Kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse andmine

KÄSKKIRI

25.11.2021 nr 1-3/97

Kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku

aunimetuse andmine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 3 lõike 11

ja siseministri 22. oktoobri 2021. a käskkirja nr 1-3/88 „Kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse kirjelduse, andmise ja saamise kord“ punktide 3.1 ja 3.7 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 3

lõikega 10 ning lähtudes siseministri 15. novembri 2021. a käskkirjaga nr 1-3/95 „Kodanikupäeva aumärgi ja aasta kodaniku aunimetuse andmise komisjoni moodustamine“

moodustatud kodanikupäeva aumärgi andmise komisjoni 19. novembri 2021. a koosoleku protokollist nr 1-19/336-1

1. Annan aasta kodaniku aunimetuse järgmisele Eesti kodanikule:

Irja Lutsar – silmapaistvalt väärika, rahuliku ja mõistva panuse eest kodanikuteadvuse ja ühiskonna sidususe suurendamisse.

2. Annan kodanikupäeva aumärgi järgmistele Eesti kodanikele:

2.1. Alari Rammo (aumärk nr 409) – pikaaegse panuse eest kodanikuühiskonna arendamise l. Alari Rammo on juba pikka aega olnud kodanikuühiskonna arendamisel asendamatu tegija nii kolmanda- kui avaliku sektori jaoks. Ta aitab arendada seadusandlust,

lõimumist, vabatahtlikku tegevust, avalikke arutelusid, bürokraatia vähendamist, läbipaistvuse suurendamist jpm valdkondi, millest mõned on küll seotud töökohustustega, kuid kirgliku kodaniku ja inimõiguste eest seisjana kestavad tema tööpäevad sageli

varaste hommikutundideni. 2.2. Anne Kalf (aumärk nr 410) – aktiivse panuse eest Rapla maakonna külaliikumise

eestvedamisel. Anne Kalf on olnud aastaid Raplamaa külaliikumise eestvedaja. Ta teab, millest räägib ja teab, mis toimib. Ta seisab igati külaelu säilimise ja arenemise eest nii oma mõtete kui

tegudega. Volikogu liikmena seisab ta alati läbipaistvama valitsemise, kogukondade kaasamise ja nendega sisulise koostöö tegemise eest. Ta väärtustab külaelu ja kodukohta,

olles aktiivne külaelu eestvedaja üle 20 aasta. Tema kodukoha Lipa külaelu on tema eestvedamisel aktiivne ja silmapaistev, Lipa koolimaja on tema tegevuse läbi saanud peale õppetöö lõpetamist uue suuna piirkonna vabaajakeskusena.

2.3. Helja Kirber (aumärk nr 411) – välismaal elavate laste e-kooli Üleilmakoo l eestvedamise eest.

2 (4)

Helja Kirber juhib ja koolitab Üleilmakoolis välismaal elavaid noori, et nad saaksid soovi korral astuda Eesti kõrgkoolidesse. Üleilmakool tegutseb aastast 2013 ja tänavu aitab kaasa 240 õpilase õppetööle 31 riigist. Nii annab tema panus võimaluse maailma eri

paigus elavatel lastel säilitada ja arendada eesti keele oskust ning neil soovi korral Eestisse tagasi pöörduda.

2.4. Ingrit Kala (aumärk nr 412) – vabatahtliku tegevusega märkimisväärse panuse andmise eest seto käsitöö hoidmisele ja edasikandmisele. Ingrit Kala on andnud aastate jooksul vabatahtliku tööga märkimisväärse panuse seto

käsitöö hoidmisele, säilitamisele, edasiandmisele, edasikandmisele ja tutvustamise le kaasa aitamisel. 2021. aastal korraldati tema eestvedamisel järgmised üritused: XXVIII

Seto Pitsi päevad Värskas, III Seto käsitöö- ja keelelaager Litvina külas, Setomaa käsitööaitade lahtiste uste päev, mardilaat Setomaal. Ta on vabatahtliku tegevuse kaudu korraldanud Setomaa käsitööliste omavahelist koostööd ning toetanud käsitöölisi uute

oskuste ja teadmiste omandamisel ning turundamisel. Tema vabatahtlik panus seto käsitöö valdkonnas on hea näide sellest, kuidas aktiivse kodanikuna on võimalik igati

kaasa aidata kultuuritraditsioonide hoidmisele ja edasiandmisele. 2.5. Jüri Trei (aumärk nr 413) – pikaaegse missioonitundelise panuse eest Eesti Vabariigi

lähiajaloo tutvustamisel.

Jüri Trei on aastaid aktiivselt osalenud MTÜ Eesti Vabaduse Eest tegevuses ja aidanud korraldada koostöös isamaaliste seltsidega Eesti lähiajalugu tutvustavaid kohtumisi ja

loenguid nii noortele kui ka juba elukogenud inimestele. Viimastel aastatel on ette valmistatud ja tutvustatud Tartu rahu 100, Eesti taasiseseisvumise 30, MRP pakti ja salaprotokollidega seonduvat nii loengute, video kui trükiste vahendusel. Kogu selle

suure ja vabatahtliku töö algatajaid ja korraldajaid on just tema. Tema teeneks võib lugeda meie riigi- ja kultuuritegelaste ning vabadusristi kavaleride mälestuse jäädvustamisega

seotud ettevõtmised, kuhu on viimastel aastatel kaasatud veel mitmeid isamaalis i ühendusi ja koole.

2.6. Maarika Priske (aumärk nr 414) – Sillamäe linna kogukonna kaasamisega kohaliku elu

arendamise ja kodanikualgatuse edendamise eest. Maarika Priske on keelekümblussektsiooni eestvedaja ja korraldanud erinevaid üritusi, et

eesti keel Sillamäel kestaks. 2021. aastal sai ta Presidendilt teenetemärgi keelekümbluse edendajana Ida-Virumaal. Ta on nõustajaks erivajadusega laste vanematele ning ta on läbi erinevate projektide toetanud nii lastehaiglat kui ka erinevaid varjupaiku. Tal on suur süda

ja mis kõige tähtsam – ta õpetab seda ka lastele ja kaasab kogukonda. Ta oli esimene, kes tõi linnas sisse helkurpuu, et helkurit saaksid kõik need, kellel seda ei ole. Maarika

korraldatud meistritoas tehtud helkurid, postkaardid kingiti ära linna vanuritele ja organisatsioonidele, et jõulud oleksid nähtavad ning rõõmsamad. Ta on kultuuriväärtuste hoidja ja edasikandja. Ta väärtustab oma maa ja kodukandi hoidmist ning

tundmaõppimist, õpetades lastele eesti keelt ning kultuuri. 2.7. Maire Kruus (aumärk nr 415) – pikaajalise panustamise eest Kaitseliidu ja

Naiskodukaitse järelkasvu tagamisse Lääne maakonnas. Maire Kruus on aastaid tegelenud Kaitseliiidu ja Naiskodukaitse järelkasvuga, olles noorkotkaste ja kodutütarde vabatahtlik instruktor. Ta on pärjatud 2020. aasta noortejuhi

tiitliga. Lisaks on ta Kodutütarde Lääne ringkonna vanem ja Naiskodukaitse Lääne ringkonna Haapsalu jaoskonna esinaine. Kõik need ametid ja kohustused on tal

vabatahtlikkuse alusel. Tema juhtida on ka üks kodutütarde rühm Läänemaal. Ühtekokku on ta olnud noortejuht juba 17 aastat. Tema osalusel on aastaid toimunud „Anname Au“ kampaania Haapsalus, tema kaasabil on toimunud täht- ja mälestuspäevade tähistamised

Läänemaal. 2.8. Margus Vain (aumärk nr 416) – pikaaegse ja silmapaisva vabatahtliku tegevuse ja

kogukonna edendamise eest Kautjala-Patika külavanemana.

3 (4)

Margus Vain on pikaaegne Kautjala-Patika külavanem. Kohalikud kutsuvad teda juba emeriitkülavanemaks. Ta on kogukonna sädeinimene, kes peale päevatöö jõuab tegeleda lisaks palju muuga. Ta laulab Patika külakooris ja on olnud selle vanem juba tegutsemise

algusest. Lisaks on ta ka küla spordielu hing, on tegutsenud pikki aastaid Kodukant Harjumaa külaliikumises, hetkel on ta koos naisega tegev Harjumaa lasterikaste perede

liidus ja nende tööpäevad venivad tihti väga pikaks. 2.9. Merle Mölder (aumärk nr 417) – aktiivse panuse eest Põltsamaa piirkonna inimeste

tervise ja arstiabi kättesaadavuse nimel.

Tänu Merle Mölderile on valmis saanud ja tööle hakanud Põltsamaa perearstikeskus. Tema korraldas Eestis esimeste seas õpetajate kiire vaktsineerimise ning võimaldas

6. märtsil Terviseameti pilootprojekti raames saada esimene kaitsesüst paljudel Põltsamaa valla elanikel. Samuti organiseeris ta vaktsineerimised Põltsamaa valla külakeskustes, olles iga kord ka ise kohal ja selgitamas ja andes vaktsineerimisega seotud

küsimustele vastuseid. Ta on öelnud sõnad „Ma pean ikka selle eest hea seisma, et arstid saaksid täielikult oma tööle pühenduda“ ja tema kanda on administratiivne koormus.

2.10. Priit Seire (aumärk nr 418) – Järva vallas heategevuse edendamise ja vähekindlustatud laste aitamise eest. Priit Seire korraldab Järva vallas juba kolmandat aastat heategevusüritust „Jõuluvana

Preedik“, mille raames sõidab jõuluvana läbi terve Järva valla ning jagab kõigile lastele luuletuse vastu kommipakke. Lisaks terves vallas jagatavatele kommipakkidele külastab

jõuluvana ka vähekindlustatud peresid. Viimati jagas jõuluvana Preedik ligi 600 kommikotti ning külastatud perede lapsed said kõik just sellise kingituse nagu nende hing ihkas, olenemata selle väärtusest. Kui esimesel aastal tuli enamus finantsilist poolt tema

enda rahakotist, siis nüüdseks on kogunud üritus palju kohalike toetajaid, kes kõik soovivad samuti oma kogukonnas midagi head korda saata. Jõuluvana Preedik on jätnud

kogukonnale kustumatu mulje ning pakub vähekindlustatud lastele unistuste täitumist. 2.11. Riina Tamm (aumärk nr 419) – ühiskonnaellu ja COVID kriisi lahendamisse

panustamise eest Hiiumaal.

Riina Tamm on aastaid juhtinud Eesti kõige väiksema üldhaigla tööd ning taganud, et hiidlastele kui ka turistidele oleks Hiiumaal alati tagatud arstiabi. Ta on viimased kaks

aastat panustanud oluliselt COVID-kriisi lahendamisse saarel, taganud testimise, vaktsineerimise (sh vaktsineerimiskiirabi) ning loomulikult ka ravi. Ta leiab alati lahenduse, ka olukordades kui parvlaev ei sõida või helikopter ei lenda. On

märkimisväärne, et väikseim üldhaigla suudab jätkuvalt tagada ka sünnitusabi saarel 2.12. Sven Salumets (aumärk nr 420) – Eesti meedikute toetamise eest COVID kriisiga

võitlemisel. Sven Salumets on üks Facebooki algatuse „Märka meedikut“ eestvedaja. Koos meeskonnaga on ta võtnud oma südameasjaks toetada üle Eesti meedikuid praegusel

raskel ajal, sest haiglates töötatakse igapäevaselt meie inimeste elude päästmiseks. Meedikud ja tugipersonal teevad seda igapäevaselt väga suure ülekoormuse ja väsimuse

all, teadmata millal praegune tervisekriis lõppeb. „Märka meedikut“ Facebooki lehel, millega on liitunud 2000 inimest, kogutakse eraisikutelt ning firmadelt annetusi, mille eest viiakse haiglatesse üle kogu Eesti tänukingitusi. Algatus on suutnud kaasata ka

mitmeid eraettevõtteid, kes on meedikutele omakorda erinevaid kingitusi välja pannud. 2.13. Valdo Praust (aumärk nr 421) – pikaajalise vabatahtliku tegevuse eest Eesti

kultuuripärandi väärtustamisel ning tulevastele põlvedele tutvustamisel. Valdo Praust on 25 aasta pikkuse kogemusega andmeturbespetsialist, kes on osalenud paljude krüpteerimisega seotud suurprojektide käivitamisega. Igapäevatöö kõrvalt on

tema südameasjaks Eesti maa ja rahva ajaloo tutvustamine tulevastele põlvedele. Ta on pühendunud ajalooliste jalgrataste ja grammofonide kogumisele, korda tegemisele ning

Eesti mõisate ja teedevõrgu ajaloo uurimisele. Tema sulest on ilmunud kümneid koduloo - teemaalilisi raamatuid ja artikleid. Just tema on üks väheseid, kes on läbi käinud kõik

4 (4)

Eesti mõisad. Ta on jäädvustanud Eesti kultuuripärandi olulised maamärgid vabatahtliku töö tulemusel sündinud kodulehele mois.ee. Ta on rajanud Väätsale Eesti Jalgrattamuuseumi, mis on jõudnud mitme tuhande külastajani aastas. Tema

kodanikuaktiivsuse tulemusel hoogsalt toimiv mäluasutus on heaks näiteks, kui oluline on üksikisiku roll kultuuripärandi väärtustamisel.

2.14. Õie Rogovskaja (aumärk nr 422) – järjepideva vabatahtlikuna Haapsalu nägemispuudega inimeste ja pensionäride elu rikastamise eest. Õie Rogovskaja on pikaajaline Läänemaa Nägemisvaegurite Ühingu juhatuse liige.

Ühingu liikmena on ta särav, aktiivne ja abivalmis inimene ning nägemispuudega inimeste kogukonna suur abistaja, sest leiab alati igas mures oma lahenduse ja võimaluse.

Ta osaleb aktiivselt pimedate ühingu töös, korraldab mitmesuguseid üritusi, organiseer ib väljasõite ja on klubi Pääsusilma perenaine. Ta on ääretult sooja ja abivalmis hingega inimene. Olles ise pärit paljulapselisest perest tunneb ja näeb nägijana inimeste sisse

paremini kui pimedate saatusekaaslased. Tema südamesoov on, et nägemispuudega inimesed saaksid võimalikult palju ja aktiivselt osaleda ühiskonna elus. Olles ise aktiivne,

oskab ta teistesse süstida positiivset sädet, see annab nägemispuudelistele palju energiat, et mitte nurka norutama jääda.

2.15. Ülle Välimäe (aumärk nr 423) – pikaaegse panuse eest rahvakultuuri edasikandmise le

Järva maakonnas. Ülle Välimäe on teinud kultuuritööd 46 aastat, pöörates erilist tähelepanu rahvakultuur i

edasikandmisele. Ta on loonud, juhtinud ja arendanud mitmeid kollektiive ja organisatsioone – olnud olnud Oisu rahvamaja juhataja, Türi muuseumi direktor ja praegu juba 18 aastat Türi Kultuurikeskuse direktor. Ta mängib puhkpilliorkestris Türi, Kabala

vilistlasorkestris ja Oisu rahvamuusikaorkestris. Mure ja hool Eesti rahvakultuuri pärast on temast teinud üle-eestilise rahvakultuuri grand old lady. Ta oli MTÜ Eesti

Rahvamajade Ühingu loomise algatusgrupis ning on alates ühingu asutamisest 2007.a. selle juhatuse esimees. Ühing koondab enda alla rahvamajade töötajaid ning rahvamajade arendustööst huvitatuid ja sellele kaasaaitavaid isikuid, et väärtustada rahvamaju Eesti

kultuuritraditsioonide hoidmisel ja arendamisel ning tähtsustada rahvamajade töötajate rolli ühiskonnas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani siseminister