Arvamuse edastamine

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie: 16.09.24

Meie: 20.09.24 nr 1-6/2024-063-1

E-post: [email protected]

Koopia:

Kliimaministeerium, e-post: [email protected]

Konkurentsiameti arvamus ja ettepanekud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu

kohta

11.09.2024 esitas Kliimaministeerium (KLIM) täiendavaks kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile (JUM) elektrituruseaduse (ELTS) muutmise seaduse eelnõu (Eelnõu)

enne Eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist, eesmärgiga kontrollida selle vastavust hea

õigusloome ja normitehnika eeskirjale. JUM pöördus Eelnõu osas 16.09.2024

Konkurentsiameti poole hinnangu saamiseks.

Konkurentsiamet on Eelnõu kohta KLIM-ile esitanud arvamuse 02.05.2024 kirjaga

nr 1-6/2024-029-1 (edaspidi 02.05.2024 kiri (lisa 1)).

Eelnõu ja seletuskirja üle vaadanud, on selgunud, et Eelnõuga soovitakse Konkurentsiametile

jätkuvalt sätestada kohustusi, mille täitmine väljub ameti pädevuse piiridest. Ka vajab

eelnõu täpsustamist.

Ameti seisukohad ja ettepanekud on järgnevad:

1. Terminid

1.1. Eelnõu § 1 p 6 järgi täiendatakse ELTS § 3 p-ga 265 järgmises sõnastuses:

„265) tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga leping – fikseeritud kehtivusajaga elektrileping,

mille lepingulised tingimused ja elektrihind püsivad lepingu kehtivusajal muutumatuna;“

Eelnõu seletuskirja lk-l 8 on ELTS § 3 p 265 osas välja toodud järgmist:

„Direktiiv (EL) 2019/944 sätestab kohustuse võimaldada tarbijatel sõlmida dünaamilise

elektrihinnaga lepinguid ja sellest tulenevalt on oluline täpsustada, et tarbijal on sõlmida ka

tähtajalist fikseeritud elektrihinnaga lepingut. Termin „tähtajaline fikseeritud elektrihinnaga

leping“ tuleneb elektrituru disaini muutmise direktiivist 1 , mille ülevõtmise tähtaeg on

2024. aasta lõpp.“

Euroopa Liidu toimimise lepingu art 288 lg 3 kohaselt on direktiiv saavutatava tulemuse

seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja

meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. Direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmisel tuleb

1 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/PE-2-2024-INIT/en/pdf

2 (6)

arvestada siseriiklikku seadusandlust ja praktikat. Antud juhul jääb ametile selgusetuks, kuidas

sobitub ELTS § 3 p 265 sätestatud „tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu“ definitsioon

siseriiklikku õigusesse. Nimelt, võlaõigusseaduse § 97 lg-s 1 on sätestatud, et kui pärast lepingu

sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte

kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud

suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib

kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste

esialgse vahekorra taastamiseks. ELTS § 3 p 265 sätestatud „tähtajalise fikseeritud

elektrihinnaga lepingu“ definitsioon justkui välistab lepingu muutmise võimaluse, mis aga võib

omakorda tekitada segadust.

Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku täiendavalt analüüsida, kas ELTS

§ 3 p 265 „tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu“ definitsioon Eelnõus sätestatud

sõnastuses sobib siseriiklikku õigusesse ning vajadusel muuta Eelnõud ning seletuskirja.

1.2. Eelnõu § 1 p 6 järgi täiendatakse ELTS § 3 p-ga 266 järgmises sõnastuses:

„266) vahetustasu – leppetrahv, mille avatud tarnija või agregeerimisega tegelev turuosaline

otse või kaudselt määrab tarbijale lepingu lõpetamise või muutmise eest;“

Eelnõu seletuskirja lk-l 9 on ELTS § 3 p 266 osas välja toodud järgmist:

„Vahetustasu alla kuulub lepingu muutmise või lõpetamise eest tarbijatele kohaldatav

leppetrahv. Leppetrahvi mõiste on defineeritud võlaõigusseaduse §-s 158. Lepingu muutmise

või lõpetamise tasud võivad rakenduda nii elektrimüüja või agregaatori vahetumisel ehk

kehtiva lepingu lõpetamisel ja juhul kui muutuvad lepingu tingimused näiteks teenuse

hinnastamise põhimõtted.

Termini lisamine on vajalik direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmiseks. Termini lisamisega

täpsustatakse mida vahetustasu tähendab ja luuakse selgust, mida elektrituruseaduse

paragrahv 87 lõikes 3 nimetatud tasude all mõeldakse.“

Eelnõu § 1 p 33 järgi muudetakse ELTS § 87 lg 3 sõnastust järgmiselt:

„(3) Elektrilepingu ja agregeerimislepingu sõlmimise eest kodutarbijalt ja äriühingult, kus

töötab vähem kui 50 inimest ning mille aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit

eurot, vahetustasu tasu ei tohi küsida, välja arvatud käesoleva seaduse § 88 lõikes 5 sätestatud

juhul.“

Eelnõu § 1 p 35 järgi muudetakse ELTS § 88 lg 5 sõnastust järgmiselt:

„(5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda kodutarbijalt tähtajalise elektrilepingu või

agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud

lepingus ette nähtud ja tasust on kodutarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud.

Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud ja ei tohi ületada lepingu lõpetamisega

elektrimüüjale või agregaatorile kaasnevat otsest rahalist kahju.“

Ka siinkohal, Euroopa Liidu toimimise lepingu art 288 lg 3 kohaselt on direktiiv saavutatava

tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi

ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. Direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmisel tuleb

arvestada siseriiklikku seadusandlust ja praktikat. Leppetrahvid on Eesti õiguskorra järgi

lahendatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel kohtus või ka tarbijavaidluste puhul

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis. Kuna antud juhul on pädevad asutused juba

olemas, siis ei pea Konkurentsiamet teiste asutuste pädevusi dubleerivate aluste ELTS-is

sätestamist põhjendatuks. Ning seda ka otstarbetu bürokraatia vältimise vajadust arvestades.

Sarnase seisukoha on Konkurentsiamet välja toonud ka 09.01.2024 KLIM-ile ja JUM-ile

saadetud kirjas2.

2 Vt https://adr.rik.ee/jm/dokument/15008889

3 (6)

Lähtudes eeltoodust, teeb amet ettepaneku täiendada ELTS § 93 lg 11 sõnastust järgmiselt

(arvestades Eelnõu § 1 p-s 41 sätestatud muudatust, mille kohaselt täiendati ELTS § 93

lg 11 sõnastust agregeerimislepinguid puudutavalt):

„(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda ja aktiivseid

võrguteenuse kasutajaid, ja agregeerimislepinguid ja vahetustasu puudutavates võlaõiguslikes

küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või

tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.“

2. Tarbimiskajas osalemise tingimused

Eelnõu § 1 p 7 järgi muudetakse ELTS § 214 lg 3 sõnastust järgmiselt:

„(3) Konkurentsiamet Süsteemihaldur töötab välja elektriturul tarbimiskajas osalemise

tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega, kooskõlastab tingimused

Konkurentsiametiga ja avalikustab nimetatud tingimused oma veebilehel hiljemalt 2026. aasta

1. jaanuaril. Tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse ka agregeeritud koormusi lähtutakse

käesolevast seadusest, elektrituru toimimise võrgueeskirjast, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivist (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 ning

selle artikli 59 alusel kehtestatud rakendusaktidest.“

Hetkel kehtiv ELT § 93 lg 6 p 222 sätestab Konkurenti kohustusena järgmist:

„222) töötab välja käesoleva seaduse § 214 lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise

tingimused;“

Arvestades Eelnõus sätestatud ELTS § 214 lg 3 sõnastuse muudatust, on ülaltoodud sätted

omavahel vastuolus – kuna tarbimiskajas osalemise tingimused töötab välja

süsteemihaldur, mitte Konkurentsiamet, teeb amet ettepaneku muuta ELTS-ist § 93 lg 6

p 222 sõnastust järgmiselt:

„222) kooskõlastab töötab välja käesoleva seaduse § 214 lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas

osalemise tingimused;“

Eelnõu § 1 p 40 järgi täiendatakse ELTS § 93 lg 6 p-ga 223 Konkurentsiametile täiendava

kohustuse seadmisega järgmises sõnastuses:

„223) jälgib tarbimiskajas osalemise ja agregeerimise mahtusid ja turu käivitumist ning hindab

käesoleva seaduse § 214 lõikes 3 nimetatud tingimuste uuendamise vajadust;“

Eelnõu seletuskirja lk-l 17 on ELTS § 93 lg 6 p 223 osas välja toodud järgmist:

„Punkti eesmärk on tagada, et Konkurentsiamet jälgib tarbimiskaja ja agregeerimise turgu ja

vajadusel uuendab tarbimiskajas osalemise tingimusi.“

Arvestades Eelnõus sätestatud ELTS § 214 lg 3 sõnastuse muudatust, mille kohaselt töötab

tarbimiskajas osalemise tingimused välja süsteemihaldur, mitte Konkurentsiamet (amet

tarbimiskaja tingimusi uuendada ei saa), teeb amet ettepaneku muuta Eelnõu seletuskirja

järgmiselt:

„Punkti eesmärk on tagada, et Konkurentsiamet jälgib tarbimiskaja ja agregeerimise turgu ja

vajadusel teeb süsteemihaldurile ettepaneku uuendada uuendab tarbimiskajas osalemise

tingimusi.“

3. Lepingutingimused

Eelnõu § 1 p 34 järgi täiendatakse ELTS § 87 lg-tega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Elektrimüüja, kes teenindab vähemalt 200 tuhandet tarbijat, peab pakkuma

tarbijatele dünaamilise elektrihinnaga lepinguid ja vähemalt aastase kehtivusajaga

tähtaegseid fikseeritud elektrihinnaga lepinguid.

4 (6)

(7) Elektrilepingu sõlmimise eel teavitab elektrimüüja tarbijat sõlmitava lepinguga

kaasnevatest võimalustest, maksumusest ja riskidest.“

ELTS § 87 lg 6 osas selgitab Konkurentsiamet, et tingimus „200 tuhat tarbijat“ on Eesti oludes

ülemäära suur kliendibaas, mille tulemuseks on, et ainult üks ettevõtja peab pakkuma

dünaamilise elektrihinnaga lepinguid.

Võttes arvesse Eesti elektriturul tegutsevate ettevõtjate kliendibaase, teeb

Konkurentsiamet ettepaneku kaaluda tingimuse „vähemalt 200 tuhat tarbijat“ muutmist

nii, et see puudutaks ka teisi elektrimüüjaid, sätestades tingimusena nt „vähemalt 10 tuhat

tarbijat“.

4. Konkurentsiameti täiendavad ettepanekud

4.1. 02.05.2024 kirja punktis 7.1 on Konkurentsiamet seisukohal, et hetkel kehtiv ELTS § 18

regulatsioon ei ole proportsionaalne ja mõistlik, arvestades Eesti jaotusvõrguettevõtete suuruse

eripära, mistõttu tegi amet ettepaneku sätestada ELTS §-s 18, et võrdse kohtlemise tegevuskava

ning selle täitmise aastaaruande koostamine on kohustuslik integreeritud elektriettevõtjate

suhtes, kelle võrguteenuse müügimaht on suurem kui 100 GWh/aastas. Sellistel

võrguettevõtjatel on piisav võrguühenduse kasutajate arv ja suurus, mille jaoks võrdse

kohtlemise tegevuskava ja selle täitmise aastaaruande koostamine on mõistlik.

KLIM on Eelnõu märkuste tabeli kohaselt ameti ettepanekuga arvestanud, kuid Eelnõust

vastavat muudatust ei nähtu.

Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku Eelnõud vastavasisuliselt muuta.

4.2.1. Eelnõu § 1 p 15 järgi täiendatakse ELTS §-i 66 lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Jaotusvõrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud

tarbijate elektritarbimise kogus on väiksem kui 100 gigavatt-tundi aastas, ei pea käesoleva

paragrahvi lõikes 8 nimetatud võrgu kümneaastast arengukava koostama.“

Konkurentsiamet tegi 02.05.2024 kirja punktis 6.2.1 ettepaneku muuta ka ELTS § 66 lõike 81

sõnastust selliselt, et § 66 lõikes 8 nimetatud võrgu kümneaastast arengukava ei pea esitama

võrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrguteenuse müügimaht on

suurem kui 100 GWh/aastas (amet märgib siinkohal, 02.05.2024 kirjas esines viga – nimelt

soovis amet sõnastada ettepanekut järgmiselt „kelle võrguteenuse müügimaht on väiksem kui

100 GWh/aastas“ – KLIM on ELTS § 66 lg 81 ka vastavalt sõnastatud). Selliselt oleks tagatud

sama piirmäär kõigi nõuete osas.

KLIM on Eelnõu märkuste tabeli kohaselt ameti ettepanekuga arvestanud, kuid ELTS § 66 lg 81

sõnastusest nähtub, et see kohaldub ainult jaotusvõrguettevõtjatele, mitte kõigile

võrguettevõtjatele.

Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku Eelnõud vastavasisuliselt muuta.

4.2.2. 02.05.2024 kirja punktis 7.2.2 tegi Konkurentsiamet ettepaneku täiendada ELTS §-i 66

sättega, mis näeks ette valdkonna eest vastutavale ministrile kohustuse kehtestada võrgu

arengukava koostamise täpsemad nõuded.

KLIM on Eelnõu märkuste tabeli kohaselt ameti ettepanekuga arvestanud, kuid Eelnõust seda

ei nähtu.

Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku Eelnõud vastavasisuliselt muuta.

4.2.3. 02.05.2024 kirja punktis 7.2.3 tegi Konkurentsiamet ettepaneku täiendada ELTS § 66

lg-t 13 nii, et Konkurentsiamet esitab põhivõrguettevõtja esitatud võrgu arengukava valdkonna

eest vastutavale ministrile kooskõlastamiseks.

KLIM ei ole Eelnõu märkuste tabeli kohaselt ameti ettepanekuga arvestanud ning toob välja

järgmist:

5 (6)

„Ministeerium osaleb protsessis, panustades oma ettepankutega avalike konsultatsioonide

raames.“

Konkurentsiamet leiab, et ministeeriumi protsessis osalemine ja ettepanekute tegemine ei väära

asjaolu, et põhivõrguettevõtja võrgu arengukava on riikliku tähtsusega dokument, mis peab

olema kooskõlas riiklike kliima- ja energiamajanduse strateegiatega. Samuti, et sarnane

lähenemine, kus põhivõrgu arengukava kinnitatakse, kas valitsuse või parlamendi poolt, on

kasutusel ka nii mõneski teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Ka ei saa Konkurentsiamet astuda

KLIM-i asemele riiklikes kliima- ja energiamajanduse strateegiat puudutavates küsimustes.

Lähtudes eeltoodust, teeb amet jätkuvalt ettepaneku täiendada ELTS § 66 lg-t 13 nii, et

Konkurentsiamet esitab põhivõrguettevõtja esitatud võrgu arengukava valdkonna eest

vastutavale ministrile kooskõlastamiseks.

4.2.4. Eelnõu § 1 p 18 järgi täiendatakse ELTS § 66 lg-ga 141 järgmises sõnastuses:

„(141) Konkurentsiamet võib teha võrguettevõtjale ettekirjutuse arengukava käesolevas

seaduses sätestatud tingimustega kooskõlla viimiseks. Konkurentsiamet avaldab

investeerimisprojektide nimekirja ja ajakava oma veebilehel ning jälgib arengukava

elluviimist.“

Konkurentsiamet tegi 02.05.2024 kirja punktis 7.2.4 ettepaneku tulenevalt ELTS § 66 lg-st 141

muuta ELTS § 66 lg 9 p 2 ja lg 12 p 3 sõnastust järgmiselt:

„(9) Jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:

2) kavandatavated investeeringuted nimekiri järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks, nende

ajakava ja maksumus;

(12) Põhivõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:

3) investeerimisprojektide nimekiri, ajakava ja maksumus;“

Samuti, lähtudes ELTS § 66 lg-s 141 toodust, tegi Konkurentsiamet 02.05.2024 kirjas

ettepaneku täiendada ELTS §-i 66 lg-ga 142 järgmises sõnastuses:

„(142) Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad Konkurentsiametile võrgu arengukava kohaste

investeeringute täitmise kohta aruande iga aasta 3. märtsiks.“

KLIM on Eelnõu märkuste tabeli järgi arvestanud ameti ettepanekutega muuta ELTS § 66 lg 9

p 2 ja lg 12 p 3 ning täiendada Eelnõud ELTS § 66 lg-ga 142 sõnastust, kuid eelnõust seda ei

nähtu.

Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku Eelnõud vastavasisuliselt muuta.

4.3. 02.05.2024 kirja punktis 7.3 tõi Konkurentsiamet välja, et hetkel kehtiv paindlikkusteenuse

(ELTS § 662) ja tugiteenuste (ELTS § 663) regulatsioon ei ole proportsionaalne ja mõistlik,

arvestades Eesti eripära, mistõttu tegi amet ettepaneku, et kõik jaotusvõrguettevõtjad ei peaks

esitama paindlikkusteenuse (ELTS § 662) ja tugiteenuste (ELTS § 663) mittekasutamise

taotlust, vaid ainult suuremad Eestis tegutsevad jaotusvõrguettevõtjad.

Amet tegi ettepaneku, et paindlikkusteenuse (ELTS § 662) ja tugiteenuste (ELTS § 663)

mittekasutamise taotluse peaksid esitama alates 100 GWh/aastas müügimahuga

jaotusvõrguettevõtjad, kuna sellistel ettevõtjatel on piisav võrguühenduse kasutajate arv ja

suurus, mille puhul on proportsionaalne paindlikkusteenuse ja/või tugiteenuste mittekasutamise

taotluse esitamise nõue.

KLIM ei ole Eelnõu märkuste tabeli kohaselt ameti ettepanekuga arvestanud ning toob välja

järgmist:

„Nõue tuleb direktiivist (EL) 2019/944.“

Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on

adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. Direktiivi (EL)

2019/944 ülevõtmisel tuleb arvestada siseriiklikku seadusandlust ja praktikat. Alates

6 (6)

100 GWh/aastas müügimahuga jaotusvõrguettevõtjatel on piisav võrguühenduse kasutajate arv

ja suurus, mille puhul on proportsionaalne paindlikkusteenuse ja/või tugiteenuste

mittekasutamise taotluse esitamise nõue. Väiksema müügimahuga jaotusvõrguettevõtjate puhul

see ei ole proportsionaalne. Ka ei tulene direktiivist nõuet, et selliseid ülemäära koormavaid

nõudeid peab kohaldama kõikidele jaotusvõrguettevõtjatele ilma võimaluseta arvesse võtta

liikmesriigi eripärasid – antud juhul asjaolu, et alla 100 GWh/aastas müügimahuga

jaotusvõrguettevõtjatele ei ole taoliste nõuete seadmine proportsionaalne ja vajalik. Ning seda

ka tarbetu bürokraatia vältimise eesmärgil.

Lähtudes eeltoodust, teeb amet ettepaneku muuta ELTS § 662 ja ELTS § 663 sõnastust

nii, et mittekasutamise taotluse peaksid esitama alates 100 GWh/aastas müügimahuga

jaotusvõrguettevõtjad.

5. Puudulik mõjuanalüüs

02.05.2024 kirja punktis 8 märkis Konkurentsiamet, et Eelnõu seletuskirjas puudus analüüs

täiendavate ressursside vajalikkuse ja olemasolu kohta ning tegi ettepaneku seletuskirja

vastavasisuliselt täiendada.

KLIM on Eelnõu märkuste tabeli kohaselt ameti ettepanekuga arvestanud, kuid seletuskirjast

seda ei nähtu. Seletuskirjas on välja toodud järgmist:

„Lisakohustus, mis eelnõu Konkurentsiametile kaasa toob, on kohustus jälgida tarbimiskaja ja

agregeerimisturu arengut ning kooskõlastada tarbimiskajas osalemise tingimused ning

võrguettevõtjate koostatavad metoodikad. Kuna eelnõuga eemaldatakse elektrituruseadusest

kehtiv Konkurentsiameti kohustus töötada välja tarbimiskajas osalemise tingimused, siis

Konkurentsiameti töökoormus kokkuvõttes jääb samaks.“ (seletuskirja lk 22)

„Eelnõuga pannakse Konkurentsiametile täiendavaid ülesandeid, kuid mitmed muudatused

vähendavad Konkurentsiameti ülesandeid, mistõttu ei kaasne muudatustega täiendavat kulu.

Seega otsesed riigieelarve kulud ja tulud puuduvad.“ (seletuskirja lk 28)

Konkurentsiamet eeltooduga ei nõustu ning jääb eelnevalt toodud seisukohale, et kui ELTS

§ 214 peaks sellisel kujul jõustuma, siis toob see kaasa ameti halduskoormuse suurenemise.

Paindlikkusteenustega seotud kulude hüvitamiste suuruste hindamist on vaja analüüsida

valdkonna ekspertide poolt, mis tuleb hankida väljastpoolt ametit. Seejärel saab valdkonna

ekspertidega välja töötada tarbimiskajas osalemise tulemusena tekkinud kulude hüvitamise

põhimõtteid. Näiteks ainult analüüsi maksumus võib küündida kuni 100 000 euroni, millega

amet enda eelarves pole arvestanud. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs täiendavate

ressursside vajalikkuse ja olemasolu kohta. Lisaks, võrreldes 11.04.2024 Eelnõu versiooniga,

sätestab Eelnõu Konkurentsiametile lisakohustuse kooskõlastada tarbimiskajas osalemise

tingimused (Eelnõu § 1 p 7).

Eeltoodut arvestades teeb Konkurentsiamet ettepaneku Eelnõu seletuskirja

vastavasisuliselt täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Piiroja

Regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja

Lisa:

1. 02.05.2024 Konkurentsiamet kiri

Karl Jaak Rebane 667 2424

[email protected]

Kliimaministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie: 11.04.24 nr 1-4/24/1911

Meie: 02.05.24 nr 1-6/2024-029-1

E-post: [email protected]

Koopia:

Justiitsministeerium, e-post: [email protected]

Konkurentsiameti arvamus elektrituruseaduse ja sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-,

kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

11.04.2024 esitas Kliimaministeerium (KLIM) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Justiitsministeeriumile (JUM) elektrituruseaduse (ELTS) ja sellega seonduvalt alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (Eelnõu). Samuti esitati

Eelnõu teadmiseks Konkurentsiametile.

Eelnõu ja seletuskirja üle vaadanud, peab amet vajalikuks juhtida tähelepanu järgmistele

Eelnõuga seonduvatele kitsakohtadele, millega amet nõustuda ei saa. Eelnõuga soovitakse

Konkurentsiametile sätestada kohustusi, mille täitmine väljub ameti pädevuse piiridest.

Lisaks esitab amet täiendavad ELTS-i muutmise ettepanekud.

Ameti seisukohad ja ettepanekud on järgnevad:

1. Eelnõu kohased ELTS § 214 muudatused

1.1. Elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimuste kehtestamine Konkurentsiameti

poolt

ELTS § 3 punkti 72 kohaselt on elektriturg – elektrienergia, võimsuse ning paindlikkus- ja

tugiteenustega kauplemiseks ettenähtud platvorm.

ELTS § 3 punkti 233 kohaselt on tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis

seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud

pakkumises müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikli 2 punktis 4

määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist.

Eelnõust kohaselt muudetava ELTS § 214 lõikega 3 soovitakse Konkurentsiametile panna

kohustuseks töötada välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused, viia läbi avalik

konsultatsioon ja avalikustada nimetatud tingimused oma veebilehel. Seejuures pole üheselt

arusaadav, mida Eelnõu kohaselt tähendab tingimuste väljatöötamine. Eelnõu tekstist ja

seletuskirjast võib pigem aru saada, et eesmärgiks on Konkurentsiameti poolt tarbimiskajas

osalemise tingimuste kehtestamine, s.o vastava haldusakti väljaandmine.

2 (7)

Seda seisukohta toetab ka elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 426 SE eelnõu

seletuskirja § 214 lõike 3 kommentaar, et tarbimiskajas osalemise tingimused on kohustuslikud

kõikidele võrguettevõtjatele1.

Selgitame, et Konkurentsiamet ei saa haldusaktiga kehtestada üldkohustuslikke elektriturul

tarbimiskajas osalemise tingimusi.

Nimelt, Vabariigi Valituse seaduse § 70 ja § 72 järgi on amet seaduses sätestatud ning

ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis

teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja

ulatuses. Nii ei sätesta seadus ametile kohustust või võimalust anda välja tervel Eesti

territooriumil kehtivaid õigusakte, vaid Konkurentsiamet teeb seadusest tulenevate volituste

alusel järelevalvet ja otsuseid piiritletud juhtude reguleerimiseks (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 51 lõige 1).

Ka ei ole Konkurentsiametile antud seadusest tulenevat pädevust üldkorralduste andmiseks

(HMS § 51 lõige 2) ning mille andmiseks on pädev minister, kes on volitatud välja andma

määrusi (HMS §-st 88 tulenevalt on määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu

juhtude reguleerimiseks). Lähtudes eeltoodust, kuna Konkurentsiamet ei saa välja anda üle-

eestilisi üldakte, ei saa amet sätestada tarbimiskajas osalemise tingimusi, mis on kohustuslikud

kõikidele võrguettevõtjatele. Sellised alused tuleb sätestada seadusemuudatusega või

asjakohase määrusega. Sellise seadusemuudatuse või määruse väljatöötamiseks pädev asutus

on Kliimaministeerium.

Seega ei ole seadusega kooskõlas, kui tarbimiskajas osalemise tingimused kehtestab

haldusaktiga Konkurentsiamet, mistõttu tuleb vastavad alused sätestada seaduses või

asjakohases määruses.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada tarbimiskaja osutamise tingimused

seaduses või määruses, mida turuosalised peavad täitma.

1.2. Konkurentsiameti kohustus määrata kindlaks elektriturul tarbimiskajas osalejad

Eelnõu kohaselt muudetava ELTS § 214 lõike 3 punkti 1 alusel peavad tarbimiskajas osalemise

tingimused ette nägema, et elektri tarbimise koormuse juhtimisel osaleb agregaator (isik, kes

osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur) ja

võimaldama agregeerimist – tegevust, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või

tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks.

Järelikult peab Konkurentsiamet (haldusorgan) kehtestama tingimused tarbimiskaja kui teenuse

osutamiseks, sh ka isikud, kes võivad tegeleda tarbimiskaja osutamisega. Samas ei sätesta

seadus ametile ka siinkohal pädevust anda välja taolisi üle-eestilisi üldakte. Sellised alused

tuleb sätestada seadusemuudatusega või asjakohase määrusega. Sellise seadusemuudatuse või

määruse väljatöötamiseks pädev asutus on Kliimaministeerium. Konkurentsiamet teeb

seadusest tulenevate volituste alusel järelevalvet ja otsuseid piiritletud juhtude reguleerimiseks

(HMS § 51 lõige 1) (vt ka käesoleva kirja punkti 1.1).

Näiteks kooskõlastab amet igale taotluse esitanud ettevõtjale eraldi haldusaktiga teenuse hinna,

mida ettevõtja võib oma tarbijatele rakendada. Ameti taoline haldusakt aga ei sea kohustusi

ettevõtja tarbijatele. Sarnaselt ei saa ameti üksikjuhtumi reguleerimiseks väljaantav

haldusakt seada kohustusi võrguettevõtja lepingupartneritele. See ei ole võimalik.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada tarbimiskaja osutamise tingimused, sh

ka isikute loetelu, kes võivad tarbimiskajas osaleda, seaduses või määruses, mida

turuosalised peavad täitma.

1 https://www.riigikogu.ee/download/5c9d9a5a-b3ae-478b-8b0c-dc19dd6aeb71

3 (7)

1.3. Bilansihaldurile tekkinud kulude hüvitamise kohustuse panemine Konkurentsiameti

poolt

Eelnõu kohase ELTS § 214 lõike 3 punkti 2 alusel võivad Konkurentsiameti poolt väljatöötatud

tingimused ette näha tarbimiskaja tulemusena elektriturule müüdavate või sealt ostetavate

elektrienergia tegelike koguste muutumisega tarbimiskajas osalenud tarbija bilansihaldurile

tekkinud otseste kulude hüvitamist agregaatori või tarbimiskajas osalenud tarbija või kõigi

tarbijate poolt.

Kuigi sätte sõnastus võib jääda mõneti arusaamatuks, võib sealt tuleneda ameti hinnangul seda,

et Konkurentsiamet võib ka siinkohal kehtestada haldusaktiga kohustuse hüvitada

bilansihaldurile otsesed kulud, mis on tekkinud seetõttu, et tarbija osaleb tarbimiskajas. Ametile

antakse väga laialdane diskretsioon haldusaktiga kehtestada, kas või kui suures osas

bilansihaldurile tekkinud otsesed kulud kuuluvad hüvitamisele.

Konkurentsiamet on seisukohal, et ka siinkohal, kuna amet ei saa välja anda üle-eestilisi üldakte

ning kehtestada kohustusi võrguettevõtja lepingupartneritele (mh tarbijatele; vt ka käesoleva

kirja punkte 1.1 ja 1.2), ei saa amet sätestada tarbimiskaja tulemusena turuosalistele tekkinud

kulude hüvitamise tingimusi, hüvitise arvutamise metoodikat ja maksmise korda (st kes kellele

mille alusel ja kui palju hüvitist maksab) ning olla siinkohal kohustava isiku rollis.

Sellised alused tuleb sätestada seadusega (vt nt KonkS 2 § 71. peatükk, mis puudutab

järelevalvetasu) või määrusega (vt nt määrused "Strateegilise gaasivaru varumakse määr"3,

"Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete

rikkumise korral"4 ja „Universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude

hüvitamise kord“5). Sellise seadusemuudatuse või määruse väljatöötamiseks pädev asutus on

Kliimaministeerium. Lisaargument, miks peavad need alused olema sätestatud seaduses või

määruses, on see, et kõik mis puudutab rahalisi kohustusi, peab läbima kooskõlastusringi

valitsuses – eriti tähtis on rahaliste kohustuste osas Rahandusministeeriumi ja

Justiitsministeeriumi kooskõlastus. Erinevalt seadustest ja määrustest, Konkurentsiameti

haldusakt eelmainitud kooskõlastusringi ei läbiks.

Samuti mängib siinkohal rolli võlaõiguslik aspekt. Konkurentsiameti haldusaktiga ei saa

sätestada üle-eestilisi rahalisi kohustusi, st ameti haldusakt ei saa olla aluseks, milles

sätestatud suurustes ja alustel hakkavad turuosalised omavahel arveldama.

Seega ei ole seadusega kooskõlas, kui Konkurentsiamet võib haldusaktiga kehtestada

bilansihaldurile tekkinud otseste kulude hüvitamise agregaatori või tarbimiskajas osalenud

tarbija või kõigi tarbijate poolt, mistõttu tuleks vastavad alused taolise vajaduse tekkimisel

sätestada seaduses või asjakohases määruses.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada vastavasisulised alused (mh konkreetsed

hüvitise määrad) seaduses või määruses, mida turuosalised peavad täitma ning mis

kuuluvad vaidluste puhul lahendamisele tsiviilkohtus (nt tagastatavad summad jms).

1.4. Tarbimiskajas osalemiseks vajalikud metoodikad

Kehtiv ELTS § 214 lõige 4 sätestab, et võrguettevõtjad koostavad tarbimiskajas osalemise

tingimuste alusel vajalikud metoodikad. Eelnõu kohase ELTS § 214 lõike 4 alusel peavad

vajalikud metoodikad olema koostatud ja esitatud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks

hiljemalt 6 kuu jooksul peale tarbimiskaja osalemise tingimuste avaldamist.

Selgitame, et tarbimiskajas osalemise tingimuste kehtestamist Konkurentsiameti haldusaktiga

on käsitatud käesoleva kirja punktis 1.1.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023007. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/129112023008. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092021010. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/13156505.

4 (7)

Eelnõust ei selgu, mis metoodikad ja mis eesmärgil peavad võrguettevõtjad koostama. Samuti

ei selgu, millest lähtuvalt peab Konkurentsiamet metoodika kooskõlastama. Eelnõu

seletuskirjas on küll esitatud metoodikate kohta mõningaid mõtteid, kuid seletuskirjast ei saa

tulla võrguettevõtjale või Konkurentsiametile kohustusi.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku täpsustada Eelnõu kohase ELTS § 214 lõike 4

sõnastust informatsiooniga, mis metoodikad ja mis eesmärgil peavad võrguettevõtjad

koostama.

1.5. Tarbimiskaja osalemise tingimuste kohustuslikud reeglid

Kui Eelnõu kohaselt on ELTS § 214 lõikes 3 sätestatud tingimused, mida Konkurentsiamet võib

kehtestada, siis sama paragrahvi lõikega 5 sätestatakse tingimused, mida amet peab kehtestama.

Kokkuvõtvalt peab amet seadma kohustusi tarbimiskajas osalejatele, bilansi ja tarnete

selgitamise reeglid ning bilansihaldurile kulude hüvitamise arvutamise põhimõtteid, kui

hüvitamine on ette nähtud. Eelnõu ja seletuskirja järgi kehtestab Konkurentsiamet vastava

regulatsiooni haldusaktiga.

Kuna võimatust sätestada taoline üldkohustuslik regulatsioon Konkurentsiameti haldusaktiga ja

vajadust teha seda seadusemuudatusega või asjakohase määrusega on amet selgitanud

käesoleva kirja punktides 1.1-1.3, amet seda siinkohal ei korda.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada vastavasisulised alused (mh konkreetsed

hüvitise määrad) seaduses või määruses, mida turuosalised peavad täitma ning mis

kuuluvad vaidluste puhul lahendamisele tsiviilkohtus (nt tagastatavad summad jms)

2. Võlaõiguslikest suhetest tulenevate vaidluste lahendamine

Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS §-i 44 lõikega 81, mille kohaselt avatud tarnija ja

bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt

võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid

põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tuleneksid sellest, et tarbija

või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises.

Sätte sõnastusest on keeruline aru saada. Samas võib mõista, et sätte eesmärgiks on reguleerida

erinevate turuosaliste võlaõiguslikke suhteid, eelkõige võimalikke lepingust tulenevaid trahve

ning et turuosalised ei seaks põhjendamatuid tehnilisi nõudeid.

Eelnõust ei selgu, kelle pädevuses on võlaõiguslike vaidluste lahendamine. Konkurentsiamet

on seisukohal, et igasugu lepingulised maksed, trahvid, piirangud ja tehnilised nõuded on

lahendatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel kohtus või ka tarbijavaidluste puhul

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis. Kuna antud juhul on pädevad asutused juba

olemas, siis ei pea Konkurentsiamet teiste asutuste pädevusi dubleerivate aluste ELTS-is

sätestamist põhjendatuks. Sarnast seisukohta oleme käsitlenud 09.01.2024 KLIM-ile ja

JUM-ile saadetud kirjas6.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku täiendada ELTS § 93 lõike 11 sõnastust vastavalt

alla joonitult järgnevalt:

„(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda, ja aktiivseid

võrguteenuse kasutajaid ja agregeerimislepinguid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või

tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.“

6 Vt https://adr.rik.ee/jm/dokument/15008889

5 (7)

3. Täiendava mõõtepunkti rajamise maksumuse hüvitamine

Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS § 67 lõikega 11, mis sätestab mh, et turuosaline tasub

täiendava mõõtepunkti rajamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale.

Samas reguleerib ELTS § 67 lõige 6 tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamist ja

vastavate kulude hüvitamist. Tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamise taotluse

esitanud isik peab tasuma mõõtmeseadme maksumuse ja selle paigaldamiseks tehtud kulutuste

eest.

Lähtudes eeltoodust, palume kaaluda, kas täiendava mõõtepunkti rajamise eest võetava tasu

regulatsioon peab olema erinev tehniliselt keerukama mõõtmeseadme paigaldamise

regulatsioonist, mis lähtub kulupõhisusest. Kaaluma peaks ELTS § 67 lõike 6 uuesti

sõnastamist nii, et arvestataks ka täiendava mõõtepunkti rajamisega seonduvate kulude

hüvitamist.

4. Täiendava mõõtepunkti kasutamise tasu

Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS § 67 lõikega 11, mis sätestab mh, et turuosaline tasub

täiendava mõõtepunkti kasutamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale.

Samuti täiendatakse Eelnõu kohaselt ELTS § 71 lõiget 1 punktiga 7, mille kohaselt võrguteenust

osutav võrguettevõtja võtab tasu (edaspidi võrgutasu) liitumispunktis täiendava mõõtepunkti

kasutamise eest.

Võrguteenuse arvestamist ja kooskõlastamist reguleerib ELTS-i 6. peatüki 3. jagu. Seetõttu on

arusaamatu ja eksitav ELTS § 67 lõikes 11 sätestatav võrguettevõtja hinnakirjast lähtuv

tasumine täiendava mõõtepunkti kasutamise eest.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku ELTS § 67 lõikest 11 välja jätta hinnakirjakohase

tasu võtmine täiendava mõõtepunkti kasutamise eest.

5. Tarbija teavitamine

Eelnõu kohaselt muudetava ELTS § 91 lõike 3 teise lausega pannakse võrguettevõtjale lepingu

lõpetamise teatega kohustus teavitada tarbijat muudest võimalustest kui võrgust lahti

ühendamine.

Sätte sõnastusest ei selgu, mis on need muud võimalused ja mis on nende kasutamise tagajärg.

Seega vajaks sätte sõnastus ülevaatamist.

Võrguettevõtja peab ülesütlemise teate esitama vähemalt 30 päeva enne lepingu ülesütlemist.

Samas võib 30 päeva osutuda tarbijale võrgulepingu ülesütlemisele alternatiivsete lahenduste

leidmiseks liiga lühikeseks. Samuti näeb ELTS ette ka võrguühenduse katkestamise alused.

Lähtudes eeltoodust, palume kaaluda võimalust, et tarbijat teavitatakse muudest

võimalustest kui võrguühenduse katkestamine või võrgulepingu ülesütlemine võimalikult

vara, et tarbijal oleks piisavalt aega ja võimalusi et kasutada ka nn muid võimalusi.

6. Dünaamilise elektrihinnaga lepingute mõju tarbijate arvetele

Eelnõuga kohaselt muudetakse ELTS § 93 lõige 6 punkti 18 nii, et mh lisaks sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatule, jälgib Konkurentsiamet riikliku järelevalvega seotud ülesandena

dünaamilise elektrihinnaga lepingute mõju tarbijate arvetele.

Korrakaitseseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus

eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.

Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas dünaamiliste elektrihinnaga lepingud võivad

kujutada ohtu tarbija arvetele, et Konkurentsiamet saaks seda ohtu ennetada ja seda välja

selgitada või kõrvaldada. Ameti hinnangul ei oleks sellisel kujul sätestatud kohustust ka

võimalik täita.

6 (7)

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku ELTS § 93 lõige 6 punkti 18 muudatus Eelnõust

välja jätta.

7. Konkurentsiameti täiendavad ettepanekud

7.1. Oleme seisukohal, et hetkel kehtiv ELTS § 18 regulatsioon ei ole proportsionaalne ja

mõistlik, arvestades Eesti jaotusvõrguettevõtete suuruse eripära, mistõttu teeme ettepaneku

sätestada ELTS §-s 18, et võrdse kohtlemise tegevuskava ning selle täitmise aastaaruande

koostamine on kohustuslik integreeritud elektriettevõtjate suhtes, kelle võrguteenuse

müügimaht on suurem kui 100 GWh/aastas. Sellistel võrguettevõtjatel on piisav võrguühenduse

kasutajate arv ja suurus, mille jaoks võrdse kohtlemise tegevuskava ja selle täitmise

aastaaruande koostamine on mõistlik.

7.2.1. Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS §-i 66 lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Võrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud

tarbijate arv on väiksem kui 100 000, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud võrgu

kümneaastast arengukava koostama.“

Lähtudes käesoleva kirja punktis 7.1 toodud muudatusettepanekust, teeme ettepaneku muuta

ka Eelnõu ELTS § 66 lõike 81 sõnastust selliselt, et § 66 lõikes 8 nimetatud võrgu kümneaastast

arengukava ei pea esitama võrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle

võrguteenuse müügimaht on suurem kui 100 GWh/aastas. Selliselt oleks tagatud sama piirmäär

kõigi nõuete osas.

7.2.2. Teeme ettepaneku täiendada ELTS §-i 66 sättega, mis näeks ette valdkonna eest

vastutava ministrile kohustuse kehtestada võrgu arengukava koostamise täpsemad nõuded.

Võrguettevõtja arengukavale esitatavate nõuete kehtestamine on vajalik, ühtlustamaks ning

võrdlemaks arengukavades esitatavat teavet. Võrdlust on vaja nii aastate lõikes, kui ka põhi-

ja jaotusvõrguettevõtjate vahel, kuna põhi- ja jaotusvõrgu arengukavad on omavahel seoses.

Ühtlasi on arengukava pikaajaline dokument, mis on ajaga muutuv, mistõttu konkreetne vorm

sellele on selguse mõttes vajalik. Teisalt on oluline, et võrguettevõtjad avaldaksid

arengukavaga kümneaastase võrgu arengu planeerimise metoodika ja stsenaariumid, mille

alusel investeerimisprojekte valitakse. Valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestavas

määruses toodud võrgu arengukava koostamise täpsemad nõuded on võrguettevõtjatele

järgimiseks kohustuslikud.

7.2.3. Teeme ettepaneku täiendada ELTS § 66 lõiget 13 nii, et Konkurentsiamet esitab

põhivõrguettevõtja esitatud võrgu arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile

kooskõlastamiseks.

Leiame, et põhivõrguettevõtja võrgu arengukava on riikliku tähtsusega dokument, mis peab

olema kooskõlas riiklike kliima- ja energiamajanduse strateegiatega. Sarnane lähenemine, kus

põhivõrgu arengukava kinnitatakse, kas valitsuse või parlamendi poolt, on kasutusel ka nii

mõneski teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

7.2.4. Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS §-i 66 lõikega 141 järgmises sõnastuses:

„(141) Konkurentsiamet võib võrguettevõtjalt taotleda arengukava muutmist. Konkurentsiamet

avaldab investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse oma veebilehel ning jälgib

arengukava elluviimist.“

Lähtudes Eelnõu ELTS § 66 lõikes 141 toodust, teeme ettepaneku muuta ELTS § 66 lõike 9

punkti 2 ja lõike 12 punkti 3 sõnastust järgmiselt:

„(9) Jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:

2) kavandatavated investeeringuted nimekiri järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks, nende

ajakava ja maksumus;

7 (7)

(12) Põhivõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:

3) investeerimisprojektide nimekiri, ajakava ja maksumus;“

Leiame, et sellisel kujul on ELTS § 66 lõike 9 punkt 2 ja lõike 12 punkt 3 kooskõlas § 66

lõikega 141, millega Konkurentsiamet avaldab investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja

maksumuse oma veebilehel ning jälgib arengukava elluviimist. Vastasel juhul ei too

võrguettevõtjad arengukavas vastavaid andmeid välja, samas kui Konkurentsiametil on

kohustus nende avaldamiseks.

Samuti, lähtudes Eelnõu ELTS § 66 lõikes 141 toodust, teeme ettepaneku täiendada ELTS §-i

66 lõikega 142 järgmises sõnastuses:

„(142) Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad Konkurentsiametile võrgu arengukava kohaste

investeeringute täitmise kohta aruande iga aasta 3. märtsiks.“

Leiame, et vastav täiendus on oluline Eelnõus ELTS § 66 lõikes 141 välja toodud

Konkurentsiameti kohustusega jälgida arengukava elluviimist.

7.3. Oleme seisukohal, et hetkel kehtiv paindlikkusteenuse (ELTS § 662) ja tugiteenuste (ELTS

§ 663) regulatsioon ei ole proportsionaalne ja mõistlik, arvestades Eesti eripära, mistõttu teeme

ettepaneku, et kõik jaotusvõrguettevõtjad ei peaks esitama paindlikkusteenuse (ELTS § 662)

ja tugiteenuste (ELTS § 663) mittekasutamise taotlust, vaid ainult suuremad Eestis tegutsevad

jaotusvõrguettevõtjad.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku, et paindlikkusteenuse (ELTS § 662) ja tugiteenuste

(ELTS § 663) mittekasutamise taotluse peaksid esitama alates 100 GWh/aastas müügimahuga

jaotusvõrguettevõtjad, kuna sellistel ettevõtjatel on piisav võrguühenduse kasutajate arv ja

suurus, mille puhul on proportsionaalne paindlikkusteenuse ja/või tugiteenuste mittekasutamise

taotluse esitamise nõue.

8. Puudulik mõjuanalüüs

Juhul kui ELTS § 214 peaks sellisel kujul jõustuma, siis tähendab see Konkurentsaimeti

halduskoormuse suurenemist. Paindlikkusteenustega seotud kulude hüvitamiste suuruste

hindamist on vaja analüüsida valdkonna ekspertide poolt, mis tuleb hankida väljastpoolt ametit.

Seejärel saab valdkonna ekspertidega välja töötada tarbimiskajas osalemise tulemusena

tekkinud kulude hüvitamise põhimõtteid. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs täiendavate

ressursside vajalikkuse ja olemasolu kohta. Näiteks ainult analüüsi maksumus võib küündida

kuni 100 000 euroni, millega amet enda eelarves pole arvestanud.

Teeme ettepaneku Eelnõu seletuskirja vastavasisuliselt täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Haab

Regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja

Karl Jaak Rebane 667 2424 Marek Piiroja 667 2541

[email protected] [email protected]