MUUDETUD (22.11.2023 nr 26) Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord

Kultuuriministri …. määruse nr …

„Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise,

taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“

lisa 1

Riigi sihtasutuse muuseumi ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi,

mida ei ole asutanud riik, tegevusnäitajate võrdlemise metoodika

1. Toetuse suurus kujuneb muuseumide tegevuse omavahelises võrdluses ning võttes aluseks

varasema samast taotlusvoorust samale taotlejale eraldatud toetuse suuruse, juhindudes

seejuures järgmistest kriteeriumidest:

Kriteerium ja selgitus Hindamisskaala

1) Riigi ja olemasolu korral muu kaasasutaja

tegevustoetus (koos Riigi Kinnisvara

Aktsiaseltsi (edaspidi RKAS) kuludeks

määratud toetusega, ilma investeeringute ja

remondifondi ning muude ühekordsete

toetusteta) külastaja kohta – mida suurem

suhtarv, seda väiksem vajadus senise toetuse

suurendamiseks.

Külastajate hulka loetakse ainult tasulised

külastajad, kes vastavad Statistikaameti

küsitluslehe „Muuseum“1 definitsioonile:

„Muuseumi püsinäituste ja ajutiste näituste

(v.a väljaspool muuseumi ruume toimuvad)

külastajaid, samuti muuseumi korraldatud

üritustest (loengud, muuseumitunnid,

haridusprogrammid jms, sh väljaspool

muuseumi ruume toimuvad) osavõtjaid.“

Mediaan või sellest ülespoole: 0 punkti

Mediaanist allapoole kuni 50%: 5 punkti

Mediaanist allapoole rohkem kui 50%:

10 punkti

2) Riigi ja olemasolu korral muu kaasasutaja

tegevustoetuse (koos RKAS-i kuludeks

määratud toetusega, ilma investeeringute ja

remondifondi ning muude ühekordsete

toetusteta) osakaal kogukuludest – mida

suurem suhtarv, seda väiksem vajadus senise

toetuse suurendamiseks.

Mediaan või sellest ülespoole: 0 punkti

Mediaanist allapoole kuni 50%: 5 punkti

Mediaanist allapoole rohkem kui 50%:

10 punkti

3) Omatulu (kaupade ja teenuste müük ehk

tulu ettevõtlusest) suurus – mida suurem arv,

seda väiksem vajadus senise toetuse

suurendamiseks, kuid ainult sel juhul, kui

käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud

suhtarv on samuti suur (st mediaan või

Mediaan või sellest ülespoole ja samal ajal

alapunkti 2 suhtarv mediaan või sellest

ülespoole: 0 punkti

1 https://www.stat.ee/et/kusimustikud/muuseum-2022-aasta

sellest ülespoole) ja täispileti hind vastab

sarnaste muuseumide keskmisele täispileti

hinnale.

Mediaan või sellest ülespoole, kuid

alapunkti 2 suhtarv mediaanist allpool:

5 punkti

Mediaanist allapoole (sõltumata

alapunkti 2 suhtarvust) ja täispileti hind

vastab sarnaste muuseumide keskmisele

täispileti hinnale: 10 punkti

4) Arvestuslik tööjõukulu töötaja (taandatud

täistööaastatele, arvesse ei võeta

võlaõiguslikke lepinguid) kohta – mida

suurem arv, seda konkurentsivõimelisem

asutus tööturul ning väiksem vajadus senise

toetuse suurendamiseks.

Mediaanist ülespoole rohkem kui 25%:

0 punkti

Mediaanist ülespoole kuni 25%: 5 punkti

Mediaan või sellest allapoole: 10 punkti

5) Muuseumikogu suurus (museaalide arv) –

mida väiksem arv, seda väiksemad säilitus-

ja personalikulud ning väiksem vajadus

senise toetuse suurendamiseks.

Mediaan või sellest allapoole: 0 punkti

Mediaanist ülespoole kuni 50%: 5 punkti

Mediaanist ülespoole rohkem kui 50%:

10 punkti

6) Muuseumi põhitegevuseks ning seda

toetavateks tegevusteks kasutatavad

kinnistud, mis kuuluvad RKAS-ile –

eelarveliselt on eelisseisus muuseumid, kelle

kinnistu(d) kuuluvad RKAS-ile ning seega

on nende puhul väiksem vajadus senise

toetuse suurendamiseks.

Vähemalt 1 kinnistu kuulub RKAS-ile:

0 punkti

Mitte ükski kinnistu ei kuulu RKAS-ile:

10 punkti

7) Filiaalide või külastuskohtade (v.a

ajutised) arv – mida rohkem, seda suurem

vajadus senise toetuse suurendamiseks.

1 külastuskoht (st filiaale ei ole): 0 punkti

2 filiaali või külastuskohta: 5 punkti

3 või rohkem filiaali või külastuskohta:

10 punkti

Vabaõhumuuseumi üksikobjektid ja

piirkondlikud talukompleksid loetakse eraldi

külastuskohtadeks.

8) Sihtasutuse omandis olevad

kultuurimälestised ja välialad (arvesse ei

lähe RKAS-i omandis olevad) – mida

rohkem, seda suurem vajadus senise toetuse

suurendamiseks.

Ei ole: 0 punkti

Vähemalt 2 kultuurimälestist või vähemalt

1 linnus või mõisa- või talukompleks või

kirik või väliala: 10 punkti

Välialaks loetakse vabaõhumuuseumid ja

muud väliekspositsioonid, linnusehoovid,

pargid ja muud muuseumi põhitegevusega

otseselt seotud territooriumid (v.a parklad ja

haldusotstarbelised alad).

9) Väljaspool muuseumi rendipinnal (v.a

RKAS-i omandis olevates hoonetes) asuvate

hoidlate pindala – mida rohkem, seda

suurem vajadus senise toetuse

suurendamiseks.

Ei ole: 0 punkti

Alla 200 m2: 5 punkti

200 või rohkem m2: 10 punkti

10) Taotluse ja lisadokumentide sisuline ja

vormiline kvaliteet.

Hindamisel valitakse punktisumma, mille

kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses

ja lisadokumentides esinevatele asjaoludele.

Taotluse ja esitatud lisadokumentide

sisuline ja vormiline kvaliteet on madal

(Kõik dokumendid või suur osa neist on

kirjutatud ebaselgelt. Kõik eesmärgid või suur

osa neist ei ole realistlikud või on vähese

ambitsiooniga. Kõik eesmärgid või suur osa

neist ei ole asjakohased, arvestades muuseumi

missiooni või visiooni, või ei ole mõõdetavad

või sihistatud. Arengukava tegevussuunad

sisaldavad suures osas rutiinseid tegevusi.

Arengukava, finantsplaan, aasta tegevuskava

ja/või eelarve ei ole omavahel loogilises

seoses): 0 punkti

Taotluse ja esitatud lisadokumentide

sisuline ja vormiline kvaliteet on keskmine

(Dokumentides on ebaselgelt kirjutatud osi.

Mõned eesmärgid ei ole realistlikud või on

vähese ambitsiooniga. Eesmärgid on üldiselt

asjakohased, kuid ei ole kas mõõdetavad või

sihistatud. Arengukava tegevussuunad

sisaldavad eelkõige uusi algatusi, vähem

rutiinseid tegevusi. Arengukava, finantsplaani,

aasta tegevuskava ja/või eelarve vahel on

mõned ebakõlad): 5 punkti

Taotluse ja esitatud lisadokumentide

sisuline ja vormiline kvaliteet on kõrge

(Kõik dokumendid on kirjutatud selgelt ja

konkreetselt. Eesmärkide realistlikkus ja

ambitsioonikus on hästi tasakaalus. Eesmärgid

on asjakohased, mõõdetavad ja sihistatud.

Arengukava tegevussuunad sisaldavad ainult

uusi algatusi, mitte rutiinseid tegevusi.

Arengukava, finantsplaan, aasta tegevuskava

ja eelarve on omavahel loogilises seoses):

10 punkti

2. Punktis 1 nimetatud kriteeriumide puhul kasutatakse andmeid taotlemise tähtpäeva seisuga,

v.a alapunktid 1–5, mille puhul kasutatakse taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta

andmeid2.

3. Taotlused jagatakse saadud punktide alusel kolme rühma:

1) väike vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks (0–40 punkti) – toetussummat võib

suurendada 5%, kuid mitte rohkem, kui taotleja taotles;

2) keskmine vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks (45–70 punkti) –

toetussummat võib suurendada 15%, kuid mitte rohkem, kui taotleja taotles;

3) suur vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks (75–100 punkti) – toetussummat

võib suurendada 25%, kuid mitte rohkem, kui taotleja taotles.

4. Kui hindamistulemuse põhjal ületab taotluste rahaline maht taotlusvooru eelarve, leitakse

toetuse lõplik summa proportsionaalse vähendamise kaudu. Selleks vähendatakse punkti 3

alusel leitud muuseumi tegevustoetuse summat protsendimääras, mille võrra ületab

tegevustoetuste kogusumma taotlusvooru eelarvet nii, et eraldatav kogusumma oleks

võrdne taotlusvooru eelarvega.

2 Andmed võetakse majandusaasta aruandest ja taotleja poolt Statistikaametile esitatud aruandest „Muuseum“

Kultuuriministri …. määruse nr …

„Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise,

taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“

lisa 2

Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi

toetuse taotluse hindamise metoodika

1. Määruse alusel vastavuskontrolli läbinud taotlusi hinnatakse ja punktid määratakse

järgmiste kriteeriumide alusel:

Nr Hindamiskriteerium, alakriteeriumid ja hindamisskaala Hindaja või

punktide

määraja

1. Vastavus muuseumiseaduse § 21 lõikes 3 toodud toetuse

eraldamise eesmärgile

Taotlus peab saama vähemalt ühe alakriteeriumi osas nullist

suurema tulemuse.

Taotlused, mis saavad null punkti, ei kuulu rahastamisele.

1.1 Muuseumivaldkonna mitmekesisuse tagamine

1.1.1. Taotleja muuseumikogu olulisus Eesti kultuuripärandi jaoks ja

temaatiline eristumine muuseumivaldkonna enamusest:

- Ei eristu muuseumivaldkonna enamusest või

muuseumikogu on vähesel määral seotud Eesti

kultuuripärandiga sõltumata temaatilisest eristumisest – 0

punkti - Eristub keskmiselt muuseumivaldkonna enamusest ja

muuseumikogu on olulisel määral seotud Eesti

kultuuripärandiga – 5 punkti

- Eristub olulisel määral muuseumivaldkonna enamusest ja

muuseumikogu on olulisel määral seotud Eesti

kultuuripärandiga – 10 punkti

Hindab toetuse

andja

moodustatud

komisjon

1.1.2. Taotleja tegevuse eristumine (st innovaatiliste meetodite või

lahenduste kasutamine või uute/alakäsitletud sihtrühmadega

tegelemine) muuseumivaldkonna enamusest:

- Ei eristu – 0 punkti

- Eristub keskmiselt – 5 punkti

- Eristub olulisel määral – 10 punkti

Hindab toetuse

andja

moodustatud

komisjon

1.2 Muuseumiteenuste piirkondliku kättesaadavuse tagamine

1.2.1. Riigimuuseumide ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate

muuseumide arv taotlejaga samas kohalikus omavalitsusüksuses:

- Rohkem kui üks – 0 punkti

- Üks – 5 punkti

- Puuduvad – 10 punkti

Määrab toetuse

andja

1.3 Seadusest tuleneva ülesande täitmine rahvusliku

kultuuripärandi säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel

1.3.1. Taotleja tegevust reguleerib eraldi seadus, kus on vastav

ülesanne – rahvusliku kultuuripärandi säilitamine ja

kättesaadavaks tegemine – sätestatud:

- Ei – 0 punkti

- Jah – 5 punkti

Määrab toetuse

andja

2. Vastavus muuseumiseaduse § 1 lõikes 2 toodud seaduse

eesmärgile luua tingimused kestlike, professionaalsete ja

eetiliste muuseumide arenguks

2.1 Muuseumi ühiskondlik roll ja sotsiaalne vastutus:

- Muuseumi tegevus on vähese või selgelt sõnastamata ja

eesmärgistamata ühiskondliku mõjuga. Muuseum lähtub

oma tegevuses tavapärastest „kogun, säilitan, uurin,

vahendan“ funktsioonidest. Sihtrühmad on määratlemata

või määratlus on väga kitsas. Muuseum ei arvesta

teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende

elukaare ulatuses või teeb seda minimaalselt. Muuseum ei

seira oma keskkonnajalajälge ega pole seadnud

eesmärgiks selle vähendamist. – 5 punkti

- Muuseum on sõnastanud oma tegevuse laiema

ühiskondliku eesmärgi, mis ulatub kaugemale

tavapärastest „kogun, säilitan, uurin, vahendan“

funktsioonidest, kuid selle elluviimisel on arenguruumi.

Muuseum arvestab enamuse teenuste pakkumisel

kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses, kuid

kõik kasutajagrupid või vajadused ei ole hõlmatud ja/või

puudub realistlik tegevuskava kitsaskohtade

lahendamiseks. Muuseum seirab teatud määral oma

keskkonnajalajälge, kuid puuduvad eesmärgid ja/või

tegevused selle vähendamiseks. – 10 punkti

- Muuseumil on suur ühiskondlik mõju. Muuseum on

kogukondlikult (nt paikkondlikud või maailmavaate,

väärtuste, huvi- või tegevuspõhised kogukonnad)

aktiivne. Muuseum analüüsib oma tegevust ja mõõdab

tulemusi. Muuseum arvestab teenuste pakkumisel

kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses,

kitsaskohtade lahendamiseks on koostatud realistlik

tegevuskava. Muuseum seirab oma keskkonnajalajälge ja

tegutseb aktiivselt selle vähendamise nimel. – 15 punkti

Hindab toetuse

andja

moodustatud

komisjon.

Hindamisel

valitakse

punktisumma,

mille kirjelduses

enamik aspekte

vastab taotluses

ja

lisadokumentides

esinevatele

asjaoludele.

2.2 Külastajate huvi (taotlemisele eelneval aastal1):

- Aastane külastajate arv alla 2000 – 0 punkti

- Aastane külastajate arv 2000–9999 – 5 punkti

- Aastane külastajate arv 10 000–29 999 – 10 punkti

- Aastane külastajate arv 30 000 või suurem – 15 punkti

Külastajate hulka loetakse ainult tasulised külastajad, kes

vastavad Statistikaameti küsitluslehe „Muuseum“2

definitsioonile:

„Muuseumi püsinäituste ja ajutiste näituste (v.a väljaspool

muuseumi ruume toimuvad) külastajaid, samuti muuseumi

korraldatud üritustest (loengud, muuseumitunnid,

haridusprogrammid jms, sh väljaspool muuseumi ruume

toimuvad) osavõtjaid.“

Määrab toetuse

andja

2.3 Taotluse dokumentide kvaliteet:

- Taotluse ja esitatud lisadokumentide sisuline ja vormiline

kvaliteet on madal – 0 punkti.

Kõik dokumendid või suur osa neist on kirjutatud

ebaselgelt. Kõik eesmärgid või suur osa neist ei ole

realistlikud või on vähese ambitsiooniga. Kõik eesmärgid

või suur osa neist ei ole asjakohased, arvestades

muuseumi missiooni või visiooni, või ei ole mõõdetavad

või sihistatud. Arengukava tegevussuunad sisaldavad

suures osas rutiinseid tegevusi. Arengukava, finantsplaan,

aasta tegevuskava ja/või eelarve ei ole omavahel

loogilises seoses.

- Taotluse ja esitatud lisadokumentide sisuline ja vormiline

kvaliteet on keskmine – 5 punkti.

Dokumentides on ebaselgelt kirjutatud osi. Mõned

eesmärgid ei ole realistlikud või on vähese ambitsiooniga.

Eesmärgid on üldiselt asjakohased, kuid ei ole kas

mõõdetavad või sihistatud. Arengukava tegevussuunad

sisaldavad eelkõige uusi algatusi, vähem rutiinseid

tegevusi. Arengukava, finantsplaani, aasta tegevuskava

ja/või eelarve vahel on mõned ebakõlad.

- Taotluse ja esitatud lisadokumentide sisuline ja vormiline

kvaliteet on kõrge – 10 punkti.

Kõik dokumendid on kirjutatud selgelt ja konkreetselt.

Eesmärkide realistlikkus ja ambitsioonikus on hästi

tasakaalus. Eesmärgid on asjakohased, mõõdetavad ja

sihistatud. Arengukava tegevussuunad sisaldavad ainult

uusi algatusi, mitte rutiinseid tegevusi. Arengukava,

finantsplaan, aasta tegevuskava ja eelarve on omavahel

loogilises seoses.

Hindab toetuse

andja

moodustatud

komisjon

Hindamisel

valitakse

punktisumma,

mille kirjelduses

enamik aspekte

vastab taotluses

ja

lisadokumentides

esinevatele

asjaoludele.

1 Kui muuseum oli taotlemisele eelnenud aastal külastajatele suletud, võetakse arvesse aastat, millal muuseum

oli viimati kogu aasta avatud. 2 https://www.stat.ee/et/kusimustikud/muuseum-2022-aasta

2. Hindamise tulemusena võib taotlus saada 0–75 punkti.

3. Kui taotlus sai 1 hindamiskriteeriumi „Vastavus muuseumiseaduse § 21 lõikes 3 toodud

toetuse eraldamise eesmärgile“ eest 0 punkti, siis taotlust edasi ei hinnata ja toetust ei

eraldata.

4. Kui taotlus sai 2 hindamiskriteeriumi „Vastavus muuseumiseaduse § 1 lõikes 2 toodud

seaduse eesmärgile luua tingimused kestlike, professionaalsete ja eetiliste muuseumide

arenguks“ eest alla 10 punkti, siis toetust ei eraldata.

5. Kui taotlus sai 1 ja 2 hindamiskriteeriumi eest kokku alla 20 punkti, siis toetust ei eraldata.

6. Taotlused, mis said 1 hindamiskriteeriumi eesti vähemalt 5 punkti, 2 hindamiskriteeriumi

eest vähemalt 10 punkti ning 1 ja 2 hindamiskriteeriumi eest kokku vähemalt 20 punkti,

jagab toetuse andja kolme rühma punktis 7 toodud kriteeriumide ja hindamisskaala alusel:

1) väike vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks (0–20 punkti);

2) keskmine vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks (25–40 punkti);

3) suur vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks (45–60 punkti).

7. Vastavasse rühma kuulumine määratakse muuseumide tegevuse omavahelises võrdluses

(hälbimine mediaanist) ning võttes arvesse taotlejale varasemalt eraldatud tegevustoetuse

suurust, juhindudes seejuures järgmistest kriteeriumidest:

1) Riigi ja muuseumi asutaja

tegevustoetus külastaja kohta – mida

suurem suhtarv, seda väiksem vajadus

senise toetuse suurendamiseks.

Külastajate hulka loetakse nii tasulised

kui ka tasuta külastajad, kes vastavad

Statistikaameti küsitluslehe „Muuseum“3

definitsioonile:

„Muuseumi püsinäituste ja ajutiste

näituste (v.a väljaspool muuseumi ruume

toimuvad) külastajaid, samuti muuseumi

korraldatud üritustest (loengud,

muuseumitunnid, haridusprogrammid

jms, sh väljaspool muuseumi ruume

toimuvad) osavõtjaid.“

Mediaan või sellest ülespoole: 0 punkti

Mediaanist allapoole kuni 50%: 5 punkti

Mediaanist allapoole rohkem kui 50%: 10

punkti

Kui ei ole varem toetust saanud, siis vaikimisi

5 punkti.

2) Riigi ja muuseumi asutaja

tegevustoetuse osakaal kogukuludest –

mida suurem suhtarv, seda väiksem

vajadus senise toetuse suurendamiseks.

Mediaan või sellest ülespoole: 0 punkti

Mediaanist allapoole kuni 50%: 5 punkti

Mediaanist allapoole rohkem kui 50%: 10

punkti

3 https://www.stat.ee/et/kusimustikud/muuseum-2022-aasta

Kui ei ole varem toetust saanud, siis vaikimisi

5 punkti.

3) Omatulu (kaupade ja teenuste müük)

suurus – mida suurem arv, seda väiksem

vajadus senise toetuse suurendamiseks,

kuid ainult sel juhul, kui käesoleva

punkti alapunktis 2 nimetatud suhtarv on

samuti suur (st mediaan või sellest

ülespoole) ja täispileti hind vastab

sarnaste muuseumide keskmisele

täispileti hinnale.

Mediaan või sellest ülespoole ja samal ajal

alapunkti 2 suhtarv mediaan või sellest

ülespoole: 0 punkti

Mediaan või sellest ülespoole, kuid

alapunkti 2 suhtarv mediaanist allpool: 5

punkti

Mediaanist allapoole (sõltumata alapunkti

2 suhtarvust) ja täispileti hind vastab

sarnaste muuseumide keskmisele täispileti

hinnale: 10 punkti

Kui ei ole varem toetust saanud, siis suhtarvu

arvesse ei võeta (ainult omatulu suurus

võrreldes mediaaniga).

4) Muuseumikogu suurus (museaalide

arv) – mida väiksem arv, seda

väiksemad kulud ning väiksem vajadus

senise toetuse suurendamiseks.

Mediaan või sellest allapoole: 0 punkti

Mediaanist ülespoole kuni 50%: 5 punkti

Mediaanist ülespoole rohkem kui 50%: 10

punkti

5) Muuseumi põhitegevuseks ning seda

toetavateks tegevusteks kasutatavate

kinnistute eripära – mida rohkem

kultuurimälestisi ja välialasid, seda

suurem vajadus senise toetuse

suurendamiseks.

Ei ole: 0 punkti

Vähemalt 2 kultuurimälestist või vähemalt

1 linnus või mõisa- või talukompleks või

kirik või suur tööstuspärandi objekt või

väliala: 10 punkti

Välialaks loetakse vabaõhumuuseumid ja

muud väliekspositsioonid, linnusehoovid,

pargid ja muud muuseumi põhitegevusega

otseselt seotud territooriumid (v.a parklad ja

haldusotstarbelised alad).

6) Filiaalide ja külastuskohtade (v.a

ajutised) arv – mida rohkem filiaale,

seda suurem vajadus senise toetuse

suurendamiseks.

1 külastuskoht (st filiaale ei ole): 0 punkti

2 filiaali või külastuskohta: 5 punkti

3 või rohkem filiaali või külastuskohta: 10

punkti

8. Punktis 7 nimetatud kriteeriumide puhul kasutatakse taotluse esitamisele eelneva

kalendriaasta andmeid4, v.a alapunktid 5 ja 6, mille puhul kasutatakse andmeid taotluse

esitamise päeva seisuga5.

9. Lõplik toetussumma kujuneb järgmiselt:

Punkti 7 alusel antud punktid:

0–20 25–40 45–60

Punkti 1 alusel

antud punktid:

20–40 Toetusummat ei

suurendata / Uus

taotleja: 10 000

eurot aastas, kuid

mitte rohkem, kui

taotleja taotles

Toetussummat

võib suurendada

5%, kuid mitte

rohkem, kui

taotleja taotles /

Uus taotleja:

11 000 eurot

aastas, kuid mitte

rohkem, kui

taotleja taotles

Toetussummat

võib suurendada

15%, kuid mitte

rohkem, kui

taotleja taotles /

Uus taotleja:

12 000 eurot

aastas, kuid

mitte rohkem,

kui taotleja

taotles

45–75 Toetussummat

võib suurendada

5%, kuid mitte

rohkem, kui

taotleja taotles /

Uus taotleja:

11 000 eurot

aastas, kuid mitte

rohkem, kui

taotleja taotles

Toetussummat

võib suurendada

15%, kuid mitte

rohkem, kui

taotleja taotles /

Uus taotleja:

12 000 eurot

aastas, kuid mitte

rohkem, kui

taotleja taotles

Toetussummat

võib suurendada

25%, kuid mitte

rohkem, kui

taotleja taotles /

Uus taotleja:

13 000 eurot

aastas, kuid

mitte rohkem,

kui taotleja

taotles

10. Kui hindamistulemuse põhjal ületab taotluste rahaline maht taotlusvooru eelarve, leitakse

toetuse lõplik summa proportsionaalse vähendamise kaudu. Selleks vähendatakse punkti 9

alusel leitud muuseumi tegevustoetuse summat protsendimääras, mille võrra ületab

tegevustoetuste kogusumma taotlusvooru eelarvet nii, et eraldatav kogusumma oleks

võrdne taotlusvooru eelarvega.

4 Andmed võetakse taotleja poolt Statistikaametile esitatud aruandest „Muuseum“ 5 Taotleja esitab vastavad andmed taotluses

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 11

Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse

taotlemise,

taotleja hindamise ja toetuse määramise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 21 lõike 4 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse (edaspidi ka toetus)

taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord.

(2) Määrust kohaldatakse:

1) ministeeriumile, kes teostab asutajaõigusi riigi sihtasutuse muuseumis;

2) ministeeriumile, kes on sõlminud muuseumiga, mida ei ole asutanud riik, muuseumiseaduse

§ 9 kohaselt halduslepingu riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks;

3) valdkonna eest vastutavale ministeeriumile tegevustoetuse määramisel avalik-õigusliku isiku

muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile, millega ei ole sõlmitud

muuseumiseaduse § 9 kohaselt halduslepingut riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks.

(3) Määrust ei kohaldata ministeeriumile, kes toetab muuseumi tegevust sihtsuunitlusega

temaatilistest taotlusvoorudest, mis ei ole suunatud ainult muuseumidele, või muul õiguslikul

alusel.

(4) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

§ 2. Mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) asutaja ootused – riigi kui sihtasutuse asutaja ja olemasolu korral kaasasutaja sõnastatud

strateegilised eesmärgid ja põhimõtted sihtasutuse nõukogule sihtasutuse tulemuslikuks

juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad valdkonnaga seotud arengukavadest ja on alus sihtasutuse

arengukava koostamisel. Asutaja ootuste täitmise aruanne on sisend asutajaõiguste teostajale, et

hinnata sihtasutuse edukust eesmärkide täitmisel;

2) tegevustoetus – toetuseliik, millega toetatakse muuseumi põhitegevust ja arengut tervikuna,

eesmärgiga säilitada või tõsta tema võimekust. Tegevustoetuse hulka ei loeta investeeringuid

põhivarasse ega muid sihtotstarbelisi toetusi.

§ 3. Riigiabi reeglite kohaldamine

(1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Ühele taotlejale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese

tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada komisjoni määruse (EL)

nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat.

(3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on

omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(4) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013

artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(5) Toetuse andmisel grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse Euroopa Komisjoni määruses

(EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–

78) (edaspidi grupierandi määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(6) Vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi andmist ja saamist käsitlevaid

dokumente säilitatakse kümme aastat viimase üksikabi andmisest arvates.

2. peatükk

Toetuse andmise eesmärgid, toetuse andjad ja kasutamine

§ 4. Toetuse andmise eesmärgid

(1) Riigi sihtasutuse muuseumi tegevustoetust antakse põhikirjaliste eesmärkide ja asutaja ootuste

täitmiseks.

(2) Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi, mida ei ole asutanud riik, tegevustoetust

antakse halduslepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.

(3) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi tegevustoetust

antakse muuseumivaldkonna mitmekesisuse või muuseumiteenuste piirkondliku kättesaadavuse

tagamiseks või seadusest tuleneva ülesande täitmiseks rahvusliku kultuuripärandi säilitamisel ja

kättesaadavaks tegemisel.

§ 5. Toetuse andja

(1) Käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud toetuse andja on asutajaõigusi teostav ministeerium

või volitatud asutus.

(2) Käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud toetuse andja on ministeerium, kes on

halduslepinguga hõlmatud muuseumikogu kui riigivara valitseja riigivaraseaduse tähenduses.

(3) Käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud toetuse andja on Muinsuskaitseamet.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Muuseumi tegevustoetuse abikõlblikud kulud on otseselt muuseumi haldamise ja muuseumi

põhitegevuse korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud

taotluses määratletud eesmärkide ja tegevuste alusel.

(2) Muuseumi tegevustoetuse mitteabikõlblikud kulud on:

1) toetuse andmise eesmärgiga mitteseotud, tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja

ebaolulised kulud;

2) käibemaks, välja arvatud juhul, kui taotleja ei saa seda käibemaksuseaduse alusel tagasi;

3) kulud, mis on hüvitatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või välistoetusest;

4) ülikoolide üldkulu eraldis kesksete halduskulude katteks;

5) ehituslikud ja muud investeeringud.

(3) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud abina, järgitakse abikõlblike

ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel vastava kohalduva grupierandi määruse abiliigi

abikõlblikkuse reegleid.

(4) Toetuse andja võib toetuse otsuses abikõlblikke kulusid täiendavalt piirata.

§ 7. Toetuse piirmäärad ja osakaalud

(1) Eraldatava toetuse alampiir taotleja kohta on 10 000 eurot aastas.

(2) Eraldatav toetus ei tohi moodustada rohkem kui 80% taotleja aasta eelarvest. Kui taotleja

põhitegevus ei ole muuseumi pidamine, ei tohi eraldatav toetus moodustada rohkem kui 80%

muuseumi aasta eelarvest.

(3) Riigi sihtasutuse muuseumi puhul määratakse eraldatava toetuse osakaal asutaja ootustes ning

riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi puhul, mida ei ole asutanud riik,

halduslepingus.

(4) Käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud toetus määratakse kolmeks järjestikuseks

kalendriaastaks (edaspidi kolme aasta toetus) ning see jaguneb aastate vahel võrdselt, arvestades

sealjuures käesoleva määruse § 13 lõikes 8 sätestatut.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale

§ 8. Toetuse taotlemine

(1) Taotleja esitab toetuse andjale toetuse saamiseks elektroonilise taotluse digitaalselt

allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotleja turvalisel

viisil tuvastada (edaspidi e-keskkond).

(2) Taotluses esitatakse:

1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, info, kas tegemist on

mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtjaga, pangakonto andmed ja

kontaktisiku andmed;

2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos toetuse kavandatavaks kasutusperioodiks aastate

lõikes ning taotletava toetuse summa aastate lõikes;

3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest;

4) muud taotlusvormil nõutud andmed.

(3) Taotlusele lisatakse või tehakse veebis kättesaadavaks järgmised dokumendid:

1) arengukava, mis kehtib vähemalt taotluse esitamise aastale järgneval kalendriaastal;

2) arengukava finantsplaan, mis kehtib vähemalt taotluse esitamise aastale järgneval

kalendriaastal;

3) kogumispõhimõtted;

4) teave käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 4 toodud tingimuste täitmise kohta.

(4) Kolme aasta toetuse taotluse puhul peavad käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2

nimetatud dokumendid kehtima vähemalt kolm taotluse esitamise aastale järgnevat

kalendriaastat. Kui dokumendid kehtivad nõutust vähem, peab taotleja lisama kinnituse, et esitab

uuendatud arengukava ja finantsplaani järgnevate aastate kohta kas toetuse kasutamise teise või

kolmanda aasta 1. jaanuariks.

(5) Taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma

veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(6) Taotlus esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt teatatud tähtpäevaks.

(7) Kolme aasta toetuse taotlusvoor toimub igal kolmandal aastal.

§ 9. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) taotleja on muuseum muuseumiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses;

2) taotleja on tegutsenud muuseumina ja olnud taotluse esitamise tähtpäevaks külastajatele avatud

vähemalt kolm aastat;

3) muuseumis töötab taotluse esitamise tähtpäeva seisuga töölepingu alusel vähemalt üks

kõrgharidusega kultuuritöötaja või töötaja, kellel on kultuuritöötaja 6. või kõrgema taseme kutse

kutseseaduse tähenduses, või on muuseumil eelnimetatud nõuetele vastav juhatuse liige. Kui

muuseumis ei ole tähtajatu töölepingu alusel töötavaid isikuid, peab olema vähemalt üks

üheaastase koostöölepingu alusel tegutsev kõrgharidusega vabatahtlik;

4) taotleja tasuliste ja muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punktis 1 nimetatud tasuta sihtrühmade

külastuste arv oli taotlemisele eelneval aastal vähemalt 2000. Kui muuseum ei võta

sissepääsutasu, vaid töötab ainult annetuste põhjal, loetakse tingimus täidetuks, kui annetuste

aastane kogusumma võrdub 2000 külastaja arvestusliku piletituluga, võttes arvestuse aluseks 50%

valdkonna keskmisest täispileti hinnast. Kui muuseum oli taotlemisele eelnenud aastal

külastajatele suletud, võetakse arvesse aastat, millal muuseum oli viimati kogu aasta avatud;

5) taotleja on teinud avalikult kättesaadavaks muuseumi ja pakutavate põhiteenuste

ligipääsetavuse kirjelduse;

6) taotlejal on arengukava ja selle elluviimise finantsplaan ning mõlemad kehtivad vähemalt

taotluse esitamise aastale järgneval kalendriaastal;

7) kolme aasta toetuse taotlejal on arengukava ja selle elluviimise finantsplaan ning mõlemad

kehtivad vähemalt kolm taotluse esitamise aastale järgnevat kalendriaastat. Kui dokumendid

kehtivad nõutust vähem, peab taotleja lisama kinnituse, et esitab uuendatud arengukava ja

finantsplaani järgnevate aastate kohta kas toetuse kasutamise teise või kolmanda aasta 1.

jaanuariks;

8) taotleja on teinud avalikult kättesaadavaks muuseumi kogumispõhimõtted;

9) taotlejal ei ole riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt

arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja tasutud ajakava

kohaselt;

10) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande esitamise võlga;

11) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja

ees;

12) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega

likvideerimismenetlust ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(2) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud abina, ei tohi taotleja olla

raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

(3) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud abina, ei tohi taotlejale olla

esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud

ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, täitmata korraldust toetuse

tagasimaksmiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile ega muule

riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile.

4. peatükk

Taotluste menetlemine

§ 10. Taotluste menetlemine

(1) Taotlust menetletakse kuni 90 kalendripäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

(2) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtaja jooksul või taotleja või taotlus ei

vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal

algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud

korras.

(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet, kui ta

leiab, et taotluses esinevad puudused.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda

taotlejale tähtaja. Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue

täidetuks ja taotlus nõuetele vastavaks.

(6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ja vaatab taotluse sisuliselt läbi,

kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded.

§ 11. Riigi sihtasutuse muuseumi taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine

(1) Toetuse taotlust hindab käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud toetuse andja.

(2) Toetuse andja hindab taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla taotleja põhikirjaliste

eesmärkidega ja olemasolu korral sihtasutuse asutaja ootuste dokumendis sätestatuga. Toetust ei

eraldata tegevuseks, mis ei ole eelnimetatud eesmärkide ja ootustega seotud või on nendega

vastuolus.

(3) Toetuse suurus kujuneb riigi sihtasutuse muuseumide tegevuse omavahelises võrdluses ning

võttes aluseks varasema samast taotlusvoorust samale taotlejale eraldatud toetuse suuruse,

juhindudes käesoleva määruse lisas 1 toodud metoodikast.

(4) Kui taotlusvooru eelarve jääb võrreldes eelneva kalendriaastaga samaks, siis toetuse suuruse

ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel ei tehta.

(5) Kõrgharidusega kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära tõusuga kaasneva lisatoetuse jaotuse

otsustab toetuse andja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO ja valdkonna eest

vastutava ministeeriumi vahel sõlmitava kokkuleppe alusel.

§ 12. Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi, mida ei ole asutanud riik,

halduslepingus sätestatud ülesannete täitmise toetuse taotluse hindamine ja toetuse suuruse

kindlaksmääramine

(1) Toetuse taotlust hindab käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud toetuse andja.

(2) Toetuse andja hindab taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla halduslepingus

sätestatud ülesannetega. Toetust ei eraldada tegevuseks, mis ei ole eelnimetatud ülesannetega

seotud või on nendega vastuolus.

(3) Toetuse suurus kujuneb võrdluses riigi sihtasutuse muuseumide tegevusega, juhindudes

käesoleva määruse lisas 1 toodud metoodikast. Ainult riigile kuuluvat arheoloogiakogu

kasutavate muuseumide taotlusi hinnatakse võrdluses teiste ainult arheoloogiakogu kasutavate

muuseumidega.

(4) Kui taotlusvooru eelarve ja taotlejad jäävad võrreldes eelneva kalendriaastaga samaks, siis

toetuse suuruse ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel ei tehta.

§ 13. Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta

toetuse taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine

(1) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta toetuse

taotluse hindamiseks moodustab käesoleva määruse § 5 lõikes 3 nimetatud toetuse andja

nõuandva komisjoni, mille volituste tähtaeg on viis aastat ja mille koosseis kooskõlastatakse

valdkonna eest vastutava ministeeriumiga.

(2) Komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab toetuse andja käskkirjaga ning avalikustab oma

veebilehel.

(3) Komisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolu korral

taandab komisjoni liige ja/või ekspert ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel

ja korras.

(4) Komisjon hindab taotlejale ja taotlusele käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavaid

taotlusi käesoleva määruse lisas 2 esitatud metoodika alusel. Komisjon võib vajaduse korral

taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte.

(5) Kui taotlusvooru eelarve ja taotlejad jäävad võrreldes eelneva kalendriaastaga samaks, siis

toetuse suuruse ümberhindamist lisas 2 toodud metoodika alusel ei tehta.

(6) Komisjonil on vajaduse korral õigus kutsuda taotleja taotlust kaitsma või esitada taotlejale

täpsustavaid küsimusi. Küsimustele vastates saab taotleja esitatud taotlust selgitada, kuid mitte

muuta.

(7) Komisjon teeb toetuse andjale põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks.

(8) Komisjonil on õigus oma esialgne ettepanek ümber vaadata ning vastavalt teise ja kolmanda

aasta toetuse eraldamise ettepanekut vähendada või suurendada, kui taotlusvooru eelarve maht on

vähenenud või suurenenud, rakendades käesoleva määruse lisa 2 punktis 10 sätestatud

metoodikat.

(9) Komisjoni liikmete ja ekspertide tööd tasustatakse § 5 lõikes 3 nimetatud toetuse andja

kehtestatud korra kohaselt.

§ 14. Toetuse otsus

(1) Toetuse eraldamise või eraldamata jätmise otsustab toetuse andja käskkirjaga.

(2) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta toetuse

puhul otsustatakse toetuse summa igal eelarveaastal eraldi käskkirjaga, võttes aluseks komisjoni

ettepaneku.

(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui esitatud taotluste rahaline maht ületab selleks otstarbeks

ette nähtud eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud.

(4) Taotluse osalisel rahuldamisel võrreldakse kõiki samaks tähtajaks esitatud taotlusi ning

arvestatakse konkreetsele taotlusele antud punkte, varasemat samast taotlusvoorust samale

taotlejale eraldatud toetuse suurust ning eelarveliste vahendite olemasolu.

(5) Taotleja võib osalise toetuse vastu võtta tingimusel, et seda on taotluse osalise rahuldamise

korral võimalik kasutada eesmärgipäraselt.

(6) Taotluse võib jätta rahuldamata, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatava tegevuse muutmise kohta;

6) taotluses esitatud ja taotluse menetlemise käigus kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste

eesmärgid on võimalik saavutada ilma toetuseta.

5. peatükk

Toetuste maksmine, aruandlus ja toetuste tagasinõudmine

§ 15. Toetuse maksmine

Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates, kui

taotluse rahuldamise otsusest ei tulene teisiti.

§ 16. Toetuse kasutamise aruanne

(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale aruande digitaalselt allkirjastatuna või e-keskkonna

kaudu.

(2) Aruanne esitatakse toetuse kasutamise kalendriaastale ja kolme aasta toetuse puhul kolmanda

toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruariks, kui toetuse otsusest ei tulene

teisiti.

(3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada

tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 2

toodud tähtaja saabumist.

(4) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega.

(5) Aruande menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva aruande esitamisest arvates.

(6) Aruande menetlemisel kontrollib toetuse andja, kas:

1) aruandes esineb puudusi;

2) toetuse saaja tegevus vastab toetuse kasutamise eesmärgile;

3) toetuse saamisega seotud kohustus või nõue on täidetud;

4) esitatud andmed on täielikud ja õiged.

(7) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise

kuludokumente.

(8) Kui aruandes esineb puudusi, annab toetuse andja toetuse saajale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande menetlemise tähtaeg.

(9) Toetuse andja võib jätta aruande kinnitamata, kui:

1) määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud;

2) teadlikult on esitatud valeandmeid;

3) toetuse taotluses kirjeldatud tegevused on olulises mahus ellu viimata;

4) tegevuste toimumine ei ole tõendatud.

(10) Toetuse andja teeb aruande kinnitamata jätmise otsuse teatavaks kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

(11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile, kes esitab tegevustoetuse

kasutamise aruande majandusaasta aruande kooseisus koos ülevaatega asutaja ootuste täitmisest

riigivaraseaduses sätestatud tähtajaks.

§ 17. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

(1) Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui:

1) toetuse saaja ei ole toetust kasutanud eesmärgipäraselt;

2) toetuse saaja on toetust kasutanud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

3) toetuse saaja on jätnud aruande esitamata;

4) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud näiliselt, sealhulgas esitanud

valeandmeid või andmeid varjanud;

5) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;

6) esitatud aruannet ei ole kinnitatud.

(2) Toetuse andja võib kolme aasta toetuse puhul väljamaksed peatada, kui toetuse saajal:

1) on esitamata käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud uuendatud arengukava või

finantsplaan;

2) on esitamata majandusaasta aruanne seaduses ettenähtud korras ja tähtajal;

3) on riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud

intressivõlg, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt.

(3) Toetuse saaja tagastab toetuse selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks.

(4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates. Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 1 või 5

nimetatud abina, siis võib otsuse teha kümne aasta jooksul toetuse saajale toetuse eraldamisest

arvates.

(5) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni

500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud toetusest, jäetakse toetuse

tagasinõudmise otsus tegemata.

(6) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja

tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete

kohaselt.

6. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 18. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ning tegevuste eduka

elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimuste kohaselt,

sealhulgas:

1) kasutab toetust eesmärgipäraselt;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ning toetuse kasutamise aruande;

3) tagab, et oleks täidetud käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud tingimus;

4) tagab muuseumisse tasuta sissepääsu muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punktis 1 nimetatud

sihtrühmadele;

5) järgib tegevuste elluviimisega seotud asjade või teenuste ostmisel riigihangete seaduses toodud

põhimõtteid, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea järgima

riigihangete seadust, peab ta võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest

sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb toetuse eest tehtavate

tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade

ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul

kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei

valita, tuleb aruandlusele lisada sellekohane põhjendus;

6) järgib riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid

kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel;

7) säilitab toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ja muid tõendeid käesoleva määruse § 3

lõikes 6 nõutud aja jooksul, kui toetus eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega abina;

8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses

esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist

takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning toetusest

soetatud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

9) tagastab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks;

10) võimaldab toetuse andjal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset abi;

11) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 19. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses, muudes

õigusaktides või toetuse otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses;

3) esitada arvamus ja vastuväited haldusmenetluse seaduses §-s 40 toodud juhtudel.

§ 20. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud:

1) tagama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi

registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise, kui toetus

eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega abina;

2) säilitama toetuse taotlemise ja andmisega seotud dokumente ning muid tõendeid käesoleva

määruse § 3 lõikes 6 nõutud aja jooksul, kui toetus eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega

abina;

3) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma

veebilehel või asjakohases infosüsteemis;

4) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

5) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 21. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida toetuse kasutamist ja tegevuste elluviimist;

2) nõuda taotluses kirjeldatud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist

ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja

rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi.

7. peatükk

Rakendussätted

§ 22. Määruse rakendamine

(1) Määruses sätestatud korda rakendatakse valdkonna eest vastutavas ministeeriumis 2024. aasta

ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes ning muudes

ministeeriumides 2027. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite

suhtes.

(2) Määruse § 7 lõigetes 1–3 nimetatud toetuse piirmäära ja osakaalu nõuet ning § 9 lõike 1

punktis 4 sätestatud tingimusi rakendatakse 2027. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest

eraldatavate vahendite suhtes.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

1

Kultuuriministri määruse „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise,

taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 3

Märkuste tabel kultuuriministri määruse „Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused

ja kord“ eelnõule

Jrk

nr Märkuse tegija ja sisu Arvestamine/mittearvestamine

Tartu Ülikool

1. Määruse kavandist ega selle seletuskirjast ei selgu, millistest põhimõtetest lähtudes

moodustatakse muuseumidele jaotatava tegevustoetuse fond ehk konkreetsete

taotlusvoorude eelarved. Palun selgitage, kuidas tagatakse, et järgmistes

taotlusvoorudes on era-, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õiguslike isikute

muuseumidele jaotatav tegevustoetus vähemalt praeguses proportsioonis võrreldes

muud tüüpi muuseumidega. Et tagada nimetatud muuseumide jätkusuutlikkus ja

areng, on vaja, et tegevustoetuse summa kasvaks. Senise niigi ebapiisaval tasemel

tegevustoetuse püsimine samal tasemel mitme aasta jooksul, mida inflatsioon

omakorda veel mõjutab, ei ole muuseumide arenguks piisav.

Selgitame:

Taotlusvoorude määrused ei reguleeri riigieelarve koostamise

protsessi.

Taotlusvoorude mahud sõltuvad riigieelarve strateegiast

(Vabariigi Valitsuse pädevuses), konkreetse eelarveaasta

riigieelarvest (Riigikogu pädevuses) ning kultuuripoliitilistest

prioriteetidest (kultuuriministri pädevuses Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarve raames).

2. Määruse kavandi paragrahvi 7 lõikes 2 kasutatakse terminit „muuseumiüksus“.

Seda terminit ei ole kasutatud muuseumiseaduses ega ka mujal määruse kavandis

ega ole üheski õigusaktis defineeritud. Seletuskirja leheküljel 7 on selgitatud, et

mõeldud on juhtumeid, kus taotleja on näiteks ülikool ning muuseum on selle

struktuuriüksus, ning et sel juhul ei arvutata osakaalu nõuet mitte kogu ülikooli

aasta eelarve alusel, vaid muuseumi eelarve põhjal. Muuseumidele kättesaadavaks

tehtud kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku kommentaaris on viimane

selgitanud muuseumiüksuse mõistet nii: „Nt kui Tartu Ülikool on taotleja, siis

tema „muuseumiüksus“ on Tartu Ülikooli muuseumid.” Tartu Ülikooli koosseisus

on kaks muuseumi: Tartu Ülikooli muuseum ja Tartu Ülikooli loodusmuuseum

(struktuuriüksus asutuse Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

koosseisus). Need on mõlemad eraldi struktuuriüksused Tartu Ülikooli koosseisus,

mingit ühtset muuseumiüksust nad ei moodusta. Teen ettepaneku asendada

määruse kavandi paragrahvi 7 lõikes 2 sõna „muuseumiüksuse“ sõnaga

Arvestatud.

2

„muuseumi“. Muuseumi mõiste on määratletud muuseumiseaduse paragrahvi 2

lõikes 1 ja see on üheselt arusaadav. Ei ole ohtu, et tekib seletuskirjas viidatud

probleem, just kui võiks muuseumi mõiste alla mahtuda kogu ülikool, sest eespool

viidatud muuseumiseaduse sättes on selgelt öeldud, et muuseum võib olla kas

iseseisev juriidiline isik või asutus, ning muuseumiseaduse paragrahvis 21 punktis

4 on 2 (2) defineeritud ka avalik-õigusliku isiku muuseum, milleks on kas avalik-

õiguslik juriidiline isik või selle struktuuriüksus. Vajadusel on võimalik määruse

kavandi seletuskirjas lahti kirjutada, et muuseumi all ei peeta mitte üheski

olukorras, kaasa arvatud mitte määruse kavandi paragrahvi 7 lõikes 2, silmas kogu

ülikooli. Lisaks sellele tuleks hea õigusloome praktika jälgimise huvides igatahes

hoiduda selliste terminite kasutuselevõtmisest, mida ei ole õigusaktides

defineeritud. Kui õigusakti tervikluse huvides on vajalik uus termin kasutusele

võtta, tuleb see seal samas ka defineerida.

3. Teen ettepaneku täiendada määruse kavandi paragrahvi 10 lõiget 2 teise lausega

järgmises sõnastuses: „Taotluse läbi vaatamata jätmise tinginud puudused

protokollitakse ning nendest teavitatakse taotlejat.“. Eesmärk on tagada

haldusmenetluse seaduse paragrahvi 14 lõikest 7 tulenevate nõuete täitmine.

Määruse kavandi praeguse sõnastuse puhul ei ole kindlust, et seda tehakse, sest ka

seletuskirjas ei ole seadusest tulenevat protseduuri täpsemalt selgitatud, vaid on

piirdutud määruse sätte ümberkirjutamisega.

Mittearvestatud.

Kultuuriministeerium ei pea vajalikuks korrata määruses üle

muudest seadustest tulenevaid nõudeid.

Lisasime selguse huvides § 1 uue sätte: Määruses reguleerimata

küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

4. Palun Lisas 2: „Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja

eramuuseumi toetuse taotluse hindamise metoodika“ teha parandused rea 13

veergudes W ja X. Tartu Ülikooli loodusmuuseum tegutseb kahes

kultuurimälestiseks olevas hoones: aadressil Vanemuise 46 (ehitismälestis nr

30445) ja aadressil Lai 40 (ehitismälestis nr 6933). Seega peaks Tartu Ülikooli

loodusmuuseum antud kriteeriumi hindamisel saama 0 punkti asemel 10 punkti.

Arvestatud.

Juhime samas tähelepanu, et selles failis toodud muuseumi

andmetel ei ole praegu õiguslikku tähendust, vaid see tabel on

loodud näidiseks, et süsteemi olemust paremini illustreerida.

5. Seletuskirjast ei nähtu, milline on määruse lisades toodud toetuse jaotamise

metoodika oodatav mõju, st millise analüüsi tulemustele tuginedes on otsustatud

justnimelt sellist metoodikat rakendada. Palun seletuskirja selles küsimuses

täiendada.

Metoodika koostamise loogikat on selgitatud seletuskirjas lk 21–

22. Lisaks teatud määral ka lk 1.

SA Eesti Kaevandusmuuseum

Kas peab olema kindlasti töölepinguga üks kõrgharidusega kultuuritöötaja või

võiks olla ka kõrgharidusega palgaline juhatuse liige, kellega ei ole sõlmitud

töölepingut.

Arvestatud.

3

SA Iisaku Kihelkonna Muuseum

Väikesel muuseumi puhul äkki sobiks ka, et juhatuse palgaline liige on

kõrgharidusega kultuuritöötaja? Või taotletud kutsestandard, kultuurikorraldaja

vähemalt tase 6?

Arvestatud.

SA Rannarootsi Muuseum

1. Tegevustoetuse arvestamisel palume võtta arvesse muuseumi omandis olevad

veesõidukid ja sõidukid.

Põhjendus:

SA Rannarootsi Muuseumi paadikogus on 13 puupaati, nii originaale kui ka

koopiaid, millel on oluline kultuurilooline väärtus rannarootslaste ning kogu

Läänemere merekultuuripärandi seisukohast.

Puupaadid vajavad iga-aastast hooldust, remonti ja hoidmiseks sobilikke tingimusi,

mida ilma täiendava tegevustoetuseta on muuseumil iga aasta keerulisem tagada.

Muuseumi efektiivse töö tagamiseks ja paatide transpordiks on muuseum soetanud

minibussi ja paadihaagise, mis samuti vajavad iga-aastaselt ekspluateerimiseks

rahalisi vahendeid: tehniline ülevaatus, liikluskindlustus, kaskokindlustus, hooldus,

remont ja kütus.

Mittearvestatud.

Igal muuseumil on nende temaatilisest

eripärast/asukohast/muuseumikogust vmt tulenev asjaolu, mis

justkui õigustaks toetuse suurendamist. Neid kõiki aga kirja panna

ei ole mõttekas. Mida rohkem kriteeriume, seda väiksem on iga

kriteeriumi mõju koondhindele, mis muudab ebaotstarbekaks nii

detailse arvestuse.

2. Tegevustoetuse arvestamisel palume võtta arvesse muuseumi omandis olevat

muinsuskaitselist objekti (Korsi talu Ruhnus), mille vastu võtmisel andis Eesti

Vabariik lubaduse kinkijale, võttes endale kohustuse taastada Korsi talu.

Arvestatud.

Selgitame: Seletuskirja lisas 1 on juba vastava

hindamiskriteeriumi puhul (nr 8: sihtasutuse omandis olevad

kultuurimälestised või välialad) Rannarootsi Muuseumile

märgitud maksimaalsed punktid.

Juhime samas tähelepanu, et selles failis toodud muuseumi

andmetel ei ole praegu õiguslikku tähendust, vaid see tabel on

loodud näidiseks, et süsteemi olemust paremini illustreerida.

Lisaks märgime, et selle määruse alusel antav tegevustoetus ei ole

mõeldud investeeringuteks.

Eesti Juudi Muuseum

4

1. Oleks hea saada seletuse järgmisele sättele § 9 (1) 4):

Kui muuseum ei võta sissepääsutasu, vaid töötab ainult annetuste põhiselt,

loetakse tingimus täidetuks, kui annetuste aastane kogusumma võrdub 2000

külastaja arvestusliku piletituluga, võttes arvestuse aluseks 50% valdkonna

keskmisest täispileti hinnast.

Kes määrab 50% keskmisest täispileti hinnast, mis periood võetakse aluseks ja kus

seda fikseeritakse? Kas see number ilmub taotlusvooru tingimustes või iga taotleja

ise rehkendab oma teadmiste põhjal kui suur see summa on? Ma leidsin ainult

spordimuuseumi poolt avaldatud Tartu muuseumide piletihindade statistika aastat

2017

Selgitame:

Kultuuriministeerium saab selle numbri Statistikaametilt (iga

aasta juunis eelmise aasta kohta) ja nii nagu külastajate arvu

puhul, võetakse ka selle puhul arvesse taotlemisele eelnevat

aastat.

Seda tingimust rakendatakse alates 2027. aasta riigieelarve

vahendite jaotamisest. Taotlemine toimub 2026. aasta sügisel ja

arvestuse aluseks on seega 2025. aasta keskmine.

Kui 2027 voor avaneb, siis vooru avamise teates saab 2025. aasta

keskmine piletihind ka kindlasti kirjas olema.

1

Kultuuriministri määruse

„Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise,

taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse (edaspidi MuuS) § 21 lõike 4 alusel.

Määruse koostamise eesmärk on luua kõigile osapooltele üheselt mõistetav, tulemuspõhine ja

riigieelarveliste vahendite kasutuse läbipaistvust tagav rahastamismudel. Määrus ei mõjuta seda, kui

suur on taotlusvoorude eelarve, vaid reguleerib põhimõtteid, kuidas olemasolevat raha taotlejate vahel

jagatakse.

01.05.2023 jõustusid MuuS-i muudatused, millega eristati riigi sihtasutuse muuseumide,

halduslepinguga muuseumikogu kasutavate muuseumide, mis ei ole riigi sihtasutused, ja muude

muuseumide tegevustoetuste süsteem. MuuS-is nimetatakse põhimõtted, mis eesmärgil riik

muuseume toetab:

1) Riigipoolne baasfinantseerimine on tagatud riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele

muuseumidele põhimõttel, et riik toetab nende põhikirjaliste eesmärkide ja asutaja või asutajate

sõnastatud ootuste täitmist.

2) Halduslepinguga muuseumikogu kasutavate muuseumide, mis ei ole riigi sihtasutused, puhul on

halduslepingu sõlmijal kohustus tagada toetus halduslepinguga antud ülesannete täitmiseks.

3) Muudel juhtudel eelistatakse toetuse eraldamisel muuseume, mille tegevus toetab muuseumi

teenuste paremat regionaalset kättesaadavust ja valdkondlikku mitmekesisust. Lisaks on MuuS-is

eraldi välja toodud muuseumid, kellel on seadusest1 tulenev ülesanne rahvusliku kultuuripärandi

säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel.

Määrus kehtestab kõigi kolme rühma puhul tegevustoetuse taotlemise ja hindamise tingimused ja

korra. Lisaks MuuS-i §-s 21 toodud põhimõtetele on taotlemise nõuete ja hindamiskriteeriumide

koostamisel lähtutud MuuS-i üldisest eesmärgist luua tingimused kestlike, professionaalsete ja

eetiliste muuseumide arenguks, kes:

1) tugevdavad üksikisikute ja kogukondade arusaama kultuurist, ajaloost ja keskkonnast;

2) aitavad kaasa kriitilisele mõtlemisele mälust ja identiteedist;

3) hoiavad kultuuri- ja loodusväärtusi tulevastele põlvkondadele;

4) edendavad kogukonnatunnet ja kultuurilist mitmekesisust;

5) loovad uusi teadmisi ja inspireerivad;

6) edendavad haridust, heaolu, võrdseid võimalusi ja demokraatiat;

7) arvestavad teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.

Erinevalt kuni 30.04.2023 kehtinud kultuuriministri määrusega „Riigieelarvest

Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise

kord“ kohaldub uus määrus lisaks Kultuuriministeeriumile (edaspidi KuM) teistelegi

ministeeriumidele, kelle haldusalas on riigi sihtasutuse muuseume või muid muuseume, kes

kasutavad riigile kuuluvaid muuseumikogusid. Praegu on selliseid ministeeriume üks – Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (edaspidi ReM) –, kes hakkab määrust rakendama alates 2027. aasta

riigieelarvest eraldatavate toetuste määramisel. KuM rakendab määrust 2024. aasta riigieelarvest

eraldatavate vahendite suhtes.

1 Praegu on selliseid seadusi, kus on vastav säte, üks: Tartu Ülikooli seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011023?leiaKehtiv § 2 lg 4.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud KuM-i kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju

Reismaa ([email protected], 628 2335) ja personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar

([email protected], 628 2225). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali-

ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 22 paragrahvist ning kahest lisast. Peatükid jagunevad

järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetuse andmise eesmärgid, toetuse andjad ja kasutamine

3. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale

4. Taotluste menetlemine

5. Toetuste maksmine, aruandlus ja toetuste tagasinõudmine

6. Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

7. Rakendussätted

1. peatükk. Üldsätted

Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.

Lõikes 1 sätestatakse, et määrusega kehtestatakse riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse (edaspidi

ka toetus) taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord.

Lõikes 2 loetletakse ministeeriumid, kellele määrust kohaldatakse. Nendeks on:

1) Ministeerium, kes teostab asutajaõigusi riigi sihtasutuse muuseumis.

Praegu on selliseid ministeeriume kaks: ReM, kes teostab asutajaõigusi ühes riigi sihtasutuse

muuseumis (SA Eesti Maaelumuuseumid), ning KuM, kes teostab asutajaõigusi 13-s riigi sihtasutuse

muuseumis:

1. SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

2. SA Eesti Ajaloomuuseum

3. SA Eesti Kunstimuuseum

4. SA Eesti Meremuuseum

5. SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

6. SA Eesti Tervishoiu Muuseum

7. SA Eesti Vabaõhumuuseum

8. SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

9. SA Hiiumaa Muuseumid

10. SA Narva Muuseum

11. SA Pärnu Muuseum

12. SA Saaremaa Muuseum

13. SA Virumaa Muuseumid

Lisaks loetakse siia gruppi SA Rannarootsi Muuseum, kes ei ole küll riigivara seaduse mõttes riigi

asutatud sihtasutus, kuid on siiski riigi valitseva mõju all Euroopa rahvamajanduse arvepidamise

süsteemi (ESA2010) metoodika järgi ning ka 01.05.2023 jõustunud MuuS-i uue redaktsiooni kohaselt

loetakse neid MuuS-i mõistes riigi sihtasutuse muuseumiks.

3

2) Ministeerium, kes on sõlminud muuseumiga, mida ei ole asutanud riik, MuuS-i § 9 kohaselt

halduslepingu riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks.

Praegu on selliseid ministeeriume samuti kaks:

ReM – haldusleping Sihtasutusega Eesti Piimandusmuuseum.

KuM – haldusleping kolme muuseumiga:

1. SA Ajakeskus Wittenstein

2. SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid

3. Harjumaa Muuseum

3) Valdkonna eest vastutav ministeerium tegevustoetuse määramisel avalik-õigusliku isiku

muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile, millega ei ole sõlmitud MuuS-i § 9 kohaselt

halduslepingut riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks.

Selle punkti all mõeldaks KuM-i, kes on ka varasemalt riigiga mitte seotud muuseumidele

tegevustoetust eraldanud. 2023. aastal oli selles grupis tegevustoetust saavaid muuseume 20:

1. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseum

2. Kehtna Vallavalitsus: Järvakandi Klaasimuuseum

3. Kihnu Vallavalitsus: Kihnu Muuseum

4. Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus: Vabamu

5. Mittetulundusühing Eesti Jalgrattamuuseum

6. Mittetulundusühing Eesti Juudi Muuseum

7. Mittetulundusühing Eesti Mootorispordi Ajalugu: MOMU Mootorispordi muuseum

8. Mittetulundusühing TYPA

9. Muhu Vallavalitsus: Muhu muuseum

10. Peipsiääre Vallavalitsus: Liivi Muuseum/Tubina Muuseum

11. Põltsamaa Vallavara OÜ: Põltsamaa Muuseum

12. Setomaa Vallavalitus: Setomaa Muuseumid

13. Sihtasutus Eesti Kaevandusmuuseum

14. sihtasutus Eesti Lennundusmuuseum

15. Sihtasutus Iisaku Kihelkonna Muuseum

16. Sihtasutus Uue Kunsti Muuseum

17. Tallinna Tehnikaülikool: TalTechi muuseum

18. Tartu Ülikool: TÜ loodusmuuseum

19. Tartu Ülikool: TÜ muuseum

20. Valga Vallavalitsus: Valga Muuseum

Taotlejate ja toetuse saajate arv on viimasel viiel aastal olnud suhteliselt stabiiline, kõikudes aastati

paari-kolme muuseumi piires. 2023. aastal ei eraldatud toetust kahele taotlejale.

Lõikes 4 märgitakse selguse huvides, et määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse

haldusmenetluse seadust.

Paragrahvis 2 tuuakse välja kaks mõistet: asutaja ootused ja tegevustoetus.

Asutaja ootuste termini võeti kasutusele 01.05.2023 jõustunud MuuS-i viimatise redaktsiooni § 21

lõikes 1, mis sätestab, et riigi sihtasutuse muuseumile määratakse riigieelarvest tegevustoetus

muuseumi põhikirjaliste eesmärkide ja sihtasutuse asutaja või asutajate sõnastatud ootuste täitmiseks

asutajaõigusi teostava ministeeriumi kaudu.

Eeskujuks on võetud riigivaraseaduses olev mõiste „omaniku ootused“, mida kasutatakse riigi

äriühingute puhul (st riigi kui omaniku ootused oma äriühingutele). Riigivaraseaduse järgi on

4

omaniku ootuste sõnastamine kohustuslik ainult riigi osalusega äriühingutele, kuid

Rahandusministeeriumi koostatud riigi osaluspoliitika rohelises ja valges raamatus2 peetakse

mõistlikuks laiendada sama süsteemi ka riigi sihtasutustele. AS PricewaterhouseCoopers Advisors

analüüsis 2019.–2020. aastal KuM-i juhtimissüsteemi, mille käigus koostas ka asutaja ootuste

põhimõtete kontseptsiooni, mida on muuseumide eeskujul plaanis rakendada kõigile KuM-i asutatud

sihtasutustele.

Asutaja ootused on riigi kui sihtasutuse asutaja (olemasolu korral koos kaasasutajaga) sõnastatud

strateegilised eesmärgid ja põhimõtted sihtasutuse nõukogule sihtasutuse tulemuslikuks juhtimiseks.

Asutaja ootused lähtuvad valdkonnaga seotud arengukavadest ja on alus sihtasutuse arengukava

koostamisel. Asutaja ootuste täitmise aruanne on sisend asutajaõiguste teostajale, et hinnata

sihtasutuse edukust eesmärkide täitmisel.

Tegevustoetus on toetuseliik, millega toetatakse muuseumi põhitegevust ja arengut tervikuna,

eesmärgiga säilitada või tõsta tema võimekust. Tegevustoetuse hulka ei loeta investeeringuid

põhivarasse ega muid sihtotstarbelisi toetusi (nt KuM-i remondifondi toetused). Samuti ei loeta

määruse mõistes tegevustoetuse hulka toetusi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile kuuluvate kinnistute

haldus-, hooldus- ja heakorrakulude katmiseks.

Paragrahviga 3 kehtestatakse riigiabi reeglite kohaldumine.

Lõikes 1 sätestatakse vähese tähtsusega abi andmise õiguslik alus ning antakse viide vastavatele

regulatsioonidele. Eelnõu kohaselt võib toetuse andmine kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks

konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks

loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset

definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi

igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,

ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese

tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab

toetuse andja, kas toetus loetakse käesoleva paragrahvi lõike 5 sisukirjelduses nimetatud

grupierandiga hõlmatud riigiabiks või vähese tähtsusega abiks või ei ole toetus neist kumbki.

Lõikes 2 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele ettevõtjale

(taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme majandusaasta

pikkuse ajavahemiku jooksul komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 nimetatud

summat. Kuni 31.12.2023 kehtiva regulatsiooni kohaselt on kogusumma 200 000 eurot, kuid see

soovitakse tõsta 275 000 euroni. Kogusumma all mõeldakse kogu avaliku sektori toetust kokku. Kui

vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on

õigustatud saama, ning grupierandiga hõlmatud riigiabi anda ei saa (taotleja ei vasta grupierandi

määruses sätestatud nõutele), vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese

tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, siis jäetakse taotlus HMS-i kohaselt läbi vaatamata.

Lõike 3 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised

ettevõtjad, kes on omavahel seotud vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle

järgi hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:

1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht-,

või järelevalveorgani liikmetest;

2 Vt

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/riigivara/osaluspoliitika_roheline_raamat_juuli

_2015.pdf ja

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/riigivara/osaluspoliitika_valge_raamat_07_07_

2016.pdf

5

3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega

sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe

või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel

vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste

sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune

majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist ning

Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid

üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.

Lõike 4 kohaselt võetakse toetuse andmisel arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud

erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise,

põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi praegu kehtiva

regulatsiooni kohaselt kokku ületada 200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud

kumuleerumisreegleid on arvesse võetud ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab,

et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud.

Kumuleerimisreegleid tuleb arvesse võtta ka grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel. Eelnõu alusel

taotletavat/eraldatavat toetust võib kumuleerida mistahes muu riigiabiga, kui meetmed on seotud

erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad on seotud samade,

osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud

kuni ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida grupierandi määruse kohaselt abi suhtes

kohaldatakse.

Lõike 5 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse §

30 lõike 1 mõistes ning sellist abi saab anda grupierandiga hõlmatud riigiabina. Sättes antakse

grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning viited vastavatele

regulatsioonidele.

Lõike 6 kohaselt tuleb vähese tähtsusega abina või grupierandiga hõlmatud abina saadud või antud

toetustega seotud dokumentatsiooni säilitada vähemalt kümme aastat abi saamisest või andmisest

arvates. Nimetatud nõue on nii toetuse andjal kui ka toetuse saajal. Toetuse andmise ja saamise

aluseks olevate dokumentide ja tõendite säilitamise kohustus nõutud aja jooksul tuleneb sellest, et

tõendada vajaduse korral toetuse andmise või saamise õiguspärasust. Grupierandiga hõlmatud riigiabi

või vähese tähtsusega abi saamisel ja andmisel tuleb dokumente säilitada alates toetuse määramisest

ehk abi andmise otsuse tegemisest.

2. peatükk. Toetuse andmise eesmärgid, toetuse andjad ja kasutamine.

Paragrahvis 4 loetletakse õigusselguse huvides üles MuuS-i §-s 21 nimetatud toetuse andmise

eesmärgid toetuse saajate lõikes ning paragrahvis 5 see, kes on iga eesmärgi ja toetuse saaja puhul

toetuse andja:

Toetuse saaja Eesmärk (tuleneb MuuS-ist) ja

selgitused Näide muuseumist

Toetuse

andja

Riigi sihtasutuse

muuseum

(sh koos kohaliku

omavalitsuse või kellegi

teisega asutatud

sihtasutus ning ka riigi

Muuseumi põhikirjaliste eesmärkide ja

sihtasutuse asutaja või asutajate

sõnastatud ootuste (olemasolu korral)

täitmiseks.

Asutaja(te) ootused tuleb vastavalt

Vabariigi Valitsuse 28.04.2022

Nt SA Eesti Meremuuseum,

SA Narva Muuseum, SA

Rannarootsi Muuseum jt

KuM

SA Eesti Maaelumuuseumid ReM

6

sihtasutuse asutatud

sihtasutus)

kabinetiistungi otsusele kinnitada kõigil

ministeeriumidel hiljemalt 31.12.2024.

Riigile kuuluvat

muuseumikogu kasutav

muuseum, mida ei ole

asutanud riik

Halduslepingus ettenähtud ülesannete

täitmiseks (ülesanded on: täiendada,

säilitada, uurida ja vahendada

muuseumikogu üldsusele hariduslikel,

teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel –

vajaduse korral täpsustame edaspidi

halduslepingus ülesandeid, pikemas

perspektiivis koostame halduslepingutele

lisad: muuseumikogu omaniku ootused,

sarnane riigi sihtasutustele sõnastatavate

asutaja ootustega, kuid suurem rõhk

muuseumikogul)

SA Ajakeskus Wittenstein, SA

Juuru ja Hageri Kihelkonna

Muuseumid, SA Harjumaa

Muuseum

KuM

SA Eesti Piimandusmuuseum ReM

Avalik-õigusliku isiku

muuseum,

munitsipaalmuuseum ja

eramuuseum

Muuseumivaldkonna mitmekesisuse

või

muuseumiteenuste piirkondliku

kättesaadavuse tagamiseks

või

seadusest tuleneva ülesande täitmiseks

rahvusliku kultuuripärandi säilitamisel

ja kättesaadavaks tegemisel

Nt Tartu Ülikooli muuseum,

Muhu Muuseum, Vabamu jt

Muinsus-

kaitse-

amet

Paragrahviga 6 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.

Kulu on abikõlblik, kui on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud, tekib toetuse kasutamise

kalendriaastal ning on kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka riigisisese õigusega, sealhulgas riigihangete

seadusega (edaspidi RHS). Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõtetega.

Sõltumata, millal toimub arveldamine, peab kulude tekkimine jääma toetuse kasutamise

kalendriaastasse. Kulu tekkimine on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ettenähtud

eesmärkide saavutamiseks ning tekib nende eesmärkide saavutamiseks tehtavate tegevuste käigus.

Kulu on sobiv, kui see soodustab eesmärgipäraste tegevuste elluviimist. Kulu on vajalik, kui muu

kuluga ei ole võimalik eesmärke ellu viia ning kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat

võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud eesmärkide vahel. Kulu loetakse tekkinuks, kui

on tõendatud, et kulu aluseks olev tegevus on tehtud, ehk töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus

osutatud.

Lõike 1 kohaselt on muuseumi tegevustoetuse abikõlblikud kulud otseselt muuseumi haldamise ja

muuseumi põhitegevuse korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud

taotluses määratletud eesmärkide ja tegevuste alusel.

Lõikega 2 kehtestatakse muuseumi tegevustoetuse mitteabikõlblike kulude loend. Mitteabikõlblikud

on:

1) toetuse andmise eesmärgiga mitteseotud, tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja

ebaolulised kulud;

2) käibemaks, välja arvatud juhul, kui taotleja ei saa seda käibemaksuseaduse alusel tagasi (st et kui

taotleja on käibemaksukohuslane ja küsib sisendkäibemaksu riigilt tagasi, tuleb taotluses esitada

eelarve ilma käibemaksuta);

3) kulud, mis on hüvitatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või välistoetusest;

4) ülikoolide üldkulu eraldis kesksete halduskulude katteks (nn üldkululõiv);

5) ehituslikud ja muud investeeringud.

7

Lõikes 3 sätestatakse, et kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, järgitakse

abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi määruse artikli 53 lõikes 5 toodud

abikõlblikkuse reegleid. Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks mõeldud abiliiki ja

selles lubatud tegevuskulusid saab kasutada, kui eelnõus toodud tingimused on täidetud ehk kulu ka

eelnõu alusel abikõlblik. Tegevusabi abikõlblikud kulud artikli 53 alusel on järgmised:

kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis seonduvad pideva või korrapärase tegevusega,

sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse

käigus; kulud, mis on seotud kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse

teavitamisega kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest

haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sealhulgas uute tehnoloogiate abil;

kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuriasutustele või pärandiobjektidele ja

kultuurilisele tegevusele, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning

kulud puudega isikute juurdepääsu parandamiseks; kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud

tegevuskulud, näiteks kinnisvara ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või

-tegevusega otseselt seotud materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele

struktuuridele, tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses

juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega

kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või tegevuse tulemusel;

amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud

investeeringuteks ettenähtud abiga; kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega

seonduvad personalikulud; väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate osutatud nõustamis-

ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel.

Lõige 4 annab toetuse andjale õiguse toetuse otsuses abikõlblikke kulusid täiendavalt piirata.

Paragrahviga 7 kehtestatakse toetuse piirmäärad ja osakaalud.

Lõikega 1 kehtestatakse eraldatava toetuse alampiiriks taotleja kohta 10 000 eurot aastas. Sätte

eesmärk on mitte rahastada projektitoetuse iseloomuga taotlusi, milleks on olemas muud

taotlusvoorud, vaid tagada muuseumide püsikulude katmise abil nende pidev ja korrapärane tegevus.

Mõne tuhande euro suuruse toetuse puhul ei ole korrektne rääkida tegevustoetusest, sest selle

eraldamise või mitteeraldamise mõju on pikas perspektiivis muuseumile sisuliselt olematu.

Lõikes 2 sätestatakse, et eraldatav toetus ei tohi moodustada rohkem kui 80% taotleja aasta eelarvest.

„Aasta eelarve“ all peetakse silmas seda aastat, milleks toetust taotletakse.

Nõutud 20% oma- või kaasrahastuse alla loetakse nii majandustegevusest teenitav tulu, annetused,

muuseumi asutaja või omaniku toetus ning ka ühekordsed projektitoetused. Osakaalu nõue tuleneb

eeldusest, et muuseumide rahastamine on eeskätt nende omanike või asutajate ülesanne ning riigi

toetus saab olla üksnes täiendus sellele. Seega on 20% nõue suhtelist madal lävend. Eesmärk ei ole

riigi toetust vähendada, vaid muude rahastusallikate osakaalu suurendada

Kui taotleja põhitegevus ei ole muuseumi pidamine, ei tohi eraldatav toetus moodustada rohkem kui

80% muuseumi aasta eelarvest. Mõeldud on juhtumeid, kus taotleja on nt ülikool ning muuseum on

selle struktuuriüksus. Sel juhul ei arvutata osakaalu nõuet mitte kogu ülikooli aasta eelarve alusel,

vaid muuseumi eelarve põhjal.

Lõikes 3 sätestatakse, et riigi sihtasutuse muuseumi puhul määratakse eraldatava toetuse osakaal

asutaja ootustes ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi puhul, mida ei ole asutanud

riik, halduslepingus.

Sõltuvalt sellest, kui palju on riik muuseumisse investeerinud, võib ka omatulu ootus olla suurem kui

käesolevas määruses muudele muuseumidele kehtestatud 20/80 osakaal. Või ka vastupidi: mitmetelt

8

praegu riigiasutusena toimivatelt muuseumidelt, mis ei ole veel sihtasutuseks muudetud, ei pruugi

esimestel sihtasutuse tegevusaastatel nii suurt omatulu osakaalu olla võimalik tagada.

Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatut rakendatakse 2027. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest

eraldatavate vahendite suhtes, et anda muuseumidele ja nende omanikele piisav aeg võimalikeks

ümberkorraldusteks, et nõutud osakaal tagada.

Lõikes 4 sätestatakse, et määruse § 4 lõikes 3 nimetatud toetus (st avalik-õigusliku isiku muuseumi,

munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi tegevustoetus) määratakse kolmeks järjestikuseks

kalendriaastaks ning see jaguneb aastate vahel võrdselt, arvestades seejuures määruse § 13 lõikes 8

sätestatut. See tähendab, et komisjonil on õigus oma esialgne ettepanek ümber vaadata ning vastavalt

teise ja kolmanda aasta toetuse eraldamise ettepanekut vähendada või suurendada, kui taotlusvooru

eelarve maht on vähenenud või suurenenud. Seejuures rakendades käesoleva määruse lisa 2 punktis

10 sätestatud metoodikat.

3. peatükk. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale

Paragrahviga 8 kehtestatakse nõuded toetuste taotlemiseks.

Lõikes 1 tuuakse taotluse esitamise regulatsioon. Taotleja peab esitama toetuse saamiseks toetuse

andjale elektroonilise taotluse digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis

võimaldab toetuse andjal taotleja turvalisel viisil tuvastada. KuM kasutab selleks taotluste

menetlemise infosüsteemi3. ReM võtab praegu taotlusi vastu e-kirja teel.

Lõikes 2 sätestatakse, milliseid andmeid peab taotlus sisaldama:

1) Üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, info, kas tegemist on

mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtjaga (Euroopa liidu õiguse mõistes),

pangakonto andmed ja kontaktisiku andmed.

2) Taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos toetuse kavandatavaks kasutusperioodiks aastate lõikes

ning taotletava toetuse summa aastate lõikes.

3) Ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest.

4) Muud taotlusvormil nõutud andmed. Nt andmed, mis on vajalikud taotluse hindamiseks määruse

lisas toodud metoodika alusel.

Lõikes 3 sätestatakse, millised dokumente peab tegevustoetuse taotlus lisaks eelnõu § 8 lõikes 2

toodule sisaldama. Suures osas on tegemist on tavapäraste, ka seni kehtinud määruses nõutud

dokumentidega: arengukava ja selle finantsplaan ning kogumispõhimõtted.

Arengukava peab olema konkreetne, kokkuvõtlik ja lühike, orienteeritud tegevustele,

määratlema hetkeolukorra ja probleemid, selgitama kasu ja oodatavaid muutusi, olema kirjutatud

lihtsas keeles. Arengukavas ei kirjeldata rutiinsed tegevusi. Vt soovitusi nt

https://www.mtyabi.ee/nouanded/organisatsiooni-arendamine/arengukava-koostamine/

Rõhutame, et arengukava finantsplaani all ei ole käesolevas määruses mõeldud seda dokumenti, mida

riigi sihtasutused esitavad riigieelarve seaduse alusel saldoandmike süsteemi kaudu 30. juuniks

Rahandusministeeriumile, vaid see on arengukava elluviimise tegevuskava koos ressursside

3 https://toetused.kul.ee/et/login

9

prognoosiga. St et erinevalt Rahandusministeeriumile esitatavast finantsplaanist tohib ja peab

arengukava ning selle finantsplaan sisaldama ka n-ö unistusi.

Kogumispõhimõtted on muuseumikogu eesmärgipärase täiendamise aluseks olevad suunised, mis

annavad muuseumikogu täiendamiseks selged valikukriteeriumid. Kogumispõhimõtete koostamisel

lähtutakse olemasoleva muuseumikogu ülevaatest ning juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste

analüüsist, arvestades muu hulgas sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide ja teiste

kultuuripärandiasutuste tegevust.

Samuti tuleb lisada teave käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 4 toodud tingimuste täitmise

kohta: st külastajate arv ja andmed kõrgharidusega kultuuritöötaja või sellega samaväärse isiku kohta.

Lõige 4 võimaldab kolme aasta toetuse taotluse puhul paindlikkust arengukava ja selle finantsplaani

esitamisel. Sätte kohaselt peavad need dokumendid kehtima vähemalt ühe aasta (st see kalendriaasta,

milleks toetust taotletakse) ning puuduoleva(te) aasta(te) kohta saab esitada uuendatud versiooni

jooksvalt juurde. Kui taotleja seda siiski ei tee, siis vastava aasta toetuse väljamakse peatatakse. Nt

2023. aasta sügisel taotlust esitades peab arengukava kehtima vähemalt 2024. aastal ning hiljemalt 1.

jaanuariks 2025 peab taotleja esitama uue, mis kehtiks ka aastatel 2025–2026. Antud säte ei puuduta

riigi sihtasutusi, sest neil on üheaastased toetused.

Lõigete 5 ja 6 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja

taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva

ning taotlus tuleb esitada lõike 5 kohaselt teatatud tähtpäevaks. Toetuse andja jätab taotluse läbi

vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. Kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel,

võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Kui taotluse

esitamisel esineb elektroonilises keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik taotlust

tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud

tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval.

Tavapärast on voor avatud oktoobris (u 3–4 nädalat), kuid paindlikkuse huvides ei sätestata

konkreetset aega määruses.

Lõige 7 sätestab, et kolme aasta toetuse taotlusvoor toimub igal kolmandal aastal. St 2023. aasta

sügisel, 2026. aasta sügisel, 2029. aasta sügisel jne.

Kui muuseum esimesel aastal erinevatel põhjustel toetuse saajaks ei kvalifitseeru, siis on järgmine

võimalus riigipoolsele toetusele kandideerida kolme aasta pärast. Kuna uute taotlejate arv on

viimastel aastatel olnud väga väike, siis ei ole sellel suurt mõju, et voor ei toimu igal aastal. Kui

tegemist on juba tegutseva muuseumiga ja ta ei ole varem riigilt toetust saanud, siis järelikult ei ole

see toetus möödapääsmatult vajalik. Riigi toetus oleks lihtsalt täiendus, mis võimaldab teha tööd

kvaliteetsemalt. Kui on tegu täiesti uue muuseumiga, siis on nn ooteaeg vajalik, et tõestada oma

vajalikkust ja ühiskonna huvi. Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja

eramuuseumi asutajal ei saa olla õigustatud ootust, et riik kindlasti talle tegevustoetust eraldab.

Paragrahviga 9 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lõikega 1 kehtestatakse üldtingimused kõikidele tegevustoetuste taotlejatele:

Punkti 1 kohaselt saab taotlejaks olla muuseum MuuS-i § 2 lõike 1 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt

on muuseum juriidiline isik või asutus:

1) kellel on muuseumikogu, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või vähemalt

poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu

kasutamise tähtajatu leping;

10

2) kes kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit;

3) kes peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest

dokumenteerimispõhimõtetest;

4) kes tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise;

5) kelle muuseumikogu on huvilistele kättesaadav;

6) kes teeb muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi

avalikkusele näituste, haridustegevuste või -sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike

publikatsioonide vahendusel;

7) kes ei jaota kasumit.

Selgitame järgnevalt iga nõuet täpsemalt:

1) Uue punktina on Hollandi eeskujul sisse toodud muuseumikogu omandiõigust puudutav säte.

MuuS-i kohaselt peab muuseumil olema muuseumikogu, millesse kuuluvatest museaalidest peab

vähemalt pool kuuluma muuseumile või peab vähemalt poolte museaalide kohta olema sõlmitud

vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tähtajatu

leping. See säte puudutab eelkõige füüsiliste isikute asutatud muuseume, kes on seni kasutanud

skeemi, kus kollektsionäärist füüsiline isik asutab juriidilise keha, mis tegutseb n-ö muuseumina,

kuid museaalide kogumine toimub endiselt füüsilisele isikule. Üldjuhul ei ole selle erakogu

kasutamine ja edasine saatus, kui juriidiline isik peaks tegevuse lõpetama, kuidagi reguleeritud.

Sellisel juhul ei ole aga riigieelarvest tegevustoetuse eraldamine põhjendatud, sest muuseumi

põhitegevuse üks eesmärke on kultuuripärandi pikaajaline säilitamine tulevastele põlvedele (mitte

pelgalt muuseumi asutaja pärijatele). Muuseum ei saa seda tagada, kui tal puudub kontroll

nimetatud vara üle. Kui erakollektsionäär ei soovi oma kogu muuseumile üle anda või pikaajalist

kasutuslepingut sõlmida, siis muuseumil ei ole õigust tegevustoetusele.

2) „Kogumise“ ja „eesmärgipärasuse“ tõlgendamisel tuleb arvesse võtta MuuS-i § 2 lõikes 4 toodud

kogumispõhimõtete definitsiooni. Seega ei saa muuseumis toimuv kogumistegevus olla lihtsalt

asjade kokkutoomine, vaid muuseum peab olema koostanud kogumispõhimõtted, mis on

muuseumikogu eesmärgipärase täiendamise aluseks olevad suunised, mis annavad

muuseumikogu täiendamiseks selged valikukriteeriumid. Samuti peab kogumisel arvestama teiste

muuseumide ja muude kultuuripärandiasutuste tegevusega. Võrreldes MuuS-i eelmise

redaktsiooniga on lisaks kultuuripärandile sisse toodud looduspärandi mõiste. Kuigi

kultuuripärandit võib tõlgendada ka laiemalt nii, et muuseumisse kogutud pärand on

musealiseeritud, st seda vaadatakse alati läbi inimese prisma ja seega sisaldab vaikimisi kultuuri

komponenti, siis selguse huvides on nüüd seaduses eraldi mainitud ka looduspärand.

3) Museaalide üle arvestuse pidamise nõue, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest

dokumenteerimispõhimõtetest, oli samas sõnastuses ka MuuS-i eelmises redaktsioonis, sest

korrektne ja põhjalik muuseumikogu dokumenteerimine on aluseks muuseumi muude ülesannete

täitmisele. Muuseumivaldkonnas on vastavaks alusdokumendiks „Statement of principles of

museum documentation“4, mille koostas Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM

dokumenteerimise alakomitee CIDOC (International Committee for Documentation).

4) Muuseumikogu pikaajalise säilimise tagamise nõue tähendab, et muuseum peab tagama, et

hoidlate ja näituseruumide tehnilised ja kliimatingimused ning museaalide transportimise

korraldus on piisavad, et hoida ära museaalide kahjustumine ja hävimine nii tava- kui ka

võimalikus ohuolukorras. Seega peab muuseum läbi mõtlema sellega seotud töökorralduse,

tegema riskianalüüsi, kehtestama asjakohased korrad (nt ruumide temperatuuri- ja niiskusrežiimi

registreerimise korra, hoidlate kasutamise korra, muuseumikogu kasutamise korra jms) ning

tegevustoetuse taotlemisel tõendama nende kordade olemasolu ja täitmist.

5) Muuseumikogu huvilistele kättesaadavaks tegemise nõue tähendab, et näiteks üliõpilastel, kodu-

uurijatel, teadlastel on võimalik kokkuleppel muuseumiga tutvuda hoidlas olevate museaalidega.

Seda nõuet ei asenda muuseumikogu tutvustamine veebis või näitustel, v.a erandjuhud, kui

püsinäitusel ongi eksponeeritud terve muuseumikogu.

4 https://cidoc.mini.icom.museum/working-groups/documentation-standards/principles-of-museum-documentation/

11

6) Muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustöö tähendab minimaalsel tasemel seda, et muuseum

kogub ja süstematiseerib museaalidega seotud andmeid, muudab need võrreldavaks ja

elektrooniliselt analüüsitavaks (see tähendab andmete sisestamist nt MuIS-i või muusse

infosüsteemi). Selle töö tulemusi peab muuseum avalikkusele esitama näituste, hariduslike

tegevuste või sündmuste ja teaduslike või populaarteaduslike publikatsioonide

vahendusel. Näitused võivad olla kas ainult püsinäitused või ainult ajutised näitused või ka

mõlemad. Haridustegevuste või -sündmuste alla loetakse muuseumitunde, giidituure, loenguid,

töötubasid, seminare jms. Populaarteaduslikud publikatsioonid tähendavad minimaalselt

muuseumi mõnda uurimisteemat käsitlevat artiklit, mille on kirjutanud kas muuseumi töötaja või

muuseumi otsene koostööpartner ning mis on ilmunud avalikus meedias. Kokkuvõttes on

miinimumnõudeks kogudel põhinev uurimistöö. Lisaks võib muuseum teha uurimis- ja

teadustööd oma teemavaldkonnas laiemalt, mis omakorda annab lisateavet täiendavaks

kogumiseks, süstematiseerimiseks, analüüsiks, kuid see ei ole eeltingimus tegevustoetuse

saamiseks.

7) MuuS-i eelmises redaktsioonis oli majandusliku kasumi mittetaotlemise tingimus. Muudatusega

täpsustati, et keelatud ei ole kasumi teenimine, kui see suunatakse muuseumi arendusse, vaid

kasumi jaotamine (puudutab äriühinguid). Tulu teenimine on muuseumidele kindlasti vajalik, sest

majanduslikult jätkusuutlik muuseum suudab edukamalt oma sisulisi eesmärke täita. Lisaks

näitab omatulu teenimise võimekus seda, kas ühiskonnas üldse on nõudlus selle teenuse järele.

Seega muuseum võib ja peab teenima tulu, kuid võib seda kasutada ainult oma sisuliste

eesmärkide saavutamiseks, mitte jaotama kasumina omanikele või asutajatele.

Muuseumi mõiste uus sõnastus on konkreetsem ja võimaldab objektiivsemalt hinnata muuseumi

tegevuse vastavust seaduses toodud nõuetele. MuuS-i muutmisel lähtuti avalikust huvist toetada

professionaalseid muuseume, kes panustavad nii Eesti kultuuripärandi säilimisse, uurimisse kui ka

vahendamisse ning laiemalt ühiskonna valupunktide lahendamisse. Muuseumi mõiste alla ei ole

seega hõlmatud külastuskeskused ja teemapargid, kes võivad küll kasutada muuseumi nimetust (see

ei ole keelatud), kuid on võimelised tegutsema isemajandavatena, sest ei pea täitma kõiki n-ö

klassikalise muuseumi ülesandeid, millest eelkõige töö kogudega ei ole otseselt rahalist tulu toov

tegevus.

Punkt 2 seab tingimuseks, et taotleja on tegutsenud muuseumina ja olnud taotluse esitamise

tähtpäevaks külastajatele avatud vähemalt kolm aastat. Nõude mõte seisneb selles, et toetada

tegevustoetusega järjepidevalt tegutsenud muuseume. Vähemalt kolme eelneva tegutsemisaasta

nõude eesmärk on võimaldada tegevustoetust taotlema tulla end juba muuseumimaastikul tõestanud

muuseumidel, kelle puhul saab hindamisel tugineda nende varasemale tegevusele. Eelnõu § 9 lõige 4

täpsustab, et seda punkti ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile ega muule riigile kuuluvat

muuseumikogu kasutavale muuseumile, sest esimeste puhul on tegemist endiste riigimuuseumidega

ning teiste puhul on riik juba halduslepingu sõlmimise hetkel hinnanud nende jätkusuutlikkust.

Punkti 3 kohaselt peab muuseumis töötama taotluse esitamise tähtpäeva seisuga töölepingu alusel

vähemalt üks kõrgharidusega kultuuritöötaja või töötaja, kellel on kultuuritöötaja 6. või kõrgema

taseme kutse kutseseaduse tähenduses, või on muuseumil eelnimetatud nõuetele vastav juhatuse liige.

Kui muuseumis ei ole üldse töölepingu alusel töötavaid isikuid (st kogu muuseum tegutseb

vabatahtlike abil või on ainult hooajaliselt palgatud ajutised töötajad), peab olemalt vähemalt üks

üheaastase koostöölepingu alusel tegutsev kõrgharidusega vabatahtlik, kes tagab muuseumi töös

järjepidevuse ja kvaliteedi.

Punkt 4 sätestab nõude, et taotleja tasuliste ja MuuS-i § 20 lõike 3 punktis 1 nimetatud tasuta

sihtrühmade külastuste arv kokku oli taotlemisele eelneval aastal vähemalt 2000. Kui muuseum ei

võta sissepääsutasu, vaid töötab ainult annetuste põhjal, loetakse tingimus täidetuks, kui annetuste

aastane kogusumma võrdub 2000 külastaja arvestusliku piletituluga, võttes arvestuse aluseks 50%

valdkonna keskmisest täispileti hinnast. Kultuuriministeerium saab andmed piletihindade kohta

12

Statistikaametilt (iga aasta juunis eelmise aasta kohta) ja nii nagu külastajate arvu puhul, võetakse ka

selle puhul arvesse taotlemisele eelnevat aastat.

Seda tingimust rakendatakse alates 2027. aasta riigieelarve vahendite jaotamisest, et anda

muuseumidele piisav aeg oma tegevuse ümberkorraldamiseks, et vastavat nõuet täita. Taotlemine

toimub 2026. aasta sügisel ja arvestuse aluseks on seega 2025. aasta andmed.

Kui muuseum oli taotlemisele eelnenud aastal külastajatele suletud (nt renoveerimiseks), võetakse

arvesse aastat, millal muuseum oli viimati kogu aasta avatud.

Viidatud MuuS-i säte nimetab tasuta sihtrühmadena:

 kaheksa-aastased ja nooremad lapsed;

 puudega kuni 16-aastased isikud ja saatja;

 sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikuid ning saatja.

„Külastajana“ lähevad arvesse Statistikaameti küsitluslehe „Muuseum“5 definitsioonis nimetatud

isikud:

Muuseumi püsinäituste ja ajutiste näituste (v.a väljaspool muuseumi ruume toimuvad) külastajaid,

samuti muuseumi korraldatud üritustest (loengud, muuseumitunnid, haridusprogrammid jms, sh

väljaspool muuseumi ruume toimuvad) osavõtjaid.

Kehtestatav lävend on kindlasti vajalik, sest kõiki Eesti muuseume (u 170 kokku) ei oleks võimalik

riigieelarvest toetada. Seetõttu on riik teinud valiku, et toetab neid muuseume, mis on tõestanud oma

olulisust ühiskonna jaoks (st inimesed on huvitatud nende külastamisest ja on valmis ka rahaliselt

panustama, ostes selleks pileti). Nii hiljuti läbiviidud pärandibaromeetri uuring6 kui ka mõned aastad

tagasi läbi viidud muuseumide külastajate ja mittekülastajate uuring7 näitavad, et inimesed on valmis

panustama piletiostuga pärandi hoidmisesse. Piletihind ei ole määrusega ette kirjutatud ja võib olla

ka sümboolne, st lähtuda muuseumi põhisihtgrupist ja selle maksevõimest.

Punkt 5 näeb ette, et taotleja on teinud avalikult kättesaadavaks muuseumi ja pakutavate põhiteenuste

ligipääsetavuse kirjelduse. Siin peetakse silmas nii seda, kas pakutakse näiteks kirjeldus- või

kirjutustõlget, punktkirjas materjale, audiogiide, katsutavaid eksponaate kui ka seda, kuidas

liikumispuudega või -raskustega või lapsekäruga külastajad muuseumisse siseneda ja sealt väljuda

ning selle piires liikuda saavad (näiteks kas hoonel on välistrepp, kas selle juures on kaldtee, kas

majas on lift, kas lapsevankri või ratastooliga pääseb fuajeest edasi ka näitusesaali, WC-sse jne).

Nõutav ligipääsetavuse kirjeldus võib seisneda ka tõdemuses, et muuseum ei ole erivajadustega

inimestele ligipääsetav, kuid ka sellise teabe avalikustamisel on väärtus, mis seisneb selles, et

asjakohane info on eelnevalt kättesaadav ja selle põhjal on võimalik otsustada, kas näitusele või

üritusele üldse minna, kas minna koos saatjaga jne. Säte lähtub Riigikantselei juures tegutseva

ligipääsetavuse rakkerühma ülesandest liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku

ruumi ja teenuste suunas ning tõsta ühiskonnas läbivalt ligipääsetavuse alast teadlikkust ja pädevust.

Vt soovitusi ja abimaterjale nt https://www.muuseum.ee/ligipaasetavus/.

Punkt 6 sätestab, et taotlejal peab olema arengukava ja selle elluviimise finantsplaan ning mõlema

kehtivus on vähemalt taotluse esitamise aastale järgnev kalendriaasta.

Punkt 7 sätestab erisuse kolme aasta toetuse puhul: taotlejal peab olema arengukava ja selle

elluviimise finantsplaan ning mõlema kehtivus on vähemalt kolm taotluse esitamise aastale järgnevat

kalendriaastat. Kui dokumendid kehtivad nõutust vähem, peab taotleja lisama kinnituse, et esitab

5 https://www.stat.ee/et/kusimustikud/muuseum-2022-aasta 6 https://www.kul.ee/media/4974/download 7 https://www.kul.ee/media/335/download

13

uuendatud arengukava ja finantsplaani järgnevate aastate kohta kas toetuse kasutamise teise või

kolmanda aasta 1. jaanuariks

Punkt 8 kohustab taotlejat tegema avalikult kättesaadavaks muuseumi kogumispõhimõtted.

Punktis 9 sätestatakse, et taotlejal ei tohi taotluse esitamise tähtpäeva seisuga olla ajatamata maksu-

või maksevõlga riigi ees. Selliste ajatamata võlgade olemasolul ei ole nimetatud nõue täidetud.

Maksu- või maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees

rahalist võlga.

Punktis 10 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise tähtpäeva seisuga äriregistrile

majandusaasta aruande esitamise võlga.

Punkti 11 kohaselt ei tohi taotlejal olla taotluse esitamise tähtpäeva seisuga toetuse andja ees tähtajaks

täitmata kohustusi. Näiteks, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne varasema toetuse

raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata.

Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud,

sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi

makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne

tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma

tähtajaks. Selle hulka kuulub ka näiteks aruande esitamise kohustus.

Punkti 12 kohaselt kontrollitakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole

taotluse esitamise tähtpäeva seisuga välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega

sundlõpetamisel ning tal ei ole äriregistrist kustutamise hoiatust. Kui selgub vastupidine, eeldatakse,

et puudub tegevuste elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja

toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab

äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.

Lõikega 2 sätestatakse taotlejale nõue, et kui tema toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud

riigiabina, ei tohi ta olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes. Raskuses oleva ettevõtja

definitsioon on toodud grupierandi määruse artikli 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata järgmistele

tunnustele:

1. Tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud väikese/keskmise

suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma

märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine

reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite

osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poole märgitud osa- või aktsiakapitalist. Piiratud

vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing, millel on osadeks jaotatud osakapital ja aktsiaselts,

millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.

2. Tegemist on äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel on

piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle poole oma

arvetel olevast kapitalist.

3. Asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav

maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava

maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis iseloomustab

ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti (mida reguleerib

pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid

ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust

võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda

ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist).

14

4. Ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või

on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava. Riigid

võivad anda kahte sorti riigiabi: päästmisabi ja restruktureerimisabi. Neid antakse raskuses olevale

ettevõttele selleks, et ta raskustest välja tuua. Abi võib anda kümne aasta jooksul ühe korra.

Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi.

5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: 1) on ettevõtja arvestuslik

finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja 2) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse

olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKE-d.

Lõikega 3 kehtestatakse nõue, et kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, ei saa

toetust anda taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti

riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga

kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb

riigiabi reeglitest ning seal ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud,

kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt

tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või

mitte.

4. peatükk. Taotluste menetlemine

Paragrahviga 10 kehtestatakse taotluste menetlemise regulatsioon.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 90 kalendripäeva taotlusvooru

sulgemisest arvates. Tähtaeg on kehtestatud arvestusega, et taotlusvoor on avatud oktoobris ning

taotluse hindamine toimub kuni detsembri keskpaigani, sest tegemist on mahukate materjalidega.

Toetuse andja ei saa teha toetuse eraldamise otsust enne, kui Riigikogu on riigieelarve vastu võtnud

ning selle alusel on kinnitatud ministeeriumi valitsemisala eelarve. Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarved on viimastel aastatel üldjuhul kinnitatud detsembri lõpus, kui mõnel aastal ka

alles jaanuaris. Seetõttu on menetlusaega arvestatud igaks juhuks ka teatav varu.

Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtaja jooksul, taotleja või taotlus

ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Lõige 3 sätestab, et kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse

andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse (edaspidi HMS)

seaduse §-s 34 sätestatud korras.

Lõike 4 kohaselt võib toetuse andja nõuda taotluse menetlemise käigus taotlejalt selgitusi ja

lisateavet, kui ta leiab, et taotluses esinevad puudused.

Lõige 5 täpsustab, et puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale tähtaja. Toetuse

andja võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Kui

puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks ja taotlus nõuetele vastavaks.

Lõike 6 kohaselt tunnistab toetuse andja taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ja vaatab taotluse

sisuliselt läbi, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded.

Paragrahviga 11 kehtestatakse täpsemaid nõudeid riigi sihtasutuse muuseumi taotluse hindamisele

ja toetuse suuruse kindlaksmääramisele.

Lõike 1 kohaselt hindab riigi sihtasutuse muuseumi taotlust käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud

toetuse andja ehk asutajaõigusi teostav ministeerium või volitatud asutus.

15

Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide toetuse üle otsustamiseks komisjoni

moodustamise kohustust ette ei nähta, kuna nende puhul ei hinnata näiteks muuseumikogu olulisust

Eesti kultuuripärandi jaoks või nende ühiskondlikku rolli, eeldades ühelt poolt, et kõnealused

sihtasutused ongi riik asutanud nimetatud kriteeriume silmas pidades, ning arvestades teisalt asjaolu,

et asutajaõiguste teostaja ise on pädevaim otsustamaks riigi kui asutaja seatud eesmärkide täitmiseks

vajalike vahendite üle. Muuseumi ühiskondlikku rolli, sotsiaalset vastutust ja sisulisi tegevusnäitajaid

sihistatakse ja seiratakse seega asutaja ootuste kaudu8.

Kuivõrd ministril on Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõikest 6 tulenevalt õigus nõuandvaid

komisjone igal ajal moodustada, sõltumata sellest, kas käesolev määrus seda ette näeb, saab vajaduse

korral ka riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide rahastamisküsimuste otsustamisse

kaasata valdkonna asjatundjaid väljastpoolt ministeeriumi.

Lõike 2 kohaselt hindab toetuse andja taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla taotleja

põhikirjaliste eesmärkidega ja olemasolu korral sihtasutuse asutaja ootuste dokumendis sätestatuga.

Toetust ei eraldata tegevuseks, mis ei ole eelnimetatud eesmärkide ja ootustega seotud või on nendega

vastuolus. Seni, kuni sihtasutusele ei ole veel asutaja ootusi kinnitatud, lähtutakse ainult põhikirjast.

Lõige 3 sätestab, et toetuse suurus kujuneb riigi sihtasutuse muuseumide tegevuse omavahelises

võrdluses. Aluseks võetakse varasema, samast taotlusvoorust samale taotlejale eraldatud toetuse

suurus, juhindudes käesoleva määruse lisas 1 toodud metoodikast.

Lõikes 4 täpsustatakse, et kui taotlusvooru eelarve jääb võrreldes eelneva kalendriaastaga samaks (st

ei suurene ega vähene), siis toetuse suuruse ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel ei tehta.

Kui vooru siseneb uue sihtasutusena endine riigiasutus, siis sellega tuleb kaasa ka endise riigiasutuse

eelarve ning seda ei loeta taotlusvooru eelarve suurenemiseks.

Lõige 5 näeb ette erisuse, et kõrgharidusega kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära tõusuga

kaasneva lisatoetuse jaotuse otsustab toetuse andja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni

TALO ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi vahel sõlmitava kokkuleppe alusel. St et nimetatud

lisaraha ei jaotata käesoleva määruse alusel, kui just kokkuleppes nii ei otsustata. Kui TALO-ga

kokkulepet ei sõlmita, siis alammäära ei tõsteta ja lisatoetust ei eraldata.

Paragrahviga 12 kehtestatakse täpsemaid nõuded riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava

muuseumi, mida ei ole asutanud riik, halduslepingus sätestatud ülesannete täitmise toetuse taotluse

hindamisele ja toetuse suuruse kindlaksmääramisele.

Lõike 1 kohaselt hindab taotlust käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud toetuse andja ehk

ministeerium, kes on halduslepinguga hõlmatud muuseumikogu kui riigivara valitseja

riigivaraseaduse tähenduses.

Lõike 2 kohaselt hindab toetuse andja taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla halduslepingus

sätestatud ülesannetega. Toetust ei eraldada tegevuseks, mis ei ole eelnimetatud ülesannetega seotud

või on nendega vastuolus.

Lõige 3 sätestab, et toetuse suurus kujuneb võrdluses riigi sihtasutuse muuseumide tegevusega,

juhindudes käesoleva määruse lisas 1 toodud metoodikast. Ainult riigile kuuluvat arheoloogiakogu

kasutavate muuseumide taotlusi hinnatakse võrdluses teiste ainult arheoloogiakogu kasutavate

muuseumidega. Praegu on selliseid muuseume üks – Keila linnale kuuluv Harjumaa Muuseum –

kellega on MuuS-i § 9 alusel haldusleping sõlmitud. Tulevikus peaks üle vaatama ka teiste

8 Vt asutaja ootuste üldvorm KuM-i haldusala muuseumidele: https://tinyurl.com/4tbwyhdf

16

munitsipaalmuuseumide kogud, kuhu on varasemalt antud muinsuskaitseseaduse alusel riigile

kuuluvaid arheoloogilisi leide, kuid mille üleandmist ei ole vormistatud MuuS-i alusel.

Lõige 4 sätestab, et kui taotlusvooru eelarve ja taotlejad jäävad võrreldes eelneva kalendriaastaga

samaks, siis toetuse suuruse ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel ei tehta.

Paragrahviga 13 kehtestatakse täpsemad nõuded avalik-õigusliku isiku muuseumi,

munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta toetuse taotluse hindamisele ja toetuse suuruse

kindlaksmääramisele.

Lõike 1 kohaselt moodustab käesoleva määruse § 5 lõikes 3 nimetatud toetuse andja ehk

Muinsuskaitseamet avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme

aasta toetuse taotluse hindamiseks nõuandva komisjoni, mille volituste tähtaeg on viis aastat ja mille

koosseis kooskõlastatakse valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. Kuna voor toimub üle kolme

aasta, siis saab viie aastase volituste perioodi puhul komisjon taotlusi hinnata kaks korda.

Lõige 2 täpsustab, et komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab toetuse andja käskkirjaga ning

avalikustab oma veebilehel.

Lõige 3 kohustab komisjoni liikmeid ja eksperte kinnitama kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolu korral

taandab komisjoni liige ja/või ekspert ennast HMS-i §-s 10 toodud tingimustel ja korras.

Lõige 4 sätestab, et komisjon hindab taotlejale ja taotlusele käesolevas määruses sätestatud nõuetele

vastavaid taotlusi käesoleva määruse lisas 2 esitatud metoodika alusel. Komisjon võib vajaduse korral

taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte.

Lõike 5 kohaselt ei tehta toetuse suuruse ümberhindamist lisas 2 toodud metoodika alusel, kui

taotlusvooru eelarve ja taotlejad jäävad võrreldes eelneva kalendriaastaga samaks. Kõnealuse vooru

puhul on see siiski väga ebatõenäoline, et hindamist ei toimu, sest taotlejate arv on varasemalt iga

aasta muutunud.

Lõikega 6 antakse komisjonile õigus vajaduse korral kutsuda taotleja taotlust kaitsma või esitada

taotlejale täpsustavaid küsimusi. Küsimustele vastates saab taotleja esitatud taotlust selgitada, kuid

mitte muuta.

Lõike 7 kohaselt teeb komisjon toetuse andjale põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. Vastavalt

määruse § 7 lõikele 4 peab toetus jagunema aastate vahel võrdselt.

Lõike 8 kohaselt on komisjonil õigus oma esialgne ettepanek ümber vaadata ning vastavalt teise ja

kolmanda aasta toetuse eraldamise ettepanekut vähendada või suurendada, kui taotlusvooru eelarve

maht on vähenenud või suurenenud. Seejuures rakendatakse määruse lisa 2 punktis 10 sätestatud

metoodikat.

Lõige 9 sätestab, et komisjoni liikmete ja ekspertide tööd tasustatakse toetuse andja kehtestatud korra

kohaselt.

Paragrahviga 14 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse eraldamise või eraldamata jätmise otsustab toetuse andja käskkirjaga.

Lõikega 2 täpsustatakse, et avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi

kolme aasta toetuse puhul otsustatakse toetuse summa igal eelarveaastal eraldi käskkirjaga. Seejuures

võetakse aluseks komisjoni kolme aasta toetuse ettepanek. Kuna õiguslik alus (st vastava aasta

17

riigieelarve seadus) haldusakti andmiseks sel hetkel veel puudub, ei saa teise ja kolmanda aasta toetust

esimese aasta toetuse käskkirjaga ette ära otsustada.

Lõige 3 näeb ette, et taotluse võib rahuldada osaliselt, kui esitatud taotluste rahaline maht ületab

selleks otstarbeks ette nähtud eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud.

Lõige 4 täpsustab, et taotluse osaliselt rahuldamisel võrreldakse kõiki samaks tähtajaks esitatud

taotlusi, samuti arvestatakse konkreetsele taotlusele antud punkte, varasemat samast taotlusvoorust

samale taotlejale eraldatud toetuse suurust ning eelarveliste vahendite olemasolu.

Lõike 5 kohaselt võib taotleja osalise toetuse vastu võtta tingimusel, et seda on sellegipoolest

võimalik kasutada eesmärgipäraselt (st vastavalt määruse §-s 4 toodud eesmärkidele).

Lõige 6 sätestab, et taotluse võib jätta rahuldamata, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatava tegevuse muutmise kohta;

6) taotluses esitatud ja taotluse menetlemise käigus kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste

eesmärgid on võimalik saavutada ilma toetuseta.

5. peatükk. Toetuste maksmine, aruandlus ja toetuste tagasinõudmine

Paragrahviga 15 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kui taotluse

rahuldamise otsusest ei tulene teisiti. Kõik toetused makstakse üldjuhul välja ettemaksena, kuid

taotluse rahuldamise otsusega võib näha ette toetuse osade kaupa maksmist.

Paragrahviga 16 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.

Lõigetega 1 ja 2 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Aruanne tuleb esitada

toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruariks. Kolme aasta toetuse puhul iga

aasta kohta eraldi aruannet ei esitata, vaid esitatakse koondaruanne kolme aasta kohta korraga.

Taotluse rahuldamise otsusega võib vajaduse korral näha ette lühema või pikema perioodi aruande

esitamiseks.

Lõikes 3 antakse võimalus aruande esitamise tähtaega pikendada, kui toetuse saaja on esitanud

põhjendatud pikendamise avalduse enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tähtaja saabumist.

Lõikes 4 rõhutatakse, et toetuse saaja peab koos aruandega tagastama toetuse kasutamata jäägi.

Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg ning nimetatakse asjaolud, mida

toetuse andja aruande menetlemisel kontrollib.

Lõike 7 kohaselt on toetuse andjal õigus aruande menetlemise käigus küsida toetuse kasutamise

kuludokumente.

Lõikes 8 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbi vaatamise käigus selgub, et

aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud

andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks

18

võib toetuse andja toetuse saajale anda kuni kümme tööpäeva, mille võrra aruande menetlustähtaeg

pikeneb. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse aruande kinnitamata jätmise ning sellest teavitamise alused.

Lõige 11 sätestab, et käesolevat paragrahvi ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile, kes esitab

tegevustoetuse kasutamise aruande majandusaasta aruande kooseisus koos ülevaatega asutaja ootuste

täitmisest riigivaraseaduses sätestatud tähtajaks (praegu 31. märts).

Paragrahviga 17 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist

nimetatud otsuse alusel.

Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sh kohustusega maksta toetus

tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse

esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist HMS-i tähenduses haldusaktiga.

Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta ehk

tuuakse toetuse tagasinõudmise alused.

Lõikes 2 sätestatakse väljamakse peatamise alused kolme aasta toetuse puhul.

Lõike 3 kohaselt tuleb toetuse saajal tagastada toetus selle tagasinõudmise otsuses sätestatud ajaks.

Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja

tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb taotluse

rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks. Seda seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise

otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja

muud kohustused, näiteks kohustus viia toetatavad tegevused lõpuni. Toetuse tagasinõudmise otsus

kui haldusakt hakkab HMS-i § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest koostoimes HMS-i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha

menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või

seda muudetakse.

Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada

ehk ta HMS-i kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast

menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja

on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

Lõike 4 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja

viimase kohustuse täitmise lõppemisest, välja arvatud ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga

kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta

jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu

määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1

punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589

artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi

reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja

taotluse rahuldamise otsusega.

Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest

arvates vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli

14 lõikele 2, mille rakendamissätted on komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse

nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11.

19

Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval

aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue tuleneb Euroopa

Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal

rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud toetatavate tegevuste

puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga alates päevast, kui ebaseaduslik abi

maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb

maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni.

Lõige 5 sätestab, et kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus

suurusega kuni 500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud toetusest, jäetakse toetuse

tagasinõudmise otsus tegemata.

Lõige 6 sätestab, et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta võib toetuse andja nõuda

üleantud rahalisi vahendeid tagasi HMS-i § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel (alusetu

rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes

tsiviilkohtu kaudu.

6. peatükk. Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise

otsuse jõustumisest.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima tegevused ellu heaks kiidetud taotluse kohaselt ehk seal

nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete

esitamisel, sealhulgas ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete

andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus tagada, et toetuse kasutamisel ajal on jätkuvalt täidetud

käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud tingimus. See tähendab, et muuseumis peab

töötama töölepingu alusel vähemalt üks kõrgharidusega kultuuritöötaja või töötaja, kellel on

kultuuritöötaja 6. või kõrgema taseme kutse kutseseaduse tähenduses, või on muuseumil eelnimetatud

nõuetele vastav juhatuse liige. Kui muuseumis ei ole tähtajatu töölepingu alusel töötavaid isikuid,

peab olema vähemalt üks üheaastase koostöölepingu alusel tegutsev kõrgharidusega vabatahtlik.

Punkti 4 kohustab toetuse saajat tagama muuseumisse tasuta sissepääsu MuuS-i § 20 lõike 3 punktis

1 nimetatud sihtrühmadele. Vastav säte ei ole küll mitteriiklikele muuseumidele MuuS-i alusel

kohustuslik, kuid on põhjendatud seada see nõue rahastamise määruses. Ka külastaja vaatest on hea

ühtne lähenemine.

Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja järgima teenuste ostmisel RHS-i põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole

hankija RHS-i tähenduses. Kui ta seda ei ole, peab ta tõendama, et toetuse eest tehtavate tegevuste

elluviimiseks üheliigiliste ostude või teenuste maksumuse kujunemisel on järgitud RHS-i §-s 3

sätestatud nõudeid. RHS-i tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse RHS-i tähenduses

hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Toetuse saaja

peab võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille maksumus on ilma

käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda.

Punkti 6 kohaselt tuleb toetuse saajal järgida riigiabi reegleid, kui toetuse kujul on tegemist sellise

abi saamisega. Nimetatud reeglitest tuleneva kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse

vähendamise ja toetuse tagasinõudmise, sest tegemist oleks toetuse kasutamisega seotud Euroopa

Liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu huvide rikkumisega.

20

Punkti 7 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja

muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt. Sellist kohustust tuleb

rakendada nii, et kui muust seadusest või näiteks Euroopa Liidu riigiabi reeglitest tuleneb siiski pikem

dokumentide või andmete säilitamise kohustus, siis tuleb järgida pikemaid tähtaegu.

Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses esitatud

või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe alusel,

kas tegevuste rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse

rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste,

sealhulgas tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse

rahuldamise otsuse muutmist.

Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja tagastama koos aruandega toetuse kasutamata jäägi ja toetuse

tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.

Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest eelkõige on

toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või

paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja

pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole pettuse

ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud kohustuse

rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu

abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.

Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja täitma ka muid kohalduvates õigusaktides sätestatud kohustusi.

Paragrahviga 19 kehtestatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud

toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse

saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid tegevuste nõuetekohaseks elluviimiseks,

sealhulgas eelhinnangut kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude

eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms.

Punktis 2 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus arvamuse ja vastuväidete ärakuulamisele HMS-i §-is 40

toodud juhtudel. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik

oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht

haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.

Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse andja kohustused.

Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise

korral konkurentsiseaduse 6. peatükist tulenevaid kohustusi. Nimetatud peatükk kehtestab riigiabi

andmise reeglid ja sätestab, mida tuleb abi andjal teha vähese tähtsusega abi või grupierandiga

hõlmatud riigiabi andmisel.

Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja

muud tõendid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal kohustus koostada taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased

juhendmaterjalid ja teha need taotlejale / toetuse saajale kättesaadavaks.

21

Punkti 4 kohaselt peab toetuse andja, kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist

ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud

muudatustest.

Punkti 5 kohaselt kohustub toetuse andja tegema muid toiminguid, mis tulenevad eelnõust ja

kohalduvatest õigusaktidest.

Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse andja õigused.

Punktidega 1 ja 2 sätestatakse toetuse andja õigus kontrollida tegevuste elluviimist ning nõuda

asjakohaste täiendavate andmete esitamist.

Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus või selle osa kehtetuks

ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või tühistamise otsuseid) ning

teha teisi eelnõus sätestatud otsuseid.

7. peatükk. Rakendussäte

Paragrahviga 22 kehtestatakse määruse rakendussätted.

Lõike 1 kohaselt rakendatakse määruses sätestatud korda valdkonna eest vastutavas ministeeriumis

2024. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes ning muudes

ministeeriumides 2027. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes:

st et KuM-is ja Muinsuskaitseametis alates 2023. aasta sügisest, kui menetletakse 2024. aasta tautlusi,

ning ReM-is alates 2026. aasta sügisest, kui menetletakse 2027. aasta taotlusi.

Lõikega 2 antakse muuseumidele ja nende omanikele pikem üleminekuaeg teatud nõuete

(rahastamise osakaalud ja külastajate miinimumnõue) täitmisel. Määruse § 7 lõigetes 1–3 sätestatut

ja § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimusi rakendatakse 2027. aasta ja sellele järgnevate aastate

riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes.

3. Eelnõu lisad

Lisa 1: Riigi sihtasutuse muuseumi ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi,

mida ei ole asutanud riik, tegevusnäitajate võrdlemise metoodika

Lisa 2: Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi toetuse

taotluse hindamise metoodika

Mõlemad metoodikad on üles ehitatud sarnasel põhimõttel, et toetussummasid ei kalkuleerita

konkreetseteks kuludeks, vaid hinnatakse üldist tulude/kulude/ressursside/tulemuste suhet

muuseumide omavahelises võrdluses (hälbimist mediaanist).

2020. aastal tehti muuseumide tõhustamiskava raames analüüs, kus võrreldi riigiga seotud

muuseumide erinevaid arvulisi näitajaid. See näitas, et muuseumid on väga erinevad oma

tegevussuundade ja -mahtude, töötajate arvu, kogude, kinnisvara ja omatulu teenimise võimekuse

poolest ning neid erinevuste kombinatsioone on selleks liiga palju, et saaks luua sarnaste muuseumide

gruppe, keda siis sarnastel põhimõtetel ja sarnases mahus rahastada. Ehk et muuseumide liigitamine

mõne üksiku näitaja baasil ei anna õiglast tulemust.

Seetõttu on nüüdses süsteemis võrdlusesse võetud võimalikult palju erinevaid kriteeriume, et katta

võimalikult palju aspekte, mis võivad ühe või teise muuseumi asetada eelarveliselt eelisseisu. Iga

kriteeriumi puhul saab rohkem punkte see muuseum, kes hälbib mediaanist rohkem ning kelle puhul

on seetõttu põhjendatud toetuse suurendamine. Samas ei tähenda ühe kriteeriumi „halb“ tulemus seda,

et toetust automaatselt vähendatakse, ja teise kriteeriumi „hea“ tulemus seda, et toetust suurendatakse.

22

Ükski kriteerium üksi ei ole otsustav (seetõttu ei ole halduskoormuse mõttes otstarbekas ka detailselt

hinnata nt museaalide liigilist või materjalipõhist jaotust), vaid erinevad kriteeriumid tasakaalustavad

üksteist. Nt on ühel muuseumil väga suured kogud, aga teisel muinsuskaitse all olev kinnisvara või

palju filiaale. Või on mõnel muuseumil Riigi Kinnisvara AS-i „eelis“, aga samas vähe töötajaid.

Lõpptulemus sõltub sellest, kui paljudes kriteeriumides muuseum mediaanist hälbib ehk et milline on

tervik. Selle alusel jagatakse muuseumid gruppidesse:

1) väike vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks – toetussummat võib suurendada 5%,

kuid mitte rohkem, kui taotleja taotles;

2) keskmine vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks – toetussummat võib suurendada

15%, kuid mitte rohkem, kui taotleja taotles;

3) suur vajadus senise tegevustoetuse suurendamiseks – toetussummat võib suurendada 25%,

kuid mitte rohkem, kui taotleja taotles.

Avalik-õigusliku isiku muuseumide, munitsipaalmuuseumide ja eramuuseumide puhul hinnatakse

lisaks ka nende sisutegevust ning need punktid kombineeritakse ülalkirjeldatud süsteemiga. Riigi

sihtasutuse muuseumide ühiskondlikku rolli, sotsiaalset vastutust ja sisulisi tegevusnäitajaid

sihistatakse ja seiratakse asutajate ootuste kaudu individuaalselt ning seetõttu nad siinses metoodikas

ei kajastu.

Eespool nimetatud protsentide alusel jagatakse laiali summa, mille võrra on vooru eelarve

suurenenud. Kui vooru eelarve peaks vähenema, siis toimub toetuse vähendamine tagurpidi

loogikaga: st kolmanda grupi omadel vähendatakse proportsionaalselt kõige vähem ja esimese grupi

omadel kõige rohkem. Kui vastavate protsentide alusel arvutatud toetussumma ei mahu vooru

eelarvesse, vähendatakse arvestuslikku uut toetussummat kõigil proportsionaalselt.

Kui vooru eelarve või taotlejate arv ei muutu, siis hindamist ei tehta ja senist toetussummat ei

muudeta. See põhimõte lähtub eeldusest, et senine toetuste jaotus (alates 2013) on olnud üldjoontes

õiglane ja põhjendatud ning see on muuseumivaldkonna arengule kaasa aidanud, mitte seda

takistanud. See omakorda tugineb järgmistel faktidel:

 Muuseumikülastuste arvu kasv ja püsimine 3,2–3,5 miljoni kandis (v.a 2020-2022, mille

puhul on languse taga objektiivsed asjaolud nagu koroonakriis ja sõda Ukrainas).

 Muuseumikülastajate ja mittekülastajate positiivsed hoiakud muuseumide suhtes (2018

uuring).

 Muuseumide aastaaruanded, millest loeb välja, et püsitatud eesmärgid on igal aastal suures

osas saavutatud.

Lisaks rakendas KuM oma haldusala riigi sihtasutuste puhul sarnast süsteemi 2023. aasta toetuste

puhul ehk et baastaset juba ongi õiglasemaks korrigeeritud.

Täiesti eraldi teema on kogude säilitamine ja selle rahastamine, mida analüüsiti eraldi ja selle

tulemuseks oli ühiste pärandihoidlate rajamise ettepanek ehk et seda probleemi ei ole võimalik

lahendada muuseumide tegevustoetuse tõstmise abil.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puudutavad sätted on Euroopa Liidu

vastava regulatsiooniga kooskõlas.

5. Määruse mõjud

Eelnõusse kavandatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhteid, majandust, keskkonda

ega regionaalarengut. Tuvastatud on mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste

23

korraldusele ning sotsiaalsed mõjud. Neid hinnati juba MuuS-i muutmisel ning käesoleval määrusel

ei ole sellele täiendavat mõju.

Täiendavalt hinnati eelnõu lõplikul viimistlemisel määruse mõju seni toetust taotlenud

muuseumidele9. Kuna uue hindamismetoodikaga kaasneb põhimõte, et toetussumma jääb samaks,

kui voorude eelarve või taotlejate arv ei muutu, siis on maandatud riskid, et seni riigieelarvest toetust

saanud muuseumide toetused võiksid väga suures mahus väheneda. Avalik-õigusliku isiku

muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta toetuse puhul on siiski väga

tõenäoline, et vooru siseneb uusi taotlejaid, mis toob kaasa selle, et osadel muuseumidel võib toetus

hakata proportsionaalselt iga kolme aasta tagant vähenema, kui nad ei paranda oma tulemusi. Samas

sõltuvad need arvud väga suures osas ikkagi sellest, millised on taotlused, kuidas komisjon neid

hindab ja kui palju tuleb uusi taotlejaid, kes läbivad hindamise positiivse tulemusega.

Määrus ei mõjuta aga seda, kui suur on taotlusvoorude eelarve, vaid reguleerib põhimõtteid, kuidas

olemasolevat raha taotlejate vahel jagatakse, sest taotlusvoorude määrused ei reguleeri riigieelarve

koostamise protsessi. Taotlusvoorude mahud sõltuvad riigieelarve strateegiast, konkreetse

eelarveaasta riigieelarvest ning kultuuripoliitilistest prioriteetidest.

7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks on vaja muuta KuM-i taotluste menetlemise infosüsteemis taotlusvormi,

millega ei kaasne täiendavaid kulusid. ReM hakkab määrust rakendama 2027. aasta riigieelarve

vahendite eraldamisel, mis annab piisav aja otsustamaks, kas soovitakse samuti kasutada KuM-i e-

keskkonda või jätkatakse taotluste vastuvõtmisega e-posti kaudu.

Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ei kaasne.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Kultuuriministeerium kaasas eelnõu ettevalmistamisesse huvirühmade esindajaid. Algne eelnõu oli

kooskõlastusringil koos MuuS-i muutmise eelnõuga 2022. aasta septembris, mille käigus esitasid

määruse eelnõule märkusi MTÜ Eesti Muuseumiühing ja MTÜ Eesti Jalgrattamuuseum10. Eelnõu

uuendatud versioon oli enne ametlikku kooskõlastusringi muuseumidele kommenteerimiseks avatud

9.–22. juuni 2023. Lisaks toimus 8. juunil selgitav infotund ning toimusid eraldi kohtumised Eesti

Muuseumiühingu (28.06) ja Eesti Muuseumide Liiduga (06.07).

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule, kes kooskõlastasid eelnõu

vaikimisi. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks muuseumidele, Tartu Ülikoolile ja Tallinna

Tehnikaülikoolile, Eesti Muuseumiühingule, Eesti Muuseumide Liidule ja ICOM Eesti

Rahvuskomiteele. Märkused ja ettepanekud saatsid Tartu Ülikool, SA Rannarootsi Muuseum, Eesti

Juudi Muuseum, SA Iisaku Kihelkonna Muuseum, SA Eesti Kaevandusmuuseum, millega osaliselt

9 Vt seletuskirja lisa 1 (riigi sihtasutused ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid) ja lisa 2 (muud

muuseumid). Nimetatud lisades toodud muuseumide andmetel ei ole õiguslikku tähendust, vaid need tabelid on loodud

näidiseks, et süsteemi olemust paremini illustreerida.

10 Ülevaade märkustega arvestamisest on kättesaadav eelnõude infosüsteemis Vabariigi Valitsusele esitatud materjalide

hulgas (lisa 6) https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ab399ded-aa52-4f58-ad61-56ee783fb3cc

24

on arvestatud (vt seletuskirja lisa 3: Märkuste tabel kultuuriministri määruse „Riigieelarvest

muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“

eelnõule). Täiendav arutelu muuseumijuhtide ja muuseumivaldkonna katusorganisatsioonidega

toimus vahetult enne ametliku kooskõlastusperioodi lõppu, 10. augustil. Eelnõud täiendati ja

parandati ka selle kohtumise käigus tehtud ettepanekute alusel.