Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

EELNÕU

10.11.2023

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse § 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) makseteenuse pakkuja käibemaksuseaduse § 361 tähenduses ja makse saaja, kelle andmeid

töödeldakse käibemaksuseaduse § 361 alusel.“;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 10 täiendatakse pärast sõnu „ning teave“ sõnadega „püsiva

tegevuskoha ja“;

3) paragrahvis 5 asendatakse tekstiosa „22, 221,“ tekstiosaga „22–222,“;

4) määrust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Hasartmängumaksu deklaratsiooni rakendus

(1) Hasartmängumaksu deklaratsiooni rakenduse ametlik lühend on HMD.

(2) Hasartmängumaksu deklaratsiooni rakendusse kantakse hasartmängumaksu seaduse § 4

lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud hasartmängumaksu

deklaratsiooni vormidel esitatud andmed.“;

5) määrust täiendatakse §-ga 222 järgmises sõnastuses:

„§ 222. Kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakendus

(1) Kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakenduse ametlik lühend on

PoUS.

(2) Kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakendusse kantakse

komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446 lisa B veerus E1 nimetatud andmed.“;

6) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) käibemaksuseaduse § 16 lõike 3 alusel Maksu- ja Tolliametile esitatud teadete andmed;“;

7) paragrahvi 321 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „hinnatsoonide,“;

8) paragrahvi 321 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „hinnatsoon, viljakustsoon,“;

2

9) paragrahvi 322 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) maa väärtuse andmed (maaüksuse nimetus, katastritunnus, aadress, pindala, sihtotstarbed,

kõlvikud, maksustamishind, maa omaniku või maa kasutaja nimi ja isiku- või registrikood,

omandiosa suurus, kuvatõmmis maaüksuse asukohast kaardil).“;

10) määrust täiendatakse §-ga 323 järgmises sõnastuses:

㤠323. Makseteenuste pakkujate aruannete rakendus

(1) Makseteenuste pakkujate aruannete rakenduse ametlik lühend on CESOP.

(2) Makseteenuste pakkujate aruannete rakendusse kantakse andmed, mis on ette nähtud

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1504, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL)

nr 904/2010 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses keskse elektroonilise makseteabe

süsteemi (CESOP) loomisega, et võidelda käibemaksupettuste vastu (ELT L 235, 12.09.2022,

lk 19–27), lisas.“;

11) paragrahvi 42 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kohtuasja“ sõnadega „või muu

asja“;

12) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) kaitseväekohustuslaste registrist saadud dokumentide andmed – link dokumendile,

dokumendi liik, number ja kuupäev, dokumendi koostaja ning asja number;“;

13) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „21, 22, 221,“ tekstiosaga „21–221,“ ja lõiget

täiendatakse pärast tekstiosa „27–32,“ tekstiosaga „323,“;

14) paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „19,“ tekstiosaga „211,“;

15) paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „22,“ tekstiosaga „222,“;

16) paragrahvi 58 lõigetes 6 ja 7 asendatakse tekstiosa „22, 221,“ tekstiosaga „22–222,“;

17) paragrahvi 62 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „36“ tekstiosaga „, 421“;

18) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kolm kalendriaastat – §-s 323 nimetatud alamregistri andmete puhul;“;

19) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „22–25,“ tekstiosaga „211–25,“ ja

tekstiosa „321–34,“ tekstiosaga „321, 322, 33, 34,“;

20) paragrahvi 63 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „punktides 2–6“ tekstiosaga

„punktides 11–6“;

21) paragrahvi 64 lõike 1 punktis 1 ja § 65 lõikes 4 asendatakse sõna „teeninduskohas“ sõnaga

„teenindusbüroos“;

22) paragrahvi 74 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „21,“ tekstiosaga „211,“ ja pärast

tekstiosa „29–32,“ tekstiosaga „323,“;

23) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „22, 221,“ tekstiosaga „22–222,“.

3

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 punktid 1, 2, 4, 6–10, 13, 14 ja 17–22 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a.

(2) Määruse § 1 punktid 11 ja 12 jõustuvad 1. veebruaril 2024. a.

(3) Määruse § 1 punktid 3, 5, 15, 16 ja 23 jõustuvad 1. märtsil 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaja Kallas

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel, millise sätte kohaselt

maksukohustuslaste registri (edaspidi MKR) asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi

Valitsus. Sama seaduse § 17 lõike 3 järgi on MKR-i vastutav töötleja Maksu- ja Tolliamet

(edaspidi MTA).

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrust nr 21 Maksukohustuslaste

registri põhimäärus 1. oktoobri 2023. a redaktsioonis RT I, 01.06.2023, 3.

Eelnõuga luuakse kolm uut alamregistrit1. Samuti ajakohastatakse MTA poolt peetava MKR-i

üldandmete andmestiku ja nelja alamregistri2 andmekoosseisu. Ühtlasi laiendatakse Rahapesu

Andmebüroo juurdepääsuõigust e-tollile ja korrastatakse MKR-i põhimääruse terminoloogiat.

Ühtegi senist alamregistrit ei kaotata3.

Määrus on kavandatud jõustuma kolmes osas: vastavalt 1. jaanuaril 2024. a, 1. veebruaril 2024.

a ning 1. märtsil 2024. a.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (e-post [email protected]) ning MTA juriidilise

osakonna õigusloome valdkonna jurist Eero Kosk (e-post [email protected]).

Samuti osalesid eelnõu ja seletuskirja koostamisel MTA teenuste osakonna avalike teenuste

valdkonna juhtivkonsultant Ranno Aednurm (e-post [email protected]) ja teenusejuht

Riita Parksepp (e-post [email protected]), teenuste osakonna kesksete teenuste

valdkonna teenusejuht Kristel Ilumäe (e-post [email protected]) ja arvestuse talituse

peakasutaja Merle Reepalu (e-post [email protected]), teabeosakonna rahvusvahelise

infovahetuse valdkonna peaspetsialist Triin Toomeste (e-post [email protected]) ning

tolliosakonna tolliarenduse valdkonna e-tolli arendustalituse juhtiv arendusspetsialist Mario

Peterson (e-post [email protected]) ja tolliõiguse talituse arendusspetsialist Tarmo

Padrek (e-post [email protected]).

1 Hasartmängumaksu deklaratsiooni rakendus (MKR-i põhimääruse uus § 211), kauba tollistaatuse dokumentide

riskianalüüsi andmevahetuse rakendus (uus § 222) ja makseteenuste pakkujate aruannete rakendus (uus § 323). 2 Käibedeklaratsiooni rakendus (MKR-i põhimääruse § 27), maamaksu alusandmete register (§ 321), maamaksu

määramise rakendus (§ 322) ja riiginõuete arvestusse kaasamise rakendus (§ 42). 3 Eelnõu vastu võtmisel kuulub MKR-i koosseisu kokku 59 alamregistrit (praegune seis: 56).

2

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected]) ning keeleliselt toimetas

personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 tehakse MKR-i põhimääruses järgmised muudatused:

Punktis 1 täiendatakse MKR-i subjektide loetelu, lisades registri subjektide hulka

makseteenuse pakkuja käibemaksuseaduse § 361 tähenduses ja makse saaja, kelle andmeid

töödeldakse käibemaksuseaduse § 361 alusel. Siinkohal juhindutakse käibemaksuseaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse4 § 2 punktist 3, millega täiendati MKS § 17 lõiget

2 (Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta:/.../) eelviidatud makseteenuse pakkuja

ning makse saajaga.

Punktis 2 täiendatakse MKR-i üldandmete andmestiku andmekoosseisu mitteresidendi kohta

kogutavate andmete osas, lisades teabe püsiva tegevuskoha kohta (kõrvuti teabega tegutsemise

kohta tööandjana Eestis). Antud täiendus tuleneb MKS § 18 lõike 1 punktist 4, mis sätestab

kohustuse registreerida mitteresidendist juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv

tegevuskoht, mida ei kanta filiaalina äriregistrisse.

Punktis 3 kaasatakse loodav kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi

andmevahetuse rakendus (vt selgitust punkti 5 juures) e-tolli andmekoguna käsitatavate

alamregistrite loetelusse5. Nimetatud rakenduse käsitlemine osana e-tollist on seostatav

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu

tolliseadustik6:

 art 3 punktiga a – riskianalüüsiga kaitstakse liidu ja selle liikmesriikide finantshuve

 art 3 punktiga b – rakendusega kaitstakse liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse

eest, toetades samal ajal seaduslikku ettevõtlust

 art 3 punktiga d – tänu riskianalüüsile on võimalik säilitada sobiv tasakaal tollikontrolli

ja seadusliku kaubanduse hõlbustamise vahel.

Punktis 4 sätestatakse MKR-i eraldi alamregistrina hasartmängumaksu deklaratsiooni

rakendus (edaspidi HMD), mida seni on käsitletud EHMA ehk elektroonilise hasartmängu

aruandluse süsteemi (MKR-i põhimääruse § 13) alam-alamregistrina7. Kuna HMD võimaldab

osasid deklaratsiooni lisasid, mille andmeid EHMA-s ei ole, täita otse rakenduses ja MTA-l on

kavas HMD-d edasi arendada, et sinna oleks võimalik deklaratsioone sisestada ka ilma EHMA

vahenduseta (puudutab paberkandjal esitatavaid deklaratsioone), on mõistlik lugeda HMD

eraldi alamregistriks sarnaselt käibedeklaratsiooni rakenduse jt maksudeklaratsioonide

rakendustega.

Punktis 5 sätestatakse MKR-i uue alamregistrina kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi

andmevahetuse rakendus (edaspidi PoUS), mille eesmärk on tagada alates 1. märtsist 2024. a

4 Vastu võetud 07.11.2023. Vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d0b2635d-5314-4d28-842b-

b961c167350a/kaibemaksuseaduse-ja-maksukorralduse-seaduse-muutmise-seadus 5 Vastavalt MKR-i põhimääruse § 5 käsitatakse kogumis e-tolli andmekoguna tolliseaduse § 13 tähenduses MKR-

i põhimääruse §-des 91, 11, 12, 14, 16, 22, 221, 31, 36, 40, 421, 44, 46–51 ja 55 nimetatud alamregistreid. 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32013R0952 7 Vt ka MKR-i põhimääruse § 2 lg 1: Alamregistri koosseisu võivad kuuluda selle alamregistri alamregistrid.

3

teatud liidu kauba tollistaatuse tõendamisvahendite (liidu kauba tollistaatuse tõend T2L või

T2LF andmete vormis) riskianalüüsi andmevahetus EL keskse PoUS (Proof of Union Status)

süsteemiga. PoUS puudutab ettevõtjaid, kes taotlevad T2L või T2LF andmete vormis liidu

kauba tollistaatuse tõendite kinnitamist, registreerimist ja kasutamist. Aastast 2025 täiendatakse

käsitletavate tõendite loendit lisaks T2L ja T2LF ka kaubamanifestiga (CGM - Customs Good

Manifest).

Kõnealune rakendus toetab otseselt liidu staatusega kaupade vaba liikumist. Paraneb

järelevalve kaupade tollistaatuste kinnitamise ja tõendamise üle. Samuti aitab PoUS vältida

sama kauba topeltmaksustamist ja pettusi.

Kitsamalt võttes võimaldab uus rakendus hallata automaatset riskianalüüsi tulemite

andmevahetust EL keskse PoUS-süsteemi ja MTA riskianalüüsi süsteemi vahel. Teisisõnu –

rakendus võimaldab võtta EL keskselt PoUS süsteemilt vastu masin-masin liidese kaudu

andmeid ja neid sobivas tehnilises vormingus edastada siseriiklikuks riskianalüüsi

läbiviimiseks ning saata tulemid tagasi.

PoUS-i graafiline kasutajaliides võimaldab MTA teenistujatel vaadata infot sõnumivahetuse,

riskianalüüsi tulemite ja seotud kontrolliülesannete osas, näha ebaõnnestunud toiminguid,

vajadusel neid protsesse taaskäivitada ja samuti teostada vastavasisulisi päringuid. MTA jaoks

on ka oluline kõnealuse rakenduse seostamine tollikontrolli ülesannete lahendamise süsteemiga

(TOTS2).

Punktis 6 laiendatakse käibedeklaratsiooni rakenduse (edaspidi KMD) ulatust, hõlmates nende

maksuhaldurile esitatavate teadete andmed, mis esitatakse maksukohustuslaste poolt MTA-le

vastavalt käibemaksuseaduse § 16 lõikele 3: Enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil

või varem sellest Maksu- ja Tolliametit kirjalikult teavitanud maksukohustuslane lisab

käibemaksu järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele: /…/

Punktides 7–9 tehakse muudatused maamaksu alusandmete registri (edaspidi MARE) ja

maamaksu määramise rakenduse (edaspidi MAAIS) andmekoosseisudes. Muudatused on

tingitud asjaolust, et Maa-amet viis 2022. aastal läbi maa korralise hindamise, mille tulemusel

maa väärtus muutus. Maa korralise hindamise tulemused võetakse maksustamisel kasutusele

alates 1. jaanuarist 2024. a8.

Punktis 10 lülitatakse MKR-i koosseisu uus alamregister – makseteenuste pakkujate aruannete

rakendus (edaspidi CESOP). Nimetatu rajaneb käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seadusel (vt joonealune viide 4), millise seadusega võetakse üle nõukogu direktiiv

(EL) 2020/284, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, et kehtestada makseteenuse

pakkujatele teatavad nõuded (ELT L 62, 02.03.2020, lk 7–12)9 (edaspidi käibemaksudirektiiv).

Antud norme on liikmesriigid kohustatud kohaldama alates 1. jaanuarist 2024. a. Eelmainitud

direktiiv on seotud nõukogu määrusega (EL) 2020/283, millega muudetakse määrust (EL) nr

904/2010 seoses halduskoostöö meetmete tugevdamisega, et võidelda käibemaksupettuste

8 Maamaks2024 kohta vt https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/muud-maksud-ja-

nouded/maamaks#maamaks-2024 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020L0284&qid=1662988658202&from=EN

4

vastu (ELT L 62, 02.03.2020, lk 1–6)10. Nimetatud määruse alusel tuleb liikmesriikide

maksuhalduritel makseteenuse pakkujatelt koguda andmeid ja edastada need CESOP-i.

Punktides 11 ja 12 laiendatakse riiginõuete arvestusse kaasamise rakenduse andmekoosseisu

tulenevalt 1. veebruaril 2024. a jõustatavast asendustäitmise ja sunniraha seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest11.

Nimetatud seadus on suunatud Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA) liitumisele riiginõuete

arvestusse kaasamise rakendusega (edaspidi NAP). Seadusemuudatusega antakse KRA-ga

seotud sunniraha ja rahatrahvi haldamine üle MTA-le ning sunniraha ja rahatrahvide arvestus

viiakse olemasolevaid X-tee teenuste lahendusi kasutusele võttes NAP-i. Infovahetus nõuete

edastamise ja nõude tasumise kohta muutub automaatseks. MTA-st saab KRA-ga seotud

sunniraha ja rahatrahvi sissenõudmise korraldaja ja võlausaldaja õiguste teostaja. Eelöeldust

tulenevalt on põhjendatud MKR-i põhimääruses sätestatud NAP-i andmekoosseisu

laiendamine.

Punktides 13–16 määratakse uute alamregistrite HMD, PoUS ja CESOP andmeallikad, nähes

ette, et andmeid saavad:

 registri subjekti enda käest – HMD; CESOP

 teistest riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest – HMD; PoUS

 MTA põhimääruses sätestatud ülesannete täitmise tulemusel – PoUS

 välisriikide või jurisdiktsioonide maksu- ja tolliasutustelt ning rahvusvahelistelt

organisatsioonidelt saavad rahvusvahelises lepingus sätestatud alustel – PoUS.

Punktis 17 antakse Rahapesu Andmebüroole (RAB) juurdepääsuõigus12 MKR-i alamregistrile

„Sisenemisformaalsuste rakendus“ (edaspidi NES) büroole seadusega pandud ülesannete

täitmise korras ja ulatuses13. Eeldatavalt on NES-ile juurdepääs RAB-ile tõhusaks abiks oma

ülesannete tulemuslikul täitmisel. Ühtlasi väärib märkimist, et RAB omab juba täna

juurdepääsuõigust mitmele e-tolli rakendusele14; probleeme andmete töötlemisel ei ole

täheldatud.

Punktides 18 ja 19 määratakse uute alamregistrite HMD, PoUS ja CESOP andmete säilitamise

tähtajad järgmiselt:

 HMD – seitse kalendriaastat (peetud silmas korrelatsiooni MKS §-ga 58)

 PoUS – seitse kalendriaastat (peetud silmas, et 7 k/a on e-tolli rakenduste puhul valdav)

 CESOP – kolm kalendriaastat15.

10 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020R0283&qid=1666012366283&from=EN 11 Hetkel eelnõu staadiumis. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2c7aebb4-0af0- 4935-8616-1f5ff0d3051e/asendustaitmise-ja-sunniraha-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus 12 Vt ka tolliseaduse § 13 lg 2 teist lauset, mille kohaselt MKR-i põhimääruses sätestatakse valitsusasutused, kellele

antakse nende ülesannete täitmiseks juurdepääs e-tolli andmekogu andmetele. 13 Rahapesu Andmebüroo tegevusvaldkonna ja ülesannete kohta vt rahandusministri 06.11.2020.a määrus nr 39

Rahapesu Andmebüroo põhimäärus, §-d 6 ja 7. 14 Vt MKR-i põhimääruse § 62 lg 3 p 3. 15 Vt käibemaksudirektiivi sissejuhatava osa lg 10: Kuna teabe maht on märkimisväärne ja selle tundlikkus on

isikuandmete kaitse seisukohalt suur, on vajalik ja proportsionaalne, et makseteenuse pakkujad peaksid arvestust

piiriüleste maksete kohta kolme kalendriaasta pikkuse ajavahemiku jooksul, et aidata liikmesriikidel võidelda

käibemaksupettuse vastu ja tuvastada pettureid. See ajavahemik on piisav aeg, et liikmesriigid saaksid tõhusalt

kontrolle teha ning võimalikku käibemaksupettust uurida või käibemaksupettusi tuvastada.

5

Punktis 20 tehakse eelmainitust tulenev viiteline parandus MKR-i põhimääruse tekstis

(CESOP-ile määratud andmete säilitamise tähtaeg on MKR-i põhimääruses seni käsitlemata).

Punktis 21 ühtlustatakse MKR-i põhimääruses kasutatavat terminoloogiat. Kui MKR-i

põhimääruse § 70 lõike 1 punkti 4 ja § 71 lõike 2 punkti 4 järgi saab töötamise registri

toiminguid teha teenindusbüroos, siis kehtiva § 64 lõike 1 punkti 1 ja § 65 lõike 4 järgi saab

hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja (HAMPI) toiminguid teha

teeninduskohas. Nii ühel kui teisel puhul on kohane kasutada mõistet „teenindusbüroo“,

kuivõrd sõna „teeninduskoht“ selle üldlevinud tähenduses hõlmab nii teenindusbüroosid kui

tollipunkte. Võttes arvesse, et MTA struktuuris tegutseb täna 16 teenindusbürood Eesti eri

paigus16, siis ei ole HAMPI-toimingute tegemiseks tarvis näha ette täiendavat võimalust

Luhamaa või mõne muu tollipunkti vaates. Seda enam, et olemuslikult on tollipunkt mõeldud

hoopis teistsuguste (tollispetsiifiliste) teenuste pakkumiseks.

Punktides 22 ja 23 määratakse uutele alamregistritele HMD, CESOP ja PoUS infosüsteemi

turvaklass17, milleks on K2T2S2. Sama turvaklass on määratud nii KMD, maksualase

teabevahetuse rakenduse kui enamiku e-tolli alamregistrite puhul.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev. Määrus jõustub kolmes osas:

 1. jaanuaril 2024. a – lähtutud on käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse (joonealune viide 4) jõustumiskuupäevast ühes nn esimese võimaluse

printsiibi rakendamisega nende muudatuste puhul, mis ei ole otseselt seotud ühegi

kuupäevaga

 1. veebruaril 2024. a – lähtutud on asendustäitmise ja sunniraha seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (joonealune viide 11)

jõustumiskuupäevast;

 1. märtsil 2024. a – tegemist on kuupäevaga, alates millest peab Eesti Vabariik (Maksu-

ja Tolliameti kaudu) võtma kasutusele PoUS-i18.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.

5. Määruse mõjud

Eelnõuga luuakse kolm uut alamregistrit. Samuti ajakohastatakse MTA poolt peetava MKR-i

üldandmete andmestiku ja nelja alamregistri andmekoosseisu. Ühtlasi laiendatakse RAB-i

16 MTA teenindusbüroode asukohad: https://emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/kontaktid/teeninduskohad 17 Seejuures lähtutakse Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määrusest nr 121 Võrgu- ja infosüsteemide

küberturvalisuse nõuded, § 9 ja § 10. 18 Vt EL liikmesriikides kasutusele võetavate tollisüsteemide ja sellekohaste tärminite kohta:

komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/2151, 13. detsember 2019, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikuga ette

nähtud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm.

Kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019D2151&from=et

6

juurdepääsuõigust e-tollile ja korrastatakse MKR-i põhimääruse terminoloogiat. Ühtegi senist

alamregistrit ei kaotata.

Alamregistritega seotud muudatused toetavad MTA arengukava19 eesmärki tagada

õiguskuulekale maksukohustuslasele lihtne, kiire ja mugav maksu- ja tollikohustuste täitmise

võimalus. Kui maksude maksmine on lihtsam kui nendest hoidumine, suureneb inimeste tahe

oma maksu- ja tollikohustused õigeaegselt ja korrektselt täita ning seeläbi – maksukuulekus.

Alamregistritega seotud muudatustest mõjutatud sihtrühmaks on isikud, kelle esitatud andmed

kantakse kõnealustesse alamregistritesse; asutustest – peamiselt MTA.

Täpsemalt võib avalduvate mõjude osas tuua välja alljärgnevat:

5.1. Hasartmängumaksu deklaratsiooni rakenduse kasutuselevõtt

Sihtrühmad: hasartmängukorraldajad, s.o hasartmängumaksu deklaratsioonide esitajad ja

hasartmängumaksu maksjad, MTA

Mõju kirjeldus: HMD võimaldab hasartmängukorraldajatel esitada hasartmängumaksu

deklaratsioon läbi e-MTA, mis teeb deklaratsiooni esitamise ettevõtetele kiiremaks ja

lihtsamaks. Hasartmängukorraldajad peavad kord kuus esitama MTA-le hasartmängmaksu deklaratsiooni.

Deklaratsiooni on võimalik esitada MTA-le ka paberkandjal, e-kirja teel või läbi e-MTA,

HMD-rakenduses. Samas tuleb tõdeda, et deklaratsioonid, mida esitatakse paberkandjal või e-

kirja teel, kätkevad endas ebamõistlikku halduskoormust, olles ebamugav ja aeganõudev nii

ettevõttele kui MTA-le. HMD võimaldab ettevõttel esitada hasartmängumaksu deklaratsioon kiiresti ja mugavalt, kuna

ettevõttel jääb ära vormide saatmine ja ametnikel – vormidel kajastatud andmete sisestamine.

Osasid deklaratsiooni lisasid saab esitada n.ö ühe klikiga, kuna nende puhul eeltäidetakse

deklaratsiooni andmeväljad ette ära EHMA andmete põhjal. Lisade puhul, mis EHMA andmeid

ei kasuta, saab ettevõte andmed sisestada otse HMD-sse või lisada andmed XML-failiga.

Seega perspektiivis saavad hasartmängukorraldajad esitada deklaratsioone mugavamalt ja

kiiremini. Samuti saab MTA kasutada oma ressurssi deklaratsioonide elementaarse töötlemise

asemel deklaratsioonide järelkontrolliks jm sisuliseks tegevuseks.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.2. Kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakenduse kasutuselevõtt

Sihtrühmad: tollikliendid, MTA

Mõju kirjeldus: PoUS-i kasutuselevõtu tulemusel -

 saab teha andmetele tõhusamat riskianalüüsi, paraneb andmekvaliteet

 kiirendatakse tollistaatuste käsitlemist

 ühtlustatakse kaupade liidu staatuse tõendamisega seotud protsesse

 vähendatakse paberkandjal toimingute hulka

 saab olema liidestus automaatse riskianalüüsi andmevahetuseks üle-euroopalise

tollistaatuseid haldava infosüsteemiga

 tekib võimalus andmete ja riskianalüüside tulemuste vahetamiseks EL liikmesriikide

tolliasutuste vahel

 vähenevad võimalused tollipettusteks ja maksude tasumisest kõrvale hoidmiseks

 tekib äriportsessi haldamist toetav uudne elektrooniline lahendus.

19 Kättesaadav MTA veebilehel: Arengukava 2023 | 439.02 KB | pdf

7

Viimati markeerituga seoses tasub märkida, et seni oli tollistaatuse dokumendi registreerimine

suunatud vaid MTA ametnikule ning andmeid registreeritud tollistaatuse dokumentide kohta

säilitati ainult ametnikurakenduses. Protsess toimus paberkandjal ja kliendirakendus puudus

üldse. Edaspidi saavad tolliklientidel olema järgmised võimalused:

 ettevõtja jaoks on tollistaatuse tõendi (T2L ja T2LF) kinnitamine või registreerimine

elektrooniline

 elektrooniliselt esitatud tollikauba manifesti CGM (alates2025.a) elektroonse muutmise

võimalus

 kõik kinnitatud ja /või registreeritud tõendid on elektroonselt kättesaadavad.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.3. Makseteenuste pakkujate aruannete rakenduse kasutuselevõtt

Sihtrühmad: makseteenuse pakkujad, e-kaubanduse ettevõtjad, MTA

Mõju kirjeldus: Makseteenuse pakkujate puhul on eeldatav halduskoormuse tõus, kuivõrd

seadusega kehtestatakse makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada ja iga kvartali kohta

edastada piiriüleste maksete andmed makse saajate lõikes, kui samale maksesaajale on tehtud

rohkem kui 25 piiriülest makset kvartalis. Andmete edastamiseks kasutatakse Euroopa

Komisjoni poolt välja töötatud elektroonilist tüüpvormi. Makseteenuse pakkujate edastatavad

andmemahud erinevad sõltuvalt makseteenuse pakkuja suurusest.

Makseteenuse pakkujatele kehtestatava kohustusega säilitada ja iga kvartali kohta edastada

maksuhaldurile piiriüleste maksete andmed makse saajate lõikes, võimaldab maksuhalduril

saada andmeid e-kaubanduse ettevõtjate käibe ja selle tekkimise koha kohta ning tuvastada

maksudest kõrvalehoiduvaid ettevõtjaid. Kohustus esitada andmeid makse saajate ja maksete

kohta on EL-ülene, ehk see kohustus puudutab kõiki EL makseteenuse pakkujaid, kelle esitatud

andmed edastatakse liikmesriikide maksuhaldurite poolt kesksesse elektroonilisse makseteabe

süsteemi CESOP, kus need salvestatakse ja võrreldakse teiste EL andmebaasidega (VIES,

(I)OSS). Sellest tulenevalt puudutab makseteenuse pakkujaid puudutav aruandluskohustus ka

e-kaubanduse turgu Eestis ja on sellele positiivse mõjuga.

Seaduse järgi kohustub maksuhaldur vastu võtma makseteenuse pakkujatelt edastatava teabe

ning edastama selle muutmata kujul komisjoni loodavasse ja hallatavasse kesksesse

elektroonilisse makseteabe süsteemi CESOP. Andmed edastatakse elektroonilise tüüpvormi

abil. Andmeid kasutatakse riskianalüüsiks. Prognoositav on MTA töökoormuse tõus seonduvalt

suureneva teavitus- ja selgitustöö vajadusega.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

Täpsemalt on kavandatava mõjusid analüüsitud joonealuse viitena 4 esitatud seaduseelnõu

seletuskirja osas 6 (SK lk 11-12).

5.4. Üldandmete andmestiku andmekoosseisu laiendamine

Sihtrühmad: maksukliendid, MTA

Mõju kirjeldus: Üldandmete andmestiku andmekoosseisu laiendus (mis rajaneb kehtival

seadusel, vt selgitust osa 2 punkti 2 puhul) on tehnilist laadi, omades pigem tähendust

õigusselguse tagamisel – nii registri subjektide kui MTA vaates on täpselt fikseeritud, milliseid

andmeid kogutakse jm töödeldakse.

Mõju olulisus: väheoluline

8

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

5.5. KMD andmekoosseisu laiendamine

Sihtrühmad: maksukliendid, MTA

Mõju kirjeldus: KMD andmekoosseisu laiendus (mis rajaneb kehtival seadusel, vt selgitust

osa 2 punkti 6 puhul) on tehnilist laadi, omades pigem tähendust õigusselguse tagamisel – nii

registri subjektide kui MTA vaates on täpselt fikseeritud, milliseid andmeid kogutakse jm

töödeldakse.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

5.6. MARE ja MAAIS-i andmekoosseisude korrigeerimine

Sihtrühmad: maamaksu maksjad, kohalikud omavalitsused, MTA

Mõju kirjeldus: Muudatused on tingitud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste

seaduste muutmise seadusest20 ning täpsemalt sellest, et:

 alates 2024. aastast ei ole KOV-tel kohustust arvutada maatüki maksustamishinda (mille

puhul tuli mh arvesse võtta hinnatsoone ja viljakustsoone, milliseid aspekte hindamisel

seadus aga enam ei sätesta)

 alates 2024.aastast ei koosta KOV-d enam maa maksustamishinna akte

 alates 2024. aastast ei ole maamaksu arvutamise aluseks enam KOV-te poolt loodavad

maa maksustamishinna aktid, vaid Maa-ameti poolt maa korralise hindamise käigus

tulemuseks saadud maa väärtus.

Muudatuste tulemusel:

 väheneb KOV-te töökoormus, kuna langeb ära maa maksustamishinna aktide

koostamise vajadus ühes vajadusega anda maksumaksjatele selgitusi tema maa

maksustamise aluste kohta

 MTA-l ei ole enam vajadust maksustamishinna akte süsteemis kuvada ega suunata

maksumaksjat KOV-i poole maksustamishinna akti osas selgitusi saama

 edaspidi on andmed maa väärtuse kohta kättesaadavad Maa-ameti veebilehel (aadressil

minu.kataster.ee) ja maksumaksja saab maa väärtuse küsimuste korral sealtkaudu abi.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

Täpsemalt on kavandatava mõjusid analüüsitud käesolevas alapunktis nimetatud seaduse

eelnõu seletuskirja osas 6 (SK lk 47-84)21.

5.7. NAP-i andmekoosseisu laiendamine

Sihtrühmad: KRA ja MTA (vähesel määral ka kohtutäiturid) ning kutsealused, kes ei täida

kaitseväeteenistuse seadusest tulenevaid kohustusi ja kellele on kohustuste täitmata jätmise eest

määratud sunniraha või rahatrahv.

Mõju kirjeldus: kesksel kohal on KRA nõuete tõhusam haldamine.

Muudatusega kaasneb mõningal määral lisakoormus MTA-le, kes edaspidi KRA nõudeid

korraldab ja haldab. Samas väheneb muudatusega märgatavalt KRA töökoormus – näiteks

nõuete sisestamisel VERP-i, täitmisavalduste sisestamisel e-Täituri infosüsteemi jmt –, sest

KRA ei edasta enam nõudeid sundtäitmisele ega pea nõuete tasumise üle arvestust. Sunnirahaga

20 Avaldamismärge: RT I, 10.03.2022, 2. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/110032022002 21 Kättesaadav Riigikogu veebilehel (406 SE; vastu võetud 23.02.2022): Seletuskiri

9

seotud nõuete puhul hakatakse rakendama vabatahtliku tasumise süsteemi. See tähendab, et

kõik sunnirahanõuded ei lähe automaatselt kohtutäituritele.

Nendel kutsealustel, kes ei täida kaitseväeteenistuse seadusest tulenevaid kohustusi ja kellele

on kohustuste täitmata jätmise eest määratud sunniraha või rahatrahv, on edaspidi võimalik oma

nõuded tasuda neile mugavamal viisil ja neile antakse tähtaeg kohustuse vabatahtlikuks

täitmiseks.

Seega sunnirahade ja rahatrahvide haldamine läbi NAP-i parandab küll nõuete üle arvestuse

pidamise kvaliteeti ning kiirendab KRA tööprotsesse ja vähendab töökoormust, kuid oluline on

ka asjaolu, et uus menetlussüsteem loob isikule võimaluse saada keskne ülevaade temal

lasuvatest nõuetest, mis aitab tal planeerida nõuete tasumist nii, et sellega ei kaasneks

täiendavaid rahalisi kohustusi (nt kohtutäituri tasu).

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

Täpsemalt on kavandatava mõjusid analüüsitud joonealuse viitena 11 esitatud seaduseelnõu

seletuskirja osas 6 (SK lk 4–7).

5.8. RAB-i e-tollile juurdepääsuõiguse laiendamine

Sihtrühmad: RAB

Mõju kirjeldus: Juurdepääs NES-ile annab täiendavat sisendit RAB-i tegevusvaldkonnas

tehtavatele monitooringutele, kasvatades RAB-i tegevuse tulemuslikkust. Eeldatavalt ilmnevad

paremini võimalikud anomaaliad, s.o asjaolud, mis viitavad üht või teist laadi

õiguserikkumisele.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

5.9. MKR-i põhimääruse terminoloogia korrigeerimine

Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud

Mõju kirjeldus: muudatus on tehnilist laadi, omades pigem tähendust õigusselguse tagamisel.

MTA praktikast ei ole teada juhtumit, kus isik oleks soovinud enda lisamist HAMPI-nimekirja

või enese sealt eemaldamist näiteks Tallinna Lennujaama reisiterminali teeninduskohas vmt.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

5.10. Üldisemalt

Muudatustega ei kaasne olulist majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse

korraldusele (v.a seonduvalt MARE ja MAAIS-i andmekoosseisude korrigeerimisega, millel

on eelpool peatutud).

Maksu- ja tolliklientide halduskoormus kavandatavate muudatuste kaudu ei kasva (pigem on

muudatused nende vaates positiivse mõjuga).

Kõige eelloetletu puhul ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

tulud ja kulud

10

6.1. Seoses HMD-ga

HMD (kui EHMA senise alam-alamregistri) sätestamine MKR-i eraldi alamregistrina ei eelda

ega tingi eraldi arendust. Seega eeltoodult kulu puudub.

6.2. Seoses PoUS-iga

PoUS-i arenduse rahastamiseks on kasutatud riigieelarvelisi vahendeid. Arenduse maksumus

ilma käibemaksuta on kokku 134 640 eurot, millele lisanduvad turvatestid orienteeruva

maksumusega 30 000 eurot. Tegevused on planeeritud lõpule viia 1. märtsiks 2024. a. Teenuse

arendaja on Cybernetica AS ja turvatestide teostaja Clarified Security OÜ.

6.3. Seoses CESOP-iga

CESOP-i arenduse rahastamiseks on kasutatud riigieelarvelisi vahendeid. Arenduse

prognoositav maksumus koos käibemaksuga on 654 350 eurot, millest MKR-i alamregistri

CESOP arenduse maksumus on 600 955 eurot ning EL keskse CESOP-süsteemi ja (I)OSS-iga

seotud muudatused 53 395 eurot. Lisanduvad (I)OSS testimise ja turvatestidega seotud kulud.

Ühe turvatesti maksumus on orienteeruvalt 30 000 eurot; (I)OSS testimisega seotud kulud 43

027 eurot koos käibemaksuga.

Täpsemalt on kavandatavast tulenevaid tegevusi ning kulusid ja tulusid analüüsitud joonealuse

viitena 4 esitatud seaduseelnõu seletuskirja osas 7 (SK lk 13-14).

6.4. Seoses üldandmete andmestikuga

Muudatus üldandmete andmestiku andmekoosseisus ei eelda ega tingi eraldi arendust. Seega

eeltoodult kulu puudub.

6.5. Seoses KMD-ga

Muudatus KMD andmekoosseisus ei eelda ega tingi eraldi arendust. Seega eeltoodult kulu

puudub.

6.6. Seoses MARE ja MAAIS-iga

MARE ja MAAIS-i andmekoosseisude muutmiseks on läbi viidud sellekohane IT-arendus.

Projekti „Maamaks2024“ (jagatud 5 etapiks) on rahastatud Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist (ORF), mille kaudu on eraldatud projekti maksumuse katteks 1 651 824 eurot.

Arendaja on Nortal AS.

6.7. Seoses NAP-iga

Muudatusega kaasnevad kaitseväekohustuslaste registri arendamiskulud KRA-le ja NAP-iga

seotud arendamiskulud MTA-le. NAP on tarvis liidestada X-tee teenustega, mis lihtsustatult

tähendab seda, et täiendatakse NAP-i nõude haldusega seotud seadistust.

KRA vaates on arendustööde kulu 19 200 eurot ilma käibemaksuta; MTA vaates – 55 000 eurot

ilma käibemaksuta.

11

Muudatusega kaasneb mõningal määral lisakoormus MTA-le, kes edaspidi KRA nõudeid

korraldab ja haldab. Samas väheneb muudatusega märgatavalt KRA töökoormus (näiteks

nõuete sisestamisel VERP-i, täitmisavalduste sisestamisel e-Täituri infosüsteemi jmt).

Täpsemalt on kavandatavast tulenevaid tegevusi ning kulusid ja tulusid analüüsitud joonealuse

viitena 11 esitatud seaduseelnõu seletuskirja osas 7 (SK lk 7).

6.8. Seoses RAB-i e-tollile juurdepääsuõiguse laiendamisega

RAB-ile võimaldatav juurdepääs NES-ile ei eelda ega tingi eraldi arendust. Seega eeltoodult

kulu puudub.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmes osas:

 määruse § 1 punktid 1, 2, 4, 6–10, 13, 14 ja 17–22 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a;

 määruse § 1 punktid 11 ja 12 jõustuvad 1. veebruaril 2024. a;

 määruse § 1 punktid 3, 5, 15, 16 ja 23 jõustuvad 1. märtsil 2024. a.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, samuti –

tulenevalt § 1 punktidest 11 ja 12 – Kaitseministeeriumile. Ühtlasi (tulenevalt § 1 punktist 17)

esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks Rahapesu Andmebüroole.

Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

[email protected]

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019.

a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019.

a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.

Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS ning palume need kooskõlastada

või nende kohta märkused esitada hiljemalt 30.11.2023.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. MKR PM 2023 EN;

2. MKR PM 2023 SK.

Lisaadressaadid:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahapesu Andmebüroo

Kaitseministeerium

Artur Lundalin 611 3219

[email protected]

Meie 17.11.2023 nr 1.1-10.1/6930-1