Täiendav pöördumine

Dokumendiregister	Andmekaitse Inspektsioon
Viit	2.1.-5/23/778-3
Registreeritud	25.04.2023
Sünkroonitud	26.03.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	2.1 Menetluse korraldamine
Sari	2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik	2.1.-5/2023
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis	Riigi Tugiteenuste Keskus
Vastutaja	Merili Koppel (Andmekaitse Inspektsioon)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

E-kiri.pdf

Küsimus AKI-le.docx

E-kiri.pdf

Saatja: Meelika Liiv <[email protected]>

Saadetud: 25.04.2023 13:37

Adressaat: AKI info <[email protected]>

Teema: RE: vastus teie 27.03.2023 pöördumisele

Manused: Küsimus AKI-le.docx

Tere Seoses teie vastusega, tekkisid mõned täpsemad küsimused (esitan failina). Lugupidamisega Meelika Liiv-Tamsar Riigihangete spetsialist Telefon: +372 663 8220 www.rtk.ee [email protected]

From: AKI info <[email protected]> Sent: Monday, April 24, 2023 3:30 PM To: Meelika Liiv <[email protected]> Cc: RMIT Andmekaitse <[email protected]> Subject: vastus teie 27.03.2023 pöördumisele Tere!

Olete pöördunud meie poole küsimusega, mis puudutab riigihangetes sotsiaalsete kriteeriumite rakendamise soodustamist eesmärgiga aidata tööturule vähenenud töövõimega inimesi ja hoolduskoormusega inimesi. Teie sõnul soovite anda nö teatud eelise just sellistele töötajatele, kuid neil tekib riigihankemenetluse käigus kohustus ka vastavad tõendid esitada. Seoses sellega tekkis teil küsimus, et üks olukord on see, kui inimene on nõus ise avaldama enda terviseandmeid (nt esitama puudega isiku kaardi või muu tõendi vähenenud töövõime kohta), kuid kas inimesel on õigus avaldada terviseandmeid (tõend puude kohta) nt enda lapse kohta, keda ta hooldab? Iseenesest oleks teie küsimusele väga lihtne vastus, kui küsimus seisneks üksnes selles, kas alaealise eest võib anda nõusoleku tema vanem olgugi, et jutt käib eriliiki andmetest ehk terviseandmetest. Alaealise või piiratud teovõimega inimese eest annab tõepoolest nõusolekuid tema seaduslik esindaja ehk eestkostja. Vähenenud töövõimega inimeste puhul võib ilmselt olla nii selliseid, kellele on ametlikult määratud eestkoste. Ent tõenäoliselt võib olla ka nii, et teovõimet ei ole piiratud. Sellisel juhul tegutseb

isik jätkuvalt enda nimel sh annab nõusolekuid. Täpsemalt soovitame piiritlemise küsimuses küsida nõu õigusnõustajalt. Ent teie küsimuse eeldus on paraku vale. Nimelt ei töötle avaliku sektori asutus üldjuhul isikute andmeid nõusoleku alusel. Rõhutan üldjuhul, siiski esineb olukordi, kus see võimalik on. Kuid kõnealusel juhul on jutt terviseandmetest ehk eriliiki andmete töötlusest, mida reguleerib isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0679 ). Kuigi viidatud artikli lg 2 p a) räägib küll selgesõnalisest nõusolekust, siis samal ajal tuleb silmas pidada ka artiklis 7 sätestatud nõusoleku andmise tingimustest. Artikli 7 lg 4 ütleb, et Selle hindamisel, kas nõusolek anti vabatahtlikult, tuleb võimalikult suurel määral võtta arvesse asjaolu, kas lepingu täitmise, sealhulgas teenuse osutamise tingimuseks on muu hulgas seatud nõusoleku isikuandmine andmete töötlemiseks, mis ei ole vajalik kõnealuse lepingu täitmiseks. Sätte mõtet selgitab põhjenduspunkt 42, kus on öeldud, et nõusolekut ei tohiks lugeda vabatahtlikult antuks, kui andmesubjektil pole tõelist või vaba valikuvõimalust või ta ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta. Seda täiendab veel põhjenduspunkt 43, mis ütleb, et selle tagamiseks, et nõusolek on antud vabatahtlikult, ei tohiks nõusolek anda isikuandmete töötlemiseks kehtivat õiguslikku alust konkreetsel juhul, kui andmesubjekt ja vastutav töötleja on selgelt ebavõrdses olukorras, eriti juhul kui vastutav töötleja on avaliku sektori asutus, ning seega on ebatõenäoline, et nõusolek anti selle konkreetse olukorra kõigi asjaolude puhul vabatahtlikult. Nõusolekut ei loeta vabatahtlikuks, kui ei ole võimalik anda erinevatele isikuandmete töötlemise toimingutele eraldi nõusolekut, ehkki see on üksikutel juhtudel asjakohane, või kui lepingu täitmine, sealhulgas teenuse osutamine, on pandud sõltuma sellisest nõusolekust, ehkki see ei ole lepingu täitmiseks vajalik. Teie poolt kirjeldatud juhul ei ole kindlasti tegemist vabatahtlikult antud nõusolekuga oma terviseandmete töötlemiseks, kui teenuse saamine on selgelt sõltuvuses selliste andmete esitamisest ja isikul puudub võimalus oma nõusolekut tagasi võtta. Ülalolevale teie kirjeldusele tuginedes saaks selline andmetöötlus tugineda üksnes selgele õiguslikule alusele, mis tuleneb mingist õigusaktist. Rõhutame siiski, et meie arvamus on antud tuginedes pelgalt teie poolt e-kirjas kirjeldatul teadmata täpsemaid asjaolusid. Selle pinnalt tundub hetkel, et sotsiaalsete kriteeriumite rakendamine riigihangetes vajaks veel läbimõtlemist. Soovitan kindlasti konsulteerida veel asutuse andmekaitse spetsialistiga ning vajadusel võtke meiega uuesti ühendust, et saaksime kokku leppida kohtumises, mis võimaldaks teid lahenduste otsimisel paremini aidata. Edastasime teie kirja koopiana ka Riigi Tugiteenuste Keskuse privaatsustingimustes viidatud e- postiaadressile, kuhu peaks edastama kirjad andmekaitse küsimustes. Loodame, et neist selgitustest on abi. Kõike paremat soovides Andmekaitse Inspektsioon www.aki.ee

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.

This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.

Küsimus AKI-le.docx

Tere

Aitäh vastuse eest. Kuna minu eelmine küsimus oli üsna üldsõnaline, seega selgitan natuke lähemalt riigihangete korraldamist.
Riigihangete korraldamisel on hankijal võimalik sätestada tingimusi, mis aitavad kaasa sotsiaalse võrdsuse suurenemisele (nn sotsiaalsed kriteeriumid). Hankija saab kehtestada, et riigihankes osalev ettevõtja peab täitma mingeid sotsiaalse iseloomuga tingimusi või anda sellise tingimuste täitmisel ettevõtjale eelise (nt võimaluse saada pakkumuste võrdlemisel rohkem hindepunkte).
Sotsiaalsete kriteeriumite all võimaldab riigihangete direktiiv mh arvestada ebasoodsas olukorras olevate isikute või haavatavate rühmade liikmete sotsiaalset integreerimist lepingut täitma määratud töötajate hulka (2014/24/EL preambul p 93). Nimetatud on nt miinimumpalk, konkreetsed töötingimused, meeste ja naiste võrdse kohtlemise meetmed, meetmed naiste suuremaks osalemiseks tööturul ning töö- ja pereelu ühildamiseks, ILO konventsiooni tingimuste tagamine, keskkonnakaitse või loomade heaolu tagamine (2014/24/EL preambul p 98). Tegemist ei ole ammendava loeteluga.
Eestis on riigihangete korraldamisel ühe võimalusena kasutatud erinevas sõnastuses sarnaseid tingimusi nagu alltoodud näites:
„Kui hankelepingu täitmises vahetult osalevate koolitajate meeskonda kuulub vähemalt üks koolitaja, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
- kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või
- kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel või
- kellele on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel või
- kes on eelpool loetletud tingimusega samaväärses olukorras tema asukohariigi õigusaktide kohaselt,
antakse pakkumusele 5 väärtuspunkti.
Juhul kui pakkuja soovib saada hindamisel väärtuspunkte sotsiaalse hindamiskriteeriumi eest, esitab ta pakkumusega:
- andmed hindamiskriteeriumi tingimustele vastava isiku kohta (nimi, isikukood) ja selle kohta, milliseid ülesanded isik hankelepingu täitmisel täidab.
- isiku kinnituse, et ta on nõus hankelepingu täitmisel osalema ja oma terviseandmeid vastavas ulatuses avaldama ning et ta annab hankijale õiguse tingimustele vastavuse kontrollimiseks teha tema kohta päringuid Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti riiklikesse registritesse ning töötamise registrisse (TÖR).
- tõendid tingimustele vastavuse kohta.“

Selliste andmete küsimisel on lähtutud eeldusest, et isikul on õigus otsustada enda kohta käivate andmete avaldamise üle. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 p 1 a) kohaselt tohib andmeid töödelda, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Art 9 p 2 a) kohaselt tohib eriliiki isikuandmeid töödelda kui andmesubjekt on andnud selgesõnalise nõusoleku nende isikuandmete töötlemiseks ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ei saa andmesubjekt lõikes 1 nimetatud keeldu (keeld eriliiki isikuandmete töötlemiseks) tühistada.
Teie vastusest selgub, et art 9 p-i 2 a) teine lauseosa välistab eriliiki isikuandmete töötlemise koosmõjus art 7 p-ga 4 ja selgitate: „ /…/ nõusolekut ei tohiks lugeda vabatahtlikult antuks, kui andmesubjektil pole tõelist või vaba valikuvõimalust või ta ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta.“
Kas teie seisukoht oleks teistsugune arvestades käesolevas kirjas selgitatud riigihangete korraldamist ja näidistingimuse sõnastust? Sellise tingimuse puhul ettevõtjal ja konkreetsel nt vähenenud töövõimega töötajal puudub kohustus viidatud andmeid avaldada, ettevõtjal puudub ka kohustus sellist isikut tööle võtta. Kuid konkurentsieelis antakse siiski ettevõtjale, kes vähenenud töövõimega isikuid palkab (ja vastavad andmed avaldab).
Selgitan, et riigihangete õiguse kohaselt peaks viidatud isik (või teine, samaväärses olukorras olev isik) osalema ka hankelepingu täitmisel. Juhul kui isik lepingu täitmisel ei osale (nt töösuhe lõppeb), siis isikule kahjulikke tagajärgi ei kaasne, hankijal on lepinguline suhe ettevõtja mitte viidatud isikuga.
Juhul kui näitena esitatud tingimus ei ole isikuandmete kaitse üldmäärusega kooskõlas, siis kas teil on võimalik viidata lahendusele, mille alusel oleks hankijal võimalik terviseandmeid riigihangetes töödelda?

Tulles eelmises kirjas esitatud küsimuse juurde, siis juhul kui viidatud näite puhul on siiski võimalik isikuandmeid (terviseandmeid) töödelda, siis kas hankijal on võimalik soodustada ka hoolduskoormusega isikute töölevõtmist? Näiteks alltoodud sõnastuses:
„Kui hankelepingu täitmises vahetult osalevate koolitajate meeskonda kuulub vähemalt üks koolitaja, kes kasvatab last, kellele on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel või kes on eelpool loetletud tingimusega samaväärses olukorras tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, antakse pakkumusele 5 väärtuspunkti.
Juhul kui pakkuja soovib saada hindamisel väärtuspunkte sotsiaalse hindamiskriteeriumi eest, esitab ta pakkumusega:
- andmed hindamiskriteeriumi tingimustele vastavat last kasvatava isiku kohta (nimi, isikukood) ja selle kohta, milliseid ülesanded isik hankelepingu täitmisel täidab.
- isiku kinnituse, et ta on nõus hankelepingu täitmisel osalema ja et ta kasvatab hindamiskriteeriumi tingimustele vastavat last.
- tõendid tingimustele vastavuse kohta.“
Kas selline tingimus oleks isikuandmete kaitse üldmäärusega kooskõlas? Juhul kui näitena esitatud tingimus ei ole isikuandmete kaitse üldmäärusega kooskõlas, siis kas teil on võimalik viidata lahendusele, mille alusel oleks hankijal võimalik hooldatava isiku terviseandmeid riigihangetes töödelda?
Hea meelega kohtuksime ja arutaksime tekkinud küsimusi AKI-ga, et leida õiguspärane lahendus. Kaasaksime ka rahandusministeeriumi esindaja, kes on samuti eestvedajaks sotsiaalsete kriteeriumite kasutamisel.

Lugupidamisega

Meelika Liiv-Tamsar
riigihangete spetsialist

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Korduv pöördumine	07.03.2024	20	2.1.-5/24/778-6 🔒	Sissetulev kiri	aki	Riigi Tugiteenuste Keskus
Täiendav pöördumine	28.08.2023	212	2.1.-5/23/778-5	Sissetulev kiri	aki	Riigi Tugiteenuste Keskus
Vastus nõudekirjale	27.07.2023	244	2.1.-5/23/778-4	Väljaminev kiri	aki	Riigi Tugiteenuste Keskus
20230424_vastus_Riigi Tugiteenuste Keskus (nõusolek õigusliku alusena)	24.04.2023	338	2.1.-5/23/778-2	Väljaminev kiri	aki	Riigi Tugiteenuste Keskus
Selgitustaotlus	27.03.2023	366	2.1.-5/23/778-1	Sissetulev kiri	aki	Riigi Tugiteenuste Keskus