Arvamuse edastamine

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Teie 31.07.2023 nr 1.2-2/101-1

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 17.08.2023 nr 11.1-8/23/2622-2

Sotsiaalkaitseministri määruse

„Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete

rajamiseks toetuse andmise tingimused ja

kord“ eelnõu kooskõlastamine

Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab sotsiaalkaitseministri määruse „Kogukonnapõhiste

toetatud eluasemete rajamine“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate märkustega

arvestamisel.

1. Juhul, kui on lubatud rekonstrueerimine ja ehitamine, siis TATi korrektne pealkiri on „…

ehitamise (mitte rajamise) toetamine“. Vt Ehitusseadustik § 4- rajamise all ei saa mõelda

sh rekonstrueerimist, ehitamise all küll mõeldakse rekonstrueerimist ja ehitamist.

2. Eelnõu § 4 lg 4 tõdetakse, et tegevused arvestavad Euroopa uue Bauhausi algatuse

põhimõtetega, mis justkui ei eelda selle hindamist, kuid § 16 lg 1 p 1 on toodud, et

hinnatakse Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamist. Samuti on Bauhausi

kontrollimine eelpool mainitud lõigus. Bauhausi põhimõtte kontrollimiseks projekti

põhiselt ei ole Rakendusüksusel ressurssi ning siin oleks selleks vaja Rakendusasutuse

poolt juhendit.

3. Eelnõu § 5 palun TATis ja/või seletuskirjas täpsustada, kas taastuvenergiasüsteemide,

automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid on

abikõlblikud kulud? Lisast 1 tulenevalt antud lahendustega tuleb projekteerimisel

arvestada, need on igati kontseptsiooni toetavad, kuid TATis nende abikõlblikkus ei ole

reguleeritud.

4. ÜSM art 53 lg 3 punkt b kohaselt saab eelarveprojekti alusel anda toetust projektile, mille

kogumaksumus ei ületa 200 000 eurot. Kui mitte-ametlikus ringis oli § 11 lg 6 vastav

piirang välja toodud, siis ametlikku ringi jõudnud eelnõust on see eemaldatud. Lisatud on

viide eelnõusse § 5 lg 1 ÜM §-le 20 lg 1 p 1, mis omakorda viitab edasi ÜSMi vastavale

sättele. Samas oleks toetuse saaja jaoks oluliselt selgem, kui toetuse andmise tingimustes

selgelt välja tuuakse, et alla 200 000 euro kogumaksumusega projektide kulude hüvitamise

viis on erinev. Näiteks seletuskirjas lk 8 on see välja toodud: "Projekti, kogumaksumusega

kuni 200 000 eurot, toetatakse kindlasummalise kulude arvestuse alusel, mis taotluse

rahuldamise otsuses määratakse toetuse saaja esitatud eelarve alusel RÜ hinnangul

abikõlblikuks." Palume eelnõus sätestada selgelt, et projekte kogumaksumusega alla

200 000 eurot toetatakse kindlasummalise maksena.

5. Eelnõu § 6 võttes arvesse 2014+ perioodi kogemust teeme ettepaneku täiendada TATi

nõudega, et projektiga alustatakse 12 kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise, sh osalise,

otsuse saamist.

6. Eelnõu § 7 lause "Toetusest moodustavad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid 70%

ja riiklik kaasfinantseering 20%.". Siin on toetus matemaatiliselt 100% ja siis sellest

moodustab ERF 70% ja RKF 30%. Need protsendid võivad olla teised, ja kokku peavad

nad andma 100%.

7. Eelnõu § 9 - palun kontrollida ühendmääruse viide üle, ilmselt oleks õige viidata ÜM § 2

lõikele 3.

8. Eelnõu § 10 lg 1 p 4 - puhastulu regulatsiooni perioodil 2021-2027 ei ole, seega lisaks §

10 lg 1 p 4 kustutamisele palume eelnõu § 24 lg 2 p 6 jätta välja puhastulu regulatsioon,

täpsemalt lauseosa „ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa

projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu“.

9. Eelnõu § 10 lg 1 punkt 5- ei ole arusaadav selle dokumendi vajalikkus. Olemasolevas

eelnõu versioonis dokument ei oma mõju taotluse hindamisele. St, kui selgub, et projekti

riskide esinemise tõenäosus ja mõju on suur, siis hetkel puudub igasugune regulatsioon

jätta projekti toetamata. Mis lisaväärtust see dokument annab taotlusele? Samuti SK-s ei

põhjendata selle dokumendi vajalikkust.

10. Eelnõu § 22 lg 3 punkt 4 kohaselt tuleb taotlejal tagada rajatud kogukonnapõhise toetatud

eluaseme eesmärgipärase kasutuse 20 aasta jooksul projektile tehtud lõppmaksest arvates,

välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on rakendusasutusega kooskõlastatud. Palun

täpsustada, millistel õiguslikel alustel viimati nimetatud nõue põhineb. Juhime tähelepanu

sellele, et ÜSM art 65 tulenev kestuse nõude periood on 5 aastat pärast toetusesaajale

lõppmakse tegemist või, kui see on kohaldatav, siis riigiabi reeglites kehtestatud periood.

TATis ei ole lubatud ÜSMis toodud maksimaalset kestuse nõude perioodi pikendada,

võimalik on ainult selle lühendamine 3 aastale VKEdele toetuse andmisel.

Arusaadav, et sotsiaalhoolekande eesmärkidel rajatud ehitis peab olema samal eesmärgil

kasutatav pikema aja jooksul kui 5 aastat, kuid toetuse andmise õigusaktidest tulenevalt on

maksimaalne periood 5 aastat (kui ei anta riigiabi) ning seetõttu ei saa TAT-is pikemat

perioodi sätestada. Pikem tähtaeg saab tulla üksnes teisest seadusest. Seletuskirjas on

selgitatud sotsiaalhoolekande seadusest tulenevaid nõudeid, kuid konkreetset 20-aastast

kestuse nõuet sealt ei tulene.

11. Eelnõu § 22 lg 4- palun täpsustada, kas tegemist toetuse saaja õiguse või kohustusega,

eelnevates lõigetes on konkreetselt sõnastatud, mis on toetuse saaja kohustus või õigus (on

õigus, on kohustus). Normitehniliselt saame aru, et on kohustus.

12. Eelnõu § 24 lg 2 p 4- ettepanek edastada RA-le teadmiseks siiski taotluse rahuldamise

otsuse muutmise otsuse, mitte selle eelnõu.

13. Eelnõu § 25 lg 3 p 1- kirjeldatud andmed on a priori e-toetuse keskkonnas iga projekti

juures olemas (aruanne on projekti osa), ei ole arusaadav, miks neid peab dubleerima.

14. Eelnõu § 26 lg 1- loetletud toetuse maksmise viisid, kuid soovitame selgemalt eristada, et

projektides maksumusega kuni 200 000 eurot toetust makstakse kindlasummalise makse

alusel ja tegelike kulude alusel, kui projekti maksumus on kallim, kui 200 000 eurot.

15. Eelnõu § 26 lg 5 on toodud: "Kindlasummaline makse või osaline makse tehakse vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses määratud etappidele, mis võib põhineda muuhulgas teostatud

tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile ning sellele vastavale arvele." Palume tuua eelnõus

välja, et kindlasummalist makset võib etappide kaupa maksta ning kui kindlasummalise

makse lõpptulemus jääb saavutamata, kas siis etappide eest juba makstud nõutakse tagasi

või mitte. Teisisõnu, kindlasummalist makset ei saa teha osade kaupa, aga saab teha

projektis mitu kindlasummalist makset, kui need etapid on võimalik eristada ja tõendada.

Lisaks pöörame tähelepanu, et kindlasummalise makse puhul ei kontrollita

kuludokumente. Seega palume eemaldada toodud sättest sõnastus "sellele vastavale

arvele".

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

16. Seletuskiri lk 8, paragrahv 5 lõike 3 selgituses on kasutatud väljendit "mitteabikõlblikud

kulud". 2021-27 perioodil seda enam ei kasutata. Soovitame kasutada "abikõlbmatud

kulud".

17. Seletuskirjas lk 10 alguses on toodud, et "Eskiisprojekti alusel saab hinnata planeeritud

hoone Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamist, kuluefektiivsust, eelarve

realistlikust, võimekust projekti ellu viia, keskkonnahoidu ja kliimakindlust."

Tuleks välja jätta keskkonnahoiu ja kliimakindluse osa, sest eelnõus on toodud, et

tegevused vastavad "ei kahjusta oluliselt” põhimõttele ning samuti on hinnatud meetme

tegevuste kliimakindlust. Neid ei ole mõistlik projektipõhiselt kontrollida, kuna tegevused

on ühetaolised ja juba hinnatud.

18. Seletuskirja lk 15 esimeses lõigus soovitame korrigeerida sõnastust. Ettepanek; "... ja

toetus makstakse välja taotluse rahastamise otsuses märgitud kindlasummalise makse

alusel pärast tööde teostamist.“.

19. Lisada eelnõusse või seletuskirja toetuse saaja kohustuste alla otsese viitena:

Toetuse saaja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.

mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

Toetuse saajale on abistavam ja selgem, kui kohustusena viidata otse ka teavitamise

määrusele ja mitte läbi kahe õigusakti ringiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Sell

osakonnajuhataja

Kaidi Kenkmann 663 2041

[email protected]