Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 15-3/2880-2 |
Registreeritud | 27.04.2022 |
Sünkroonitud | 16.09.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO) |
Sari | 15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus |
Toimik | 15-3/2022 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus |
Vastutaja | Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond)) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Arvamus Põhja-Pärnumaa valla
eriplaneeringu lähteseisukohtade ja
KSH väljatöötamise kavatsuse
kohta
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esitas 28.03.2022 Rahandusministeeriumile PlanS § 103 lõike
1 alusel taotluse arvamuse saamiseks Põhja-Pärnumaa valla tuuleenergeetika eriplaneeringu
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise
kavatsuse kohta. Planeeringumaterjalide avalik väljapanek toimus 15.10–15.12.2021.
Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu
kavandamiseks ning planeeringu KSH algatas Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.12.2020
otsusega nr 41. Eriplaneeringu ala paikneb Põhja-Pärnumaa vallas ning on jaotatud kolmeks
eraldiseisvaks osaks: idaosa ala suuruseks on ligikaudu 7 100 ha, kirdeosa suuruseks on
ligikaudu 8 500 ha ja kaguosa suuruseks on ligikaudu 14 800 ha.
Tutvunud avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusena täiendatud planeeringumaterjalidega on
Rahandusministeerium järgmisel seisukohal.
1. Eriplaneeringu lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust on täiendatud vastavalt
Rahandusministeeriumi 17.11.2021 kirjas nr 15-4/6925-2 toodud ettepanekutele.
2. Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse punktis 2
„Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad“ (lk 4) on viidatud Vabariigi Valitsuse
01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“, kuid aluseks on
võtmata jäetud Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003 määrus nr 184 „Võrgueeskiri”. Palume
peatükki viimati nimetatud määrusega täiendada.
3. Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse punktis 2.1 „Kohaliku
omavalitsuse eriplaneering ja selle menetlusprotsess“ (lk 5) on märgitud, et kohaliku
omavalitsuse eriplaneering koosneb kahest osast: ehitise püstitamiseks sobivaimate
asukohtade eelvalikust ning sobivaimatesse asukohtadesse detailsete lahenduste (lühend DL)
koostamisest. Mõlemas etapis viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Töö
raames koostatakse eriplaneeringu esimene etapp ehk määratakse kindlaks tuuleenergia
arenduseks kõige sobivamad asukohad. Detailse lahenduse koostamine (nt tuulikute arv,
täpne paiknemine planeeringualal jms) ei kuulu selle töö koosseisu.
Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel määratakse püstitatava ehitise ehitusõigus
ning lahendatakse muud detailplaneeringutele seatud ülesanded, mis on ehitise kavandatavas
asukohas asjakohased, näiteks tehnovõrkude asukoha määramine.
Teie 28.03.2022 nr 7-1.1/2256-29
Meie 27.04.2022 nr 15-3/2880-2
2
Praegune sõnastus vajab meie hinnangul täpsustamist, kuna pole üheselt aru saada, kas
tuulepargile (või -parkidele) asukoha eelvalik hõlmab endas üksnes tuulikutele asukoha
eelvalikut või otsitakse asukohta tuuleparki(dele) liitumispunktiga ühendavatele seadmetele,
ehitistele ja rajatistele ning muule vajalikule taristule (nt avalikule teele juurdepääsuteedele).
Sama küsimus on detailse lahenduse kohta.
Vabariigi Valitsuse määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ (ORME)
punkt 4 kohaselt on tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184
„Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest.
Seega tuulepargi mõiste sisustamisel tuleb lähtuda nimetatud võrgueeskirjast, mille § 1 lõike
19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid
liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.
Eeltoodule tuginedes oleme seisukohal, et tuulepargina ehk ORME-na tuleb käsitleda mitte
ainult tuulikuid, vaid ka neid liitumispunktiga ühendavaid seadmeid, ehitisi ja rajatisi.
Seetõttu on ka neile vajalik eriplaneeringu koostamise käigus teha asukoha eelvalik ja
koostada detailne lahendus.
Eeltoodule tuginedes palume täiendada lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse
punkti 2.1 nii, et oleks üheselt arusaadav, et tuulepargile (või -parkidele) asukoha eelvalik ja
ka detailse lahenduse koostamine hõlmab endas ka liitumispunktiga ühendavatele seadmetele,
ehitistele ja rajatistele asukoha eelvalikut ja detailse lahenduse koostamist. Samuti tuleb
asukoha eelvalikusse (ja detailse lahenduse koostamisse) hõlmata muu tuulepargi toimimiseks
vajalik taristu, mis asub väljaspool tuulikutega tuulepargi ala, nt elektrituulikute ehitamiseks
ja hooldamiseks vajalikud juurdepääsuteed avaliku teeni (või avalike teedeni). Vajadusel
täiendada ka kriteeriume ja eeldatavalt kaasnevaid mõjusid (juhul, kui senine lähenemine
eelnimetatut ei sisaldanud).
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis
eriplaneeringu menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Palume
eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitada
arvamuse avaldamiseks ning Rahandusministeeriumile täiendavate koostöötegijate ja
kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865