Kliimakindla majanduse seaduse kooskõlastamine ettepanekutega

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 05.08.2024 nr 1-4/24/3787, KLIM/24-

0805/-1K

Meie 16.09.2024 nr 2-3/2072

Kliimakindla majanduse seaduse

kooskõlastamine ettepanekutega

Austatud Yoko Alender

Täname, et olete esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu.  

Toetame eelnõu väljatöötamist ja pikaajaliste sihtide seadmist Eesti majanduse ja

keskkonnahoidlikkuse arendamiseks. Olles põhjalikult tutvunud seaduse eelnõu ja sellele lisatud

seletuskirjaga, oleme jõudnud järeldusele, et mitmed olulised punktid vajavad täiendavat

selgitamist ja korrigeerimist. Alljärgnevalt toome välja meie peamised tähelepanekud ja

ettepanekud.  

1. Seaduse eelnõu sätestab kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid, kuid ei esita selgeid

juhiseid, milliste meetmetega, sh milliste eriseaduste ja määruste kaudu need eesmärgid

ellu viiakse. Ettevõtja seisukohalt on oluline teada, kuidas eelnõus seatud eesmärgid teda

mõjutama hakkavad. Sarnaselt paragrahvis 52 toodud põhimõtetele ja arvutusmetoodika

väljatöötamisele on õigusselguse ja juriidilise sidususe huvides oluline, et sektorite

eesmärkide elluviimise tagamiseks lisataks seadusesse volitusnorm koos meetmete ja

tegevuste väljatöötamise tähtajaga. Näiteks paragrahv 18 kohaselt eelistatakse

 tehnoloogiate valikul võimalikult efektiivseid, ressursside mõistlikku kasutamist

võimaldavaid ning võimalikult väikese keskkonnamõjuga, sealhulgas võimalikult vähese

kasvuhoonegaaside heitega tehnoloogiaid. Pole aga selgitatud, mil moel ja mis hetkest

hakkab põhimõtte rakendamine mõjutama ettevõtjaid. Kas põhimõtte rakendamine

kajastub kriteeriumina riigi toetusmeetmetes või riigihangetes. Teiseks näiteks on

paragrahv 40 lõige 2, mis väga positiivselt toob välja, et riik tagab, et kasvuhoonegaaside

heite vähendamise või sidumise ja kliimasäästlike tehnoloogiate katsetamiseks vajalike

tegevuslubade menetlus peab olema kiire ja efektiivne. Ettevõtjatele, sh välisinvestoritele

oleks suur väärtus aga teada, mis ajaraamis riik plaanib sellised muutused ellu kutsuda.  

Ettepanek: Õigusselguse tagamiseks peaks eelnõu ja seletuskirja tasandil olema selge, kuidas

2 (13)

eelnõu põhimõtteid rakendatakse, milliste meetmetega eesmärgid täidetakse ja  milliste

eriseadustega eesmärke ellu viiakse. 

2. Eelnõu § 29 lg  (5) kohaselt antakse uusi maavara kaevandamise lube põlevkivi

kaevandamiseks ainult selliste põlevkivikeemia või muude toodete tootmise eesmärgil,

mida ei kasutata kütuse ega energiakandjana. Sisuliselt keelab säte Eestis edukalt toimiva

ja tehnoloogiliselt arenenud põlevkiviõli tootmise transpordikütusena rakendamise

eesmärgil, kuid eesmärk peaks olema KHG eesmärkide saavutamine

tehnoloogianeutraalselt.  Sellest tulenevalt on oluline sätestada tegevusele piiravad

tingimused, mis võimaldavad ettevõtlusega jätkata juhul kui tehnoloogiline sidumine on

võimalik.   

Ettepanek: täiendada eelnõud § 29 lg 5 p 1  alapunktiga p.1 „Erandit lg 5 nimetatud reeglist

saavad taotleda ettevõtted, mis rakendavad oma tegevuses kasvuhoonegaaside sidumist

tõendatud viisil“  või „Erandit lg 5 nimetatud reeglist saavad taotleda ettevõtted, mille

tegevuse kliimaneutraalsus on tagatud“.   

3. Eelnõu § 44 lg 3 p1 kohaselt koostatakse  igal viiendal aastal, kolm aastat  enne § 25 lg2

sätestatud eesmärke mh ka konkurentsivõime hinnang. Eelnõu sätestab konkurentsivõime

hinnangu koostamise kohustuse, kuid jätab selgusetuks hinnangu kasutatavuse ja

rahastamise küsimused. Seletuskirjas esitatud selgituste kohaselt on negatiivsete mõjude

ilmnemisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kohustus esitada mõjude

leevendamise tegevusplaan koos ettepanekuga planeeritud meetmemahtude muutmiseks.

Juhime tähelepanu sellele, et seadus küll kohustab konkurentsivõime hinnangu koostama,

kuid ei anna ülesannet sellega arvestada. Täiendava kohustuse tekkimisega on oluline

eesmärgi elluviimiseks tagada ka rahaliste vahendite olemasolu.  Mööname, et esimese

konkurentsivõime hinnangu puhul ei ole kliimaseaduse alusel rakendatud meetmed piisava

aja  jõustunud, et hinnata nende mõju konkurentsivõimele. 

Ettepanek: Eelnevast tulenevalt palume lisada viide rahastusele ning täiendada eelnõu

analüüsi tulemuste arvestamise kohustuse osas.   

4. Eelnõu § 17  sõnastuse kohasel tuleks KHG eesmärkide täimisel soodustada nii palju kui

võimalik konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda ja majanduspoliitikat. Leiame, et

mõlemat eesmärki tuleks kohelda võrdselt.

Ettepanek: Muuta § 17  sõnastust järgmiselt: Kliimamuutuste leevendamise ja

kliimamuutustega kohanemise eesmärkide täitmine on kooskõlas majanduspoliitika ja

konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna soodustamisega.    

5. Eelnõu § 22 sätestab ressursside kohapealse väärindamise põhimõtte, mis on igati

tervitatav ja oli ettevõtluse ja ressursikasutuse töörühma tulemustes olulisel kohal. Samas

juhime tähelepanu, et seaduse eelnõu seab otseseid piiranguid ressursikasutusele. Näiteks

on maakasutuse eesmärkide täitmiseks eeldatavalt vaja piirata raiemahtu 1 mln tm aastas,

mis otseselt vähendab kohapealseks väärindamiseks suunatava ressursi mahtu ja otseselt

ettevõtete konkurentsivõimet ning tulu riigieelarvele. Oluline mahtude vähendamine on

ette nähtud ka põlevkivi ja turba sektorile. Nagu varasemalt öeldud, on oluline hinnata

3 (13)

kõigi muudatuste mõju nii ettevõtjale, sh puidu kättesaadavusele  kui riigi tulubaasile. Ilma

eeltoodud asjaolusid põhjalikult analüüsimata ei ole meie hinnangul võimalik teha ka

järeldusi, kas valitud lahendused on sobivad, eesmärgipärased või mitte. Samuti, kas

ettevõtlusvabaduse riive on proportsionaalne. 

Ettepanek:  Analüüsida ka küsimust, milline on 10 miljoni tihumeetrini  raiemahu piiramise

majanduslik mõju suhestatuna kauplemisühikute katmise kuluga. Juhul kui põhjalikum

mõjude hindamine näitab eelnõu negatiivset  mõju riigi tulubaasile, siis kaaluda

puiduressursi kättesaadavuse hoidmist tänasega sarnasel tasemel.   

6. Eelnõu § 32 lg 4 sätestab maakasutussektorile kohustuse kompenseerida muudes sektorites 

tekkivat KHG heidet, mida ei ole võimalik vähendada aga tehnoloogiliselt siduda. Juhime

tähelepanu, et  antud nõue on rangem kui LULUCF  määrusega Eestile ettenähtud kohustus

ja see on vastuolus “kõik sektorid panustavad” põhimõttega. Seletuskirja kohaselt seovad

kõige enam süsinikku just keskealised metsad aga kui vaadelda metsade vanuselist

struktuuri siis need on kaldu pigem küpsete ja valmivate metsade poole. Kuna

maakasutusektoris hinnatakse üksnes muutus eelmise aasta suhtes, siis  saab

arvestusmetoodika kohaselt maakasutussektor olla netosiduja üksnes siis kui metsamaa

pindala oluliselt suureneb või metsa majandatakse kolmandiku võrra vähem kui seda

juurde kasvab. See aga ei ole pikas perspektiivis võimalik ja toob kaasa rea probleeme, sh

väiksema raiete eelduse kui metsade vanus seda eeldaks. See on aga vastuolus tootlikkuse,

puidu kvaliteedi tagamise põhimõtte ja metsade kliimamuutustele vastupanuvõime

kasvatamisega (küpsetes metsades raiete edasilükkamine suurendab haiguste, tormi jne

riski).  

Ettepanek: muuta § 32 lg 4 kustutada ja lõiked 2-3 ja sõnastada järgnevalt:  

(2) Maakasutussektori heitkoguste vähendamise eesmärk aastaks 2030 on saavutada

kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tasakaal.    

(3) Maakasutussektori eesmärk on olla kasvuhoonegaaside netosiduja alates 2050. aastast.   

7. Eelnõu § 53 seab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kohustuse osaleda

kliima- ja keskkonnaeesmärkidega võrreldes vastassuunaline mõjuga majandusmeetmete

tuvastamises. Sätte sisu ei ole kooskõlas seletuskirjas esitatud mõttega. Mõistet

“majandusmeede” ei ole seaduse eelnõus avatud, mistõttu võib mõistet defineerida

äärmiselt laialt. Seletuskirja kohaselt on säte vajalik selleks, et lõpetada fossiilkütuste

toetamine ja kasutamine avalikus sektoris aastaks 2040, mis on oluliselt kitsam seaduse

sättest. Viidatud Riigikontrolli auditi järeldus avab laiemat vaate.  Enamik ettevõtlust ja

majandust toetavatest meetmetest võivad olla kliimat koormav mõju, seda ka

rohetehnoloogiate puhul, kuid see ei peaks olema piisav põhjus meetmete lõpetamiseks.

Tuleb arvestada, et ettevõtlus on finantsallikaks, mis aitab rahastada tegevusi, mis on

vajalikud kliimaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks võib positiivne majandusmõju olla

oluliselt suurem kui negatiivne keskkonnamõju. Ainuüksi koormus kekskonnale ei ole

piisav põhjus teatud tegevuste keelustamiseks; mõju peab olema ka piisavalt ulatuslik, et

sellist otsust langetada. Samuti peaks selliste meetmete puhul arvestama mitte ainult mõju

suunda, vaid ka selle ulatust ja kaasnevaid mõjusid laiemalt. Poliitikakujundajale peab

jääma kaalutlusõigus meetmete rakendamisel, arvestades samas ka eesmärke, mis ei ole

otseselt seotud kliima ja keskkonnaga. 

4 (13)

Ettepanek : Kustutada § 53  ja tegeleda meetmete muutmisega kaasuspõhiselt. 

8. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga planeeritud muudatuste kogumõju ei ole

piisavalt hinnatud ja vajab täiendamist, samuti ei ole seletuskiri kooskõlas mõjude

hindamise metoodikaga (https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/hea-oigusloome-

janormitehnika/oigustloovate-aktide-mojude-hindamine). Olulised puudujäägid on just

sotsiaal- majanduslike mõjude hindamises ja analüüsis. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, et

oleks terviklikult hinnatud seaduse mõju Eesti regionaalarengule ja maapiirkondadele.

Seletuskirjas jääb ebaselgeks alternatiivsete stsenaariumite olemasolu ja neile puuduvad

viited. Meie andmetel on osa mõjude hindamise protsessist veel pooleli, kuid seletuskirjast

sellekohased viited puuduvad. Enne uuringute lõplikku valmimist ei ole võimalik hinnata

sätete tegelikku mõju. Esitatud majanduslike mõjude hinnangud ei ole järjekindlad, tihti

puuduvad konkreetsete väidete toetuseks asjakohased viited ning esineb lihtsalt

optimistlikke tulevikukirjeldusi (nt tervislikum ja inimmõõtmeline linnaruum, mis

meelitab välistööjõudu). Ehkki üksikute infokildude seas on olemas väärtuslikke andmeid,

puudub terviklik ja sidus ülevaade, sealhulgas investeeringute ja iga-aastaste mõjude osas.

Samuti tekib küsimusi esitatud andmete usaldusväärsuse ja nendest tehtud järelduste kohta

(näiteks põlevkivielektri tootmise lõpetamisel Eesti Energias 400-600 töökoha kaotus, kui

täna töötab selles valdkonnas kolm korda rohkem inimesi, millele lisanduvad teenindavad

töökohad (allikas Eesti Energia majandusaasta aruanne 2023)).   

Seletuskirja mõjude analüüsi alajaotuses on märgitud, et energeetikasektori kasvuhoonegaaside

heitkoguse vähendamiseks tuleb eelistada tuule- ja päikeseelektrijaamu ning gaasielektrijaamu ja

kasutada elektrisalvestustehnoloogiaid. Samas puudub seletuskirjas informatsioon selle kohta,

millal ja milliseid investeeringuid see nõuab ning kas turul on juba olemas sobivad lahendused,

sealhulgas salvestustehnoloogiad. Palume lisada seletuskirja vastavad täpsustused.  

Energia kättesaadavus ja hind on kõikidele majandussektoritele kriitilise tähtsusega. Sellest

lähtudes tuleb hinnata, milline mõju kaasneb energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähendamisega seoses elektri- ja soojusenergia hindade muutusega ning kuidas see mõjutab Eesti

ettevõtete ja elanikkonna majanduslikku olukorda. Palume täiendavalt selgitada nimetatud

mõjusid ja lisada asjakohased andmed seletuskirja.  

Energiatõhusate hoonete ja kvaliteetse ruumiloome osas juhime tähelepanu sellele, et mõju elanike

ja leibkondade majanduslikule olukorrale peaks olema detailselt lahti kirjutatud ning selgitatud,

kuidas on võimalik soodustada eramajade renoveerimist. Arvestades, et keskmisel Eesti leibkonnal

võib kogu eramu renoveerimine osutuda rahaliselt üle jõu käivaks, palume esitada meetmed, mis

võiksid seda protsessi toetada. Oluline on lisada seadusesse paragrahv, mis kohustab iga meetme

puhul eelnevalt välja arvestama võimalikud kulud, et ettevõtjatel oleks kindlus oma

investeeringute tegemisel ning tulevikuplaanide kujundamisel.  

Planeerida tuleks täiendav aeg probleemkohtade lahendamiseks, seaduse ja seletuskirja

täiendamiseks ning tellida seadusega planeeritavatele meetmetele sotsiaalmajanduslik mõju

analüüs majandusele vastu igat meedet/alamakti ning kumulatiivselt. Lisaks tuleb hinnata mõju

riigieelarvele.   

Ettepanek: viia seletuskiri vastavusse normtehniliste nõuetega arvestades eeltoodud

kommentaare.   

9. Kliimakindla majanduse seaduse eesmärkide ja võimalike lisameetmete osas ettepanekute

5 (13)

tegemiseks kutsuti kokku mitmed sektoriaalsed töörühmad, sealhulgas ettevõtluse ja

ressursikasutuse töörühm, kuhu kaasati selle valdkonna eksperdid, huvirühmad ja

ettevõtjad. Kui teiste sektoriaalsete töörühmade kohtumiste viited on leitavad

seletuskirjast, siis ettevõtluse ja ressursikasutuse töörühma töö tulemuste kohta puuduvad

vastavad viited, mistõttu jääb arusaamatuks, kas töörühma ettepanekuid on arvestatud.

Töörühma töö tulemsutes on mitmeid tööstuse esindajate ettepanekuid, mida saab

edaspidistes protsessides edukat kasutada. Näiteks viide NIMBY efekti vähendamise

võimalustele jt. 

Ettepanek: täiendada seletuskirja ettevõtluse ja ressursikasutuse töörühma töö

tulemustele.    

10. Paragrahvid 25-32 käsitlevad heitkoguste vähendamise eesmärke, kuid võrdlusaastaks on

valitud 2022. Kui vaadelda Euroopa Liidu tasandil kujundatavat kliimapoliitikat ja

määruseid, mis reguleerivad vähendamise sihttasemeid, on baasaastateks valitud 1990 ja

2005, ning teatud valdkondade eesmärkide seadmisel kasutatakse veel teisi võrdlusaastaid.

Seletuskirjast ei selgu, miks on valitud baasaastaks just 2022 ja kuidas see suhestub

Euroopa Liidu poolt seatud võrdlusaastatega.

Ettepanek: Täiendada seletuskirja baasaastate ja sihttasemete osas.  

11. Juhime tähelepanu sellele, et eelnõu terminoloogilise selguse ja üheselt mõistetavuse

huvides on oluline täiendada määratletud mõistete loetelu, sealhulgas mõisted nagu

"soojussaare efekt" ja teised defineerimata mõisted. Normitehniliselt oleks otstarbekas ja

õigusselgust suurendav, kui koondada defineerimist vajavad mõisted ühte paragrahvi.  

Ettepanek: täiendada mõistete loetelu. 

12. Vastavalt eelnõu seletuskirjas väljatoodule oli 2022. aastal kogu tööstussektori

kasvuhoonegaaside heitkogus 2 147 000 tonni CO2 ekvivalenti, mis moodustab 15% kogu

Eesti heitkogusest, kusjuures põlevkiviõlitööstus moodustas sellest 1 563 970 tonni CO2

ekvivalenti ehk 73%, ja muu töötlev tööstus kokku 583 030 tonni CO2 ekvivalenti ehk

27% kogu tööstussektori heitkogusest. Sellest lähtuvalt tuleks tõsiselt kaaluda, kas

heitkoguse kasvule piirmäära seadmine on otstarbekas, arvestades muu töötleva tööstuse

marginaalset osakaalu kogu heitkogustes. Viidatud piirmäärad ei ole seatud üksnes muule

töötlevale tööstusele, vaid ka ehituses tarbitud kütustest, tööstusprotsessidest,

külmutusseadmetest ja ressursikasutusest tulenevate kasvuhoonegaaside kohta, mis

muudab muu töötleva tööstuse jaoks olukorra ebamääraseks. Leiame, et tööstussektori

(välja arvatud põlevkiviõli tootmine) eesmärgid (heite suurendamine paragrahv 29 lõige 4)

on sisuliselt põhjendamata. Kui klinkri põletamine ei taastu, siis uute tänapäevaste

tööstuste lisandumine ei põhjusta samas mahus kasvuhoonegaaside emissiooni. Võib

eeldada, et tegelikkuses jääb osa tööstuse (välja arvatud põlevkiviõli tootmine)

kasvuhoonegaaside kasvatamise eesmärgist täitmata, mis tähendab, et tekib kasutamata

kasvuhoonegaaside puhver, mida saaks kasutada teiste valdkondade võimalike

puudujääkide katmiseks, nii et kogu eesmärk oleks siiski täidetud. Samas on eelnõus end

nn kinni kirjutatud ja ei ole jäetud paindlikkust. Suure tõenäosusega ei ole võimalik kõiki

eesmärke soovitud viisil saavutada ning eesmärgid ei ole ka kulutõhususe mõttes kooskõlas

(teatud valdkondades on eesmärkide täitmine lihtsam ja odavam kui teistes).

Ettepanek: valdkondades, kus eesmärgi täitmine on lihtsam ja nn graafikust ees, võiks

6 (13)

olla võimalik katta teiste valdkondade, kus eesmärkide täitmine on raskem ja kallim,

puudujääke (ajutiselt), samas täites üldist kogu riigile seatud ja rahvusvaheliste kohustuste

raames võetud eesmärke.     

13. Eelnõu kohustuste täitmiseks sätestatakse täiendavad nõuded aruandlusele, kuid sisuliselt

ei ole hinnatud, kui suur koormus kaasneb avalikule sektorile aruannete koostamisega.

Koalitsioonilepe 2024-2027 seab eesmärgiks: "Vähendame reguleerimist ja kehtestame

reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks tuleb tühistada

üks olemasolev nõue." Eelnõust ei nähtu, milliseid halduskoormust tekitavaid nõudeid

kavatsetakse tühistada kompensatsioonina eelnõuga sisse seatavate nõuete vastu. Nii nagu

ettevõtluse jaoks on oluline halduskoormust ja bürokraatiat piirata, peaks ka riik hoidma

tasakaalus või isegi vähendama aruandlusega seotud tegevusi, eriti arvestades vajadust

leida kärpekohad, kuid ka pikemas perspektiivis. Ettepanek: Kaaluda aruandlusnõuete

lihtsustamist   

14. Eelnõu § 49 lg 4 kohaselt koosneb Kliimanõukogu ekspertidest, kellel on laialdased ja

kõrgetasemelised kliimavaldkonnaga seotud akadeemilised teadmised tehnoloogia,

energeetika, liikuvuse ja ruumiloome, põllumajanduse, looduse, majanduse, kliimateaduse

uuringute ja keskkonnaga seotud tervise- ja käitumisuuringute alal. Loetelust on puudu

viide tööstuse ja kohalike ressursside väärindamist toetavale kõrgetasemelisele teadmisele.

Ettepanek: lisada loetellu tööstussektori esindaja   

15. Eelnõu § 34 lg 1  kohaselt võib riigiasutustest igaühele CO2 mõju hindamise ülesande

panek kaasa tuua erinevaid lähenemisi hindamissüsteemile, mille tulemusel pole

samalaadsete asutuste hindamistulemusi võimalik võrrelda. Soovitame kaaluda võimalust

koondada teadmine ühe allasutuse kätte, kes kogub asutustelt ühetaoliselt esitatud

sisendandmed, arvutab jälje ja saadab tagasi tulemuse.   Tulemuse alusel saab asutus

iseseisvalt koostada tegevuskava jälje vähendamiseks tulevikus.  Hindamist võiks lisaks

Riigiasutustele rakendada ka riigile kuuluvad SA-d ja MTÜ-d. Juhul, kui riigil on  üks

kasvuhoonegaaside jalajälje arvutusoskusega asutus, ei pea iga asutus arvutusoskuse 

kompetentsi omama, sest see nõuab oskusteavet ja turg on asjatundjatest tühi.  Lisaks on

arvutamine oskajale lihtne ja arvutamine ühele asutusele võtab vähe aega.   Probleem on

andmete kogumine, andmekoosseisude täpsustamine, andmete aluseks olevate

dokumentide sisu muutmine ( näit e-arvetel CO2 mõõtmiseks vajalike andmeväljade

puudumine v e-arvetelt andmekorje võimalus ainult käsitsi).   

Ettepanek: Kaaluda lg 1 sõnastuse täpsustamist  „Riigiasutused ja riigile kuuluvad MTÜ-d

ja SA-d esitavad andmeid ja saavad rakendusasutuselt kasvuhoonegaaside jalajälje

hinnangud, mille alusel näevad ette meetmed asutuse ja tema teenuste kliimamõju

vähendamiseks“.  Rakendusasutusele esitatavate andmete koosseisu ja tähtajad kinnitab

kliimaminister oma määrusega.  

16. Leiame, et eelnõu § 34 lg 5 sõnastus „avalik sektor arvestab hangete korraldamisel

kasvuhoonegaaside heite mõjuga, sealhulgas tuleb alates 2030. aastast hinnata uute

suuremate taristuobjektide süsinikujalajälge“ vajab muutmist. Ettepanek sätestada lg 5

kahe eraldi lausena ja jätta teisest lausest välja sõnad „sealhulgas“ ja „suuremate“, millest

viimane on defineerimata. 

Ettepanek: sõnastada sätte teine lause järgmiselt: „Alates 2030. aastast tuleb hinnata

7 (13)

taristuobjektide süsinikujalajälge“.   

17. Eelnõu § 40 lg 1 dubleerib Riigihangete seadus (RHS) § 77 lg 7.  Eelnõu säte dubleerib

RHS-i delegatsiooninormi, mille alusel on kliimaministril õigus igas hankevaldkonnas

kehtestada keskkonnahoidlikud hankimise tingimused.   Keskkonnahoidlikud tingimused

oleksid hankijatele rakendamiseks kohustuslikud, § 40 lg 1 sätted ei oleksid soovituslikud

ja alternatiivsed.   Kokkuvõttes puudub vajadus Kliimakindla majanduse seadus (KMS-i)

eelnõus keskkonnahoidliku hankimise regulatsiooni korrata.  Ettevõtjaskond ootab

valdkondlike keskkonnahoidlike reeglite kehtestamist, mis loovad kliimasäästlike toodete

– teenuste ostmiseks hankekohuslastele möödapääsmatud reeglid ja tekitab säästlike

lahenduste järele turule nõudluse.   Hankevaldkondi on üle 200, aga keskkonnahoidlikke

tingimusi on kliimaminister kehtestanud ainult 6-le.    

Ettepanek: Täiendada keskkonnahoidlike hangete tingimusi kõigis valdkondades. 

18. Eelnõu § 40 lg 3 „Avalik sektor soosib planeeringute kaudu vähese kasvuhoonegaaside

heitega tehnoloogiate katsetamiseks mõeldud alade rajamist“  jääb liialt deklaratiivseks.

Soovitame kaaluda täiendava volitusnormi lisamist või viidet lisada säte 

Planeerimisseadus § 12 täiendusena.   Planeerimisseadus ei tunne mõistet „soosima“.

Avalik sektor Valitsuse mõistes saab „soosida“ eriplaneeringu algatamisega, kuid tervet

riiki see ei hõlmaks.  Kohalik omavalitsus on aga oma planeerimisotsustes vastavalt

võimude lahususe reeglile sõltumatu ja iseseisev.    

Ettepanek: Täiendada Planeerimisseadust, näiteks kaaluda § 12 sõnastusse „vähese

kasvuhoonegaaside heite“ lisamist.  

19. Palume täiendada eelnõu § 38 Linnaruumi ja looduse lõimimise kava lg 1 sõnastust

planeeringu (nt üldplaneeringu teemaplaneering) koostamise võimalusega.

Ettepanek: sõnastada § 38 lg 1 vastavalt: “Kohaliku omavalitsuse üksus koostab vähemalt

10 000 elanikuga linna kui asustusüksuse kohta linnakeskkonnas kliimamuutustega

kohanemiseks käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud meetmete

võtmiseks eraldi dokumendina või energia- ja kliimakava, planeeringu või muu

arengudokumendi osana linnaruumi ja looduse lõimimise kava, milles seatakse muuhulgas

rohealade osakaalu eesmärk linnas.“ 

20. Seletuskirjas teeme ettepaneku selgitada üldplaneeringu, kui olulisima kohaliku tasandi

planeeringu olulisust ja selle seoseid kohalike arengukavade ja strateegiatega. Kliima on

üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ üks katusteemasid, mis mõjutab läbivalt ka teisi

valdkondi. Üleriigiline planeering keskendub temaatiliste suuniste andmisele kestliku

maakasutuse tekkeks, mis hõlmab ka maakasutusest tekkiva kliimamõju vähendamist. 

Ettepanek: seletuskirjas palume seaduseelnõuga seotud strateegiadokumentidele lisada

koostamisel olev üleriigiline planeering „Eesti 2050“.  

21. Peame oluliseks, et kirjeldatud oleksid kliimakindla majanduse seaduse seosed teiste

säästva arengu eesmärkidega. Eelnõu seletuskirjas ei ole kirjeldatud seoseid ülemaailmse

„Säästva arengu tegevuskava 2030“ 17 eesmärgiga, samuti nimetatud tegevuskava

elluviimise ülevaatega Eestis. Välja pole toodud vastavust säästva arengu riiklikule

8 (13)

strateegiale „Säästev Eesti 21“. Seletuskirjas puuduvad seoste kirjeldused „Eesti 2035“ viie

strateegilise sihiga.

Ettepanek: seletuskirjas selgitada, et loodav kliimaseadus täpsustab säästva arengu seaduse

ja ülemaailmse „Säästva arengu tegevuskava 2030“ (2017) põhimõtete elluviimist

kliimapoliitika valdkonnas.

22. Eelnõu rakendamisel on olulise tähtsusega kohalike omavalitsuste ruumiotsused, mistõttu

on oluline kohalike omavalitsuste pädevuse suurendamine kliimamõju vähendamise ja

kliimamuutustega kohanemise teemadel. Ruumilise planeerimise valdkonnas on

varasemalt kohalike omavalitsuste pädevusi suurendatud nii siseriiklikest kui ka

struktuurivahenditest läbi viidud koolituste ja juhendite kaudu, eelarveliste vahendite

olemasolul on võimalik tegevusi jätkata ja fookusi eelnõu prioriteetidega ühildada.

Sarnaselt näiteks keskkonnakomplekslubade metoodikale võib ka ruumilise planeerimise

valdkonnas olla vajalik täiendavate juhendmaterjalide koostamine (näiteks

ühistranspordist lähtuv planeerimine). Ühtlasi toome välja, et eelnõu seadusena

rakendumisel võib suureneda kaalutluste keerukus planeeringute koostamisel, mis peavad

tulevikus eeldatavasti arvestama ka menetluses oleva seaduseelnõu põhimõtteid. See võib

teatud juhtudel planeeringumenetlusi pikendada, mille tõenäosust aitab samuti vähendada

planeeringu koostamise korraldajate (eelkõige kohalike omavalitsuste) pädevuse

suurendamine.

Ettepanek: eelnõu seadusena jõustumisel on selle eesmärgipäraseks rakendamiseks äärmisel

oluline seadus selgitamine, juhendmaterjalide koostamine ning koolituste läbiviimine kõigile

rakendajatele, sh kohalikele omavalitsustele. 

23. Tunnustame eelnõu koostajaid haavatavamate ühiskonnarühmade ja põlvkondadevahelise

õigluse käsitlemise eest kogu ühiskonda puudutava seaduses. Üks läbivaid ettepanekuid on

lõimida soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse edendamine eelnõu

põhimõtetesse ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkidesse,

samuti eelnõus sätestatud tegevustesse nende eesmärkide täitmisel. See tähendab, et lisaks

eelnõu seletuskirjas välja toodud haavatavatele ühiskonnarühmadele teeme ettepaneku

sõnastada eelnõus kohustus edendada eri soost, rahvusest (etnilise kuuluvusega), rassist,

nahavärvusega, usutunnistusega või veendumustega, vanusega, puudega või seksuaalse

sättumusega inimeste võrdseid võimalusi. (Täpsemad sõnastused toodud ettepanekutes.)

See kaitstud tunnuste nimekiri tuleneb põhiseadusest, soolise võrdõiguslikkuse seadusest

ja võrdse kohtlemise seadusest. Viisid, kuidas kliimamuutused ühiskonnas valitsevat

ebavõrdsust suurendavad ning miks tuleb seetõttu võrdsuse edendamisele eraldi

keskenduda, on avatud põhjalikult näiteks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

voliniku tellitud ning Civitta koostatud uuringus “Võrdõiguslikkuse vajadused ja

võimalused rohepöördes”[1] (Civitta 2023):   

Kliimamuutused suurendavad ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust ning kliimamuutustega

kohanemiseks ja nende mõjude leevendamiseks ette võetavad meetmed ei ole sotsiaalselt

neutraalsed, st nad mõjutavad erinevaid inimesi ja inimrühmi erinevalt ning ka vastupidi – vaesuse

jt sotsiaalsete lõhede vähendamine ning sotsiaalse ja soolise võrdsuse edendamine toetab

9 (13)

keskkonnaeesmärkide saavutamist. Näiteks: 

 Teatud tüüpi leibkondadel – lastega pered, puuetega inimesi ja vanemaid inimesi hõlmavad

leibkonnad – on kõrgem energiatarbimise vajadus, mistõttu on nad enam mõjutatud

energiapuudusest, energiahindade kõikumisest ning neid ohustab nn energiavaesus. 

 Inimeste valmisolek ja motivatsioon keskkonnateadlikuks ja -kestlikuks käitumiseks on

erinev, nt naised ja nooremad inimesed on meestest ja eakamatest inimestest enam valmis

keskkonnahoidliku käitumise nimel pingutama, seega langeb ka suurem osa kohustustest

(nt majapidamistele pandud kohustused prügi sorteerida) naiste ja noorte õlule. 

 Erinevate inimrühmade ressursikasutus on erinev – kui energiavajadus on väikelaste,

vanurite ja puuetega inimestega majapidamistes suurem, siis transpordikasutuses on

naised, lapsed ja vanemad inimesed keskkonnasäästlikumad, liikudes enam ühistranspordi,

jalgrattaga või jala. 

 Kliimamuutused tabavad valusalt puuetega inimesi, ohustades nende õigust elule, veele,

toidule, tervisele, eluasemele, ligipääsetavusele, isiklikule liikuvusele, haridusele, tööle ja

sotsiaalsele kaasatusele (Civitta 2023, lk 15–16, viited uuringus)  

24. Eelnõus on viidatud haavatavatele ühiskonnarühmadele, kuid seda mõistet täpsemalt

defineeritud ei ole. Selgituskirjas on haavatavaid ühiskonnarühmasid küll kirjeldatud, kuid

mitte süsteemselt. Meetmete väljatöötamiseks ja mõjude paremaks hindamiseks on vaja

seaduse tasemel selgelt välja tuua, mis rühmi antud kontekstis eraldi käsitlema peab. Kuna

kõik haavatavad ühiskonnarühmad pole teada, võiks see olla avatud nimekiri.  

Ettepanek: Defineerida ka eelnõus, keda on peetud haavatavate ühiskonnarühmade all

silmas selle seaduse kontekstis.  

25. Eelnõu § 13. Põlvkondadevahelise õigluse põhimõtte "Põhjendamatult suur koormus"

jätab ambivalentseks, milline koormus oleks põhjendatud ja kelle silmis. Seetõttu teeme

ettepaneku kasutada täpsemat sõnastust, mis võimaldab andmepõhist võrdlusmomenti:

"suuremat koormust" (kui eelnevatel põlvkondadel).  

Ettepanek: Muuta põlvkondadevahelise õigluse põhimõtte sõnastust. Kliimamuutuseid tuleb

leevendada ja nendega kohaneda viisil, mis tagab, et ühe põlvkonna inimesed ei jäta

tulevikus elavatele põlvkondadele suuremat kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja

kliimamuutuste tagajärgedega kohanemise koormat 

26. Eelnõu § 14. Õiglase ülemineku põhimõte. Seaduse eelnõu 4. peatükis sätestatud

kliimaeesmärgid saavutatakse õiglaselt ja kaasavalt, arvestades sotsiaalset, majanduslikku

ja keskkonnamõju, nii et ka haavatavatel sektoritel ja ettevõtjatel oleks võimalik oma

10 (13)

tegevust vastavalt kliimaeesmärkidele kohandada ning nii, et haavatavate

ühiskonnarühmade säilenõtkus paraneb ja ülemineku käigus edendatakse soolist võrdsust

ja võrdseid võimalusi. Haavatavad ühiskonnarühmad koosnevad eraisikutest – näiteks

puuetega inimesed –, kelle haavatavus seisneb kliimamuutuste või kliimameetmete

võimalikus negatiivses mõjus nende elule, tervisele, kodule või isiklikule heaolule.

Haavatavad sektorid ja ettevõtted sisaldavad valdkondi ja äriühinguid, mille negatiivsete

mõjudega n-ö pihtasaamine ei pruugi mõjutada nendes tegutsevate eraisikute elu või tervist

samal moel. Seetõttu on selguse huvides oluline neid käsitleda eraldi.  Soolise võrdsuse ja

võrdse kohtlemise edendamise käsitlemine osana õiglase ülemineku põhimõttest annab

põhimõttele täpse ja kehtivas õiguses sõnastatud tähenduse.Võrdsuse edendamise

eesmärgil palume täpsustada, et haavatavad ühiskonnarühmad mitte lihtsalt ei pea saama

oma tegevusi kohandada, vaid nende säilenõtkus võrreldes tänasega peab kliimameetmete

rakendamise käigus paranema. Näiteks puudega või erivajadustega inimesed, kel on vaja

autot, et liikuda, ei saa hakata kasutama ühistransporti, kui ühistransport pole neile

ligipääsetav. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni

(https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006) osalisriigid kohustuvad tagama ja

edendama kõigi puuetega inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku teostamist,

sh arvestama puuetega inimeste inimõiguste kaitse ja edendamisega kõikides poliitikates

ja programmides. 

Ettepanek: Sõnastada õiglase ülemineku põhimõte selliselt, et see käsitleb füüsiliste isikute

gruppi (haavatavad ühiskonnarühmad) eraldiseisvalt juriidiliste isikute grupist (sektorid,

ettevõtjad). Samuti lisada õiglase ülemineku põhimõttesse eesmärk edendada soolist

võrdsust ja võrdseid võimalusi. 

27. Eelnõu § 27. Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogus ja selle vähendamise

eesmärkide lõike 3 sätestab, et vähemalt 50 000 elanikuga linna territooriumil

ühistransporditeenuse osutamiseks kasutatakse kõigile ligipääsetavaid nullheitega sõidukeid:  

1) taksoveo osutamisel alates 2035. aastast;  

2) linnaliini bussiveol alates 2040. aastast. 

Kliimaeesmärkide toetamiseks on vaja luua võimalus kõikidel inimestel ühistransporti kasutada.

Sõidukid, mis on nullheitega ja neilt eeldatakse sama seaduse kohaselt maksimaalselt pikka

kasutusaega, peavad kindlasti olema ligipääsetavad.  

Ettepanek: Lisada ligipääsetavus tingimuseks nullheitega sõidukitele.  

28.  Üle 50 000 elanikuga linnu on Eestis neli (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu)[2]. Siinses kirjas

toodud selgitustes ning ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskirjas on

rõhutatud, et maapiirkondade ja väiksemate asulate inimesed on seoses transpordiga

11 (13)

haavatavamad inimgrupid. Eelnõus toodud kitsenduse tulemusel saavad nelja linna

elanikud paremad võimalused kui ülejäänud Eesti elanikud, sh sihtgrupid, kes olid välja

toodud haavatavatena.  Inimesed väärivad võrdseid võimalusi olenemata elukohast. Keegi

ei peaks olema sunnitud elukohta vahetama või oma liikumist piirama, kui tekib vajadus

liikuda abivahendiga, aga kohalik ühistransport seda ei võimalda.  Maapiirkondade

ühistranspordi muutmine ligipääsetavaks on oluline mitmel põhjusel:  väheneks omaste

hooldamisega seotud autosõitude arv ja nende inimgruppide autosõitude arv, kel praegu

ühistranspordi kasutamine pole võimalik. Harjumaa ühistranspordi uuringus[3] vastas

veerand küsitletutest, et nad võiksid autosõite vähendada, kui nende hooldatavad saaksid

iseseisvalt liikuda.  2023. aastal oli Eestis ilmajäetusega leibkondades, kus kasvavad

lapsed, isiklik auto ainult 3,8 % peredest[4].   Ligipääsetav transport aitab kujundada

rohelisi liikumisharjumisi. Näiteks kui pere loovad noored peavad ligipääsmatu

ühistranspordi tõttu autoga liikuma hakkama, siis on vähetõenäoline, et nad hiljem

autosõidu juures ühistranspordi kasutamise juurde naaseks.[5]  Lisaks rõhutab Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi kavandatav ühistranspordireform (varasema nimega

liikuvusreform) vajadust kogu riigis tagada ühistranspordi ligipääsetavus[6].

Ligipääsetavuse edendamine on läbiv teema strateegias Eesti 2035[7]. Heaolu arengukavas

2023–2030 on kirjas, et lõimides ligipääsetavuse põhimõtte avaliku ruumi ja teenuste

lahutamatuks osaks, loome kõigile ühiskonnaliikmetele võrdsed võimalused osaleda ja

iseseisvalt toime tulla[8].  Ühistransporti mõjutavates kliimameetmetes tuleb

ligipääsetavuse edendamine tagada, et vältida olukorda, kus kliimameetmetega seoses

näiteks soetatakse sõidukeid, mis ei vasta teistele riiklikele strateegilistele sihtidele.  

Ettepanek: Selgitada või muuta seda piirangut, miks on §-s 27 transpordi eesmärgid

kitsendatud asulate suurusega.  

29. Eelnõu § 33. kirjeldab kliimamuutustega kohanemise eesmärgid.  Kui eeldatakse, et

haavatavad grupid, näiteks puuetega inimesed, eakad ja väikelaste vanemad loobuksid

isiklikest autodest  ja hakkaksid tulevikus ainult ühistransporti kasutama (või isiklik auto

pole neile finantsiliselt võimalik), siis ühistranspordi ligipääsetavus ei tohi sõltuda

piirkonnast, aastaajast või ilmaoludest. Praegu on lumisel, libedal ja kuumal ajal nendel

inimgruppidel liikumine piiratud. Palume taristuga seoses rõhutada lisaks kättesaadavusele

ka ligipääsetavust.   Civitta uuringus tuuakse mõned põhimõtted, mida transpordi ja

liikuvuse vallas rohereforme planeerides võrdsuslõime vaatest silmas pidada:  

 Madala sissetulekuga inimesed on transporditeenustele ligipääsu osas ebasoodsas

olukorras: neil on väiksema tõenäosusega isiklik sõiduk ning nad sõltuvad tõenäolisemalt

sõltuda ühistranspordi olemasolust ja sobivusest.  

 Piirkondades ja olukordades, kus auto on olulistele teenustele ja võimalustele ligipääsuks

vajalik, ohustavad meetmed isiklike sõiduautode kasutamise piiramiseks või kulude

suurendamiseks sotsiaalset kaasatust ning võivad olla juba ebasoodsas olukorras olevate

rühmade suhtes ebaõiglased – isiklikust sõiduautost loobumine on sageli võimalik vaid

kõrgemal sotsiaalmajanduslikul järjel olevatele inimestele.  

 Üleminekul kestlikele transpordivahenditele tuleks eelistada investeeringuid haavatavate

sihtrühmadega piirkondades.  

12 (13)

 Transpordi planeerimisse tuleb kaasata marginaliseeritud osapooli – eelkõige tuleb

kavandada transpordisüsteeme, mis parandavad ebasoodsas olukorras oleva elanikkonna

võimalusi, heaolu ja elukvaliteeti. (Civitta 2023, lk 25, viited uuringus) 

Ettepanek: Lisada ligipääsetavus taristust sõltuvate teenuste tingimustele: 1) majanduse ja

taristute toimimine mistahes kliimasündmuse avaldumisel nii, et taristust sõltuvad teenused

on inimestele kättesaadavad ja ligipääsetavad.  

30. Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamine on ministeeriumide töö kohustuslik

osa, vastavalt SoVSile ja VõrdKSile. Kliimaseadus puudutab otseselt haavatavaid

ühiskonnarühmi nagu näiteks vanemaealised või noored ja lapsed, rahvusvähemused,

puuetega inimesed, kelle kaitse on nendes seadustes sätestatud, nagu ülaltoodud selgitustes

täpsemalt avatud. Selleks, et valdkondlikud arengukavad ja tegevusprogrammid

sisaldaksid sihtgrupipõhiselt läbimõeldud ja erinevate inimeste erinevate vajadustega

arvestavaid tegevusi kliimamuutustega kohanemisel, on oluline, et soolise võrdsuse ja

võrdsete võimaluste edendamine oleks üks käesolevas seaduses välja toodud

eesmärkidest.  Kliimamuutustega kohanemise eesmärkide ja nendega seotud avaliku

sektori kohustuste sidumine soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisega on

oluline, kuna erinevatel ühiskonnagruppidel on erinevad vajadused ja võimalused

kliimamuutustega toime tulemisel. Kuidas on seotud ühiskondlik võrdsus

kliimamuutustega, võib Civitta uuringu põhjal kirjeldada transpordisektori näitel: 

Eri rühmad on transpordist erineval määral sõltuvad, veedavad transpordisüsteeme

kasutades erineval määral aega, kogevad erinevaid probleeme ja riske, kulutavad sellele

erineva osa oma sissetulekust jne12. Väga palju on uuritud transpordi ja liikuvuse soolist

mõõdet ja leitud, et  naised liiguvad sagedamini jalgsi ja kasutavad ühistransporti, samas

kui mehed kasutavad pigem isiklikku sõidukit.  Sooline ebavõrdsus liikuvuses võib

takistada naistel juurdepääsu sissetuleku teenimise võimalustele ja avaldada negatiivset

mõju piirkonna majanduskasvu potentsiaalile.  Transpordi ja liikuvusega seotud küsimuste

sootundlik käsitlemine võib kaasa aidata transpordisektori dekarboniseerimisele ja

edendada jätkusuutlikke transpordisüsteeme. (Civitta 2023, lk 23–24, viited

uuringus).Seetõttu peame oluliseks, et soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamine

oleks kliimakindla majanduse seaduse eelnõus läbivalt sätestatud.  

 Ettepanek: Lisada võrdsete võimaluste edendamine kliimamuutustega kohanemise

eesmärkide hulka ning avaliku sektori kohustuste hulka kliimamuutuste leevendamisel ja

kliimamuutustega kohanemisel. 

Täiendada eelnõu § 33 lõiget 2 punktiga 8. kliimamuutustega kohanemise eesmärgid  8)

soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse edendamine kliimamuutuste

leevendamise ja nendega kohanemise meetmete rakendamise käigus.  Täiendada § 35 lõiget

2 (2) Avalikul sektoril on kohustus /…/ edendada ja eelistada looduspõhiseid lahendusi,

mis: 4) edendavad soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi, sh ligipääsetavust. 

31. Seaduse seletuskirjas on mainitud Euroopa sotsiaalse kliimafondi kasutamist vaesusriski

vähendamiseks. Kuigi see on oluline, siis hõlmab ainult ajutisi ja üksikuid tegevusi ning ei

anna kindlustunnet, et vaesusriski vähendamine oleks jätkusuutlik. Näiteks eeldatakse

eelnõu seletuskirjas, et elektrisõidukite hinnad ajapikku ühtlustuvad teiste sõidukitega,

13 (13)

kuid see ei tee neid ikkagi vaesematele inimestele kättesaadavamaks ega lahenda kohe

tekkivaid probleeme kõigile võrdselt. Seaduses on vaja järjepidevat mehhanismi, mis

kindlustaks, et kliimamuutuste vastased meetmed ei süvendataks vaesust haavatavates

ühiskonnagruppides ning et leevendusmeetmed oleks kohe garanteeritud. Murekohtade

sõnastamisel on sotsiaalse kliimafondi dokumendid abiks, sest seal toodud probleemistik

ja sihtrühmade info on asjakohane ka käesoleva regulatsiooni valguses.  

Ettepanek: Lisada kliimamuutustega kohanemise eesmärkide paragrahvi kliimamuutustest

või kliimameetmest tulenev vaesusrisk inimeste õiguste ja tervise kaitse nimekirja. § 33.

Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid 2) 2) inimeste õiguste ja tervise kaitse, pöörates

eriti tähelepanu enim haavatavatele inimrühmadele, keda kliimamuutuste negatiivsed

mõjud kõige enam ohustavad, sealhulgas vähendades või leevendades negatiivset

tervisemõju, haigestumust ja suremust, mis on tingitud ebasoodsatest ekstreemsetest

ilmastikuoludest ja teistest kliimariskidest; ning kliimamuutustest või kliimameetmetest

tulenevat vaesusriski;

[1] Helen Biin, Marit Napp (Civitta), 2023, Võrdõiguslikkuse vajadused ja võimalused rohepöördes.

https://www.volinik.ee/infomaterjalid/uuring-vordoiguslikkuse-vajadused-ja-voimalused-rohepoordes   [2] Statistikaamet: RV0291U: RAHVAARV, PINDALA JA ASUSTUSTIHEDUS, 1. JAANUAR | Elukoht, Aasta ning

Näitaja. Statistika andmebaas   [3] Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS

Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2021-

02/harjuliikuvusuuringu2017_aruanne2018.pdf   [4] Statistikaamet. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-indikaatorid__laste-vaesus-

ja-toimetulek/LES821/table/tableViewLayout2   [5] Ramos, É.M.S., Bergstad, C.J., Chicco, A. et al. Mobility styles and car sharing use in Europe: attitudes, behaviours,

motives and sustainability. Eur. Transp. Res. Rev. 12, 13 (2020). https://doi.org/10.1186/s12544-020-0402-4   [6] Ühistranspordireformi kontseptsioon: liikuvusreform-kontseptsioon-2024-05-31.pdf (agri.ee)   [7] Riiklik strateegia „Eesti 2035“ Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus  [8] Heaolu arengukava 2023-2030 Heaolu arengukava 2023-2030.pdf (sm.ee) 

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Kadi Kõiv

+372 5198 0272 [email protected]

Krista Erg-Scacchetti

[email protected]

Piret Karro

+372 5305 4180 [email protected]