Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused

1

TAT aastate 2022–2023 tegevuskava eelarve seletuskiri Seletuskiri kirjeldab TAT tegevuste eelarvestamist aastateks 2022–2023. 2022. aasta kulud kaetakse riigieelarvelistest vahenditest. Seletuskirja numeratsioon on kooskõlas eelarve numeratsiooniga. 1. TAT otsesed kulud TAT otseste kulude kogusumma perioodil 2022–2023 on 1 565 170 eurot. See hõlmab TAT juhtimiskulud, tegevuse 2.1 „Täiskasvanu abivajaduse hindamisega seotud arendused“ kulud, tegevuse 2.2 „Teenuseosutajate portaali loomine“ kulud ja tegevuse 2.3 „Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest“ kulud. 1.1. TAT juhtimiskulud

Kulurida TAT juhi töötasu

2022 2023 Selgitus

1.1

TAT otsene personalikulu (projektijuht TEHIK)

0 48 170

Sisaldab projektijuhi palgakulu. Tabelis on kulu arvestatud koos tööjõumaksudega.

1.1.1 TAT juhtimiskulu (TEHIK)

0 2 000 Sisaldab TAT teavituskulu

TEHIK kokku 0 50 170 Kokku 50 170

1.2. Tegevuse „Täiskasvanu abivajaduse hindamisega seotud arendused“ kulud Personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu TEHIKus: tooteomanik, arhitekt, teenusehaldur, rak.admin ja testija ning SKAs: ärianalüütik ja testijuht.

Kulurida Sisutegevuste personalikulu

2022 2023 Selgitus

Kokku 0 93 200 Tööjõukulu koos tööjõumaksudega 93 200

1.2.1 TEHIK kokku 0 75 920 Tooteomanik, arhitekt, teenusehaldur, rak.admin, testija

1.2.2 SKA kokku 0 17 280 Analüütik, testijuht

Sisulised kulud jagunevad järgmiste töösuundade vahel: 1. Täisealiste puude raskusastme tuvastamise andmete proaktiivne edastamine KOVidele. Tegevust viib ellu TEHIK. 2. Abivajaduse esmase hindamise digitaalse lahenduse loomine. Tegevust viib ellu TEHIK.

2

Kulurida Sisutegevuste kulu

2022 2023 Selgitus

1.2.3

Täisealiste puude raskusastme tuvastamise andmete proaktiivne edastamine KOVidele

0 144 000 Kulurida 1.2.3 kokku

TEHIK kokku 0 144 000 144 000

1.2.4

Abivajaduse esmase hindamise digitaalse lahenduse loomine

0 240 000 Kulurida 1.2.4 kokku

TEHIK kokku 0 240 000 240 000

1.3. Tegevuse „Teenuseosutajate portaali loomine“ kulud Personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate otsene personalikulu TEHIKus: tooteomanik, arhitekt, teenusehaldur, rak.admin ja testija ning SKAs: ärianalüütik ja testijuht.

Kulurida Sisutegevuste personalikulu

2022 2023 Selgitus

Kokku 0 17 280 Tööjõukulu koos tööjõumaksudega

1.3.1 TEHIK kokku 0 0 Tooteomanik, arhitekt, teenusehaldur, rak.admin, testija

1.3.2 SKA kokku 0 17 280 Analüütik, testijuht

1.4. Tegevuse „Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest“ kulud Personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate otsene personalikulu TEHIKus: tooteomanik, arhitekt, teenusehaldur, andmelao arhitekt, andmelao projektijuht, andmeanalüütik, rak.admin ja testija ning SKAs: ärianalüütik ja testijuht.

Kulurida Sisutegevuste personalikulu

2022 2023 Selgitus

Kokku 0 180 520 Tööjõukulu koos tööjõumaksudega

1.4.1 TEHIK kokku 0 157 480

Tooteomanik, arhitekt, teenusehaldur, andmelao arhitekt, andmelao projektijuht, andmeanalüütik, rak.admin, testija

1.4.2 SKA kokku 0 23 040 Analüütik, testijuht

Sisulised kulud jagunevad järgmise töösuuna vahel:

3

1. Toetavate teenuste arendamine. Tegevusi viib ellu TEHIK.

Kulurida Sisutegevuste kulu

2022 2023 Selgitus

1.4.3 Toetavate teenuste arendamine

0 840 000 Kulurida 1.4.3 kokku

TEHIK kokku 0 840 000 840 000

2. Kaudsed kulud Kaudsed kulud TAT elluviimisel moodustavad 15% otsestest personalikuludest. 2023–2023 kaudsed kulud on 50 876 eurot. Kokku (Exceli eelarve rida 1 (otsesed kulud) + Exceli eelarve rida 2 (kaudsed kulud)) Kogu TAT abikõlblik kulu perioodil 2022–2023 on 1 616 046 eurot, sh kaudsed kulud. 3. Otsesed personalikulud kokku Otsesed personalikulud 2022–2023 on 339 170 eurot. 4. Jaotamata eelarve Lähtudes TAT abikõlblikust kogueelarvest 11 428 571 eurot, on jaotamata eelarve 2024–2027 9 812 526 eurot.

MINISTRI KÄSKKIRI

12.06.2023 nr 94

Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kinnitan toetuse andmise tingimused „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate

infosüsteemide arendused“ koos lisadega (lisatud).

2. Rakendan käskkirja alates 01.08.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 12.06.2023 käskkirjaga nr 94

Lisa

Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.08.2022–31.12.2027 Elluviija Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Partner Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ............................................................................................. 3

1.1. SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIA „EESTI 2035“ EESMÄRKIDE JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................... 3 2. TOETATAVAD TEGEVUSED JA EESMÄRK ........................................................................................................................... 4

2.1. TÄISKASVANU ABIVAJADUSE HINDAMISEGA SEOTUD ARENDUSED .................................................................................................... 4 2.2. TEENUSEOSUTAJATE PORTAALI LOOMINE .................................................................................................................................... 5 2.3. MUUD ARENDUSED, MIS TULENEVAD ÕIGUSLIKEST MUUDATUSTEST VÕI MUUDEST VAJADUSTEST .......................................................... 6 2.4. RIIGIABI ............................................................................................................................................................................... 7

3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 7 4. TEGEVUSTE EELARVE ....................................................................................................................................................... 8 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .................................................................................................................................................. 9 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................... 9 7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ........................................................................................................................... 10 8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 10 9. TAT MUUTMINE ............................................................................................................................................................. 11 10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 12 11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 12

3

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu“. TAT- ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.1.1 sekkumine 21.4.1.14 „Pikaajalise hoolduse meetmete rakendamist toetavate infosüsteemide arendused“. 1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide ja valdkondlike arengukavadega 1.1.1. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“1 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ning puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna ligipääsetavust, leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Hooldusvajadusega inimeste lähedaste hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin esineb sooline erinevus: kõigist lähedaste hooldajatest on naiste osakaal 60%, hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsete seas on lausa 80% naised. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur omaosalusmäär, mis on viimastel aastatel tõusnud. Hooldatav või tema pereliige tasub hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest 79% teenuse kogumaksumusest. Keskmine netovanaduspension on keskmisest netopalgast 41%. Vanaduspensionide teoreetiline netoasendusmäär oli 2017. aastal 40% ehk ELi madalaim. Ka vanemate kui 65-aastaste inimeste suhtelise vaesuse määr (2018. aastal 43,1%) on Eestis ELi kõrgeim. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035” peasihtidesse „Ühiskond” ja „Inimene” ja alasihti „Hooliv ühiskond“ ning toetavad soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse edendamist ja võrdsete võimaluste loomist. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust edendaval moel hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” tegevuskava näitajatega: soolise võrdõiguslikkuse indeks, püsiva suhtelise vaesuse määr, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja ning keskkonnatrendide indeks. Tegevused, mis panustavad soolise võrdõiguslikkuse indeksisse: tegevused toetavad hooldajate, kellest enamik on naised, tööturule naasmist. Tegevused, mis panustavad hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse ning püsiva suhtelise vaesuse määra piirkondlike erinevuste vähendamisse: abivajaduse hindamise parendamine, iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamine; eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamine. Tegevused, mis panustavad ligipääsetavuse näitajasse: loodavate digilahenduste ligipääsetavuse tagamine. Ligipääsetavuse edendamise indikaatoritesse panustatakse sotsiaalkaitsevaldkonna ühise andmekogu loomisega. Ühise andmekogu loomine vähendab hoitavate andmete mahtu ja dubleerimist mitmes erinevas infosüsteemis. Loodav infosüsteem hakkab sarnaselt X- teega pärima andmeid erinevatest infosüsteemidest, mitte andmeid hoidma. Seeläbi panustab TAT tegevus keskkonnatrendide indeksisse. 1.1.2. Heaolu arengukava kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/arenguvajadused

4

järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk sotsiaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ning suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetakse suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ning hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist. 1.1.3. Toetuse andmisel on seos TERE-programmiga: Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia „Sotsiaalhoolekande programm“ meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine" tegevust "Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine.“ TEHIKu puhul on tegemist programmi ülese seosega. 2. Toetatavad tegevused ja eesmärk Tegevuste üldine eesmärk on toetada pikaajalise hoolduse meetmete rakendamiseks vajalike infosüsteemide arenduste ja nutikate IT-lahenduste kasutuselevõttu. Eesmärk saavutatakse alljärgnevate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ ning ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Tegevused ei tohiks suurendada negatiivselt keskkonnamõjusid. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Tegevuste valikul on lähtutud rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Tegevuste detailne kirjeldus aastate kaupa, sh tööde jaotuse loetelu on esitatud TAT lisas 2. 2.1. Täiskasvanu abivajaduse hindamisega seotud arendused 2.1.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on kõigi abivajajate ühetaoline ligipääs vajalikule abile, sõltumata sellest, millises kohalikus omavalitsuses (edaspidi KOV) nad elavad ja millist abivajaduse hindamise metoodikat seal kasutatakse. 2.1.2. Tegevuse sisu Esmase abivajaduse hindamiseks arendatakse välja ühtne valideeritud, digiteeritud ja standardiseeritud abi- ja toetusvajaduse hindamisvahend. Digitaalne hindamisvahend aitab erinevatest riiklikest infosüsteemidest hindamisvahendisse kokku koguda eelnevalt inimese kohta sotsiaal-, tervise-, töö- või haridusvaldkonnas kogutud andmed. Esmase abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-st 15. Vastavalt SHS § 15 lõikele 1 selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse

5

tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. 2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on digiteeritud andmevahetus ja hindamisinstrumendid, mis võimaldavad inimestele pakkuda abi võimalikult varajases staadiumis ja seeläbi ennetada abivajaduse süvenemist, samuti aitavad nii riigi kui KOVi tasandil planeerida inimeste vajadustele vastavaid teenuseid ja abimeetmeid. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm Puudega inimesed ja oma lähedast hooldavad omastehooldajad, kes mingil ajahetkel võivad kokku puutuda abivajaduse hindamisega, samuti KOVide ja riigi sotsiaalhoolekandeametnikud ja -spetsialistid. 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.08.2022–31.12.2027 2.1.6. Tegevuse elluviija ja partner Tegevuse elluviija on TEHIK ja partner on SKA. 2.2. Teenuseosutajate portaali loomine

2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on luua turvaline infovahetus teenuseosutajatega KOVi ja SKA korraldatavate sotsiaalteenuste puhul. 2.2.2. Tegevuse sisu Turvalise infovahetuse tagamiseks arendatakse välja teenuseosutajate portaal (edaspidi TOP), mis on personaliseeritud rollipõhine töölaud, kus teenuseosutajal on ülevaade teenust saama suunatud klientidest ja menetluste seisust, planeeritud toimingutest ja kasutajale tähtsatest teavitustest (nt meeldetuletused tähtaegade lähenemisest). TOPi kaudu on võimalik hallata ka teenuse broneeringuid ja esitada teenuse osutamisega seotud aruandeid. Arendus võimaldab KOVi, SKA ja teenuseosutaja vahelist andmevahetust keskse portaali kaudu, mis vähendab vajadust korraldada teenuseosutamisega seotud infovahetust muude kanalite (e-post, paberdokumendid, telefon jm) kaudu. Kasutajasõbralik ja igapäevatööd toetav kasutajaliides loob eeldused selleks, et teenuseosutajad kasutavad TOPi sotsiaalteenuste osutamisega seotud infovahetuseks KOVide ja SKAga, sh aruandluse esitamiseks, võimaldades seeläbi riiklikul tasandil teha kvaliteetset andmeanalüüsi KOVi ja SKA korraldatavate sotsiaalteenuste puhul. Teenustega seotud info keskne haldamine võimaldab ka statistiliste andmete terviklikumat korjet, vähendades seeläbi nii KOVide kui teenuseosutajate koormust aruandluse (statistilised S- ja H-veebi aruanded ja tegevusaruanded) esitamisel. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena tagatakse turvaline infovahetus, luuakse personaliseeritud rollipõhine töölaud, kus teenuseosutajal on ülevaade teenust saama suunatud klientidest ja menetluste seisust, planeeritud toimingutest ja kasutajale tähtsatest teavitustest (nt meeldetuletused tähtaegade lähenemisest).

6

2.2.4. Tegevuse sihtrühm Sotsiaalteenuste osutajad, kes osutavad KOVi ja SKA korraldatavaid sotsiaalteenuseid, samuti KOVi sotsiaaltöötajad, kes kasutavad sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit (STAR) kliendile määratud sotsiaalteenuste andmete sisestamiseks, ja SKA spetsialistid, kes haldavad teenuste korraldamisega seotud infot sotsiaalkaitse infosüsteemis (SKAIS). 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.12.2023–31.12.2027 2.2.6. Tegevuse elluviija ja parter Tegevuse elluviija on TEHIK ja partner on SKA. 2.3. Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest 2.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on pikaajalise hoolduse süsteemi toetavad infosüsteemide täiendavad arendused. 2.3.2. Tegevuse sisu Selleks, et leevendada üha kasvavat hoolduskoormust, on kavandatud mitu muudatust pikaajalise hoolduse süsteemis, sh hoolduskoormusega inimeste hoolduspuhkuse regulatsioonide muutmine. Muudatuste rakendamise eeltingimuseks on abivajaduse esmane hindamine KOVis, kuid muudatuste rakendamine eeldab ka infosüsteemide täiendavaid arendustöid, et oleks tagatud vajalik andmevahetus ja hoolduskoormusega inimestele ettenähtud soodustustele õigustatuse kontroll maksimaalselt automatiseeritud kujul. 2.3.3. Tegevuse tulemus Hoolduspuhkuse ja sotsiaalmaksu erisuse loomisega seotud arenduse tulemusel: 1) valmib abivajaduse hindamise digitaalne lahendus, kuna KOV poolne esmane hindamine on eelduseks üldhoolduse rahastusele; 2) tehakse SKAISi iseteenindusmooduli ja STARi arendused, et hoolduspuhkuse taotlemisel oleks võimalik kontrollida, kas KOV on hinnanud hoolduspuhkuse taotleja hoolduskoormust ja selle isiku hooldusvajadust, kelle eest puhkust taotletakse. 2.3.4. Tegevuse sihtrühm Oma lähedast hooldavad omastehooldajad, kes mingil ajahetkel võivad kokku puutuda abivajaduse hindamisega, ning KOVide ja riigi sotsiaalhoolekandevaldkonna ametnikud ja spetsialistid, kes teostavad abivajaduse esmast hindamist. 2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.3.6. Tegevuse elluviija ja parter

7

Tegevuse elluviija on TEHIK ja partner on SKA. 2.4. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Alg- tase

Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljund- näitaja

Sotsiaalkaitse valdkonna ühine andmekogu, mõõtühik on arv

0 2 1 Meetmete nimekirja väljundnäitajasse panustab TAT tegevus 2.2. Loetakse täidetuks, kui on loodud ühtne infosüsteem, mis pärib andmeid juba olemasolevatest infosüsteemidest. Lahenduse loomiseks tehakse arendusi, sh erinevate infosüsteemide omavahelisi liidestamisi. 2024. a sihttasemeks on 2, sest selleks ajaks on seotud erinevaid süsteeme nii, et kasutusel oleks vaid kaks infosüsteemi. Lõppeesmärgiks on jõuda ühe infosüsteemini. Raporteeritakse elluviija poolt lõpparuandes

TAT- spetsiifiline tulemus- näitaja

Institutsioonide vajaduste põhised kasutajarollid, mõõtühik on asutuste arv

0 0 50 Näitajat raporteeritakse, kui kasutajarollid on arendatud institutsioonide vajaduste põhimõttel, kus SKA saab loodud ühises andmekogus kasutajarolle komplekteerida. Mõõdetakse süsteemi kasutavate institutsioonide alusel (nt KOVid, haiglad, vanglad, kohus). Elluviija raporteerib SKA (partner) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Valminud on digiteeritud andmevahetus, mõõtühik on arv

0 1 1 TAT tegevuse 2.1 „Täiskasvanu abivajaduse hindamisega seotud arendused“ spetsiifiline näitaja. Arenduse tulemusel hakkab inimese puude tuvastamise info liikuma automaatsete andmeuuendustega SKAISist STARi ehk KOVi. Elluviija raporteerib SKA (partner) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes, kui

8

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

arendus on valminud ja kasutusele võetud

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Valminud ärianalüüs, mõõtühik on arv

0 1 1 TAT tegevuse 2.2 „Teenuseosutajate portaali loomine“ spetsiifiline näitaja. Näitaja on täidetud, kui ärianalüüs on valminud. Valminud ärianalüüsi tulemusel selgub, milliseid arendusi on vaja teha riigi infosüsteemide vahel teenuseosutja portaali loomiseks. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud, vahe- ja lõpparuandes

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Valminud TOPi esimene etapp, mõõtühik on arv

0 0 1 TAT tegevuse 2.2 „Teenuseosutajate portaali loomine“ spetsiifiline näitaja. Arendus võimaldab koguda abivajaduse esmase hindamise infot KOVideüleselt struktureeritud ja võrreldaval kujul, mis vähendab dubleerimist nii samaliigiliste hindamiste kui andmete kogumise puhul. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Valminud ärianalüüs, mõõtühik on arv

0 0 1 TAT tegevuse 2.3 „Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest“ spetsiifiline näitaja. Tehtud analüüs toob välja pikaajalise hoolduse süsteemi toetavad infosüsteemide täiendavate arenduste vajadused. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel lõpparuandes

9

1 ERFi toetus 8 000 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 3 428 571 30%

3 Eelarve kokku 11 428 571 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 5.2. Ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud, välja arvatud IT-süsteemide arendamisega seotud hoolduskulu TAT abikõlblikkuse perioodi jooksul, on abikõlblikud ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. Otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis ei ole kaudsed kulud. 5.4. Abikõlblikud on teavitustegevuste kulud. 5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 5.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas otseseid kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna kaudu. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse.

10

6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1.1 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.2 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.1.3 esitama RÜ-le RÜ nõudmisel eelarveaasta väljamaksete prognoosi; 7.1.4 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3; 7.1.5 kooskõlastama RA-ga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega enne riigihangete korraldamist; 7.1.6 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.1.6.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.1.6.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.1.6.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist;

7.1.7 kaasama lõppkasutajaid arendusprotsessi.

7.2. TAT partner on kohustatud: 7.2.1. esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2. nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.2.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa; 7.2.3 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija ja/või partneri vajadusest; 7.2.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.2.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh riigihanke alusdokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.2.6. kooskõlastama elluviija ja RAga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT eesmärkidega enne riigihangete korraldamist; 7.2.7 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning lõpparuande elluviija antud tähtajaks. 7.2.8 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks; 7.2.9 kaasama lõppkasutajaid arendusprotsessi.

8. Aruandlus

11

8.1. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 8.3. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.4. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.5. RÜ kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 8.6. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 8.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.9. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 8.10. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.1 välja toodud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.

12

9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisad Lisa 1. TAT eelarve kulukohtade kaupa ja finantsplaan Lisa 2. Tegevuste detailne kirjeldus

Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“

seletuskiri

I Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) käskkirjaga toetatakse pikaajalise hoolduse meetmete rakendamist toetavate infosüsteemide arenduste ja nutikate IT-lahenduste kasutuselevõttu, et tagada kõigi abivajajate ühetaoline ligipääs vajalikule abile, sõltumata sellest, millises kohalikus omavalitsuses (edaspidi KOV) elatakse ja millist metoodikat seal kasutatakse. Teisalt võimaldab infosüsteemide arendus KOVidel saada kiire ja tervikliku ülevaate enda piirkonnas elavatest puude raskusastme tuvastamist taotlevatest inimestest (nii lastest kui täiskasvanutest), kes võivad vajada KOV täiendavat abi. Selleks luuakse turvaline infovahetus teenuseosutajatega KOVi ja Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) korraldatavate sotsiaalteenuste jaoks. Tegevuse elluviijaks on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) ja partneriks on SKA. Tegevuste eelarve on 11 428 571 eurot, sh Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) toetus 8 000 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 3 428 571 eurot. Meetme 21.4.1.1 kogumaksumus on 87 000 000 eurot, millest ERFi toetus on 60 900 000 eurot, riiklik kaasfinantseering 17 400 000 eurot ja toetuse saajate omafinantseering 8 700 000 eurot. Lisaks käesolevale TAT-le planeeritakse meetmest järgmisi TAT määruseid avatud taotlusvoorude korraldamiseks: 1) vanemaealiste eluaseme toetamine (teenusemajad), ERFi toetuse summa 18 262 849 eurot; 2) erihoolekande reorganiseerimine, ERFi toetuse summa 20 900 000 eurot; 3) innovaatiliste lahenduste väljatöötamine elu- ja teenusekohtade kohandamiseks, ERFi toetuse

summa 13 737 151 eurot. TAT koostas Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Regina Sergejeva (tel 5918 5855, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Pille Lumi (tel 5918 1391, [email protected]). TAT käskkirja juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). TAT koostamisse kaasati TEHIK ja SKA. TAT käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). Toetatavad tegevused ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II Käskkirja sisu ERFi vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mille koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib rakendusasutus rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT ning määrata selle elluviija.

2

TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja heaolu arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärk“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Tegevuste eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija ja partneri kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „TAT muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT eesmärgid ja seosed Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega. Samuti on välja toodud TAT seosed rakenduskavaga kooskõlas olevast sekkumisest ja TERE-programmist. TAT tegevused mõjutavad positiivselt regionaalarengut, kuivõrd TAT raames võetakse kasutusele infosüsteemide arendused ja nutikad IT-lahendused eriti haavatavatele sihtrühmadele eesmärgiga tagada teenuste kättesaadavus üle riigi. Teenuseosutajate portaali (edaspidi ka TOP) loomine panustab võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse edendamisse. TOPi loomisel tuleb arvestada kõiki ligipääsetavuse nõudeid, et seda saaksid kasutada kõik abivajajad olenemata puudest, vanusest jms. See ühtlustab teenuste kättesaadavust ning lihtsustab andmete pärimist ja edastamist. Kõik avalikuks kasutamiseks mõeldud digilahendused peavad olema erivajadusega inimestele ligipääsetavad. Loodavad veebilahendused peavad vastama avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh vastavus standardile EN 301 549). Loodavat portaali saavad kasutada kõik abivajajad ja asjaomased ametnikud võrdselt, olenemata nende soost, vanusest jne, mis omakorda panustab soolise võrdõiguslikkuse näitajasse. Arenduste käigus luuakse teenuseosutajate portaal (TOP), mis sarnaselt X-teega pärib andmeid erinevatest infosüsteemidest (nt SKAIS, SKAIS2, STAR jne) keskselt. Tänu loodavale portaalile saab ühes kohas kergelt näha erinevaid isiku kohta käivaid andmeid, ilma et peaks külastama mitut erinevat infosüsteemi. Näiteks on TOPis näha, millised abivahendid on isikule väljastatud, mis perioodiks, mis arved on temaga seotud jne. See tähendab, et ei teki juurde uus andmebaas, kus andmeid dubleeritakse ja hoitakse, vaid peale TAT elluviimist saab andmeid pärida ühest ühtsest süsteemist. Praegu päritakse andmeid mitmest süsteemist. Sellise keskse süsteemi loomine vähendab andmete dubleerimist, mis omakorda panustab keskkonna ja kliima eesmärkidesse. „Eesti 2035“ üks sihtidest on olla uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riik. Seda kõike hõlmab ka TOPi arendus, pakkudes inimestele mugavat infosüsteemi, milles saab usaldusväärselt andmeid pärida ja hoida. Portaali arendamisel lähtutakse abivajajate, teenuseosutajate, KOVide ja SKA vajadustest.

3

Käesoleva TAT-ga seotud „Eesti 2035“ põhisihid on ühiskond ja inimene. TAT raames tehtavad tegevused panustavad sellesse, et Eesti ühiskond oleks hooliv, koostöömeelne ja avatud. Tänu õigel ajal saadud abile ja toetusele paraneb inimeste elukvaliteet ja nad saavad olla täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, sh käia tööl. Teenuseosutamise portaali loomisega paraneb infovahetus ning eelduslikult paraneb ka abi kättesaadavus, mis omakorda panustab „Eesti 2035“ sihtidesse. TAT tegevused ei panusta otseselt „Eesti 2035“ püsiva suhtelise vaesuse määra näitaja piirkondlike erinevuste vähendamisse, sest TAT-ga tagatakse parem andmete liikumine, aga see ei taga automaatselt seda, et inimesed saavad teenust paremini ja suuremas mahus. Küll aga loovad TAT raames tehtavad arendused selleks eeldused. TAT vajalikkuse põhjendus Hoolduskoormusega seotud probleemide väljaselgitamiseks loodi 2015. aastal Vabariigi Valitsuse otsusega hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, mis kaheaastase töö tulemusena esitas poliitikasoovitused Eesti pikaajalise hoolduse korralduse tõhustamiseks. Tuginedes rakkerühma poliitikasoovitustele esitas Sotsiaalministeeriumi 2018. aasta lõpus Vabariigi Valitsusele esimese memorandumi, millega tehti ettepanek hoolduskoormuse probleemi lahendamiseks – luua Eestis ühtne pikaajalise hoolduse süsteem. Valitsus kinnitas pikaajalise hoolduse süsteemi loomise aluspõhimõtted ning andis Sotsiaalministeeriumile ülesande töötada välja konkreetsed lahendusettepanekud pikaajalise hoolduse süsteemi loomiseks Eestis. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus inimeste keskmine eeldatav eluiga on küll viimastel aastatel oluliselt pikenenud, kuid samasugust positiivset trendi pole näidanud tervena elada jäänud eluiga. Kuigi Eesti elanikud elavad keskmiselt kauem kui varem, vajavad Eesti elanikud võrreldes teiste eurooplastega Euroopa Liidu keskmisest suurema tõenäosusega kõrvalist abi igapäevatoimingutes ja enesehoolduses. Samal ajal on suurenemas nii eakate kui erivajadusega inimeste arv ja osakaal rahvastikus. 2021. aasta alguses oli Eestis erineva ametliku puude raskusastme ja liigiga inimesi kokku 146 162, mis moodustas 11% rahvastikust. Prognooside kohaselt see osakaal suureneb ning 2040. aastaks võib puudega inimesi olla Eestis hinnanguliselt 17% rahvastikust. Seoses pikaajalise hoolduse reformiga luuakse terviklik abivajaduse hindamise ja toetamise süsteem, mille üheks osaks on pikaajalise hoolduse meetmete rakendamist toetavate infosüsteemide arenduste ja nutikate IT-lahenduste kasutuselevõtt, sh on esmase abivajaduse hindamiseks välja arendatud ühtne valideeritud, digiteeritud ja standardiseeritud abi- ja toetusvajaduse hindamise vahend. On oluline, et KOVidel oleks kiire ja terviklik ülevaade enda piirkonnas elavatest puuet taotlevatest inimestest (nii lastest kui täiskasvanutest), kes võivad vajada KOVi täiendavat abi. Eesmärgi saavutamiseks luuakse automaatne andmevahetus SKAIS2 ja STARi vahel, arendatakse välja teenuseosutajate portaal (TOP), mis on personaliseeritud rollipõhine töölaud. See on vajalik selleks, et info puude taotlemise kohta tehtud otsustest jõuaks KOVini võimalikult kiiresti ja et oleks tagatud kõigi abivajajate ühetaoline ligipääs vajalikule abile, sõltumata sellest, millises KOVis nad elavad ja millist metoodikat seal kasutatakse. TOPis on ülevaade teenust saama suunatud klientidest ja menetluste seisust, planeeritud toimingutest ja kasutajale tähtsatest teavitustest (nt meeldetuletused tähtaegade lähenemisest). Samuti on TOPi kaudu võimalik hallata teenuse broneeringuid, esitada teenuse osutamisega seotud aruandeid jne Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärk“ Punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh puutumust riigiabi andmisega. Iga tegevuse juures tuuakse välja sihtrühm ja tegevuse abikõlblikkuse periood. TAT tegevusi viib ellu TEHIK ning partnerina kaasatakse SKA. TEHIKu ja SKA tööjaotus kogu TAT tegevuste kaupa on võrdne lähtudes asutuse spetsiifikast ja vastutusalast.

4

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Lähtuvalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH- analüüsist (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega puudub vajadus täiendavate nõuete kehtestamiseks. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Tegevuse 2.1 „Täiskasvanu abivajaduse hindamisega seotud arendused“ raames arendatakse esmase abivajaduse hindamiseks välja ühtne valideeritud, digiteeritud ja standardiseeritud abi- ja toetusvajaduse hindamise vahend, mille kasutuselevõtmise eelduseks on sellele digitaalse lahenduse loomine. KOVi tehtava esmase hindamise eesmärk on tuvastada inimese üldine õigus ja vajadus sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete järele, sh ka väljaspool oma kutse- või ametlikku tööd hooldusvajadusega inimest hooldava inimese toetusvajadus. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) jt seaduste tasandil luuakse õiguslikud alused hindamisega seotud andmevahetuseks nende andmete kasutamiseks, mis on vajalikud inimeste abivajaduse väljaselgitamisega kokku puutuvate osapoolte (nt KOV, SKA, töötukassa jt) jaoks. See annab võimaluse kasutada nii teistes riiklikes andmekogudes olemasolevaid andmeid kui ka STARi kantud, KOVi tehtava abivajaduse hindamise andmeid. Andmevahetuse õiguslike aluste korrastamine, andmevahetuse digiteerimine ja kasutajamugavuse rakendamine võimaldavad inimestele pakkuda proaktiivsemalt abi ning ennetada seeläbi abivajaduse süvenemist, samuti aitavad nii riigi kui KOVi tasandil planeerida inimeste vajadustele vastavaid teenuseid ja abimeetmeid. KOVi kohustus on välja selgitada ka hooldusvajadusega inimest hooldava inimese toetusvajadus, kes teeb seda väljaspool oma kutse- või ametlikku tööd (SHS § 15 lg 4). Hoolduskoormusega inimeste väljaselgitamine on eelkõige vajalik olukorras, kus KOV näeb, et pelgalt ametlike teenuste pakkumisega ei ole abivajaja igapäevane toimetulek kaetud ja talle pakutakse täiendavat tuge. Selleks, et anda KOVidele paremad vahendid hoolduskoormusega inimeste hindamiseks, töötas mõttekoda Praxis 2022. aasta lõpuks välja hoolduskoormuse tasemed, metoodika ja valideeritud hindamisvahendi, sh juhendmaterjali hoolduskoormuse tasemete määramiseks ja hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse hindamiseks, mida KOVid saavad tulevikus kasutada. Hoolduskoormuse hindamisvahend töötatakse esmalt välja Excelis, kuid SKA-l ja TEHIKul on vaja luua digitaalne lahendus, kus andmed on eeltäidetud, turvaliselt käideldud ja kasutajamugavus tagatud. Samuti peavad andmed olema ühetaolised, mis loob eeldused hindamisvahendi laiapõhjaliseks kasutuselevõtuks KOVi tasandil. Tegevuse 2.2 „Teenuseosutajate portaali loomine” raames arendatakse välja teenuseosutajate portaal (TOP), mis on personaliseeritud rollipõhine töölaud, kus teenuseosutajal on olemas ülevaade teenust saama suunatud klientidest ja menetluste seisust, planeeritud toimingutest ja kasutajale tähtsatest teavitustest (nt meeldetuletused tähtaegade lähenemisest). Samuti on TOPi kaudu võimalik hallata teenuse broneeringuid ja esitada teenuse osutamisega seotud aruandeid. Arendus võimaldab KOVi/SKA ja teenuseosutaja vahelist andmevahetust keskse portaali kaudu, mis vähendab vajadust korraldada teenuseosutamisega seotud infovahetust muude kanalite (e- post, paberdokumendid, telefon jm) kaudu. Tegevuse 2.3 „Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest“ raames tehakse täiendavaid arendusi pikaajalise hoolduse süsteemi toetavates

5

infosüsteemides. Lisaks on kavandatud mitu muudatust pikaajalise hoolduse süsteemis, sh hoolduskoormusega inimeste hoolduspuhkuse regulatsiooni muutmine. Punkt 2.4 „Riigiabi“ TAT-s on tegevuste elluviijaks (toetuse saajaks) TEHIK ja partneriteks SKA. SKA on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. SKA puhul on tegemist sotsiaalvaldkonna kompetentsikeskusega, kes korraldab, arendab ja haldab riigi sotsiaalteenuseid, sh täidab õigusaktidest tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkonnas ning teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. TEHIK on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus - sisuliselt kompetentsikeskus, kes tegeleb Sotsiaalministeeriumi tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonnas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiateenuste arendamise ja haldamisega. Analüüsitava tegevuse tingimuste väljatöötamisel ja rakendamisel tuleb muu hulgas silmas pidada ka riigiabi reegleid. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud juba Euroopa Liidu aluslepingute tasemel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 kohaselt on siseturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi (sh riigisisesed haldusüksused) ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 ei anna, tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest:  abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;  abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või

mingite kindlate kaupade tootmiseks;  abimeede annab eelise abi saajale;  abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide

vahel. Esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste pakkumisega liberaliseeritud turul või mitte. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud eesmärgiga teenida kasumit. Määravaks on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Tegevuste elluviijate tegevused on seotud seadustes ja põhimääruses sätestatud ülesannetega ega välju nende raamidest. Loodavad IT-arendused ega teenuseosutajate portaal ei ole mõeldud kommertskasutuseks. Eeltoodust nähtub, et tegemist ei ole majandustegevusega, vaid avalike ülesannete täitmisega. Toetust kasutatakse IT-arendusteks, mis on seotud täiskasvanu abivajaduse hindamisega (SHS § 15 ja LasteKS § 271), ning KOVi ja SKA korraldatavate sotsiaalteenuste osutamisega seotud turvaliseks infovahetuseks (teenuseosutajate portaali loomne). Samuti tehakse muid IT-arendusi, mis on vajalikud tulenevalt õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest. TAT tegevuste elluviimisel peab elluviija järgima riigihangete seadust ehk arenduste tegemiseks korraldab TEHIK riigihanke. TAT raames loodavate IT-arenduste lõppkasutajateks on puudega inimesed ja oma lähedast hooldavad omastehooldajad, kes mingil ajahetkel võivad kokku puutuda abivajaduse hindamisega. Andmebaasile saavad ligipääsu teenuseosutajad, kes osutavad KOVi/SKA korraldatavaid sotsiaalteenuseid, samuti KOVide ja riigi sotsiaalhoolekandevaldkonna ametnikud ja spetsialistid.

6

Loodav andmebaas aitab kaasa teabe vahetamise lihtsustamisele ja kiirendamisele, kuna andmed kogutakse ühte kohta. Seega ei tekita see ühelegi osapoolele ärilist eelist, vaid võimaldab leida kogu info ühest kohast ning tagab eri osapoolte turvalise ja usaldusväärse teabe vahetamise keskkonna. Seega ei ole tegemist riigiabiga ka lõppkasutajatele ja teenuseosutajatele. Eeltoodust tulenevalt ei ole TAT alusel antav toetus riigiabi. Riigiabiga on tegemist juhul, kui antav abi vastab kõigile neljale riigiabi kriteeriumile. Käesoleval juhul on täitmata vähemalt üks kriteerium – tegemist ei ole majandustegevusega. Punkt 3 „Näitajad“ Punktis 3 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt, kvalitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljundnäitaja, TAT-spetsiifiline tulemusnäitaja ning TAT-spetsiifilised väljundnäitajad ja mõõtühikud, nende alg- ja sihttasemed aastateks 2024 ja 2027, lisaks on esitatud näitaja sisu. Käesolev TAT panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse, milleks on „Loodud sotsiaalkaitse valdkonna ühine andmekogu” sihttasemega 1 aastaks 2027. TAT-spetsiifiliseks tulemusnäitajaks on „Institutsioonide vajaduste põhised kasutajarollid“ sihttasemega 50 aastaks 2027, mida raporteerib elluviija ehk TEHIK SKA andmete alusel. TAT-spetsiifilisteks väljundnäitajateks on tegevuste puhul valminud ärianalüüsid sihtväärtusega 1 aastaks 2024 ja aastaks 2027, mida raporteerib TEHIK SKA andmete alusel. Lisaks on TAT-spetsiifilised väljundnäitajad „Valminud TOPi esimene etapp” sihtväärtusega 1 aastaks 2027, mida raporteerib TEHIK SKA andmete alusel, ja „Valminud täisealiste puude raskusastme tuvastamise arendus” sihtväärtusega 1 aastaks 2024, mida raporteerib TEHIK SKA andmete alusel. Punkt 4 „Tegevuste eelarve“ TAT eelarve on 11 428 571 eurot, sh ERFi toetus 8 000 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 3 428 571 eurot. Tegevuste ja aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisas 1. Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on sama määruse § 21 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud, va IT-süsteemide arendamisega seotud hoolduskulud, TAT abikõlblikkuse perioodil, abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada rakendusüksusele (edaspidi RÜ) kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Abikõlblikud on teavitustegevuste kulud, sh teavitusürituse kulud. TAT-s nimetatakse abikõlbmatud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. TAT raames on tegemist infosüsteemide arendamise tegevustega, mis tähendab, et IT-süsteemide arendamisega seotud hoolduskulu on TAT abikõlblikkuse perioodi jooksul otsene kulu. Hilisem hoolduskulu kaetakse riigieelarvest.

7

Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Maksetaotlusi võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada RÜ-le maksetaotlused, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Punkt 7 „Elluviija ja partneri kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Rakendusasutuse (edaspidi RA) nõudmisel on elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu võib olla vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada RÜ nõudmisel väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Elluviija on kohustatud korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3. Enne TAT-st rahastatavate riigihangete korraldamist tuleb elluviijal RA-ga kooskõlastada riigihanke raames toetatavate sisuliste tegevuste vastavus TAT eesmärkide saavutamisele ja edastada RÜ- le info riigihanke alusdokumentide kohta. RA ei kooskõlasta ega nõusta riigihangetega seotud tehnilisi ja vormilisi aspekte ega kontrolli kooskõla riigihangete seaduses sätestatuga. Hangete, riigihanke alusdokumentide ja lepingutega seoses pakub elluviijale eelnõustamist RÜ. Käesolevas punktis sätestatakse ka nõuded TAT partnerile, sh nõue mille kohaselt on partner kohustatud maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta. Vastavalt punktidele 7.1.7 ja 7.2.9 on nii elluviija kui ka partner kohustatud kaasama arendusprotsessi lõppkasutajaid. Iga IT lahenduse puhul kaasatakse lõppkasutajad ärilise lähteülesande püstitusse, vajadusel analüüsi etappi ning kindlasti lõppkasutaja testimisse. Lõppkasutajateks on KOV-id, erinevad teenuseosutajaid nii SKA kui ka KOV-i vaates. Arenduse valmimisel ning toodangu keskkonnas kasutusele võtuks koostatakse juhendmaterjalid, mis on kõigile kasutajatele kättesaadavad, viiakse läbi infopäevi ning nii teema kui ka funktsionaalsuse põhiseid koolitusi. Lisaks on tagatud STAR teenustoe näol tehniline tugi ning teenuseomaniku poolt SKA-s äriline tugi. Punkt 8 „Aruandlus“ Punktis 8 sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

8

Järelaruande esitamise kohustust elluviijal ei ole. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest TAT punktis 1.1.1 välja toodud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. Punkt 9 „TAT muutmine“ Punktis 9 sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole mõistlik TAT-d muuta, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ja sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse, samuti vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kus on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11 „Vaiete lahendamine” Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja. Kuna TEHIK ja SKA, samuti RA ja RÜ on riigiasutused, siis vaidluste lahendamisel kohaldub neile Vabariigi Valitsuse seaduse § 101, mida on kinnitanud ka Riigikohus kohtuasjas 3-22-1641.

III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV TAT mõjud

TAT mõjul paraneb sotsiaalabi kättesaadavus kõigile abivajajatele sõltumata sellest, millises KOVis nad elavad ja millist metoodikat seal kasutatakse. Sellega tagatakse kõigile abivajajatele võrdsed võimalused, võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus. Lisaks lihtsustavad tehtavad arendused oluliselt abivajajate, KOVi sotsiaaltöötajate, SKA spetsialistide ja teenuseosutajate halduskoormust seoses andmete pärimise ja edastamisega. Kõik see panustab riigi regionaalarengusse. TAT panustab kaudselt kliima ja keskkonna valdkonda, kasutades TAT tegevuste elluviimisel ja süsteemide väljaarendamisel modulaarset arhitektuuri, nt mikroteenustel põhinevaid lahendusi. Uute arenduste juures kasutatakse mikroteenustel arhitektuuri ehk kõik (menetluslikult) vajalikud andmed on infosüsteemis metaandmetena, mitte ei ole säilitatud paber- ega digidokumendina. Mikroteenuste arhitektuuri väljatöötamisel arvestatakse keskkonnakriteeriumitega (nt rohelise

9

tarkvaratehnika põhimõtted). Modulaarne arhitektuur tagab infosüsteemi parema edasiarendatavuse ja aitab seeläbi vältida tarkvara (enneaegset) taakvaraks muutumist. Taakvara edasine muutmine ja täiendamine on oluliselt keerukam, aeganõudvam ja seeläbi ka keskkonnale koormavam. Kui TAT raames arendatud süsteeme saab taaskasutada ka teistes valdkondades, on sellel suur positiivne keskkonnamõju. Lisaks korraldatakse rohelisi riigihankeid ehk keskkonnasäästlikke põhimõtteid arvesse võtvaid riigihankeid. Teavitusüritus jm vajalikud sündmused korraldatakse läbimõeldult tagamaks, et nendel osalemine oleks minimaalse ökoloogilise jalajäljega ehk järgides Keskkonnaministeeriumi koostatud keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendis1 toodud minimaalseid nõudeid ja soovitusi. Rahastatavad tegevused on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. TAT tegevuste jätkusuutlikkus tagatakse riigieelarve vahenditega, kuna tegevused panustavad riigis elluviidavatesse reformidesse, olles nende lahutamatu ja oluline osa. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT-s on kolm tegevust. Ühe tegevusena tehakse täiskasvanu abivajaduse hindamisega (abivajaduse hindamine on reguleeritud SHS §-s 15 ja LasteKS §-s 271) seotud arendusi, mille eesmärk on tagada kõigi abivajajate ühetaoline ligipääs vajalikule abile, sõltumata sellest, millises KOVis nad elavad ja millist metoodikat seal kasutatakse. Täiskasvanu abivajaduse hindamise süsteem on kasutusel juba praegu ning see hõlmab endas erinevaid andmeid, sh nii tundlikke kui eriliigilisi isikuandmeid. Praegu teevad KOVid ja SKA andmepäringuid vajalike andmete saamiseks, lisaks esitavad inimesed ise andmeid, mida erinevates keskkondades töödeldakse ja säilitatakse. TAT arenduste raames täiskasvanu abivajaduse hindamise andmed digiteeritakse, st hindamiseks vajalikud andmed päritakse maksimaalselt turvalise kanali ehk sarnaselt X-tee kaudu. Sellega kaob andmete dubleerimine ja paberdokumentide kasutamise vajadus, samuti eri kanaleid pidi toimuv andmevahetus osapoolte vahel. Andmeid säilitatakse turvaliselt infosüsteemis, andmete töötlemine logitakse ning hindamistulemustele juurdepääsu piiratakse kasutajaõigustega. Väheneb töötajatepoolne eksimisvõimalus andmevahetuseks sobimatute kanalite valimisel, näiteks võimalik isikuandmete krüpteerimata edastamine jms. Arendus võimaldab koguda abivajaduse esmase hindamise infot KOVide üleselt struktureeritud ja võrreldaval kujul, mis vähendab dubleerimist nii samaliigiliste hindamiste tegemisel kui andmete kogumisel. Teise tegevusena luuakse TOP. TOPi eesmärk on luua turvaline infovahetus teenuseosutajatega KOVi ja SKA korraldatavate sotsiaalteenuste jaoks. TOPis ei hoita andmeid, vaid selle portaali kaudu toimub andmete pärimine teistest, juba kasutusel olevatest ja õiguslikult reguleeritud portaalidest ja andmekogudest. Andmevahetuseks kasutatakse maksimaalselt X-tee teenuseid ning väheneb vajadus korraldada teenuseosutamisega seotud infovahetust muude kanalite (e-post, paberdokumendid, telefon jm) kaudu, mille puhul andmelekke ja volitamata juurdepääsu oht on suurem. See on oluline, kuna lahenduste kasutuselevõtt puudutab eriti haavatavaid sihtrühmi. TOPi kasutajate õigusi piiratakse vastavalt vajadusele (rollipõhine juurdepääs) ning kõikide tegevuste kohta tekivad logid. Kolmanda tegevusena tehakse muid arendusi, mis on vajalikud tulenevalt õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest. TAT-st toetatakse üksnes infosüsteemi ärianalüüside tegemist ja IT-arendusi, mille raames ei koguta ega töödelda isikuandmeid. Loodavas süsteemis isikuandmete töötlemine on reguleeritud

1 Keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend, https://envir.ee/media/9111/download

10

olemasolevate õigusaktidega, mida vajaduse korral muudetakse. TAT-s nimetatud tegevuste puhul järgib elluviija arenduste tegemisel isikuandmete kaitse põhimõtteid ja reegleid, vältides isikuandmetega testimist. TAT raames IT-arenduste testimise käigus kasutatakse sama loogikat ja samu testimisviise, mida on kasutatud varasemate riigi poolt loodud infosüsteemide testimise käigus (STAR, SKAIS jne). Arenduste testimiseks kasutatakse tehisandmeid ja vajaduse korral surnud isikute andmeid. Enne arendusfaasi jõudmist tehakse kõigi arenduste kohta andmekaitsealane mõjuhinnang. TAT raames tehtavate arenduste valmimisel tehakse vajadusel õigusloomes vastavad muudatused, mis on eelkõige seotud andmekoosseisuga. Hilisem isikuandmete kasutamine, sh analüüs ei ole antud TAT-i osa. Nii elluviija kui ka partner ei tee arenduste ega ka valminud infosüsteemi rakendamise käigus tegevusi, mis läheksid kehtiva õigusloomega vastuollu. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT tegevused vastavad rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistele valikukriteeriumitele kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. 1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega ning panust rakenduskava erieesmärki ja meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajaduse korral väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, on kirjeldatud TAT punktis 1 ja seletuskirja IV osas. TAT panustab meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ eesmärkidesse, TAT edukas elluviimine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „Loodud sotsiaalkaitse valdkonna ühine andmekogu“ sihttaseme täitmisesse. 2. TAT põhjendatus TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis. TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ eesmärgi saavutamisele. Projekti elluviimise raames ühendatakse kaks süsteemi üheks, mis lihtsustab andmete pärimist ning vähendab andmete liikumist. TAT tegevuste ajakava on realistlik. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud TAT lisas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ning seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. Edasised hoolduskulud kaetakse riigieelarvest. 4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia

TEHIK on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus ja SKA on Sotsiaalministeeriumi valitsusalas tegutsev valitsusasutus. TEHIKu näol on tegemist kompetentsikeskusega, kes tegeleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogiateenuste arendamise ja haldamisega Sotsiaalministeeriumi tervise-,

11

sotsiaal- ja töövaldkonnas. TEHIK on olnud Sotsiaalministeeriumile partneriks uute e-teenuste loomisel SKA-le, Tervisekassale, Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Ravimiametile, Tööinspektsioonile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele ja võrdõiguslikkuse volinikule. Lisaks on TEHIKul oluline roll tagada KOVidele mõeldud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) töö ning teha koostööd erinevate teenuseosutajatega. SKA puhul on tegemist sotsiaalvaldkonna kompetentsikeskusega, kes korraldab, arendab ja haldab riigi sotsiaalteenuseid, sh täidab õigusaktidest tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkonnas ning teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. TAT koostamise ajal on SKA-l teostamisel 18 välisvahenditest rahastatud projekti, mille rakendusüksuseks on Riigi Tugiteenuste Keskus. Nii TAT elluviija kui partner omavad pikaajalist struktuurfondidest rahastatud projektide elluviimise kogemust. 5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud TAT ja seletuskirja punktis 1 ja seletuskirja IV osas. VI TAT rakendamine TAT-d rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.08.2022. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik seoses toetatavate tegevuste alustamisega nimetatud kuupäevast. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja arvamuse avaldamiseks TEHIKule ja SKA-le. Samuti edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega on arvestatud. Lisaks saatis tähelepanekud SKA, millega on samuti arvestatud. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjon ja Euroopa Komisjon tagasisidet ei edastanud. Seletuskirja lisad Lisa 1. Riskide hindamine Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht

Sotsiaalkaitseministri 12.06.2023. a käskkirjaga nr 94

kinnitatud toetuse andmise tingimused

„Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide

arendused“

Lisa 2

Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.08.2022–31.12.2023

TEHIKu ja SKA tööjaotus tegevuste kaupa jaotub, lähtudes asutuse spetsiifikast ja vastutusalast. SKA vastutusala tegevuste elluviimine:

 IT-arendusteks lähteülesannete ja ärianalüüside kirjutamine koostöös teenuseomanikuga;

 IT-arenduste tegemise koordineerimine koostöös teenuseomaniku, TEHIKu ja arendajaga;

 vajalike äritellija testide tegemine pre-live keskkonnas (testlugude ettevalmistamine, sh testisikute tellimine, ettevalmistamine);

 funktsionaalsuse kontrollimine, sh funktsionaalsuste veapiletite arenduspartneritele parandamiseks suunamine;

 äripoole testijatele (SKA, KOV, teenuseosutja) vajaliku info edastamine. TEHIKu vastutusala tegevuste elluviimine:

 projektiskoobi defineerimine ja ärinõuete jooksev haldamine projekti jooksul; skoobi ja ärinõuete dokumentatsiooni ettevalmistamine riigihangete korraldamiseks;

 projektiplaani koostamine ja tegevuste igapäevane haldamine projekti jooksul; projekti riigihangete korraldamine, hankelepingute haldamine ja arveldamise tagamine; projektimeeskonna igapäevase töökorralduse tagamine;

 projektiarhitektuuri, sh andmelao arhitektuuri väljatöötamine ja igapäevane haldamine projekti jooksul; arhitektuurialase dokumentatsiooni ettevalmistamine riigihangete korraldamiseks; tööde vastuvõtmine, sh skoobile ja ärinõuetele vastavuse tagamine, arhitektuurilise vastavuse tagamine;

 projekti arenduse, testimise ja toodangu keskkondade loomine ja igapäevane haldamine projekti jooksul; projektitarneprotsesside tehniline korraldamine;

 projekti raames valminud äriliste ja tehniliste funktsionaalsuste vastuvõtu testimine; vigade kirjeldamine ja raporteerimine; testandmete loomine ja haldamine;

 turvatestimiste hankimine ja vastuvõtmine. Tegevus 2.1. Täiskasvanu abivajaduse hindamisega seotud arendused Alategevus 2.1.1. Täisealiste puude raskusastme tuvastamise andmete proaktiivne edastamine KOVidele Arendatakse välja andmevahetus, mille tulemusel hakkab inimese puude tuvastamise info liikuma automaatsete andmeuuendustega SKAISist STARi. KOVi töötaja STARi töölauale kuvatakse nimekiri rahvastikuregistri kohaselt tema piirkonnas elavatest puude raskusastmega täisealistest inimestest, võimaldades nii KOVil tuvastada inimese abivajaduse ning pakkuda sihitatud tuge ja teenuseid.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

2

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

1 Viiakse ellu arendustegevus

2022–2025 01.08.2022–01.02.2023

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal 2022

Sihttase

tegevuskava

aastal 2023

Sihttase

(2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Valminud on digiteeritud andmevahetus

0 0 1

Alategevus 2.1.2. Abivajaduse esmase hindamise digitaalse lahenduse loomine STARi esimese etapina arendatakse välja täiskasvanu esmase abivajaduse hindamiseks struktureeritud andmetega abivajaduse hindamise moodul, mis on liidestatud riigi infosüsteemi haldusala teiste infosüsteemidega/andmekogudega, mis sisaldavad abivajaduse hindamise jaoks asjakohaseid andmeid. Enne abivajaduse mooduli täitmist on KOVi sotsiaaltöötajal võimalik teha koondpäring teistesse riiklikesse infosüsteemidesse/andmekogudesse ja saada infot kliendi abivajaduse kohta asjakohastest andmetest. Arendus võimaldab koguda abivajaduse esmase hindamise infot KOVideüleselt struktureeritud ja võrreldaval kujul, mis vähendab dubleerimist nii samaliigiliste hindamiste tegemisel kui andmete kogumisel. Samuti tekib seeläbi riigile parem võimalus, et kasutada kogutavaid andmeid statististiliste analüüside tegemiseks ja poliitikakujundamiseks.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1 Ärianalüüsi tegemine 2022–2023 01.08.2022–31.12.2023

2 Arenduse esimese etapi elluviimine

2022–2025 01.09.2022–31.12.2023

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal 2022

Sihttase

tegevuskava

aastal 2023

Sihttase

(2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Valminud ärianalüüs

0 1 1

Tegevus 2.2. Teenuseosutajate portaali loomine Alategevus 2.2.1. Teenuseosutajate portaali esmase lahenduse loomine

3

Arendatakse välja teenuseosutaja töölaua funktsionaalsus, mille kaudu saab teenusosutaja juurdepääsu tema osutatava teenusega seotud klientide üldandmetele, juhtumiplaanile ja teenuse osutamise otsusele ning koostada kogu teenuseosutamisega seotud aruandluse. Teenuse osutamiseks vajalik kliendiinfo on teenuseosutaja töölaua rakenduse kaudu kättesaadav kõigile teenuse osutamisega seotud osapooltele. Arenduse käigus tagatakse rollipõhine juurdepääs andmetele ja kõik päringud on logitavad, mis tagab nõuetele vastava isikuandmete kaitse (võrreldes nt andmeregistri välise kliendiinfo jagamisega).

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1 Ärianalüüsi tegemine 2023–2024 01.12.2023–31.12.2023

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal 2022

Sihttase

tegevuskava

aastal 2023

Sihttase

(2027)

Selgitus

Väljundnäitaja Valminud ärianalüüs

0 0 1

Valminud TOPi esimene etapp

0 0 1 Valmib 2025

Tegevus 2.3. Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest Alategevus 2.3.1. Toetavate teenuste arendamine Luuakse standardtoetuste funktsionaalsus ja täiendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit STAR (töölaud ja digiallkirjastamine), et luua eeldused täiskasvanu abivajaduse hindamisega seotud teenuste arendamiseks ja teenuseosutajate portaali loomiseks, sh andmeanalüütilise võimekuse loomiseks.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

(näidatakse periood, mille jooksul

nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1 Arenduse tegemine 2023–2024 01.01.2023–31.12.2023

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal 2022

Sihttase

tegevuskava

aastal 2023

Sihttase

(2027)

Selgitus

4

Väljundnäitaja Arendus on valmis

0 1 1

Väljundnäitaja Andmelao arendusega alustamine

0 0 1 Andmeladu

valmib 2024