Kodanikupäeva aumärgiga autasustamine

KÄSKKIRI

23.11.2020 nr 1-3/97

Kodanikupäeva aumärgiga autasustamine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 3 lõike 11

ja siseministri 6. oktoobri 2015. a käskkirja nr 1-3/176 „Kodanikupäeva aumärgi kirjelduse,

andmise ja saamise kord“ punkti 4.1 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a

määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 3 lõikega 10 ja siseministri 6. oktoobri 2015. a

käskkirjaga nr 1-3/176 „Kodanikupäeva aumärgi kirjelduse, andmise ja saamise kord“ ning

lähtudes kodanikupäeva aumärgi komisjoni 11. novembri 2020. a protokollist nr 1-19/298-1

annan kodanikupäeva aumärgi järgmistele Eesti kodanikele:

1. Aare Hõrn (aumärk nr 394) – Setomaal elav tulihingeline seto, kaitseliitlane, Setomaa

Liidu juhatuse liige ning Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem. Aare Hõrna aktiivse,

järjepideva ja sihikindla tegutsemise ning eestvedamise tulemusel sai teoks Petserimaa

Vabadussõja ausamba rajamine Setomaa vallakeskusesse Värskasse ja selle avamine

20. juulil 2020. Aare Hõrn on Värska Vabadussõja ausamba püstitamise peamine eestvedaja

ja ausamba taastamise komisjoni kokkukutsuja. Ta innustas ja kaasas erinevaid osapooli

ning seisis hea selle eest, et ausamba rajamine teoks saaks. Aare Hõrna jaoks on ausamba

rajamine auvõla tasumine Vabadussõjas Petserimaa lahingutes langenute ja Hannes Walteri

ees.

2. Andrey Vitko (aumärk nr 395) – MTÜ Ida-Virumaa Kurtide Ühingu juhatuse liige ja üks

rajaja. Ida-Virumaa Kurtide Ühingu loomise eesmärk oli Ida-Virumaa venekeelsete kurtide

lõimumine üle-eestilisse kurtide ühingusse ja astumine Eesti Kurtide Liitu. Andrey Vitko

lõi Facebookis MTÜ Ida-Virumaa Kurtide Ühing suhtlusgrupi, mille kaudu ta aktiivselt

jagab ühingu liikmetega teavet ürituste kohta ja ka muud vajaliku infot ning uudised.

Andrey Vitko tegevuse tulemusel on toimunud mitmeid ekskursioone, üritusi ning

kohtumisi Eesti Kurtide Liidu raames. Andrey Vitko organiseeritud on ka ühingu liikmetele

mõeldud ja kaks korda toimunud eesti viipekeele kursused. Ta hoolitseb ka ühingu

huvikaitsetegevuse eest.

3. Andres Lember (aumärk nr 396) – Kaitseliidu Saaremaa maleva taastajaliige ja Kaitseliidu

Küberkaitseüksuse tegevliige ning 2016. aasta alguses käivitatud Kaitseliidu vabatahtlike

blogi Propastop peamine eestvedaja. Blogi eesmärk on aidata kaasa Eesti turvalisusele

inforuumis, tuues esile meedias Eesti kohta levitatavad valed, kallutatud teabe ja

desinformatsiooni. Blogis tehakse leitud libauudistele faktikontroll. Sisu luuakse lisaks eesti

keelele ka vene, inglise ja saksa keeles. 2019. aastal algatas Propastop rahvaalgatuse nimega

„Vaenulike propagandakanalite tegevuse reguleerimine Eestis". Selle eesmärk on töötada

välja õiguslik raamistik domeeni .ee kasutamiseks teiste riikide poolt toetatud veebilehtede

jaoks, mis õhutavad ühiskonnas konflikte ja edastavad Eesti kohta kallutatud või lõhestavat

teavet või mis levitavad vaenulikku propagandat. Andres Lemberi poolt veetava blogi üheks

teeneks võib lugeda ka käesoleva aasta alguses eestikeelse Sputniku tegevuse lõpetamist.

4. Anneli Kana (aumärk nr 397) – Anneli Kana on juba aastaid esindanud Eestit Euroopa

külaliikumises, teda on valitud sealsetesse juhtorganitesse, ta on tutvustanud Eesti

kodanikuühiskonna arengut ja rääkinud kaasamisest Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas,

Montenegros, Armeenias, Gruusias, Moldovas ja Ukrainas. Praegu on Anneli Kana MTÜ

Metsanurme liige ja aitab juhtida ka mitut teist organisatsiooni. Tal on palju praktilisi

kogemusi nii külaseltsi aga ka maakondliku ja ka üle-eestilise organisatsiooni juhtimises,

ta teab, millest räägib ja teab, mis toimib.

5. Anneli Uffert (aumärk nr 398) – Puka kogukonna ja ka MTÜ Puka eestvedaja. Kahe aasta

jooksul on toimunud MTÜ eestvedamisel üle 150 ürituse. Anneli Uffert on seisnud ka selle

eest, et alguse saaks Puka koolimaja ehitus ning koostöös teiste vabatahtlikega käivitas alevi

ühissauna tegevuse, mis on üks Euroopa Saunamaratoni saunadest. Lisaks on ta koos teiste

vabatahtlikega organiseerinud Teeme Ära talgupäevi Pukas. Pukas ei ole toimunud peaaegu

ühtegi tegevust, milles Anneli Uffert ei oleks nõu või jõuga kaasa löönud. Näiteks pärast

haldusreformi võttis ta isiklikuks südameasjaks, et Puka jõulupuul säraksid jõulude ajal

tuled.

6. Bärbel Salumäe (aumärk nr 399) – Bärbel Salumäe on aastaid olnud vabatahtlik noortejuht

kodutütardele. Täpselt sama kaua on ta ka kuulunud Naiskodukaitse organisatsiooni. Hiljuti

oli ta Kodutütarde Tallinna ringkonnavanem ning täna on ta Naiskodukaitse Tallinna

ringkonna juhatuse liige. Inimene, kes võtab vabatahtlikult vastutuse ja soovi

organisatsiooni arengus kaasa tegutseda, on tunnustamist väärt ning seda on ka

organisatsiooni siseselt tehtud. Kuid ta ei ole piirdunud ainult vabatahtlikuks olemisega

erinevates organisatsioonides. Juba aastaid osaleb ta MTÜ Lagedi Alevikuselts tegevuses,

kus ta on eestvedajaks väga paljudele üritustele ning rääkinud kaasa kogukonda

puudutavates küsimustes.

7. Ingrid Purge (aumärk nr 400) – Ingrid Purge on aastaid panustanud Samaaria

hooldekeskusesse, juhtides asutust, kus kasvatatakse ümber alkoholisõltlasi. Samuti on ta

vedanud Putkaste külaseltsi tegemisi, sealhulgas kirjutanud projekte, mis külaelu toetavad,

nt turvalisuse taotlusvoorust saadi Putkaste teede ristumisnurkadesse peeglid. Kolm aastat

tagasi sai Ingrid Purge eestvedamisel alguse Hiiumaa öölaulupidu, mis on väga menukas ja

perekeskne üritus. Samuti koordineerib Ingrid Purge Hiiumaa toidupanka - korraldab

toidukogumispäevi ning organiseerib poodidest ja toitlustusasutustest üle jääva toidukraami

kokku kogumise ja laiali jagamise.

8. Jaanus Mägi (aumärk nr 401) – Saaremaal lahvatanud koroonakriis tõi esile inimesed, kes

lisaks oma põhitööle astusid välja vabatahtlikuna ja toetasid abivajajaid. Jaanus Mägi töötab

Saaremaa vallavalitsuses IT-tehnikuna, ta on pereisa ja kirglik kalamees, ta on inimesena

väga tagasihoidlik. Ta ehitas koroonakriisi ajal üles vabatahtlike leidmiseks platvormi,

kaasas inimesi, jagas tööülesandeid, igal vabal hetkel abistas ise, seda nii voodite vedamisel,

arvutite parandamisel, kastide tõstmisel kui ka kõige muuga. Haridusvaldkonna digiõppele

viimisel otsis Jaanus Mägi kokku puuduolevad arvutid, parandas neid ja viis vajadusel ise

kodudesse laiali. Tänu Jaanus Mägi tegevusele tuli Saaremaa toime keerulise olukorraga.

9. Janar Koemets (aumärk nr 402) – Noorte Kotkaste Valgamaa Maleva aktiivne noortejuht,

kes kuulub ka Noorte Kotkaste juhatusse. Lisaks on ta MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus

TANKLA liige ning aktiivne vabatahtlik ja koostööpartner Valga Avatud Noortekeskuses.

Ta panustab oma tegevusega aktiivselt kogukonna arendamisse ning turvalisuse tagamisse

olles abipolitseinike eestvedaja ning kaasaja. Janar Koemets on abis paljudel

noortesündmustel, mis leiavad aset Valga maakonnas, ta viib läbi erinevaid töötubasid ning

tegevusi noortele, läbi mille noorte teadmised paranevad. Tema tegevuse tulemusel on

Valga Avatud Noortekeskusest kasvanud välja mitmed aktiivsed abipolitseinikud ning

mitmed alaealised noored on ka juba avaldanud soovi saada abipolitseinikuks või asuda

õppima Sisekaitseakadeemiasse.

10. Katrin Roop (aumärk nr 403) – Võrumaal asuva Mõniste piirkonna sädeinimene, kes peab

oluliseks kogukonna enda algatusi ja tegevusi. Katrini eestvedamisel alustas 2006. aastal

MTÜ Ääremaa Noored, kelle aktiivne tegevus algatas ja toetas Mõniste Avatud

Noortekeskuse tegevust. Külaelu elavdamise eesmärgil loodi 2009. aastal Katrin Roopi

algatusel Mõniste piirkonnas MTÜ Labritsa. 2016. aastal tähistati Mõniste valla

25. sünnipäeva ja 630 aasta möödumist Mõniste kirjalikust esmamainimisest. Just Katrin

Roop on kõigi nende sündmuste ja tegevuste eestvedaja ja ideede generaator. Tema jaoks

on väga oluline kogukonna aktiivne tegevus ühinenud omavalitsuses ning seetõttu panustab

ta eelkõige sellele valdkonnale. Oma tegevuses on Katrin Roop juhindunud kahest

mõtteterast, esiteks: kõik, mis teed, teed endale ja teiseks: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi

ikka saab.

11. Lili Tiri (aumärk nr 404) – on võtnud enda missiooniks liikumispuudega inimeste

turvatunde tõstmise. Tema igapäevatöö on liikumispuudega inimesi puudutava info

koondamine, avaliku arvamuse kujundamine läbi avalike ürituste ja üksikjuhtumite,

poliitika kujundamises osalemine ning kohalike omavalitsuste ja ka erasektori nõustamine

sotsiaaltranspordi, kodukohanduse ja ligipääsetavuse valdkonnas. Lili Tiri oli Eesti

Liikumispuudega Inimeste Liidus aastatel 2010–2018 vabatahtlik meedik ning aastast 2018

on ta juba tegevjuht. Tähelepanuväärne on fakt, et organisatsioonil on tegevtöötajana ainult

üks inimene, kes põhitööle lisaks suudab pakkuda suurt lisandväärtust ka vabatahtlikuna

Eesti Omavalitsuspäevi korraldades.

12. Lilian Tambek (aumärk nr 405) – Viljandi õpetaja, kes on loonud ja juhib MTÜ-d

Taibukate Teaduskool. Teaduskooli eesmärk on tuua kokku Viljandimaa loodusteaduste,

täppisteaduste ja tehnoloogia huvilised noored, et pakkuda neile lisaõpet üldhariduskoolis

omandatule. Teaduskool aitab leida üles andekad noored Viljandi linnas ja maakonnas, et

arendada nende õppe- ja loovtegevust. Pakutakse täiendõpet, kus rõhuasetus on

matemaatikal, füüsikal, keemial, bioloogial ning keskkonnakaitsel.

13. Maarja Oviir-Neivelt (aumärk nr 406) – jurist, organisatsioonide juriidiline ja strateegiline

nõustaja, kes on leidnud enda kire strateegilises filantroopias, kus lisaks rahalisele toetusele

kaasatakse ettevõtjate teadmised ja kogemused, ning sotsiaalses ettevõtluses, kus loovaid

lahendusi kasutades seotakse äriline tegevus ühiskondlike eesmärkidega pikaajaliste

ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Maarja Oviir-Neivelt on olnud aastaid Heateo

SA eestvedaja ning 2016. a pälvinud koos abikaasaga aasta kultuurisõbra tiitli. Viimastel

aastatel on ta pühendunud laste ja perede heaolu tagamisele läbi tõenduspõhise ennetustöö.

Tema meeskonna loodud ja juhitud Lapse Heaolu Arengukeskuse eesmärgiks on jõuda

olukorrani, kus ennetavad tegevused ning tõhus abi riskis olevatele lastele ja peredele on

kättesaadavad kõigis Eestimaa piirkondades. Maarja Oviir-Neivelt teab, et laste ja perede

heaolu toetamine on ühiskonna jätkusuutlikkuse jaoks ülioluline, et hästi toetatud vanemlus

annab pikas vaates meile õnnelikumad pered, töökamad, rõõmsamad ja seaduskuulekamad

noored, vanematele suurema rahulolu lastest ja selle tulemusena sünnib meile ka rohkem

lapsi.

14. Raimo Pull (aumärk nr 407) – Pärnu keskkonnaaktivist, kelle südameasjaks on koristada

kodulinn inimtekkelisest prügist. Looduskaitse alla kuuluva Pärnu rannaniidu luited,

sonnid, pilliroog, rannaliiv, madal merevesi ja Pärnu jõe kaldad on need kohad, kus tema

tööpõld laiub ja kus ta sõltumata aastaajast või ilmast tegutseb. Raimo Pulli

prügikoristusretked on kõige ehedam ja ausam kodanikualgatuse musternäide. Kuigi tema

eeskuju järgivad ka mitmed teised vabatahtlikest prügikorjajad, toimetab Raimo Pull

keskkonnasanitarina enamasti üksi ja spontaanselt – siis kui saab ning näeb linnalooduses

rämpsu vedelemas. Iga omavalitsus tunneks Raimo-suguste kodanike üle uhkust. Pärnul on

vedanud, et Raimo Pulli koduks on just Pärnu linn. Tehes ise, ootamata vastu tasu või

tunnustust, tehes selleks, et endal ja teistel oleks parem ning puhtam (elu)keskkond, on

inimene näidanud end kodanikuna kõige paremast küljest.

15. Sille Pudel (aumärk nr 408) – Sille töötab MTÜ-s Järva Arengupartnerid konsultandina.

Sille Pudeli eestvedamisel on Roosna-Alliku rahvas Paide linna kaasavast eelarvest

kogukonnale palju kasu toonud. Tema töö tulemusena on seal nüüd suurepärane pumptracki

rada. Sille Pudelil on võime haarata erinevaid ideid, mida ellu viia, mõelda ise välja uusi

projekte, neid eest vedada ja muuta üks väike alevik kaasaegseks, arenevaks ja eri vanuses,

eri huvidega inimesi koondades luua üks soe, hubane, kodune koht. Ta on alati valmis

minema appi kõigile, kes soovivad panustada külade, kogukondade tegevusse, arengusse.

Sille Pudel on Allikjärve küla külavanem, kes panustab kogu omavalitsuse külade

arengusse. Ta on Paide linna külavanemate mõttekodade juht ja teeb seda õhinaga ning

vabatahtlikult. Ta panustas südamega ja palju sellesse, et Paide linna külad saaksid olla

väljavalitud Arukate külade programmi. Ta on tegev ka Eesti Raamatupidajate Kogus ja

paar aastat tegutseb tema ettevõtte juures naisettevõtluse teabekeskus JÄRVA-NET. Hiljuti

kaitses ta ka magistritöö maaülikoolis. Ettevõtjana käivitas ta 2018. aastal kohalike toodete

turu Roosna-Alliku OTT (otse tootjalt tarbijale) ja asus õpetama Paide täiskasvanute

keskkooli ettevõtluskursustel. Alati särasilmne, sõbralik, energiast pakatav, kellest võiks

eeskuju võtta kõik, kes tahaksid midagi ära teha kogukondade, külade heaks. Tal on alati

olemas kindlad plaanid, siht ja nägemus külade arengust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

rahvastikuminister