Korraldus

KORRALDUS

23.07.2021 nr 1.1-3/21/323

Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise

ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku

transpordimaa määramise juhendi kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 7 lõike 1

punkti 4 ja lõike 5 alusel:

1. Kinnitan kaudse teenuse „Taristu ehitamine ja remontimine“ juurde kuuluva juhendi „Riigitee

ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku transpordimaa

määramise juhend“ (lisatud).

2. Korraldus jõustub allkirjastamisest ja kehtib kõigile Transpordiameti töötajatele ja

teenistujatele, kes on tööalaselt seotud riigitee ehitamise projekteerimise toimingutega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Raido Randmaa

taristu haldamise teenistuse direktor

Riigitee ja selle koosseisu kuuluva

rajatise ehitamiseks ja hooldamiseks

vajaliku transpordimaa määramise juhend

attemärgistus Juhis riigiteede teekattemärgistuse valikuks, paigaldamiseks

MA 2016-003

1

SISUKORD

SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 2

ÜLDISED NÕUDED ................................................................................................................ 3

TÜÜPSED OLUKORRAD ...................................................................................................... 4

Joonis 1. Tüüpne lahendus riigi tugi ja kõrvalmaanteedel teekraaviga lahenduse korral... 4

Joonis 2. Tüüpne lahendus riigi tugi ja kõrvalmaanteedel teekraavita lahenduse korral. .. 4

Joonis 3. Tüüpne lahendus riigi põhimaanteedel teekraavi ja hooldealaga lahenduse

korral ................................................................................................................................... 5

Joonis 4. Tüüpne lahendus riigi põhimaanteel teekraavita ja hooldealaga lahenduse korral

............................................................................................................................................ 5

Joonis 5. Tüüpne lahendus riigi põhimaanteel, sh eraldatud sõidusuundadega teel

teekraavi, hooldeala ja ulukitaraga lahenduse korral. ......................................................... 6

Joonis 6. Tüüpne lahendus riigi põhimaanteel, sh eraldatud sõidusuundadega teel

teekraavita, hooldeala ja ulukitaraga lahenduse korral. ...................................................... 6

Joonis 7. Tüüpne lahendus riigiteega paralleelselt kulgeva riigi kergliiklustee korral ....... 7

TÄIENDAVAD NÕUDED TRANSPORDIMAA MÄÄRAMISEL ...................................... 7

ASULAVÄLISE TEEGA KÜLGNEV VABA RUUM ........................................................... 8

2

SISSEJUHATUS

Käesoleva juhendi eesmärgiks on kirjeldada põhimõtteid riigitee ja sellega seotud rajatiste

paigutamiseks vajaliku transpordimaa omandamiseks.

3

ÜLDISED NÕUDED

1.1.Riigitee transpordimaa määramisel tuleb arvestada, et riigitee, sh riigi kergliiklustee ning

nendega seotud rajatised, sh riigiteega külgnev kraav, teega paralleelselt kulgevad ja tee

toimimiseks vajalikud tehnovõrgud, keskkonnarajatised (ökoduktid, konnatunnelid,

väikeulukite tunnelid jms), ulukitarad, loomatõkkerestid, müratõkkerajatised (seinad,

vallid või nende kombineeritud lahendused) paikneksid riigi transpordimaal. Ökoduktide

juures arvataks transpordimaa koosseisu ka maa-ala, mis on kujundatud pääsuks

ökoduktile.

1.2.Transpordimaa koosseisu tuleb arvata:

1.2.1. Riigiteega külgnev vaba ruum. Teega külgneva vaba ruumi nõuet ei arvestata juhul,

kui kasutatakse sõidukipiirdesüsteeme ning sõidukipiirdesüsteemide pikkus on üle

500m.

1.2.2. Juhendis kirjeldatud juhtudel ka tee ja sellega seotud rajatiste hooldamiseks, sh

vajadusel hooldustee rajamiseks vajalik maa-ala.

1.2.3. Ristmike nähtavuskolmnurgad. Ristmike nähtavuskolmnurkade arvamisest

transpordimaa koosseisu võib loobuda juhul, kui nähtavuskolmnurga maa omanikuga

sõlmitakse leping, millega tagatakse võimalus nähtavuskolmnurga nõuete tagamiseks

kas maaomaniku või teehooldaja poolt.

1.3.Täiendavat riigi transpordimaad ei ole vaja määrata juhtudel, kui:

1.3.1. Transpordimaa äralõike laius on alla 1m ning seda ei ole vaja punktis 1.1. toodud

nõude täitmiseks.

1.3.2. Riigiteega külgneva kraavi võib osaliselt jätta transpordimaa koosseisust välja, kui

tegemist on olemasoleva olukorraga ning vähemalt pool kraavist paikneb olemasoleval

transpordimaal.

4

TÜÜPSED OLUKORRAD

3.1. Riigi transpordimaa määramisel tuleb lähtuda järgnevalt toodud tüüpsetest lahendustest

Joonis 1. Tüüpne lahendus riigi tugi ja kõrvalmaanteedel teekraaviga lahenduse korral

Joonis 2. Tüüpne lahendus riigi tugi ja kõrvalmaanteedel teekraavita lahenduse korral.

5

Joonis 3. Tüüpne lahendus riigi põhimaanteedel teekraavi ja hooldealaga lahenduse korral

Joonis 4. Tüüpne lahendus riigi põhimaanteel teekraavita ja hooldealaga lahenduse korral

6

Joonis 5. Tüüpne lahendus riigi põhimaanteel, sh eraldatud sõidusuundadega teel teekraavi, hooldeala ja ulukitaraga lahenduse korral.

Joonis 6. Tüüpne lahendus riigi põhimaanteel, sh eraldatud sõidusuundadega teel teekraavita, hooldeala ja ulukitaraga lahenduse korral.

7

Joonis 7. Tüüpne lahendus riigiteega paralleelselt kulgeva riigi kergliiklustee korral

TÄIENDAVAD NÕUDED TRANSPORDIMAA MÄÄRAMISEL

3.1.Sildade, viaduktide ja tunnelite hooldustööde teostamiseks arvestatakse transpordimaa

koosseisu 4m ala (põhimaanteedel) ja 1m ala (tugi- ja kõrvalmaanteedel), arvestatuna

mulde, silla või viadukti koonuse alumisest servast.

3.2.Bussipeatuste ootekodade rajamiseks vajaliku transpordimaa määramisel lähtuda

järgnevast:

3.2.1. Põhi- ja tugimaanteedele kavandatavate bussiootekodade alune maa arvatakse riigi

transpordimaa koosseisu. Ootekodade aluse maa osas koostatakse vajadusel isikliku

kasutusõiguse plaan ning sõlmitakse KOV-ga isikliku kasutusõiguse leping.

3.2.2. Kõrvalmaanteedele kavandatavate bussiootekodade alune maa arvatakse riigi

transpordimaa koosseisu juhul, kui lisaks bussootekoja alusele maale on samalt maa

omanikult vajalik omandada maad tee ja sellega seotud rajatise tarbeks. Ootekodade

aluse maa osas koostatakse isikliku kasutusõiguse plaan ning sõlmitakse KOV-ga

isikliku kasutusõiguse leping. Juhul, kui maad on vaja omandada ainult bussiootekoja

tarbeks, korraldab bussiootekoja alusele maale ehitusõiguse kohalik omavalitsus.

3.3.Müratõkkerajatiste (seinad, vallid või nende kombineeritud lahendused) korral

arvestatakse hooldetööde teostamiseks transpordimaa koosseisu 3m laiune ala, arvestatuna

müratõkkeseinast või müratõkkevalli alumisest servast. Müratõkkerajatise hooldamiseks

vajalikust alast võib loobuda, kui vahetult selle taga paikneb hoonestus või õueala. Samuti

võib hooldamiseks vajalikust alast loobuda juhul, kui rajatise hooldamine on tagatud

vahetult müratõkkerajatise taga paiknevalt teelt. Juhul, kui müratõkkerajatise

hooldamiseks vajalikust maa-alast loobutakse, tuleb projektlahenduse seletuskirjas

selgitada rajatise hooldamisega seonduv.

8

ASULAVÄLISE TEEGA KÜLGNEV VABA RUUM

4.1.Asulavälisele teele, millel puudub sõidukipiirdesüsteem, tuleb ette näha vaba ruum, mille

ulatus sõidutee servast mõõdetuna peab vastama tabelis 4.1. esitatud nõuetele.

Tabel 4.1. Ilma sõidukipiirdesüsteemita asulavälisel teel nõutud vähim vaba ruum.

Ristlõige või

tee tüüp

Projektkiirus

km/h

Liiklussagedus,

sõidukit

ööpäevas

Muldkeha

kõrgus Nõlva kalle

Vaba

ruum

2+2 120

Ei sõltu

≤ 2 m

1:4

või laugem ≥ 14 m

110

1:3

või laugem

≥ 13 m

2+1 110

100

≤ 3 m ≥ 12 m

1+1

ja

muud

ristlõiked

100

90 ≥ 9 m

60-80

>8000

≤ 3 m

1:2

või laugem

≥ 8 m

4001-8000 ≥ 7 m

2001-4000 ≥ 6 m

1000-2000 ≥ 5 m

< 1000 1:1,5

või laugem

≥ 4 m

Kruusatee 60-70 Ei sõltu ≤ 3 m ≥ 2,5 m

4.2.Kui muldkeha on kõrgem kui esitatud tabelis 4.1. tuleb kasutada sõidukipiirdesüsteemi.

4.3.Tabelis 4.1. sätestatud vaba ruumi ulatust suurendatakse:

4.3.1. 2 meetri võrra plaanikõveriku välimisest küljest, kui plaanikõveriku raadius on kuni

1,5 korda väiksem, kui teele lubatud suurimale sõidukiirusele vastav soovituslik

(rahuldav) plaanikõveriku raadius;

4.3.2. 2 meetri võrra iga ületatud meetri kohta, kui muldkeha kõrgus ületab tabelis toodud

muldkeha kõrgust;

4.3.3. 1 meetri võrra, kui muldkeha nõlvus on järsem tabelis toodust, välja arvatud

kruusateedel.