Vabariigi Valitsuse arvamuse teatavaks tegemine kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (522 SE) kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikogu põhiseaduskomisjon

07.11.2024 nr 1-7/221-4

Vabariigi Valitsuse arvamuse teatavaks tegemine

kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

(522 SE) kohta

Austatud põhiseaduskomisjoni esimees

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 31.10.2024. a istungil vastu võetud resolutsioonist teeme

Riigikogu põhiseaduskomisjonile teatavaks Vabariigi Valitsuse arvamuse.

Vaadanud läbi Isamaa fraktsiooni 8. oktoobril 2024. a algatatud kodakondsuse seaduse

(edaspidi KodS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu), on Vabariigi Valitsus võtnud

seisukoha eelnõud mitte toetada.

Vabariigi Valitsus selgitab, et et kehtiva KodS redaktsiooni § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt ei anta

Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud

vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on

kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. KodS § 21 lõige 11 sätestab, et erandina

saab Eesti kodakondsuse anda isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike

kuritegude eest ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning

süüdlase isikut. Seega on seadusandja kriminaalkorras korduvalt tahtlike kuritegude toimepanemise

eest karistatud isikule Eesti kodakondsuse erandina andmisel sätestanud tingimuse, et kõnealuste

kuritegude asjaolud peavad võimaldama erandi tegemist ning kodakondsuse taotleja näitama selget

soovi käituda lojaalselt ning õiguskuulekalt. Lisaks märgime, et vastava otsuse tegemisel on

Vabariigi Valitsusel suur kaalutlusruum. Otsuse tegemisel võtab Vabariigi Valitsus arvesse kahte

tingimust üheaegselt – toime on pandud kaks või enam tahtlikku kuritegu ja need peavad olema

kustunud ehk kantud karistusregistri arhiivi. Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 4 kohaselt

on õigus saada registri arhiivis asuvaid andmeid Vabariigi Valitsusel, Siseministeeriumil,

politseiasutusel ning Kaitsepolitseiametil kodakondsuse seaduses, välismaalaste seaduses,

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks. Seega peab Vabariigi Valitsus kodakondsuse andmisel

arvesse võtma isiku minevikus toime pandud kuritegusid.

Peame oluliseks märkida, et seaduseandja on algselt leidnud, et korduvalt karistatud isikud ei peaks

üldse kodakondsust saama, sest 1995. aastal jõustunud KodS redaktsioon sellist võimalust ette ei

2 (2)

näinud. KodS § 21 lõike 11 erandi tegemise võimalus lisandus KodS-i alles 2006. aastal (Riigikogu

eelnõu 883 SE I). Selle vajalikkust on põhjendatud eelnõu seletuskirjas järgmiselt1: Vältimaks KodS

§-s 21 kaalutlusõiguse puudumise tõttu isikule Eesti kodakondsuse andmisest keeldumisel

ebaproportsionaalseid otsuseid, täiendatakse KodS § 21 lõikega 11 ning nähakse ette kaalutlusõiguse

teostamise õigus Vabariigi Valitsusele Eesti kodakondsuse andmisel ja taastamisel isikule, keda on

korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest ja kelle karistatus on kustunud. Eelnõu

kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase

isikut ja erandlikel asjaoludel anda Eesti kodakondsus korduvalt tahtlike kuritegude eest karistatud

välismaalasele, kelle karistatus on kustunud. Kodakondsuse seaduse vastav muutmine välistaks

proportsionaalsuse nõude rikkumise ohu, sest näiteks teatud tahtlike kuritegude ohtlikkus ja mõju

tänapäeva ühiskonnas võib olla märkimisväärselt vähenenud ja sellisel juhul kodakondsuse

andmisest keeldumine võib olla ebaproportsionaalne. Vabariigi Valitsuse poolt kaalutlusõiguse

teostamine annaks võimaluse hinnata kuriteo ohtlikkust ja karistusõigusega kaitstavat väärtust. Kuna

eelnõuga antakse Vabariigi Valitsusele ka diskretsiooniõigus korduvalt kriminaalkorras tahtlike

kuritegusid toime pannud isikutele kodakondsuse andmise otsustamisel, ei ole karistusregistri arhiivi

kantud andmetele juurdepääsu ja sellistele andmetele teatud juhtudel õigusliku tähenduse andmise

näol tegemist inimest kogu elu saatva ebaproportsionaalse piiranguga.

Siseministeerium selgitab lisaks, et Riigikohtu 11. oktoobri 2001. a otsuses nr 3-4-1-7-01 käsitleb

Riigikohtu üldkogu karistatuse olemust relvaseaduse kontekstis. Riigikohtu üldkogu

11. oktoobri 2001. a eelviidatud otsuses leiti, et piirang, mis on seotud kriminaalkorras

karistamisega ja saadab isikut kogu elu, arvestamata toimepandud tahtliku kuriteo laadi ja raskust,

võib olla ebaproportsionaalne soovitud eesmärgiga.

Arvestades eelpool toodud põhjuseid ning asjaolu, et eelnõus toodud kodakondsuse seaduse

muudatus võib olla vastuolus põhiseadusega, ei pea Siseministeerium põhjendatuks Eesti

kodakondsuse andmise või taastamise välistamist isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt

karistatud ja kelle karistatus on kustunud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Siiri Leskov

[email protected]

1 Leitav aadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/46c775c0-5fc5-3ca5-a8fe- 1b84078ad1e8/Kodakondsuse%20seaduse,%20karistusregistri%20seaduse%20ja%20sellest%20tulenevalt%20rii gil%C3%B5ivuseaduse%20muutmise%20seadus