Kord

Parimate vanglateenistujate ja vanglateenistuse aasta projekti valimise ja tunnustamise kord Parimate vanglateenistujate valimine 1.1. Parimate vanglateenistujate valimise eesmärk on tunnustada vanglateenistujaid, kes täidavad teenistusülesandeid silmapaistvalt hästi ja on sellega eeskujuks teistele. Nad kannavad kõiki vanglateenistuse väärtusi.

1.2. Parimate vanglateenistujate kandidaate esitatakse kokku kaheksas kategoorias. Lisaks valitakse igal aastal vanglateenistuse aasta projekt.

1.3. Kandidaadina ei saa esitada vanglateenistujat, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus või hoiatus.

1.4. Parimate vanglateenistujate valimine toimub igal aastal.

1.5. Kandidaatide hindamisel võetakse aluseks jooksev kalendriaasta. 2. Parimate vanglateenistujate kategooriad 2.1. Parim vanglateenistuja on teenistuja, kellel on tööks vajalikud teadmised, oskused ja sobivad isiksuseomadused, kes teeb tööd pühendunult ja missioonitundega. Ta on kolleegide poolt tunnustatud oma valdkonna spetsialist.

2.2. Parim valvur on järelevalve töölõikudes professionaal, väärtustades samal ajal enda rolli

taasühiskonnastajana, tal on tööks vajalikud teadmised ja oskused.

2.3. Parim inspektor-kontaktisik on kinni peetavate isikute õiguskuulekale teele suunamisel professionaal, tal on tööks vajalikud teadmised ja oskused ning on juhtumikorralduses teistele eeskujuks.

2.4. Parim kriminaalhooldaja on kriminaalhoolduse töö tegija, kes on silmapaistev töös

kriminaalhooldusalustega ja teeb aktiivselt koostööd partneritega.

2.5. Parim uus tulija vastab parima vanglateenistuja omadustele ja on töötanud vanglateenistuses

kuni 2 aastat.

2.6. Kõige asjatundlikum vanglateenistuja on oma töös professionaalne, väärtustab teadmispõhisust, ei unusta kaasata ja teeb koostööd teistega. Julgeb oma vastutusvaldkonna piires muudatusi teha ja otsustada ning suhtub töösse suure vastutustundega.

2.7 Kõige inimlikum vanglateenistuja on mõistev ja toetav kõigi inimeste suhtes, ta märkab, toetab

ja tunnustab ning jääb ka keerulistes olukordades lugupidavaks, viisakaks ja inimlikuks.

2.7. Kõige uuendusmeelsem vanglateenistuja on avatud uutele ideedele, ta näeb probleemides võimalusi, võtab initsiatiivi uute lahenduste katsetamisel ning esitab ettepanekuid töökorralduse parendamiseks.

2.8 Kõige pühendunum vanglateenistuja teeb tööd suure kire ja missioonitundega. Ta on võtnud endale südameasjaks aidata kaasa turvalisema Eesti loomisel ja iga tema tegevus toetab seda põhimõtet. Tema missioonitunne paistab ka vanglateenistusest väljapoole - ta on tööandja saadik. 2.9. Aasta projekt on uuenduslik ja teenuste parendamisele suunatud tegu, mille elluviimisel on kasutatud nutikaid ja uut väärtust loovaid lahendusi ja mis on ellu viidud partnereid kaasates ning koostöösuhteid väärtustades. Projekti tulem on saavutatud meeskonnatööna.

3. Parimate vanglateenistujate kandidaatide ja aasta projekti valik ja esitamine 3.1. Vanglasiseselt saavad kandidaate esitada vangla struktuuriüksuse juht (k.a üksused, kes ei allu otse direktorile, sh haldusosakond, personaliosakond, sisekontroll ja kaplanaat), vangla direktor, kriminaalhoolduse direktor. Vanglateenistuse kolledži direktor saab valida kandidaadi nii kolledži kui vangla teenistujate hulgast. Vangla, kriminaalhooldus ja Vanglateenistuse kolledž valib esitatud kandidaatide hulgast igasse kategooriasse esitamiseks välja ühe kandidaadi.

3.2 Nõukogud võivad (valvurite, inspektor-kontaktisikute, kriminaalhooldajate jne) esitada ühiselt igasse kategooriasse ühe kandidaadi.

3.3. Aasta projekti kandidaatide arv ei ole piiratud.

3.4. Vangla, kriminaalhooldus ja Vanglateenistuse kolledž võivad kehtestada vanglasiseselt kandidaatide valimise täpsema korra.

4. Parimate vanglateenistujate kandidaatide ja aasta projekti valikukomisjonile esitamine 4.1. Kandidaadid esitatakse vanglate osakonna poolt etteantud vormil.

4.2. Iga kandidaadi puhul peab olema vormile märgitud, millisesse kategooriasse ja kelle poolt kandidaat esitatakse. Välja peab olema toodud kandidaadi vastavus kategooria kõikidele punktidele (vormil iga kategooria juures) koos sisuliste põhjenduste ja olulise lisainformatsiooniga.

4.2.3. Ühe kandidaadi kohta esitatav tööks vajalike oskuste ja omaduste kirjeldus võib olla kuni 800 tähemärki (ilma tühikuteta) ja töötulemuste kirjeldus kuni 800 tähemärki (ilma tühikuteta). Täiendav informatsioon kandidaadi kohta võib olla kuni 800 tähemärki (ilma tühikuteta). 4.3. Kandidaadid esitatakse valikukomisjonile hiljemalt iga aasta 01. detsembriks. 5. Valikukomisjon 5.1. Valikukomisjoni hääleõiguslikud liikmed on: 5.1.1. justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler, vanglate osakonna talituste juhatajad, vanglate osakonna arendusjuht, vanglate osakonna peajurist, vanglateenistuse personalijuht;

5.1.2. vanglate direktorid, kriminaalhoolduse direktor, Sisekaitseakadeemia Vanglateenistuse kolledži direktor;

5.1.3. Iga nõukogu poolt nimetatud esindaja; 5.2. Valikukomisjoni tööd juhib komisjoni esimees, kelleks on vanglate valdkonna asekantsler.

5.3. Vangla, kriminaalhoolduse ja Vanglateenistuse kolledži direktor võib komisjoni töösse kaasata ühe teenistuja, kes abistab teda kandidaatide kirjeldamisel. Valitud isik peab oskama esitatud kandidaatide tööd hinnata. Komisjoni töösse ei saa kaasata teenistujat, kes on esitatud kandidaadiks. Valikukomisjoni töösse kaasatud teenistujate nimed tuleb esitada vanglate osakonnale koos vangla parimate vanglateenistujate ja aasta projekti kandidaatide nimedega.

5.4. Valikukomisjon koguneb hiljemalt iga aasta jaanuaris.

6. Kandidaatide hindamine ja parimate teenistujate valimine 6.1. Valiku kandidaatide hulgast teeb valikukomisjon. Valikukomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni hääleõiguslikest liikmetest, sealhulgas esimees.

6.2. Valikukomisjoni igal liikmel on igas kategoorias üks hääl. Valikukomisjoni iga liige saab igas kategoorias anda hääle ühele kandidaadile. Direktori poolt kaasatud teenistujal ei ole hääleõigust.

6.3. Valikukomisjon arutab kandidaatide kohta esitatud põhjendused omavahel läbi, mille järel toimub hääletamine. Hääletamine on salajane.

6.4. Parima vanglateenistuja kategoorias toimub hääletamine kahes voorus. Esimesest hääletamisvoorust saavad edasi kaks kõige enam hääli saanud ja nendega võrdse arvu hääli saanud kandidaati. Kategooria võidab kandidaat, kes teises hääletamisvoorus saab enim hääli. Kui teises voorus jagunevad hääled võrdselt, siis hääletab valikukomisjon võrdse arvu hääli saanud kandidaatide vahel uuesti, kuni üks kandidaat saab teistest rohkem hääli. Teist hääletusvooru ei pea läbi viima, kui üks kandidaatidest saab esimeses voorus vähemalt 50% häältest.

6.5. Võidab kandidaat, kes saab enim hääli. Kui kaks enim hääli saanud kandidaati saavad võrdse arvu hääli, siis hääletatakse nende vahel uuesti.

6.6 Aasta projekti kandidaadid võib panna publikuhääletusele. Valikukomisjon saab arvestada otsuse tegemisel publiku poolt antud häältega.

6.7 Parima vanglateenistuja ja aasta projekti valimistulemuste üle peab arvestust vanglate osakond. 7. Parimate vanglateenistujate tunnustamine 7.1. Kategooriate parimad kuulutatakse välja pidulikult.

7.2. Valikukomisjonile esitatud kandidaate ja kategooria võitjaid premeeritakse rahalise preemiaga. Rahaline preemia määratakse käskkirjaga ja makstakse välja ergutusena.

7.3. Kategooriate võitjatele antakse medal ja tänukiri, millele kirjutab alla ja mille annab üle vanglate valdkonna asekantsler.

MINISTRI KÄSKKIRI

Parimate vanglateenistujate ja vanglateenistuse aasta projekti valimise ja tunnustamise korra kehtestamine Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ punkti 18 alapunkti 1 alusel: 1. Kehtestan vanglateenistuse parimate vanglateenistujate ja vanglateenistuse aasta projekti valimise ja tunnustamise korra (lisa). 2. Tunnistan 08.11.2023 käskkirja nr 70 „Parimate valvurite valimise ja tunnustamise korra kehtestamine“ kehtetuks alates käesoleva käskkirja jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister

14.09.2024 nr 56