3 (4)
Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest
teekatisevööndisse planeeritud puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral).
Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja
hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet). Eskiisil kavandatud asukohas ei ole kaevule
võimalik moodustada sanitaarkaitseala juhul, kui soovitakse veetarvet suurendada üle
10 m3.
11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis
keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja
selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi
sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.
12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb
rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa
väljastamist.
13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Riigiteega liitumisel, võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala
laiuseks 50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui
20 meetrit tee teljest.
15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
19. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse
määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt
ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele
kinnistutele.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.