Leping

– 1/29 –

KONSORTSIUMILEPING – KOPSUVÄHI PATSIENDI TEEKONNA

ARENDUSPROJEKT

Käesolev konsortsiumileping (edaspidi Leping) on sõlmitud selle digitaalse allkirjastamise

kuupäeval (edaspidi Jõustumiskuupäev) järgmiste

POOLTE VAHEL:

(1) SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, registrikood 90008258, aadress

Teaduspargi tn 6/1, Tallinn (edaspidi Projektijuht või Connected Health klaster),

mida esindab juhatuse liige Indrek Orav, ja

(2) AstraZeneca Eesti OÜ, registrikood 11733875, aadress Valukoja tn 8/1, 11415

Tallinn (edaspidi AstraZeneca), mida esindab juhatuse liige Daniela Pavlic,

(3) Roche Eesti OÜ, registrikood 11124024, aadress Lõõtsa tn 2a, 11415 Tallinn

(edaspidi Roche), mida esindavad prokuristid Kea Kapsta ja Martin-Kaspar Sild,

(4) Merck Sharp & Dohme OÜ, registrikood 11019965, aadress A. H. Tammsaare tee

47, 11316 Tallinn (edaspidi MSD), mida esindab volituse alusel Andres Müürsepp,

(AstraZeneca, Roche ja MSD edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud ka kui Ettevõtluspartner

või Ettevõtluspartnerid)

(5) Eesti Haigekassa, registrikood 74000091, aadress Lastekodu tn 48, 10113 Tallinn

(edaspidi Tervisekassa), mida esindab juhatuse esimees Rain Laane,

(6) Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, aadress Suur-Ameerika tn 1, 10122

Tallinn (edaspidi Sotsiaalministeerium), mida esindab asutuse esindusõiguslik isik

Maarjo Mändmaa,

Projektijuht, Ettevõtluspartnerid, Tervisekassa ja Sotsiaalministeerium edaspidi eraldi

nimetatud ka kui Pool või üheskoos kui Pooled,

VÕTTES ARVESSE ET:

(A) Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 eesmärkide saavutamisel on kesksel

kohal tervishoiu inimkesksuse ja integreerituse suurendamine, mis tähendab, et

tervishoiuteenuseid osutatakse koordineeritult nii tervisesüsteemi tasandite ja

raviasutuste vahel kui ka koostöös osapooltega, kes on väljastpoolt

tervishoiusektorit, arvestades inimese vajadusi kogu elukaare vältel;

(B) Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 toob esile probleemi, et patsiendi vähiteekonda,

mis algab vähikahtlusest ja ulatub ravijärgsesse perioodi, ei käsitleta tervikuna ning

ei mõõdeta patsiendi elukvaliteeti ja rahulolu vähiteekonna eri etappidel. Vähiga

elavate inimeste elukvaliteedi parandamiseks on ette nähtud patsiendikesksete

terviklike vähiteekondade kujundamine ja rakendamine;

(C) Tervisekassa arengukava 2022-2025 näeb ette tervise- ja raviteekondade arendamist:

raviteekondade arendamise standardi väljatöötamist, tervisetulemite ja

teenuskogemuse mõõtmist ning tulemuspõhise tasustamise rakendamist. Ühe

– 2/29 –

valdkonnana on ära toodud onkoloogilise patsiendi raviteekonna paikmepõhine

arendamine;

(D) Siiani puudub vähipatsiendi teekondade üle-eestiline, terviklik ja paikmepõhine

arendamine;

(E) Eelnevast lähtudes on Pooltel ühine huvi era- ja avaliku sektori koostöös panustada

kopsuvähi patsiendi tervikteekonna arendamisesse ning viia selleks ellu

Projektikavas, mis on Lepingu lisaks 1 (Lisa 1), kirjeldatud projekt (edaspidi

Projekt). Pooled soovivad Lepingus määratleda omavahelised lepingulised

kokkulepped seoses Projektiga;

ON POOLED LEPPINUD KOKKU ALLJÄRGNEVAS:

1. MÕISTED

Suurtähega algavatel sõnadel on tähendus, mis on määratletud Lepingu teksti sees või

alljärgnevalt:

1.1. „Projekt“ – tähendus on toodud preambuli punktis (E);

1.2. "Projektikava" – Projekti kirjeldus ja selle ellu viimise kava, mis on Lepingu lisaks

1 ning mis sisaldab ja kirjeldab Projekti tegevusplaani ja üldist ajakava, sh Projektiga

seotud tegevuste eelarvet, eesmärke, otsustuspunkte ja tulemusi;

1.3. „Projektijuht“ – Lepingu preambuli punktis 1 nimetatud isik, kes lisaks

Konsortsiumi liikmeks olemisele juhib Projekti teostamist vastavalt Lepingus

toodule (sh selle punktile 4.4);

1.4. „Projektimeeskond“ – Projektijuhi poolt komplekteeritud ja koordineeritud

meeskond, mille liikmed vastutavad konkreetsete komponentide või teatud liiki

ülesannete eest Projekti elluviimises.

1.5. „Ettevõtluspartner“ – Lepingu preambuli punktis 2 - 4 nimetatud isik, kes on

Konsortsiumi liikmeks ning on valmis katma omavahendite arvelt Projekti

teostamisega seotud kulud võrdsetes osades teiste Ettevõtluspartnertega;

1.6. „Teenuspartner“ – Projektile kaasaaitav juriidiline (sh avalik-õiguslik) või

füüsiline isik, kes ei ole Lepingu Pooleks, kuid kes osutab Projektile kaasabi

Projektijuhiga sõlmitud teenuslepingu või muu lepingu alusel. Teenuspartneri

kaasamine Projekti võib olla tasustatud või mitte-tasustatud;

1.7. „Osapool“ – Projekti teostamisse kaasatud juriidilised (sh avalik-õiguslikud) või

füüsilised isikud, kes ei ole Pooleks, kuid kes on Projektijuhi poolt kaasatud Projekti

elluviimisesse (sh Juhtrühma tegevuste kaudu). Osapoolte panus Projekti on

heategevuslik ning Osapooled ei saa oma Projekti tehtava panuse eest mistahes

rahalist või varalist kasu ja nendega ei sõlmita eraldiseisvat lepingut;

1.8. „Juhtrühm“ – Üldkogu poolt moodustatud nõuandev kogu, mille tegevuse

– 3/29 –

eesmärgiks on nõustada Projekti sisulist teostamist vastavalt Üldkogu poolt

määratletud ülesandepüstitustele. Juhtrühma liikmed valitakse Üldkogu poolt

erinevate huvigruppide seast;

1.9. „Konsortsium“ –Poolte poolt moodustatav ühistel panustel põhinev ja Lepingus

reguleeritud koostöövorm, mille eesmärgiks on Projekt parimal võimalikul moel

vastavalt Projektikavale ellu viia;

1.10. "Intellektuaalomand" – tähendab kõiki autoriõiguste, tööstusomandi (näiteks

kaubamärgid, tööstusdisainilahendused, kasulikud mudelid ja patendid, olenemata

sellest, kas need on registreeritud või registreerimata), oskusteabe, ärisaladuste ja

muude sarnaste või samaväärsete intellektuaalomandi vormide mis tahes objekte;

1.11. "Varasem Intellektuaalomand" – tähendab mistahes Intellektuaalomandit (i) mille

Pool on loonud või omandanud enne Jõustumiskuupäeva või (ii) mille Pool on

loonud või omandanud Lepingu kestel ilma, et see oleks välja töötatud või loodud

Lepinguga hõlmatud Projekti raames, mis on vajalik võimaldamaks Loodud

Intellektuaalomandi kasutamist ja/või Pooltele Lepingust tulenevate kohustuste

täitmist. Selguse huvides on lisas 2 (Lisa 2) loetletud Poolte

Varasem Intellektuaalomand;

1.12. "Loodud Intellektuaalomand" – tähendab mistahes Intellektuaalomandit, mis on

loodud või omandatud Lepinguga hõlmatud Projekti raames, sh Tulemust;

1.13. "Tulemus" – on Loodud Intellektuaalomand, milles on realiseeritud Projekti

eesmärgid või osa eesmärkidest: eelkõige, kuid mitte ainult, loodud kopsuvähi

patsiendi teekond Eesti patsientide jaoks; mistahes kokkuvõtted, raportid,

presentatsioonid, milles kajastuvad Projekti erinevates etappides loodud järeldused

ja ettepanekud, jms;

1.14. „Volitatud Esindaja(d)“ – isik või isikud, kes on vastavalt Lepingu punktile 10

volitatud esindama Poolt Lepinguga seotud küsimustes ja Konsortsiumi tegevustes,

sh Üldkogus;

1.15. „Jõustumiskuupäev“ – kuupäev, mil kõik Pooled on Lepingu digiallkirjastanud.

2. JÕUSTUMINE, KEHTIVUSAEG JA LÕPETAMINE

2.1. Lepingu jõustumine

2.1.1. Pool saab Lepingu osaliseks, kui Poole seaduslik(ud) või volitatud esindaja(d) on

Lepingule alla kirjutanud.

2.1.2. Leping jõustub Jõustumiskuupäeval.

2.1.3. Jõustumiskuupäeva järgselt Konsortsiumiga ühineda sooviv juriidiline (sh avalik-

õiguslik) isik saab Lepingu osaliseks lisas 3 (Lisa 3) näidatud vormil põhineva

ühinemisdokumendi allkirjastamisel tema ja Projektijuhi poolt eeldusel, et Üldkogu

on ühinemise eelnevalt heaks kiitnud. Uue osalise ühinemine jõustub

– 4/29 –

ühinemisdokumendis kindlaksmääratud kuupäevast.

2.2. Kestus ja lõpetamine

2.2.1. Leping kehtib kuni Projektikavas ette nähtud tegevuste ammendumiseni või kuni

Üldkogu otsustab Lepingu ennetähtaegse lõpetamise (punkt 2.2.2(a)). Projektikava

võib Üldkogu otsusega (punkt 4.3.2(a)) muuta või täiendada, millele järgnevalt

allkirjastavad Pooled muudetud või täiendatud Projektikava, asendamaks senise

Lepingu lisa (Lisa 1). Kui muudetud või täiendatud Projektikavaga ei muudeta ega

täiendata kuidagi Tervisekassat või Sotsiaalministeeriumi puudutavaid tegevusi ja

sellega ei kaasne neile kohustusi, saavad muudetud või täiendatud Projektikava

Lepingu uuendatud lisana kehtivalt allkirjastada ka üksnes Projektijuht ja

Ettevõtluspartnerid.

2.2.2. Lepingu või selle ühe või mitme Poole osalemise võib lõpetada ennetähtaegselt

alljärgnevas korras:

(a) Üldkogu võib otsustada Lepingu ennetähtaegse lõpetamise vastavalt punktile

4.3.2(k);

(b) Üldkogu võib otsustada Lepingu ennetähtaegse lõpetamise Projektijuhiga

vastavalt punktile 4.3.2(i);

(c) Üldkogu võib vastavalt punktidele 3.2 ja 4.3.2(h) otsustada kohustusi rikkuva

Poole Konsortsiumist väljaarvamise ja tema suhtes Lepingu lõppemise;

(d) Lepingu Pool võib ühepoolselt otsustada Konsortsiumist lahkuda. Lahkuv

Pool teavitab Projektijuhti soovist astuda Konsortsiumist välja kirjaliku

avaldusega, milles on ära toodud lahkumise põhjused. Kui lahkuv Pool ja

Projektijuht ei ole teisiti kokku leppinud, loetakse lahkuv Pool

Konsortsiumist väljaastunuks pärast 1 (ühe) kalendrikuu möödumist alates

lahkumisavalduse esitamisest.

2.2.3. Kui Pooled ei ole kokku leppinud teisiti, ei mõjuta ülaltoodud punktis 2.2.2(d)

viidatud Konsortsiumist lahkumine lahkuva Poole õigusi ega kohustusi, mis on

tekkinud Konsortsiumist lahkumise hetkel kehtiva Projektikava alusel. Eelkõige

tähendab see, et Konsortsiumist lahkuvale Ettevõtluspartnerile jääb kohustus kanda

oma osa Projekti kuludest Projektikavas ettenähtud mahus, sh ulatuses, milles

Projekti kulud ei ole veel Konsortsiumist lahkumise hetkeks tekkinud. Lisaks hõlmab

see ka lahkuva Poole kohustust esitada kõik sisendid, tulemused ja dokumendid tema

osalemise perioodi kohta.

2.2.4. Lepingu lõpetamine või lõppemine ennetähtaegselt ei tekita Pooltele õigust nõuda

Lepingu lõpetamise kompensatsiooni või mis tahes kahju hüvitamist seoses Lepingu

ennetähtaegse lõppemisega, välja arvatud ülaltoodud punktis 2.2.3 viidatud juhul.

2.3. Õiguste ja kohustuste säilimine

2.3.1. Lepingu lõpetamisel või lõppemisel jäävad lisaks punktis 2.2.3 toodule kehtima need

sätted, mis oma olemuse tõttu sätestavad Poolte õigusi ja kohustusi pärast Lepingu

– 5/29 –

lõppemist, sh sätted, mis käsitlevad intellektuaalomandit (peatükk 6), isikuandmete

kaitset (peatükk 7), teabe vahetamist ja konfidentsiaalsuskohustust (peatükk 8),

vastutust (peatükk 9) ja kohaldatavat õigust ning vaidluste lahendamist (punkt 11.4).

2.3.2. Lepingu lõppemine ei mõjuta Poole õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne

Lepingu lõppemise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui Lepingus on ette nähtud teisiti

või kui Pooled on kokku leppinud teisiti. See hõlmab Poolte kohustust esitada kõik

sisendid, tulemused ja dokumendid nende osalemise perioodi kohta.

3. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Üldpõhimõtted

3.1.1. Pooled kohustuvad osalema Projekti tõhusas elluviimises ning tegema koostööd,

täitma heas usus ning viivitamatult ja õigeaegselt kõiki oma kohustusi, mis tulenevad

Lepingust. Pooled lähtuvad enda tegevuses eesmärgist viia Projekti edukalt ellu ja

saavutada Projektiplaanis määratletud eesmärgid. Kõik Pooled osalevad

Konsortsiumis eesmärgiga toetada Projekti ellu viimist omapoolsete teadmistega.

3.1.2. Pooled kohustuvad viivitamata teavitama Projektijuhti, ning Projektijuht seejärel

omakorda Üldkogu, mistahes olulisest teabest, asjaolust, probleemist või viivitusest,

mis võib Projekti oluliselt mõjutada.

3.1.3. Pooled esitavad viivitamata kogu teabe, mida mistahes teine Pool (sh Projektijuht)

põhjendatult vajab oma ülesannete täitmiseks.

3.1.4. Pooled võtavad kasutusele mõistlikke meetmeid, et tagada teistele Pooltele antava

teabe või materjalide täpsus.

3.1.5. Ettevõtluspartneritel on õigus osaleda Projekti töös võrdsetel alustel.

3.1.6. Ükski Pooltest ei maksa teis(t)ele Pool(t)ele Projekti elluviimiseks otseselt või

kaudselt mistahes rahaliselt hinnatavat tasu ega anna teis(t)ele Pool(t)ele Projekti või

selle elluviimisega seonduvalt mistahes ebakohaseid hüvesid.

3.2. Poolte eraldiseisvad kohustused

3.2.1. Projektijuht täidab lisaks oma kohustustele Poolena järgmisi ülesandeid:

(a) täidab peatükis 4.4 sätestatud ülesandeid;

(b) rakendab Projekti teenistusse oma võrgustiku, kasutades seda erinevate

osapoolte kokku toomiseks ja informeerimiseks, ning võimaldab kasutada

omapoolseid seminariruume;

(c) tegutseb selle nimel, et leida Projekti III etapi (vastavalt Projektikavas

sätestatule) teostamisse panustavaid täiendavaid, uusi Konsortsiumi liikmeid

ning erinevaid täiendavaid rahastusvõimalusi.

3.2.2. Ettevõtluspartner täidab lisaks oma kohustustele Poolena järgmisi ülesandeid:

– 6/29 –

(a) kannab Projekti kulud võrdsetes osades koos teiste Ettevõtluspartneritega

vastavalt Lepingu peatükis 5 sätestatule;

(b) panustab vajadusel Projekti Varasema Intellektuaalomandi tasuta kasutusse

andmisega.

3.2.3. Tervisekassa täidab lisaks oma kohustustele Poolena järgmisi ülesandeid vastavalt

Üldkogu otsusega täpsemalt määratletule: edastab Sotsiaalministeeriumile andmed

Projekti elluviimise eesmärgil vajaliku teekonna andmetepõhise analüüsi

teostamiseks.

3.2.4. Sotsiaalministeerium täidab lisaks oma kohustustele Poolena järgmisi ülesandeid

vastavalt Üldkogu otsusega täpsemalt määratletule:

(a) tagab Projekti elluviimise eesmärgil vajaliku teekonna andmetepõhise analüüsi

teostamise;

(b) esitab eelmises alapunktis (a) viidatud analüüsi tulemused Konsortsiumile.

4. JUHTIMISSTRUKTUUR

4.1. Konsortsiumi juhtimisstruktuuri moodustavad Konsortsiumi liikmete (punkt 4.2)

poolt moodustatav Üldkogu (punkt 4.3) ja Projektijuht (punkt 4.4).

4.2. Konsortsiumi liikmed

4.2.1. Kõik Pooled on Konsortsiumi liikmed.

4.2.2. Iga Pool:

(a) osaleb Volitatud Esindaja(te) kaudu iga Üldkogu tegevuses;

(b) võib määrata asendusliikme, kes osaleb ja hääletab (sh edastades hääle e-kirja

teel) tema asemel Üldkogu tegevuses. Vastav volitus esitatakse Projektijuhile

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt Üldkogu

alguses või koos e-maili teel edastatud häälega;

(c) osaleb Üldkogu aruteludes nii koosolekute vormis kui ka muul viisil (sh e-kirja

teel).

4.3. Üldkogu

4.3.1. Konsortsiumi kõrgeim organ on Konsortsiumi üldkogu, mille moodustavad kõik

Pooled (edaspidi Üldkogu). Üldkogu teeb otsuseid Üldkogu koosolekul või punktis

4.3.5 sätestatud korras.

4.3.2. Üldkogu ainupädevuses on teha otsuseid järgmistes küsimustes:

(a) olulised ja strateegilised muudatused Projektikavas (sh Projekti eelarves).

Kahtluse korral on Üldkogu ainupädevuses otsustada konkreetse muudatuse

– 7/29 –

olulisuse üle;

(b) Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa Lepingus määratletud kohustuste

täpsema ulatuse ja viisi määramine;

(c) muudatused Intellektuaalomandi kasutamise ja rakendamise osas (kaasa arvatud

Varasema Intellektuaalomandi osas);

(d) Projektimeeskonna ja Juhtrühma moodustamine, nende liikmete valimine või

tagasi kutsumine;

(e) Jõustumiskuupäeva järgselt juriidiliste (sh avalik-õiguslike) isikute

Konsortsiumiga ühinemise heakskiitmine, vastavate kokkulepete tingimuste

määramine ning Projektijuhile kokkulepete sõlmimiseks volituse andmine;

(f) Poole nimetamine kohustusi rikkuvaks Pooleks;

(g) kohustusi rikkuvale Poolele rikkumise heastamiseks täiendava tähtaja

määramine;

(h) kohustusi rikkuva Poole väljaarvamine Konsortsiumist ja sellega seonduvate

meetmete üle otsustamine;

(i) Projektijuhi vahetamine ja/või senise Projektijuhi väljaarvamine

Konsortsiumist ja sellega seonduvate meetmete üle otsustamine;

(j) Projektijuhile täiendavate ülesannete panemine ja Konsotsriumi esindusõiguse

põhimõtete muutmine;

(k) Projekti ja/või Lepingu täielik või osaline ennetähtaegne lõpetamine;

(l) Lepingu tähtaja pikendamine;

(m) muud Projekti jaoks strateegilise tähtsusega otsused, sealhulgas, kuid mitte

ainult, Projektikavas sätestatud tegevuste täpsema sisu ja korralduse

määratlemine, otsused koostöö osas Teenuspartneritega ja/või Osapooltega ning

sellega seotud meetmed või sarnased tegevused.

4.3.3. Projektijuht kutsub Üldkogu korralised koosolekud kokku Üldkogu poolt

määratletud regulaarsusega ja kutsub igal ajal kokku ka erakorralised koosolekud

mis tahes Poole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlusel.

4.3.4. Projektijuht teatab Üldkogu koosoleku toimumisest kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis Pooltele Lepingu peatükis 10 näidatud kontaktaadressidel

esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 (neliteist) kalendripäeva enne korralist

koosolekut ja 7 (seitse) kalendripäeva enne erakorralist koosolekut. Poolte

kokkuleppel võib koosoleku kokku kutsuda ka lühema etteteatamisega. Koos teatega

saadab Projektijuht Pooltele ka Üldkogu eeldusliku päevakorra. Iga Pool võib lisada

päevakorrapunkti esialgsesse päevakorda, teatades sellest vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teistele Pooltele koosoleku toimumise hetkeks.

– 8/29 –

Üldkogu koosolekul osalevad Pooled võivad ka kohapeal kokku leppida uue

päevakorrapunkti lisamises esialgsesse päevakorda.

4.3.5. Mis tahes otsuse võib vastu võtta ka ilma Üldkogu koosolekuta, kui Projektijuht

saadab kõigile Pooltele e-kirja teel dokumendi või küsimusepüstituse, millega

nõustumisest või mitte nõustumisest (või omapoolsest sisendist, kui

küsimusepüstitus eeldab sisulist vastust, mitte pelgalt nõustumist või

mittenõustumist) teavitab Pool Projektijuhti e-kirja teel (häälteenamuse osas vt

Lepingu punkt 4.3.8). Selline Projektijuhi poolt saadetav e-kiri peab sisaldama

vastamise tähtaega vähemalt 10 (kümme) kalendripäeva. Tähtaja jooksul vastust

mitteandnud Pool loetakse nõustunuks.

4.3.6. Üldkogu koosolekuid võib pidada ka telefoni- või videokonverentsi või muu

sidevahendi abil.

4.3.7. Üldkogu otsused on siduvad alles siis, kui otsused on Lepingu punkti 4.3.8 kohaselt

heaks kiidetud.

4.3.8. Hääletuskord ja kvoorum

(a) Üldkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal või esindatud on vähemalt

viis kuuendikku (5/6) Pooltest, kusjuures esindatud peavad olema kõik

Ettevõtluspartnerid (edaspidi Kvoorum);

(b) Kvoorumi puudumisel kutsub Projektijuht 5 (viie) kalendripäeva jooksul kokku

uue vastavasisulise koosoleku, millel on õigus otsustada ka juhul, kui kõik

Ettevõtluspartnerid on esindatud, ent muus osas ei ole Kvoorumi nõuded

täidetud. Alternatiivselt eelmises lauses kirjeldatule võib Projektijuht panna

koosoleku küsimused hääletusele ka punktis 4.3.5 sätestatud korras;

(c) Igal Üldkogu koosolekul osaleval või esindatud Poolel on üks hääl, välja arvatud

punkti 4.3.8 alapunktides (d), (e)(ii) ja (e)(iii) sätestatud erijuhtudel;

(d) Otsused võetakse vastu ja loetakse kõigi Poolte jaoks siduvaks poolt antud

häälte kahekolmandikulise (2/3) häälteenamusega, seejuures peavad poolt

hääletama kõik hääletusel osalevad Ettevõtluspartnerid, välja arvatud juhul, kui

otsustatakse konkreetse Ettevõtluspartner määratlemine kohustusi rikkuvaks

Pooleks või tema väljaarvamine Konsortsiumist/Lepingust.

(e) Vetoõigused:

(i) Pool, kes suudab näidata, et Üldkogu otsus võib tõsiselt kahjustada

tema enda tööd, kulusid, kohustusi, intellektuaalomandi õigusi või muid

õigustatud huve, võib vastava otsuse või otsuse asjakohase osa suhtes

kasutada vetoõigust;

(ii) Liige ei või vetostada otsuseid, mis on seotud tema määratlemisega

kohustusi rikkuvaks Pooleks või mis on seotud tema väljaarvamisega

Lepingust või selle tagajärgedega;

– 9/29 –

(iii) Konsortsiumist lahkumist taotlev Pool ei või vetostada sellega seotud

otsuseid, arvestades, et sellised otsused ei tohi lahkuva Poole jaoks

negatiivselt erineda Lepingus sätestatust.

4.3.9. Projektijuht koostab iga Üldkogu koosoleku kohta kirjaliku protokolli, milles

kajastuvad kõik vastu võetud otsused ja mis allkirjastatakse Projektijuhi poolt.

Projektijuht teeb protokolli projekti kõigile liikmetele kättesaadavaks kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis 5 (viie) kalendripäeva jooksul pärast koosoleku

toimumist.

4.3.10. Poolel on õigus protokolli või selles toodud otsuseid vaidlustada 15 (viieteistkümne)

kalendripäeva jooksul pärast selle kättesaadavaks tegemist põhjusel, et see on

vastuolus Lepinguga või selles on asjaolusid kajastatud ebaõigesti. Protokolli või

selles toodud otsuste vaidlustamiseks esitab vaidlustav Pool Projektijuhile kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teate koos põhjendustega. Juhul, kui Projektijuht

ei rahulda protokolli või selles toodud otsuste vaidlustamise teadet, siis otsustab selle

üle Üldkogu.

4.3.11. Projektijuht saadab vastuvõetud protokollid kõigile Pooltele ning säilitab need.

4.3.12. Projektijuht juhatab kõiki Üldkogu koosolekuid, kui Üldkogu ei otsusta teisiti.

4.3.13. Pooled lepivad kokku, et järgivad kõiki Üldkogu otsuseid. See ei takista Pooli

kasutamast oma vetoõigust vastavalt punktile 4.3.8(e) või esitamaks vaidlustusi

kooskõlas punktiga 11.4.

4.4. Projektijuht

4.4.1. Projektijuht on juriidiline isik, kelle määratud füüsiline isik (täpsustatud

Projektikavas) juhib Projekti teostamist Projektikavaga kooskõlas, tegutseb

vahendajana Poolte, Teenuspartnerite ning Osapoolte vahel ning on Poolte,

Partnerite ja Osapoolte esimene kontaktisik seoses Projektiga.

4.4.2. Projektijuht täidab lisaks enda üldistele kohustustele Poolena järgmisi ülesandeid:

(a) juhib Projekti teostamist kooskõlas Projektikavaga, tehes seda hoolsalt ja

eesmärgiga saavutada Projektiga silmas peetud eesmärgid ning täidab

Lepingust, sh Projektikavast, ning Üldkogu otsusest tulenevaid Projektijuhi

ülesandeid ja kohustusi;

(b) jälgib, kuidas Pooled täidavad Lepingust, sh Projektikavast, ning Üldkogu

otsusest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi;

(c) sõlmib Projektiga seonduvaid lepinguid või teeb mistahes muid Projektiga

seonduvaid tehinguid kolmandate isikutega, vastavalt Projektikavas

määratletule ja Üldkogu poolt täpsustatule;

(d) haldab Projekti kulusid vastavalt Lepingu peatükile 5 ning esitab Üldkogule

sellekohaseid aruandeid koos alltoodud alapunktis (e) kirjeldatud aruandlusega;

– 10/29 –

(e) koostab ja hoiab pidevalt ajakohasena Projekti teostamise detailset tegevus- ja

ajakava (kus mh kajastub Üldkogu poolt seni otsustatu) ning esitab Üldkogu

koosolekute raames Pooltele perioodilisi kokkuvõtteid Projekti teostamise

kohta, sh Projektimeeskonna ja Juhtrühma tegevuse kohta, ning ajakohastatud

tegevus- ja ajakava. Eelmises lauses viidatud tegevus- ja ajakava esimese

versiooni esitab Projektijuht Üldkogule heakskiitmiseks jaanuaris 2023 ning

edaspidiseid perioodilisi kokkuvõtteid ja ajakohastatud tegevus- ja ajakava

esitab Projektijuht Üldkogule vähemalt iga uue kvartali alguses (kvartalite

arvestus algab 1. jaanuarist 2023) või Üldkogu soovil tihedamini;

(f) ajakohastab ja teeb kättesaadavaks Poolte ja teiste kontaktisikute

kontaktandmete nimekirja teistele Pooltele; säilitab Volitatud Esindajate

nimekirja ning teavitab viivitamata ühe Poole Volitatud Esindaja muutusest

ülejäänud Pooli;

(g) tagab Projektiga seotud dokumentide ja teabe kiire edastamise Poolte,

Teenuspartnerite ja Osapoolte vahel, sh teavitab Pooli kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis viivitamatult kõigist olulistest asjaoludest, mis võivad

kaasa tuua muudatusi Projektikavas või Projektis;

(h) koordineerib ja korraldab Projektimeeskonna ja Juhtrühma tegevust.

4.4.3. Kui Projektijuht ei täida oma ülesandeid, võib Pool või Pooled teha Üldkogule

ettepaneku asendada Projektijuht teise Poole või uue projektijuhiga. Samuti võib

Projektijuhi suhtes kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid (sh alandada tasu ja nõuda kahju hüvitamist).

4.4.4. Projektijuhil ei ole õigust tegutseda ega teha õiguslikult siduvaid avaldusi ühegi teise

Poole või Konsortsiumi nimel, välja arvatud juhul, kui Lepingus on selgesõnaliselt

sätestatud teisiti või kui vastav Pool või Üldkogu on andnud Projektijuhile vastava

kirjaliku volituse. Projektijuht sõlmib seoses Projektiga lepinguid või teeb seoses

Projektiga tehinguid enda nimel ja Ettevõtluspartnerite arvel (vastavalt Lepingu

punktis 5 toodule) vastavalt Projektikavas määratletule ja Üldkogu poolt

täpsustatule. Teenuspartneritega sõlmitavad lepingud vajavad eelnevat heakskiitu

Üldkogult ning peavad olema kirjalikus vormis.

4.4.5. Projektijuht ei laienda oma rolli Projektis, võrreldes Lepingus sätestatuga, ilma

Üldkogu vastava otsuseta.

5. PROJEKTI KULUDE JAGAMISE KOKKULEPE

5.1. Projekti kulud jaotatakse ja kaetakse Ettevõtluspartnerite poolt võrdsetes osades.

Projekti kulud hõlmavad:

(a) Projektijuhi teenustasu Projektijuhi Lepingust tulenevate ülesannete täitmise eest

(edaspidi: Teenustasu), ja

(b) Projektijuhi poolt vastavalt Projektikavale ja Üldkogu otsustele Projektiga seoses

kantud kulud (näiteks, kuid mitte ainult, teenustasud Teenuspartneritele; edaspidi:

– 11/29 –

Kulutused).

5.2. Projekti kulude eelarve on ülempiirina sätestatud Projektikavas. Projektijuht peab

Projekti kulude üle arvestust ning esitab vastava perioodilise aruande Üldkogule

punkti 4.4.2(d) kohaselt.

5.3. Teenustasu maksmiseks esitab Projektijuht igale Ettevõtluspartnerile arve

konkreetsele Ettevõtluspartnerile langevas osas, arvestades punktis 5.1 sätestatut.

Arvele lisandub käibemaks. Arvete esitamise täpsem kord (perioodilisus,

maksetähtajad, jms) on sätestatud Projektikavas.

5.4. Projektijuhile Kulutuste hüvitamise täpsem kord on sätestatud Projektikavas.

Kulutuste hüvitamiseks esitab Projektijuht Ettevõtluspartneritele koos vastava

kuluaruandega kõik kuludokumendid. Selliste kuludokumentide hulk ja detailsus

peavad vastama konkreetse Projektiga seotud tehingu (kulu) asjaoludele ja tehingu

hinnale ning need peavad olema piisavad tõendamaks tehingu vastavust

turuväärtusele.

5.5. Projektijuht tagab, et Kulutuste haldamiseks ja nende jagamiseks

Ettevõtluspartnerite vahel on kõik Kulutused Projektijuhi raamatupidamises eraldi

kajastatud (kasutades viitenumbrit või muud lahendust, mis tagab tehingute eraldi

käsitlemise).

5.6. Ettevõtluspartneril on õigus kanda Projekti kulude katteks omapoolne rahaline panus

Projektijuhile ka ettemaksuna. Juhul, kui Ettevõtluspartneri poolt kantud ettemaks

on suurem, kui Ettevõtluspartnerile langev Projekti kulude osa, tehakse Projektijuhi

poolt jooksva kalendriaasta lõpus (või Lepingu lõppemisel Lepingu lõppedes) vastav

tagasimakse Ettevõtluspartnerile. Esimene vastav tagasimakse tehakse vajadusel

2023. aasta detsembris.

5.7. Juhul, kui Konsortsiumiga liitub Projekti hilisemas etapis uus Ettevõtluspartner,

arvutatakse uuele Ettevõtluspartnerile langev Projekti Teenustasu ja Kulutuste osa

ning juhul, kui seetõttu kuulub osaliselt tagastamisele teiste Ettevõtluspartnerite

poolt varasemalt tasutu, tagastatakse enamtasutu vastavalt punktile 5.6. Uuele

Ettevõtluspartnerile kohaldatavad täpsed tingimused määratakse vastava Üldkogu

otsusega.

5.8. Majandusaasta lõpus dokumenteerib Projektijuht majandusaasta jooksul Poolte, sh

Ettevõtluspartnerite poolt tehtud panuste vormi ja väärtuse.

6. INTELLEKTUAALOMAND

6.1. Varasem Intellektuaalomand

6.1.1. Iga Pool säilitab kõik õigused ja/või kontrolli oma Varasema Intellektuaalomandi

osas. Mistahes Varasema Intellektuaalomandi avaldamist ja/või kasutusse andmist

teistele Pooltele ei käsitleta selle üleandmise või selle osas litsentsi andmisena,

väljaarvatud juhul ja ulatuses, milles Lepinguga on lepitud kokku teisiti.

6.1.2. Pooled on lisas 2 määratlenud oma Varasema Intellektuaalomandi, mida Poolte

– 12/29 –

parima arusaamise kohaselt plaanitakse kasutada Lepinguga hõlmatud Projekti

raames. Pooled võivad lisas 2 toodud loetelu igal ajal täiendada. Lisas 2 toodud

loetelu piiramine on võimalik üksnes Üldkogu eelneval nõusolekul.

6.1.3. Iga Pool annab teistele Pooltele ilma mistahes kasutustasu nõudmata, mitte-

eksklusiivsel alusel, edasiloovutamise ja all-litsentside andmise õiguseta loa

(lihtlitsentsi) kasutada Poole Varasemat Intellektuaalomandit, mis on loetletud lisas

2, Lepinguga hõlmatud Projekti elluviimise eesmärgil. Litsents hõlmab mh õigust

Varasemat Intellektuaalomandit Projekti elluviimise eesmärgil muuta ja täiendada

ning luua selle põhjal tuletatud teoseid. Litsents kehtib Varasema

Intellektuaalomandi avaldamisest ja/või kasutusse andmisest Pooltele kuni

asjaomaste intellektuaalse omandi õiguste seadusest tuleneva kehtivusaja lõpuni.

Ulatuses, milles Pool on soovinud Lepinguga hõlmatud Varasema

Intellektuaalomandi kasutamist piirata või seada sellele täiendavaid tingimusi, on

vastavad piirangud määratletud lisas 2.

6.1.4. Varasemat Intellektuaalomandit, mida ei ole lisas 2 loetletud, ei ole õigus ilma Poole,

kellele asjaomane Varasem Intellektuaalomand kuulub, nõusolekuta kasutada.

Samuti ei ole ilma Poole, kellele asjaomane Varasem Intellektuaalomand kuulub,

nõusolekuta õigust kasutada Varasemat Intellektuaalomandit muudel eesmärkidel

kui Projekti elluviimiseks.

6.2. Loodud Intellektuaalomand

6.2.1. Kõik õigused (sh autoriõigused) Loodud Intellektuaalomandile jäävad kuuluma

Poolele või Pooltele, kes on asjaomase Intellektuaalomandi objekti loonud ja/või

omandanud ja/või asjaomastele autoritele. Iga Pool kinnitab ja tagab, et tal on õigus

Loodudud Intellektuaalomandit Lepingus kokkulepitud viisil kasutada ja käsutada,

sh punktis 6.2.2 sätestatud ulatuses kasutusõigust anda.

6.2.2. Pooled kinnitavad ja tagavad, et kogu Loodud Intellektuaalomand (sh Tulemus) on

mõeldud vabaks kasutamiseks mistahes eesmärkidel (sh ärilistel ja avalike teenuste

arendamise eesmärkidel) kõigi Poolte ja mistahes kolmandate isikute poolt ning

tehakse sel otstarbel avalikult kättesaadavaks. Selguse huvides kinnitavad Pooled, et

„vaba kasutamine“ tähendab, et antakse lihtlitsents, mis on tagasivõtmatu ning mis

kehtib alates Loodud Intellektuaalomandi avaldamisest teistele Pooltele kuni

asjaomaste intellektuaalse omandi õiguste seadusest tuleneva kehtivusaja lõpuni.

Litsentsi alusel võivad kõik isikud Loodud Intellektuaalomandit kasutada ja

käsutada, sh muuta, täiendada ja luua selle põhjal tuletatud teoseid, eeldusel, et seda

tehes viidatakse Projektile, Pooltele ja asjaomastele autoritele nii nagu seda on

Loodud Intellektuaalomandis tehtud ning kõik muudatused, täiendused ja

edasiarendused on selgelt vastavalt märgistatud. Litsents ei ole territoriaalselt

piiratud.

6.2.3. Erandina punktis 6.2.26.2.2 sätestatust on Pooled leppinud kokku, et põhjendatud

huvi korral võib iga Pool piirata tema poolt Tulemuse sisendina loodud mistahes

Loodud Intellektuaalomandi objekti vabaks kasutamiseks andmist ja avalikult

kättesaadavaks tegemist tingimusel, et see ei takista Tulemuse vabaks kasutamiseks

andmist ja avalikult kättesaadavaks tegemist. Loodud Intellektuaalomandi objekti

vabaks kasutamiseks andmist ja avalikult kättesaadavaks tegemist piirata sooviv

– 13/29 –

Pool teavitab sellisest soovist teisi Pooli ning, kui võimalik, lisab kõnealusele

Loodud Intellektuaalomandi objektile vastava märke.

6.2.4. Juhul, kui Loodud Intellektuaalomand sisaldab Varasemat Intellektuaalomandit,

annab Pool oma Varasema Intellektuaalomandi kasutamiseks ja käsutamiseks

samasuguse litsentsi nagu punktis 6.2.2 sätestatud, aga ainult Loodud

Intellektuaalomandi koosseisus.

6.3. Kolmandate isikute Intellektuaalomand

6.3.1. Mistahes kolmandate isikutega (sh Teenuspartnerite ja Osapooltega), keda

kaasatakse Lepinguga hõlmatud Projekti elluviimisesse ning kes selle käigus loovad

või võivad tõenäoliselt luua ja/või anda Konsortsiumi kasutusse teoseid, mis võivad

olla kaitstud intellektuaalse omandi õigustega, sõlmib Projektijuht lisas 4 näidatud

vormil litsentsilepingu, millega kõnealused isikud annavad Projektijuhile nende

poolt Projektiga seoses loodud mistahes teoste osas kehtivate intellektuaalse omandi

õiguste kasutamiseks ja käsutamiseks litsentsilepingus sätestatud ulatuses

lihtlitsentsi. Käesolevaga annab Projektijuht Pooltele tagasivõtmatu all-litsentsi

litsentsilepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel alates asjaomaste teoste

avaldamisest teistele Pooltele kuni asjaomaste intellektuaalse omandi õiguste

seadusest tuleneva kehtivusaja lõpuni. Pooled kinnitavad ja tagavad, et kõnealuste

isikute poolt loodud teosed on mõeldud sarnaselt Loodud Intellektuaalomandiga

vabaks kasutamiseks..

6.4. Lahkunud Poolte Intellektuaalomand

6.4.1. Konsortsiumist lahkumine ei mõjuta lahkuvale Poolele Lepingu punktidest 6.1 ja 6.2

tulenevaid kohustusi.

6.5. Nimede, logode ja kaubamärkide kasutamine

6.5.1. Mistahes Projekti käigus koostatud avalikele dokumentidele, esitlustele jne lisatakse

viited kõigile Pooltele, kasutades iga Poole poolt selleks otstarbeks lisas 5 kujutatud

tähiseid. Muus osas ei anna Lepingus sätestatu ühelegi Poolele õigust kasutada teise

Poole nimesid, logosid või kaubamärke ilma asjaomase Poole vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta.

7. ISIKUANDMETE KAITSE

7.1. Pooled kohustuvad Lepingu täitmisel ja Projekti teostamisel järgima isikuandmete

kaitse üldmääruses 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid.

Vajadusel teevad Pooled koostööd, et võimaldada üksteisel täita viidatud

õigusaktidest tulenevaid õiguslikke kohustusi Projekti ja Lepingu täitmise ja

haldamise raames. Vajadusel sõlmivad Pooled enne isikuandmete töötlemist

eraldiseisvad isikuandmete töötlemise lepingud.

8. TEABE VAHETAMINE

8.1. Kogu teave mistahes vormis või suhtlusviisis, mille Pool (edaspidi „Avaldav Pool“)

– 14/29 –

avalikustab mistahes teisele Poolele (edaspidi „Saaja“) seoses Projektiga, on

Projekti kohta käiv avalik teave ning ei sisalda tundlikku ega konfidentsiaalset

informatsiooni, välja arvatud juhul, kui Avaldav Pool on seda sõnaselgelt märkinud.

Eeltoodu ei vähenda ega piira Poolte õigusi ja kohustusi seoses Varasema

Intellektuaalomandiga (punkt 6.1).

8.2. Juhul, kui Avaldava Poole poolt avaldatud teave sisaldab tundlikku või

konfidentsiaalset informatsiooni, kohustuvad Saajad seda mitte kasutama muul viisil

kui sel eesmärgil, milleks see avalikustati, ning mitte avaldama tundlikku või

konfidentsiaalset teavet ühelegi kolmandale isikule ilma Avaldava Poole eelneva

nõusolekuta.

8.3. Ettevõtluspartnerid järgivad teabe vahetamisel iseäranis hoolikalt vahetatava teabe

vastavust kohaldatavale konkurentsiõigusele. Sealhulgas, kuid mitte ainult,

Ettevõtluspartnerid ei vaheta omavahel ega teiste Poolte, Teenuspartnerite või

Osapooltega Projekti raames teavet, mis võiks sisaldada järgmist informatsiooni, kui

vastav informatsioon ei ole juba avalikult kõigile huvilistele võrdselt kättesaadav:

8.3.1. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide olemasolevad ja tulevased hinnad ja

hinnakujundus, nt allahindlused, hindade tõstmine ja vähendamine, kasum;

8.3.2. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide olemasolevad ja tulevased kulud ja

kulustruktuur, nt tootmiskulud, transpordikulud ja turunduskulud;

8.3.3. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide olemasolevad ja tulevased

tootmisvõimused ja tootmismahud;

8.3.4. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide olemasolevad ja prognoositavad

müüginumbrid, käibed, esitatud tellimused ja muud nõudlust puudutavad näitajad;

8.3.5. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide olemasolev ja kavandatav äristrateegia;

8.3.6. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide poolt kolmandate isikutega sõlmitud või

tulevikus sõlmitavate lepingute tingimused;

8.3.7. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide tootearendus, uued kavandatavad tooted

ja nende toodete omadused;

8.3.8. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide olemasolevad ja prognoositavad

turupositsioonid.

9. POOLTEVAHELINE VASTUTUS

9.1. Juhul, kui Pool rikub Lepingust tulenevaid kohustusi, edastab Projektijuht, või kui

Projektijuht rikub oma kohustusi, siis Üldkogu poolt määratud Pool, rikkumises

olevale Poolele teatise nõudega, et rikkumine tuleb lõpetada ja heastada 30

(kolmekümne) kalendripäeva jooksul alates teatise kuupäevast.

9.2. Kui tegemist on olulise rikkumisega, mida ei ole 30 (kolmekümne) kalendripäeva

jooksul heastatud või mida ei ole võimalik heastada, võib Üldkogu kuulutada Poole

– 15/29 –

kohustusi rikkuvaks Pooleks ja otsustada kaasnevate tagajärgede üle, mis võivad

hõlmata Poole Projektis osalemise lõpetamist ja tema suhtes Lepingu lõpetamist.

9.3. Iga Poole koguvastutus teiste Poolte ees on piiratud rikkunud Poole osaga Projekti

kogukuludest vastavalt Projekti kulude kokkuleppele, väljaarvatud kui Pool on

tekitanud teistele Pooltele kahju tahtlikult või raske hooletusega. Ühelgi juhul ei

kanna Pool teiste Poolte ees vastutust teiste Poole saamata jäänud tulu või muu

sarnase või samaväärse majandusliku kahju eest, väljaarvatud kui Pool on tekitanud

teistele Pooltele kahju tahtlikult või raske hooletusega.

9.4. Käesolevas peatükis toodud vastutuse piirangud ja välistused ei kehti juhul, kui

vastavalt kohalduvatele õigusaktidele ei saa sellist vastutust piirata või välistada.

9.5. Käesolevas peatükis toodud vastutuse piirangud ja välistused ei kehti ulatuses, milles

üks Pool rikub teise Poole mistahes õigusi Intellektuaalomandile kasutades

asjaomast Intellektuaalomandit väljaspool Lepinguga lubatud ulatust või Lepingu

tingimusi rikkudes.

9.6. Kolmandate isikute ees tekkiva vastutuse osas on sisesuhtes vastutavaks üksnes Pool,

kes on rikkumise toime pannud. Juhul, kui rikkuvaid Pooli on enam kui üks, siis

jaguneb rikkuvate Poolte omavaheline vastutus vastavalt nende Projekti tehtud

panusele.

10. VOLITATUD ESINDAJAD JA TEADETE ESITAMISE KORD

10.1. Poolte Volitatud Esindajad ja nende kontaktandmed Lepingu sõlmimise seisuga on

esitatud punktis 10.2. Volitatud Esindaja(te) või nende kontaktandmete muutumisel

esitab Pool viivitamatult vastavasisulise vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teate Projektijuhile, kes seejärel koheselt teavitab sellest ka

ülejäänud Pooli. Kuni Volitatud Esindaja(te) või nende kontaktandmete muutumise

teate saamiseni Projektijuhi poolt loetakse kõik Lepingu punktis 10.2 teatatud

kontaktandmetele edastatud Teated nõuetekohaselt edastatuks.

10.2. Poolte kontaktandmed Teadete vastuvõtmiseks on järgmised:

Projektijuht:

Piret Hirv e-post: [email protected]

telefoninumber: 5087043

AstraZeneca:

Ülle Kallandi e-post: [email protected]

telefoninumber: 5144273

Maie Thetloff e-post: [email protected]

telefoninumber: 5140370

Katrin Schmidt e-post: [email protected]

telefoninumber: 5144274

– 16/29 –

Roche:

Indrek Raidlo e-post: [email protected]

telefoninumber: 56488889

Kati Pohla e-post: [email protected]

telefoninumber: 53413292

Kea Kapsta e-post: [email protected]

telefoninumber: 5294401

Mart Vain e-post: [email protected]

telefoninumber: 53992223

MSD:

Olga Tuulik e-post: [email protected]

telefoninumber: 5288726

Kaia Hommik e-post: [email protected]

telefoninumber: 56636110

Andres Müürsepp e-post: [email protected]

telefoninumber: 5099207

Tervisekassa:

Tiina Sats e-post: [email protected]

telefoninumber: 5565 4015

Sävelin Siida e-post: [email protected]

telefoninumber: 5385 5004

Sotsiaalministeerium:

Nele Labi e-post: [email protected]

telefoninumber: 7153479

Made Bambus e-post: [email protected]

telefoninumber: 6269754

Mari Teesalu e-post: [email protected]

telefoninumber: 6269715

10.3. Poolte vahelised Lepinguga seotud teated ja tahteavaldused (Teated) esitatakse

Volitatud Esindajatele vahetult, st telefoni või e-kirja teel, välja arvatud juhul, kui

Lepingus on sätestatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi või

kirjaliku vormi kasutamise kohustuslikkus.

11. MUUD KOKKULEPPED

– 17/29 –

11.1. Lepingu mistahes sätte tühisus või täitmisele pööramise võimatus ei mõjuta Lepingu

mistahes muu sätte kehtivust või täitmisele pööratavust.

11.2. Lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduses seltsingulepingu kohta sätestatut.

11.3. Lepingut võib muuta ainult kirjalikus vormis. Muul kujul kui kirjalikus vormis tehtud

muudatused on tühised.

11.4. Lepingule kohaldatakse ja selle täitmisest tõusetuvad vaidlused lahendatakse

lähtudes Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest (välja arvatud rahvusvahelise

eraõiguse sätted) ning ennekõike Poolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppele

mittejõudmisel lahendab vaidluse Harju Maakohus.

11.5. Lepingu lisad moodustavad Lepinguga ühtse terviku ja on selle lahutamatuks osaks.

Lepingu sõlmimise hetkel on Lepingul järgnevad lisad:

11.5.1. Projektikava (Lisa 1);

11.5.2. Varasem Intellektuaalomand (Lisa 2);

11.5.3. Ühinemisdokument (Lisa 3);

11.5.4. Litsentsilepingu vorm (Lisa 4);

11.5.5. Kasutatavad tähised (Lisa 5).

Connected Health klastri nimel: AstraZeneca nimel:

Indrek Orav Daniela Pavlic

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Roche’i nimel: MSD nimel:

Kea Kapsta, p.p.

Martin-Kaspar Sild, p.p.

Andres Müürsepp

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Tervisekassa nimel: Sotsiaalministeeriumi nimel:

Rain Laane Maarjo Mändmaa

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

– 18/29 –

Lisa 1. Projektikava

Lisas 1 kasutatakse mõisteid samas tähenduses, nagu Lepingus.

1. Projekti vajadus

Tervishoius on fookus nihkunud haigustelt inimestele ja sellele, kuidas inimesi tervise

hoidmisel ja haigustega hakkama saamisel kõige paremini toetada. Seetõttu räägitakse järjest

enam patsiendi teekonnast: kas see on sujuv ja sisaldab vajalikke teenuseid, või on oht seal ära

eksida ja abita jääda. Teekonna-põhine lähenemine on sisse kirjutatud nii Rahvastiku Tervise

Arengukavasse kui ka Tervisekassa arengukavasse.

Vähktõbi on maailmas ja Eestis haigestumuse ja suremuse peamine põhjus, patsientidele

kannatusi põhjustav, ühiskonnale koormav ja tervishoiule kulukas. Kopsuvähki sureb igal

aastal rohkem inimesi kui rinna-, jämesoole- ja eesnäärmevähki kokku. Vähiravi teekond on

pikk ja keerukas, patsient liigub erinevate tervishoiuasutuste, spetsialistide ning tervise- ja

sotsiaalsüsteemi vahel. Riiklik Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 toob esile probleemi, et

patsiendi vähiteekonda, mis algab vähikahtlusest ja ulatub ravijärgsesse perioodi, ei käsitleta

tervikuna ning ei mõõdeta patsiendi elukvaliteeti ja rahulolu vähiteekonna eri etappidel. Vähiga

elavate inimeste elukvaliteedi parandamiseks nähakse ette patsiendikesksete terviklike

vähiteekondade kujundamist ja rakendamist.

Eestis on vähipatsiendi teekondi mõneti kaardistatud, kuid tegemist on olnud vähktõve ravi

puudutava etapi kaardistusega või on teekonda vaadatud ühe raviasutuse vaatest. Vähipatsiendi

teekondadele tervikvaadet - see tähendab üle-eestilist, holistilist ja paikmepõhist - hetkel ei

eksisteeri.

2. Projekti eesmärk ja oodatav tulemus

Projekti eesmärk on muuta kopsuvähi patsiendi teekond terviklikumaks ja tagada võimalused

haigusega paremaks toimetulekuks.

Teekonna kaardistamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

• Patsiendi vaatest

• Paikmepõhiselt

• Üle-eestiliselt

• Terviklikult*: ennetusest ravijärgse perioodini

• Üle tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi

• Kõiki patsiendi teekonna osapooli ja süsteemi tasandi otsustajaid protsessi kaasates

• Erasektori ja riigi partnerluses

*Terviklik teekond koosneb järgmistest etappidest:

1. Elu haigusnähtudeta, ennetamine

2. Tervise halvenemine, esimesed sümptomid

3. Vähi kahtlus, diagnoosi saamine

4. Ravi ja jälgimine

– 19/29 –

5. Elu vähiga ja pärast vähki

6. Elulõpu ravi

Projekti tulemus on patsiendi teekonna osapoolte ühine arusaamine kopsuvähi patsiendi

teekonnast, probleemidest ja arendusvajadustest ning valmisolek muutusteks ehk soov luua ja

rakendada vajadustele vastavaid uudseid lahendusi.

Lisaks on Projekti väljunditeks panustamine patsiendi teekonna kaardistamise standardi

loomisesse ning era- ja avaliku sektori koostöömudel, mida saab Eesti tervishoiusüsteemis

laiemalt kasutada.

3. Projekti elluviimine

Projekti elluviimine toimub era- ja avaliku sektori partnerluses moodustatud Konsortsiumi

poolt. Projekt on avatud täiendavatele era- ja avaliku sektori partneritele. Projekti elluviimiseks

kasutatakse tervisevaldkonna lahenduste koosloome platvormi Connected Health klaster.

Projekti elluviimisse kaasatakse Osapooltena patsiendi teekonna osapooli: kopsuvähi

patsiendid ja lähedased ning teekonna eri etappidel nendega kokku puutuvad spetsialistid

(arstid ja teised spetsialistid, sotsiaalteenuste pakkujad, vähikeskused, haiglad,

perearstikeskused jt). Samuti kaasatakse tervisesüsteemi arendajad ja otsustajad ning projekti

lahenduste arendamise etapis ka tervisetehnoloogia ettevõtted, idufirmad, teadlased ja

üliõpilased kui lahendusideede või potentsiaalsete lahenduste pakkujad.

Projekt koosneb kolmest omavahel seotud etapist. Esimeses etapis kaardistatakse teekond

etappide lõikes ja leitakse valupunktid. Teekonna kaardistamiseks kombineeritakse

teenusedisani ja andmetepõhist analüüsi. Teenusedisaini osas võetakse aluseks OneCustomer

metoodikal põhinev tervishoiuspetsiifiline tööriist, mis on mõeldud klienditeekondade

struktureeritud analüüsimiseks ja visualiseerimiseks. Teekonna andmetepõhises analüüsis

vaadatakse patsiendi teekonna mõjusid inimese edasises elus, sh töövõimes, teenusvajaduses,

maksudes jne.

Teises etapis valupunktid prioriseeritakse ja sõnastatakse arendusvajadused. Kolmandas etapis

otsitakse arendusvajadustele vastavaid uudseid lahendusi, et eesmärk muuta vähipatsiendi

teekond sujuvamaks, saaks ka praktikas teoks.

Üldine sisu ja eesmärk Ajaraam Oluline

informatsioon

I ETAPP

Teekonna analüüs:

- Teenusedisaini

uuring

- Teekonna

andmetepõhine

analüüs

01.01.2023 –

31.12.2023

– 20/29 –

- Tulemuste süntees

teekonna

lõuendile

II ETAPP

Valupunktide

prioritiseerimine:

- Kõiki olulisi

osapooli kaasav

töötuba

- Arendusvajaduste

sõnastamine

01.01.2023 –

31.12.2023

III ETAPP

Lahenduste leidmine:

- Inspireerivad

näited mujalt

- Start-up jm

ettevõtete

kaasamine

- Häkaton

lahenduste

ideestamiseks ja

prototüüpimiseks

- Arendusprojektide

algatamine

01.01.2024 - ... III etapi jaoks

otsivad Pooled

lisavahendeid ja

täiendavaid

partnereid.

4. Projekti juhtimine

Projekti elluviimist juhib Projektijuht. Füüsiline isik, kes vastavalt Lepingu punktile 4.4.1. on

määratud Projekti teostamist juhtima, on Connected Health klastri juht Piret Hirv.

Projektijuht komplekteerib Projektimeeskonna ja koordineerib selle tegevust.

Projektimeeskond koosneb inimestest, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ja

vastutavad projektis konkreetsete komponentide või ülesannete eest. Lisaks sellele on projekti

tegevustesse võimalik kaasata Teenuspartnereid, kelle panus on lühiajaline. Projektimeeskonda

võivad kuuluvad näiteks vähikeskustega haiglate arendus/innovatsiooni funktsiooni täitvad

töötajad, teenusedisaini uuringut juhtiv teenusedisainer ja andmeanalüüsi töörühma juht.

Projekti sisulisse suunamisse kaasatakse läbi nõuandva funktsiooniga Juhtrühma kõige

olulisemate osapoolte - patsiendiorganisatsiooni, kolme vähikeskuse, perearstide,

sotsiaalministeeriumi ja tervisekassa - esindajad.

Kõiki ülejäänud osapooli hoitakse projektist informeerituna, sh vajadusel kaasatakse projekti

ürituste või muude tegevuste kaudu.

– 21/29 –

4. Projekti eelarve

Projekti eelarve ja selle orienteeruv jaotus (eurodes) Projekti I ja II etapi tegevuste jaoks on

järgnev:

Teenustasu 24500 + KM

Kulutused:

 Teenuspartnerite tasud:

- Teenusedisaini teenus 15000 (+ KM, kui kohaldub)

- Muu ekspertiisi teenus 10500 (+ KM, kui kohaldub)

 Ürituste korraldamine 10000 (+ KM, kui kohaldub)

Kokku:

60000 (+ KM, ulatuses, milles kohaldub)

Projekti III etapi eelarve lepitakse Poolte poolt kokku Projekti hilisemas etapis ning

uuendatakse Projektikava vastavalt Lepingus sätestatud korrale.

Teenustasu tasumine ja Kulutuste hüvitamine Projektijuhile toimub kvartaalselt, alltoodud

graafiku alusel. Projektijuhi poolt Ettevõtluspartneritele esitatavad arved Teenustasu

tasumiseks ja kuluaruanded Kulutuste hüvitamiseks peavad olema maksetähtajaga mitte

vähem, kui 21 kalendripäeva.

Teenustasu tasumise ja Kulutuste hüvitamise graafik:

Arve ja/või

kuluaruande

esitamise aeg:

Teenustasu perioodi eest: Kulutused perioodi kohta:

1. makse jaanuar 2023.a jaanuar-märts 2023.a -

2. makse aprill 2023.a aprill-juuni 2023.a jaanuar-märts 2023.a

3. makse juuli 2023.a juuli-september 2023.a aprill-juuni 2023.a

4. makse oktoober 2023.a oktoober-detsember

2023.a

juuli-september 2023.a

5. makse jaanuar-märts

2024.a

- oktoober-detsember 2023.a

1. makse tasumise eelduseks on Üldkogu poolt heaks kiidetud Projekti detailne tegevus- ja

ajakava jaanuarikuu 2023.a seisuga ning 2. – 4. maksete tasumise eelduseks Üldkogu poolt

heaks kiidetud perioodilised aruanded (eelmise kvartali tegevusplaani täitmise ja eelarve

kasutamise kohta) ja ajakohastatud tegevus- ja ajakava (vastavalt Lepingu punktile 4.4.2.(e)).

5. makse tasumise eelduseks on Projektijuhi poolt Üldkogule esitatud ja seejärel Üldkogu poolt

heaks kiidetud 2023. aasta koondaruanne.

– 22/29 –

Projekti ettevalmistavas etapis on Ettevõtluspartner AstraZeneca Eesti OÜ teinud kulutuse

3450 + KM eurot õigusabile Lepingu esimese kavandi tellimiseks, mis kuulub samuti

Ettevõtluspartnerite vahel võrdsetes osades jagamisele. Vastavalt kaetakse see "Muu

ekspertiisi teenuste" eelarverealt ning tasaarvestatakse teiste Ettevõtluspartneritega 2. makse

Kulutuste hüvitamise raames.

– 23/29 –

Lisa 2. Varasem Intellektuaalomand

Lisas 2 kasutatakse mõisteid samas tähenduses, nagu Lepingus.

Lepingu kohaselt on Varasem Intellektuaalomand mis tahes Intellektuaalomand (i) mille Pool

on loonud või omandanud enne Lepingu Jõustumiskuupäeva või (ii) mille Pool on loonud või

omandanud Lepingu kestel ilma, et see oleks välja töötatud või loodud Lepinguga hõlmatud

Projekti raames, kuid mis on vajalik võimaldamaks Loodud Intellektuaalomandi kasutamist

ja/või Pooltele Lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Selguse huvides on Poolte Varasem

Intellektuaalomand, mida Poolte parima arusaamise kohaselt plaanitakse kasutada Lepinguga

hõlmatud Projekti raames, loetletud käesolevas lisas.

SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL

Lepinguga hõlmatud Projekti raames ei plaanita kasutada SA Tallinna Teaduspark

TEHNOPOL Varasemat Intellektuaalomandit.

Ülaltoodu kajastab SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL parimat arusaamist Lepingu

allkirjastamise hetkel.

AstraZeneca Eesti OÜ

Lepinguga hõlmatud Projekti raames ei plaanita kasutada AstraZeneca Eesti OÜ Varasemat

Intellektuaalomandit.

Ülaltoodu kajastab AstraZeneca Eesti OÜ parimat arusaamist Lepingu allkirjastamise hetkel.

Roche Eesti OÜ

Poolte parima arusaamise kohaselt plaanitakse kasutada Lepinguga hõlmatud Projekti raames

järgmist Roche Eesti OÜ Varasemat Intellektuaalomandit:

Varasem Intellektuaalomand Eritingimused (kui kohalduvad)

Roche’i OneCustomer metoodikal põhinev

tervishoiuspetsiifiline klienditeekondade

struktureeritud analüüsimiseks ja

visualiseerimiseks mõeldud tööriist

formaadis, mis eeldab ligipääsu Miro

platformile

Ülaltoodu kajastab Roche Eesti OÜ parimat arusaamist Lepingu allkirjastamise hetkel.

Merck Sharp & Dohme OÜ

Lepinguga hõlmatud Projekti raames ei plaanita kasutada Merck Sharp & Dohme OÜ

Varasemat Intellektuaalomandit.

Ülaltoodu kajastab Merck Sharp & Dohme OÜ parimat arusaamist Lepingu allkirjastamise

hetkel.

Eesti Haigekassa

Lepinguga hõlmatud Projekti raames ei plaanita kasutada Eesti Haigekassa Varasemat

Intellektuaalomandit.

Ülaltoodu kajastab Eesti Haigekassa parimat arusaamist Lepingu allkirjastamise hetkel.

– 24/29 –

Sotsiaalministeerium

Lepinguga hõlmatud Projekti raames ei plaanita kasutada Sotsiaalministeeriumi Varasemat

Intellektuaalomandit.

Ülaltoodu kajastab Sotsiaalministeeriumi parimat arusaamist Lepingu allkirjastamise hetkel.

– 25/29 –

Lisa 3. Ühinemisdokument

KONSORTSIUMIGA ÜHINEMINE

[●], registrikood [●], aadress [●] (edaspidi [●]), mida esindab juhatuse liige [●]

kinnitab käesolevaga oma nõusolekut ühineda SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL,

AstraZeneca Eesti OÜ, Roche Eesti OÜ, Merck Sharp & Dohme OÜ, Eesti Haigekassa ja

Sotsiaalministeeriumi vahel [●].11.2022 sõlmitud konsortsiumilepinguga alates kuupäevast

[●].

SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, registrikood 90008258, aadress Teaduspargi tn 6/1,

Tallinn (edaspidi Connected Health), mida esindab juhatuse liige Indrek Orav,

kinnitab projektijuhina, et [●].11.2022 sõlmitud konsortsiumilepingu pooled on nõustunud [●]

poolt konsortsiumilepingu ühinemisega alates kuupäevast [●].

Käesolev ühinemisdokument jõustub alates [●].

[●] nimel: [●] nimel:

[ühineva poole nimi] SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

– 26/29 –

Lisa 4. Litsentsilepingu vorm

LITSENTSILEPING

Käesolev litsentsileping (leping) on sõlmitud viimasel allkirjastamise kuupäeval järgmiste

osapoolte vahel:

(i) [nimi], registrikood [sisestada], aadress [sisestada] (litsentsiandja), mida esindab

[esindusõiguse alus] [esindaja nimi], ja

/VÕI/

[nimi], isikukood [sisestada], aadress [sisestada] (litsentsiandja), ja

(ii) SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, registrikood 90008258, aadress

Teaduspargi tn 6/1, Tallinn (TEHNOPOL), mida esindab juhatuse liige Indrek Orav,

edaspidi nimetatud eraldi ka pool või koos pooled,

VÕTTES ARVESSE, ET:

(A) litsentsiandja osutab teenuseid TEHNOPOLILE ja TEHNOPOL kasutab

litsentsiandja teenuseid seoses konsortsiumiga, millesse TEHNOPOL kuulub ja mille

eesmärgiks on era- ja avaliku sektori koostöös panustada kopsuvähi patsiendi

tervikteekonna arendamisesse (konsortsium);

(B) litsentsiandja loob ja/või annab teenuste osutamise käigus TEHNOPOLI ning

konsortsiumi ja selle liikmete kasutusse teatavaid teoseid, mis võivad olla kaitstud

intellektuaalse omandi õigustega (teosed);

(C) konsortsiumi töö tulemusena loodud intellektuaalomand on mõeldud vabaks

kasutamiseks mis tahes eesmärkidel (sh ärilistel ja avalike teenuste arendamise

eesmärkidel) kõigi isikute poolt ning tehakse sel otstarbel avalikult kättesaadavaks;

(D) litsentsiandja soovib anda TEHNOPOLILE ning konsortsiumile ja selle liikmetele

õiguse kasutada teoseid konsortsiumi töö teostamiseks ja selle käigus loodud

intellektuaalomandi kasutamiseks, sh vabaks kasutamiseks mis tahes eesmärkidel (sh

ärilistel ja avalike teenuste arendamise eesmärkidel) kõigi isikute poolt, mh sel

otstarbel avalikult kättesaadavaks tegemiseks, Lepingus kokkulepitud ulatuses ja

tingimustel;

SÕLMIVAD POOLED LEPINGU ALLJÄRGNEVATEL TINGIMUSTEL:

1. Litsentsiandja annab TEHNOPOLILE lihtlitsentsi teoste suhtes tekkinud varaliste ja

isiklike intellektuaalse omandi õiguste teostamiseks, sh kasutamiseks ja käsutamiseks,

alates asjaomase teose üleandmisest TEHNOPOLILE (või mis tahes teisele konsortsiumi

liikmele) kuni vastavate intellektuaalse omandi õiguste seadusest tuleneva kehtivusaja

lõppemiseni. Litsents on territoriaalselt piiramatu, tagasivõtmatu, üleantav ja hõlmab all-

litsentside andmise õigust (mh konsortsiumile ja selle liikmetele ning mistahes teistele

isikutele (sh avalikkusele)). Litsents ei ole piiratud kasutamise eesmärgi, ulatuse, viiside

ega vahendite osas. Mh võib teoseid kasutada ärilistel ja avalike teenuste arendamise

eesmärkidel kõigi isikute poolt, mh sellel otstarbel avalikuks kättesaadavaks tegemiseks.

– 27/29 –

Litsents hõlmab muuhulgas õigust teoseid muuta ja täiendada, lisada sinna teiste autorite

teoseid, otsustada teoste avalikustamise üle ning luua teoste põhjal tuletatud teoseid ja

kogumikke.

2. Litsentsiandjal on õigus otsustada, kas ja kuidas on tähistatud autori nimi teostel.

TEHNOPOL märgib (ja tagab, et konsortsium ja konsortsiumi liikmed märgivad) autori

nime seal, kus see on vähegi mõistlik ja võimalik. Litsentsiandja mõistab, et

TEHNOPOLIL ei ole võimalik seda tagada kolmandate isikute puhul pärast teoste

avalikult kättesaadavaks tegemist.

3. Litsentsiandja kinnitab ja tagab, et ei takista oma isiklike intellektuaalse omandi õiguste

teostamisega teoste kasutamist ja käsutamist lepingus kokkulepitud viisil. Muuhulgas

loobub litsentsiandja õigusest teosed tagasi võtta.

4. Litsentsiandja kinnitab ja tagab, et teosed ei riku ühegi kolmanda isiku õigusi ning et tal

on õigus kokkulepitud ulatuses ja tingimustel intellektuaalse omandi õiguseid litsentsida.

5. TEHNOPOLIL on õigus, aga mitte kohustus teoseid kasutada.

6. […] lepingu alusel litsentsiandjale makstav tasu sisaldab kõiki tasusid teoste suhtes

tekkinud intellektuaalse omandi õiguste litsentsimise eest, sealhulgas tundmatute

kasutusviiside eest, mis võivad tekkida tulevikus. /VÕI/ Litsentsiandja annab litsentsi

tasuta. Suurimas kohalduva õiguse alusel lubatud ulatuses ei ole litsentsiandjal õigust

nõuda nimetatud õiguste litsentsimise eest täiendavat tasu ning litsentsiandja loobub

sellest õigusest.

7. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kõik lepinguga seotud vaidlused lahendatakse

läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju

Maakohtus.

Litsentsiandja

TEHNOPOL

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

– 28/29 –

Lisa 5. Kasutatavad tähised

Lisas 5 kasutatakse mõisteid samas tähenduses, nagu Lepingus.

Lepingu kohaselt lisatakse mis tahes Projekti käigus koostatud avalikele dokumentidele,

esitlustele jne viited kõigile Pooltele, kasutades iga Poole poolt selleks otstarbeks nimetatud

tähiseid. Kõnealused Poolte tähised on alljärgnevad:

(1) SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL

Connected Health klaster

(2) AstraZeneca Eesti OÜ

AstraZeneca

(3) Roche Eesti OÜ

Roche

(4) Merck Sharp & Dohme OÜ

MSD

(5) Eesti Haigekassa

Tervisekassa

– 29/29 –

(6) Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium