Mändjala külas Ohaka tee 2 ja Nasva alevikus Sõrve mnt 70 ja Teeääre katastriüksustel detailplaneeringu algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m

400 m² 4 EP-100%

h= 9,0 / 6,0 m10

10

10 10

5 5

10 10

10

5

10

10

10

planeeritav maa-ala

Tingmärgid:

ol. olev maaüksuse piir

lubatud hoonestusala

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd tolmuvaba kattega tee/plats

planeeritav krundipiir

juurdepääs kinnistule

Andmed planeeritava ala kohta: Katastriüksuste nimetused: Ohaka tee 2, Teeääre, Sõrve mnt 70 Katastriüksuste tunnused: 71401:001:3425, 71401:001:0852, 71401:001:0853 Sihtotstarve: 100% maatulundusmaa Pindala: ca 3,9 ha

1. Detailplaneeringu eskiisi seletuskiri kuulub lahutamatu osana joonise juurde.

max eh.alune pind max hoonete arv

max hoone (elamu/abihoone) kõrgus maapinnast

Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve

Märkused:

Ehitusõiguse tabel:

DETAILPLANEERINGU LAHENDUSE ESKIIS ALGATAMISEKS

Saaremaa vald Mändjala küla Eskiisi seletuskiri Ohaka tee 2 detailplaneering

1

ESKIISI SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK

Detailplaneeringu eesmärgiks on Ohaka tee 2, Teeääre ja Sõrve mnt 70 kinnistutele ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete rajamiseks. Arhitektuursete tingimuste, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

2.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus:

Planeeritav ala asub Saaremaa vallas Mändjala küla ja Nasva aleviku piiril ning hõlmab järgmisi maaüksuseid: Maaüksuse lähiaadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve Ohaka tee 2 71401:001:3425 2,85 ha Maatulundusmaa 100% Sõrve mnt 70 71401:001:0853 2986 m² Maatulundusmaa 100% Teeääre 71401:001:0852 7405 m² Maatulundusmaa 100%

Maa-ala piirneb 77 Kuressaare- Sääre tugimaanteega. Lähiümbruses paiknevad peamiselt eramud ning põllumaad. 2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus Planeeritav ala on peamiselt haritava maa ja metsamaa kõlvikuga, vähemas ulatuses loodusliku rohumaa ning muu maa kõlvikuga. Ohaka tee 2 kinnistu loodenurgas on ehitisregistrisse kandmata hoone. Maa-ala piirneb lõunast 77 Kuressaare-Sääre tee (100% transpordimaa), põhjast Välja-Põllu (100% maatulundusmaa) ja Ohaka tee 4 // Pihlaka (100% elamumaa), idast Aaduni (100% maatulundusmaa) ja Sõrve mnt 68 (100% maatulundusmaa) maaüksustega ning läänest Ohaka tee 1 (100% maatulundusmaa) maaüksusega. Juurdepääs planeeringualale on 2700037 Ohaka teelt, mis on avalik tee. Planeeringualal on Maa-ameti kitsenduste kaardi ja kehtiva üldplaneeringu andmetel olemasolevalt järgmised kitsendused:

• Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd • Elektrimaakaabli kaitsevöönd • Sideehitise kaitsevöönd • Elektrituulikute kaitsevöönd

2.3. Vastavus üldplaneeringule Alal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering. Selle kohaselt on planeeritaval alal määratud maakasutuse juhtotstarbeks haljasmaa. Looduslik haljasmaa väljaspool linna administratiivpiire on ühisplaneeringu mõistes hajaasustusmaa. Vastavalt ühisplaneeringule antakse hajaasustuses ehitusõigus kinnistule, mille ehitusala ei paikne planeeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal ega inventeeritud vääriselupaiga alal. Kinnistu, millele ehitusõigust taotletakse, on üldjuhul vähemalt 2 ha, erandkorras omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel ka väiksem, kui kinnistu hoonestamine on kooskõlas piirkonna maakasutuse põhijoontega. Kuna planeeringualale on tagatud alaline juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt, naabruskonnas on kehtestatud mitmed detailplaneeringud elamukruntide planeerimiseks ning ehitusalad ei paikne ühisplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal ega inventeeritud vääriselupaiga alal, on eeldatavalt käesolev detailplaneering kooskõlas ühisplaneeringuga.

Saaremaa vald Mändjala küla Eskiisi seletuskiri Ohaka tee 2 detailplaneering

2

Väljavõte kehtiva ühisplaneeringu maakasutuse kaardist:

2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

Planeeritav ala paikneb Mändjala küla ja Nasva aleviku piiril tiheasustusalade vahel. Mändjala küla on väljakujunenud suvituspiirkond, kus võib täheldada kõrgendatud erahuvi elamumaade täiendava kasutuselevõtu osas. Paljud suvilad on elamuteks ümberehitatud ning aina rohkem rajatakse uusi elamualasid. Planeeritavast alast ca 400 m edelas paikneb Järveääre tee ja Malle tee elamu- ja suvilapiirkond, kus esineb suvilaid, elamuid ja puhkemajasid. Kruntide suurus sealses piirkonnas on varieeruv, ca 1000-3000 m2. Planeeritavast alast põhja pool Nasva aleviku alal paiknevate elamukruntide suurus on ca 5000 m2. Elektriühenduse võimalused on Mändjala külas head. Piirkonna põhjavesi on keskmiselt kaitstud. Kuressaare- Sääre tugimaantee ääres paikneb ühissurvekanalisatsiooni torustik. Planeeritavale maa-alale lähim ühistranspordi peatus paikneb Kuressaare-Sääre tugimaantee (tee nr 77) ääres (Välja bussipeatus, kaugus ca 300 m planeeritavast maa-alast). Ühistransport sõidab piirkonnas 3-4 korda päevas. Mändjalast Kuressaare linna (ca 10 km kaugusel) ja Salme alevikku (ca 10 km kaugusel) on võimalik liikuda ka mööda kergliiklusteed. Lähim suurem toidupood paikneb Nasva alevikus (ca 2 km kaugusel), lähimad lasteaiad ja koolid paiknevad Kuressaare linnas ja Salme alevikus . Läheduses asub avalik aktiivseks puhkuseks kasutatav kaunis liivarand männimetsaga, kus on Mändjala kämping pallimänguplatsidega ning discgolfi rada. Hea ligipääsetavus ning linnalähedus soodustab elamute ehitust. Planeeritavale alale on hea juurdepääs avalikult Ohaka teelt ning Kuressaare-Sääre maanteelt (olemasolev mahasõit). Kaheksa elamukrundi kavandamisel ei suurene liikluskoormus ning sellest tulenev müra Ohaka teel oluliselt. Olemasolevate elamute omanikke ei mõjuta uute kruntide kavandamine oluliselt, kuna paikneb neist Kuressaare-Sääre maantee pool.

3. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV

3.1. Krundijaotus Detailplaneeringuga jagatakse planeeritav ala kaheksaks pereelamumaa krundiks ja üheks tee ja tänavamaa krundiks. Elamukrundi suurus ca 4400 m². 3.2. Planeeritud ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused

Detailplaneeringuga määratakse lubatud hoonestusalad koos ehitusõigusega elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks. Planeeritud ehitusõigus elamumaa kruntidel Krundi kasutamise sihtotstarve Pereelamumaa-EP -100% Hoonete suurim lubatud arv krundil 4 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 400 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus maksimaalselt 9 m, 2 korrust

3.3. Krundile pääs ja parkimine

Planeeritavale alale on olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt – 2700037 Ohaka tee. Samuti on olemasolev mahasõit Kuressaare-Sääre maanteelt Sõrve mnt 70 maaüksuse kagunurgas. Elamukruntidele juurdepääsuks on kavandatud uus juurdepääsutee. Parkimine on ette nähtud oma kinnistu piires.

Lisa 1

Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määruse nr 2-2/14

„Detailplaneeringu algatamise taotluse

vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“

juurde

SAAREMAA VALLAVALITSUS

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS

Palun algatada detailplaneering ja väljastada detailplaneeringu lähteseisukohad järgmisele(tele)

maaüksusele(tele): Saaremaa vald

Ohaka tee 2 (71401:001:3425), Sõrve mnt 70 (71401:001:0853) ja Teeääre (71401:001:0852)

Taotluse esitaja/huvitatud isik:

Juriidiline isik x Eraisik

Nimi ____Solergy OÜ___________________________________________________________

Aadress_________ Saare maakond, Saaremaa vald, Nasva alevik, Mere tn 3, 93872__________

Registrikood/isikukood _____ 14694414_____________________________________________

Kontakttelefon _________372 5136946______________________________________________

E-post [email protected]_____________________________________________________

Taotluse esitaja/huvitatud isiku suhe

maaüksusega: kinnistu omanik x

hoone omanik

volitatud esindaja

muu

Detailplaneeringu koostamise eesmärk:

Ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete rajamiseks.

x Planeeritakse üksikelamuid

_____8__________________________________________________________________

(elamute arv)

Planeeritakse korruselamuid

_______________________________________________________________________

(korruselamute arv, taotletav korruselisus, kortereid ühes korruselamus)

Planeeritakse ridaelamuid

_______________________________________________________________________

(ridaelamubokside arv)

Planeeritakse ärihooneid

__________________________________________________________________________

(ärihoonete arv, taotletav korruselisus)

Planeeritaks e tootmishooneid

__________________________________________________________________________

(tootmishoonete arv, taotletav korruselisus)

Muu eelpool nimetamata eesmärk

__________________________________________________________________________

(kirjeldus)

Olemasoleva maaüksuse üldiseloomustus:

Planeeritav ala on peamiselt haritava maa ja metsamaa kõlvikuga, vähemas ulatuses loodusliku

rohumaa ning muu maa kõlvikuga.

Olemasolevad ehitised:

Ohaka tee 2 kinnistu loodenurgas on ehitisregistrisse kandmata hoone.

Olemasolevad kommunikatsioonid:

elektrivarustus ____________________________________________________________

veevarustus ____________________________________________________________

kanalisatsioon ____________________________________________________________

sidevarustus ____________________________________________________________

Planeeritavad kommunikatsioonid:

elektrivarustus x ____________________________________________________________

veevarustus x ____________________________________________________________

kanalisatsioon x ____________________________________________________________

sidevarustus x ____________________________________________________________

Teede ja juurdepääsude olemasolu

Planeeritavale alale on olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt – 2700037 Ohaka tee.

Samuti on olemasolev mahasõit Kuressaare-Sääre maanteelt Sõrve mnt 70 maaüksuse kagunurgas.

___________________

(näidata, milliselt teelt)

Maakasutuse juhtotstarve liigilt üldisemas planeeringus

Haljasmaa

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSELE LISATAKSE kavandatavat tegevust

kirjeldav eskiislahendus vastavalt Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määrusega nr 2-2/14

kehtestatud „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise

nõuded“ paragrahvile 4.

NÕUSTUN x EI NÕUSTU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST RAHASTAMA

Kui detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringu koostamise rahastamist

kohaliku omavalitsuse kulul, menetleb kohalik omavalitsus taotlust edasi juhul, kui taotletava

planeeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse eelarves ette nähtud.

ALGATAMISE TAOTLUSE ESITAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TEADLIK:

Vastavalt planeerimisseaduse § 130 võidakse detailplaneeringu algatamise taotluse

esitajaga/huvitatud isikuga sõlmida leping detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise kohta, kui

detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides.

Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikele 2 sõlmitakse algatamise taotluse esitajaga/huvitatud

isikuga ja Saaremaa valla vahel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud

tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamiseks.

Juhul, kui Saaremaa vald ja detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse esitajaga/huvitatud

isikuga kokkulepet ei saavuta ning vallal puuduvad võimalused planeerimisseaduse §-st 131

tulenevate kohustuste täitmiseks, on vallal õigus jätta detailplaneering algatamata, vastuvõtmata või

kehtestamata.

Taotluse lisad:

1. Detailplaneeringu eskiislahendus

2. Volitatud isiku puhul volitus

Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik vastutab esitatud andmete õigsuse eest

Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik

______26.10.2023___________________

___<allkirjastatud digitaalselt>_________

(kuupäev ja allkiri)

Lisa 1

Mändjala külas Ohaka tee 2 ja Nasva alevikus Sõrve mnt 70 ja Teeääre katastriüksuste detailplaneeringu planeeringuala

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Ohaka tee 2, Sõrve mnt 70 ja Teeääre detailplaneering

Hõlmab Mändjala külas Ohaka tee 2 katastriüksust (katastritunnus

71401:001:3425) ja Nasva alevikus Sõrve mnt 70 (katastritunnus

71401:001:0853) ja Teeääre (katastritunnus 71401:001:0852) katastriüksuseid

Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-24-xxx

2. ALGATAJA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU

ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Solergy OÜ

ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus

3. EESMÄRK

JA VASTAVUS

ÜLDPLANEE-

RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: planeeringuala kruntideks jaotamine ning neile

ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks ning üldplaneeringu

muutmise ettepaneku tegemine elektrituulikute kaitsevööndi vähendamiseks.

PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 3,9 ha

PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: ei vasta Kuressaare

linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule, detailplaneeringuga

tehakse ettepanek elektrituulikute kaitsevööndi vähendamiseks.

Tuua välja üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused.

Detailplaneeringu koosseisu lisada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa

muudatuste ettepanek.

4. PLANEE-

RINGU

LÄHTE-

MATERJAL

OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE:

maatulundusmaa 100%

PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem

GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA:

Saare maakonnaplaneering 2030+

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering:

Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri“.

Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri Saaremaa vallas“

Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu

algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

Transpordiameti 30.11.2023 kiri nr 7.2-2/23/22796-2.

kättesaadavad www.saaremaavald.ee

5. UURINGUD Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal tuleb

detailplaneeringu käigus koostada mürahinnang vastavalt keskkonnaministri

03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise

vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI-

KUD JA

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: Ohaka tee 2 maksimaalselt

kolmeks maatulundusmaa krundiks ning Sõrve tee 2 ja Teeääre katastriüksused

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx

ARHITEK-

TUURSED

NÕUDED

liita üheks krundiks.

KRUNTIDE KASUTAMISE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga.

Katastriüksuste sihtotstarve maatulundusmaa.

LUBATUD SUURIM HOONETE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga,

ka vabaehituste hulk.

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga.

KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. Ohaka tee 2

katastriüksusest kolmeks jagatud kruntide kasutamine saab olla võimalik

kompaktne, kui õueala koos abihoonetega kujundada elamutest lõuna poole.

Vajadusel määrata eraldi hoonestusala elamutele ja abihoonetele.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga

HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga.

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning

hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused.

ARHITEKTUURSED TINGIMUSED, KATUSEKALDED JA -KATE,

HARJAJOONE SUUND: Hooned kavandada arhitektuurselt ühtses stiilis,

arvestades eelkõige Ohaka teest ida poole jäävate Ohaka tee 4 ja 8

olemasolevate hoonete arhitektuuriga, samuti Küngu DP arhitektuurinõuetega –

ühekorruselised (elamutele võib lubada osaliselt nt ½ või 2/3 ulatuses

kahekorruselist hooneosa), madalakaldeliste viilkatustega. Näiteks olenevalt

soovitud välisilmest kas 20º ja ½ osa kahekorruseline või ainult ühekorruselised

30º või mingi muu visuaalselt ühtlaselt mõjuv variant, kusjuures võib eraldi lahti

kirjutada nõuded hoone (elamu) põhimahule ja anda eraldi võimalused hoone

väiksematele osadele.

VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga. Piirete puhul

arvestada, et Nasval ja Mändjalas ei ole maantee äär tarastatud, vaid maantee

ääres on eelkõige pigem mitmerindeline kõrghaljastus (nt kuusehekk vm).

Maantee ääres on looduslikuks piirdeks kraavid - kraavi servale haljastuse

vahele võib ka märkamatu (nt võrk) piirde rajada vajadusel loomade kaitseks.

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele

LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga.

SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga. Näha ette juurdepääs Aaduni

katastriüksusele.

KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: ---

JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: riigi tugimaanteelt Kuressaare – Sääre teelt

nr 77 (katastritunnus 71401:001:3616) ja kohalikult avalikult kasutatavalt Ohaka

teelt nr 2700037. Arvestada Transpordiameti lähteseisukohtadega.

TEED: Planeeringu koosseisus esitada liikluskorralduse lahendused. Määrata tee

katend. Kui tee soovitakse üle anda valla omandisse, siis katendi liigiks

vähemalt siirdekatend kahekordse pindamisega. Juurdepääsu planeerimisel

arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega.

PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivatele

normidele. Tänaval parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade

vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

HEAKORD JA HALJASTUS: Detailplaneeringus anda ülevaade olemasolevast

taimestikust ning ehitiste kavandamisel arvestada olemasoleva

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx

looduskeskkonnaga ja maastikuelementidega (kraavid, puudegrupid, jms).

Haljastuse ja heakorra põhimõtted kajastada seletuskirjas ning haljastuse

põhimõtteline lahendus põhijoonisel. Detailplaneeringus seada täpsemad

tingimused kõrghaljastuse raietegevusele, sealhulgas raietegevusele

teekaitsevööndis, kus tuleb säilitada/rajada kaitsehaljastust. Planeeringuga seada

metsa säilitamise kohustus vahetult hoonestatavatelt aladel väljaspool ja ka

põhjapiiril ja Ohaka tee ääres. Raadamine lubatud vaid hoonete vahetul

ehitusalal ja juurdepääsuteede ulatuses. Planeeringu terviklahendusest lähtudes,

näha ette mitmerindeline haljastuslahendus kruntidele/aladele, kus see puudub.

Sealjuures sätestada, et uushaljastuse rajamisel kruntidele arvestada taimede

sobivust looduslikule alale, eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike.

JÄÄTMEKÄITLUS: Juurdepääs jäätmemahutitele peab olema piisava laiuse,

vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane. Olmejäätmete kogumise ja

sorteerimise koht planeerida krundisiseselt.

MUU: Käsitleda planeeringus üleujutuse ohu teemat. Maa-ameti üleujutusalade

kaardi järgi on planeeringuala täieliku üleujutuse riskitõenäosus 1x10 aasta

jooksul suur. Tegemist on liigniiske alaga, kus antud üleujutuse risk ei tulene

mere poolt tekitatud ohust, vaid sellest et maapind on madal (1-2m) ning sinna

koguneb sademevesi, mida niigi niiske maapind kinni hoiab. Ka Maa-ameti

mullastiku kaardi järgi selgub, et alal on valdavalt gleistunud leostunud ja

leetjad mullad, mis ei viita mere poolt mõjutatud mullastikule.

7. INSENER-

VÕRKUDE

PROJEKTEE-

RIMISTINGI-

MUSED

Esitada planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus,

(vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete ärajuhtimine, elektrivarustus,

küte, sidevarustus, välisvalgustus). Tehnovõrkudega liitumised vastavalt

võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised lisada planeeringu lahendusele.

VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga tsentraalselt, liituda ühisveevärgiga.

REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga tsentraalselt, liituda

ühiskanalisatsiooniga.

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga lokaalselt,

olemasolevad kraavid puhastada, säilitada ja kanda ka planeeringujoonisele.

Kuna piirkond kaldub liigniiskusele, ei ole lubatud kraavi asendamine

torustikuga.

ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga

SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga

SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga

8. KOOSTÖÖ

JA

KAASAMINE

+ Päästeamet

+ Transpordiamet

+ Keskkonnaamet (KSH osas)

+ Regionaal- ja Põllumajandusamet (ÜP menetlus)

+ Katastriüksused: Ohaka tee 4 // Pihlaka (34801:008:0654), Välja-Põllu

(34801:008:0655), Tiidu (43301:001:1191), Aaduni (71401:001:1577) ja

Sõrve mnt 68 (71401:001:1578), Niidi (34804:001:0314), Ohaka tee 1

(71401:001:3424), Välja (34804:001:0319), Villu (34804:001:0316), Ohaka

tee 3 // Välja (34801:008:0099)

+ Elektrilevi OÜ

+ AS Kuressaare Veevärk

+ Sideteenuseid pakkuv ettevõte

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)

9. PLANEERIN-

GU KOOSSEIS

JA VORMIS-

TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED

vt www.saaremaavald.ee

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS

1:500

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja

vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija

definitsioonile.

Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil

põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks

valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Lisaks

planeeringulahenduse vastavus alal kehtivale üldplaneeringule.

Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele

geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000.

Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri

17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus

PLANK.

Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete

ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

+ SELETUSKIRI

+ ASUKOHASKEEM

+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega

+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis.

+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS

+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused, kokkulepped

jm lepingud ning kirjavahetus

10. PLANEE-

RINGU

ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA:

+ ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis.

+ AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg

formaadis.

11.

PLANEERI-

TAV ESI-

ALGNE AJA-

KAVA (ajakava

võib muutuda

olenevalt

detailplaneeringu

koostamise

menetlusetappide

tegelikust

ajakulust).

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

DP algatamine 35. nädal 2024

DP eskiislahenduse koostamine 36.–52. nädal 2024

DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP lahenduse täpsustamine 9.–10. nädal 2025

DP kooskõlastamine ja esitamine

arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 22. nädal 2025

DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP korrigeerimine vajadusel 31. nädal 2025

DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx

Rahandusministeeriumile

DP kehtestamine 44. nädal 2025

Lähteseisukohad on aluseks detailplaneeringu lahenduse koostamiseks, kuid vallavalitsusega

kokkuleppel võib planeeringulahendus mõningal määral erineda lähteseisukohtades toodust ja

detailplaneeringu algatamisel väljastatud lähteseisukohtade muutmine vajalik ei ole.

Lisa 3

Saaremaa Vallavolikogu

otsusele nr

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Mändjala külas Ohaka tee 2 (71401:001:3425) ja Nasva alevikus Sõrve mnt 70

(71401:001:0853) ja Teeääre (71401:001:0852) katastriüksuste detailplaneeringule

01.07.2024

1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega:

Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Mändjala külas Ohaka tee 2 ja Nasva alevikus

Sõrve mnt 70 ja Teeääre katastriüksuste detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab

Mändjala külas Ohaka tee 2 (katastritunnus 71401:001:3425, sihtotstarve maatulundusmaa

100%, pindala 28 540 m2) ja Nasva alevikus Sõrve mnt 70 (katastritunnus 71401:001:0853,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 2986 m²) ja Teeääre (katastritunnus

71401:001:0852, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7408 m²) katastriüksusi.

Planeeritavad maaüksused asuvad kehtiva Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi

ühisplaneeringu (kehtestatud Kaarma Vallavolikogu 25. jaanuari 2012. a määrusega nr 1

„Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kehtestamine“, edaspidi

ühisplaneering) alal. Vastavalt ühisplaneeringu maakasutuse kaardile asub planeeringuala

haljasmaa juhtotstarbega alal, kus lubatud sihtotstarbed on maatulundusmaa, sotsiaalmaa ja

elamumaa. Looduslik haljasmaa väljaspool linna administratiivpiire on ühisplaneeringu

mõistes hajaasustusmaa. Vastavalt ühisplaneeringu seletuskirja peatükile 4.3 antakse

haljasmaal ehitusõigus kinnistule, mille ehitusala ei paikne ühisplaneeringuga määratud

rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal ega inventeeritud vääriselupaiga alal.

Kinnistu, millele ehitusõigust taotletakse, on üldjuhul vähemalt 2 ha, erandkorras omavalitsuse

kaalutlusõiguse alusel ka väiksem, kui kinnistu hoonestamine on kooskõlas piirkonna

maakasutuse põhijoontega. Ühisplaneeringu seletuskirja ptk 5 kohaselt alasid, kus

detailplaneeringuga soovitakse kavandada või on planeeritud vähemalt neli elamumaa

kinnistut, käsitletakse elamupiirkondadena ning samas peatükis on toodud tingimused

elamupiirkonna detailplaneeringu elluviimiseks. Kuna nii linna kui ka valla territooriumil on

toimunud ulatuslik üleplaneerimine, eeldatakse, et uusi elamupiirkondi kavandavaid

detailplaneeringuid algatatakse vaid põhjendatud juhtudel ja et kavandatakse kvaliteetsemat

keskkonda kui seni kehtestatud, kuid ellu viimata planeeringute puhul.

Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks maa-ala

kruntideks jaotamine ning neile ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks.

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul ja

osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud üldised tingimused väärtuslike

maastike säilitamiseks:

• Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste

(loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine.

Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

• Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur,

teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

• Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

• Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid,

alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

• Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult

üldplaneeringu alusel.

• Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks

kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud tingimused väärtusliku

põllumajandusmaa kasutamiseks:

• Väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajanduslikus kasutuses.

• Pool-looduslikel kooslustel ei ole lubatud intensiivne põllumajandus. Pool-looduslike

koosluste hooldamise eesmärk on parandada pool-looduslike koosluste ja nendega seotud

liikide seisundit, suurendada hooldatavate alade pindala, säilitada ja suurendada elurikkust ja

maastikulist mitmekesisust.

• Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada ning selle sihtotstarvet muuta üksnes avalikes

huvides.

• Väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja

andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Maardlate aladel paiknevate väärtuslike

põllumajandusmaade kaevandamiseks kasutusele võtmiseks antakse luba

Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi vahelises koostöös, tagades nii optimaalse

väärtusliku põllumajandusmaa kaitse kui maavara kaevandamise võimaluse.

• Üldplaneeringuga täpsustatakse väärtusliku põllumajandusmaa määramise aluseid ja

põllumajandusmaa massiivide piire.

• Väärtuslike põllumajandusmaade täpsemad kaitse- ja kasutustingimused seatakse

üldplaneeringutega.

Vastavus Maakonnaplaneeringu tingimustele:

Planeeringuala asub Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri

27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel väärtuslikul maastikul ja

osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal.

Planeeringualal ei ole pärandkooslusi. Tegemist on heina kasvanud looduslike rohumaadega.

Planeeringu elluviimisel lähtutakse juba olemasolevast asustusmustrist ja struktuurist,

kasutades juba olemasolevaid teid. Planeeritud elamud sobituvad piirkonda.

Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses – kinnistud mis jäävad

osaliselt väärtuslikule põllumajandusmaale on looduslikud rohumaad, kus ei toimu karjatamist

juba praegu. Põllumaadel kasvav taimestik paistab paikvaatlusel olevat pigem kesine ning ei

ole ilmselt sobilik ka heinateoks või viljakasvatuseks. Planeeringuala hõlmab väikese osa

väärtuslike põllumaade alast piirkonnas.

Eeltoodust tulenevalt on planeering üldjoontes Saare maakonnaplaneering 2030+ vastav.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt

tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine

juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega

eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see

võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Planeeringuala piirneb Nasva alevikus elamumaa sihtotstarbega Ohaka tee 4 // Pihlaka

(katastritunnus 34801:008:0654) ja maatulundusmaa sihtotstarbega Välja-Põllu (katastritunnus

34801:008:0655), Tiidu (katastritunnus 43301:001:1191), Aaduni (katastritunnus

71401:001:1577) ja Sõrve mnt 68 (katastritunnus 71401:001:1578) katastriüksustega, riigi

omandis oleva 77 Kuressaare-Sääre tee katastriüksusega (katastritunnus 71401:001:3616),

Mändjala külas maatulundusmaa sihtotstarbega Ohaka tee 1 (katastritunnus 71401:001:3424)

katastriüksusega ja munitsipaalomandis oleva transpordimaa sihtotstarbega 2700037 Ohaka tee

(katastritunnus 34801:008:0567) katastriüksusega.

Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei

oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH),

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid

Detailplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad kitsendused:

1. Planeeringualale ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.

2. Planeeringuala põhja- ja idaosas asub elektripaigaldise kaitsevöönd.

3. Planeeringuala lääneosas asub sundvaldusega tee.

4. Planeeringuala lääneosas asub sideehitise kaitsevöönd.

5. Maa-ameti andmetel ulatub planeeringualale ranna või kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd.

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu piirangute kaardi alusel

planeeringualale ranna ehituskeeluvöönd ei ulatu.

6. Planeeringualale ulatub elektrituulikute kaitsevöönd.

Planeeringualal asuvad kommunikatsioonid on toodud joonisel 1.

Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 27.06.2024)

3. Planeeringuala keskkonnatingimused

Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Mändjala külas Ohaka tee 2 ja Nasva alevikus

Sõrve mnt 70 ning Teeääre katastriüksustel. Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub.

Planeeringualale on olemasolev juurdepääs Ohaka tee 1 katastriüksusel asuva Ohaka tee

2700037 kaudu ja riigiteelt Sõrve mnt 70 katastriüksuse mahasõidu kaudu. Ehitisregistri

andmetel on katastriüksused hoonestamata, kuid Ohaka tee 2 katastriüksusel on ebaseaduslik

ca 35 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga hoone.

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad. Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub

planeeringuala väärtuslikul maastikul ja osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal.

Planeeringualal ei ole pärandkooslusi. Tegemist on heina kasvanud looduslike rohumaadega.

Planeeringu elluviimisel lähtutakse juba olemasolevast asustusmustrist ja struktuurist,

kasutades juba olemasolevaid teid. Planeeritud elamud sobituvad piirkonda.

Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses – kinnistud mis jäävad

osaliselt väärtuslikule põllumajandusmaale on looduslikud rohumaad, kus ei toimu karjatamist

juba praegu. Põllumaadel kasvav taimestik paistab paikvaatlusel olevat pigem kesine ning ei

ole ilmselt sobilik ka heinateoks või viljakasvatuseks. Planeeringuala hõlmab väikese osa

väärtuslike põllumaade alast piirkonnas.

Eeltoodust tulenevalt on planeering üldjoontes Saare maakonnaplaneering 2030+ vastav.

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad

muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Planeeringuala on tasase reljeefiga,

absoluutkõrgus jääb vahemikku 1-2 m.

Joonis 2. Vaade planeeringualale põhja poolt. Paremal Ohaka tee. (Keti Kaljuste, 01.07.2024)

Joonis 3. Ohaka 2 kinnistul paiknev ebaseaduslik ehitis ja ladustatud pinnas. (Keti Kaljuste,

01.07.2024)

Joonis 4. Vaade Sõrve mnt 70 ja Teeääre kinnistutele Sõrve mnt 70 kinnistul olevalt

sissesõiduteelt. (Keti Kaljuste, 01.07.2024)

Joonis 5. Planeeringuala Ohaka tee 2 kinnistult vaatega ida suunas. (Keti Kaljuste, 01.07.2024)

Joonis 6. Mahasõit Kuressaare-Sääre teelt vaatega põhja suunas. (Keti Kaljuste, 01.07.2024)

4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud

Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed ja

ehitamisjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti

ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda

reostavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline

keskkonnamõju.

4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad tõenäoliselt see maaüksustel puudub.

Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus

kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib

samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida

planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole.

4.2. Mõju maavaradele

Maa-ameti andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid.

Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest

arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses teede

ja parkimisala rajamisega kavandatava hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali kasutust.

Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames

ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires,

väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.

4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule

Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide

rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja

kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus

planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika

tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Maa-ameti

andmetel ei leidu planeeringualal kaitstavaid liike.

Planeeringuala paikneb Saaremaa vallas Mändjala külas ja Nasva alevikus ning seal ei paikne

rohevõrgustikku, seega puudub ka oluline mõju loomade liikumisele. Planeeringu elluviimine

ei mõjuta negatiivselt lindude populatsioone, pesitsemist ega rännet.

4.4. Mõju välisõhu seisundile

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine

mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis

on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust

suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning

ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite

heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122

„Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme

piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline

4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste

ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -

võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete

üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda

märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju

avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt

jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

4.6. Jääkreostus

Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine

vähetõenäoline.

4.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju

Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide

tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada

Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise

tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt

märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või

kiirgussaaste tekkimist.

4.8. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele

Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja

sotsiaalsetele näitajatele tänu elanike lisandumisele. Asukoht on elamutele sobilik ja piirkond

populaarne suvitus- ja elamupiirkond, mis on linnale lähedal ja ligipääsetav. Planeeritavate

elamute lisandumisel ei suurene oluliselt liikluskoormus ja sellest tulenev müra.

5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad

esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja

kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete

täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla

vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on

lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise

võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii

tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine

ebatõenäoline.

6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,

kavandatava tegevuse eeldatav mõju

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu

direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju

hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku

ala. Detailplaneeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid

loodusobjekte. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Mullutu-Loode linnu- ja loodusala

(RAH0000110, RAH0000586) asub linnulennult ca 860 m kaugusel ning lähim hoiuala,

Kuressaare lahe hoiuala (KLO2000317) asub linnulennult ca 4,2 km kaugusel. Kavandatava

tegevusega ei ole kaitstavatele aladele mõjusid ette näha.

Mullutu-Loode linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind

(Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas

clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),

rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), punapea-vart (Aythya ferina),

tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), mustviires

(Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus),

mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), roherähn

e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-

pütt (Podiceps grisegena), rooruik (Rallus aquaticus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Mullutu-Loode loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad

(*1150), püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020)

ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), luha-pisitigu (Vertigo geyeri) ja

kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

Kuressaare lahe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620) ning nõukogu

direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: kühmnokk-luik (Cygnus olor),

väikeluik (Cygnus columbianus), hallhani (Anser anser), viupart (Anas penelope), rääkspart

(Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya

fuligula), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus

serrator), jääkoskel (Mergus merganser), lauk (Fulica atra), soorüdi (Calidris alpina),

väikekajakas (Larus minutus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea) ja

jõgitiir (Sterna hirundo).

Lähim kaitseala tegevusalale on ca 860 m kaugusele jääv Mullutu-Loode looduskaitseala

(KLO1000739). Mullutu-Loode looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) rannikulõukaid ja veeökosüsteeme, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus- ja

pesitsuspaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas. Need

on rannikulõukad (1150*)3, rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),

lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), siirde- ja õõtsiksood

(7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230),

vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);

3) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku.

Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri);

4) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku.

Need liigid on hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), mustviires (Chlidonias niger),

roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoskel (Mergus albellus), sarvikpütt (Podiceps

auritus), täpikhuik (Porzana porzana), väikekajakas (Larus minutus), jõgitiir (Sterna hirundo),

vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix) ja randtiir (Sterna paradisaea);

5) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ nimetab II lisas, ja nende

elupaiku. Need liigid on soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata),

piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart

(Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), hallhani ehk roohani (Anser anser), rabahani

(Anser fabalis), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala

clangula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), naerukajakas (Larus ridibundus),

mustsaba-vigle (Limosa limosa), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus), punajalg-tilder (Tringa totanus)

ja kiivitaja (Vanellus vanellus);

6) ohustatud ja haruldasi liike ja nende elupaiku. Need liigid on väike-kirjurähn (Dendrocopus

minor), apteegikaan (Hirudo medicinalis), hänilane (Motacilla flava), hallpõsk-pütt (Podiceps

grisegena), tuttpütt (Podiceps cristatus), nurmlauk (Allium vineale), varjuluste (Bromus

benekenii), leht-kobartorik (Grifola frondosa), harilik muguljuur (Herminium monorchis), must

seahernes (Lathyrus niger), kärbesõis (Ophrys insectifera), arukäpp (Orchis morio), tõmmu

käpp (Orchis ustulata), karvane lipphernes (Oxytropis pilosa) ja roosakas puunääts

(Pachykytospora tuberculosa).

Pidades silmas planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu ning kaugust kaitstavatest aladest,

ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ja

nimetatud aladele. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud tegevusi, mis toimuksid eelnimetatud

aladel ning ei ole oodata, planeeritavate majapidamiste lisandumise tulemusel tõuseks

piirkonnas müra või muude häiringute tase niisuguses ulatuses, mis lähedal pesitsevaid või

rändel olevaid linnuliike häiriks.

7. Kokkuvõte ja järeldus

Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille eesmärgiks maa-ala kruntideks

jaotamine ning neile ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks.

Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette

näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust.

Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju

maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ega

Kuressaare lahe hoiuala territooriumil. Planeeringualal või selle vahetus läheduses ei paikne

kaitstavate liikide leiukohti või elupaiku. Pidades silmas planeeritava tegevuse iseloomu ning

kaugust kaitstavatest aladest ning objektidest, ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata

mõjusid nimetatud aladele.

Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga

kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju

ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.

Koostaja: Keti Kaljuste

Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist

EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber}

Mändjala külas Ohaka tee 2 ja Nasva alevikus Sõrve mnt 70 ja Teeääre katastriüksustel

detailplaneeringu algatamine

Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse

dokumendiregistris 27.10.2023 nr 5-2/5770-1) detailplaneeringu algatamiseks Mändjala külas

Ohaka tee 2 katastriüksusel (katastritunnus 71401:001:3425, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,

pindala 28 540 m2) ja Nasva alevikus Sõrve mnt 70 (katastritunnus 71401:001:0853, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, pindala 2986 m²) ja Teeääre (katastritunnus 71401:001:0852, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, pindala 7408 m²) katastriüksustel. Planeeringuala suurus on ca 3,9 ha,

planeeringuala on toodud otsuse lisas 1 oleval asendiplaanil. Detailplaneeringu nimetus on Ohaka

tee 2, Sõrve mnt 70 ja Teeääre detailplaneering.

Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks maa-ala

kruntideks jaotamine ning neile ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks.

A. Olemasolev olukord

Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub. Planeeringualale on olemasolev juurdepääs

Ohaka tee 1 katastriüksusel asuva Ohaka tee 2700037 kaudu ja riigiteelt Sõrve mnt 70

katastriüksuse mahasõidu kaudu.

Ehitisregistri andmetel on katastriüksused hoonestamata, kuid Ohaka tee 2 katastriüksusel on

ebaseaduslik ca 35 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga hoone. Planeeringuala on peamiselt haritava

maa ja metsamaa kõlvikutega, vähemal määral loodusliku rohumaa ja muu maa kõlvikutega.

Planeeringuala piirneb Nasva alevikus elamumaa sihtotstarbega Ohaka tee 4 // Pihlaka

(katastritunnus 34801:008:0654) ja maatulundusmaa sihtotstarbega Välja-Põllu (katastritunnus

34801:008:0655), Tiidu (katastritunnus 43301:001:1191), Aaduni (katastritunnus

71401:001:1577) ja Sõrve mnt 68 (katastritunnus 71401:001:1578) katastriüksustega, riigi

omandis oleva 77 Kuressaare-Sääre tee katastriüksusega (katastritunnus 71401:001:3616),

Mändjala külas maatulundusmaa sihtotstarbega Ohaka tee 1 (katastritunnus 71401:001:3424)

katastriüksusega ja munitsipaalomandis oleva transpordimaa sihtotstarbega 2700037 Ohaka tee

(katastritunnus 34801:008:0567) katastriüksusega.

Planeeringualale ulatuvad avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd,

elektripaigaldise kaitsevöönd ja sundvaldusega tee ala. Kuressaare linna ja Kaarma valla

kontaktvööndi ühisplaneeringu piirangute kaardi alusel planeeringualale ranna ehituskeeluvöönd

ei ulatu.

B. Kehtiv üldplaneering

Planeeringualal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering

(kehtestatud Kaarma Vallavolikogu 25. jaanuari 2012. a määrusega nr 1 „Kuressaare linna ja

2

Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kehtestamine“, edaspidi ühisplaneering). Vastavalt

ühisplaneeringu maakasutuse kaardile asub planeeringuala haljasmaa juhtotstarbega alal, kus

lubatud sihtotstarbed on maatulundusmaa, sotsiaalmaa ja elamumaa. Looduslik haljasmaa

väljaspool linna administratiivpiire on ühisplaneeringu mõistes hajaasustusmaa. Vastavalt

ühisplaneeringu seletuskirja peatükile 4.3 antakse haljasmaal ehitusõigus kinnistule, mille

ehitusala ei paikne ühisplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul

põllumaal ega inventeeritud vääriselupaiga alal. Kinnistu, millele ehitusõigust taotletakse, on

üldjuhul vähemalt 2 ha, erandkorras omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel ka väiksem, kui kinnistu

hoonestamine on kooskõlas piirkonna maakasutuse põhijoontega. Ühisplaneeringu seletuskirja ptk

5 kohaselt alasid, kus detailplaneeringuga soovitakse kavandada või on planeeritud vähemalt neli

elamumaa kinnistut, käsitletakse elamupiirkondadena ning samas peatükis on toodud tingimused

elamupiirkonna detailplaneeringu elluviimiseks. Kuna nii linna kui ka valla territooriumil on

toimunud ulatuslik üleplaneerimine, eeldatakse, et uusi elamupiirkondi kavandavaid

detailplaneeringuid algatatakse vaid põhjendatud juhtudel ja et kavandatakse kvaliteetsemat

keskkonda kui seni kehtestatud, kuid ellu viimata planeeringute puhul.

Ühisplaneeringu piirangute kaardi kohaselt ulatub suurele osale planeeringualast elektrituulikute

kaitsevöönd (olemasolevatele tuulegeneraatoritele määratud 500 m puhvertsoon), kus on keelatud

uute elamute püstitamine. Ühisplaneeringu piirangute kaardi alusel planeeringualale ranna

ehituskeeluvöönd ei ulatu, ühisplaneeringuga on kehtestatud ranna ehituskeeluvööndi laiuseks 200

m tavalisest veepiirist seoses ranna eripära arvestava asustuse suunamisega Nasva aleviku

läänepiirist kuni Nasva jõeni.

C. Kaalutlused

Detailplaneeringu algatamise taotluse alusel kavandatakse ehitusloakohustuslike hoonete

ehitusõigust ning elamukruntide moodustamist ühisplaneeringuga määratud haljasmaale.

Planeeringuala asub osaliselt Nasva alevikus, seega tuleneb detailplaneeringu algatamise vajadus

planeerimisseaduse (edaspidi Plans) § 125 lõike 1 punktist 1, mille kohaselt on detailplaneeringu

koostamine nõutav alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Osa planeeringualast asub

Mändjala külas. Ühisplaneeringu kohaselt alasid, kus detailplaneeringuga soovitakse kavandada

või on planeeritud vähemalt 4 elamumaa kinnistut, käsitletakse elamupiirkondadena ning toodud

on tingimused elamupiirkonna detailplaneeringu elluviimise osas. Eelnevast tulenevalt lisaks

tuleneb detailplaneeringu algatamise vajadus PlanS § 125 lõikest 2, mille kohaselt

detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise

kohustusega juhul.

27.10.2023 esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse alusel soovitakse planeeringualale

moodustada 8 elamukrunti. Huvitatud isik teatas 15.11.2023 e-kirjaga, et avaldusele oli lisatud

ekslikult vale eskiisjoonis ja edastas sama kirjaga korrigeeritud eskiisi, mille alusel soovitakse

planeeringualale moodustada 6 elamukrunti. Osad kavandatavad elamukrundid asuvad tervikuna

ühisplaneeringuga määratud elektrituulikute kaitsevööndis, kus on keelatud uute elamute

püstitamine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik 6 elamukrundi moodustamine järgides kehtiva

ühisplaneeringu tingimusi. Osa planeeringualast jääb elektrituulikute kaitsevööndist välja,

mistõttu seal on elamukruntide moodustamine võimalik. Elektrituulikute kaitsevööndist välja

jääva ala laius on vahemikus 27–45 m. Kuna tegemist on suhteliselt kitsa alaga, siis huvitatud isik

soovib detailplaneeringuga kaitsevööndi ulatust vähendada ca 40 meetrit ja võimalust kavandada

elamuid praegusesse elektrituulikute kaitsevööndisse. Eelnevast tulenevalt on tegemist

üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ja detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse

üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.

Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku

üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmine PlanS § 142 lõike 1 punkti 3 alusel on muu kohaliku omavalitsuse

üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Üldplaneeringuga on keelatud

3

elektrituulikute kaitsevööndis uute elamute püstitamine. Tegemist on kohaliku omavalitsuse

hinnangul olulise muutusega, kuna tegemist on keelava iseloomuga tingimusega ning

elektrituulikute kaitsevööndisse ehitamisel tuleb arvestada kehtivate müranormidega.

Ühisplaneeringuga määratud elektrituulikute 500 m kaitsevööndi määramisel ei ole teostatud

mürauuringut. Seetõttu leiab vallavolikogu, et detailplaneeringu koostamisel tuleb koostada

mürahinnang, mille alusel on võimalik teha otsuseid elamute ehitamise võimalikkuse osas

elektrituulikute kaitsevööndisse ning seejärel ühisplaneeringuga määratud elektrituulikute

kaitsevööndi vähendamise osas.

Planeeringuala ei asu ühisplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul

põllumaal ega inventeeritud vääriselupaiga alal. Ühisplaneeringu alusel on kinnistu, millele

ehitusõigust taotletakse, üldjuhul vähemalt 2 ha, erandkorras omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel

ka väiksem, kui kinnistu hoonestamine on kooskõlas piirkonna maakasutuse põhijoontega.

Detailplaneeringu kavandatakse krunte suurusega ca 0,6–1 ha. Planeeringuala lähipiirkonnas on

elamutega hoonestatud katastriüksused suurustega 5405 m2 kuni 3,76 ha, millest riigimaanteega

paralleelsete katastriüksuste suurused on vahemikus 1,25–2,63 ha. Planeeringuala piirneb põhja

küljest elamuga hoonestatud katastriüksusega ja ülejäänud külgedest hoonestamata maatulundus-

maa sihtotstarbega katastriüksustega. Planeeringuala vahetus läheduses asub mitmeid elamutega

hoonestatud katastriüksuseid. Ühisplaneeringuga määratud elamumaa juhtotstarbega alad asuvad

ca 280 m kaugusel loodes ja ca 250 m kaugusel kirdes. Planeeritav ala paikneb Mändjala küla ja

Nasva aleviku piiril. Tulenevalt eelnevast on vallavalitsus seisukohal, et kavandatavad ca 0,6 ha

suurused krundid on liiga väikesed ja ei ole kooskõlas piirkonna maakasutuse põhijoontega, kuid

mõnevõrra suuremate kruntide moodustamine ja haljasmaa juhtotstarbega alal alla 2 ha suuruste

elamukruntide planeerimine piirkonnas on kooskõlas ühisplaneeringu tingimustega ning

planeeritava tegevuse jaoks ei ole planeeringualal vaja ühisplaneeringu juhtotstarvet muuta.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada piirkonna maakasutuse põhijooni ja kavandada

selle alusel krundijaotus. Tulenevalt eelnevast on planeeritav tegevus kooskõlas kehtiva

ühisplaneeringuga määratud juhtotstarbe tingimustega.

Ühisplaneeringu kohaselt on nii linna kui ka valla territooriumil toimunud ulatuslik

üleplaneerimine. Eeldatakse, et uusi elamupiirkondi kavandavaid detailplaneeringuid algatatakse

vaid põhjendatud juhtudel ja et kavandatakse kvaliteetsemat keskkonda kui seni kehtestatud, kuid

ellu viimata planeeringute puhul. Piirkonnas on seni välja arendamata elamupiirkondi. Kuna uusi

elamukrunte kavandatakse olemasolevate elamute lähedusse, Nasva aleviku piirile ning olemas on

head juurdepääsuteed, siis vallavolikogu on seisukohal, et uute elamukruntide kavandamine on

põhjendatud.

Transpordiamet on väljastanud 30.11.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/22796-2 lähteseisukohad

detailplaneeringu koostamisele, kuna planeeringuala piirneb avaliku riigiteega nr 77 Kuressaare-

Sääre tee. Transpordiameti lähteseisukohad on väljastatud esialgse eskiisi alusel, mille kohaselt

oli kavandatud planeeringualale Kogujatee, mis ühendatakse riigitee km 8,053 olemasoleva

mahasõidu kaudu. Olemasolev mahasõit teenindab maatulundusmaad ning Transpordiametile

teadaolevalt on piirkonnast ka Aaduni (71401:001:1577) ja Pekri (34801:008:0426) kinnistute

omanikud avaldanud soovi võtta kinnistud kasutusele elamumaana. Uuele elamupiirkonna

ristmikule (üle 20 sõiduki ööpäevas) kehtivad rangemad nõuded võrreldes maatulundusmaa

mahasõiduga. Km 8,053 mahasõidu asukohta ei ole võimalik rajada planeeritava elamupiirkonna

teenindamiseks ristmikku, kuna ristmike minimaalne vahekaugus tugimaanteel peab olema

minimaalselt 250 meetrit. Kuna aga eskiisi on korrigeeritud kruntide arvu poolest ja praegu ei ole

planeeritud juurdepääsuteed, siis võivad Transpordiameti seisukohad detailplaneeringu

koostamise käigus muutuda.

Algatatava detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise

4

hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse

detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust

tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa Vallavolikogu on koostatud eelhinnangu (otsuse

lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega

vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu

kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha

keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist,

kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava

tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi

mastaape silmas pidades.

Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatava

tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole

vajalik algatada KSH-d.

Vallavalitsus edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ning PlanS § 81 lõikele 1 ja § 142 lõikele 6

Keskkonnaametile, Päästeametile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja

Transpordiametile xx.xx.2024 kirjaga nr xxx käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha

saamiseks.

Keskkonnaamet xx.xx.2024 kirjaga nr xxx …

Päästeamet xx.xx.2024 kirjaga nr xxx ...

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium xx.xx.2024 kirjaga nr xxx…

Transpordiamet xx.xx.2024 kirjaga nr xxx…

Asutuste seisukohtade alusel on käesolevat otsust täiendatud.

D. Kokkuvõte

Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal tuleb detailplaneeringu

käigus koostada mürahinnang vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus

leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse

lisada.

Detailplaneeringu algatamise tähtaega on pikendatud 23.11.2023 kirjaga nr 5-2/5770-3. Huvitatud

isik edastas 10.01.2024 e-kirjaga soovi detailplaneeringu algatamise menetluse peatamiseks ning

20.06.2024 saadetud e-kirjas avaldas soovi detailplaneeringu algatamise menetlusega jätkata.

Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2024 kolmepoolse lepingu nr xxx huvitatud isiku ja

detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude

kokku leppimiseks.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel

452 5000), koostaja on xxx (xxx, tel xxx) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa

Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002).

Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla

veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil

Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.

5

Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1, § 128 lõike 1 ja § 142

lõike 2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2,

Saaremaa Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Mändjala külas Ohaka tee 2 ja Nasva alevikus Sõrve mnt 70 ja Teeääre

katastriüksustel detailplaneering, mille eesmärgiks on planeeringuala kruntideks jaotamine

ning neile ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks ning üldplaneeringu

muutmise ettepaneku tegemine elektrituulikute kaitsevööndi vähendamiseks.

2. Detailplaneeringu nimetus on „Ohaka tee 2, Sõrve mnt 70 ja Teeääre detailplaneering”.

3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 3,9 ha vastavalt otsuse lisale 1.

4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.

5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

(digitaalselt allkirjastatud)

Jaanus Tamkivi

volikogu esimees

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Päästeamet

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

04.07.2024 nr 5-2/3809-1

Mändjala külas Ohaka tee 2 ja Nasva alevikus Sõrve mnt 70 ja Teeääre katastriüksustel

detailplaneeringu algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmiseks

Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) on esitatud taotlus (registreeritud

vallavalitsuse dokumendiregistris 27.10.2023 nr 5-2/5770-1) detailplaneeringu algatamiseks

Mändjala külas Ohaka tee 2 katastriüksusel (katastritunnus 71401:001:3425, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, pindala 28 540 m 2 ) ja Nasva alevikus Sõrve mnt 70 (katastritunnus

71401:001:0853, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 2986 m²) ja Teeääre

(katastritunnus 71401:001:0852, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7408 m²)

katastriüksustel. Detailplaneeringu eesmärgiks planeeringuala kruntideks jaotamine ning neile

ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks ning üldplaneeringu muutmise

ettepaneku tegemine elektrituulikute kaitsevööndi vähendamiseks.

Detailplaneeringu algatamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse (edaspidi Plans) § 125 lõike 1

punktist 1, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav alevikes ehitusloakohustusliku

hoone püstitamiseks. Planeeringuala asub osaliselt Nasva alevikus. Osa planeeringualast asub

Mändjala külas. Ühisplaneeringu kohaselt alasid, kus detailplaneeringuga soovitakse kavandada

või on planeeritud vähemalt 4 elamumaa kinnistut, käsitletakse elamupiirkondadena ning toodud

on tingimused elamupiirkonna detailplaneeringu elluviimise osas. Eelnevast tulenevalt lisaks

tuleneb detailplaneeringu algatamise vajadus PlanS § 125 lõikest 2, mille kohaselt

detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu

koostamise kohustusega juhul.

Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral

ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine PlanS § 142 lõike 1 punkti 3 alusel on muu

kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Üldplaneeringuga on keelatud elektrituulikute kaitsevööndis uute elamute püstitamine. Tegemist

on kohaliku omavalitsuse hinnangul olulise muutusega, kuna tegemist on keelava iseloomuga

tingimusega ning elektrituulikute kaitsevööndisse ehitamisel tuleb arvestada kehtivate

müranormidega. Ühisplaneeringuga määratud elektrituulikute 500 m kaitsevööndi määramisel ei

ole teostatud mürauuringut.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p

3 alusel on koostatud keskkonnamõju eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajadust.

2

Käesolevaga küsime Teilt kui asjaomaselt asutuselt KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukohta

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja PlanS § 81 lg 2 alusel ettepanekuid

lähteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega ning

algatamise taotluse materjalid.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Rein Kallas

ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja

Lisad:

1. Detailplaneeringu algatamise taotlus_Ohaka 2

2. 2531_Ohaka2_DP_eskiis_algat

3. 2531_Ohaka2_sel_eskiis_seltuskiri

4. Mändjala külas Ohaka tee 2 ja Nasva alevikus Sõrve mnt 70 ja Teeääre DP algatamise eelnõu

5. Lisa 1. Planeeringuala

6. Lisa 2. Lähteseisukohad

7. Lisa 3. KSH eelhinnang

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 04.07.2024 15:21 Adressaat: Keskkonnaamet <[email protected]>; info <[email protected]>;

<[email protected]>; PÄA Lääne <[email protected]> Teema: Mändjala külas Ohaka tee 2 ja Nasva alevikus Sõrve mnt 70 ja Teeääre katastriüksustel detailplaneeringu algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmiseks Manused: 5-23809-1 04.07.2024 Väljaminev kiri.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere!

Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta

kaudu dokument Mändjala külas Ohaka tee 2 ja Nasva alevikus Sõrve mnt 70 ja Teeääre katastriüksustel detailplaneeringu algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks, mis on registreeritud 04.07.2024,

numbriga 5-2/3809-1.

Kontaktinfo

Saaremaa Vallavalitsus

Ta l linna 10, Kuressaare, Saaremaa vald

Tel 452 5000 e-post: va [email protected]