2 (3)
vastavad tõendid esitada. Siinjuures peame vajalikuks rõhutada, et kui isikuandmete töötlemise
alus (kohustus) tuleneb õigusaktist, siis ei ole asjakohane andmete töötlemisel tugineda ka
nõusolekule, kuna see on eksitav – inimene tegelikult oma andmete töötlemise üle otsustada ei
saa.
Esmalt selgitame, et igasugune isikuandmete töötlemine peab alati olema seaduslik, õiglane ja
andmesubjektile läbipaistev.3 Seaduslik on isikuandmete töötlemine ainult juhul, kui on täidetud
vähemalt üks IKÜM artikli 6 lõikes 1 toodud tingimustest. Terviseandmete kui eriliigiliste
isikuandmete puhul peab lisaks esinema üks IKÜM artikkel 9 lõikes 2 toodud asjaoludest.
Sealjuures peaksid tervisealaste isikuandmete hulka kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku
seisundit käsitlevad andmed, mis annavad teavet andmesubjekti endise, praeguse või tulevase
füüsilise või vaimse tervise kohta.4 Kuna pöördumisest nähtub, et konkurentsieelist soovitakse
anda ettevõtjatele, kelle töötajate hulgas on vähenenud töövõimega ja hoolduskoormusega
inimesi (nt puudega last kasvatav vanem), siis eeldab mõlemal juhul hanketingimustele
vastavuse tõendamine terviseandmete töötlemist.
Oma nõudekirjas selgitate, et IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkt a ja artikkel 9 lõike 2 punkti a
kohaselt tohib isikuandmeid, sh terviseandmeid töödelda, kui andmesubjekt on andnud selleks
nõusoleku, viidates samal ajal inspektsiooni varasemalt antud selgitustes märgitule, et nõusolekut
ei tohiks lugeda vabatahtlikult antuks, kui isikul puudub tõeline või vaba valikuvõimalus või ta ei
saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta.
Euroopa Andmekaitsenõukogu on 04.05.2020 antud suuniste5 punktis 3 märkinud, et üldiselt
saab nõusolek olla asjakohane õiguslik alus vaid juhul, kui andmesubjektile antakse kontroll
ning tõeline võimalus valida pakutavate tingimustega nõustumise ja nende tagasilükkamise
vahel, ilma et sellega kaasneks kahjulikke tagajärgi. Nõusoleku küsimisel on vastutava töötleja
ülesanne hinnata, kas see vastab kõigile kehtiva nõusoleku hankimise nõuetele. Kui nõusolek on
saadud täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, on see vahend, mis annab
andmesubjektile kontrolli selle üle, kas tema isikuandmeid töödeldakse või mitte. Kui nõusoleku
hankimisel ei ole isikuandmete kaitse üldmäärust täielikult järgitud, on andmesubjekti kontroll
vaid näilik ja nõusolek ei ole töötlemiseks kehtiv alus, mistõttu töötlemine on ebaseaduslik.
Lisaks on suuniste punktis 13 märgitud, et üldjuhul on isikuandmete kaitse üldmäärusega ette
nähtud, et kui andmesubjektil ei ole tõelist valikuvõimalust, kui ta tunneb sundi nõustuda või kui
tal tuleb nõusoleku andmata jätmise korral taluda negatiivseid tagajärgi, on nõusolek kehtetu.
Kui nõusolek on osa mitteläbiräägitavatest tingimustest, ei peeta seda vabatahtlikult antuks.
Samuti ei tohi nõusoleku puhul jätta arvestamata ebavõrdset jõuvahekorda. Suuniste punktis 16
on selgitatud, et avaliku sektori asutused tõenäoliselt ei saa tugineda töötlemisel andmesubjekti
nõusolekule, sest kui vastutav töötleja on avaliku sektori asutus, on vastutava töötleja ja
andmesubjekti jõuvahekord selgelt ebavõrdne. Enamikul juhtudel on selge ka see, et
andmesubjektil puuduvad realistlikud alternatiivid sellise vastutava töötleja teostatava
töötlemisega (või selle tingimustega) nõustumisele. Samuti ilmneb ebavõrdne jõuvahekord
töösuhete kontekstis. Suuniste punktis 21 leitakse, et tööandja ja töövõtja vahelist sõltuvussuhet
arvesse võttes on ebatõenäoline, et andmesubjekt saab keelduda oma tööandjale andmete
töötlemiseks loa andmisest, tundmata hirmu või tajumata tõelist ohtu, et keeldumisega
kaasnevad kahjulikud tagajärjed.
Seega ei saa rääkida vabatahtlikult antud nõusolekust, kui inimene tunneb sundi nõustuda
(sealjuures võib sunniks olla mistahes viisil toimuv igasugune survestamine või mõjutamine) või
3 IKÜM artikkel 5 lõige 1 punkt a
4 IKÜM põhjenduspunkt 35
5 Suunised 05/2020 määruse (EL) 2016/679 kohase nõusoleku kohta
(https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_202005_consent_et.pdf)