Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 13-3/27-3 |
Registreeritud | 26.09.2023 |
Sünkroonitud | 04.10.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 13 Planeeringute korraldamine ja järelevalve |
Sari | 13-3 Linnade ja valdade planeeringute dokumendid |
Toimik | 13-3/2023 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
Vastutaja | Allan Pilviste (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, strateegia- ja arendusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
OTSUS
Nigula 21.09.2023 nr 1-3/23-40
Lääne-Nigula valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine
Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019. a otsusega nr 54 algatati kohaliku omavalitsuse
eriplaneering (EP) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Planeeringu
koostamise eesmärgiks on leida tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks
sobivaim asukoht Lääne-Nigula vallas ja seejärel koostada sobivasse asukohta detailne lahendus
ehitusõiguse määramiseks.
Tuulepargi rajamise otsene vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti
pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult
eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks,
tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.
Taastuvenergia arendamise eesmärk on kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu
ning vähendada tarbijate arvete sõltuvust fossiilkütuste hindade kõikumisest, kaitsta tarbijaid
paremini tulevaste hinnatõusude ja võimaliku turuga manipuleerimise eest ning muuta ELi
tööstus puhtaks ja konkurentsivõimelisemaks. Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud
pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seab Eesti endale eesmärgiks olla aastaks 2050
konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Nii
Euroopa Liidu kui ka Eesti tasemel on seatud eesmärgiks jõuda 2050. aastaks
kliimaneutraalsuseni. Selle eesmärgi saavutamine mõjutab oluliselt ning otseselt valikuid oma
ühiskonna- ja majanduselu korraldamisel. Eesmärgiks on, et Eesti on koht, kus on tagatud
kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud
ebasoodsaid mõjusid vähendada, positiivseid mõjusid aga parimal viisil ära kasutada. See
eesmärk on kooskõlas Euroopa Liidu rohelise kokkuleppega ning juhindub eespool toodud
peamisest eesmärgist – et meie kõigi ühine tulevik oleks puhtam, kaitstum ja kvaliteetsem.
Eesti suurim energeetikasektori väljakutse lähiaastatel on kliimaneutraalsusesse panustava
energiasüsteemi kujundamine. Seda toetavad mitmed tegevused nii riigi siseselt kui ka ELi
tasemel – ENMAK 2035 koostamine ja elluviimine, taastuvenergia arendamise kiirendamise
auditi soovituste ja REPowerEU (kava Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse kiireks
vähendamiseks ja rohepöörde hoogustamiseks) rakendamine. Olulist rolli mängib ka ELi
heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, mille kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihttaset
2030. aastaks tõsteti „Eesmärk 55“ kliima- ja energiapaketi raames. Eesti eesmärk on aastaks
2030 toota taastuvatest allikatest elektrit sama palju, kui on riigisisene tarbimine. See tähendab,
et aastaks 2030 on 65% kogu Eestis toodetavast energiast pärit taastuvatest allikatest. 1 See on
1 1. novembrist 2022 on energiamajanduse korralduse seaduses §32
1 sätestatud, et aastaks 2030 moodustab
taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest
lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt
väga oluline areng Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel ja võimaldab luua hajutatud, puhta ning
modernse elektrisüsteemi. Selle saavutamiseks on aga oluline, et Eesti energiasüsteemi areng on
järgmisel kümnel aastal kindlalt sihistatud ning selle elluviimiseks luuakse vajalikud eeldused.
REPowerEU kava keskmes on taastuvenergia kiirem kasutuselevõtt ning energia säästmise
tõhustamine. Taastuvenergia kiirem ja ulatuslikum kasutuselevõtt elektritootmises, tööstuses,
hoonetes ja transpordis suurendab kiiremini EL energiasõltumatust, hoogustab rohepööret ja
alandab aja jooksul energiahindu.
Eesti kliima- ja energiapoliitika näeb ette taastuvenergia tootmise mahu olulist suurendamist,
mistõttu on riiklike kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks vaja leida uusi tuuleparkide
arendusalasid suure potentsiaaliga tuuleenergia tootmise piirkondadest, mille hulka kuulub ka
Lääne-Nigula vald. Riik näeb kliimaeesmärkide saavutamist eelkõige koostöös omavalitsustega.
Lääne-Nigula Vallavolikogu võttis 20.10.2022. a määrusega nr 12 vastu uue Lääne-Nigula valla
arengukava aastateks 2022-2030. Arengukava on valla juhtimise strateegiline dokument, millega
määratakse Lääne-Nigula valla positsioon ja tulevikusuunad pikemaajalises perspektiivis.
Arengukava keskmes on valla elanike vajadustest lähtuv arendustegevus, et pakkuda elanikele
olemasolevate ressursside piires parimaid lahendusi elamiseks, töötamiseks ja vaba aja
veetmiseks. Lääne-Nigula vald toetab ettevõtluskeskkonna arengut, ettevõtete tulemist valda
ning väärtustab tegutsevaid ettevõtjaid. Ühe väljakutsena näeb vald taastuvenergia võimaluste
arendamist ja kasutamist valla territooriumil. 1. juulil 2023 jõustus tuuleenergiast elektrienergia
tootmise tasu regulatsioon keskkonnatasude seaduses (ehk tuulikutasu). Maismaa tuuleparkidelt
kogutud tasud jaotatakse hüvitisteks kohalikele omavalitsustele ning tuulikute lähistel asuvatele
majapidamistele. Tuulepargi arendus võimaldab vallale vahendeid arenduskavas plaanitud
tegevuste elluviimiseks. Samuti saavad seeläbi hüvitatud võimalikud häiringud tuulepargist
mõjutatud kohalikele majapidamistele.
Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 95 lõikest 1, mille kohaselt
koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks,
kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt
Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri
punktile 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise
ruumilise mõjuga ehitiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusele nr 184
Võrgueeskiri on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid
liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.
Eriplaneeringu asukohavaliku juurde kuulub Lääne-Nigula valla eriplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.
Vastavalt eriplaneeringu algatamise taotlusele ning riigihanke 217848 tehnilisele kirjeldusele
otsitakse eriplaneeringuga asukohta tuulepargile, mis koosneb 17 kuni 30-st kuni 290 m
tipukõrgusega tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust
(maakaablid) ja alajaamast. Tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on u 2500 ha. Tuulepark
liidetakse põhivõrgu 330 kV alajaama ning tuulepargi juures paikneva alajaama ja põhivõrgu
330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km. Põhivõrguga liitumist võimaldav
alajaam on võimalik rajada 330 kV elektriliini juurde ja selleks tuleb eelistada olemasolevate
alajaamade asukohti.
63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu
transpordisektoris tarbitud energiast.
Vastavalt PlanS § 100 lõikele 1 ja 3 toimus ajavahemikul 29.06.2020 kuni 27.08.2020
eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek. Saabunud seisukohtade ja nendega arvestamise
kokkuvõte on toodud Lääne-Nigula Vallavalitsuse koduleheküljel
https://www.laanenigula.ee/tuuleenergia-eriplaneering
Vastavalt PlanS § 101 lõikele 1 ja 3 toimusid Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud
28.09.2020 Ristil, 29.09.2020 Taeblas ning 30.09.2020 Kullamaal. Lähteseisukohtadele,
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele ja nendele laekunud
tagasisidele tuginedes töötati välja eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise I etapi aruanne, mille käigus analüüsiti tuulepargi rajamiseks esialgselt
sobivaid alasid. Esialgselt sobivad alad olid määratud geoinformaatilise analüüsi käigus, kus
välistati tuuleparkide jaoks ebasobivad loodus- ja inimkasutuses alad koos asjakohaste
puhvritega. Esialgselt sobivate alade analüüsimisel võeti aluseks olemasolevad väärtused
(väljakujunenud asustusalad, kultuuri- ja loodusväärtused) ning kaasnevad mõjud (müra,
varjutus, mõju varale, linnustikule, nahkhiirtele, Natura 2000 aladele, rohevõrgustikule jt
tegurid). Samuti analüüsiti tuulikute püstitamisega kaasnevat maavarade, jäätmete ja
ringmajanduse, avariiolukordade esinemise, riigikaitseliste objektide, mobiilside, kliimamõjude,
põhja- ja pinnavee seisukohast. Kõikidest nendest valdkondadest lähtuvalt seati tingimused
tuuleparkide edasisele arendamisele.
Lääne-Nigula Vallavolikogu lõpetas 21.01.2021 otsusega nr 1 planeerimisseaduse (PlanS) § 97
lg 1 p-de 1 ja 2 alusel eriplaneeringu koostamise ja KSH.
Perioodil jaanuar 2021- august 2022 oli KSH ja planeeringu protsess peatunud seoses
kohtuvaidlustega planeeringu lõpetamise otsuse osas. Augustis 2022 jätkus planeeringu ja KSH
koostamine ning seoses möödunud ajaga ajakohastati KSH I etapi aruannet sh täiendati aruannet
lähtudes vahepealsel ajal nii piirkonna kohta lisandunud andmetega kui laiemalt tuuleparkide
planeerimist puudutava uuema teabega.
Eriplaneeringu koostamise käigus (juuni 2022) on vallavalitsuse esindajate ja asjast huvitatud
isiku vaheliste läbirääkimiste käigus vähendatud soovitavat tuulikute arvu kavandatavas
tuulepargis 25 tuulikuni ja soovitavat tuulikute kõrgust 270 meetrini. Sellest lähtuvalt on ka
mõjuhinnangut korrigeeritud.
Kõik eriplaneeringuga seonduv, sh nii laekunud ettepanekud kui vallapoolsed seisukohad neile
ning avalikel aruteludel tõstatud täiendavalt kaaluda soovitavad käsitlused ja vallapoolsed
seisukohad neile on avalikult kättesaadavad valla kodulehelt
https://www.laanenigula.ee/tuuleenergia-eriplaneering.
KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) ja eriplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel teostati
esmane valla territooriumi kaardianalüüs, millest ilmnes, et valla territooriumil paikneb
potentsiaalselt 3 piirkonda, millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga
käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium ning
sobilik kaugus elektriühenduse võimaldamiseks. Piirkondade kirjeldus ja potentsiaalselt
mõjualas paiknevate objektide kirjeldus on esitatud VTK-s ning seda siinkohal ei korrata. KSH
aruande koostamise jätkamisel kontrolliti aladel vahepeal muutunud võimalikke piiranguid.
Alade 1 ja 2 piire täpsustati lähtudes vahepeal piirkonda lisandunud elamutest.
VTK-le esitatud seisukohtade ning sellele järgnenud koostöö raames asjaomaste ametkondadega
ilmnes, et VTK-s esitatud ala 3 ehk Keskvere, Liivi, Niinja, Kokre, Ohtla, Mõrdu, Üdruma,
Laiküla, Soo-otsa ja Kabeli külades paiknev ala ei ole tegelikkuses tuulepargi asukoha reaalne
alternatiiv. Vastavalt KSH metoodikale peavad hinnatavad alternatiivid olema reaalsed.
Lennuamet (nüüdne Transpordiamet) asus VTK etapis seisukohale, et ala 3 jääb Martna
lennuliiklusradari piiranguvööndisse. Ala 3 puhul on reaalne mõju Martna radari tööle ning
antud radarist tuleneva kõrguspiirangu kadumist ei ole lähiaastatel oodata.
KSH koostamisel läbiviidud linnustiku uuring leidis samuti, et ala 3 on kriitilise tähtsusega I ja II
kaitsekategooria linnuliikidele ja nende toitumisalade paiknemine alal muudab tuulepargi
rajamise võimatuks ja see tuleb välistada. Ala on ka väga tundlik lindude olulise rannikut läbiva
rändekoridori paiknemise suhtes.
Potentsiaalselt sobiv ala 1 asub valla idaosas ja jääb Kuijõe, Piirsalu, Kuke, Rõuma ja Rehemäe
külade territooriumile. Ala 1 oli esialgse kaardianalüüsi alusel suurusega 2428 ha, 2022 aasta
täpsustatud kaardianalüüsi alusel 2085 ha. Planeeringu koostamise seiskumise perioodil on ala 1
piirkonda lisandunud eluhooneid ning selge on, et ala keskosasse jääv Piirsalu taktikala ning
lasketiiru ala on tuulikute asukohana välistatud. Ala 1 jaguneb seega kaheks lahustükiks.
Potentsiaalselt sobiv ala 2 asub valla keskosas Vidruka, Seljaküla, Piirsalu, Jaakna, Luigu ja
Rõuma külades. Ala 2 oli esmase kaardianalüüsi alusel suurusega 3061 ha, 2022 aasta
täpsustatud kaardianalüüsi alusel 2782 ha. Planeeringu koostamise seiskumise perioodil on ala 2
piirkonda lisandunud täiendav eluhoone.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis hinnati alasid Ala 1 ja Ala 2 ning tehti
vajalikud uuringud vastavalt KSH VTK-le. Töö käigus korrigeeriti võimaliku eelvalikuala piire
ja määrati tingimused sellele ehitamiseks. Järgnevas tabelis on kokkuvõtlikult välja toodud KSH
aruandes esitatud mõjuhinnangutest tulenev alade nö eelistuste hinnang – vastava
mõjukriteeriumi alusel eelistatav ala on ala kus mõju vastavas valdkonnas on eeldatavalt
väiksem.
Võrdlustabelis märgiti iga kriteeriumi kohta eelistus järgmiselt:
Eelistatud
Vähem eelistatud
Eelistus puudub
Mõjuvaldkond (hinnatav näitaja, mille
alusel on määratud eeldatavalt
väiksema mõjuga ala)
Ala 1 Ala 2
Mõju looduskeskkonnale
Mõju kaitsealustele taimeliikidele
(kattuvus %)
Mõjuvaldkond (hinnatav näitaja, mille
alusel on määratud eeldatavalt
väiksema mõjuga ala)
Ala 1 Ala 2
Mõju metsakooslustele (kattuvus %)
Mõju loodusdirektiivi elupaikadele
(kattuvus %)
Palivere raba väljaarvamisel
alast on ala 2 kattuvus väiksem
ja sellisel juhul oleks eelistatud
ala 2.
Mõju linnustikule
Mõju nahkhiirtele (asustustihedus)
Mõju mets- ja koduloomadele
Mõju rohevõrgustikule (kattuvus %)
Mõju kaitsealadele
Mõju Natura aladele
Mõju pinnaveele (killustatus
veekogudega)
Mõju maaparandussüsteemidele ja
märgaladele (kattuvus %)
Palivere raba väljaarvamisel
alast on ala 2 kattuvus väiksem
ja sellisel juhul oleks eelistatud
ala 2.
Mõju põhjaveele (põhjavee kaitstus)
Mõju sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale
Müra (elamute arv mõjualas)
Varjutus (elamute arv mõjualas)
Paiknemine elamualade suhtes (võimalus
paigutada tuulikud võimalikult eemale)
Visuaalne mõju (nähtavus olulistest
vaatepunktidest)
Sotsiaalsed vastuolud
Mõju kultuuripärandile (kattuvus % ja
arv)
Mõju majandusekeskkonnale
Paiknemine äri- ja tootmisalade suhtes
(äri- ja tootmisalade lähedus
võimaldamaks otseliini)
Mõjuvaldkond (hinnatav näitaja, mille
alusel on määratud eeldatavalt
väiksema mõjuga ala)
Ala 1 Ala 2
Mõju varale (elamute arv mõjualas)
Mõju teedele
Mõju maavaravarudele (kattuvus %)
Palivere turbamaardla
väljaarvamisel alast on ala 2
kattuvus väiksem.
Mõju pinnasele, sh põllumajandusmaale
Mõju kliimamuutustele
Muud mõjud
KSH eesmärk ei ole teha otsust kavandatava tegevuse kohta. Otsuse tegemine on otsustaja (antud
juhul kohaliku omavalitsuse) ülesanne. KSH eesmärk on anda otsustajale otsuse tegemiseks
vajalikku informatsiooni.
KSH käigus hinnatud mõjukriteeriumitest lähtuvalt saab järeldada, et alad 1 ja 2 on
looduskeskkonna väärtustelt võrdlemisi sarnased. Siiski linnustiku (kui tuulikute poolt ühe enim
ohustatud liigirühma poolt) osas võib eelistatuks pidada ala 2-te. Alast 1 jääb suur osa
territooriumist I kaitsekategooria linnuliigi must-toonekurg toitumisalale ja ala põhjaosa
kasutavad nii pesitsemiseks kui ka toitumiseks mitmed tuulikute pool ohustatud linnuliigid.
Seega on ala 1 põhjaosa looduskaitseliste kitsenduste tõttu tuulepargi arendamiseks ebasobiv.
Alade suurimaks erinevuseks võib pidada alade kuju ja inimasustuse paiknemist alade suhtes.
Nimelt ala 2 kujust ja suurusest tulenevalt esineb antud ala puhul suurem võimalus ala siseselt
valida tuulikupositsioonidele asukohti, mis asuksid elamualadest kaugemal (võrreldes alaga 1)
ning esineks suurem vabadus optimeerida tuulikupargi detailset lahendust müra- ja varjutuse
emissioonidest lähtuvalt. Ala 1 pindalast ja kujust tulenevalt oleks samas mahus tuulikute
positsioonide paigutamine antud alal keerukam st võib esineda olulisem mõju elamualade suhtes.
KSH aruandest lähtuvalt on valitud tööprotsessis sobivamaks alaks Ala 2, mille kohta on
koostatud asukoha eelvaliku etapi planeeringulahendus. Planeeringulahenduse koostamisel on
arvesse võetud KSH aruandes välja toodut, planeeringu koostamise töörühma märkusi ning
koostöös asjaomaste asutuste, erinevate huvigruppide ja avalikkusega tehtud ettepanekuid
mahus, mis võimaldavad planeeringu eesmärkide täitmist. Tulenevalt planeerimisseaduse § 99
lõikest 1 tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvalik koostöös
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering
käsitleb. Lääne-Nigula Vallavalitsus edastas eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja
KSH I etapi aruande kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks asjaomastele ametkondadele
(koostöötegijad) ja kaasatavatele isikutele.
Vastavalt võrgueeskirjale on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja
neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.
Kuna elektrituulikute ala ja ühendusliini ala on oma iseloomult väga erineva mõjuga ehitiste ala,
kuid võrgueeskirja kohaselt on mõlemad tuulepargi osa, siis tähistati tuulepargi elektrituulikute
eelvalikuala ja ala väline ühendusliini ala erineva leppemärgiga ja erinevate ehitiste ehitamise
tingimustega. Elektrituulikute eelvalikuala asub Jaakna, Luigu, Piirsalu, Rõuma, Seljaküla ja
Vidruka külade territooriumil ning selle lõplik pindala on kokku 2420 ha. Elektrituulikute
eelvalikuala jaguneb omakorda kaheks alaks: kooskõlastamistingimuseta eelavalikuala ja
kooskõlastamistingimusega eelvalikuala, kus juhul, kui elektrituulikut soovitakse ehitada
asukoha eelvaliku alal olemas olevale elamule (elamu, mis on ehitatud kuni asukoha eelvaliku
otsuse tegemiseni) lähemale kui 1,5 kilomeetrit, tuleb ehitamise võimaldamiseks saada elamu
omaniku nõusolek.
Täiendavalt määrati ümber elektrituulikute eelvaliku ala ühe kilomeetri laiune mõjuvöönd, milles
ei pruugi olla võimalik tagada määruse kohast müratundlikku ala müra normtaset. Detailse osa
koostamisel tuleb lähtuvalt tuulikute asukohast, nende tehnilistest parameetritest ja koosmõjust
täpsustada mõjuvööndi piiri, milles ei ole võimalik kavandada müratundlikku ehitist või
maakasutust.
Asukoha eelvaliku staadiumis on määratud kaks võimalikku ühendusliini ala, millest parem tuleb
välja valida detailse osa koostamisel. Ühendusliin tuleb ehitada Risti aleviku piires ja aleviku
lähialal avatud maastiku (maastik, mille kasutus pole metsamajanduslik) osas maakaabelliinina
(põhijoonisel ühendusliini eelvaliku ala maakaabelliinina), muus osas võib seda ehitada nii
õhuliinina kui ka maakaabelliinina.
Tuulepargi asukohavaliku ala ümber planeeriti planeeringu asukohavaliku eelnõus lähtuvalt
planeeringu koostamise käigus läbi viidud kaasamise tulemustest viie kilomeetri laiune
tuuleparkide vaba puhvervöönd. Planeeringu asukohavaliku etapi kaasamise käigus avaldasid
kohalikud elanikud arvamust, et kui nad on sunnitud taluma oma kodu läheduses tuuleparki, siis
nad ei soovi olla kahe tuulepargi vahel. Osa muidu maalise asustuse vaatest peaks säilima
rikkumata vaatena, st olema ilma elektrituulikuteta. Asukohavaliku otsuse eelnõu avaliku
väljapaneku käigus taotleti puhvervööndi suurendamist nii 7-le kilomeetrile kui ka 10-le
kilomeetrile. Muuhulgas peeti kohaliku jahiseltsi poolt oluliseks, et metsloomadel oleks
erinevate tuuleparkide vahel suurem looduslik tuumala. Avaliku väljapaneku seisukohti
kaaludes otsustad omavalitsus toetada puhvervööndi suurendamist ja määras puhvervööndi
ulatuseks 10 km ümber asukohavaliku ala. Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja
energiakava 2030 näeb ette vajadust tõsta tuuleparkide installeeritud nominaalvõimsuse 57 MW-
lt aastaks 2030 280 MW-ni. Planeeritud 10 km laiune puhvervöönd tagab kliima- ja energiakava
elluviimise arvestades, et: 1) planeeringulahendus võimaldab kuni 25 kuni 270 meetrise
elektrituuliku püstitamist; 2) Aulepa tuulepargis on võimalik olemasolevate tuulikute vahetamine
võimsamate tuulikute vastu ja 3) valla teistes osades jääb puhvervööndist vabale alale
täiendavaid maa-alasid, kus on tuuleenergeetika arendamine võimalik. Planeeritud 10 km laiune
puhvervöönd tagab ühtlasi ka kohalikele elanikele ühepoolse (ei asu kahe tuulepargi vahel)
piirnemise tuulepargiga ning võimaldab ka metsloomadele suurema elektrituulikute vaba, nö
looduslikuma keskkonnaga, ala säilimist.
Laekunud kooskõlastuste ja arvamuste alusel täiendati planeeringulahendust ja KSH aruannet.
Esitatud kooskõlastused ja arvamused ning valla seisukohad neile on kättesaadavad Lääne-
Nigula Vallavalitsuse kodulehel. https://www.laanenigula.ee/tuuleenergia-eriplaneering.
Lähtuvalt planeerimisseaduse § 106 lõigetest 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8 korraldati eriplaneeringu
asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande
avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku jooksul esitati 16 arvamust, sh kaheksa tükki juriidilistelt
isikutelt ja kaheksa tükki füüsilistelt isikutelt. Vallavalitsus tutvus esitatud arvamustega ning
kujundas lähtuvalt PlanS § 8…§ 12 põhimõtetest omapoolse seisukoha ja esitas selle arvamuse
esitajale. Arvamuste tagasiside on aadressil
https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/19637137/Arvamuste+kokkuv%C3%B5te+23
0524.pdf/5f15ad80-97fd-4da2-bea9-fc3f15906353.
Lähtuvalt planeerimisseaduse § 107 lõigetest 1; 2; 3; 4 korraldati eriplaneeringu asukoha
eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku
väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Arutelud toimusid 16. juunil 2023 Taeblas ja 17. juunil
2023 Ristil. Avalikul arutelul tutvustati avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja
vallavalitsuse seisukohti nende kohta, põhjendati kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha
eelvaliku otsuste eelnõu koostamisel valitud lahendusi, kavandatava ehitisega seonduvaid
tegevusi ja eesmärke ning vastati muudele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha
eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruannet
puudutavatele küsimustele. Tulenevalt suurest isikute arvust ja planeerimisseaduse § 107 lõikest
4 tulenevast võimalusest loobuda oma arvamusest, teatades sellest kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitati
kõigile arvamuse andjatele paberkandjal ja digitaalselt tema arvamusega kohane väljavõte ja
paluti anda tagasiside võimaliku planeeringuvaidluse osas. Tagasiside oli järgnev (numeratsioon
on ühildatud laekunud arvamuste numeratsiooniga):
1. ET, esitas tagasiside, kus p 1 ei nõustunud selgitusega, kuid ei soovinud
planeeringuvaidlust jätkata. Punkt 2 osas leidis selgitusega tutvudes, et arvamust on
piisavalt kaalutud. ET arvamusi osas ei käsitleta arvamust kui planeeringuvaidlust ja ei
esitata hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
2. Risti osavallakogu, nõustus tuulepargi vaba ala puhvertsooni laiendamisega kümnele
kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on väiksem kui 10
km, laieneb puhvertsoon valla piirini. Risti osavallakogu ei nõustunud muude
seisukohtadega, seega ei ole loobunud oma arvamusest ning seisukohta käsitletakse kui
planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile.
3. Regionaal- ja põllumajandusministeerium teatas, et Maaeluministeerium kooskõlastas
17.04.2023 kirjaga nr 4.1-5/2076-3 avalikule väljapanekule esitatud Lääne-Nigula valla
tuulikuparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku vallavolikogu otsuse eelnõu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande märkustega. Lääne-Nigula
Vallavalitsus on nende märkustega arvestanud ning andnud asjakohased selgitused,
millega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustub. Esitatud seisukohta ei
käsitleta kui planeeringuvaidlust ja ei esitata hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumile.
4. Taebla osavallakogu, ei esitanud tagasisidet, seega ei ole loobunud oma arvamusest.
Esitatud arvamus oli „võtta informatsioon teadmiseks“ ning seda ei käsitleta kui
planeeringuvaidlust ja ei esitata hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile.
5. LP, ei esitanud tagasisidet, seega ei ole loobunud oma arvamusest ning seisukohta
käsitletakse kogu ulatuses kui planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise
protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
6. Palivere Piirsalu jahiselts esitas tagasiside, kus p 1 ja p 4 osas ei nõustunud selgitusega,
seega ei ole loobunud oma arvamusest ning seisukohta käsitletakse p 1 ja p 4 osas kui
planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile. Punkt 2, p 3 ja p 5 osas nõustus selgitusega ning nende
punktide osas ei käsitleta arvamust kui planeeringuvaidlust ja ei esitata hiljem heaks
kiitmise protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
7. SK, ei nõustunud selgitusega, seega ei ole loobunud oma arvamusest ning seisukohta
käsitletakse kui planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise protsessis
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
8. AP, MTÜ Pällo Noorte Töökodu, ei esitanud tagasisidet, seega ei ole loobunud oma
arvamusest ning seisukohta käsitletakse kogu ulatuses kui planeeringuvaidlust ja
esitatakse hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
9. MP, AK, ei nõustunud selgitusega, seega üheski punktis, seega ei ole loobunud oma
arvamusest ning seisukohta käsitletakse kui planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem
heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
10. TK, Keedika Külaselts MTÜ, esitas tagasiside, kus p 1… p 5 osas ei nõustunud
selgitusega, seega ei ole loobunud oma arvamusest ning seisukohta käsitletakse p 1…p 5
osas kui planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile. Punkt 6…p 8 osas nõustus selgitusega ning nende
punktide osas ei käsitleta arvamust kui planeeringuvaidlust ja ei esitata hiljem heaks
kiitmise protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
11. AM, ei esitanud tagasisidet, seega ei ole loobunud oma arvamusest ning seisukohta
käsitletakse kogu ulatuses kui planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise
protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
12. LL, KR, MV, esitas tagasiside, kus punktide (kirjas puudub numeratsioon, seega on
järjekorranumbrid võetud esitatud täiendava seisukoha tabeli alusel) 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 11,
14, 21, 24, 25 osas ei nõustunud selgitusega, seega ei ole loobunud oma arvamusest ning
seisukohta käsitletakse viidatud punktide osas kui planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem
heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Punktide 3, 4, 10,
12, 13, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 23, 26 osas nõustus selgitusega ning nende punktide osas
ei käsitleta arvamust kui planeeringuvaidlust ja ei esitata hiljem heaks kiitmise protsessis
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Punktide 22 ja 27 osas ei nõustunud
selgitusega, kuid ei soovinud planeeringuvaidlust jätkata ja nende punktide osas ei
käsitleta arvamust kui planeeringuvaidlust ei esitata hiljem heaks kiitmise protsessis
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
13. Keskkonnaamet, esitas tagasiside, kus p 1 osas ei nõustunud selgitusega, kuid ei soovinud
planeeringuvaidlust jätkata ja p 2 osas nõustus selgitusega. Arvamust ei käsitleta kui
planeeringuvaidlust ja ei esitata hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile.
14. RK, esitas tagasiside, kus punktide 1.2, 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4, 2.1.5, 2.1.6, 2.1.7, 2.1.8,
2.1.9, 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.3.1, 2.3.2, 2.3.3, 2.3.4, 3.1, 4.1, 4.2.1, 4.2.2, 4.2.3,
4.2.4, 4.2.6, 4.3, 4.5, 5.1, 5.2, 5.4, 5.5, 5.6, 5.7, 5.8, 5.9, 5.10, 5.11, 5.12, 5.14, 5.15, 5.16,
5.17, 5.18, 5.19, 6.1, 6.2, 6.3, 6.5, 6.6, 6.7, 6.8 osas ei nõustunud selgitusega, seega ei ole
loobunud oma arvamusest ning seisukohta käsitletakse viidatud punktide osas kui
planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile. Punktide 1.1, 1.3, 2.2.6, 4.2.5, 4.4, 5.3, 5.13, 6.4 osas
nõustus selgitusega ning nende punktide osas ei käsitleta arvamust kui
planeeringuvaidlust ja ei esitata hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile. Punkti 2.2.7, osas ei nõustunud selgitusega, kuid ei
soovinud planeeringuvaidlust jätkata ja nende punktide osas ei käsitleta arvamust kui
planeeringuvaidlust ei esitata hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile.
15. Sihtasutus Läänemaa Põlisrahvas, ei esitanud tagasisidet, seega ei ole loobunud oma
arvamusest ning seisukohta käsitletakse kogu ulatuses kui planeeringuvaidlust ja
esitatakse hiljem heaks kiitmise protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
16. KR, ei esitanud tagasisidet, seega ei ole loobunud oma arvamusest ning seisukohta
käsitletakse kogu ulatuses kui planeeringuvaidlust ja esitatakse hiljem heaks kiitmise
protsessis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
Planeerimisseaduse kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla
haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringu koostamisel
avalike huvide ja väärtuste ning puudutatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise. Lääne-
Nigula Vallavolikogu on seisukohal, et planeeringumenetluse käigus on kõigil puudutatud
isikutel olnud võimalus oma arvamusi vallale esitada. Vald on kõiki arvamusi piisavas ulatuses
kaalunud. Tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ala kehtestamise kaalutlused on esitatud
lisaks käesolevale otsusele ka avalikel aruteludel ja saadetud vastustes arvamusi esitanud
isikutele. Vallavolikogu on seisukohal, et käesoleva tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku
üldplaneeringu lahenduse osas on vald kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud tasakaalustatult nii
avalikke huve ja väärtusi kui ka puudutatud isikute õigusi ja huve.
Taastuvenergia arendamist loetakse oluliseks avalikuks huviks. Vastavat avalikku huvi on
olulisena käsitlenud riigikohtu halduskolleegium otsuse 3-2-1-71-14 punktides 101-103.
Taastuvenergia tootmise edendamine on Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus (siis direktiiv
2009/28/EÜ, nüüd 2018/2001/EL). Elektrienergia eri viiside arendamine on oluline ka
energiajulgeoleku seisukohast. Seega teenib taastuvenergia tootmise arendamine nii eesmärki
täita Euroopa Liidu õigusega Eestile pandud kohustust, eesmärki edendada
keskkonnasäästlikumat elektrienergia tootmist kui ka eesmärki tagada energiajulgeolekut 2 . Kuna
need eesmärgid on kas tuletatavad põhiseadusest või põhiseadusega kooskõlas, on nende
eesmärkide saavutamine avalik-õiguslik huvi. Eelmainitule lisaks toetavad selle avaliku huvi
relevantsust Euroopa roheleppe ambitsioonid ja hiljuti avalikustatud „Fit for 55“ tegevuskava.
Tuulepargi rajamine on avalikes huvides. Eestis asuvate elektrijaamade lisandumine suurendab
Eesti elektritarbimise varustuskindlust. 2023. a esimese kuue kuu jooksul imporditi Eestisse
suurusjärgus 35% Eestis tarbitavast elektrist. 3 Kui need riigid, kus praegu toodetakse Eestis
2 Riigikohtu Halduskolleegium otsuse 3-2-1-71-14 punktides 101-103
3 https://dashboard.elering.ee/et/balance/total?interval=hours&period=years&start=2022-12-
31T22:00:00.000Z&end=2023-12-31T21:59:59.999Z&show=table Võrrelda tuleb tabelis veergusid:
tarbitavat elektrit tulevikus ei soovi Eestisse elektrit samas koguses tarnida, siis võib kaduda
osadel Eesti elektritarbijatel elektri igal ajal tarbimise võimalus. Kui elektri turuhind Eestis
langeb, siis vähenevad tarbijate kulutused elektri ostmiseks.
Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab Lääne-Nigula vallavolikogu, et valitud
asukoht on planeeringualal sobivam kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatava
tuulepargi rajamiseks ning asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande väljatöötamise kavatsuses sisalduv
teave on piisav asukoha valiku tegemiseks. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse osa
koostamisel tuleb eelnevalt läbi viia keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruandes ja
asukoha eelvaliku planeeringulahenduse seletuskirjas välja toodud uuringud ja analüüsid, mille
tulemusel selgub täpsemalt kas ja millistel tingimustel on võimalik asukoha eelvaliku alale
tuuleparki rajada.
Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 109 lõigetest 1; 2; 3; 4 ja § 111 lõikest 1, Lääne-
Nigula Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Võtta vastu Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik (AB Artes Terrae OÜ, Töö
nr: 20035ÜP3) ja tunnistada vastavaks Lääne-Nigula valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha
eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne (LEMMA OÜ, 2023).
2. Välja valitud ala 2 detailse lahenduse koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
käigus viia läbi asjakohased uuringud, määrata kavandatava tuulepargi ehitusõigus ja lahendada
muud asjakohased planeerimisseaduse § 111 nimetatud ülesanded.
2.1. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades
tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest
hoonetest.
2.2. Detailse lahenduse staadiumis näha tuulepargi ja elektrivõrgu vahelise ühendusliini asukoht.
2.3. Detailse lahenduse staadiumis näha ette võimalus elektrituruseaduse kohase otseliiniga
ühenduse rajamiseks Jaakna külla planeeritud ettevõtluse- ja tootmise arengualale ja Palivere
aleviku ida- ja põhjapoolsele osale.
2.4. Vajalike servituutide (juurdepääsuteed, tuulikute ja ühendusliinide ehitusõigusega alad jms)
määramine.
2.5. Vajalike servituutide, ehitustegevuse ja muude asjakohaste tegevuste järjekorra määramine
planeeringu elluviimiseks.
3. Eriplaneeringu kehtestamisega ei planeerita tuuleparke asukoha eelvaliku alast lähtuval
kümne kilomeetri laiusel puhveralal Lääne-Nigula vallas. Tuuleparkide vaba puhvervöönd on
vajalik, et tagada kohalikele elanikele keskkond, kus nad ei oleks mitme tuulepargi vahel ning
võimaldab ka metsloomadele suurema elektrituulikute vaba, nö looduslikuma keskkonnaga, ala
säilimise.
* Sisemaine tarbimine koos võrgukadudega
* Sisemaiselt võrku antud
4. Lääne-Nigula Vallavalitsusel avaldada käesolev otsus Ametlikes Teadaannetes, Lääne-Nigula
valla veebilehel ning teha teatavaks planeerimisseaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja
asutustele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
6. Käesolevat otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama
õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Lääne-Nigula
Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale
on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse
seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mikk Lõhmus
vallavolikogu esimees
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
Menetlusse kaasatavad
isikud Meie 26.09.2023 7-1/23-102-1
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste vastuvõtmise teade
Lääne-Nigula Vallavalitsus teatab planeerimisseaduse (PlanS) § 109 lg 4 alusel järgmisest
Lääne-Nigula Vallavolikogu otsusest:
Lääne-Nigula valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine 21.09.2023 nr 1-3/23-40
1. Võtta vastu Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik (AB Artes Terrae OÜ, Töö nr:
20035ÜP3) ja tunnistada vastavaks Lääne-Nigula valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha
eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne (LEMMA OÜ, 2023).
2. Välja valitud ala 2 detailse lahenduse koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
käigus viia läbi asjakohased uuringud, määrata kavandatava tuulepargi ehitusõigus ja lahendada
muud asjakohased planeerimisseaduse § 111 nimetatud ülesanded.
2.1. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades
tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest
hoonetest.
2.2. Detailse lahenduse staadiumis näha tuulepargi ja elektrivõrgu vahelise ühendusliini asukoht.
2.3. Detailse lahenduse staadiumis näha ette võimalus elektrituruseaduse kohase otseliiniga
ühenduse rajamiseks Jaakna külla planeeritud ettevõtluse- ja tootmise arengualale ja Palivere
aleviku ida- ja põhjapoolsele osale.
2.4. Vajalike servituutide (juurdepääsuteed, tuulikute ja ühendusliinide ehitusõigusega alad jms)
määramine.
2.5. Vajalike servituutide, ehitustegevuse ja muude asjakohaste tegevuste järjekorra määramine
planeeringu elluviimiseks.
3. Eriplaneeringu kehtestamisega ei planeerita tuuleparke asukoha eelvaliku alast lähtuval kümne
kilomeetri laiusel puhveralal Lääne-Nigula vallas. Tuuleparkide vaba puhvervöönd on vajalik, et
tagada kohalikele elanikele keskkond, kus nad ei oleks mitme tuulepargi vahel ning võimaldab
ka metsloomadele suurema elektrituulikute vaba, nö looduslikuma keskkonnaga, ala säilimise.
Otsusega ja eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi
aruandega on võimalik tutvuda Lääne-Nigula valla veebilehedel:
https://www.laanenigula.ee/tuuleenergia-eriplaneering
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Heikki Salm
ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja