Sotsiaalkaitseministri 12. juuni 2023. a käskkirjaga nr 94 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

01.07.2025 nr 58

Sotsiaalkaitseministri 12. juuni 2023. a käskkirjaga nr 94 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 12. juuni 2023. a käskkirjaga nr 94 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“ punktiga 9.1 teen toetuse andmise tingimustes (TAT) järgmised muudatused:

1. Sõnastan esilehel abikõlblikkuse perioodi järgmiselt: „Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.08.2022–31.12.2028“. 2. Sõnastan esilehel rakendusasutuse järgmiselt: „Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“. 3. Sõnastan punkti 2.1.5 järgmiselt: „2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.08.2022–31.12.2028“.

4. Sõnastan punkti 2.2 pealkirja järgmiselt: „2.2. Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine”. 5. Sõnastan punktid 2.2.2–2.2.5 järgmiselt: „2.2.2. Tegevuse sisu Turvalise infovahetuse tagamiseks arendatakse välja teenuseosutajate jaoks vajalikud funktsionaalsused. Teenuseosutajate jaoks on oluline saada ülevaade teenust saama suunatud klientidest ja nendega seotud menetlustest. Arendused võimaldavad KOVi, SKA ja teenuseosutaja vahel toimuvat andmevahetust, mis hõlmavad süsteemset ja teenuse osutamisega seotud andmestike (näiteks teenust kasutavate klientide andmed, nende suunamised ning teenuse kasutamise andmed) kogumist, haldamist ja jagamist. Selline lähenemine tagab, et kõik teenusega seotud info on ajakohane ja ühest

2

kohast kättesaadav, toetades nii kvaliteetset teenuseosutamist kui ka täpseid andmeanalüüse riiklikul tasandil. Kasutaja tööprotsesse arvestav kasutajaliides toetab süsteemis igapäevast andmevahetust, mille tulemusena on võimalik süsteemist hõlpsasti välja võtta vajalikku infot ning teostada riiklikul tasandil kvaliteetset andmeanalüüsi, vähendades seeläbi nii KOVide kui teenuseosutajate koormust (näiteks S- ja H-veebi aruannete koostamine) ning parandades andmete kvaliteeti ja kättesaadavust. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena tagatakse turvaline infovahetus, luuakse personaliseeritud rollipõhine töölaud, kus teenuseosutajal on ülevaade teenust saama suunatud klientidest, seotud menetlustest, aruandlusest ja arveldustest. 2.2.4. Tegevuse sihtrühm Teenuseosutajad, kes osutavad KOVi ja SKA korraldatavaid sotsiaalteenuseid, samuti KOVi sotsiaaltöötajad ja SKA spetsialistid, kes kasutavad STARi kliendile määratud sotsiaalteenuste andmete sisestamiseks.

2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.12.2023–31.12.2028“. 6. Sõnastan punktid 2.3.1–2.3.5 järgmiselt: „2.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on teha STARi muud arendused, mis toetavad bürokraatiavabamat kasutajakogemust ja tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest. 2.3.2. Tegevuse sisu Kasutaja tervikliku töökeskkonna loomiseks arendatakse STARi üldkomponente ning luuakse uusi funktsionaalsusi, mis kindlustavad kasutaja sujuva teekonna ja toetavad punktides 2.1 ja 2.2 kirjeldatud tegevuste rakendamist. STARi arendamisel ühendatakse toetuste taotlemise, määramise ja haldamise võimalused, mis aitavad korraldada terviklikku haldusprotsessi. Lisaks töötatakse välja STARi jaoks erihoolekandeteenuste protsessi toetav töövoog, mis hõlbustab ka andmevahetust teenuseosutajatega. 2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on välja arendatud STARi üldfunktsionaalsused kasutaja tervikliku tööprotsessi toetamiseks, loodud on haldusmenetluse põhimõtteid arvestav toetuste taotlemise ja määramise funktsionaalsus ning erihoolekandeteenuste taotlemise ja määramise töövoog. 2.3.4. Tegevuse sihtrühm KOVi sotsiaaltöötajad ja SKA spetsialistid, kes kasutavad STARi kliendile vajalike teenuste ja toetuste andmete sisestamiseks ja menetlemiseks. 2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2028“.

3

7. Asendan punkti 3 tabeli järgmise tabeliga:

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Alg- tase

Vahe- sihttase (2024)

Sihttas e (2028)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljund- näitaja

Sotsiaalkaitse valdkonna ühine andmekogu, mõõtühik on arv

0 2 1 Meetmete nimekirja väljundnäitajasse panustab TAT tegevus 2.2. Loetakse täidetuks, kui on loodud ühtne infosüsteem, mis pärib andmeid juba olemasolevatest infosüsteemidest. Lahenduse loomiseks tehakse arendusi, sh erinevate infosüsteemide omavahelisi liidestamisi. 2024. a sihttasemeks on 2, sest selleks ajaks on seotud erinevaid süsteeme nii, et kasutusel oleks vaid kaks infosüsteemi. Lõppeesmärk on jõuda ühe infosüsteemini. Raporteeritakse elluviija (TEHIK) poolt vahe- ja lõpparuandes.

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Valminud on digiteeritud andmevahetus, mõõtühik on arv

0 1 1 TAT tegevuse 2.1 „Täiskasvanu abivajaduse hindamisega seotud arendused“ spetsiifiline näitaja. Arenduse tulemusena hakkab inimese puude tuvastamise info liikuma automaatsete andmeuuendustega SKAISist STARi ehk KOVi. Elluviija raporteerib SKA (partner) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud.

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Valminud ärianalüüs, mõõtühik on arv

0 1 1 TAT tegevuse 2.2 „Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine“ spetsiifiline näitaja. Näitaja on täidetud, kui ärianalüüs on valminud. Valminud ärianalüüsi tulemusena selgub, milliseid arendusi on vaja teha riigi infosüsteemide vahel teenuseosutaja portaali loomiseks. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud, vahe- ja lõpparuandes.

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Teenuseosutajate funktsionaalsuste arenduste esimene etapp, mõõtühik on arv

0 0 1 TAT tegevuse 2.2 „Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine “ spetsiifiline näitaja. Näitaja on täidetud, kui teenuseosutaja jaoks vajalikud funktsionaalsused on välja arendatud. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud.

4

8. Asendan punkti 4 tabeli järgmise tabeliga:

Summa Osakaal

1 ERFi toetus 9 750 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 4 178 571 30%

3 Eelarve kokku 13 928 571 100%

9. Tunnistan punktid 7.1.5 ja 7.2.6 kehtetuks.

10. Asendan TAT lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa ja finantsplaan“ ja lisa 2 „Tegevuste detailne kirjeldus“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Haldusmenetluse põhimõtteid arvestav toetuste taotlemise ja määramise funktsionaalsus, mõõtühik on arv

0 0 1 TAT tegevuse 2.3 „Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest“ spetsiifiline näitaja. Arenduse tulemusena on STARis läbiviidav menetlusprotsess kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud.

TAT- spetsiifiline väljund- näitaja

Erihoolekande menetluse funktsionaalsus, mõõtühik arv

0 0 1 TAT tegevuse 2.3 „Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest” spetsiifiline näitaja. Arenduse tulemusena on STARis erihoolekandeteenuste taotlemise ja määramise töövoog. Elluviija (TEHIK) raporteerib partneri (SKA) andmete alusel vahe- ja lõpparuandes, kui arendus on valminud ja kasutusele võetud.

Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 12. juuni 2023. a käskkirjaga nr 94 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist

toetavate infosüsteemide arendused“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Seoses 2027. aasta jaanuaris rakenduva erihoolekande reformiga muutuvad ka infosüsteemi arendamise vajadused. Selleks muudetakse ja täpsustatakse toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) tegevuste 2.2 ja 2.3 sisu, eesmärki ja tulemusi, sihtrühmi ja TAT-spetsiifilisi näitajaid. Muudatusega arendatakse turvalise infovahetuse tagamiseks välja teenuseosutajate jaoks vajalikud funktsionaalsused sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) juurde, näiteks toetuste taotlemise, määramise ja haldamise funktsionaalsus, mis toetab tervikliku haldusmenetluse läbiviimist. Uus lahendus keskendub sotsiaalkaitse valdkonna ühise andmekogu arendamisele, mis põhineb olemasolevate infosüsteemide omavahelisel sujuval lõimimisel. Muudatusega suurendatakse toetuse andmise tingimuste eelarvet 2 500 000 euro võrra meetme vabade vahendite arvelt. Kuna tööde alustamine on planeeritud aastasse 2026, on vajalik pikendada ka TAT abikõlblikkuse perioodi aasta võrra kuni 31.12.2028. Samuti muudetakse aastate 2024–2025 tegevuskava ja eelarvet. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Mari Knjazev (tel 5422 0685, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 6269 128, [email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 927, [email protected]). Märkused Käskkiri on seotud Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 561 SEga tehtud muudatustega, mis jõustuvad 2027. aasta 1. veebruaril ning Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistri põhimäärus“ muutmise eelnõuga. Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid selle kohta ei ole koostatud eraldi mõjuanalüüsi, kuivõrd asjakohane mõjuanalüüs on leitav 562 SE seletuskirja punktis 6.2.8. Juhul kui arendustegevuse raames selgub, et andmeregistri põhimäärust on vaja täiendavalt ajakohastada, tehakse enne arenduse käikulaskmist asjakohased õiguslikud muudatused. Seletuskirjas on kirjeldatud ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 muudetakse TAT abikõlblikkuse perioodi. Uueks perioodiks on 01.08.2022– 31.12.2028. Muudatus on tingitud tegevuste sisulisest muutmisest, mis pikendab nende elluviimise perioodi. Punktiga 2 täpsustatakse, et rakendusasutus on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatustest 2023. aastal. Punktiga 3 pikendatakse aasta võrra tegevuse 2.1.5 abikõlblikkuse perioodi. Muudatus on tingitud sellest, et erihoolekandereform jõustub 2027. aasta jaanuaris, mistõttu on oluline tõsta sellega seotud arendused prioriteetsele kohale. See mõjutab teiste planeeritud arenduste ajastust, põhjustades ajagraafikus nihkeid. Selleks, et tagada kõikide vajalike arenduste valmimine, on vajalik TAT abikõlblikkuse perioodi pikendada. Punktiga 4 muudetakse tegevuse 2.2 nimetust. Uueks tegevuseks on „Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine“. Muudatus on tingitud sellest, et varasem nimetus

2

„Teenuseosutajate portaali loomine“ oli eksitav, sest võis jätta mulje, et luuakse uus füüsiline portaal, kuid tegelikult on tegevuse eesmärk luua juurde funktsionaalsusi STAR-i. Uus pealkiri väljendab tegevuse sisu selgemalt. Punktiga 5 muudetakse tegevuse 2.2 „Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine“ sisu, tulemust, sihtrühma ja abikõlblikkuse perioodi. Tegevuse sisus tuuakse välja, et turvalise infovahetuse tagamiseks arendatakse välja teenuseosutajate jaoks vajalikud funktsionaalsused STAR-i. Punktiga 6 muudetakse tegevuse 2.3 „Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest“ eesmärki, sisu, tulemust, sihtrühma ja abikõlblikkuse perioodi. Muudatus on tingitud asjaolust, et algselt oli planeeritud riiklikult muuta hoolduspuhkust puudutavaid regulatsioone ning vastavate tegevuste tulemusena arendada ka infosüsteemi, kuid poliitilise otsuse tulemusena neid tegevusi ellu ei viida, mistõttu jääb hoolduspuhkus tegevusest välja. Punktiga 7 uuendatakse näitajate tabelit. Seoses abikõlblikkuse perioodi pikendamisega aasta võrra on läbivalt kõikide näitajate sihttase aastaks 2028, samuti eemaldatakse ja lisatakse TAT- spetsiifilisi tulemusnäitajaid ning täiendatakse selgitavat teavet. Muudatused on tingitud abikõlblikkuse perioodi pikendamisest ning tegevuste 2.2 ja 2.3 sisu muutmisest. Meetmete nimekirja väljundnäitaja „Sotsiaalkaitse valdkonna ühine andmekogu“ ei muutu, aga täpsustatakse elluviija raporteerimiskohustust ka vahearuannete puhul (kooskõlas näitajate metoodikaga). Eemaldatakse TAT-spetsiifiline tulemusnäitaja „Institutsioonide vajaduste põhised kasutajarollid“, sest muutub tehniline lähenemine, mistõttu kaotab see näitaja olulisuse. Muudatus on tingitud TAT realiseerimise lähenemise muutumisest. Kui algselt oli kavandatud eraldiseisva teenuseosutajate portaali loomine Sotsiaalkindlustusameti haldusalas, mis võimaldanuks ka kasutajarollide raporteerimist, siis arendusprotsessi käigus jõuti efektiivsema lahenduseni. Uus lahendus keskendub sotsiaalkaitse valdkonna ühise andmekogu arendamisele, mis põhineb olemasolevate infosüsteemide (SKAIS ja STAR) omavahelisel sujuval lõimimisel. See strateegiline muudatus tähendab, et algne tulemusnäitaja ei ole enam asjakohane, kuna see ei peegelda uuendatud lähenemise tegelikku väärtust ja mõju. Muudetakse tegevuse 2.2 TAT-spetsiifilise väljundnäitaja „Valminud TOPi esimene etapp“ sõnastust, uus näitaja nimetus on „Teenuseosutajate funktsionaalsuste arenduste esimene etapp“. Muudatus on tingitud sellest, et tehniline lahendus on rakendamise käigus täpsustunud ja esialgne nimetus oli eksitav. Eraldi portaali asemel arendatakse tegevuse tulemusena välja STAR-ile lisafunktsionaalsused, sealhulgas muudetakse selgitavat teavet. Eemaldatakse tegevuse 2.3 TAT-spetsiifiline väljundnäitaja „Valminud ärianalüüs“, kuna see oli seotud planeeritud hoolduspuhkuse tegevustega, mida poliitilise otsuse tulemusena ellu ei viida. Seetõttu ei ole selle väljundnäitaja säilitamine põhjendatud, kuid tegevusele lisatakse kaks TAT- spetsiifilist väljundnäitajat. Lisatakse tegevuse 2.3 TAT-spetsiifiline väljundnäitaja „Haldusmenetluse põhimõtteid arvestav toetuste taotlemise ja määramise funktsionaalsus“, mille mõõtühikuks on arv ja sihttasemeks 1. Näitaja lisamise vajalikkus selgus rakendamise käigus. Tegemist on strateegilise tähtsusega arendusega, mis loob kindla aluse tõenduspõhiseks poliitikakujunduseks. Lahenduse käigus arendatakse välja mitmekülgne funktsionaalsus, mis toetab erinevate toetuste taotlemist, määramist ja terviklikku haldamist, hõlbustades kogu haldusmenetluse läbiviimist. Kasutajasõbraliku ja tervikliku töökeskkonna tagamiseks täiustatakse STAR-i üldkomponente ning

3

luuakse uusi funktsionaalsusi, mis kindlustavad kasutaja sujuva teekonna ja optimeerivad haldusmenetluse protsesse. Samuti lisatakse tegevuse 2.3 TAT-spetsiifiline väljundnäitaja „Erihoolekande menetluse funktsionaalsus“, mille mõõtühikuks on arv ja sihttasemeks 1. Näitaja lisamine on vajalik uue tegevuse mõju hindamiseks ja selle täpsemaks mõõtmiseks. Punktiga 8 suurendatakse TAT eelarvet (kehtiv eelarve on 11 428 571 eurot) kokku 2 500 000 euro võrra, millest ERFi toetus on 1 750 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 750 000 eurot. Eelarve suureneb sama meetme 21.4.1.1 vabade vahendite, sh planeerimise ja kinnitamata TAT „Innovaatiliste lahenduste väljatöötamine elu- ja teenusekohtade kohandamiseks“ eelarve vähendamise arvelt. TAT eelarve on muutmise järel kokku 13 928 571 eurot, millest ERFi toetus on 9 750 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 178 571 eurot. Eelarve muudatus on vajalik muudetud TAT tegevuste edukaks elluviimiseks. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks TAT punktid 7.1.5 ja 7.2.6, sest elluviijale ja partnerile pandud kohustus kooskõlastada RA-ga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisulist tegevuste vastavust TAT eesmärkidega enne riigihangete korraldamist ei ole osutunud asjakohaseks, kuna vastavalt punktile 7.1.2 peab elluviija rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele, mis tagab ka hangete vastavuse TAT eesmärkidele. Punktiga 10 asendatakse 2024–2025 TAT tegevuskava ja TAT eelarve, mida korrigeeritakse vastavalt tegelikule täitmisele ja tegevuskavale. Eelarvet on aastate 2023–2024 puhul täpsustatud vastavalt tegelikele kuludele ning suurendatud 2025. aasta puhul 110 145,00 euro võrra. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV. TAT muudatuste mõju Muudatuste järel suureneb TAT eelarve kokku 2 500 000 euro võrra, millest ERFi toetus on 1 750 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 750 000 eurot. Eelarve suureneb sama meetme 21.4.1.1 vabade vahendite, sh planeerimise ja kinnitamata TAT „Innovaatiliste lahenduste väljatöötamine elu- ja teenusekohtade kohandamiseks“ eelarve vähendamise arvelt. TAT eelarve on muutmise järel kokku 13 928 571 eurot, millest ERFi toetus on 9 750 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 178 571 eurot. Eelarve muudatus on vajalik muudetud TAT tegevuste edukaks elluviimiseks. Muudatusel on märkimisväärne positiivne mõju valdkondadevahelise koostöö tugevdamisele, kuna TAT rakendamise tulemusena paraneb sotsiaalabi korraldus kõigile abivajajatele olenemata nende elukohast või kohalikus omavalitsuses kasutatavast metoodikast. See tagab kõigile abivajajatele võrdsed võimalused, kindlustab võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimise ja parandab teenuste ligipääsetavust. Lisaks vähendavad TAT raames tehtavad arendused oluliselt halduskoormust nii abivajajate, KOV-i sotsiaaltöötajate, Sotsiaalkindlustusameti spetsialistide kui

4

ka teenuseosutajate jaoks, muutes andmete pärimise ja edastamise protsessid märksa sujuvamaks. Kõik need tegurid panustavad terviklikult riigi tasakaalustatud regionaalarengusse. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kliimaministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Sotsiaalkindlustusametile. Osapooled kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

Sotsiaalministri 01.07.2025 käskkirja nr 58 „Sotsiaalkaitseministri 12. juuni 2023. a käskkirjaga nr 94 kinnitatud

toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist

toetavate infosüsteemide arendused“ muutmine“

Lisa 2

Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2025 TEHIKu ja SKA tööjaotus tegevuste kaupa jaotub, lähtudes asutuse spetsiifikast ja vastutusalast. SKA vastutusala tegevuste elluviimine:

 IT-arendusteks lähteülesannete ja ärianalüüside kirjutamine koostöös teenuseomanikuga;

 IT-arenduste tegemise koordineerimine koostöös teenuseomaniku, TEHIKu ja arendajaga;

 vajalike äritellija testide tegemine pre-live keskkonnas (testlugude ettevalmistamine, sh testisikute tellimine, ettevalmistamine);

 funktsionaalsuse kontrollimine, sh funktsionaalsuste veapiletite arenduspartneritele parandamiseks suunamine;

 äripoole testijatele (SKA, KOV, teenuseosutja) vajaliku info edastamine. TEHIKu vastutusala tegevuste elluviimine:

 projektiskoobi defineerimine ja ärinõuete jooksev haldamine projekti jooksul; skoobi ja ärinõuete dokumentatsiooni ettevalmistamine riigihangete korraldamiseks;

 projektiplaani koostamine ja tegevuste igapäevane haldamine projekti jooksul; projekti riigihangete korraldamine, hankelepingute haldamine ja arveldamise tagamine; projektimeeskonna igapäevase töökorralduse tagamine;

 projektiarhitektuuri, sealhulgas andmelao arhitektuuri väljatöötamine ja igapäevane haldamine projekti jooksul; arhitektuurialase dokumentatsiooni ettevalmistamine riigihangete korraldamiseks; tööde vastuvõtmine, sealhulgas skoobile ja ärinõuetele vastavuse tagamine, arhitektuurilise vastavuse tagamine;

 projekti arenduse, testimise ja toodangu keskkondade loomine ja igapäevane haldamine projekti jooksul; projektitarneprotsesside tehniline korraldamine;

 projekti raames valminud äriliste ja tehniliste funktsionaalsuste vastuvõtu testimine; vigade kirjeldamine ja raporteerimine; testandmete loomine ja haldamine;

 turvatestimiste hankimine ja vastuvõtmine. Tegevus 2.1. Täiskasvanu abivajaduse hindamisega seotud arendused Alategevus 2.1.1. Täisealiste puude raskusastme tuvastamise andmete proaktiivne edastamine KOVidele Arenduse eesmärk on kuvada STARi töölaual korrektselt välja puude tuvastamise otsuse andmed, arvestades SKAISis olevat asjakohast infot, sealhulgas vaimse funktsiooni kõrvalekalde puhul domineeriva seisundi, teabe väljastamise piirangu ja järelevalve vajaduse info.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

2

(näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

1 StarPuue2 ver3 arendus

2024 01.02.2024–31.12.2024

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal 2024

Sihttase

tegevuskava

aastal 2025

Sihttase (2028)

Väljundnäitaja Valminud on digiteeritud andmevahetus (StarPuue2 ver3 arendus)

1 1 1

Alategevus 2.1.2. Abivajaduse esmase hindamise digitaalse lahenduse loomine STARi esimese etapina arendatakse välja täiskasvanu esmase abivajaduse hindamiseks struktureeritud andmetega abivajaduse hindamise moodul, mis on liidestatud riigi infosüsteemi haldusala teiste infosüsteemidega/andmekogudega, mis sisaldavad abivajaduse hindamise jaoks asjakohaseid andmeid. Enne abivajaduse hindamise vormistamist on KOVi sotsiaaltöötajal võimalik saada koondinfo kliendi abivajaduse kohta asjakohastest andmetest teistest riiklikest infosüsteemidest/andmekogudest (SKAIS, TETRIS, EMPIS jt). Arendus võimaldab koguda abivajaduse esmase hindamise infot KOVide üleselt struktureeritud ja võrreldaval kujul, mis vähendab dubleerimist nii samaliigiliste hindamiste tegemisel kui andmete kogumisel. Samuti tekib seeläbi riigile parem võimalus, et kasutada kogutavaid andmeid statististiliste analüüside tegemiseks ja poliitikakujundamiseks. Juhtumiplaani digitaalse lahenduse loomise arenduse eesmärk on optimeerida juhtumimenetluse protsessi ning arendada STAR2 juhtumimenetluse funktsionaalsust nii, et see toetaks sotsiaaltöö spetsialisti tööprotsessi. Arenduse tulemusena luuakse juhtumimenetlusega seotud toiminguteks vajalikud funktsionaalsused. Projektiga "Iseteenindus ja liidestused KOVi infosüsteemidega" analüüsitakse kliendi terviklikku teekonda ning arendatakse välja esmastest vajadustest tulenevad funktsionaalsused.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

1 Täisealise abivajaduse esmane hindamine I etapp

2023–2024 01.01.2024–31.08.2024

2 Täisealise abivajaduse esmane hindamine I etapp Turvatestimised

2024 01.07.2024–30.09.2024

3

3 Täisealise abivajaduse esmane hindamine II etapp + turvatestid

2024 01.07.2024–31.12.2025

4 Juhtumiplaani digitaalse lahenduse loomine I etapp + turvatestid

2024–2025 01.08.2024–31.12.2025

5 Iseteenindus ja liidestused KOVi infosüsteemidega

2025 01.01.2025–31.12.2025

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal 2024

Sihttase

tegevuskava

aastal 2025

Sihttase (2028

Väljundnäitaja Täisealise abivajaduse esmane hindamine (I etapp)

1 1 1

Väljundnäitaja Täisealise abivajaduse esmane hindamine I etapp Turvatestimised

1 1 1

Väljundnäitaja Täisealise abivajaduse esmane hindamine II etapp + turvatestid

0 1 1

Väljundnäitaja Juhtumiplaani digitaalse lahenduse loomine I etapp + turvatestid

0 1 1

Väljundnäitaja Iseteenindus ja liidestused

0 1 1

Tegevus 2.2. Teenuseosutajate jaoks vajalike funktsionaalsuste loomine Alategevus 2.2.1. Teenuseosutajate funktsionaalsuste arendused Arendatakse välja teenuseosutaja töölaua funktsionaalsus, mille kaudu saab teenusosutaja juurdepääsu tema osutatava teenusega seotud klientide üldandmetele, juhtumiplaanile ja teenuse osutamise otsusele STARis ning koostada ja edastada kogu teenuseosutamisega seotud aruandluse otse STARi. Teenuse osutamiseks vajalik kliendiinfo on teenuseosutaja töölaua rakenduse kaudu kättesaadav teenuse osutamisega seotud osapooltele. Arenduse käigus tagatakse rollipõhine juurdepääs andmetele ja päringute logimine, mis tagab nõuetele vastava isikuandmete kaitse (võrreldes nt andmeregistri välise kliendiinfo jagamisega). Arenduse eeldustöödeks on teenuste funktsionaalsuste (sh haldamine) loomine uues STARis.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

4

(näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

1 Eeldustööd – teenuste projekti I etapp (standardteenused, eriliigilised teenused, MVP ohvriabi)

2024–2025 01.03.2024–31.05.2025

2 Eeldustööd – teenuste projekti II etapp (teenuseosutaja vaade, arveldused)

2025 01.01.2025–31.12.2025

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal 2024

Sihttase

tegevuskava

aastal 2025

Sihttase

(2028)

Väljundnäitaja Valminud ärianalüüs 1 1 1

Väljundnäitaja Eeldustööd – teenuste projekti I etapp (standardteenused, eriliigilised teenused, MVP ohvriabi)

0 1 1

Väljundnäitaja Eeldustööd – teenuste projekti II etapp (teenuseosutaja vaade, arveldused)

0 1 1

Tegevus 2.3. Muud arendused, mis tulenevad õiguslikest muudatustest või muudest vajadustest Alategevus 2.3.1. Toetavate teenuste arendamine Arendatakse toetuste (sh individuaalsest abivajadusest, toimetulekuvõimest või majanduslikust olukorrast sõltuvate toetuste) taotlemise ja määramise, haldamise funktsionaalsus, mis toetab haldusmenetluse läbiviimist. Kasutaja tervikliku ja mugava töökeskkonna loomiseks arendatakse STARi üldkomponente ja luuakse uusi funktsionaalsusi, mis tagavad kasutaja tervikliku teekonna ning toetavad haldusmenetluse läbiviimist.

Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

5

1 Standardtoetuste ja üldkomponentide arendustööde I etapp

2023–2024 01.01.2024–30.06.2024

2 Standardtoetuste turvatestimised

2024 01.03.2024–30.11.2024

3 Toetuste projekti II etapp (standardtoetuste jätkutööd, eriliigilised toetused)

2024–2025 01.04.2024–30.04.2025

4 Toetuste projekti III etapp (sh TTT analüüs)

2025 01.01.2025–31.12.2025

5 Andmeladu 2025 01.01.2025–31.12.2025

6 STARi üldkomponentide arendustööd

2025 01.03.2025–31.12.2025

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal 2024

Sihttase

tegevuskava

aastal 2025

Sihttase (2028)

Väljundnäitaja Standardtoetuste ja üldkomponentide arendustööde I etapp

1 1 1

Väljundnäitaja Standardtoetuste turvatestimised

1 1 1

Väljundnäitaja Toetuste projekti II etapp (standardtoetuste jätkutööd, eriliigilised toetused)

0 1 1

Väljundnäitaja Toetuste projekti III etapp (sh TTT analüüs)

0 1 1

Väljundnäitaja Andmeladu 0 1 1

Väljundnäitaja STARi üldkomponentide arendustööd

0 1 1