Kiri

1 / 5

5.1.1 Tee kaitsevöönd

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu

korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele

ohtlikke mõjusid1. Tee kaitsevööndi laius on antud meetrites mõlemal pool äärmise sõiduraja

välimisest servast.

Avalikult kasutatava tee kaitsevööndi tingimused tulenevad õigusaktist.

 Valla piiresse jääva riigitee kaitsevöönd on 30 m2 lai. Need riigitee lõigud, mis läbivad või

piirnevad linna ja alevikuga, on üldjuhul 10 m laiad, kuna seal on tegemist linnalise

tihedamalt asustatud keskkonnaga.

 Kohalike teede kaitsevööndi laius on 10 m. Avalikuks kasutamiseks määratud erateede

kaitsevööndi laius lepitakse kokku maaomanikuga eratee avalikuks kasutamiseks

määramisel.

Üldplaneeringuga täpsustatud tee kaitsevööndi muudatused kajastuvad tabelis 3 ja tehnilise taristu

joonisel.

TRAM üldine seisukoht: Üldplaneeringu koostamise üks lähtepunkt on kehtiv üldplaneering. Tänasel

hetkel kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni on kehtiva Jõgeva valla üldplaneeringu kohaselt kõigi

riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge tegelikult 50 m (pt 5.1.5 lk 39).

Kitsendus kehtib kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni. 30 m kaitsevöönd on kehtiva

üldplaneeringuga võrreldes pea poole väiksem. Me oleme kaalunud Jõgeva vallas kõiki riigiteid ning

andnud seisukoha, millises lõigus on sobilik lähtuda maantee kaitsevööndi määratlusest ja millises

lõigus linnatänava kaitsevööndist.

Soovime kinnitada, et 30 m kaitsevöönd ei ole ehituskeeluvöönd. Kaitsevööndit ei võõrandata ega

omandata. Kinnitame, et kinnistut võib senisel otstarbel jätkuvalt edasi kasutada. Abihooneid

(saunad, kasvuhooned jmt) võib rajada tee kaitsevööndisse. See on meil tavaline praktika, sest

abihoone aitab samuti leevendada teelt lähtuvaid mõjusid ja luua privaatsema-vaiksema sisehoovi.

Lisaks võib teele lähemale rajada parklaid, haljastust, aedu jmt.

Tabel 3. Tee kaitsevööndi muudatused. - tee kaitsevöönd

Tee asukoht Kaitsevööndi

määramise ettepanek

Põhjendus

Jõgeva linn ja alevik: Riigitee

nr 36, Jõgeva-Mustvee, km 1,94-2,8 Jõgeva linna ja alevikuga külgnev riigiteelõik alates Kesk tn 18//19//20//21//22 garaazidest kuni Pedja jõe sillani

KOV: 10m

TRAM: 30m

Omavalitsus ja TRAM on eriarvamusel.

KOV: Tegemist on Jõgeva erinevaid linnaosasid ühendava lõiguga, mis koosneb ringteedest ja viaduktist, mis on oluline avalik ruum. Viadukti lõigus asub maantee maapinnast kõrgemal ning tavapärased ohud ja konfliktid asustuse ning tänava vahel on suuresti välistatud. Tegemist on ainsa ühendusteega liiklusvahenditele Pedja jõe ääres elavate elanike ühendamiseks ülejäänud Jõgeva linnaga, mistõttu on oluline siia luua linnalik tänavaruum. See on oluline ka transiitliikluse jaoks, et nad tajuksid linnakeskkonda jõudmist ja kiiruse mahavõtmise vajadust ka teeäärse ilme põhjal. Ringteede tõttu on liiklus küll rahustatud, kuid seda aspekti tuleks veelgi

rõhutada asustuse ja hoonestuse arengute võimaldamisega, et luua linnalise tänavaruumi

1 Definitsioon vastavalt ehitusseadustikule. 2 Laius on antud meetrites mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast.

2 / 5

ilmet. Laiem kaitsevöönd loob mulje asulavälisest keskkonnast, kus ollakse harjutud kiirematel kiirustel liiklema. Omavalitsus on seisukohal, et lõigul on sobilik määrata ühtlaselt 10 m kaitsevöönd. TRAM: asulaväline liikluskeskkond ja külade territoorium. Olemasolevad elamud jäävad kaitsevööndist väljapoole ning arvestades üldplaneeringuga vahetult kõrvalasuva ala kavandamist ärimaaks, ei kitsenda laiem teekaitsevöönd oluliselt ehitustegevust, samas aga võimaldab piirkonda käsitleda tervikuna.

Selles lõigus ei ole tarvis taotleda tänava kaitsevööndi laiendamist, vaid teelõigul hakkab peale uue üldplaneeringu kehtestamist kehtima maantee kaitsevöönd 30 m.

Pedja jõe sillast alates on tegemist selgelt asulavälise keskkonnaga. Teelõik on sirge ning kuni 90 km/h kiirusrežiimist tulenevalt on vajalik 30 m teekaitsevööndi määramine. Laiem kaitsevöönd on ühelt poolt vajalik riigitee ohutuse ja toimivuse tagamiseks ning samas jätab võimaluse näiteks tee ümberehituseks või ringristmiku rajamiseks, kui tulevikus tekib suurenenud liiklussagedusest tulenevalt selleks vajadus.

Jõgeva alevik: tee nr 36,

Jõgeva-Mustvee km 2,79-3,77

riigiteega külgnevalt Jõgeva aleviku piires

30 m Arvestatava liiklussagedusega tugimaantee,

kus on selgelt asulaväline keskkond. Teelõik on sirge ning kuni 90 km/h kiirusrežiimist tulenevalt peame vajalikuks 30 m teekaitsevööndi määramist. Laiem kaitsevöönd on ühelt poolt vajalik riigitee ohutuse ja toimivuse tagamiseks ning samas jätab võimaluse näiteks tee ümberehituseks või ringristmiku rajamiseks, kui tulevikus tekib

3 / 5

suurenenud liiklussagedusest tulenevalt selleks vajadus.

Siimusti alevik: tee nr

14148, Siimusti-Kaave, km 0,97-1,94

aleviku piirist kuni Keraamika tänavani

30 m Lõigul on selgelt asulaväline

liikluskeskkond, hoonestusjoon puudub ning kiirusrežiim on kuni 90 km/h.

Torma alevik: tee nr 36, Jõgeva-Mustvee, km

23,74-24,75, aleviku läänepiirist kuni Jõgeva mnt 1 kinnistu läänepiirini ja km 25,62-26,28, Tartu

mnt 1 idapiirist kuni aleviku idapiirini

30 m Näeme vajadust 30 m teekaitsevööndi

määramiseks paremal teeküljel, kus hoonestus praktiliselt puudub. Juurdepääsetavuse seisukohalt on piirkonnal arvestatav arengupotentsiaal. Antud teeküljel ei ole üldplaneeringuga

määratud maakasutust, seetõttu sõltub see tulevikus arendaja soovidest ning valla kaalutlusotsusest. Näiteks äri- ja tootmismaade puhul on tavapärane praktika, et parklad ning muud

4 / 5

manööverduseks vajalikud pinnad kavandatakse

riigiteega külgnevalt. Seetõttu on laiem kaitsevöönd ühelt poolt vajalik riigitee ohutuse ja toimivuse tagamiseks, teisalt ei kitsenda see oluliselt hoonete ehitamist. Kaitsevööndisse võib ehitada

Transpordiameti nõusolekul, kui see ei vähenda riigitee ohutust ega toimivust.

Ülejäänud lõigul on liikluskeskkond asulaväline – kiirusrežiim on 70-90 km/h

ja hoonestus asub riigiteest kaugemal kui 30 m (va üks olemasolev elamu). Tee geomeetriast ning kuni 90 km/h kiirusrežiimist tulenevalt peame vajalikuks 30 m teekaitsevööndi määramist mõlemas lõigus. Hiljem põhjendada, miks peab ohutuse või nähtavuse tagamiseks ning

riigiteele/riigiteelt avalduvate mõjude tõttu arvestama normikohase külgnähtavusalaga 20 m tähendab oluliselt suuremat halduskoormust, kui kohe määrata laiem teekaitsevöönd ning järgnevates menetlustoimingutes

anda nõusolek kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt konkreetsele juhtumile. See tugimaantee äärne piirkond on kujunemisjärgus ning seetõttu soovime olla kaasatud 30 m kaitsevööndi ulatuses. Kui tuleviku arendustega on tagatud riigitee ohutus ja

toimivus (ristumiskohade vahekaugus, tehnovõrkude sh sademevee lahendused, kergliiklusteede ühendused jmt), siis

oleme valmis lahenduspõhiselt andma nõusolekut teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks asukoha- ja lahenduspõhiselt.

Torma alevik: tee nr 36, Jõgeva-Mustvee, km 24,75-25,62, Jõgeva mnt 1 läänepiirist kuni Tartu

mnt 1 idapiirini

10 m 10 m kaitsevöönd kehtib Torma aleviku piires Jõgeva mnt 1 kinnistuga

(81003:002:0062) külgnevalt. Antud asukohas algab alevikule omane linnalik tänavaruum, mis lõpeb Tartu mnt 1 kinnistu idapiiril.

5 / 5

Torma alevik: tee nr

13168, Ulvi-Lilastvere- Torma, km 13,91-14,51 aleviku piirist kuni riigitee nr 36 ristmikuni paremal pool teed

30 m Näeme vajadust 30 m teekaitsevööndi

määramiseks riigitee paremal teeküljel, kus hoonestus praktiliselt puudub. Juurdepääsetavuse seisukohalt on piirkonnal arvestatav arengupotentsiaal. Antud teeküljel ei ole üldplaneeringuga määratud maakasutust, seetõttu sõltub

tulevikus arendajast. Näiteks äri- ja tootmismaade puhul on tavapärane praktika, et parklad ning muud manööverduseks vajalikud pinnad kavandatakse riigiteega külgnevalt. Seetõttu on laiem

kaitsevöönd ühelt poolt vajalik riigitee ohutuse ja toimivuse tagamiseks, teisalt ei kitsenda see oluliselt hoonete ehitamist. Kaitsevööndisse võib ehitada

Transpordiameti nõusolekul, kui see ei vähenda riigitee ohutust ega toimivust.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõgeva Vallavalitsus

[email protected]

Suur tn 5

48306, Jõgeva, Jõgeva maakond

Teie 16.08.2024 nr 4-2/2-156

Meie 10.09.2024 nr 7.2-1/24/9864-4

Jõgeva valla üldplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Jõgeva valla üldplaneeringule. Täname, et olete

arvestanud enamuse meie ettepanekutega, sh riigiteede kaitsevööndite määramisega Siimusti ja

Torma alevikes. Olete jäänud oma ettepanku juurde riigitee nr 36 Jõgeva-Mustvee km 1,94-2,8

teelõigul (alates Kesk tn 18//19//20//21//22 garaažidest kuni Pedja jõe sillani) 30 m teekaitsevööndi

vähendamiseks 10 meetrini. Põhjenduseks olete toonud asjaolu, et viadukti kõrguse tõttu on

konfliktid asustuse ning tänava vahel välistatud. Lisaks toote välja, et tegemist on ainsa

ühendusteega liiklusvahenditele Pedja jõe ääres elavate elanike ühendamiseks ülejäänud Jõgeva

linnaga, mistõttu on oluline siia luua linnalik tänavaruum.

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 4 punkti 1

kohaselt on Transpordiameti põhiülesandeks mh riigiteedel ohutuks liiklemiseks tingimuste

loomine. EhS § 71 lõike 2 järgi võib maantee omanik kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul

vähendada või ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel võib teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest

kõrvale kalduda meie nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Võttes aluseks

ehitusseadustiku (EhS) § 71 lõiked 2 ja 3, planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lõige 1 punktid 1, 8 ja

23, Majandus- ja taristuministri 01.07.2024 määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“

§ 1 lg 3 ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame

planeeringu kooskõlastamata. Me ei saa nõustuda riigitee nr 36 Jõgeva-Mustvee km 1,94-2,8

kaitsevööndi ulatuse vähendamisega 10 meetrini järgmistel põhjustel.

1. Kaitsevööndi ulatus on meie kui teeomaniku hinnang sellele, millist kaalutlusruumi

vajame, et tagada tugimaantee kaitse, teehoiu korraldamine, liiklusohutus ning vähendada

teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid.

2. Riigi tugimaantee nr 36 asub selles 800 m pikkuses lõigus Liivoja ja Võduvere külade

territooriumil ning ehitusseadustiku § 71 tulenevalt on selles asukohas teekaitsevöönd

30 m. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel ulatub 30 m kaitsevöönd vähesel määral ka

Jõgeva linna ja Jõgeva aleviku territooriumile (vt joonis nr 1). Olemasolev kitsendus on

kinnistutel ca 10-15 m ulatuses. Hoonete ja rajatiste (elamud, abihooned, parkimispinnad

jmt) ehitamist 30 m kaitsevöönd oluliselt ei kitsenda.

2 (4)

Joonis nr 1. Teelõik km 1,94-2,8 tähistatud sinisega. Kaitsevööndi ulatus Jõgeva linnas ja

alevikus märgitud joonlauaga.

3. Meie hinnangul ei ole sellel teelõigul põhjendatud tugimaantee käsitlemine EhS mõistes

tänavana: riigitee 70-90 km/h kiirusrežiim on asulaväline, riigitee kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon ja hooned paiknevad kohalike Kase ja Lauri tänavate ääres.

Maantee katte laius on 10 m, sirge hea nähtavusega teelõik võimaldab sujuvat ühendust

põhimaanteede nr 2 ja 3 vahel, mis on tugimaantee põhiline funktsioon.

4. Km 1,94-3,77 teelõigul on kokku kolm kinnistut, millel olemasolevad abihooned asuvad

teekaitsevööndis: Väljakuru (24802:001:0007), Kesk tn 17 (24901:004:0390) ja Kesk tn

18//22 (24901:004:0820). Muid ehitisi (nt abihoone, suvila, parkla, kasvuhoone, tiik,

piirdeaed vms) ja haljastust lubame koha- ja lahenduspõhiselt ka teele lähemale.

Olemasolevad elamud jäävad kõik sellele teelõigul 30 m kaitsevööndist väljapoole.

5. Tugimaanteelt lähtuvad mõjud (müra, vibratsioon, valgushäiringud) võivad olla olulised

ning kõnealuses riigitee lõigus on nendega arvestamine vajalik kaugemal kui 10 m

kaugusel äärmise sõiduraja servast. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2023 aasta

loendusandmete järgi 2834 autot, millest 8% on raskeliiklust. Müratase ja ümbruskonna

häiringud on arvestatavad (näiteks öösel autotulede valgusvihud, kiirendamine jmt).

Tulenevalt viadukti kõrgusest avalduvad teelt lähtuvad mõjud (tolm, müra, vibratsioon)

kaugemale kui 10 m.

6. Viadukti muldkeha ulatub kaugemale kui 10 m (vt joonis nr 2). Tänava kaitsevööndi piirile

ehitiste kavandamine võib ohustada riigitee püsivust ega ole teelt lähtuvate mõjude (nt

lumetõrje kiirsahaga, mille käigus võib lumi lennata kuni 10 m kaugusele ja lörtsi korral

kaaluda kuni tonn kuupmeetri kohta) tõttu sobilik kaugus uute ehitiste ehitamiseks.

3 (4)

Joonis nr 2. Väljavõte maa-ameti kaardilt. Viadukti muldkeha ulatub 14 m kaugusele.

7. 30 m kaitsevööndi peamine eesmärk on viia teeomaniku kaalutlusruum ja kaasatus

ruumiliste otsuste kujundamisesse vastavusse liikluskeskkonna iseloomu ja eeldatavate

mõjude ulatusega. Soovime veel kord kinnitada, et 30 m kaitsevöönd ei ole ehituskeeld.

Kaitsevööndit ei võõrandata ega omandata. Kinnistut võib senisel otstarbel jätkuvalt edasi

kasutada, kuid Transpordiametit kaasatakse menetlustesse, mis võivad avaldada mõju

riigiteele ja vastupidi. Ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel on meile antud küll lai

kaalumisruum nõusoleku andmisel, kuid nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga

ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu

ohutusega.

8. Näiteks äri- ja tootmismaade puhul on tavapärane, et parklad ning muud manööverduseks

vajalikud pinnad kavandatakse teekaitsevööndisse riigiteega külgnevalt. Kaalume

võimalust kohapõhiselt. Üldplaneeringu kohastel ärimaa sihtotstarbega kinnistutel

(Terminali, Lehiste ja Lehe) lähiaastatel toimunud ärihoonete menetluses oleme nõustunud

ehitustegevusega osaliselt teekaitsevööndis. Terminali kinnistul (24701:001:1381) oleme

11.10.2022 kirjaga nr 7.1-2/22/22567-2 ja 04.11.2022 kirjaga nr 7.1-2/22/24484-2 andnud

nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tankla jaoks

vajalike rajatiste ja manööverdus- ja parkimispindade rajamiseks teekaitsevööndisse. Lehe

kinnistule (24701:001:1383) teekaitsevööndisse päikeseelektrijaama rajamise oleme

kooskõlastanud ehitisregistris lihtsustatult 21.03.2024. Lehiste kinnistu (24701:001:1382)

autopesula asendiplaani ja tegevuse osaliselt teekaitsevööndis kooskõlastasime 03.03.2022

kirjaga nr 7.1-2/22/4624-2.

9. Me ei toeta tugimaantee nr 36 linnatänavaks muutmist. See on transiitliikluse jaoks rajatud

tee (nn Jõgeva ümbersõit), mis ühendab Jõgevat põhimaanteedega. Viaduktist põhjapool

on võimalik tänavruumi ilme luua, sest aktsepteerime kõrvalmaanteel nr 14140 Jõgeva-

Jõgeva aleviku tee 10 m laiust tänava kaitsevööndit. Riigitee nr 14140 ühendab viadukti

alt omavahel Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna, seega on kõrvalmaantee kujundamine

linnatänavaks ohutum ja sobilikum meede.

10. Viadukti piirkonnas, mis on kõrgendatud liiklusriskiga piirkond, võib

ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 10 m kaugusele avaldada

eeldatavalt olulist mõju inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ning vajab kohakeskset

kaalutlemist. Uue arendustegevuse planeerimisel on kohapõhiselt ja vastavalt tegevusele

vaja arvesse võtta liiklussagedusest lähtuvalt müra, vibratsiooni ja/või tolmu levikut,

4 (4)

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ alusel

ristumiskohtade vahekaugusi ja nähtavuskolmnurki, tehnovõrke, kergliiklusteid, riigitee

arenguperspektiive jms, seega on riigitee nr 36 km 1,94-2,8 kaitsevöönd 30 m meie

hinnangul liikluskeskkonnale vastav teeomaniku kaalutlusruumi ulatus antud asukohas.

Eelnevast tulenevalt on sobilik ja vajalik Jõgeva linna ja alevikuga piirneva riigitee nr 36 Jõgeva-

Mustvee km 1,94-2,8 kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast. Oleme valmis tegema koostööd

planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile

uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

1. vald_vastuskiri

2. Jogeva_UP_Seletuskiri_Tabel 3 Transpordiametile_14.08.2024

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

Suur tn 5, 48306 Jõgeva linn, Jõgeva vald | +372 776 6500 | [email protected] | www.jõgeva.ee

Registrikood 77000401

Transpordiamet

[email protected]

Teie 17.06.2024 nr 7.2-1/24/9864-2

Meie 16.08.2024 nr 4-2/2-156

Jõgeva valla üldplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Jõgeva Vallavalitsus saadab üldplaneeringu täiendavalt kooskõlastamiseks kuna dokumenti on

täiendatud riigiteede kaitsevööndi ulatuse määramises osas. Vallavalitsus on aktsepteerinud

Transpordiameti ettepanekuid riigiteede kaitsevööndite määramisel Siimusti alevikus ja Torma

alevikus. Jõgeva linna ja Jõgeva alevikku ulatuva kaitsevööndi puhul jäi vallavalitsus

eriarvamusele.

Riigitee nr 36, Jõgeva-Mustvee, km 1,94-2,8 Jõgeva linna ja alevikuga külgnev riigiteelõik alates

Kesk tn 18//19//20//21//22 garaažidest kuni Pedja jõe sillani on Jõgeva erinevaid linnaosasid

ühendava lõik, mis koosneb ringteedest ja viaduktist ja mis on oluline avalik ruum. Viadukti lõigus

asub maantee maapinnast kõrgemal ning tavapärased ohud ja konfliktid asustuse ning tänava vahel

on suuresti välistatud.

Tegemist on ainsa ühendusteega liiklusvahenditele Pedja jõe ääres elavate elanike ühendamiseks

ülejäänud Jõgeva linnaga, mistõttu on oluline siia luua linnalik tänavaruum. See on oluline ka

transiitliikluse jaoks, et nad tajuksid linnakeskkonda jõudmist ja kiiruse mahavõtmise vajadust ka

teeäärse ilme põhjal. Ringteede tõttu on liiklus küll rahustatud, kuid seda aspekti tuleks veelgi

rõhutada asustuse ja hoonestuse arengute võimaldamisega, et luua linnalise tänavaruumi ilmet.

Omavalitsus on seisukohal, et lõigul on sobilik määrata ühtlaselt 10 m kaitsevöönd.

Ehitusseadustiku järgi on maantee kaitsevööndi laius kuni 30 m, mida võib tee omanik

põhjendatud juhul vähendada.

Kooskõlastuse palume anda planeerimisseaduse § 85 lg 1 alusel 30 päeva jooksul eelnõu saamisest

arvates. Vastavalt planeerimisseaduse § 85 lg 2 loeme planeeringu kooskõlastatuks juhul, kui 30

päeva jooksul ei ole kooskõlastust antud või tähtaega pikendatud.

Üldplaneeringu materjalid on kättesaadavad: https://xn--jgeva-dua.ee/planeeringud-ehitamine-ja-

keskkond/planeeringud-ja-ehitamine/uldplaneering#uldplaneeringu-heaks

Kirjale on lisatud väljavõte seletuskirjast - riigiteede kaitsevööndite ulatust puudutav tabel.

Ettepanekud palume esitada kirjalikult Jõgeva Vallavalitsuse e-posti aadressile [email protected]

või postiaadressile Suur tn 5, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, 48306.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Svjatõšev

abivallavanem

Lisa: Jogeva_UP_Seletuskiri_Tabel 3_Transpordiamet_14.08.2024.docx

Triin Pärsim 776 6536 [email protected]