Pärnu Linnavolikogu, Pärnu Linnavalitsus_märgukiri

Pärnu Linnavolikogu

[email protected]

Teie nr

Meie 11.03.2024 nr 6-5/240259/2401497

Müügikoha hooajalise laienduse ja ajutise müügikoha paigaldamise kord ning

pöördumistele vastamine

Austatud volikogu esimees ja linnapea

Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Pärnu Linnavalitsuse 16. aprilli 2018 määrus nr 10

„Müügikoha hooajalise laienduse ja ajutise müügikoha paigaldamise kord” on õiguspärane ning

kooskõlas põhiseadusega. Avaldaja küsis ka hinnangut, kas Pärnu linn on tema pöördumistele

vastamisel järginud põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet, hea halduse tava ning kehtivaid

õigusnorme.

Leian, et Pärnu Linnavalitsuse 16. aprilli 2018 määrus nr 10 ei ole õiguspärane, sest see tugineb

kaubandustegevuse seadusele ja Pärnu linnavara valitsemise korrale, mis on nüüdseks kehtetud.

Õigusselguse huvides tuleks linnavalitsuse määrus kehtetuks tunnistada ning linnavolikogul

kehtestada uus kord, mis on seadusega kooskõlas.

Palun andke hiljemalt 29. aprilliks teada, kuidas otsustate määruse kehtiva õigusega kooskõlla

viia.

Määruse kooskõla seadusega

Pärnu Linnavalitsuse 16.04.2018 määruse nr 10 „Müügikoha hooajalise laienduse ja ajutise

müügikoha paigaldamise kord“ kehtestamise aluseks on kaubandustegevuse seaduse § 14 lõige 3

ning Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määrusega nr 22 kinnitatud „Linnavara valitsemise

kord” § 112 lõige 21. Kaubandustegevuse seadus on kehtetu alates 1. maist 2021 ja linnavolikogu

määrus on tunnistatud kehtetuks alates 15. maist 2019.

Üldiselt kaotab määrus automaatselt kehtivuse, kui selle aluseks olnud volitusnorm kehtetuks

tunnistatakse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 93 lg 1). Kohaliku elu korraldamiseks võib anda

määruse ka volitusnormita, välja arvatud siis, kui seaduses on selleks volitusnorm olemas (HMS

§ 90 lg 2).

Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamisega samaaegselt täiendati kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lõiget 1 punktiga 367. Selle sätte kohaselt on

avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuete ja korra kehtestamine kohaliku

omavalitsuse volikogu ainupädevuses. Riigikogu soovis anda kohalikule omavalitsusele

võimaluse kehtestada tänava- või turukaubanduse kord ka pärast kaubandustegevuse seaduse

2

kehtetuks tunnistamist.1 Sellise korra kehtestamise volitus anti valla- ja linnavolikogudele KOKS

§ 22 lõike 1 punktiga 367.

HMS § 89 lõike 1 kohaselt on määrus õiguspärane sel juhul, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega.

Riigikogu määras kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse jõustumiseks tavalisest pikema tähtaja, et valdadel ja linnadel oleks

piisavalt aega viia kaubandustegevuse seaduse alusel varem kehtestatud korrad vastuvõetud

muudatustega kooskõlla.2 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seadus jõustus 1. mail 2021, kuid Pärnu linn ei ole senini müügikoha

hooajalise laienduse ja ajutise müügikoha paigaldamise korda seadusega kooskõlla viinud.

Määrus, mille alusel Pärnu linn endiselt haldusakte annab, on ka eksitav. Selles on viidatud

kehtetule linnavara valitsemise korrale (määruse § 1 lg 2) ja kehtetule kaubandustegevuse

seadusele (määruse § 2 lg 1). Määruses on ka sätteid, mille sisu ei ühti linna veebilehel avaldatud

infoga. Näiteks erineb määruse § 4 lõikes 1 kirjeldatud taotluse esitamise kord sellest, mis on kirjas

veebilehel. Määruses kirjeldatud kujunduspõhimõtted (määruse §-d 13 ja 14) ei kattu täpselt

sellega, mis on kirjas veebis olevas juhendis (nt aluspõranda maksimaalne kõrgus). Määruses

puudub viide, et tuleb arvestada Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorras kehtestatud nõudeid, kui

müügikohta soovitakse laiendada Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealale. Veebilehel on

need nõuded loetletud. Halduspraktikast nähtub, et kooskõlastusi ei anna linna arenguteenistus

(määruse § 5 lg 1), vaid linnamajanduse osakond.

Eelnevast tulenevalt ei ole määrus õigusselge (põhiseaduse § 10). Määruses võib probleeme olla

veelgi, seega tuleks see tervikuna üle vaadata ja ajakohastada.

Seadus sätestab, et müügikoha hooajalise laienduse ja ajutise müügikoha paigaldamise korra võib

kehtestada üksnes kohaliku omavalitsuse volikogu. HMS § 91 lõike 2 kohaselt võib valla- või

linnavolikogu määruse andmise edasi volitada valla- või linnavalitsusele üksnes sel juhul, kui

küsimus ei ole seadusega antud valla- või linnavolikogu ainupädevusse. Kuna KOKS § 22 lõike 1

punkti 367 kohaselt on avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuete ja korra

kehtestamine volikogu ainupädevuses, pole lubatud volikogul sellekohase määruse kehtestamist

linnavalitsusele edasi volitada.

Hea halduse tava järgimine pöördumistele vastamisel

Avaldaja on linnavalitsuse ja volikogu poole pöördunud mitme märgukirja ja selgitustaotlusega.

Linn peab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamisel järgima märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) sätteid. Selgitustaotlusele

vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse, miks

selle andmisest keeldutakse (MSVS § 5 lg 8 kolmas lause). Kui linn jätab märgukirjas esitatud

seisukoha või ettepaneku arvestamata, tuleb selgitada, mis on selle põhjus (MSVS § 5 lg 8 teine

lause).

1 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (235 SE)

seletuskiri, lk 9 (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/93527d19-0289-4972-9cc1-41d10b624aa3). 2 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(235 SE) teise lugemise muudatusettepanekute loetelu ja selle seletuskiri

(https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/93527d19-0289-4972-9cc1-41d10b624aa3).

3

Seaduse ja hea halduse tava kohaselt peavad linna vastused pöördumistele olema sisulised,

seisukohad peavad olema põhjendatud ja selgitused arusaadavad. Neile nõuetele ei vasta näiteks

avaldajale antud vastus: „Nimetatud Pärnu Linnavalitsuse määruse aluseks olnud volitusnorm või

volitusnormid olid ära langenud ja lähtuvalt HMS § 93 lõikest 1 ei saanud nimetatud määrus olla

enam 2023. aastal antud otsuste andmise õiguslikuks aluseks. Samas tuleb mõista, et nimetatud

määrus ei ole tühine, kuivõrd see on kehtivas korras avaldatud ja sellest nähtub selle andnud

haldusorgan (HMS § 94 lg 2). Seega olid selle alusel õiguspärane anda ka müügikoha hooajalise

laiendamise kooskõlastusi“ (linnavalitsuse 04.10.2023 vastus nr 4.3-8/6172-7).

Seaduse ja hea halduse tavaga pole kooskõlas ka vastus, mille linnavalitsus saatis avaldajale

1. augustil 2023 (nr 4.3-8/6172). Avaldaja küsis, mida linnavalitsus kavatseb ette võtta kehtivuse

kaotanud määruse ja selle alusel antud haldusaktide suhtes. Linnavalitsus vastas: „Keeldume

pöördumisele vastamisest, kuna küsitud ei ole teavet või, kui leiate, tegemist on siiski teabega, siis

Pärnu Linnavalitsus ei valda sellist teavet.“ Seda vastust ei saa pidada arusaadavaks keeldumise

põhjenduseks.

Seadus näeb ette, et kohalik omavalitsus peab andma teavet ja ka õigusalaseid selgitusi enda

koostatud õigusaktide, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja

õigusloome tegevuse kohta (MSVS § 3). Seega on linnavalitsus kohustatud andma selgitusi ka

oma õigusloome kohta. Kui linnavalitsusel ei olnud avaldaja pöördumisele vastamise ajal

tegevusplaani, kuidas kehtivuse kaotanud määrust muuta, oleks saanud seda avaldajale selgelt

öelda.

Palun Pärnu Linnavalitsusel ja -volikogul järgida isikute märgukirjadele ja selgitustaotlustele

vastamisel seaduses sätestatud nõudeid.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ivika Nõukas 693 8418

[email protected]