Detailplaneeringu esitamine korduvaks kooskõlastamiseks

NÕO VALLAVALITSUS

Voika 23 tel 745 5108 a/a EE192200221015573738

61601 NÕO fax 745 5141 Swedbank

TARTUMAA e-post [email protected] a/a EE861010102020385004

registrikood 75007942 SEB

Päästeameti Lõuna päästekeskus

[email protected] 10. september 2024 nr 7-2/1422

Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

pärast lahenduse muutmist

Esitame kooskõlastamiseks Nõo vallas Nõo alevikus asuva Kõrtsi katastriüksuse lahenduse,

millesse on sisse viidud avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud, millega Nõo Vallavalitsus

nõustus. Tehtud on muudatus krundistruktuuris.

Planeeringuala suuruseks on ca 63178 m² ja see on hoonestamata. Detailplaneeringu

eesmärgiks on kaasaegse, inimsõbraliku ja tervikliku elamukvartali kujundamine.

Detailplaneering on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Maano Koemets

vallavanem

Piia Raig [email protected], 745 5434, 53324845

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa

Nõo vallas Nõo alevikus Kõrtsi katastriüksuse

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Nõo vald

Joonise nimetus: planeeringu mahuline

illustratsioon

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr :110/21

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]

Tartumaa www.raidinvest.ee

Nõo vallas Nõo alevikus Kõrtsi katastriüksuse

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Nõo vald Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija:

Karin Raid Allkiri: Töö nr :

110/21 Joonis nr :

1

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-Post: [email protected]

Koduleht: http:\\www.raidinvest.ee

Töö nr: 110/21

Asukoht: Nõo vald, Nõo alevik,

Kõrtsi maaüksus

Nõo alevikus asuva

Kõrtsi katastriüksuse

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

(kutsetunnistus 163364)

Huvitatud isik: Rein Raisma, Jüri Raisma

Tartu 2022-2023

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 2 –

SELETUSKIRI

1 Planeeringu koostamise alus 3

2 Planeeringu koostamise eesmärk , andmed planeeringuala kohta 3

3 Arvestamisele kuuluvad dokumendid 3

4 Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 3

5. Planeerimise lahendus 4

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed 4

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs 5

5.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine 6

5.4 Kruntide ehitusõigus 7

5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele 8

5.6 Kruntide hoonestusala piiritlemine 9

5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus 9

5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted 10

5.9 Ehitistevahelised kujad 11

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad 11

5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks 14

5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks 16

5.13 Servituutide vajaduse määramine 16

5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 17

5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus 17

5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 18

5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused 18

6 Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused 19

JOONISED JA KAARDID

Joonis 1-Situatsioonijoonis 20

Joonis 2-Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 21

Joonis 3-Olemasolev olukord M 1:500 22

Joonis 4-Põhijoonis M 1:500 23

Joonis 5-Tehnovõrgud M 1:500 24

Detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised 25

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on Kõrtsi maaüksuse

omanikud Rein ja Jüri Raisma.

Detailplaneeringu koostamine on algatatud Nõo Vallavalitsuse 16.07.2021

korraldusega nr 114 „Detailplaneeringu algatamine“ .

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.

Planeeringu eesmärk on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kõrtsi maaüksusele

elamumaa kruntide moodustamine ning ehitusõiguse määramine, üksikelamute, kahe

korteriga elamute, ridaelamute ja abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks.

Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud, liiklus-ja parkimiskorraldus,

tehnovõrkudega varustamine, haljastus ja heakord. Detailplaneeringu eesmärgiks on

kaasaegse, inimsõbraliku ja tervikliku elamukvartali kujundamine. Kõrtsi maaüksusele

on juurdepääs tagatud olemasolevalt Sügaoru tänavalt ja Lao tänavalt.

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.

- Planeerimisseadus;

- Ehitusseadustik;

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded.

- Nõo valla üldplaneering (Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006), kehtestatud Nõo

Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15;

- Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 (Nõo

Vallavalitsus ja Emajõe Veevärk AS, 2019);

- Nõo alevikus asuva Männiku kinnistu detailplaneering, kehtestatud Nõo

Vallavolikogu 28. septembri 2006 otsusega nr 78;

- Nõo vallas Nõo alevikus asuvate Voika tn 18, Voika tn 18a, Lao tn 5 ja Lao tn 9

katastriüksuste ja nende lähiala detailplaneering .

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks on väljastanud Nõo Vallavalitsus.

Planeeringuala geodeetilise alusplaani on 2012.a detsembris mõõtkavas M 1:500 ja EH

2000 kõrgussüsteemis koostanud OÜ GeoBaltica (töö nr GEO-21-73).

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 4 –

5. Planeerimise lahendus

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Nõo vallas, Nõo alevikus. Planeeringuala

juurdepääsuteeks on Sügaoru ja Lao tänavad.

Planeeringuala ümbruses on nii tootmishooneid, kui ka elamuid.

Planeeritavast alast põhja suunda teisele poole Lao tänavat jääb OÜ Nõo Lihatööstuse

tootmisterritoorium, millele on 23.09.2022.a kehtestatud „Nõo vallas Nõo alevikus

asuvate Voika tn 18, Voika tn 18a, Lao tn 5 ja Lao tn 9 katastriüksuste ja nende lähiala

detailplaneering“. Nimetatud planeeringuga on kavas OÜ Nõo Lihatööstuse

tootmishoonete laiendamine, millega planeeringutes on arvestatud.

Planeeringualast ida suunas asub välja arendamata Männiku tänava elamuarendusala.

Planeeringualast lõunas asub Sügaoru tn 7 maatulundusmaa, mille paiknevad elamu ja

abihooned. Planeeringualast lääne suunas teisel pool Sügaoru tänavat asub Lao tn 14

välja arendamata perspektiivne tootmis-ja äriala ning Lao tn 10 tootmismaa.

Planeeringuala lõunapiiril asub Lao tn 8 tootmismaa, mille paiknev kasutusest välja

langenud viljakuivati.

Männiku tänava elamuarendusalale on „Männiku kinnistu detailplaneeringuga“

kavandatud kuni 9m kõrguste ja kuni 350m² suuruse ehitisealuse pinnaga üksikelamute

rajamine.

Lähim bussipeatus Vana-Nõo asub Nõo-Tamsa tee ääres planeeritavatest

elamukruntidest ca 500m kaugusel. Lähim kauplus, kool ja lasteaed ning kirik ja

tankla asuvad ca 1,5 km raadiuses.

Planeeringuga kavandatav on kooskõlas valla üldplaneeringuga, millest nähtuvalt on

planeeringuala elamumaa.

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 5 –

Väljavõte üldplaneeringust Skeem 1

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 2.

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Planeeritava Kõrtsi katastriüksuse pindala on 63178m².

Planeeringuala on hoonestamata.

Väljavõte maa-ameti fotolaost (foto aprill 2022) Foto 1

Planeeringuala on kerge langusega lõuna suunas. Planeeringuala maapinna kõrgused

varieeruvad 5m ulatuses, olles kõrgeim Lao tänava äärsel alal ca 68 abs/m ja madalaim

planeeringuala lõuna piiril kulgevas kraavis ca 63 abs/m. Arvestades, et planeeringuala

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 6 –

pikkus põhjast lõunasse on ca 300m, siis loob maapinna kõrguste erinevus üldpildina

tasaselt langeva maastiku ilme.

Planeeringuala läbib diagonaalselt elektri õhuliin ning planeeringuala lõuna osas asub

VASTSE-NÕO maaparandussüsteem (nr 2103810010010001).

Planeeringuala lõuna tipus asub geodeetiline punkt nr 121.

Planeeringualaga külgnevad Sügaoru ja Lao tänavad on käesoleval ajal kruusakattega.

Planeeringualal asuvad olemasolevad kitsendused on kirjeldatud punktis 5.15.

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 3.

5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga nähakse ette Kõrtsi katastriüksusele elamukruntide, haljasala maade

ning transpordimaade moodustamine, Lao ja Sügaoru tänava perspektiivseks

laiendamiseks äralõike tegemine ning transpordimaade moodustamine. Pos 27 on

kavandatud eraomandisse jäävaks haljasalaks.

Maakasutuse koondtabel

Tabel 1

Planeeringu

eelne

Planeeringu

järgne

Krundi aadress Krundi

sihtotstarve

Krundi

pindala

Pos nr Krundi kasutamise sihtotstarve Krundi

pindala

Kõrtsi kü

100%

maatulundusmaa

63178m²

Pos 1 Haljasala maa (HP)

Kultuuri-ja spordiasutuste maa (ÜK)

Kultuuri ja puhkerajatiste maa (PK)

Puhke- ja spordirajatiste maa (PS)

4451m²

Pos 2 Ridaelamumaa (ER) 3639m²

Pos 3 Ridaelamumaa (ER) 3607m²

Pos 4 Ridaelamumaa (ER) 3617m²

Pos 5 Üksikelamumaa (EP) 1617m²

Pos 6 Kaksikelamu maa (EPk) 1502m²

Pos 7 Kaksikelamu maa (EPk) 1502m²

Pos 8 Kaksikelamu maa (EPk) 1502m²

Pos 9 Kaksikelamu maa (EPk) 1502m²

Pos 10 Kaksikelamu maa (EPk) 1727m²

Pos 11 Kaksikelamu maa (EPk) 1549m²

Pos 12 Üksikelamumaa (EP) 1697m²

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 7 –

Pos 13 Üksikelamumaa (EP) 1836 m²

Pos 14 Üksikelamumaa (EP) 1830m²

Pos 15 Üksikelamumaa (EP) 1645m²

Pos 16 Üksikelamumaa (EP) 1668m²

Pos 17 Üksikelamumaa (EP) 1656m²

Pos 18 Üksikelamumaa (EP) 1657m²

Pos 19 Üksikelamumaa (EP) 1837m²

Pos 20 Kaksikelamu maa (EPk) 1586m²

Pos 21 Kaksikelamu maa (EPk) 1910m²

Pos 22 Üksikelamumaa (EP) 1634m²

Pos 23 Üksikelamumaa (EP) 1634m²

Pos 24 Üksikelamumaa (EP) 1634m²

Pos 25 Üksikelamumaa (EP) 1553m²

Pos 26 Üksikelamumaa (EP) 2267m²

Pos 27 Haljasala maa (HP) 4015m²

Pos 28 Tee ja tänava maa (LT) 2084m²

Pos 29 Tee ja tänava maa (LT) 2001m²

Pos 30 Tee ja tänava maa (LT) 2148m²

Pos 31 Tee ja tänava maa (LT) 322m²

Pos 32 Haljasala maa (HP) 354m²

Märkused: krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt sisemin. „Ruumilise planeerimise

leppemärgid 2013“

Planeeringuala krunte võib moodustada etapiviisiliselt. Kõiki kruntide pindalasid on

lubatud täpsustada maa mõõdistamise käigus.

5.4 Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigusega on määratud:

• planeeritud kruntide kasutamise otstarve;

• hoonete suurim lubatud arv krundil;

• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

• hoonete suurim lubatud ehitise alune pind.

Kõrtsi katastriüksusele planeeritud elamukruntide ehitusõigus on ära toodud

planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud hoonestusalad, st et planeeritud hooneid

võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt iga krundi

ehitusõigusele. Hoonestusalad on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 8 –

lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoone(te) paiknemist ja luua

huvitavamat arhitektuuri. Hoonete kuju ja paiknemine hoonestusalas on käesolevas

detailplaneeringus käsitletud illustreerivana ning lahendatakse täpsemalt

projekteerimise faasis.

Elamukruntidele antakse ehitusõigus, vastavalt planeeringu põhijoonise tabelis

kajastatule-

üksikelamu kruntidele (EP) - ühe üksikelamu (kood 11101) ja ühe abihoone (kood

12744) ehitamiseks;

kaksikelamu kruntidele (EPk)- kahe korteriga elamu (kood 11212) ja ühe abihoone

(kood 12744) ehitamiseks;

ridaelamu krundile (ER)- ridaelamu (kood 11221) ja ühe abihoone (kood 12744)

ehitamiseks.

Ridaelamukruntidel on sätestatud koormusindeks – 300m² krundi pinda 1 ridaelamu

boksi kohta st ridaelamu kruntidel on maksimaalne bokside arv- 12 ridaelamu boksi

ühel krundil.

Pos 1 krundile on lubatud rajada avalikult kasutatavaid tegelusväljakuid (spordi- või

mänguväljakuid) või siis hoonestada krunt avalikes huvides vajaliku hoonestusega.

Lisaks ehitusõigusega kavandatud hoonetele on:

- ridaelamu ja üksikelamu kruntidele- lubatud ehitada 1 abihoone (kuni 20m² suurune

ja kuni 3m kõrgune, näiteks kasvuhoone, laste mängumaja, grillmaja jms);

-kaksikelamu kruntidel- lubatud ehitada 2 abihoonet (kuni 20m² suurusega ja kuni 3m

kõrgusega),

mis võivad asuda ka väljaspool hoonestusala, kui:

*) selleks on täidetud kõik seadustest tingitud nõuded (sh tuleohutusõuded)

*)selleks on olemas piirinaabrite vahel sõlmitud ja kinnistusraamatusse kantud

hoidusmisservituudi seadmise kokkulepe:

*)neid ei püstitata elamu tänavapoolsest fassaadist (tänava suunas ) ettepoole.

5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuursed nõuded planeeringuala hoonetele on planeeringuga määratud

järgmiselt:

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 9 –

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 2

Pos nr Pos 1-26

Pos 27-32

Lubatud

korruselisus

Põhihoonetel kuni 2 korrust, abihoonetel 1 korrus

(Pos 1 alajaamal 1 korrus)

-

Katusekalde

vahemik

0-25 kraadi -

Katuse tüüp viilkatus, kaldkatus, kelpkatus, lamekatus -

Katusekatte

materjal

katusekivi, katuseplekk, rullmaterjalid vms -

Katusekatte värvid must, tumehall -

Katuse harjajoon paralleelse suunaga tänavate suhtes

Pos 1,2,3 kruntidel- vaba suunaga harjajoon

-

Välisviimistluse

materjalid

puit, krohv, kivi, klaas, betoon (soovituslikult

kombineeritult)

Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder

jms) kasutamine ning palk välisviimistlusena.

-

Piirdeaed sobivalt hoonete arhitektuuriga ja soovituslikult

kombineeritult hekkidega.

Tänavapoolsel küljel mitte üle 1,5m.

-

Tulenevalt planeeringuala asukohast peab hoonestus olema esinduslik ja moodustama

arhitektuurselt ühtse terviku planeeringualal. Samas tuleb püüda vältida kõigi hoonete

ühetaolisust.

Nõo valla üldplaneeringu kohaselt tuleb hoone fassaad (arhitektuurselt liigendatud

hoone esinduskülg) ehitada avalikult kasutatava tee poole. Kruntidel, mille

hoonestusala piirneb mitmest küljest avaliku teega (sh kõnnitee), tuleb esinduslik

fassaad ehitada kõikidele seda nõudvatele külgedele.

5.6 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Planeeritud kruntidele on määratud hoonestusalad, mille piiresse on lubatud ehitada

hooned. Hoonete täpne paigutus hoonestusalas antakse projekteerimisel.

Põhijoonisel näidatud uushoonestusalad on seotud krundi piiridega. Hoonestusalade

suurus ja paigutus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on lahendatud Lao ja Sügaoru tänavatelt. Planeeringuala

tänavate elementide täpne lahendus antakse projekteerimisel.

Parkimine planeeringualal on lahendatud elamukruntide siseselt. Parkimiskohtade

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 10 –

täpne paigutus ja kohtade arv määratakse projekteerimise käigus, kui on teada hoonete

sissepääsude (sh garaažide, varikatuste, sissepääsude) täpsed asukohad.

Detailplaneering näeb ette, et igale üksikelamule tuleb tagada kaks parkimiskohta.

Igale kaksikelamu sektsioonile ja ridaelamu boksile 2 parkimiskohta. Pos 1 krundi

parkimisvajadus määratakse hoonete projekteerimise korral nende otstarbest tulenevalt.

Sõltuvalt hoonete sissepääsude täpsest paigutusest on lubatud projekteerimise käigus

kruntidele sissepääsude asukohti krundi tänava poolsete külgede ulatuses

muuta/nihutada.

Kõik planeeritud teed on kavandatud asfaltkattega. Sõidusuunad ja orienteeruvad

juurdepääsud kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Pos 1 krundile on võimalus rajada üldkasutatav haljasala pindalaga 4451m². Sellele

maaüksusele on lubatud puhke ja virgestusrajatiste, jalgteede ning avalikuks

kasutamiseks ette nähtud mänguatraktsioonide rajamine.

Pos 31 ja 32 on samuti avalikuks kasutuseks kavandatud tee ja tänava maa-aladega

külgnevad alad, milliseid on võimalik tulevikus kasutada näiteks tänavatelt sademevee

juhtimiseks (kraavidesse), lume vallitamiseks, tänava valgustuse rajamiseks, avalikult

kasutatavate teede laiendamiseks vms.

Koos nimetatud aladega on avalikku kasutusse kavandatud alade kogupindala 11340m².

Kuna planeeringuala asub valdavalt üksikelamute piirkonnas ning lähipiirkonnas on

mitmeid massiivseid avalikke haljasalasid näiteks Kivilinna park (pindalaga 18674m²)

ja Nõo veskijärve ümbruse avalikud alad (pindalaga ca 15 ha) siis on piirkonnas juba

piisavalt võimalusi looduses puhkamiseks ja vabaaja veetmiseks ning planeeringuga

kavandatud avalike alade pindala on piisav sellisel kujul ja suuruses.

Planeeringuala on valdavalt üksik- või kaksikelamute ala, kus enamasti rajatakse lastele

mänguatraktsioonid krundi siseselt.

Igale ridaelamu krundile (Pos 2,3 ja 4) tuleb kavandada üks majaelanike ühiskasutusse

jääv mänguväljak ja/või mõned vaba aja veetmise elemendid.

Lisaks on planeeringuala metsamaale planeeritud elamukrundid kavandatud haljastada

loodusliku metsamaale sobiva haljastusega-istutada juurde leht ja okaspuid.

Planeeringuala elamu krundid tuleb vähemalt 10% ulatuses kruntide pindalast

haljastada kõrghaljastusega. Haljastust on lubatud sealhulgas rajada planeeringus

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 11 –

märgitud hoonestatavatele aladele ning kõvakattega aladele. Olemasolev kõrghaljastus

tuleb säilitada 70% ulatuses.

Nimetatud kruntide haljastusnõuded ja piirkonna avalikud haljasalad tagavad piirkonna

tulevastele elanikele piisavad võimalused puhkamiseks ja loodusliku ümbruse

nautimiseks.

Lubatud on krundid piirata piirdeaedade ja hekkidega. Krunte ümbritsev piirdeaia

kujundus ja aia tüüp määratakse hoone projekteerimise käigus, sobivana hoonete

arhitektuurse lahendusega. Soovitav on tänavapoolsed piirdeaiad ehitada puit-, kivi- või

metall konstruktsioonidest ning kombineerida need haljastusega. Naaberkruntide

vaheliste piiretena võib kasutada ka võrkaeda, soovitavalt kombineeritult hekiga.

Väravate avanemisel tänavate suunas tuleb väravad kavandada lükandsüsteemiga või

sissepoole avanevana, nii et need ei takistaks tänavamaal sõidukitega ja jalgsi liiklejaid.

5.9 Ehitistevahelised kujad

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning planeeritud elamute puhul on ette nähtud

minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi

ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Selle täitmiseks peab

ehitistevaheline kuja takistama tule levikut teistele ehitisele, kusjuures juhul, kui

ehitistevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või

muude abinõudega. Planeeringuga kavandatud hoonestusalad asuvad üksteisest

normatiivsel kaugusel.

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Tehnovõrkude planeerimisel on aluseks võetud võrguettevõtjate väljastatud tehnilised

tingimused.

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Detailplaneeringuala veevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil lähtudes AS

Emajõe Veevärk 06.08.2021.a tehnilistest tingimustest nr TT-21-00048.

Planeeritavate kinnistute veega varustamiseks on planeeritud alates olemasolevast AS

Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustikust Lao tänaval kuni planeeritud elamukruntideni

uued veetorustikud. Igale planeeritud hoonestatavale krundile on kavandatud eraldi

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 12 –

veevarustuse liitumispunkt. Liitumispunkt tuleb rajada avalikult kasutatavale maale

kuni üks meeter väljaspoole kinnistu piiri. Veetorustiku planeerimisel on arvestatud

naaberkinnistutele varem koostatud detailplaneeringutega ning planeeritud on

veetorustik ringvõrguna Männiku tänava suunal.

Planeeritud kinnistute reovee ärajuhtimiseks on planeeritud uus

reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritud elamukruntidest kuni AS Emajõe

Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni Lao tn ja Vahe tn ristmikul või Lao ja

Sügaoru tänavate ristmikul (täpsustub projekteerimisel).

Igale krundile on planeeritud eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Liitumispunkt

planeerida avalikult kasutatavale maale kuni üks meeter väljaspoole elamukrundi piiri.

Kui kõrguslikult ei ole võimalik planeeritavalt alalt reovett isevoolselt ära juhtida, siis

tuleb planeeritavale alale rajada reoveekanalisatsioonipumpla.

Käesolev detailplaneering näeb selleks ette alternatiivse asukoha ning annab

põhimõttelise lahenduse survekanalisatsiooni paiknemisele.

Reoveekanalisatsioonipumpla asukoha planeerimisel on arvestatud, et ümbritsevate

kinnistute ja nende detailplaneeringutega ning sellest, et antud piirkonda tuleb üks

reoveekanalisatsioonipumpla (Männiku DP, Meegleri DP ja Kõrtsi DP alade peale

kokku üks reoveekanalisatsiooni pumpla). Juhul, kui Männiku ja Meegleri

detailplaneeringu ala realiseerima ei asuta, siis rajatakse planeeringu elluviimiseks

pumpla Kõrtsi maaüksuse planeeringualale. Lisaks näeb detailplaneering ette

võimaluse Männiku detailplaneeringuala tehnovõrkude ringistamiseks Pos 5 krundile

kavandatud perspektiivsete vee ja kanalisatsioonitrasside kaudu.

AS Emajõe Veevärk tingimuste kohaselt tuleb selleks, et tagada detailplaneeringus

kavandatud kinnistutel tekkiva reovee (30 m3/d) puhastamine reoveepuhastis tuleb

Liitujal (arendajal) arvestada asjaoluga, et veevärgil tuleb laiendada reoveepuhastit

Voika 31 kinnistul. Kõik laiendamiseks vajalikud kulutused, mis on vaja teha

detailplaneeringualal tekkiva reovee puhastamiseks tasub Liituja (arendaja) AS-ile

Emajõe Veevärk liitumistasuna.

Täpsemad tingimused torustike projekteerimiseks ja kanalisatsiooniühenduse

loomiseks tuleb taotleda AS-ilt Emajõe Veevärk enne projekteerima asumist.

SADEMEVESI

Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sademevete täpne ärajuhtimine lahendatakse

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 13 –

projekteerimise käigus. Sademevee juhtimine olmekanalisatsiooni torustikku ei ole

lubatud. Planeeringuala sademevesi juhitakse torustikega planeeringuala lõunapiiril

olevasse kraavi. Lubatud on krundisisesed immutussüsteemid. Sademevee juhtimine

naaberkinnistutele on keelatud.

DRENAAŽ

Vastavalt Maa-ameti infosüsteemile asub Kõrtsi maaüksuse lõunaosa

maaparandussüsteemi ehitise VASTSE-NÕO (nr 2103810010010001) alal. Tagada

tuleb naaberkinnisasjadel maaparandussüsteemi säilimine, teostades selleks vajalikud

ümberehitused. Ümberehituse projekti tegemiseks tuleb taotleda Põllumajandusameti

Tartu keskusest projekteerimistingimused. Planeeringualale ei tohi

maaparandussüsteemi alale enne maaparanduse rekonstrueerimist ehitisi rajada.

Vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 1 ja § 48 lg 1 alusel tuleb muu ehitise ja

maaparandussüsteemil paikneva kinnisasja ehitusprojektid ning selle kinnisasja siht-

või kasutusotstarbe muutmine kooskõlastada Põllumajandusametiga.

Detailplaneeringu alalt sajuvee ärajuhtimise lahenduse kavandamisel ja sajuvee

suunamise vajadusel maaparandussüsteemi eesvoolu tuleb arvestada

Maaparandusseaduse §53 „Maaparandussüsteemi lisavee juhtimine“ tingitud nõuetega.

Tagada tuleb lähialade olemasolevate drenaaźisüsteemide toimimine. Ehitiste

projekteerimisel tuleb kavandada drenaaźitorustike likvideerimine ja ümber juhtimine

planeeringualal.

TULETÕRJEVEE VEEVÕTUKOHAD

Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on planeeringu koostamise ajal olemas hüdrant Lao

ja Sügaoru tänavate ristmikul. Lisaks on planeeringualale planeeritud 3 uut hüdranti.

SOOJAVARUSTUS

Kruntidele kavandatud hoonete kütteks on lubatud kasutada kõiki kaasaegseid ja

keskkonnasõbralikke alternatiivseid kütteallikaid nt soojuspumbad-, maaküte,

päikesepaneelid vms. Maakütte torustikke on lubatud paigaldada kogu krundi ulatuses.

Kaugkütet planeeringuala hoonetele ei kavandata. Hoone välismõjuga tehnilised

seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud

selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi

(õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete

eelistatud asupaik on maapind või katus, päikesepaneelidel on eelistatud katusele

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 14 –

paigaldamine.

Keelatud on kõik jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.

ELEKTRIVARUSTUS

Elektrivõrgu projekteerimisel tuleb lähtuda OÜ Elektrilevi poolt välja antud tehnilistest

tingimustest nr. 408676.

Planeeringualale on kavandatud uus alajaam. Alajaama toide on planeeritud 15kV

ringtoiteliinina. Uuest alajaamast kuni planeeritud elamukruntide piirideni on

planeeritud maakaablid ning 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid kruntide piirile.

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Liitumiskilpidest hooneteni

nähakse ette maakaablitega ühendused. Hoonete välisvalgustus lahendatakse

projekteerimise käigus. Tänava välisvalgustus lahendatakse eraldi projektiga tänava

projekteerimisel.

SIDEVARUSTUS

Vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 38943556 on planeeringuala

sidevarustuseks vajalik tuua sidetrass alates sidekaevust nr NOO-15.

Strateegilistesse punktidesse tuleb paigaldada sidekaevud ja sidekaevudest iga kinnistu

piirile vähemalt 50 mm sidetoru.

Kõikide tehnovõrkude ja tänavaelementide lahendused on põhimõttelised ja need

täpsustatakse projekteerimisel. Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude

joonisel (joonis 5).

5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Küll võib positiivse mõjuna välja tuua ala kasutusele võttu elamupiirkonnana koos

sellega seotud võrgustiku väljaarendamisega (haljastus, heakord, mänguväljak).

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb

koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 15 –

vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele

firmadele. Prügi kogumise lahendus määratakse ehitusprojektidega ning konteinerite

või prügi kogumise varjualuste asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide

asendiplaanidel.

Planeeritavast alast põhja suunas asuvale OÜ Nõo Lihatööstuse tootmisterritooriumil

kehtiva „Nõo vallas Nõo alevikus asuvate Voika tn 18, Voika tn 18a, Lao tn 5 ja Lao tn

9 katastriüksuste ja nende lähiala detailplaneeringuga“ on kavas OÜ Nõo Lihatööstuse

tootmishoonete laiendamine.

Nimetatud detailplaneering sätestab, et:

„Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lg 1 kohaselt uute planeeringute koostamisel tuleb

tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks seaduse § 56 lõike 3

alusel kehtestatud müra normtaset. Äri- ja teenindushoonete projekteerimisel tuleb

arvestada sotsiaalministri määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Juhul kui

lähedusse jäävatel elamu- või ärimaadel ületab tootmistegevusest põhjustatud müra

seadusaktidega toodud parameetrid, siis tuleb kasutusele võtta meetmed müraallika

summutamiseks.

Hoonete siseselt tuleb tagada müra normatiivne tase ehituslike võtetega (näiteks

kolmekordsete pakettakendega).

Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ei tohi

planeeringuala läheduses paiknevate II kategooria (elamu maa-alad) alasse kuuluvatel

aladel liiklusmüra sihtväärtus ületada päeval (7.00- 23.00) 55 dB ja öösel (23.00-7.00)

50 dB ning planeeringualalt lähtuv tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevusega

tekitatav müra ületada päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Teenindushoonete osas (IV

kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad) ei tohi ületada liiklusmüra sihtväärtust

päeval 60 dB ja öösel 50 dB ega ületada tehnoseadmete- ja tööstusmüra sihtväärtust

päeval 55 dB ja öösel 45 dB.“

Lisaks on eelnimetatud detailplaneeringuga lahendatud tootmisala Lao tänava poolsele

piirile piirdeaia rajamise küsimus, selleks on detailplaneeringus kirjas, et :

„Korvamaks tootmishoone kõrgusest tekkida võivat häiringut, on hoonestusala kaugus

planeeritud 17 m ning täiendavalt on kavandatud 2,5 m kõrguse plankaia rajamine, siis

vähendab tootmistegevusega seotud võimalikku visuaalset jms häiringut.

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 16 –

Krundi positsioon 1 hoonestusalale B mistahes hoone kasutusloa andmise

eeltingimuseks on krundi positsioon 1 lõunapiirile plankaia valmimine.“

5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Planeeritaval maa-alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid ja maa-alal ei ole

kaitsereziimi.

5.13 Servituutide vajaduse määramine

Planeeritaval maa-alal säilivad olemasolevad kitsendused. Kõikidele ehitatavatele

tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate kasuks või

servituudid. Isikliku kasutusõiguse ja servituudialade ulatus määratakse kindlaks

tehnovõrkude projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne asukoht ja

lahendus. Jooniste loetavuse huvides ei ole avalikuks kasutamiseks kavandatud aladel

asuvatele tehnovõrkude isiklike kasutusõiguste alasid joonistele kantud- nende

ulatuseks on tehnovõrkude kaitsevööndid.

Pos 5, Pos 20, Pos 22, Pos 24 kruntidele on planeeritud servituudialad Männiku

detailplaneeringualale suunduvad vee ja kanalisatsioonitorustike, planeeringuala

sademeveetorustike ja planeeritud reoveepumplasse suunduva kanalisatsiooni torustiku

ning Sügaoru tn 7 perspektiivse liitumisvõimaluse jaoks. Need torustikud jäävad

tulevikus eraomandis olevatele kruntidele ja nende eeldatavad servituudi või isikliku

kasutusõiguse alad on kajastatud joonisel 5.

Planeeritavate tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus

torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250mm siseläbimõõduga torustikul 2 m ja

maa-aluste vabavoolsete torustike puhul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on

paigaldatud kuni 2 m sügavusele samuti 2 m.

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 17 –

Sideehitise kaitsevööndid

*Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m.

Planeeringu koostamise ajal asuvad planeeringualal olemasolevad kitsendused.

Vastavad kitsendused kustutakse kitsendust põhjustava objekti likvideerimisel. Objekti

likvideerimiseni tuleb arvestada kitsenduste talumise kohustusega.

Graafilise loetavuse huvides ja arvestades, et projekteerimise käigus võivad

tehnovõrkude asukohad muutuda, ei ole joonistele planeeritud tehnovõrkude

servituudialasid/ kaitsevööndite ulatusi kantud.

5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on

planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

-oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

-krundile sissepääsude piiramine;

-terrotoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdeaedadega).

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks

ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

-võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

-hoida maa-ala korras;

-kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused tehnovõrkude talumisest tingitud

kitsendused. Olemasolevad kitsendused ning nende ulatus on kajastatud olemasoleva

olukorra joonisel.

Vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardi infole (www.maaamet.ee) asub planeeringualal

seadusjärgset kitsendust põhjustav geodeetiline märk nr 121. Käesoleva planeeringuga

märgi asukohta ei muudeta ja kitsendus säilib olemasolevas asukohas. Geodeetilise

märgi kaitsetsoonis ehitustööde läbi viimisel tuleb järgida Keskkonnaministri

28.06.2013 määruses nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi

tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 18 –

tegutsemiseks loa taotlemise kord“ ning „Ruumiandmete seaduses„ sätestatud nõudeid.

Märgi ümberpaigutamise soovi korral või kahjustumise korral ehitustööde käigus tuleb

maa omanikul omal kulul korraldada märgi taastamine või teisaldamise ja uuesti

paigaldamisega seotud tööd.

5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed

omanikud koheselt hüvitama tekitatud kahju.

5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks kruntide moodustamiseks,

ehitise püstitamiseks ning ehitusprojektide koostamisele. Detailplaneeringut on

lubatud ellu viia kahe arendusetapina. Arendusetapid on kajastatud planeeringu

põhijoonisel.

Vastavalt huvitatud isikute ja Nõo Vallavalitsuse vahel sõlmitud „Detailplaneeringu

koostamise tellimise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu koostamise rahastamise

lepingule nr 7-2/4-2021 ja eelkokkuleppele detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja

avaliku ruumi väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks“ kohustuvad huvitatud

isikud omal kulul projekteerima ning välja ehitama detailplaneeringu järgse tehnilise

taristu ning avaliku ruumi elemendid.

Nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitakse vastavalt Nõo Vallavolikogu 15. detsembri

2022 määrusele nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamises ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ huvitatud isikuga

enne detailplaneeringu kehtestamist notariaalne haldusleping, millega huvitatud isik

võtab kohustuse detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks

otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks ja

sellega seotud kulude kandmiseks.

Enne hoonete ehitamist tuleb rekonstrueerida ja/või ümber ehitada ehitusele ette jäävad

maaparandussüsteemid.

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 19 –

Huvitatud isiku kohutuseks on ka Sügaoru tänava äärde sademevee nõva rajamine ning

truubi paigaldamine, mis tuleb teostada enne olemasoleva kraavi likvideerimist ja/või

reoveepumpla rajamist.

Reoveepumplale kasutusloa andmise ajaks peaks olema hiljemalt nõva koos

reoveepumpla juurdepääsu aluse truubiga rajatud.

Elamukrundile ehitusloa väljastamiseks peab olema välja ehitatud vähemalt selleni viiv

rasketehnika ligipääsu võimaldav tee ja tsentraalsete vee- ja kanalisatsioonitrasside

rajamiseks koostatud AS Emajõe Veevärk poolt heakskiidetud ehitusprojekt ja selle

alusel peab olema väljastatud ehitusluba.

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt

Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Planeeringuga ette nähtud tehnovõrkude ja planeeritud tänavate välja ehitamine toimub

huvitatud isiku kulul.

6 . Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused:

Isiku või asutuse

nimetus

Kuupäev Koostöö või

kooskõlastaja

nimi

Seisukoht kaustas Märkused

Telia Eesti AS 23.05.2023

01.07.2024

K.Ütt-Ütti Lisade kaustas -

AS Emajõe Veevärk 06.07.2023

05.06.2024

R.Ränkel Lisade kaustas -

OÜ Elektrilevi 23.05.2023

10.06.2023

E.Truuts

M.Kasenurm

Lisade kaustas

“Tööjoonised

kooskõlastada

täiendavalt.”

Lõuna Päästekeskus 07.08.2023 G.Apevalov Lisade kaustas -

Põllumajandus-ja

Toiduamet

25.07.2023 M.Türk Lisade kaustas -

NÕO VALLAVALITSUS

Voika 23 tel 745 5108 a/a EE192200221015573738

61601 NÕO fax 745 5141 Swedbank

TARTUMAA e-post [email protected] a/a EE861010102020385004

registrikood 75007942 SEB

Päästeameti Lõuna päästekeskus

[email protected] 10. september 2024 nr 7-2/1422

Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

pärast lahenduse muutmist

Esitame kooskõlastamiseks Nõo vallas Nõo alevikus asuva Kõrtsi katastriüksuse lahenduse,

millesse on sisse viidud avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud, millega Nõo Vallavalitsus

nõustus. Tehtud on muudatus krundistruktuuris.

Planeeringuala suuruseks on ca 63178 m² ja see on hoonestamata. Detailplaneeringu

eesmärgiks on kaasaegse, inimsõbraliku ja tervikliku elamukvartali kujundamine.

Detailplaneering on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Maano Koemets

vallavanem

Piia Raig [email protected], 745 5434, 53324845

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa

Nõo vallas Nõo alevikus Kõrtsi katastriüksuse

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Nõo vald

Joonise nimetus: planeeringu mahuline

illustratsioon

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr :110/21

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]

Tartumaa www.raidinvest.ee

Nõo vallas Nõo alevikus Kõrtsi katastriüksuse

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Nõo vald Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija:

Karin Raid Allkiri: Töö nr :

110/21 Joonis nr :

1

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-Post: [email protected]

Koduleht: http:\\www.raidinvest.ee

Töö nr: 110/21

Asukoht: Nõo vald, Nõo alevik,

Kõrtsi maaüksus

Nõo alevikus asuva

Kõrtsi katastriüksuse

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

(kutsetunnistus 163364)

Huvitatud isik: Rein Raisma, Jüri Raisma

Tartu 2022-2023

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 2 –

SELETUSKIRI

1 Planeeringu koostamise alus 3

2 Planeeringu koostamise eesmärk , andmed planeeringuala kohta 3

3 Arvestamisele kuuluvad dokumendid 3

4 Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 3

5. Planeerimise lahendus 4

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed 4

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs 5

5.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine 6

5.4 Kruntide ehitusõigus 7

5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele 8

5.6 Kruntide hoonestusala piiritlemine 9

5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus 9

5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted 10

5.9 Ehitistevahelised kujad 11

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad 11

5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks 14

5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks 16

5.13 Servituutide vajaduse määramine 16

5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 17

5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus 17

5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 18

5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused 18

6 Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused 19

JOONISED JA KAARDID

Joonis 1-Situatsioonijoonis 20

Joonis 2-Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 21

Joonis 3-Olemasolev olukord M 1:500 22

Joonis 4-Põhijoonis M 1:500 23

Joonis 5-Tehnovõrgud M 1:500 24

Detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised 25

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on Kõrtsi maaüksuse

omanikud Rein ja Jüri Raisma.

Detailplaneeringu koostamine on algatatud Nõo Vallavalitsuse 16.07.2021

korraldusega nr 114 „Detailplaneeringu algatamine“ .

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.

Planeeringu eesmärk on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kõrtsi maaüksusele

elamumaa kruntide moodustamine ning ehitusõiguse määramine, üksikelamute, kahe

korteriga elamute, ridaelamute ja abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks.

Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud, liiklus-ja parkimiskorraldus,

tehnovõrkudega varustamine, haljastus ja heakord. Detailplaneeringu eesmärgiks on

kaasaegse, inimsõbraliku ja tervikliku elamukvartali kujundamine. Kõrtsi maaüksusele

on juurdepääs tagatud olemasolevalt Sügaoru tänavalt ja Lao tänavalt.

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.

- Planeerimisseadus;

- Ehitusseadustik;

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded.

- Nõo valla üldplaneering (Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006), kehtestatud Nõo

Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15;

- Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 (Nõo

Vallavalitsus ja Emajõe Veevärk AS, 2019);

- Nõo alevikus asuva Männiku kinnistu detailplaneering, kehtestatud Nõo

Vallavolikogu 28. septembri 2006 otsusega nr 78;

- Nõo vallas Nõo alevikus asuvate Voika tn 18, Voika tn 18a, Lao tn 5 ja Lao tn 9

katastriüksuste ja nende lähiala detailplaneering .

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks on väljastanud Nõo Vallavalitsus.

Planeeringuala geodeetilise alusplaani on 2012.a detsembris mõõtkavas M 1:500 ja EH

2000 kõrgussüsteemis koostanud OÜ GeoBaltica (töö nr GEO-21-73).

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 4 –

5. Planeerimise lahendus

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Nõo vallas, Nõo alevikus. Planeeringuala

juurdepääsuteeks on Sügaoru ja Lao tänavad.

Planeeringuala ümbruses on nii tootmishooneid, kui ka elamuid.

Planeeritavast alast põhja suunda teisele poole Lao tänavat jääb OÜ Nõo Lihatööstuse

tootmisterritoorium, millele on 23.09.2022.a kehtestatud „Nõo vallas Nõo alevikus

asuvate Voika tn 18, Voika tn 18a, Lao tn 5 ja Lao tn 9 katastriüksuste ja nende lähiala

detailplaneering“. Nimetatud planeeringuga on kavas OÜ Nõo Lihatööstuse

tootmishoonete laiendamine, millega planeeringutes on arvestatud.

Planeeringualast ida suunas asub välja arendamata Männiku tänava elamuarendusala.

Planeeringualast lõunas asub Sügaoru tn 7 maatulundusmaa, mille paiknevad elamu ja

abihooned. Planeeringualast lääne suunas teisel pool Sügaoru tänavat asub Lao tn 14

välja arendamata perspektiivne tootmis-ja äriala ning Lao tn 10 tootmismaa.

Planeeringuala lõunapiiril asub Lao tn 8 tootmismaa, mille paiknev kasutusest välja

langenud viljakuivati.

Männiku tänava elamuarendusalale on „Männiku kinnistu detailplaneeringuga“

kavandatud kuni 9m kõrguste ja kuni 350m² suuruse ehitisealuse pinnaga üksikelamute

rajamine.

Lähim bussipeatus Vana-Nõo asub Nõo-Tamsa tee ääres planeeritavatest

elamukruntidest ca 500m kaugusel. Lähim kauplus, kool ja lasteaed ning kirik ja

tankla asuvad ca 1,5 km raadiuses.

Planeeringuga kavandatav on kooskõlas valla üldplaneeringuga, millest nähtuvalt on

planeeringuala elamumaa.

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 5 –

Väljavõte üldplaneeringust Skeem 1

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 2.

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Planeeritava Kõrtsi katastriüksuse pindala on 63178m².

Planeeringuala on hoonestamata.

Väljavõte maa-ameti fotolaost (foto aprill 2022) Foto 1

Planeeringuala on kerge langusega lõuna suunas. Planeeringuala maapinna kõrgused

varieeruvad 5m ulatuses, olles kõrgeim Lao tänava äärsel alal ca 68 abs/m ja madalaim

planeeringuala lõuna piiril kulgevas kraavis ca 63 abs/m. Arvestades, et planeeringuala

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 6 –

pikkus põhjast lõunasse on ca 300m, siis loob maapinna kõrguste erinevus üldpildina

tasaselt langeva maastiku ilme.

Planeeringuala läbib diagonaalselt elektri õhuliin ning planeeringuala lõuna osas asub

VASTSE-NÕO maaparandussüsteem (nr 2103810010010001).

Planeeringuala lõuna tipus asub geodeetiline punkt nr 121.

Planeeringualaga külgnevad Sügaoru ja Lao tänavad on käesoleval ajal kruusakattega.

Planeeringualal asuvad olemasolevad kitsendused on kirjeldatud punktis 5.15.

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 3.

5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga nähakse ette Kõrtsi katastriüksusele elamukruntide, haljasala maade

ning transpordimaade moodustamine, Lao ja Sügaoru tänava perspektiivseks

laiendamiseks äralõike tegemine ning transpordimaade moodustamine. Pos 27 on

kavandatud eraomandisse jäävaks haljasalaks.

Maakasutuse koondtabel

Tabel 1

Planeeringu

eelne

Planeeringu

järgne

Krundi aadress Krundi

sihtotstarve

Krundi

pindala

Pos nr Krundi kasutamise sihtotstarve Krundi

pindala

Kõrtsi kü

100%

maatulundusmaa

63178m²

Pos 1 Haljasala maa (HP)

Kultuuri-ja spordiasutuste maa (ÜK)

Kultuuri ja puhkerajatiste maa (PK)

Puhke- ja spordirajatiste maa (PS)

4451m²

Pos 2 Ridaelamumaa (ER) 3639m²

Pos 3 Ridaelamumaa (ER) 3607m²

Pos 4 Ridaelamumaa (ER) 3617m²

Pos 5 Üksikelamumaa (EP) 1617m²

Pos 6 Kaksikelamu maa (EPk) 1502m²

Pos 7 Kaksikelamu maa (EPk) 1502m²

Pos 8 Kaksikelamu maa (EPk) 1502m²

Pos 9 Kaksikelamu maa (EPk) 1502m²

Pos 10 Kaksikelamu maa (EPk) 1727m²

Pos 11 Kaksikelamu maa (EPk) 1549m²

Pos 12 Üksikelamumaa (EP) 1697m²

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 7 –

Pos 13 Üksikelamumaa (EP) 1836 m²

Pos 14 Üksikelamumaa (EP) 1830m²

Pos 15 Üksikelamumaa (EP) 1645m²

Pos 16 Üksikelamumaa (EP) 1668m²

Pos 17 Üksikelamumaa (EP) 1656m²

Pos 18 Üksikelamumaa (EP) 1657m²

Pos 19 Üksikelamumaa (EP) 1837m²

Pos 20 Kaksikelamu maa (EPk) 1586m²

Pos 21 Kaksikelamu maa (EPk) 1910m²

Pos 22 Üksikelamumaa (EP) 1634m²

Pos 23 Üksikelamumaa (EP) 1634m²

Pos 24 Üksikelamumaa (EP) 1634m²

Pos 25 Üksikelamumaa (EP) 1553m²

Pos 26 Üksikelamumaa (EP) 2267m²

Pos 27 Haljasala maa (HP) 4015m²

Pos 28 Tee ja tänava maa (LT) 2084m²

Pos 29 Tee ja tänava maa (LT) 2001m²

Pos 30 Tee ja tänava maa (LT) 2148m²

Pos 31 Tee ja tänava maa (LT) 322m²

Pos 32 Haljasala maa (HP) 354m²

Märkused: krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt sisemin. „Ruumilise planeerimise

leppemärgid 2013“

Planeeringuala krunte võib moodustada etapiviisiliselt. Kõiki kruntide pindalasid on

lubatud täpsustada maa mõõdistamise käigus.

5.4 Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigusega on määratud:

• planeeritud kruntide kasutamise otstarve;

• hoonete suurim lubatud arv krundil;

• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

• hoonete suurim lubatud ehitise alune pind.

Kõrtsi katastriüksusele planeeritud elamukruntide ehitusõigus on ära toodud

planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud hoonestusalad, st et planeeritud hooneid

võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt iga krundi

ehitusõigusele. Hoonestusalad on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 8 –

lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoone(te) paiknemist ja luua

huvitavamat arhitektuuri. Hoonete kuju ja paiknemine hoonestusalas on käesolevas

detailplaneeringus käsitletud illustreerivana ning lahendatakse täpsemalt

projekteerimise faasis.

Elamukruntidele antakse ehitusõigus, vastavalt planeeringu põhijoonise tabelis

kajastatule-

üksikelamu kruntidele (EP) - ühe üksikelamu (kood 11101) ja ühe abihoone (kood

12744) ehitamiseks;

kaksikelamu kruntidele (EPk)- kahe korteriga elamu (kood 11212) ja ühe abihoone

(kood 12744) ehitamiseks;

ridaelamu krundile (ER)- ridaelamu (kood 11221) ja ühe abihoone (kood 12744)

ehitamiseks.

Ridaelamukruntidel on sätestatud koormusindeks – 300m² krundi pinda 1 ridaelamu

boksi kohta st ridaelamu kruntidel on maksimaalne bokside arv- 12 ridaelamu boksi

ühel krundil.

Pos 1 krundile on lubatud rajada avalikult kasutatavaid tegelusväljakuid (spordi- või

mänguväljakuid) või siis hoonestada krunt avalikes huvides vajaliku hoonestusega.

Lisaks ehitusõigusega kavandatud hoonetele on:

- ridaelamu ja üksikelamu kruntidele- lubatud ehitada 1 abihoone (kuni 20m² suurune

ja kuni 3m kõrgune, näiteks kasvuhoone, laste mängumaja, grillmaja jms);

-kaksikelamu kruntidel- lubatud ehitada 2 abihoonet (kuni 20m² suurusega ja kuni 3m

kõrgusega),

mis võivad asuda ka väljaspool hoonestusala, kui:

*) selleks on täidetud kõik seadustest tingitud nõuded (sh tuleohutusõuded)

*)selleks on olemas piirinaabrite vahel sõlmitud ja kinnistusraamatusse kantud

hoidusmisservituudi seadmise kokkulepe:

*)neid ei püstitata elamu tänavapoolsest fassaadist (tänava suunas ) ettepoole.

5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuursed nõuded planeeringuala hoonetele on planeeringuga määratud

järgmiselt:

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 9 –

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 2

Pos nr Pos 1-26

Pos 27-32

Lubatud

korruselisus

Põhihoonetel kuni 2 korrust, abihoonetel 1 korrus

(Pos 1 alajaamal 1 korrus)

-

Katusekalde

vahemik

0-25 kraadi -

Katuse tüüp viilkatus, kaldkatus, kelpkatus, lamekatus -

Katusekatte

materjal

katusekivi, katuseplekk, rullmaterjalid vms -

Katusekatte värvid must, tumehall -

Katuse harjajoon paralleelse suunaga tänavate suhtes

Pos 1,2,3 kruntidel- vaba suunaga harjajoon

-

Välisviimistluse

materjalid

puit, krohv, kivi, klaas, betoon (soovituslikult

kombineeritult)

Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder

jms) kasutamine ning palk välisviimistlusena.

-

Piirdeaed sobivalt hoonete arhitektuuriga ja soovituslikult

kombineeritult hekkidega.

Tänavapoolsel küljel mitte üle 1,5m.

-

Tulenevalt planeeringuala asukohast peab hoonestus olema esinduslik ja moodustama

arhitektuurselt ühtse terviku planeeringualal. Samas tuleb püüda vältida kõigi hoonete

ühetaolisust.

Nõo valla üldplaneeringu kohaselt tuleb hoone fassaad (arhitektuurselt liigendatud

hoone esinduskülg) ehitada avalikult kasutatava tee poole. Kruntidel, mille

hoonestusala piirneb mitmest küljest avaliku teega (sh kõnnitee), tuleb esinduslik

fassaad ehitada kõikidele seda nõudvatele külgedele.

5.6 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Planeeritud kruntidele on määratud hoonestusalad, mille piiresse on lubatud ehitada

hooned. Hoonete täpne paigutus hoonestusalas antakse projekteerimisel.

Põhijoonisel näidatud uushoonestusalad on seotud krundi piiridega. Hoonestusalade

suurus ja paigutus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on lahendatud Lao ja Sügaoru tänavatelt. Planeeringuala

tänavate elementide täpne lahendus antakse projekteerimisel.

Parkimine planeeringualal on lahendatud elamukruntide siseselt. Parkimiskohtade

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 10 –

täpne paigutus ja kohtade arv määratakse projekteerimise käigus, kui on teada hoonete

sissepääsude (sh garaažide, varikatuste, sissepääsude) täpsed asukohad.

Detailplaneering näeb ette, et igale üksikelamule tuleb tagada kaks parkimiskohta.

Igale kaksikelamu sektsioonile ja ridaelamu boksile 2 parkimiskohta. Pos 1 krundi

parkimisvajadus määratakse hoonete projekteerimise korral nende otstarbest tulenevalt.

Sõltuvalt hoonete sissepääsude täpsest paigutusest on lubatud projekteerimise käigus

kruntidele sissepääsude asukohti krundi tänava poolsete külgede ulatuses

muuta/nihutada.

Kõik planeeritud teed on kavandatud asfaltkattega. Sõidusuunad ja orienteeruvad

juurdepääsud kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Pos 1 krundile on võimalus rajada üldkasutatav haljasala pindalaga 4451m². Sellele

maaüksusele on lubatud puhke ja virgestusrajatiste, jalgteede ning avalikuks

kasutamiseks ette nähtud mänguatraktsioonide rajamine.

Pos 31 ja 32 on samuti avalikuks kasutuseks kavandatud tee ja tänava maa-aladega

külgnevad alad, milliseid on võimalik tulevikus kasutada näiteks tänavatelt sademevee

juhtimiseks (kraavidesse), lume vallitamiseks, tänava valgustuse rajamiseks, avalikult

kasutatavate teede laiendamiseks vms.

Koos nimetatud aladega on avalikku kasutusse kavandatud alade kogupindala 11340m².

Kuna planeeringuala asub valdavalt üksikelamute piirkonnas ning lähipiirkonnas on

mitmeid massiivseid avalikke haljasalasid näiteks Kivilinna park (pindalaga 18674m²)

ja Nõo veskijärve ümbruse avalikud alad (pindalaga ca 15 ha) siis on piirkonnas juba

piisavalt võimalusi looduses puhkamiseks ja vabaaja veetmiseks ning planeeringuga

kavandatud avalike alade pindala on piisav sellisel kujul ja suuruses.

Planeeringuala on valdavalt üksik- või kaksikelamute ala, kus enamasti rajatakse lastele

mänguatraktsioonid krundi siseselt.

Igale ridaelamu krundile (Pos 2,3 ja 4) tuleb kavandada üks majaelanike ühiskasutusse

jääv mänguväljak ja/või mõned vaba aja veetmise elemendid.

Lisaks on planeeringuala metsamaale planeeritud elamukrundid kavandatud haljastada

loodusliku metsamaale sobiva haljastusega-istutada juurde leht ja okaspuid.

Planeeringuala elamu krundid tuleb vähemalt 10% ulatuses kruntide pindalast

haljastada kõrghaljastusega. Haljastust on lubatud sealhulgas rajada planeeringus

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 11 –

märgitud hoonestatavatele aladele ning kõvakattega aladele. Olemasolev kõrghaljastus

tuleb säilitada 70% ulatuses.

Nimetatud kruntide haljastusnõuded ja piirkonna avalikud haljasalad tagavad piirkonna

tulevastele elanikele piisavad võimalused puhkamiseks ja loodusliku ümbruse

nautimiseks.

Lubatud on krundid piirata piirdeaedade ja hekkidega. Krunte ümbritsev piirdeaia

kujundus ja aia tüüp määratakse hoone projekteerimise käigus, sobivana hoonete

arhitektuurse lahendusega. Soovitav on tänavapoolsed piirdeaiad ehitada puit-, kivi- või

metall konstruktsioonidest ning kombineerida need haljastusega. Naaberkruntide

vaheliste piiretena võib kasutada ka võrkaeda, soovitavalt kombineeritult hekiga.

Väravate avanemisel tänavate suunas tuleb väravad kavandada lükandsüsteemiga või

sissepoole avanevana, nii et need ei takistaks tänavamaal sõidukitega ja jalgsi liiklejaid.

5.9 Ehitistevahelised kujad

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning planeeritud elamute puhul on ette nähtud

minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi

ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Selle täitmiseks peab

ehitistevaheline kuja takistama tule levikut teistele ehitisele, kusjuures juhul, kui

ehitistevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või

muude abinõudega. Planeeringuga kavandatud hoonestusalad asuvad üksteisest

normatiivsel kaugusel.

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Tehnovõrkude planeerimisel on aluseks võetud võrguettevõtjate väljastatud tehnilised

tingimused.

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Detailplaneeringuala veevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil lähtudes AS

Emajõe Veevärk 06.08.2021.a tehnilistest tingimustest nr TT-21-00048.

Planeeritavate kinnistute veega varustamiseks on planeeritud alates olemasolevast AS

Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustikust Lao tänaval kuni planeeritud elamukruntideni

uued veetorustikud. Igale planeeritud hoonestatavale krundile on kavandatud eraldi

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 12 –

veevarustuse liitumispunkt. Liitumispunkt tuleb rajada avalikult kasutatavale maale

kuni üks meeter väljaspoole kinnistu piiri. Veetorustiku planeerimisel on arvestatud

naaberkinnistutele varem koostatud detailplaneeringutega ning planeeritud on

veetorustik ringvõrguna Männiku tänava suunal.

Planeeritud kinnistute reovee ärajuhtimiseks on planeeritud uus

reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritud elamukruntidest kuni AS Emajõe

Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni Lao tn ja Vahe tn ristmikul või Lao ja

Sügaoru tänavate ristmikul (täpsustub projekteerimisel).

Igale krundile on planeeritud eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Liitumispunkt

planeerida avalikult kasutatavale maale kuni üks meeter väljaspoole elamukrundi piiri.

Kui kõrguslikult ei ole võimalik planeeritavalt alalt reovett isevoolselt ära juhtida, siis

tuleb planeeritavale alale rajada reoveekanalisatsioonipumpla.

Käesolev detailplaneering näeb selleks ette alternatiivse asukoha ning annab

põhimõttelise lahenduse survekanalisatsiooni paiknemisele.

Reoveekanalisatsioonipumpla asukoha planeerimisel on arvestatud, et ümbritsevate

kinnistute ja nende detailplaneeringutega ning sellest, et antud piirkonda tuleb üks

reoveekanalisatsioonipumpla (Männiku DP, Meegleri DP ja Kõrtsi DP alade peale

kokku üks reoveekanalisatsiooni pumpla). Juhul, kui Männiku ja Meegleri

detailplaneeringu ala realiseerima ei asuta, siis rajatakse planeeringu elluviimiseks

pumpla Kõrtsi maaüksuse planeeringualale. Lisaks näeb detailplaneering ette

võimaluse Männiku detailplaneeringuala tehnovõrkude ringistamiseks Pos 5 krundile

kavandatud perspektiivsete vee ja kanalisatsioonitrasside kaudu.

AS Emajõe Veevärk tingimuste kohaselt tuleb selleks, et tagada detailplaneeringus

kavandatud kinnistutel tekkiva reovee (30 m3/d) puhastamine reoveepuhastis tuleb

Liitujal (arendajal) arvestada asjaoluga, et veevärgil tuleb laiendada reoveepuhastit

Voika 31 kinnistul. Kõik laiendamiseks vajalikud kulutused, mis on vaja teha

detailplaneeringualal tekkiva reovee puhastamiseks tasub Liituja (arendaja) AS-ile

Emajõe Veevärk liitumistasuna.

Täpsemad tingimused torustike projekteerimiseks ja kanalisatsiooniühenduse

loomiseks tuleb taotleda AS-ilt Emajõe Veevärk enne projekteerima asumist.

SADEMEVESI

Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sademevete täpne ärajuhtimine lahendatakse

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 13 –

projekteerimise käigus. Sademevee juhtimine olmekanalisatsiooni torustikku ei ole

lubatud. Planeeringuala sademevesi juhitakse torustikega planeeringuala lõunapiiril

olevasse kraavi. Lubatud on krundisisesed immutussüsteemid. Sademevee juhtimine

naaberkinnistutele on keelatud.

DRENAAŽ

Vastavalt Maa-ameti infosüsteemile asub Kõrtsi maaüksuse lõunaosa

maaparandussüsteemi ehitise VASTSE-NÕO (nr 2103810010010001) alal. Tagada

tuleb naaberkinnisasjadel maaparandussüsteemi säilimine, teostades selleks vajalikud

ümberehitused. Ümberehituse projekti tegemiseks tuleb taotleda Põllumajandusameti

Tartu keskusest projekteerimistingimused. Planeeringualale ei tohi

maaparandussüsteemi alale enne maaparanduse rekonstrueerimist ehitisi rajada.

Vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 1 ja § 48 lg 1 alusel tuleb muu ehitise ja

maaparandussüsteemil paikneva kinnisasja ehitusprojektid ning selle kinnisasja siht-

või kasutusotstarbe muutmine kooskõlastada Põllumajandusametiga.

Detailplaneeringu alalt sajuvee ärajuhtimise lahenduse kavandamisel ja sajuvee

suunamise vajadusel maaparandussüsteemi eesvoolu tuleb arvestada

Maaparandusseaduse §53 „Maaparandussüsteemi lisavee juhtimine“ tingitud nõuetega.

Tagada tuleb lähialade olemasolevate drenaaźisüsteemide toimimine. Ehitiste

projekteerimisel tuleb kavandada drenaaźitorustike likvideerimine ja ümber juhtimine

planeeringualal.

TULETÕRJEVEE VEEVÕTUKOHAD

Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on planeeringu koostamise ajal olemas hüdrant Lao

ja Sügaoru tänavate ristmikul. Lisaks on planeeringualale planeeritud 3 uut hüdranti.

SOOJAVARUSTUS

Kruntidele kavandatud hoonete kütteks on lubatud kasutada kõiki kaasaegseid ja

keskkonnasõbralikke alternatiivseid kütteallikaid nt soojuspumbad-, maaküte,

päikesepaneelid vms. Maakütte torustikke on lubatud paigaldada kogu krundi ulatuses.

Kaugkütet planeeringuala hoonetele ei kavandata. Hoone välismõjuga tehnilised

seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud

selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi

(õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete

eelistatud asupaik on maapind või katus, päikesepaneelidel on eelistatud katusele

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 14 –

paigaldamine.

Keelatud on kõik jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.

ELEKTRIVARUSTUS

Elektrivõrgu projekteerimisel tuleb lähtuda OÜ Elektrilevi poolt välja antud tehnilistest

tingimustest nr. 408676.

Planeeringualale on kavandatud uus alajaam. Alajaama toide on planeeritud 15kV

ringtoiteliinina. Uuest alajaamast kuni planeeritud elamukruntide piirideni on

planeeritud maakaablid ning 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid kruntide piirile.

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Liitumiskilpidest hooneteni

nähakse ette maakaablitega ühendused. Hoonete välisvalgustus lahendatakse

projekteerimise käigus. Tänava välisvalgustus lahendatakse eraldi projektiga tänava

projekteerimisel.

SIDEVARUSTUS

Vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 38943556 on planeeringuala

sidevarustuseks vajalik tuua sidetrass alates sidekaevust nr NOO-15.

Strateegilistesse punktidesse tuleb paigaldada sidekaevud ja sidekaevudest iga kinnistu

piirile vähemalt 50 mm sidetoru.

Kõikide tehnovõrkude ja tänavaelementide lahendused on põhimõttelised ja need

täpsustatakse projekteerimisel. Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude

joonisel (joonis 5).

5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Küll võib positiivse mõjuna välja tuua ala kasutusele võttu elamupiirkonnana koos

sellega seotud võrgustiku väljaarendamisega (haljastus, heakord, mänguväljak).

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb

koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 15 –

vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele

firmadele. Prügi kogumise lahendus määratakse ehitusprojektidega ning konteinerite

või prügi kogumise varjualuste asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide

asendiplaanidel.

Planeeritavast alast põhja suunas asuvale OÜ Nõo Lihatööstuse tootmisterritooriumil

kehtiva „Nõo vallas Nõo alevikus asuvate Voika tn 18, Voika tn 18a, Lao tn 5 ja Lao tn

9 katastriüksuste ja nende lähiala detailplaneeringuga“ on kavas OÜ Nõo Lihatööstuse

tootmishoonete laiendamine.

Nimetatud detailplaneering sätestab, et:

„Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lg 1 kohaselt uute planeeringute koostamisel tuleb

tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks seaduse § 56 lõike 3

alusel kehtestatud müra normtaset. Äri- ja teenindushoonete projekteerimisel tuleb

arvestada sotsiaalministri määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Juhul kui

lähedusse jäävatel elamu- või ärimaadel ületab tootmistegevusest põhjustatud müra

seadusaktidega toodud parameetrid, siis tuleb kasutusele võtta meetmed müraallika

summutamiseks.

Hoonete siseselt tuleb tagada müra normatiivne tase ehituslike võtetega (näiteks

kolmekordsete pakettakendega).

Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ei tohi

planeeringuala läheduses paiknevate II kategooria (elamu maa-alad) alasse kuuluvatel

aladel liiklusmüra sihtväärtus ületada päeval (7.00- 23.00) 55 dB ja öösel (23.00-7.00)

50 dB ning planeeringualalt lähtuv tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevusega

tekitatav müra ületada päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Teenindushoonete osas (IV

kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad) ei tohi ületada liiklusmüra sihtväärtust

päeval 60 dB ja öösel 50 dB ega ületada tehnoseadmete- ja tööstusmüra sihtväärtust

päeval 55 dB ja öösel 45 dB.“

Lisaks on eelnimetatud detailplaneeringuga lahendatud tootmisala Lao tänava poolsele

piirile piirdeaia rajamise küsimus, selleks on detailplaneeringus kirjas, et :

„Korvamaks tootmishoone kõrgusest tekkida võivat häiringut, on hoonestusala kaugus

planeeritud 17 m ning täiendavalt on kavandatud 2,5 m kõrguse plankaia rajamine, siis

vähendab tootmistegevusega seotud võimalikku visuaalset jms häiringut.

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 16 –

Krundi positsioon 1 hoonestusalale B mistahes hoone kasutusloa andmise

eeltingimuseks on krundi positsioon 1 lõunapiirile plankaia valmimine.“

5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Planeeritaval maa-alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid ja maa-alal ei ole

kaitsereziimi.

5.13 Servituutide vajaduse määramine

Planeeritaval maa-alal säilivad olemasolevad kitsendused. Kõikidele ehitatavatele

tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate kasuks või

servituudid. Isikliku kasutusõiguse ja servituudialade ulatus määratakse kindlaks

tehnovõrkude projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne asukoht ja

lahendus. Jooniste loetavuse huvides ei ole avalikuks kasutamiseks kavandatud aladel

asuvatele tehnovõrkude isiklike kasutusõiguste alasid joonistele kantud- nende

ulatuseks on tehnovõrkude kaitsevööndid.

Pos 5, Pos 20, Pos 22, Pos 24 kruntidele on planeeritud servituudialad Männiku

detailplaneeringualale suunduvad vee ja kanalisatsioonitorustike, planeeringuala

sademeveetorustike ja planeeritud reoveepumplasse suunduva kanalisatsiooni torustiku

ning Sügaoru tn 7 perspektiivse liitumisvõimaluse jaoks. Need torustikud jäävad

tulevikus eraomandis olevatele kruntidele ja nende eeldatavad servituudi või isikliku

kasutusõiguse alad on kajastatud joonisel 5.

Planeeritavate tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus

torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250mm siseläbimõõduga torustikul 2 m ja

maa-aluste vabavoolsete torustike puhul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on

paigaldatud kuni 2 m sügavusele samuti 2 m.

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 17 –

Sideehitise kaitsevööndid

*Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m.

Planeeringu koostamise ajal asuvad planeeringualal olemasolevad kitsendused.

Vastavad kitsendused kustutakse kitsendust põhjustava objekti likvideerimisel. Objekti

likvideerimiseni tuleb arvestada kitsenduste talumise kohustusega.

Graafilise loetavuse huvides ja arvestades, et projekteerimise käigus võivad

tehnovõrkude asukohad muutuda, ei ole joonistele planeeritud tehnovõrkude

servituudialasid/ kaitsevööndite ulatusi kantud.

5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on

planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

-oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

-krundile sissepääsude piiramine;

-terrotoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdeaedadega).

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks

ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

-võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

-hoida maa-ala korras;

-kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused tehnovõrkude talumisest tingitud

kitsendused. Olemasolevad kitsendused ning nende ulatus on kajastatud olemasoleva

olukorra joonisel.

Vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardi infole (www.maaamet.ee) asub planeeringualal

seadusjärgset kitsendust põhjustav geodeetiline märk nr 121. Käesoleva planeeringuga

märgi asukohta ei muudeta ja kitsendus säilib olemasolevas asukohas. Geodeetilise

märgi kaitsetsoonis ehitustööde läbi viimisel tuleb järgida Keskkonnaministri

28.06.2013 määruses nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi

tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 18 –

tegutsemiseks loa taotlemise kord“ ning „Ruumiandmete seaduses„ sätestatud nõudeid.

Märgi ümberpaigutamise soovi korral või kahjustumise korral ehitustööde käigus tuleb

maa omanikul omal kulul korraldada märgi taastamine või teisaldamise ja uuesti

paigaldamisega seotud tööd.

5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed

omanikud koheselt hüvitama tekitatud kahju.

5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks kruntide moodustamiseks,

ehitise püstitamiseks ning ehitusprojektide koostamisele. Detailplaneeringut on

lubatud ellu viia kahe arendusetapina. Arendusetapid on kajastatud planeeringu

põhijoonisel.

Vastavalt huvitatud isikute ja Nõo Vallavalitsuse vahel sõlmitud „Detailplaneeringu

koostamise tellimise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu koostamise rahastamise

lepingule nr 7-2/4-2021 ja eelkokkuleppele detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja

avaliku ruumi väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks“ kohustuvad huvitatud

isikud omal kulul projekteerima ning välja ehitama detailplaneeringu järgse tehnilise

taristu ning avaliku ruumi elemendid.

Nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitakse vastavalt Nõo Vallavolikogu 15. detsembri

2022 määrusele nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamises ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ huvitatud isikuga

enne detailplaneeringu kehtestamist notariaalne haldusleping, millega huvitatud isik

võtab kohustuse detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks

otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks ja

sellega seotud kulude kandmiseks.

Enne hoonete ehitamist tuleb rekonstrueerida ja/või ümber ehitada ehitusele ette jäävad

maaparandussüsteemid.

K Õ R T S I K A T A S T R I Ü K S U S E D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 19 –

Huvitatud isiku kohutuseks on ka Sügaoru tänava äärde sademevee nõva rajamine ning

truubi paigaldamine, mis tuleb teostada enne olemasoleva kraavi likvideerimist ja/või

reoveepumpla rajamist.

Reoveepumplale kasutusloa andmise ajaks peaks olema hiljemalt nõva koos

reoveepumpla juurdepääsu aluse truubiga rajatud.

Elamukrundile ehitusloa väljastamiseks peab olema välja ehitatud vähemalt selleni viiv

rasketehnika ligipääsu võimaldav tee ja tsentraalsete vee- ja kanalisatsioonitrasside

rajamiseks koostatud AS Emajõe Veevärk poolt heakskiidetud ehitusprojekt ja selle

alusel peab olema väljastatud ehitusluba.

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt

Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Planeeringuga ette nähtud tehnovõrkude ja planeeritud tänavate välja ehitamine toimub

huvitatud isiku kulul.

6 . Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused:

Isiku või asutuse

nimetus

Kuupäev Koostöö või

kooskõlastaja

nimi

Seisukoht kaustas Märkused

Telia Eesti AS 23.05.2023

01.07.2024

K.Ütt-Ütti Lisade kaustas -

AS Emajõe Veevärk 06.07.2023

05.06.2024

R.Ränkel Lisade kaustas -

OÜ Elektrilevi 23.05.2023

10.06.2023

E.Truuts

M.Kasenurm

Lisade kaustas

“Tööjoonised

kooskõlastada

täiendavalt.”

Lõuna Päästekeskus 07.08.2023 G.Apevalov Lisade kaustas -

Põllumajandus-ja

Toiduamet

25.07.2023 M.Türk Lisade kaustas -

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 10.09.2024 16:55 Adressaat: PÄA Lõuna <[email protected]>

Teema: 7-2/1422 Detailplaneeringu esitamine korduvaks kooskõlastamiseks Manused: Detailplaneeringu esitamine korduvaks kooskõlastamiseks.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere!

Nõo vallavalitsus esitab kooskõlastamiseks Nõo vallas Nõo alevikus asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneeringu muudetud lahenduse.

Lugupidamisega

Piia Raig arenguspetsialist telefon: 745 5434|5332 4845

e-post: [email protected]

Nõo Vallavalitsus | Voika 23 Nõo Tartumaa 61601