Ettepaneku esitamine seisukoha kujundamiseks kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (522 SE) kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

Meie: 14.10.2024 nr 1-7/221-2

Ettepaneku esitamine seisukoha kujundamiseks

kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

(522 SE) kohta

Tulenevalt Riigikantselei 09. oktoobri 2024. a resolutsioonist esitame ettepaneku Vabariigi Valitsuse

arvamuse kujundamiseks.

Siseministeerium, olles läbi vaadanud Isamaa fraktsiooni 8. oktoobril 2024. a algatatud

kodakondsuse seaduse (edaspidi KodS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu), teeb Vabariigi

Valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada.

Siseministeerium selgitab, et kehtiva KodS redaktsiooni § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt ei anta Eesti

kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus

kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt

karistatud tahtlike kuritegude eest. KodS § 21 lõige 11 sätestab, et erandina saab Eesti kodakondsuse

anda isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja kelle karistatus

on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Seega on

seadusandja kriminaalkorras korduvalt tahtlike kuritegude toimepanemise eest karistatud isikule

Eesti kodakondsuse erandina andmisel sätestanud tingimuse, et kõnealuste kuritegude asjaolud

peavad võimaldama erandi tegemist ning kodakondsuse taotleja näitama selget soovi käituda

lojaalselt ning õiguskuulekalt. Lisaks märgime, et vastava otsuse tegemisel on Vabariigi Valitsusel

suur kaalutlusruum. Otsuse tegemisel võtab Vabariigi Valitsus arvesse kahte tingimust üheaegselt –

toime on pandud kaks või enam tahtlikku kuritegu ja need peavad olema kustunud ehk kantud

karistusregistri arhiivi. Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 4 kohaselt on õigus saada registri

arhiivis asuvaid andmeid Vabariigi Valitsusel, Siseministeeriumil, politseiasutusel ning

Kaitsepolitseiametil kodakondsuse seaduses, välismaalaste seaduses, väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduses ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud

menetluste läbiviimiseks. Seega peab Vabariigi Valitsus kodakondsuse andmisel arvesse võtma

isiku minevikus toime pandud kuritegusid.

Peame oluliseks märkida, et seaduseandja on algselt leidnud, et korduvalt karistatud isikud ei peaks

üldse kodakondsust saama, sest 1995. aastal jõustunud KodS redaktsioon sellist võimalust ette ei

2 (2)

näinud. KodS § 21 lõike 11 erandi tegemise võimalus lisandus KodS-i alles 2006. aastal (Riigikogu

eelnõu 883 SE I). Selle vajalikkust on põhjendatud eelnõu seletuskirjas järgmiselt1: Vältimaks KodS

§-s 21 kaalutlusõiguse puudumise tõttu isikule Eesti kodakondsuse andmisest keeldumisel

ebaproportsionaalseid otsuseid, täiendatakse KodS § 21 lõikega 11 ning nähakse ette kaalutlusõiguse

teostamise õigus Vabariigi Valitsusele Eesti kodakondsuse andmisel ja taastamisel isikule, keda on

korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest ja kelle karistatus on kustunud. Eelnõu

kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase

isikut ja erandlikel asjaoludel anda Eesti kodakondsus korduvalt tahtlike kuritegude eest karistatud

välismaalasele, kelle karistatus on kustunud. Kodakondsuse seaduse vastav muutmine välistaks

proportsionaalsuse nõude rikkumise ohu, sest näiteks teatud tahtlike kuritegude ohtlikkus ja mõju

tänapäeva ühiskonnas võib olla märkimisväärselt vähenenud ja sellisel juhul kodakondsuse

andmisest keeldumine võib olla ebaproportsionaalne. Vabariigi Valitsuse poolt kaalutlusõiguse

teostamine annaks võimaluse hinnata kuriteo ohtlikkust ja karistusõigusega kaitstavat väärtust. Kuna

eelnõuga antakse Vabariigi Valitsusele ka diskretsiooniõigus korduvalt kriminaalkorras tahtlike

kuritegusid toime pannud isikutele kodakondsuse andmise otsustamisel, ei ole karistusregistri arhiivi

kantud andmetele juurdepääsu ja sellistele andmetele teatud juhtudel õigusliku tähenduse andmise

näol tegemist inimest kogu elu saatva ebaproportsionaalse piiranguga.

Siseministeerium selgitab lisaks, et Riigikohtu 11. oktoobri 2001. a otsuses nr 3-4-1-7-01 käsitleb

Riigikohtu üldkogu karistatuse olemust relvaseaduse kontekstis. Riigikohtu üldkogu

11. oktoobri 2001. a eelviidatud otsuses leiti, et piirang, mis on seotud kriminaalkorras

karistamisega ja saadab isikut kogu elu, arvestamata toimepandud tahtliku kuriteo laadi ja raskust,

võib olla ebaproportsionaalne soovitud eesmärgiga.

Arvestades eelpool toodud põhjuseid ning asjaolu, et eelnõus toodud kodakondsuse seaduse

muudatus võib olla vastuolus põhiseadusega, ei pea Siseministeerium põhjendatuks Eesti

kodakondsuse andmise või taastamise välistamist isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt

karistatud ja kelle karistatus on kustunud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

1 Leitav aadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/46c775c0-5fc5-3ca5-a8fe- 1b84078ad1e8/Kodakondsuse%20seaduse,%20karistusregistri%20seaduse%20ja%20sellest%20tulenevalt%20rii gil%C3%B5ivuseaduse%20muutmise%20seadus