Projekti kooskõlastamine

14001:001:0609 Tatrapõllu

14001:001:0205

11313 Raasiku-Kehra tee

14001:001:0751 Vahtramäe

Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan

IKÕ seadmise ala Projekteeritud 110 kV õhuliini telgjoon Projekteeritud 110 kV õhuliini äärmised juhtmed Projekteeritud 110 kV õhuliini mast Kinnistute piirid

IKÕ ala Pos nr (plaanil)

Kinnistu registriosa nr Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve IKÕ ala pindala m²

Pos 1 12287750 14001:001:0205;

11313 Raasiku-Kehra tee (0,86 km); transpordimaa

129

Projekti nimetus / asukoht

Koostaja

Töö nr

Mõõtkava Leht / formaat Kuupäev

R.Unnuk

110 kV õhuliini L194 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine Linnakse küla, Anija vald, Harju maakond KPL2403

1 : 500 Lk3 / A4 19.09.2024

65101:003:0305 Pireti 65101:001:0745

Kuuse

65101:003:0349 11310 Aruvalla-Jägala tee 65101:001:0748

11310 Aruvalla-Jagala tee

65101:001:0747 Kuusepõllu

65101:001:0746 11310 Aruvalla-Jägala tee

Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan

IKÕ seadmise ala Projekteeritud 110 kV õhuliini telgjoon Projekteeritud 110 kV õhuliini äärmised juhtmed Projekteeritud 110 kV õhuliini mast Kinnistute piirid

IKÕ ala Pos nr (plaanil)

Kinnistu registriosa nr Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve IKÕ ala pindala m²

Pos 1 9234250 65101:003:0349;

11310 Aruvalla-Jägala tee (17,01km); transpordimaa

191

Projekti nimetus / asukoht

Koostaja

Töö nr

Mõõtkava Leht / formaat Kuupäev

R.Unnuk

110 kV õhuliini L194 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine Tõhelgi küla, Raasiku vald, Harju maakond KPL2403

1 : 500 Lk2 / A4 19.09.2024

Pos 2 20172550 65101:001:0748;

11310 Aruvalla-Jägala tee (17,01km); transpordimaa

40

65101:003:0525 Maguna

65101:003:0305 Pireti

65101:003:0397

11310 Lagedi-Aruküla-Peningi tee

Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan

IKÕ seadmise ala Projekteeritud 110 kV õhuliini telgjoon Projekteeritud 110 kV õhuliini äärmised juhtmed Projekteeritud 110 kV õhuliini mast Kinnistute piirid

IKÕ ala Pos nr (plaanil)

Kinnistu registriosa nr Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve IKÕ ala pindala m²

Pos 1 5683350 65101:003:0397;

11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee (16,01km); transpordimaa

191

Projekti nimetus / asukoht

Koostaja

Töö nr

Mõõtkava Leht / formaat Kuupäev

R.Unnuk

110 kV õhuliini L194 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine Kalesi küla, Raasiku vald, Harju maakond KPL2403

1 : 500 Lk1 / A4 19.09.2024

Koostas: Taavi Poll, Rene Unnuk, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 1 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla - Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla - Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

1. Üldosa

Käesolev põhiprojekt KPL2403 on koostatud Elering AS tellimusel ja käsitleb Elering AS 110 kV

õhuliinide L194 Aruküla – Kehra ja L195 Aruküla – Kehra ühistel mastidel paikneva L194 Aruküla

– Kehra liiniosa eraldi mastidele paigaldamist. Õhuliini laiendamise tulemusena suureneb

elektrivõrgu läbilaskevõime ja paraneb töökindlus. Olemasoleval õhuliini L194/L195 kaheahelalisel

lõigul mastist 41Y-90Y demonteeritakse alumised faasijuhtmed ning see jääb tööle õhuliinina L195

Aruküla-Kehra.

Tööprojekt on jagatud köidetesse:

K1 110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

K2 110 kV õhuliini L195 õhkvahemike korrastamine

K3 110 kV õhuliinide L194/L195 Aruküla – Kehra osaline demontaaž

Käesolevas kaustas on lahendatud uue L194 Aruküla – Kehra trassivalik ja põhiprojekti koostamine

alates L193 Aruküla - Jäneda/L194 Aruküla - Kehra olemasolevast mastist 40 Raasiku vallas Kalesi

külas kuni Kehra alajaamani Anija vallas Paasiku külas. Õhuliini laiendus läbib Raasiku vallas

Kalesi, Peningi ja Tõhelgi külasid ning Anija vallas Linnakse, Salumäe, Kihmla ja Paasiku külasid.

Õhuliini L194 paigaldatakse uutele mastidele 11,7 km ulatuses.

1.1. Projekteerimise lähtedokumendid

Projekteerimistööde aluseks on võetud:

• Elering AS hankedokumentatsioon;

• Anija vallavalitsuse korraldusega nr 2-3/384 väljastatud projekteerimistingimused nr

2311802/01718;

• Raasiku vallavalitsuse korraldusega 341 väljastatud projekteerimistingimused nr

2311802/02920;

• Riigi Metsamajandamise Keskuse 29.07.2024 väljastatud kooskõlastus nr 3-1.1/2024/4071;

• Muinsuskaitseameti 12.07.2024 projekteerimistingimused nr 5.1-17.6/1303-1;

• Maa-ameti 03.07.2024 väljastatud projekteerimistingimused nr 6-3/24/8318-2;

• Transpordiameti 11.07.2024 väljastatud nõuded nr 7.1-2/24/11229-2;

• Keskkonnaameti 24.07.2024 väljastatud arvamus nr 7-9/24/13618-2;

• Põllumajandus- ja Toiduameti 26.06.2024 väljastatud projekteerimistingimused nr 6.2-

2/28090;

• Elektrilevi OÜ 02.07.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 475651;

• Eesti Raudtee 26.07.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 13-8/3154;

• Leonhard Weiss OÜ Raudtee elektrifitseerimise projekt, töö nr 10663RK;

Koostas: Taavi Poll, Rene Unnuk, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 2 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla - Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla - Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

1.2. Normdokumendid

Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud:

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• MKM määrus nr. 97 17.07.2015.a. „Nõuded ehitusprojektile“

Elektripaigaldise projekteerimisel on võetud aluseks:

• Ehitusseadustik;

• Seadme ohutuse seadus;

• EVS-EN 50341-1:2013 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded.

Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines eXceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements

- Common specifications;

• EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti

siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines eXceeding AC 1 kV - Part 2-20:

National Normative Aspects for Estonia;

• EVS-EN 50522 Earthing of power installation eXceeding 1 kV a.c.;

• EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit“;

• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.;

• „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard“;

• Jäätmeseadus;

• Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus;

Lisaks eelnevale on lähtutud Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõudetest projekteerimisele ja

ehitusele.

Alusdokumentatsioonide pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine:

1. Eesti ja EL õigusaktid

2. Eesti standardid (EVS)

3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.)

4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.)

5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.)

6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid.

Töövõtu pakkumisel arvestada Eestis kasutusel olevate viimaste elektrinormide - ja juhistega, kui ka

kohalike ametkondade normidega. Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus

tuleb arvestada eelpool mainitud normi nõudeid. Juhul, kui Elering AS poolt koostatud juhendi

nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad, tuleb täita Elering AS poolt antud juhendi

nõudeid.

Koostas: Taavi Poll, Rene Unnuk, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 3 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla - Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla - Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

1.3. Projekteerimise lähteandmed

Lähteandmed vastavalt standardile EVS-EN 50341-2-20:2018 ja Elering AS hankedokumentidele

Töökindlusnivoo II

Maksimaalne juhtme temperatuur +80 ˚C

Maksimaalne trossi temperatuur +40 ˚C

Maksimaalne õhutemperatuur +35 ˚C

Aasta keskmine õhutemperatuur +5 ˚C

Minimaalne õhutemperatuur -40 ˚C

Temperatuur jäite korral -5 ˚C

Tuule baaskiirus 21 m/s

Maastikutüüp II

Jäitekihi paksus 10 mm

Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle

1 kV “ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa

2-20:2018 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701

Projekteerimine“ v.03 14.04.2020.

Nõutavad õhkvahemikud 110kV suurima juhtme temperatuuri korral:

• Maantee, raudtee või veetee 8,5 m

• Tänav, muu tee (v.a maatee osa) 7,0 m

• Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0 m

• Maapinnani avatud maastikul 6,0 m

• Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15 m

• Vertikaalvahemik raudtee kontaktvõrguni 5,0 m

Pikiprofiili koostamisel on nõutava õhkvahemiku väärtusele lisatud gabariidivaru 0,5 m.

1.4. Ehitusuuringud

Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud Enersense AS poolt 2024 aasta juunis koostatud

geodeetilist alusplaani „L194/L195 Aruküla-Kehra 110 kV õhuliini projekti geodeetiline alusplaan“

töö nr: KPG2404.

Koostas: Taavi Poll, Rene Unnuk, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 4 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla - Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla - Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ poolt koostatud geoloogilised uuringud,

töö nr GE-3588, teostatud august 2024 „L194/L195 Aruküla-Raasiku-Kehra kõrgepingeliini mastid“

Kooskõlas Elering AS lähteülesandega viidi uuringud läbi kõigi projekteeritud mastide asukohtades.

Uuringupunktides teostati lisaks puurimisele ka suru-löökpenetratsiooni katsed. Ehitusgeoloogilise

uuringu alusel on valitud mastide vundamenditüübid.

Enersense AS on mõõtnud kõigi mastide asukohtades pinnase eritakistuse ja koostanud

katseprotokolli L-1/831 ja L-1/832, august 2024.

1.5. Projekti ülesehitus

Projektlahendused, lähteseisukohad ja kvaliteedinõuded on kirjeldatud vastavates alajaotistes:

• Vundamendid EK1

• Maanduspaigaldised EL1

• Mastid EL2 ja EK2

• Isolaatorketid EL3

• Juhtmed ja piksekaitsetrossid EL4

• Kiudoptilised sideliinid EN

Ristuvate ja lähispaiknevate tehnorajatiste ümberehitamine lahendatakse eraldi projektidega:

• liinehituse käigus kahjustatud maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks;

• ristuvate Elektrilevi liinide ümberehituseks;

• liikluskorralduse muutmiseks ristuvatel teedel.

1.6. Ehitustööde korraldus

Vastavalt standardile EVS-EN 50341-1:2013 peavad kvaliteeditagamise abinõud õhuliini ehitamise

vältel ühilduma standardi EN ISO 9001 asjakohaste nõuetega.

Vähemalt 14 päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajaga, teavitades

neid tööde teostamisest ja – viisist.

Ligipääs ehitusobjektile Ehitustööde läbiviimiseks, materjali kohale veoks kasutada maksimaalselt liini trassikoridori ja

avalikke teid. Erateede kasutamine tuleb leppida kokku tee omanikega. Vältimatul vajadusel (nt

halvad ilmastikuolud) rajatakse ajutised juurdepääsuteed ja truubid kraavide ületamiseks. Ajutiste

juurdepääsuteede ja truupide asukohad ja rajamise viis tuleb kooskõlastatakse maaomaniku ja

vajadusel (kraavid on maaparandussüsteemi osa) Põllumajandus- ja toiduametiga.

Eleringi tehniliste nõuete kohasel peab olema aastaringselt tagatud maastikusuutliku tõstuki ligipääs

ankrumastidele, vajadusel tuleb rajada püsivad teed ja truubid. Üldiselt on liini trass läbitav ja liini

ehitamiseks / hooldamiseks vajalikke püsivate teede rajamine ei ole vajalik.

Koostas: Taavi Poll, Rene Unnuk, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 5 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla - Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla - Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

Heakord pärast liiniehitustöid Peale liini ehitustöid tuleb liini ehitusel kahjustada saanud liinialune maa taastada vastavalt endisele

olukorrale. Põllumassiivide ulatuses tuleb maapind tasandada ja teostada kinni sõtkutud pinnase

kobestamine, kas künni või sügavkobestiga vastavalt kokkuleppele maaomaniku või rentnikuga.

Haritavatel maadel vundamentide paigaldamiseks väljakaevatud pinnase tagasitäitel jälgida, et

viljakas pinnas paigaldatakse kõige peale.

Rohumaade alal heakorra taastamisel tuleb maapind tasandada niidetavaks ning kontrollida, et ei

esineks liiniehitusest mahajäänud metallijäätmeid, purunenud klaasisolaatoreid ja väljakaevatud

kive.

Metsa- ja liigniisketel aladel tasandada võimalikud tekkinud rööpad, taastamise vajadus võib olla ka

korduv pärast esimese liigniiske perioodi lõppu ja pinnase loodusliku tihenemist.

Kõikjal kus teostatakse kaevetöid või muul moel rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõime,

tuleb lahendada maaparandussüsteemi toimimisvõime taastamine.

Konkreetsete objektide seotud piirangu on esitatud peatükis 2.

Katkestused 110 kV elektrivõrgus Järgnevalt on esitatud olulisemad etapid ja tööde teostamise järjekord.

Etapp Tööde kirjeldus

Uus

liin

Olemasolevad liinid Alajaamad

L 1 9 4

L 1 9 4

L 1 9 4 A

L 1 9 4 B

L 1 9 5

L 1 9 5 A

L 1 9 5 B

L 1 9 3

R aa

si k u v

eo

R aa

si k u

1 Uue L194 rajamine X

2 Juhtmete ühendamine uue L194 masti 41

ja ol.ol. L194/L193 mast nr 40 vahel X X X X X

3 Juhtmete ühendamine L194 uue

lõpumasti ja portaali vahel X X X X

4 Uue L194 Aruküla - Kehra pingestamine

5 Mastis 64Y L195 Kehra AJ poole

minevad loogad lahti võtta X X X X X X X

Mastis 65Y L195Aruküla AJ poole

minevad loogad lahti võtta X X X X X X X

Koostas: Taavi Poll, Rene Unnuk, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 6 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla - Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla - Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

6 64Y-65Y vahelt juhtmed maha lasta ja

OPGW allapoole.

Uute faasijuhtmete paigaldamine

L194B/L195B masti 1Y ja L194 uue

masti (59) vahel).

L195 juhtmed tõsta 64Y alumistele

traaversitele.

Lookadega ühendada 64Y mastis

olemasolevad L194 juhtmed ja üles

tõstetud juhtmed

X X X

P in

g es

A ru

k ü la

-6 4 Y

P in

g es

6 5 Y

-K eh

ra

7 L195 Lookade ühendamine mastis 65Y

L195 Faasijuhtmete sildamine mastis

63Y

X X X X X X X X

8 Ühenduste tegemine uues L194

hargnemismastis X X X X

9 Juhtmete ümber tõstmine 63Y-64Y

Juhtmete ümber tõstmine 63Y-64Y

Sildade eemaldamine 63Y

Alumiste juhtmete demonteerimine

lõigul 41Y-64Y

64Y ülemiste traaversite eemaldamine ja

trossipüstiku allapoole paigaldamine

X X X X

10 Kõikide liinide pingestamine X

Etappide 5,7 teostamise ajal Raasiku ja Raasiku veo alajaamad pingetud, tööde teostamiseks

planeeritud aeg vähemalt 6 tundi.

Koostas: Taavi Poll, Rene Unnuk, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 7 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla - Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla - Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

2. Trass ja mastide jaotus

Projekteeritav 110 kV õhuliini laiendus ehitatakse olemasoleva kahe-ahelalise 110/110 kV õhuliini

L194/195 kaitsevööndisse, viimase teljest ~20 m kaugusele kagu suunas. Sellest tulenevalt laieneb

olemasoleva õhuliini kaitsevöönd (110 kV õhuliini kaitsevöönd on 25 m +25 m mõlemale poole

õhuliini tsentrist) 20 m võrra kagu suunas. Projekteeritav õhuliin algab olemasolevast kahe-ahelalise

õhuliini L193/L194 mastist nr 40 Kalesi külas ja kulgeb paralleelselt olemasoleva L194/L195

õhuliiniga alates projekteeritud mastist 41 kuni Kehra alajaamani Paasiku külas.

Mastide asukohad on valitud lähtuvalt tehnilistest võimalustest ja keskkonnaalastest piirangutest.

Geodeetiliste uuringute ja alusplaani põhjal koostatud pikiprofiili abil on täpsustatud nurgamastide

ja valitud kandemastide asukohad ning määratud mastide kõrgused. Mastide tüübid on valitud

sõltuvalt masti asukohast ja otstarbest.

Õhuliini trassi plaanid on esitatud joonistel KPL2403K1_PP_AS-4-02-001...004 ja pikiprofiilid

joonistel AS-6-01-001…009.

Liinide ümberehitamise ja nummerdamise skeem on esitatud joonisel EL-5-01-001.

2.1. Ristumised Elektrilevi OÜ õhuliinidega

Projekteeritav Aruküla – Kehra 110 kV õhuliin ristub Elektrilevi OÜ liinidega:

• mastide 40 ja 41 vahel 0,4 kV maakaabelliiniga;

• mastide 42 ja 43 vahel 0,4 kV õhukaabelliiniga;

• mastide 45 ja 46 vahel 10 kV õhuliiniga;

• mastide 55 ja 56 vahel 10 kV õhuliiniga

• mastide 55 ja 56 vahel 0,4 kV õhukaabelliiniga

• mastide 62 ja 63 vahel 0,4 kV õhukaabelliiniga.

Väljatoodud ristumistes on tagatud nõuetekohased õhkvahemikud projekteeritava liiniga ning liinide

ümber ehitamine ei ole vajalik.

Erandiks on mastide 42 ja 43 vahel ristuv Elektrilevi OÜ 10 kV õhuliin Peningi külas Maguna

kinnistul. Võrgu ümberehituseks tuleb sõlmida Elektrilevi OÜ-ga võrgu lisateenuse leping.

Teenustasu sisaldab kõigi vajalike tööde maksumust. Pärast võrgu lisateenuse lepingu sõlmimist ja

teenustasu esimese osamakse tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ ristuva liini lõigu

asemele kaabelliini lõigu.

Tehnovõrkude ja -rajatiste ümberpaigutamisega seonduvat reguleerib asjaõigusseaduse §158 lg 5.

Eelnimetatud seaduse sätte kohaselt saab kinnisasja omanik taotleda tehnorajatise ümberpaigutamist,

kusjuures ümberpaigutamise kulud kannab kinnisasja omanik.

Kliendi soovil võib võrgu ümberehituse projekteerimis- ja ehitustöid korraldada kinnisasja omanik

või valdaja ise. Selleks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada kirjalik taotlus vormil VKVR2391, mis on

leitav aadressil: https://epp.elektrilevi.ee/epp/news/procurement_files . Projekteerimiseks ja

ehitamiseks sõlmitakse kliendi, kliendi valitud töövõtja ning Elektrilevi OÜ vahel vastavad

eraldiseisvad kolmepoolsed koostöölepingud.

Elektrilevi poolt väljastatud tehnilised tingimused nr. 475651.

Koostas: Taavi Poll, Rene Unnuk, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 8 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla - Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla - Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

2.2. Ristumised Transpordiameti hallatavate teedega

Projekteeritav L194 Aruküla - Kehra 110 kV õhuliini ristub järgnevate Transpordiameti hallatava

riigiteedega:

• Riigitee nr 11300 Lagedi – Aruküla - Peningi tee 16,01 km

• Riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala tee 17,01 km

• Riigitee nr 11313 Raasiku-Kehra tee 0,86 km

Tööde läbiviimine teedega ristumistel

1. Projekti koostamisel lähtuti Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale

paigaldamise kavandamisel.

2. Riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala tee teelõik km 11,602-17,800 oli rekonstrueerimistööde

objekt aastatel 2019-2022 ja riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee teelõik

km 11,150-16,340 aastatel 2020-2023. Tuleb arvestada, et riigiteede katendile ja kõikidele

väljaehitatud rajatistele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise

kuupäevast ning riigiteede konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas

projektis olema välistatud.

3. Riigitee nr 11313 Raasiku-Kehra tee teelõik km 0,032-6,150 oli pindamistööde objekt 2023.

aastal. Tuleb arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise

kuupäevast ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

4. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks

MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel

alusplaanil M 1:500 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi

ehr.ee ehitusloa menetluses. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid.

5. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile

vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale

tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm

saadaval www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid –

Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks

ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud

leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse

loa väljastamiseks.

6. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti

seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks

Projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee

kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt vahetult enne töödega alustamist

liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on leitav

https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-piirangud-ma. Loa taotlusele tuleb

lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb

juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“.

Ehitustööde käigus tuleb välistada juhtmete langemine teemaale. Selleks paigaldada juhtmete

viimiseks üle teede spetsiaalsed tõkked.

Koostas: Taavi Poll, Rene Unnuk, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 9 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla - Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla - Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

Peamised tingimused tõkete rajamisele on järgmised:

• Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele, kuid tuleb arvestada, et

tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja

põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Seega tuleb mõnes olukorras paigaldada tõkked

kaugemale, kui 8m.

• Ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud

teegabariidiks võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav

juhtmete gabariit teega.

• Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada

juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei

tohi ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema

väljaspool teed ja sellega külgnevat vaba ruumi.

• Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse

võtma eelpoolnimetatud tingimusi.

• Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades

kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva.

• Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali

ladustamiseks ja töövahendute paigaldamiseks teele või teemaale tuleb taodelda liiklusväliste

tööde luba.

• Ajutiste tõkete rajamiseks, masti ja juhtmete paigaldamiseks ning üldiste ehitustööd

korraldamiseks kasutatakse olemasolevaid mahasõite ja ligipääse.

• Tõkete rajamise tehnoloogia ja nõuded on kirjeldatud joonistel AS-6-02-001 kuni 003.

Projekt ei käsitle täpsemalt (asukohapõhiselt) tehnovõrkudele ligipääsuks ajutisi või alalisi mahasõite

riigiteedelt. Käesolevas projektis eeldatakse, et tehnovõrkude ehitusel kasutatakse olemasolevaid

mahasõite ja ligipääse. Juhime tähelepanu, et kui ehitaja leiab, et on vaja ajutisi ehitusaegseid

juurdepääsuteid riigiteedelt, siis seda tuleb ehitajal eraldi menetleda. Ehitaja peab esitama

Transpordiametile taotluse koos asukoha plaani ja mahasõidu asukoha ning tüüplahendiga ja

informatsiooniga kasutusaja pikkuse kohta. Transpordiamet vaatab taotluse läbi asukoha põhiselt

ning ehitajaga sõlmitakse ajutise ristumiskoha ehitamise leping.

2.3. Maaparandussüsteemid ja maa-alad

Projekteeritav L194 Aruküla - Kehra 110 kV õhuliini jääb järgmiste maaparandusehitiste maa-alale:

Jrk Maaparandussüsteemi nimi MS/ehitise kood Alale jäävate

mastide nr

1 Peningi 4108790040620/001 46, 47, 48, 49, 50, 51

2 Raasiku 4108790040560/001 52,53,54,55

3 PAASIKU 4108770020100/007 71

4 PAASIKU 4108770020100/006 72, 73

5 PAASIKU 4108770020130/001 75, 76

Koostas: Rene Unnuk, Juhan Karin

10.09.2024

Lk 10 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

Dreenide võimaliku lõhkumise korral tuleb need koheselt taastada ning tagada ehitustööde käigus

vastavalt MaaParS §-de 47, 50 ja 51 lg 2 kohaselt maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu toimimine

ehitustöödega hõlmatud katastriüksustel. Ehituse tegemiseks valida sobiv aeg (pinnase lõhkumise

vältimiseks)

2.4. Maa-amet kitsendused ja tingimused

Projekteeritava L194 Aruküla - Kehra 110 kV õhuliinil on arvestatud Maa-ameti poolt 03.07.2024

väljastatud projekteerimis tingimustega nr 6-3/24/8318-2.

2.5. Keskkonnaalased kitsendused

Projekteeritav L194 Aruküla - Kehra 110 kV õhuliini läbib masti 46 juures kaitsealuse liigi piirkonda,

kus ei ole lubatud teha töid 10.maist – 31.juulini. Ehitusajaga piiranguala on näidatud plaanil AS-4-

02-001.

2.6. Muinsuskaitse nõuded ja kitsendused

Projekteeritav L194 Aruküla - Kehra 110 kV õhuliini läbib masti 43 juures arheoloogiamälestise

Kivikalme „Kirikumägi“ (reg-nr 18664) kaitsevööndi. Lisaks läbib uus õhuliin ala, kus TÜ

andmebaasi Muistised ja Pärimuspaigad ning Muinsuskaitseametile esitatud leiuteadete

andmetel leidub arheoloogiapärandit, mis ei ole riikliku kaitse all.

Tööde läbiviimine kaitsevööndis

1. Tööd toimuvad arheoloogiamälestise Kivikalme „Kirikumägi“ (reg-nr 18664)

kaitsevööndis. Mälestise kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise säilimine

sobivas ja toetavas keskkonnas ning selle vaadeldavus, samuti võib

arheoloogiamälestise puhul kaitsevööndis esineda kultuurkihi perifeerseid osi (MuKS § 14 lg

2). Kivikalme kaitsevööndis on tõenäosus sattuda matustele või kalmega seotud

arheoloogilisele kultuurkihile (sekundaarsed matused, esemed jmt), kuid see on väiksem

kui kalmes endas. Arvestades planeeritud õhuliini kaugust kalme alast, on arheoloogilise

kultuurkihi paljandumine õhuliini masti aluse rajamisega seotud kaevetöödel pigem

ebatõenäoline.

2. Eelnevale tuginedes ei ole arheoloogiline uuring kaevetöödel esialgu vajalik. Sellele

vaatamata tuleb kõigil kaevetöödel olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste

leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (muuhulgas konstruktsioonide) ilmsikstuleku

võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

3. TÜ andmebaasi Muistised ja Pärimuspaigad andmetel ning Muinsuskaitseametile esitatud

leiuteadete järgi on Tõhelgi ja Linnakse asulat läbiva liini ala rikas ka mitte kaitsealuse

pärandi poolest. Sellest tulenevalt soovitab Muinsuskaitseamet töödele kaasata kas

arheoloogi või otsinguvahendi loaga detektoristi, kes kontrolliks uute õhuliini mastide

asukohtades arheoloogiliste leidude ja võimaliku kultuurkihi esinemist. Sellega maandataks

riski, et kaevetööde käigus sattutakse arheoloogiapärandi esemetele juhuslikult, mis

arvestades MuKS § 31 lg 1 ja § 60 tooks kaasa katkestused planeeritud töödes või

arheoloogiapärandi tahtmatu hävimise.

Koostas: Rene Unnuk, Juhan Karin

10.09.2024

Lk 11 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

4. Kuna tööd piirduvad ainult mälestise kaitsevööndi alaga, tuleb enne tööde algust esitada

Muinsuskaitseametile tööde tegemise teatis (MuKS § 59 lg 3;

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=worknotice). Teatise esitamine

Muinsuskaitseametile ei ole vajalik, kui projekt on eelnevalt ametiga kooskõlastatud.

Arheoloogiamälestise kaitsevöönd on lisatud plaanile AS-4-02-001.

2.7. Raudtee ristumised

Projekteeritav L194 Aruküla - Kehra 110 kV õhuliini ristub mast 58 ja 59 vahel AS Eesti Raudtee

Tallinn - Tapa laiarööpmelise rööbasteega 135,9 km.

Mastide asukohad ja raudtee ristumisnurk on valitud selliselt, et faasijuhtmed ei paikneks raudtee

kontaktvõrgu postide kohal. Kontaktvõrgu lahendus koostatud Leonhard Weiss OÜ poolt, töö nr

10663RK.

1. Projekt raudteemaa piirides vormistatud aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil, mis vastab

majandus- ja taristuministri määrusele nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.

2. Projekti asendiplaanile AS-4-02-002 kantud AS Eesti Raudtee raudteemaa piir ja

raudtee kaitsevöönd ning kõikide rajatiste ja tehnovõrkude kaitsevööndid

raudteemaa ulatuses.

3. Projekteeritav rajatis ei sea täiendavalt kitsendavaid tingimusi raudtee infrastruktuuri

väljaehitamiseks. Vastavalt Raudteeseadus § 2 punkt 23 on raudteemaa raudtee ja

raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik

maa.

4. Õhuliini ehitamist raudteemaa kinnistul tohib teostada ainult akna ajal. Arvestada alates

14.11.2019 kehtiva aktsiaselts Eesti Raudtee taristul akende taotlemise, tellimise ja

eraldamise kord (vt www.evr.ee > Ärikliendile > Eeskirjad ja tasud).

5. Arvestatud kehtivate standardite (sh EVS-EN 50341-1 ja EVS-EN 50341-2-20) nõuetega

ning raudtee normidega.

6. Ristumiskoht seotud raudtee kilometraažiga.

7. Ristumisel raudteega tagatud nõuetekohane vertikaalne vahekaugus 110 kV õhuliini

ja kontaktvõrgu ning 10 kV õhuliinide vahel (minimaalne vertikaalvahemik 5 m).

Vertikaalse vahekauguse arvutusel arvestatud juhtmete ja õhutemperatuuri kõikumisega ning

jäiteohuga.

8. Arvestatud „Eesti Raudtee infrastruktuuri elektrifitseerimine“ projektiga nr 10663RK.

Õhuliini ristumine planeeritud visangus kontaktvõrgu mastide vahele.

9. 110 kV õhuliini projekteerimisel on tagatud õhuliini masti ja raudtee vahel nõuetekohane

horisontaalvahemik.

10. Seoses sellega, et olemasoleva kontaktvõrgu pinge on alalisvoolu 3 kV, raudtee läheduses

mastide planeerimisel on arvestatud standardi EVS-EN 50122-2 "Raudteealased

rakendused. Püsipaigaldised. Elektriohutus, maandamine ja tagasivooluahel. Osa 2:

Koostas: Rene Unnuk, Juhan Karin

10.09.2024

Lk 12 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

Meetmed alalisvooluveosüsteemide põhjustatud uitvoolude mõjude vastu" (Railway

applications - FiXed installations - Electrical safety, earthing and the return circuit - Part 2:

Provisions against the effects of stray currents caused by DC traction systems) ja

standardi EVS-EN 50162 "Protection against corrosion by stray current from

direct current systems" nõuetega.

11. Ehitusmaterjalide ladustamist raudteemaale mitte planeerida.

12. Asendiplaanil AS-4-03-001 näidatud mehhanismide paiknemise asukohad ja plaanil AS-4-

03-002 näidatud juurdepääsuteed.

13. Raudteemaale planeeritud rajatiste ehitamiseks tuleb rajatiste tulevasel omanikul enne tööloa

taotluse esitamist sõlmida isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmise notariaalne leping. IKÕ

taotlus koos lisadega esitada aadressil [email protected]. Aktsiaselts Eesti Raudtee omandis olev

Hoonestusõigus koormatakse isikliku kasutusõigusega vastavalt aktsiaselts Eesti

Raudtee nõukogu 15.12.2020 otsusega nr 130/8 kehtestatud põhitingimustele. IKÕ plaanid

koostada vastavalt aktsiaselts Eesti Raudtee poolt kooskõlastatud projektlahendusele.

IKÕ taotlusega esitada IKÕ plaanid .pdf ja .dwg formaadis.

Eelnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja

joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks.

Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin

11.09.2024

Lk 13 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

3. Mastid

Kandemastid Traditsiooniliselt on analoogsetel liinidel kasutatud kandemastina raudbetoon tüvega vabaltseisvat

masti. Tingituna raudbetoon tüvede piiratud saadavusest on käesolevas projektis kasutatud uut

vabaltseisvat metallsõrestik kandemasti 1SIS-L. Kandemasti geomeetrias on lähtutud võimalikult

väikesest maakasutusest ja traaversite kõrgused on valitud selliselt, et raudbetoontüvede saadavuse

korral on metallsõrestik kandemastid võimalik asendada raudbetoon tüvedele koostatud mastidega.

Masti kere ja faasijuhtmete ning faasijuhtmete omavahelised kaugused on kontrollitud lähtuvalt

standardi EVS-EN 50341:2013 Lisa E ja F nõuetest, arvestades projekteeritud liinil esinevate

visangupikkustega.

Pingealuste tööde õhkvahemikud on arvutatud vastavalt standardile EVS-EN 61472:2013. Vastavalt

tellija tehnilistele nõuetele peab liinidel pingega ≤ 230 kV lähtuma „hot stick“ meetodist, 110 kV

liinil on pingealuste tööde õhkvahemik 0,9 m.

Piksekaitsetrossi kaitsenurk 110 kV õhuliini mastidele on alla 30˚. Kaitsenurgad on kontrollitud IEEE

Lightning Performance of Overhead Lines Working Groupi poolt tunnustatud arvutusmetoodika

alusel koostatud arvutiprogrammi IEEE Flash abil äikese andmete alusel. Antud kaitsenurga puhul

on tagatud nõuetekohane läbimurdest põhjustatud isolatsiooni ülelöökide arv 100 km liini kohta

aastas(SFFOR 0,10/100 km/aastas).

1SIS-L üldvaade on esitatud joonisel EL2-7-61-001.

Käesoleva projekti mahus on mastile teostatud tugevusanalüüs ja määratud põhivinklite mõõdud ja

orienteeruvad koormused. Tulemused on esitatud joonisel EK2-7-61-001.

Masti lõplik tugevusanlüüs ja detailjoonised tuleb koostada tööprojekti mahus.

Kandemastidele 42, 43, 46, 55, 56 näha ette kinnitusdetailid topelt-kandekettide kinnituseks,

vajadusel traaverseid pikendada.

Paigaldavate mastide alumiste traaversite kõrgused on toodud mastide tabelis ja pikiprofiili joonistel.

Ankru-nurgamastid Ankrunurga mastidena on kasutatud varasemalt Elering AS 110 kV õhuliinidel kasutamiseks

projekteeritud masti 1T9T modifikatsiooni, mis on välja töötatud vähendamaks õhuliini laiust,

võimaldades õhuliinide rööpkulgemisel trassi nurkades piisavat vahekaugust ilma koridori

laiendamiseta. Masti üldvaade on esitatud joonisel EL2-7-72-001. Vastavad muudatused masti

detailjoonistes tuleb koostada tööprojekti mahus.

Paigaldavate mastide alumiste traaversite kõrgused on toodud mastide tabelis ja pikiprofiili joonistel.

Üldised nõuded Kõik kasutatud mastid on teraskonstruktsioonid ja projekteeritud vastavalt kehtivatele

standarditele EVS-EN-1993 ja EVS-EN-50341-1. Kõik metalldetailid on kuumtsingitud

vastavalt Eleringi tehnilistele nõuetele.

Mastid varustada sertifitseeritud turvaredelitega. Redelite ulatus – 3m kõrguselt maapinnast kuni

trossihoidja tipuni.

Koostas: Jürgen Piir 11.09.2024

Lk 14 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

4. Vundamendid

Kandemastide vundamendid Vabaltseisvatele metallsõrestik kandemastidele 1SIS-L on kasutatud kahte vundamendi skeemi:

Asukohtades, kus lubjakivi on piisavalt sügaval raudbetoonist kohapeal valatavat

taldmikvundamenti, mis on esitatud joonisel EK1-7-61-001.

Asukohtades, kus lubjakivi on maapinna lähedal on projekteeritud nelja injektsioonvaiaga kohapeal

valatav vundament. Antud vundament on alapinnaga alati vastu lubjakivilasumit. Vundament on

esitatud skeemil EK1-7-61-002.

Ankrumastide vundamendid Tehaseelementidega ankrumastide vundamentidel on soovitatav kasutada Energiavõrkude projekti

3.407-115 tüüpelemente, mis on Elering AS tellimusel Tallinna Tehnikaülikoolis ümber

projekteeritud vastamaks standardile EVS EN 1992-1-1:2005.

Injektsioonvaiadega kohapeal valatavate monoliitsete rostvärkidega lahenduse valikul on lähtutud

valdavalt lubjakivi lasumi kõrgest paiknemisest.

4.1. Betoonkonstruktsioonide spetsifikatsioon

- Vundamendid või selle osad, mis ulatuvad maapinnani ja mis asuvad külmumispiirist

kõrgemal – C30/37 XC4, XF3

- Vundamendid või selle osad, mis ei ulatu maapinnani – Minimaalselt C25/30 XC2

- Sarrus B500B (/EN 10080:2006).

Keskkonnaklass vastavalt EVS 1992-1-1:2005, külmakindluse klass EVS 814:2020.

Betooni tootmisel järgida EVS-EN 206:2014+A1:2016 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitamisel

järgida EVS-EN 13670:2010 nõudeid.

Betoonpindade viimistlusklass vastavalt Soome Betooniühingu BY 40 juhendile:

- Nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass B

- Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C.

- Kõik nähtavale jäävad osad faasida F20

Koostas: Jürgen Piir 11.09.2024

Lk 15 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

4.2. Tööde teostamine

Vundamentide rajamine

Vundamentide paigaldamiseks teostatakse kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku

põhja pinnas võimaldab paigaldatakse vundament otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb

rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht.

Juhul, kui on vajalik kaevise dreneerimine, siis paigaldatakse põhja geotekstiil ja sellele

killustikukiht.

Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise.

Peale vundamendi elementide monteerimist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks

kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega

teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid.

Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm.

Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide

ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. Vundamentide asumisel külmakerkelisel pinnasel

kasutatakse külmakerkeisolatsiooni.

Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 16 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

5. Maanduspaigaldised

Dimensioneerimine lähtuvalt töökindlusest Õhuliini mastide maandustakistuse määramisel on võetud aluseks äikesekindlus 1,50 vastassuunalist

ülelööki ja 0,10 läbimurdest isolatsiooni ülelööki aastas 100 km liini kohta. Nõutav äikesekindluse

tase on määratletud Elering AS „701 Projekteerimine“ juhendiga.

Arvestatud on liini järgmiste parameetritega:

• Äikesepäevade arv liini piirkonnas 18, äikesetihedus 1,5 lööki/km2*a

• Liini laius, ehk trosside vaheline kaugus 0 m

• Liini äikesekaitse nurk 30°

• Isolaatorketi impulsstaluvuspinge (U90%_ff_is) 550 kV

Äikesekindlus läbimurdest tingitud ülelöökide suhtes (SFFOR) on tagatud piksekaitsetrossi

kaitsenurgaga.

Vastassuunalise ülelöögi põhjuseks võib olla äikeselöök masti või piksekaitsetrossi. Lähtuvalt

maapinna eritakistusest on arvestades majanduslikku efektiivusust arvutatud valgumistakistuse

sihtväärtus igale mastile, tagamaks soovitud töökindlust. Vastassuunalise ülelöögi äikesekindluse

(BFR) analüüsi tulemused on esitatud tabelis EL1-8-01-001

Dimensioneerimine lähtuvalt inimese ohutusest Töötamisel 110 kV pingel lülitatakse maandatud neutraaliga režiimis maalühised viivitamatult (<1 s)

välja, seetõttu on standardi EVS-EN 50341-1:2013 kohaselt vajalik puutepinge kontroll ainult neil

mastidel, mille juures inimesed viibivad sageli.

Eleringi nõuete kohaselt tuleb kariloomade kaitseks karjaaedades paikneva masti puutealti osa ümber

ehitada sammu- ja puutepinge tagamiseks kolmest ringist koosnev potentsiaalitasanduskontuur.

Potentsiaaliühtlustuskontuuri rajamiseks kasutada tsingitud ümarterast d=10 mm.

Projekti koostamise aegse maakasutuse põhjal ei ole antud liinil maste, mis asuksid karjataval maal

või inimeste sagedase viibimise piirkonnas. Liini ehituse ajal veenduda puutepinge kontrolli ja

potentsiaaliühtlustuskontuuride vajaduse puudumises, kuna aja jooksul võib maakasutus muutuda.

Maandus- ja ühendusjuhtide dimensioneerimine termilise vastupidavuse järgi Maandurite ristlõige on arvutatud vastavalt EVS-EN 50522:2010 lisale. Vastavalt lähteandmetele on

suurim lühisvool 2 faasiline maaga lühisvool 9,84 kA millele lisatud perspektiivne lühisvoolukasv 3

kA ja lühise kestvus 1 sekund. Maandurite algtemperatuur on 20 ⁰C ja lõpptemperatuur pinnases 300

⁰C ning betoonis 80°C. Vähim ristlõige betoonis 340 mm² ja pinnases 185 mm².

Tehnilised lahendused Vundamendi raudbetoonelemendid ja masti tüved toimivad maanduritena, vajadusel rajatakse

mastidele kuumtsingitud ümarterasest täiendav maanduskontuur. Pinnastes eritakistusega <500 Ωm

võib loomulike maanduritena kasutada mastiga piisava ristlõikega metalses ühenduses olevaid

Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 17 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

raudbetoonvundamente. Pinnastes eritakistusega >500 Ωm raudbetoonvundamentide loomulikku

juhtivust ei arvestata, vaid nõutav maandustakistus peab olema saavutatud tehismaandurite abil.

Tagamaks vundamentide efektiivset toimimist maandurina tuleb mastiga ühenduses olevad

vundamendi detailid ühendada piisava ristlõikega terasjuhi kaudu keevisliitega monoliit või

elementvundamendi armeeringuga ja vaivundamendi vaiadega. Vastavad ühendused tuleb ette näha

tööprojekti staadiumis.

Vastavalt Elering AS tehnilistele nõutele, seeria 700, on valitud horisontaalsete kiirte maksimaalsed

efektiivsed pikkused, lähtudes maapinna eritakistusest.

Horisontaalelektroodid tuleb paigaldada alla poole maapinna külmumispiiri või kaevamisel

paljastuva monoliitse pae kihile. Õhema kui 0,3m kaevatava kihi korral, tuleb maandur paigaldada

pae peale ja tsemendimördiga kinni valada.

Mastidele rajatavad maandussüsteemid ja nõutavad masti valgumistakistused on toodud Maanduste

tabelis EL1-8-01-001.

Kandemastide maanduskontuuride eskiisid on esitatud joonistel EL1-7-60-001…002.

Ankrumastide maanduskontuuride eskiisid on esitatud joonistel EL1-7-70-001…002.

Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 18 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

6. Liinitarvikud ja isolaatorid

Kasutatavad kande- ja tõmbeketid ning topeltkandeketid ja -tõmbeketid tuleb varustada

lahendussarvedega, käesolevas projektis on arvestatud sädevahemikuga 900+20 mm. Kuna

sädevahemiku elektriline tugevus sõltub oluliselt ka elektroodide kujust, tuleb tööprojekti käigus

sädevahemik täiendavalt kontrollida isolaatorketi impulsstaluvuspingele.

Lahendusseadmete kaarekindlus peab vastama õhuliini lühisvoolude tugevusele ja kestusele.

Kandeklemmides, välja arvatud lookade abikandeketid, on vajalik kasutada alussidemeid.

Isolaatorite ühiklekkerda võrgu suurima isolaatorile toimiva pinge jaoks vastavalt EVS-EN 50341-

2-20:2018 pt 10.4 on 34,7 mm/kV, mis mida kasutatakse juhul kui liin on 1 km kuni 5 km kaugusel

merest või inimtekkelisest saasteallikast. Taldrikisolaatorite tugevus on vastav EVS-EN 50341-2-

20:2018 pt 10.7 nõuetele ja kõigi isolaatorketi tarvikute tugevus vastab EVS-EN 50341-2-20:2018 pt

11.6 nõuetele.

Isolaatorkettide tüübid koos isolaatori tüüpidega on esitatud alljärgnevas tabelis. Liinile

paigaldatavad tarvikud on esitatud tabelis EL3-8-01-001. Isolaatorketid on esitatud joonistel EL3-7-

01-001…004

Nimetus Isolaatori tüüp (arv X tüüp) Joonise nr Ühiklekkerada,

mm/kV

Mehaaniline

tugevus, kN

Kandekett 7x U70BL + 1x U120AD EL3-7-01-001 34,7 70

Kahekordne

kandekett 2x7xU70BL+2x U120AD EL3-7-01-002 34,7 120

Tõmbekett 8xU120B EL3-7-01-003 34,7 120

Kahekordne

tõmbekett 2x8xU120B EL3-7-01-004 34,7 120

Isolaatorite tüüpide põhiandmed on toodud alljärgnevas tabelis.

Nimetus Diameeter, mm Lekkerada, mm

Ehituspikkus,

mm

Mehaaniline

tugevus, kN

U70BL 255 407 146 70

U120B 255 320 146 120

U120AD 380 365 146 120

Kandekettide, sealhulgas ankrumasti lookade abikettide kohale ja metallsõrestik mastide tippu

paigaldatakse linnutõkkeluuad.

Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 19 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

7. Juhtme tüübid, üldine iseloomustus

110 kV õhuliinile paigaldatakse terasalumiiniumjuhe 242-AL1/39-ST1A, üks juhe faasis. Pikiprofiili

koostamisel on arvestatud juhtme mehaanilise pingega 65 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja

juhtmete suurima temperatuuriga +80°C. Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast

hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele. Tööprojekti koostamisel tuleb teostada

vibratsioonisummutite valikuks numbriline analüüs, lähtuvalt konkreetse tootja tehnilistest

parameetritest.

Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud tabelis EL4-8-01-001.

Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 20 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

8. Optika – sidekanalid, OPGW

Olemasolevale õhuliinile L194/L195 on paigaldatud kiudoptilised piksekaitsetrossid:

• L195 Aruküla alajaam kuni Kehra alajaam 24 kiuline piksekaitsetross

• Hargnemine Raasiku alajaama mastist 52(64Y)

• Hargnemine Raasiku veo alajaama mastist 53(65Y)

Projekteeritavale L194 liinile paigaldatakse uus 48-kiuline kiudoptiline piksekaitsetross (OPGW)

L193/L194 mastist nr 40 kuni Kehra alajaamani. Paigaldatava OPGW optiline kiud vastab kehtivale

standardile ITU-T G.652D. Kiudoptilise trossi valikul tööprojektis arvestada lühisvooluga 3I0=16 kA

ja reservkaitse rakendumise ajaga 0,4 s.

Uus optika ühendatakse olemasoleva optikaga mastis 29(41Y), ühenduse teostamiseks kasutatakse

48 kiulist metallivaba kiudoptilist sidekaablit (ADSS). ADSSi paigaldamine masti 29(41Y) ja masti

41 vahel võimaldab optika tööde tegemisel vältida liinide L195 ja L194 samaaegseid katkestusi.

OPGW kinnitustarvikud valida vastavalt tootjapoolsele juhendile. Optika tarvikud mastide kaupa on

esitatud tabelis EN-8-01-001

Kiudoptiliste sidekanalite skeem on joonisel EN-5-01-001.

Sideühendused peavad ehituse ajal säilima, lubatud on lühiajalised (kuni 6 h) öised katkestused

ühenduste tegemiseks.

Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin 11.09.2024

Lk 21 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

9. Markeeringud

Kõik paigaldatavad mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks

tavatähisele tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega, millel on liini ja masti

number.

Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite

suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised

mastide tee poolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele

küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata kahe-

ahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise tõlgendamist

Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, Lisa 700A

„Õhuliinide tähistamine“

Koostas: Taavi Poll, Juhan Karin

11.09.2024

Lk 22 / 22

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine

110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

Seletuskiri

KPL2403K1

Põhiprojekt

AA-03-01-001

Seletuskirja muudatuste loetelu

Sisseviimise

kuupäev

Peatükk

Transpordialane kitsendus Veekogudealane kitsendus Muinsuskaitsealane kitsendused Maardla Keskkonnakaitseline kitsendus Katastriüksuste piirid

Tehnika juurdepääs mööda olemasolevat teed

Tehnika paiknemine

Tehnika juurdepääs mööda olemasolevat teed

Tehnika paiknemine

55 1SIS-L_17.TOW

56 1SIS-L_17.TOW

57 1SIS-L_17.TOW

58 1T9TA-24 line angle=-5.20°

59 11T9T-24 line angle=44.95°

60 1SIS-L_19.TOW

65Y U2M

194B/195B 1Y U110-2+14

64Y U110-2+14

L194A/L195A 1Y U110-2

Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis

Projekteeris/Kuupäev

Kontrollis/kuupäev

Kooskõlastas

Joonestas

Muudatus LehtJoonise number FormaatMõõtkava

Joonise nimi

Lehti

Objekt

StaadiumProjekti number

T.Poll/31.07.2024

R.Unnuk/31.07.2024

A31:5000----AS-4-03-002KPL2403K1 PP

Juurdepääsu teed mast 58 kuni 59

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla-Kehra rekonstrueerimine 110 kV õhuliin L194 Aruküla – Kehra

Tingmärgid: Tööala tehnika juurdepääs tehnika paiknemine

Märkused:

1. Juurdepääs projekteeritud L194 masti 58 ja 59 juurde paiknevatele tööaladele on avalikult kasutavalt Aruvalla-Jägala tee.

2. Mehhanismidega manööverdamisel vältida raudtee mulde vigastamist.

0+ 50

0

0+ 60

0

0+ 70

0

0+ 80

0

N orth

43

1SIS-L_17 Kivikalme"Kirikumägi"

min 8m min 8m

48m

47m

42 1SIS-L_17 Pikett 0+425.5

43 1SIS-L_17 Pikett 0+691.5

266.0

10.61

La ge

di -A

ru kü

la -

Pe ni

ng i t

ee (1

6, 01

k m

)

10 k

V Õ

L (E

le kt

ril ev

i)

0, 4

kV Õ

KL (E

le kt

ril ev

i)

Si de

ka ab

el (T

el ia

)

7m

Kõrgus 23m

Kõrgus 23m

Pingestatud 110 kV õhuliini juhtmed suurima võimaliku rippega (maksimaalsel temperatuuril peale venimist) Minimaalne maantegabariit ristumisel teede ja õhuliinidega (8,5m)

Ehitusjärgsed tingmärgid

Ajutiste tõkete, korvtõstukite, "väravate" paigalduse ala (määrata vastavalt Maanteeameti nõuetele)

Puitmastidest konstrueeritud väravad

Korvtõstuk

Ehitusaegne minimaalne ohutusvahemik ristumisel teede ja õhuliinidega (7m)

Teele langev juhe

Ehitusaegsed tingmärgid

Projekteeris/Kuupäev

Kontrollis/kuupäev

Kooskõlastas

Joonestas

Muudatus LehtJoonise number FormaatMõõtkava

Joonise nimi

Lehti

Objekt

StaadiumProjekti number

J.Karin/12.08.2024

R.Unnuk/12.08.2024

Teedega ristumiste tehnoloogia Ristumine teega 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi (16,01 km)

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla - Kehra rekonstrueerimine 110 kV õhuliin L194 Aruküla - Kehra

Seletuskiri Juhtmete teele langemise vältimiseks kasutatakse tõkkeid. Näiteks spetsiaalse juhtmekanduriga korvtõstukeid (lahendus 1) või puitmastidest konstrueeritud "väravaid" (lahendus 2). Millist meetodit kasutatakse otsustab ehitaja vastavalt olukorrale. Tõkete paigaldamisel maanteede lähedusse arvestada järgmiste nõuete ja tingimustega:

Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele ning tuleb ka arvestada, et tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Seega tuleb mõnes olukorras paigaldada tõkked kaugemale, kui 8m.

Kuna ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud teegabariidiks võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav teegabariit.

Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei tohi ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema väljaspool teed ja sellega külgnevat vaba ruumi.

Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse võtma eelpoolnimetatud tingimusi.

Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva.

Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali ladustamiseks ja töövahendute paigaldamiseks teele või teemaale tuleb taodelda liiklusväliste tööde luba.

Lahendus 1 Juhtmete kerimisel paigaldatakse juhtmete alla spetsiaalse juhtmekanduriga korvtõstuk, mis takistab juhtmete langemist teele.

Lahendus 2 Juhtmete kerimisel paigaldatakse juhtmete alla

spetsiaalsed puitmastidest konstrueeritud "väravad" mis takistavad juhtmete langemist

teele.

Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis

KPL2403K1 PP AS-6-03-001 ---- 1:2000/1:200 A3

1+ 30

0

1+ 40

0

1+ 50

0

1+ 60

0

45

1T9TA-19

46

1SIS-L-18 min 8m

min 8m

49m

51m

PI 4

7. 46

°

Kr aa

v

45 1T9TA-19 Liini nurk 47.46° Pikett 1+283.4

46 1SIS-L-18 Pikett 1+561.8

278.3

11.69

10 k

V Õ

L (E

le kt

ril ev

i)

Si de

ka ab

el (T

el ia

) Ar

uv al

la -J

äg al

a te

e (1

7, 01

k m

) ( TR

AM )

40

50

60

70

7m

Kõrgus 30m

Kõrgus 24m

Pingestatud 110 kV õhuliini juhtmed suurima võimaliku rippega (maksimaalsel temperatuuril peale venimist) Minimaalne maantegabariit ristumisel teede ja õhuliinidega (8,5m)

Ehitusjärgsed tingmärgid

Ajutiste tõkete, korvtõstukite, "väravate" paigalduse ala (määrata vastavalt Maanteeameti nõuetele)

Puitmastidest konstrueeritud väravad

Korvtõstuk

Ehitusaegne minimaalne ohutusvahemik ristumisel teede ja õhuliinidega (7m)

Teele langev juhe

Ehitusaegsed tingmärgid

Projekteeris/Kuupäev

Kontrollis/kuupäev

Kooskõlastas

Joonestas

Muudatus LehtJoonise number FormaatMõõtkava

Joonise nimi

Lehti

Objekt

StaadiumProjekti number

J.Karin/12.08.2024

R.Unnuk/12.08.2024

Teedega ristumiste tehnoloogia Ristumine teega 11310 Aruvalla-Jägala (17,01 km)

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla - Kehra rekonstrueerimine 110 kV õhuliin L194 Aruküla - Kehra

Seletuskiri Juhtmete teele langemise vältimiseks kasutatakse tõkkeid. Näiteks spetsiaalse juhtmekanduriga korvtõstukeid (lahendus 1) või puitmastidest konstrueeritud "väravaid" (lahendus 2). Millist meetodit kasutatakse otsustab ehitaja vastavalt olukorrale. Tõkete paigaldamisel maanteede lähedusse arvestada järgmiste nõuete ja tingimustega:

Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele ning tuleb ka arvestada, et tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Seega tuleb mõnes olukorras paigaldada tõkked kaugemale, kui 8m.

Kuna ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud teegabariidiks võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav teegabariit.

Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei tohi ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema väljaspool teed ja sellega külgnevat vaba ruumi.

Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse võtma eelpoolnimetatud tingimusi.

Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva.

Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali ladustamiseks ja töövahendute paigaldamiseks teele või teemaale tuleb taodelda liiklusväliste tööde luba.

Lahendus 1 Juhtmete kerimisel paigaldatakse juhtmete alla spetsiaalse juhtmekanduriga korvtõstuk, mis takistab juhtmete langemist teele.

Lahendus 2 Juhtmete kerimisel paigaldatakse juhtmete alla

spetsiaalsed puitmastidest konstrueeritud "väravad" mis takistavad juhtmete langemist

teele.

Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis

KPL2403K1 PP AS-6-03-002 ---- 1:2000/1:200 A3

4+ 30

0

4+ 40

0

4+ 50

0

4+ 60

0

55

1SIS-L-17

56

1SIS-L-17min 8mmin 8m

46m

44m

55 1SIS-L-17 Pikett 4+291.2

56 1SIS-L-17 Pikett 4+558.4

267.3

11.20

R aa

si ku

-K eh

ra te

e (0

,8 6

km ) (

TR AM

)

10 k

V Õ

L (E

le kt

ril ev

i)

7m

Kõrgus 23m

Kõrgus 23m

Pingestatud 110 kV õhuliini juhtmed suurima võimaliku rippega (maksimaalsel temperatuuril peale venimist) Minimaalne maantegabariit ristumisel teede ja õhuliinidega (8,5m)

Ehitusjärgsed tingmärgid

Ajutiste tõkete, korvtõstukite, "väravate" paigalduse ala (määrata vastavalt Maanteeameti nõuetele)

Puitmastidest konstrueeritud väravad

Korvtõstuk

Ehitusaegne minimaalne ohutusvahemik ristumisel teede ja õhuliinidega (7m)

Teele langev juhe

Ehitusaegsed tingmärgid

Projekteeris/Kuupäev

Kontrollis/kuupäev

Kooskõlastas

Joonestas

Muudatus LehtJoonise number FormaatMõõtkava

Joonise nimi

Lehti

Objekt

StaadiumProjekti number

J.Karin/12.08.2024

R.Unnuk/12.08.2024

Teedega ristumiste tehnoloogia Ristumine teega 11313 Raasiku-Kehra (0,86 km)

110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla - Kehra rekonstrueerimine 110 kV õhuliin L194 Aruküla - Kehra

Seletuskiri Juhtmete teele langemise vältimiseks kasutatakse tõkkeid. Näiteks spetsiaalse juhtmekanduriga korvtõstukeid (lahendus 1) või puitmastidest konstrueeritud "väravaid" (lahendus 2). Millist meetodit kasutatakse otsustab ehitaja vastavalt olukorrale. Tõkete paigaldamisel maanteede lähedusse arvestada järgmiste nõuete ja tingimustega:

Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele ning tuleb ka arvestada, et tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Seega tuleb mõnes olukorras paigaldada tõkked kaugemale, kui 8m.

Kuna ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud teegabariidiks võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav teegabariit.

Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei tohi ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema väljaspool teed ja sellega külgnevat vaba ruumi.

Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse võtma eelpoolnimetatud tingimusi.

Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva.

Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali ladustamiseks ja töövahendute paigaldamiseks teele või teemaale tuleb taodelda liiklusväliste tööde luba.

Lahendus 1 Juhtmete kerimisel paigaldatakse juhtmete alla spetsiaalse juhtmekanduriga korvtõstuk, mis takistab juhtmete langemist teele.

Lahendus 2 Juhtmete kerimisel paigaldatakse juhtmete alla

spetsiaalsed puitmastidest konstrueeritud "väravad" mis takistavad juhtmete langemist

teele.

Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis

KPL2403K1 PP AS-6-03-003 ---- 1:2000/1:200 A3

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rene Unnuk

Enersense Aktsiaselts

[email protected]

Lõõtsa 12

11415, Tallinn, Harju maakond

Teie 12.09.2024

Meie 20.09.2024 nr 7.1-2/24/11229-4

L194 Aruküla – Kehra 110kV õhuliini

projekti kooskõlastamine riigiteede nr

11300, nr 11310 ja nr 11313 maaüksuse

piires ja tee kaitsevööndis

Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud Elering AS 110 kV õhuliinide L194 Aruküla

– Kehra ja L195 Aruküla – Kehra ühistel mastidel paikneva L194 Aruküla – Kehra liiniosa

(edaspidi tehnovõrk) eraldi mastidele paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:

Õhuliini ristumine riigiteedega nr 11300 Lagedi – Aruküla - Peningi tee km 16,01, nr 11310

Aruvalla-Jägala tee km 17,01 ja nr 11313 Raasiku-Kehra tee km 0,86 ning kulgemine tee

kaitsevööndis.

Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti 11.07.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/11229-2

väljastatud nõuetele.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame Enersense AS töö nr KPL2403K1

„110 kV õhuliini L194/L195 Aruküla - Kehra rekonstrueerimine. 110 kV õhuliin L194 Aruküla -

Kehra“.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala tee teelõik km 11,602-17,800 oli rekonstrueerimistööde

objekt aastatel 2019-2022 ja riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee teelõik km 11,150-

16,340 aastatel 2020-2023. Tuleb arvestada, et riigiteede katendile ja kõikidele väljaehitatud

rajatistele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast ning

riigiteede konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema

välistatud.

2. Riigitee nr 11313 Raasiku-Kehra tee teelõik km 0,032-6,150 oli pindamistööde objekt 2023.

aastal. Tuleb arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast

ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

3. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele

kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud

asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses

ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada

Transpordiametile aadressil ([email protected]). Lepingu taotluse vorm asub

www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade

kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks

2 (3)

vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks

liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

4. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

4.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil

[email protected].

4.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.

Taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-

piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected].

Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu. Juhul, kui ehitaja leiab, et on vaja rajada ehitusaegseid

juurdepääsuteid (nt riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala tee km 20,98), siis tuleb seda eraldi

menetleda. Ehitusaegse juurdepääsutee rajamiseks riigiteelt tuleb Transpordiametile esitada e-

posti aadressil [email protected] kooskõlastamise taotlus koos asukoha plaani ja

mahasõidu asukoha ning tüüplahendiga ja informatsiooniga kasutusaja pikkuse kohta.

Transpordiamet vaatab taotluse läbi asukoha põhiselt ning ehitajaga sõlmitakse ajutise

ristumiskoha ehitamise leping.

6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid

kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.

7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

8. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise ja

nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui

ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb

projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema

taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist.

9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule

(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

10. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf

ja .dwg (.dgn) formaadis.

11. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Arvo Veltri

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

3 (3)

Lisa: Ülevaateplaan

Asendiplaan

Riigiteega ristumise joonised

Juurdepääsuteed mast 58 kuni 59

Seletuskiri

IKÕ ala plaanid

Annika Matson

54620384, [email protected]