Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine

70

MINISTRI MÄÄRUS

01.09.2023 nr 50

Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ sekkumise „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Toetusega panustatakse: 1) ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi d „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu” meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ raames rahastatava sekkumise „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas” eesmärkide saavutamisse; 2) Eesti riigi eelarvestrateegia 2023.–2026. aasta heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programmi meetme 1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevuse 1.1.2 „Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine“ eesmärkide saavutamisse; 3) rakenduskavaga kooskõlas oleva poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti” tegevussuuna „Avaliku raha suunamine senisest enam kogukonnapõhiste, kodus elamist ja toetatud kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas“ eesmärkide saavutamisse; 4) heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi 4 „Sotsiaalhoolekande tegevussuuna avaliku raha suunamine senisest enam kogukonnapõhiste, kodus elamist ja toetatud elamist võimaldavate teenuste ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna arendamisse“ saavutamisse. (3) Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on luua tõmbekeskusesse sotsiaalhoolekande seaduse § 15 tähenduses abi- ja toetusvajadusega inimestele toimetulemist toetav elukeskkond (edaspidi kogukonnapõhine toetatud eluase), kui inimese: 1) kodu ei ole võimalik kohandada tema vajadustele vastavaks; 2) abi- ja toetusvajadus on madal või keskmine ning ta ei vaja juhendamist ja abi rohkem kui neli korda nädalas (edaspidi väiksema abi- ja toetusvajadusega). (2) Toetuse andmise tulemusena on kohalikus omavalitsuses (edaspidi KOV) rajatud väiksema abi- ja toetusvajadusega inimestele eluasemeteenuse osutamiseks eluruumid, et vältida käesoleva paragrahvi lõikele 1 vastavate inimeste suundumist asutusse, kus osutatakse väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust. (3) Toetuse andmine panustab: 1) Euroopa hooldusstrateegia ja Eesti hooldusreformi eesmärkide saavutamisse, mis ennekõike parandavad kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust ja vähendavad leibkonnaliikmete hoolduskoormust; 2) heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi 4 „Sotsiaalhoolekanne“ mõõdiku „Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv“ saavutamisse; 3) osaliselt meetmete nimekirja väljundnäitaja „Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv“ saavutamisse; 4) osaliselt meetmete nimekirja tulemusnäitaja „Uute või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv“ saavutamisse. (4) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ saavutamisse. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste strateegia „Eesti 2035“ mõõdikutega: 1) rahulolu KOVi teenustega ja elukeskkonnaga; 2) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 4) ligipääsetavuse näitaja; 5) elamute ja mitteelamute energiatarbe vähenemine. § 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (2) Rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud, abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames rajatakse lisas 1 sätestatud tingimustele vastav kogukonnapõhine toetatud eluase. (2) Toetust ei anta projektile, mille tegevused on tehtud enne abikõlblikkuse perioodi või ületavad maksimaalsete eluruumide arvu kooskõlas § 10 lõigetega 2 ja 3.(3) Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Toetatavad tegevused järgivad kehtestatud keskkonnaalaseid õigusakte.(4) Toetatavad tegevused arvestavad algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ põhimõtetega. (5) „Uus Euroopa Bauhaus“ on algatus, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes, milleks on ruumikogemuse esteetiline kvaliteet, ruumilahenduse kestlikkus ja kliimakindlus ning elanike kaasamine ruumiloomeprotsessi. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 või on tehtud kooskõlas § 20 lõike 1 punkti 1 kohase kindlasummalise makse alustega ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmiste § 4 lõikes 1 sätestatud tegevuste elluviimiseks ja § 2 kohaste tulemuste saavutamiseks vajalike tööde tegemise kulud vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) projektijuhtimine; 2) ettevalmistavad tööd, sealhulgas geodeetilise alusplaani ning geoloogiliste ja muinsuskaitseliste uuringute koostamine; 3) ehitusprojekti koostamine; 4) ehitusprojekti ekspertiisi koostamine; 5) ligipääsetavuse ekspertiisi ja auditi koostamine; 6) omanikujärelevalve teenus; 7) ehitamine vastavalt ehitusprojektile; 8) taastuvenergiasüsteemid, automaatika ja targad juhtimisseadmed, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid ning nende paigaldamine; 9) tehnovõrkude liitumistasud; 10) kohtkindel sisustus ja tehnika ning nende paigaldamine; 11) krundi valgustuse, liikumisteede, parkimisala ja elektrisõidukite laadimispunkti rajamine; 12) krundi haljastuse ja kohtkindla inventari kulu kuni kümne protsendi ulatuses projekti kõigist abikõlblikest kuludest. (3) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 sätestatule projektiga planeeritud, kuid määruse lisale 1 mittevastavad kulud, mis arvestatakse abikõlblikest kuludest maha vastavalt kavandatud kasutuse proportsioonile hoone kasulikust üldpõrandapinnast. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku määruse jõustumise kuupäevast kuni 2028. aasta 31. detsembrini. § 7. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest Toetuse maksimaalne osakaal on 60% kuni 90% abikõlblike kulude maksumusest vastavalt lisas 2 sätestatud KOVi maksimaalsele toetusele. Sekkumise eelarvest moodustavad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid kuni 70% ja riiklik kaasfinantseering kuni 20% ning toetuse saaja omaosalus minimaalselt 10%.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 8. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejaks ja partneriks võib olla KOV, sealhulgas linnaosa või osavald, mis tegutseb valla maa-alal ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla põhimääruse alusel. (2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetes2 ja 4 sätestatule. § 9. Taotleja ja partneri kohustused Taotleja ja partner on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid. § 10. Nõuded taotlusele (1) E-toetuse keskkonnas esitatav taotlus ja projekti kirjeldus peavad sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule järgmisi andmeid ja dokumente: 1) kirjeldus, kuidas projektiga toetatakse väiksema abi- ja toetusvajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut ning välditakse vajadust, et nad sattuvad või suunatakse asutusse, kus osutatakse institutsionaalset üldhooldusteenust, ja kuidas panustatakse piirkonna sotsiaalhoolekandeteenuste arengusse, sealhulgas mõju abi- ja toetusvajadusega inimeste iseseisvale toimetulekule kodus ja kogukonnas ning lähedaste hoolduskoormusele, koduteenuste ja päevahoolduse kättesaadavusele; 2) KOVi eluruumi tagamise teenuse kord, milles on reguleeritud eluruumi tagamine ka väiksema abi- ja toetusvajadusega inimesele; 3) määruse lisa 1 punktis 3 nimetatud nõuetele vastav ehituse eskiisprojekt, mis tagab liikumis- , nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste ligipääsu; 4) projekti tulude ja kulude analüüs; 5) projekti riskianalüüs; 6) abikõlblike kulude suurus, mille aluseks on tõenduspõhiselt koostatud säästlik, parima hinna ja kvaliteedi suhtega kulude eelarve; 7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele mujalt toetuse taotlemise ja saamise kohta;

8) kinnitus, et projektiga järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtet; 9) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ega puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud õigusi. (2) Taotleja võib esitada ühe taotluse vastavalt lisas 3 määratud maksimaalsele eluruumide arvule. Kui taotlejaks on osavald või linnaosa, lisab taotleja taotlusele KOVi kinnituse eluruumide arvu jaotumise kohta KOVi sees. (3) Partneri kaasamise korral on maksimaalselt rajatavate eluruumide arv taotlejale ja partnerile lisas 3 määratud eluruumide arvu summa. Kumulatiivselt ei või KOVi toetatavate eluruumide arv ületada lisas 3 määratut.

4. peatükk

Toetuse taotlemine § 11. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele.

(2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmi oma veebilehel vähemalt kuus kuud enne taotlusvooru avamise päeva. § 12. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotlemine toimub vooruliselt. (2) Taotluse esitab taotleja esindusõiguslik isik e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes e-toetuse keskkonna andmeväljadest. (3) E-toetuse keskkonna töös tehnilise vea esinemise korral lähtutakse avalduse esitamisel ühendmääruse § 5 lõikes 2 sätestatust.(4) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmise korral esitamise tähtpäeva ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata.

5. peatükk

Taotluste menetlemine § 13. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotlus tuleb esitada taotlusvooru avamise teates nimetatud tähtpäevaks. (2) Taotluse vastuvõtmisele kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatut. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Taotluses puuduste esinemise korral määrab rakendusüksus taotluse esitajale ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni 20 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (4) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada käesoleva paragrahvi lõike 2 või § 16 lõike 3 alusel puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. § 14. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-s 6 sätestatule. (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui ta vastab §-s 8 sätestatud nõuetele. (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 10 sätestatud nõuded. § 15. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega. (2) Rakendusüksusel on õigus kaasata hindamisprotsessi eksperte.

(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. § 16. Projektide hindamine ning valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille osakaal koondhindest on järgmine: 1) 30 protsenti koondhindest moodustab projekti vastavus valdkondlikele arengukavadele, mõju rakenduskava erieesmärkidele ning meetme eesmärkide ja tulemuste saavutamisele; hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse, projekti mõju piirkonna sotsiaalhoolekandeteenuste osutamisele ja algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ põhimõtetega arvestamist; 2) 25 protsenti koondhindest moodustab hinnang projekti põhjendatusele; hinnatakse projekti eesmärgipüstitust, planeeritud tulemuste saavutamiseks kavandatud tegevuste tõhusust ja tegevuste ajakava realistlikkust; 3) 25 protsenti koondhindest moodustab hinnang projekti kuluefektiivsusele; hinnatakse ettenähtud tegevuste ja lahenduste kuluefektiivsust, planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust; 4) 10 protsenti koondhindest moodustab taotleja ja partneri võimekus projekti ellu viia; hinnatakse taotleja ja partneri kogemust, organisatsioonilisi ja tehnilisi eeldusi projekt kavandatud viisil ellu viia, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse, sealhulgas taristuinvesteeringute edasised tegevus- ja hoolduskulud; 5) 10 protsenti koondhindest moodustab projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 2 lõikes 4 sätestatud horisontaalsete põhimõtete saavutamisse. (2) Hindamine tehakse rakendusasutuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusasutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. Rakendusüksus avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (3) Rakendusüksus annab taotlejale hindamiskomisjoni küsimustele vastamiseks kuni kümme tööpäeva. (4) Projekte hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (5) Kui ühe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne projektile on 0, lõpeb projekti hindamine ning tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (6) Võrdsete koondhinnetega projektide puhul eelistatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumide järjekorras rohkem punkte saanud projekti. § 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuuluvad taotlused vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale. Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatu. (3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 18. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata § 4 lõikes 2 ja § 16 lõikes 5 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses lähtutakse ühendmääruse §-s 8 nimetatud alustest. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. (3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui rakendusüksusel on võimalik teavet tuvastada infosüsteemist või avalikust andmeallikast.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ja rakendusasutusega kooskõlastatult ühendmääruse §- des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisega ei või muuta kindlasummalise makse alusel hüvitatava tegevuse kohta kinnitatud tulemusi ega nende tulemuste saavutamise tõendamise aluseid. (2) Taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolude muutmise korral kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. Paragrahvi 16 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumides muudatuste tegemisel kaasatakse hindamiskomisjoni eksperte, et hinnata võimalikku mõju valikukriteeriumide alusel tehtud projektide pingereale. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. § 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõikes 7 sätestatule. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt.

7. peatükk

Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 22. Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud esitama kõik projektiga seotud muudatused, sealhulgas kavandatava hoone põhiprojekti ja selle muudatused rakendusüksusele kooskõlastamiseks. (3) Toetuse saaja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. (4) Toetuse saaja ja partner on lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule kohustatud tagama: 1) projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) projekti eesmärkide elluviimise ning saavutama taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ja projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokkulepitud mahus, sealhulgas kandma võimalikud projekti kallinemisega seotud kulud; 3) projekti positiivse mõju KOVi avalikule ruumile, sotsiaalsele ja tehnilisele taristule, elukeskkonna kvaliteedile ja inimeste liikuvuskäitumisele; 4) rajatud kogukonnapõhise toetatud eluaseme eesmärgipärase kasutamise viie aasta jooksul projektile tehtud lõppmaksest arvates, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud. (5) Toetuse saaja ja partneri kohustus on esitada rakendusüksusele eelnõustamiseks riigihanke alusdokumendid, välja arvatud kindlasummalise makse alusel abikõlblike kulude hüvitamise korral, ning korraldavad riigihangete registris hanke vastavalt riigihangete seadusele, kasutades kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ja keskkonnasäästlikke lahendusi. § 23. Projekti riigihanke alusdokumentide eelnõustamiseks esitamise kord (1) Toetuse saaja ja partner esitavad § 22 lõikes 5 nimetatud juhul rakendusüksusele riigihanke alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankemenetluse algatamist ja hankelepingu muudatuse eelnõu vähemalt viis tööpäeva enne hankelepingu muudatuse sõlmimise kavandatud tähtaega. (2) Rakendusüksus hindab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaste dokumentide kavandite vastavust riigihangete seadusele ja taotluse rahuldamise otsusele ning annab eelhinnangu koos soovitustega. Rakendusüksuse määratud esindaja võib osaleda riigihangete registri vahendusel riigihankekomisjonis vaatlejana. (3) Toetuse saaja ja partner on kohustatud juhinduma rakendusüksuse antud eelhinnangust. Vajaduse korral muudetakse riigihanke alusdokumente pärast rakendusüksuse hinnangu saamist rakendusüksuse juhiste kohaselt ning riigihanke võib muudetud sõnastuses välja kuulutada. § 24. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teha toetuse saaja ja partneri juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;

3) nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja või partner rikub ÜSS2021_2027-is või selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja või partneri majanduslik olukord on halvenenud selliselt, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 6) teha muid ÜSS2021_2027-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid. (2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest; 2) kontrollib projekti elluviimist, sealhulgas kasutusloa või -teatise olemasolu; 3) teeb meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajaduse korral esitab rakendusasutusele asjakohase ülevaate; 4) koostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse ja edastab selle rakendusasutusele teadmiseks; 5) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest; 6) teeb projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, et veenduda projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristu sihtotstarbelises kasutamises.

8. peatükk Aruannete esitamine

§ 25. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmise või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul projekti määratud abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) andmed projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, muu hulgas näitajate täitmine; 2) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 3) projekti lõpparuanne peab sisaldama andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas tehtud töid, teavet strateegia „Eesti 2035“ põhimõtete ja näitajate kohta, millega hinnatakse horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamist, ja hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. (4) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kahe aasta jooksul pärast projekti lõppu. Projekti järelaruanne peab sisaldama teavet kogukonnapõhise toetatud eluaseme mõju kohta piirkonna sotsiaalteenuste osutamisele ja hinnangut projekti tulemuste kohta. (5) Rakendusüksus kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul selle rakendusüksuse e-toetuse keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused § 26. Toetuse maksmine

(1) Projekti puhul, mille kogumaksumus on üle 200 000 euro, makstakse toetuse saajale toetust vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 sätestatule tegelike kulude alusel. Projekti puhul, mille kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, makstakse toetuse saajale toetust ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 alusel toetuse andmise korral kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 28 lõikes 2 sätestatule ja toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratule. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekandega tasutud kuludega. (4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse rakendusüksusele e- toetuse keskkonna kaudu kõige tihedamini üks kord kuus. (5) Toetuse väljamakse tegemiseks peavad makse aluseks olevad tegevused olema lõpetatud, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt vormistatud. Kindlasummaline makse tehakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud etappidele ning see võib põhineda muu hulgas tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile. Kui kindlasummalise makse lõpptulemus jääb saavutamata, siis etappide eest juba makstud toetus nõutakse tagasi. (6) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eelduseks on: 1) projekti tegevuste elluviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine; 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. (7) Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel kuludokumente 80 kalendripäeva jooksul ja kindlasummalise makse korral 20 kalendripäeva jooksul alates nende esitamisest rakendusüksusele. Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja ja partneri juures kohapealse kontrolli raames. (8) Kui menetlemise käigus ilmneb dokumentides puudusi, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus vastavalt ühendmääruse § 33 lõikele 2 täiendava tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. § 27. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult peatada ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 28. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §- des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. § 29. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 31 sätestatule. Rakendusüksus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisad: Lisa 1 „Kogukonnapõhine toetatud eluase“ Lisa 2 „Kohaliku omavalitsuse maksimaalne toetus“ Lisa 3 „Kohaliku omavalitsuse toetatavate korterite maksimaalne arv“

1

Sotsiaalkaitseministri 01.09.2023 määrus nr 50

„Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine“

Lisa 1

Kogukonnapõhine toetatud eluase 1. Tehniline kirjeldus 1.1. Kogukonnapõhine toetatud eluase on kohaliku omavalitsuse omandis olev ühe- või mitmekorruseline hoone, milles on ühe- ja kahetoalised kööginurga, tualettruumi ja pesemisruumiga korterid ja abiruumid (hoiu-, hooldus- ja majapidamisruumid) ning toetatavate ühistegevuste ja toetavate teenuste pakkumiseks vajalikud ruumid ja maa-ala. 1.2. Kogukonnapõhise toetatud eluaseme projektiga peavad olema tagatud hoone madalad jätkusuutlikud üldkulud. Hoone ümbrus, arhitektuur ja siseruum peavad vastama terviklikule ja säästvale elukeskkonnale, kus on ühendatud kunstilised ja nutikad eri- ja tehnoloogilised lahendused ning on arvestatud universaaldisaini põhimõtteid. 1.3. Kogukonnapõhises toetatud eluasemes peavad olema tagatud nutikodu ja targa maja kontseptsioonist lähtuvad lahendused, mille puhul on kasutatavad süsteemid suutelised optimeerima elektrienergia kulu ning muutma inimese elu mugavamaks. Lisaks tuleb vastavalt sihtrühma eripärale rakendada lahendusi, mis aitavad monitoorida isiku tervist ja igapäevast toimetulemist. Muu hulgas peavad toetatud eluasemes olema automaatikasüsteemid ja seadmed, mida on väga lihtne ja mugav kasutada, ning automaatikalahendused, mis võimaldavad muuta ruumide valgus-, muusika-, video-, tehnika- ja energiaseadmed juhtimissüsteemide või turvalisust tagavate nutiandurite (kodujälgimissüsteemi) abil vajadustele vastavaks. 1.4. Toetatud eluase on üldjuhul kuue korteri ja abiruumidega üksus, kus ühetoalise korteri suletud netopind on arvestuslikult 30–35 m2 ja kahetoalise korteri suletud netopind on arvestuslikult 45–50 m2. Seejuures tuleb arvestada üldist 65-aastaste ja vanemate elanike osakaalu 41% ühe leibkonnaliikmega leibkondade seas ning võimaldada kohalikel omavalitsustel arvestada piirkonna eripäraga näha kuni kuue korteriga üksuses ette vähemalt üks ja maksimaalselt kolm kahetoalist korterit. 1.5. Toetatud eluaseme üksuses peab paiknema lisaks korteritele: 1) ühistegevusruum koos köögileti ja tualettruumiga; 2) majandusruum pesu pesemiseks ja kuivatamiseks; 3) ühine hoiuruum, mis võib olla jagatud boksideks; 4) koristusvahendite ruum; 5) ruum ratastoolide ja rulaatorite hooldamiseks, hoiustamiseks ja laadimiseks. Nende ruumide suletud netopind on arvestuslikult kokku 100–150 m2. Tehniliste ruumide pinda tuleb arvestada vastavalt valitud tehnilistele lahendustele. 1.6. Ruumide sisutuse (sh pliidid, pesumasinad, valgustid ja mööbel) planeerimisel tuleb arvestada erivajadustest tuleneva ergonoomikaga, mis võimaldab erivajadusega inimestel igapäevatoimingutega paremini hakkama saada. Näiteks vajavad kuulmis- ja nägemispuudega inimesed mitme toimingu jaoks häälkäsklusi või taktiilses kirjas sõnumeid. 1.7. Ühekorruselise hoone krundi hoonestustihedus (hoone maapealsete korruste suletud brutopindala suhe krundi pindalasse) peab olema vähemalt 0,5 ja korrusmajal 1. Hoonete krundil peab olema ligipääsetav parkimine, tagades ratastooli või muu abivahendi kasutajale auto või sotsiaaltranspordi kasutamisel turvalisuse ja kasutajamugavuse. Kavandatud peavad

2

olema lahendused kõnniteedele, valgustusele, pinkidele, haljastusele, jäätmekäitluse alale, ratastoolidele ja parkimisalal elektriautodele laadimisvõimalus. 2. Miinimumnõuded kvaliteedile ja viited standarditele Toetatud eluasemega hoone lahendus peab vastama järgmistele strateegiatele, standarditele ja tingimustele. Projekt peab arvestama vastavust strateegias „Eesti 2035“ (Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus) sätestatud säästva arengu eesmärkidele ja strateegiadokumendis „Ehituse pikk vaade“ esitatud põhimõtetele (https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2021/04/Ehituse- pikk-vaade-2035-v1_6.pdf). Toetatud eluaseme asukoha valikul tuleb lähtuda planeerimisseaduses sätestatud eesmärgist, mille kohaselt tuleb ruumilise planeerimise kaudu luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ja ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. 2.1. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku kohasele eesmärgile soodustada jätkusuutlikku arengut, tagades ehitise ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. 2.2. Eluruumid peavad vastama majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ sätestatud põhimõtetele. 2.3. Uue hoone rajamisel peab see vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud liginullenergiahoone energiatõhususe nõuetele, arvestades Sihtasutuse KredEx 2016. aastal korraldatud hanke tulemusel valminud juhendmaterjale viie liginullenergiahoone ehitusprojektlahendusega. Juhendmaterjal on kättesaadav KredExi kodulehel aadressil: https://kredex.ee/et/energiatohusus/uute-hoonete-energiatohusus. 2.4. Toetatud eluaseme rajamisel olemasolevasse hoonesse peab see vastama vähemalt energiatõhususarvu klassile C. 2.5. Koostatava ehitusprojektiga tuleb kavandada taastuvenergia tootmise ja salvestamise seadmete (nt hoonega integreeritud päikesepaneelide) kasutamise lahendus.Päikesepaneelide kasutamine on soovitatav. Iga paigaldatud päikesepaneel vähendab fossiilkütuste põletamise vajadust, toob energia tootmise tarbimisele lähemale ja vähendab jaotusvõrgu koormust. Päikesepaneelide projekteerimisel tuleb arvestada järgmist:  paneelide esteetiline sobivus ümbritseva ruumi ja hoonega;  paneelide aluse piisav konstruktiivne kandevõime, katuse mehaaniline vastupidavus,

stabiilsus ja paneelide sobiv kinnitus (paneelide kinnituste sõlmed, arvestades kaablite kulgemise ja konstruktsioonide läbiviikudega);

 elektriprojekti osa. Päikesepaneelidele sobib hoone katuse lõunapoolne külg, mida ei varjuta kõrghaljastus. Kõrgemate hoonete katus ja seinad on üldjuhul päikesevalgusele avatud ja haljastusest kõrgemal ning sinna paigaldatud päikesepaneelide tootlikkus on parem. Investeeringu rahalise tasuvuse suurendamiseks tuleb võimalikult palju elektrit kohapeal ära kasutada, sest oma elektri pealt ei tule maksta võrgutasusid. Hoonega samale kinnistule paigaldatavaid päikesepaneele saab õigusaktide kohaselt arvesse võtta hoone energiamärgise arvutamisel. Tänu energia tootmisele muutub hoone energiamärgis positiivsemaks. Päikesepaneelide

3

ühendamiseks elektrivõrku tuleb teha päikesesüsteemi elektriaudit ja kooskõlastada see kohaliku võrguvaldajaga. 2.6. Projekteeritud hoonete energiamärgise koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrusest nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“. 2.7. Koostatav ehitusprojekt peab vastama ehitusprojekti standardis (Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“) sätestatud eel- ja põhiprojektile, sealhulgas asendiplaanile ja sisearhitektuurile esitatud nõuetele. Projekt ja ehitise infomudel tuleb vormistada vastavalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. 2.8. Koostatav ehitusprojekt peab vastama linnatänavate standardis (Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“) sätestatud nõuetele. Parkimisnormatiivi arvutamisel tuleb lähtuda ehituse liigist „hotell“. Sõiduautode parkimisnormatiivi arvutamisel tuleb lähtuda ehitise asukohast „korruselamute ala“ ja jalgrataste parkimisnormatiivi arvutamisel keskuse klassist „I kesklinn“. 2.9. Krundi projekteerimise kohta peab olema haljastusspetsialisti poolt koostatud õueala tsoneerimist, sajuvee ohjamist ja istutusi kajastav plaan. Haljastuse projekteerimisel tuleb lähtuda standardist EVS 939-3:2020 „Ehitusaegne puude kaitse“. Haljastuse osakaaluks tuleb projekteerida vähemalt 30% krundist, millest omakorda 40% peab olema kõrghaljastus (kõrghaljastuse osakaalu arvestatakse täiskasvanud liigi võraulatuse alusel). Krundi planeerimisel tuleb arvestada sajuvee immutuse ja talvel lume ladustamise alaga. Projekteerida tuleb vastupidavaid pika kasutuseaga materjale ja valida hõlpsasti hooldatav (väheste hoolduskuludega) kujunduslahendus. 2.10. Ligipääsetavuse tagamiseks peab koostatav projekt vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“, arvestades liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, samuti ajutise iseloomuga erivajadusi, ligipääsetavuse standardile (EVS- EN 17210:2021) ja võttes arvesse Euroopa Sotsiaalfondi raamprogrammi toel Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellitud juhendmaterjalis „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“ esitatud juhiseid (https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine _loomine.pdf). 2.11. Projektile peab olema lisatud täidetud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljatöötatud enesekontrolli leht (Ligipääsetavus | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee)). 2.12. Hoonetesse suunatud investeeringud peavad vastama algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ väärtustele (https://new-european-bauhaus.europa.eu/system/files/2021- 09/COM%282021%29_573_ET_ACT.PDF), see tähendab arvestama kestliku, esteetilise ja kaasava keskkonna loomisega. Algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ eesmärgid on väljendatavad väärtuste kolmnurgana, mis koosneb kolmest lahutamatust põhiväärtusest:

 kestlikkus – kliimaeesmärkidest kuni ringmajanduse, nullsaaste ja elurikkuseni;

 kaunis – kogemuste ja stiili kvaliteet, mis lisaks funktsionaalsusele arvestab esteetiliste väärtusega;

 kaasav – mitmekesisuse väärtustamine, võrdsus kõigi jaoks, kättesaadavus ja taskukohasus. Kvaliteetse ruumi põhimõtete arvestamisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu ruumiloome eksperdirühma „Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile

4

mõeldud elukeskkonda” raportist ja 2021. aasta mais avaldatud Davosi kvaliteedisüsteemist (https://davosdeclaration2018.ch/), mille kohaselt peab elukeskkond toimima hästi mitte ainult funktsionaalses, ökoloogilises või majanduslikus plaanis, vaid vastama ka inimeste sotsiaalsetele, kultuurilistele ja psühholoogilistele vajadustele. Eesmärk on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. 3. Eskiisprojekt Koos toetuse taotlusega esitab taotleja toetatud eluaseme eskiisprojekti tekstifailid digitaalselt PDF-vormingus või OpenDocument vormingus ning joonised PDF-vormingus järgmises koosseisus: 1. Situatsiooniplaan koos ühiskondliku transpordi ja lähimate teenuste kauguste ja

paiknemisega. 2. Asendiplaan, mis peab võimaldama hinnata projekteeritava maa-ala kavandatavat

kasutamist, joonis esitada mõõtkavas 1:500. 3. Korrus(t)eplaan(id) koos ruumide nimetuste, pindalade ja gabariitmõõtmetega, mõõtkavas

M1:100 või M1:200. 4. Vaated koos kõrgusmärkide, korruselisuse ja välisviimistlusmaterjalide infoga, joonised

peavad võimaldama hinnata kavandatava ehitise visuaalset sobivust, sise- ja välisruumi seoseid, mõõtkavas M1:100 või M1:200.

5. Ruumide eksplikatsioonitabel, kus on märgitud ruumide suletud netopinnad, ruumigruppide suletud netopinnad koos hoone erinevate funktsioonide ruumikasutuse proportsioonidega.

6. Ehituskulude prognoos ja ajakava. 7. Seletuskiri, mis sisaldab olemasoleva olukorra, asendiplaani, ligipääsetavuse, haljastuse

ja heakorra, konstruktiivse osa, välisviimistluse, veevarustuse ja kanalisatsiooni, kütte ja ventilatsiooni, energiatõhususe, jäätmekäitluse ja keskkonnakaitse põhimõtteliste lahenduste kirjeldust.

4. Keskkonnasäästlike nõuete, sotsiaalsete kaalutluste ja innovatsiooni rakendamine Toetatud eluase peab võimaldama elanike igapäevast iseseisvat toimetulekut. Tehniliste lahenduste koostamisel arvestada võimalusel järgmiste võimalike funktsioonide ja seadmetega:  ravimidosaator, mis annab märku ravimite võtmise ajast ning võimaldab võtta vaid õige

koguse ravimeid;  pliidivalve komplekt, mis elektri- või gaasipliidi sisseunustamisel elektri/gaasi välja lülitab;  „rääkiv“ tualettruum dementsusega inimestele, kuhu on installeeritud arvutiekraan, mis

annab juhiseid nii pildi kui heli kaudu;  erinevad robotid sotsiaalse suhtluse toetamiseks ja võimaldamiseks. Robotid, mille nägu

asendab LCD-ekraan, võimaldades teistega suhtlemist, kuni robotkoerani, mis võimaldab eakal, kelle liikumisvõime on piiratud, omada lemmiklooma;

 liikumis-, valgus-, temperatuuri- ja infrapunaandurid ning kukkumis- ja põrandaandurid, mis toetavad eaka turvalisust, saates kontaktisikule signaali erakorralises olukorras;

 häirenuputeenus, mis võimaldab olla kontaktis kõnekeskusega, kus hinnatakse hädaolukorda ja pakutakse vajalikku abi;

 meditsiiniliste näitajate (nt vererõhk) esitamine ja jälgimine virtuaalselt krooniliste haiguste ja haiglaravilt koju naasemise korral;

 kommunikaatori ja sotsiaalset suhtlust toetavate virtuaalteenuste kasutamine, mis võimaldavad suhtlust teiste kasutajate ja lähedastega ning rühmategevustest osavõttu;

 toetavad tervishoiu- ja hoolekandeteenused: sotsiaaltöötajate, avahooldustöötajate ja arstide-õdede virtuaalsed visiidid (videokonverentsil põhinev patsiendi-arsti suhtlus).

5

5. Tüüpkorterite näidislahendus Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskonna Arhitektuuri ja urbanistika akadeemia magistrandi Katariina Grib magistritöö „Eakatele mõeldud toetatud eluaseme moodulehituse kontseptsioon“ väljavõte:

Sotsiaalkaitseministri 01.09.2023 määrus nr 50

„Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine“

Lisa 2

Kohaliku omavalitsuse maksimaalne toetus

KOV Finantsolukorra indeks

(1 väga halb, 2 halb) KOV maksimaalne toetus

Rõuge vald 1,29% 90%

Loksa linn 1,43% 90%

Lääne-Nigula vald 1,43% 90%

Peipsiääre vald 1,71% 90%

Mustvee vald 1,71% 90%

Järva vald 1,86% 90%

Haapsalu linn 2,00% 90%

Kohtla-Järve linn 2,00% 90%

Saarde vald 80%

Tõrva vald 80%

Narva linn 80%

Valga vald 80%

Antsla vald 80%

Mulgi vald 80%

Narva-Jõesuu linn 80%

Väike-Maarja vald 80%

Sillamäe linn 80%

Võru linn 80%

Põhja-Sakala vald 80%

Tapa vald 80%

Räpina vald 80%

Lüganuse vald 80%

Põhja-Pärnumaa vald 80%

Põltsamaa vald 80%

Lääneranna vald 80%

Viru-Nigula vald 80%

Kihnu vald 80%

Ruhnu vald 80%

Vormsi vald 80%

Jõhvi vald 80%

Jõgeva vald 80%

Türi vald 79%

Setomaa vald 79%

Põlva vald 79%

Viljandi vald 79%

Viljandi linn 79%

Märjamaa vald 78%

Alutaguse vald 78%

Vinni vald 78%

2

KOV Finantsolukorra indeks

(1 väga halb, 2 halb) KOV maksimaalne toetus

Võru vald 78%

Elva vald 78%

Kehtna vald 78%

Häädemeeste vald 78%

Otepää vald 77%

Pärnu linn 77%

Kanepi vald 77%

Rakvere linn 76%

Toila vald 76%

Paide linn 76%

Tori vald 75%

Rapla vald 75%

Saaremaa vald 75%

Kuusalu vald 74%

Kadrina vald 74%

Anija vald 73%

Lääne-Harju vald 73%

Kastre vald 70%

Kose vald 70%

Nõo vald 69%

Rakvere vald 69%

Kohila vald 66%

Raasiku vald 64%

Tartu vald 63%

Maardu linn 62%

Haljala vald 61%

Luunja vald 60%

Kambja vald 60%

Rae vald 60%

Tartu linn 60%

Saue vald 60%

Saku vald 60%

Kiili vald 60%

Keila linn 60%

Muhu vald 60%

Harku vald 60%

Hiiumaa vald 60%

Jõelähtme vald 60%

Tallinna linn 60%

Viimsi vald 60%

Sotsiaalkaitseministri 01.09.2023 määrus nr 50

„Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine“

Lisa 3

1

Kohaliku omavalitsuse toetatavate korterite maksimaalne arv

KOV 65 ja vanemad

elanikud Korterite arv vastavalt

65+ elanike arvule* Eakate %

Eakate osakaaluga korrigeeritud korterite arv**

Kuue korteri mooduliga korrigeeritud korterite arv***

Ruhnu vald 23 x 26 x 2

Vormsi vald 86 x 29 x 6

Kihnu vald 118 x 22 x 6

Muhu vald 466 4 28 5 6

Luunja vald 588 5 10 5 6

Kiili vald 644 5 10 6 6

Nõo vald 740 6 17 7 7

Setomaa vald 709 6 25 7 7

Raasiku vald 826 7 16 8 8

Loksa linn 815 7 31 9 9

Kadrina vald 915 7 19 9 9

Kastre vald 937 7 16 9 9

Antsla vald 978 8 23 10 12

Häädemeeste vald 1 008 8 22 10 12

Haljala vald 1 006 8 25 10 12

Toila vald 1 028 8 24 10 12

Alutaguse vald 1 060 8 25 11 12

Jõelähtme vald 1 117 9 24 11 12

Rakvere vald 1 156 9 20 11 12

Kohila vald 1 238 10 16 11 12

Saarde vald 1 141 9 26 11 12

Kanepi vald 1 157 9 26 12 12

Rõuge vald 1 195 10 25 12 12

Kehtna vald 1 224 10 22 12 12

Kose vald 1 333 11 17 12 12

Kuusalu vald 1 311 10 21 13 13

KOV 65 ja vanemad

elanikud Korterite arv vastavalt

65+ elanike arvule* Eakate %

Eakate osakaaluga korrigeeritud korterite arv**

Kuue korteri mooduliga korrigeeritud korterite arv***

Peipsiääre vald 1 265 10 25 13 13

Narva-Jõesuu linn 1 242 10 29 13 13

Anija vald 1 368 11 21 13 13

Vinni vald 1 397 11 21 14 14

Kambja vald 1 531 12 11 14 14

Lääneranna vald 1 357 11 27 14 14

Väike-Maarja vald 1 395 11 25 14 14

Saku vald 1 559 12 14 14 14

Otepää vald 1 481 12 23 15 15

Tartu vald 1 638 13 13 15 15

Mustvee vald 1 446 12 29 15 15

Tõrva vald 1 501 12 26 15 15

Rae vald 1 878 15 8 16 18

Räpina vald 1 604 13 27 16 18

Viru-Nigula vald 1 598 13 27 16 18

Lääne-Nigula vald 1 662 13 24 16 18

Märjamaa vald 1 776 14 24 18 18

Keila linn 1 953 16 18 18 18

Põhja-Sakala vald 1 874 15 24 19 19

Harku vald 2 107 17 12 19 19

Järva vald 1 993 16 23 20 20

Mulgi vald 1 979 16 28 20 20

Tori vald 2 187 17 18 21 21

Võru vald 2 214 18 21 21 21

Hiiumaa vald 2 158 17 25 22 24

Põhja-Pärnumaa vald

2 174 17 27 22 24

Paide linn 2 531 20 24 24 24

KOV 65 ja vanemad

elanikud Korterite arv vastavalt

65+ elanike arvule* Eakate %

Eakate osakaaluga korrigeeritud korterite arv**

Kuue korteri mooduliga korrigeeritud korterite arv***

Põltsamaa vald 2 494 20 26 24 24

Lüganuse vald 2 509 20 30 24 24

Lääne-Harju vald 2 748 22 20 24 24

Türi vald 2 697 22 25 24 24

Saue vald 3 503 24 14 24 24

Viimsi vald 3 126 24 14 24 24

Võru linn 2 818 23 23 24 24

Rapla vald 2 893 23 22 24 24

Tapa vald 2 808 22 25 24 24

Tartu linn 18 241 24 18 24 24

Tallinn 84 297 24 19 24 24

Maardu linn 3 442 24 21 24 24

Rakvere linn 3 345 24 21 24 24

Saaremaa vald 6 628 24 22 24 24

Pärnu linn 11 597 24 22 24 24

Elva vald 3 299 24 22 24 24

Viljandi linn 4 017 24 23 24 24

Viljandi vald 3 142 24 23 24 24

Põlva vald 3 177 24 23 24 24

Valga vald 3 791 24 24 24 24

Haapsalu linn 3 353 24 25 24 24

Jõhvi vald 3 039 24 25 24 24

Narva linn 14 136 24 26 24 24

Kohtla-Järve linn 8 892 24 26 24 24

Sillamäe linn 3 594 24 29 24 24

Jõgeva vald 3 200 24 44 24 24

* Arvestusega 3000 65+ elaniku kohta 24 korterit ja maksimaalselt toetatavate korterite arv 24, välja arvatud kolme väiksema KOV (Ruhnu vald,

Vormsi vald, Kihnu vald) puhul.

** Vastavalt 65+ elanike arvule arvestatud korterite arv, millele on lisatud eakate osakaalust tulenev suurem vajadus, kuid maksimaalselt

toetatavate korterite arv 24, välja arvatud kolme väiksema KOV (Ruhnu vald, Vormsi vald, Kihnu vald) puhul.

*** Võimaldamaks standardiseerimist ning optimaalset tugiteenuste ja ühiskasutusega ruumide planeerimist, on korterite arvu korrigeeritud kuue

korteriga moodulite rajamise võimalusega (välja arvatud väikseima Ruhnu valla puhul), kuid arvestusega, et maksimaalne toetatud korterite arv

KOVi kohta on 24.

.

Sotsiaalkaitseministri määruse „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine“ määruse seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega sätestatakse meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ sekkumise „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas“ toetuse andmise tingimused eesmärgiga anda toetust kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamiseks. Nimetatud eluasemed luuakse madala ja keskmise (edaspidi väiksema) abi- ja toetusvajadusega inimestele, kelle kodu ei ole võimalik kohandada nende vajadustele vastavaks. Sellega soovitakse vältida inimese suunamist asutusse, kus osutatakse hoolekandeteenust (nt ööpäevaringne väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus). Eesti hoolekandepoliitika põhimõtteks on, et kõigil, sh hooldusvajadusega inimestel on õigus elada täisväärtuslikku ja iseseisvat elu. Hooldusvajadusega inimestele tuleb tagada nende vajadusest lähtuv kõrvalabi ja hooldus ning nende iseseisvat toimetulekut tuleb toetada eeskätt nende tavapärases elukeskkonnas ehk kodus ja kogukonnas ning vaid tõendatud vajaduse korral asutuses. KOV-il on sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-des 41 ja 42 sätestatud juhul kohustus tagada eluruum sotsiaalmajanduslikult raskes olukorras olevale või puudega inimesele. SHS-ist tulenev eluruumi tagamise või kohandamise kohustus ei laiene väiksema abi- ja toetusvajadusega inimesele, kellel on võimalik kasutada talle kuuluvat eluruumi. Siiski pakub osa KOV-idest ka praegu eluruumi tagamise teenust, kui inimesele kuuluv eluruum ei vasta ligipääsetavusnõuetele ega toeta tema iseseisvat toimetulemist. Ennekõike on KOV-id võimaldanud eluruumi saamist SHS-i sihtrühma väliselt eakatele. Üheks võimaluseks, et parandada väiksema abi- ja toetusvajadusega inimeste kodus hakkamasaamist ja kogukonda kaasatust, on luua selleks tõmbekeskustesse ligipääsetavad ja isiku toimetulemist toetavad toetatud elamise võimalused, kus KOV-il on juhtumipõhiselt võimalik korraldada isikule ligipääs talle vajalikele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele. Toetades KOV-e väiksema abi- ja toetusvajadusega inimestele kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel paranevad nende inimeste elutingimused ja seega ka võimekus iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama saada. Samuti väheneb lähedaste hoolduskoormus ja vajadus suunata isik asutusse, kus osutatakse ööpäevaringset väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna hoolekandeteenuste ja -toetuste poliitika juht Tarmo Kurves (tel 5919 0941, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Tiia Taevere (tel 5919 2604, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 5915 1801, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused

2

Perioodil 2021–2027 on Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel Eestis aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artikli 21 alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava). Käesoleva määrusega kehtestatakse toetuse andmine meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ sekkumise „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas“ raames.

Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määrusega viiakse ellu rakenduskava poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu” meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ sekkumine „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas”. Määrusega panustatakse „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärgi 4 „Sotsiaalhoolekanne“ mõõdiku „Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv“ saavutamisse, toetades KOV-e kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel, et vältida nende väiksema abi- ja toetusvajadusega inimeste suunamist ööpäevaringsele väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele, kelle olemasolev elamispind ei vasta inimese vajadustele ja elamispinda ei ole otstarbekas ümber ehitada. Meetme sekkumine aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Ühiskond, inimene“ alamsihi „Hooliv ühiskond“ eesmärke ning panustab neisse sihtidesse, arvestades ja edendades ühtlasi järgmisi horisontaalseid põhimõtteid: tasakaalustatud regionaalne areng, kliima ja keskkonnahoid, sooline võrdõiguslikkus, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse tagamine.

Enne meetme rakendamist töötas Sotsiaalministeerium 2021. aastal välja vanemaealiste teenusmaja kontseptsiooni, mis sätestas vajaduse luua KOV-i tõmbekeskustesse ligipääsetavad, toetatud teenustega eluasemed. KOV-ide seas korraldati ka vanemaealiste teenusmaja meetme rakendamist puudutav küsitlus. Eesti 79 KOV-ist vastas küsimustikule 15. Küsimustiku vastustele tuginedes on loodud võimalus, et KOV-id võivad esitada koos taotluse, kus üks KOV on taotleja ja teine või teised partnerid, et rajada mitme KOV-i peale ühine toetatud elamiseks sobilik struktuur. Küsitluse kohaselt oli vähemalt 15 KOV-i huvitatud ja valmis rajama toetatud eluasemeid oma väiksema abi- ja toetusvajadusega inimestele. KOV-i finantsvõimekuse ja laenuvahendite kaasamise vajaduse küsimusele antud vastustest tulenevalt on määruses rakendatud diferentseeritud omaosalust ning KOV-idele, kelle finantsolukorra indeks on alla 2,0, rakendatakse omaosaluse määra 10%. Samuti rakendatakse finantsolukorra indeksist sõltumata madalamat omaosaluse määra 20% väikesaartele (Vormsi, Kihnu, Ruhnu), lähtudes „Püsiasustusega väikesaarte seadusest“ tulenevalt püsiasustusega väikesaarte saareliste tingimuste eripärast.

3

Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus inimeste keskmine eeldatav eluiga on küll viimastel aastatel oluliselt pikenenud, kuid samasugust positiivset trendi pole näidanud tervena elada jäänud eluiga – üle 65-aastased Eesti elanikud vajavad Euroopa Liidu keskmisest suurema tõenäosusega kõrvalist abi igapäevatoimingutes ja enesehoolduses. 2020. aasta andmetel hindas 65-aastastest ja vanematest inimestest ligi 21%, et nende igapäevategevus on terviseprobleemidest tulenevalt suurel määral piiratud. Samal ajal on suurenemas nii eakate kui ka erivajadusega inimeste arv ja osakaal rahvastikus, olles 2020. aastal vastavalt 20% ja 11,6% ning Statistikaameti prognoosi (põhistsenaarium) järgi 2040. aastal vastavalt 25,6% ja 17%. Arvestades Eesti elamufondi, elab suur osa 65-aastastest ja vanematest inimestest liftita elamutes, kus liikumispuudega inimestel ei ole võimalik igapäevatoimingutega iseseisvalt toime tulla. Hajaasustusaladel on samuti probleemiks ligipääsetavusnõuetele mittevastavad, tihti elukeskkonnana amortiseerunud ning pesemis- ja tualettruumita eluruumid. Statistikaameti 2021. aasta andmetel elas 65-aastastest ja vanematest elanikest veevarustuseta eluruumides 2426, pesemisvõimaluseta eluruumides 1921 ja tualettruumita eluruumides 3805 inimest. Rahvastiku vananemisega kaasneva kõrvalabi vajaduse ja erivajadusega inimeste arvu kasvu arvesse võttes suureneb tulevikus nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste tagamise järele. Lähtudes deinstitutsionaliseerimise printsiibist on Eesti hoolekandepoliitika üldine eesmärk pakkuda enam teenuseid, mis toetavad inimese iseseisvat toimetulekut kodus nii kaua kui võimalik ning asutuses vaid selle tõendatud vajaduse korral. Määrus koosneb kümnest peatükist ja 29 paragrahvist. Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala, sh kooskõla rakenduskavaga, eesmärgid ja seosed strateegia „Eesti 2035“ sihtidega. KOV-ide keskustesse rajatavate toetatud eluasemete eesmärk on parandada väiksema abi- ja toetusvajadusega inimeste igapäevast kodus hakkamasaamist, luues selleks ligipääsetavusnõuetele vastavad toetatud elamise võimalused. Toetatud eluase tagab inimesele vajaliku kõrvalabi ja võimaluse olla kogukonda kaasatud selleks eraldi loodud elukeskkonnas (edaspidi teenusmaja).Teenusmaja on kogukonnapõhiste toetatud teenustega, ligipääsetav ja ökonoomne elamisüksus väiksema abi- ja toetusvajadusega inimestele, kelle olemasolev eluruum ei vasta nendele kriteeriumidele ja seda ei ole otstarbekas ümber ehitada tehnilise seisukorra, asukoha, suuruse tõttu või mõnel muul põhjusel. Kui KOV-il on võimalik selleks otstarbeks rekonstrueerida sobivas asukohas ligipääsetavaks ja energiat säästvaks üksuseks mõni olemasolev hoone, tuleks seda eelistada, kuid järeleandmisi ei tohi teha ligipääsetavuse, ümberehituse rentaabluse ja asukoha suhtes. Strateegia „Eesti 2035“ seab sihiks, et elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Selliselt on arvestatud puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi PIK) artiklis 19 „Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine“ ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 25 „Eakate õigused“ ja artiklis 26 „Puuetega inimeste integreerimine“ sätestatud põhimõtetega (seos lisaga 1, III jaotis „Võrdsus“) tooduga. Eesmärk on kasutada uuenduslikke tehnoloogiaid ja looduslähedasi lahendusi ning et elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Strateegia sõnastab, et väärtusliku elukeskkonna lahutamatu osa on nii isiklik kui ka avalik ruum.

Ka kehtiva heaolu arengukava 2023–2030 (HEA 2023–2030) poliitikaeesmärk nr 4 „Sotsiaalsem Eesti” alaeesmärk on, et Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Muudatuste tegemisel lähtutakse esmajoones inimese vajadustest. Eesmärk on minna ka sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas üle inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale

4

lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine. HEA 2023–2030 poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ juures seatakse ka üldine eesmärk, et 2030. aastaks tuleb kodust iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarvu tasemena saavutada sihttase 1,4%. HEA 2023–2030 eraldisesisvaks tegevussuunaks on avaliku raha suunamine senisest enam kogukonnapõhiste, kodus elamist ja toetatud elamist võimaldavate teenuste ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna arendamisse. Eespool nimetatud tegevussuuna raames toetatakse infrastruktuuri investeeringuid, et kaasajastada hoolekandeasutusi ning pakkuda kvaliteetseid teenuseid keerulisema hooldusvajadusega inimestele (nt dementsusega inimesed), samuti neile, kelle kodus elamist ei ole võimalik enam toetada. Eraldi panustatakse ka sellesse, et võtta kasutusele abitehnoloogiad nii kodudes kui teenusekeskkondades. Oluline on, et nutikad lahendused muutuksid inimesele kättesaadavamaks. Meetme sekkumine panustab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 25 „Eakate õigused“ eesmärgi „Liit tunnustab ja austab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus“ ning PIK artiklis 19 „Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine“ seatud õiguste saavutamisse (seos lisaga 2, III jaotis „Võrdsus“). Kvaliteetse eluruumi arendamiseks tuleb lähtuda algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ (Euroopa Komisjoni teatis COM(2021) 573) eesmärkidest, mille kohaselt ei saa ehitatud keskkonna säästlikkuse aspekte käsitleda eraldiseisvalt, vaid neid tuleb vaadata terviklikult üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektidega. Teatis nimetab, et olemasolevate hoonete korduskasutamist, nende kasutusea pikendamist ja ümberehitamist tuleks eelistada uute hoonete ehitamisele kui vähegi võimalik. Euroopa Liidu Nõukogu järeldused 20211 juhivad tähelepanu elukeskkonna tervikkäsitluse vajalikkusele ja annavad soovitusi kvaliteedipõhimõtete järgimiseks ruumiloomes. Vastavalt riigihalduse ministri 2. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ruumiloome töörühma ettepanekutele tuleks ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos elluviimiskavaga. Need põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise hea tavaga ning arvestavad ruumikvaliteedi eesmärke tervikuna. Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Otsustamaks, kas tegemist on riigiabiga, on analüüsitud, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Abi valikuline iseloom on tingimus, mis eristab riigiabi ja nn üldisi meetmeid. Euroopa Komisjon on kohtupraktika baasil selgitanud, et valikulisust saab hinnata mitmel tasandil: varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi käsiraamatus sedastatakse, et abimeetmel on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel: - abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised); - abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil (see kehtib regionaalabikavade puhul) või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega ettevõtjatele (nt VKE- dele) või teatud sektori ettevõtjatele.

1 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14534-2021-INIT/en/pdf, kättesaadav seisuga 19.01.2023.

5

Käesoleval juhul antakse toetust KOV-ile kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamiseks, et tagada eluruum väiksema abi- ja toetusvajadusega inimesele, kelle olemasolev elamispind ei vasta tema vajadustele või selle kohandamine ei ole mõistlik, mille abil toetatakse inimese iseseisvat toimetulekut ning välditakse tema sattumist või suunamist asutusse, kus osutatakse ööpäevaringset väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust. Kooskõlas SHS-iga on KOV-il kohustus abivajadusega inimest aidata ning KOV kehtestab ise sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra (SHS § 14). Abimeede võimaldab KOV-il luua ruumid, kus pakkuda väiksema abi- ja toetusvajadusega inimestele kogukonnapõhist toetatud eluaseme teenust. Abimeede annab eelise abi saajale. Isiku elukohajärgne KOV on kohustatud rahvastikuregistrisse kantud isikutele korraldama sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist. Toetust saav KOV saab eelise oma piirkonna elukeskkonna parandamiseks ja sellega eelise arendustegevuste elluviimiseks. Abimeede ei moonuta ega saa moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Teenus ei ole mõeldud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele osutatava sotsiaalhoolekandeteenusega. Käesoleval juhul ei ole kriteerium „abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel“ täidetud, seega ei ole tegemist riigiabiga ning edasine hindamine ei ole vajalik. Paragrahv 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemused. SHS § 41 kohaselt on KOV-i kohustus tagada eluruum inimesele, kes oma sotsiaalmajandusliku olukorra tõttu pole suuteline ise eluaset ostma või vabaturult üürima. KOV-il ei ole otsest kohustust tagada eluruum inimesele,kellel on võimalik kasutada olemasolevat eluruumi. Toetatud eluaseme teenus on vähese abi- ja toetusvajadusega inimesele, kes vajab kõrvalabi või toetavaid teenuseid igapäevaelu toimingutes regulaarselt pikema aja jooksul (nt 6 kuud), kuid kellel ei ole välja kujunenud ööpäevaringset hooldusvajadust, mille puhul on vajalik osutada teenust hoolekandeasutuses. Samas eeldab teenuse saamine, et inimese olemasolevat elukohta ei ole võimalik tema vajadustele vastavaks kohandada. Abi- ja toetusvajaduse hindamise kohustuse toob välja ka SHS-is sätestatud põhimõte, mille kohaselt tuleb inimese abivajadust hinnata ning selgitada välja tema abivajadusele vastav abi ehk talle sobiv sotsiaalhoolekande abimeede. Inimese kohta olemasoleva info kogumine ja koondamine (ei ole kõnealuse meetme tegevuse osa) struktureeritud ülesehitusega hindamisvahendisse annab võimaluse saada ühtne terviklik pilt sellest, millistes eluvaldkondades on inimesel toimetulekuks abi ja toetust vaja. Selle tulemusel näeb KOV-i sotsiaaltöötaja, milliseid tegevusi on vaja inimesele toetuse pakkumisel teha, et säiliks või paraneks tema elukvaliteet. Teades vajalikke tegevusi, tuleb võrrelda ja hinnata, millistel olemasolevatel sotsiaalhoolekande abimeetmetel on samad tegevused, mis on vajalikud inimesele toetuse tagamiseks. Sellele tuginedes teeb sotsiaaltöötaja otsuse, et inimesel on õigus kasutada sotsiaalhoolekande abimeetmeid, ning kaalutlusotsuse alusel valib, milliste sotsiaalhoolekandesüsteemis olevate abimeetmetega (teenuste või muude abiliikidega) on võimalik inimesele vajalikes eluvaldkondades toetust ja abi pakkuda. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste kohaselt on kõik Eestis pakutavad sotsiaalteenused lähtuvalt oma eesmärgist ja sisust alati suunatud inimese elukvaliteedi parandamisele või säilitamisele mõnes elukvaliteedi valdkonnas. Seetõttu on vajalik sotsiaalhoolekande abimeetme rakendamisel tuvastada, millises elukvaliteedi valdkonnas on inimesel toetust vaja. KOV-i kogukonnapõhise toetatudelamise teenuse sihtrühmaks ei ole iseseisvalt toimetulevad inimesed, kes vajavad sobivat eluruumi majanduslike raskuste tõttu. Inimesele, kes ei ole suuteline sotsiaalsete ja majanduslike tegurite koosmõjul ise eluaset ostma või vabaturult üürima, tagab

6

eluruumi KOV eluruumi tagamise teenuse kaudu (SHS §-d 41–43). Samuti ei ole sihtrühmaks inimesed, kelle kõrvalabi vajadust on võimalik vähendada tema eluruumi sobivaks kohandamisega. On oluline, et KOV võimaldab toetatud elamise võimalust kombineerituna isiku abi- ja toetusvajadusest lähtuvalt muude KOV-i korraldatavate sotsiaalteenustega (koduhooldusteenus, päevakeskuse teenus jmt) väiksema abi- ja toetusvajadusega inimestele. Sihtrühma väljaselgitamisel on lähtutud aastatel 2016 ja 2017 projekti „Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks“ raames välja töötatud abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendist (Trinidad Wiseman, 2017), mille juhendis on välja toodud järgmised toetusvajaduse astmed:

Kogukonnas elamist ja koduses keskkonnas toimetulekut toetavate teenuste puudumise või vähese kättesaadavuse (sh teenuse kalliduse tõttu kliendile) korral inimese elukohas on sageli sundvalikuks inimese paigutamine asutusepõhisele ja ühtlasi kallimale hooldusele ning teatud juhtudel ka kallimate tervishoiuteenuste osutamine, arvestamata sealjuures inimese tegelikku vajadust. Toetuse andmise tulemusena luuakse väiksema abi- ja toetusvajadusega inimestele kogukonna keskustesse ligipääsetavad korterid, mille abil tagatakse inimesele toetav elukeskkond koos selle juurde käivate vajaduspõhiste toetatavate teenustega. Meetme sekkumine panustab strateegia „Eesti 2035“ horisontaalsetesse põhimõtetesse järgmiselt:

 tasakaalustatud regionaalse arengu osas panustab meetme tegevus rahuolusse KOV-i teenustega ja elukeskkonnaga, arvestades et lisandub uus toetatud eluaseme teenus, millega parandatakse inimeste elamistingimusi; regionaalne mõõde on tagatud, arvestades omaosaluse määramisel KOV-i finantsvõimekuse määra ja maksimaalselt toetatavate eluasemete arvu määramisel eakate ehk potentsiaalsete ligipääsetava elamispinna vajajate osakaalu KOV-is;

 soolise võrdõiguslikkuse indeksisse panustab meetme tegevus seoses hoolduskoormuse vähenemisega ja arvestades naiste suurt hõivatuse osakaalu lähedaste hoolduses;

 kliima ja keskkonnahoiu osas panustab meetme tegevus elamute ja mitteelamute energiatarbe vähenemisse, kuna planeeritud elamud peavad vastama rangematele kliimakindluse nõuetele, võimaldades rekonstrueerida olemasolevaid hooneid vastavalt vajadustele ja energiatõhususarvu klassile C ning uute hoonete puhul rakendades nõuet rajada hooned vastavalt liginullenergiahoone energiatõhususele nõuetele, nagu on sätestatud määruse lisas 1;

7

 hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse panustab meetme tegevus, võimaldades väiksema hooldusvajadusega vanemaealistel ja erivajadusega inimestel elada ligipääsetaval ja kogukonda integreeritud elamispinnal;

 ligipääsetavuse näitajasse panustab meetme tegevus ligipääsetavate elamispindade rajamisega.

TAT panust seostuvatesse strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse hinnatakse rakenduskava mõjude hindamise käigus. Ligipääsetavuse puhul kohalduvad Eestile ühissätete määruse artikli 9 horisontaalsed põhimõtted ja PIK artikli 9 punkt 1. Viimasest tuleb osalisriigi kohustus anda puudega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, tagada neile teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Neid meetmeid, mille raames tehakse kindlaks ja kõrvaldatakse juurdepääsutakistused ja -piirangud, kohaldatakse muu hulgas hoonete, teede, transpordi- ja muude sise- ja välisrajatiste, sealhulgas koolide, eluasemete, meditsiiniasutuste ja töökohtade suhtes. Riigisiseselt reguleerib nõudeid avaliku kasutusega hoonetele ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Elukondlikule kinnisvarale nimetatud määruse ligipääsetavusega seonduvad põhimõtted küll ei laiene, kuid kõnealuse toetusmeetme raames on oluline, et toetuse saajad ja partnerid rakendaksid ligipääsetavusnõudeid vastavalt määruse lisas 1 sätestatule. Lisaks on käesoleval ajal struktuurivahendite rakendamise perioodil 2021–2027 kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate tegevuste kavandamisel, elluviimisel, seires ja hindamisel kohustus järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõudeid, vältida diskrimineerimist (soo, vanuse, rahvuse, nahavärvuse, puude, seksuaalse sättumuse ja veendumuse alusel) ja tagada puudega inimestele juurdepääs. Toetuse andmisega panustatakse meetmete nimekirja väljundnäitaja „Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv“ saavutamisse, mille sihttase antud sekkumises aastaks 2029 on 200 rajatud korterit kogukonnapõhistes toetatud eluasemetes. Toetuse andmisega panustatakse osaliselt meetmete nimekirja tulemusnäitaja „Uute või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv“ saavutamisse, mille sihttase antud sekkumises aastaks 2029 on 233 kogukonnapõhise toetatud eluaseme kasutajat.

Paragrahv 3 nimetab meetme sekkumise rakendusasutuse (edaspidi RA) ja rakendusüksuse (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjale on meetme RÜ Riigi Tugiteenuste Keskus, kellel on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve tegemise kogemus ja kompetentsus, ning meetme RA on Sotsiaalministeerium. Paragrahvis 4 kehtestatakse toetatavad tegevused. Ühtekuuluvuspoliitika fondide toel elukeskkonda ja hoonetesse suunatud investeeringud peavad arvestama algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ väärtusi. Vastav nõue on üks seirekomisjoni otsusega kinnitatud läbivatest projektivaliku kriteeriumidest. Vastava algatuse kohaselt ei saa ehitatud keskkonna säästlikkuse aspekte käsitleda eraldiseisvalt, vaid neid tuleb vaadata terviklikult üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektidega. Eesmärk on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks

8

terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Lubatud on olemasoleva hoone rekonstrueerimine, kui on võimalik optimaalsete vahenditega saavutada ligipääsetavus ja energiatõhusus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud nõuetele. Sobiva olemasoleva hoone puudumise korral tuleb eelistada uue hoone ehitust. Paragrahv 5 sätestab kulude abikõlblikkuse. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude põhjendatust, tekkimist ja maksmist. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Projekti, mille kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, toetatakse kindlasummalise kulude arvestuse alusel, mis taotluse rahuldamise otsuses määratakse toetuse saaja esitatud eelarve alusel RÜ hinnangul abikõlblikuks. Toetuse taotleja on kohustatud tõendama iga tegevusega seotud kindlasummalise makse eelarve mõistlikkust ja aluseid, milleks võivad olla toetuse taotlemisel esitatud tegevuste eelarvele lisatud pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt, hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid veebilehtedelt. Kulude abikõlblikuks lugemiseks peab projekteerijaks ja ehitajaks olema ettevõtja, kes on pädev vastavat teenust osutama. Ehitusseadustiku § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Taotleja peab arvestama, et määruses sätestatud kohustuste täitmiseks tuleb kulu abikõlblikuks arvamisel kontrollida teenuseosutaja pädevus- ja kutsenõuetele vastavust. Lõike 3 kohaselt on abikõlbmatud kulud lisaks Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §- s 17 sätestatud kuludele määruse lisas 1 nimetatud kogukonnapõhise toetatud eluaseme hoonele mittevastavad kulud, st kui projektiga planeeritakse rajade ruume, mis ei ole vajalikud toetatud eluaseme rajamiseks, või planeeritakse ruume ja tehnoseadmeid, mis on kasutuses toetatud eluaseme üleselt, arvestatakse nende maksumuse osa abikõlblikest kuludest proportsionaalselt maha vastavalt kasutuse proportsioonile hoone kasulikust üldpõrandapinnast. Paragrahv 6 määrab rahastatavate projektide abikõlblikkuse perioodi, mis on määruse jõustumise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2028. a. Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma määruses märgitud abikõlblikkuse perioodi. Paragrahvis 7 on määratud toetuse maksimaalne suurus. Lisas 2 sätestatud KOV-i omaosaluse arvutamisel lähtutakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi KOV-ide finantsjuhtimise osakonna tehtud arvutustest. KOV-i omaosaluse määramisel on lähtutud KOV-i arvestuslikust finantsvõimekusest, eakate osakaalust ja finantsolukorrast. Finantsvõimekuse hindamise aluseks on 2023. aasta tasandusfondi arvestuses kasutatud arvestuslike tulude ja arvestusliku tasanduse võrdlust arvestusliku kuluvajadusega ehk kui suur on KOV-i tulu pärast tasandamist võrreldes tema kuluvajadusega. Kui KOV-i tasandatud tulud katavad ära 98% või vähem tema kuluvajadust, on arvestatud baas omaosaluse määraks 20%. Omaosalus hakkab vastavalt finantsvõimekusele kasvama, kuid ei saa ületada 40% (sellisel tasemel on baasomaosalus KOV-il, kelle tasandatud tulud ületavad kulusid 5% või rohkem). Baasomaosalust on korrigeeritud vastavalt KOV-i eakate osakaalule

9

elanikkonnast. Riigi keskmisest suurema eakate osakaalu korral omaosalus väheneb ja vastupidi – väikese eakate osakaalu korral omaosalus kasvab. Näiteks kui KOV-is on eakaid 24% elanikkonnast ja Eesti keskmine on 20,1%, on KOV-i eakate osakaal Eesti keskmisega võrreldes 19% suurem ning tema baasomaosalus on jagatud arvuga 1,19. Siiski on arvestatud, et väikseim omaosaluse määr on 20% ja kõrgeim 40%. Eraldiseisvalt vähendatakse nende KOV-ide algset omaosaluse määra kuni 10%-ni, kelle puhul on Rahandusministeerium määranud finantsolukorra indeksiks kuni 2,0, et luua ka nendele piirkondadele võimalus meetmest osa saada. Finantsolukorra indeks võimaldab kokkuvõtlikul ja lihtsal viisil saada ülevaate KOV-i finantsseisu muutusest ajas ning võrrelda tulemust teiste KOV- idega. Finantsolukorra indeksi info KOV-i kohta on avaldatud veebilehel minuomavalitsus.ee (https://minuomavalitsus.ee/omavalitsuste-finantsolukorra-indeks). Lisaks on olemas erand, mis puudutab saarvaldasid, kus kulu ühe elaniku kohta toetatud eluaseme rajamiseks on võrreldes teiste KOV-idega tunduvalt suurem. Vastavalt püsiasustusega väikesaarte seadusele on püsiasustusega väikesaar (edaspidi väikesaar) alla 100 km2 suurune saar, kus elab vähemalt viis elanikku, ja saarvald on püsiasustusega väikesaar või saarterühma tervikuna haldav vald. Käesoleva määruse puhul on tulenevalt Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määrusest nr 10 „Väikesaarte nimistu“ saarvallad Ruhnu, Kihnu ja Vormsi. Kõnealuse meetme puhul võetakse KOV-i keskmise finantsvõimekuse määra näitaja juures arvesse pigem väikesaareliste KOV-ide elanikkonna väiksusest tulenevat eripära. Seetõttu on eespool nimetatud KOV-ide omaosalus kuni 20%, et tagada meetmest osasaamiseks taotluse esitamisel ka neile võimalus projektiga lõpuni jõuda. Määruse 3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“ Paragrahv 8 sätestab, et toetuse taotlejaks ja partneriks võib olla KOV või selle koosesisus olev allüksus (osavald, linnaosa), kuivõrd vastavalt SHS §-le 5 on isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV. Arvestades, et ligipääsetav toetatud eluaseme teenus oleks inimesele tagatud võimalikult tuttavas keskkonnas, on sätestatud, et taotluse võib esitada ka KOV-i vastav allüksus. Paragrahv 9 sätestab toetuse saaja ja partneri kohustused. Paragrahvi 10 sätestab nõuded taotlusele. Lõikes 1 on sätestatud nimekiri dokumentidest, mis tuleb taotlusele lisada lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule. Punkti 1 kohaselt tuleb parimate projektide väljaselgitamiseks toetuse taotlusele lisada piirkonna sotsiaalhoolekandeteenuste arengu kirjeldus, sh kuidas paraneb toetatud eluasemete rajamisega koduteenuse, päevahoolduse ja arstiabi kättesaadavus ning väheneb ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse vajadus ja lähedaste hoolduskoormus. Keskkonnahoiu seisukohalt tuleb esitada kinnitus, et projektiga järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja ökonoomsusnõuet. Punkti 2 kohustab taotlejat taotlusele lisama KOV-i volikogu määruse või selle eelnõu kavandi koos seletuskirjaga, milles reguleeritakse õigust saada eluruumi tagamise teenust ka väikese ja keskmise abi- ja toetusvajadusega inimestel, kelle olemasolevat kodu ei ole võimalik kohandada nende vajadustele vastavaks. Vastava eelnõu ja selle juurde käiva seletuskirja kavandi lisamine on vajalik, kuna toetatud eluaseme teenuse puhul on eluruumile õigustatud väiksema abi- ja toetusvajadusega inimeste sihtrühm uus ja KOV-idel ei ole nimetatud teenuse reguleerimise korda kehtestatud.

10

Lähtuvalt SHS §-s 14 sätestatust tuleb KOV-il kehtestada sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuse kirjeldust ja rahastamist ning selle taotlemise tingimusi ja korda. Määruses või selle eelnõus tuleb kindlasti välja tuua: 1) teenuse kirjeldus; 2) teenuse sihtrühma kirjeldus; 3) teenuse taotlemine, sh abivajaduse hindamine ja teenuse vajaduse väljaselgitamine; 4) KOV-i ülesanded teenuse osutamisel; 5) teenuse määramine; 6) teenuse rahastamine; 7) korduvhindamine ja lepingu pikendamine; 8) teenuse osutamise lõpetamine. Kui projekti mõju on KOV-iti eeldatavalt sarnane, võimaldab vastavalt punktile 3 lisas 1 nimetatud nõuetele vastava eskiisprojekti esitamine hinnata ligipääsu tagamist hoones, selle ümbruses ja teistele teenustele. Eskiisprojekti alusel saab planeeritud hoone puhul hinnata algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ põhimõtetega arvestamist, kuluefektiivsust, eelarve realistlikkust, võimekust projekti ellu viia, keskkonnahoidu ja kliimakindlust. Punkti 4 kohaselt tuleb esitada tulude ja kulude analüüs, kus analüüsitakse projekti finantstulemusi (projekti tulu ja kulu). Projekti arvestusperiood peab vastama vara kasulikule elueale. Projekti vara kindlaks määramisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 66. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Vara võib olla nii materiaalne kui ka immateriaalne (sh nt tarkvara). Projekti vara jääkväärtus on projekti arvestusperioodi ületavate projekti vara kasuliku eluea aastate väärtus. Jääkväärtuse saab leida: a) amortisatsioonijäägina, b) arvestusperioodile järgnevatel projekti vara kasuliku eluea aastatel oodatavate netorahavoogude diskonteeritud väärtusena või c) projekti vara turuväärtusena (müügiväärtusena) arvestusperioodi lõpus, arvestades ülesjäävaid netokohustusi. Rahavoogude meetodi kohaselt tuleb finantsanalüüsis kajastada projekti tulemusena reaalselt tekkinud sissetulekuid ja väljaminekuid. Sissetulekud ja väljaminekud tuleb arvesse võtta sel aastal, mil nad tekivad. Amortisatsiooni, reserve ja muid samaliigilisi raamatupidamislikke näitajaid finantsanalüüs ei hõlma. Projekti taotluse juurde tuleb taotlejal esitada punkti 5 kohaselt ka projekti riskianalüüs, mille raames tuleb hinnata projektiga kaasnevaid riske, mis on seotud planeerimis- ja projekteerimisfaasi, ehitusfaasi kui ka edasise opereerimise faasiga. Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada, ennetada ja vältida KOV-i kogukonnapõhise toetatud elamise rajamisega seotud riske kuni hoone valmimiseni ning hõlbustada seeläbi KOV-il projektiga seotud otsuste vastuvõtmist. Taotlejal tuleb esitatava analüüsi käigus hinnata planeerimis- ja projekteerimisfaasis ja ehitusfaasis esineda võivaid riske kahes etapis (riskide täpsemaks liigitamiseks): ► planeerimisfaas, mis kestab alates projekti elluviimisest kuni eeldavata ehitamise alguseni, sh hõlmab ka projekteerimist (tuua välja ajaperiood); ► ehitusfaas, mis keskendub riskidele hoone ehitamise algusest kuni kasutusele võtmiseni (tuua välja ajaperiood). Projekti sisulised faasid ei pea alati olema ajaliselt ranges järgnevuses, vaid võivad toimuda ka osaliselt paralleelselt.

Levinud projektijuhtimise metoodikate kohaselt vaadeldakse projekti riske tüüpiliselt kolmes peamises mõjukategoorias, milleks on aeg, eelarve ja projekti tulemite kvaliteet. Ajafaktori raames vaadatakse asjaolusid, mis mõjutavad projekti tulemite planeeritud tähtajaks valmimist. Projekti eelarve on ehitusprojektide puhul sageli tähelepanu all. Seetõttu tuleb analüüsi juures eraldi välja tuua, kuidas saavutatakse projekti sisu ja eesmärk, kui projekti maksumus ületab eelarvet. Lisaks projekti elutsükli kategooriatele (planeerimine, projekteerimine, ehitus) tuleb vaadelda ka projekti üldisi riske, kuhu kuuluvad riskid ei ole seotud ühegi projekti etapiga, vaid võivad avalduda kõigis etappides (nt hangetega seotud riskid, personaliriskid jms).

11

Projekti riskianalüüsi juures tuleb vaadelda vähemalt järgmisi riske:

 planeerimisfaasi riskid – kinnistu detailplaneering jmt;

 projekteerimisfaasi riskid – projekti koostamine, projekti tehnilised riskid;

 ehitusfaasi riskid – ehitusressursid, ehitusprotsessi riskid, keskkonnariskid;

 üldised riskid – finantsriskid, personaliriskid, projektijuhtimine, hankeriskid, avalik arvamus, poliitilised riskid, korruptsioon ja turvalisused.

Lisaks tuleb projekti riskianalüüsi käigus hinnata eraldiseisvalt ka projekti majandusliku tasuvusega seotud riske ehk ka kõiki teisi riske, mis võivad KOV-ile opereerimisfaasis avalduda. Sellega seoses tuleb KOV-il põhjalikumalt kaardistada, hinnata ja maandada opereerimisfaasis esineda võivad riskid. Risk on mingi sündmus, mis võib, kuid ei pruugi aset leida. Tõenäosus kujutab ette selle sündmuse toimumise võimalust. Igat riski hinnatakse selle esinemise tõenäosuse ja mõju põhjal ning riskiskoor arvutatakse nende korrutamise teel. Riski tõenäosus peab olema suurem kui null, kuid väiksem kui 100%. Riski koondhinne ehk riskiskoor arvutatakse vastavalt kokkulepitud korrale, nt riski tõenäosuse ja mõju korrutisena. Riskide hindamisel kasutakse paarisarvulist skaalat. Iga riski koondhinde alusel on võimalik kindlaks määrata vastava riski olulisus ehk riski aste. Riski astme kindlaksmääramisel on soovitatav juhinduda alljärgnevast riskimaatriksist.

Joonis 1. Riskimaatriks (joonis on illustreeriva tähendusega). Riskide hindamise võtmeküsimused on:

 Mis on riski põhjus?

 Milline on info usaldusväärsus?

 Millised on riski tagajärjed (halvim stsenaarium)?

 Millised on olemasolevad kontrollimeetmed?

 Millised on alternatiivsed lisanduvad kontrollimeetmed?

 Millised on sisemised ja välised kohustused?

 Kas on vajadust riske täiendavalt uurida?

12

 Millises ulatuses ja kui palju ressurssi see vajaks?

Riski mõju all mõistame kahju või tagajärge, mida konkreetse riski avaldumine või realiseerumine kaasa tuua võib. Riski tõenäosuse all mõistame konkreetse riski avaldumise võimalikkust või sagedust. Teisisõnu näitab tõenäosus riski ilmnemise või esinemise tõenäosust ja mõju tagajärge, mis riski realiseerumisega kaasneb. Kui riskide hindamise tulemusel (lähtudes eeltoodud maatriksist) selgub, et risk on: a) väljunud riskivalmiduse alast (roheline ala), tuleb üle vaadata olemasolevate kontrollimeetmete adekvaatsus ja tõhusus ning vajaduse korral rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid; b) ületanud riskitaluvuse piiri (liikus kollaselt alalt punasele alale), tuleb kohe üle vaadata olemasolevate kontrollimeetmete adekvaatsus ja tõhusus ning rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid. Oluline ei ole riskide hindamisel absoluutväärtus, vaid see, kas risk hinnatakse aktsepteeritavaks või mitte. Kui riskide hindamise tulemusi (riskiskoore) võrrelda riskivalmidusega, saab kindlaks määrata, kas konkreetse riski haldamiseks on vaja astuda täiendavaid samme või mitte. Riskide tuvastamiseks ja hindamiseks tuleb projekti juurde esitada asjakohane riskide hindamise leht, mille juurde on välja toodud riski esinemise korral rakendatavad leevendusmeetmed:

Riskid Mõju Tõenäosus Riskiskoor Leevendusmeetmed

Punktis 6 on sätestatud toetuse taotleja kohustus esitada koos taotlusega iga tegevusega seotud kindlasummalise makse eelarve mõistlikkust tõendav alusmaterjal, milleks võivad olla toetuse taotlemisel esitatud tegevuste eelarvele lisatud pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt, hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid veebilehtedelt. Tegemist on eelkõige, kuid mitte üksnes lihtsustatud kulude alusel toetuse taotlemisel, projekti kulude arvestamise aluseks olevate allikatega. Lõigete 2 ja 3 kohaselt võib taotleja esitada ühe taotluse, üks taotlus võib sisaldada mitme objekti ehitust, kuid arvestusega, et maksimaalselt antakse toetust KOV-ile vastavalt lisas 3 määratud maksimaalsele korterite arvule. Kui taotlus esitatakse koos partneri või partneritega, on maksimaalne eluruumide arv vastavalt lisas 3 määratud kõigi projektis osalevate KOV-ide maksimaalselt toetatavate korterite summale. Siiski ei saa mingil juhul toetatavate eluruumide arv ületada lisaga 3 määratut. Paragrahv 11 sätestab taotlusvooru avamise, nähes ette eelarve ja ajakava kinnitamise ning sellest teavitamise. Paragrahv 12 sätestab toetuse taotlemise tähtaja ja taotluse esitamise viisi. Toetuse taotlemise tähtaja avaldab RÜ oma veebilehel kuus kuud enne taotluste esitamist. Taotlemine toimub vooruliselt, et tagada parimate projektide rahastamine. Kuna toetatud eluaseme teenus on uus, kuid arvestades olemasoleva elamufondi olukorda, eakate elanike, sh liikumispuudega inimeste osakaalu kasvu, kasvab ligipääsetava elamufondi, sh toetatud eluaseme teenuse vajadus ning oluline on see, et meetme sekkumisest toetatud projektid oleksid parimaks eeskujuks järgmistele investeeringutele. Määruse 5. peatükk „Taotluste menetlemine” Paragrahv 13 sätestab taotluse menetlemise tingimused. Taotluste menetlejaks on RÜ, kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid.

13

Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste valikukriteeriumide alusel pingerea moodustamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks, ja määratakse selleks maksimaalselt 20-tööpäevane tähtaeg (lõige 3). Nõude täitmiseks täiendava tähtaja andmine sõltub nõude olemusest ja võimalusest seda mõistliku täiendava tähtaja jooksul täita. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Paragrahv 14 sätestab taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamise. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kontrollitakse, kui ei esine taotluse läbivaatamata jätmise alust. Paragrahv 15 sätestab hindamiskomisjoni moodustamise. Projektide hindamiseks ja pingerea koostamiseks moodustab RÜ hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt RA-ga. Komisjoni peavad kuuluma erapooletud eksperdid vastavalt valikukriteeriumidele. Projektide vastavust valdkondlikele arengukavadele ja mõju rakenduskava erieesmärkidele, meetme eesmärkidele ja tulemuste saavutamisele ning projekti põhjendatusele (sh hinnang eesmärgipüstitusele, sekkumisloogikale, planeeritud ajakavale) peavad hindama eksperdid, kes omavad ettevalmistust ja kogemust sotsiaalteenuste planeerimisel ja ruumiplaneerimisel. Projekti kuluefektiivsust peavad hindama eksperdid, kes omavad ettevalmistust finantsvõimekuse ja riskide hindamiseks ning hoonete planeerimisel. Taotleja projekti elluviimise võimekust saavad hinnata RÜ koordinaatorid, kellel on kogemus vastavate projektide menetlemisel. Projekti kooskõla hindamisse strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panust regionaalsele arengule, soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsetele võimalustele, ligipääsetavusele, keskkonna- ja kliimaeesmärkide toetamisele saab kaasata regionaalarengu, keskkonna, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise eksperte. Paragrahv 16 sätestab projektide hindamise valikukriteeriumid ja -metoodika. Projekti kooskõla hindamisel valdkondlike arengukavadega, projekti mõju hindamisel rakenduskava erieesmärkide ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele lähtutakse alljärgnevast: 1) projekt peab panustama Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu” meetmest „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ rahastatava sekkumise „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas” eesmärkide saavutamisse; 2) projekt peab vastama Vabariigi Valitsuse 23. veebruaril 2023. a kinnitatud heaolu arengukava 2023–2030 eesmärkidele; 3) projekt peab panustama meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse; 4) projekt peab vastama algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ väärtustele. Projekti põhjendatuse hindamisel hinnatakse projekti eesmärgipüstitust, valitud lahenduste realistlikkust ja saavutatavust koosmõjus. Projekti kuluefektiivsuse hindamisel hinnatakse ettenähtude tegevuste piisavust tulemuste saavutamiseks, planeeritud eelarve realistlikkust ja optimaalsust. Toetuse taotleja ja partneri suutlikkuse hindamisel projekti ellu viia hinnatakse taotleja ja partneri kvalifikatsiooni, kogemusi, õiguslikke, organisatsioonilisi ja tehnilisi eeldusi projekt kavandatud viisil

14

ellu viia, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute tegevus- ja hoolduskulude katmise võimekuse). Projekti kooskõla hindamisel strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse järgmist: 1) kuidas projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse

parandamisse; 2) kuidas projekt panustab kestlikku arengusse, keskkonnakaitsesse ja kliimaneutraalsusesse; 3) kuidas projekt panustab regionaalarengusse, sh KOV-i teenustega rahulolusse ja

elukeskkonna paranemisse.

Hindamiseks töötab RA välja valikumetoodika alusel hindamisjuhise, mis avaldatakse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval RÜ veebilehel www.rtk.ee. Paragrahvides 17–19 sätestatakse taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kord.

Määruse 6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine” Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitab toetuse saaja kirjaliku avalduse koos selgitavate materjalidega RÜ-le. RÜ kooskõlastab muudatuse RA-ga, kaasates vajaduse korral eksperte, kes hindavad projekti muudatuse võimalikku mõju projektide hindamise käigus tekkinud pingereale. Toetuse saaja partneri loobumisel tuleb toetuse suurus ümber vaadata arvestades toetatud korterite arvu KOV lõikes. Tegemist võib olla olukorraga, kus RÜ peab tunnistama taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks ja nõudma toetuse tagasi või olukorraga kus osaliselt tuleb taotluse rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks ja vähendada selles osas toetus. Määruse 7. peatükk „Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 65 on sätestatud toetatud tegevuste kestvuse nõue. Ühendmääruse § 4 lõike 1 punktis 11 sätestatu kohaselt peab taotlus sisaldama tegevuste kestuse nõude täitmise tagamiseks vajalikke abinõusid, sealhulgas peab olema määratud selle kohustuse täitmise kulude suurus ning katmise allikad. Käesoleva määruse § 24 lõike 2 punktis 6 on sätestatud RÜ kohustus teha projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, et veenduda projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristu sihtotstarbelises kasutamises. Et vähendada võimalikke rikkumisi riigihangete korraldamisel, on toetuse saaja ja partner, välja arvatud ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 alusel toetuse andmisel, kohustatud esitama RÜ-le eelhindamiseks riigihanke alusdokumendid.

Määruse 8. peatükk „Aruannete esitamine” Peatükis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Määruse 9. peatükk „Toetuse maksmise tingimused” Toetust makstakse toetuse saajale tegelike kulude alusel, välja arvatud juhul, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot. Sellisel juhul toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel ja toetus makstakse välja taotluse rahastamise otsuses märgitud kindlasummalisealusel pärast tööde tegemist. Määruse 10. peatükk „Finantskorrektsioonid ja vaided”

15

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. III Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV Määruse mõjud Meetme sekkumisele rakenduvad alljärgnevad horisontaalsed põhimõtted.

Meetme tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 sätestatuga, sh vastavusega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 25 „Eakate õigused“, artiklile 26 „Puuetega inimeste integreerimine“ ja artiklile 37 „Keskkonnakaitse“. Meetme sekkumise raames rajatakse ligipääsetavad toetatud teenustega eluasemed neile, kes vajavad kuni mõõdukat hooldust, et võimaldada neil kodustes tingimustes igapäevaselt hakkama saada, suundumata institutsionaalsele üldhooldusele. Keskkonna parandamise ja säästva arengu suhtes on kehtestatud rangemad nõuded meetme tegevuse tulemusel rekonstrueeritud või ehitatud hoonetele vastavalt määruse lisas 1 kehtestatud nõuetele.

Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edenemisse panustab meetme tegevus seeläbi, et rajades mõõduka hooldusvajadusega inimesetele ligipääsetavad toetatud teenustega eluasemed, väheneb eeldatavalt lähedaste hoolduskoormus, ja arvestades, et enam kannavad lähedaste hoolduskoormust naised, paraneb meetme tegevuse tulemusel naiste olukord ühiskonnas. Toetatud teenustega ligipääsetavate eluasemete rajamine arvestab PIK artikli 19 „Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine“ põhimõttega ja parandab mõõduka hooldusvajadusega inimestel kodust toimetulekut ja juurdepääsu teenustele. DNSH („ei kahjusta oluliselt“ ingl do no significant harm) hindamise tulemusel saab väita, et meetme sekkumine vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, st meede ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele. Selleks, et tegevus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine – toetuse andmise eesmärk on rajada toetatud eluasemed, mis vastavad liginullenergiahoonete nõuetele ja seeläbi panustavad elamufondi CO2 vähendamisse; 2) kliimamuutustega kohanemine – planeeritavate hoonete tehnosüsteemid peavad vastavalt lisas 1 esitatud nõuetele tagama sisekliima, mis võimaldab paremini kohaneda ekstreemsemate välitemperatuuri kõikumistega; 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse – meetmest toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju kestlikule veekasutusele; 4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt – toetatud eluasemete rajamisel ja kasutamisel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda kehtivast jäätmeseadusest ja KOV-i jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Lähtuvalt lepingulisest suhtest ehitustööde tegijaga saab üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad ja kellel on tulenevalt jäätmeseadusest kohustus käidelda

16

tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. KOV-ides on loodud jäätmejaamad, kus on olemas võimalused ohtlike jäätmete ning liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiseks ja edasisse käitlusesse suunamiseks. Samuti võib piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes tegelevad jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutusega. KOV-ide eeskiri kohustab üldiselt ehitusobjektidel tekkivaid jäätmeid omadustest lähtuvalt liigiti kohapeal koguma ja käitlema. Seeläbi on võimalik tekkivaid jäätmeid ka ringlusse ja taaskasutusse suunata. Ehitusjäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnaluba ja et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kellel on võimekus jäätmeid ringlusse suunata või taaskasutada; 5) saastuse vältimine ja tõrje – ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle vähendamiseks rakendab ehitaja vastavaid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast. Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu ning millest tulenevalt Eestis turule lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad ehitusseadustikust, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitamise asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida tooteohutusele kehtestatud õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisega. Ehitustööde tegija dokumenteerib ehitustööd ja ehitustööde käigus kasutatavad materjalid vastavalt ehitusseadustikule; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine – meede on suunatud KOV-ide keskustesse rajatavate toetatud eluasemete rajamiseks ega hõlma bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikele aladele ehitamist.

Kliimakindluse tagamine Meetme puhul ei ole otstarbekas lähtuvalt sihtrühmast rakendada projekti- ehk taotlusepõhist kliimakindluse hindamist, kuna see toob kaasa täiendava kulu ja halduskoormuse ning taotluse esitamisega võivad tekkida viivitused kliimakindluse hindamise teenuse tellimiseks. Selle asemel on määruses selgitatud kliimamuutustega kohanemise riske ja võimalusi nende vähendamiseks, kuivõrd toetatavateks tegevusteks on ühetaolised ehk toetatud eluasemete rajamisega seotud tööd Tegemist on ühissätete määruse I lisa tabeli 1 sekkumisvaldkonnaga 127 „Muu sotsiaaltaristu, mis hõlbustab kogukonda sotsiaalset kaasamist“. Määrusega kehtestatakse, et rajatav toetatud eluase peab vastama liginullenergiahoone nõuetele. Taristu kliimakindluse tagamiseks on Euroopa Komisjon kehtestanud 16.09.2021 tehnilised suunised aastateks 2021–2027. Tehnilistes suunistes on selgitatud, mis on taristu ja mida hõlmab kliimakindluse hindamine. Kliimakindluse tagamine tähendab kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja kliimamuutustega kohanemist. Kliimakindluse tagamine on defineeritud kui protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimamuutustele vastupanuvõimelised hooned on hooned, mida ehitatakse nii, et need oleksid olenevalt olukorrast vastupidavad temperatuuri, tuule, vee ja tahke massiga seotud akuutsetele ja kroonilistele kliimaohtudele. Lõplik lahenduste valik jääb siiski projekteerijale kui pädevale spetsialistile. Asjakohased lahendused on alles kujunemas ja arendamisel, kuid on võimalik rakendada juba olemasolevaid väljatöötatud tehnilisi lahendusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, et kasutatakse parimat kättesaadavat alternatiivi.

17

Aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise võimaluste uuringu2 peamine soovitus on kiirendada investeeringuid energiatõhususse nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse osas, kuna need meetmed toovad kaasa nii kasvuhoonegaaside heite vähendamise kui ka rahalise säästu. Struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju uuringu3 tulemused näitavad, et suurimat energiasäästu on andnud ettevõtete ressursitõhususe tegevused, korterelamute renoveerimine ja kaugküttetorustike renoveerimine. Taristu kliimakindluse tagamise eesmärk on arvestada toetatud eluasemete rajamisel võimalike pikaajaliste kliimamõjudega. Kliimakindluse tagamise hindamise aluseks on Euroopa Komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027”. Kliimakindluse tagamise peamisteks tegevusteks on kliimamuutuste leevendamine (hoonefondi CO2-jalajälje vähendamine) ja kliimamuutustega kohanemine (mis saavutatakse peamiselt ehitamisel kasutatavate tehniliste lahendustega, mis maandavad kliimariske). Kliimamuutuste leevendamiseks toetatakse toetatud eluaseme rajamise meetmega ainult liginullenergiahoonete ehitamist, mis arvestavad hoonete energiakasutuse olulist vähendamist. Juhul kui see on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav, paigaldatakse liginullenergiahoone energiatõhususarvu saavutamiseks ka vajalik päikeseenergiast lokaalselt taastuvenergiat tootev päikeseenergiasüsteem (päikesepaneelid elektri tootmiseks, päikesekollektorid sooja vee tootmiseks), mis on abikõlblik tegevus. Samuti on abikõlblik kanalisatsiooni soojustagastussüsteemide ehitus. Ehitise energiakulu ja CO2-heite arvutused tehakse energiamärgiste alusel. Energiamärgise väljastavad vastavat kutsepädevust omavad isikud ehitisregistri kaudu. Kliimamuutustega kohanemine Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“4 toob välja, et peamised hooneid mõjutavad riskid on kliimamuutuste tulemusel tormide sagenemine (tuul ja sademed), mereveetaseme tõus (rannikualade üleujutused) ja temperatuuritõus (kuumalained). Üleujutused Üleujutusega seotud riskide hindamine5 prognoosib, et 21. sajandi lõpuks võib Eesti läänerannikul asenduda pikaajaline suhteline meretaseme languse trend sel sajandil kliimamuutuste tõttu tõusutrendiga, mis võib tähendada keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel erinevate stsenaariumite korral kas 20−40 cm või kuni 40−60 cm. Siseveekogude puhul lubab kliimamuutuste suundumus eeldada, et jõgede lumesulaveest põhjustatud üleujutused pigem vähenevad, kuid kevadised lumesulaveest põhjustatud jõgede üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest põhjustatud üleujutustega. Üleujutusohupiirkonna kaardid on nähtaval Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses6. Tormide sagenemine

2 https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/.Stockholmi

Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2019, kättesaadav seisuga 19.01.2023. 3 https://rtk.ee/hindamine/2014-20-21 Tepsli OÜ, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2021, kättesaadav

seisuga 19.01.2023. 4 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/eesti-taristu-ja-energiasektori-kliimamuutustega-kohanemiseriikliku-

strateegia-koostamine-enfra/ SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti

Maaülikooli Tehnikainstituut ja Balti Keskkonnafoorum. 2015, kättesaadav seisuga 19.01.2023. 5 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid | Keskkonnaministeerium (envir.ee),

kättesaadav seisuga 19.01.2023. 6 X-GIS 2.0 [yua] (maaamet.ee), kättesaadav seisuga 19.01.2023.

18

Tormide sagenemisega on peamiselt seotud suurenenud sademete koguse ja tuulekiiruse kasvust tingitud riskid. Sadeveesüsteemide projekteerimise ja tuulekoormusega arvestamise nõuded on sätestatud standardites:

 EVS 846 Hoone kanalisatsioon ja EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk;

 EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1–4: Üldkoormused. Tuulekoormus. Kliimamuutusi arvestavad lahendused jõuavad projektide tehnilistesse lahendustesse projekteerimisnormide muudatuste kaudu. Suurenenud sademete hulgast tingitud lokaalse üleujutuse mõjude vähendamine eeldab hoone ja piirkonna taseme samaaegset planeerimist. Ainult ühe kinnistu piires ei ole sageli võimalik sadevee ärajuhtimist korraldada. Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST7 tegeleb kliimatingimuste kohanemise lahenduste väljatöötamisega. Projekti tulemused on aluseks projekteerimisstandardite ja eeskirjade muutmisel. Projekti tööplaani kohaselt peaksid uuendatud kliimakindluse tagamise lahendused jõudma õigusaktidesse aastal 2026. Kuumalainete sagenemine Aasta keskmine temperatuuri tõus võib positiivse mõjuna tuua kaasa mõningase kütmisvajaduse vähenemise talveperioodil, kuid negatiivse mõjuna võib suureneda suvine jahutamisvajadus. Suurem suvine temperatuuritõus esineb linnade nn soojussaarte piirkondades. Soojussaare risk on suurem tehnogeensete pindadega piirkondades (tumedad lamekatused, asfaltpinnad), sealhulgas eristuvad väiksemas roheluses asuvad korruselamute piirkonnad, kus soojussaare efekt on märkimisväärselt tugevam kui kõrghaljastusega eramajade piirkondades. Hoonete energiatõhususe miinimumnõuete8 alusel tuleb uue hoone püstitamisel või olemasoleva hoone rekonstrueerimisel tõendada vastavust suvise ruumitemperatuuri nõuetele. Eluhoonete suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri 27 °C rohkem kui 150 °Ch (kraadtundi) ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Ruumitemperatuuri tunnipõhised väärtused leitakse hoone dünaamilise simulatsiooni teel spetsiaalse arvutustarkvara abil. Toetatud eluasemete projekteerimisel saab kuumalainetega toimetulemiseks kavandada päikesekaitseklaase (päikesekaitsetegur g-0,4, eluruumide akende klaaspakettide päikeseläbivustegurit (g) ei ole soovitatav valida alla 0,4, et tagada piisav loomuliku valgus eluruumides), lõuna ja lääne suuna akende varjestust ja ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamist (sissepuhkeõhu temperatuur 16 °C). Suvise ruumitemperatuuri arvutamise ja päikesekaitsemeetme kohta on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel juhend9, mis aitab projekteerijat suvise ruumide ülekuumenemise analüüside koostamisel ja sobilike lahenduste valikul. Kompenseerimaks jahutussüsteemide elektrienergia kasutust tuleks koos jahutussüsteemiga paigaldada ka päikesepaneelid elektri tootmiseks. Kuna jahutust on vaja päikesepaistelistel päevadel, on võimalik kohapeal toodetud elektrit kasutada hoone jahutussüsteemides nii, et võrgust ostetava elektri kogus jahutussüsteemide lisamisega ei suurene. V Projektide valiku kooskõla valikukriteeriumidega Projekti tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast vastavalt ühendmääruse §-s 7 sätestatule:

7 Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST – hooandja hoonete renoveerimisele | Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee), kättesaadav seisuga 19.01.2023. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014?leiaKehtiv, kättesaadav seisuga 19.01.2023. 9 Microsoft Word. Suvise ruumitemperatuuri kontrollarvutuse juhend_final.docx (kredex.ee). Suvise

ruumitemperatuuri kontrollarvutuse juhend. Tallinna Tehnikaülikool. 2018, kättesaadav seisuga 19.01.2023.

19

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) elluviija (taotleja, sh partneri(te) kaasamisel partneri(te)) suutlikkus projekti ellu viia;

5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

VI Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ eelarve on 87 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 70% ehk 60 900 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 20% ehk 17 400 000 eurot ja omafinantseering 10% ehk 8 700 000 eurot. Meetme eelarve jaguneb nelja sekkumise vahel, millest toetuse eelarve sekkumise „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas“ elluviimiseks on 26 089 784 eurot, kus Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on maksimaalselt 18 262 849 eurot ja riiklik kaasfinantseering 5 217 957 eurot, toetuse saajate omafinantseering minimaalselt 2 608 978 eurot. Toetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse toetusperioodi tehnilise abi vahenditest. Määruse rakendamisega seotud eeldatav tulu on parem sotsiaalteenuste kättesaadavus. Ühelt poolt paraneb koduteenuste kättesaadavus tänu abivajajate koondumisele valla, osavalla, linna või linnaosa keskuses paiknevatesse toetatud eluasemetega hoonetesse, väheneb koduteenuse osutamiseks kuluv aeg ja kulu transpordile. Teiselt poolt väheneb koduhooldusteenuse vajadus ja lähedaste hoolduskoormus (võimaldades suurendada nende tööhõivet) seoses sellega, et olemasoleva mitteligipääsetava elamufondi asemel võetakse kasutusele ligipääsetavad, elanike vajadusi arvestavad, ökonoomsed ja energiasäästlikud toetatud eluasemed. Paremad elamistingimused on eelduseks paremaks igapäevaeluga toimetulekuks, vähendades nii rasketest eluoludest tingitud haigustesse haigestumist ja vastavate ravikulude tekkimist. See omakorda loob eeldused keskmise eluea pikenemiseks ning sellega seonduva tööea pikenemiseks ja tulude paranemiseks. VII Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VIII Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele (korraldusasutus, rakendusüksus), Euroopa Komisjonile ja seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Esitatud kommentaarid ja nende vastused on kajastatud kooskõlastus tabelis. Seletuskirja lisad: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht – lisa 1 Riskide hindamise tabel – lisa 2 Kooskõlastustabel – lisa 3

Sotsiaalkaitseministri määruse „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine“ seletuskiri

Lisa 3 Sotsiaalkaitseministri määruse „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme rajamise toetamine“ eelnõu kooskõlastustabel

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

Eelnõu kooskõlastused EISis: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium märkusteta, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vaikimisi ning Rahandusministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit käesolevate märkustega. Arvamuse esitasid: Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Muhu Vallavalitsus.

Rahandusministeerium (RaM)

RaM Eelnõus ja seletuskirjas tuleb korrigeerida meetme 21.4.1.1. sekkumise nimetust – see peab olema läbivalt „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas“.

Arvestatud

RaM Eelnõu „reguleerimisala“ peatükis tuleb välja tuua ka meetme nimetus „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“, sest viitest vaid meetme numbrile „21.4.1.1“ ei piisa.

Arvestatud

RaM Seletuskirjas palun täiendada § 20 lõiget 6 selgitusega, millised on tagajärjed kui toetuse saaja partneri loobumisel uut partnerit ei leia. Tegemist võib olla olukorraga, kus RÜ peab tunnistama taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks ja nõudma toetuse tagasi või olukorraga kus osaliselt tuleb taotluse rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks ja vähendada selles osas toetus. Tegemist on toetuse saaja suhtes väga olulise infoga, kuivõrd tagajärjed on tõsised, mistõttu tuleks toetuse saajat sellest läbi seletuskirja teavitada.

Arvestatud

RaM Eelnõu paragrahv 7 sõnastus on ebaõnnestunud. Toetuse maksimaalne osakaal on korrektne märkida „60% kuni 90% abikõlblike kulude maksumusest vastavalt lisas 2 sätestatud KOV maksimaalsele

Arvestatud.

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

toetusele.“ Samas paragrahvis on selguse huvides vaja välja tuua ka omafinantseeringu osakaal, sest hetkel märgitud „Toetusest moodustavad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid 70% ja riiklik kaasfinantseering 20%“ ei moodusta kogueelarvet ehk 100%.

RaM Eelnõu seletuskirja punkti 2 teise lõigu viimases lauses kirjeldatakse meetme tegevust, mis ei ole korrektne. Tegemist on sekkumisega, mille nimetust tuleb seletuskirjas samuti korrigeerida vastavalt „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas“.

Arvestatud.

RaM Seletuskirjas on paragrahv 16 punkti 1 selgituse juures kirjeldatud „tegevust“, mis peab olema „sekkumine“ ning korrigeerida tuleb ka selle nime vastavalt „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas“.

Arvestatud.

RaM Põhiõiguste harta kontroll-lehe keskkonnakaitset puudutava kooskõla kinnituse juures ei piisa viitest „Analüüs ja maandamismeetmed“, vaid tuleb konkreetselt välja tuua, kus antud teemat seletuskirjas käsitletakse (nagu seda on tehtud eelpool III jaotis „Võrdsus” juures).

Arvestatud.

RaM Määruse „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme rajamise toetamine“ eelnõu § 22 lg-s 4 ja § 23 nimetuses ja lõigetes on kasutatud erinevat terminoloogiat, mis puudutab riigihanke alusdokumente. § 22 lg 4 on kasutatud mõistet „riigihanke seotud alusdokumendid“, § 23 pealkirjas ja lg-s 1 „riigihangete alusdokumendid“ ja § 23 lg-tes 2, 3 ja 4 „riigihanke alusdokumendid“. Palume ühtlustada mõisted asendades § 22 lg 4, § 23 pealkirjas ja lg-s 1 eelmainitud mõisted sõnaühendiga „riigihanke alusdokumendid“ vastavas käändes. RHS § 4 p 17 sätestab riigihanke alusdokumentide mõiste. Selle kohaselt on riigihanke alusdokumendid hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide

Arvestatud.

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid. Kui sisustades mõisteid „riigihankega seotud alusdokumendid“ ja „riigihangete alusdokumendid“ pidas eelnõu koostaja silmas teistsugust tõlgendust kui RHS § 4 p 17 näeb ette, siis palun jätta käesolev märkus tähelepanuta, kuid ühtlustada määruses terminoloogia ning täiendada määruse eelnõu seletuskirja osas, mis selgitab, mis dokumente tuleks hankijal pidada riigihankega seotud alusdokumentideks/riigihangete alusdokumentideks. Juhime tähelepanu, et määruse seletuskirjas eelnõu 7. peatüki (viimane lõik) kohta on samuti nimetatud „riigihankega seotud alusdokumendid“.

RaM Asendada tuleb määruse „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme rajamise toetamine eelnõu § 23 lg 1 „riigihankelepingu“ sõnaga „hankelepingu“ ning „muudatuslepingu“ sõnaühendiga „hankelepingu muudatuse“. Selline sõnastus on kooskõlas RHS-iga.

Arvestatud.

RaM Asendada tuleb määruse „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme rajamise toetamine“ eelnõu lisas 1 „Kogukonnapõhine toetatud eluase“ p-s 2.3. sõna „hanke“ sõnaga „riigihanke“. Mõiste tuleneb RHS-st.

Arvestatud.

RPM Lisas 3 tärniga toodud selgitused (just kahe tärniga märgitud selgitus eakate osakaaluga korrigeeritud korterite arvu kohta on raskesti mõistetav).

Arvestatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK)

RTK Juhul, kui on lubatud rekonstrueerimine ja ehitamine, siis TATi korrektne pealkiri on „… ehitamise (mitte rajamise) toetamine“, vt EhS § 4- rajamise all ei saa mõelda sh rekonstrueerimist, ehitamise all küll mõeldakse rekonstrueerimist ja ehitamist.

Arvestatud. Pealkirjast on eemaldatud sõna rajamine.

RTK Eelnõu § 4 lg 4 tõdetakse, et tegevused arvestavad Euroopa uue Bauhausi algatuse põhimõtetega, mis justkui ei eelda selle hindamist, kuid § 16 lg 1 p 1 on toodud, et hinnatakse Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega

RÜ saab tehnilisest abist kaasab projektide hindamisse vastavad eksperdid. Samuti ei ole RÜ-l oma eksperte kavandatavate sotsiaalteenuste

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

arvestamist. Samuti on Bauhausi kontrollimine eelpool mainitud lõigus. Bauhausi põhimõtte kontrollimiseks projekti põhiselt ei ole Rakendusüksusel ressurssi ning siin oleks selleks vaja Rakendusasutuse poolt juhendit.

hindamiseks. EL toetusfondide eelarved sisaldavad vahendeid vajalike ekspertide kaasamiseks.

RTK Eelnõu § 5 palun TATis ja/või SK-s täpsustada, kas taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid on abikõlblikud kulud? Lisast 1 tulenevalt antud lahendustega tuleb projekteerimisel arvestada, need on igati kontseptsiooni toetavad, kuid TATis nende abikõlblikkus ei ole reguleeritud.

Arvestatud.

RTK ÜSM art 53 lg 3 punkt b kohaselt saab eelarveprojekti alusel anda toetust projektile, mille kogumaksumus ei ületa 200 000€. Kui mitte-ametlikus ringis oli § 11 lg 6 vastav piirang välja toodud, siis ametlikku ringi jõudnud eelnõust on see eemaldatud. Lisatud on küll viide eelnõusse § 5 lg 1 ÜM §-le 20 lg 1 p 1, mis omakorda viitab edasi ÜSMi vastavale sättele. Samas oleks toetuse saaja jaoks oluliselt selgem, kui toetuse andmise tingimustes selgelt välja tuuakse, et alla 200 000€ kogumaksumusega projektide kulude hüvitamise viis on erinev. Näiteks seletuskirjas lk 8 on see välja toodud: "Projekti, kogumaksumusega kuni 200 000 eurot, toetatakse kindlasummalise kulude arvestuse alusel, mis taotluse rahuldamise otsuses määratakse toetuse saaja esitatud eelarve alusel RÜ hinnangul abikõlblikuks." Palume eelnõus sätestada selgelt, et projekte kogumaksumusega alla 200 000€ toetatakse kindlasummalise maksena.

Arvestatud.

RTK Eelnõu § 6 võttes arvesse 2014+ perioodi kogemust teeme ettepaneku täiendada TATi nõudega, et projektiga alustatakse 12 kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise, sh osalise, otsuse saamist.

Arvestades, et kõik projektid on erinevad ja kõik projektiga seotud tegevused ei ole abikõlblikud, näiteks detailplaneeringu koostamine, mis on ajamahukas töö, siis 12 kuu piirang ei võimaldaks neil KOVidel toetust küsida, kus sobiliku krundi osas detailplaneering puudu.

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

RTK Eelnõu § 7 lause "Toetusest moodustavad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid 70% ja riiklik kaasfinantseering 20%.". Jääb arusaamatuks, mis või kelle vahenditest kaetakse 10%.

Siin on toetus matemaatiliselt 100% ja siis sellest moodustab ERF 70% ja RKF 30%. Need protsendid võivad olla teised, ja kokku peavad nad andma 100%.

Samuti ei saa lähtuda Seletuskirja VI osast „Eelnõu rakendamisega seotud…“, kus ERFi toetus on maksimaalselt 18 262 849 eurot (70%) ja RKF 5 217 957 eurot (20%) ning, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering minimaalselt 2 608 978 eurot (10%), sest projektipõhine toetus ei saa olla moodustatud sh toetuse saaja omafinantseeringust.

Arvestatud. § 7 sõnastatud ümber: „Toetuse maksimaalne osakaal on 60% kuni 90% abikõlblike kulude maksumusest vastavalt lisas 2 sätestatud KOV maksimaalsele toetusele. Sekkumise eelarvest moodustavad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid kuni 70% ja riiklik kaasfinantseering kuni 20% ning toetuse saaja omaosalus minimaalselt 10%.“

RTK Eelnõu § 9 - palun kontrollida ühendmääruse viide üle, ilmselt oleks õige viidata ÜM § 2 lõikele 3.

Arvestatud.

RTK Eelnõu § 10 lg 1 p 4- Puhastulu regulatsiooni perioodil 2021-2027 ei ole, seega lisaks § 10 lg 1 p 4 kustutamisele palume eelnõu § § 24 lg 2 p 6 jätta välja puhastulu regulatsioon.

§ 24 lg 2 punktist 6 tulenevalt projektiga ei tohi teenida puhastulu või teenitud puhastulu ei tohi ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu.

Arvestatud.

RTK Eelnõu § 10 lg 1 punkt 5- ei ole arusaadav selle dokumendi vajalikkus. Olemasolevas Eelnõu versioonis dokument ei oma mõju taotluse hindamisele. St, kui selgub, et projekti riskide esinemise tõenäosus ja mõju on suur, siis hetkel puudub igasugune regulatsioon jätta projekti toetamata. Mis lisaväärtust see dokument annab taotlusele? Samuti SK-s ei põhjendata selle dokumendi vajalikkust.

Projektide hindamiseks koostatakse eraldi projektide hindamise juhis, kus riskianalüüsi alusel saab hinnata mh toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia.

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

RTK Eelnõu § 22 lg 3 punkt 4 kohaselt tuleb taotlejal tagada rajatud kogukonnapõhise toetatud eluaseme eesmärgipärase kasutuse 20 aasta jooksul projektile tehtud lõppmaksest arvates, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud. Palun täpsustada, millistel õiguslikel alustel viimati nimetatud nõue põhineb. Juhime tähelepanu sellele, et CPR art 65 tulenev kestuse nõude periood on 5 aastat pärast toetusesaajale lõppmakse tegemist või, kui see on kohaldatav, siis riigiabi reeglites kehtestatud periood. TATig ei ole lubatud CPRis toodud maksimaalset kestuse nõude perioodi pikendada, võimalik on ainult selle lühendamine 3 aastale VKEdele toetuse andmisel.

Toetuse andmisel kestuse nõue on 5 aastat projekti lõppmaksest. Pikem tähtaeg saab tulla üksnes teisest seadusest." Seega siin on ka õigusaktide taseme teema, et selline nõue saab tuleneda teisest seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Seletuskirjas on selgitatud sotsiaalhoolekande seadusest tulenevaid nõudeid, kuid konkreetset 20-aastast kestuse nõuet sealt ei tulene. Arusaadav, et sotsiaalhoolekande eesmärkidel rajatud ehitis peab olema samal eesmärgil kasutatav pikema aja jooksul kui 5 aastat, kuid toetuse andmise õigusaktidest tulenevalt on maksimaalne periood 5 aastat (kui ei anta riigiabi) ning seetõttu ei saa TAT-is pikemat perioodi sätestada.

Arvestatud. Vastavalt SHS §-le 17 on KOV alaliselt kohustatud tagama koduteenuse, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Kuid seadus ei sätesta 20 aasta nõuet.

RTK Eelnõu § 22 lg 4- palun täpsustada, kas tegemist toetuse saaja õiguse või kohustusega, eelnevates lõigetes on konkreetselt sõnastatud, mis on toetuse saaja kohustus või õigus (on õigus, on kohustus).

Arvestatud.

RTK Eelnõu § 24 lg 2 p 4- ettepanek edastada RA-le teadmiseks siiski taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse, mitte selle eelnõu.

Arvestatud.

RTK Eelnõu § 25 lg 3 p 1- kirjeldatud andmed on a priori e-toetuse keskkonnas iga projekti juures olemas (aruanne on projekti osa), ei ole arusaadav, miks neid peab dubleerima.

Arvestatud.

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

RTK Eelnõu § 26 lg 1- loetletud toetuse maksmise viisid, kuid soovitan selgemalt eristada, et projektides maksumusega kuni 200 000 € toetust makstakse kindlasummalise makse alusel ja tegelike kulude alusel, kui projekti maksumus on kallim, kui 200 000 €.

Arvestatud.

RTK Eelnõu § 26 lg 5 on toodud: "Kindlasummaline makse või osaline makse tehakse vastavalt taotluse rahuldamiseotsuses määratud etappidele, mis võib põhineda muuhulgas teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile ning sellele vastavale arvele." Palume tuua ka eelnõus välja, et kindlasummalist makset võib etappide kaupa maksta ning kui kindlasummalise makse lõpptulemus jääb saavutamata, kas siis etappide eest juba makstud nõutakse tagasi või mitte. Lisaks pöörame tähelepanu, et kindlasummalise makse puhul ei kontrollita kuludokumente. Seega palume eemaldada toodud sättest sõnastus "sellele vastavale arvele".

Eelnõu § 26 lg 5- kindlasummalist makset ei saa teha osade kaupa, aga saab teha projektis mitu kindlasummalist makset, kui need etapid on võimalik eristada ja tõendada.

Arvestatud. Lisatud lg-le 5 lause „Kui kindlasummalise makse lõpptulemus jääb saavutamata, siis etappide eest juba makstud nõutakse tagasi.“

RTK Seletuskiri lk 8, paragrahv 5 lõike 3 selgituses on kasutatud väljendit: "Mitteabikõlblikud kulud". 2021-27 perioodil seda enam ei kasutata. Soovitan kasutada: "abikõlbmatud kulud".

Arvestatud.

RTK Seletuskirjas lk 10 alguses on toodud, et "Eskiisprojekti alusel saab hinnata planeeritud hoone Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamist, kuluefektiivsust, eelarve realistlikust, võimekust projekti ellu viia, keskkonnahoidu ja kliimakindlust."

Tuleks välja jätta keskkonnahoiu ja kliimakindluse osa, sest eelnõus on toodud, et tegevused vastavad "ei kahjusta oluliselt” põhimõttele ning samuti on hinnatud meetme tegevuste kliimakindlust. Neid ei ole mõistlik

Meetme tegevuse osas on kliimakindluse analüüs esitatud, kuid vajalik on projekte hinnates hinnata, kas ka esitaud projekt sellele vastab, sh ka on näiteks arvestatud sadevete immutamisega pinnasesse jms.

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

projektipõhiselt kontrollida, kuna tegevused on ühetaolised ja juba hinnatud.

RTK Seletuskirja lk 15 esimeses lõigus soovitame korrigeerida sõnastust. Ettepanek; "... ja toetus makstakse välja taotluse rahastamise otsuses märgitud kindlasummalise makse alusel pärast tööde teostamist.

Arvestatud.

RTK Lisada eelnõusse või seletuskirja toetuse saaja kohustuste alla otsese viitena:

Toetuse saaja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

Toetuse saajale on abistavam ja selgem, kui kohustusena viidata otse ka teavitamise määrusele ja mitte läbi 2 õigusakti ringiga.

Arvestatud. Lisatud eelnõusse.

Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL)

ELVL Eelnõu Lisa 1, punkt 1 Alapunktis 1.3 on kirjas, et eluasemes peavad olema tagatud “nutikodu” ja “targa maja” lahendused. Teeme ettepaneku muuta see tingimus soovituslikuks, sest erivajadustega või eakad inimesed võivad ekslikult oma tegevustega rikkuda süsteeme (nt avavad akna, muudavad seadeid jne). Soovituslikuks tuleks teha ka monitoorimiseks ja/või kodujälgimiseks vajalike lahenduste sisse ehitamine. Juhul, kui see jääb kohustuslikuks, on vajalik klientidelt selleks eelnevalt nõusolek küsida ning tagada andmekaitse. Erivajadustega inimestel võib olla probleeme ka vaimse tervisega, mis võib süveneda, kui ta teab, et tema elu ja tegemised on igapäevasel monitoorimisel, sest psüühikahäiretega kaasnevad sageli ka paranoilised kinnisideed jälitamise kohta.

Toetuse andmise eesmärk on luua sotsiaalhoolekande seaduse §-i 15 mõistes abi- ja toetussvajadusega inimestele toimetulemist toetav kaasaegne elukeskkond, mille rajamisel võetakse KOV poolt arvesse kõiki uuenduslikke põhimõtteid. Käesoleva määruse Lisa 1 tuuakse välja käesoleva sekkumise raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite ja riiklik kaasfinantseeringu rahastuse toel rajatava hoone tehniline kirjeldus, mille juurde täpsustatakse, millistele strateegiatele, standarditele ja tingimustele hoone lahendus peab vastama. Punkti 1.3 mõte on rõhutada, et sihtgrupi

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

eripärast lähtuvalt tuleb rakendada lahendusi, mis aitavad monitoorida igapäevaselt isiku tervist ja toimetulemist. Lisa 1 punktis neli tuuakse välja ka võimalike funktsioonide ja seadmete osas detailsem loetelu, millega tuleb arvestada tehniliste lahenduste koostamisel. Loetelus on välja toodud võimalikud innovaatilised lahendused, mis tähendab meie poolt soovitusliku loetelu, mitte kohustusliku. Esitatud projekti taotluste puhul annab selliste lahenduste kasutamise planeerimine lisapunkte.

Alapunktis 1.4 on välja toodud, et ühetoalise korteri suletud netopind on arvestuslikult 30-35 m2 . Puudub põhjendus, miks on otsustatud nii suure pinna kasuks. Juhul, kui on arvestatud liikumispuudega inimestega (ratastool), siis on korteri suurus sobiv, kuid kõik inimesed ei vaja ratastooli ja seetõttu ei ole mõistlik ehitada kõik korterid niivõrd suurena, sest hoone ülalpidamine võib olla kulukas, hoolimata erinevatest säästlikkuse tagamiseks rakendatavatest lahendustest. Teeme ettepaneku kaaluda suuremat lõtku, võimaldamaks omavalitusel vastavalt piirkonna vajadustele, otsustada kuivõrd suured kortereid projekteerida. Kui eelnõu kohaselt on ühetoalise korteri suuruseks 30-35m2 ja kahetoalise korteri suuruseks 45-50 m2 (mis sisuliselt on juba pereelamu), kaaluda vahemikku ühetoalisel korteril 16-30 m2 ja kahetoalisel 30-40 m2 nii, et omavalitsusel oleks õigus ning võimalus projekteerida piirkonna eripäradele ning vajadustele vastav kogukonnamaja. Samuti teeme ettepaneku jätta paindlikumaks korterite jaotus, et iga omavalitsus saaks ehitada selles mahus 1- või 2-toalisi kortereid nagu kohapeal vaja.

Ligipääsetavus põhineb inimese elukaarel. Ligipääsetavus on hädavajalik puuetega inimestele, aga ta on kasulik ka paljudele teistele, näiteks kroonilistele haigetele, ajutise vigastuse või trauma läbinud inimestele, vähese keeleoskusega isikutele, lastele, eakatele jne. Seega ligipääsetavus on oluline vahend, et aidata neil sihtrühmadel ühiskonnaelus osaleda. Ligipääsetavus on tihedalt seotud universaalse disainiga, mis lähtub sellest, et keskkond peab olema kasutajasõbralik kõigile - ilma erilahendusi rakendamata. Kogukonnapõhise toetatud eluaseme puhul tuleb läbivalt arvestada ligipääsetavuse nõuete igakülgse tagamisega. Rahvastiku vananemisega kaasneva kõrvalabi vajaduse ja erivajadusega inimeste arvu kasvu arvesse võttes suureneb tulevikus nõudlus

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste tagamise järele. Vananev elanikkond, erivajadustega inimeste vajaduste teadvustamine on viinud olukorrani, kus kõik täna projekteeritavad kortermajad peaksid takistusteta rahuldama kaasava disaini nõudmisi. Universaalse disainiga korterite plaanid tuleb kavanda avarate liikumisruumidega (esik, koridor ja muud käigud tubade vahel, pääsud rõdudele, terrassidele), mis võimaldavad hõlpsat ja sujuvat ruumide kasutust ning ligipääsu. Korterite puhul tuleb kõige suuremat tähelepanu pöörata sujuvale liikumisele, ehk magamistoa, köögi ja WC-vannitoa kasutusmugavusele. Inimese turvalisust toetavad sealjuures ka nutikad lahendused. Korteri planeering tuleb teha nii, et korteril oleks võimalik “vananeda” koos selle elanikuga. Korter peab sobima nii liikumistakistustega inimesele, kes kasutab tugiraami, rulaatorit või ratastooli, aga samuti võtma arvesse ja toetama ka sügava kuulmislangusega inimese (sh kurdi) vajadusi. Kokkuvõtvalt peab rajatav korter rahuldama nii eaka kui ka tavalise pere vajadusi. Korterite pind on antud arvestuslikult, tagada tuleb korteris ratastoolis liikumise võimalus korteri

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

erinevate tsoonide ja sisustuse vahel, sh sissepääsu juures, köögileti ees, voodi ümbruses, garderoobikapi ees, tualettruumis. Kõik korterid tuleb rajada arvestusega liikumispuudega inimestega, ehk ratastooli ümberpööramise raadiusega. Ligipääsetavuse tagamiseks peab koostatav projekt vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusele nr 28 “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” arvestades liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, samuti ajutise iseloomuga erivajadusi, ligipääsetavuse standardile (EVS-EN 17210:2021). Võttes arvesse määruses toodut, ei ole võimalik ligipääsetavuse nõudeid täita väiksema ruutmeetrite arvu juures, mistõttu ei saa tehtud ettepanekuga arvestada. Eelnevast lähtuvalt ei saa me aktsepteerida Lisas 1 toodud korteri suuruste alandamist, mis ei võimaldaks tagada rajatavates korterites takistusteta liikumist. Korterite jaotuse puhul oleme ette andnud esialgse ühtse lähenemise 1- ja 2- toalitste korterite arvule, mida võib kohalik omavalitsus etteantud piirides hoonet planeerides muuta. Samuti võib KOV planeerida oma rahastusel üle Lisas 3 toodud piirarvu kortereid, mille puhul

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

jääavad vastavad ehitus- ja muud kulud tema enda kanda. Korterite pind on antud arvestuslikult, tagada tuleb korteris ratastoolis liikumise võimalus korteri erinevate tsoonide ja sisustuse vahel, sh sissepääsu juures, köögileti ees, voodi ümbruses, garderoobikapi ees, tualettruumis. Kõik korterid tuleb rajada arvestusega liikumispuudega inimestega, ehk ratastooli ümberpööramise raadiusega.

ELVL Alapunktis 1.5. loetletakse ruumid, mis peavad paiknema toetatud eluaseme üksuses lisaks korteritele. Teeme ettepaneku lisada siia ruum majavanemale või -korrapidajale.

Deinstitutsionaliseerimise käigus liigutakse hoolekande osutamise institutsionaalselt mudelilt kogukonnapõhisele mudelile, mis tähendab, et inimesele vajalikku tuge ja abi osutatakse kogukonna keskel, säilitades talle võimalus olla kaasatud ja langetada iseseisvalt otsuseid kogukonna poolt pakutavate teenuste kasutamisel. Euroopa Liidu ekspertgrupp on liikmesriikidele koostanud juhised deinstitutsionaliseerimise põhimõtete elluviimiseks ning määratlenud selles protsessis olulised institutsiooni ja kogukonnapõhiste teenuste mõisted. Iga liikmesriik võib küll täpsemalt kirjeldada, mida peetakse institutsiooniks ja kuidas rakendatakse deinstitutsionaliseerimise protsessis ekspertgrupi juhiseid, kuid Euroopa struktuurifondidest eraldatud

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

raha kasutamisel järgitakse juhistes sõnastatud määratlusi. Seega, käesoleva sekkumise raames rajatava toetatud eluaseme puhul ei pea me võimalikuks alapunktis 1.5. toodud loetelu laiendamist. Loodava elukeskkonna puhul järgitakse Euroopa Liidu poolt paika pandud deinstitusionaliseerimise põhimõtteid ja me ei soosi institutsionaalse hooldusmudeliga toetava tegevuskeskkonna loomist.

ELVL Punkt 4 Teeme ettepaneku jätta soovituslikuks infrapuna, kukkumis- ning põrandaandurite sisse ehitamine, samuti mitte rakendada või jätta soovituslikuks meditsiiniliste näitajate esitamise/jälgimise süsteemi, kommunikaatori ja virtuaalsete süsteemide paigaldamine.

Käesolevale punktile vastasime juba oma esimeses põhjenduse juures, et punkti 4 loetelus on meie poolt välja toodud võimalikud innovaatilised lahendused, mis tähendab meie poolt etteantud soovitusliku loetelu. Muutsime puntki 4 sissejuhatavat lauset, et selle mõte oleks paremini mõistetav. Loodava toetatud elamise planeerimisel ja ehitamise juures on riigi poolne suund soodustada toetuse saaja poolt hoones erinevate kaasaegsete lahenduste kasutuselevõtmist, mis aitavad hoonet ekspluatatsioonis hoida energiasäästlikult ja optimaalsete kulutusetega. Lisaks peame väga oluliseks, et hoones võetaks kasutusele võimalikult palju nutikaid lahendusi, mis võimaldavad ka ilma püsivat personali kohapeale kaasamata tagada hoones elavatele isikutele turvalisus.

ELVL Lisas 3 on sätestatud, et maksimaalselt toetatavate korterite arv on 24 omavalitsuse kohta, sh kuni kuus korterit elamu kohta, mis tähendab, et

Täname tehtud ettepanekute eest. Juhime teie tähelepanu, et Tallinna linn saab meie

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

näiteks Tallinn, kus elab 84 000 eakat, võib rajada madala ja keskmise abi- ja toetusvajadusega inimestele kokku neli kuuekorterilist maja. Tallinna linna seisukohalt ei ole nimetatud lisas toodud korterite jaotus proportsionaalne, kuna sama palju kortereid on ette nähtud ka omavalitsustele, kus elab üksnes paar tuhat eakat. Eelduslikult vajaks Tallinna linn toetust vähemalt eakate arvuga proportsionaalselt, et teiste kohalike omavalitsustega samaväärselt kortereid ehitada. Mõistame, et antud meetmega ei ole võimalik Eestis kogu teenusmajade vajadust katta, aga sedavõrd piirav ja ebavõrdne kohtlemine suurte elanikkonnaarvuga omavalitsuste suunal ei ole kohane. Tallinn pakub välja järgmised lahendusvariandid: 1) rakendada Tallinna linnale erisust, millega võimaldatakse iga Tallinna linnaosa kohta esitada taotlus 24 korteri ehitamiseks: arvestades Tallinna linna elanikkonna arvu ja sotsiaalhoolekande korraldust, on iga linnaosa käsitletav ja võrreldav eraldiseisva omavalitsusena; 2) rakendada maksimaalse korterite arvu määratlemisel loogikat, kus kuni 10 000 eaka kohta on maksimaalne korterite arv 24 ning iga järgneva 10 000 eaka kohta lisandub veel 24. Selline aritmeetiline korterite maksimaalmäära arvestamine eakate arvu järgi annaks võimaluse arvestada mingilgi määral suuremate omavalitsuste tegelikku vajadust. 3) muuta paindlikumaks eelnõu § 10 lg 2 piirang, mille kohaselt võib taotleja esitada ühe taotluse vastavalt lisas 3 määratud maksimaalsele eluruumide arvule. Samuti võiks olla võimalus esitada taotlus ka rohkematele korteritele vastavalt vajadusele ja omavalitsuse võimekusele. Maksimaalmäära ületavate korterite rahastamisel võiks olla võimalus kasutada ära teistest omavalitsustest üle jäävaid toetusmeetme vahendeid. Need võiksid konkreetsete hindamiskriteeriumide alusel minna jaotamisele omavalitsuste vahel, kes on huvitatud ja võimelised ehitama rohkem kortereid ning on esitanud vastavasisulise taotluse. Palume kaaluda, kas on mõistlik tingimus, mille

toetusmeetme rahastuse toel rajada ka ühe kuni 24 korteriga kogukonnapõhise toetatud eluaseme. Tallinna linnal on lubatud ka üle Tallinna haldusterritooriumi eri linnaosadesse eri suuruses hoonete rajamine, näiteks 2 hoonet (12 korteriga). Samuti ei keela me KOV oma vahendite ja käesoleva toetusmeetme rahastuse kombineerimisel rajamast ka suuremaid hooneid, mis võtaks arvesse linnalise piirkonna eripärasid. Kindlasti ei ole meil võimalik antud toetusmeetme piiratud rahastuse mahtude toel lahendada kõikide suuremate kohalike omavalitsuste ees olevaid väljakutseid. Meie eesmärk on luua üle riigi kõigile 79 KOV-le võimalused tulla toetustmeetmesse kogukonnapõhise toetatud eluaseme rajamiseks raha taotlema. Juhul kui meil tekib võimalus täiendava taotlusvooru korraldamiseks seoses rahaliste vahendite ülejäägiga, saame kaaluda teie poolt punktis 2 tehtud ettepanekut. Võimaldades Tallinna linnaosadel taotleda eraldi toetust, tähendab see, et 7 teist kohaliku omavalitust jäävad toetuseta. Sekkumise eesmärk on toetada võimalikult paljusid kohalike omavalitsusi, seega esitatud ettepanek ei toeta sekkumise üldist eesmärki.

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

kohaselt võib ehitada kortermaja kuni kuue korteriga. Tegemist on väikepiirkondadesse ja hajaasustustesse sobiva lahendusega, mis on ebaproportsionaalne tiheasustusega linnapiirkondades. Väikemaja ehitamine linnalises keskkonnas suurte kortermajade vahele võib arhitektuuriliselt olla mittesobiv ning tuua esile asustuse eripära olukorras, kus me ei soovi sildistada sotsiaalhoolekandelisi objekte, vaid pigem luua tavapäraselt sobituvat infrastruktuuri. Lisaks tähendaks see ka ehituskulude kallinemist võrreldes olukorraga, kui oleks võimalik ehitada suuremaid ja keskkonda sobivaid hooneid. Ettepanek on tiheasustustega linnapiirkondades ühe kortermaja suuruseks määrata kuni 24 korterit ühes hoones.

ELVL Paragrahv 2 lõikes 1 on kirjas, et toetuse andmise eesmärk on luua sotsiaalhoolekande seaduse § 15 mõistes toetusvajadusega inimestele toimetulemist toetav elukeskkond. Samas eelnõu dokumendid keskenduvad ainult 65+ vanuses inimestele eluaseme tagamisele (Lisa 1 punkt 1.4.; seletuskiri lk 2,3; Lisa 3). Leiame, et ennetusmeetodina võib olla hinnatud abivajaduse korral põhjendatud kogukonnapõhine toetatud eluase ka noorematele, et pidurdada väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele sattumist.

Käesoleva määrusega ei ole me seadnud KOV-le piiranguid hinnatud abivajadusega täisealistele isikutele teenuse pakkumiseks. Määrusest lähtuvalt võib kohalik omavalitsus suunata eluaseme teenusele lisaks 65 + vanusegrupile ka teisi madala või keskmise abi- ja toetussvajadusega täisealisi, et vältida inimeste suundumist institutsionaalsele väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Meie poolne ootus on, et kohaliku omavalitsuse üksusel tuleb ise määratleda oma eluruumi tagamise teenuse korras vastavat õigust omavad isikud.

ELVL Paragrahv 7 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal 90% kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest. Vastaval Lisas 2 toodule on määr 60% määratud 14-le omavalitsusele. Leiame, et protsentuaalne vahetegemine võib olla omavalitsusi ebavõrdselt kohtlev. Sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete loomisel ei peaks seadma selliseid eritingimusi, vaid

Täname kommentaari eest. Tõepoolest on toetuse maksimaalne osakaal 60% kuni 90% abikõlblike kulude maksumusest vastavalt lisas 2 sätestatud KOV maksimaalsele toetusele. Täpsustame, et diferentseeritud rahastust on riigi poolsete

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

soodustama kõiki omavalitsusi võrdsetel alustel valdkonda panustama. Juhime tähelepanu, et suurema tulubaasiga kohalikes omavalitsustes on üldjuhul kulud (tööjõukulu, investeeringud jne) suuremad nii sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisel kui ka muudes valdkondades. Ka konkreetse meetmega seonduvalt kannavad suurema tulubaasiga omavalitsused suuremaid kulusid, seda nii soetatava kinnisvara kui ka ehitusinvesteeringute osas. See tähendab, et need omavalitsused on võrreldes teistega ebasoodsamas olukorras, ühelt poolt madalama toetusmäära ja teiselt poolt suuremate kulude kaudu. Ettepanek on kohelda kõiki omavalitsusi toetusmäära osas võrdselt ja/või anda hindamiskriteeriumides suurema omaosalusega panustavatele omavalitsustele kõrgem hinne, mis võimaldaks kohalikel omavalitsustel hinnata taotluse esitamisel paremini oma finantsvõimekust.

toetusmeetme puhul planeeritud Sotsiaalministeerium ja ka Rahandusministeeriumi poolt ka varasemalt. Nõudes suuremat omaosalust tulukamatelt KOVidelt võimaldab see meil toetada rohkem objekte. Samuti võimaldab see lähenemine ühtlustada regionaalseid arenguid ja võimalusi ning tagada vajalik taristu ka piirkondades, kus nende enda finantsiline võimekus on madalam.

ELVL Paragrahv 8 kohaselt saab taotlejaks olla ainult kohalik omavalitsus, mis teeb ehitamise ja hilisema ekspluatatsiooni kallimaks käibemaksu võrra + 22%. Samuti võib see omavalitsusele kaasa tuua vajaduse täiendava kompetentsiga ametniku palkamiseks, mis suurendab kulu personalile. Teeme ettepaneku lülitada võimalike taotlejate hulka ka äriühingud (kinnisvara haldavad), mille omanik on 100% kohalik omavalitsus.

Täname tehtud ettepaneku eest. Käesoleva määruse § 5 lõikes 2 on välja toodudjärgmiste § 4 lõikes 1 toodud tegevuste elluviimiseks ja § 2 kohaste tulemuste saavutamiseks vajalikud tööde kulud vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele abikõlblikud kulud. Juhime teie tähelepanu, et ka projektijuhtimise kulu on abikõlblik, mis võimaldab meie arvetes kohalikul omavalitsusel leida ja saada ka katte pädeva projektijuhi või koostööpartneri palkamiseks. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 13 ei ole käibemaks, kui see on käibemaksuseseaduse alusel tagasi saadav abikõlblik. Küll, aga on taotluse rahuldamise otsusest lähtuvalt kõigil toetuse saajate puhul abikõlblik punktide 1-12 nimetatud kulude hüvitamise juures ka tegevusega seotud

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

käibemaksu osa katmine proportsionaalselt rakenduva omaosalusega abikõlblik, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. Valdadel ja linnadel on õigus delegeerida avalikke ülesandeid era- või kolmanda sektori organisatsioonidele, sõlmides lepinguid äri- või mittetulundusühingutega. Teenuste delegeerimine on lubatud ka kohaliku omavalitsuse osalusega juriidilisele isikule. Kohaliku omavalitsuse avalike ülesannete täitmiseks investeeringutoetuste andmine ei ole üldjuhul riigiabi. Riigiabi eeskirju kohaldatakse üldjuhul vaid siis, kui abisaaja on ettevõtja, kuid Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt loetakse ettevõtjaks kõik majandustegevusega tegelevad üksused sõltumata nende õiguslikust seisundist ja nende rahastamise viisist. Teisisõnu, mistahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul, on majandustegevus. Seega kuulub riigiabi reeglite kohaldamisalasse ka kõikide selliste KOV-de omandis olevate juriidiliste isikute (ettevõtjate) ja allüksuste toetamine, mis tegelevad turul kaupade ja teenuste pakkumisega (näiteks vee-ettevõtted, kinnisvara haldusfirmad, ühistransporti pakkuvad ettevõtted jmt).

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

Tagamaks riigiabi osas selgust ja kõigi osaliste võrdset kohtlemist, ei pea me hetkel võimalikuks partnerite ringi laiendamist valla- või linnavalitsusele omandisse kuuluva juriidiliste isikute, ega ka 100% eraõiguslike juriidiliste isikute näol. Tänane Eesti õigusruum ei keela kohalikul omavalitsusel hilisemalt anda valmiva hoone opereerimist või seal erinevate tegevuste korraldamist üle KOV hallatavale asutuse või KOV omandis olevale juriidilisele isikule või 100% eraõiguslikele juriidilisele isikule.

ELVL Probleemid võivad kerkida valminud nutika hoone hilisema ekspluatatsiooni käigus, mis võib olla väga kallis ja tekitada mitteedukatel omavalitsustel probleeme hoonesüsteemide ja hoone haldamisel. Ebaselgeks jääb ja vajaks täpsustamist, kas korteri hinna kujundamises saab kulude hulka arvata näiteks tehniliste seadmete 100% amortisatsiooni, lähtuvalt raamatupidamise sise-eeskirjast või ainult omavalitsuse omaosaluse (välistades EL vahendite osa) eest soetatud osa.

Täname kommentaari eest. Leiame, et hästi korraldatud riigihanke ja pädeva hoolduspartneri leidmise kaudu on võimalik kirjeldatud riske maandada. Pigem võib üle riigi erinevate EL struktuurifondide rahastuse toel rajatud objektide puhul tõdeda, et saavutatakse suurem kokkuhoid kütte ja energiakulude osas ning uuendusliku lähenemistega hoone haldamisel ei kaasne kulude kallinemist. Süsteemi valikul tasub kohe algusest peale kindlasti eelistada avatud ja tulevikukindlat hooneautomaatika standardit, mis võimaldab siduda avatud protokolliga süsteeme ning annab võimalused senisest suuremaks energiakokkuhoiuks.

Teema või säte

Asutus Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamise ettepanek ja põhjendused

Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

Käesolevas määruses ei ole plaanis selles osas täpsemaid juhised sätestada, sest KOV peavad lähtuma raamatupidamise seadusest tulenevast ning rahandusministeeriumi 11.12.2003määruses nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendist„ sätestatud põhimõtetest.

Muhu Vallavalitsus

Muhu VV

Lisa 1 Tehniline kirjeldus. Mõistame innovatsiooni vajadust ja möödapääsmatust, aga kuna valdav osa rajatavate elupindade elanikest saavad olema eakad, siis on tunne, et võib-olla on pisut üle tegelike vajaduste osad tehnilised nõuded (robotid jm innovaatika). Lisaks rajamiskulude suurenemisele kergitab see oluliselt ka edaspidi maja halduskulusid – kõik need keerukad seadmed vajavad pidevat hoolt, vajadusel remont, koolitusi jms.

Lisa 1 sätestab võimalikud innovaatilised lahendused, mis tähendab soovitusliku loetelu, mitte kohustusliku.

Muhu VV

Palume rakendada ka Muhu vallale sarnaselt teiste väiksemate saarvaldadega (Kihnu, Ruhnu, Vormsi) maksimaalselt 80% toetusmäära.

Kihnu, Ruhnu, Vormsi erand tuleneb „Püsiasustusega väikesaarte seadusest“, mis sätestab püsiasustusega väikesaarte saareliste tingimuste eripära. Seaduse kohaselt on püsiasustusega väikesaar alla 100 km2 suurune saar, kus elab vähemalt viis elanikku. Muhu, Hiiumaa ja Saaremaa on suursaared ja neile vastav eripära ei laiene.