Üliõpilaste arendusprojektide 3. taotlusvooru avamine

Määruse „Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord ” raames

esitatud taotluste hindamise juhis

Ver 3

Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide taotluste hindamise juhis

1. Taotluste hindamise kord

1.1. Määruse „Üliõpilaste arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord” (edaspidi

määrus) raames esitatud ja vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse määruses toodud ning

käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud hindamiskriteeriumite alusel.

1.2. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

moodustatud komisjon.

1.3. Hindamiskomisjon lähtub töös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse hindamiskomisjoni

töökorrast ja käesolevast hindamise juhisest.

1.4. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab vajadusel hindamise protsessi täiendavalt

sõltumatuid eksperte.

1.5. Hindamiskomisjoni koosolekule kutsutakse oma taotlust tutvustama taotleja

esindusõiguslik(ud) isik(ud).

1.6. Taotluse hindamisel võetakse arvesse taotlus koos lisadega, projekti esitlus

hindamiskomisjonis ning vastused komisjoni küsimustele, kui ka muud andmed, mis on

kättesaadavad avalikest andmekogudest.

1.7. Iga hindamiskomisjoni liige hindab taotlust täisarvudes skaalal 0 kuni 4. Käesolevas

hindamismetoodikas on kirjeldatud hinded: 0 = mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 =

suurepärane. Hinne 1 on hinnete 0 ja 2 vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne

hinnang.

1.8. Iga hindamiskriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete

aritmeetilise keskmisena.

1.9. Taotluse koondhinne on viie hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse

koondhinne ja hindamiskriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma.

1.10. Koondhinnete alusel moodustatakse pingerida, vastavalt määruse § 12 lõikele 5.

1.11. Kui vähemalt ühe hindamiskriteeriumi hinne on 0 punkti või taotluse koondhinne on alla

2,0 punkti, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse mitterahuldamise otsuse.

1.12. Taotlused rahuldatakse kriteeriumite hindamistulemuste alusel moodustatud projektide

pingerea alusel kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve ammendumiseni.

2. Hindamiskriteeriumid

Vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite lõikes:

1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raames

hinnatakse projekti mõju insenertehniliste oskuste kasvule – 30 protsenti koondhindest;

2) projekti tehnoloogiline põhjendatus, uuenduslikkus ja teostatavus, mille raames hinnatakse

projektis loodava tehnoloogia tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust – 25 protsenti koondhindest;

3) projekti meeskond, mille raames hinnatakse meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja

pädevust seoses projektiga – 20 protsenti koondhindest;

4) projekti elluviimine, mille raames hinnatakse projekti tegevuskava, riske ja eelarvet – 15

protsenti koondhindest;

5) projekti nähtavus, mille raames hinnatakse projekti kommunikatsiooniplaani, võimalikku

sihtrühma suurust ja võimalikku teadlikkuse tõusu – 10 protsenti koondhindest.

1. projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raames

hinnatakse projekti mõju insenertehniliste oskuste kasvule 30% koondhindest;

Hinne Selgitus

4 • Projekti vajalikkus on väga hästi põhjendatud, taotluses on kirjeldatud

lahendatav probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus.

• Projekti eesmärgid on konkreetselt määratletud.

• Projektiga arendatakse erinevaid inseneri-alaseid teadmisi ja oskusi.

Projekti tulemusel suurenevad olulisel määral üliõpilaste inseneri-alased

teadmised ja praktilised oskused.

• Projekti lõpuks saavutatakse reaalne tulem uue toote või tehnoloogia kujul

vähemalt tehnoloogia valmidustasemel TRL 5.

• Projekti käigus tekkivate teadmisete ja oskustega on võimalik tulevikus

mõjutada sektori tehnoloogilist arengut ning projekti tulemustel on

potentsiaali panustada teadusmahukasse tootearendusse.

2 • Projekti vajalikkus on põhjendatud, kuid probleemi olemus on osaliselt

lahti selgitamata, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on toodud

üldiselt

• Projekti eesmärgid on üldised.

• Projekti tulemusel suurenevad osaliselt üliõpilaste inseneri-alased

teadmised ja praktilised oskused.

• Projekti lõpuks saavutatakse reaalne tulem toote või tehnoloogia

arendustasemel vähemalt TRL 4 (tehnoloogia komponentide töö on

kontrollitud laboris). Projektis toimub uue toote või tehnoloogia arendus,

kuid puudub selge arusaam arenduse tulemist ning ei ole selgelt aru saada,

kas projekti lõpuks eesmärkideni jõudmine on realistlik.

• Projekti käigus tekkivate teadmisete ja oskustega on võimalik tulevikus

mõjutada sektori tehnoloogilist arengut, projekti tulemuste otsene

rakendatavus teadmusmahukas tootearenduses on kirjeldatud, kuid selle

realistlikkus on küsitav või vajab lisaselgitusi.

0 • Projekt vajalikkus on põhjendamata, puudub probleem, kitsaskoht või

kasutamata arenguvõimalus.

• Projektil puuduvad selged eesmärgid.

• Projekti tulemusel ei suurene üliõpilaste inseneri-alased teadmised ja

praktilised oskused.

• Projektis ei teostata toote või tehnoloogia arendust.

• Projekti käigus tekkivad teadmised ja oskused ei mõjuta sektori

tehnoloogilist arengut ning projekti tulem ei ole rakendatav tootearenduse.

2. projekti tehnoloogiline põhjendatus, uuenduslikkus ja teostatavus, mille raames

hinnatakse projektis loodava tehnoloogia tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust 25%

koondhindest;

Hinne Selgitus

4 • Projekti arenduslikud eesmärgid ja teostatavus ning nende saavutamise

meetodid on realistlikud ja väga hästi põhjendatud.

• Projekt vastab teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus,

loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus.

• Projektil on kõrge tehnoloogiline põhi ehk projekt tegeleb süva- ja

läbimurde tehnoloogiate arendamisega.

• Arenduse elluviimise tulemusel leiab kinnitust või valmib uus toode/

tehnoloogia.

• Projekti on kaasatud vähemalt 3 oma-ala eksperti või teadlast (nn

mentorid lisaks projekti meeskonnale).

2 • Projekti arenduslikud eesmärgid ja teostatavus ning nende saavutamise

meetodid on üldjoontes arusaadavad ja realistlikud, ent kohati vajavad

lisaselgitusi.

• Projekt vastab suures osas teadus- ja arendustegevuse viiele

põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja

korratavus, kuid see vajab lisaselgitusi.

• Projekti tehnoloogiline tase on keskpärane. Projekti ei tegele süva- ja

läbimurde tehnoloogiatega, kuid on oma valdkonnas siiski innovatiivne ja

loob uusi teadmisi ja oskuseid.

• Arenduse elluviimise tulemusel valmib uuenenud toode/tehnoloogia.

• Projekti on kaasatud vähemalt 1 oma-ala ekspert või teadlane (nn mentor

lisaks projekti meeskonnale).

0 • Projekti arenduslikud eesmärgid ja teostatavus ning nende saavutamise

meetodid on ebarealistlikud ja ebaselged.

• Projekt ei vasta teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus,

loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus.

• Projekti tehnoloogiline tase on madal.

• Arendus ei sisalda endas uuenduslikkust. Tegemist on tavapärase

olemasoleva toode, teenuse, tehnoloogia või protsessi arendamisega.

Projekti ei ole kaasatud ühtegi oma-ala eksperti (nn mentor lisaks projekti

meeskonnale).

3. projekti meeskond, mille raames hinnatakse meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi

ja pädevust seoses projektiga: 20% koondhindest;

Alakriteerium 3.1. projekti meeskonna koosseis ja tehnoloogilised teadmised (kaal 25%

kriteeriumi hindest)

4 • Projekti meeskonnas on vähemalt 70% ulatuses inseneri-alases õppes.

• Projekti meeskonda on kaasatud tudengeid mitmest erinevast valdkonnast

või

• teaduskonnast.

• Projekti on kaasatud vähemalt 2 koostööpartnerit (ettevõtet), kes

tegutsevad projekti

valdkonnas ja kes on asjakohased projekti eesmärkide saavutamiseks

2 • Projekti meeskonna liikmed on vähemalt 50% ulatuses inseneri-alases

õppes.

• Projekti on kaasatud 1 koostööpartner (ettevõte), kes tegutseb projekti

valdkonnas.

0 • Projekti meeskonna liikmed ei ole seotud inseneri-alase õppega.

• Projekti ei ole kaastatud koostööpartnerit või koostööpartner ei oma seost

projekti valdkonnaga.

Alakriteerium 3.2. projekti meeskonna oskused ja pädevused (kaal 75% kriteeriumi

hindest)

4 • Projekti meeskond on projekti iseloomu arvestades optimaalse suurusega

ning kõik

vajalikud vastutusvaldkonnad on kaetud.

• Projekti meeskonnaliikmete rollid ning pädevused seoses projektiga on

selgelt

kirjeldatud (s.h nii arendusmeeskonna rollid ja pädevused ning

administratiivse

meeskonna (nt projektijuht, kommunikatsioonijuht jmt rollid ja pädevus).

• Projekti koostööpartnerid panustavad projekti olulisel määral ajaliselt,

koostööpartneri roll on selge ning konkreetselt kirjeldatud

2 • Projekti meeskond on projekti iseloomu arvestades osaliselt üle või

alaplaneeritud ning vajalikud vastutusvaldkonnad on osaliselt kaetud.

• Projekti meeskonnaliikmete rollid ja pädevused seoses projektiga on

üldiselt kirjeldatud (s.h nii arendusmeeskonna rollid ja pädevused ning

administratiivse meeskonna (nt projektijuht, kommunikatsioonijuht jmt

rollid ja pädevus), kuid kohati jäävad need selgusetuks või on küsitavad.

• Projekti koostööpartner panustab projekti ajaliselt. Koostööpartneri üldisel

tasemel kirjeldatud

0 • Projekti meeskond ei ole projekti iseloomu arvestades optimaalne ning

vajalikud

vastutusvaldkonnad on katmata.

• Projekti meeskonna liikmete rollid ning pädevused ei ole kirjeldatud.

• Projekti koostööpartneril puudub projektis selge ja asjakohane roll.

4. projekti elluviimine, mille raames hinnatakse projekti tegevuskava, riske ja eelarvet:

15 % koondhindest

Hinne Selgitus

4 • Projektil on selge, realistlik, efektiivne ja loogiline tegevus- ja ajakava.

Kõik tegevuskavas sisalduvad tegevused moodustavad terviku, on

vajalikud, põhjendatud ja tagavad projekti eesmärkide saavutamise.

• Projekti tähtajaline elluviimine on väga tõenäoline.

• Enamus projekti tegevustest on suunitletud arendustegevusteks.

Arenduskuludeks on planeeritud vähemalt 75% eelarvest.

• Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise kulusid ja on

põhjendatud, läbipaistev, detailine ning kuluefektiivne. Eelarve moodustab

ühtse terviku projekti läbiviimiseks.

• Projektiga seotud võimalike mitteabikõlblike kulude katmise vajadusega

on arvestatud ja taotlejal on võimalik need vajaduse korral

omavahenditest või koostööpartnerite rahalise panuse abil katta.

• Projekti koostööpartneritest vähemalt üks panustab projekti rahaliselt.

• Riskianalüüs on põhjalik, sisuline ja arvestab erinevaid riske, toodud on

riskide maandamise võimalused ja tegutsemine riskide realiseerumise

korral (s.h on maandatud võimalik finantsrisk mitteabikõlblike kulude

katmiseks).

2 • Projektil on üldjoontes realistlik ja arusaadav tegevus- ja ajakava, kuid

osaliselt esineb tegevus- ja ajakavas ebatäpsusi. Tegevuskavas on mõned

tegevused puudu või tegevuste hulgas esineb küsitava väärtusega

tegevusi, mille panus eesmärkide saavutamisele on kaudne.

• Projekti tähtajaline elluviimine on pigem tõenäoline.

• Projekti eelarve sisaldab olulisemaid projekti elluviimise kulusid ja on

üldjoontes põhjendatud, kuid eelarve on üldine või osaliselt põhjendamata.

• Enamus projekti tegevustest on suunitletud arendustegevusteks.

Arenduskuludeks on planeeritud vähemalt 70% eelarvest.

• Projektiga seotud võimalike mitteabikõlblike kulude katmise vajadusega

on arvestatud osaliselt, kuid taotlejal on võimalik mitteabikõlblikud kulud

siiski omavahenditest või koostööpartnerite rahalise panuse abil katta.

Tõenäoliselt on võimalik siiski antud eelarvega projekti eesmärgid

saavutada.

• Riskianalüüs kajastab olulisemaid riske, kuid mõned riskid on kajastamata.

Riskide maandamistegevused on osaliselt läbi mõeldud (s.h on maandatud

võimalik finantsrisk mitteabikõlblike kulude katmiseks). Esineb mõningaid

riske, millel puudub otsene maandamistegevus, kuid mis on siiski

tõenäoliselt võimalik maandada.

0 • Projekti tegevus- ja ajakava on ebarealistlik ning ebaloogiline.

Tegevuskavas sisalduvaid tegevused ei ole põhjendanud ja/või ei võimalda

eesmärke saavutada.

• Projekti ei ole võimalik tähtajaliselt ellu viia.

• Projekt ei ole suunatud arendustegevustele. Arenduskuludeks on

planeeritud alla 60% eelarvest.

• Projekti eelarve on põhjendamata. Projekti tegevusteks planeeritud kulud

on ebarealistlikud ja ebaefektiivsed ning ei võimalda projekti tulemusi

saavutada.

• Projektiga on seotud mitmed täiendavad või mitteabikõlblikud kulud,

nende katmine on ebaselge ja taotlejal puudub võimalus need vajadusel

katta.

• Riskianalüüs on esitamata või ei ole asjakohane. Esineb oluline finantsrisk,

mida ei ole võimalik maandada.

5. Projekti nähtavus, mille raames hinnatakse projekti kommunikatsiooni plaani,

sihtrühma suurust, teadlikkuse tõusu: 10 % koondhindest

4 • Projekt sisaldab selget ja loogilist kommunikatsiooniplaani vastavate

tegevuste ja eesmärkidega. Kommunikatsiooni tegevused moodustavad

ühtse terviku ja on ajaliselt läbimõeldud.

• Kommunikatsiooni sihtrühmad ja nende suurus on, arvestades projekti

valdkonda, asjakohased ning põhjendatud. Kommunikatsiooni tegevused

on suunatud vähemalt kolmele eri tüüpi sihtrühmale (gümnaasiumi astme

ja/või kutseõppe õpilastele, üliõpilastele ja valdkonna ettevõtetele).

• Sihtrühmade teadlikkus tõuseb kommunikatsiooni tegevuste tulemusel

oluliselt.

Kommunikatsiooni tegevused toovad olulisel määral projekti avalikuse

tähelepanu alla ning suure tõenäosusega inseneri-erialade populaarsus

kasvab.

2 • Projekt sisaldab üldist kommunikatsiooniplaani koos vastavate tegevuste

ja eesmärkidega, kuid mõned tegevused ei ole eesmärgipärased või

ajaliselt läbi mõeldud. Kommunikatsiooni tegevused on asjakohased, kuid

ei moodusta ühtset tervikut.

• Kommunikatsiooni sihtrühmad on, arvestades projekti valdkonda, osaliselt

asjakohased, kuid valiku põhjendatus jääb ebaselgeks ning on kohati

kaheldav. Kommunikatsiooni tegevused suunatud vähemalt kahte eri tüüpi

sihtrühmadele (kas gümnaasiumi astme ja/või kutseõppe õpilastele või

üliõpilastele või valdkonna ettevõtetele).

• Sihtrühmade teadlikkus kommunikatsiooni tegevuste tulemusel

mõnevõrra tõuseb. Kommunikatsiooni tegevused toovad osaliselt projekti

avalikuse tähelepanu alla ning on tõenäoline, et inseneri-erialade

populaarsus mõnevõrra kasvab.

0 • Projekt ei sisalda kommunikatsiooniplaani või puudub

kommunikatsiooniplaani tegevustel seos projekti eesmärkidega.

• Kommunikatsiooni sihtrühmad ei ole projekti valdkonnaga seotud.

• Kommunikatsioon on puudulik või piiritletud väga väikse ja kitsa

sihtrühmaga. Kommunikatsiooni tegevused ei too tõenäoliselt esile

teadlikkuse tõusu sihtrühmas. Kommunikatsiooni tegevused ei ärata suure

tõenäosusega avalikkuse tähelepanu ning aita kaasa inseneri-erialade

populaarsuse tõusule.

Määruse „Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord ” raames

esitatud taotluste hindamise juhis

Ver 3

Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide taotluste hindamise juhis

1. Taotluste hindamise kord

1.1. Määruse „Üliõpilaste arendusprojektidele toetuse andmise tingimused ja kord” (edaspidi

määrus) raames esitatud ja vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse määruses toodud ning

käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud hindamiskriteeriumite alusel.

1.2. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

moodustatud komisjon.

1.3. Hindamiskomisjon lähtub töös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse hindamiskomisjoni

töökorrast ja käesolevast hindamise juhisest.

1.4. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab vajadusel hindamise protsessi täiendavalt

sõltumatuid eksperte.

1.5. Hindamiskomisjoni koosolekule kutsutakse oma taotlust tutvustama taotleja

esindusõiguslik(ud) isik(ud).

1.6. Taotluse hindamisel võetakse arvesse taotlus koos lisadega, projekti esitlus

hindamiskomisjonis ning vastused komisjoni küsimustele, kui ka muud andmed, mis on

kättesaadavad avalikest andmekogudest.

1.7. Iga hindamiskomisjoni liige hindab taotlust täisarvudes skaalal 0 kuni 4. Käesolevas

hindamismetoodikas on kirjeldatud hinded: 0 = mitterahuldav, 2 = keskmine ja 4 =

suurepärane. Hinne 1 on hinnete 0 ja 2 vahepealne ja hinne 3 on hinnete 2 ja 4 vahepealne

hinnang.

1.8. Iga hindamiskriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnete

aritmeetilise keskmisena.

1.9. Taotluse koondhinne on viie hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse

koondhinne ja hindamiskriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma.

1.10. Koondhinnete alusel moodustatakse pingerida, vastavalt määruse § 12 lõikele 5.

1.11. Kui vähemalt ühe hindamiskriteeriumi hinne on 0 punkti või taotluse koondhinne on alla

2,0 punkti, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse mitterahuldamise otsuse.

1.12. Taotlused rahuldatakse kriteeriumite hindamistulemuste alusel moodustatud projektide

pingerea alusel kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve ammendumiseni.

2. Hindamiskriteeriumid

Vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite lõikes:

1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raames

hinnatakse projekti mõju insenertehniliste oskuste kasvule – 30 protsenti koondhindest;

2) projekti tehnoloogiline põhjendatus, uuenduslikkus ja teostatavus, mille raames hinnatakse

projektis loodava tehnoloogia tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust – 25 protsenti koondhindest;

3) projekti meeskond, mille raames hinnatakse meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja

pädevust seoses projektiga – 20 protsenti koondhindest;

4) projekti elluviimine, mille raames hinnatakse projekti tegevuskava, riske ja eelarvet – 15

protsenti koondhindest;

5) projekti nähtavus, mille raames hinnatakse projekti kommunikatsiooniplaani, võimalikku

sihtrühma suurust ja võimalikku teadlikkuse tõusu – 10 protsenti koondhindest.

1. projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille raames

hinnatakse projekti mõju insenertehniliste oskuste kasvule 30% koondhindest;

Hinne Selgitus

4 • Projekti vajalikkus on väga hästi põhjendatud, taotluses on kirjeldatud

lahendatav probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus.

• Projekti eesmärgid on konkreetselt määratletud.

• Projektiga arendatakse erinevaid inseneri-alaseid teadmisi ja oskusi.

Projekti tulemusel suurenevad olulisel määral üliõpilaste inseneri-alased

teadmised ja praktilised oskused.

• Projekti lõpuks saavutatakse reaalne tulem uue toote või tehnoloogia kujul

vähemalt tehnoloogia valmidustasemel TRL 5.

• Projekti käigus tekkivate teadmisete ja oskustega on võimalik tulevikus

mõjutada sektori tehnoloogilist arengut ning projekti tulemustel on

potentsiaali panustada teadusmahukasse tootearendusse.

2 • Projekti vajalikkus on põhjendatud, kuid probleemi olemus on osaliselt

lahti selgitamata, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on toodud

üldiselt

• Projekti eesmärgid on üldised.

• Projekti tulemusel suurenevad osaliselt üliõpilaste inseneri-alased

teadmised ja praktilised oskused.

• Projekti lõpuks saavutatakse reaalne tulem toote või tehnoloogia

arendustasemel vähemalt TRL 4 (tehnoloogia komponentide töö on

kontrollitud laboris). Projektis toimub uue toote või tehnoloogia arendus,

kuid puudub selge arusaam arenduse tulemist ning ei ole selgelt aru saada,

kas projekti lõpuks eesmärkideni jõudmine on realistlik.

• Projekti käigus tekkivate teadmisete ja oskustega on võimalik tulevikus

mõjutada sektori tehnoloogilist arengut, projekti tulemuste otsene

rakendatavus teadmusmahukas tootearenduses on kirjeldatud, kuid selle

realistlikkus on küsitav või vajab lisaselgitusi.

0 • Projekt vajalikkus on põhjendamata, puudub probleem, kitsaskoht või

kasutamata arenguvõimalus.

• Projektil puuduvad selged eesmärgid.

• Projekti tulemusel ei suurene üliõpilaste inseneri-alased teadmised ja

praktilised oskused.

• Projektis ei teostata toote või tehnoloogia arendust.

• Projekti käigus tekkivad teadmised ja oskused ei mõjuta sektori

tehnoloogilist arengut ning projekti tulem ei ole rakendatav tootearenduse.

2. projekti tehnoloogiline põhjendatus, uuenduslikkus ja teostatavus, mille raames

hinnatakse projektis loodava tehnoloogia tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust 25%

koondhindest;

Hinne Selgitus

4 • Projekti arenduslikud eesmärgid ja teostatavus ning nende saavutamise

meetodid on realistlikud ja väga hästi põhjendatud.

• Projekt vastab teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus,

loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus.

• Projektil on kõrge tehnoloogiline põhi ehk projekt tegeleb süva- ja

läbimurde tehnoloogiate arendamisega.

• Arenduse elluviimise tulemusel leiab kinnitust või valmib uus toode/

tehnoloogia.

• Projekti on kaasatud vähemalt 3 oma-ala eksperti või teadlast (nn

mentorid lisaks projekti meeskonnale).

2 • Projekti arenduslikud eesmärgid ja teostatavus ning nende saavutamise

meetodid on üldjoontes arusaadavad ja realistlikud, ent kohati vajavad

lisaselgitusi.

• Projekt vastab suures osas teadus- ja arendustegevuse viiele

põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja

korratavus, kuid see vajab lisaselgitusi.

• Projekti tehnoloogiline tase on keskpärane. Projekti ei tegele süva- ja

läbimurde tehnoloogiatega, kuid on oma valdkonnas siiski innovatiivne ja

loob uusi teadmisi ja oskuseid.

• Arenduse elluviimise tulemusel valmib uuenenud toode/tehnoloogia.

• Projekti on kaasatud vähemalt 1 oma-ala ekspert või teadlane (nn mentor

lisaks projekti meeskonnale).

0 • Projekti arenduslikud eesmärgid ja teostatavus ning nende saavutamise

meetodid on ebarealistlikud ja ebaselged.

• Projekt ei vasta teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus,

loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus.

• Projekti tehnoloogiline tase on madal.

• Arendus ei sisalda endas uuenduslikkust. Tegemist on tavapärase

olemasoleva toode, teenuse, tehnoloogia või protsessi arendamisega.

Projekti ei ole kaasatud ühtegi oma-ala eksperti (nn mentor lisaks projekti

meeskonnale).

3. projekti meeskond, mille raames hinnatakse meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi

ja pädevust seoses projektiga: 20% koondhindest;

Alakriteerium 3.1. projekti meeskonna koosseis ja tehnoloogilised teadmised (kaal 25%

kriteeriumi hindest)

4 • Projekti meeskonnas on vähemalt 70% ulatuses inseneri-alases õppes.

• Projekti meeskonda on kaasatud tudengeid mitmest erinevast valdkonnast

või

• teaduskonnast.

• Projekti on kaasatud vähemalt 2 koostööpartnerit (ettevõtet), kes

tegutsevad projekti

valdkonnas ja kes on asjakohased projekti eesmärkide saavutamiseks

2 • Projekti meeskonna liikmed on vähemalt 50% ulatuses inseneri-alases

õppes.

• Projekti on kaasatud 1 koostööpartner (ettevõte), kes tegutseb projekti

valdkonnas.

0 • Projekti meeskonna liikmed ei ole seotud inseneri-alase õppega.

• Projekti ei ole kaastatud koostööpartnerit või koostööpartner ei oma seost

projekti valdkonnaga.

Alakriteerium 3.2. projekti meeskonna oskused ja pädevused (kaal 75% kriteeriumi

hindest)

4 • Projekti meeskond on projekti iseloomu arvestades optimaalse suurusega

ning kõik

vajalikud vastutusvaldkonnad on kaetud.

• Projekti meeskonnaliikmete rollid ning pädevused seoses projektiga on

selgelt

kirjeldatud (s.h nii arendusmeeskonna rollid ja pädevused ning

administratiivse

meeskonna (nt projektijuht, kommunikatsioonijuht jmt rollid ja pädevus).

• Projekti koostööpartnerid panustavad projekti olulisel määral ajaliselt,

koostööpartneri roll on selge ning konkreetselt kirjeldatud

2 • Projekti meeskond on projekti iseloomu arvestades osaliselt üle või

alaplaneeritud ning vajalikud vastutusvaldkonnad on osaliselt kaetud.

• Projekti meeskonnaliikmete rollid ja pädevused seoses projektiga on

üldiselt kirjeldatud (s.h nii arendusmeeskonna rollid ja pädevused ning

administratiivse meeskonna (nt projektijuht, kommunikatsioonijuht jmt

rollid ja pädevus), kuid kohati jäävad need selgusetuks või on küsitavad.

• Projekti koostööpartner panustab projekti ajaliselt. Koostööpartneri üldisel

tasemel kirjeldatud

0 • Projekti meeskond ei ole projekti iseloomu arvestades optimaalne ning

vajalikud

vastutusvaldkonnad on katmata.

• Projekti meeskonna liikmete rollid ning pädevused ei ole kirjeldatud.

• Projekti koostööpartneril puudub projektis selge ja asjakohane roll.

4. projekti elluviimine, mille raames hinnatakse projekti tegevuskava, riske ja eelarvet:

15 % koondhindest

Hinne Selgitus

4 • Projektil on selge, realistlik, efektiivne ja loogiline tegevus- ja ajakava.

Kõik tegevuskavas sisalduvad tegevused moodustavad terviku, on

vajalikud, põhjendatud ja tagavad projekti eesmärkide saavutamise.

• Projekti tähtajaline elluviimine on väga tõenäoline.

• Enamus projekti tegevustest on suunitletud arendustegevusteks.

Arenduskuludeks on planeeritud vähemalt 75% eelarvest.

• Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise kulusid ja on

põhjendatud, läbipaistev, detailine ning kuluefektiivne. Eelarve moodustab

ühtse terviku projekti läbiviimiseks.

• Projektiga seotud võimalike mitteabikõlblike kulude katmise vajadusega

on arvestatud ja taotlejal on võimalik need vajaduse korral

omavahenditest või koostööpartnerite rahalise panuse abil katta.

• Projekti koostööpartneritest vähemalt üks panustab projekti rahaliselt.

• Riskianalüüs on põhjalik, sisuline ja arvestab erinevaid riske, toodud on

riskide maandamise võimalused ja tegutsemine riskide realiseerumise

korral (s.h on maandatud võimalik finantsrisk mitteabikõlblike kulude

katmiseks).

2 • Projektil on üldjoontes realistlik ja arusaadav tegevus- ja ajakava, kuid

osaliselt esineb tegevus- ja ajakavas ebatäpsusi. Tegevuskavas on mõned

tegevused puudu või tegevuste hulgas esineb küsitava väärtusega

tegevusi, mille panus eesmärkide saavutamisele on kaudne.

• Projekti tähtajaline elluviimine on pigem tõenäoline.

• Projekti eelarve sisaldab olulisemaid projekti elluviimise kulusid ja on

üldjoontes põhjendatud, kuid eelarve on üldine või osaliselt põhjendamata.

• Enamus projekti tegevustest on suunitletud arendustegevusteks.

Arenduskuludeks on planeeritud vähemalt 70% eelarvest.

• Projektiga seotud võimalike mitteabikõlblike kulude katmise vajadusega

on arvestatud osaliselt, kuid taotlejal on võimalik mitteabikõlblikud kulud

siiski omavahenditest või koostööpartnerite rahalise panuse abil katta.

Tõenäoliselt on võimalik siiski antud eelarvega projekti eesmärgid

saavutada.

• Riskianalüüs kajastab olulisemaid riske, kuid mõned riskid on kajastamata.

Riskide maandamistegevused on osaliselt läbi mõeldud (s.h on maandatud

võimalik finantsrisk mitteabikõlblike kulude katmiseks). Esineb mõningaid

riske, millel puudub otsene maandamistegevus, kuid mis on siiski

tõenäoliselt võimalik maandada.

0 • Projekti tegevus- ja ajakava on ebarealistlik ning ebaloogiline.

Tegevuskavas sisalduvaid tegevused ei ole põhjendanud ja/või ei võimalda

eesmärke saavutada.

• Projekti ei ole võimalik tähtajaliselt ellu viia.

• Projekt ei ole suunatud arendustegevustele. Arenduskuludeks on

planeeritud alla 60% eelarvest.

• Projekti eelarve on põhjendamata. Projekti tegevusteks planeeritud kulud

on ebarealistlikud ja ebaefektiivsed ning ei võimalda projekti tulemusi

saavutada.

• Projektiga on seotud mitmed täiendavad või mitteabikõlblikud kulud,

nende katmine on ebaselge ja taotlejal puudub võimalus need vajadusel

katta.

• Riskianalüüs on esitamata või ei ole asjakohane. Esineb oluline finantsrisk,

mida ei ole võimalik maandada.

5. Projekti nähtavus, mille raames hinnatakse projekti kommunikatsiooni plaani,

sihtrühma suurust, teadlikkuse tõusu: 10 % koondhindest

4 • Projekt sisaldab selget ja loogilist kommunikatsiooniplaani vastavate

tegevuste ja eesmärkidega. Kommunikatsiooni tegevused moodustavad

ühtse terviku ja on ajaliselt läbimõeldud.

• Kommunikatsiooni sihtrühmad ja nende suurus on, arvestades projekti

valdkonda, asjakohased ning põhjendatud. Kommunikatsiooni tegevused

on suunatud vähemalt kolmele eri tüüpi sihtrühmale (gümnaasiumi astme

ja/või kutseõppe õpilastele, üliõpilastele ja valdkonna ettevõtetele).

• Sihtrühmade teadlikkus tõuseb kommunikatsiooni tegevuste tulemusel

oluliselt.

Kommunikatsiooni tegevused toovad olulisel määral projekti avalikuse

tähelepanu alla ning suure tõenäosusega inseneri-erialade populaarsus

kasvab.

2 • Projekt sisaldab üldist kommunikatsiooniplaani koos vastavate tegevuste

ja eesmärkidega, kuid mõned tegevused ei ole eesmärgipärased või

ajaliselt läbi mõeldud. Kommunikatsiooni tegevused on asjakohased, kuid

ei moodusta ühtset tervikut.

• Kommunikatsiooni sihtrühmad on, arvestades projekti valdkonda, osaliselt

asjakohased, kuid valiku põhjendatus jääb ebaselgeks ning on kohati

kaheldav. Kommunikatsiooni tegevused suunatud vähemalt kahte eri tüüpi

sihtrühmadele (kas gümnaasiumi astme ja/või kutseõppe õpilastele või

üliõpilastele või valdkonna ettevõtetele).

• Sihtrühmade teadlikkus kommunikatsiooni tegevuste tulemusel

mõnevõrra tõuseb. Kommunikatsiooni tegevused toovad osaliselt projekti

avalikuse tähelepanu alla ning on tõenäoline, et inseneri-erialade

populaarsus mõnevõrra kasvab.

0 • Projekt ei sisalda kommunikatsiooniplaani või puudub

kommunikatsiooniplaani tegevustel seos projekti eesmärkidega.

• Kommunikatsiooni sihtrühmad ei ole projekti valdkonnaga seotud.

• Kommunikatsioon on puudulik või piiritletud väga väikse ja kitsa

sihtrühmaga. Kommunikatsiooni tegevused ei too tõenäoliselt esile

teadlikkuse tõusu sihtrühmas. Kommunikatsiooni tegevused ei ärata suure

tõenäosusega avalikkuse tähelepanu ning aita kaasa inseneri-erialade

populaarsuse tõusule.