikimist või tegevusetust nõustumuseks. Sätte eesmärk on viia regulatsioon kooskõlla direktiiviga (EL) 2019/944 ja tagada, et müüja ei lõpetaks ja vahetaks ühepoolselt tarbija lepingut dünaamilise elektrihinnaga paketi vastu.

Eelnõu punktidega 37 ja 38 täiendatakse § 90 lõike 2 teist lauset võrguettevõtja kohustusega enne tarbija lahtiühendamist anda talle ülevaade muudest võimalustest peale lahtiühendamise. Paragrahvi 90 lisatakse lõige 21, milles loetletakse teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine sh teave sotsiaalhoolekandeseadusega sätestatud võimalustest.
Paragrahvi 90 lõige 21 punkt 1 viitab sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud võimalustele. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 44 sätestab kohalike omavalitsuste poolt pakutava võlanõustamisteenuse ja §-d 131–134 võimaluse saada toimetulekutoetust. Teave võlanõustamisteenuse ja toimetulekutoetuse olemasolu kohta võib võlgast abistada ja vältida tarbimiskoha lahtiühendamist ja tarbija elektrita jäämisest.
Paragrahvi 90 lõike 21 punkti 2 kohaselt tuleb võrguettevõtjal esitada tarbijale teave energiasäästmise võimaluste kohta. Teadlikkus energiasäästmise võimaluste kohta võib aidata tarbijat oma kulusid kontrolli alla saada.
Paragrahvi 90 lõike 21 punkti 3 kohaselt tuleb võrguettevõtjal esitada tarbijale teave alternatiivsete maksevõimaluste kohta, näiteks võlgnevuse eest osamaksetena või maksegraafiku alusel tasumise kohta. Osamaksetena või maksegraafiku alusel tasumisel võib elektrimüüja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda tarbijalt viivist vastavalt võlaõigusseaduses sätestatud korrale. Teave võimaldab tarbijal oma kulusid planeerida, need kontrolli alla saada ja vältida tarbimiskoha võrgust lahtiühendamist.
§ 90 lõige 21 punkt 4 kohaselt edastab võrguettevõtja tarbijale info võimaluse kohta vähendada kuni võlgnevuse kõrvaldamiseni tema võrguühenduse võimsust, kui võrguettevõtja selliseid võimalusi pakub.

Eelnõu punktiga 39 täiendatakse § 93 lõike 6 punkti 18 Konkurentsiameti kohustusega hinnata dünaamilise elektrihinnaga lepingute statistikat ja mõju tarbija arvetele ning avaldada sellekohane info kord aastas.

Eelnõu punktiga 40 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktiga 223, mille kohaselt Konkurentsiamet jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ning turu käivitumist. Punkti eesmärk on tagada, et Konkurentsiamet jälgib tarbimiskaja ja agregeerimise turgu ja vajadusel uuendab tarbimiskajas osalemise tingimusi.

Eelnõu punktiga 41 täpsustataks, et kui elektrituruseaduses sätestatud agregeerimislepinguid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.

Eelnõu punktiga 42 täiendatakse seadust rakendussättega, mille kohaselt saab võrguettevõtja käesoleva seaduse § 71 lõikes 102 nimetatud tasude võtmist tagasiulatuvalt rakendada 12 kuud pärast lõike jõustumist. Rakendussäte on vajalik, kuna tasude võtmist mõõtepunkti kasutamise tingimuste rikkumise korral rakendatakse kuni 12 kuud tagasiulatuvalt.

4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduse termineid „mõõteseade“, „salvestusperiood“, „seotud ettevõtjad“ ja lisatakse uued terminid „dünaamilise elektrihinnaga leping“, „tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping“, „bilansiperioodil netomõõtmine“, ja „vahetustasu“. Täpsem ülevaade uutest terminitest on seletuskirja peatükis 3.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga kõrvaldatakse elektrienergia ühisturu direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmise puudused, mille Euroopa Komisjon on rikkumismenetluses esile toonud.
6. Seaduse mõjud

Eelnõu käsitleb järgmisi teemavaldkondasid:

1) tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingut ja tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut, saada selge kokkuvõte lepingulistest tingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud;
2) agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust;
3) elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamine;
4) võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine;
5) bilansiperioodil netomõõtmise kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel.


MÕJUDE HINNANG

Tegemist on eelkõige tarbija õigusi ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist täpsustava eelnõuga ning rakendamisega ei kaasne olulisi riske, samuti ei kavandata põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuete kohast põhjaliku mõjuanalüüsi aruannet.

6.1. Tarbija õigus sõlmida dünaamilise elektrihinnaga lepingut ja tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut, saada selge kokkuvõte lepingutingimustest ja soovi korral selgitused, kuidas temale esitatud arve on koostatud

Sihtrühm:
1. Tarbijad (2023. aasta lõpu seisuga olid eratarbijad sõlminud 583 944 lepingut);
2. Elektrimüüjad (2022. aasta seisuga oli Eestis kodutarbijatel 4 üle 5% turuosaga jaemüüjat15).

Muudatus ei too kaasa suurt mõju ei tarbijatele, ega elektrimüüjatele, kuna juba praegu pakuvad elektrimüüjad dünaamilise elektrihinnaga pakette. Vähest sotsiaalset mõju avaldab müüjate kohustus selgemalt teavitada põhilistest lepingutingimustest ja võrguettevõtja kohustus teavitada tarbijat võlgenevuse korral võimalustest võlgnevuse likvideerimiseks. Seaduses on sätestatud minimaalsed nõuded sellise info tarbijale esitamiseks.

Muudatusel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud otsest ega kaudest mõju.

6.2. Agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsiooni täiendused suurendamaks tarbimise paindlikkust

Seadusega ei kehtestata tarbimiskaja turumudelit, ega panda paika hüvitise maksmise suurust ning korda. Muudatusega eemaldatakse Konkurentsiameti kohustus tarbimiskaja osalemise tingimused välja töötada ja suunatakse see kohustus süsteemihaldurile. Muudatus on põhjendatud, kuna süsteemihalduril on teadmised ja oskused tingimused välja töötada. Näiteks Rootsi ja Soome on samuti tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamise oma regulatsioonis suunanud süsteemihaldurile. Täpsemad nõuded tarbimiskajas osalemise tingimustele kehtestatakse ministri määrusega, misjärel koostab süsteemihaldur tarbimiskajas osalemise tingimuses, mille Konkuremtsiamet kooskõlastab.

Sellest tulenevalt on selle muudatusega kaasnev mõju üksnes Konkurentsiameti halduskoormuse vähenemine ja süsteemihalduri halduskoormuse suurenemine. Täpsemad mõjud sõltuvad ministri määrusega kehtestatud nõuetest ja süsteemihalduri poolt välja töötatavatest tarbimiskajas osalemise tingimustest.

Sellegipoolest on alljärgnevalt mõjusid sisulisemalt analüüsitud võttes arvesse Euroopa Liidu regulatsiooniga sätestatud põhimõtteid, Balti põhivõrguettevõtjate kontseptsioonidokumenti16, Konkurentsiameti poolt koostatud analüüsi17 ja ENTSO-E tarbimise juhtimise võrgueeskirja ettepanekut18.

Sihtrühm ja põhilised mõjud:
1. Kodutrabijad ja ettevõtjad (2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis sõlmitud 678 485 elektrilepingut):
• mõju avaldub läbi võimaluse oma tarbimise vähendamist turule müüa ja läbi madalama elektrihinna.
2. Agregaatorid (agregaatorite aktveeritav tarbimiskaja võimsus tasakaalustamise turul on täna 1- 2 MW, kuid soovitult toob muudatus kaasa tarbimiskaja potentsiaali 200-400 MW19 kasutusele võtmise);
• mõju ettevõtlusele positiivne, läbi selge regulatiivse raamistiku loomisele ja võimalusele müüja agregeeritud tarbijate tarbimiskaja elektriturgudele.
3. Süsteemihaldur (Elering):
• mõju tasakaalustamise turule positiivne, kuna suurenevad tarbimiskaja pakkumiste kogused tasakaalustamise turul ja seeläbi väheneb bilansienergia hind;
• suureneb halduskoormus, kuna süsteemihaldur hakkab tsentraalselt tarbimiskaja arveldust teostama ja peab selleks teostama vajalikud andmevahetusplatvormi (AVP) arendused. Tasakaalustamise turu jaoks on AVP uuendused juba tehtud, kuid täiendavad turugde jaoks on tarvilik teostada täiendavaid arendusi. Samuti töötab süsteemihaldur välja tarbimiskajas osalemise tehnilised tingimused.
4. Bilansihaldurid (2022. aasta seisuga on Eestis registreeritud 12 bilansihaldurit, kellest suurima turuosaga tarbimise lõikes20 on Eesti Energia AS, Scener OÜ, Elektrum Eesti OÜ, Alexela Energia AS ja Olerex AS):
• bilansihaldurid on mõjutatud vähesel märal, kuna süsteemihaldur teostab vajalikud tarned bilansiplaanide vahel ja arveldust.
5. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat21):
• suureneb halduskoormus, kuna võrguettevõtjad peavad töötama välja vajalikud metoodikad;
• tarbimiskaja kasutusele võtmisega jällegi vähenevad võrgu arenduskulud, kuna tarbimiskaja kasutusele võtmine võimaldab juhtida koormusi võrgus, pakkuda tarbijatele paindlikku liitumist ja hankida muid paindlikkus- ning tugiteenuseid elektrivõrgu talitluskindluse toetamiseks.

Direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 17 seab raamistiku tarbimiskajas osalemisele agregeerimise kaudu. Eesti võttis direktiivi üle elektrituruseadusega, mille kohaselt Konkurentsiamet töötab välja tarbimiskajas osalemise tingimused, mille põhjal omakorda võrguettevõtjad koostavad vajaminevad metoodikad. Praegused täiendused tehakse elektrituruseadusesse tulenevalt direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmise suhtes algatatud rikkumismenetlusest, milles Euroopa Komisjon toob esile mitmed agregeerimisega seotud nüansid, mida Eesti pole rakendanud. Muudatused tehakse ka selleks, et täpsemalt sätestada raamistik ja osapoolte kohustused, mis esialgu jäid täpsustamata ja on tekitanud tõrkeid tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamises. Olulisem muudatus on see, et täpsemad tarbimiskaja nõuded sätestatakse määruses ja tarbimiskajas osalemise tingimused töötab Konkurentsiameti asemel välja süsteemihaldur Elering.

Tarbimiskajas osalemise tingimuste väljatöötamine võimaldab tarbijatel agregaatorite kaudu osaleda elektriturgudel ja oma tarbimise vähendamise eest tasu saada. Tarbimise vähendamine toob alla elektri börsihindu, aga vähendab ka keskmist elektrihinda, kuna tarbimist vähendatakse eelkõige kallitel tundidel. Kuna muudatus toob kaasa tarbimiskaja agergeerimise elavnemise, muutub tarbimine üha paindlikumaks ja on võimeline kiiremini reageerima muutlikule taastuvelektri tootmisele, seeläbi vähendades kaudselt vajadust investeerida kallitesse tipujaamadesse. Tarbimiskaja mahtude suurenemine ja selle osalemine tasakaalustamise turul vähendab ka bilansienergiakulu ja sel viisil elektrimüüja marginaali kulu tarbija arvetel.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on potentsiaalne positiivne mõju tervisele kasvuhoonegaaside heite vähenemise tõttu, mis tuleneb fossiilenergia tootmise vähenemisest.

Eelnõu mõjul turuosaliste aktiivsuse suurenemine võib positiivselt mõjutada leibkondade toimetulekut. Selle saavutamine eeldab, et süsteemihalduri väljatöötatavad tarbimiskajas osalemise tingimused on piisavad, et tarbimiskaja turgu elavdada. Lisaks tarbimiskaja positiivsele mõjule elektrihindade odavnemise näol, millest võidab kogu ühiskond, on tarbijatel võimalus ka ise agregaatori kaudu oma tarbimise vähendamist turule müüa ja sellega teenida. Puhaskasu (net-benefit) metoodika tagab, et tarbimiskaja toob tarbijale alati hinnavõidu. Lõplik otsus metoodika rakendamise kohta tehakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Compass Lexecon hindas22, et tarbimiskaja võib elektrihinda vähendada olulisel määral sealjuures suurendada ka elektrimüüjate kasu, võimalusest soetada soodsama elektrihinnaga elektrit fikseeritud lepingute katmiseks. Prantsusmaa näitel hinnati elektrihinna alanemiseks keskmiselt 7,6 €/MWh ja tiputarbimisega tundidel 40 €/MWh. Eestis 2023 aasta tarbimise 8 072 000 MWh juures oleks uuringu tulemusest lähtudes järgmise päeva turuhind 61 miljont eurot aastas madalam. Eesti kõrget hindade volatiilsust arvestades võib eeldada, et tarbimiskajast saadav kasu on veelgi suurem. Taani analüüs (tabel 4)23 hindas, et aastaks 2030 väheneb tarbijate jaoks tarbimiskaja tulemusena elektrihind 26% ja energiasüsteemi kulud on 46,5% madalamad võrreldes olukorraga, kus tarbimiskaja kasutusele ei võeta. Taani analüüsi tulemused on Eestile paremini laiendatavad, kuna ka Eesti elektrisüsteemis toodetakse 2030. aastal suur osa elektrist taastuvatest energiaallikatest.

Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes uusi töövõimalusi seoses uute paindlikkusteenuste arendamise ja pakkumisega, sh nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka energeetika alal tegutsevatele inimestele.

Mõju haridusele

Eelnõul on positiivne mõju valdkondlikule teadus- ja arendustegevusele. Juba praegu arendavad ülikoolid tarbimise juhtimiseks mitmeid rakendusi, millele tarbimiskaja turu elavnemine saab avaldada täiendavat positiivset mõju.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu eesmärk on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab võimet tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal.

Mõju majandusele ja ettevõtlusele

Tarbimiskaja turu elavnemisel on positiivne mõju majandusele elektrihinna odavnemise, tööhõive suurenemise ja tarbijate toimetuleku paranemise kaudu. Mida rohkem finantsressursse jääb ettevõtjate ja tarbijate kasutusse, seda rohkem saavad nad teha investeeringuid ja kulutusi. Vastavalt Taanis läbiviidud analüüsile võib hinnavõit tarbijatele olla tervelt 26% aastas.

Tarbimiskajal on positiivne mõju ka elektritootjatele, kuna see võimaldab suuremas mahus taastuvelektri tootmis elektrisüsteemi integreerida ja vajadusel suurendada elektritarbimist kui taastuvelektri tootmine on suur ja vähendada elektritarbimist, kui taastuvelektri tootmine on madal. Tarbimiskaja võib elektrimüüjate ja bilansihaldurite kasumlikkust pigem suurendada, tulenevalt elektrihinna ja selle volatiilsuse vähenemisest, millest tuleneval vähenevad bilansihalduri kulutused bilansienergiale. Tarbimiskaja võimaldab elektrimüüjal soetada fikseeritud lepingute katmiseks soodsama hinnaga elektrit ja vähesem elektrhinna volatiilsus võimaldab pakkuda tarbijatele soodsama elektrihinnaga fikseeritud pakette.

Agregaator on turuosaline, kes pakub tarbijale või tootjatele võimalust nende tarbimine ja tootmine ühildada suuremaks koguseks ja seda elektriturule müüa. Agregaator võib lisaks tarbimise ja tootmine agregeerimisele pakkuda ka tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad näiteks tarbimist vastavalt vajadusele automaatselt vähendada. Kodumajapidamistes juhitava võimsuse potentsiaal24 on suurim, jäädes vahemikku 55–230 MW, äri- ja teeninduse sektoris on võimalik juhtida võimsusi vahemikus 93–112 MW, tööstussektoris on juhitav võimsus ligi 65 MW. Arvestades elektrotehnikatööstuse ning infotehnoloogiaettevõtjate innovaatilisust ja võimekust ning eri sektorite potentsiaali, oleks teoreetiliselt võimalik Eestis arendada ja allutada tarbimise juhtimisele võimsusi 200–400 MW.

Eeltoodust tulenevalt kaasnevad eelnõuga uued ärivõimalused inimestele, kes soovivad tegeleda agregeerimisega. Samuti kaasnevad uued ärivõimalused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorile, kes saab töötada välja lahendusi andmete analüüsimiseks ja tarbimist mõjutavate otsuste tegemiseks ning operatiivseks infoedastuseks. Tarbijatel on võimalik teenida tulu agregaatoriga sõlmitud kokkuleppe täitmise kaudu, mille alusel vähendab tarbija teatud aegadel elektrienergia tarbimist.

Tarbimiskaja täpsemad nõuded sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas ja osalemise tingimused töötab välja süsteemihaldur (Elering), mis tähendab tõenäoliselt vajadust Eleringil võtta tööle uusi spetsialiste ja teha andevahetusplatvormi arendusi. Konkreetsied kulusid on täna võimatu öelda, kuna vajalikud arendused on plaanis teostada koos muude vajaminevate arendustega, näiteks selleks, et rakendada täna välja töötatavat tarbimiskaja võrgueeskirja25. Sellegipoolest, toetus eelnevalt viidatud materjalidele ja uuringutele ning tarbimiskaja olemusele, saab kindlalt öelda, et kaasnevad kasud ületavad kordades vajalikke kulusid. Andmevahetusplatvormi uuendamise kulud kaetakse põhivõrguettevõtja võrgutasust vastavalt ELTS § 71 lõikele 8.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõul on elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Tarbimiskaja potentsiaali kasutuselevõtt vähendab CO2 heidet ehk mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile. Samuti väheneb vajadus toota tiputundidel elektrit sellistest fossiilsetest ressurssidest nagu maagaas ja põlevkivi.

Mõju regionaalarengule

Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd tarbimiskaja kasutuselevõtt ei ole seotud konkreetse piirkonnaga. Eelnõu eesmärk on kaasata võimalikult palju turuosalisi, sh elektrienergia lõpptarbijaid igas piirkonnas.

Eelnõu mõjul tekivad inimestele võimalused arendada äritegevust, sh on eelis nendel, kellel on teadmised energeetikast. Sellest tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd inimestele, kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiate abil elektrienergia tootmisega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Lisakohustus, mis eelnõu Konkurentsiametile kaasa toob, on kohustus jälgida tarbimiskaja ja agregeerimisturu arengut ning kooskõlastada tarbimiskajas osalemise tingimused ning võrguettevõtjate koostatavad metoodikad. Kuna eelnõuga eemaldatakse elektrituruseadusest kehtiv Konkurentsiameti kohustus töötada välja tarbimiskajas osalemise tingimused, siis Konkurentsiameti töökoormus kokkuvõttes jääb samaks.

Muu otsene või kaudne mõju

Muudatustel on kaudne mõju infotehnoloogia arengule, kuna tarbimiskaja potentsiaali kasutuselevõtt eeldab digisüsteemide rakendamist, sh Eleringi hallatava andmevahetusplatvormi täiendamist. Kuna andmevahetusplatvorm vajab arendamist tulenevalt uutest nõuetest, mis tulenevad elektrituru reformist26 siis saab täiendavad arendused teostada uute algatustega koos, seeläbi vähendades arenduste kulu. Andmevahetusplatvormi uuendamise kulud kaetakse põhivõrguettevõtja võrgutasust vastavalt ELTS § 71 lõikele 8.

Muudatus suurendab ka Eesti energiajulgeolekut, vähendades vajadust toota puudujääv elekter imporditavatest kütustest või katta puudujääk imporditava elektriga.

Muu otsene või kaudne mõju puudub. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal kõikide sihtrühmade lõikes.

6.3. Elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamine

Sihtgrupp ja põhilised mõjud:
1. Salvestuse arendajad. Akude paigaldamise huvi on tõenäoliselt taastuvelektri tootjatel (Elektrilevi võrgus ligikaudu 20 tuhat tootjat27). Elektrilevi 2023 aasta andmetel oli elektrivõrku ühendatud 2 energiasalvestusüksust. Eleringi andmetel28 on põhivõrku liitumas 752,86 MW elektrisalvestusega seotud liitumisi (7 liitumist):
• Mõju investeeringutele on positiivne, kuna suurenevad võimalused energiasalvestusüksustel elektriturult tulu teenida ja vähendada oma opereerimiskulusid.
2. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat29):
• Kuna edastustasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu arvestamine ning täiendava mõõtepunkti paigaldamine toimub võrguettevõtjate poolt, siis suureneb nende halduskoormus. Sellegipoolest tuleneb vajadus täiendavate mõõtepunktide paigaldamise järele elektrituru korralduse parandamise direktiivi (EL) 2024/1711 artikkel 4 ülevõtmisest, mille kohaselt peab olema tarbijal võimalus paigaldada oma kinnistule mitut mõõtepunkti. Eelmainitud artikkel peab olema rakendatud hiljemalt juulis 2026, kuid nõue energisalvestusüksuse jaoks eraldi mõõtepunkt rajada hakkab kehtima 1. jaanuaril 2026.
Energiasalvestusüksustena on käsitatavad erinevad lahendused alates pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud akupankadeni, sh elektriautode akud. Energiasalvestusteenuse puhul on paindlikkusteenusena võimalik suunata energiat elektrivõrku siis, kui selleks on vajadus tipukoormuste ajal. Energiasalvestusteenust osutavatel isikutel on võimalik teenida tulu, suunates kõrgema elektrienergia hinna ajal elektrienergiat võrku.
Elektrienergia salvestamise eest maksavad turuosalised praegu edastamistasu ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasu kogu elektri eest, mida nad võrgust salvestiga tarbivad. Selleks et muuta salvestuse investeeringud tasuvaks, peab salvestus päeva jooksul läbima mitu täis- ja tühjakslaadimise tsüklit ehk reeglina laeb salvestus end ühe päeva sees täis ja annab selle elektri samal või järgmisel päeval võrku tagasi, misjärel võrku tagasi antud elektri tarbib tarbija ära ja maksab selle eest edastamistasu, taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ja elektriaktsiisi. Ehk elektrienergia salvestamise eest maksab turuosaline eelmainitud tasud, misjärel maksab eelmainitud tasud sama elektri eest ka tarbija. Eelnõuga on eesmärk energiasalvestusüksuse poolt salvestud elektrienergia võrgust salvestamise eest mitte võtta eelmainitud tasusid mahus, mis salvestusperioodi (1 kuu) jooksul võrku tagastatakse. Energiasalvestusüksus võib opereerimiskuludelt hoida muudatusega kokku kuni 50%.
Muudatus võimaldab muuta turupõhiselt energiasalvestusüksuste rajamise konkurentsivõimeliseks, mistõttu muudatuse tulemusena suurenevad investeeringud energiasalvestusse. Energiasalvestusüksuse rajamise kulu on ligikauu 1 mln.€/MW, akude eluiga 10 – 15 aastat ja tasuvusperiood üksnes võrguga ühendatud akudel ületab nende eluiga ehk projektid ei ole tasuvad. Samuti võimaldab topeltmaksustamise kaotamine salvestusüksusel rohkematel tundidel elektriturul osaleda ja tuua kaasa suuremat positiivset mõju.
Energiasalvestusüksused toodavad kallitel tundidel elektrit võrku, seekaudu elektrihinda kallitel tundidel odavdades või vältides vajadust käivitada tiputundide katmiseks fossiilseid tootmisseadmeid. Odavama hinnaga tundidel ehk siis, kui elektrisüsteemis on elektri ülejääk, salvestusüksused tarbivad ja tõstavad seeläbi elektrihindu tundidel, mil need on madalad. Odavamate tundide elektrihinna tõus vähendab vajadust maksta riigipoolset taastuvenergia toetuste rahastamise tasu ja suurendab taastuvelektri tootjate kasumit, kuid vähendab kasumit, mida saavad kallimad fossiilkütustest elektrit tootvad jaamad. Tallinna Tehnikaülikooli tehtud analüüsist selgub, et Eestis tooks 500–1000 MW salvestuse lisandumine enam kui 35 mln € kasu tarbijale elektri tipuhindade odavnemise kaudu. 500–1000 MW võimsusele vastab aku mahutavus 2000–6000 MWh. Mida suurem on aku mahutavus, seda kauem on võimalik sellega elektrit salvestada ja toota.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on potentsiaalne positiivne mõju tervisele kasvuhoonegaaside heite vähenemise tõttu, mis tuleneb fossiilenergia tootmise vähenemisest.

Salvestuse arendamine toob kaasa keskmise elektrihinna odavnemise ja elektrihinna odavnemise just tiputundidel, samuti vähenevad kulutused taastuvenergia toetuste rahastamisele. Lisaks on salvestuse rajamisel potentsiaalselt positiivne mõju võrgukoormuste juhtimisele ehk väheneb vajadus võrku üledimensioneerida. Kõik nimetatud aspektid kajastuvad tarbija elektriarvetel ehk energiasalvestusüksuste rajamine võimaldab odavdada tarbijate elektrihindu.

Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes uusi töövõimalusi seoses uute energiasalvestusüksuste arendamise ja rajamisega, sh nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka energeetika alal tegutsevatele inimestele.

Mõju haridusele

Eelnõul on positiivne mõju valdkondlikule teadus- ja arendustegevusele. Juba praegu arendavad ülikoolid mitmeid rakendusi ja katseprojekte salvestuse jaoks ja topeltmaksustamise kaotamine avaldab sellele veelgi positiivset mõju.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu eesmärk on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab võimet tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal.

Mõju majandusele ja ettevõtlusele

Salvestusturu elavnemisel on positiivne mõju majandusele läbi elektrihinna vähenemise, tööhõive suurenemise ja tarbijate toimetuleku paranemise. Mida rohkem finantsressurssi jääb ettevõtjate ja tarbijate kasutusse, seda rohkem saavad nad teha investeeringuid ja kulutusi. Tööhõive suurenemine toimub läbi nõudluse tekkimise energiasalvetusüksustele, nende rajamisele ja nutisüsteemidele, mis salvestusseadmeid juhivad, mis suurendab vajadust ekspertide järelele, kes neid seadmeid paigaldavad, hooldavad ja müüvad.

Energiasalvestusüksuste rajamisel võib olla negatiivne mõju fossiilsetest allikatest elektritootmise kasumlikkusele, kuid positiivne mõju taastuvelektri tootjate kasumlikkusele.

Topeltmaksustamise kaotamisega kaasnevad uued ärivõimalused inimestele, kes soovivad tegeleda energiasalvestusüksuste rajamisega.

Positiivselt mõjutab eelnõu ka elektrisõidukite kasutuselevõttu ning kaasatust energiasüsteemis salvestusseadmetena, misläbi suureneb positiivne mõju elektrihinnale veelgi.

Energiasalvestusüksuste topeltmaksustamise kaotamine vähendab potentsiaalselt edastamistasust ja taastuvenergia toetuste rahastamise tasust saadavaid tulusid. Kuna siiani ei ole salvestusüksusi suures mahus rajatud, on mõju võrreldes praeguse olukorraga tagasihoidlik. Kui rajatakse kokku 500 megavatti salvestust, mis töötaksid 2400 töötundi aastas, siis energisalavestusüksuse efektiivsuse 80% ja võrgutasu 10 eurot megavatt-tunni puhul oleks energiassalvestusüksuste kulude kokkuhoid topeltmaksustamisega võrreldes kuni 4,8 miljonit eurot aastas30. Kuna salvestusüksuste rajamisel on positiivne mõju nii elektrivõrgule ja ‑süsteemile kui ka majandusele, ületab positiivne majanduslik mõju tekkinud kulusid.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõul on elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Salvestuspotentsiaali kasutuselevõtt vähendab CO2 heidet ehk mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile. Samuti väheneb vajadus toota tiputundidel elektrit sellistest fossiilsetest ressurssidest nagu maagaas ja põlevkivi ning suureneb taastuvelektri tootmise maht.

Mõju regionaalarengule

Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd salvestuse kasutuselevõtt ei ole seotud mõne konkreetse piirkonnaga. Sellegipoolest on suur potentsiaal elektrivõrgu liitumisvõimsuste näol olemas Ida-Virumaal, kuhu elektrisalvestuse rajamine lisaks tööhõivet.

Eelnõu mõjul tekivad inimestele võimalused arendada äritegevust, sh on eelis inimestel, kellel on teadmisi energeetikast. Eeltoodust tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd inimestele, kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiatega elektrienergia tootmisega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatus ei too kaasa mõjusid riigiasutustele ega kohalikele omavalitsustele.

Muu otsene või kaudne mõju

Muudatustel on kaudne mõju infotehnoloogia arengule, kuna salvestuspotentsiaali kasutuselevõtt eeldab digisüsteemide rakendamist, sh võimalust paigaldada salvestusele täiendavaid mõõtepunkte (kauglugemisel arvesteid).

Muudatus suurendab ka Eesti energiajulgeolekut, vähendades vajadust toota puudujääv elekter imporditavatest kütustest või katta puudujääk imporditava elektriga.

Muu otsene või kaudne mõju puudub.

Kokkuvõttes on kavadatava elektrisalvestuse topeltmaksustamise kaotamise mõju olulisus pigem keskmine, kuna muudatus ei sea kohustust vaid annab turuosalisele võimaluse elektrisalvestusüksust rajada ja topetmaksustamise vabastust küsida. Potentsiaalselt paigaldavad salvestusseadmed täna päikesest ja tuulest elektrit tootvad turuosalised, keda on ligikaudu 20 tuhat. 2023 aasta seisuga oli Elektrilevi võrku ühendatud 2 salvestusseadet ja Eleringi andmetel31 on täitmisel 7 salvestusega seotud liitumislepingut.

6.4. Võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine

Sihtgrupp ja põhilised mõjud:
1. Eratarbijad (2023. aasta lõpu seisuga olid eratarbijad sõlminud 583 944 lepingut):
• kaudselt on mõjutatud kõik tarbijad, kuid otsene mõju avaldub tarbijatele, kellel tekivad võlgnevused elektriarvete tasumisel. Muudatuse mõju on positiivne, kuna võimaldab makseraskuste sattunud tarbijal hakata otsima võimalusi võlast vabanemiseks ning vältida elektriühenduse katkestamist.
2. Võrguettevõtjad (2022. aasta seisuga oli Eestis 1 põhivõrguettevõtja (Elering) ja 34 jaotusvõrguettevõtjat32):
• kuna ELTS-s sätestatakse info, mida võrguettevõtja peab võlgenvusse sattunud tarbijale esitama, siis suureneb võrguettevõtja halduskoormus minimaalselt.

Eelnõu sätestab mitmeid muudatusi, millega on soov suurendada tarbijate teadlikkust, sh kohustus lepingus esitada peamiste lepingutingimuste kokkuvõte ja võrguettevõtja kohustus esitada tarbijale lepingu ülesütlemise teatisega teave muude võimaluste kohta kui tarbimiskoha võrgust lahtiühendamine. Muudatused tulenevad direktiivist (EL) 2019/944 ja selle ülevõtmisega seonduvast rikkumismenetlusest.

Mõningast sotsiaalset mõju avaldab võrguettevõtja kohustus enne tarbija võrgust lahtiühendamist teavitada teda alternatiividest. Värskelt võlgadesse sattunud tarbijal ei pruugi olla piisavaid teadmisi energia säästmise võimaluste kohta või teadmisi võimalusest kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust taotleda. Alternatiivne võimalus võib tarbijale olla ka tema võrguühenduse piiramine, mida ELTS § 90 lõige 8 võimaldab.

Muu otsene või kaudne mõju muudatusel puudub.

Muudatus on väikese mõjuga, kuna ka praegu antakse tarbijale lepingutingimused edasi mõistetavalt ja kokkuvõte lepingu tingimustest võimaldab tarbijale veelgi lihtsamal viisil oma lepingust ülevaadet saada. Teave tarbija alternatiivsete võimaluste kohta võrgut lahti ühendamisel on samuti väikese mõjuga, suureneb küll ettevõtete halduskoormus, kuid kuna sellise teabe esitamine saab võrguettevõtja poolt toimuda koos teavitusega võlgnevuse kohta, siis pigem on täiendav koormus vähene. Kui täiendava teabe jagamine tarbijatele, vähendab inimeste arvu, kes vajavad võrgust lahti ühendamist, siis kokkuvõttes võrguettevõtja kulud ja halduskoormus pigem vähenevad. Muudatus annab üksikutele tarbijatele täiendavat teadmist nt võimalusest omavalitsuse poole pöörduda toimetulekutoetuse palvega ja seeläbi vältida oma tarbimiskoha võrgust lahtiühendamist.

6.5. Bilansiperioodil netomõõtmise kasutusele võtmine tarbijatele arvete esitamisel

Sihtgrupp ja põhilised mõjud:
1. Aktiivne võrguteenuse kasutaja33 (2022. aastal 9311 ehk ligi 2% kõigist majapidamistest34):
• mõju on nendele tarbijatele positiivne, kuna märkimisväärselt vähenevad nende kulutused elektrienergiale.
2. Ettevõtjad, kes lokaalselt taastuvelektrit toodavad ja tarbivad (ligikaudu 10 tuhat ettevõtet):
• mõju on nendele tarbijatele positiivne, kuna märkimisväärselt vähenevad nende kulutused elektrienergiale.

Bilansiperioodil netomõõtmine vähendab elektrikulusid aktiivsetel võrguteenuse kasutajatel 5 kuni 40%35.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on positiivne mõju aktiivsetele võrguteenuse kasutajatele ja taastuvelektrit omatarbeks tootvatele ettevõtetele, vähendades nende elektrikulusid kuni 40%. Kuna eelmainitud tarbijad maksavad muudatusest tulenevalt vähem edastustasu ja taastuvenergia rahastamise tasu, siis võib selles sõltuvalt vähesel määral teiste tarbijate jaoks eelmainitud tasud kasvada, kuid taastuvelektri osakaalu suurenemine elektrisüsteemis jällegi vähendab elektrihinda, ehk võidavad ka tarbijad, kes ise taastuvelektrit ei tooda.

Mõju majandusele ja ettevõtlusele

Ettevõtjad ja kodumajapidamised on tõenäolisemad investeerima päikesepaneelidesse ja teistesse taastuvenergia tehnoloogiatesse, mis suurendab nõudlust nende toodete ja teenuste järele. Samuti vähendab muudatus tarbijate ja ettevõtete energiakulusid. Kulude vähendamine suurendab ettevõtete konkurentsivõimet ja võib soodustada uute töökohtade loomist ning majanduskasvu.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Eelnõul on elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Taastuvelektri suurem tootmine vähendab CO2 heidet ehk mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile ja aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatus ei too kaasa mõjusid riigiasutustele ega kohalikele omavalitsustele.

Muu otsene või kaudne mõju

Muudatustel puudub muu otsene või kaudne mõju.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Eelnõuga pannakse Konkurentsiametile täiendavaid ülesandeid, kuid mitmed muudatused vähendavad Konkurentsiameti ülesandeid, mistõttu ei kaasne muudatustega täiendavat kulu. Seega otsesed riigieelarve kulud ja tulud puuduvad.
8. Rakendusaktid
Muudetakse majandus- ja taristuministri määrust nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ ja lisatakse eelnõusse täiendavad tarbimiskajas osalemise reeglid.
9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 12, 13, 21, 24 ja 42 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril ja punktid 2, 9 ja 29 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Need punktid jõustuvad hiljem tulenevalt vajadusest anda võrguettevõtjatele pikem aeg vajalikeks ettevalmistusteks. Ülejäänud seaduse jõustumisega on kiire tulenevalt rikkumismenetlusest nr (2021)0033, mistõttu seadus jõustub üldkorras.

10. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele. Laekunud ettepanekud on kajastatud märkustega arvestamise tabelis (lisa 2). Kokku laekusid ettepanekud 20-lt osapoolelt. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Rahandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata osas, mis oli seotud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) muutmisega. Kliimaministeerium eemaldas Rahandusministeeriumi ettepanekul ATKEAS-e muudatused.

Turuosaliste sisendiga on paljudel juhtudel arvestatud ja eelnõud ning seletuskirja täpsemaks kirjutatud. Arvesse on võetud võimalikult suurel määral ettepanekuid, mis on seotud arvete ja lepingutega, seejuures arvestades direktiivi nõudeid. Olulisel määral toetasid turuosalised tarbimiskajas osalemise nõuete detailsema esitamise määruses ja tingimuste koostamise ülesande suunamise süsteemihaldurile, ka süsteemihaldur Elering toetas seda. Vastuolulisemad seisukohad esitati seoses salvestuse topetmaksustamise kaotamisega, misjuhul olid vastandlikud just nimelt võrguettevõtjate ja muude turuosaliste seisukohad. Võrguettevõtjad pidasid tehniliselt keeruliseks salvestuse topeltmaksustamise vabastuse rakendamist, millele Kliimaministeerium tuli vastu muudatuse jõustumise aja pikendamisega aasta võrra ehk salvestusega seotud sätted on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Teised turuosalised seevastu pidasid vajalikuks muudatused jõustada võimalikult kiiresti ja võimalikult ulatuslikult. Kliimaministeeirum tuli turuosalistele vastu sellega, et laiendas kooskõlastusel olnud eelnõuga võrreldes topltmaksustamise vabastuse ka skeemidele, kus mõõtepunkti taga koos salvestusega asub tootmine või tarbimine.



Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn “…” … 2024


Lisa 1. Vastavustabel
Lisa 2. Märkustega arvestamise tabel
Lisa 3. Määruse kavand

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/24-0379 - Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muutmise seaduse eelnõu

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 25.09.2024 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/71af84fe-c49e-4161-a97e-ed1d8bb1a4ba 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/71af84fe-c49e-4161-a97e-ed1d8bb1a4ba?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main