Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Martin Tomberg

IKEA Estonia Runikon Retail OÜ

[email protected]

Teie 28.11.2023 Meie 09.01.2024 nr 2.1.-5/24/1276-2

Lp Inga Inte

Andmekaitsespetsialist

Vastus selgitustaotlusele

Esitasite selgitustaotluse seoses personali kandidaatide ja olemasoleva personali turvakontrolliga,

mis puudutab majandustegevusega seotud kuritegusid ning andmete kogumist ja hindamist tolli-

ja maksuõigusaktide rikkumiste olemasolu kohta. Selleks, et saada volitatud ettevõtja staatus tuleb

täita nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2013. aasta 10. oktoobri määrusest (EL) nr 952/2013,

millega kehtestatakse Euroopa Liidu tolliseadustik („Euroopa Liidu tolliseadustik“).

Küsite, kas volitatud ettevõtja staatust saada sooviv ettevõte võib teha teatud ametikohtade

töötajate turvakontrolli, kogudes andmeid nende karistatuse ja/või teavet kuritegude ja

halduskuritegude kohta. Kui jah, siis millises ulatuses võib seda teha ja kas õiguslikuks aluseks

loetakse õigusaktides sätestatud õigusliku kohustuse täitmine või on selleks õigustatud huvi.

Taustauuringute tegemisel kriminaalkaristuste ja rikkumistega seotud isikuandmete töötlemisel

kohaldub isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel 10 ja karistusregistri seadus (KRS).

IKÜM-i artiklis 10 on sätestatud süütegudega seotud andmete töötlemise piirang, mille kohaselt

töötlemine peab olema lubatud Euroopa Liidu või liikmesriigi õigusega.

Nagu Te ka selgitustaotluses õigesti viitasite, siis KRS § 15 lõike 1 kohaselt tuleb karistusregistrist

teise inimese kohta andmete küsimisel päringus kinnitada andmete küsimise õiguslikku alust või

eesmärki. Eesti siseriiklikes tollialastes õigusaktides ei ole tõepoolest sätestatud volitatud ettevõtja

staatusega tööandjale sõnaselget õiguslikku alust sellistel juhtudel karistusregistri andmete

töötlemiseks. Kuna siseriiklikus õiguses puudub selline õiguslik alus karistusregistrist andmete

saamiseks, peab ettevõttel inimeste karistatuse kontrollimiseks olema mõni muu IKÜM artiklis 6

nimetatud õiguslikest alustest. Karistusregister on avalik ning karistusandmed on kõigile päringu

kaudu avalikud nii kaua kui seadus ette näeb (üksnes kehtivad karistusandmed olenevalt

karistusest). Selgitan, et isikul, kelle kohta sooviksite päringut teha, on võimalik kontrollida, kes

on tema kohta päringuid karistusregistrisse teinud. Kõigi päringute kohta jääb karistusregistri

päringute päevikusse märge ning igaüks võib teha järelpärimiste päringu, et saada teada, kes on

tema andmete vastu huvi tundnud.

1 Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679.

2 (2)

Enamasti on töötaja isikuandete töötlemise õiguslikuks aluseks tööandja õigustatud huvi (IKÜM

art 6 lg 1 p f), sh kandideerimise protsessis isiku taustakontrolli läbiviimiseks. Ka

töölepinguseaduse § 11 sätestab, et lepingueelsetel läbirääkimistel võib nõuda ainult neid andmeid,

mille suhtes tööandjal on õigustatud huvi. Seega võib tööandja töödelda karistusregistrisse kantud

andmeid üksnes ulatuses, milles tööandja põhjendab oma õigustatud huvi. Õigustatud huvi tuleb

hinnata lähtuvalt konkreetsest töösuhtest, võttes arvesse täidetava ametikoha nõudeid. Juhul, kui

ametikoht eeldab eelneva taustakontrolli läbiviimist ning vastav õiguslik alus ei tule seadusest, on

vajalik koostada õigustatud huvi analüüs ning kaaluda, kas tööandja vajadus ja huvi taustakontrolli

teha kaalub ülesse kandidaadi õiguse privaatsusele. Vaidluse korral on õigustatud huvi tõendamise

kohustus tööandjal. Õigustatud huvi hindamise läbiviimiseks saate kasutada inspektsiooni

koostatud õigustatud huvi hindamise juhendit.

Küsite veel, kas tollialaste Euroopa Liidu õigusaktide sätted on nõuetekohasem õiguslik alus.

Nimetatud õigusaktide sätted ning ka Teie viidatud Euroopa Kohtu otsust analüüsides võib

järeldada, et nimetatud sätted annavad aluse tollile isikuandmete töötlemiseks, et lahendada

volitatud ettevõtja staatuse andmise taotlus, st et isikuandmete töötlemine on vajalik tollile pandud

juriidilise kohustuse täitmiseks. Samuti reguleerivad need õigusaktid nõudeid, mis tingimustele

peab taotleja vastama, et volitatud ettevõtja staatust saada. Antud sätted ei anna aga sõnaselget

alust ettevõtetele, kes taotlevad volitatud ettevõtja staatust või sellise staatusega ettevõtetele

olemasolevate ja uute töötajate suhtes taustakontrolli teostamisel karistusregistrist andmete

saamiseks. Küll aga volitatud ettevõtja staatust taotlevatele ettevõttele õigusaktides sätestatud

nõudmised toetavad õigustatud huvi teatud ametikohtadele kandideerivate või töötavate isikute

puhul taustakontrolli teostamiseks ning selleks karistusregistrist andmete saamiseks.

Karistusregistrist andmete pärimise õiguslikuks aluseks on aga siiski IKÜM-ist tulenev õigustatud

huvi nagu juba eelnevalt selgitatud.

Lugupidamisega

Mari-Liis Uprus

jurist

peadirektori volitusel