| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.4/502-6 |
| Registreeritud | 26.09.2024 |
| Sünkroonitud | 30.09.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Ruhnu Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Ruhnu Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Kubjas (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL (05.08.2024) Ruhnu küla Noggis kinnistu detailplaneering
Jrk nr
Kooskõlastaja/arvamuse andja/kaasatud isik
Kooskõlastuse/arvamuse sisu Seisukoht kooskõlastuse/arvamuse osas
1.
Päästeamet 08.07.2024 nr 7.2-3.4/502-5
Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse Wesenberg OÜ poolt koostatud töö nr 64-1122 Saare maakond, Ruhnu vald, Ruhnu küla, Noggis maa-ala detailplaneeringu tuleohutusosale.
Kooskõlastatud.
2. Keskkonnaamet 03.05.2024 nr 6-2/24/8197-2
Keskkonnaamet on varasemalt esitanud seisukoha Noggis kinnistu detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise kohta oma 24.05.2023 kirjaga nr 6-2/23/9533-2 ja ettepanekud eskiislahenduse kohta oma 04.01.2024 kirjaga nr 6-2/23/9533-6. Märgime, et Keskkonnaameti 04.01.2024 kirjas nr 6-2/23/9533-6 esitatud ettepanekutega ei ole seletuskirja koostamisel arvestatud.
Võetud arvesse. Detailplaneeringu seletuskirja on korrigeeritud ja esitatud tingimustega on arvestatud.
Keskkonnaamet tõi oma 04.01.2024 kirjas nr 6-2/23/9533-6 välja, et seletuskirja ptk-s 1 „Detailplaneeringu eesmärk ja koostamise alus“ on kirjas, et otsuse kohaselt on Noggis kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärgiks sätestada tingimused kinnistu jagamiseks neljaks krundiks koos üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks. Juhime tähelepanu, et täpsustava teate (01.12.2023) kohaselt on detailplaneeringu eesmärk jagada Noggis kinnistu kaheks krundiks. Seletuskirja ptk-s 3.2 kohaselt tehakse detailplaneeringuga ettepanek jagada Noggis kinnistu kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks. Palume seletuskirja korrigeerida.
Võetud arvesse. Detailplaneeringu seletuskirja sõnastust on veelkord täpsustatud. Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt oli eesmärk jagada planeeringuala neljaks. Planeeringu koostamise käigus on planeeringu eesmärki muudetud ja planeeringuga tehaks ettepanek jagada Noggis kinnistu kaheks.
Kinnistu serva jääb III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi harilik valvik (Leucobryum glaucum) kasvukoht. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade
Võetud arvesse. Seletuskirja korrigeeritud.
2
hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Keskkonnaamet soovitas lisada ka tingimuse, et kaasnevate ehitusstöödega pole kaitsealuste taimede kasvukohtades ehitustööde käigus materjalide ladustamine, s.h raiematerjalide ladustamine ega suurte pinnasekahjustuste tekitamine lubatud.
LKS § 55 lg 8 tulenev tingimus lisatud p 6.2 Võimalikud keskkonnamõjud alla. Ehitustöödele seatud tingimus lisatud p 6.5 Täiendavad keskkonnatingimused alla.
Juhime tähelepanu, et kinnistutele rajatava puurkaevu või - augu ehitusloa taotlus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga (ehitusseadustik § 126 lg 1).
Võetud teadmiseks. EhS § 126 lg 1 tulenev kooskõlastamise tingimus lisatud seletuskirja p 10.3 Veevarustus alla.
3. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 17.05.2024 nr 14-3/2009-1
Tutvunud esitatud materjaliga, märgime järgmist. 1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas eelnõule seisukoha 30.11.2023 kirjaga nr 14-3/1159-2, kirjas toodud ühe märkusega pole arvestatud. Seletuskirja peatükis 1 „Detailplaneeringu eesmärk ja koostamise alus“ on välja toodud, et detailplaneeringu koostamise eesmärk algatamise otsuse kohaselt on sätestada tingimused kinnistu jagamiseks neljaks krundiks. Vastavalt detailplaneeringu eelnõule planeeritakse kaks krunti (nii on välja toodud ka vallavalitsuse veebilehel Noggis kinnistu detailplaneeringu juures). Kui ka detailplaneeringu algatamisel oli mõte kinnistu jagada neljaks, siis detailplaneeringu koostamise käigus on detailplaneeringu eesmärk muutunud ning kinnistu jagatakse kaheks krundiks. Palume detailplaneeringu seletuskirja täpsustada ja tuua välja asjaolu, et detailplaneeringu eesmärk on koostamise ajal muutunud ning kinnistu jagatakse detailplaneeringuga kaheks krundiks. Rõhutame, et riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav.
Võetud arvesse. Seletuskirja on korrigeeritud ja planeeringu eesmärgi muutmine on detailplaneeringu seletuskirjas lahti kirjutatud.
3
2. Palume enne vastuvõtmist parandada seletuskirjas hooletus- ja kirjavead. Nt seletuskirja peatükis 3.5 toodud joonise 1 nimetus on „Väljavõte Ruhnu valla maakasutuspiiranute kaardist“, „Planeeringualale määratakse metsamajanduse ala asemel määratakse hoonestatud ala juhtotstarve ja sihtotstarve muudetakse maatulundusmaast elamumaaks“, „Üldplaneeringus on määratud maatulundusmaaks on kõik katastriüksused, mida ei ole üldplaneeringu maakasutuse troneeringus eraldi välja toodud“, „Detailplaneeringu kehtestamise järgselt tuleb Ruhnu valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute kaardil muuta hoonestatud ala ja metsamajandusliku ala vaheklist tsooni piiri (kollane joon)…“.
Võetud arvesse. Kirjavead parandatud.
Palume hoida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest väljapanekutest ning aruteludest.
Võetud teadmiseks.
4. Elektrilevi OÜ 28.05.2024
Kooskõlastuse nr 3691794809. KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Kooskõlastatud.
5. AS Kuressaare Veevärk 31.05.2024
Kooskõlastatud. Kooskõlastatud.
PÕHIJOONIS 1:500
ol.ol. katastriüksuse piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
ol.ol. pinnaskattega tee
plan. juurdepääs krundile
N
1:500
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
huvitatud isik
18.06.2024kuupäev
Kristi JõemetsDP
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
3
PÕHIJOONIS
arhitekt-planeerija
planeerija Liina Talistu
staad.
Aivar Tuulberg
Noggis kinnistu detailplaneering
NOGGIS KINNISTU DETAILPLANEERING Ruhnu vald, Ruhnu küla
Noggis
68901:001:0206
64-1122
plan. hoonestusala
katastriüksuse andmed Olemasoleva
1
number POS
pindala Krundi
EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL
100% EP 100% E 2
elamul (abihoonel) korruselisus lubatud kõrgus/ Hoonete
katusekalle Lubatud
35-45º250m²
sihtotstarve Krundi
sihtotstarve Katastri
sihtotstarve maatulundusmaa pindala 2,22 ha 68901:001:0206 Noggis
EP-üksikelamu maa; E-elamumaa
pind suurim ehitisealune Hoonete lubatud
krundil hoonete arv Lubatud
100% EP 100% E 2 35-45º250m²2 11694m²
10533m²
krundi sihtotstarve
krundi pindala
hoonete lubatud arv
hoonete lubatud suurim ehitisealune pind
hoonete lubatud kõrguskorruselisus
krundi positsiooni number
sihtotstarvete protsentuaalne jaotus
Ruhnu küla,
Mõõdistatud: 17.04.2023
Joonestaja:
Tel: 45 45491
Rohu tn.5, Kuressaare LEHT 1
M 1:500
Töö nr.Saare maakond, Ruhnu vald,
Tellija:
LEHTI 2
Reg. kood. 11217547
DP Projektbüroo PROJEKT
BÜROO
Geodeetilised uurimistööd
32-23-G
reg.nr.EEG00053 12.04.2006
Geodeetiline alusplaan
Eero Raadik
Tõendaja: Alar Oll Noggis mü.
Mõõdistaja: Martin Linde
Wesenberg OÜ
plan. krundipiir
plan. juurdepääsutee
plan. teeservituut
2k (1k) 8m (6m)/
2k (1k) 8m (6m)/
2EP
100% 2/1k 6m 8m/
250m²10533m²
2EP
100% 2/1k 6m 8m/
250m²11694m²
2EP
100% 2/1k 6m 8m/
250m²10533m²
Limo tee
L im
o tee
ol.ol. hoonestus
säilit. kõrghaljastus
planeeringuala piir
16m
11.25
12.32
12.49
13.59
13.37
13.44
12.20
11.83
10.54
11.77 11.69
10.97
68901:001:0233
Isaks
68901:001:0109
Uue-Bissa
68901:001:0206
Noggis
68901:001:0290
Pärtli
68901:001:0008
Liivaaugu
68901:001:0108
Bissa
68901:001:0143
Steffenss
68901:001:0143
Steffenss
11.27
11.42
11.44
13.06
13.63
12.69
12.91
12 .6
7
12 .5
6
13.90
12.74
10.97
11.45
12.32
11.62
11.14
10.51
12.01
10.41
12.65
11.70
11.8
6
12 .7
6
12 .9
8
13 .4
3
13 .7
4
13 .7
3
11.4
0
12.15
11.44
12.03
11.79
10.34
10.63
10.90
12.90
11.45
11.99
13.39
12.33
12.22
11.60
13.66
11.89
11.02
12.39
10.96
10.79
10.93
12.39
12.76
11.30
13.56
11.43
10.73
11.67
10.50
11.78
10.18
12.26
11.38
13.46
10.91
11.14
10.47
12.01
10.44
11.86
11.01
11.91
10.98
11.47 12.06
10.41
10.84
11.96
10.73
11.29
14.24 11.34
12.10
11.44
14.60
11.64
11.28
12.05
10.62
10.68
11.80
10.43
10.98
12.08
11.48
10.67
11.60
10.48
11.18
10.74
11.59
13.50
14.95
11.99
12.03
12.45
12.45
13.85
12.70
11.15
11.88
10.82
10.82
10.80
11.91
10.49
10.71
12.33
11.70 10.59 11.37
11.21
10.57
10.95
11.80
11.40 12.61 13.19
14.04
14.85
13.78
13.41
14.56
13.41
12.82
12.55
11.23
11.08
10.72
11.17 10.88
10.74
11.12
10.88
10.66 12.13
11.79
11.96
12.74
14.27
13.20
11.68 11.83
11.65
10.83
10.99
11.16
11.11
11.17
10.88 10.96
11.60
11.87
11.89
12.16 12.50
13.20
14.10
13.88
12.83
13.07
15.04
12.13
12.69
12.19
12.31
12.60
12.78
13.18
12.62
12.72
11.73
11.39
12.60
13.04
11.72
11.63
12.01
12.40
12.63
12.23
11.42
10.86
12 .4
1 12 .3
9
12 .2
6
12 .0
7 12 .2
5
12 .3
0
12 .4
3
12 .2
4
12 .3
2
12 .5
5
12.67
12.72
12.13
12.17
11.81
11.89
12.47
12.50
11.70
11.73
11.64
11.44
11.19
11.06
11.0 3
11.0 5
14.81
14.74
15 .4
2
13 .5
7
13 .3
8
11.66
10.88
11.04
10.76
11.54
10.38
10 .5
10 .5
1 0 .5
1 1 .0
11.0
11.0
12 .0
12 .5
12.0
12 .0
12 .5
11 .5
11.5
1 2 .0
1 1 .5
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
12 .01
1 .511.0
10 .5
10 .5
11 .0
11 .5
1 1 .5
1 1 .0
11 .0
1 1 .0
11. 0
13 .0
11.5
1 2 .0
12 .0
11 .5
11.5
12 .0
12 .5
13 .0
13 .5
11.5
1 1 .5
1 1 .0
11 .0
11.0
1 2 .5
12 .5
12.5
1 2 .0
1 2 .0
1 1 .5
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
13 .0
13 .5
14 .0
1 2 .5
1 3 .0
1 2 .5
12 .0
11.5
12.5
14.0
14.5
1 1 .5
1 1 .0
1 1 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 1 .5
11.5
12 .0
1 2 .5
11.5 12 .0
12 .5
13 .0
1 3 .5
14 .0
1 2 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
13 .0
13 .5
11 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 1 .0
11.0
1 1 .0
1 1 .5
11 .51
1 .011
.0
1 0 .5
1 1 .0
12 .5
12 .0
1 3 .5
1 4 .0
1 3 .5
1 3 .0
12 .5
12. 5
12. 0
1 4 .0
1 2 .01 2 .5
1 3 .0
1 3 .5
1 4 .0
1 4 .5
1 3 .0
1 2 .5
P in n
P in n
X= 6406900
Y =
4 5 5 3 0 0
X= 6406800
Y =
4 5 5 2 5 0
Pinn
Pinn
P inn
11.85
12.26 13.0
1 3 .5
1 3 .0
1 2 .5
11.0
11.5
12 .0
1 2 .5
H
1 3 .0
P in n
P inn
P in n
P in
n
68901:001:0013
Pumba
Limo tee L5
68901:001:0110
POS 1
POS 2
POS 1
5m
3.5m
3.5m
5.5m
5.5m
3 7
m
71 m
57m
4 4
m
43m
3 8
m
4 m
4 m
24m
24 m
14m
11m
6m
14m
21m
3 9
m 49m
ol.ol. katastriüksuse piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
ol.ol. pinnaskattega tee
plan. juurdepääs krundile
N
1:500
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
huvitatud isik
18.06.2024kuupäev
Kristi JõemetsDP
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
arhitekt-planeerija
planeerija Liina Talistu
staad.
Aivar Tuulberg
Noggis kinnistu detailplaneering
NOGGIS KINNISTU DETAILPLANEERING Ruhnu vald, Ruhnu küla
Noggis
68901:001:0206
64-1122
plan. hoonestusala
Ruhnu küla,
Mõõdistatud: 17.04.2023
Joonestaja:
Tel: 45 45491
Rohu tn.5, Kuressaare LEHT 1
M 1:500
Töö nr.Saare maakond, Ruhnu vald,
Tellija:
LEHTI 2
Reg. kood. 11217547
DP Projektbüroo PROJEKT
BÜROO
Geodeetilised uurimistööd
32-23-G
reg.nr.EEG00053 12.04.2006
Geodeetiline alusplaan
Eero Raadik
Tõendaja: Alar Oll Noggis mü.
Mõõdistaja: Martin Linde
Wesenberg OÜ
plan. krundipiir
plan. juurdepääsutee
plan. teeservituut
Limo tee
L im
o tee
ol.ol. hoonestus
TEHNOVÕRGUD 1:500
TEHNOVÕRGUD
4
ühiskanalisatsiooniga liitumiskaev (951)
tehnovõrgu kaitsevöönd
varem plan. kanalisatsioonitrass (Uue-Bissa DP)
plan. madalpingekaabel
plan. jaotuskilp
üksikelamu maa
ol.ol. madalpingekaabel
ol.ol. liitumiskilp LK215346
plan. liitumiskapp
LK215346
PK
PK
puurkaevu hooldusala (10 m)
plan. puurkaev (orienteeruv asukoht) PK
plan. kanalisatsioonitrass
planeeringuala piir
plan. tuletõrjevee mahuti (orienteeruv asukoht)
16m
11.25
12.32
12.49
13.59
13.37
13.44
12.20
11.83
10.54
11.77 11.69
10.97
68901:001:0233
Isaks
68901:001:0109
Uue-Bissa
68901:001:0206
Noggis
68901:001:0290
Pärtli
68901:001:0008
Liivaaugu
68901:001:0108
Bissa
68901:001:0143
Steffenss
68901:001:0143
Steffenss
11.27
11.42
11.44
13.06
13.63
12.69
12.91
12 .6
7
12 .5
6
13.90
12.74
10.97
11.45
12.32
11.62
11.14
10.51
12.01
10.41
12.65
11.70
11.8
6
12 .7
6
12 .9
8
13 .4
3
13 .7
4
13 .7
3
11.4
0
12.15
11.44
12.03
11.79
10.34
10.63
10.90
12.90
11.45
11.99
13.39
12.33
12.22
11.60
13.66
11.89
11.02
12.39
10.96
10.79
10.93
12.39
12.76
11.30
13.56
11.43
10.73
11.67
10.50
11.78
10.18
12.26
11.38
13.46
10.91
11.14
10.47
12.01
10.44
11.86
11.01
11.91
10.98
11.47 12.06
10.41
10.84
11.96
10.73
11.29
14.24 11.34
12.10
11.44
14.60
11.64
11.28
12.05
10.62
10.68
11.80
10.43
10.98
12.08
11.48
10.67
11.60
10.48
11.18
10.74
11.59
13.50
14.95
11.99
12.03
12.45
12.45
13.85
12.70
11.15
11.88
10.82
10.82
10.80
11.91
10.49
10.71
12.33
11.70 10.59 11.37
11.21
10.57
10.95
11.80
11.40 12.61 13.19
14.04
14.85
13.78
13.41
14.56
13.41
12.82
12.55
11.23
11.08
10.72
11.17 10.88
10.74
11.12
10.88
10.66 12.13
11.79
11.96
12.74
14.27
13.20
11.68 11.83
11.65
10.83
10.99
11.16
11.11
11.17
10.88 10.96
11.60
11.87
11.89
12.16 12.50
13.20
14.10
13.88
12.83
13.07
15.04
12.13
12.69
12.19
12.31
12.60
12.78
13.18
12.62
12.72
11.73
11.39
12.60
13.04
11.72
11.63
12.01
12.40
12.63
12.23
11.42
10.86
12 .4
1 12 .3
9
12 .2
6
12 .0
7 12 .2
5
12 .3
0
12 .4
3
12 .2
4
12 .3
2
12 .5
5
12.67
12.72
12.13
12.17
11.81
11.89
12.47
12.50
11.70
11.73
11.64
11.44
11.19
11.06
11.0 3
11.0 5
14.81
14.74
15 .4
2
13 .5
7
13 .3
8
11.66
10.88
11.04
10.76
11.54
10.38
10 .5
10 .5
1 0 .5
1 1 .0
11.0
11.0
12 .0
12 .5
12.0
12 .0
12 .5
11 .5
11.5
1 2 .0
1 1 .5
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
12 .01
1 .511.0
10 .5
10 .5
11 .0
11 .5
1 1 .5
1 1 .0
11 .0
1 1 .0
11. 0
13 .0
11.5
1 2 .0
12 .0
11 .5
11.5
12 .0
12 .5
13 .0
13 .5
11.5
1 1 .5
1 1 .0
11 .0
11.0
1 2 .5
12 .5
12.5
1 2 .0
1 2 .0
1 1 .5
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
13 .0
13 .5
14 .0
1 2 .5
1 3 .0
1 2 .5
12 .0
11.5
12.5
14.0
14.5
1 1 .5
1 1 .0
1 1 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 1 .5
11.5
12 .0
1 2 .5
11.5 12 .0
12 .5
13 .0
1 3 .5
14 .0
1 2 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
13 .0
13 .5
11 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 1 .0
11.0
1 1 .0
1 1 .5
11 .51
1 .011
.0
1 0 .5
1 1 .0
12 .5
12 .0
1 3 .5
1 4 .0
1 3 .5
1 3 .0
12 .5
12. 5
12. 0
1 4 .0
1 2 .01 2 .5
1 3 .0
1 3 .5
1 4 .0
1 4 .5
1 3 .0
1 2 .5
P in n
P in n
X= 6406900
Y =
4 5 5 3 0 0
X= 6406800
Y =
4 5 5 2 5 0
Pinn
Pinn
P inn
11.85
12.26 13.0
1 3 .5
1 3 .0
1 2 .5
11.0
11.5
12 .0
1 2 .5
H
1 3 .0
P in n
P inn
P in n
P in
n
68901:001:0013
Pumba
Limo tee L5
68901:001:0110
EP
10533m² EP
POS 1
11694m² EP
POS 2
5m
49m
3 9
m
71 m
4 m
4 m
3 7
m
14m
24 m
24m
57m 3.5m
5.5m
11m
6m
43m
4 4
m
3 8
m
5.5m
14m
3.5m
21m
planeeringuala piir
R U
H N
U S
A D
A M
A T
E E
LIMO TEE
N NOGGIS KINNISTU DETAILPLANEERING
Ruhnu vald, Ruhnu küla
Planeeringuala suurus ca 2,22 ha
1:3000
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
huvitatud isik
18.06.2024kuupäev
Kristi JõemetsDP
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
1
SITUATSIOONISKEEM
arhitekt-planeerija
planeerija Liina Talistu
staad.
Aivar Tuulberg
Noggis kinnistu detailplaneering
64-1122
SITUATSIOONISKEEM 1:3000
ol.ol. katastriüksuse piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
ol.ol. pinnaskattega tee
N
1:500
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
huvitatud isik
18.06.2024kuupäev
Kristi JõemetsDP
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
TUGIJOONIS
arhitekt-planeerija
planeerija Liina Talistu
staad.
Aivar Tuulberg
Noggis kinnistu detailplaneering
NOGGIS KINNISTU DETAILPLANEERING Ruhnu vald, Ruhnu küla
Noggis
68901:001:0206
64-1122
Ruhnu küla,
Mõõdistatud: 17.04.2023
Joonestaja:
Tel: 45 45491
Rohu tn.5, Kuressaare LEHT 1
M 1:500
Töö nr.Saare maakond, Ruhnu vald,
Tellija:
LEHTI 2
Reg. kood. 11217547
DP Projektbüroo PROJEKT
BÜROO
Geodeetilised uurimistööd
32-23-G
reg.nr.EEG00053 12.04.2006
Geodeetiline alusplaan
Eero Raadik
Tõendaja: Alar Oll Noggis mü.
Mõõdistaja: Martin Linde
Wesenberg OÜ
2
TUGIJOONIS 1:500
ol.ol. metsa kõlvik
planeeringuala piir
11.25
12.32
12.49
13.59
13.37
13.44
12.20
11.83
10.54
11.77 11.69
10.97
68901:001:0233
Isaks
68901:001:0109
Uue-Bissa
68901:001:0206
Noggis
68901:001:0290
Pärtli
68901:001:0008
Liivaaugu
68901:001:0108
Bissa
68901:001:0143
Steffenss
68901:001:0143
Steffenss
11.27
11.42
11.44
13.06
13.63
12.69
12.91
12 .6
7
12 .5
6
13.90
12.74
10.97
11.45
12.32
11.62
11.14
10.51
12.01
10.41
12.65
11.70
11.8
6
12 .7
6
12 .9
8
13 .4
3
13 .7
4
13 .7
3
11.4
0
12.15
11.44
12.03
11.79
10.34
10.63
10.90
12.90
11.45
11.99
13.39
12.33
12.22
11.60
13.66
11.89
11.02
12.39
10.96
10.79
10.93
12.39
12.76
11.30
13.56
11.43
10.73
11.67
10.50
11.78
10.18
12.26
11.38
13.46
10.91
11.14
10.47
12.01
10.44
11.86
11.01
11.91
10.98
11.47 12.06
10.41
10.84
11.96
10.73
11.29
14.24 11.34
12.10
11.44
14.60
11.64
11.28
12.05
10.62
10.68
11.80
10.43
10.98
12.08
11.48
10.67
11.60
10.48
11.18
10.74
11.59
13.50
14.95
11.99
12.03
12.45
12.45
13.85
12.70
11.15
11.88
10.82
10.82
10.80
11.91
10.49
10.71
12.33
11.70 10.59 11.37
11.21
10.57
10.95
11.80
11.40 12.61 13.19
14.04
14.85
13.78
13.41
14.56
13.41
12.82
12.55
11.23
11.08
10.72
11.17 10.88
10.74
11.12
10.88
10.66 12.13
11.79
11.96
12.74
14.27
13.20
11.68 11.83
11.65
10.83
10.99
11.16
11.11
11.17
10.88 10.96
11.60
11.87
11.89
12.16 12.50
13.20
14.10
13.88
12.83
13.07
15.04
12.13
12.69
12.19
12.31
12.60
12.78
13.18
12.62
12.72
11.73
11.39
12.60
13.04
11.72
11.63
12.01
12.40
12.63
12.23
11.42
10.86
12 .4
1 12 .3
9
12 .2
6
12 .0
7 12 .2
5
12 .3
0
12 .4
3
12 .2
4
12 .3
2
12 .5
5
12.67
12.72
12.13
12.17
11.81
11.89
12.47
12.50
11.70
11.73
11.64
11.44
11.19
11.06
11.0 3
11.0 5
14.81
14.74
15 .4
2
13 .5
7
13 .3
8
11.66
10.88
11.04
10.76
11.54
10.38
10 .5
10 .5
1 0 .5
1 1 .0
11.0
11.0
12 .0
12 .5
12.0
12 .0
12 .5
11 .5
11.5
1 2 .0
1 1 .5
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
12 .01
1 .511.0
10 .5
10 .5
11 .0
11 .5
1 1 .5
1 1 .0
11 .0
1 1 .0
11. 0
13 .0
11.5
1 2 .0
12 .0
11 .5
11.5
12 .0
12 .5
13 .0
13 .5
11.5
1 1 .5
1 1 .0
11 .0
11.0
1 2 .5
12 .5
12.5
1 2 .0
1 2 .0
1 1 .5
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
13 .0
13 .5
14 .0
1 2 .5
1 3 .0
1 2 .5
12 .0
11.5
12.5
14.0
14.5
1 1 .5
1 1 .0
1 1 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 1 .5
11.5
12 .0
1 2 .5
11.5 12 .0
12 .5
13 .0
1 3 .5
14 .0
1 2 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
13 .0
13 .5
11 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 1 .0
11.0
1 1 .0
1 1 .5
11 .51
1 .011
.0
1 0 .5
1 1 .0
12 .5
12 .0
1 3 .5
1 4 .0
1 3 .5
1 3 .0
12 .5
12. 5
12. 0
1 4 .0
1 2 .01 2 .5
1 3 .0
1 3 .5
1 4 .0
1 4 .5
1 3 .0
1 2 .5
P in n
P in n
X= 6406900
Y =
4 5 5 3 0 0
X= 6406800
Y =
4 5 5 2 5 0
Pinn
Pinn
P inn
11.85
12.26 13.0
1 3 .5
1 3 .0
1 2 .5
11.0
11.5
12 .0
1 2 .5
H
1 3 .0
P in n
P inn
P in n
P in
n
68901:001:0013
Pumba
Limo tee L5
68901:001:0110
_________________________________________________________________________________________________________________ OÜ Wesenberg email: [email protected] Registrikood 12865969 J. Kunderi 1-8 tel +3725211425 A/a EE952200221063119733 44307 Rakvere MTR EEP003276 Swedbank
Saare maakond
Ruhnu vald Ruhnu küla
NOGGIS KINNISTU DETAILPLANEERING
Töö nr: 64-1122
Planeeringu koostamise Ruhnu Vallavalitsus korraldaja: Vallamaja
93001 Ruhnu küla Ruhnu vald Saare maakond e-post: [email protected]
Huvitatud isik: Aivar Tuulberg e-post: [email protected]
Planeerija Wesenberg OÜ Kristi Jõemets
Kutsetunnistus nr 176297 Tel: +372 521 1425
e-post: [email protected] Liina Talistu Diplom nr MA 019394
Rakvere 2023
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
2
DETAILPLANEERINGU SISUKORD I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS ................................................. 4
1.1 Lähtematerjalid ....................................................................................................................... 4 2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................... 5
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus ........................................................................... 5 2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega ................................................................................. 5 2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed ................................................................................... 5 2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon ......................................................................... 5 2.5 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi vallaehituslik analüüs ................................................... 6
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS ............................................................................. 6 3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid ..................................................................... 6 3.2 Ehitusõigus, krundi suurus, sihtotstarbed ................................................................................ 7 3.3 Arhitektuurinõuded ................................................................................................................. 7 3.4 Ruhnu valla üldplaneeringu muutmise ettepanek ................................................................... 8 3.5 Vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ .................................................................... 11
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED ................................................................... 12 4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud .......................................................................................... 12 4.2 Parkimine ja kõnniteed .......................................................................................................... 13 4.3 Kattega alad ........................................................................................................................... 13
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED .............................................................. 13 5.1 Haljastus ja heakorrastus ....................................................................................................... 13 5.2 Piirded ................................................................................................................................... 14
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS .......................................................................... 14 6.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ................................................ 14 6.2 Võimalikud keskkonnamõjud ............................................................................................... 15 6.3 Natura 2000 ........................................................................................................................... 16 6.4 KSH eelhinnangu järeldused ................................................................................................. 16 6.5 Täiendavad keskkonnatingimused ........................................................................................ 17 6.6 Jäätmekäitlus ......................................................................................................................... 17
7. TULEOHUTUS .............................................................................................................................. 18 7.1 Tuleohutusnõuded ................................................................................................................. 18
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE .............................................................................. 20 8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks .......................................................... 20 8.1.1 Korrashoid ............................................................................................................................. 20 8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused ............................................................................................... 21
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID ............................................................. 21 9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi seadmise ettepanekud..................................................... 21
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED ............................................................................................ 21 10.1 Elektrivarustus....................................................................................................................... 21 10.2 Sidevarustus .......................................................................................................................... 22 10.3 Veevarustus ........................................................................................................................... 22 10.4 Kanalisatsioon ....................................................................................................................... 23 10.5 Sademetevee kanalisatsioon .................................................................................................. 25 10.6 Soojavarustustus .................................................................................................................... 26
11. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA ELLUVIIMINE ................................... 26 11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud .... 26 11.2 Planeeringu elluviimise kava ja võimalused ......................................................................... 26
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
3
II LISAD Menetlusdokumendid Tehnilised tingimused Muud lisad III KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastuste koondtabel IV JOONISED Joonis 1 – Situatsiooniskeem 1:3000 Joonis 2 – Tugiplaan 1:500 Joonis 3 – Põhijoonis 1:500 Joonis 4 – Tehnovõrkude joonis 1:500
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
4
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS
Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu külas asuva Noggis kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk algatamise otsuse kohaselt on sätestada tingimused kinnistu jagamiseks 4 krundiks ning üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus on eesmärki muudetud ning eesmärk on sätestada tingimused kinnistu jagamiseks kaheks krundiks ning üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast elamumaaks, seatakse olulisemad arhitektuurinõuded, vajalikud tehnovõrkude ühendused, juurdepääsud ning servituutide ja kitsenduste ulatused. Planeeritava ala suurus on 2,22 ha. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Aivar Tuulberg.
1.1 Lähtematerjalid
Ruhnu Vallavolikogu 27.06.2023 otsus nr 8 „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“;
Ruhnu Vallavolikogu 27.06.2023 otsuse nr 8 lisa 1 „Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad;
Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Lemma OÜ, 08.05.2023);
Ruhnu valla üldplaneering (kehtestatud Ruhnu Vallavolikogu 17.12.2002 otsusega nr. 27);
Saare maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94);
Noggis maaüksuse geodeetiline alusplaan 1:500 (DP Projektbüroo OÜ, töö nr 32-23-G, 17.04.2023);
Ruhnu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Ruhnu Vallavolikogu 16.04.2022 määrusega nr 6);
Ruhnu valla jäätmekava aastateks 2021-2026 (vastu võetud Ruhnu Vallavolikogu 13.08.2021 määrusega nr 3);
Ruhnu valla arengukava (vastu võetud Ruhnu Vallavolikogu 31.01.2020 määrusega nr 1);
Ruhnu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (koostanud SWECO Projekt AS, töö nr 07230-0052);
Planeerimisseadus; Ehitusseadustik; Tuleohutuse seadus; Jäätmeseadus; Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; Siseministri 18. veebruari 2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 19 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“; Eesti Projekteerimisnormid.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
5
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus
Detailplaneeringuala asub Ruhnu vallas Ruhnu küla lõunaosas. Planeeritav ala hõlmab Noggis katastriüksust - katastritunnus 68901:001:0206, kinnistu registriosa 276534, pindala 2,22 ha, olemasolev maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa (vt joonis 1 Situatsiooniskeem).
2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega
Noggis maaüksuse osas ei ole varem koostatud detailplaneeringuid. Planeeringuala piirneb põhja poolt Uue-Bissa kinnistu detailplaneeringuga, mis kehtestati Ruhnu Vallavolikogu 11.03.2024 otsusega nr 4. Uue-Bissa kinnistu planeeringu eesmärk on olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks ja ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete ehitamiseks. Planeeringualast ca 120 m loode pool on Ruhnu Vallavolikogu 27.11.2023 otsusega nr 12 kehtestatud Saevesti kinnistu detailplaneering. Planeeringualast ca 120 m lääne pool on 2008. aastal kehtestatud Kirikla ja Kooli maaüksuste detailplaneering.
2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed
Planeeritav ala piirneb põhja poolt Liivaaugu (68901:001:0008, pindala 1020 m², maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa), Isaks (68901:001:0233, pindala 5,80 ha, maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Limo tee L5 (68901:001:0110, pindala 209 m², maakasutuse sihtotstarve 100% transpordimaa) ja Uue-Bissa (68901:001:0109, pindala 3448 m², maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa) katastriüksustega. Ida poole jäävad Bissa (68901:001:0108, pindala 9,26 ha, maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Noggise (68901:001:0255, pindala 16516 m², maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa) katastriüksused. Lääne poolt piineb planeeringuala Pärtli (68901:001:0290, pindala 3448 m², maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa), Pumba (68901:001:0013, pindala 1238 m², maakasutuse sihtotstarve 100% tootmismaa) ja Steffenss (68901:001:0143, pindala 5,84 ha, maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa) katastriüksustega. Steffenss katastriüksus ulatub ka lõuna poole.
2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon
Maastikulise keskkonna ja heakorra kirjeldamisel on lähtutud 2023. aastal koostatud geodeetilisest alusplaanist (koostanud DP Projektbüroo OÜ, töö nr 32-23-G, 17.04.2023) ja Maa-ameti geoportaalis olevatest andmetest. Noggis katastriüksus paikneb Ruhnu küla keskosa vahetus läheduses, kuid jääb üldplaneeringuga määratletud elamualast välja. Planeeringualale jääva Noggis katastriüksuse moodustab kõlvikuliselt ca 96% ulatuses metsamaa ja ülejäänud osas muu maa (Limo tee osa). Maa-ala on hoonestamata. Peamine juurdepääs planeeringualale toimub Noggis kinnistu põhjaosas asuva Limo tee kaudu, mis on pinnaskattega tee (tee nr 6890018. Teeregistri andmetel on tegemist mitteavaliku teega. Planeeringuala lõunaosas kulgeb vallamaja juurest alguse saab pinnaskattega tee (Bjarnsvejen, tee nr 6890020). Ruhnu küla peatänav (riigitee 21184 Ruhnu sadama tee) jääb planeeringualast alast ca 120 m kaugusele lääne poole. Olemasolevad tehnovõrgud puuduvad.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
6
Tegemist on suures osas raieküpse metsaga, põhja pool on peamiseks puuliigiks mänd, lõuna pool domineerib kask. Noggis katastriüksuse reljeef on muutuv. Läänepoolne osa on madalam ning kesk- ja idaosa kõrgem. Absoluutkõrgused jäävad ca 10,18 m ja 14,95 m vahele. Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti ega kõrge väärtusega taimekooslusi. Noggis katastriüksus ei asu Ruhnu hoiualal ega piirne vahetult hoiualaga. Ruhnu hoiuala piirini (mis on ka Natura 2000 Ruhnu loodusala koosseisus) on ca 180 m. Kultuurimälestiste riikliku registri järgi on Ruhnu külas mitmed kinnismälestised, mille kinnismälestiste kaitsevööndid ei ulatu planeeringualale.
2.5 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi vallaehituslik analüüs
Ruhnu saar asub Liivi lahes, moodustab iseseisva Ruhnu valla ja kuulub territoriaalselt Saare maakonna koosseisu. Saare pindala on 11,88 km² (pikkus 5,5 ja laius 3,5 km). Ruhnu asub Kuressaarest linnulennult ca 70 km kaugusel, Pärnust ca 96 km kaugusel ja Kihnu saarest ca 54 km kaugusel. Ruhnu saarel elab 178 elanikku. Terves saare ulatuses on tegemist Ruhnu külaga. Ühendus mandriga toimub planeeringualast va 2,4 km kaugusel asuva Ringsu sadama ja ca 2 km kaugusel asuva Ruhnu lennuvälja kaudu. Planeeringuala paikneb Ruhnu küla keskosa vahetus läheduses, kuid jääb väljapoole üldplaneeringuga piiritletud elamualast. Loode pool on lähimad elamumaad Limo tee ääres olevad Liivaaugu ja Pärtli, samuti on läänes eluhoone Steffenssi maaüksusel, mis on maatulundusmaa. Põhja pool on kehtestatud Uue-Bissa kinnistu detailplaneering, millega nähakse samuti ette maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja üksikelamule ehitusõiguse andmine. Ida poole jäävad metsamaaga kaetud Noggise ja Bissa katastriüksused. Planeeringuala lähedal on Ruhnu küla keskus, kus asuvad vallamaja (ca 95 m kaugusel), raamatukogu (ca 70 m kaugusel), rahvamaja (ca 340 m kaugusel) ja põhikool (ca 175 m kaugusel). Koolimaja juures on kunstmurukattega tennise- ja võrkpalliväljak ning murukattega jalgpalliväljak. Saarel on kaks aastaringselt töötavat kauplust, suvised söögikohad ja mitmed majutusasutused. Planeeringualast lõuanpool, Ruhnu sadama tee ääres asuvad uued päästekomando ja kiirabgi hooned. 1644. aastal valminud Ruhnu puukirik (planeeringualast ca 450 kaugusel põhja pool) on teadaolevalt vanim säilinud puithoone Eestis. Puukiriku kõrval asub ka uus kirik. Ruhnu saare idaosa on kaetud liivaluidetega, mida katab kaunis samblane ja mustikapuhmaid täis okasmets. Saare kõrgeimal kohal, Håubjärre mäel, asub 1877. aastal ehitatud ainulaadse arhitektuuriga metalltuletorn. Tegemist on Eesti kõige lõunapoolsema tuletorniga.
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS
3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on sätestada tingimused Noggis kinnistu jagamiseks kaheks krundiks ning üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks ja jagamiseks elamumaa sihtotstarbega kruntideks, ehitusõiguse andmiseks igale krundile üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
7
3.2 Ehitusõigus, krundi suurus, sihtotstarbed
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek jagada Noggis kinnistu kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks. Kruntide hoonestusalad ja ehitusõiguse parameetrid on kajastatud planeeringu joonisel 3 Põhijoonis ning seletuskirja Tabelis 1. Hoonestusalad on piiritletud lähtuvalt kruntide kasutamise reaalsetest võimalustest ja vajadustest ning naaberkinnistute võimalikust hoonestusest. Hoonestusalad moodustavad 19% (POS 1) ja 25% (POS 2) kruntide pindaladest ning hoonestusalade suurus on vastavalt 2036 m2
ja 2973 m2. Hoonestusalad on tähistatud detailplaneeringu põhijoonisel. Hooneid võib ehitada ainult hoonestusaladesse ning vastavalt määratud ehitusõigusele. Rajatisi võib ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala vastavalt ehitusseadustikule ja lähtuvalt kehtivatest piirangutest. Suuremate rajatiste rajamine lähemale kui 4 m krundipiirist on lubatud vastava piirinaabri nõusolekul. Tabel 1. Krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus POS 1 Krunt moodustatakse Noggis katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 10533 m², detailplaneeringujärgne maakasutuse sihtotstarve on 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kokku kuni 2 hoonet (1 elamu ja 1 abihoone) ehitisealuse kogupinnaga kuni 250 m2. Lubatud katuseharja kõrgus maapinnast on elamul 8m ja abihoonel 6m. Elamu suurim lubatud korruste arv on kuni 2 ja abihoonel kuni 1. Lubatud katusetüüp on viilkatus, katusekalle 35-45 kraadi. Tulepüsivusklass: minimaalselt TP3.
POS 2 Krunt moodustatakse Noggis katastriüksuse jagamise teel. Krundi pindala 11694 m², detailplaneeringujärgne maakasutuse sihtotstarve on 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kokku kuni 2 hoonet (1 elamu ja 1 abihoone) ehitisealuse kogupinnaga kuni 250 m2. Lubatud katuseharja kõrgus maapinnast on elamul 8m ja abihoonel 6m. Elamu suurim lubatud korruste arv on kuni 2 ja abihoonel kuni 1. Lubatud katusetüüp on viilkatus, katusekalle 35-45 kraadi. Tulepüsivusklass: minimaalselt TP3.
3.3 Arhitektuurinõuded
Planeeringuga kavandatavate hoonete puhul on tegemist ühepereelamu ja selle abihoonetega. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Hoonestus peab sobima Ruhnu traditsioonilisse külamiljöösse ja sulanduma loodusesse. Arhitekuurikäsitlus pean olema suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav. Arhitektuurinõuded, millega tuleb arvestada ehitiste projekteerimisel:
1. Ehitis kavandada kooskõlas piirkonna ehitustraditsioonidega ja lähtuda lähipiirkonnas asuvast hoonestusest;
2. Hoonestus peab olema looduslikku keskkonda arvestav;
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
8
3. Hoone välisviimistluses on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid;
4. Materjalikasutuses vältida imiteerivaid materjale (plastvooder, profiilplekid, krohvi- ja kivipinda meenutavad viimistlusplaadid jms);
5. Vältida hoone püstitamisel tüüpprojekte; 6. Lubatud katusetüüp on kahepoolse kaldega viilkatus (kalded - 35° - 45°); 7. Sobilikud katusekattematerjalid on katusekivi, puitsindel, puitkatus, värvitud eterniit,
roog, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi imitatsioon ei ole lubatud); 8. Hoone küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete
projekteerimisel lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku nõuetele. Hoonete täpne arhitektuurne lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast detailplaneeringus sätestatud tingimustest.
3.4 Ruhnu valla üldplaneeringu muutmise ettepanek
Ruhnu valla üldplaneeringuga (kehtestatud Ruhnu Vallavolikogu 17.12.2002 otsusega nr 27) on määratud kogu Ruhnu saare territoorium hajaasustusega alaks. Saar on tsoneeritud juhtfunktsiooni järgi kolme tsooni: metsamajanduslik ala, põllumajanduslik ala, hoonestatud ala. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala metsamajanduse juhtotstarbega alal, kus üldplaneeringuga seatud tingimuste järgi on elamu- ja suvilaehitus keelatud (kaardil tähistatud helekollasena) (Joonis 1 Väljavõte Ruhnu valla maakasutuspiirangute kaardist). Detailplaneeringu kohustusega alaks on määratud Ringsu sadama maaüksus. Hoonestatud ala on jaotatud kaheks: küla ja sadama hoonestatud ala. Lubatud on ehitada elamuid, üldkasutatavaid hooneid, tootmishooneid ja muid hooneid ning rajatisi. Elamud ja suvilad peaksid olema viilkatusega, verandaga, maksimaalselt kahekorruselised.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
9
Joonis 1 Väljavõte Ruhnu valla maakasutuspiirangute kaardist
Üldplaneeringu muutmise põhjendus Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks juhtotstarbe ja katastriüksuse sihtotstarbe osas. Planeeringualale määratakse metsamajanduse ala asemel hoonestatud ala juhtotstarve ja sihtotstarve muudetakse maatulundusmaast elamumaaks (Joonis 2 Ruhnu valla üldplaneeringu muudatus). Ruhnu valla üldplaneering on tänaseks oma sisult vananenud. Üldplaneeringus on määratud maatulundusmaaks on kõik katastriüksused, mida ei ole üldplaneeringu maakasutuse tsoneeringus eraldi välja toodud. Vormiliselt ei ole tegemist maatulundusmaa juhtotstarbe määramisega hetkel kehtiva planeerimisseaduse mõistes. Ruhnu valla üldplaneeringu lahendus on, sõltuvalt ka geograafilisest asukohast, konservatiivne ning keskendub olemasolevate väärtuste (looduslikud, sotsiaal-kultuurilised, majanduslik potentsiaal) säilitamisele, kaitsele ning arendamisele, seda koostamise ajal olnud õigusruumi arvestades. Noggis kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnangus on väljatoodud, et saare keskkonnale olulisemad tänased ja võimalikud tuleviku negatiivsed keskkonnamõjud on ülemäärane ja halvasti korraldatud turism, maade vähene kasutamine põllumajanduses (põllumajandusliku, sh pool-loodusliku
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
10
maa võsastumine ning kaasnev kahju liigilisele mitmekesisusele ja maastiku esteetilisele väärtusele), jäätme- ja veemajanduse probleemid (tulenevalt paljuski turismi arendamisest), jääkreostus (kütusehoidla, endised sõjaväeobjektid) ning diiselelektril baseeruv energeetika. Probleemide absoluutsed suurused on madalad, sest üldine inimsurve Ruhnu looduskeskkonnale on tagasihoidlik. 2002. aastal kehtestatud üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda ruumilised arengusuunad, seepärast on üldplaneering jätnud targu paljud detailsemad lahendused vastavate arengukavade väljatöötamise ja realiseerimise faasi. Noggis katastriüksus asub Ruhnu küla keskosas vahetult hoonestusala kõrval, kus olemasoleva hoonestuse moodustavad nii aastaringsete elanike kodud kui ka hooajalised elamud. Uue-Bissa kinnistu detailplaneeringuga on muudetud üldplaneeringut Uue-Bissa kinnistu osas. Kavandatav hoonestus moodustaks ühtselt toimiva terviku olemasoleva lähipiirkonna hoonestusega. Säilib väljakujunenud asustusmuster. Asukoht sobib hästi elamute ehitamiseks, sest sellel on optimaalsed võimalused juurdepääsuks Limo tee kaudu ja olemasolevate tehnovõrkudega ühinemiseks. Olemasolevat metsaala säilitatakse planeeringuala põhja-, ida- ja läänepoolses osas võimalikult suures ulatuses. Planeeritavad elamud võimaldavad Ruhnu valda elama asuda täiendavatel elanikel, mis on Ruhnu valla üks arengueeldusi. Ruhnu valla arengukava (Ruhnu Vallavolikogu 31.01.2020 a määrus nr 1) järgi on üheks valla arengu indikaatoriks eesmärkide elluviimiseks valla elanike arv, sealhulgas aastaringselt Ruhnus elavate inimeste arv. Oluliseks on peetud eelduste loomist uute elanike saarele kolimiseks sh lastega pered. Lähtuvalt eeltoodust on põhjendatud üldplaneeringu muutmine maakasutuse osas ning detailplaneering toetab Ruhnu valla üldiseid arengueesmärke (valla arengukava). Detailplaneeringu kehtestamise järgselt tuleb Ruhnu valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute kaardil muuta hoonestatud ala ja metsamajandusliku ala vahelist tsooni piiri (kollane joon) ja märkida Uue-Bissa kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks elamumaa (roheline leppemärk). Seejärel kehtivad Uue-Bissa kinnistule elamumaale seatud tingimused. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt tuleb Ruhnu valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute kaardil muuta hoonestatud ala ja metsamajandusliku ala vahelist tsooni piiri (kollane joon) ja märkida Noggis kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa (roheline leppemärk). Seejärel kehtivad Noggis kinnistule elamumaale seatud tingimused.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
11
Joonis 2 Ruhnu valla üldplaneeringu muudatus
3.5 Vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+
Ruhnu saar moodustab iseseisva Ruhnu valla ja kuulub territoriaalselt Saare maakonna koosseisu. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) peamisteks eesmärkideks on:
toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb;
tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega.
Maakonna peamised ruumilise arengu eesmärgid lähtuvad omakorda üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+" seatud eesmärkidest:
tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimine; ruumi mõistlik ettevalmistamine elukvaliteedi säilimiseks ja tõusuks rahvastiku
kahanemise tingimustes;
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
12
olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine;
töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondadesisese ja omavahelise sidustamise kaudu;
minimaalse avaliku teenuse tagamine toimepiirkondades ja äärealadel; asustuse säilimine ääremaadel ja eritingimustega piirkondades.
Vastavalt ruumiliste väärtuste kaardile asub planeeritav ala rohevõrgustikus ja väärtuslikul maastikul. Ruhnu saar on maakonnaplaneeringuga määratletud kui üks riikliku tähtsusega maastikest Saare maakonnas. Loodusväärtuse moodustavad metsad, rannaniidud ja luited, mille kaitseks on loodud Ruhnu hoiuala. Saar on samas kultuurilis-ajaloolise ja identiteediväärtusega ala, kus esteetilise ja puhkeväärtusega maastike säilimiseks kehtivad spetsiifilised maakasutustingimused. Ruhnu saare ajaloo, kultuuri ja muude väärtuse püsimiseks on maakonnaplaneeringus toodud ka vajalikud tegevused nagu püsiasustuse säilimine ja kasv, arvestades samas Ruhnu küla ajaloolist struktuuri. Kavandatav tegevus toetab maakonnaplaneeringus seatud eesmärkide elluviimist. Uue eluasemekoha rajamisel ei toimu ulatuslike uute elamualade kasutuselevõttu, mis oleks vastuolus maakonnaplaneeringus väljatöötatud põhimõtetele. Elamukoha rajamine hoonestatud ala vahetusse lähedusse toetab maakonnaplaneeringus rõhutatud säästlikku ressursikasutust, sest olemasolev tehniline taristu võimaldab optimaalselt lahendada krundi vee-, kanalisatsiooni ja elektrivarustus. Lisaks toetab uue elamukoha rajamine saare püsiasustuse säilimist ja kasvu, mida on ka maakonnaplaneeringus oluliseks peetud. Planeeringu koostamisel on arvesse võetud Ruhnu küla väljakujunenud asustust ning hoonestuse rajamisel ei seata ohtu ümbritseva keskkonna kultuurilis-ajaloolist, esteetilist, looduslikku, identiteedi- või puhkeväärtust. Hoonestus on kavandatud krundi lõunapoolsele lagedale alale. Hoonestamisel järgitakse väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid ja hoonestuse struktuuri. Hoonestuse rajamisel ei lõigata läbi rohelise võrgustke koridore. Planeeringu elluviimisel säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Krundi põhjaosas asuv mets säilitatakse ning seeläbi tagatakse looduslike alade sidusus. Detailplaneering ei ole vastuolus Saare maakonnaplaneeringuga 2030+.
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud
Noggis kinnistu põhjaosas asub pinnaskattega Limo tee (tee nr 6890018). Teeregistri andmetel on tegemist mitteavaliku teega. Limo tee saab alguse Ruhnu sadama teelt ja läbib enne planeeringualani jõudmist eraomandis olevaid Nygord (68901:001:0151), Nybon (68901:001:0209), Isaks (68901:001:0233), Pärtli (68901:001:0290), Limo tee L5 (68901:001:0110) ja munitsipaalomandis olevaid Raamatukogu (68901:001:0003) ja Liivaaugu
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
13
(68901:001:0008) katastriüksuseid. Ruhnu sadama tee (riigitee 21184) on Ruhnu küla läbiv peatänav. Planeeringuala lõunaosas kulgeb vallamaja juurest alguse saav pinnaskattega tee (Bjarnsvejen, tee nr 6890020). Juurdepääs on planeeritavatele kruntidele on kavandatud katastriüksuse põhjaosas olevalt Limo teelt. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Limo tee avalikku kasutusse määramiseks, sest selle kaudu toimub lisaks kavandatavale kruntidele kinnistule juurdepääs veel viiele hoonestatud kinnistule ja planeeringualast põhjapool asuvale Uue-Bissa kinnistule, millel on kehtiv detailplaneering. Tee avalik kasutus tuleb lahendada isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmisega. Kuniks teed avalikku kasutusse ei määrata, tuleb tee kasutamiseks seada Nygord, Nybon, Isaks, Pärtli, Limo tee L5, Raamatukogu ja Liivaaugu katastriüksustele isiklikud kasutusõigused Noggis kinnistu kasuks. Krundisisene juurdepääs Limo teelt on kavandatud ca 3,5 m laiustena, et tagada päästeautode juurdepääs hoonetele. Juurdepääsu tagamiseks tuleb seada krundile POS 1 servituut krundi POS 2 kasuks. Umbtee lõppu on kavandatud ümberpööramiskoht, et tagada päästeautodele vajalik manöörvedamisruum. Juurdepääs on tähistatud planeeringu joonisel orienteeruva täpsusega, projekteerimise käigus täpsustatakse juurdepääsutee asukoht, laius ning katend.
4.2 Parkimine ja kõnniteed
Planeeritavate hoonete parkimine on lahendatud krundisiseselt, projekteerimise käigus tuleb tagada vähemalt 3 parkimiskohta lähtuvalt Eesti Vabariigi Standardist 843:2016. Detailplaneeringuga kõnniteid pole kavandatud, sest selleks puudub reaalne vajadus.
4.3 Kattega alad
Elamukruntide parkimiskohtade tuleb anda projekteerimise käigus. Sademevesi tuleb immutada pinnasesse ja sademevee äravoolu peab tagama katendile projekteeritav kalle. Sademevett ei tohi juhtida teede ega naaberkinnistutele.
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
5.1 Haljastus ja heakorrastus
Planeeritava ala puhul on tegemist suures osas metsaga, põhja pool on peamiseks puuliigiks mänd, lõuna pool domineerib kask. Väärtuslikum kõrghaljastust tuleb põhijoonisel näidatud osas säilitada. Kavandatavast juurdepääsuteest läänepool tuleb säilitada kõrghaljastuse riba. Ehitustegevuse käigus tuleb ette näha kaitsemeetmeid õhu ning pinna- ja maasisese vee reostamisest hoidumiseks kooskõlas kehtivate normidega. Kõrghaljastuse likvideerimisel ja ala korrastamisel on soovitatav järgida maastikukujunduslikke põhimõtteid, jättes maastiku ilmestamiseks kasvama väärtuslikumaid põõsaid või puid hoonestusala sees. Hoonestusalal asuvad raiutavad puud tuleb määratleda ehitusprojekti koosseisus, kui on teada hoonete asukohad.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
14
Ehitustööde (sh tehnovõrkude ehitustööde) teostamise ajal järgida olemasolevate naaberkinnistutel kasvavate puude ning vajadusel planeeringualal säilitatavate puude kaitsmiseks EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne kaitse tulenevaid nõudeid. Materjalide ladustamine ja rasketehnikaga liikumine ei ole puude võrade all lubatud. Keelatud jämedamate kui 4 cm juurte läbilõikamine. Ruhnu valla territooriumil kehtib Ruhnu valla heakorraeeskiri (vastu võetud Ruhnu Vallavolikogu 24.09.2013 määrusega nr 4). Kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud korras hoidma oma kinnistu piirdeaia ja rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Peale uute hoonete ehitamist tuleb krunt heakorrastada. Heakorra eeskirja kohaselt ei tohi elamumaa sihtotstarbega kinnistu olla võsastunud ja peab olema niidetud minimaalselt 1 kord aastas hiljemalt 30. juuniks.
5.2 Piirded
Rohevõrgustiku toimimise tagamise eesmärgil on piirete rajamine lubatud õueala ümber. Värava paigaldamisel peab värava laius olema vähemalt 4m. Lubatud on kiviaed, lattaed ja lippaed. Keelatud massiivsete plankaedade ja läbipaistmatute aedade rajamine. Täpne piirde asukoht, rajamise vajadus, kõrgus ja arhitektuurne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Piirde rajamisel peab see kokku sobima hoonete arhitektuuriga ja piirkonnas olemasolevate aedade tüüpidega.
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS
6.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja § 142 üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel. Planeeringuala asub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ruhnu loodusala läheduses. Noggis katastriüksuse piirist on Ruhnu hoiuala piirini (mis on ka Natura 2000 Ruhnu loodusala) on ca 180 m. Tegemist Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 15 p 8 järgse tegevusega ehk tegevusega, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. KSH eelhinnangu käigus tuli kindlaks teha, et planeeringu elluviimine ei ohusta Ruhnu loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist ega seisundit. Lähtudes sellest, et tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ja planeeringuala asub Natura 2000 ala läheduses, on Lemma OÜ poolt koostatud detailplaneeringu KSH eelhinnang ning kaalutud KSH algatamise vajadust. Töö käigus hinnati võimalikke mõjusid keskkonnale ning nähti ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Ruhnu Vallavolikogu 27.06.2023 otsusega nr 8 jäeti detailplaneeringu algatamisel
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
15
keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, sest kavandatava tegevuse iseloom ei andnud alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. Elamu ja abihoonete ehitus ei oma olulist keskkonnamõju ega oma vahetut ja kaudset mõju inimeste tervisele ja heaolule. Detailplaneeringu koostamisel on võetud arvesse KSH eelhinnangut.
6.2 Võimalikud keskkonnamõjud
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnagentuur) andmebaasi andmetel ulatub planeeringualale kagus väikses osas registreeritud kaitsealuse liigi leiukoht. Tegemist on III kaitsekategooria lehtsamblaliigi harilik valviku (Leucobryum glaucum) leiukohaga (EELIS kood KLO9400755). Katastriüksuse kaguosasse ei ole hoonestusala ette nähtud, seega kasvukohta ei kahjustata. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Olemasolevate hoonestatud alade tihendamine ja laiendamine, et soosida kompaktsema struktuuriga elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil, saan pidada säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks. Kavandatav tegevus sobitub piirkonda. Põhjavee loodusliku kaitstuse seisukohalt kuulub maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjavee kompleks nõrgalt kaitstud piirkonda. Vee- ja kanalisatsioonivarustus on võimalik lahendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vbaasil. Planeeringuga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju ega ka reoveekäitlusest tulenevat olulist keskkonnamõju. Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne planeeringu elluviimisel olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Individuaalsetel küttelahendustel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Lokaalküttelahendusena või ahiküttele täienduseks on populaarne maasoojuse (geotermaalenergia) kasutamine. Olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust ei ole oodata. Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse 2020. aastal tehtud täpsustavale tööle „Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas“ on Ruhnu saare süvapuuraukude kirjeldusest näha, et saare aluspõhjas puuduvad uraanirikkad kivimkihid, mis võiksid olla intensiivseks radooniallikaks. Ainsaks potentsiaalseks kõrgendatud uraanisisaldusega setteks on holotseeni tuulesetete all lasuv moreen saare lõunaosa rannavallidel. Seega liigitub Ruhnu saar (III prioriteediga) omavalitsuseks, kus radoonirisk on keskmine või madal.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
16
6.3 Natura 2000
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku kuuluv Ruhnu loodusala hõlmab endas siseriiklikult kaitstava Ruhnu hoiuala ning hoiualaga piirneva Ruhnu merikotka püsielupaiga. Noggis katastriüksusest kirde poole jääb lähimas punktis Ruhnu loodusala ca 180 m kaugusele planeeringuala piirist. Merikotka püsielupaigas on inimestel lubatud viibida, jahti pidada, kala püüda, korjata marju ja seeni 01.08 kuni 14.02, muul ajal on inimeste viibimine püsielupaigas lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega ja korraldamisega seotud tegevuse korral ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostataval teadustööl. Peamisteks ohuteguriteks, mis võivad tulevikus merikotka arvukust vähendada, peetakse Eestis pesapuude nappust ning üha suurenevat pesitsusaegset häirimist. Kehtestatud piirangud tagavad merikotka teadaolevate pesapaikade kaitse ning pesitsusaegse raierahu. Loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti puuduvad EELIS andmebaasis andmed loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Kavandatav ehitusala jääb väljapoole loodusala. Tegevus seisneb hoonestamata metsaalale elamukruntide moodustamises ja sinna üksikelamute rajamises. KSH eelhinnangus jõuti järeldusele, et arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (ei kattu Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Ruhnu loodusala terviklikkusele.
6.4 KSH eelhinnangu järeldused
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju ja KSH läbiviimine ei olnud eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Alale osaliselt ulatuvat kaitsealuse taimeliigi kasvukohta ei kahjustata.
4) kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju piirkonnas olevale Natura alale (Ruhnu loodusala), ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele, sh elupaikade seisundile ja kaitstavate liikide seisundile.
5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed;
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
17
6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
7) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
KSH eelhinnangus jõuti järeldusele, et üldplaneeringus seatud maakasutuse juhtotstarbe muutmine elamumaaks ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Planeeringulised küsimised (sh hoonete maht ja paigutus) tuleb lahendada planeeringu koostamise käigus. Samuti ei kaasne detailplaneeringu realiseerimisega ega püsielanike lisandumisega olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust Ruhnu saare kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele.
6.5 Täiendavad keskkonnatingimused
Tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada selleks kohandatud jäätmekäitluskohta; Hoonete ehitamisel kasutada võimaluse korral kohalikke ja keskkonnasõbralikke
ehitusmaterjale (sh näiteks kohalikke Eestis toodetavaid ehitus- ja soojustusmaterjale, sest nende transpordile kulub vähem energiat) ja vesialusel värve, mis on keskkonnale ohutumad;
Elamutele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus ja sellest lähtuvalt tuleb kavandada hoonestus võimalikult vähe energiat tarbivana;
Juhul, kui planeeringualalt leitakse kaitsealuseid liike, siis tuleb lähtuda Looduskaitseseadusest tulenevatest nõuetest;
Välisvalgustuses kasutada võimalusel LED-valgusteid või päikeseenergial töötavat valgustust vms;
Kaasnevate ehitusstöödega pole III kaitsekategooriasse kuuluvate taimede kasvukohtades ehitustööde käigus materjalide ladustamine, s.h raiematerjalide ladustamine ega suurte pinnasekahjustuste tekitamine lubatud.
6.6 Jäätmekäitlus
Jäätmete kogumiseks ja utiliseerimiseks tuleb paigutada vastavad konteinerid. Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt Jäätmeseadusele ja Ruhnu valla jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud Ruhnu Vallavolikogu 16.04.2022 määrusega nr 6), mille täitmine on kohustuslik. Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete ja pakendite hoidmisega. Prügikonteinerid tuleb paigutada juurdepääsutee lähedale. Konteiner ja jäätmekäitlus peab vastava jäätmehoolduseeskirjast tulenevatele nõuetele. Jäätmekonteinerid peavad tagama jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil, jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil ja lekete vältimise. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Kinnistu omanikul on kohustuslik liituda Ruhnu valla korraldatud jäätmeveoga. Lähtudes jäätmehoolduseeskirjast vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest jäätmevaldaja. Kõigil maavaldajatel tuleb tagada nende territooriumil tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Selleks tuleb sõlmida leping jäätmevedajaga. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
18
keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi. Ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest. Prügikastide asukohad krundil tuleb määrata ehitusprojektide koostamise käigus. Ehitusjäätmeid on mõistlik võimalusel kinnistul taaskasutada või tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
7. TULEOHUTUS
7.1 Tuleohutusnõuded
Alus: Tuleohutuse seadus, siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”, siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, EVS 812- 7:2018 Kavandatavad hooned liigituvad I kasutusviisi (eluhooned) alla. Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja mõõdetakse välisseinast. Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², sellisel juhul ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Detailplaneeringualal on nõutud tuleohutuskuja (planeeritavate hoonete minimaalne vahekaugus 8 m naaberkinnistutel asuvatest hoonetest) tagatud. Tulekustutustehnikaga juurdepääs hoonetele on tagatud olemasoleva Limo tee ja juurdepääsutee kaudu. Standardi EVS 812-7:2018 p 14.1.4 kohaselt peab kustutustööde ja päästetööde tegemiseks juurdepääsutee olema vähemalt 3,5 m laiune sõidutee, mis on soovitav rajada ringsõiduna. Umbtee puhul peab tee lõpus olema päästesõidukite ümberpööramise võimalus, mis arvestab päästesõidukite pöörderaadiusi. Värava rajamisel peab olema tagatud vähemalt 4 m lai ja 4 m kõrge puhas ala, kus ei ole takistusi sõidukiga sisenemiseks. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal. Kruntidele ei tohi rajada ehitist ilma ehitusprojektita. Päästetöö tegemise tagamiseks peab:
1) ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde; 2) päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahendiga; 3) olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale, kusjuures igale
ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht; 4) olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist; 5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud; 6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega
kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
19
Kavandatavad hooned planeeringualal tulepüsivusklassiga TP3. I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel ja üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m2; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad
üksteisest kaugemal kui 40 m; 3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad
üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli
ruutmeetri kohta. Lähimad tuletõrje veevõtukohad asuvad planeeringualast ca 200 m kaugusel loodes (Ulas kinnistul) ja ca 190 m kaugusel läänes (Kirikla kinnistul) (Joonis 3 Väljavõte Maa-ameti geoportaali kaardirakendusest „Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus“). Kui ehitatavad hoonete puhul ei täidetud ükski eelnimetatud tingimus, tuleb rajada 30 m3 suurune tuletõrjevee mahuti, sest olemasolevate veevõtukohtade kaugus teed mööda mõõdetuna on suurem kui 200 m. Tehnovõrkude jooniselt on näidatud mahuti orienteeruv asukoht mõlemale krundile eraldi. Planeeringu elluviimisel on lubatud rajada ka ühine mahuti ning tagada selle kasutus isikliku kasutusõiguse seadmisega. Tuletõrje veevõtukoha rajamisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021 määrusest 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ tulenevatest nõuetest.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
20
Joonis 3 Väljavõte Maa-ameti geoportaali kaardirakendusest „Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus“
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE
Planeeringutes tuleb käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist. Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 ”Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”, 29.11.2002. Peamised riskid käesoleval planeeringualal, on seotud vandalismiga. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned soovitused ja nõuded edaspidiseks projekteerimiseks, et vähendada kuritegevuse riske.
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks
8.1.1 Korrashoid
Planeeringuala tuleb heakorrastada. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Tähtsat mõju avaldab prügi kiire eemaldamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, muru korrapärane
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
21
niitmine jne). Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem. Ehitamisel on soovitatav kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, prügikastid jms).
8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused
Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäevaringselt. Probleemiks võib olla inimeste vähene liikumine öisel ajal. Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse olemasoluga. Tuleb tagada hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Oluline on valgustada hoonete sissepääsud ja hooviala. See vähendab kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismiaktide, vägivalla ja süütamise riski. Turvasüsteemide rajamine, territooriumi jälgimine (nt videovalve, naabrivalve) vähendab varguste ja muude kuritegudega riski.
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID
Maa-alade kasutamise põhimõtted juhinduvad juba eksisteerivast maakasutusest ja keskkonnast ning õigusaktides kindlaks määratud piirangutest. Kaitsevööndid on liine ja torustikke ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus tehnovõrkude ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omanikku või valdaja tegevust. Kõikide planeeringualal rajatavate tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb järgida kehtivaid seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid piiran guid. Planeeringualal ja selle lähiümbruses kehtivad kitsendused ja kaitsevööndid on kajastatud joonisel 3 Põhijoonis.
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi seadmise ettepanekud
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks väljapoole planeeringuala planeeritavatele tehnovõrkudele (elektrikaabel, vee- ja kanalisatsioonitorustikud) kaitsevööndite ulatuses Raamatukogu (68901:001:0003), Liivaaugu (68901:001:0008), Isaks (68901:001:0233) ja Limo tee L5 (68901:001:0110) katastriüksustele (vt seletuskiri p 10 TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED vastav alapunkt). Kui Limo teed ei määrata avaliku kasutusega teeks, tuleb Limo tee kasutamiseks seada Nygord (68901:001:0151), Nybon (68901:001:0209), Isaks (68901:001:0233), Pärtli (68901:001:0290), Raamatukogu (68901:001:0003), Liivaaugu (68901:001:0008) ja Limo tee L5 (68901:001:0110) katastriüksustele isiklikud kasutusõigused Noggis kinnistu (POS 1 ja POS 2) kasuks. Krundile POS 1 tuleb seada isiklik kasutusõigus krundi POS 2 kasuks juurdepääsu, elektri-, kanalisatsiooni- ja vajadusel veevarustuse tagamiseks.
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED
10.1 Elektrivarustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 19.03.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 469596. Planeeringuala elektrivarustus on kavandatud olemasoleva alajaama AJ13060:(Kuressaare) alajaama F5 0,4 kV fiidrilt, Uue-Bissa detailplaneeringuga kavandatud LK215346 kõrvale
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
22
paigaldatavast jaotuskilbist. Planeeritavast jaotuskapist on planeeritavatele kruntidele ettenähtud 0,4 kV maakaabelliin. Planeeringuala elektrivarustuse tagamiseks on planeeritud krundipiirile 2-kohaline 0,4 kV liitumiskapp. Liitumiskapp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskapist hoonestusalani on kavandatud maakaabliga, mille täpne asukoht lahendatakse projekteerimise staadiumis. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Peale detailplaneeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. Maakaabli rajamiseks tuleb seada isiklik kasutusõigus Limo tee L5 (68901:001:0110), vajadusel Uue-Bissa ( 68901:001:0109) katastriüksustele ja krundile POS 1 kaabli kaitsevööndi ulatuses. Kaabli kaitsevööndi ulatus on 1 meeter kaabli teljest mõlemale poole. Lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete katusele ja fassaadile. Elamu õueala valgustamisel tuleb kasutada selliseid valgustuslahendusi, mis valgustavad õuealal asuvaid objekte ega levita valgust ümbruskonda ega taevasse.
10.2 Sidevarustus
Planeeringualal ega selle lähialal ei ole olemasolevaid siderajatisi. Nii andmeside kui ka TV lahendused on planeeritud tagada üle õhu mobiilsidevõrgu kaudu. Kui tekib võimalus sidevõrguga liitumiseks, tuleb taotleda side-ettevõttelt tehnilised tingimused ja lahendada liitumine projekteerimise staadiumis.
10.3 Veevarustus
Vastavalt AS Kuressaare Veevärk 19.03.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 3073 ei ole seoses Ruhnu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas toodud tarbimismahu täitumisega ning Ruhnu puurkaevu vaba tootmismahu puudumisega võimalik planeeritava ala liitumine ühisveevärgiga. Planeeritud kruntide veevarustus on planeeritud lokaalsete lahendustega. Mõlemale krundile on lubatud rajada puurkaevu, mille arvestuslik veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas. Puurkaevul on hooldusala raadiusega 10 m. Kruntidele on vajadusel kavandatud ka tuletõrjeveemahutite rajamine. Mahuti võib rajada ühiselt. Veeseaduse kohaselt on puurkaevu hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas:
1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; 2) karjatamine; 3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4) maaparandussüsteemide rajamine; 5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; 6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine;
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
23
7) kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine;
8) kalmistu rajamine; 9) jäätmete käitlemine; 10) maavara kaevandamine. Hooldusalal on keelatud ka sademevee pinnasesse juhtimine.
Puurkaevu rajamisel tuleb järgida keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatud nõudeid. Ehitusseadustiku § 126 lõike 1 kohaselt tuleb rajatava puurkaevu ehitusloa taotlus kooskõlastada Keskkonnaametiga. Planeeritud puurkaevude asukohad tehnovõrkude joonisel on illustreerivad. Puurkaevude asukohtasid või planeeringu elluviimisel projekteerimise käigus täpsustada. Kruntidele POS 1 ja POS 2 on lubatud rajada ka ühine puurkaev ja tuletõrjevee mahuti. Sellisel juhul tuleb nende kasutamiseks seada isiklik kasutusõigus. Kui planeeringu elluviimisel selgub, et Ruhnu küla ühisveevärgiga liitumine on võimalik, tuleb taotleda vee-ettevõtjalt liitumistingimused ja lahendada veevarustus projekteerimise käigus.
10.4 Kanalisatsioon
Planeeritava ala kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Kuressaare Veevärk 19.03.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 3073. Planeeritud kruntide reoveed on planeeritud juhtida ühiskanalisatsiooni, mille ühenduspunktiks on Raamatukogu kinnistul asuv kanalisatsioonikaev 951 (märgitud tehnovõrkude joonisel).
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
24
Väljavõtted AS Kuressaare Veevärk 19.03.2024 väljastatud tehnilistest tingimustest nr 3073. Uue-Bissa kinnistu detailplaneeringuga on kavandatud Uue-Bissa kinnistu kanalisatsioonivarustus samast liitumispunktist. Võimalusel teha koostööd kanalisatsioonivarustuse väljaehitamisel. Torustik hoonest kuni liitumispunktini rajada väliskanalisatsioonitorudest. Kanalisatsioonitorustiku puhastamiskulude vähendamiseks ja võrgu häireteta toime tagamiseks
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
25
tuleb torustik projekteerida ja ehitada nii, et sellesse ei settiks tahkeid osakesi. Selleks tuleb anda torustikule sõltuvalt toru läbimõõdust sobiv lang. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamise minimaalseks languks on 1/DN. Projekteerimise käigus selgitada välja pumpla rajamise vajadus. Torustik, mille lagi on rajatud kõrgemale kui 1m allpool maapinda, tuleb soojustada maa sisse paigaldamiseks ette nähtud soojustusmaterjalidega. Täpne soojustamine ja/või koormusjaotusplaadi paiknemine lahendatakse projektis. Torustike hoolduseks vajalikud kontrollkaevud paigaldada teleskoopilised, sõidetaval alal malmist luugiga. Isevoolsele torule tuleb paigaldada kontrollkaevud või vaatlustorud iga toru läbimõõdu, kalde, suunamuutuse või kõrvalühenduse korral, kinnistu piirile või kuni 1m kaugusele kinnistu piirist avaliku maa poole, sirgetel torulõikudel vähemalt 35 m vahedega. Kinnistul peab olema tagatud reovee paisutuskõrgusest (maapinnast) allpool paiknevate ruumide kaitse üleujutuste eest. Projekteeritavate torustike läbimõõdud, kaevude asukohad ja kõrgusmärgid täpsustatakse projekteerimise käigus. Projekteerimisel arvestada naaberkinnistutel asuva kõrghaljastusega. Ehitusprojektiga tuleb täpsustada hoone sisendite ja väljundite ning krundisiseste torustike asukohad. Ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumiste rajamiseks tuleb koostada liitumisprojekt- tööjoonis, mille järgi on võimalik ehitada ja ehitamist kontrollida. • Liitumisprojekt-tööjoonis esitada kooskõlastamiseks Kuressaare Veevärk AS-le. • Peale kooskõlastuse saamist on õigus alustada ehitustöödega. • Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. • Vastutus töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest kannab kinnistu omanik. Peale liitumist ÜVK-torustikega ja enne kaeviste tagasitäitmist pinnasega kutsuda kohale Kuressaare Veevärk AS esindaja, kes vormistab tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutamiseks tuleb sõlmida vee-ettevõtjaga teenusleping. Teenuslepingu sõlmimise aluseks on tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja vee- ettevõttele esitatud teostusjoonised. Kanalisatsioonivarustuse rajamiseks tuleb seada isiklik kasutusõigus Pärtli, Liivaaugu, Isaks ja Limo tee L5 katastriüksustele ning krundile POS 1 kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndi ulatuses. Torustiku kaitsevööndi ulatus on 2 meetrit torustiku teljest mõlemale poole. Sademe- ja drenaaživete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud!
10.5 Sademetevee kanalisatsioon
Sademetevee kanalisatsiooni rajamist pole detailplaneeringuga ette nähtud. Moodustavad krundid jäävad valdavalt metsaalaks ning sademeteveed tuleb immutada haljasalal. Kavandatavate platside ja teede sademetevee äravoolu peab tagama katendile projekteeritav kalle.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
26
Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ega naaberkruntidele ei ole lubatud.
10.6 Soojavarustustus
Planeeringualale kavandatavate hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete küttesüsteemidega (soojuspump, katel, ahjuküte, maaküte jms). Täpne lahendus antakse projekteerimise staadiumis.
11. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA ELLUVIIMINE
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud
Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust kavandatava planeeringuga ning olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Planeeringulahendus on kooskõlas Ruhnu valla arengukavas seatud põhimõtteliste eesmärkidega. Uute elamute asustamise järel saaks Ruhnu saar omale uusi püsielanikke, mis on valla üks prioriteetidest. Klientide lisandumine võimaldab ka optimeerida nõuetele vastavat ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi ning tagada kõikidele klientidele soodsama teenuse. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju Noggis katastriüksuse jagamisel kaheks krundiks ja hoonestamisega üksikelamutega ei ole ette näha. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.
Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti. Tegemist on hoonestama metsaalaga ning planeeringu elluviimisel on oluline, et uus hoonestus sobituks ümbritsevasse keskkonda ja väärtuslikku metsa säilitatakse maksimaalses mahus. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamute rajamiseks. Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad suuremad sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine. Põhja pool asuval Uue-Bissa kinnistul on kavandatud ühe elamu rajamine.
11.2 Planeeringu elluviimise kava ja võimalused
Hoonete ehituslubade väljastamise eeltingimuseks on kohustus rajada planeeringuga ettenähtud juurdepääsutee ja tehnovõrgud. Planeeritava maa-ala juurdepääsutee ja kommunikatsioonid ehitab välja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. Edasised hooldustingimused ja omandisuhted lahendatakse sõlmitavate lepingute alusel. Planeeringu elluviimine koosneb järgnevatest etappidest:
1. Maakorraldustoimingud - Noggis katastriüksuse jagamine ja maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks;
2. Planeeringuala taristu projekteerimine (tehnovõrgud ja juurdepääs); 3. Taristu väljaehitamine; 4. Hoonete projekteerimine (ehituslubade taotlemine/ehitusteatiste esitamine); 5. Hoone ehitamine; 6. Kasutusõiguste seadmine avalikult kasutatava tee osas (planeeringuala ulatuses);
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
27
7. Hoonetele kasutuslubade taotlemine/kasutusteatiste esitamine. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 26.09.2024 13:11 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>
Teema: Noggis dp vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine Manused: Noggise DP vastuvotmine ja avaliku valjap....asice
TÄHELEPANU! Tegemist on vä l jastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile
mitte avada!
1
KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL (05.08.2024) Ruhnu küla Noggis kinnistu detailplaneering
Jrk nr
Kooskõlastaja/arvamuse andja/kaasatud isik
Kooskõlastuse/arvamuse sisu Seisukoht kooskõlastuse/arvamuse osas
1.
Päästeamet 08.07.2024 nr 7.2-3.4/502-5
Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse Wesenberg OÜ poolt koostatud töö nr 64-1122 Saare maakond, Ruhnu vald, Ruhnu küla, Noggis maa-ala detailplaneeringu tuleohutusosale.
Kooskõlastatud.
2. Keskkonnaamet 03.05.2024 nr 6-2/24/8197-2
Keskkonnaamet on varasemalt esitanud seisukoha Noggis kinnistu detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise kohta oma 24.05.2023 kirjaga nr 6-2/23/9533-2 ja ettepanekud eskiislahenduse kohta oma 04.01.2024 kirjaga nr 6-2/23/9533-6. Märgime, et Keskkonnaameti 04.01.2024 kirjas nr 6-2/23/9533-6 esitatud ettepanekutega ei ole seletuskirja koostamisel arvestatud.
Võetud arvesse. Detailplaneeringu seletuskirja on korrigeeritud ja esitatud tingimustega on arvestatud.
Keskkonnaamet tõi oma 04.01.2024 kirjas nr 6-2/23/9533-6 välja, et seletuskirja ptk-s 1 „Detailplaneeringu eesmärk ja koostamise alus“ on kirjas, et otsuse kohaselt on Noggis kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärgiks sätestada tingimused kinnistu jagamiseks neljaks krundiks koos üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks. Juhime tähelepanu, et täpsustava teate (01.12.2023) kohaselt on detailplaneeringu eesmärk jagada Noggis kinnistu kaheks krundiks. Seletuskirja ptk-s 3.2 kohaselt tehakse detailplaneeringuga ettepanek jagada Noggis kinnistu kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks. Palume seletuskirja korrigeerida.
Võetud arvesse. Detailplaneeringu seletuskirja sõnastust on veelkord täpsustatud. Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt oli eesmärk jagada planeeringuala neljaks. Planeeringu koostamise käigus on planeeringu eesmärki muudetud ja planeeringuga tehaks ettepanek jagada Noggis kinnistu kaheks.
Kinnistu serva jääb III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi harilik valvik (Leucobryum glaucum) kasvukoht. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade
Võetud arvesse. Seletuskirja korrigeeritud.
2
hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Keskkonnaamet soovitas lisada ka tingimuse, et kaasnevate ehitusstöödega pole kaitsealuste taimede kasvukohtades ehitustööde käigus materjalide ladustamine, s.h raiematerjalide ladustamine ega suurte pinnasekahjustuste tekitamine lubatud.
LKS § 55 lg 8 tulenev tingimus lisatud p 6.2 Võimalikud keskkonnamõjud alla. Ehitustöödele seatud tingimus lisatud p 6.5 Täiendavad keskkonnatingimused alla.
Juhime tähelepanu, et kinnistutele rajatava puurkaevu või - augu ehitusloa taotlus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga (ehitusseadustik § 126 lg 1).
Võetud teadmiseks. EhS § 126 lg 1 tulenev kooskõlastamise tingimus lisatud seletuskirja p 10.3 Veevarustus alla.
3. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 17.05.2024 nr 14-3/2009-1
Tutvunud esitatud materjaliga, märgime järgmist. 1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas eelnõule seisukoha 30.11.2023 kirjaga nr 14-3/1159-2, kirjas toodud ühe märkusega pole arvestatud. Seletuskirja peatükis 1 „Detailplaneeringu eesmärk ja koostamise alus“ on välja toodud, et detailplaneeringu koostamise eesmärk algatamise otsuse kohaselt on sätestada tingimused kinnistu jagamiseks neljaks krundiks. Vastavalt detailplaneeringu eelnõule planeeritakse kaks krunti (nii on välja toodud ka vallavalitsuse veebilehel Noggis kinnistu detailplaneeringu juures). Kui ka detailplaneeringu algatamisel oli mõte kinnistu jagada neljaks, siis detailplaneeringu koostamise käigus on detailplaneeringu eesmärk muutunud ning kinnistu jagatakse kaheks krundiks. Palume detailplaneeringu seletuskirja täpsustada ja tuua välja asjaolu, et detailplaneeringu eesmärk on koostamise ajal muutunud ning kinnistu jagatakse detailplaneeringuga kaheks krundiks. Rõhutame, et riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav.
Võetud arvesse. Seletuskirja on korrigeeritud ja planeeringu eesmärgi muutmine on detailplaneeringu seletuskirjas lahti kirjutatud.
3
2. Palume enne vastuvõtmist parandada seletuskirjas hooletus- ja kirjavead. Nt seletuskirja peatükis 3.5 toodud joonise 1 nimetus on „Väljavõte Ruhnu valla maakasutuspiiranute kaardist“, „Planeeringualale määratakse metsamajanduse ala asemel määratakse hoonestatud ala juhtotstarve ja sihtotstarve muudetakse maatulundusmaast elamumaaks“, „Üldplaneeringus on määratud maatulundusmaaks on kõik katastriüksused, mida ei ole üldplaneeringu maakasutuse troneeringus eraldi välja toodud“, „Detailplaneeringu kehtestamise järgselt tuleb Ruhnu valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute kaardil muuta hoonestatud ala ja metsamajandusliku ala vaheklist tsooni piiri (kollane joon)…“.
Võetud arvesse. Kirjavead parandatud.
Palume hoida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest väljapanekutest ning aruteludest.
Võetud teadmiseks.
4. Elektrilevi OÜ 28.05.2024
Kooskõlastuse nr 3691794809. KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Kooskõlastatud.
5. AS Kuressaare Veevärk 31.05.2024
Kooskõlastatud. Kooskõlastatud.
PÕHIJOONIS 1:500
ol.ol. katastriüksuse piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
ol.ol. pinnaskattega tee
plan. juurdepääs krundile
N
1:500
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
huvitatud isik
18.06.2024kuupäev
Kristi JõemetsDP
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
3
PÕHIJOONIS
arhitekt-planeerija
planeerija Liina Talistu
staad.
Aivar Tuulberg
Noggis kinnistu detailplaneering
NOGGIS KINNISTU DETAILPLANEERING Ruhnu vald, Ruhnu küla
Noggis
68901:001:0206
64-1122
plan. hoonestusala
katastriüksuse andmed Olemasoleva
1
number POS
pindala Krundi
EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL
100% EP 100% E 2
elamul (abihoonel) korruselisus lubatud kõrgus/ Hoonete
katusekalle Lubatud
35-45º250m²
sihtotstarve Krundi
sihtotstarve Katastri
sihtotstarve maatulundusmaa pindala 2,22 ha 68901:001:0206 Noggis
EP-üksikelamu maa; E-elamumaa
pind suurim ehitisealune Hoonete lubatud
krundil hoonete arv Lubatud
100% EP 100% E 2 35-45º250m²2 11694m²
10533m²
krundi sihtotstarve
krundi pindala
hoonete lubatud arv
hoonete lubatud suurim ehitisealune pind
hoonete lubatud kõrguskorruselisus
krundi positsiooni number
sihtotstarvete protsentuaalne jaotus
Ruhnu küla,
Mõõdistatud: 17.04.2023
Joonestaja:
Tel: 45 45491
Rohu tn.5, Kuressaare LEHT 1
M 1:500
Töö nr.Saare maakond, Ruhnu vald,
Tellija:
LEHTI 2
Reg. kood. 11217547
DP Projektbüroo PROJEKT
BÜROO
Geodeetilised uurimistööd
32-23-G
reg.nr.EEG00053 12.04.2006
Geodeetiline alusplaan
Eero Raadik
Tõendaja: Alar Oll Noggis mü.
Mõõdistaja: Martin Linde
Wesenberg OÜ
plan. krundipiir
plan. juurdepääsutee
plan. teeservituut
2k (1k) 8m (6m)/
2k (1k) 8m (6m)/
2EP
100% 2/1k 6m 8m/
250m²10533m²
2EP
100% 2/1k 6m 8m/
250m²11694m²
2EP
100% 2/1k 6m 8m/
250m²10533m²
Limo tee
L im
o tee
ol.ol. hoonestus
säilit. kõrghaljastus
planeeringuala piir
16m
11.25
12.32
12.49
13.59
13.37
13.44
12.20
11.83
10.54
11.77 11.69
10.97
68901:001:0233
Isaks
68901:001:0109
Uue-Bissa
68901:001:0206
Noggis
68901:001:0290
Pärtli
68901:001:0008
Liivaaugu
68901:001:0108
Bissa
68901:001:0143
Steffenss
68901:001:0143
Steffenss
11.27
11.42
11.44
13.06
13.63
12.69
12.91
12 .6
7
12 .5
6
13.90
12.74
10.97
11.45
12.32
11.62
11.14
10.51
12.01
10.41
12.65
11.70
11.8
6
12 .7
6
12 .9
8
13 .4
3
13 .7
4
13 .7
3
11.4
0
12.15
11.44
12.03
11.79
10.34
10.63
10.90
12.90
11.45
11.99
13.39
12.33
12.22
11.60
13.66
11.89
11.02
12.39
10.96
10.79
10.93
12.39
12.76
11.30
13.56
11.43
10.73
11.67
10.50
11.78
10.18
12.26
11.38
13.46
10.91
11.14
10.47
12.01
10.44
11.86
11.01
11.91
10.98
11.47 12.06
10.41
10.84
11.96
10.73
11.29
14.24 11.34
12.10
11.44
14.60
11.64
11.28
12.05
10.62
10.68
11.80
10.43
10.98
12.08
11.48
10.67
11.60
10.48
11.18
10.74
11.59
13.50
14.95
11.99
12.03
12.45
12.45
13.85
12.70
11.15
11.88
10.82
10.82
10.80
11.91
10.49
10.71
12.33
11.70 10.59 11.37
11.21
10.57
10.95
11.80
11.40 12.61 13.19
14.04
14.85
13.78
13.41
14.56
13.41
12.82
12.55
11.23
11.08
10.72
11.17 10.88
10.74
11.12
10.88
10.66 12.13
11.79
11.96
12.74
14.27
13.20
11.68 11.83
11.65
10.83
10.99
11.16
11.11
11.17
10.88 10.96
11.60
11.87
11.89
12.16 12.50
13.20
14.10
13.88
12.83
13.07
15.04
12.13
12.69
12.19
12.31
12.60
12.78
13.18
12.62
12.72
11.73
11.39
12.60
13.04
11.72
11.63
12.01
12.40
12.63
12.23
11.42
10.86
12 .4
1 12 .3
9
12 .2
6
12 .0
7 12 .2
5
12 .3
0
12 .4
3
12 .2
4
12 .3
2
12 .5
5
12.67
12.72
12.13
12.17
11.81
11.89
12.47
12.50
11.70
11.73
11.64
11.44
11.19
11.06
11.0 3
11.0 5
14.81
14.74
15 .4
2
13 .5
7
13 .3
8
11.66
10.88
11.04
10.76
11.54
10.38
10 .5
10 .5
1 0 .5
1 1 .0
11.0
11.0
12 .0
12 .5
12.0
12 .0
12 .5
11 .5
11.5
1 2 .0
1 1 .5
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
12 .01
1 .511.0
10 .5
10 .5
11 .0
11 .5
1 1 .5
1 1 .0
11 .0
1 1 .0
11. 0
13 .0
11.5
1 2 .0
12 .0
11 .5
11.5
12 .0
12 .5
13 .0
13 .5
11.5
1 1 .5
1 1 .0
11 .0
11.0
1 2 .5
12 .5
12.5
1 2 .0
1 2 .0
1 1 .5
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
13 .0
13 .5
14 .0
1 2 .5
1 3 .0
1 2 .5
12 .0
11.5
12.5
14.0
14.5
1 1 .5
1 1 .0
1 1 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 1 .5
11.5
12 .0
1 2 .5
11.5 12 .0
12 .5
13 .0
1 3 .5
14 .0
1 2 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
13 .0
13 .5
11 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 1 .0
11.0
1 1 .0
1 1 .5
11 .51
1 .011
.0
1 0 .5
1 1 .0
12 .5
12 .0
1 3 .5
1 4 .0
1 3 .5
1 3 .0
12 .5
12. 5
12. 0
1 4 .0
1 2 .01 2 .5
1 3 .0
1 3 .5
1 4 .0
1 4 .5
1 3 .0
1 2 .5
P in n
P in n
X= 6406900
Y =
4 5 5 3 0 0
X= 6406800
Y =
4 5 5 2 5 0
Pinn
Pinn
P inn
11.85
12.26 13.0
1 3 .5
1 3 .0
1 2 .5
11.0
11.5
12 .0
1 2 .5
H
1 3 .0
P in n
P inn
P in n
P in
n
68901:001:0013
Pumba
Limo tee L5
68901:001:0110
POS 1
POS 2
POS 1
5m
3.5m
3.5m
5.5m
5.5m
3 7
m
71 m
57m
4 4
m
43m
3 8
m
4 m
4 m
24m
24 m
14m
11m
6m
14m
21m
3 9
m 49m
ol.ol. katastriüksuse piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
ol.ol. pinnaskattega tee
plan. juurdepääs krundile
N
1:500
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
huvitatud isik
18.06.2024kuupäev
Kristi JõemetsDP
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
arhitekt-planeerija
planeerija Liina Talistu
staad.
Aivar Tuulberg
Noggis kinnistu detailplaneering
NOGGIS KINNISTU DETAILPLANEERING Ruhnu vald, Ruhnu küla
Noggis
68901:001:0206
64-1122
plan. hoonestusala
Ruhnu küla,
Mõõdistatud: 17.04.2023
Joonestaja:
Tel: 45 45491
Rohu tn.5, Kuressaare LEHT 1
M 1:500
Töö nr.Saare maakond, Ruhnu vald,
Tellija:
LEHTI 2
Reg. kood. 11217547
DP Projektbüroo PROJEKT
BÜROO
Geodeetilised uurimistööd
32-23-G
reg.nr.EEG00053 12.04.2006
Geodeetiline alusplaan
Eero Raadik
Tõendaja: Alar Oll Noggis mü.
Mõõdistaja: Martin Linde
Wesenberg OÜ
plan. krundipiir
plan. juurdepääsutee
plan. teeservituut
Limo tee
L im
o tee
ol.ol. hoonestus
TEHNOVÕRGUD 1:500
TEHNOVÕRGUD
4
ühiskanalisatsiooniga liitumiskaev (951)
tehnovõrgu kaitsevöönd
varem plan. kanalisatsioonitrass (Uue-Bissa DP)
plan. madalpingekaabel
plan. jaotuskilp
üksikelamu maa
ol.ol. madalpingekaabel
ol.ol. liitumiskilp LK215346
plan. liitumiskapp
LK215346
PK
PK
puurkaevu hooldusala (10 m)
plan. puurkaev (orienteeruv asukoht) PK
plan. kanalisatsioonitrass
planeeringuala piir
plan. tuletõrjevee mahuti (orienteeruv asukoht)
16m
11.25
12.32
12.49
13.59
13.37
13.44
12.20
11.83
10.54
11.77 11.69
10.97
68901:001:0233
Isaks
68901:001:0109
Uue-Bissa
68901:001:0206
Noggis
68901:001:0290
Pärtli
68901:001:0008
Liivaaugu
68901:001:0108
Bissa
68901:001:0143
Steffenss
68901:001:0143
Steffenss
11.27
11.42
11.44
13.06
13.63
12.69
12.91
12 .6
7
12 .5
6
13.90
12.74
10.97
11.45
12.32
11.62
11.14
10.51
12.01
10.41
12.65
11.70
11.8
6
12 .7
6
12 .9
8
13 .4
3
13 .7
4
13 .7
3
11.4
0
12.15
11.44
12.03
11.79
10.34
10.63
10.90
12.90
11.45
11.99
13.39
12.33
12.22
11.60
13.66
11.89
11.02
12.39
10.96
10.79
10.93
12.39
12.76
11.30
13.56
11.43
10.73
11.67
10.50
11.78
10.18
12.26
11.38
13.46
10.91
11.14
10.47
12.01
10.44
11.86
11.01
11.91
10.98
11.47 12.06
10.41
10.84
11.96
10.73
11.29
14.24 11.34
12.10
11.44
14.60
11.64
11.28
12.05
10.62
10.68
11.80
10.43
10.98
12.08
11.48
10.67
11.60
10.48
11.18
10.74
11.59
13.50
14.95
11.99
12.03
12.45
12.45
13.85
12.70
11.15
11.88
10.82
10.82
10.80
11.91
10.49
10.71
12.33
11.70 10.59 11.37
11.21
10.57
10.95
11.80
11.40 12.61 13.19
14.04
14.85
13.78
13.41
14.56
13.41
12.82
12.55
11.23
11.08
10.72
11.17 10.88
10.74
11.12
10.88
10.66 12.13
11.79
11.96
12.74
14.27
13.20
11.68 11.83
11.65
10.83
10.99
11.16
11.11
11.17
10.88 10.96
11.60
11.87
11.89
12.16 12.50
13.20
14.10
13.88
12.83
13.07
15.04
12.13
12.69
12.19
12.31
12.60
12.78
13.18
12.62
12.72
11.73
11.39
12.60
13.04
11.72
11.63
12.01
12.40
12.63
12.23
11.42
10.86
12 .4
1 12 .3
9
12 .2
6
12 .0
7 12 .2
5
12 .3
0
12 .4
3
12 .2
4
12 .3
2
12 .5
5
12.67
12.72
12.13
12.17
11.81
11.89
12.47
12.50
11.70
11.73
11.64
11.44
11.19
11.06
11.0 3
11.0 5
14.81
14.74
15 .4
2
13 .5
7
13 .3
8
11.66
10.88
11.04
10.76
11.54
10.38
10 .5
10 .5
1 0 .5
1 1 .0
11.0
11.0
12 .0
12 .5
12.0
12 .0
12 .5
11 .5
11.5
1 2 .0
1 1 .5
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
12 .01
1 .511.0
10 .5
10 .5
11 .0
11 .5
1 1 .5
1 1 .0
11 .0
1 1 .0
11. 0
13 .0
11.5
1 2 .0
12 .0
11 .5
11.5
12 .0
12 .5
13 .0
13 .5
11.5
1 1 .5
1 1 .0
11 .0
11.0
1 2 .5
12 .5
12.5
1 2 .0
1 2 .0
1 1 .5
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
13 .0
13 .5
14 .0
1 2 .5
1 3 .0
1 2 .5
12 .0
11.5
12.5
14.0
14.5
1 1 .5
1 1 .0
1 1 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 1 .5
11.5
12 .0
1 2 .5
11.5 12 .0
12 .5
13 .0
1 3 .5
14 .0
1 2 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
13 .0
13 .5
11 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 1 .0
11.0
1 1 .0
1 1 .5
11 .51
1 .011
.0
1 0 .5
1 1 .0
12 .5
12 .0
1 3 .5
1 4 .0
1 3 .5
1 3 .0
12 .5
12. 5
12. 0
1 4 .0
1 2 .01 2 .5
1 3 .0
1 3 .5
1 4 .0
1 4 .5
1 3 .0
1 2 .5
P in n
P in n
X= 6406900
Y =
4 5 5 3 0 0
X= 6406800
Y =
4 5 5 2 5 0
Pinn
Pinn
P inn
11.85
12.26 13.0
1 3 .5
1 3 .0
1 2 .5
11.0
11.5
12 .0
1 2 .5
H
1 3 .0
P in n
P inn
P in n
P in
n
68901:001:0013
Pumba
Limo tee L5
68901:001:0110
EP
10533m² EP
POS 1
11694m² EP
POS 2
5m
49m
3 9
m
71 m
4 m
4 m
3 7
m
14m
24 m
24m
57m 3.5m
5.5m
11m
6m
43m
4 4
m
3 8
m
5.5m
14m
3.5m
21m
planeeringuala piir
R U
H N
U S
A D
A M
A T
E E
LIMO TEE
N NOGGIS KINNISTU DETAILPLANEERING
Ruhnu vald, Ruhnu küla
Planeeringuala suurus ca 2,22 ha
1:3000
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
huvitatud isik
18.06.2024kuupäev
Kristi JõemetsDP
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
1
SITUATSIOONISKEEM
arhitekt-planeerija
planeerija Liina Talistu
staad.
Aivar Tuulberg
Noggis kinnistu detailplaneering
64-1122
SITUATSIOONISKEEM 1:3000
ol.ol. katastriüksuse piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
ol.ol. pinnaskattega tee
N
1:500
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
huvitatud isik
18.06.2024kuupäev
Kristi JõemetsDP
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
TUGIJOONIS
arhitekt-planeerija
planeerija Liina Talistu
staad.
Aivar Tuulberg
Noggis kinnistu detailplaneering
NOGGIS KINNISTU DETAILPLANEERING Ruhnu vald, Ruhnu küla
Noggis
68901:001:0206
64-1122
Ruhnu küla,
Mõõdistatud: 17.04.2023
Joonestaja:
Tel: 45 45491
Rohu tn.5, Kuressaare LEHT 1
M 1:500
Töö nr.Saare maakond, Ruhnu vald,
Tellija:
LEHTI 2
Reg. kood. 11217547
DP Projektbüroo PROJEKT
BÜROO
Geodeetilised uurimistööd
32-23-G
reg.nr.EEG00053 12.04.2006
Geodeetiline alusplaan
Eero Raadik
Tõendaja: Alar Oll Noggis mü.
Mõõdistaja: Martin Linde
Wesenberg OÜ
2
TUGIJOONIS 1:500
ol.ol. metsa kõlvik
planeeringuala piir
11.25
12.32
12.49
13.59
13.37
13.44
12.20
11.83
10.54
11.77 11.69
10.97
68901:001:0233
Isaks
68901:001:0109
Uue-Bissa
68901:001:0206
Noggis
68901:001:0290
Pärtli
68901:001:0008
Liivaaugu
68901:001:0108
Bissa
68901:001:0143
Steffenss
68901:001:0143
Steffenss
11.27
11.42
11.44
13.06
13.63
12.69
12.91
12 .6
7
12 .5
6
13.90
12.74
10.97
11.45
12.32
11.62
11.14
10.51
12.01
10.41
12.65
11.70
11.8
6
12 .7
6
12 .9
8
13 .4
3
13 .7
4
13 .7
3
11.4
0
12.15
11.44
12.03
11.79
10.34
10.63
10.90
12.90
11.45
11.99
13.39
12.33
12.22
11.60
13.66
11.89
11.02
12.39
10.96
10.79
10.93
12.39
12.76
11.30
13.56
11.43
10.73
11.67
10.50
11.78
10.18
12.26
11.38
13.46
10.91
11.14
10.47
12.01
10.44
11.86
11.01
11.91
10.98
11.47 12.06
10.41
10.84
11.96
10.73
11.29
14.24 11.34
12.10
11.44
14.60
11.64
11.28
12.05
10.62
10.68
11.80
10.43
10.98
12.08
11.48
10.67
11.60
10.48
11.18
10.74
11.59
13.50
14.95
11.99
12.03
12.45
12.45
13.85
12.70
11.15
11.88
10.82
10.82
10.80
11.91
10.49
10.71
12.33
11.70 10.59 11.37
11.21
10.57
10.95
11.80
11.40 12.61 13.19
14.04
14.85
13.78
13.41
14.56
13.41
12.82
12.55
11.23
11.08
10.72
11.17 10.88
10.74
11.12
10.88
10.66 12.13
11.79
11.96
12.74
14.27
13.20
11.68 11.83
11.65
10.83
10.99
11.16
11.11
11.17
10.88 10.96
11.60
11.87
11.89
12.16 12.50
13.20
14.10
13.88
12.83
13.07
15.04
12.13
12.69
12.19
12.31
12.60
12.78
13.18
12.62
12.72
11.73
11.39
12.60
13.04
11.72
11.63
12.01
12.40
12.63
12.23
11.42
10.86
12 .4
1 12 .3
9
12 .2
6
12 .0
7 12 .2
5
12 .3
0
12 .4
3
12 .2
4
12 .3
2
12 .5
5
12.67
12.72
12.13
12.17
11.81
11.89
12.47
12.50
11.70
11.73
11.64
11.44
11.19
11.06
11.0 3
11.0 5
14.81
14.74
15 .4
2
13 .5
7
13 .3
8
11.66
10.88
11.04
10.76
11.54
10.38
10 .5
10 .5
1 0 .5
1 1 .0
11.0
11.0
12 .0
12 .5
12.0
12 .0
12 .5
11 .5
11.5
1 2 .0
1 1 .5
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
12 .01
1 .511.0
10 .5
10 .5
11 .0
11 .5
1 1 .5
1 1 .0
11 .0
1 1 .0
11. 0
13 .0
11.5
1 2 .0
12 .0
11 .5
11.5
12 .0
12 .5
13 .0
13 .5
11.5
1 1 .5
1 1 .0
11 .0
11.0
1 2 .5
12 .5
12.5
1 2 .0
1 2 .0
1 1 .5
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
13 .0
13 .5
14 .0
1 2 .5
1 3 .0
1 2 .5
12 .0
11.5
12.5
14.0
14.5
1 1 .5
1 1 .0
1 1 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 1 .5
11.5
12 .0
1 2 .5
11.5 12 .0
12 .5
13 .0
1 3 .5
14 .0
1 2 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 2 .0
1 2 .5
13 .0
13 .5
11 .0
1 1 .0
1 1 .5
1 1 .0
11.0
1 1 .0
1 1 .5
11 .51
1 .011
.0
1 0 .5
1 1 .0
12 .5
12 .0
1 3 .5
1 4 .0
1 3 .5
1 3 .0
12 .5
12. 5
12. 0
1 4 .0
1 2 .01 2 .5
1 3 .0
1 3 .5
1 4 .0
1 4 .5
1 3 .0
1 2 .5
P in n
P in n
X= 6406900
Y =
4 5 5 3 0 0
X= 6406800
Y =
4 5 5 2 5 0
Pinn
Pinn
P inn
11.85
12.26 13.0
1 3 .5
1 3 .0
1 2 .5
11.0
11.5
12 .0
1 2 .5
H
1 3 .0
P in n
P inn
P in n
P in
n
68901:001:0013
Pumba
Limo tee L5
68901:001:0110
_________________________________________________________________________________________________________________ OÜ Wesenberg email: [email protected] Registrikood 12865969 J. Kunderi 1-8 tel +3725211425 A/a EE952200221063119733 44307 Rakvere MTR EEP003276 Swedbank
Saare maakond
Ruhnu vald Ruhnu küla
NOGGIS KINNISTU DETAILPLANEERING
Töö nr: 64-1122
Planeeringu koostamise Ruhnu Vallavalitsus korraldaja: Vallamaja
93001 Ruhnu küla Ruhnu vald Saare maakond e-post: [email protected]
Huvitatud isik: Aivar Tuulberg e-post: [email protected]
Planeerija Wesenberg OÜ Kristi Jõemets
Kutsetunnistus nr 176297 Tel: +372 521 1425
e-post: [email protected] Liina Talistu Diplom nr MA 019394
Rakvere 2023
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
2
DETAILPLANEERINGU SISUKORD I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS ................................................. 4
1.1 Lähtematerjalid ....................................................................................................................... 4 2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................... 5
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus ........................................................................... 5 2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega ................................................................................. 5 2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed ................................................................................... 5 2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon ......................................................................... 5 2.5 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi vallaehituslik analüüs ................................................... 6
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS ............................................................................. 6 3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid ..................................................................... 6 3.2 Ehitusõigus, krundi suurus, sihtotstarbed ................................................................................ 7 3.3 Arhitektuurinõuded ................................................................................................................. 7 3.4 Ruhnu valla üldplaneeringu muutmise ettepanek ................................................................... 8 3.5 Vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ .................................................................... 11
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED ................................................................... 12 4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud .......................................................................................... 12 4.2 Parkimine ja kõnniteed .......................................................................................................... 13 4.3 Kattega alad ........................................................................................................................... 13
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED .............................................................. 13 5.1 Haljastus ja heakorrastus ....................................................................................................... 13 5.2 Piirded ................................................................................................................................... 14
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS .......................................................................... 14 6.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ................................................ 14 6.2 Võimalikud keskkonnamõjud ............................................................................................... 15 6.3 Natura 2000 ........................................................................................................................... 16 6.4 KSH eelhinnangu järeldused ................................................................................................. 16 6.5 Täiendavad keskkonnatingimused ........................................................................................ 17 6.6 Jäätmekäitlus ......................................................................................................................... 17
7. TULEOHUTUS .............................................................................................................................. 18 7.1 Tuleohutusnõuded ................................................................................................................. 18
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE .............................................................................. 20 8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks .......................................................... 20 8.1.1 Korrashoid ............................................................................................................................. 20 8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused ............................................................................................... 21
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID ............................................................. 21 9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi seadmise ettepanekud..................................................... 21
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED ............................................................................................ 21 10.1 Elektrivarustus....................................................................................................................... 21 10.2 Sidevarustus .......................................................................................................................... 22 10.3 Veevarustus ........................................................................................................................... 22 10.4 Kanalisatsioon ....................................................................................................................... 23 10.5 Sademetevee kanalisatsioon .................................................................................................. 25 10.6 Soojavarustustus .................................................................................................................... 26
11. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA ELLUVIIMINE ................................... 26 11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud .... 26 11.2 Planeeringu elluviimise kava ja võimalused ......................................................................... 26
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
3
II LISAD Menetlusdokumendid Tehnilised tingimused Muud lisad III KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastuste koondtabel IV JOONISED Joonis 1 – Situatsiooniskeem 1:3000 Joonis 2 – Tugiplaan 1:500 Joonis 3 – Põhijoonis 1:500 Joonis 4 – Tehnovõrkude joonis 1:500
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
4
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS
Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu külas asuva Noggis kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk algatamise otsuse kohaselt on sätestada tingimused kinnistu jagamiseks 4 krundiks ning üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus on eesmärki muudetud ning eesmärk on sätestada tingimused kinnistu jagamiseks kaheks krundiks ning üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast elamumaaks, seatakse olulisemad arhitektuurinõuded, vajalikud tehnovõrkude ühendused, juurdepääsud ning servituutide ja kitsenduste ulatused. Planeeritava ala suurus on 2,22 ha. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Aivar Tuulberg.
1.1 Lähtematerjalid
Ruhnu Vallavolikogu 27.06.2023 otsus nr 8 „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“;
Ruhnu Vallavolikogu 27.06.2023 otsuse nr 8 lisa 1 „Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad;
Noggis katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Lemma OÜ, 08.05.2023);
Ruhnu valla üldplaneering (kehtestatud Ruhnu Vallavolikogu 17.12.2002 otsusega nr. 27);
Saare maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94);
Noggis maaüksuse geodeetiline alusplaan 1:500 (DP Projektbüroo OÜ, töö nr 32-23-G, 17.04.2023);
Ruhnu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Ruhnu Vallavolikogu 16.04.2022 määrusega nr 6);
Ruhnu valla jäätmekava aastateks 2021-2026 (vastu võetud Ruhnu Vallavolikogu 13.08.2021 määrusega nr 3);
Ruhnu valla arengukava (vastu võetud Ruhnu Vallavolikogu 31.01.2020 määrusega nr 1);
Ruhnu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (koostanud SWECO Projekt AS, töö nr 07230-0052);
Planeerimisseadus; Ehitusseadustik; Tuleohutuse seadus; Jäätmeseadus; Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; Siseministri 18. veebruari 2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 19 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“; Eesti Projekteerimisnormid.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
5
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus
Detailplaneeringuala asub Ruhnu vallas Ruhnu küla lõunaosas. Planeeritav ala hõlmab Noggis katastriüksust - katastritunnus 68901:001:0206, kinnistu registriosa 276534, pindala 2,22 ha, olemasolev maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa (vt joonis 1 Situatsiooniskeem).
2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega
Noggis maaüksuse osas ei ole varem koostatud detailplaneeringuid. Planeeringuala piirneb põhja poolt Uue-Bissa kinnistu detailplaneeringuga, mis kehtestati Ruhnu Vallavolikogu 11.03.2024 otsusega nr 4. Uue-Bissa kinnistu planeeringu eesmärk on olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks ja ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete ehitamiseks. Planeeringualast ca 120 m loode pool on Ruhnu Vallavolikogu 27.11.2023 otsusega nr 12 kehtestatud Saevesti kinnistu detailplaneering. Planeeringualast ca 120 m lääne pool on 2008. aastal kehtestatud Kirikla ja Kooli maaüksuste detailplaneering.
2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed
Planeeritav ala piirneb põhja poolt Liivaaugu (68901:001:0008, pindala 1020 m², maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa), Isaks (68901:001:0233, pindala 5,80 ha, maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Limo tee L5 (68901:001:0110, pindala 209 m², maakasutuse sihtotstarve 100% transpordimaa) ja Uue-Bissa (68901:001:0109, pindala 3448 m², maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa) katastriüksustega. Ida poole jäävad Bissa (68901:001:0108, pindala 9,26 ha, maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Noggise (68901:001:0255, pindala 16516 m², maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa) katastriüksused. Lääne poolt piineb planeeringuala Pärtli (68901:001:0290, pindala 3448 m², maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa), Pumba (68901:001:0013, pindala 1238 m², maakasutuse sihtotstarve 100% tootmismaa) ja Steffenss (68901:001:0143, pindala 5,84 ha, maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa) katastriüksustega. Steffenss katastriüksus ulatub ka lõuna poole.
2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon
Maastikulise keskkonna ja heakorra kirjeldamisel on lähtutud 2023. aastal koostatud geodeetilisest alusplaanist (koostanud DP Projektbüroo OÜ, töö nr 32-23-G, 17.04.2023) ja Maa-ameti geoportaalis olevatest andmetest. Noggis katastriüksus paikneb Ruhnu küla keskosa vahetus läheduses, kuid jääb üldplaneeringuga määratletud elamualast välja. Planeeringualale jääva Noggis katastriüksuse moodustab kõlvikuliselt ca 96% ulatuses metsamaa ja ülejäänud osas muu maa (Limo tee osa). Maa-ala on hoonestamata. Peamine juurdepääs planeeringualale toimub Noggis kinnistu põhjaosas asuva Limo tee kaudu, mis on pinnaskattega tee (tee nr 6890018. Teeregistri andmetel on tegemist mitteavaliku teega. Planeeringuala lõunaosas kulgeb vallamaja juurest alguse saab pinnaskattega tee (Bjarnsvejen, tee nr 6890020). Ruhnu küla peatänav (riigitee 21184 Ruhnu sadama tee) jääb planeeringualast alast ca 120 m kaugusele lääne poole. Olemasolevad tehnovõrgud puuduvad.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
6
Tegemist on suures osas raieküpse metsaga, põhja pool on peamiseks puuliigiks mänd, lõuna pool domineerib kask. Noggis katastriüksuse reljeef on muutuv. Läänepoolne osa on madalam ning kesk- ja idaosa kõrgem. Absoluutkõrgused jäävad ca 10,18 m ja 14,95 m vahele. Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti ega kõrge väärtusega taimekooslusi. Noggis katastriüksus ei asu Ruhnu hoiualal ega piirne vahetult hoiualaga. Ruhnu hoiuala piirini (mis on ka Natura 2000 Ruhnu loodusala koosseisus) on ca 180 m. Kultuurimälestiste riikliku registri järgi on Ruhnu külas mitmed kinnismälestised, mille kinnismälestiste kaitsevööndid ei ulatu planeeringualale.
2.5 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi vallaehituslik analüüs
Ruhnu saar asub Liivi lahes, moodustab iseseisva Ruhnu valla ja kuulub territoriaalselt Saare maakonna koosseisu. Saare pindala on 11,88 km² (pikkus 5,5 ja laius 3,5 km). Ruhnu asub Kuressaarest linnulennult ca 70 km kaugusel, Pärnust ca 96 km kaugusel ja Kihnu saarest ca 54 km kaugusel. Ruhnu saarel elab 178 elanikku. Terves saare ulatuses on tegemist Ruhnu külaga. Ühendus mandriga toimub planeeringualast va 2,4 km kaugusel asuva Ringsu sadama ja ca 2 km kaugusel asuva Ruhnu lennuvälja kaudu. Planeeringuala paikneb Ruhnu küla keskosa vahetus läheduses, kuid jääb väljapoole üldplaneeringuga piiritletud elamualast. Loode pool on lähimad elamumaad Limo tee ääres olevad Liivaaugu ja Pärtli, samuti on läänes eluhoone Steffenssi maaüksusel, mis on maatulundusmaa. Põhja pool on kehtestatud Uue-Bissa kinnistu detailplaneering, millega nähakse samuti ette maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja üksikelamule ehitusõiguse andmine. Ida poole jäävad metsamaaga kaetud Noggise ja Bissa katastriüksused. Planeeringuala lähedal on Ruhnu küla keskus, kus asuvad vallamaja (ca 95 m kaugusel), raamatukogu (ca 70 m kaugusel), rahvamaja (ca 340 m kaugusel) ja põhikool (ca 175 m kaugusel). Koolimaja juures on kunstmurukattega tennise- ja võrkpalliväljak ning murukattega jalgpalliväljak. Saarel on kaks aastaringselt töötavat kauplust, suvised söögikohad ja mitmed majutusasutused. Planeeringualast lõuanpool, Ruhnu sadama tee ääres asuvad uued päästekomando ja kiirabgi hooned. 1644. aastal valminud Ruhnu puukirik (planeeringualast ca 450 kaugusel põhja pool) on teadaolevalt vanim säilinud puithoone Eestis. Puukiriku kõrval asub ka uus kirik. Ruhnu saare idaosa on kaetud liivaluidetega, mida katab kaunis samblane ja mustikapuhmaid täis okasmets. Saare kõrgeimal kohal, Håubjärre mäel, asub 1877. aastal ehitatud ainulaadse arhitektuuriga metalltuletorn. Tegemist on Eesti kõige lõunapoolsema tuletorniga.
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS
3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on sätestada tingimused Noggis kinnistu jagamiseks kaheks krundiks ning üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks ja jagamiseks elamumaa sihtotstarbega kruntideks, ehitusõiguse andmiseks igale krundile üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
7
3.2 Ehitusõigus, krundi suurus, sihtotstarbed
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek jagada Noggis kinnistu kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks. Kruntide hoonestusalad ja ehitusõiguse parameetrid on kajastatud planeeringu joonisel 3 Põhijoonis ning seletuskirja Tabelis 1. Hoonestusalad on piiritletud lähtuvalt kruntide kasutamise reaalsetest võimalustest ja vajadustest ning naaberkinnistute võimalikust hoonestusest. Hoonestusalad moodustavad 19% (POS 1) ja 25% (POS 2) kruntide pindaladest ning hoonestusalade suurus on vastavalt 2036 m2
ja 2973 m2. Hoonestusalad on tähistatud detailplaneeringu põhijoonisel. Hooneid võib ehitada ainult hoonestusaladesse ning vastavalt määratud ehitusõigusele. Rajatisi võib ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala vastavalt ehitusseadustikule ja lähtuvalt kehtivatest piirangutest. Suuremate rajatiste rajamine lähemale kui 4 m krundipiirist on lubatud vastava piirinaabri nõusolekul. Tabel 1. Krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus POS 1 Krunt moodustatakse Noggis katastriüksuse jagamise teel.
Krundi pindala 10533 m², detailplaneeringujärgne maakasutuse sihtotstarve on 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kokku kuni 2 hoonet (1 elamu ja 1 abihoone) ehitisealuse kogupinnaga kuni 250 m2. Lubatud katuseharja kõrgus maapinnast on elamul 8m ja abihoonel 6m. Elamu suurim lubatud korruste arv on kuni 2 ja abihoonel kuni 1. Lubatud katusetüüp on viilkatus, katusekalle 35-45 kraadi. Tulepüsivusklass: minimaalselt TP3.
POS 2 Krunt moodustatakse Noggis katastriüksuse jagamise teel. Krundi pindala 11694 m², detailplaneeringujärgne maakasutuse sihtotstarve on 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kokku kuni 2 hoonet (1 elamu ja 1 abihoone) ehitisealuse kogupinnaga kuni 250 m2. Lubatud katuseharja kõrgus maapinnast on elamul 8m ja abihoonel 6m. Elamu suurim lubatud korruste arv on kuni 2 ja abihoonel kuni 1. Lubatud katusetüüp on viilkatus, katusekalle 35-45 kraadi. Tulepüsivusklass: minimaalselt TP3.
3.3 Arhitektuurinõuded
Planeeringuga kavandatavate hoonete puhul on tegemist ühepereelamu ja selle abihoonetega. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Hoonestus peab sobima Ruhnu traditsioonilisse külamiljöösse ja sulanduma loodusesse. Arhitekuurikäsitlus pean olema suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav. Arhitektuurinõuded, millega tuleb arvestada ehitiste projekteerimisel:
1. Ehitis kavandada kooskõlas piirkonna ehitustraditsioonidega ja lähtuda lähipiirkonnas asuvast hoonestusest;
2. Hoonestus peab olema looduslikku keskkonda arvestav;
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
8
3. Hoone välisviimistluses on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid;
4. Materjalikasutuses vältida imiteerivaid materjale (plastvooder, profiilplekid, krohvi- ja kivipinda meenutavad viimistlusplaadid jms);
5. Vältida hoone püstitamisel tüüpprojekte; 6. Lubatud katusetüüp on kahepoolse kaldega viilkatus (kalded - 35° - 45°); 7. Sobilikud katusekattematerjalid on katusekivi, puitsindel, puitkatus, värvitud eterniit,
roog, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi imitatsioon ei ole lubatud); 8. Hoone küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete
projekteerimisel lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku nõuetele. Hoonete täpne arhitektuurne lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast detailplaneeringus sätestatud tingimustest.
3.4 Ruhnu valla üldplaneeringu muutmise ettepanek
Ruhnu valla üldplaneeringuga (kehtestatud Ruhnu Vallavolikogu 17.12.2002 otsusega nr 27) on määratud kogu Ruhnu saare territoorium hajaasustusega alaks. Saar on tsoneeritud juhtfunktsiooni järgi kolme tsooni: metsamajanduslik ala, põllumajanduslik ala, hoonestatud ala. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala metsamajanduse juhtotstarbega alal, kus üldplaneeringuga seatud tingimuste järgi on elamu- ja suvilaehitus keelatud (kaardil tähistatud helekollasena) (Joonis 1 Väljavõte Ruhnu valla maakasutuspiirangute kaardist). Detailplaneeringu kohustusega alaks on määratud Ringsu sadama maaüksus. Hoonestatud ala on jaotatud kaheks: küla ja sadama hoonestatud ala. Lubatud on ehitada elamuid, üldkasutatavaid hooneid, tootmishooneid ja muid hooneid ning rajatisi. Elamud ja suvilad peaksid olema viilkatusega, verandaga, maksimaalselt kahekorruselised.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
9
Joonis 1 Väljavõte Ruhnu valla maakasutuspiirangute kaardist
Üldplaneeringu muutmise põhjendus Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks juhtotstarbe ja katastriüksuse sihtotstarbe osas. Planeeringualale määratakse metsamajanduse ala asemel hoonestatud ala juhtotstarve ja sihtotstarve muudetakse maatulundusmaast elamumaaks (Joonis 2 Ruhnu valla üldplaneeringu muudatus). Ruhnu valla üldplaneering on tänaseks oma sisult vananenud. Üldplaneeringus on määratud maatulundusmaaks on kõik katastriüksused, mida ei ole üldplaneeringu maakasutuse tsoneeringus eraldi välja toodud. Vormiliselt ei ole tegemist maatulundusmaa juhtotstarbe määramisega hetkel kehtiva planeerimisseaduse mõistes. Ruhnu valla üldplaneeringu lahendus on, sõltuvalt ka geograafilisest asukohast, konservatiivne ning keskendub olemasolevate väärtuste (looduslikud, sotsiaal-kultuurilised, majanduslik potentsiaal) säilitamisele, kaitsele ning arendamisele, seda koostamise ajal olnud õigusruumi arvestades. Noggis kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnangus on väljatoodud, et saare keskkonnale olulisemad tänased ja võimalikud tuleviku negatiivsed keskkonnamõjud on ülemäärane ja halvasti korraldatud turism, maade vähene kasutamine põllumajanduses (põllumajandusliku, sh pool-loodusliku
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
10
maa võsastumine ning kaasnev kahju liigilisele mitmekesisusele ja maastiku esteetilisele väärtusele), jäätme- ja veemajanduse probleemid (tulenevalt paljuski turismi arendamisest), jääkreostus (kütusehoidla, endised sõjaväeobjektid) ning diiselelektril baseeruv energeetika. Probleemide absoluutsed suurused on madalad, sest üldine inimsurve Ruhnu looduskeskkonnale on tagasihoidlik. 2002. aastal kehtestatud üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda ruumilised arengusuunad, seepärast on üldplaneering jätnud targu paljud detailsemad lahendused vastavate arengukavade väljatöötamise ja realiseerimise faasi. Noggis katastriüksus asub Ruhnu küla keskosas vahetult hoonestusala kõrval, kus olemasoleva hoonestuse moodustavad nii aastaringsete elanike kodud kui ka hooajalised elamud. Uue-Bissa kinnistu detailplaneeringuga on muudetud üldplaneeringut Uue-Bissa kinnistu osas. Kavandatav hoonestus moodustaks ühtselt toimiva terviku olemasoleva lähipiirkonna hoonestusega. Säilib väljakujunenud asustusmuster. Asukoht sobib hästi elamute ehitamiseks, sest sellel on optimaalsed võimalused juurdepääsuks Limo tee kaudu ja olemasolevate tehnovõrkudega ühinemiseks. Olemasolevat metsaala säilitatakse planeeringuala põhja-, ida- ja läänepoolses osas võimalikult suures ulatuses. Planeeritavad elamud võimaldavad Ruhnu valda elama asuda täiendavatel elanikel, mis on Ruhnu valla üks arengueeldusi. Ruhnu valla arengukava (Ruhnu Vallavolikogu 31.01.2020 a määrus nr 1) järgi on üheks valla arengu indikaatoriks eesmärkide elluviimiseks valla elanike arv, sealhulgas aastaringselt Ruhnus elavate inimeste arv. Oluliseks on peetud eelduste loomist uute elanike saarele kolimiseks sh lastega pered. Lähtuvalt eeltoodust on põhjendatud üldplaneeringu muutmine maakasutuse osas ning detailplaneering toetab Ruhnu valla üldiseid arengueesmärke (valla arengukava). Detailplaneeringu kehtestamise järgselt tuleb Ruhnu valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute kaardil muuta hoonestatud ala ja metsamajandusliku ala vahelist tsooni piiri (kollane joon) ja märkida Uue-Bissa kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks elamumaa (roheline leppemärk). Seejärel kehtivad Uue-Bissa kinnistule elamumaale seatud tingimused. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt tuleb Ruhnu valla üldplaneeringu maakasutuspiirangute kaardil muuta hoonestatud ala ja metsamajandusliku ala vahelist tsooni piiri (kollane joon) ja märkida Noggis kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa (roheline leppemärk). Seejärel kehtivad Noggis kinnistule elamumaale seatud tingimused.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
11
Joonis 2 Ruhnu valla üldplaneeringu muudatus
3.5 Vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+
Ruhnu saar moodustab iseseisva Ruhnu valla ja kuulub territoriaalselt Saare maakonna koosseisu. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) peamisteks eesmärkideks on:
toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb;
tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega.
Maakonna peamised ruumilise arengu eesmärgid lähtuvad omakorda üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+" seatud eesmärkidest:
tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimine; ruumi mõistlik ettevalmistamine elukvaliteedi säilimiseks ja tõusuks rahvastiku
kahanemise tingimustes;
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
12
olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine;
töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondadesisese ja omavahelise sidustamise kaudu;
minimaalse avaliku teenuse tagamine toimepiirkondades ja äärealadel; asustuse säilimine ääremaadel ja eritingimustega piirkondades.
Vastavalt ruumiliste väärtuste kaardile asub planeeritav ala rohevõrgustikus ja väärtuslikul maastikul. Ruhnu saar on maakonnaplaneeringuga määratletud kui üks riikliku tähtsusega maastikest Saare maakonnas. Loodusväärtuse moodustavad metsad, rannaniidud ja luited, mille kaitseks on loodud Ruhnu hoiuala. Saar on samas kultuurilis-ajaloolise ja identiteediväärtusega ala, kus esteetilise ja puhkeväärtusega maastike säilimiseks kehtivad spetsiifilised maakasutustingimused. Ruhnu saare ajaloo, kultuuri ja muude väärtuse püsimiseks on maakonnaplaneeringus toodud ka vajalikud tegevused nagu püsiasustuse säilimine ja kasv, arvestades samas Ruhnu küla ajaloolist struktuuri. Kavandatav tegevus toetab maakonnaplaneeringus seatud eesmärkide elluviimist. Uue eluasemekoha rajamisel ei toimu ulatuslike uute elamualade kasutuselevõttu, mis oleks vastuolus maakonnaplaneeringus väljatöötatud põhimõtetele. Elamukoha rajamine hoonestatud ala vahetusse lähedusse toetab maakonnaplaneeringus rõhutatud säästlikku ressursikasutust, sest olemasolev tehniline taristu võimaldab optimaalselt lahendada krundi vee-, kanalisatsiooni ja elektrivarustus. Lisaks toetab uue elamukoha rajamine saare püsiasustuse säilimist ja kasvu, mida on ka maakonnaplaneeringus oluliseks peetud. Planeeringu koostamisel on arvesse võetud Ruhnu küla väljakujunenud asustust ning hoonestuse rajamisel ei seata ohtu ümbritseva keskkonna kultuurilis-ajaloolist, esteetilist, looduslikku, identiteedi- või puhkeväärtust. Hoonestus on kavandatud krundi lõunapoolsele lagedale alale. Hoonestamisel järgitakse väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid ja hoonestuse struktuuri. Hoonestuse rajamisel ei lõigata läbi rohelise võrgustke koridore. Planeeringu elluviimisel säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Krundi põhjaosas asuv mets säilitatakse ning seeläbi tagatakse looduslike alade sidusus. Detailplaneering ei ole vastuolus Saare maakonnaplaneeringuga 2030+.
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud
Noggis kinnistu põhjaosas asub pinnaskattega Limo tee (tee nr 6890018). Teeregistri andmetel on tegemist mitteavaliku teega. Limo tee saab alguse Ruhnu sadama teelt ja läbib enne planeeringualani jõudmist eraomandis olevaid Nygord (68901:001:0151), Nybon (68901:001:0209), Isaks (68901:001:0233), Pärtli (68901:001:0290), Limo tee L5 (68901:001:0110) ja munitsipaalomandis olevaid Raamatukogu (68901:001:0003) ja Liivaaugu
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
13
(68901:001:0008) katastriüksuseid. Ruhnu sadama tee (riigitee 21184) on Ruhnu küla läbiv peatänav. Planeeringuala lõunaosas kulgeb vallamaja juurest alguse saav pinnaskattega tee (Bjarnsvejen, tee nr 6890020). Juurdepääs on planeeritavatele kruntidele on kavandatud katastriüksuse põhjaosas olevalt Limo teelt. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Limo tee avalikku kasutusse määramiseks, sest selle kaudu toimub lisaks kavandatavale kruntidele kinnistule juurdepääs veel viiele hoonestatud kinnistule ja planeeringualast põhjapool asuvale Uue-Bissa kinnistule, millel on kehtiv detailplaneering. Tee avalik kasutus tuleb lahendada isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmisega. Kuniks teed avalikku kasutusse ei määrata, tuleb tee kasutamiseks seada Nygord, Nybon, Isaks, Pärtli, Limo tee L5, Raamatukogu ja Liivaaugu katastriüksustele isiklikud kasutusõigused Noggis kinnistu kasuks. Krundisisene juurdepääs Limo teelt on kavandatud ca 3,5 m laiustena, et tagada päästeautode juurdepääs hoonetele. Juurdepääsu tagamiseks tuleb seada krundile POS 1 servituut krundi POS 2 kasuks. Umbtee lõppu on kavandatud ümberpööramiskoht, et tagada päästeautodele vajalik manöörvedamisruum. Juurdepääs on tähistatud planeeringu joonisel orienteeruva täpsusega, projekteerimise käigus täpsustatakse juurdepääsutee asukoht, laius ning katend.
4.2 Parkimine ja kõnniteed
Planeeritavate hoonete parkimine on lahendatud krundisiseselt, projekteerimise käigus tuleb tagada vähemalt 3 parkimiskohta lähtuvalt Eesti Vabariigi Standardist 843:2016. Detailplaneeringuga kõnniteid pole kavandatud, sest selleks puudub reaalne vajadus.
4.3 Kattega alad
Elamukruntide parkimiskohtade tuleb anda projekteerimise käigus. Sademevesi tuleb immutada pinnasesse ja sademevee äravoolu peab tagama katendile projekteeritav kalle. Sademevett ei tohi juhtida teede ega naaberkinnistutele.
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
5.1 Haljastus ja heakorrastus
Planeeritava ala puhul on tegemist suures osas metsaga, põhja pool on peamiseks puuliigiks mänd, lõuna pool domineerib kask. Väärtuslikum kõrghaljastust tuleb põhijoonisel näidatud osas säilitada. Kavandatavast juurdepääsuteest läänepool tuleb säilitada kõrghaljastuse riba. Ehitustegevuse käigus tuleb ette näha kaitsemeetmeid õhu ning pinna- ja maasisese vee reostamisest hoidumiseks kooskõlas kehtivate normidega. Kõrghaljastuse likvideerimisel ja ala korrastamisel on soovitatav järgida maastikukujunduslikke põhimõtteid, jättes maastiku ilmestamiseks kasvama väärtuslikumaid põõsaid või puid hoonestusala sees. Hoonestusalal asuvad raiutavad puud tuleb määratleda ehitusprojekti koosseisus, kui on teada hoonete asukohad.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
14
Ehitustööde (sh tehnovõrkude ehitustööde) teostamise ajal järgida olemasolevate naaberkinnistutel kasvavate puude ning vajadusel planeeringualal säilitatavate puude kaitsmiseks EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne kaitse tulenevaid nõudeid. Materjalide ladustamine ja rasketehnikaga liikumine ei ole puude võrade all lubatud. Keelatud jämedamate kui 4 cm juurte läbilõikamine. Ruhnu valla territooriumil kehtib Ruhnu valla heakorraeeskiri (vastu võetud Ruhnu Vallavolikogu 24.09.2013 määrusega nr 4). Kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud korras hoidma oma kinnistu piirdeaia ja rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Peale uute hoonete ehitamist tuleb krunt heakorrastada. Heakorra eeskirja kohaselt ei tohi elamumaa sihtotstarbega kinnistu olla võsastunud ja peab olema niidetud minimaalselt 1 kord aastas hiljemalt 30. juuniks.
5.2 Piirded
Rohevõrgustiku toimimise tagamise eesmärgil on piirete rajamine lubatud õueala ümber. Värava paigaldamisel peab värava laius olema vähemalt 4m. Lubatud on kiviaed, lattaed ja lippaed. Keelatud massiivsete plankaedade ja läbipaistmatute aedade rajamine. Täpne piirde asukoht, rajamise vajadus, kõrgus ja arhitektuurne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Piirde rajamisel peab see kokku sobima hoonete arhitektuuriga ja piirkonnas olemasolevate aedade tüüpidega.
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS
6.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja § 142 üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel. Planeeringuala asub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ruhnu loodusala läheduses. Noggis katastriüksuse piirist on Ruhnu hoiuala piirini (mis on ka Natura 2000 Ruhnu loodusala) on ca 180 m. Tegemist Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 15 p 8 järgse tegevusega ehk tegevusega, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. KSH eelhinnangu käigus tuli kindlaks teha, et planeeringu elluviimine ei ohusta Ruhnu loodusala kaitse-eesmärkide saavutamist ega seisundit. Lähtudes sellest, et tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ja planeeringuala asub Natura 2000 ala läheduses, on Lemma OÜ poolt koostatud detailplaneeringu KSH eelhinnang ning kaalutud KSH algatamise vajadust. Töö käigus hinnati võimalikke mõjusid keskkonnale ning nähti ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Ruhnu Vallavolikogu 27.06.2023 otsusega nr 8 jäeti detailplaneeringu algatamisel
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
15
keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, sest kavandatava tegevuse iseloom ei andnud alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. Elamu ja abihoonete ehitus ei oma olulist keskkonnamõju ega oma vahetut ja kaudset mõju inimeste tervisele ja heaolule. Detailplaneeringu koostamisel on võetud arvesse KSH eelhinnangut.
6.2 Võimalikud keskkonnamõjud
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnagentuur) andmebaasi andmetel ulatub planeeringualale kagus väikses osas registreeritud kaitsealuse liigi leiukoht. Tegemist on III kaitsekategooria lehtsamblaliigi harilik valviku (Leucobryum glaucum) leiukohaga (EELIS kood KLO9400755). Katastriüksuse kaguosasse ei ole hoonestusala ette nähtud, seega kasvukohta ei kahjustata. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Olemasolevate hoonestatud alade tihendamine ja laiendamine, et soosida kompaktsema struktuuriga elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil, saan pidada säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks. Kavandatav tegevus sobitub piirkonda. Põhjavee loodusliku kaitstuse seisukohalt kuulub maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjavee kompleks nõrgalt kaitstud piirkonda. Vee- ja kanalisatsioonivarustus on võimalik lahendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vbaasil. Planeeringuga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju ega ka reoveekäitlusest tulenevat olulist keskkonnamõju. Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne planeeringu elluviimisel olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Individuaalsetel küttelahendustel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Lokaalküttelahendusena või ahiküttele täienduseks on populaarne maasoojuse (geotermaalenergia) kasutamine. Olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust ei ole oodata. Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse 2020. aastal tehtud täpsustavale tööle „Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas“ on Ruhnu saare süvapuuraukude kirjeldusest näha, et saare aluspõhjas puuduvad uraanirikkad kivimkihid, mis võiksid olla intensiivseks radooniallikaks. Ainsaks potentsiaalseks kõrgendatud uraanisisaldusega setteks on holotseeni tuulesetete all lasuv moreen saare lõunaosa rannavallidel. Seega liigitub Ruhnu saar (III prioriteediga) omavalitsuseks, kus radoonirisk on keskmine või madal.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
16
6.3 Natura 2000
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku kuuluv Ruhnu loodusala hõlmab endas siseriiklikult kaitstava Ruhnu hoiuala ning hoiualaga piirneva Ruhnu merikotka püsielupaiga. Noggis katastriüksusest kirde poole jääb lähimas punktis Ruhnu loodusala ca 180 m kaugusele planeeringuala piirist. Merikotka püsielupaigas on inimestel lubatud viibida, jahti pidada, kala püüda, korjata marju ja seeni 01.08 kuni 14.02, muul ajal on inimeste viibimine püsielupaigas lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega ja korraldamisega seotud tegevuse korral ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostataval teadustööl. Peamisteks ohuteguriteks, mis võivad tulevikus merikotka arvukust vähendada, peetakse Eestis pesapuude nappust ning üha suurenevat pesitsusaegset häirimist. Kehtestatud piirangud tagavad merikotka teadaolevate pesapaikade kaitse ning pesitsusaegse raierahu. Loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti puuduvad EELIS andmebaasis andmed loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Kavandatav ehitusala jääb väljapoole loodusala. Tegevus seisneb hoonestamata metsaalale elamukruntide moodustamises ja sinna üksikelamute rajamises. KSH eelhinnangus jõuti järeldusele, et arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (ei kattu Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Ruhnu loodusala terviklikkusele.
6.4 KSH eelhinnangu järeldused
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju ja KSH läbiviimine ei olnud eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Alale osaliselt ulatuvat kaitsealuse taimeliigi kasvukohta ei kahjustata.
4) kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju piirkonnas olevale Natura alale (Ruhnu loodusala), ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele, sh elupaikade seisundile ja kaitstavate liikide seisundile.
5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed;
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
17
6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
7) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
KSH eelhinnangus jõuti järeldusele, et üldplaneeringus seatud maakasutuse juhtotstarbe muutmine elamumaaks ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Planeeringulised küsimised (sh hoonete maht ja paigutus) tuleb lahendada planeeringu koostamise käigus. Samuti ei kaasne detailplaneeringu realiseerimisega ega püsielanike lisandumisega olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust Ruhnu saare kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele.
6.5 Täiendavad keskkonnatingimused
Tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada selleks kohandatud jäätmekäitluskohta; Hoonete ehitamisel kasutada võimaluse korral kohalikke ja keskkonnasõbralikke
ehitusmaterjale (sh näiteks kohalikke Eestis toodetavaid ehitus- ja soojustusmaterjale, sest nende transpordile kulub vähem energiat) ja vesialusel värve, mis on keskkonnale ohutumad;
Elamutele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus ja sellest lähtuvalt tuleb kavandada hoonestus võimalikult vähe energiat tarbivana;
Juhul, kui planeeringualalt leitakse kaitsealuseid liike, siis tuleb lähtuda Looduskaitseseadusest tulenevatest nõuetest;
Välisvalgustuses kasutada võimalusel LED-valgusteid või päikeseenergial töötavat valgustust vms;
Kaasnevate ehitusstöödega pole III kaitsekategooriasse kuuluvate taimede kasvukohtades ehitustööde käigus materjalide ladustamine, s.h raiematerjalide ladustamine ega suurte pinnasekahjustuste tekitamine lubatud.
6.6 Jäätmekäitlus
Jäätmete kogumiseks ja utiliseerimiseks tuleb paigutada vastavad konteinerid. Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt Jäätmeseadusele ja Ruhnu valla jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud Ruhnu Vallavolikogu 16.04.2022 määrusega nr 6), mille täitmine on kohustuslik. Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete ja pakendite hoidmisega. Prügikonteinerid tuleb paigutada juurdepääsutee lähedale. Konteiner ja jäätmekäitlus peab vastava jäätmehoolduseeskirjast tulenevatele nõuetele. Jäätmekonteinerid peavad tagama jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil, jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil ja lekete vältimise. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Kinnistu omanikul on kohustuslik liituda Ruhnu valla korraldatud jäätmeveoga. Lähtudes jäätmehoolduseeskirjast vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest jäätmevaldaja. Kõigil maavaldajatel tuleb tagada nende territooriumil tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Selleks tuleb sõlmida leping jäätmevedajaga. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
18
keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi. Ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest. Prügikastide asukohad krundil tuleb määrata ehitusprojektide koostamise käigus. Ehitusjäätmeid on mõistlik võimalusel kinnistul taaskasutada või tuleb jäätmed jäätmeliikide kaupa üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
7. TULEOHUTUS
7.1 Tuleohutusnõuded
Alus: Tuleohutuse seadus, siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”, siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, EVS 812- 7:2018 Kavandatavad hooned liigituvad I kasutusviisi (eluhooned) alla. Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja mõõdetakse välisseinast. Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², sellisel juhul ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Detailplaneeringualal on nõutud tuleohutuskuja (planeeritavate hoonete minimaalne vahekaugus 8 m naaberkinnistutel asuvatest hoonetest) tagatud. Tulekustutustehnikaga juurdepääs hoonetele on tagatud olemasoleva Limo tee ja juurdepääsutee kaudu. Standardi EVS 812-7:2018 p 14.1.4 kohaselt peab kustutustööde ja päästetööde tegemiseks juurdepääsutee olema vähemalt 3,5 m laiune sõidutee, mis on soovitav rajada ringsõiduna. Umbtee puhul peab tee lõpus olema päästesõidukite ümberpööramise võimalus, mis arvestab päästesõidukite pöörderaadiusi. Värava rajamisel peab olema tagatud vähemalt 4 m lai ja 4 m kõrge puhas ala, kus ei ole takistusi sõidukiga sisenemiseks. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal. Kruntidele ei tohi rajada ehitist ilma ehitusprojektita. Päästetöö tegemise tagamiseks peab:
1) ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde; 2) päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahendiga; 3) olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale, kusjuures igale
ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht; 4) olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist; 5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud; 6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega
kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
19
Kavandatavad hooned planeeringualal tulepüsivusklassiga TP3. I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel ja üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m2; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad
üksteisest kaugemal kui 40 m; 3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad
üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli
ruutmeetri kohta. Lähimad tuletõrje veevõtukohad asuvad planeeringualast ca 200 m kaugusel loodes (Ulas kinnistul) ja ca 190 m kaugusel läänes (Kirikla kinnistul) (Joonis 3 Väljavõte Maa-ameti geoportaali kaardirakendusest „Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus“). Kui ehitatavad hoonete puhul ei täidetud ükski eelnimetatud tingimus, tuleb rajada 30 m3 suurune tuletõrjevee mahuti, sest olemasolevate veevõtukohtade kaugus teed mööda mõõdetuna on suurem kui 200 m. Tehnovõrkude jooniselt on näidatud mahuti orienteeruv asukoht mõlemale krundile eraldi. Planeeringu elluviimisel on lubatud rajada ka ühine mahuti ning tagada selle kasutus isikliku kasutusõiguse seadmisega. Tuletõrje veevõtukoha rajamisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021 määrusest 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ tulenevatest nõuetest.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
20
Joonis 3 Väljavõte Maa-ameti geoportaali kaardirakendusest „Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus“
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE
Planeeringutes tuleb käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist. Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 ”Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”, 29.11.2002. Peamised riskid käesoleval planeeringualal, on seotud vandalismiga. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned soovitused ja nõuded edaspidiseks projekteerimiseks, et vähendada kuritegevuse riske.
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks
8.1.1 Korrashoid
Planeeringuala tuleb heakorrastada. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Tähtsat mõju avaldab prügi kiire eemaldamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, muru korrapärane
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
21
niitmine jne). Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem. Ehitamisel on soovitatav kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, prügikastid jms).
8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused
Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäevaringselt. Probleemiks võib olla inimeste vähene liikumine öisel ajal. Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse olemasoluga. Tuleb tagada hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Oluline on valgustada hoonete sissepääsud ja hooviala. See vähendab kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismiaktide, vägivalla ja süütamise riski. Turvasüsteemide rajamine, territooriumi jälgimine (nt videovalve, naabrivalve) vähendab varguste ja muude kuritegudega riski.
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID
Maa-alade kasutamise põhimõtted juhinduvad juba eksisteerivast maakasutusest ja keskkonnast ning õigusaktides kindlaks määratud piirangutest. Kaitsevööndid on liine ja torustikke ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus tehnovõrkude ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omanikku või valdaja tegevust. Kõikide planeeringualal rajatavate tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb järgida kehtivaid seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid piiran guid. Planeeringualal ja selle lähiümbruses kehtivad kitsendused ja kaitsevööndid on kajastatud joonisel 3 Põhijoonis.
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi seadmise ettepanekud
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks väljapoole planeeringuala planeeritavatele tehnovõrkudele (elektrikaabel, vee- ja kanalisatsioonitorustikud) kaitsevööndite ulatuses Raamatukogu (68901:001:0003), Liivaaugu (68901:001:0008), Isaks (68901:001:0233) ja Limo tee L5 (68901:001:0110) katastriüksustele (vt seletuskiri p 10 TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED vastav alapunkt). Kui Limo teed ei määrata avaliku kasutusega teeks, tuleb Limo tee kasutamiseks seada Nygord (68901:001:0151), Nybon (68901:001:0209), Isaks (68901:001:0233), Pärtli (68901:001:0290), Raamatukogu (68901:001:0003), Liivaaugu (68901:001:0008) ja Limo tee L5 (68901:001:0110) katastriüksustele isiklikud kasutusõigused Noggis kinnistu (POS 1 ja POS 2) kasuks. Krundile POS 1 tuleb seada isiklik kasutusõigus krundi POS 2 kasuks juurdepääsu, elektri-, kanalisatsiooni- ja vajadusel veevarustuse tagamiseks.
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED
10.1 Elektrivarustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 19.03.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 469596. Planeeringuala elektrivarustus on kavandatud olemasoleva alajaama AJ13060:(Kuressaare) alajaama F5 0,4 kV fiidrilt, Uue-Bissa detailplaneeringuga kavandatud LK215346 kõrvale
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
22
paigaldatavast jaotuskilbist. Planeeritavast jaotuskapist on planeeritavatele kruntidele ettenähtud 0,4 kV maakaabelliin. Planeeringuala elektrivarustuse tagamiseks on planeeritud krundipiirile 2-kohaline 0,4 kV liitumiskapp. Liitumiskapp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskapist hoonestusalani on kavandatud maakaabliga, mille täpne asukoht lahendatakse projekteerimise staadiumis. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Peale detailplaneeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. Maakaabli rajamiseks tuleb seada isiklik kasutusõigus Limo tee L5 (68901:001:0110), vajadusel Uue-Bissa ( 68901:001:0109) katastriüksustele ja krundile POS 1 kaabli kaitsevööndi ulatuses. Kaabli kaitsevööndi ulatus on 1 meeter kaabli teljest mõlemale poole. Lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete katusele ja fassaadile. Elamu õueala valgustamisel tuleb kasutada selliseid valgustuslahendusi, mis valgustavad õuealal asuvaid objekte ega levita valgust ümbruskonda ega taevasse.
10.2 Sidevarustus
Planeeringualal ega selle lähialal ei ole olemasolevaid siderajatisi. Nii andmeside kui ka TV lahendused on planeeritud tagada üle õhu mobiilsidevõrgu kaudu. Kui tekib võimalus sidevõrguga liitumiseks, tuleb taotleda side-ettevõttelt tehnilised tingimused ja lahendada liitumine projekteerimise staadiumis.
10.3 Veevarustus
Vastavalt AS Kuressaare Veevärk 19.03.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 3073 ei ole seoses Ruhnu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas toodud tarbimismahu täitumisega ning Ruhnu puurkaevu vaba tootmismahu puudumisega võimalik planeeritava ala liitumine ühisveevärgiga. Planeeritud kruntide veevarustus on planeeritud lokaalsete lahendustega. Mõlemale krundile on lubatud rajada puurkaevu, mille arvestuslik veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas. Puurkaevul on hooldusala raadiusega 10 m. Kruntidele on vajadusel kavandatud ka tuletõrjeveemahutite rajamine. Mahuti võib rajada ühiselt. Veeseaduse kohaselt on puurkaevu hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas:
1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; 2) karjatamine; 3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4) maaparandussüsteemide rajamine; 5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; 6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine;
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
23
7) kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine;
8) kalmistu rajamine; 9) jäätmete käitlemine; 10) maavara kaevandamine. Hooldusalal on keelatud ka sademevee pinnasesse juhtimine.
Puurkaevu rajamisel tuleb järgida keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatud nõudeid. Ehitusseadustiku § 126 lõike 1 kohaselt tuleb rajatava puurkaevu ehitusloa taotlus kooskõlastada Keskkonnaametiga. Planeeritud puurkaevude asukohad tehnovõrkude joonisel on illustreerivad. Puurkaevude asukohtasid või planeeringu elluviimisel projekteerimise käigus täpsustada. Kruntidele POS 1 ja POS 2 on lubatud rajada ka ühine puurkaev ja tuletõrjevee mahuti. Sellisel juhul tuleb nende kasutamiseks seada isiklik kasutusõigus. Kui planeeringu elluviimisel selgub, et Ruhnu küla ühisveevärgiga liitumine on võimalik, tuleb taotleda vee-ettevõtjalt liitumistingimused ja lahendada veevarustus projekteerimise käigus.
10.4 Kanalisatsioon
Planeeritava ala kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Kuressaare Veevärk 19.03.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 3073. Planeeritud kruntide reoveed on planeeritud juhtida ühiskanalisatsiooni, mille ühenduspunktiks on Raamatukogu kinnistul asuv kanalisatsioonikaev 951 (märgitud tehnovõrkude joonisel).
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
24
Väljavõtted AS Kuressaare Veevärk 19.03.2024 väljastatud tehnilistest tingimustest nr 3073. Uue-Bissa kinnistu detailplaneeringuga on kavandatud Uue-Bissa kinnistu kanalisatsioonivarustus samast liitumispunktist. Võimalusel teha koostööd kanalisatsioonivarustuse väljaehitamisel. Torustik hoonest kuni liitumispunktini rajada väliskanalisatsioonitorudest. Kanalisatsioonitorustiku puhastamiskulude vähendamiseks ja võrgu häireteta toime tagamiseks
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
25
tuleb torustik projekteerida ja ehitada nii, et sellesse ei settiks tahkeid osakesi. Selleks tuleb anda torustikule sõltuvalt toru läbimõõdust sobiv lang. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamise minimaalseks languks on 1/DN. Projekteerimise käigus selgitada välja pumpla rajamise vajadus. Torustik, mille lagi on rajatud kõrgemale kui 1m allpool maapinda, tuleb soojustada maa sisse paigaldamiseks ette nähtud soojustusmaterjalidega. Täpne soojustamine ja/või koormusjaotusplaadi paiknemine lahendatakse projektis. Torustike hoolduseks vajalikud kontrollkaevud paigaldada teleskoopilised, sõidetaval alal malmist luugiga. Isevoolsele torule tuleb paigaldada kontrollkaevud või vaatlustorud iga toru läbimõõdu, kalde, suunamuutuse või kõrvalühenduse korral, kinnistu piirile või kuni 1m kaugusele kinnistu piirist avaliku maa poole, sirgetel torulõikudel vähemalt 35 m vahedega. Kinnistul peab olema tagatud reovee paisutuskõrgusest (maapinnast) allpool paiknevate ruumide kaitse üleujutuste eest. Projekteeritavate torustike läbimõõdud, kaevude asukohad ja kõrgusmärgid täpsustatakse projekteerimise käigus. Projekteerimisel arvestada naaberkinnistutel asuva kõrghaljastusega. Ehitusprojektiga tuleb täpsustada hoone sisendite ja väljundite ning krundisiseste torustike asukohad. Ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumiste rajamiseks tuleb koostada liitumisprojekt- tööjoonis, mille järgi on võimalik ehitada ja ehitamist kontrollida. • Liitumisprojekt-tööjoonis esitada kooskõlastamiseks Kuressaare Veevärk AS-le. • Peale kooskõlastuse saamist on õigus alustada ehitustöödega. • Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. • Vastutus töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest kannab kinnistu omanik. Peale liitumist ÜVK-torustikega ja enne kaeviste tagasitäitmist pinnasega kutsuda kohale Kuressaare Veevärk AS esindaja, kes vormistab tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutamiseks tuleb sõlmida vee-ettevõtjaga teenusleping. Teenuslepingu sõlmimise aluseks on tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja vee- ettevõttele esitatud teostusjoonised. Kanalisatsioonivarustuse rajamiseks tuleb seada isiklik kasutusõigus Pärtli, Liivaaugu, Isaks ja Limo tee L5 katastriüksustele ning krundile POS 1 kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndi ulatuses. Torustiku kaitsevööndi ulatus on 2 meetrit torustiku teljest mõlemale poole. Sademe- ja drenaaživete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud!
10.5 Sademetevee kanalisatsioon
Sademetevee kanalisatsiooni rajamist pole detailplaneeringuga ette nähtud. Moodustavad krundid jäävad valdavalt metsaalaks ning sademeteveed tuleb immutada haljasalal. Kavandatavate platside ja teede sademetevee äravoolu peab tagama katendile projekteeritav kalle.
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
26
Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ega naaberkruntidele ei ole lubatud.
10.6 Soojavarustustus
Planeeringualale kavandatavate hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete küttesüsteemidega (soojuspump, katel, ahjuküte, maaküte jms). Täpne lahendus antakse projekteerimise staadiumis.
11. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA ELLUVIIMINE
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud
Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust kavandatava planeeringuga ning olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Planeeringulahendus on kooskõlas Ruhnu valla arengukavas seatud põhimõtteliste eesmärkidega. Uute elamute asustamise järel saaks Ruhnu saar omale uusi püsielanikke, mis on valla üks prioriteetidest. Klientide lisandumine võimaldab ka optimeerida nõuetele vastavat ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi ning tagada kõikidele klientidele soodsama teenuse. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju Noggis katastriüksuse jagamisel kaheks krundiks ja hoonestamisega üksikelamutega ei ole ette näha. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.
Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti. Tegemist on hoonestama metsaalaga ning planeeringu elluviimisel on oluline, et uus hoonestus sobituks ümbritsevasse keskkonda ja väärtuslikku metsa säilitatakse maksimaalses mahus. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamute rajamiseks. Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad suuremad sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine. Põhja pool asuval Uue-Bissa kinnistul on kavandatud ühe elamu rajamine.
11.2 Planeeringu elluviimise kava ja võimalused
Hoonete ehituslubade väljastamise eeltingimuseks on kohustus rajada planeeringuga ettenähtud juurdepääsutee ja tehnovõrgud. Planeeritava maa-ala juurdepääsutee ja kommunikatsioonid ehitab välja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. Edasised hooldustingimused ja omandisuhted lahendatakse sõlmitavate lepingute alusel. Planeeringu elluviimine koosneb järgnevatest etappidest:
1. Maakorraldustoimingud - Noggis katastriüksuse jagamine ja maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks;
2. Planeeringuala taristu projekteerimine (tehnovõrgud ja juurdepääs); 3. Taristu väljaehitamine; 4. Hoonete projekteerimine (ehituslubade taotlemine/ehitusteatiste esitamine); 5. Hoone ehitamine; 6. Kasutusõiguste seadmine avalikult kasutatava tee osas (planeeringuala ulatuses);
Noggis kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 64-1122 18.06.2024
27
7. Hoonetele kasutuslubade taotlemine/kasutusteatiste esitamine. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.