Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 13-3/27-2 |
Registreeritud | 31.05.2023 |
Sünkroonitud | 04.10.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 13 Planeeringute korraldamine ja järelevalve |
Sari | 13-3 Linnade ja valdade planeeringute dokumendid |
Toimik | 13-3/2023 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
Vastutaja | Allan Pilviste (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, strateegia- ja arendusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
Lgp. Menetlusse kaasatavad
Meie 31.05.2023 7-1/23-52-1
Lääne-Nigula valla tuulikuparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku vallavolikogu otsuse eelnõu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalike
arutelude teade
Lääne-Nigula Vallavalitsus teavitab planeerimisseaduse (PlanS) § 107 lg 2 alusel, et 03.04.2023 kuni
05.05.2023 toimus Lääne-Nigula valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõude ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku jooksul oli
igal isikul õigus avaldada eelnimetatud dokumentide kohta oma arvamust (PlanS § 106 lg 2), esitati 16
arvamust.
Lääne-Nigula Vallavolikogu algatas 17.10.2019. a otsusega nr 54 Lääne-Nigula vallas kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega elektrienergia tootmiseks
tuulepargile sobiva arendusala leidmiseks. Planeeringust huvitatud isik on AS Enefit Green. Planeeringu
koostamise eesmärgiks on leida tuulepargi (elektrituulikutega energiat tootev elektrijaam) ja selle
toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Lääne-Nigula vallas ja koostada sobivasse
asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Eriplaneering koostatakse kogu Lääne-Nigula
valla territooriumi ulatuses (1448,77 km²). Tuulepargi rajamise kaudsem vajadus tuleneb Eesti riigi
kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega
majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi
ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.
Planeeringu esimeses etapis määratakse maa-ala, millesse saab tuuleparki rajada ning tingimused
tuulepargi rajamiseks, sh vajalikud täiendavad uuringud detailse osa koostamiseks. Planeerimise
esimesele etapile järgnevas detailses planeerimislahenduses määratakse elektrituulikute asukohad,
elektriliinide asukohad ja muu vajaliku taristu asukoht ning tingimused ehitamiseks. Olulist
keskkonnamõju eeldatavasti planeeringu elluviimisega ei kaasne.
Eriplaneering eelvaliku ala osas kehtestatakse või jäetakse kehtestamata peale tuulikupargi detailse
lahenduse koostamist.
Avalikul väljapanekul olevas planeeringu eelnõus on sobivaks asukohaks valitud eelvaliku ala 2 mis asub
valla keskosas Vidruka, Seljaküla, Piirsalu, Jaakna, Luigu ja Rõuma külades. Ala 2 oli esmase
kaardianalüüsi alusel suurusega 3061 ha, 2022 aasta täpsustatud kaardianalüüsi alusel 2782 ha.
Planeeringu koostamise seiskumise perioodil on ala 2 piirkonda lisandunud täiendav eluhoone.
KSH aruandest lähtuvalt on valitud tööprotsessis sobivamaks alaks Ala 2, mille kohta on koostatud
asukoha eelvaliku etapi planeeringulahendus. Planeeringulahenduse koostamisel on arvesse võetud KSH
aruandes välja toodut, planeeringu koostamise töörühma märkusi ning koostöös asjaomaste asutuste,
erinevate huvigruppide ja avalikkusega tehtud ettepanekuid, mis võimaldavad planeeringu eesmärkide
täitmist. Tulenevalt planeerimisseaduse § 99 lõikest 1 tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu
asukoha eelvalik koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku
omavalitsuse eriplaneering käsitleb.
Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 16.06.2023 Taebla vallamajas algusega kell 14:00
ja 17.06.2023 Risti koolimajas algusega kell 10:00.
Lisainfo ja eriplaneeringu materjalid Lääne-Nigula valla veebilehel
https://www.laanenigula.ee/tuuleenergia-eriplaneering
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Heikki Salm
ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
1/82
Arvamus Valla seisukoht
1. Eve Toomsaar, 27.04.23
1. Analüüsida võimalust jätte tuulikualade ja külade vahele
püsi(kõrg)metsastusega alad (nt kuni tuulikute demonteerimiseni
pärast nende kasutamist), et vältida olukorda, kus planeeringu
alade valiku etapis kirjeldatakse metsade rolli müraleviku
tõkestamisel või visualiseeritakse nähtavuskoridore, vaateid jne,
aga kui tuulikud on püsti, tehakse metsaaladel lageraie ja olukord
muutub kardinaalselt.
Tuulikuid ümbritsevale metsa alale ei ole planeeringu seletuskirja kohaselt seatud
tingimusi metsamajandamise erisuste tegemiseks. Seda ei soovita teha, kuna see
piiraks metsaomanike metsamajandamise võimalust. Selgituseks, et lageraielankide
suurusele kehtivad piirangud lähtuvalt Metsaseadusest ja sellest tulenevalt on
piiratud korraga raiutava metsamaa ulatus.
Asukohavaliku etapis tehtud müra leviku hindamisel ja ka üldiselt müra leviku
hindamisel ei arvestata puistu müravähendavat mõju - müra leviku hinnang
koostatakse halvimale olukorrale ehk takistustevabale maastikule.
Visuaalse mõju osas on võimalik tõepoolest mõne uue nähtavusala teke. Samas on
nähtavuse võimalik teke seotud rohkem võimaliku raiega vaatepunkti lähialal, mitte
tuulepargi alal.
2. Analüüsida tuulikute/tuulepargi mõju mobiilsidedele,
internetiühendusele (näiteks Piirsalus), et rajatavad tuulikud ei
halvendaks piirkonna sotsiaalset elukeskkonda. Kui tuulikud
halvendavad niigi viletsat mobiili- ja internetiühendust, siis välja
töötada meetmed kaasaegse mobiilside tagamiseks.
Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse
lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude
operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke
mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb
detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui
planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused
kaasaegse mobiilside tagamiseks.“ Samuti lisame edasises planeerimisprotsessis
jätkuvalt kaasatavate hulka ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.
2. RISTI OSAVALLAKOGU koosoleku protokoll, 17.04.23
Laiendada puhvertsooni ala 7 km; metsaaladele tuulikuid mitte
rajada; tuulikute kõrgused (220 m) ja hulgad (15); elanike häirete
minimaliseerimine. Osavallakogu liikmed lisasid täiendavalt, et
Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust.
Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada
ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks
maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
2/82
Arvamus Valla seisukoht
protsessi käigus on eelvaliku alade valimisel ja KMH-i koostamisel
tehtud olulisi vigu.
elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on
võrdlemisi vähe. Eesti naaberriigis Soomes on Soome riikliku metsaettevõtte
territooriumile ehk siis metsa rajatud mitmeid tuuleparke ja toimub metsaaladele
uute tuuleparkide kavandamine. Naaberriigi praktika on näidanud, et metsa aladel on
võimalik tuuleenergiat toota ning leida territooriumeid, kus oluline ebasoodne mõju
loodusväärtustele puudub.
Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud. Planeeringu
algatamise oli eesmärgiks ca 2500 ha suurusega alale teha 17…30 kuni 290 m kõrgust
elektrituulikut. Valla ja huvitatud isiku vahel on tööprotsessi käigus kokku lepitud
muuta tuulikute suurimaks lubatud arvuks 25 ja suurimaks lubatud kõrguseks 270 m.
Elanike häiringute minimaliseerimiseks on ptk 3.2.1 sätestatud: „Eriplaneeringu
detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja
täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult
kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning
võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ Planeeringu eelnõus on
seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale kui 1,5 km vastava
elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Eespool nimetatud tingimustega on elanike
häiringud viidud miinimumi.
Mõnes omavalitsuses, nt Põltsamaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle
tööversioon, võimaldatakse asukoha eelvaliku ala 750 m kaugusele, Lääne-Nigula
vallas on tagatud, et lähemale kui 1500 m ei ole võimalik tuulikuga ilma elaniku
nõusolekuta tulla.
Eelneva alusel ei võeta arvesse ettepanekut tuulikute kõrguste, arvu ja metsaalale
rajamise osas. Puhvertsooni ulatuse osas võetakse ettepanekut arvesse ja
suurendatakse lähtudes ka teistest laekunud ettepanekutest 10 km-ni.
Protokolli arutelu osas esitatud seisukoht “Ala 2 osas on KMH teinud (linnustiku,
loomastiku jne) uuringuid, mis toimusid kahe kuu jooksul 2021 sügisel. Protsess ei ole
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
3/82
Arvamus Valla seisukoht
olnud korrektne. Eelvalik on tehtud valedel alustel.” KSH koostaja täpsustab
protokollis esitatud ebaõiget väidet. KSH linnustiku eksperthinnang on koostud
tuginedes andmebaaside andmestikul (kasutati viimase 10 aasta loodusvaatluste
andmeid + EELIS süsteemi ja keskkonnaseire andmebaasi andmeid) ja linnustiku
välitööde andmeid. Linnustiku välitööd toimusid haudelinnustiku osas kõigil kolmel
alal 2 päeval juunis 2020 ja rändevaatlused kõigil aladel 2 päeval oktoober-november
2020. KSH nahkhiirte hinnang põhineb eksperdi kogemusel põhineval elupaikade
sobivuse hinnangul ning ülevaatlikel välitöödel. Nahkhiirte välitööd toimusid kõigil
kolmel alal 4 sobilike tingimustega ööl juulis, augustis ja septembri alguses 2020
aastal.
Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon
kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on
väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.
3. Maaeluministeerium, 17.04.2023 nr 4.1-5/2076-3
1. Maaeluministeerium kooskõlastas 14.12.2022 kirjaga nr 4.1-
5/2076-1 nimetatud eriplaneeringu asukoha eelvaliku
vallavolikogu otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande eelnõu
tähelepanekuga, märkides, et KSH aruande eelnõu jaotises 4.9
„Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale“ on
analüüsitud põhjalikult tuulepargi mõjude ulatust üksnes Lääne-
Nigula üldplaneeringuga määratud väärtuslikele
põllumajandusmaadele, kuid analüüsimata on tuulepargi ja selle
rajamisega seotud üldine maahõive ja sellega seotud mõju
pinnasele/mullastikule. KSH I etapi aruandest peaks nähtuma,
millises ulatuses nähakse ette tuulikute ja nende ehitamise ning
ekspluatatsiooniga kaasneva taristu rajamiseks vajaliku maa,
sealhulgas kogu põllumajandusmaa kasutus/maahõive, samuti
KSH aruande ptk 4.9 täiendati vastavalt märkusele.
Tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri ehitustöödega kaasneb pinnase
eemaldamise vajadus. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala
geoloogilistest tingimustest, mille alusel määratakse ehituslikud lahendused. Samuti
sõltub see väga palju tuulepargi detailsest lahendusest (tuulikute ja teede paiknemise
täpsest lahendusest). Pinnas eemaldatakse tuuliku vundamendi alalt, tuuliku
montaaži platsi alalt ja juurdepääsuteede alalt. Ühe tuuliku kohta otseselt hõivatav
ala on u 1 ha, sellele lisandub juurdepääsuteede ja liinide/kaablite ala. Kokku on maa
hõlmamine tuulepargi tarvis u 2 ha (konservatiivselt eeldades tuulikute mõõtmete
kasvu kuni 3 ha) tuuliku kohta, kuid täpne maht selgub detailse lahenduse
koostamisel lähtuvalt teede ja elektriühenduste paiknemisest. Arvestades soovitud
25 tuuliku rajamist teostatakse pinnasetöid u 50 ha (konservatiivselt arvestades
tuulikute mõõtmete kasvu kuni 75 ha) ulatuses. Väljatoodud ulatuses esineb
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
4/82
Arvamus Valla seisukoht
tuulikute ja nendega seotud taristu rajamisel eemaldatava
mulla/huumuskihi eeldatav maht ja nõuded selle edaspidiseks
kasutuseks (eeldus on, et ehitamise käigus eemaldatav
huumuskiht/muld aetakse laiali samas asuvale
põllumajandusmaale).
Lääne-Nigula valla kodulehel olevas tabelis, kuhu on koondatud
kaasatud isikute poolt esitatud kooskõlastused ja arvamused ning
vastavad valla seisukohad, on meie poolt esitatud
tähelepanekule tabeli real 16 antud vastuseks, et KSH aruannet
täiendatakse. Samas KSH I etapi aruande eelnõust (seisuga
13.03.2023) ei nähtu, et see sisaldaks ülalmärgitud analüüsi
tuulepargi ja selle rajamisega seotud üldise maahõive ja sellega
seotud mõju pinnasele/mullastikule. Sellest tulenevalt palume
siiski KSH I etapi aruande eelnõud kas täiendada või anda
selgitused, kas või millises planeerimisetapis meie poolt esitatud
tähelepanekutes toodud küsimused tähelepanu alla võetakse.
mulla/huumuskihi eemaldamine. Nõuded mulla kasutamiseks on asjakohane seada
detailse lahenduse käigus kui on teada ehitusalade paiknemine.
Arvestades ala 1 ja ala 2 eelnevat kasutust ei ole tõenäoline väljakaevatavas pinnases
reostuse esinemine. Seega on võimalik pinnast taaskasutada. Mõlema potentsiaalselt
sobiliku ala puhul on tegu valdavalt metsamaadega. Haritava maa pindala on ETAK
andmetel (06.05.2023) ala 1 puhul 56,4 ha ja ala 2 puhul 46,7 ha. Arvestades haritava
maade kattuvuse vähesust, siis olulist ebasoodsat mõju piirkonna põllumajandusele
ei ole oodata.
2. Lisaks märgime, et KSH I etapi aruande eelnõu jaotises 5.1
„Asukohaalternatiivide võrdlus“ olevas tabelis 17
„Asukohaalternatiivide võrdlus mõjukriteeriumite alusel“ ei ole
mõjuvaldkondade loetelus märgitud mõju pinnasele, sh
väärtuslikele põllumajandusmaadele.
Mõjuvaldkond lisati tabelisse.
4. TAEBLA OSAVALLAKOGU koosoleku protokoll, 17.04.23
1. Otsustati: Võtta informatsioon teadmiseks. Taebla osavallakogu seisukoht võetakse teadmiseks.
5. Laine Pettai, 04.05.2023
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
5/82
Arvamus Valla seisukoht
Tuuleparkide asukoht ei sobi metsa, see mõjutab negatiivselt
linnustkku ja loomastikku ja kahjustab seeläbi kogu antud ala
ökosüsteemi. Mets teatavasti ei ole ka tuulerohke ala.
Tuuleparkide asukoht ei sobi maal elavate inimeste kodude
lähedusse, kuna müra, vibratsioon ja varjutus rikuvad ära
elukeskkonna, mille maal elav inimene on valinud.
Tuuleparkide asukoht peaks olema tööstusrajoonides, sadamates
jms - kus juba on müratase/vibratsioon kõrge (ning seetõttu ei
tekita erakordset häiringufaktorit), kus inimesed viibivad tööajal
ning kus seda tuuleparkide poolt toodetavat elektrit kõige enam
vajatakse. Metsas ei vaja elektrit keegi, samuti on maal
hajaasustuse elektri vajadus väike ning selleks, et see tuulepargi
toodetud elekter tööstusteni jõuaks, tuleb omakorda rajada hulk
elektrikandjaid.
Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust.
Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada
ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks
maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel
elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on
võrdlemisi vähe. Eesti naaberriigis Soomes on Soome riikliku metsaettevõtte
territooriumile ehk siis metsa rajatud mitmeid tuuleparke ja toimub metsaaladele
uute tuuleparkide kavandamine. Naaberriigi praktika on näidanud, et metsa aladel on
võimalik tuuleenergiat toota ning leida territooriumeid, kus oluline ebasoodne mõju
loodusväärtustele puudub.
Suurte tuuleparkidega kaasneb teatud häiringuid (müra, varjutus, maastiku muutus).
Olemasolevates tuuleparkides tehtud müra mõõtmiste ning kavandatavate
tuuleparkide müra modelleeringute kohaselt on tuulikute rajamisel 1 km kaugusel
elamutest on tagatud, et müratase jääb alla 40dB, mis on rangeim tööstusmüra
väärtus elamualade osas. Samuti ei ole sellisel kaugusel oodata elamualadel olulist
varjutustaset. Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel
elamule lähemale kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise
nõudega on elamu omanikul võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või
varjutuse vältimine.
6. Palivere Piirsalu jahiselts, 02.05.23
Meie arvates on KSH-s ebapiisavalt kajastatud tuulikuparkide
mõju suurulukitele ja nende elukeskkonnale. Lisada tuleks
planeeringusse täiendavate uuringute vajadus.
Suurulukid on jahimeestele majanduslikult kõige olulisemad
tuluallikas, et suuta täita Keskkonnaameti , RMK,
Jahindusnõukogu ja maaomanike poolt seatud kohustusi. Kui
planeeritavate tegevuste mõjul kaovad jahialadelt põdrad ja
Mõju metsloomadele on käsitletud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
ptk 4.4. Mitmed metsloomaliiigid võivad olla tuulikute esinemise osas olla tundlikud
ja esineda võib nende arvukuse langust tuulepargi alal ja selle lähialal (metskitse
puhul nt u 700 m tuulikust) nii tuulepargi ehituse kui töötamise perioodil. Tuulepargi
asukohavaliku ala hõlmab märkimisväärse ala Palivere jahipiirkonnast, seega antud
jahipiirkonnale on oodatav mõju negatiivne. Küttimistiheduse statistika alusel on
tegu alla keskmise küttimistihedusega jahipiirkonnaga. Seega laiemalt on oodatav
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
6/82
Arvamus Valla seisukoht
muud suurulukid, siis laguneb jahinduse toimiv
majandussüsteem. Seepärast on meie jaoks äärmiselt tähtis
hinnata kõiki tuulepargi, selle infrastruktuuri, aedade jms.
võimalikke mõjusid ulukiasurkonnale selles piirkonnas ja ümber
selle.
1. Lähtuvalt eeltoodust palume välja selgitada:
1.1 Millised lühi – ja pikaajalised mõjud on planeeritavatel
tegevustel jahindusele ja looduslikule mitmekesisusele.
mõju valla jahindusele vähese tähtsusega. Valla olemasolevate tuuleparkide alade
jahipiirkonnas ei ole võimalik täheldada olulisi muutusi suurulukite küttimisstatistikas
võrreldes tuulepargi rajamise eelset ja järgset olukorda.
1.2 Milline on tuulikute töötamisega kaasnev vibratsiooni ja
mürareostuse mõju ulukitele ?
Teema käsitlus on esitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ptk 4.4.
Mitmed metsloomaliiigid võivad olla tuulikute esinemise osas olla tundlikud ja
esineda võib nende arvukuse langust tuulepargi alal ja selle lähialal (metskitse puhul
nt u 700 m tuulikust) nii tuulepargi ehituse kui töötamise perioodil. Sama peatüki
alampeatükis on sätestatud nõue, mis on kantud ka planeeringusse, et detailse
lahenduse KSH käigus tuleb kaasata ökoloog ja hinnata tuulepargi rajamise mõju
rohevõrgustikule sh kaitstavate alade ja elupaikade sidususele. Vajalik on selgitada
välja, kas ala läbib esmatähtsaid ulukite liikumiskoridore või kas alal paikneb ulukite,
kahepaiksete või roomajate jaoks olulisi elupaiku.
1.3 Milliseid kitsendused jahile seab tuuleparkide võimalik
rajamine.
Põhimõte on, et tuulepargis võib jahti pidada. Samale huvitatud isikule kuuluvas
Paldiski tuulepargis on ka jahipidamine lubatud, oluline on et ei lastaks tuulikute
suunas ning viibimine tuulikute all on omal vastutusel. Jahipidamist reguleerib
üldiselt jahiseadus ja planeeringuga ei määrata selleks eritingimusi. Tuulepargi
rajamine ei sea kitsendusi ka tavalisele metsa majandamisele.
1.4 Kas on uuritud Eestis või Eestiga sarnase looduskooslusega,
põhjapoolkera parasvöötme metsavööndis tuuleparkide mõju
suurulukitele, lindudele ja loodusele sellisel alal ja selle lähi
piirkonnas.
Arvukalt on uuringuid linnustiku osas, sh liigispetsiifilisi uuringuid, mida on KSH
koostamisel kasutatud.
Ulukite käitumise uuringuid tuuleparkides on vähem. Olemasolevate ülevaade on
esitatud KSH ptk 4.4, sealjuures on kasutatud ainult uuringuid, mida on võimalik Eesti
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
7/82
Arvamus Valla seisukoht
tingimustesse üle kanda (Rootsi ja Poola uuringud). Mitmeid metsaalade
uuringuprojekte on käesoleval ajal maailmas käimas. Nt on ulatuslik
uurimisprogramm just ulukite ja jahinduse teemal Soomes käivitatud
(https://www.luke.fi/fi/uutiset/luonnonvarakeskus-selvittaa-tuulivoiman-vaikutuksia-
metsaelaimistoon).
1.5 Kas on kaalutud tuulikupargi ümber ulukitele puhver tsooni
rajamist, laiusega 7-10 km, kus säiliksid ulukite elualad.
Puhvertsoon säilitaks ka elamisväärse elukeskkonna kohalikele
inimestele ja vähendaks mürareostust.
Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon
kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on
väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.
7. Sven Köster, 04.05.23
Toetan Lääne-Nigula valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha
eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi
aruande vastuvõtmise eelnõud v.a. viie kilomeetri tuuleparkide
vaba puhvervööndi kehtestamist ümber ala 2.
Piirangud on seatud kaugustele eluhoonetest,
looduskaitsealadest jne. Lisaks kehtestatav täiendav piirang on
liigselt koormav ja piirab täiendava piiranguna tuuleenergeetika
arendamist, kohaliku ettevõtluse arendamist ja valla,
maaomanike ning majaomanike võimalusi lisatulu teenimiseks.
Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon
kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on
väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.
8. Annela Pällo, MTÜ Pällo Noorte Töökodu, 04.05.23
Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.01.2021 otsuse nr.1 seletuskirjas
on kenasti välja toodud põhjendused miks tuulepargile valitud
asukoht ei ole sobilik. Olles tutvunud vallavolikogu otsustega
antud teema kohta, ei leidnud ma ühtegi hinnangut ega viidet
uurimusele, mis kajastaksid inimestele tekitavaid probleemidele.
Planeeringu eelnõu on koostatud planeeringu lähteseisukohtade järgi. Planeeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine on koostatud keskkonnamõju hindamise
programmi järgi. Mõlemad dokumendid olid avalikul väljapanekul 2020. a suvel.
Nende dokumentide järgi on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne ja selle alusel planeeringu asukohavaliku eelnõu. Planeeringu puhul on tegu
dokumendiga mis kavandab tuuleparki. Planeeringu mõjude hindamine prognoosib
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
8/82
Arvamus Valla seisukoht
Tänapäeval on suureks probleemiks inimeste vaimne tervis.
Seljaküla piirkonna inimeste ühispöördumises on välja toodud
enamlevinud probleemide üksikasjad ja viimaste aastate
lähiriikide uuringute andmed. Kas neid on arvestatud
planeeritavate tuugenite rajamisel?
Olen aastaid panustanud oma aega ja isiklikke vahendeid, et
rajada erivajadustega noortele töökodu kus nad saaksid neile
sobivas tempos ja vastavalt oma võimetele tegutseda ning
täiendada igapäevaeluks vajalikke oskusi. Arvestades neid
uuringuid, võib tekkida olukord kus valminud töökodu võib kasu
asemel kahju tuua, arvestades nende eripära. Tegemist on
autistlike joonte, aktiivsus-tähelepanuhäiretega inimestega.
Minu ettepanekud on:
1. uurida tuugenite mõju inimeste vaimsele tervisele
2. uurida mõju psüühilise erivajadustega inimestele
(autismispektrihäiretega, aktiivsus-tähelepanuhäiretega)
3. uurida inimesele talutava planeeritavate tuugenite kõrguse,
koguse, võimsuse ja kauguse koosmõju
kavandatava tegevuse (tuulepargi) mõjusid. Tuulikute mõju inimese (vaimse)
tervisele on võimalik uurida olemasolevates tuuleparkides pikaajaliste
terviseuuringute abil ja seda on kohane teha ja ka tehakse maailma erinevates
tuuleparkides vastavate teadusuuringute raames. Ühe tuulepargi planeeringu KSH
puhul on võimalik mõjude hinnangutes lähtuda avaldatud teadusuuringute
tulemustest. Senine teadmine on, et tuulikute puhul on häirivamateks mõjudeks
inimese jaoks müra ja varjutus, mille kõrged tasemed võivad põhjustada mõju
tervisele. Seda eeskätt juhul kui tuulik rajatakse elamutele liiga lähedale.
Olemasolevates tuuleparkides tehtud müra mõõtmiste ning kavandatavate
tuuleparkide müra modelleeringute kohaselt on tuulikute rajamisel 1 km kaugusel
elamutest tagatud, et müratase jääb alla 40 dB, mis on rangeim tööstusmüra väärtus
elamualade osas. Müranorm on kehtestatud inimese tervise kaitseks. Samuti ei ole
sellisel kaugusel oodata elamualadel olulist varjutustaset. Planeeringu eelnõus on
seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale kui 1,5 km vastava
elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise nõudega on elamu omanikul
võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või varjutuse vältimine. Samuti on
planeeringus seatud nõue nii müra kui varjutuse hindamiseks tuulepargi detailse
lahenduse koostamisel.
9. Maret Põldre, Aleksander Kodentsev, 04.05.23
Mõju taimestikule on tehtud teise(valdavalt subtroopilise)
kliimavöötme järgi ja põllukultuuridele. Ei saa võrrelda
parasvöötme metsi ja maisipõlde.
KSH aruande taimestiku osasse (ptk 4.1) lisati “Teaduskirjanduses puudub info, et
oleks täheldatud tuuleparkide töötamisaegset mõju metsa taimekooslustele.”
Tuulikute vundamendi osas pole täpsustatud, kas kasutatakse ka
vaiasid. Tori valla tuulepargi KSH koostamise programmis on lk.7-
Tuuliku vundamenditüübi valik sõltub maapinna ehitusgeoloogilistest omadustest.
Vaivundamente kasutatakse üldjuhul aladel kus pinnase kandevõime ei ole piisav (nt
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
9/82
Arvamus Valla seisukoht
8 p.1.2. räägitud vaivundamendist (taldmike d 25 m ja sügavus
kuni 6m, lisaks vaiade pikkus 20m), kusjuures tuulikud on
madalamad kui Ristil. Kas saab vundamendi ehitust täpsustada ja
kui tuleb siiski vaivundament, kuidas see veerežiimi mõjutab?
turbaalad) või esineb muid ehitustehnilisi kitsendusi. Oluliselt levinumaks
lahenduseks on gravitatsioonivundamendi kasutamine.
Planeeringus on seatud tingimus “Detailse lahenduse KSH käigus tuleb täpsustada ala
hüdrogeoloogilisi tingimusi ning sellest lähtuvalt anda eksperthinnang
hüdrogeoloogiliste mõjude osas, sh kavandada sobilikud leevendus- ja
seiremeetmed. Hinnata tuleb mõjusid pinnaveele, sh pinnaveekogudele ja
pinnaveerežiimile.” Seega juhul kui ilmneb vajadus siiski vaivundamendi
kasutamiseks, siis tuleb sellega kaasnevaid mõjusid hinnata tuulepargi täpsema
kavandamise käigus, sh kavandada sobilikud leevendus- ja seiremeetmed.
Kõik modelleeringud müra, varjutuse, jne. on tehtud nn
laboritingimustes, mis päris loodusega iialgi ei kattu!
Müra modelleering ja varjutuse hinnang on tehtud vastava erialatarkvaraga lähtudes
asjakohastest arvutusmetoodikatest. Modelleeringud on tehtud halvimale olukorrale
arvestamata alal esineva metsa häiringuid vähendavat toimet.
Kuidas mõjutab nii kõrgete tuulikute labade pöörlemine
kohalikku mikrokliimat? Õhukihid aetakse ju pidevalt segamini.
Tuulikute puhul on tuvastatud mõju mikrokliimale st uuringud on näidanud, et kuni
10 km tuulepargist allatuult võib tähendada mikroklimaatilisi muutusi. Tuulikute
töötamisel esineb õhukihtide vahelist segunemist. See vähendab maapinnalähedasi
õhutemperatuuri ööpäevaseid kõikumisi – tuulikupargi alal on täheldatud päevasel
ajal maapinnalähedase õhukihi madalamat temperatuuri ja öisel ajal kõrgemat
temperatuuri kui tuulikute mõjualast väljas oleval alal[1]. Tegu ei ole muutustega
tasemel, mis inimesele oleksid üldjuhul märgatavad ning efekti uuritakse pigem
seoses tuulikute omavahelise tootluse mõjudega ning mõju põllumajanduslikust
vaatest. Nt võib efekt olla märgatav nn öökülma tekke seisukohalt (olukordades kus
muidu tekib selgetel öödel maapinna jahtumine võrreldes nt paari meetri kõrgusel
mõõdetud temperatuuridega 4 °C võib eeldada, et tuulepargi alal oleks selline
muutus väiksem).
[1] Middleton, P., Barnhart, B. 2022. Supporting National Environmental Policy Act
Documentation for Atlantic Offshore Wind Energy Development Related to Microclimates.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
10/82
Arvamus Valla seisukoht
Washington (DC): U.S. Department of the Interior, Bureau of Ocean Energy Management. OCS
Study BOEM 2022-005. 15 p.
Üldse pole mainitud mikroplasti, mis labadelt lendub ja ümbrust
saastab. Seda ei saa olema mitte väike kogus. ( Misroplastics
from windturbines-Shetland News)
KSH aruande ptk 4.16 täiendati mikroplasti tekke käsitlusega järgnevalt: “Uuema
teemana jäätmetekke ja ka tuulikute planeerimise puhul on tõstatatud võimalikku
käitamisaegset mikroplasti teket. Mikroplastiks saab nimetada kõiki vees
mittelahustuvaid plastitükke, mis on mõõtmetelt väiksemad kui 5 mm[1]. Mikroplasti
võimalikku teket ja keskkonda sattumist seostatakse tuulikute labadega, mis on
valmistatud valdavalt klaasplastist ning välitingimustes töötades sademete ja tuule
toimel kuluvad. Uuringuid antud valdkonnas (nagu mikroplasti tekke kohta üldiselt)
on veel vähe, kuid senised uuringud lasevad eeldada, et tuulepargid ei ole olulised
mikroplasti tekkeallikad. Antud valdkonna uuringud on senini leidnud, et tuulepargi
piirkondades küll leidub mikroplasti, kuid selle koostis ei ole iseloomulik tuuliku
labade materjalile. Samuti ei ole täheldatud, et tuuleparkide aladel oleks mikroplasti
kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevatele aladel[2].“
[1] Frias, J.P.G.L., Nash, R. 2019. Microplastics: Finding a consensus on the definition, Marine
Pollution Bulletin, Volume 138, Pages 145-147.
[2] Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. 2018.
Microplastics in a wind farm area: A case study at the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow
Sea, China. Marine Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.
Mõju inimesele. Dr. Pierpointi andmed on muudetud
ebaolulisemateks, kui teiste viidatud autorite omad. Ometi on ju
otsesuhtlusest inimestega ( mitte mingeid laborikatseid ja
statistikat kasutades) teada, et tuulikud mõjutavad nii tervist kui
psüühikat.
Viidatud uuringule on KSH aruandes pühendatud eraldi lõik toomaks välja, et
tuulikute lähiala elanike hulgas esineb inimesi, kes on tuulikute tööst tugevalt
häiritud. Samas tuleb arvestada, et tegu on pigem populaarteadusliku allikaga ning
seda ei saa pidada terviseuuringuks. Vastavad asjaolud on ka KSH aruandes välja
toodud selgitamaks uuringu tausta.
Mõjul inimestele, lisaks muud põhjused, on otsene seos
kinnisvara väärtuse langemisega, sest elukeskkond on rikutud.
Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud KSH ptk 4.13.3. Selgitame, et
erinevate tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamisel tekkida võiva kinnisvara
hinna võimaliku muutuse kompenseerimiseks Eestis süsteem puudub. Erinevalt
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
11/82
Arvamus Valla seisukoht
teistest tööstus- ja infrastruktuuriobjektidest on küll tuuleparkide puhul ellu kutsutud
riiklik regulatsioon nn tuulikute talumistasu näol kompenseerimaks lähiala elanikele
häiringute talumist. Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates
01.07.2023, on ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb
tuulepargi lähiala elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kohalik omavalitsus võib
saadavat tasu kasutada kohaliku eluolu parandamiseks, mis võib avaldada ka kaudset
positiivset mõju piirkonna kinnisvara väärtusele.
Selle KSH järgi tehakse kohalikust loodusest ja elanikest
katsejänesed! Väga palju on modelleeringuid ja" hetke parimaid
teadmisi". Hiljem sellest tekkinud kahju enam parandada ei
saa.(nt.utiliseerimine, millest KSH-s üle libisetakse) Ka on
tänapäeval igaühele kättesaadavad materjalid, millest ilmneb, et
tuulikud pole sugugi nii rohelised ja stabiilsed energiaallikad nagu
neid püütakse näidata.Kas võimalik rahaline kasu kaalub tõesti
üles rikutud keskkonna?
Keskkonnamõju hindamine peab hindama kavandatava tegevuse mõjusid olukorras
kus objekti vastavasse asukohta alles kavandatakse. Sellises olukorras on igati kohane
mõjusid modelleerida (arvutuslikult hinnata) ning kasutada parimat teadmist
lähtudes teaduskirjandusest, mis suuresti põhineb olemasolevate tuuleparkide
mõõtmistel ja uuringutel.
Nõustume, et tuuleparkide rajamise ja kasutamisega kaasneb olulisi
keskkonnamõjusid. Võimalikest mõjudest annab ülevaate asukoha eelvaliku otsuse
lisaks olev KSH aruanne ning tuulepargi detailse lahenduse koostamisel tuleb
teostada detailse lahenduse mõjude hindamine. Planeeringus on sätestatud
uuringute ja modelleerimise vajadus.
Tuuleparkide rajamise vajadus tuleneb keskkonnaeesmärkidest – vajadusest
pidurdada kliimamuutusi. Praegune fossiilsete kütuste kasutamine on oluliselt
suurema keskkonnamõjuga, kui taastuvenergia kavandamine.
Kui vald selle tuulepargiga jätkab, siis vaadates, kuidas praegu
asju inimestest üle ja läbi surutakse, saame siia lõpuks ikkagi
kolmkümmend 290m tuulikut. See halvendab veelgi looduse elu-
olu ja võtab või rikub veel suurema hulga inimeste, kes siin
elavad ja kodud on rajanud, kodud.
Planeeringu asukoha eelvaliku seletuskirja ptk 3.2.1 kohaselt võib alale ehitada kuni
25 elektrituulikut suurima lubatud suhtelise kõrgusega 270 meetrit. Koostatava
detailplaneeringu kohaselt ei ole võimalik teha 30 290 m kõrgust elektrituulikut.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
12/82
Arvamus Valla seisukoht
Tuulepargi piirkonnas pole siis ju valla visioonil ja missioonil, mis
puudutab inimeste elukeskkonda ja heaolu mingit katet. Ja kas
selles valguses valla hüüdlause,"Tule meile, päriselt!", on lihtsalt
kõlav loosung?
Lääne-Nigula valla arengukava 2022-2030 E 2.1 on seadnud väljakutseks nr 7:
„Taastuvenergia võimaluste arendamine ja kasutamine valla territooriumil.“
Tegevussuund selle elluviimiseks on nr 2.1.21: „Koostöö valla elanike ja ettevõtjatega
taastuvenergia arendamiseks valla territooriumil.“ Ka sama väljakutse tegevussuund
nr 2.1.13: „Palivere tootmisala arendamine - koostöös riigi ja võrguettevõtjatega
vajaliku elektrivõimsuse tagamine, juurdepääsutee rekonstrueerimine ja
tänavavalgustuse väljaehitus, kiire interneti ühendus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni
ning tuletõrjevee küsimused.“ on seotud kavandatava tuulepargiga.
Samuti on arengukavas viidatud hüüdlause, „Tule meile, päriselt!“ Arengukavas
soovitakse keskkonda, kus saab elada ja ka seada võimalusi ettevõtluseks ning
taastuvenergeetika arendamiseks. Üks ei välista teist.
Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust.
Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada
ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks
maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel
elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on
võrdlemisi vähe. Tuulepargi planeerimine Lääne-Nigula valda ei tähenda, et siin ei
soovita elanikele head kodukeskkonda.
Taani on olnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise poliitikas esirinnas ja
kavatseb nüüd vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 70% võrra võrreldes 1990.
aasta tasemega ja saavutada süsinikuneutraalsus 2050. aastaks. Taanis on kümneid
aastaid toimunud turism energiamajanduse valdkonnas, taani inimesed on uhked
oma keskkonnasäästliku käitumise osas.
Põhja-Pärnumaa vald, kus ehitatakse Tootsi tuuleparki ja kus on käimas mitmeid
tuuleenergeetika planeeringuid, on seadnud eesmärgiks olla Eestis eesrindlik
energiatootmise rohelisemaks muutmisel. Eelnevad näited toovad välja, et
tuuleenergeetika arendamine on suur võimalus, mitte tingimata kahjulik ja
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
13/82
Arvamus Valla seisukoht
eemaletõukav tegevus. Läbi planeerimismenetluse soovitakse saavutada
tasakaalustatud otstarbekas planeerimislahendus, mis võimaldab nii tuulepargi
tegemise kui ka kohalike elanike elamisväärse kodukeskkonna.
Mõnes omavalitsuses, nt Põltsamaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle
tööversioon, võimaldatakse asukoha eelvaliku ala 750 m kaugusele, Lääne-Nigula
vallas on tagatud, et lähemale kui 1500 m ei ole võimalik tuulikuga ilma elaniku
nõusolekuta tulla.
10. Tarmo Kruuspan, Keedika Külaselts MTÜ, 04.05.23
1.Metsaalale tuulikute paigaldamine on problemaatiline, kuna
puudub senine praktika ja mõjud on teadmata. Ettepanek on
paigaldada tuulikud alale, kus ei ole tarvis hävitata
looduskooslusi.
Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust.
Kavandatava tuulepargi rajamisel on tugev positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside
summaarsele heitkoguse vähendamisele ning Eesti kliimapoliitika eesmärkide
saavutamisele energeetika sektoris, kuid samas kaasneb metsamaa raadamisega
negatiivne mõju LULUCF sektorile. Seetõttu tuleb detailse lahenduse puhul eelistada
sellist tuulikute ja neid toetava taristu paiknemist, mis tagaks võimalikult vähese
maakasutuse muutuse. Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke
oleks võimalik rajada ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida
tuuleparkide rajamiseks maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis
paikneksid võimalikult kaugel elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge
ökoloogilise väärtusega aladel, on võrdlemisi vähe. Eesti naaberriigis Soomes on
Soome riikliku metsaettevõtte territooriumile ehk siis metsa rajatud mitmeid
tuuleparke ja toimub metsaaladele uute tuuleparkide kavandamine. Naaberriigi
praktika on näidanud, et metsa aladel on võimalik tuuleenergiat toota ning leida
territooriumeid, kus oluline ebasoodne mõju loodusväärtustele puudub.
Metsa raadamist vältida ei ole võimalik, selle täpne ulatus määratakse detailse osa
koostamisel koostöös maaomanikega.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
14/82
Arvamus Valla seisukoht
2.Kehtiv valla arengukava missioon: “Lääne-Nigula valla missioon
on luua elanikele parim arengu- ja elukeskkond, säilitada valla
erinevate piirkondade kultuuripärand ja traditsioonid”
Mitmekümne ülikõrge tuuliku ja sellega seotud taristu ehitamine
muudab looduskauni piirkonna pöördumatult
tööstuspiirkonnaks.
Lääne-Nigula valla arengukava 2022-2030 E 2.1 on seadnud väljakutseks nr 7:
„Taastuvenergia võimaluste arendamine ja kasutamine valla territooriumil.“
Tegevussuund selle elluviimiseks on nr 2.1.21: „Koostöö valla elanike ja ettevõtjatega
taastuvenergia arendamiseks valla territooriumil.“ Ka sama väljakutse tegevussuund
nr 2.1.13: „Palivere tootmisala arendamine - koostöös riigi ja võrguettevõtjatega
vajaliku elektrivõimsuse tagamine, juurdepääsutee rekonstrueerimine ja
tänavavalgustuse väljaehitus, kiire interneti ühendus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni
ning tuletõrjevee küsimused.“ on seotud kavandatava tuulepargiga.
Tuulepargi planeerimine Lääne-Nigula valda ei tähenda, et siin ei soovita elanikele
head kodukeskkonda ning hävitataks kultuuripärand ja traditsioonid. Arvamusest ei
selgu, kuidas hävineks kultuuripärand ja traditsioonid tuulepargi rajamisel. Tuulepargi
rajamine võimaldab piirkonna arengut tootmise- ja ettevõtluse suunal tuulepargist
tuleneva otseliini kohase võrgutasudeta energiaga ning tuulepargi teenindamiseks
vajalike inseneridest töökohtade kaudu. Töökohtade loomine loob omakorda
eeldused pidurdada elanikkonna vähenemist.
Taani on olnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise poliitikas esirinnas ja
kavatseb nüüd vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 70% võrra võrreldes 1990.
aasta tasemega ja saavutada süsinikuneutraalsus 2050. aastaks. Taanis on kümneid
aastaid toimunud turism energiamajanduse valdkonnas, taani inimesed on uhked
oma keskkonnasäästliku käitumise osas.
Põhja-Pärnumaa vald, kus ehitatakse Tootsi tuuleparki ja kus on käimas mitmeid
tuuleenergeetika planeeringuid, on seadnud eesmärgiks olla Eestis eesrindlik
energiatootmise rohelisemaks muutmisel. Eelnevad näited toovad välja, et
tuuleenergeetika arendamine on suur võimalus, mitte tingimata kahjulik ja
eemaletõukav tegevus. Läbi planeerimismenetluse soovitakse saavutada
tasakaalustatud otstarbekas planeerimislahendus, mis võimaldab nii tuulepargi
tegemise kui ka kohalike elanike elamisväärse kodukeskkonna.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
15/82
Arvamus Valla seisukoht
Mõnes omavalitsuses, nt Põltsamaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle
tööversioon, võimaldatakse asukoha eelvaliku ala 750 m kaugusele, Lääne-Nigula
vallas on tagatud, et lähemale kui 1500 m ei ole võimalik tuulikuga ilma elaniku
nõusolekuta tulla.
3.Kuna nii kõrgeid tuulikuid ei ole veel püstitatud, siis kuidas saab
tegelikult hinnata vibratsiooni, müra ja muud negatiivset mõju?
Kõigepealt tuleks püstitada näidis ja siis mõõta tegelikke mõjude
suurusi. Milliste uuringutega on saadud praegu planeeritavate
tuulikute ohutegurid? Soovime tutvuda nendega.
Keskkonnamõju hindamine peab hindama kavandatava tegevuse mõjusid olukorras
kus objekti vastavasse asukohta alles kavandatakse. See on keskkonnamõjude
hindamise tavapärane ülesanne erinevate objektide puhul. Ühegi kavandatava
objekti puhul ei ole võimalik seda kavandatavas asukohas uurida/mõõta. Sellises
olukorras on igati kohane mõjusid modelleerida (arvutuslikult hinnata) ning kasutada
parimat teadmist lähtudes teaduskirjandusest, mis suuresti põhineb olemasolevate
tuuleparkide mõõtmistel ja uuringutel.
Tuulikute mõju iseloom jääb samaks kui olemasolevatel tuulikutel ka nende
mõõtmete suurenemisel ja nende mõõtmete suurenemist on võimalik erinevate
mõjude hindamises arvesse võtta. Näiteks müra osas on juba väga pikka aega teada
kuidas müra füüsikaliselt levib. Selleks on välja töötatud müra leviku hindamise
arvutusstandardid – valemid mille abil arvutada müra allika juures tekkiva müra
levikut tundliku alani. Mõju hindamisel on konservatiivselt eeldatud, et
kavandatavate tuulikute müratase on kuni paar dB kõrgem kui käesoleval ajal
tootmises olevatel tuulikutel. Sellele järeldusele on jõutud vaadeldes tuulikute
mürataseme senist muutust. Kavandatavate tuulikute tekitatava müra levikut
elamualade suhtes on seega hinnatud kasutades arvutusstandardeid ja eelduslikku
tuulikute mürataset.
Eriplaneeringu lisaks olevas KSH aruandes on leitavad viited kõigile kasutatud
allikatele. Pea kõik allikad (võib esineda üksikuid tasuliste teadusväljaannete allikaid
ja standardeid) on kättesaadavad internetiotsingu kaudu ja vabad igaühele
tutvumiseks.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
16/82
Arvamus Valla seisukoht
4. Milliseid teid hakatakse kasutama ja kuidas tagatakse teede
korrasolek ehitamise ajal ja järgselt? Materjali maht on väga
suur. Ainult üks laba kaalub juba umbes 20-25 tonni.
Planeeringu asukoha eelvaliku staadiumis ei määrata täpseid juurdepääsusid, need
tuleb määrata detailse lahenduse koostamisel. Asukoha eelvaliku seletuskirja ptk 3.4
on seatud nõue: „Teede asukoha määramisel analüüsida võimalikke erinevaid
asukohtasid ja teekoridoride laiendamisvajadust ning võimalusel mitte kavandada
ehitusaegset juurdepääsu Risti-Kuijõe teelt Valksi tee ja Allika tee kaudu – antud tee
läbib külakeskust ning on ääristatud põlispuudega, väljakujunenud külamiljööd ei
soovita muuta laiaks teekoridoriks“.
5.Suurtel maismaa tuuleparkidel on täheldatud öist maapinna
temperatuuri tõstev ja õhuniiskust muutev mõju. Kuna antud
tuulepark on täielikult metsaalal, siis kuidas see võiks muuta
elustikku?
Tõepoolest suurte tuuleparkide puhul esineb mikroklimaatilisi muutusi. Tuulikud
“segavad” õhukihte. See vähendab maapinnalähedasi õhutemperatuuri ööpäevaseid
kõikumisi – tuulikupargi alal on täheldatud päevasel ajal maapinnalähedase õhukihi
madalamat temperatuuri ja öisel ajal kõrgemat temperatuuri kui tuulikute mõjualast
väljas oleval alal. Tegu on väga väikese muutusega (kirjanduse alusel kuni 3 C).
Arvestama peab, et tuulepark ei tõsta temperatuuri, vaid vähendab ööpäevaseid
temperatuuri kõikumist. Sellise ulatusega temperatuuri kõikumiste muutuse
vähendamine elustikule mõju ei avalda.
Arvestama peab, et tuuleparkide rajamise vajadus tuleneb kliimaeesmärkidest. Juhul,
kui üleilmse keskmise temperatuuri tõusu võrreldes tööstusajastu eelse
temperatuuriga ei suudeta hoida alla 1,5°C, on sellel tugevalt negatiivsed tagajärjed
nii inimese elutingimustele kui ka väga paljudele teistele liikidele ja kooslustele.
Selleks, et pidurdada kliima soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste
kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist[1].
[1] IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis.
Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental
Panel on Climate Change
6.Kuidas toimub tuulikute utiliseerimine ja kas sellega kaasnevad
keskkonnaohud on hinnatud? Tuuliku eluiga on väidetavalt ainult
Tuulikute lammutamine ja tekkivate lammutusjäätmete käitluse korraldamine on
tavapärane ehituslik protsess. Tuulepargi eluea lõppedes on pargi omanik kohustatud
tuulikud demonteerima ja korraldama tekkivate jäätmete käitlemise. Lammutamine
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
17/82
Arvamus Valla seisukoht
u.20 aastat. Seega ei ole see probleem kauge tulevik. Kes
utiliseerib ja kuidas?
toimub projekti alusel ning lammutusprojekti osaks on jäätmete käitluskava
koostamine. Lammutusprojekt sisaldab tarvidusel keskkonnamõjude analüüsi.
Lammutusprojekt kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Tuulikute eluea järgne
likvideerimine on tuulepargi omaniku kohustus ja igasugune jäätmekäitlus toimub
vastavalt jäätmeseadusele. Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu makstakse kuni
tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni – seega on ka see üks motivaator
elektrijaama likvideerimiseks.
Tuulikute utiliseerimise eest vastutab arendaja, kelle kohustus on lähtuvalt saastaja
maksab printsiibist tagada kogu protsessi keskkonnaohutu käitamine, mille alla
kuulub ka tuulite demonteerimese käigus tekkinud jäätmete keskkonnaohutu ning
nõuetele vastav käitlemine. Investeering tuuleparki katab tuulepargi ehituse,
opereerimise ja utiliseerimise kulud - arvestatakse kogu tuulepargi elukaare
kuludega.
7.Praegusel ajal ei ole tuuliku labad ümbertöödeldavad. Küll aga
sisaldavad väga mürgiseid komponente. Hävimatuid tuuleturbiini
labasid ei saa kergesti purustada, ringlusse võtta ega
taaskasutada.
Selle asemel hakitakse need tükkideks, mis on piisavalt väikesed
ja veetakse prügimäele.
Nad on seal igavesti. Küll aga saagimisel tekkinud mürgine puru
võib sattuda põhjavaette. Kuidas siin utiliseeritavate tuulikute
puhul sellised ohud välistatakse?
Tuuliku eluea järgne labade käitlemine on olnud pikka aega problemaatiline ja antud
valdkonnas on käinud aktiivne tootearendus probleemile lahenduse leidmiseks. Üks
juhtivatest tuulikutootjatest on käesolevaks ajaks ka teatanud probleemile
majanduslikult tasuva lahenduse leidmisest. Leitud on võimalus vanade labade
materjal ümbertöödelda uute labade toormeks vms ehitusmaterjaliks[1]. Seega
arvestades ka Euroopa Liidu ringmajanduse eesmärke, siis tuleb käesoleval ajal
kavandatavate tuuleparkide tuulikute puhul tagada nende taaskasutus.
Taaskasutuslahenduste väljatöötamise eest vastutavad tootjavastutuse põhimõtetest
lähtuvalt tuulikute tootjad.
[1] https://www.vestas.com/en/media/company-news/2023/vestas-unveils-circularity-
solution-to-end-landfill-for-c3710818
8.Iga tuulik kasutab umbes 300 liitrit õli, mida vahetatakse kord
aastas. Kasutuses olevatel tuulikutel on esinenud lekkeid. Kuidas
Igasuguse tootmistegevusega kaasnev avariide oht. Õnnetuse vältimiseks tuleb
tuulikupargi valdajal tagada tuuleturbiinide korrasoleku pidev monitooring ning
hoolduste toimimine vastavalt konkreetselt paigaldatavate tuulikute tehnilistele
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
18/82
Arvamus Valla seisukoht
on garanteeritud õrna loodusega alal selle sattumine pinnasesse
ja sealtkaudu põhjavette?
tingimustele. Tänapäevastes tuulikutes on kasutusel mitmed monitooringusüsteemid
ning lekete ennetussüsteemid. Tuuliku ohutu opereerimise sh hoolduse tagab
seadme juhendi järgne hooldus ja korrashoid. Õlivahetus on tavapärane protsess
mille jaoks on igal tuuliku tootjal juhised. Tuulikute hooldustöid viivad läbi
sertifitseeritud/koolitatud inimesed. Selgitame ka, et üldjuhul ei toimu tuulikute
õlivahetus iga aastaselt. Eestis olemasolevate tuulikute puhul toimub õlivahetus
olenevalt tuuliku tüübist u 1 kord 5 aasta jooksul, uuemate tuulikute puhul on
õlivahetus veelgi harvem. Õlivahetuse ajal kasutatakse alati ka ettevaatusmeetmeid
(nt ümber tuuliku torni paigaldatav krae) vältimaks õli sattumist keskkonda.
11. Ande Maidla, 05.05.23
1. Mitte lubada püstitada tuulikuid eluhoonetele lähemale kui 1,5
km. Kaaluda võimalust suurendada tuulikute kaugust
eluhoonetest 2 kilomeetrini, et minimeerida kaasnevaid
negatiivseid mõjusid püsielanikele – müra, varjutus jms.
Avalikule väljapanekule saadetud eelnõus on sätestatud 1 -1,5
km laiune kooskõlastustingimustega ala, kuhu võib püstitada
tuulikuid, kui saavutatakse kokkulepe eluhoonete omanikega.
Avalikus planeerimismenetluses ei tohi lubada varjatud tehinguid
planeeringust huvitatud isiku ja mõjutatud isikute vahel.
Üksikisiku eesmärk lühiajalise kasu saamiseks ei saa kaaluda üle
teiste isikute huve, kelle elukeskkond selle tõttu halveneb – müra
valjeneb, varjutuse võimalik teke/suurenemine, visuaalse
häiringu suurenemine seoses tuuliku liikumisega eluhoonetele
lähemale, mõju kinnisvarale jms. Selles suhtes on väga oluline
säilitada iga tuuliku maksimaalne võimalik kaugus eluhoonetest,
et tagada kõikide piirkonnas elavate inimeste jätkuv heaolu
Lääne-Nigula vallas ja et säiliks uute inimeste tahe piirkonda
Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust.
Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada
ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks
maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel
elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on
võrdlemisi vähe. Suurte tuuleparkidega kaasneb teatud häiringuid (müra, varjutus,
maastiku muutus). Olemasolevates tuuleparkides tehtud müra mõõtmiste ning
kavandatavate tuuleparkide müra modelleeringute kohaselt on tuulikute rajamisel 1
km kaugusel elamutest on tagatud, et müratase jääb alla 40dB, mis on rangeim
tööstusmüra väärtus elamualade osas. Samuti ei ole sellisel kaugusel oodata
elamualadel olulist varjutustaset.
Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1 on: „Eriplaneeringu detailse
lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed
tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult
kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning
võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
19/82
Arvamus Valla seisukoht
elama asuda (teadaolevalt on vähemalt üks Ristile elama asuda
soovinud isik sellest plaanist tuulepargi planeeringu jätkumise
tõttu loobunud).
Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale
kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise nõudega on
elamu omanikul võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või varjutuse vältimine.
Ala vähendamisel kahe kilomeetrini on oht, et eelvaliku ala jääb liigselt väikseks ning
ei võimalda soovitud mahus tuuleparki rajada seoses kohapõhiste
keskkonnapiirangutega. Selgituseks – detailse osa koostamisel määratakse tuulikute
asukohad arvestades täiendavate uuringute alusel saadavat sisendit
looduskeskkonnast.
Eespool toodud nõuded tagavad, et detailse osa koostamisel tehtaks parim
planeeringulahendus, mis tagab nii efektiivsuse, kompaktsuse ja piisava kauguse
hoonetest.
2. Mitte lubada varjutust eluhoonetele. Kuna varjutuse kestus on
seaduses reguleerimata, on siin volikogul otsustusõigus, millises
ulatuses varjutust eluhoonetele lubada.
Varjutus on üks olulistest tuulikutega kaasnevatest negatiivsetest
mõjudest, mis mõjub inimestele vaimselt laastavalt.
Tuulikud tuleks planeerida selliselt, et eluhooned ja nende
lähiümbrus, kus inimesed viibivad pikemat aega, ei jääks
varjutuse alasse. Kui varjutuse vältimine ei ole mingil põhjusel
siiski võimalik, tuleb kaaluda tuulikute töö seiskamist varjutuse
tekkimise ajaks, vähendada tuulikute kõrgust piirkonnas jms.
Eestis puudub varjutuse osas normdokument. Saksa on teadaolevalt ainukene riik,
millel on standardist tulenev selge normväärtus (ilma päikespaiste reaalset kestvust
arvestamata ehk halvim arvutusliku metoodikaga arvutades 30 h/a ja max 30
min/päevas või lokaalseid kliimaandmeid arvestades 8 h/a). Belgia, Kanada, Iirimaa jt
kasutavad Saksa juhendit. Rootsi ja Taani soovituslik tase on kliimat arvestava
metoodikaga arvutades vastavalt 8 ja 10 h. Soomes ametlikku juhist ei ole,
mõjuhindamise praktikas kasutatakse halvima arvutusliku kohast 30 h/a ja max 30
min/päevas. Saksamaa ja Taani normid ei ole ranguselt oluliselt erinevad –
arvutusmetoodika on erinev.
Asukoha valiku eelnõud täiendatakse selliselt, et kliimat arvestava metoodikaga
arvutades on suurim lubatud varjutuse aeg kuni kaks tundi aastas.
Täiendavalt lisatakse eelnõusse, et detailses osas tuleb koos Transpordiametiga
selgitada, kuidas viia punaste plinkivate tulede mõju miinimumi, et oleks tagatud
lennuohutus ja et inimesed näeks neid minimaalselt.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
20/82
Arvamus Valla seisukoht
3. Kõrgemate kui 250 m tuulikute püstitamisel tuleks kehtestada
tuulepargi ümber minimaalselt 7 km laiune puhvertsoon, kuhu ei
saaks rajada uusi tuuleparke. Puhvertsoon on vajalik selleks, et
inimesed ei jääks elama tuuleparkide olulisse mõjupiirkonda –
kõrgemate kui 250 m tuulikute puhul on see 3 km e summaarselt
6 km, kumuleeruvate mõjude leevendamiseks peaks
puhvertsooniks olema vähemalt 7-8 km (seegi ei pruugi olla
suurte tuuleparkide puhul piisav kaugus).
Praeguses eelnõus on kehtestatud puhvertsooniks 5 km, mis
jätab kõrgemate kui 250 m kõrguste tuulikute korral eluhooned 1
km ulatuses mitme tuulepargi olulisse mõjupiirkonda, kui
piirkonda peaks lisanduma uusi arendusi, mida praeguses
rohepöördebuumis ei saa välistada.
Kuna müra kandub peamiselt tuule suunas, siis tuuleparkide
keskel elavatel inimestel ei tekigi sellisel juhul olukorda, kus
poleks müra – kust iganes tuul puhub, müra on kogu aeg kuulda
ja see ei oleks enam normaalne elukeskkond!
Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon
kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on
väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.
4. Palun selgitada, kuidas arvestatakse eluruumi omanikule
keskkonnahäiringu tasu juhul kui eluhoone jääb mitme tuulepargi
mõjupiirkonda – kuni 250 m tuulikute puhul 2 km ja kõrgemate
kui 250 m 3 km?
Kui eluruum jääb mitme tuulepargi mõjualasse, siis makstakse keskkonnahäiringu
tasu kõigi mõjualasse jäävate tuuleparkide eest lähtuvalt nende võimsusest. Vastav
regulatsioon on määratud keskkonnatasu seaduses.
Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu
määratakse vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest:
1) tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides,
kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna
750-ga;
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
21/82
Arvamus Valla seisukoht
2) vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia
aritmeetiline keskmine börsihind.
Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama
tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti maksab kohaliku
omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele
tasu. Maismaa tuulepargi mõjuala käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi
piirkond, mis ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri
ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni
tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Kui vastavalt kas kahe või kolme
kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib
kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja kaugeima piirini. Elukohaga seotud
tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on
kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär.
5. Kuidas kompenseeritakse eluruumi omanikele hoonete
helipidavuse suurendamiseks tehtavad kulud, kui tuulepargist
lähtuv müra kostub eluruumidesse ja häirib inimeste
igapäevaelu? Piirkonnas on
palju vanu puitelamuid, millede helipidavus on küsitav ja
võrreldamatu praegusel ajal ehitatavate hoonete helipidavusega.
Palun näha ette konkreetsed kompensatsioonimeetmed ja
vastutused ning lisada see osa planeerimisdokumentidesse.
Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, on ette
nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine 50% ulatuses kohaliku
omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide
omanikele. Olenevalt tuuliku kõrgusest, kas see on madalam kui 250 m või kõrgem
kui 250 m, on mõjuala vastavalt kahe või kolme kilomeetri sisse jäävad kinnistud.
Kohalik omavalitsus saab teist 50-t protsenti kasutada vastavalt oma vajadustele, ka
seda saab suunata kohaliku elu parendamiseks. Häiringute tasu kasutamine ei ole
seaduses reguleeritud ja tasu parim kasutus on jäätud iga tasu saaja enda otsustada.
Kuna on tegu häiringute kompenseerimiseks kehtestatud tasuga, siis eeldatavalt
võiks selle rakendamine olla just häiringute vähendamisele suunatud tegevuste
tarvis.
Selgitame täiendavalt, et asukohavaliku KSH koostamisel tehtud indikatiivse
mürahinnangu alusel ei ole oodata müra öise sihtväärtuse ületamist ühelgi elamualal.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
22/82
Arvamus Valla seisukoht
6. Piirsalus on väga halb mobiilandmeside ja internet, sest jääb
ümbritsevat mobiilsidemastide mõjupiirkonna äärealadele
(esineb ka täielikke nn leviauke). Olen ise suures osas
kodukontorist töötav inimene ja sideprobleemid on igapäevaselt
tuntavad. Sellest lähtuvalt teen ettepaneku kohustada
lisatingimusena planeeringu kehtestamisel planeeringust
huvitatud isikut välja ehitama kiire interneti püsiühendus
kinnistuteni, mis jäävad planeeringuala olulisse mõjupiirkonda,
kelle sidekvaliteet halveneb ja kes selleks soovi avaldavad. Senini
ei ole riiklike programmidega leitud Läänemaale kiire interneti
väljaehitajat. Praegu on võimalus arendajal üles näidata head
tahet ja anda midagi kogukonnale tagasi, mitte ainult hävitades
nende traditsioonilist elukeskkonda.
Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse
lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude
operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke
mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb
detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui
planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused
kaasaegse mobiilside tagamiseks, hetkeolukord tuleb fikseerida detailse osa
koostamisel.“ Lisaks määratakse täiendavaks kaasatavaks TTJA.
7. Piirsalu küla jääb valdavate edelatuulte alla ja piirkond saab
enim mõjutatud tuulepargist lähtuvast mürast. Teen ettepaneku
vähendada tuulikute kõrgust ja võimsust ja/või suurendada
minimaalset kaugust eluhoonetest minimaalselt 2 kilomeetrini
tuulikupargi idaküljel (Risti-Piirsalu-Kuijõe maanteest vasakule
jääval alal), vältimaks halbade ilmastikutingimuste koosmõjul
piirnorme ületava müra võimalikku kandumist eluhooneteni.
Tuulikupargist lähtuva müra piirnormiks elamualadele
kehtestada 35 dB.
Selgitame, et müranorm peab olema tuulepargi rajamise korral elamualadel tagatud
ja antud planeeringuala paiknemise korral ei ole müra modelleeringust tulenevalt
alust hinnata, et esineksid probleemid selle täitmisega. Selgitame, et KSH müra
modelleeringus ongi arvestatud, et müranorm oleks tagatud igal ajahetkel. Reaalselt
kehtib norm põhimõttel, et see peab olema täidetud vastavalt öise perioodi keskmise
väärtusena.
Selgitame, et müranormide määramine ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses.
Müra normväärtused on määratud välisterritooriumil vastavalt keskkonnaministri
määrusega ja siseruumides sotsiaalministri määrusega. Normväärtuste täitmine
müratundlikel aladel on kõigile müraallika valdajatele kohustuslik.
12. Lea Lai, Kertu Reimann, Marje Viigipuu
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
23/82
Arvamus Valla seisukoht
Kehtestada tuulikute minimaalseks kauguseks eluhoonetest 2 km
ilma läbirääkimistingimuseta, täiendava
kooskõlastustingimustega ala eemaldada joonistelt.
Põhjendus:
Planeeringulahendusest lähtuvalt võimaldab selline kaugus
kavandada tuulikupargi võimalikult kompaktsena ja võimalikult
kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest nagu volikogu
otsuse eelnõus on kavandatud. Avalikus planeerimisprotsessis ei
saa olla planeerimismenetluse väliseid kokkuleppeid, kus raha
eest ostetakse inimestelt tuulikute püstitamise lubasid
elukeskkonna rikkumise hinnaga ehk sisuliselt pakutakse
altkäemaksu riigiettevõtte poolt.
Tuulikute müra sõltub kaugusest. Nende müra on spetsiifiline –
valjeneb tuule kiiruse tõustes ja sel on teatav vihisev rütm -
tuulikute müra on häiriv monotoonne müra. Kuna küla ja
elamuala (sh hajali asuvad elamud) jääb lagedate põldude taha
ning metsaraie on jätkuv, siis puudub praktiliselt igasugune
looduslik puhvertsoon Piirsalu küla elanike elukeskkonna jaoks nii
tuule kui müra takistusena.
Müra vähendamiseks puuduvad efektiivsed vahendid - ainus
efektiivne võimalus müra vähendamiseks on müraallika viimine
võimalikult kaugele inimasustusest, sest mets kui müra vähendav
argument, ei ole tõhus, kuna töötab ainult juhul, kui mets oli-on-
ja-jääb ja metsa tihedus on selline, et sellest läbi ei näe.
Sügistalvisel perioodil, kui puud on raagus, on metsa helisiduv
võime vähenenud, samuti muudavad olukorda raied, mis
Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust.
Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada
ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks
maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel
elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on
võrdlemisi vähe. Suurte tuuleparkidega kaasneb teatud häiringuid (müra, varjutus,
maastiku muutus). Olemasolevates tuuleparkides tehtud müra mõõtmiste ning
kavandatavate tuuleparkide müra modelleeringute kohaselt on tuulikute rajamisel 1
km kaugusel elamutest on tagatud, et müratase jääb alla 40dB, mis on rangeim
tööstusmüra väärtus elamualade osas. Samuti ei ole sellisel kaugusel oodata
elamualadel olulist varjutustaset.
Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1 on: „Eriplaneeringu detailse
lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed
tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult
kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning
võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“
Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale
kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise nõudega on
elamu omanikul võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või varjutuse vältimine.
Ala vähendamisel kahe kilomeetrini on oht, et eelvaliku ala jääb liigselt väikseks ning
ei võimalda soovitud mahus tuuleparki rajada seoses kohapõhiste
keskkonnapiirangutega. Selgituseks – detailse osa koostamisel määratakse tuulikute
asukohad arvestades täiendavate uuringute alusel saadavat sisendit
looduskeskkonnast.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
24/82
Arvamus Valla seisukoht
muudavad oluliselt heli kandumise tingimusi – tekivad
mürakoridorid, kuhu müra koondub ja kiirelt edasi kandub.
Kogu pargi müra mõju elanikkonna tervisele on kestev.
KSH aruandes on ka viidatud, et 1 km kaugusel ei pruugita
saavutada kehtestatud öist müranormi 40 dB, samuti on
varasemate uuringute käigus Virtsu tuulepargi näitel tuvastatud
mõõtmistulemustel müranormide ületust alal, kus see peaks
jääma normide piiridesse. Risti kavandatava tuulepargi idakülg
jääb valdavate edelatuulte alla, mis tähendab suuremat
mürareostust just selles alas kuhu jääb ka Piirsalu küla.
Kui 2 km tsooni ei soovita rakendada kogu tuulikupargialale, siis
kindlasti tuleks see kehtestada tuulikupargi idaküljele (Risti-
Kuijõe maanteest vasakule jääva ala osas).
Eespool toodud nõuded tagavad, et detailse osa koostamisel tehtaks parim
planeeringulahendus, mis tagab nii efektiivsuse, kompaktsuse ja piisava kauguse
hoonetest.
Selgitame ka, et müranorm peab olema tuulepargi rajamise korral elamualadel
tagatud ja antud planeeringuala paiknemise korral ei ole müra modelleeringust
tulenevalt alust hinnata, et esineksid probleemid selle täitmisega. 1 km kaugusel võib
tuulikutest põhjustatav müra ületada öist sihtväärtust (40 dB) juhul kui tiheda
paigutusega tuulikud ümbritsevad elamualasid. Antud juhul ei esine elamualasid, mis
jääksid asukohavaliku alast ümbritsetud. Planeeringuga kehtestatav 10 km
puhvervööndi nõue välistab ka võimalike teiste tuuleparkidega olulise müra
koosmõju.
Tellida põhjalik sotsiaal-majanduslik uuring, et välja selgitada
mõju piirkonna elanikele ning nende elukeskkonnale, sh
interneti, telefoni jm levi osas.
Eriplaneeringu asukohavaliku otsuse ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) koostamisel lähtutakse lähteseisukohtadest ja väljatöötamise kavatsusest
(VTK), mis panevad paika hindamisulatuse, sh vajalikud uuringud. Antud juhul
lähteseisukohad ja VTK eraldiseisva sotsiaal-majandusliku uuringu läbiviimist ette ei
näinud.
Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse
lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude
operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke
mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb
detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui
planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
25/82
Arvamus Valla seisukoht
kaasaegse mobiilside tagamiseks, hetkeolukord tuleb fikseerida detailse osa
koostamisel.“ Lisaks määratakse täiendavaks kaasatavaks TTJA.
Kehtestada 7 km laiune puhvertsoon kavandatavale
tuulikupargile Lääne-Nigula valla territooriumile jäävale alale.
Põhjendus:
Puhvertsoon on vajalik kaitsmaks kohalikke elanikke uute
tuulikuparkide tekkimise eest elamualade ja hajali elamute
lähedusse ja jättes elanikud mitmete tuulikuparkide mõjualasse.
Kuna planeeringuga kavandatakse 270 m kõrguste tuulikute
püstitamine, siis ei ole 5 km laiune puhvertsoon piisav. Ettepanek
puhvertsoon 7 km lähtub asjaolust, et tuuleparkide rajamise huvi
on meie kodupiirkonda aasta jooksul trastiliselt kasvanud.
Tuulikute oluliseks ja domineerivaks mõjualaks loetakse kuni 3
km kaugust eluhoonest 250+ tuuliku tipukõrguste puhul, mille
osas toimub ka talumistasu maksmine. 5 km puhvertsooni
kehtestamise korral jäävad eluhooned 1 km osas mitme
tuulepargi mõjupiirkonda (praegused arengud näitavad, et
arendajad ei ole huvitatud madalamate tuulikute püstitamisest) –
tekivad kumuleeruvad mõjud mürale-vibratsioonile-varjutusele
jms, samuti ei ole seadusandja määranud, kuidas sellisel juhul
toimub häiringutasu arvestus – sellise olukorra tekkimine tuleb
juba planeeringu koostamisel välistada.
Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon
kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on
väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.
Kehtestada maksimaalseks summaarseks aastaseks lubatud
varjutuseks elamualadel kuni 2 h aastas, varjutust, eriti
pendeldavat varjutust, mille tekitavad tiivikulabad, eluhoonetele
mitte lubada.
Eestis puudub varjutuse osas normdokument. Saksa on teadaolevalt ainukene riik,
millel on standardist tulenev selge normväärtus (ilma päikespaiste reaalset kestvust
arvestamata ehk halvim arvutusliku metoodikaga arvutades 30 h/a ja max 30
min/päevas või lokaalseid kliimaandmeid arvestades 8 h/a). Belgia, Kanada, Iirimaa jt
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
26/82
Arvamus Valla seisukoht
Põhjendus:
Varjutus on üks oluline tuulikute põhjustatud häiringutest, mis
tekitab inimestes stressi ja häirib igapäevaelu. Kui on võimalik
selliseid olukordi vältida juba planeerimisstaadiumis, siis tuleb
seda kasutada! Kuna seadus seda ei reguleeri ja planeeringus
suunav/otsustav osapool on KOV, siis volikogul on sellise otsuse
tegemise õigus ja kohustus. Meelevaldne on väide, et tuleb
lähtuda riikliku normi puudumisel 30 teoreetilisest
varjutustunnist. Järgida rangemaid põhjamaade praktikaid, mitte
Saksamaa juhisdokumenti.
kasutavad Saksa juhendit. Rootsi ja Taani soovituslik tase on kliimat arvestava
metoodikaga arvutades vastavalt 8 ja 10 h. Soomes ametlikku juhist ei ole,
mõjuhindamise praktikas kasutatakse halvima arvutusliku kohast 30 h/a ja max 30
min/päevas. Saksamaa ja Taani normid ei ole ranguselt oluliselt erinevad –
arvutusmetoodika on erinev.
Asukoha valiku eelnõud täiendatakse selliselt, et kliimat arvestava metoodikaga
arvutades on suurim lubatud varjutuse aeg elamualadel kuni kaks tundi aastas.
Kehtestada maksimaalseks tuulikute kõrguseks 250 m.
Põhjendus:
Põhjendus kirjeldatud p.3. Mida madalam tuulik, seda lühem vari
ja väiksem varjutusala ning lühemate labade poolt tekitatav müra
on väiksem. Kõrgemate tuulikute puhul suureneb ka tuuliku
võimsus ja rootori läbimõõt, mistõttu potentsiaalne
keskkonnamõju on suurem. Kõrgema tuuliku puhul on
keskkonnaoht mitut pidi suurem, nii õlireostuse, jäätumistõrje,
müra- ja varjutusreostuse puhul. Samuti linnustiku, sh oht
käsitiivaliste imetajate eludele. Järgida planeeringu dokumendis
viidatud Iirimaa kaugusnormi eluhoonetest 10xrootori
diameeter.
Tuuliku suurima lubatud kõrguse muutmine ei ole põhjendatud. Planeeringu
algatamise oli eesmärgiks alale teha 17…30 kuni 290 m kõrgust elektrituulikut. Valla
ja huvitatud isiku vahel on tööprotsessi käigus kokku lepitud muuta tuulikute
suurimaks lubatud arvuks 25 ja suurimaks lubatud kõrguseks 270 m. Eksitav on
arvamus, et madalam tuulik on keskkonnamõjuliselt alati parem (nt teeb alati vähem
müra). Arvestama peab, et väiksemad tuulikud on ka väiksema võimsusega ning
seega sama elektrienergia koguse saamiseks tuleb neid rajada rohkem, mis võib
tekitada suuremat keskkonnamõju kui vähem suuremate mõõtmetega tuulikuid. Ka
lindudele ja nahkhiirtele avaldatavate mõjude osas ei ole mõjud üheselt kõrgemate
tuulikute puhul halvemad - mõju sõltub suuresti konkreetset ala kasutavate
lindude/nahkhiireliikide lennukõrgusest.
Teostada piirkonna geoloogilised uuringud enne detailset
planeeringut planeeritavate tuulikute kinnistutel ja
planeeritavate teede ja tehnotrasside alal.
Selgitame, et enne detailse lahenduse koostamist ei ole teada tuulikute asukohad ja
teede ning tehnovõrkude alad. Seega ei ole kohane ka (ehitus)geoloogilisi uuringuid
teostada. Sarnaselt muude objektide kavandamisele on ehitusgeoloogilised uuringud
kohane teostada enne ehitusprojekti koostamist, sest need on vajalikud
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
27/82
Arvamus Valla seisukoht
Põhjendus:
Ala 2 paikneb soisel, savise aluspinnaga alal, kuhu on keeruline ja
kulukas tuulikuid rajada. Elanikel on vaja teada, mida toob kaasa
endaga suuremahulise tuuletööstuse rajamisega kaasnev –
maardlad, mõju elanike ja metsaomanikele, ka neile, kelle maa-
ala ei jää küll tuulikute alla, kuid on naabruses, taimestikule,
salvkaevudele, maa-alustele veesoontele, looduslike veekogude
(jõed ja kraavid) säilimine ja mõjud mikrokliimale.
Kuna juba viiel eelneval aastal on kliima olnud soojem
tavapärasest, on uuringud kirjeldanud, et tuuletööstusega
soojeneb kliima veelgi. Millised mõjud sellega kaasnevad?
ehitusprojekti koostamiseks – sobilike ehituslike lahenduste projekteerimiseks.
Eriplaneeringu seletuskirjas on detailse lahenduse etappi kehtestatud tingimus
“Täpsustada tuleb ala hüdrogeoloogilisi tingimusi ning sellest lähtuvalt anda
eksperthinnang hüdrogeoloogiliste mõjude osas, sh kavandada sobilikud leevendus ja
seiremeetmed. Hinnata tuleb mõjusid pinnaveele, sh pinnaveekogudele ja
pinnaveerežiimile.” Seega detailse lahenduse etappi on juba hüdrogeoloogiliste
tingimuste täpsustamise vajadus alal ette nähtud.
Tuuleparkide rajamise vajadus tuleneb vajadusest pidurdada kliimamuutusi. Selleks,
et pidurdada kliima soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste
kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist[1].
Kasvuhoonegaaside emissiooni peamiseks allikaks on fossiilsete kütuste tootmine,
töötlemine ja põletamine ning energia tootmine. Tuuleparkide rajamine
elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva
elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste
põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi
potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele.
[1] IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis.
Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental
Panel on Climate Change
Teostada planeeringualale jäävate veekogude veekvaliteedi seire,
et tuvastada hilisem võimalik veekvaliteedi muutus.
Põhjendus:
Nimetatud uuringud on näiteks Sopi-Tootsi tuulepargi
teemaplaneeringus läbi viidud.
Selgitame, et käeoleval ajal koostatav eriplaneeringu asukohavaliku etapp ei ole
täpsusastmelt võrreldav Sopi-Tootsi tuulepargi teemaplaneeringuga, vaid Pärnu
maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringuga. Sopi-Tootsi tuulepargi
teemaplaneeringu täpsusastmega planeeringuga sama täpsusastme planeeringuks
kujuneb asukohavaliku etapile järgnev tuulepargi detailse lahenduse planeering.
Võrreldavate dokumentide täpsusastme erisusest tuleneb ka asjaolu, et
eriplaneeringu asukoha eelvaliku tasandil ei ole asjakohane ühegi veekogu
veekvaliteedi analüüsi teostamine. Veekvaliteedi seire vajadus sõltub tuulepargi
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
28/82
Arvamus Valla seisukoht
detailsest lahendusest. Juhul kui detailses lahenduses nähakse ette ulatuslik
kuivendustegevus ja pinnase- ning sademevee ulatuslik ärajuhtimine (nagu nt Sopi-
Tootsi tuulepargi puhul) võib osutuda vajalikuks ka veekogude seisundi hindamine ja
hilisema järelseire kavandamine. Planeeringu seletuskirja p 3.12 näeb ette, et
detailse lahenduse koostamisel “ Hinnata tuleb mõjusid pinnaveele, sh
pinnaveekogudele ja pinnaveerežiimile.”
Hinnata tuulikupargi mõju jahindusele.
Põhjendus:
Kavandatav tuulikupargiala on praegu oluline jahipiirkond.
Aulepa uulikupargi kogemustest nähtub, et ulukid kaovad
ehitustegevuste käigus ning ei naase alale enne 7 a möödumist ja
piirkond jääb tulevikus pikaks ajaks jahialast välja – kuidas
mõjutab see liigikooslust piirkonnas ja millised uued liigid võivad
piirkonda liikuda? Suurulukite puhul on tõenäoline kadu veelgi
pikemaajalisem, palume uurida.
Mõju metsloomadele on käsitletud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
ptk 4.4. Mitmed metsloomaliiigid võivad olla tuulikute esinemise osas olla tundlikud
ja esineda võib nende arvukuse langust tuulepargi alal ja selle lähialal (metskitse
puhul nt u 700 m tuulikust) nii tuulepargi ehituse kui töötamise perioodil. Tuulepargi
asukohavaliku ala hõlmab märkimisväärse ala Palivere jahipiirkonnast, seega antud
jahipiirkonnale on oodatav mõju negatiivne. Küttimistiheduse statistika alusel on
tegu alla keskmise küttimistihedusega jahipiirkonnaga. Seega laiemalt on oodatav
mõju valla jahindusele vähese tähtsusega. Valla olemasolevate tuuleparkide alade
jahipiirkonnas ei ole võimalik täheldada olulisi muutusi suurulukite küttimisstatistikas
võrreldes tuulepargi rajamise eelset ja järgset olukorda.
Kohustada arendajat välja ehitama kiire interneti püsiühendus
kinnistuteni, kus mobiilsidelevi tuulikute püstitamise tõttu
halveneb.
Põhjendus:
Juba praegu, ilma tuulikute mõjuta, on Piirsalus väga halb
mobiililevi ja internet. KSH aruandest nähtub, et tuulikute
püstitamine halvendab olukorda. Kuna muutunud ühiskond
(kõrged kütusehinnad, viiruste levik jms) soosib kodust
töötamist, on maapiirkonna inimestele kvaliteetse interneti
olemasolu eluks ja tööks vajalik tarbeteenus.
Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse
lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude
operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke
mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb
detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui
planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused
kaasaegse mobiilside tagamiseks, hetkeolukord tuleb fikseerida detailse osa
koostamisel.“ Lisaks määratakse täiendavaks kaasatavaks TTJA.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
29/82
Arvamus Valla seisukoht
Lisada KSH aruandesse arvestuslikud/hinnangulised mõjujooned
2 km tuulikutest ja 3 km tuulikutest (keskkonnahäiringu tasu
arvestuses mõjupiirkond) mõjuulatuse visualiseerimiseks.
KSH aruandesse lisatakse joonised 2 ja 3 km mõjutsoonide kohta potentsiaalsetest
asukohavaliku aladest. Täpne häiringutasu mõjuulatus selgub detailse lahenduse
koostamisel kui on teada tuulikute asukohad.
Tuulepargi ehitusaegset juurdepääsu lisaks Risti-Kuijõe teelt
Valksi teele ja Allika teele mitte lubada kasutada ka Luigu ja
Sooääre teed.
Põhjendus:
Tuulikute rajamine ei tohi pärssida elanike võimalusi igapäevaselt
tööl, koolis ja lasteaias käia, kasutada kaugemal asuvaid
teenuseid ega rikkuda külateid nii, et neid mööda on väikse
sõiduautoga võimatu aastaringselt liikuda. Kuna vallal ei ole
võimekust teede arendamiseks ja remondiks (kiirel ja kohesel
taastamisel), sest puuduvad ressursid, ei saa seda lubada. Antud
4 teed läbivad kõik elamute piirkonda.
Tööstuspargi rajamine ei tohi muuta vana külamiljööd!
Ptk 3.4 on sätestatud: „Teede asukoha määramisel analüüsida võimalikke erinevaid
asukohtasid ja teekoridoride laiendamisvajadust ning võimalusel mitte kavandada
ehitusaegset juurdepääsu Risti-Kuijõe teelt Valksi tee ja Allika tee kaudu – antud tee
läbib külakeskust ning on ääristatud põlispuudega, väljakujunenud külamiljööd ei
soovita muuta laiaks teekoridoriks“. Samuti lisatakse kohalike teede osas järgnev:
„Juhul, kui otsustatakse kasutada kohalikke valla teid, siis tuleb teekonstruktsioonid
viia sellisesse seisu, et oleks tagatud nõuetele vastav kandevõime ja majadevahelised
lõigud tuleb viia asfaltbetoon katte alla. Lähtuda majandus- ja taristuministri
05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projek-teerimise normid“ lisast „Maanteede
projekteerimisnormid“.
Müra modelleerimisel hinnata elamualadel asuvaid hooneid ja
nende võimekust kas müra summutada või võimendada –
kivihooned, puitelamud jms. Hinnata võimalust müra
kandumiseks siseruumidesse ja näha ette võimalikud
leevendusmeetmed.
Selgitame, et müra KSH aruandes käsitletav müra normtase kehtib eluhoonete
välisterritooriumil (hoone fassaadil). Hinnatakse seega mürataset välisterritooriumil.
Hoone sees kehtivad müratasemed on kehtestatud põhimõttega, mille kohaselt
välisterritooriumil normtaseme tagamisel ei esine võimalust siseruumis kehtiva
normtaseme ületamiseks. Ehituslikud meetmed siseruumide normtaseme tagamiseks
on asjakohased juhul kui esineb välisterritooriumil kehtivate normtasemete
ületamine.
KSHsse lisada põhjaliku loomastiku uuringu vajadus – mõju
metsloomadele ja nende liikumisteede ning elualade võimalikule
muutumisele.
Mõju loomastikule on käsitletud KSH ptk 4.4. Eriplaneeringu detailsele lahendusele (p
3.1.) on esitatud rohevõrgustiku uuringu läbiviimise kohustus: “Detailse lahenduse
KSH käigus tuleb kaasata ökoloog ja hinnata tuulepargi rajamise mõju
rohevõrgustikule sh kaitstavate alade ja elupaikade sidususele. Vajalik on selgitada
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
30/82
Arvamus Valla seisukoht
välja, kas ala läbib esmatähtsaid ulukite liikumiskoridore või kas alal paikneb ulukite,
kahepaiksete või roomajate jaoks olulisi elupaiku. ”
Selgitada dokumendis kuidas hinnatakse ja kelle poolt
kompenseeritakse võimalik kinnisvara väärtuse langus?
Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud KSH ptk 4.13.3. Selgitame, et
erinevate tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamisel tekkida võiva kinnisvara
hinna võimaliku muutuse kompenseerimiseks Eestis süsteem puudub. Erinevalt
teistest tööstus- ja infrastruktuuriobjektidest on küll tuuleparkide puhul ellu kutsutud
riiklik regulatsioon nn tuulikute talumistasu näol kompenseerimaks lähiala elanikele
häiringute talumist. Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates
01.07.2023, on ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb
tuulepargi lähiala elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kohalik omavalitsus võib
saadavat tasu kasutada kohaliku eluolu parandamiseks, mis võib avaldada ka kaudset
positiivset mõju piirkonna kinnisvara väärtusele.
Ühenduskaablite planeerimisel eelistada varianti:
B-1-ÕL + B-2-MK + B-3-ÕL – trassil B lõik 1 ja 3 õhuliinid (3 lõik
samas liinikoridoris ja mastidel kui Harku-Lihula-Sindi liin), lõik 2
maakaabel.
Arvamus võetakse teadmiseks, kuid asukoha eelvaliku staadiumis ei soovita määrata
liini ainuvõimalikku lahendust. Eriplaneeringu asukohavalikus on sätestatud, et
ühendusliin peab olema maakaablina Risti aleviku lähialal, kas valitakse trassikoridor
A või trassikoridor B otsustatakse edasisel planeerimisel. Otseselt ei ole välistavaid
asjaolusid antud asukohta liini kavandamiseks. Asukohavaliku staadiumis ei määrata
sundvalduse vajadust, liini asukoht määratakse detailse osa koostamisel. Detailse osa
koostamisel tuleb määrata kaabli asukoht, siis on võimalik maaomanikel täiendavalt
oma arvamust avaldada (praegu ei ole maaomanikud arvamust avaldanud). Juhul, kui
pannakse maakaabel, siis selle mõju ei ole erinev võrreldes teiste maakaablite või
torustikega (kaitsevöönd on sarnaselt 1 m); Risti aleviku lähialal avatus maastikul on
ühendusliini lubatud teha ainult maakaabliga.
Lisada KSH-sse tuulikuparkide mõju inimeste heaolutundele ja
piirkonna väärtustamisele elukeskkonnana.
Analüüsida, kuidas mõjutab tuulikuparkide lähedus eluhoonetele
elanike sisserännet piirkonda ja võimalikku eluruumide hülgamist
KSH I etapi hindamisulatus on määratud KSH väljatöötamise kavatsuses. KSH I etapi
aruanne on koostatud lähtuvalt VTKs määratud hindamisulatusest ja seega antud
analüüsi KSH I etapi aruandes ei teostata.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
31/82
Arvamus Valla seisukoht
ja väljarännet seoses elukeskkonna muutustega – Aulepa ja teiste
varem rajatud tuulikuparkide kogemuste põhjal, arvestades
käesolevaga kavandatava tuulepargi parameetritega.
Teadaolevalt ei ole Eestis tuuleparkide lähiala piirkondades eraldi sisse- ja väljarännet
analüüsitud. Antud analüüsiks annab aga kasutada Eesti väikeasulate uuringut
(https://hendrikson.ee/maps/V%C3%A4ikeasulad-2022/ ). Väikeasulate uuringus on
võimalik visualiseeritult näha väikeasulate rahvastikuprotsesse. Kõrvutades Eestis
paiknevate tuuleparkide asukohti rahvastikuprotsessidega, siis ei esine nähtavat
seost rahvaarvu languse ja tuulepargi rajamisega asumisse.
Kohalikule omavalitsusele laekuv keskkonnahäiringu tasu
kasutada ainult nende piirkondade arendamiseks, mis on
kavandatava tuulikupargi mõjualas.
Põhjendus:
Kuna antud piirkonnad saavad enim mõjutatud nii
ehitusperioodil kui tulevikus ja elukeskkonna väärtus võrreldes
hetkeseisuga langeb, tuleb panustada nendesse piirkondadesse,
et vältida nende hääbumist ja tagada jätkusuutlikkus.
Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik sellise lepingu nõudmine/sätestamine
planeeringuga. Eestis on keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates
01.07.2023, ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine
kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas elavatele
füüsilistele isikutele. See on riigi poolt seadusega määratud keskkonnahäiringu
hüvitamise tasu maksmise kohustus, mis kehtib kogu Eestis ja olenemata arendajast
ning kohalikust omavalitsusest.
Soovitud põhimõtet on võimalik rakendada järgmistes otsustes, kui raha laekumine
kavandatakse eelarvesse.
KSHsse lisada planeeringualale jäävate maaüksuste nimekiri,
võttes aluseks Tootsi ja Suursoo ala tuulepargi
teemaplaneeringu. Iga kinnistuomanik, sh suvila, metsa- ja
põllumaaomanik, peab saama ühese informatsiooni, kas tema
maaüksused jäävad planeeringualasse ja peavad olema kaasatud
planeerimisprotsessi.
Selgitame, et planeeringualaks on kogu Lääne-Nigula vald. Planeeringu asukoha
eelvalikule järgneb detailse osa koostamine, mille käigus toimub samuti maaüksuste,
millele kavandatakse ehitisi, omanike kaasamine. Planeeringu eelnõusse lisatakse
järgnev nõue: „Detailse osa koostamisse tuleb kaasata kõik maaomanikud, kelle
maad jäävad planeeritava tuuliku hoonestusalast (tuuliku laba projektsioon
maapinnal igas võimalikus asendis peab jääma hoonestusalale) ühe kilomeetri
ulatusse. Detailse osa koostamisse tuleb kaasata kõik maaomanikud, kelle maadele
ulatub tuulepargi toimimiseks vajalik taristu või selle ehitise valmimise järgne
kaitsevöönd.“
Lisada KSHsse tingimus, et ebasoodsate tuuletingimuste korral
(peamine tuulesuund edelast), vähendada tuulikute võimsust või
Selgitame, et müranorm peab olema tagatud ja antud planeeringuala paiknemise
korral ei ole müra modelleeringust tulenevalt alust hinnata, et esineksid probleemid
selle täitmisega ükskõik milliste tuuletingimuste korral. Normtaseme täitmisega 1 km
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
32/82
Arvamus Valla seisukoht
paigutada sellel suunal asuvad tuulikud eluruumidest kaugemale
kui 2 km, et tagada nõutud müranorm igal ajahetkel.
kaugusel tuulikutest võib esineda probleeme tuulepargi lahenduste puhul, kus
tuulikud jäävad ümbritsema elamuid. Antud juhul sellist olukorda ei teki.
Selgitame, et KSH müra modelleeringus ongi arvestatud, et müranorm oleks tagatud
igal ajahetkel. Reaalselt kehtib norm põhimõttel, et see peab olema täidetud
vastavalt öise perioodi keskmise väärtusena. Müranormtasemed ja põhimõtted, mille
alusel hinnatakse normtasemete täitmist on kehtestatud keskkonnaministri
16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Seega ei kuulu nende kehtestamise
õigus KSH koostaja või kohaliku omavalitsuse pädevusse.
KSHsse lisada arvestuslik keskonnahäiringutasude kalkulatsioon
erinevate tuuliku-kõrguste, ja -kauguste korral, võttes aluseks
2023 I kvartali andmed ja arvestuslikud tootlused (imiteerimaks
olukorda, kui meil oleks hetkel töösolev tuulepark).
Põhjendus:
Annab indikatsiooni otsustajatele ja lähipiirkonna elanikele,
milliseks võiks kujuneda tuleviks saadav keskkonnahäiringu tasu
– tasu saajad KOV ja eluruumi omanik.
Kuna kalkulatsiooni aluseks on vajalik teada tuulikute täpset asukohta ja võimsus,
mida aga praeguses planeeringu etapis ei ole määratud, siis ei ole võimalik teha
täpset analüüsi. On võimalik teha hüpoteetiline näitlik analüüs. Kuna sellise rahalise
analüüsi käsitlemine ei ole otseselt KSH hindamisulatusse kuuluv teema, siis KSH
aruandes seda ei esitata. Allpool on näide kahe erineva elektrihinnaga kolmest
võimalikust tuulikute paigutuse stsenaariumist lähtuvalt arvutused. Arvutuste aluseks
on tootlikkuse andmed Enefit Greenilt. Stsenaariumites on erineval kaugusel olevad
tuulikud, kaugusest lähtuvalt muutub ka tuulikute arv. Esitatu on üks paljudest
võimalikest lahendustest, täpne elamute arv ja seega ka keskkonnatasu summa
sõltub tuulikute täpsest paigutusest.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
33/82
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
34/82
Arvamus Valla seisukoht
Vähendada tuulikute arvu maksimaalselt 21 tuulikuni.
Põhjendus:
Väiksem keskkonnakahju ja -mõju inimestele, loomadele,
lindudele, putukatele – annab suurema võimaluse muuta
tuulikute asukohti planeeringualal, et minimeerida mõjusid ning
tagada tuulepargi kompaktsus.
Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud. Planeeringu
algatamise oli eesmärgiks ca 2500 ha suurusega alale teha 17…30 kuni 290 m kõrgust
elektrituulikut. Valla ja huvitatud isiku vahel on tööprotsessi käigus kokku lepitud
muuta tuulikute suurimaks lubatud arvuks 25 ja suurimaks lubatud kõrguseks 270 m.
Elanike häiringute minimaliseerimiseks on ptk 3.2.1 sätestatud: „Eriplaneeringu
detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja
täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult
kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning
võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ Planeeringu eelnõus on
seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale kui 1,5 km vastava
elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Eespool nimetatud tingimustega on elanike
häiringud viidud miinimumi.
Mõnes omavalitsuses, nt Põltsamaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle
tööversioon, võimaldatakse asukoha eelvaliku ala 750 m kaugusele, Lääne-Nigula
vallas on tagatud, et lähemale kui 1500 m ei ole võimalik tuulikuga ilma elaniku
nõusolekuta tulla.
Keskkonnaandmete kogumise protsess peab olema avatud ja
avalik.
Teostatavad uuringud publitseerida rahvusvahelises
teaduskirjanduses, et tagada uuringute kõrgem kvaliteet ja
rahvusvaheline kättesaadavus, mis annab võimaluse teha
kaalutletud otsuseid tulevikus.
Keskkonnaandmed on avalikud arvestades looduskaitseseaduses esitatud erandeid.
Keskkonnaandmete kogumise protsess lähtub vastava erialaeksperdi erialastest
teadmistest ning teatud juhtudel vastavast standardist või juhendmaterjalist.
Arvestades, et antud juhul on tegu ühe (rahvusvahelises mõistes keskmise suurusega)
tuulepargi kavandamisega, siis tõenäoliselt puudub oluline uudsus teadusartiklite
kirjutamiseks. Samuti ei saa planeeringus seada kohustust uuringute läbiviijatele
teadusartiklite kirjutamiseks. Tagamaks keskkonnakaalutluste arvestamine tuulepargi
planeeringutes on ette nähtud kahe astmeline planeerimise ja mõjude hindamise
protsess, mida antud eriplaneeringu koostamisel ka järgitakse.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
35/82
Arvamus Valla seisukoht
Tuulepargi sisesed elektriliinid rajada maakaablitena, mitte
õhuliinidena, vältimaks lindude hukkumist elektriliinides.
Planeeringu seletuskirja ptk 3.2.1 täiendatakse selliselt, et tuulepargi sisesed
elektriühendused tehtaks maakaabliga.
Linnustikku käsitlevas uuringus käsitleda mõju putukatele, sh
kahjurputukatele, et selgitada välja, millised mõjud kaasnevad
metsala, aiandusele ja põllumajandusele (sh mahepõllundusele)
kui väheneb kahjurputukatest toituv linnustik.
Põhjendus: Piirkonnas on suured metsanduse ja põllumajanduse
alad. Käesoleval perioodil on selgunud, millised mõjud on
kahjurputukate populatsiooni suurenemisel olnud metsale,
teema vajab põhjalikumat uurimist.
Selgitame, et metsa kahjurputukatest toituvad valdavalt metsarindes elutsevad ja
toituvad linnuliigid nagu seda on erinevad rähnid. Selliseid linnuliike ei peeta üldjuhul
tuuliku häiringute suhtes tundlikeks. Samuti jääb nende tavapärane lennukõrgus
madalam kui tuuliku labade ulatus. Detailse lahenduse koostamise raames on ette
nähtud haudelinnustiku inventuur, mille raames kaardistatakse ka võimalikud
kaitsealuste rähniliikide elupaigad. Kaitsealuste liikide elupaikade kahjustamist tuleb
vältida. Seega ei ole oodata olulist mõju kahjurputukate arvukusele kavandatava
tuulepargi alal. Selgitame lisaks, et Eestis käesoleval ajal probleemiks saanud kuuse-
kooreüraski aktiivset levikut seostatakse kliimamuutustega. Pikad ja soojad suved
ning sellega kaasnevad põuaperioodid, samuti tormituuled on kaasa aidanud
mitmete üraskiliikide ulatuslikumale levikule ning nende poolt tekitatud kahjudele
kogu Euroopa metsades. Tuulepargi kavandamise vajadus tuleneb vajadusest
vähendada kasvuhoonegaaside heidet pidurdamaks kliimamuutusi ja nendega
kaasnevaid mõjusid.
Kaasamisprotsessi käigus esitas Kaja Rüütel küsimuse: 6) Kuidas
tagab arendaja tuulikute mõjust tekkinud tervisekahjude
hüvitamise kohalikele elanikele sh neile, kes ei ole nn otseses
mõjualas? Vibratsioon, madalsagedushelidest, helist, varjutusest
vms põhjustatud tervisehäired?
KOV vastus: 6) Eestis kehtib tuuliku keskkonnahäiringu tasu
maksmise kohustus. Arendaja jälgib tasu maksmisel kehtivat
seadusandlust.
Vastuväide: Keskkonnahäiringu tasu ei ole ette nähtud
tervisekahjude jms hüvitamiseks, vaid tasu keskonnahäiringu
talumise eest! Mõjude leevendamise ja hüvitamise mehhanismid
Teadaolevalt puuduvad Eestis reeglid ja kohtulahendid võimalike tervisekahjude
hüvitamise osas seoses tuuleparkide vm tööstus- ja infrastruktuuriobjektidega. Kui
isik leiab, et rajatud tuuleelektrijaam on kahjustanud tema tervist on tal võimalus
pöörduda elektrijaama käitaja poole.
Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, on ette
nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine 50% ulatuses kohaliku
omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide
omanikele. Olenevalt tuuliku kõrgusest, kas see on madalam kui 250 m või kõrgem
kui 250 m, on mõjuala vastavalt kahe või kolme kilomeetri sisse jäävad kinnistud.
Kohalik omavalitsus saab teist 50-t protsenti kasutada vastavalt oma vajadustele, ka
seda saab suunata kohaliku elu parendamiseks. See on riigi poolt seadusega
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
36/82
Arvamus Valla seisukoht
tuleb eraldi välja töötada ja selgitada, kelle poolt need kuuluvad
korvamisele. Palun vastata õigesti Kaja Rüütli küsimusele.
määratud keskkonnahäiringu hüvitamise tasu maksmise kohustus, mis kehtib kogu
Eestis ja olenemata arendajast ning kohalikust omavalitsusest.
Selgitame, et antud planeeringu koostamisel on tehtud koostööd erinevate
riigiasutustega, muu hulgas on Terviseamet kui rahvatervise kaitsega tegelev
ametiasutus, kooskõlastanud planeeringu eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise I etapi aruande ilma nendes puudusi leidmata.
Selgitame ka, et keskkonnaministeerium on müra käsitlevate regulatsioonide
väljatöötamisel (sh müra normtasemete määramisel) lähtunud ka Maailma
Terviseorganisatsiooni (WHO) väljatöötatud soovitustest ning normtasemed on
seatud inimese tervise kaitseks. Samuti kehtivad Eestis vibratsiooni normtasemed
just inimese tervise kaitse seisukohalt lähtuvalt. Varjutuse osas on KSH aruandes välja
toodud parim rahvusvaheline teadmine varjutuse häiringutaseme osas ning kohalik
omavalitus on planeeringus ette näinud sellest rangemate väärtuste tagamise nõude
tuulepargi rajamisel.
KSH aruande ja planeeringu koostamisel on lähtutud eeldusest, et inimese tervise
kaitseks kehtestatud normtasemete järgimisel ei ole oodata ka olulist tervisemõju.
KSH aruande kohaste hinnangute alusel on asukohavaliku alale võimalik rajada
soovitud suurusega tuulepark ilma müra ja vibratsiooni normtasemeid ja
soovitatavaid varjutustasemeid ületamata.
Lisada KSH-sse tuulepargi arendaja vastutust käsitlev peatükk
sõnastuses:
Tuulepargi arendaja (igakordne omanik) vastutab tuulepargi
ehitamisel, opereerimisel ja likvideerimisel kõigi kehtivate
õigusaktide kohaselt oma tegevuse või tegevusetuse tõttu
teistele osapooltele kaasneda võivate materiaalsete kahjude
tekitamise eest.
Kehtivate õigusaktide kohane käitumine ja vastutus on tuulepargi tegijal sõltumata
sellest, kas see on planeeringus sätestatud või mitte. Materiaalsete kahjude
tekitamisel on nende hüvitamise kohustus nii või teisiti. Planeerimisseaduse kohaselt
ei ole eriplaneeringu ülesanne selliste põhimõtete seadmine vaid ehitus- ja
keskkonnatingimuste seadmine.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
37/82
Arvamus Valla seisukoht
Õigusaktidest tuleneva või täiendavate lepingute alusel
fikseeritava vastutuse korral on tuulepargi arendajal
materiaalsete kulude tekitamise korral kohustus need kahju
kannatanule kompenseerida.
Tuulikute utiliseerimine
Palume selgitada, kuidas on kavandatud tuulikute utiliseerimine
peale nende ekspluatatsiooniaja lõppu, seahulgas vundamendi,
jalandi, kehandi, ohtlike jäätmete ja tiivikulabade käitlemine.
Tuulikute lammutamine ja tekkivate lammutusjäätmete käitluse korraldamine on
tavapärane ehituslik protsess. Tuulepargi eluea lõppedes on pargi omanik kohustatud
tuulikud demonteerima ja korraldama tekkivate jäätmete käitlemise. Lammutamine
toimub projekti alusel ning lammutusprojekti osaks on jäätmete käitluskava
koostamine. Lammutusprojekt sisaldab tarvidusel keskkonnamõjude analüüsi.
Lammutusprojekt kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Tuulikute eluea järgne
likvideerimine on tuulepargi omaniku kohustus ja igasugune jäätmekäitlus toimub
vastavalt jäätmeseadusele. Enamik tuuliku komponente on taaskasutatavad. Tuuliku
eluea järgne labade käitlemine on olnud pikka aega problemaatiline ja antud
valdkonnas on käinud aktiivne tootearendus probleemile lahenduse leidmiseks. Üks
juhtivatest tuulikutootjatest on käesolevaks ajaks ka teatanud probleemile
majanduslikult tasuva lahenduse leidmisest. Leitud on võimalus vanade labade
materjal ümbertöödelda uute labade toormeks vms ehitusmaterjaliks[1]. Seega
arvestades ka Euroopa Liidu ringmajanduse eesmärke, siis tuleb käesoleval ajal
kavandatavate tuuleparkide tuulikute puhul tagada nende taaskasutus.
Taaskasutuslahenduste väljatöötamise eest vastutavad tootjavastutuse põhimõtetest
lähtuvalt tuulikute tootjad.
[1] https://www.vestas.com/en/media/company-news/2023/vestas-unveils-
circularity-solution-to-end-landfill-for-c3710818
Tuulikute utiliseerimise eest vastutab arendaja, kelle kohustus on lähtuvalt saastaja
maksab printsiibist tagada kogu protsessi keskkonnaohutu käitamine, mille alla
kuulub ka tuulikute demonteerimese käigus tekkinud jäätmete keskkonnaohutu ning
nõuetele vastav käitlemine. Investeering tuuleparki katab tuulepargi ehituse,
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
38/82
Arvamus Valla seisukoht
opereerimise ja utiliseerimise kulud - arvestatakse kogu tuulepargi elukaare
kuludega.
13. Keskkonnaamet, 05.05.23
Keskkonnaamet on 2023 aasta aprillis2 edastatud
Keskkonnaagentuurile Eesti looduse infosüsteem (EELIS)
kandmiseks Renno Nellise poolt 2022. a kevadel peamiselt
Vidruka, aga ka Luigu, Piirsalu ja Jaakna külas (sh tuulikute alal 2)
inventeeritud kaitsealuste linnuliikide uued elupaigad. Tegu on II
kaitsekategooria liigi laanerähni ning III kaitsekategooria liikide
hiireviu, händkaku, õõnetuvi, hallpea-rähni, valgeselg- ja väike-
kirjurähni, musträhni, sookure, laanepüü, sookure, hoburästa ja
nõmmelõokese elupaikade, aga ka ühe tedremänguga. Nende
elupaikadega tuleb arvestada eriplaneeringu detailse lahenduse
koostamisel ja tuulikute planeerimisel ning märkida need ka KSH
I etapi aruande tabelisse 4. Mitu laanepüü elupaika kattub
praegu elektrituulikute eelvalikualaga (ala 2). Üle-eestilise
maismaalinnustiku analüüsi3 alusel ei saa tuulikud paikneda liigi
asustatud elupaigas (tsoon 1) ja soovitavalt ka mitte 500 m
kaugusel liigi elupaigast.
KSH aruande tabel 4 vaadatakse üle ja täiendatakse uute leiukohtade andmetega.
Selgitame, et Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti poolt väljendatud
seisukohtade alusel on EOÜ maismaalinnustiku analüüs soovitusliku ja informatiivse
iseloomuga töö. Sellest lähtuvalt väljaspool kaitsealuseid alasid III kaitsekategooria
liikide leiukohtade suhtes ulatuslike absoluutsete piirangute kehtestamine puhul ei
ole kooskõlas kehtivate looduskaitse põhimõtete ja taastuvenergia eesmärkidega.
Puhvrite rakendamise vajadus või asjakohaste teiste leevendusmeetmete
rakendamise vajadust hinnatakse detailse lahenduse KSHs.
Eriplaneeringu seletuskirja ptk 3.2.2 ja KSH I etapi aruande ptk
6.3 kohaselt on asukoha eelvaliku staadiumis määratud alale nr 2
kaks võimalikku ühendusliini alternatiivi (põhjapoolne A ja
lõunapoolne B), millest sobilikum valitakse välja planeeringu
detailse osa koostamisel. KSH aruande kohaselt peetakse
sobilikumaks lõuna pool asuvat alternatiivi B. Seejuures kulgeb
lõik B-2 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee ja Marimetsa
looduskaitseala ning Marimetsa loodusala kaitse-eesmärgiks
Teadmiseks võetud. Seisukohta saab arvestada detailse lahenduse KSH koostamisel.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
39/82
Arvamus Valla seisukoht
seatud elupaigatüüpide (rabad – Natura koos 7110* ; siirdesoo-
ja rabametsad Natura kood 91D0) vahelisel kitsal alal.
Keskkonnaamet on seisukohal, et kõnealune alternatiiv B vajab
eriplaneeringu detailse lahenduse faasis Natura (täpsustatud)
asjakohast hindamist.
14. Rein Kruusmaa, 05.05.23
1.1. Lääne-Nigula vallavolikogu algatas 17.10.2019 otsusega nr 54
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise. Otsuse p.4 alusel viidi läbi
riigihankemenetlus viitenumbriga 217848 „Lääne-Nigula valla
eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline
hindamine”. Hanke lühikirjelduses oli hankelepingu esemeks
kirjeldatud Lääne-Nigula vallas kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu asukohavaliku osa koostamine ja selle osa
keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Täpsustuseks:
eriplaneeringu koostamine on jaotatud kahte ossa. Hankelepingu
osaks on eriplaneeringu esimene osa. Hankelepingu kestvuseks
oli määratud 20 kuud ja arvestades lepingu sõlmimise aega,
milleks oli 17.03.2020, oli lepingu täitmise tähtajaks määratud
16.11.2022. Hankelepingu täitmise tähtaeg on tänaseks
möödunud, selle tingimusi s.h tähtaega, ei ole pooled RHS § 123
kohaste sätete alusel muutnud, ega sellekohast teadet
riigihangete registrile esitanud. Avatud hankemenetluses läbi
viidud riigihanke lepingule ja selle muutmisele kehtivad
vorminõuded. Arvamuse andja arvates on neid rikutud. Oluline ei
ole siinkohal asjaolu, et lepingu täitmine osutus vahepeal
võimatuks kohtumenetluse tõttu. Pooled ei ole asjaoludele
viidates lepingu tähtaega ega tingimusi muutnud ja kehtiva
Arvamus ei ole seotud planeeringulahendusega.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
40/82
Arvamus Valla seisukoht
lepingu tähtaeg on ületatud. Hankija selline tegevus on vastuolus
konkurentsiõigusega.
1.2. Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsuse nr 54 Kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise punkti 3 alusel pandi Lääne-Nigula Vallavalitsusele
kohustus viia läbi riigihanke menetlused ja selle tulemusel
sõlmida hankelepingud tulevastel eelarveaastatel kohustuste
võtmiseks käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud eesmärkide
saavutamiseks pärast otsuse punktis 3 nimetatud tingimuse
täitmist ning planeeringust huvitatud isiku poolt kõikide
planeeringut käsitlevate kirjelduste (s.h tehniliste kirjelduste jms)
esitamist. Riigihankemenetluses 217848 sõlmitud hankeleping
sisaldab eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamise ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimise teenust,
kuid ei sisalda planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike-, kultuuriliste- ja sotsiaalsete mõjude hindamist.
Nimetatud mõjude hindamiseks ei ole läbi viidud
riigihankemenetlusi ega nende tulemusel sõlmitud asjakohaseid
hankelepinguid. Seega on volikogu eriplaneerigu algatamise
otsus nr 54 17.10.2019 olulises osas täitmata ja kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsust ei saa vastu
võtta.
Selgitame, et asjakohaste mõjude hindamine on planeerimise osa, mitte eraldiseisev
protsess. Asjakohaseid mõjusid tuleb planeeringu koostamisel silmas pidada läbivalt,
st kogu planeeringuprotsessi jooksul. Erinevalt keskkonnamõju strateegilisest
hindamisest ei nõua asjakohaste mõjude hindamine eraldiseisvat selgelt reguleeritud
protsessi. Käesoleva eriplaneeringu puhul on asjakohaseid mõjusid hinnatud nii
planeeringu koostamisel kui ka on läbi viidud laiendatud keskkonnamõju strateegiline
hindamine. St, et KSH aruandes on kajastatud ka mõjuvaldkonnad, mis ei ole
tavapärase keskkonnamõju hindamise hindamisvaldkonnad, aga mida saab antud
kavandatava tegevuse puhul pidada asjakohasteks mõjudeks (nt mõju
riigikaitselistele objektidele, mõju sidele, mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale).
Nende mõjude hindamisulatus ja metoodika on määratud KSH väljatöötamise
kavatsuses. Lisaks KSH aruandele kajastub asjakohaste mõjude hindamine ka
planeeringu asukoha eelvaliku otsuses endas – lisaks keskkonnamõjude
leevendusmeetmetele ja tingimustele on asukohavaliku otsuses mitmeid
asjakohaseid positiivsete mõjude võimendamise (nt Palivere otseliin) ja negatiivsete
mõjude leevendamise (nt elamute omanike kooskõlastuse nõue kui soovitakse
tuulikuid lähemale kui 1,5 km, tuuleparkide rajamise keeluga ala kehtestamine)
meetmeid, milleni ongi jõutud planeeringuprotsessi käigus asjakohaste mõjude
hindamisel.
1.3. Palun täiendavalt selgitada, kas eriplaneeringu asukoha
eelvalikuala kandmisega üldplaneeringusse muudetakse lisaks
kohaliku omavalitsuse üldplaneeringule ka
maakonnaplaneeringut ja kui jah, siis millise toimingu kaudu see
Alal kehtib Lääne maakonna planeering, alal ei kehti Lääne maakonnaplaneeringu
tuuleenergeetika teemaplaneeringut. Kuna maakonnaplaneeringus puudub KOV
eriplaneeringu asukoha eelvaliku alale määratud tuulepargi tähistus, siis muudab
koostatav eriplaneering maakonnaplaneeringut. Planeeringu asukoha eelvaliku
seletuskirja ptk 2.1.1 viimane lause muudetakse järgnevaks: „Koostatav eriplaneering
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
41/82
Arvamus Valla seisukoht
käib? Kas muudatused viiakse sisse ka Lääne
maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringusse?
on kehtivat maakonnaplaneeringut muutev, kuna maakonnaplaneeringus ei olnud
antud asukohale määratud võimalikku tuulepargi tegemise ala ning
maakonnaplaneeringus ei olnud käsitletud kõrgemate kui 250 m kõrged
elektrituulikute rajamist.“
2.1.1. Kirjeldatud on tuulepargi rajamise kaudseid vajadusi
tulenevalt Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, kuid välja on
toomata Lääne-Nigula valla eesmärgid ja vajadused lähtuvalt
tuulepargi rajamise vajadusest. Vajalik on lisada kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu koostamise kohaliku tasandi
eesmärk. Eelnõu peab andma ühemõttelise vastuse: kes ja kui
palju tuulepargist kasu või kahju saab ja milline on tuulepargi
mikro- ja makroökonoomiline mõju piirkonnale.
Tuuleenergia arendamise vajaduse Läänemaal, sh Lääne-Nigula vallas sätestab
Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava. Kava peamine eesmärk on
suurendada Lääne maakonna kui terviku, Haapsalu linna, Lääne-Nigula valla ja Vormsi
valla valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ning vähendada
nende kasvuhoonegaaside emissiooni (kliimamuutuste leevendamine). Läänemaa
kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava 2030 näeb ette vajadust tõsta
tuuleparkide installeeritud nominaalvõimsuse 57 MW-lt aastaks 2030 280 MW-ni.
Arvestades, et Vormis vallas ei ole tuuleparke võimalik riigikaitseliste piirangute tõttu
rajada ja Haapsalu linnas on looduskaitsest ja inimasustusest tulenevatel põhjustel
tõenäoliselt väga piiratud tuuleparkide arendamise potentsiaal, siis on eesmärgi
täitmine suuresti Lääne-Nigula valla täita. Eespool esitatud lisatakse ka planeeringu
asukohavaliku eelnõu peatükki nr 2.
2.1.2. Välja on toomata seosed ja tagajärjed kohalike ja
regionaalsete, samuti valdkondlike arengukavade ja
strateegiatega. Samuti ei ole kirjeldatud rajatava tuulepargi
mõjusid eelnimetatud kavade eesmärkide täitmisele ja kavades
sisalduvate eesmärkide revideerimise vajadust. See osa tuleb
eelnõus seletavasse ossa lisada.
Planeeringu seletuskirja lisatakse seosed Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja
energiakavaga ja Lääne-Nigula valla arengukavaga.
2.1.3. Lääne-Nigula Vallavalitsus viis eriplaneeringu menetluse
käigus läbi PlanS § 105 kohased toimingud, kuid nende
kokkuvõtted ei sisaldu planeerimisdokumentides. Eelnõu
eesmärk on anda otsustajale otsuse tegemiseks vajalikku
informatsiooni. Esitatud arvamused ja seisukohad tuleb
PlanS § 105 lg 3 kohaselt tehakse esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel tehakse
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes vajalikud
muudatused. Vastavalt viidatud lõikele on ka eelnõus täiendused tehtud. PlanS ei näe
ette eraldi vormi või nõudeid PlanS § 105 kohaste arvamuste esitamise osas. Lääne-
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
42/82
Arvamus Valla seisukoht
süstematiseeritult lisada otsuse dokumentide koosseisu või
kajastada seda eelnõu sissejuhatavas selgituses. Eriti tuleb välja
tuua seisukohad, millega otsustaja ei ole arvestanud, samuti
arvamused, millised on teadmiseks võetud. Antud informatsioon
ei jõua vastasel juhul kohasel viisil otsustajani. Arvamustele,
millega ei ole arvestatud, on üldjuhul vastatud lakooniliselt ja
üldsõnaliselt. Hea haldustava eeldab, et otsuse eelnõu suhtes
eitava arvamuse või muutmisettepaneku suhtes eitava seisukoha
andmisel, tuleb menetluses osaleval haldusorganil oma
seisukohti sisukalt põhjendada ja seisukohad arvamuse
avaldajale ka esitada koos tema õiguste selgitamisega. Tihti ei ole
arvamust avaldanud isikutel teadmisi menetlusprotsessidest ega
enda õigustest nendes osalemisel. Seetõttu tuleb igakülgselt
vältida nn „salahaldust” ja teavitada
avalikust olulise mõjuga otsuste ettevalmistamise protsessist
enam, kui seadusega nõutud minimaalselt nõutud. Enne eelnõu
volikogule esitamist tuleb läbi viia kokkuvõttev, lihtsalt arusaadav
ja üldsusele kättesaadaval viisil korraldatud teavituskampaania,
kus planeeritava tuulepargi mõjusid avatakse mitmekülgsemalt
kui suuresti huvitatud isiku poolt mõjutatud dokumentidest
nähtub. Kaasamisest räägitakse dokumentides paljusõnaliselt,
kuid tegelikkuses on planeeringu koostamise korraldaja
planeeringut korraldades ja mõjusid hinnates kogukondi
puudutavate küsimuste arutamist läbi viinud ilma sisulisi
teavitustegevusi korraldamata. Täna on suur hulk kogukondade
liikmeid infosulus, ei ole teadlikud planeeringu protsessi käigust
ega tagajärgede negatiivsetest mõjudest.
Nigula valla eriplaneeringu koostamiselt on kõik esitatud arvamused ja
kooskõlastused esitatud tabelkujul ning saadetud nii arvamuste/kooskõlastuste
esitajatele kui ka avaldatud valla kodulehel – kõik, kes on soovinud sellega tutvuda,
kõigil on see võimalus olnud avaliku väljapaneku ajal. Ka volikogu liikmed saavad
otsuse tegemisel selle võtta aluseks.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
43/82
Arvamus Valla seisukoht
2.1.4. Kuna keskkonnamõju strateegiline hindamine baseerub
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse regulatsioonil ning looduskeskkonda puudutaval
juhendmaterjalil ega laiene volikogu 17.10.2019 otsuses nr 54
nimetatud asjakohaste majanduslikele-, kultuurilistele- ja
sotsiaalsetele mõjudele laiemalt, siis tuleb täiendavalt neid
mõjusid hinnata ja kajastada seda mõju nii otsuse eelnõu
selgitavas osas kui ka eelvalikudokumendis.
Selgitame, et asjakohaste mõjude hindamine on planeerimise osa, mitte eraldiseisev
protsess. Asjakohaseid mõjusid tuleb planeeringu koostamisel silmas pidada läbivalt,
st kogu planeeringuprotsessi jooksul. Erinevalt keskkonnamõju strateegilisest
hindamisest ei nõua asjakohaste mõjude hindamine eraldiseisvat selgelt reguleeritud
protsessi. Käesoleva eriplaneeringu puhul on asjakohaseid mõjusid hinnatud nii
planeeringu koostamisel kui ka on läbi viidud laiendatud keskkonnamõju strateegiline
hindamine. St, et KSH aruandes on kajastatud ka mõjuvaldkonnad, mis ei ole
tavapärase keskkonnamõju hindamise hindamisvaldkonnad, aga mida saab antud
kavandatava tegevuse puhul pidada asjakohasteks mõjudeks (nt mõju
riigikaitselistele objektidele, mõju sidele, mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale).
Nende mõjude hindamisulatus ja metoodika on määratud KSH väljatöötamise
kavatsuses. Lisaks KSH aruandele kajastub asjakohaste mõjude hindamine ka
planeeringu asukoha eelvaliku otsuses endas – lisaks keskkonnamõjude
leevendusmeetmetele ja tingimustele on asukohavaliku otsuses mitmeid
asjakohaseid positiivsete mõjude võimendamise (nt Palivere otseliin) ja negatiivsete
mõjude leevendamise (nt elamute omanike kooskõlastuse nõue kui soovitakse
tuulikuid lähemale kui 1,5 km, ulatuslike tuuleparkide rajamise keeluga ala
kehtestamine) meetmeid, milleni ongi jõutud planeeringuprotsessi käigus
asjakohaste mõjude hindamisel.
2.1.5. Kajastada otsuse eessõnas enam kui 1100 inimese arvamus
selle kohta, et puutumatu looduskeskkond ei ole sobiv koht
planeeritud mahus tööstusliku tuulepargi rajamiseks.
Viidatud 1100 inimese arvamus ei ole esitatud planeeringulahendusele ja seda ei
käsitleta kui PlanS § 105 kohast arvamust.
Viidatud 1100 inimese pöördumine on üldsõnaline ja seal väljenduv vastuseis oli
esitatud ajal, kui erinevad uuringud ja mõjuhinnangud olid alles tegemata.
Ka Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-21-810 p 35 otsustanud, et eristada tuleb
siiski abstraktset vastumeelsust suure tuulepargi rajamisele ning sisulisi ja
argumenteeritud vastuväiteid, mis põhinevad piisaval teabel konkreetse tuulepargi
kõikvõimalikest mõjudest ja negatiivsete mõjude kompenseerimise meetmetest.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
44/82
Arvamus Valla seisukoht
Halduskohus leidis õigesti, et praegusel juhul ei olnud vaidlusaluse eriplaneeringu
menetlus veel sellises etapis, kus tuulepargi rajamise võimalikud mõjud oleks piisava
põhjalikkusega välja selgitatud, sh ei olnud veel avalikule arutamisele pandud
vahetult enne eriplaneeringu menetluse lõpetamist valminud KSH aruannet. Seega oli
kogukonna vastuseis tuulepargi rajamisele abstraktne ja üldine.
2.1.6. Arvestades, et pea kõigis omavalitsustes on kohustus
tuulearenduse alasid leida, siis on vaja hinnata ja selgitada otsuse
eelnõus, kui palju on iga üksiku KOV objektiivne
"talumiskohustus" Eesti energiavajaduse rahuldamiseks. Minu
subjektiivsel hinnangul on Lääne-Nigula vallas ühe kohaliku
omavalitsuse kohta planeeritud liiga suur maht maa-alast
energeetika arendamiseks sh tuulikuparkide rajamiseks, seda
enam ühe küla (Piirsalu) territooriumist.
Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust.
Energia tootmine ei ole senini olnud Eestis proportsionaalselt omavalitsuste vahel
jagunev – väga pikka aega on pidanud üle 80 % Eesti elektrienergia tootmisega
seonduvatest mõjudest taluma 3 omavalitsuse elanikud. On mõistetav, et senise väga
lokaliseeritud elektrienergia tootmislahenduse kavandatav muudatus tundub
võõrastav, kuid on fossiilkütustest loobumiseks selgelt vajalik. Otseselt ei ole üheski
riiklikus arengudokumendis määratud kui suure osa elektrienergia tootmisest
tulevikus iga omavalitsus peaks kandma. Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja
energiakava 2030 näeb ette vajadust tõsta tuuleparkide installeeritud
nominaalvõimsuse 57 MW-lt aastaks 2030 280 MW-ni. See, mis ulatuses on võimalik
tuuleparke mingisse omavalitsusse kavandada, sõltub mitmetest teguritest (eeskätt
omavalitsuse territooriumi suurusest, asustustihedusest ja kõrge loodusväärtusega
alade osakaalust). Arvestama peab, et Eestis esineb mitmeid omavalitsusi, kus
puuduvad täielikult sobilikud alad isegi üksiktuulikute rajamiseks. Eriplaneeringu
asukohavaliku ala suuruseks on maksimaalselt 1,6 % omavalitsuse territooriumist,
mis edasises planeerimisprotsessis oodatavalt veelgi väheneb seoses erinevate
keskkonnakitsendustega. Eelneva alusel ei saa ala pidada ebaproportsionaalselt
suureks alaks.
2.1.7. Palun selgitada sissejuhatuses, et kui pea kõik kaitsealadest
välja jäävad metsaalad tuulikute alla panna, siis sisuliselt enam
häiringuvabasid alasid ei jäägi, s.h nii vaated kui mürapilt saavad
Teadaolevalt puudub vajadus kõigi kaitsealadest välja jäävate metsaalade tuulikute
alla panemiseks. Seega ei ole asjakohane antud selgituse lisamiseks planeeringu
materjalidesse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul tuleb
aastaks 2030 kavandada seatud taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vähemalt
1GW maismaatuuleparke. Hetkel on ehitamisel juba 314 MW. See tähendab
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
45/82
Arvamus Valla seisukoht
mõjutatud, muuhulgas ka väärtuslikel puhke-, jahindus- ja
maastikukaitsealadel.
täiendavat kiiret vajadust u 100 tuuliku järele, mis kindlasti ei tähenda kõigi
väljaspool kaitsealasid jäävate metsaalade täisehitamist tuuleparkidega.
2.1.8. Palun kirjeldada loodusalale omase normaalsuse
muutumist tuulepargi mõju alal.
Planeeringumaterjalide hulgas on 113 lk pikkune KSH aruanne. KSH aruanne kirjeldab
tuuleparkide rajamisega kaasnevaid muutusi, sh looduskeskkonna muutusi.
Planeeringust huvitatud isik on korraldanud planeeringu koostamise raames ja võib
huvi korral täiendavalt korraldada asjast huvitatud kohalikele elanikele olemasoleva
tuulepargi külastusi andmaks paremat selgust maastiku muutuse ja mõjude osas
tuulepargi lähialal viibides.
2.1.9. Eelnõu sissejuhatav osa koosneb valdavalt copy-paste
lõikudest planeeringudokumendist. Sellisena ei moodusta ta
ülevaatlikku, terviklikku alust kaalutleva planeerimisotsuse
langetamiseks. Eelnõu tuleb koostada ja esitada normitehniliselt
korrektselt.
Otsuse eelnõu on mitmeti kokkuvõte planeeringu eelnõust. Seda on parema loetuse
huvides võimalik täiendada. Palun arvamuse esitajal kui ühel planeeringu töörühma
liikmetest esitada soovitud lausestuse täiendusettepanekud töörühmas.
2.2.1. Muuta otsuse eelnõu p.1 sõnastust ja sõnastada see
„Kinnitada Lääne-Nigula valla tuuleparkide eriplaneeringu
asukoha eelvaliku ala 2 suurusega u 993 ha, mis asub Jaakna,
Luigu, Piirsalu, Rõuma, Seljaküla ja Vidruka külade territooriumil
ning ühendusliini eelvaliku alad sobivaks
tuulepargi püstitamiseks.” Selle muudatusega tagatakse
eelvalikuala elu- ja ühiskondlike hoonete puhver 2000 m.
Nimetatud suurusega alale on võimalik kompaktselt paigaldada
arendaja poolt soovitud tuulepark. Samas tagatakse sellega
minimaalne elukeskkonna häiring, kitsendatakse negatiivse
keskkonnamõju leviulatust ning antud puhver on kooskõlas
huvitatud isiku juhatuse liikme poolt avalikult välja öeldud sobiva
puhverala ulatusega. Viia otsuse eelnõu muudatusest tulenevad
Ettepanekus esitatud suurusega tuulepark oleks 2,5 korda väiksem kui planeeringu
eesmärgis sätestatud ala. Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1
on: „Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud
ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe
tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute
miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest
hoonetest.“
Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta
praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades
piirkondades võib hiljem selguda tuulikute rajamise võimatus. Seetõttu on
eelvalikuala määratud suurem ning ühtlasi on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud
oleks elamutest võimalikult kaugel.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
46/82
Arvamus Valla seisukoht
muudatused sisse Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha
eelvaliku, keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi
aruande ja maa-ala asendiskeemi dokumentidesse.
Nimetatud puhvertsooni peab mõistlikuks ka arendaja
esindusisik.
2.2.2. Täiendada eelnõu punktiga ja nimetada loetelu kujul,
millised asjakohased uuringud tuleb läbi viia. Selgitamata viisil ei
ole otsustajal võimalik asjakohasust tuvastada.
Detailse lahenduse koostamiseks vajalikud uuringud, hinnangud jm tingimused on
kirjeldatud planeeringu seletuskirjas. Kogu planeeringu seletuskirja dubleerimine
asukohavaliku otsusesse ei ole kohane ega vastav tavapärasele planeeringu
koostamise praktikale. Näiteks linnustikuga seonduvad uuringuid on seletuskirjas
veidi vähem kui kaks lehekülge ning kogu tekst tuleks kopeerida otsuse eelnõusse.
Kogu planeering on ühtne tervik tingimusi, millega otsustajal on vaja tutvuda, ei ole
võimalik eristada osasid tingimusi teistest
2.2.3. Muuta p. 5.3 ja sõnastada see „Detailse lahenduse
staadiumis näha ette võimalus elektrituruseaduse kohase
otseliiniga ühenduse rajamiseks planeeringu mõjualasse
jäävatesse küladesse.
Elektrituruseadusest tulenevalt on otseliini rajamine võimalik elektrijaamadest kuni 6
km raadiuses. Kuna tegu ei ole tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga objekti osaga
võrgueeskirja mõistes, siis ei ole seda vajalik ka eriplaneeringuga kavandada ja selle
rajamine on otseliinist huvitatud osapoolele võimalik tuulepargi rajamise järgselt.
Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, on ette
nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine 50% ulatuses kohaliku
omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide
omanikele. Olenevalt tuuliku kõrgusest, kas see on madalam kui 250 m või kõrgem
kui 250 m, on mõjuala vastavalt kahe või kolme kilomeetri sisse jäävad kinnistud.
Kohalik omavalitsus saab teist 50-t protsenti kasutada vastavalt oma vajadustele, ka
seda saab suunata kohaliku elu parendamiseks, sh otseliini tegemiseks. Seadus
sätestab ühtlasi ka süsteemi kuidas tasu maksmine toimub.
Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik laekuva raha jagamise sätestamine
planeeringuga. Valla eelarve, sh laekunud tulude üle otsustab volikogu. Kohaliku
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
47/82
Arvamus Valla seisukoht
omavalitsuse finantskorraldust ei ole mõistlik (ja ei saa õiguslikult) otsustada
planeerimisdokumendiga.
Selgitame, et Eestis on nn tuulikutasu maksmine reguleeritud keskkonnatasude
seaduses, redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023. Seadus näeb ette
tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb kohaliku omavalituse ning
tuulepargi mõjuala eluruumide omanike vahel. Seadus sätestab ühtlasi ka süsteemi
kuidas tasu maksmine toimub.
Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik laekuva raha jagamise sätestamine
planeeringuga. Valla eelarve, sh laekunud tulude üle otsustab volikogu. Kohaliku
omavalitsuse finantskorraldust ei ole mõistlik (ja ei saa õiguslikult) otsustada
planeerimisdokumendiga.
2.2.4. Kirjeldada eelnõus nn „kohaliku kasu mudeli” rakendamise
viisi. Ühemõtteliselt peab kogu talumisest laekuv raha jagunema
tuulepargi mõjualasse jäävate kogukondade hüvanguks. Ka
jaotuse korraldamisega seotud kulud tuleb katta kas KOV-l või
huvitatud isikul.
2.2.5. Määrata eelnõus planeeringu mõjul tekkivate majanduslike
kahjude määramise metoodika ning nende kompenseerimise viis
ja ulatus. Samuti kirjeldada kes ja millistest vahenditest seda
teeb. Rõhutan veelkord, et nn kohalik kasu ei ole tekkivate
kahjude hüvitamise instrument.
Kehtivate õigusaktide kohane käitumine ja vastutus on tuulepargi tegijal sõltumata
sellest, kas see on planeeringus sätestatud või mitte. Materiaalsete kahjude
tekitamisel on nende hüvitamise kohustus nii või teisiti. Juhul kui tekitatakse kellelegi
majanduslikku kahju, siis on võimalik kannatanul nõuda kahju hüvitamist lähtuvalt
kehtivatest õigusaktidest. Planeerimisseaduse kohaselt ei ole eriplaneeringu
ülesanne selliste põhimõtete seadmine vaid ehitus- ja keskkonnatingimuste
seadmine.
2.2.6. Muuta eelnõu punkti 6 ja sõnastada see: „Eriplaneeringu
kehtestamisega ei planeerita tuuleparke asukoha eelvaliku alast
lähtuval seitsme kilomeetri laiusel puhveralal Lääne-Nigula vallas.
Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon
kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on
väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
48/82
Arvamus Valla seisukoht
Tuuleparkide vaba puhvervöönd on vajalik, et tagada kohalikele
elanikele keskkond, kus nad ei oleks mitme tuulepargi vahel.
Kirde-ida suunal määrata puhverala piiriks Lääne-Nigula valla
halduspiir”. Lisada planeeringu dokumentide hulka puhvervööndi
kaart ja kanda see üle Lääne-Nigula valla üldplaneeringusse.
2.2.7. Kajastada eelnõus muude kokkulepete sõlmimise
vajadused arendajaga. See tähendab, et eelnõus tuleb ära
määrata investeeringud, mis tuleb arendajal täiendavalt ellu viia
kas ühekordsete projektide näol või püsitegevustena. Nt kiire
interneti tagamine mõjutusala elanikele, kergliiklusteede
rajamine, elektri müük soodsatel tingimustel, nn
kogukonnatuuliku rajamine vms. Nimetatud vajadused tuleb
kogukondadega kokku leppida.
Arvamuse esitaja on toonud kaks näidet, ülejäänud näited puuduvad, on toodud
vajadus kogukonnaga kokku leppida. Planeeringu asukoha eelvaliku ülesanne on
määrata ehitise võimalik asukoht ja tingimused ehitamiseks. Kohalik kogukond on
planeeringumenetlusse olnud kaasatud protsessi algusest peale.
Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse
lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude
operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke
mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb
detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui
planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused
kaasaegse mobiilside tagamiseks.“
Elektri müük soodsatele tingimustel toimub otseliiniga vastavalt kehtivale õigusele.
Eestis on keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, ette
nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohalikule
omavalitsusele – nimetatud raha eest on võimalik ehitada kergliiklusteed, interneti
püsiühendust vms. Planeeringu koostamise ja avalikustamise ülesanne ei ole
paremate tingimuste väljakauplemine vaid tingimuste seadmine ehitamiseks ja
keskkonna toimimiseks. Huvitatud isik ja kogukond võivad sõlmida lepinguid kui see
on mõlemale poolele vastuvõetav, kuid see ei saa olla töö käigus tekkiv kauplemise
objekt.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
49/82
Arvamus Valla seisukoht
Käesoleval ajal on tegu eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapiga. Antud etapp on
aluseks edasisteks planeerimistoiminguteks, mille järel alles selgub mis mahus alale
tegelikult tuuleparki rajada on võimalik (ja kas ikka on). Asukoha eelvaliku etapis ei
ole selliste kokkulepete sõlmimine asjakohane.
2.3.1. Lisada planeeringu dokumentide hulka lisadokumendina
planeeringu eelvalikualasse jäävate katastriüksuste loetelu koos
nende omanike andmetega. Lisada kõik eelvalikualasse jäävate
kinnistute omanikud puudutatud isikutena kaasatavateks ja
küsida nende arvamust eriplaneeringu eelnõu osas. Omavalitsus
ei ole seni kaasanud planeerimisprotsessi planeeringualale
jäävate kinnistute omanikke.
Senine planeerimismenetlus, s h erinevate osapoolte ja kogu valla elanike, on käinud
planeerimisseaduse kohaselt. Sellele lisaks on vallavalitsus planeeringu koostamise
osas levitanud infot muude kättesaadavate infokanalite kaudu. Antud planeeringu
koostamist on kajastanud ka aktiivselt Lääne Elu. Eksitav ja vale on jätta mulje, et
omavalitsus ei ole seni kaasanud piisavalt. Lisaks omavalitsuse kaasamisele on
teadaoleval ka Enefit Green AS-i esindajad saatnud ühe korra piirkonna
maaomanikele otsepostituse, saatnud eelvaliku ala piirkonna maaomanikele
otsepostituse, võtnud ühendust ala sees ja lähinaabruses olevate maaüksuste
maaomanikega.
Senine kaasamistegevus on olnud planeerimisseaduse kohane.
Eelvalikuala kinnistu omanike andmetega nimekirja lisamine planeeringu
dokumentide hulka ei tulene planeerimisseaduse nõuetest ning ilma kõigi kinnistu
omanike nõusolekuta oleks tegu andmekaitseseaduse rikkumisega.
Senine planeerimismenetlus, sh erinevate osapoolte ja kogu valla elanike
teavitamine, on käinud planeerimisseaduse kohaselt. Sellele lisaks on vallavalitsus
planeeringu koostamise osas levitanud infot muude kättesaadavate infokanalite
kaudu. Antud planeeringu koostamist on kajastanud ka aktiivselt Lääne Elu. Eksitav ja
vale on jätta mulje, et omavalitsus ei ole seni kaasanud piisavalt. Lisaks omavalitsuse
kaasamisele on teadaoleval ka Enefit Green AS-i esindajad saatnud ühe korra
piirkonna maaomanikele otsepostituse, saatnud eelvaliku ala piirkonna
maaomanikele otsepostituse, võtnud ühendust ala sees ja lähinaabruses olevate
maaüksuste maaomanikega.
2.3.2. Lisada planeeringu lisadokumentide hulka nimekiri
eluhoonete omanikest, kelle eluhooned jäävad planeeringuala 5
km puhvertsooni sisse, lisada nad kaasatavateks ja küsida nende
arvamust eriplaneeringu eelnõu osas. Tegemist on alaga, mille
ulatuses võivad kaasnevad keskkonnamõjud olla olulised.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
50/82
Arvamus Valla seisukoht
Senine kaasamistegevus on olnud planeerimisseaduse kohane.
2.3.3. Lisada planeeringu lisadokumentide hulka nimekiri
eluhoonete omanikest, kellega arendaja on sõlminud
planeerimisprotsessi väliseid kokkuleppeid.
Sellist dokumenti ei nõua planeerimismenetlus ning omavalitsusel ei ole ka teada,
kellega arendaja on kokkuleppeid sõlminud ja kas sellised kokkulepped on avalikud.
Senine tegevus on planeerimisseaduse kohane ja nimetatud dokumendi vajamine ei
ole asjakohane ega mõjuta otsustusprotsessi.
2.3.4. Lisada planeeringu dokumentide hulka Kaitseministeeriumi
poolt tellitud radarite kompenseerimise analüüs, millele viitab
arendaja kaebuses Tallinna Halduskohtule ja mis peaks andma
informatsiooni tuulikute maksimaalsest kõrgusest, mida on antud
alale üldse võimalik paigaldada.
Planeeringu protsessi vaatest on oluline Kaitseministeeriumi seisukohad planeeringu
eri staadiumites. Kaitseministeerium on praeguse planeeringulahenduse
kooskõlastanud, kirjale vastamata, seega on esitatud mahus tuulikute tegemine alale
tulevikus võimalik. Detailse osa lahendus kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga
täiendavalt.
Selgitame, et eriplaneeringu koostamise käigus muutus Eesti mandriosas kehtivate
riigikaitseliste kõrguspiirangute käsitlus. Sellega seoses ei viidud Teie poolt viidatud
radarite kompenseerimise analüüsi lõpuni läbi ja seda ei ole võimalik esitada.
Kaitseministeeriumi andmetel on tuuleparkidele kehtivatest kõrguspiirangutest
Lääne-Nigula vallas suures osas, sh eelvaliku alal, võimalik loobuda pärast Mandri-
Eesti osaliselt tuuleenergeetikale avavate kompensatsioonimeetmete täielikku
rakendumist, mis eeldatavasti toimub aastal 2025.
3.1. Muuta Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku
põhijoonist ja määrata sellel asukoha eelvalikualaks elu- ja
ühiskondlike hoonete puhveriga 2000 m kujunev eelvalikuala
ilma täiendavate tingimuste alata.
Ettepanekus esitatud kitsenduse alusel allesjääva ala suurus oleks 2,5 korda väiksem
kui planeeringu eesmärgis sätestatud ala.
Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta
praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades
piirkondades võib hiljem selguda tuulikute rajamise võimatus. Seetõttu on
eelvalikuala määratud suurem ning ühtlasi on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud
oleks elamutest võimalikult kaugel.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
51/82
Arvamus Valla seisukoht
4.1. Lisada peatükk asjakohaste kohaliku tasandi eesmärkide ja
seostega kohaliku tasandi strateegiliste dokumentidega (vt 2.1.1.
ja 2.1.2.).
Vastus vt 2.1.1 ja 2.1.2.
4.2. Lähtudes mõjutatud kogukondade üldisest vastuseisust,
samuti nii arendaja etteheitest planeeringu korraldajale kaebuses
Tallinna Halduskohtule, kui ka kohtu seisukohast, et viimane
menetlustoimingute korraldajana pole astunud ühtki sammu nn
arendaja poolt ette antud tehniliste parameetrite muutmiseks ja
nagu arendaja oma kaebuses välja toob „Kui lähtuda PlanS § 95
lõikest 1 ja 2, siis minimaalselt otsitakse asukohta kahele
vähemalt 30 meetri kõrgusele elektrituulikule ja maksimaalselt
Enefiti poolt esitatud tehnilistes eeltingimustes kirjeldatud
elektrituulikutele, ehk vahemik mille ulatuses vald erinevaid
võimalusi kaaluma peab”, teen ettepaneku arvestada
kogukondade levinud ettepanekuga ja arendaja kohtule esitatud
seisukohaga, ning määrata tuulepargi tehnilised parameetrid
järgmiselt:
4.2.1. Tuulepargi vajaliku ala suurus kuni 1000 ha
Ettepanekus esitatud suurusega tuulepark oleks 2,5 korda väiksem kui planeeringu
eesmärgis sätestatud ala. Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1
on: „Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud
ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe
tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute
miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest
hoonetest.“
Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta
praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades
piirkondades võib hiljem selguda tuulikute panemise võimatus. Seetõttu on
eelvalikuala suurem ning on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud oleks elamutest
võimalikult kaugel.
4.2.2. Tuulepargi tuulikute arv kuni 11 tuulikut; Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud, esitatud suurusega
tuulepargi planeerimise on väiksemate tuulikutega kui oli kinnitatud planeeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis ning
avalikul väljapanekul olnud asukoha eelvaliku eelnõuga on nõustunud nii vald,
huvitatud isik kui ka kooskõlastajad.
4.2.3. Tuuliku tipukõrgus maapinnast kuni 220 m;
4.2.4. Tuuliku kaugus lähimast elamust minimaalselt 2 km; Ettepanekus esitatud suurusega tuulepark oleks 2,5 korda väiksem kui planeeringu
eesmärgis sätestatud ala. Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1
on: „Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud
ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
52/82
Arvamus Valla seisukoht
tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute
miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest
hoonetest.“
Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta
praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades
piirkondades võib hiljem selguda tuulikute panemise võimatus. Seetõttu on
eelvalikuala suurem ning on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud oleks elamutest
võimalikult kaugel.
4.2.5. Tuulepark peab moodustama kompaktse terviku. Seletuskirja ptk 3.2.1 sätestab: „Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult
kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning
võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“
4.2.6. Tagada kumuleeruva müra norm 35 dB elamumaa
kõlvikutel ööpäevaringselt.
Oma esimeses kavatsuste esitluses Lääne-Nigula volikogu ees
esitles Enefit Green soovi rajada tuulepark 10 tuulikuga. Täna
esitleb Enefit Green end paindliku arendajana, mis paraku
reaalsuses väljendunud pole. Ka nn vastutulek kõrguse
vähendamise osas 290-lt meetrilt 270-le meetrile ei ole
kompromiss, vaid teadaolevalt ettevõtja tehniline kaalutlus.
Ristituulepark.ee turundusleht sisaldab jätkuvalt põhimõtteliselt
samu kavatsusi, mis olid kirjeldatud eriplaneeringu algatamise
taotluse tehnilistes parameetrites. Tegelikkuses ei ole milleski
järele antud. Arendaja on oma praeguses avalikkusele suunatud
esitluses parima teadaoleva tehnilise lahendusena näidanud 21
Selgitame, et omavalitsuse pädevusse ei kuulu müra normtasemete kehtestamine
kuna normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid”.
Keskkonnaministeerium valdkonna eest vastutava ministeeriumina on korduvalt
rõhutanud [1], et tuulikute kavandamisel on üldjuhul aktsepteeritav tööstusmüra
piirtasemete järgimine (elamualadel vastavalt päeval 60 dB ja öösel 45 dB). Antud
planeeringu puhul on juba konservatiivselt lähtutud eesmärgist, et elamualadel oleks
tagatud tuulikutest tingituna tööstusmüra öine sihtväärtus (40 dB) ja seda
ööpäevaringselt.
[1] Nt Keskkonnaministeeriumi kiri 22.12.2022 nr 7-15/22/5188-3
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
53/82
Arvamus Valla seisukoht
tuulikuga tuuleparki aga planeeringu korraldaja justkui „sunnib”
teda arendama suuremat parki.
4.3. Mitte piirata tuulepargi ja 330 kV alajaama vahekaugust; Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud, tuulepargi ja 330 kV
alajaama vahelise kauguse arvestamise ühe lähtetingimusena on kinnitatud
planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
programmiga ning avalikul väljapanekul olnud asukoha eelvaliku eelnõuga on
nõustunud nii vald, huvitatud isik kui ka kooskõlastajad.
4.4. 4.2. Nimetatud parameetrid kanda dokumendi p. 3.2.1. Kui tuulepargi elektrituulikute eelvaliku ala ehitamise tingimusi muudetakse, siis need
kantakse loomulikult vastavasse peatükki.
4.5. Uute tehniliste parameetrite alusel teostada uus asukoha
eelvalik, kuna ka arendaja on varasemalt kohtule esitatud
kaebuses väitnud, et valla etteheide, nagu oleks Enefit huvitatud
tuulepargi rajamisest vaid alale 2, ei ole asjakohane. Siinkohal ei
välista siiski ka ala 2 valikusse jätmist.
Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud, esitatud suurusega
tuulepargi planeerimise on kinnitatud planeeringu lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga ning avalikul väljapanekul
olnud asukoha eelvaliku eelnõuga on nõustunud nii vald, huvitatud isik kui ka
kooskõlastajad.
Võttes arvesse lisaks planeeringu koostamisel läbiviidud hinnangutele ka riigi poolt
tellitud üle-eestilisi tuuleparkide sobivust käsitlevaid analüüse (Keskkonnaagentuuri
poolt 2022 a koostatud „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste
kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“ ja Eesti Ornitoloogiaühingu ja
Kotkaklubi poolt koostatud Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüsi), siis ei ole
omavalitsusel põhjust eeldada, et Lääne-Nigula valla territooriumil esineks oluliselt
sobilikumaid tuulepargi alasid kui eelvaliku ala.
5.1. Tuua dokumendis välja, millised täiendavat uurimist vajavad
mõjud on ilmnenud peale KSH väljatöötamise kavatsuse
kinnitamist.
Kõik detailse lahenduse etapis vajalikud uuringud, hinnangud ja tingimused on
esitatud eriplaneeringu asukohavaliku seletuskirjas. Keskkonnauuringute ja
keskkonnaalaste hinnangute vajadus on kajastatud lisaks ka KSH I etapi aruande ptk 4
alapeatükkides “Edasiste uuringute ja hindamise vajadus”. Vastavad alapeatükid on
teist värvi taustaga lihtsamaks leidmiseks. Tegu on planeerimisseadusest tuleneva
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
54/82
Arvamus Valla seisukoht
nõudega, mille kohaselt detailse lahenduse KSH lähteülesanne määratakse KSH I
etapi aruandes. Seega on soovitud info juba nii planeeringu asukohavaliku
seletuskirjas kui KSH aruandes esitatud.
5.2. Viia planeeritud uuringud läbi rahvusvaheliselt tunnustatud
metoodikate kohaselt ja publitseerida need teaduskirjanduses
nende usaldusväärsuse tagamiseks.
Selgitame, et tuuleparkide kavandamine on Eestis kahe etapiline protsess ning
mõlemale planeerimise etapile (asukohavalik ja detailne lahendus) viiakse läbi
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH koostamine toimub vastavalt
õigusaktide nõuetele ja juhendmaterjalide soovitustele. KSH arukohavaliku aruande
koostamisel on lähtutud selle aluseks olevast väljatöötamise kavatsusest, mis ei
näinud asukohavaliku etapi koostamiseks ette uuringute koostamist. Vastav praktika
on Eestis laialdaselt levinud. Detailse lahenduse koostamiseks vajalikud alusuuringute
vajadus ning asjakohasel juhul ka soovitatav uuringu metoodika on kirjeldatud KSH I
etapi aruandes ja asukohavaliku seletuskirjas. Uuringu metoodikad valitakse vastava
uuringu spetsiifikast lähtuvalt.
KSH osaks ei ole teadusartiklite avaldamine ja seda ei kavandata teha.
5.3. Visualiseeringute vaatepunktide valik on täiesti
ebaõnnestunud. Need tuleb valida ja visualiseerida inimrohketest
asukohtadest, elamugruppide juurest, põhi- ja tugimaanteedelt,
avamaastikulistelt lõikudelt jms. Arvesse peab võtma, et arendaja
ega kohalik omavalitsus ei saa tagada metsamassiivide säilumist
tänases mahus. Kindlasti tuleb teostada uued visualiseeringud
eelvalikualale 2 Risti aleviku keskosast, Rõuma külast
elamuarenduste juurest, Piirsalu külast mõisamäelt, Kabeli
külast, Vanama külast pargi juurest, Marimetsa matkarajalt jms.
Samuti Ääsmäe-Haapsalu maanteelt. Visuaalne häiring mõjutab
nii kohalikke elanikke, külalisi kui läbisõitjaid.
Täpsed asukohad on avaldaja valmis ette näitama. Tuuleparkidel
on oluline visuaalne mõju maastikule ja vaadetele, mistõttu tuleb
Arvamuse esitajalt on küsitud info vaatepunktide kohta, vastavad pildid
vaatepunktidest on tehtud ettepaneku esitaja juuresolekul ja täiendavad
visualiseeringud avaldatakse valla veebilehel enne avaliku arutelu toimumist.
Arvamusi vaatepunktide kohta on küsitud ka varasema avaliku protsessi käigus, kuid
visualiseeringute soovitud asukohtasid ei ole senini ühegi osapoole poolt esitatud.
Selgitame, et asukoha eelvaliku etapis tehtavad visualiseeringud on illustratiivsed.
Reaalset tuuleparki kujutavaid visualiseeringuid on võimalik teha kui teada on
tuulikute asukohad.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
55/82
Arvamus Valla seisukoht
antud töö raames nende kavandamisel esitada kompleksne
visuaalse mõju analüüs vähemalt valdavalt domineeriva ala
ulatuses.
5.4. KSH p.4.14.3 mõju varale ei hinda Lääne-Nigula valda
planeeritava tuulepargi mõju piirkonnas oleva kinnisvara hinnale.
Konstanteering võimalikust negatiivsest mõjust on mõjutatud
isikute jaoks ilmselgelt ebapiisav. Mõju tuleb analüüsida mitte
USA teadmata tingimustel läbiviidud uuringute vaid konkreetse
kohaliku kinnisvaraturu analüüsi põhjal, hinnates mõjutatud
varade tänast koondväärtust ja selle languse ulatust.
Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud KSH ptk 4.13.3. Selgitame, et
erinevate tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamisel tekkida võiva kinnisvara
hinna võimaliku muutuse kompenseerimiseks Eestis süsteem puudub. Erinevalt
teistest tööstus- ja infrastruktuuriobjektidest on küll tuuleparkide puhul ellu kutsutud
riiklik regulatsioon nn tuulikute talumistasu näol kompenseerimaks lähiala elanikele
häiringute talumist. Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates
01.07.2023, on ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb
tuulepargi lähiala elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kohalik omavalitsus võib
saadavat tasu kasutada kohaliku eluolu parandamiseks, mis võib avaldada ka kaudset
positiivset mõju piirkonna kinnisvara väärtusele.
5.5. KSH p.4.13.5 Sotsiaalsed vastuolud sisu on kohatu ja tuleb
täies ulatuses uuesti koostada. Olukorras, kui enam kui 1100
inimest on väljendanud oma vastumeelsust tuulepargi
planeeritud kujul sünnile, on seda pelgalt mainitud kui tugevat
negatiivset meelestatust tuulepargi suhtes. Selgitamata on
meelestatuse taust ja see, mis selle on põhjustanud. Üldiselt ei
olda vastu tuulepargile kui sellisele, kuid peamisteks põhjusteks
on olulised vead menetlusprotsessis: tegeliku kaasamise
puudumine, arendaja silmakirjalikkus ja mure keskkonnale
avalduva massiivse negatiivse mõju pärast, sest ilmselt on
keskonnamõjusid dokumentides pisendatud või alahinnatud.
Sisutu on viide eriplaneeringu asukoha valiku ja selle KSH käigus
on läbi viidud kohtumistele huvigruppidega. Vähesed
kaasamiskoosolekud on toimunud planeemisprotsessi
kohustuslike osadena, korraldatud monoloogsete etteastetena,
KSH p 4.13.5. annab ülevaade toob välja kogukondade vastuseisu, mis on esinenud
mitmete tuuleparkide planeeringute puhul Eestis, sh Lääne-Nigula eriplaneeringu
puhul. Samuti tuuakse välja, et vastuseisu peamiste põhjustena tuuakse
vastuväidetes tavapäraselt kartust võimaliku müra, varjutuse ja tervisemõjude osas.
KSH juhtekspert ei leia, et ptk oleks kohatu.
Selgitame, et KSH aruandes viidatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
tellitud Kantar Emori läbiviidud uuring käsitles just Lääne-Nigula valda kui
tuuleparkide potentsiaalsetes arengupiirkondades elavate inimeste uuringu ühte
valimit. Uuring on asja- ja ajakohane, koostatud tunnustatud küsitlusuuringute
läbiviija poolt ning peegeldab Eesti inimeste, sh Lääne-Nigula valla elanike
meelestatust tuuleparkide suhtes. Seega selle kasutamine omavalitsuse poolt ühe
otsuse tegemise aluseks oleva sisendmaterjalina on igati kohane.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
56/82
Arvamus Valla seisukoht
mitte väitleva dialoogina. Samuti on selgelt lubamatu käsitleda
kaasamisena lähiala inimeste mõjutamist arendaja poolt
metoodiliselt läbitöötamata telefoniküsitluse kaudu. Sellega on
mindud vastuollu huvide tasakaalu ja planeerimisprotsessi
avalikkuse baaspõhimõtetega. Nimetamata on osapool, kellega
kõnealused tingimused on kokku lepitud. Samuti on kohatu
Kantar Emor uuringu tulemuste üldistamine konkreetse olukorra
kontekstis. Korduvalt on väljendatud soovi läbi viia tunnustatud
metoodikal põhinev kohalike kogukondade hoiakuid ja
väärtushinnanguid peegeldav sotsioloogiline küsitlus. Endine
vallajuht on nende koostamist lubanud korralda, kuid seni on see
tegemata. Nagu varasemalt osundatud, tuleb kõnealused
uuringud ja neid ilmestavad küsitlused tellida eraldi töödena
riigihankemenetluses. Samuti tuleb täiendavalt uurida volikogu
17.10.2019 otsuses nr 54 ja käesoleva arvamuse punktis
nimetatud kultuurilisi mõjusid.
5.6. Esitamata ja kaalutlemata on muud kogukonda lepitavate
meetmete võimalused alates avatud ja siirast suhtlemisest,
lõpetades võimalike osalemisskeemidega energia tootmis- ja
tarbimistsüklites. Kogukonnaga suhtlemise põhitõdesid on
korduvalt publitseeritud ja nendest tuleb õppust võtta. Palun
lisada planeeringu dokumentidesse eraldi dokumendi või
peatükina ja kaaluda sealjuures muude kogukondlike
energiatootmise koostöövormide rakendamist.
Selgitame, et täiendavate võimalike koostöövormide leidmine ja rakendamine saab
olla võimalik kõige varasemalt tuulepargi detailse lahenduse etapis.
5.7. Palun lisada KSH-sse peatükk planeeringu mõjust jahindusele
ja turismisektorile, sh linnuvaatlusturismile.
Selgitame, et KSH I etapi aruandes käsitletav hindamisulatus määrati KSH
väljatöötamise kavatsuses. Antud teemavaldkondade hindamine ei ole KSH I etapi
aruande objektiks.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
57/82
Arvamus Valla seisukoht
Küttimistiheduse statistika alusel jääb eelvaliku ala alla keskmise küttimistihedusega
jahipiirkonnaga. Seega laiemalt on oodatav mõju valla jahindusele vähese
tähtsusega. Valla olemasolevate tuuleparkide alade jahipiirkonnas ei ole võimalik
täheldada olulisi muutusi suurulukite küttimisstatistikas võrreldes tuulepargi rajamise
eelset ja järgset olukorda.
Lääne-Nigula valda jääb olulisi linnuvaatlusturismi sihtkohti (Matsalu RP, Silma LKA,
Marimetsa raba). Eelvaliku alal võib toimuda vähest linnuvaatlust, kuid tegu ei ole
linnuvaatlusturismi olulise sihtkohaga.
5.8. KSH-s ei ole käsitletud üle-eestilise ilmamudeli mõju
energiatootmise hajutamisse. Energiatootmise konsolideerimine
väikesel alal olevatesse suurtesse parkidesse muudab
energiahinna veelgi volatiivsemaks kui see praegu on. Palun see
lisada.
Selgitame, et KSH I etapi aruandes käsitletav hindamisulatus määrati KSH
väljatöötamise kavatsuses. Antud teemavaldkondade hindamine ei ole KSH I etapi
aruande objektiks. Samuti ei ole ühe tuulepargi kavandamisel asjakohane hindama
hakata Eesti energia- ja kliimapoliitikat või energiahinna kujunemist. Eesti kliima- ja
energiapoliitika arengudokumendid sätestavad selgelt tuuleenergia arendamise
vajaduse.
5.9. KSH peab eeluuringuna Üle-eestiline maismaalinnustiku
analüüsi aruande kohaselt täitma vähemalt järgmist ülesannet,
mida arvamuse andja palub dokumendile lisada:
5.9.1. kontrollida varem teada olnud loodusväärtuste seisundit
(näiteks elupaiga säilimist ja kvaliteeti kaitstava liigi leiukohas),
tuvastada võimalikud tuulepargi rajamist osaliselt või täielikult
välistavad loodusväärtused, mis ei olnud varem teada, näiteks
kaitstavate ja muude kaitsekorralduslikult oluliste ning
tuuleenergia arendamise suhtes tundlike liikide elupaigad, mille
säilimine tuleb planeeringus tagada;
5.9.2. saada teavet linnustiku looduskaitselise väärtuse ja üldise
seisundi baastasemete kohta, mille alusel saab otsustada
Selgitame, et üle-Eestiline maimaalinnustiku analüüs on informatiivse iseloomuga
dokument, mis ei määra kuidagi, millises planeeringu etapis milliseid uuringuid teha
vaja on. Nn eeluuring tähendab analüüsi kontekstis uuringuid, mis viiakse läbi enne
tuulepargi rajamist. Eeluuringutele järgneb seire, mis viiakse läbi peale tuulepargi
rajamist.
Kirjeldatud uuringud on ilmselgelt vajalikud ja ka KSH I etapi aruandes kavandatud.
Nende läbiviimine on kohane planeeringu etapis, kus on asukohavalik tehtud. Sellest
annab tunnistust ka väljatoodud tekstis viidatud võimalikud leevendavad meetmed
(nt tuulikute paigutuse muutmine, mis on võimalik planeerimisetapis kus on tuulikute
paigutus määratav) ja vajadus seire kavandamiseks (seire kavandatakse tuulikute
rajamise järgseks ajaks, mis jällegi eeldab tuulikute asukoha teadmist).
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
58/82
Arvamus Valla seisukoht
esmaste leevendavate meetmete rakendamise vajaduse juba
planeerimise etapis, näiteks tuulikute arvu vähendamise,
tuulikute paigutuse (muutmise) vm vajalikud
leevendusmeetmed;
5.9.3. anda alusteave ehitusjärgse seire läbiviimiseks, sh
käsitlemist vajavate liikide, aspektide (pesitsevad linnud,
rändeaegsed kogumid, ränne), meetodite ja mahtude osas.
5.10. Puuduvad eksperthinnangud ebasoodsatest mõjudest
ohustatud linnuliikide kaupa. Enam kui kümne linnuliigi osas on
teada olulise ebasoodsa mõju avaldumise võimalus. Need tuleb
hinnata enne planeeringu detailse osa koostamist.
Tuulepargi asukohavaliku tegemisel on eesmärgiks leida ala, kus olemasoleva info
alusel puuduvad linnukaitselised piirangud ulatuses, mis välistaks alale tuulepargi
rajamise. Eriplaneeringu asukohavaliku etapis võrreldud aladest (vaadeldes ka kõiki 5
ala, mis olid esialgses valikus) on ala 2 linnukaitseliselt kõige väiksemate oodatavate
ebasoodsate mõjudega. Seda toetab ka Teie eelmises ettepanekus viidatud üle-
Eestiline maismaalinnustiku analüüs.
Selgitame, et ebasoodsat mõju alal elutsevate ning toituvate linnuliikide kaupa ei ole
võimalik hinnata ilma tuulikute asukohti teadmata ehk enne detailse osa koostamist.
Arvestades ala suurust sõltub mõju suurus just tuuliku positsioonide paiknemisest.
Eriplaneeringu asukohavaliku seletuskiri ja KSH aruanne näevad detailse lahenduse
etappi ette liigispetsiifiliste eksperthinnangute andmise vajadust, mitmete
kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide osas, kelle toitumisalad võivad eelvaliku alale
jääda.
5.11. Välistada varjutuse tekkimine elamualadele. Määrata
normiks 0 h.
Eestis puudub varjutuse osas normdokument. Saksa on teadaolevalt ainukene riik,
millel on standardist tulenev selge normväärtus (ilma päikespaiste reaalset kestvust
arvestamata ehk halvim arvutusliku metoodikaga arvutades 30 h/a ja max 30
min/päevas või lokaalseid kliimaandmeid arvestades 8 h/a). Belgia, Kanada, Iirimaa jt
kasutavad Saksa juhendit. Rootsi ja Taani soovituslik tase on kliimat arvestava
metoodikaga arvutades vastavalt 8 ja 10 h. Soomes ametlikku juhist ei ole,
mõjuhindamise praktikas kasutatakse halvima arvutusliku kohast 30 h/a ja max 30
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
59/82
Arvamus Valla seisukoht
min/päevas. Saksamaa ja Taani normid ei ole ranguselt oluliselt erinevad –
arvutusmetoodika on erinev.
Asukoha valiku eelnõud täiendatakse selliselt, et kliimat arvestava metoodikaga
arvutades on suurim lubatud varjutuse aeg elamualadel kuni kaks tundi aastas.
5.12. Lisada KSH-sse arendaja vastutuse peatükk, milles selgitada
arendaja tegevuse või tegevusetuse tõttu tuulepargi ehitamisel,
opereerimisel ja likvideerimisel kaasneda võivate varalise
kahjude hüvitamise viis ja ulatus.
Selgitame, et KSH on hinnanguid esitav dokument, mis annab otsustajale infot otsuse
tegemiseks. KSH ei saa seada majandusliku vastutuse kohustust ühelegi osapoolele.
Selgitame, et võimaliku keskkonnakahju hüvitamise ja heastamise korraldus on
reguleeritud keskkonnavastustuse seadusega, mille täitmine on kõigile Eestis
tegutsevatele isikutele kohustuslik. Juhul kui tekitatakse kellelegi majanduslikku
kahju, siis on võimalik kannatanul nõuda kahju hüvitamist lähtuvalt kehtivatest
õigusaktidest.
5.13. Planeeringuala hajaasustuses on mobiil- ja sidelevi väga
halb. Täiendava häiringu korral tuleb arendajal tagada
sideühenduste parandamine.
Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse
lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude
operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke
mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb
detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui
planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused
kaasaegse mobiilside tagamiseks.“
5.14. Tuulepargi tekitatav mõju mikrokliimale, so mõju
taimestikule, niiskusreziimile, pinnasele, liigilisele
mitmekesisusele, soojussaarte tekkele jms. Seda tuleb kindlasti
teha, mida on rõhutanud ka Maaeluministeerium oma
seisukohas.
KSH aruande ptk 4.18.1 täiendati järgnevalt “Tuulikute puhul on tuvastatud mõju
mikrokliimale st uuringud on näidanud, et kuni 10 km tuulepargist allatuult võib
tähendada mikroklimaatilisi muutusi. Tuulikute töötamisel esineb õhukihtide vahelist
segunemist. See vähendab maapinnalähedasi õhutemperatuuri ööpäevaseid
kõikumisi – tuulikupargi alal on täheldatud päevasel ajal maapinnalähedase õhukihi
madalamat temperatuuri ja öisel ajal kõrgemat temperatuuri kui tuulikute mõjualast
väljas oleval alal. Tegu ei ole muutustega tasemel, mis inimesele oleksid üldjuhul
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
60/82
Arvamus Valla seisukoht
märgatavad ning efekti uuritakse pigem seoses tuulikute omavahelise tootluse
mõjudega ning mõju põllumajanduslikust vaatest. ”
Tuuleparkide mõju taimestikule on käsitletud KSH aruande ptk 4.1. Mõju veereziimile
on käsitletud KSH aruande ptk 4.8, mõju pinnasele ptk 4.9. Mõju liigilisele
mitmekesisusele on põhimõtteliselt kajastatud ptk 4.1-4.5, sest elustiku
mitmekesisus koosneb nii taimestikust, kui loomadest ja lindudest. Soojussaarte
teket tuuleparkides ei ole täheldatud, nendega ei kaasne suurte kõvakatteliste
pindade rajamist ega soojuskiirgust, mis võiksid olla soojussaarte teket põhjustavad
tegurid.
5.15. KSH-s tuleb täiendavalt hinnata kui palju piirkonnas
leiduvat maavaralist loodusressurssi tuleb kasutusele võtta
tuulepargi rajamisel ja kui palju väheneb CO2 sidumine seoses
metsaala raadamisega. Samuti tuleb kirjeldada fossiilsete
maavarde kulu tuulikute tootmisel ja tuulikupargi rajamisel
(transport, plasti- ja vasetootmine jne).
Selgitame, et loodusressursside (nii kohalike kui imporditavate) kasutuse hinnang on
osa kavandatava tegevuse kirjeldusest, mida on võimalik ligikaudselt anda kõige
varasemalt detailse lahenduse KSH aruandes (täpne ressursikasutus selgub alles
ehitusprojekti koostamise faasis). Ressursikasutuse suurus sõltub tuulikute
paiknemisest, mis omakorda mõjutab nendevaheliste ühendusteede pikkust ja seega
materjalikulu.
Metsaala raadamisega kaasneva CO2 sidumise muutuse esialgne hinnang on antud
KSH aruande ptk 4.18.1. Detailse lahenduse KSH koostamiseks on seatud tingimus
“Detailse lahenduse KSHs tuleb käsitleda tuulepargi mõju kliimamuutustele,
sealjuures arvestades tuulepargi rajamisega kaasnevat maakasutuse muutust ning
tuulikute tööprotsessis tekkida võivaid võimalikke KHG heiteid (SF6).” Seega on
soovitud hinnangu andmine juba kavandatud.
5.16. Mitte planeerida tuulikuid ja ühendusliine arheoloogiliselt,
pärandkultuuriliselt ja sotsiaalselt tundlikele aladele ja nende
lähistele (nt Mike ja Valksi külad, kuhjamäed, Mike mäed jms).
Sisend loetelu täpsustamiseks tuleb küsida kogukondade
esindajatelt.
Kogukondade esindajad ei ole ei lähteseisukohtade, arvamuse andmise ega avaliku
väljapaneku staadiumis avaldanud esitatud seisukohta. Samuti ei ole ei
Keskkonnaamet ega Muinsuskaitseamet ega osavallakogu ega üksi muu isik toonud
välja esitatud alasid. Eelvaliku alal puuduvad Muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad
kultuurimälestised ning samuti Muinsuskaitseameti poolt kaardistatud
arheoloogiatundlikud alad. Samuti puuduvad alal inventeeritud looduslikud
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
61/82
Arvamus Valla seisukoht
pühapaigad. Alale jääb pärandkultuuri objekte nagu on ka KSH aruandes välja
toodud. Valdavalt on tegu endiste talukohtadega, mis on praeguseks maastikupildis
pea märkamatud. Suurima pärandkultuuriobjektide kontsentratsiooniga
pärandkultuurialaks on eelvalikualale jääv Valksi küla, mida praeguseks meenutavad
üksikud säilinud õunapuud ja varemed. Ükski alale jäävatest
pärandkultuuriobjektidest ei ole valla kehtiva üldplaneeringuga määratud kohaliku
tähtsusega kultuuripärandi objektideks.
Kui viidatud objektidel on kohaliku tähtsusega kultuuriväärtusi, siis palun esitada
need hiljemalt avalikul arutelul, et need oleks võimalik lisada planeeringu detailse osa
käsitlusse.
5.17. Ilmselgelt on Natura mõjude ja eriti linnustiku osa
hinnanguid antud liiga kergekäeliselt ja ebapiisavalt
põhjendatult. Viide kõrgema taseme planeeringu puhul II etapi
uuringutele on nii mastaapse ja suure ruumivajadusega ning
ohustatusega liikide esinemise puhul ebaõige. Natura hindamise
täiendusteks on vaja läbi viia reaalsed linnustikuuuringud.
Praegusel juhul ei vasta mõjude hindamine linnustikule Natura
hindamise vormistuse nõuetele. Asjakohase hindamise
vältimiseks on esitatud mittepädevate koostajate poolt väiteid ja
mõjude puudumise, väheolulise või leevendatavuse hinnanguid,
mis ei ole ei antud pädeva, vastava valdkonna teadmiste ja
kogemusega eksperdi poolt, ega vasta Natura mõju hindamise
nõuetele ja etappidele.
Ei saa kuidagi nõustuda, et ornitolooge soovitatakse kaasata alles
järgmises etapis, kui tegelikult peaks olulised põhimõttelised
otsused olema tehtud I etapis: see vähendaks kõigi osapoolte
Selgitame, et Natura hindamise täiendamiseks on kavandatud täiendavad linnustiku
uuringud detailse lahenduse etappi. Uuringute vajadus on kajastatud nii KSH
aruandes kui planeeringu asukohavaliku seletuskirjas. Natura alade suhtes on
rakendatud antud valdkonnas pädeva asutuse (Keskkonnaamet) poolt soovitatavaid
puhvreid välistamaks ebasoodsat mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele [1] ning läbi
on viidud Natura asjakohane hindamine lähtudes planeeringu tasandist. KSH
läbiviimisel on olnud kaasatud ornitoloog.
Kuna tegu on eriplaneeringuga, mille kehtestamise otsus tehakse alles detailse
lahenduse koostamise järgselt, siis on Natura hindamisel lähtutud ka keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, mille kohaselt strateegilise
planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku
ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et
kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala
terviklikkust ega kaitse eesmärki. Vastavale arvamusele, et eriplaneeringute puhul on
lubatav Natura hindamist täiendada detailse lahenduse etapis, on asunud ka
Keskkonnaministeerium.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
62/82
Arvamus Valla seisukoht
aja-, närvi- ja ressursikulu ja tagaks suurema võimaluse paremaks
tulemuseks.
Planeeringu on kooskõlastanud Natura hindamise läbiviimise osas pädevate
asutustena Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium.
[1] Keskkonnaamet. Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti
soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes
(seisuga 10.11.2021)
5.18. Täiesti on jäetud kõrvale nii olemasolevate kui
planeeritavate erinevate tuule- ja muude energiaarendustega
kaasnevate ja põimuvate ning kuhjuvate mõjude kumulatiivse
mõju hindamine. See on väga põhimõtteline ja raske eksimus,
seda eriti just kõrgema taseme planeeringu suurt ruumilist mõju
arvestades. Edasi juba detailplaneeringu mõjuhindamistes ei ole
enam seda suurt pilti ja mõjude suunamist võimalik teha. See
teema vajab ka sisulist ja asjakohast Natura mõju hindamist. Eriti
väga tundlike ja haruldaste liikide, nagu toonekured ja kotkad
osas ei ole esitatud arvamus kindlasti pädev, ning ei arvesta
liikide tegelike liikumismustrite ega riskidega. Seda enam, et
teame sellest ilmselgelt liiga vähe. Selle hindamise üks osa peab
olema ka hinnang, kui suur on risk planeeringualasid läbiva
lindude rändekoridori vaates, seda nii ümbruse kaitsealade ja
teiste Linnudirektiivi I lisa ja Looduskaitseseaduse kaitstavate
liikide osas, kui ka teiste rändlindude osas, keda Linnudirektiiv
üldiselt kaitseb.
KSH aruandes hinnatud asukohaalternatiivide puhul puuduvad potentsiaalset
koosmõju avaldada võivad olemasolevad tuulepargid piirkonnas. Samuti ei ole neid
teadaolevalt kavandamisel. Teadaolevalt ei ole piirkonnas olemas ega kavandamisel
ka muid olulise keskkonnamõjuga või olulise ruumilise mõjuga energiaarendusi.
Planeeringuga nähakse ette täiendavate tuuleparkide rajamise välistuse ala 10 km
raadiuses asukohavaliku alast. Seega ei esine olemasolevaid või kavandatavaid
energiarendusi, millega koosmõjusid hinnata. Sellest lähtuvalt ei ole seda ka tehtud.
Koosmõjude hindamisel lähtutakse üldlevinult põhimõttest, et kui tulevikus peaks
piirkonda siiski teisi tuuleparke (vms olulise keskkonnamõju või olulise ruumilise
mõjuga objekte) kavandatama, siis iga järgneva arenduse puhul tuleb hinnata
koosmõjusid juba olemasolevatega.
Teadaolevalt on piirkonda kavandamisel mitmeid ulatuslikke päikeseparke. Seega
täiendati KSH aruande ptk 4.4.1 ja EP seletuskirja ptk 3.10 täiendati tingimusega
“Hindamisel tuleb arvestada võimalikke koosmõjusid loomade liikumisele piirkonda
kavandatavate ulatuslikke päikeseparkidega.”
Planeeringu seletuskirjas on ette nähtud detailse lahenduse etappi nii linnustiku
rändeuuringu kui ka liigispetsiifiliste ekspertarvamuste vajaduse. Planeeringu on
kooskõlastanud erinevad riigiasutused, sh Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium
ning kavandatavate uuringute mahu osas on arvestatud pädevate riigiasutuste
seisukohtadega.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
63/82
Arvamus Valla seisukoht
5.19. Arvamuse avaldajal, nii nagu ka valdaval enamusel
arvamuse andjatest, puudub oskus keskkonnamõju hindamise
dokumendi kompetentsust tervikuna hinnata. Nii nagu koostaja
on paljudel juhtudel hinnanud mõjud vähetõenäoliseks
alusuuringutele viitamata, arvab puudutatud osapool vastupidist.
Selleks, et KSH koostajal ei lasuks vastutuse koorem, näiteks
oluliste hindamata mõjude ilmnemisel, kui tekib vajadus kahjude
korvamiseks, palun korraldada koostatud KSHle ekspertiis
kohase kompetentsiga spetsialistide poolt.
Selgitame, et KSH koostamise pädevus on Eestis reguleeritud keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Vastavate pädevusnõuete
täitmine on aluseks KSH juhteksperdina töötamiseks. Antud juhul KSH juhtekspert
täidab vastavaid pädevusnõudeid ning ei ole põhjust eeldada töö teostamise
ebakompetentsust. Selgitame lisaks, et KSH läbiviimise osaks on asjaomaste asutuste
seisukohtade küsimine nende pädevusvaldkondadest lähtuvalt nii KSH väljatöötamise
kavatsusele kui KSH aruandele. Sellega tagatakse, et nii hindamise läbiviimise
kavandamisel kui ka hindamistulemuste puhul need üle kontrollinud vastavate
kompetentsiga spetsialistid lähtudes oma pädevusvaldkondadest. Planeeringu eelnõu
ja selle lisaks oleva KSH aruande on kooskõlastanud nii Keskkonnaamet kui
Keskkonnaministeerium, kui valdkonda kureerivad ametkonnad.
6.1. MTÜ Piirsalu Küla Selts, Kaur Järve, Mare Kiis, Kaja Rüütel,
Vahtra korteriühistu, Risti osavallakogu ja mitmed teised on
kooskõlastuse protsessi käigus esitanud suure hulga
ettepanekuid ja arvamusi, millega valdavalt ei ole arvestatud.
Nõustun enamiku esitatud seisukohtadega, mistõttu palun
kooskõlastuste andmise faasis esitatud küsimused veelkord
sisuliselt üle vaadata ja antud vastused korrigeerida ettepanekuid
arvestavalt või mittearvestamise korral sisuliselt põhjendada.
Ettepanekute esitajad on seda teinud siirast murest ümbritseva
loodus- ja elukeskkonna seisundi olulise halvenemise pärast,
mistõttu neid ettepanekuid ja arvamusi tuleb käsitleda täie
tõsidusega. Sarnaselt tuleb käsitleda ka käesolevat ja teisi avaliku
väljapaneku käigus esitatud pöördumisi. Paljudel juhtudel on
seisukoha kujundamisel kas küsimusest valesti aru saadud või
püütud teadlikult vastusega küsimuse mõju hägustada.
Planeerimisprotsess on selline, et arvamuse andjad on saanud varem esitatud
arvamustele vastused ja soovi korral on neil olnud õigus neid esitada avalikul
väljapanekul uuesti. Vähemalt üks isik on seda võimalust ka kasutanud ja esitanud
avalikul väljapanekul oma arvamuse uuesti. Kolmanda isiku arvamuse alusel ei võeta
teiste isikute arvamusi uuesti päevakorda.
6.2. Kohalik kogukond on planeerimisprotsessis nõrgim osapool,
kellel puudub erinevalt nii huvitatud isikust kui kohalikust
Seisukoht teadmiseks võetud, täiendusettepanek seisukohas puudub.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
64/82
Arvamus Valla seisukoht
omavalisusest teadmine, aeg, rahaline ressurss ja kogemus
planeerimisprotsessis oma õiguste eest seista. Seetõttu peab
kohalik omavalitsus kaalutlusotsuste langetamisel argumentide
võrdse osakaalu korral kalduma kogukonna kui nõrgema
osapoole poole. Ta peab ka kaasamisprotsessis pingutama
tavapärsest rohkem, sest tuulepargi mõjuala, mõjutatute arv ja
mõju jõud on suur ja pöördumatu.
Senine planeerimismenetlus, s h erinevate osapoolte ja kogu valla elanike, on käinud
planeerimisseaduse kohaselt. Sellele lisaks on vallavalitsus planeeringu koostamise
osas levitanud infot muude kättesaadavate infokanalite kaudu. Antud planeeringu
koostamist on kajastanud ka aktiivselt Lääne Elu. Eksitav ja vale on jätta mulje, et
omavalitsus ei ole seni kaasanud piisavalt. Lisaks omavalitsuse kaasamisele on
teadaoleval ka Enefit Green AS-i esindajad saatnud ühe korra piirkonna
maaomanikele otsepostituse, saatnud eelvaliku ala piirkonna maaomanikele
otsepostituse, võtnud ühendust ala sees ja lähinaabruses olevate maaüksuste
maaomanikega.
Eriplaneeringu asukohavaliku otsuse langetab vallavolikogu. Igal volinikul on otsuse
tegemisel kohustus arvestada erinevaid kaalutlusi.
Eriplaneeringu protsessi on olnud kaasatud osavallakogud (volikogu liikmed ja
volikokku kandideerinud isikud). Nemad on ka otsuse tegijad vajadusel ka täiendava
informatsiooni jagajad kohalikes kogukondades.
6.3. Otsustaja peab arvestama, et kui arvamuse avaldaja on
esitanud oma arvamust emotsiooni kaudu on ta siiski lähtuvalt
oma oskustest ja võimetest väljendanud muret, ja ka sellisel
puhul tuleb see osata välja lugeda ja üleolevust tundmata
kohaselt vastata, mitte anda vastuse kaudu küsijale aimu tema
rumalusest.
Eriplaneeringu asukohavaliku otsuse langetab vallavolikogu. Igal volinikul on otsuse
tegemisel kohustus arvestada erinevaid kaalutlusi.
Vallavalitsus on püüdnud vastata kõigile laekunud küsimustele osavõtlikult ja
kohaselt.
6.4. Vastuste koostamisel tuleb saajatele selgitada nende õigust
subjektiivsete huvide riive korral oma õigusi kaitsta. Isikutel peab
olema selge, millal ja kuidas nad oma vaide- või
kaebeõigustsaavad rakendada.
Selgitame, et planeerimismenetluses saab esitada arvamusi, ettepanekuid ja
küsimusi, vaide saab esitada otsusele.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
65/82
Arvamus Valla seisukoht
6.5. Paljusõnaliselt on nii arendaja kohtusse kaebust esitades ja
muudes avalikes väljaütlemistes, samuti kohalik omavalitsus,
kõnelnud laiaulatuslikust kaasamisest ja paindlikusest tuulepargi
arendamisel, mida tegelikkuses ei ole rakendatud. Nn tuulepargi
töörühm on täitevvõimu volitusnormita töögrupp, mille tegevust
ei saa nimetada huvigruppide kaasamiseks. Palun kõik
sellekohased viited dokumentidest, sh seisukohtadest välja võtta.
Planeerimisprotsessis on järgitud planeerimisseaduse kohaseid nõudeid kaasamiseks.
Võimaldamaks sisulist planeeringu koostamise tööprotsessi võimalikult laias
omavalitsuse esindajate ringis on eriplaneeringu koostamisel toiminud töörühm,
kuhu kuuluvad tuulepargi piirkonna osavallavanemad, samuti MP komisjoni esindaja
ja EA komisjoni esindaja, volikogu esimees, Piirsalu külaseltsi esindaja ja Oru
piirkonna esindaja, huvitatud isiku esindaja ja planeeringu ning KSH konsultant.
Töögrupi üheks eesmärgiks on olnud pideva jooksva info andmine ja kaasarääkimise
võimaldamine kohalike elanike esindajate poolt.
6.6. Otsustaja peab KOHALIKU OMAVALITSUSENA arvesse võtma,
et seadusega on pandud talumiskohustus üksikisikule, kuid
valdav hüve on antud kasutada kas kollegiaalselt või
omavalitsuslikult. Kehtima hakkava nn kohaliku kasu mudel on
mõeldud keskkonnahäiringu talumise tasuna. Arendaja
presenteerib seda kui püsivat ja kindlat lisasissetulekut
maksimaalse suurusena, selgitamata, et tegelikkuses kujuneb
hind teatud börsipäeva aritmeetilise keskmise hinna baasilt ja
võib kujuneda loodetust oluliselt napimaks. Palun lisada
planeeringu dokumenti arvutusmudelid erinevate tuulepargi
parameetrite ja elektrihinna tasemete juures. Võib juhtuda, et
arvestuspäeva elektri börsihind on nullilähedane.
Kuna kalkulatsiooni aluseks on vajalik teada tuulikute täpset asukohta ja võimsus,
mida aga praeguses planeeringu etapis ei ole määratud, siis ei ole võimalik teha
täpset analüüsi. On võimalik teha hüpoteetiline näitlik analüüs. Kuna sellise rahalise
analüüsi käsitlemine ei ole otseselt KSH hindamisulatusse kuuluv teema, siis KSH
aruandes seda ei esitata. Allpool on näide kahe erineva elektrihinnaga kolmest
võimalikust tuulikute paigutuse stsenaariumist lähtuvalt arvutused. Arvutuste aluseks
on tootlikkuse andmed Enefit Greenilt. Stsenaariumites on erineval kaugusel olevad
tuulikud, kaugusest lähtuvalt muutub ka tuulikute arv. Esitatu on üks paljudest
võimalikest lahendustest, täpne elamute arv ja seega ka keskkonnatasu summa
sõltub tuulikute täpsest paigutusest.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
66/82
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
67/82
Arvamus Valla seisukoht
6.7. Kahetsusväärselt tagasihoidliku tähelepanu on valla seiskoha
kujundamisel pööratud Risti Osavallakogu seisukohtadele.
Tegemist on kohaliku kogukonna esinduskoguga, kelle arvamus
peaks olema määrav otsuste langetamisel. Ühemõtteline
mittearvestamine või pelgalt teadmiseks võtmine ilma seisukoha
sisusse süvenemata on taunitav. Palun osavallakogu seisukohad
uuesti üle vaadata ja seniantud vastused ümber hinnata.
Vajadusel nende sisu ühiselt üle analüüsida.
Eriplaneeringu koostamisel on kaalutud ja osaliselt arvestatud Risti Osavallakogu
seisukohtadega. Planeeringu algatamise määratud suurusega tuuleparki pole
võimalik nii kavandada, et see ei ulatusks metsaalale, ka ei olnud sellist määratlust ei
algatamise otsuses ega lähteseisukohtades. Planeeringu asukohavaliku staadiumis ei
ole võimalik määrata tingimusi arendamiseks – planeeringuga määratakse ehituslikud
ja keskkonnaalased tingimused. Arendamiseks on määratud üks tuulepark, see on
seletuskirjas ka sätestatud.
Kõik laekunud seisukohad kuuluvad arvestamisele ka vallavolikogu poolt
asukohavaliku otsuse tegemisel.
6.8. Planeerimisprotsessi ei ole kaasatud valitsusväliseid
keskonnaorganisatsioone ega neid ühendavaid
katusorganisatsioone. Nende kaasamise vajadust on rõhutanud
ka rahandusministeerium. Palun seda teha.
Planeeringu koostamisel on olnud kaasatud valitsusvälised
keskkonnaorganisatsioonid, keda on teavitatud neid ühendava katusorganisatsiooni
(Eesti Keskkonnaühenduste Koda) kaudu.
15. Sihtasutus Läänemaa Põlisrahvas, 05.05.23
Sihtasutuse Läänemaa Põlisrahvas (edaspidi nimetatud „SALP“)
põhikirjaliseks tegutsemise eesmärgiks (punkt 1.3) on põlisrahva
omakultuurialaste ettevõtmiste ja õiguste toetamine, põlisrahva
püsimajäämise tagamisele suunatud ettevõtmistele tingimuste
loomine ning kohalike vastavasisuliste algatuste toetamine.
SALP avalduse koostamisel on aluseks Läänemaa põlisrahva
läänlaste 10.01.2021 Enesemääramine Manifest ja läänlaste
sellekohane pöördumine SALP poole Läänemaa põlisrahva huvide
igakülgsel esindamisel ja kaitsel (LISA 1).
SALP lisatakse kaasatavat nimekirja. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõuga on SALP
saanud avalikul väljapanekul tutvuda ja oma arvamuse esitada. Kogu
planeerimistegevus toimub kooskõlas planeerimisseadusega, mis on ühtlasi
kooskõlas ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Keskkonnaseadustiku üldosa
seadus ei sea täiendavaid tingimusi planeeringu koostamisel.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
68/82
Arvamus Valla seisukoht
SALP toetub eemärgi saavutamiseks mh põlisrahvaste kaitsmisele
suunatud vastavasisulistele rahvusvahelistele dokumentidele
SALP,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ning teisi
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõigustealaseid
lepinguid ja dokumente, eriti põlisrahvaste õiguste ÜRO
deklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 07.
septembril 2007,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 7. juunil
1989. aastal vastu võetud konventsiooni nr 169 põlisrahvaste ja
hõimurahvaste kohta,
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni,
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist
pakti ning sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste
rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21, 22
ja 47,
– võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist
raamistikku, mille välisasjade nõukogu kiitis heaks 25. juunil
2012,
– võttes arvesse ÜRO 1998. aasta deklaratsiooni inimõiguste
kaitsjate kohta,
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
69/82
Arvamus Valla seisukoht
– võttes arvesse Euroopa Liidu inimõiguste suuniseid, eriti ELi
suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta, ning demokraatia ja
inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit (EIDHR),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone inimõiguste,
demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite kohta,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 22. septembri 2014. aasta
resolutsiooni 69/2, millega võeti vastu põlisrahvastele
pühendatud 2014. aasta maailmakonverentsi lõppdokument,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 19. detsembri 2016. aasta
resolutsiooni 71/178 põlisrahvaste õiguste kohta, eelkõige selle
punkti 13,
– võttes arvesse põlisrahvaste õiguste ÜRO eriraportööri 8.
augusti 2017. aasta aruannet ÜRO Inimõiguste Nõukogule,
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt 13. oktoobril
2015 loodud avatud valitsustevahelise töörühma tööd seoses
talunike ja muude maapiirkondades töötavate inimeste õiguste
deklaratsiooni koostamisega,
– võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille
ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015,
– võttes arvesse 22. mail 1992 vastu võetud ÜRO bioloogilise
mitmekesisuse konventsiooni,
– võttes arvesse Durbani kokkulepet ja tegevuskava, mis võeti
vastu Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu maailma parkide
teemalisel kongressil 2003. aastal,
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
70/82
Arvamus Valla seisukoht
– võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni
vabatahtlikke suuniseid maaomandi, kalavarude ja metsade
vastutustundliku majandamise kohta, mille ÜRO maailma toiduga
kindlustatuse komitee kinnitas 11. mail 20121 ,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa
Parlamendile 2003. aastal vastu võetud metsaõigusnormide
täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT)
käsitlevat ELi tegevuskava (COM(2003)0251) ning ELi ja
partnerriikide vahel sõlmitud kahepoolseid metsaõigusnormide
täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust
käsitlevaid vabatahtlikke partnerluslepinguid,
– võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid
ning ÜRO algatust Global Compact,
– võttes arvesse 28. septembril 2011 esitatud Maastrichti
põhimõtteid, milles on selgitatud riikide eksterritoriaalseid
kohustusi kehtiva rahvusvahelise õiguse alusel,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu 15. mai 2017. aasta järeldusi
põlisrahvaste kohta, – võttes arvesse Cotonou lepingus
sisalduvaid inimõigusi käsitlevaid sätteid,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu
välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica
Mogherini avaldust rahvusvahelise maailma põlisrahvaste päeva
puhul 9. augustil 2017. aastal,
– võttes arvesse 12. detsembri 2015. aasta Pariisi
kliimakokkulepet,
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
71/82
Arvamus Valla seisukoht
Läänemaa (sh Lääne-Nigula valla territooriumil elava) põlisrahva
õiguste eest seisjana eelnimetatud rahvusvaheliste
konventsioonide, resolutsioonide, deklaratsioonide jms
dokumentide tähenduses ning valitsusvälise
keskkonnaorganisatsioonina keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 tähenduses
p a l u b:
1. Kaasata SALP valitsusvälise keskkonnaorganisatsioonina ja
Läänemaa põlisrahva esindusühinguna võimalikult varajases
etapis menetlusosalisena piiritlemata õiguse üksik- või üldaktide
eelnõude menetlemisse, mis omavad olulist keskkonnamõju
Läänemaa territooriumil.
Teavitada SALP’i igast p-s 1 nimetatud piiritlemata õiguse üksik-
või üldakti eelnõu menetlemise algusest võimalikult varajases
etapis teatega e-posti aadressile
[email protected] ühes kogu KeÜS §-s 28
nimetatud kohustusliku teabega või selle avaldamise koha
äranäitamisega.
SALP kaasatakse planeeringu koostamisse sarnaselt teiste kaasatavatega. Kogu
planeerimistegevus toimub kooskõlas planeerimisseadusega, mis on ühtlasi
kooskõlas ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Keskkonnaseadustiku üldosa
seadus ei sea täiendavaid tingimusi planeeringu koostamisel. Alla kirjutanud isik on
osalenud planeeringuprotsessis ka varasemalt, sh eriplaneeringu asukoha eelvaliku
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise
kavatsuse avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelul.
Jätta Lääne-Nigula Vallavolikogul vastu võtmata otsuse eelnõu
„Lääne-Nigula valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha
eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi
aruande vastuvõtmine.“1, kuna see mh paljude teiste
rahvusvahelise õiguse normide ja tavade vastaselt
3.1. ei tunnusta ja ei kaitse Läänemaa põlisrahva sotsiaalseid,
kultuurilisi, usulisi ja vaimseid väärtusi ja tavasid ning ei võta
Arvamuses on välja toomata, mis kujul rikutakse missuguste isikute õigusi. Kogu
tegevus toimub planeerimisseaduse alusel ning kõigil isikutel on olnud võimalik nii
lähteseisukohtade avaliku väljapaneku kui ka asukoha eelvaliku eelnõu avaliku
väljapaneku käigus esitada oma arvamusi.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
72/82
Arvamus Valla seisukoht
nõuetekohaselt arvesse Läänemaa põlisrahva probleemide
olemust, millega nad silmitsi seisavad nii rühmade kui ka
üksikisikutena;
3.2. ei austa Läänemaa põlisrahva väärtuste ja tavade
terviklikkust;
3.3. eirab eelnõu menetlemisel konsulteerimiskohustust
asjakohaste menetluste kaudu ja eriti Läänemaa põlisrahva õigusi
ja huve esindava SALP’i kaudu asjaomase Läänemaa
põlisrahvaga, kui kaalutakse seadusandlikke või haldusmeetmeid,
mis võivad Läänemaa põlisrahvast otseselt mõjutada;
3.4. rikub Läänemaa põlisrahva õigust otsustada oma
arenguprotsessi prioriteetide üle, kuna see mõjutab Läänemaa
põlisrahva elu, veendumusi, institutsioone ja vaimset heaolu ning
maad, mida nad asustavad või muul viisil kasutavad, ning ei
võimalda teostada kontrolli Läänemaa majandusliku, sotsiaalse ja
kultuurilise arengu üle.
3.5. ei võimalda Läänemaa põlisrahval osaleda riikliku ja
piirkondliku arengu kavade ja programmide väljatöötamisel,
rakendamisel ja hindamisel, mis võivad põlisrahvast otseselt
mõjutada.
3.6. ei ole Läänemaa põlisrahvast kaasatud uuringute
läbiviimisele, et hinnata kavandatud arendustegevuse sotsiaalset,
vaimset, kultuurilist ja keskkonnamõju meile.
Alla kirjutanud isik on osalenud planeeringuprotsessis ka varasemalt, sh
eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelul.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
73/82
Arvamus Valla seisukoht
3.7. ei ole Läänemaa põlisrahvale tagatud koostöö võimalust
meetmete rakendamiseks, et kaitsta ja säilitada meie
territooriumil asuvat keskkonda.
Varasemalt, lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse staadiumis, ei ole tehtud ettepanekuid spetsiifiliseks
uurimiseks või käsitlemiseks. Kogu menetlus on olnud planeerimisseaduse kohane ja
kõigil isikutel on võimalik olnud oma arvamust esitada. Ka praeguses arvamuses
puudub konkreetne ettepanek võimaliku tehtava tegevuse osas.
16. Kaja Rüütel, 05.05.23
1. Tuulikute valikualade analüüs on ebapiisav. Vähendada tuleks
planeeritud pindala ja leida sarnaste aladega uued piirkonnad
mida analüüsida võrdsetel alustel. Hetkel on alust arvata, et
huvitatud osapoole ( soetatud maatükid) mõjutavad valikualasid.
Alasid on võrreldud samade kriteeriumite alusel. Asukohavaliku tasandil ei ole
kriteeriumina arvestatud maade kuuluvust. Planeeringu asukoha eelvaliku osa
seletuskirjas ptk 3.2.1 on: „Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb
määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks.
Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne
arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest
ja ühiskondlikest hoonetest.“
Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale
kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise nõudega on
elamu omanikul võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või varjutuse vältimine.
Ala täiendaval vähendamisel on oht, et eelvaliku ala jääb liigselt väikseks ning ei
võimalda soovitud mahus tuuleparki rajada seoses kohapõhiste
keskkonnapiirangutega. Selgituseks – detailse osa koostamisel määratakse tuulikute
asukohad arvestades täiendavate uuringute alusel saadavat sisendit
looduskeskkonnast. Eespool toodud nõuded tagavad, et detailse osa koostamisel
tehtaks parim planeeringulahendus, mis tagab nii efektiivsuse, kompaktsuse ja
piisava kauguse hoonetest.
Võttes arvesse lisaks planeeringu dokumentatsioonis esitatud analüüsile ka eelmisel
aastal koostatud üle-Eestilisi tuuleenergia alade võimalikku sobivust käsitlevaid
uuringuid [1; 2] ei ole käesoleval ajal esineva info alusel põhjust hinnata, et Lääne-
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
74/82
Arvamus Valla seisukoht
Nigula vallas esineks tuuleenergia arendamiseks paremini sobivaid alasid kui
asukohavaliku otsusega määratav ala.
[1] Keskkonnaagentuur. 2022. Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste
kaardistamine ning vabade alade tuvastamine.
https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-arendamist-piiravate-kitsenduste-
kaardistamine-ning-vabade-alade-tuvastamine
[2] Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku
analüüs. https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-
ja-analuusid#analuus-ja-lisad
2. Hetkel valikualade 1 ja 3 on välistatud piirangute tõttu.
Mõjuvad piirangud on ka alal nr 2, kuid seoses arendaja
kinnistute soetamisega selles alas nr 2 eiratakse fakti, et ka alal
nr 2 asuvad linnuliigid kes on tuugenite poolt ohustatud. Linnud
ei saa tuulepööristest välja ja seetõttu hukkuvad.
KSH aruandes on kirjeldatud ala nr 3 välistamist. Alal nr 3 esinevaid tehnilisi
piiranguid ei esine aladel 1 ja 2. Ala 3 on ka ornitoloogi hinnangul linnukaitseliselt
tundlikuim. Ala 2 puhul ei ole eiratud seal teadaolevate kaitsealuste linnuliikide
esinemist. Tuulepargi detailse lahenduse koostamiseks on määratud mitmete
linnustiku-uuringute ja eksperthinnangute kohustus
Asukohavaliku kaalumisel on ühe kriteeriumina arvestatud just ala linnustikulist
väärtust. Lähtudes lisaks KSH aruande koostamiseks teostatud linnustiku analüüsist
ka 2022 aasta lõpus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud Üle-Eestilisest
maismaalinnustiku analüüsist [1] on ala 2 eriplaneeringu koostamisel vaadeldud
aladest ainuke, mis ei kattu täielikult linnustiku jaoks teadaolevate esmatähtsate elu-
ja toitumisaladega.
[1] Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku
analüüs. https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-
ja-analuusid#analuus-ja-lisad
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
75/82
Arvamus Valla seisukoht
3. Video https://www.youtube.com/watch?v=5lb6VeMaXy8,
illustreerimaks kuidas linnud tuulikute pöörises ei saagi välja ja
hukkuvad.
Info teadmiseks võetud. Tuulikute üheks ohuks on osade linnuliikide osas
kokkupõrkeoht. Asjaolu on kirjeldatud planeeringu lisaks olevas KSH aruandes (ptk
4.2.). Kokkupõrkeohu minimeerimiseks tuleb tuuleparkide asukohana vältida
kokkupõrgetest ohustatud ning kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide elu- ja
toitumisalasid.
4. Selgitada välja I ja II kaitsekategooria taimeliigid valitud aladel.
Ettepanek teostada kõigis valikualades visuaalsed vaatlused päris
looduses, mitte andmebaaside alusel, kuna tuugenite rajamisega
kahjustatakse kaitsealaliikide elupaika. KSHs viitate ala 1 kui ala 2
puhul on taimestiku uuritud vähene (kaitsealuste liikide
leiukohtade andmeid EELIS andmebaasis on aladel vähe ja need
on valdavalt võrdlemisi vanad). Rakendada tuleb välivaatlust,
kuna on teada, et ala 2 piirkonda jääb käpalisi, mis on
looduskaitse all.
Eriplaneeringu seletuskirja p 3.7 alusel on vastav tingimus seatud:
„Detailse lahenduse KSH käigus tuleb teostada looduslikes seisundis aladel
kaitsealuste taimeliikide inventuur vegetatsiooniperioodil Eesti taimestikku tundva
botaaniku poolt tuulikute ja trasside alustel aladel. Inventuuri ei ole vaja teostada
juba tugevalt inimmõjulistel aladel (nt raiesmikud või ehitustegevusest juba
mõjutatud alad). Kui ehitustegevust kavandatakse senise teadmise alusel kõrge
ökoloogilise väärtusega kooslustel (loodusdirektiivi elupaigatüübid, metsa VEP-id,
ELME projekti raames määratletud kõrge ökosüsteemid või (haruldaste) suunisliikide
esinemise potentsiaaliga alad) tuleb inventeerida ka kaitsealuste seente, sammalde ja
samblike esinemine. Detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada inventuuri
tulemusi ning lähtuvalt inventuurist anda hinnang võimalike mõjude osas
kaitsealustele taimeliikidele.“
5. Viia läbi piirkonda jäävate KOHALIKELE elanikele erapooletu
keskkonna mõju uuring, mis hõlmaks elanike hoiakuid, hirme ja
ohte puudutavaid seisukohti tuulikute rajamisega Risti- Piirsalu
piirkonda ja palun nendega arvestada.
Kohalikke elanikke on teavitatud ja läbi on viidud kaasamiskoosolekuid. Avaliku
väljapaneku käigus on kõigil olnud võimalik oma seisukohti väljendada ning
Vallavolikogul neid seisukohti otsuse langetamisel arvestada. Kui tuulepargile tehakse
detailse osa planeeringut on see samuti avalik protsess. Praegune keskkonnamõju
strateegilise hindamise ja planeeringu koostamise protsess on olnud samuti
erapooletu. Planeeringu tellijaks on kohalik omavalitsus, Enefit Green AS on
huvitatud isik. Täiendava uuringu vajadust hetkel ette ei nähta.
6. Kuidas tagab arendaja tuulikute mõjust tekkinud
tervisekahjude hüvitamise kohalikele elanikele sh neile, kes ei ole
nn otseses mõjualas ( lähemal 1-3 km) Vibratsioon,
Teadaolevalt puuduvad Eestis reeglid ja kohtulahendid võimalike tervisekahjude
hüvitamise osas seoses tuuleparkide vm tööstus- ja infrastruktuuriobjektidega. Kui
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
76/82
Arvamus Valla seisukoht
madalsagedushelidest, helist, varjutusest vms põhjustatud
tervisehäired?
isik leiab, et rajatud tuuleelektrijaam on kahjustanud tema tervist on tal võimalus
pöörduda elektrijaama käitaja poole.
Eestis on aga tuuleparkide osas ka kehtestatud keskkonnatasude seaduse
redaktsioon, mis kehtib alates 01.07.2023, ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia
tootmise tasu kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi
mõjualas elavatele füüsilistele isikutele. See on riigi poolt seadusega määratud
keskkonnahäiringu hüvitamise tasu maksmise kohustus, mis kehtib kogu Eestis ja
olenemata arendajast ning kohalikust omavalitsusest.
Selgitame, et antud planeeringu koostamisel on tehtud koostööd erinevate
riigiasutustega, muu hulgas on Terviseamet kui rahvatervise kaitsega tegelev
ametiasutus, kooskõlastanud planeeringu eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise I etapi aruande ilma nendes puudusi leidmata.
Selgitame ka, et keskkonnaministeerium on müra käsitlevate regulatsioonide
väljatöötamisel (sh müra normtasemete määramisel) lähtunud ka Maailma
Terviseorganisatsiooni (WHO) väljatöötatud soovitustest ning normtasemed on
seatud inimese tervise kaitseks. Samuti kehtivad Eestis vibratsiooni normtasemed
just inimese tervise kaitse seisukohalt lähtuvalt. Varjutuse osas on KSH aruandes välja
toodud parim rahvusvaheline teadmine varjutuse häiringutaseme osas ning kohalik
omavalitus on planeeringus ette näinud sellest rangemate väärtuste tagamise nõude
tuulepargi rajamisel.
KSH aruande ja planeeringu koostamisel on lähtutud eeldusest, et inimese tervise
kaitseks kehtestatud normtasemete järgimisel ei ole oodata ka olulist tervisemõju.
KSH aruande kohaste hinnangute alusel on asukohavaliku alale võimalik rajada
soovitud suurusega tuulepark ilma müra ja vibratsiooni normtasemeid ja
soovitatavaid varjutustasemeid ületamata.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
77/82
Arvamus Valla seisukoht
Asukoha valiku eelnõud täiendatakse selliselt, et kliimat arvestava metoodikaga
arvutades on suurim lubatud varjutuse aeg elamualadel kuni kaks tundi aastas.
7. Tervisele suunatud uuringudi ei ole tehtud. Nõuame nende
tegemist ja arvestamist. Lisaks lepingus fikseerida,( kui tuulepark
tervisele avalduvatest ohtudest hoolimata ehitatakse)
kompenseerida igale elanikule (10 km raadiuses) kuni
elupäevade lõpuni iga kuiselt püsiva või osalise töövõimetuse ja
tervisekahjude põhjustamise Eest eesti keskmise palga ulatuses.
Selgitame, et käesoleva planeeringu etapiga otsitakse Lääne-Nigula valla
territooriumil sobivaimat asukohta tuulepargile. Üheks oluliseimaks kriteeriumiks
erinevate alade omavahelisel võrdlemisel on võimalik kaugus elamutest.
Asukohavaliku otsuse kohase ala puhul on kaugus inimasustusest suurim ning seega
ka inimesele avalduvad mõjud väikseimad. Käesoleval ajal läbiviidav terviseuuring
annaks ülevaate piirkonna elanike tervisest, kuid ei aitaks kuidagi prognoosida
tuulepargi mõjusid elanikkonnale. Asukohavaliku otsuse tegemise puhul ei ole ka
alust eeldada, et Lääne-Nigula valla eri piirkondade elanike tervis oleks tuuleparkide
mõjude suhtes erineva tundlikkusega. Sellest lähtuvalt ei ole omavalitsus näinud
vajadust ka terviseuuringu läbiviimiseks valla territooriumil.
Tuuleparkide puhul seostatakse tervisemõjudena eeskätt tuulikute töötamisega
kaasnevaid muutusi keskkonnas (nagu müra ja varjutus). Nimetatud valdkondi on KSH
aruandes hinnatud. Samuti on KSH aruandes antud ülevaade võimalikest teistest
tuulikute puhul kohaliku kogukonna poolt tõstatatud võimalikest mõjudest
(vibratsioon, tuuleturbiini sündroom, elektromagnetväli).
Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik sellise lepingu nõudmine/sätestamine
planeeringuga. Eestis on keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates
01.07.2023, ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine
kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas elavatele
füüsilistele isikutele. See on riigi poolt seadusega määratud keskkonnahäiringu
hüvitamise tasu maksmise kohustus, mis kehtib kogu Eestis ja olenemata arendajast
ning kohalikust omavalitsusest.
8. Selgitada välja mõjust kinnisvara hindadele sh piirangutest
mõjualas olevatele maatulundusmaale, kinnisvarale jne. Tellida
Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud KSH ptk 4.13.3. Selgitame, et
erinevate tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamisel tekkida võiva kinnisvara
hinna võimaliku muutuse kompenseerimiseks Eestis süsteem puudub. Erinevalt
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
78/82
Arvamus Valla seisukoht
tuleb uuring mis hindaks tuugenite ehitamisest tingitud
majanduslikku mõju Lääne- Nigula valla kinnisvarale.
teistest tööstus- ja infrastruktuuriobjektidest on küll tuuleparkide puhul ellu kutsutud
riiklik regulatsioon nn tuulikute talumistasu näol kompenseerimaks lähiala elanikele
häiringute talumist. Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates
01.07.2023, on ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb
tuulepargi lähiala elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kohalik omavalitsus võib
saadavat tasu kasutada kohaliku eluolu parandamiseks, mis võib avaldada ka kaudset
positiivset mõju piirkonna kinnisvara väärtusele.
9. Kinnisvarade puhul kõikidele elanikele, kelle õueni paistavad
tuugenid sõlmida hüvitamise leping, kinnisvara hinna languse
katteks, kuna Eestis juba teiste piirkondade praktikast on näha,
et kinnisvara enam ei soovita osta, kuna iga mõistusega mõtlev
isik saab aru, et see pole elamiseks sobiv keskkond. Kui arendaja
on kindel, et see kinnisvara väärtus ajas ei langeta, ei ole tal ka
põhjust keelduda elanikega „garantiilepingute“ sõlmimisest.
Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik sellise lepingu nõudmine/sätestamine
planeeringuga.
10. Metsaalale tuulikute paigaldamine on problemaatiline kuna
puudub senine praktika ja mõjud on teadmata. Ettepanek on
paigaldada tuugenid alale kus ei ole tarvis hävitata
looduskooslusi.
Maailmapraktika tuulikute rajamisel metsaaladele on praeguseks olemas. Nt Soomes
on mitmeid metsaaladele rajatud tuuleparke. Kahjuks puuduvad Eestis piirkonnad,
mis paikneksid kaugel elamutest, aga ühtlasi ei oleks tegu looduskooslusega.
Valdavalt ongi elamutest kaugemal olevad alad looduskooslused ja seega ei ole
looduskoosluste kahjustamist võimalik täielikult vältida.
11. Mets, kui tuulte ja tormide eest varjav, pole planeeritud
kõrgustel tuulikute negatiivsete külgede eest kaitsev/ varjav.
Lisaks on elu tõestanud, et tormi ja tuisu korral, tuule kiirusel üle
20 m/s pole võimalik tuulikutel üldse töötada, kui elektrienergiat
kõige rohkem vaja on.
Arvamuses puudub konkreetne ettepanek. Eriplaneeringu koostamisel otsiti
taotletud elektrijaamale asukohta kogu valla piires sõltumata sellest, kas on
metsaalad või metsata alad. Piisava suurusega ja piisaval kaugusel põhivõrgu liinist
oleval metsata lagedad alad puudusid, seetõttu on eelvalikualaks maa-ala, mis on
metsane ala. Valdavalt ongi elamutest kaugemal olev ala metsaga kaetud maa-ala,
mitte lage metsata ala. Metsa raadamist vältida ei ole võimalik, selle täpne ulatus
määratakse detailse osa koostamisel koostöös maaomanikega. Metsa rajatava
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
79/82
Arvamus Valla seisukoht
tuuliku puhul on vajalik ca ühe hektari suurune ala raadata tuuliku ehitamiseks. Koos
teede ja muu taristuga on vajalik raadata kuni 3 ha tuuliku kohta.
12. Viimased tormid on näidanud selgelt, et metsa raadamine
tuugenite paigaldamiseks on väär, sest tuulekoridorid
Arvamuse esitaja arvamus on jäänud poolikuks. Metsateemaline seisukoht on
esitatud eespool.
13. Metsaalale tuulikute paigaldamisega ei ole seni uuritud
loomade nt suurulukite ( huntide) liikumist kodu ja
karjakasvatusse ja väiksemate parves lendavate lindude mõju.
Mõju loomastikule on käsitletud KSH ptk 4.4. Eriplaneeringu detailsele lahendusele
on esitatud rohevõrgustiku uuringu läbiviimise kohustus. Samuti on ette nähtud
täiendavate linnustiku uuringute läbiviimine (hõlmab nii suuri kui väikseid linde).
14. Milline on mõju meie jõgedele ( Vihterpalu ja Piirsalu jõed),
kus käivad kudemas lõhelised. Millist mõju avaldavad ehitustööd,
vibratsioon, varjutus ja heli?
Jõgedele kehtivad ehituskeeluvööndid (metsaalal 100 m), mille ulatuses tuulikuid ei
ole võimalik rajada. See tähendab, et reaalsed tuuliku ehitusalad jäävad jõgedest u
170 m kaugusele. Sellise vahemaa korral on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine
jõgedele. Samuti ei ole täheldatud, et maismaal asuvad tuulikud võiksid kuidagi
mõjutada jõgede kalastikku.
15. Tuugenitele planeeritud ala nr 2 piirata selliselt, et see oleks
kompaktsem, eemaldada küladesse turritavad kombitsad. Pigem
paigutada tuulikud ühte kokku ja tihedalt, kui suurele alale
hajusalt
Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1 on: „Eriplaneeringu detailse
lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed
tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult
kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning
võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“
Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta
praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades
piirkondades võib hiljem selguda tuulikute panemise võimatus. Seetõttu on
eelvalikuala suurem ning on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud oleks elamutest
võimalikult kaugel.
16. Vajalik on sotsiaalmajandusliku uuringu nõue (kinnisvarale
mõju, tervisele, levialadele (TV, net, telefonilevi, GPS).
Selgitame, et käesoleva planeeringu etapiga otsitakse Lääne-Nigula valla
territooriumil sobivaimat asukohta tuulepargile. Üheks oluliseimaks kriteeriumiks
erinevate alade omavahelisel võrdlemisel on võimalik kaugus elamutest.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
80/82
Arvamus Valla seisukoht
Asukohavaliku otsuse kohase ala puhul on kaugus inimasustusest suurim ning seega
ka inimesele sh elukondlikule kinnisvarale avalduvad mõjud väikseimad.
Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud ptk 4.13.3. Riiklik regulatsioon
nn tuulikute talumistasu osas on ellu kutsutud kompenseerimaks lähiala elanikele
häiringute talumist, sh võimalikku häiringutega kaasnevat varalist kahju. Eestis on
keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, ette nähtud
tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse
poolt maismaa tuulepargi mõjualas elavatele füüsilistele isikutele. See on riigi poolt
seadusega määratud keskkonnahäiringu hüvitamise tasu maksmise kohustus.
Tuuleparkide puhul seostatakse tervisemõjudena eeskätt tuulikute töötamisega
kaasnevaid muutusi keskkonnas (nagu müra ja varjutus). Nimetatud valdkondi on KSH
aruandes hinnatud ja ette on nähtud täpsema hinnangu koostamine detailse
lahenduse KSH raames. Samuti on KSH aruandes antud ülevaade võimalikest teistest
tuulikute puhul kohaliku kogukonna poolt tõstatatud võimalikest tervisemõjudest
(vibratsioon, tuuleturbiini sündroom, elektromagnetväli).
Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse
lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti,
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude
operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke
mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb
detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui
planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused
kaasaegse mobiilside tagamiseks.“
17. Kehtestada tuulikute rajamise keeld ehk puhverala külade ja
alevite tsooni minimaalselt 7 km peale tuulikutest.
Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon
kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on
väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
81/82
Arvamus Valla seisukoht
18. Mitte lubada rohkem tuuleparkide arendajaid, Kuke, Risti,
Rõuma, Piirsalu, Seljaküla, Kuijõe piirkonda.
Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon
kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on
väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini.
19. Kuna valla finantsiline seisukord on kesine, siis arendajal
tuleb kompenseerida teede suurenenud raskeveokite poolt
tekkinud koormus küla ja aleviteedele ( sh Risti- Kuijõe tee mida
juba praegu kasutatakse intensiivselt tuulikute transportimiseks)
ehitades uus korralik taristu koos kohalikele suunatud
kasumudeliga ehk kergliiklustee ja tänavavalgustusega.
Selgitame, et Risti- Kuijõe tee on riigitee, mitte vallatee ja seega selle kasutuse
reguleerimine ei kuulu valla pädevusse. Eriplaneeringu ptk 3.4 on sätestatud: „Teede
asukoha määramisel analüüsida võimalikke erinevaid asukohtasid ja teekoridoride
laiendamisvajadust ning võimalusel mitte kavandada ehitusaegset juurdepääsu Risti-
Kuijõe teelt Valksi tee ja Allika tee kaudu – antud tee läbib külakeskust ning on
ääristatud põlispuudega, väljakujunenud külamiljööd ei soovita muuta laiaks
teekoridoriks“.
Planeeringu seletuskirja lisati täiendavalt “Juhul, kui otsustatakse ehitustegevuseks
kasutada valla teid siis teekonstruktsioonid tuleb viia sellisesse seisu, et oleks tagatud
kaasaja nõuetele vastav kandevõime ja hoonetevahelised lõigud tuleb viia
asfaltbetoon katte alla. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr
106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“.”
20. Ettepanek eelnõuga määrata tuulepargi mõjuala
müranormiks 25 – max 30 dB.
Müranormtasemed ja põhimõtted, mille alusel hinnatakse normtasemete täitmist on
kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Seega
ei kuulu nende kehtestamise õigus KSH koostaja või kohaliku omavalitsuse
pädevusse. Antud planeeringu puhul on juba konservatiivselt lähtutud eesmärgist, et
elamualadel oleks tagatud tuulikutest tingituna tööstusmüra öine sihtväärtus (40 dB)
ja seda ööpäevaringselt.
21. Ettepanek eelnõuga määrata ala 2 maksimaalsed tehnilised
näitajad järgmiselt: kõrgus 220 m maapinnast, tuulikute arv kuni
15 ja kaugus lähimast elamumaast 3km. Näiteks võin tuua
Soorebase, mis on 45 meetrit ja asub minu kodust (Paldiski mnt
12 Rõuma küla) 1.7 km kaugusel on selgelt hoovi nähtav. Sellest
Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud. Planeeringu
algatamise oli eesmärgiks ca 2500 ha suurusega alale teha 17…30 kuni 290 m kõrgust
elektrituulikut. Valla ja huvitatud isiku vahel on tööprotsessi käigus kokku lepitud
muuta tuulikute suurimaks lubatud arvuks 25 ja suurimaks lubatud kõrguseks 270 m.
Elanike häiringute minimaliseerimiseks on ptk 3.2.1 sätestatud: „Eriplaneeringu
Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht.
82/82
Arvamus Valla seisukoht
tulenevalt teen ettepaneku elamutega varustatud piirkondades
vähendada oluliselt tuullikute parameetreid.
detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja
täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult
kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning
võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ Planeeringu eelnõus on
seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale kui 1,5 km vastava
elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Eespool nimetatud tingimustega on elanike
häiringud viidud miinimumi.
22. Kui juhtub, et tuulikud kukuvad kokku siis nädala jooksul
koristada luukered.
Selgitame, et antud tingimuse kehtestamine ei ole asjakohane. Juhul kui tuulepargi
ehituse või kasutuse ajal peaks esinema õnnetus, mille korral tuulik tõepoolest kukub
ümber, siis peab sellele järgnema ekspertiis selgitamaks õnnetuse põhjuseid.
Tuulikute ümber kukkumine on väga harv ning juhul kui selline juhtum esineb on
vajalik õnnetuse põhjuste selgitamine vältimaks analoogseid juhtumeid.