Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Dokumendiregister	Siseministeerium
Viit	1-6/3037-1
Registreeritud	14.10.2024
Sünkroonitud	15.10.2024
Liik	Väljaminev kiri
Funktsioon	1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus
Sari	1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV)
Toimik	1-6
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Riigikantselei istungiosakond
Saabumis/saatmisviis	Riigikantselei istungiosakond
Vastutaja	Maret Saanküll (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku asekantsleri valdkond, piirivalve- ja rändepoliitika osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (472409 tm).

Failid

1-63037-1 14.10.2024 Väljaminev kiri.asice

EN_ITDS-i muutmine.pdf

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile.pdf

Kooskõlastustabel.pdf

Rakendusaktide kavandid .pdf

SK_ITDS-i muutmine.pdf

VV ankeet ITDS muutmine.pdf

EN_ITDS-i muutmine.pdf

EELNÕU

03.10.2024

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 pealkirjas, lõigetes 1–3 ning lõike 5 esimeses ja teises lauses, § 41 tekstis, § 95

lõigetes 1 ja 2, § 114 lõikes 6, § 116 lõikes 10, § 121 lõikes 9, § 152 lõigetes 2 ja 6 ning § 2015

lõikes 2 asendatakse sõnad „isikut tõendav dokument“ sõnaga „dokument“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 31 lõikest 3, § 206 pealkirjast ning § 207 pealkirjast, lõike 3 sissejuhatavast

lauseosast ning lõigetest 4 ja 5 jäetakse välja sõnad „, kehtivuse peatamise“;

3) seaduse 3. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad „sertifikaadi kehtivuse peatamine ja

taastamine ning“;

4) paragrahvi 91 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui isiku ees- või perekonnanimi ületab 30 tähemärki, kantakse see dokumenti nii, et nime

lõpust jäetakse kirjutamata tähed, mis andmeväljale ei mahu.“;

5) paragrahvi 91 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ning kanne kinnitatakse pitsatiga“;

6) paragrahvi 92 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui isik taotleb esimest korda Eesti kodaniku dokumenti ning Politsei- ja Piirivalveametil

tekib põhjendatud kahtlus, kas välisriigis väljaantud Eesti kodakondsust tõendav dokument on

ehtne või kas selle alusandmed on õiged, võib Politsei- ja Piirivalveamet:

1) nõuda isikult Eesti kodakondsuse tõendamiseks tasulist DNA-ekspertiisi

kohtuekspertiisiseaduse § 11 lõike 5 alusel kehtestatud korras;

2) töödelda käesoleva lõike punktis 1 nimetatud DNA-ekspertiisi andmeid.

(62) Käesoleva paragrahvi lõike 61 punktis 1 nimetatud DNA-ekspertiisi tellib ja kulud kannab

isik.

(63) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus:

1) edastada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile käesoleva paragrahvi lõike 61 punktis 1

nimetatud DNA-ekspertiisiga seotud isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle

puudumise korral sünniaja;

2) saada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt käesoleva paragrahvi lõike 61 punktis 1 nimetatud

DNA-ekspertiisi andmeid.“;

7) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Haldusorgan võib kasutada dokumendi taotluses esitatud kontaktandmeid, et saata isikule

käesolevas seaduses sätestatud menetluse või selles väljaantud dokumendi kohta teade.“;

8) paragrahvi 92 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Haldusorgan võib edastada käesoleva seaduse alusel kogutud isikuandmeid kolmandale

isikule selleks, et selgitada välja ja kontrollida dokumendi väljaandmise või kehtetuks

tunnistamise menetluses, sertifikaadi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise

menetluses või e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle järelevalve menetluses

tähtsust omavaid asjaolusid.“;

9) paragrahvi 92 lõikest 8 jäetakse välja sõnad „kehtivuse peatamise või“;

10) paragrahvi 92 täiendatakse lõigetega 81–84 järgmises sõnastuses:

„(81) Kolmas isik võib töödelda talle käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel edastatud

isikuandmeid üksnes selleks, et selgitada välja menetluses tähtsust omavaid asjaolusid. Pärast

asjaolude väljaselgitamist ja nendest haldusorganile teada andmist kustutab kolmas isik

isikuandmed viivitamata.

(82) Politsei- ja Piirivalveamet võib edastada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse päringu

peale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise menetluses kogutud ning e-residendi

digitaalse isikutunnistuse kohta järgmisi andmeid:

1) e-residendi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sugu,

kodakondsus ning kontaktandmed;

2) e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamise koht, väljaandmise aeg ja kehtivusaeg;

3) e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus

ning taotlemise põhjendus.

(83) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib töödelda käesoleva paragrahvi lõikes 82

nimetatud andmeid selleks, et:

1) seirata riske, mis takistavad või mõjutavad muul viisil negatiivselt käesoleva seaduse § 205

lõikes 2 nimetatud eesmärgi saavutamist;

2) pakkuda vajaduse korral e-residendile tema soovil käesoleva seaduse § 205 lõikes 2

nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikke personaalseid teenuseid.

(84) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 82 nimetatud

andmeid viis aastat e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest arvates või kuni

e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamiseni.“;

11) paragrahvi 92 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Haldusorgan võib koguda dokumendi väljaandmise või kehtetuks tunnistamise menetluses,

sertifikaadi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluses või e-residendi

digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle järelevalve menetluses tähtsust omada võivate

asjaolude kohta andmeid andmekogust, teiselt avalik-õiguslikke ülesandeid täitvalt asutuselt ja

isikult ning eraõiguslikult isikult. Nimetatud asutused ja isikud peavad need andmed

haldusorganile edastama ja haldusorgan võib neid andmeid töödelda.“;

12) paragrahvi 92 lõike 9 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „kehtivuse peatamise või“;

13) paragrahv 95 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 112 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 113 lõikes 3 ja § 122 lõikes 2 asendatakse sõnad „vangla direktori volitatud

vanglatöötaja“ sõnadega „kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja“ vastavas käändes;

16) paragrahvi 115 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja edastab Eesti vanglas kinni peetava

isiku dokumendi väljaandmise taotluse Politsei- ja Piirivalveametile, kontrollib tema

isikusamasust ning võib võtta temalt biomeetrilised andmed, kui:

1) taotlus on põhjendatud;

2) isik vajab vanglas viibimise ajal dokumenti;

3) isiklik pöördumine Politsei- ja Piirivalveametisse on nõutav, kuid isikul ei ole võimalik seda

teha.“;

17) paragrahvi 115 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:

„(41) Kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja võtab Eesti vanglas kinni peetavalt

isikult käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel biomeetrilised andmed käesoleva seaduse § 15

lõike 6 alusel kehtestatud korras.

(42) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võetud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse

ABIS.

(43) Kui kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja ei saa tehnilisel põhjusel võtta Eesti

vanglas kinni peetavalt isikult käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel biomeetrilisi andmeid, võtab

need Politsei- ja Piirivalveamet vanglas.“;

18) paragrahvi 115 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 115 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Politsei- ja Piirivalveamet võtab Eesti vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise

taotluse vastu juhul, kui kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja lisab sellele

kinnituse, mis tõendab isiku põhjendatud vajadust dokumenti taotleda.“;

20) paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Dokumendi taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui isikule ei ole tehtud Politsei- ja

Piirivalveameti nõudmisel käesoleva seaduse § 92 lõike 61 punktis 1 nimetatud DNA-ekspertiisi

90 päeva jooksul.“;

21) paragrahvi 121 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(22) Dokumendi taotleja soovil võib selle väljaandja toimetada dokumendi kätte turvalise

teenuse osutaja vahendusel. Turvalise teenuse osutaja määrab kindlaks dokumendi väljaandja.

Turvalise teenuse kulud kannab dokumendi taotleja.“;

22) paragrahvi 121 lõikes 24 asendatakse sõnad „posti teel“ sõnadega „turvalise teenuse osutaja

vahendusel“;

23) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 26 järgmises sõnastuses:

„(26) Kui dokumendi väljaandja ei nõua, et selle taotleja ilmuks dokumendi väljastamiseks

isiklikult selle väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse, kontrollitakse dokumendi taotleja

isikusamasust dokumenti kantud digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist

võimaldava sertifikaadi kaudu.“;

24) paragrahvi 121 lõigetes 3 ja 4 asendatakse läbivalt arv „15“ arvuga „18“;

25) paragrahvi 13 lõikest 12 jäetakse välja sõnad „peatamine või“;

26) paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Dokumendi väljastaja muudab kehtetuks tunnistatud dokumendi kasutamiskõlbmatuks,

kui dokumendi taotleja selle uue dokumendi väljastamisel esitab.“;

27) paragrahvi 131 tekstis, § 14 lõikes 4 ja § 17 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad

„väljaandnud asutus“ sõnaga „väljaandja“ vastavas käändes;

28) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui dokumenti kantud andmed on muutunud, peab dokumendi kasutaja taotlema uue

dokumendi ühe kuu jooksul andmete muutumisest arvates.“;

29) paragrahvi 14 lõikes 2 ja § 25 lõikes 2 asendatakse sõnad „väljaandnud valitsusasutus“

sõnaga „väljaandja“ vastavas käändes;

30) paragrahvi 14 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) E-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutaja teavitab selle väljaandjat oma

kontaktandmete muutumisest.“;

32) paragrahvi 152 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „edaspidi“ sõnadega „käesolevas

paragrahvis“;

33) paragrahvi 152 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või

määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse isiku tuvastamise kohta ning käesoleva

seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumendi väljaandmise või kehtetuks tunnistamise ja selle

dokumendi taotleja või kasutaja kohta kogutud ning sellises menetluses antud haldusakti ja

sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:

1) taotleja ja kasutaja üldandmed;

2) taotleja ja kasutaja sünnikoht, rahvus ja dokumendi andmed;

3) kasutaja sünnitunnistuse ja Eesti kodakondsust tõendava dokumendi andmed;

4) taotleja ja kasutaja biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise

võimatuse kohta;

5) taotleja ja kasutaja hariduse andmed;

6) taotleja ja kasutaja terviseseisundi andmed;

7) taotleja ja kasutaja vanema üldandmed ja sünnikoht;

8) taotleja ja kasutaja esindaja üldandmed ja esindusõiguse andmed;

9) välismaalasest taotleja elamisloa, elamisõiguse või muu Eestis viibimise loa või staatuse

andmed;

10) välismaalasest taotleja elulookirjeldus;

11) ajutise reisidokumendi taotlemise korral riik, kuhu taotleja lahkub, ja lahkumise põhjus;

12) välismaalasest taotleja ettevõtluse andmed;

13) välismaalasest taotlejale mõistetud või määratud karistuse andmed;

14) välismaalasest taotlejaga seotud ettevõtja andmed;

15) taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus;

16) välismaalasest taotleja isikliku ja temaga seotud ettevõtja pangakonto ja makseasutuse

konto andmed ning andmed virtuaalvääringu kasutamise kohta;

17) andmed selle kohta, kas välismaalasest taotlejat kahtlustatakse või süüdistatakse või on

kahtlustatud või süüdistatud majandus-, küber- või terrorikuriteos;

18) taotlejale viisa andmisest keeldumise ja sissesõidukeelu kohaldamise andmed;

19) välismaalasest taotleja ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või

julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises

operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis

või üksuses teenimise andmed;

20) välismaalasest taotleja ühiskondlikusse organisatsiooni kuulumise andmed;

21) välismaalasest taotleja terroriorganisatsiooni kuulumise andmed;

22) taotluse esitamise põhjus ja viis ning taotlusele lisatud dokumendi ja riigilõivu andmed;

23) Eesti välisesinduse andmed, kui taotlus esitati Eesti välisesinduses;

24) väljaantud dokumendi andmed;

25) taotleja kirjalik kinnitus dokumendi väljastamise kohta;

26) menetlustoimingu ja otsuse andmed ning otsuse vaidlustamise andmed.“;

34) paragrahvi 152 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

35) paragrahvi 152 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse kantud andmeid säilitatakse 75 aastat

andmekogusse kandmisest arvates, kui andmekogu põhimääruses ei ole sätestatud lühemat

tähtaega. Eesti kodaniku dokumendi väljaandmise esmakordse taotlemise andmeid säilitatakse

tähtajatult.“;

36) paragrahvi 154 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 154 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

38) paragrahvi 154 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid säilitatakse 75 aastat

andmekogusse ABIS kandmisest arvates, kui andmekogu ABIS põhimääruses ei ole sätestatud

lühemat tähtaega.“;

39) paragrahvi 16 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses:

„(2) Kui dokument ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud nõuetele

dokumendi väljaandja tõttu, antakse dokumendi kasutajale välja sama kehtivusajaga uus

dokument.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib võtta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel uue dokumendi

väljaandmiseks selle kasutajalt biomeetrilised andmed, kui:

1) olemasoleva, nõuetele mittevastava dokumendi väljaandmiseks võetud biomeetrilisi

andmeid ei ole võimalik töödelda või

2) dokumendi kasutaja soovib anda biomeetrilised andmed uuesti.“;

40) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud tõendit ei anta, kui dokumendi kasutaja

esitab dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks dokumendi väljaandjale.“;

41) paragrahvi 181 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui teenuseosutaja kontrollib dokumendi kasutaja isikusamasust tema isiklikul ilmumisel

teenuseosutaja asukohta, võrreldes dokumendi kasutajat dokumendiandmetega, mis on saadud

avaliku teabe seaduse § 321 lõikes 1 nimetatud Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendatud

kontrollpäringuga isikut tõendavate dokumentide andmekogust, on see samaväärne käesoleva

paragrahvi lõike 1 kohase isikusamasuse kontrollimisega.

(12) Käesoleva paragrahvi lõiget 11 ei kohaldata dokumendi taotlemise ja väljastamise korral.“;

42) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Isikutunnistuse ja sellele kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg on samad. Kui

isikutunnistusele kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg lõpetatakse, ei ole see

isikutunnistuse kehtivusaja lõppemise aluseks.“;

43) paragrahvi 201 lõige 2 ning § 204 lõiked 6 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 205 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) E-residendi digitaalne isikutunnistus käesoleva seaduse tähenduses on digitaalne

dokument, mis antakse välja välisriigi kodanikule, kellel ei ole käesoleva seaduse § 2 lõike 2

punktis 1 või 12 nimetatud kehtivat dokumenti ja kes ei taotle seda e-residendi digitaalse

isikutunnistusega samal ajal.“;

45) paragrahvi 206 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on

suurema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riigi või sellise riigi kodanik, millega

Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, välja arvatud juhul, kui

taotlejale kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud erisusi.

(12) Suurema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku-

või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi

digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

46) paragrahvi 206 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 207 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus esitatakse isiklikult Politsei- ja

Piirivalveameti iseteeninduses.“;

48) paragrahvi 208 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle teostavad riiklikku järelevalvet oma

pädevuse piires:

1) Politsei- ja Piirivalveamet;

2) Kaitsepolitseiamet;

3) Rahapesu Andmebüroo;

4) Maksu- ja Tolliamet.“;

49) paragrahvi 208 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Rahapesu Andmebüroo võib riiklikus järelevalves töödelda e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmise menetluses kogutud andmeid ja e-residendi digitaalse

isikutunnistuse kasutamise andmeid, et täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet.“;

50) paragrahvi 208 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või kehtivuse peatamise“;

51) paragrahvi 2012 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2012. E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse

kontrollimise erisused

(1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja ilmub isiklikult isiku tuvastamiseks või

isikusamasuse kontrollimiseks isikutunnistuse väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse

isikutunnistuse väljaandmise menetluses või isikutunnistuse väljastamisel.“;

52) paragrahvi 2012 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja on alla 15-aastane, ilmub ta isiklikult

koos seadusliku esindajaga isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks

isikutunnistuse väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse isikutunnistuse väljaandmise

menetluses või isikutunnistuse väljastamisel.“;

53) paragrahvi 2012 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Et hoida ära e-residendi digitaalse isikutunnistuse väärkasutust ning kaitsta e-residendi

õigusi ja huve, võib isikutunnistuse väljaandja nõuda, et e-resident ilmuks isiklikult väljaandja

asukohta või Eesti välisesindusse.“;

54) paragrahvi 2012 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

55) paragrahvi 2015 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Diplomaatilise isikutunnistuse taotleja ilmub selle väljastamiseks isiklikult selle väljaandja

asukohta. Alla 15-aastase või piiratud teovõimega täisealise isiku diplomaatiline isikutunnistus

väljastatakse tema seaduslikule esindajale. 15–17-aastase isiku diplomaatilise isikutunnistuse

võib väljastada tema seaduslikule esindajale.“;

56) paragrahvi 27 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või tõendama, et nimetatud nõusolekut ei ole

võimalik saada“;

57) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kodakondsusriigi pädeva ametiasutuse

nõusolekut ei pea esitama välisriigi kodanik, kes on täiendava kaitse saaja välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 4 lõike 3 tähenduses.“;

58) paragrahvi 343 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Elamisloakaardi ja sellele kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg on samad. Kui

elamisloakaardile kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg lõpetatakse, ei ole see

elamisloakaardi kehtivusaja lõppemise aluseks.“;

59) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tagasipöördumistunnistuse taotlejat ei daktüloskopeerita.“;

60) paragrahvi 361 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tagasipöördumise loa taotlejat ei daktüloskopeerita.“;

61) paragrahvi 364 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlejat ei daktüloskopeerita.“.

§ 2. Kodakondsuse seaduse muutmine

Kodakondsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 pealkirjas asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“;

2) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „edaspidi“ sõnadega „käesolevas

paragrahvis“;

3) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või

määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse Eesti kodakondsuse taotlemise, taastamise

või kaotamise menetluses kogutud ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud

toimingu kohta järgmisi andmeid:

1) isiku üldandmed;

2) isiku sünnikoht;

3) isiku foto või näokujutis;

4) isiku perekonnaseisuandmed;

5) isiku hariduse andmed;

6) isiku töötamise andmed;

7) isiku terviseseisundi andmed;

8) isikule mõistetud või määratud karistuse andmed, sealhulgas karistusregistri arhiivi andmed;

9) isiku maksuvõla andmed maksukorralduse seaduse § 32 tähenduses;

10) isiku välisriigi kodakondsus, mille ta on omandanud või mida ta taotleb, Eesti

kodakondsusest loobumise või vabastamise põhjus ning senisest kodakondsusest vabastamise

ja välisriigi kodakondsuse saamise andmed;

11) Eestis sündinud isiku vanema Eestisse elama asumise aeg ja asjaolud;

12) isiku Eestisse elama asumise aeg ja asjaolud ning koos temaga Eestisse saabunud isiku

üldandmed;

13) isiku lähedase sugulase üldandmed, sünnikoht ja seos isikuga;

14) andmed isiku seose kohta välisriigi sõjaväe-, luure- või julgeolekuorganisatsiooniga;

15) rahvusvahelise kaitse saaja rahvusvahelise kaitse saamist tõendava dokumendi andmed ja

andmed selle kohta, et olukord rahvusvahelise kaitse saaja päritoluriigis ei ole muutunud;

16) isiku seadusliku esindaja üldandmed ja sünnikoht;

17) menetlustoimingu ja otsuse andmed.“;

4) paragrahvi 21 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

6) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Andmekogu andmeid säilitatakse tähtajatult, kui andmekogu põhimääruses ei ole

sätestatud lühemat tähtaega.“;

7) paragrahvi 24 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 24 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

9) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid säilitatakse tähtajatult.“.

§ 3. Konsulaarseaduse muutmine

Konsulaarseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõikeid 1, 31, 4 ja 5 täiendatakse pärast sõna „ametitoimingute“ sõnadega „ja

diplomaatiliste passide“;

2) paragrahvi 121 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 121 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

4) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid säilitatakse neli kuud

isikut tõendava dokumendi taotluse Politsei- ja Piirivalveametile edastamisest arvates.“;

5) paragrahvi 32 lõikest 1 ja § 37 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või aukonsul“;

6) paragrahvi 32 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 46 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eesti Vabariigi välisesindus võib välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt esindada

teist Schengeni konventsiooni liikmesriiki tema nimel viisataotluse läbivaatamisel ja selle kohta

otsuse tegemisel. Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesindus võib välislepingu või

Euroopa Liidu õigusakti kohaselt esindada Eestit tema nimel viisataotluse läbivaatamisel ja

selle kohta otsuse tegemisel.“;

8) paragrahvi 48 pealkirjast jäetakse välja sõnad „taotluse edastamine ning digitaalse

isikutunnistuse“;

9) paragrahvi 48 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 48 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja välismaalasele“;

11) paragrahvi 70 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Konsulaarametnik edastab isiku või ametiasutuse kirjalikul taotlusel dokumendi Eesti või

välisriigi ametiasutusele, kui:

1) selleks on põhjendatud vajadus;

2) välislepingu või seadusega ei ole ette nähtud teistsugust dokumendi edastamise korda.“.

§ 4. Kriminaalmenetluse seadustiku § 1092 muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 1092 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Andmekogu ABIS andmeid säilitatakse 75 aastat andmekogusse ABIS kandmisest

arvates, kui andmekogu ABIS põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega.“.

§ 5. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 3. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 192 järgmises sõnastuses:

„§ 192. Piirikontrolli andmekogu biomeetriliste andmete töötlemine

(1) Piirikontrolli andmekogus töödeldakse isiku daktüloskopeerimisel või näokujutise võtmisel

saadud biomeetrilisi andmeid.

(2) Isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks võrreldakse automaatse

biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) kaudu

piirikontrolli andmekogu biomeetrilisi andmeid.

(3) Piirikontrolli andmekogu biomeetrilisi andmeid võib isikut tõendavate dokumentide

seaduse § 155 lõike 2 või 3 tähenduses isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks

võrrelda andmekogu ABIS biomeetriliste andmetega.

(4) Piirikontrolli andmekogu biomeetrilised andmed kustutatakse piirikontrolli andmekogust ja

andmekogust ABIS pärast isiku piiriületuse kohta otsuse tegemist.“;

2) seaduse 3. peatüki 6. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. jagu

Andmekogu ABIS“;

3) paragrahvi 257 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 257. Andmekogu ABIS“;

4) paragrahvi 257 lõikes 1 asendatakse sõnad „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse

süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS)“ sõnadega „Andmekogu ABIS“;

5) paragrahvi 257 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord,

sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“.

§ 6. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 2. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:

„§ 151. Riigilõivu tagastamata jätmine

Riigilõivu ei tagastata järgmistel juhtudel:

1) e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotlus jäetakse läbi vaatamata;

2) riigilõiv on tasutud käesoleva seaduse § 271 lõike 4, § 272 lõike 20 või § 273 lõike 8 alusel

ja taotleja soovib muuta isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluses märgitud

väljastuskohta pärast väljaantud dokumendi sinna saatmist.“;

2) paragrahvi 271 lõike 4 teine lause ja § 272 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 272 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ja välisesinduses 130 eurot“;

4) paragrahvi 272 lõige 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(20) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2, 3, 7, 8, 10, 11 või 13 nimetatud dokumendi

välisesinduses või aukonsuli kaudu väljastamise eest tasutakse dokumendi taotlemisel riigilõivu

20 eurot.“;

5) paragrahvi 273 lõike 8 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Vangistusseaduse § 55 muutmine

Vangistusseaduse §-s 55 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Andmekogu ABIS andmeid säilitatakse 75 aastat andmekogusse ABIS kandmisest

arvates, kui andmekogu ABIS põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega.“.

§ 8. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 137 muutmine

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 137 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“.

§ 9. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Lahkumisettekirjutus tehakse lahkumiseks käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud vastuvõtvasse

riiki.“;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui lahkumisettekirjutus tehakse lahkumiseks kolmandasse riiki, peab välismaalane

lahkuma lisaks Eestile teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.“;

3) paragrahvi 15 pealkirja täiendatakse pärast sõna „kindlakstegemiseks“ sõnadega „ja

väljasõidukohustusega välismaalase kinnipidamine“;

4) paragrahvi 15 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ning selgitada välja tema kinnipidamise

vajalikkus käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel“;

5) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „langenud“ sõnadega „ja ei ole tekkinud

muud kinnipidamise alust“;

6) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse sõnad „mille põhjal saaks kohus hinnata välismaalase

kinnipidamise põhjendatust käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel“ sõnadega „et

kontrollida tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid“;

7) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui on kindlaks tehtud, et välismaalane viibib Eestis viibimisaluseta, võib Politsei- ja

Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ta kuni 48 tunniks kinni pidada, kui esineb käesoleva

seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alus ja on täidetud sama paragrahvi lõike 11 tingimused.

(42) Kui viibimisaluseta välismaalast on vaja käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel

ja sama paragrahvi lõike 11 tingimusi arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb

Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa pidada välismaalast kinni

kuni kaks kuud samas paragrahvis sätestatud korras.“;

8) paragrahvi 154 lõikes 3 asendatakse sõnad „kohus saaks hinnata välismaalase kinnipidamise

põhjendatust käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel“ sõnadega „kontrollida tema

Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid“;

9) paragrahvi 154 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui on kindlaks tehtud, et välismaalane viibib Eestis viibimisaluseta, kohaldatakse tema

kinnipidamisele käesoleva seaduse § 15 lõikeid 41 ja 42.“;

10) paragrahvi 154 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „riikliku registri“ sõnadega „(edaspidi

käesolevas paragrahvis register)“;

12) paragrahvi 33 lõikes 2 asendatakse sõnad „Sissesõidukeeldude riikliku registri“ sõnadega

„Registri pidamise“;

13) paragrahvi 33 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Registri pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või

määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse sissesõidukeelu kohaldamise, kehtivusaja

muutmise või peatamise menetluses kogutud ning sellises menetluses antud haldusakti ja

sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:

1) välismaalase üldandmed;

2) välismaalase sünniaeg ja -koht ning isikut tõendava dokumendi andmed;

3) välismaalase eriline ja objektiivne muutumatu füüsiline tundemärk;

4) teave, kas välismaalane on relvastatud, on vägivaldne, hoiab õigusemõistmisest kõrvale või

on põgenenud, on suitsiidne, kujutab endast ohtu rahvatervisele või on seotud tegevusega,

millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase

võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse

nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), artiklites 3–14;

5) andmed sissesõidukeeldu käsitleva hoiatusteate kohta, mis kantakse Schengeni infosüsteemi;

6) teave, kas välismaalane on Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige või muu isik, kellel on

vaba liikumise õigus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja

kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise

konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus

(EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 07.12.2018, lk 14–55), artiklis 26;

7) teave, kas riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu otsus põhineb Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikli 24 lõike 1 punktis b osutatud sissesõidukeelul või

lõike 2 punktis a osutatud varasemal süüdimõistmisel, punktis b osutatud tõsisel julgeolekuohul

või punktis c osutatud riiki sisenemist ja seal viibimist käsitleva Euroopa Liidu või riikliku

õiguse täitmisest kõrvalehoidmisel või artiklis 25 osutatud piiraval meetmel;

8) välismaalase kriminaalkorras karistamise andmed;

9) välismaalase foto ja näokujutis;

10) välismaalase daktüloskoopilised andmed;

11) sissesõidukeelu kohaldamise ja rakendamise andmed;

12) menetlustoimingu ja otsuse andmed ning otsuse vaidlustamise andmed.“;

14) paragrahvi 33 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „ning volitatud töötleja määratakse registri

põhimääruses“;

15) paragrahvi 33 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

16) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Registri andmeid säilitatakse järgmiselt:

1) alalise sissesõidukeelu andmed – 75 aastat välismaalase sünnist arvates;

2) tähtajalise sissesõidukeelu andmed – aktiivselt kümme aastat tähtajalise sissesõidukeelu

lõppemisest arvates ja arhiiviosas 40 aastat.

(82) Tähtajalise sissesõidukeelu andmetele võib kehtestada lühema säilitustähtaja registri

põhimääruses.“;

17) paragrahvi 331 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, milles käsitletakse Schengeni

infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega

muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 07.12.2018, lk 14–55)“;

18) paragrahvi 3314 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmekogu“ sõnadega „(edaspidi

käesolevas paragrahvis andmekogu)“;

19) paragrahvi 3314 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või

määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse Eestis seadusliku aluseta viibiva või

viibinud välismaalase Eestis viibimise või Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud

menetluses kogutud ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta

järgmisi andmeid:

1) välismaalase üldandmed;

2) välismaalase isanimi, sünniaeg ja -koht, rahvus ning usuline kuuluvus;

3) välismaalase isikut tõendava dokumendi andmed;

4) välismaalase keeleoskuse ja hariduse andmed;

5) välismaalase perekonnaseisuandmed;

6) välismaalase päritolu- ja transiidiriigis viibimise ning nendest riikidest lahkumise andmed;

7) välismaalase Eestisse saabumise andmed;

8) välismaalase kriminaalkorras karistamise andmed;

9) välismaalase foto ja näokujutis;

10) välismaalase daktüloskoopilised andmed;

11) välismaalase erivajaduse andmed;

12) välismaalase eriline ja objektiivne muutumatu füüsiline tundemärk;

13) välismaalase isiku, sealhulgas tema vanuse tuvastamise viis;

14) välismaalase seadusliku esindaja üldandmed;

15) välismaalase perekonnaliikme ja lähedase sugulase üldandmed, sünnikoht,

perekonnaseisuandmed ja seos välismaalasega;

16) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või

julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises

operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis

või üksuses teenimise andmed;

17) välismaalasele tehtud lahkumisettekirjutuse ning sellega koos kohaldatud sissesõidukeelu

ja järelevalvemeetme andmed;

18) välismaalasele tehtud seadustamisettekirjutuse ja sellega koos kohaldatud

järelevalvemeetme andmed;

19) välismaalasega sõlmitud Eestist lahkumise kokkuleppe andmed;

20) välismaalase kinnipidamise ja kinnipidamisest vabastamise andmed;

21) välismaalase tervisekontrolli ja riskihindamise andmed;

22) teave, kas välismaalane on relvastatud, on vägivaldne, hoiab õigusemõistmisest kõrvale või

on põgenenud, on suitsiidne, kujutab endast ohtu rahvatervisele või on seotud tegevusega,

millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 artiklites 3–14;

23) andmed välismaalase tagasisaatmist käsitleva hoiatusteate kohta, mis kantakse Schengeni

infosüsteemi;

24) välismaalase suhtes riikliku järelevalve meetme, turvaabinõu või vahetu sunni vahendi

kohaldamise andmed;

25) välismaalase distsiplinaarkaristuse andmed;

26) välismaalase väljasaatmise ja üleandmise andmed;

27) välismaalase väljasõidukohustuse sundtäitmise ja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise

kulude andmed;

28) menetlustoimingu ja otsuse andmed ning otsuse vaidlustamise andmed.“;

20) paragrahvi 3314 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ning volitatud töötleja määratakse

andmekogu põhimääruses“;

21) paragrahvi 3314 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

22) paragrahvi 3314 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Andmekogu andmeid säilitatakse aktiivselt kümme aastat välismaalase

lahkumiskohustuse täitmisest arvates ja arhiiviosas 40 aastat, kui andmekogu põhimääruses ei

ole sätestatud lühemat tähtaega.“;

23) paragrahvi 3315 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 3315 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

25) paragrahvi 3315 lõige 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(71) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid säilitatakse järgmiselt:

1) alalise sissesõidukeelu andmed – 75 aastat välismaalase sünnist arvates;

2) tähtajalise sissesõidukeelu andmed – aktiivselt kümme aastat tähtajalise sissesõidukeelu

lõppemisest arvates ja arhiiviosas 40 aastat;

3) Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud andmed – aktiivselt kümme

aastat välismaalase lahkumiskohustuse täitmisest arvates ja arhiiviosas 40 aastat.“;

26) paragrahvi 3315 täiendatakse lõikega 72 järgmises sõnastuses:

„(72) Käesoleva paragrahvi lõike 71 punktides 2 ja 3 nimetatud andmetele võib kehtestada

lühema säilitustähtaja andmekogu ABIS põhimääruses.“.

§ 10. Väärteomenetluse seadustiku § 316 muutmine

Väärteomenetluse seadustiku §-s 316 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Andmekogu ABIS andmeid säilitatakse 75 aastat andmekogusse ABIS kandmisest

arvates, kui andmekogu ABIS põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega.“.

§ 11. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 14 ja 43, § 3 punktid 8–10 ning § 6 jõustuvad 2025. aasta

1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2–4, 9, 12, 13, 25, 46 ja 50 jõustuvad 2025. aasta

15. novembril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 23 jõustub 2026. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ……………… 2024

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2024

Kooskõlastustabel.pdf

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Justiitsministeerium

1. Isikuandmete töötlemine on PS §-s 26

sätestatud isiku eraelu puutumatuse riive, mida

võib teha ainult kooskõlas seadusega (PS § 3 ja

§ 11). Sealjuures tuleb tagada, et põhiõiguse

riive on vajalik ja proportsionaalne taotletava

eesmärgi suhtes. Olukorras, kus regulatsioon

riivab isikute põhiõigusi, tuleb teha põhiõiguse

riive proportsionaalsuse analüüs. Põhiõiguste

riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on

põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud,

peab riive aluseks olev meede olema

proportsionaalne. Proportsionaalne on meede

siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on

kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne

kitsamas tähenduses.

Igasuguse isikuandmete töötlemise puhul tuleb

lähtuda andmetöötluse üldpõhimõtetest

vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) artiklile 5. See tähendab, et

isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik,

õiglane ja läbipaistev, andmeid kogutakse

konkreetsel eesmärgil, minimaalselt ja

kogutavad andmed on kooskõlas kogumise

eesmärgiga, tagatakse andmete õigsus,

sätestatud on säilitamistähtajad ning töötlemine

on turvaline. Isikuandmete töötlemise eesmärk

peab olema täpselt ja selgelt määratletud.

Isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik

alus vastavalt IKÜM artiklile 6.

Märgime, et pelgalt andmekogudes andmetele

juurdepääsu andmise kaudu ei saa kehtestada

õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks.

Seaduse tasandil tuleb kehtestada selge ja

konkreetne eesmärk, milleks on andmetöötlus

vajalik. Eesmärgi piisav täpsuse aste on vajalik

selleks, et andmesubjektile oleks tema andmete

kasutamine eeldatav ja ettenähtav. Ka

isikuandmete teisesel eesmärgil töötlemine peab

olema kehtestatud õigusaktiga ning vajalik ja

proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes

Arvestatud osaliselt

Eelnõu seletuskirja täiendatud selgitustega.

Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud IKÜM

nõuetega. Eelnõu seletuskirja on täiendatud

põhiseaduspärasuse analüüsiga muudatuste

osas, millega antakse õigus e-residendi andmete

väljastamiseks ja nende töötlemiseks

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele

(eelnõu § 1 p 11) ning muudatuse osas, millega

võib nõuda Eesti kodaniku dokumendi taotlejalt

DNA-ekspertiisi, kui täiskasvanu taotleb

esimest korda Eesti kodaniku dokumenti ning

PPA-l tekib põhjendatud kahtlus, kas välisriigis

väljaantud Eesti kodakondsuse õigust tõendav

dokument või selle alusandmed on õiged

(eelnõu § 1 p-d 7 ja 21), samuti isikut tõendava

dokumendi taotluses märgitud

kontaktandmetele teavituste saatmise osas.

Teised kooskõlastuskirjas välja toodud

isikuandmete töötlemisega seotud muudatused

kehtivad ka praegu ja eelnõuga üksnes

täpsustatakse kehtivat regulatsiooni,

isikuandmete töötlemise põhimõtete muutmist

eelnõuga ei kavandata ja seega ei ole vaja üle

hinnata, kas muudatusega taotletud eesmärki on

võimalik saavutada ka isiku põhiõigusi vähem

riivaval moel.

Isikuandmete kaitse seaduse § 56 lõike 1

kohaselt teostab isikuandmete kaitse seaduses,

selle alusel kehtestatud õigusaktides ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2016/679 sätestatud nõuete ning muudes

seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud

nõuete täitmise üle riiklikku ja

haldusjärelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.

Kui isikuandmete töötlemise kehtiva

regulatsiooniga on probleeme või ei vasta

andmetöötlus õigusaktides sätestatud nõuetele,

peaks see kehtivate sätete puhul olema selgunud

ja rikkumine kõrvaldatud

(IKÜM art 6 lõige 4) ning kooskõlas IKÜM

artikli 23 nõuetega. IKÜM põhjenduspunktis 50

on selgitatud, et selleks, et teha kindlaks, kas

edasise töötlemise eesmärk vastab eesmärgile,

mille jaoks isikuandmed algselt koguti, peab

vastutav töötleja võtma pärast kõikide esialgse

töötlemise seaduslikkuse seisukohast vajalike

nõuete täitmist muu hulgas arvesse mis tahes

seoseid sellise eesmärgi ja kavandatava edasise

töötlemise eesmärgi vahel, isikuandmete

kogumise konteksti, eelkõige andmesubjekti ja

vastutava töötleja vahelisel suhtel põhinevaid

andmesubjekti mõistlikke ootusi andmete

edasise kasutamise suhtes, isikuandmete laadi,

kavandatava edasise töötlemise tagajärgi

andmesubjekti jaoks ning asjakohaste

kaitsemeetmete olemasolu nii esialgsetes kui ka

kavandatavates edasistes isikuandmete

töötlemise toimingutes. Lisaks märgime, et

arvesse tuleb võtta ka läbipaistvuse nõuet

andmesubjekti jaoks (IKÜM art 5 lg 1 punkt a).

Tuleb luua konkreetsed, selged ja isikutele

läbipaistvad ning arusaadavad õiguslikud alused

andmetöötluseks ja teha õigusaktides vajalikud

muudatused.

Eelnõus kavandatud muudatuste osas ei ole läbi

viidud põhiseaduspärasuse analüüsi. Tegemist

on olulise puudusega, kuna eelnõus kavandatud

isikuandmete töötlemist sisaldavate muudatuste

puhul ei ole võimalik hinnata, kas muudatusega

taotletud eesmärki on võimalik saavutada ka

isiku põhiõigusi vähem riivaval moel.

Eelkõige puudutab ülaltoodu järgnevaid eelnõu

sätteid, milles sisalduvate puuduste kohta

juhime tähelepanu ka käesoleva kirja järgmistes

punktides:

1) e-residendi digi-ID andmete väljastamine

järelevalvemenetluses (§ 1 p 9 ja 12);

2) andmete väljastamine Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele (EIS) ja nende

töötlemine EIS-i poolt (§ 1 p 11);

3) Rahapesu Andmebüroo (RAB) õigus

töödelda e-residendi isikuandmeid (§ 1 p-d 51 ja

52);

4) dokumendi taotleja DNA-ekspertiis (§ 1 p-d

7 ja 21);

5) dokumendi kontrollimine (§ 1 p 41);

järelevalvemenetluses. Kehtivate sätete

põhiseaduspärasust hindab kohus.

Täpsemad selgitused kooskõlastuskirjas esitatud

väidetavate puuduste osas on toodud järgmistes

punktides.

6) andmekogudes andmete säilitamise tähtajad

(§ 1 p 38 ja 40, § 2 p 6 ja 8, § 3 p 2, § 4 p 2, § 7

p 2, § 9 p 7 ja 12, § 10 p 2).

Palume eelnõu seletuskirja täiendada

kavandatud muudatuste osas ka

põhiseaduspärasuse analüüsiga.

2. Eelnõu § 1 punkt 11 reguleerib PPA õigust

edastada andmeid EIS-ile ja EIS-i õigust neid

töödelda. EIS-ile soovitakse anda õigus

töödelda e-residendi digitaalse isikutunnistuse

väljastamise menetluses kogutud andmeid

selleks, et analüüsida isikut tõendavate

dokumentide seaduse (ITDS) § 205 lõikes 2

nimetatud eesmärgi täitmise tulemuslikkust ja

mõju ning osutada selle eesmärgi täitmiseks

vajalikke personaliseeritud teenuseid ning lisaks

tuvastada ja maandada e-residendiga seotud

riske. Tekib küsimus, kas EIS-i poolt

kavandatakse automatiseeritud andmetöötlust

IKÜM artikli 22 mõttes?

ITDS § 205 lg 2 kohaselt on e-residendile

digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk

soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse

või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada

e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga.

Sisuliselt kavandatakse EIS-ile järgnevate

ülesannete andmist:

1) e-residendile digitaalse isikutunnistuse

väljaandmise tulemuslikkuse ja mõju

analüüsimine;

2) e-residendile personaliseeritud teenuste

osutamine;

3) e-residentidega seotud riskide tuvastamine ja

maandamine.

Selleks antakse EIS-le õigus töödelda

isikuandmeid järgnevas andmekoosseisus: e-

residendi ees- ja perekonnanimi, isikukood, kui

see on olemas, sünniaeg, sugu, kodakondsus

ning kontaktandmed, e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljastamise koht, väljaandmise

aeg, kehtivusaeg ja kehtetuks tunnistamise aeg,

e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemise

eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning

taotlemise põhjendus.

Arvestatud osaliselt

Eelnõuga ei anta EIS-ile uusi täiendavaid

ülesandeid, EIS-i põhikirja2 kohaselt on EIS-i

eesmärk muu hulgas:

2.1.5 luua kapitalile ligipääsu parandamise ning

riskide maandamise, toetuste ja teenuste abil

võimalusi ettevõtluse ja ekspordi arenguks;

2.1.6 kaasata välismaiseid otseinvesteeringuid

Eestisse ja edendada välismaiste ettevõtjatega

osalust ja koostööd Eesti majandusega;

2.1.8 arendada ja toetada Eesti

iduettevõtlusvaldkonda.

EIS-i põhiülesanneteks riiklikest

arengukavadest ja poliitikatest lähtudes on

põhikirja kohaselt muu hulgas:

2.2.7 riiki, ärikeskkonda, siin tegutsemise

võimaluste ja riigi teenuseid tutvustavate

turundustegevuste elluviimine ja tulemuslikkuse

mõõtmine;

2.2.8 ettevõtete arengu toetamiseks ja

tööjõukriisi leevendamiseks kõrgemat

lisandväärtust loovate välisspetsialistide

kaasamise tegevused: meelitamine, saabumise

ja kohanemise teenused;

2.2.11 oma vastutusvaldkondades andmete ja

informatsiooni kogumine, süstematiseerimine,

analüüsimine ja edastamine;

2.2.12 riiklike strateegiliste ja muude

poliitikadokumentide sisu, ettevõtlusega seotud

avalike teenuste ja ärikeskkonna arendamise

kohta oma valdkondades ettepanekute tegemine.

Eelnõuga kavandatakse anda EIS-ile õigus

töödelda e-residendi isikuandmeid, millega

võimaldatakse EIS-il täita põhikirjast tulenevaid

ülesandeid eesmärgipäraselt. Seega ei ole

tulemuslikkuse ja mõju analüüsimise puhul

tegemist uuringuga IKS § 6 mõttes.

2 EIS-i põhikiri. Vaadatud 06.03.2024.

Ebaselge on, kas tulemuslikkuse ja mõju

analüüsimise puhul on tegemist uuringuga

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 mõttes.

Kui sellel juhul on silmas peetud poliitika

kujundamise uuringute tegemist, siis on vastav

pädevus IKS § 6 lg 5 mõttes ainult täidesaatva

riigivõimu asutusel. EIS sellele määratlusele ei

vasta. Sellele asjaolule on Justiitsministeerium

juhtinud tähelepanu ka 22.01.2023

väljatöötamiskavatsuse kooskõlastuskirjas.

Põhjalikumat hindamist vajab, kas andmete

töötlemise õiguse laiendamine personaliseeritud

teenuste osutamiseks on kooskõlas IKÜM artikli

5 lõikes 1 punktis b sätestatud eesmärgipiirangu

põhimõttega (täpsemalt selgitatud käesoleva

kirja punktis 1).

E-residentidega seotud riskide hindamine ja

maandamine on olemuselt järelevalvetegevus,

millele viitab ka seletuskiri (lk 9). Märgime, et

vastavat pädevust EIS põhikirja järgi ei oma ja

küsitav on sellise ülesande andmine avaliku

võimu teostamise õigust mitteomavale

asutusele.

Eelnevalt välja toodud ebaselguste tõttu ei ole

võimalik hinnata ka eelnõus sätestatud EIS-ile

edastatava andmekoosseisu vastavust

andmetöötluse eesmärkidele. Kavandatud

andmetöötluse puhul puudub ka info, kuidas on

reguleeritud andmetöötlus EIS-i poolt.

Selgitame, et seaduse tasandil pelgalt andmete

edastamise ja saamise õiguse kehtestamisel ei

looda andmetöötlemiseks õiguslikku alust

IKÜM artikli 6 mõttes ning see ei ole kooskõlas

IKÜM artiklis 5 sätestatud isikuandmete

töötlemise põhimõtetega.

Seletuskirjas (lk 9) viidatu kohaselt on e-

residente hinnanguliselt 105 000. Eelnõuga

kavandatud EIS-i ülesanded näevad näiteks

tegevuse hindamise ja profiili alusel teenuste

osutamise näol ette e-residentide isiklike

aspektide süstemaatilise ja ulatusliku hindamise,

mille tulemused võivad isikutele olulist mõju

avaldada. Juhul, kui isikuandmete töötlemise

laad, ulatus, kontekst või eesmärk võib kaasa

tuua inimestele suure ohu (andmelekked,

Lisaks ei ole õige eristada e-residendile

digitaalse isikutunnistuse väljaandmise

tulemuslikkuse ja mõju analüüsi

personaliseeritud teenuste osutamisest, sest

personaliseeritud teenuse pakkumine on otseses

seoses analüüsi tulemustega. Personaliseeritud

teenust pakutakse e-residendile, kellel täpselt

seda teenust vaja on. Personaliseeritud teenus ei

ole seotud turundustegevusega, samuti ei töötle

EIS e-residendi andmeid selleks, et reklaam

oleks paremini sihistatud.

VTK kooskõlastuskirja osas selgitame, et

kooskõlastamisel toimus MKM-i ja JUM-i

kohtumine, mille tulemusel edastas JUM MKM-

ile e-kirja, milles on öeldud: „/…/ Vaadates

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

põhikirja punkte 2.2.7 ja 2.2.11 ning VTK-s

toodud ülesandeid, milleks on e-residentsuse

programmi edendamine ja eesmärkide

elluviimine e-residentide kohta andmete

kogumine, analüüsimine, turundustegevuste ellu

viimine ja tulemuslikkuse (mõju) mõõtmine.

Samuti seda, et tegemist on avalikes huvides

oleva ülesande täitmisega, mille igakülgne ja

efektiivne teostamine sõltuvana e-residendi

nõusolekust võib osutuda keeruliseks ega pruugi

anda usaldusväärset tulemust. Seega võib

jaatada sellisel eesmärgil andmete töötlemisel

nõusolekust loobumist ning andmete

töötlemisele seadusliku aluse sätestamist. /…/“

Lisaks rõhutame, et EIS ei võta andmetöötluse

tulemusena vastu andmesubjekti mõjutavaid

otsuseid, mis toovad kaasa teda puudutavaid

õiguslikke tagajärgi või avaldavad talle

märkimisväärset mõju. E-residendi staatuse

andmise otsustab dokumendi väljaandja ehk

PPA ning otsus on enne EIS-ile andmete

edastamist juba tehtud ehk EIS-iga jagatakse

vaid e-residendi andmeid. Enne positiivse

otsuse tegemist ei edastata EIS-ile andmeid

taotleja ega taotluse kohta.

EIS töötleb e-residendi andmeid, et pakkuda e-

residendile paremat tuge ettevõtlusega

alustamisel ja vajaduse korral selgitada välja,

mis takistab e-residendil saavutada e-

residentsuse taotlemise eesmärki ning pakkuda

tuge sellise takistuse ületamiseks. Seega ei ole

väärkasutuse jms) ning andmetöötlus on

ulatuslik ja süsteemne, tuleb töötlemise

kavandamiseks läbi viia andmekaitsealane

mõjuhinnang vastavalt IKÜM artiklile 351.

Palume koostada andmekaitsealane

mõjuhinnang, mis peab muuhulgas kajastama

kooskõla IKÜM artiklis 5 sätestatud

andmetöötluse põhimõtetega, st milliseid

andmeid, mis eesmärgil jne töödeldakse.

Täiendavalt juhime tähelepanu, et isikuandmete

töötlemisel tuleb seaduse tasandil sätestada ka

töötlemise kestus ehk säilitamise tähtaeg.

Palume need küsimused eelnõus lahendada.

tegemist automatiseeritud andmetöötlusega

IKÜM artikkel 22 mõttes.

IKÜM artikli 5 lõige 1 punkt b sätestab, et

isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt

kindlaksmääratud ning õiguspärastel

eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil,

mis on nende eesmärkidega vastuolus. EIS

jälgib e-residendi digi-ID taotluse aluseks olnud

eesmärgi saavutamist takistavate või selle

saavutamist negatiivselt mõjutavate riskide

esinemist ning vajaduse korral pakub e-

residendile selle eesmärgi saavutamiseks

vajalikke personaliseeritud teenuseid.

Selgitame, et e-residendi andmete töötlemine

personaliseeritud teenuse osutamiseks ei ole

vastuolus andmete töötlemise eesmärgipiirangu

põhimõttega.

E-resident on välismaalane, kellele Eesti on

hüvena loonud isiku kodakondsusjärgse riigi

identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja

andnud välja digitaalse isikutunnistuse – e-

residendi digi-ID. E-residendi digi-ID on

digitaalne dokument, mis on kasutatav üksnes

elektroonilises keskkonnas isiku tuvastamiseks

ja digitaalse allkirja andmiseks. E-residendi

digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis

avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises,

olenemata tema füüsilisest viibimiskohast, kuid

ei anna õigust Eestisse saabuda ega Eestis

viibida.

Siinkohal rõhutame, et Eesti e-residendiks

saamine on välismaalase privileeg, mitte õigus.

ITDS § 206 kohaselt on e-residentsuse saamisel

aluseks olemasolev seos Eesti riigiga või

põhjendatud huvi Eesti e-teenuseid kasutada.

Eesti riik kasutab kaalutlusõigust ja

taustakontrolli, et anda e-residentsus ainult

usaldusväärsetele ja õiguskuulekatele

välismaalastele. Riigil on õigus e-residentsust

mitte anda, selle kehtivus peatada või kehtetuks

tunnistada.

Selleks, et tagada e-residentsuse jätkusuutlik

usaldusväärsus, viiakse ellu äriprotsesside ja

1 Eestis on andmetöötluse ulatuslikkuse kriteeriumiks muuhulgas isikuandmete töötlemine 50000 ja enama isiku

kohta. Täpsemalt Andmekaitse Inspektsiooni selgitus: https://www.aki.ee/uudised/mojuhinnang-riskide-

kaardistamine-ja-hindamine

infosüsteemide riskianalüüse. EIS jälgib ITDS-i

§ 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgi saavutamist

takistavate või nende saavutamist negatiivselt

mõjutavate riskide esinemist ning vajaduse

korral pakub e-residendile selle eesmärgi

saavutamiseks vajalikke personaliseeritud

teenuseid. Samuti toimub pidev e-residendi

programmiga seotud riskide ülevaatamine ja

hindamine, et koordineerida riskide

maandamist.

Isikuandmete töötlemise põhimõtted on

kättesaadavad EIS-i veebilehel. Andmete

säilitamise tähtaja osas on veebilehel info, et

juhul, kui andmete säilitamise tähtaeg on

määratud õigusaktiga, siis lähtutakse õigusaktis

toodud tähtajast. Andmete säilitamise tähtaeg on

eelnõusse lisatud. E-residendi digi-ID kehtib

viis aastat. EIS võib e-residendi andmeid

säilitada kuni viis aastat arvates e-residendi digi-

ID väljaandmisest või kui e-residendi digi-ID

tunnistatakse kehtetuks enne kehtivusaja lõppu,

siis selle kehtetuks tunnistamiseni.

Dokumendimenetluses kantakse andmed isikut

tõendavate dokumentide andmekogusse

(edaspidi: ITDAK). ITDS § 152 lõike 2 kohaselt

on ITDAK-i pidamise eesmärk avaliku korra ja

riigi julgeoleku tagamine isiku tuvastamise ja

ITDS-i § 15 lõikes 4 sätestatud isikut tõendavate

dokumentide väljaandmise ning kehtetuks

tunnistamisega seotud andmete ja neid

dokumente taotlenud isikute andmete töötlemise

kaudu.

ITDS § 206 lõike 4 kohaselt võib e-residendi

digitaalse isikutunnistuse (edaspidi e-residendi

digi-ID) tunnistada kehtetuks, kui ilmneb mõni

ITDS § 206 lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi

digi-ID väljaandmisest keeldumise alus. Lõike 2

kohaselt keeldutakse e-residendi digi-ID

väljaandmisest muu hulgas, kui isik ohustab

avalikku korda või riigi julgeolekut (ITDS § 206

lg 2 p 1).

E-residendi digi-ID väljastatakse kindlal

eesmärgil ja taotleja plaanitvast tegevusest

lähtudes. E-residendi digi-ID taotleja on

kohustatud taotluse esitamisel tõendama või

põhistama e-residendi digi-ID väljaandmise

aluseks olevaid asjaolusid. Seega väljastatakse

e-residendi digi-ID igal juhul konkreetseks

tegevuseks ja e-resident on sellega edaspidi

seotud. Eeltoodust tulenevalt tehakse riiklikku

järelevalvet ka üksnes e-residendi digi-ID (mitte

ühegi teise isikut tõendava dokumendi)

kasutamise üle. Kui personaliseeritud teenuse

osutamise käigus saavad EIS-ile teatavaks

asjaolud, mis võivad olla e-residendi digi-ID

kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise

aluseks, on EIS kohustatud edastama selle teabe

PPA-le (põhikirja punkt 2.2.11). Kui PPA

menetluse tulemusena selgub, et e-residendi

digi-ID-d ei kasutata eesmärgipäraselt, on see e-

residendi digi-ID kehtetuks tunnistamise alus,

sest välismaalane ohustab seeläbi avalikku

korda ja riigi julgeolekut.

EIS-i tegevus ei ole seotud järelevalve

teostamisega. EIS toetab e-residenti, lähtudes

tema profiilist ning e-residendi digi-ID

taotlemise eesmärgist ja plaanitavast tegevusest,

näiteks Eestis ettevõtlusega alustamisel

sõltuvalt tema tegevusvaldkonnast. EIS-i e-

residentsuse programmi meeskonnal on e-

residendiga Eestis kõige vahetum kontakt terve

e-residentsuse jooksul. Seetõttu on EIS loogiline

kontaktpunkt riigi ja e-residendi vahel, et

vajaduse korral selgitada välja, mis takistab e-

residendil liikuda soovitud eesmärgi poole,

mille saavutamiseks ta e-residendiks hakkas.

Kui EIS avastab oma tavapärase tegevuse

käigus võimalikke e-residendi digi-ID

väärkasutuse mustreid ja e-residendi profiilist

tulenevaid riske, edastab ta vastava info

järelevalveasutusele. EIS ise järelevalveasutus

ei ole ja järelevalvet ei teosta.

IKÜM artikli 35 lõike 3 kohaselt on

andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine

nõutav järgmistel juhtudel:

a) füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja

ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel

isikuandmete töötlemisel, sealhulgas

profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused,

millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud

tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad

oluliselt füüsilist isikut;

b) artikli 9 lõikes 1 osutatud andmete eriliikide

või artiklis 10 osutatud süüteoasjades

süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega

seotud andmete ulatuslik töötlemine, või

c) avalike alade ulatuslik süstemaatiline

jälgimine.

EIS-ile andmete edastamisel ei esine ühtegi

IKÜM artikli 35 lõikes 3 nimetatud olukorda.

Seega ei ole andmekaitsealase mõjuhinnangu

tegemine kohustuslik.

3. Eelnõu § 1 punktid 7 ja 21 reguleerivad

dokumendi taotlejalt tasulise DNA-ekspertiisi

nõudmist. Muudatusega soovitakse kehtestada

DNA-ekspertiisi kohustus isikule esmakordsel

Eesti kodaniku dokumendi taotlemisel juhul, kui

PPA-l tekib põhjendatud kahtlus, kas välisriigis

väljaantud Eesti kodakondsuse õigust tõendav

dokument on ehtne või kas selle alusandmed on

õiged. Märgime, et isiku DNA-andmed on

IKÜM artikli 9 kohaselt eriliigilised andmed,

mille töötlemine on üldjuhul keelatud, välja

arvatud art 9 lõikes 2 sätestatud tingimustel.

Eelnõu seletuskirjas ei ole avatud, millisel alusel

andmetöötlust kavandatakse. Kui selleks

aluseks on IKÜM art 9 lg 2 punkt g, mille

kohaselt on töötlemine vajalik olulise avaliku

huviga seotud liikmesriigi õiguse alusel, siis

peab see olema proportsionaalne saavutatava

eesmärgiga, austama isikuandmete kaitse õiguse

olemust ning tagama sobivad ja konkreetsed

meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide

kaitseks. Seletuskirjas (lk 23) on öeldud, et kui

PPA-l on alust kahelda dokumendi taotleja

esitatud lisaandmete õigsuses või tõendite

ehtsuses võib nõuda DNA-ekspertiisi tegemist.

Põhjendatud on seda nii, et kui isik ei esita

täiendavaid tõendeid ega dokumente, jätab PPA

taotluse läbi vaatamata ja kuna sageli sellised

otsused vaidlustatakse, siis tekib riigile aja- ja

ressursikulu. Muudatuse eesmärk on mõistetav,

kuid antud juhul ei ole kaalutud, kas sama

eesmärki on võimalik saavutada ka teiste

vahenditega, nt täiendavate dokumentaalsete

tõenditega, dokumendile ekspertiisi tegemisega

vms. Seletuskirja põhjal on neid juhtumeid

vähe, kuid eelnõuga kehtestatakse sisuliselt

kohustus isikule DNA-ekspertiisi tegemiseks,

kui dokumentide põhjal tekib kahtlus isiku

päritolus. Samas ei ole selgitatud, kuidas toimub

ekspertiisi tegemine ning ekspertiisi tulemuste

töötlemine PPA poolt, millisesse andmekogusse

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud selgitustega, et DNA-

ekspertiis on kohtuekspertiisi seaduses

sätestatud tasuline ekspertiis ja selle tegemine

toimub nagu tavalise tasulise ekspertiisi

tegemine.

Seletuskirja punktis 3.3.2. selgitatakse eelnõu §

1 punkte 7 ja 21, selgituste punktis 2 on öeldud,

et DNA-ekspertiisi tellib ja selle kulu katab

isik. KES § 11 lõike 5 kohaselt kehtestab

tasuliste ekspertiiside loetelu ning nende

tegemise ja vormistamise korra ning

säilitatavate andmete loetelu valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Kuivõrd kord on

praeguseks kehtestamata, siis on meil väga raske

seletuskirjas täpsemalt kirjeldada, kuidas

tasulise ekspertiisi tegemine praktikas hakkab

välja nägema. Plaanis ei ole kehtestada

eritingimusi, DNA-ekspertiis toimub nagu iga

teine tasuline ekspertiis. KES § 11 lõike 4

kohaselt võib ekspertiisiasutus teha füüsilistele

ja juriidilistele isikutele menetlusasjadega

mitteseotud tasulisi ekspertiise, kui see ei takista

tema menetlusasjades tehtavate ekspertiisidega

seotud ülesannete täitmist. Kui DNA-ekspertiisi

tellija oleks PPA, siis oleks see haldusorgani

menetlusasjaga seotud ekspertiis ja viidatud

lõige 5 ei kohalduks. Lisaks on eelnõu punktis 7

kavandatud ITDS § 92 lõikes 62 ning

seletuskirjas vastava lõike selgituses öeldud, et

DNA-ekspertiisi tellib ja kulud kannab isik.

Seega, isik ise tellib ekspertiisi ja selle eest

maksab samuti isik ise otse EKEI-le. Et DNA-

ekspertiisi tulemuse võltsimise kahtlus juba

ennetavalt kõrvaldada, peaks DNA-ekspertiisi

tulemus laekuma otse EKEI-lt PPA-le ja seda

peaks võimaldama kavandatav ITDS § 92 lõige

63.

ekspertiisi tulemused kantakse, mil viisil

töödeldakse ja kui kaua neid säilitatakse. Seega

ei ole selge, kas valitud meede on põhjendatud

kavandatud eesmärgi täitmiseks. Palume nii

eelnõu kui ka seletuskirja täiendada.

Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirjas (lk

23) räägitakse isaduse tuvastamisest, kuid Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) andmetel on

oluliselt rohkem hakatud küsima ka emaduse

tuvastamise võimalusi. Seega oleks õigem

rääkida põlvnemisest, mis on laiem mõiste.

Samuti on märgitud (lk 23), et tasuline DNA-

ekspertiis maksab 70 eurot. Palume seda

selgitust täpsustada, et hind on 70 eurot ühe

analüüsitud isiku kohta. Lisaks palume

seletuskirjas täpsemalt kirjeldada, kuidas sellise

DNA-ekspertiisi tellimine praktikas välja

nägema hakkab. Kas isikud lähevad ise EKEI-

sse ja tellivad ekspertiisi nagu tavalise tasulise

ekspertiisi korral, EKEI sõlmib nendega lepingu

ja väljastab neile eksperdiarvamuse, mille isik

esitab seejärel PPA-le? Või tellib ekspertiisi

PPA ning EKEI saadab vastuse ja õiendi

tasumiseks PPA-le, kes nõuab ise kulud isikult

välja?

Kuidas andmevahetus praktikas toimima

hakkab, kas tehakse automaatne andmevahetus

või lepitakse kokku muud moodi, on

rakendusasutuste omavaheline kokkulepe.

Kuivõrd DNA ekspertiis tellitakse

dokumendimenetluses ja see on tõendiks

konkreetses menetluses otsuse tegemisel, siis

hoitakse ekspertiisi tulemust koos isiku taotluse

ja muude taotlusele lisatud andmete ning

tõenditega ITDAK-s.

4. Eelnõu § 1 punkt 8 näeb haldusorganile ette

õiguse isiku kontaktandmeid kasutada talle

menetluse kohta teavituste saatmiseks.

Seletuskirjas (lk 24) on selgitatud, et PPA-le

antakse selge õigus töödelda isikuandmeid ka

selleks, et saata ITDS-s sätestatud menetluste

kohta teavitusi, näiteks dokumendi

väljaandmise menetluse staatuse või kehtivuse

lõpptähtaja kohta, kasutades selleks varasema

dokumendi väljaandmise menetluse andmeid.

ITDS-s sätestatud menetluste raames võib isikut

teavitada menetluse asjaoludest

haldusmenetluse seaduse § 25 lõike 1 alusel.

Juhul, kui eesmärgiks on isikute täiendav

teavitamine, peab sellise õiguse kehtestamine

olema põhjalikult kaalutud ja vajalik. Leiame, et

eelnõus ei ole sellist vajadust veenvalt

põhjendatud. Juhul, kui isikute täiendav

teavitamine siiski kehtestada, on see võimalik

ainult juhul, kui isik on andnud varasemas

menetluses selleks nõusoleku ning ka siis peab

isikule jääma võimalus nõusolek igal ajal tagasi

võtta. Palume eelnõu vastavalt muuta.

Arvestatud

HMS § 25. Kättetoimetamise viisid

(1) Haldusakt, kutse, teade või muu dokument

toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga,

dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või

elektrooniliselt.

Kavandatav muudatus ei käsitle ITDS-s

sätestatud menetluste raames teavitamist ja ka

mitte selle menetluse asjaoludest teavitamist.

ITDS-is sätestatud dokumendi väljaandmise

menetlus lõpeb dokumendi väljaandmisega.

HMS § 25 lõiget 1 saab kohaldada juhul, kui

tõlgendada väga laialt ja väita, et

dokumendimenetlus kestab kogu dokumendi

kasutamise aja jooksul.

Sättega soovisime rohkem selgust just

andmekaitse seisukohast. Kuna tegemist on

meeldetuletusega, et inimese dokument aegub

kuu aja pärast ja on aeg hakata taotlema uut

dokumenti, on kindlasti tegemist kaalutletud ja

vajaliku teenusega. Praktikas unustatakse tihti

uut dokumenti õigeaegselt taotleda. Seletuskirja

täiendatud.

5. Eelnõu § 1 punktid 9–12 reguleerivad

haldusorgani õigust edastada isikuandmeid

järelevalvemenetluses ning eelnõu § 1 punktid

51 ja 52 RAB-i õigus töödelda e-residendi

andmeid. Muudatusega soovitakse anda PPA-le

õigus edastada ja RAB-ile õigus riiklikus

järelevalves töödelda e-residendi digi-ID

väljaandmise menetluses kogutud andmeid ning

e-residendi digi-ID kasutamise andmeid, et

RAB saaks täita rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §

54 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud ülesandeid. E-

residendi digi-ID kasutamise logiandmetest on

RAB-il võimalik kontrollida oma seadusjärgsete

ülesannete täitmisel näiteks seda, kas e-

residendi digi-ID-d on kasutatud riskiriigis

(seletuskiri lk 10-11). Eelnõus ja seletuskirjas ei

ole eristatud erinevate ülesannete täitmiseks

vajalikke andmeid ega selgitatud, miks näiteks

on vajalik isikuandmete kasutamine RahaPTS §

54 lõike 1 punktis 2 sätestatud strateegilise

analüüsi tegemiseks.3 Riikliku järelevalve osas

on digi-ID kasutamise üle järelevalve

tegemiseks edastatavate andmetena seletuskirjas

viidatud digi-ID logiandmetele, et tuvastada, kas

digi-ID-d on kasutatud riskiriigis. Selgusetu on,

millisest allikast pärit ja millisel viisil

logiandmeid edastatakse ning millised

tagajärjed kaasnevad isikule muuhulgas

riskiriigis digi-ID kasutamisel. Seetõttu ei ole

võimalik hinnata andmetöötluse vajalikkust ja

eesmärgipärasust. Palume nii eelnõu kui ka

seletuskirja täiendada.

Osaliselt arvestatud

Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 12 kavandatakse

muuta ITDS § 92 lõikeid 8 ja 9. Sätted lisati

ITDS-i isikuandmete kaitse seaduse

rakendamise seadusega, mis jõustus 15.03.2019,

eelnõu on leitav: 778 SE. Eelnõu seletuskirja

kohaselt on selle koostanud

Justiitsministeerium. Eelnõuga muudetakse 126

seadust ja seletuskirjas on välja toodud seaduse

eesmärk: Seaduse eesmärk on tagada

isikuandmete kaitse üldmääruse ja

õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumine eri

õigusvaldkondades. Isikuandmete kaitse seadus

koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega

on liialt üldine, et detailsemal tasemel tagada

seadusliku aluse põhimõtte korrektset järgimist.

Seetõttu on vajalik avaliku võimu poolseks

töötlemiseks ette näha täpsemad alused,

eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus.

Kooskõlastamisel olnud isikut tõendavate

dokumentide seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõus kavandatavate muudatustega soovime

täpsustada üksnes sõnastust e-residendi digi-ID

järelevalve ja sertifikaatide peatamise ning

uuendamise osas, andmetöötluse põhimõtete

muutmist eelnõuga ei kavandata.

Eeltoodust tulenevalt leiame, et andmete

töötlemise osas oleks tulnud

põhiseaduspärasuse analüüs teha siis, kui töötati

välja andmetöötluse regulatsioon. Leiame, et

praegu, kui sätete jõustumisest on möödunud üle

viie aasta, ei ole kõnesolevate sätete osas

põhiseaduspärasuse analüüsi tegemine

hädavajalik. Kui peate seda siiski vajalikuks,

tuleks selle tegemiseks pöörduda eelnõu autorite

poole.

Eelnõu § 1 punktidega 51 ja 52 täiendatakse

ITDS § 208 ja sätestatakse õigusselguse huvides

RAB-i kui järelevalveasutuse pädevus lisaks

RahaPTS-le ka ITDS-s. RahaPTS § 53 lõike 1

kohaselt on RAB Rahandusministeeriumi

valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis teeb

riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku

3 Strateegiline analüüs ei eelda isikustatud andmete kasutamist. The Financial Action Task Force (FATF)

metoodika p 29.4 (b): https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-

gafi/methodology/FATF%20Methodology%2022%20Feb%202013.pdf.coredownload.pdf

sundi käesolevas seaduses ette nähtud alustel ja

ulatuses autonoomselt. RAB-i täpsed ülesanded

on sätestatud RahaPTS §-s 54. RahaPTS § 60

lõikest 4 ja 51 tulenevalt on RAB-il õigus teha

järelevalvet e-residendi digi-ID kasutamise üle.

Kuigi järelevalve pädevus tuleb RAB-ile

RahaPTS-st, siis kavandatava ITDS § 208

täiendusega tuuakse RAB järelevalve asutusena

eraldi välja sarnaselt PPA-le, KAPO-le ning

MTA-le. Praegu jääb selgusetuks, miks ei ole

RAB-i ITDS-i § 208 järelevalveasutuste

loetelus, sest see on erisäte, mis reguleerib

järelevalve teostamist üksnes e-residendi digi-

ID kasutamise üle ja RahaPTS § 53 lõike 1

kohaselt on RAB-i ülesannete täitmine

RahaPTS-s sätestatud alustel ja ulatuses riiklik

järelevalve.

Kuna andmetöötluse põhimõtteid eelnõuga ei

muudeta. Eeltoodust tulenevalt leiame, et

andmete töötlemise osas oleks tulnud

põhiseaduspärasuse analüüs teha siis, kui töötati

välja RAB-i andmetöötluse regulatsioon.

RahaPTS jõustus 27.11.2017. Leiame, et

praegu, kui sätete jõustumisest on möödunud üle

kuue aasta, ei ole kõnesolevate sätete osas

põhiseaduspärasuse analüüsi tegemine

hädavajalik. Kui peate seda siiski vajalikuks,

tuleks selle tegemiseks pöörduda

Rahandusministeeriumi poole, kes on RahaPTS

eelnõu autor ja oskab RAB-i ülesannete

kirjeldamisel ning RAB-i tegevuse

põhjendamisel kindlasti paremini kaasa rääkida.

E-residendi digi-ID kasutamise logiandmeid on

RAB-il võimalik küsida vajaduspõhiselt

ametliku päringuga PPA lepinguliselt partnerilt,

kes osutab e-identimise ja e-tehinguteks

vajalikku sertifitseerimisteenust ja

kvalifitseeritud usaldusteenust. Vastus päringule

edastatakse krüpteeritult. Logiandmete

kasutamine järelevalvemenetluses aitab kaasa

rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise

kahtlustuste tõendamisele.

Kuna strateegiliseks analüüsiks ei ole vaja

isikustatud andmeid töödelda, on eelnõust välja

jäetud viide RahaPTS § 54 lõike 1 punktile 2.

6. Eelnõu § 1 punktiga 14 asendatakse ITDS §

113 lõikes 3 ja § 122 lõikes 2 sõna

Arvestatud

„vanglatöötaja“ sõnaga „vanglaametnik“.

Samuti kasutatakse „vanglaametnik“ ka eelnõu

§ 1 punktis 17, 18 ja 20. Kuigi seletuskirjas (lk

24) on märgitud, et tegemist on tehnilise

muudatusega, toob antud muudatus kaasa

olukorra, kus taotluse saab esitada ja dokumendi

väljastada ainult vanglaametnikule.

Vangistusseaduse (VangS) § 111 kohaselt on

vanglaametnik vanglas teenistuses olev

ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja

vahistatu kinnipidamine ja järelevalve,

julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse

menetluse või kohtuvälise menetluse

toimetamine vanglas toimepandud süütegudes,

samuti sellealase tegevuse juhtimine. Peamiselt

tegelevad dokumentidega aga välismaalaste

koordinaatorid ja sotsiaaltöötajad, kes ei ole

vanglaametnikud, vaid ametnikud, kes vanglas

töötavad. Seega on kavandatud muudatus

liigselt piirav ega täidaks eesmärki, mistõttu me

seda muudatust esitatud kujul ei toeta. Näiteks

välismaalaste seaduses on sarnasel juhul

kasutatud „selleks volitatud

kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja“.

Eelnõu muudetud ja kasutatud väljendit „selleks

volitatud kinnipidamisasutuse ametnik või

töötaja.“

7. Eelnõu 1 punkt 17 reguleerib vanglas kinni

peetava isiku dokumendi väljaandmise taotlust.

Seletuskirjas (lk 24) on välja toodud, et

dokumendi taotlus on põhjendatud ka

kinnipeetava vanglast vabanemise korral. Kui

kinnipeetaval ei ole kehtivat dokumenti,

võimaldatakse tal paremaks

taasühiskonnastumiseks taotleda kohustuslikku

dokumenti ja toimetatakse see talle tema

vabanemise ajaks kätte. Juhime tähelepanu, et

kinnipeetavatel on võimalik taotleda

ennetähtaegset vabastamist ning kohus võib (sh

korduvalt) otsustada kinnipeetavat mitte

ennetähtaegselt vabastada. See tähendab, et

kuna vangla ei tea, kas ja millisel korral kohus

kinnipeetava ennetähtaegselt vabastada

otsustab, siis tuleb vanglal esitada kinnipeetava

dokumenditaotlus esimese ennetähtaegse

vabastamise menetluse käigus. Seega selleks, et

kinnipeetaval oleks vabanemise hetkeks

kindlasti dokument olemas, võidakse seda

taotleda ajal, mil kinnipeetava (ennetähtaegne)

vabanemine ei ole veel kindel. Palume seda

asjaolu ka seletuskirjas täpsustada.

Arvestatud

Seletuskirjas täpsustatud, et põhjendatud

dokumendi vajaduseks loetakse ka kinnipeetava

ennetähtaegset vabastamist.

8. Eelnõu 1 punktiga 18 nähakse ette vanglas

kinni peetava isiku biomeetriliste andmete

Mitte arvestatud

võtmine. Juhime tähelepanu, et VangS § 86

lõige 7 nimetab juhud, kui andmeid võtta ei tule.

Palume vähemalt seletuskirjas VangS § 86

lõikes 7 sätestatule viidata.

ITDS-i muudatusega ei reguleerita vanglasse

karistust kandma saabunud isiku (VangS § 18 lg

1) ja arestialuse (VangS § 86 lg 6)

daktüloskopeerimist. Muudatus kohaldub kitsalt

dokumendimenetlusele ehk vanglas kinni

peetava isiku sõrmejälgede võtmisele isikut

tõendava dokumendi taotlemise korral. ITDS §

115 lõikes 41 on ka selge viide sama paragrahvi

lõikele 4, mis välistab dokumendimenetluses

biomeetriliste andmete võtmise reeglite

kohaldamise muudele vanglas läbiviidavatele

menetlustele. Seetõttu puudub koosmõju

VangS-s sätestatud daktüloskopeerimise

nõuetega ja puudub vajadus viidata VangS § 86

lõikes 7 välja toodud erisustele.

9. Eelnõu § 1 punkt 33 sätestab e-residendile

kohustuse hoida oma kontaktandmeid

ajakohasena. Juhime tähelepanu, et isiku

kohustamisel riigile oma andmete andmiseks ja

pidevaks ajakohastamiseks peab olema selge ja

põhjendatud avaliku huvi eesmärk. Seletuskirjas

(lk 10) on toodud, et säte on vajalik selleks, et

PPA saaks vajadusel saata e-residendile tema

dokumendi kohta teavitusi. Eelduslikult peaks

olema isikul endal huvi neid teavitusi saada,

mistõttu avaliku huvi eesmärk teavituste

saatmiseks on antud juhul küsitav. Lisaks on

olemuselt tegemist deklaratiivse sättega, millel

puuduvad õiguslikud tagajärjed. Eeltoodust

tulenevalt palume säte eelnõust välja jätta.

Mitte arvestatud

Eesti e-residendiks saamine on välismaalase

privileeg, mitte õigus. ITDS § 206 kohaselt on e-

residentsuse saamisel aluseks välismaalase

olemasolev seos Eesti riigiga või põhjendatud

huvi Eesti e-teenuseid kasutada. Kuna e-

residendi digi-ID ei anna välismaalasele

Eestisse saabumise ega Eestis viibimise õigust,

võib Eesti e-resident asuda ükskõik kus. Kui

Eesti annab välismaalasele juurdepääsu oma e-

teenustele, siis avalik huvi seisneb selles, et riik

võiks teada, kes, kus ja milleks riigi teenuseid

kasutab. Lisaks võib avalik huvi esineda avaliku

korra ja julgeoleku kaalutlustel, kui isik paneb

toime teo, mis on e-residendi digi-ID kehtetuks

tunnistamise aluseks. Järelevalvemenetluses

soovitakse e-residendile tagada

ärakuulamisõigus, kuid sageli on e-residendi e-

posti aadress selleks ajaks muutunud ja teda ei

ole võimalik e-residendi digi-ID kehtetuks

tunnistamisele eelnevalt ära kuulata.

Aktuaalseks võib kontaktandmete küsimus

muutuda ka siis, kui e-residendi digi-ID

kehtetuks tunnistatakse ja välismaalasele on

vaja kätte toimetada e-residendi digi-ID

kehtetuks tunnistamise otsus. Seletuskirja

täiendatud selgitustega.

10. Eelnõu § 1 punkt 35, § 2 punkt 3 ning § 9

punktid 5 ja 10 sedastavad andmekogude

andmekoosseisud. Seletuskirja kohaselt on

tegemist kehtivates andmekogude

põhimäärustes sätestatud andmekoosseisude

toomisega seaduse tasandile. Toetame

muudatuse eesmärki, kuid kuna

andmekoosseisud võivad seaduse tasandil olla

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud. Andmekoosseisude

muudatused võrreldes kehtiva regulatsiooniga

välja toodud ja lisatud põhjendused.

üldisemad ning neid võib põhimääruses

täpsustada, tuleb seletuskirjas selguse eesmärgil

arusaadavalt lahti kirjutada, millised

põhimääruse andmekoosseisus toodud andmed

kuuluvad seaduse tasandil reguleeritavatesse

andmekategooriatesse ning juhul, kui

andmekoosseise on hetkel kehtivaga võrreldes

laiendatud, tuua see koos põhjendusega

seletuskirjas välja. Ühe näitena võimalikust

andmekoosseisu laiendamisest on eelnõu § 9

punktis 10 sätestatud Eestis seadusliku aluseta

viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu

andmekoosseisu punkti 16, mis erineb

põhimääruse §-s 8 sätestatust, mistõttu tekib

küsimus ka andmekoosseisu kooskõlast

andmekogu pidamise eesmärgiga.

11. Eelnõu § 1 punktides 38 ja 40, § 2

punktides 6 ja 8, § 3 punktis 2, § 4 punktis 2,

§ 7 punktis 2, § 9 punktides 7 ja 12, § 10

punktis 2 ning rakendusaktide kavandites 1

ja 2 sätestatakse andmekogu andmete

säilitamise tähtajad. Andmete säilitamise

tähtaegade kehtestamist ei ole seletuskirjas

ammendavalt põhjendatud. Eriti hoolikalt

vajavad kaalumist pikad säilitustähtajad, nt

tähtajatu ja 75 aastat, kuid põhjendada tuleb

kõiki kehtestatavaid tähtaegu. Palume

seletuskirja täiendada säilitustähtaegade

võrdlusega, kust nähtub säilitustähtaegade

muutmine võrreldes kehtiva regulatsiooniga

(näiteks sissesõidukeeldude riikliku registri

põhimääruse § 17 lõike 1 kohaselt säilitatakse

alalise sissesõidukeelu andmeid 50 aastat, kuid

eelnõu § 9 punktis 7 sätestatakse nendele

andmetele alaline säilitusaeg) ja muudatuse

põhjendus.

Osaliselt arvestatud

Andmekogu andmete säilitustähtaegade

sätestamisel tuleb arvestada, et omavahel

peavad olema kooskõlas andmekogu

põhimääruses sätestatud säilitustähtaeg,

andmekogu ABIS põhimääruses sätestatud

biomeetriliste andmete säilitustähtaeg ja

põhimäärustest kõnesoleva eelnõuga seaduse

tasemel sätestatavad andmekogu ABIS ja iga

andmekogu andmete maksimaalsed

säilitustähtajad. Andmekogus ABIS säilitatakse

biomeetrilisi andmeid ja kui nt andmekogu

ABIS andmete säilitustähtaeg on pikem kui selle

andmekogu andmete säilitustähtaeg, kust

andmekogusse ABIS andmed saadetakse, siis

võivad biomeetrilised andmed küll andmekogus

ABIS alles olla, kuid neid ei ole enam võimalik

konkreetse isikuga siduda ehk andmekogu ABIS

andmete pikemal säilitamisel puudub mõte,

selline andmete säilitamine koormab digivõrku

ja kasutab muid ressursse ebaotstarbekalt.

Seetõttu on mõnel juhul eelnõuga seadusesse

kavandatavad andmete säilitustähtajad võrreldes

konkreetse andmekogu põhimäärusega

muudetud. Andmekogu põhimäärused viiakse

seadusega kooskõlla pärast selle vastuvõtmist.

Kuna seni on andmekogu andmete

säilitustähtajad kehtestatud andmekogu

põhimääruses, siis ei ole eelnõuga kavandatava

regulatsiooni tarbeks uusi tähtaegu välja

mõeldud. Andmekogu ABIS põhimäärus on

kehtestatud 23. detsembri 2021 Vabariigi

Valitsuse määrusega, seega andmekogu andmete

säilitustähtaegade täpsemad põhjendused on

leitavad nimetatud määruse seletuskirjast.

ITDAK (eelnõu § 1 p 38 ja 40) – ITDS § 152

lõige 52: eelnõuga kavandatakse, et andmekogu

andmeid võib säilitada alaliselt. Andmetele võib

kehtestada lühema säilitustähtaja andmekogu

põhimääruses. Andmekogu ABIS põhimääruse

§ 38 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud

andmeid andmekogus aktiivselt 15 aastat,

peale mida kantakse andmed eraldi andmekogu

arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse

50 aastat. ITDAK4 põhimääruse § 18 kohaselt

säilitab vastutav töötleja andmekogukaarte 50

aastat vastavalt arhiiviseaduses sätestatule.

ITDAK-it ei peeta üksnes dokumenditaotluste

menetlemiseks. ITDAKi laiem/peamine

eesmärk on avaliku korra ja riigi julgeoleku

tagamine ja selleks peab andmekogu

võimaldama tuvastada riikliku identiteedi

saanuid. ITDAK on üks riigi peamine

andmekogu, mille andmetele tuginevad nii

riigiasutused, notarid ja muud vabade kutsete

esindajad kui ka erasektor. Seega on ITDAK-i

andmeid vaja kasutada läbi kogu inimese elu.

Kuna inimeste keskmine eluiga aja jooksul

pikeneb, ei ole andmekogu ABIS põhimääruses

sätestatud tähtaeg (maksimaalselt 65 aastat)

enam piisav ja andmekogu ABIS arhiiviandmete

säilitamist pikendatakse 60 aastale, so kokku

hoitakse dokumendimenetlusega seotud

andmeid 75 aastat. Teatud juhtudel on vaja

inimese andmeid ka pärast tema surma, näiteks

põlvnemis- ja kodakondsusküsimustes või

identiteedikonflikti lahendamisel. PS § 8

esimese lõigu kohaselt on igal lapsel, kelle

vanematest üks on Eesti kodanik, õigus Eesti

kodakondsusele sünnilt. Sama paragrahvi

kolmanda lõigu kohaselt ei tohi kelleltki võtta

sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Seega

võib Eesti kodakondsusesse kuulumise

tõendamise vajadus tekkida ka mitmeid põlvi

hiljem ja kuna Eesti kodakondsusesse

kuulumine sünnilt tehakse kindlaks just

dokumendimenetluses, hoitakse vastavaid

andmeid ITDAK-is. Seetõttu on vaja sätestada

seaduses ITDAK-i andmete säilitamine alaliselt.

Muude ITDAK-i andmete säilitamise tähtajad

4 Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus

on lühemad ja need kehtestatakse ITDAK-i

põhimääruses. Säilitustähtaja muutmise

vajadust on selgitatud eelnõu seletuskirja

punktis 3.4.1.

Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või

kaotanud isikute andmekogu (eelnõu § 1 p 6

ja 8) – ITDS § 152 lõige 52: eelnõuga

kavandatakse, et andmekogu andmeid võib

säilitada alaliselt.

Andmekogu põhimääruse § 20 lõike 1 kohaselt

lähtutakse andmete säilitamisel, arhiveerimisel

ja hävitamisel arhiiviseadusest ning selle alusel

kehtestatud õigusaktidest ja vastutava töötleja

kehtestatud korrast. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt andmekogusse ABIS kantud foto või

näokujutis, mis on kantud andmekogu

infotehnoloogilisse andmekogusse, kustutatakse

viivitamata pärast isiku tuvastamise või

isikusamasuse kontrollimise võrdlusuuringu

tegemist.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 20 lõike 1

kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud

andmeid aktiivselt 20 aastat, peale mida

kantakse andmed eraldi andmekogu

arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse alaliselt.

Seega tuleb selle andmekogu maksimaalne

säilitustähtaeg kehtivast andmekogu ABIS

põhimäärusest ja seda võrreldes kehtiva

regulatsiooniga ei muudeta.

Konsulaarseaduses (eelnõu § 3 p 2) – KonS §

121 lõige 71: eelnõuga kavandatakse, et

andmekogu ABIS andmeid säilitatakse neli

kuud isikut tõendava dokumendi taotluse

Politsei- ja Piirivalveametile edastamisest

arvates. Andmekogu ABIS põhimääruse § 42

kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud

andmeid neli kuud arvates taotluse edastamisest

Politsei- ja Piirivalveametile. Seega tuleb

andmekogu maksimaalne säilitustähtaeg

kehtivast andmekogu ABIS põhimäärusest ja

seda võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei

muudeta.

Kriminaalmenetluse seadustikus (eelnõu § 4

p 2) – KrMS § 1092 lõige 51: eelnõuga

kavandatakse, et andmekogu ABIS andmeid

säilitatakse kuni 75 aastat andmekogusse ABIS

kandmisest arvates. Andmetele võib kehtestada

lühema säilitustähtaja andmekogu ABIS

põhimääruses. Andmekogu ABIS põhimääruse

§ 41 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud

andmeid:

1) Daktüloskopeerimisel ja näokujutise võtmisel

saadud biomeetrilisi andmeid säilitatakse 40

aastat kandmisest arvates, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Pärast nimetatud tähtaja

möödumist kantakse andmed eraldi andmekogu

arhiiviosasse;

2) arhiiviosas säilitatakse daktüloskopeerimisel

ja näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi

andmeid 35 aastat, mille järel need

kustutatakse;

3) sündmuskohalt kogutud või muult objektilt

võetud naha papillaarkurrustiku jälgi ja

näokujutist säilitatakse andmekogus kuni

isikuga seostamiseni, mille järel isikuga

seostatud jälg suletakse, või isikuga seostamata

jäämise korral 75 aastat, mille järel need

kustutatakse.

Seega tuleb andmekogu maksimaalne

säilitustähtaeg kehtivast andmekogu ABIS

põhimäärusest (mis omakorda on seotud

kohtuekspertiisiseaduse §-s 21 sätestatud

säilitustähtaegadega) ja seda võrreldes kehtiva

regulatsiooniga ei muudeta.

Vangistusseaduses (eelnõu § 7 p 2) – VangS §

55 lõige 51: eelnõuga kavandatakse, et

andmekogu ABIS andmeid säilitatakse kuni 75

aastat andmekogusse ABIS kandmisest arvates.

Andmetele võib kehtestada lühema

säilitustähtaja andmekogu ABIS põhimääruses.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 41 kohaselt

säilitatakse andmekogusse kantud andmeid:

1) Daktüloskopeerimisel ja näokujutise võtmisel

saadud biomeetrilisi andmeid säilitatakse 40

aastat kandmisest arvates, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Pärast nimetatud tähtaja

möödumist kantakse andmed eraldi andmekogu

arhiiviosasse;

2) arhiiviosas säilitatakse daktüloskopeerimisel

ja näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi

andmeid 35 aastat, mille järel need kustutatakse;

3) sündmuskohalt kogutud või muult objektilt

võetud naha papillaarkurrustiku jälgi ja

näokujutist säilitatakse andmekogus kuni

isikuga seostamiseni, mille järel isikuga

seostatud jälg suletakse, või isikuga seostamata

jäämise korral 75 aastat, mille järel need

kustutatakse.

Seega tuleb andmekogu maksimaalne

säilitustähtaeg kehtivast andmekogu ABIS

põhimäärusest (mis omakorda on seotud

kohtuekspertiisiseaduse §-s 21 sätestatud

säilitustähtaegadega) ja seda võrreldes kehtiva

regulatsiooniga ei muudeta.

Väärteomenetluse seadustikus (eelnõu § 10 p

2) – VtmS § 316 lõige 51: eelnõuga

kavandatakse, et andmekogu ABIS andmeid

säilitatakse kuni 75 aastat andmekogusse ABIS

kandmisest arvates. Andmetele võib kehtestada

lühema säilitustähtaja andmekogu ABIS

põhimääruses. Andmekogu ABIS põhimääruse

§ 41 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud

andmeid:

1) Daktüloskopeerimisel ja näokujutise võtmisel

saadud biomeetrilisi andmeid säilitatakse 40

aastat kandmisest arvates, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Pärast nimetatud tähtaja

möödumist kantakse andmed eraldi andmekogu

arhiiviosasse;

2) arhiiviosas säilitatakse daktüloskopeerimisel

ja näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi

andmeid 35 aastat, mille järel need kustutatakse;

3) sündmuskohalt kogutud või muult objektilt

võetud naha papillaarkurrustiku jälgi ja

näokujutist säilitatakse andmekogus kuni

isikuga seostamiseni, mille järel isikuga

seostatud jälg suletakse, või isikuga seostamata

jäämise korral 75 aastat, mille järel need

kustutatakse.

Seega tuleb andmekogu maksimaalne

säilitustähtaeg kehtivast andmekogu ABIS

põhimäärusest (mis omakorda on seotud

kohtuekspertiisiseaduse §-s 21 sätestatud

säilitustähtaegadega) ja seda võrreldes kehtiva

regulatsiooniga ei muudeta.

Sisesõidukeeldude riiklik register (eelnõu § 9

p 7) – VSS § 332 lõige 52: eelnõuga

kavandatakse, et registri andmeid säilitatakse:

1) alalise sissesõidukeelu andmed – alaliselt;

2) tähtajalise sissesõidukeelu andmed –

aktiivselt kuni kümme aastat pärast tähtajalise

sissesõidukeelu lõppemist ja arhiiviosas kuni

40 aastat.

Tähtajalise sissesõidukeelu andmetele võib

kehtestada lühema säilitustähtaja registri

põhimääruses. Andmekogu põhimääruse § 17

lõike 1 kohaselt säilitatakse andmekogu

andmeid alalise sissesõidukeelu puhul 50 aastat

ja lõike 2 kohaselt tähtajalise sissesõidukeelu

puhul aktiivselt kümme aastat pärast tähtajalise

sissesõidukeelu tähtaja lõppemist, pärast mida

kantakse andmed andmekogu arhiiviosasse, kus

neid säilitatakse 40 aastat.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 47 lõike 1

kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud

alalise sissesõidukeelu andmeid alaliselt. Lõike

2 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud

tähtajalise sissesõidukeelu andmeid aktiivselt

kümme aastat pärast tähtajalise sissesõidukeelu

tähtaja lõppemist, peale mida kantakse andmed

eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid

säilitatakse alaliselt.

Seega kehtib kooskõlastusele esitatud

eelnõukohane andmekogu maksimaalne

säilitustähtaeg juba praegu andmekogu ABIS

põhimääruses.

Pärast kooskõlastusringi on eelnõus

säilitustähtaegu korrigeeritud ja pakutud välja

säilitustähtajad järgmiselt:

1) alalise sissesõidukeelu andmed – 75 aastat

alates isiku sünnist;

2) tähtajalise sissesõidukeelu andmed –

aktiivselt kuni kümme aastat pärast tähtajalise

sissesõidukeelu lõppemist ja arhiiviosas kuni

40 aastat.

Eelnõuga kavandatakse lühendada

sissesõidukeelu säilitustähtaegu.

Sissesõidukeeld kehtestatakse välismaalasele ja

üle 75 aasta ei ole vaja selle andmeid säilitada,

sest välismaalasele kehtestatud sissesõidukeeld

ei mõjuta tema järeltulija võimalusi Eestisse

saabuda. Arvestades inimese keskmist eluiga

ning asjaolu, et VSS § 30 punkti 1 kohaselt ei

saa kohaldada sissesõidukeeldu alla 13-

aastasele isikule, oleks sissesõidukeelu andmete

säilitamine alaliselt põhjendamatu ja koormaks

digivõrku, mistõttu nähakse eelnõus ette, et

sissesõidukeelu andmeid säilitatakse 75 aastat.

Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu (eelnõu § 9 p 12) –

VSS § 3314 lõige 71: eelnõuga kavandatakse, et

andmekogu andmeid säilitatakse aktiivselt kuni

kümme aastat välismaalase lahkumiskohustuse

täitmise päevast arvates ja arhiiviosas kuni 40

aastat. Andmetele võib sätestada lühema

säilitustähtaja andmekogu põhimääruses.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 48 lõike 1

kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud

andmeid andmekogus aktiivselt kümme aastat

välismaalase lahkumiskohustuse täitmise

päevast arvates, peale mida kantakse andmed

eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid

säilitatakse alaliselt. Lõike 2 kohaselt, kui

välismaalase lahkumiskohustus tühistatakse või

tunnistatakse kehtetuks, säilitatakse andmeid

andmekogus aktiivselt kümme aastat

välismaalase lahkumiskohustuse tühistamise

või kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

Seega tuleb selle andmekogu andmete alaline

säilitustähtaeg kehtivast andmekogu

põhimäärusest ja andmekogu ABIS

põhimäärusest.

Eelnõuga kavandatakse lühendada

sissesõidukeelu andmete säilitustähtaegu.

Sissesõidukeeld kehtestatakse välismaalasele ja

kauem kui 50 aastat arvates lahkumiskohustuse

täitmisest, ei ole vaja selle andmeid säilitada,

sest välismaalase täidetud lahkumiskohustus ei

mõjuta 50 aastat hiljem tema võimalusi Eestisse

saabuda. Seega oleks välismaalase

lahkumiskohustuse andmete säilitamine alaliselt

põhjendamatu ja koormaks digivõrku5.

5 Andmekogude säilitustähtaja regulatsiooni sätestamisel seaduse tasemel on näiteks võetud tervise infosüsteemi

regulatsioon. Andmekogu andmekoosseis ja andmete säilitustähtajad on lisatud tervishoiuteenuste korraldamise

seadusesse isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga, mille seletuskirjas on lk

111 § 106 punkti 23 selgitus, mille kohaselt: täiendatakse TTKS § 591 lõigetega 4–6, sätestades kokkuvõtva

andmekoosseisu ja andmete säilitamise tähtajad ka tervise infosüsteemi puhul seaduses. See hõlmab endas suurel

hulgal eriliiki isikuandmeid ning ka siin on oluline sätestada andmetöötlus kui isikustatud andmete säilitamine

seaduses. Ka tervise infosüsteemi puhul on lähtutud kehtivast korrast. Suur osa andmetest säilitatakse tähtajatult,

tehes erisuse vaid teatud andmete korral. Kuna kiirabi töö põhineb e-lahendustel ja andmeid sisestatakse

elektrooniliselt, on säilitamise tähtaeg sarnane §-s 42 sätestatuga. Logisid säilitatakse 30 aastat, et tagada ka siin

erinevate nõuete esitamise võimalus. Tegemist on olulise andmekoguga, mis hõlmab endas olulisel hulgal teenuse

osutamisega seotud materjali. Tõsi, tervise infosüsteemi kogutakse vaid teatud andmeid, kuid see on oluline

andmete kokkuvõttev hulk, mis demonstreerib raviprotsessist olulisemat. Lõige 6 muudatus on vajalik, et

infosüsteemi andmed oleksid seotud õige isikuga. Analoogsed selgitused säilitustähtaegade kohta on antud ka

12. Eelnõu § 1 punkt 41 kohaselt juhul, kui

dokument ei vasta nõuetele dokumendi

väljaandja tõttu, antakse dokumendi kasutajale

välja sama kehtivusajaga uus dokument ning

PPA võib võtta uue dokumendi väljaandmiseks

selle kasutaja biomeetrilised andmed. Juhime

tähelepanu, et kuna biomeetriliste andmete

töötlemise puhul on tegemist eriliigiliste

andmete töötlusega, siis kehtivad sellisele

andmetöötlusele rangemad nõuded. Vajalik on

põhjalikult kaaluda, millistel juhtudel on

vältimatult vajalik isiku biomeetriliste andmete

uuesti kogumine. Lubatud juhud tuleb seaduses

täpselt sätestada.

Arvestatud

ITDS § 16 täiendatakse teise lõikega, mille

kohaselt võib PPA võtta uue dokumendi

väljaandmiseks selle kasutaja biomeetrilised

andmed, kui dokument ei vasta ITDS § 16 lõike

1 punktides 3 ja 4 sätestatud nõuetele

dokumendi väljaandja tõttu ja dokumendi

kasutajale tuleb seetõttu välja anda sama

kehtivusajaga uus dokument.

Biomeetriliste andmete uuesti kogumine on

vältimatult vajalik juhul kui varasemalt võetud

sõrmejäljed ei ole koostalitusvõimelises

formaadis, mistõttu neid ei ole võimalik

töödelda. Lisaks võetakse uued sõrmejäljed

juhul, kui inimene seda ise soovib, st dokument

vahetatakse küll välja, kuid see on peatselt

aegumas ning uute sõrmejälgede võtmine annab

inimesele võimaluse taotleda uus dokument

iseteeninduses ilma isiklikult kohale minemata,

sest sõrmejäljed on kehtivad.

ITDS § 92 lõigete 1 ja 7 kohaselt võib isikut

tõendavate dokumentide seaduses sätestatud

menetluste puhul isikult võtta biomeetrilisi

andmeid ja neid töödelda. Muudatusega luuakse

õigusselguse huvides alus biomeetriliste

andmete võtmiseks dokumendi

väljavahetamisel, kui see on vältimatult vajalik

või kui dokumendi kasutaja seda ise soovib.

ITDS § 116 lõike 3 kohaselt dokumendi taotluse

esitamisel taotleja daktüloskopeeritakse. See

kehtib kõigi dokumendi taotlejate kohta, välja

arvatud erandid, nt alaealised ja isikud, keda

terviseseisund ei võimalda daktüloskopeerida.

Dokumendi taotleja daktüloskopeerimise nõue

(ITDS § 92 ja § 116) jõustus 28.08.2006. aastal.

Praegu, st 18 aastat pärast sätte jõustumist, oleks

veider hakata hindama selle põhiseaduspärasust,

kui keegi dokumendi taotleja

daktüloskopeerimist seni vaidlustanud ei ole.

13. Eelnõu § 1 punktiga 43 luuakse võimalus

isikusamasuse kontrollimiseks mRiigi kaudu.

Seletuskirjas (lk 21) tuuakse välja, et

isikusamasuse kontrollimiseks teeb

teenuseosutaja dokumendi ruutkoodi, triipkoodi

Selgitus

Tegemist on täiendava vabatahtliku

võimalusega nii inimestele kui

teenuseosutajatele, mille kasutamine eeldab, et

mitmed eeltingimused oleks täidetud:

isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjas.

või lähiväljaside abil kontrollpäringu X-tee

kaudu riiklikkusse andmekogusse, mis on

isikutunnistuse ja passi puhul ITDAK.

Kavandatud muudatuse osas jääb selgusetuks,

kas isikul on õigus nõuda, et ta peab saama oma

isikusamasust tõendada mRiigi lahendusega või

sõltub see siiski teenuseosutaja soovist ja

võimalustest, kuna kontrollpäringu tegemine

eeldab ka tehnilisi vahendeid. Palume

seletuskirjas selgitada, sh mõju vaatest, kuidas

täpsemalt rakendamine mõeldud on.

1) isikul on kehtiv dokument;

2) teenuseosutajal on tehniline võimekus ja soov

kontrollpäringut teha ja selle võimaluse

kastutamist isikutele pakkuda.

Seletuskirja täiendatud.

14. Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse PPVS-

i §-ga 192, millega võimaldatakse piirikontrolli

andmekogus biomeetriliste andmete töötlemine

andmekogu ABIS kaudu. Seletuskirja (lk 32–

33) kohaselt on tegemist täiendava võimalusega

lisaks piirikontrolli andmekogule ja Schengeni

infosüsteemile. Lisaks selgitatakse seletuskirjas,

et võrdlust ABISega kasutatakse vaid piiratud

juhtudel. Juhul, kui on vaja kehtestada täiendav

võimalus andmete töötlemiseks, tuleb täpselt

sätestada õiguslik alus ja eesmärk, millistel

juhtudel on lisaks juba kasutatavatele

andmekogudele lubatud biomeetriliste andmete

töötlemine andmekogu ABIS kaudu.

Selgitus

Kavandatud PPVS § 192 on kaks eesmärki:

1. PIKO6 biomeetriliste andmete võrdlemine

andmekogu ABIS kaudu;

2. PIKO biomeetriliste andmete võrdlemine

andmekogu ABIS andmetega.

Schengeni välispiiri riigina on Eestil EL

kindlaksmääratud juhtudel kohustus teha

piirikontrollis isikute biomeetriliste andmete

päringuid ja vajaduse korral biomeetriliste

andmete võrdlust. Nagu seletuskirjas selgitatud,

käsitleme siin eeskätt Schengeni infosüsteemi

päringuid, kus infosüsteemi sõrmejälgede

automaatse tuvastamise süsteem (SIS AFIS)

pakub SIS-ist PIKO-le päringutabamuse, mida

võib olla vaja üle kontrollida. PIKO-l ei ole

tehnilist võimekust biomeetrilisi andmeid

omavahel võrrelda, seetõttu tuleb võrdlus

teostada andmekogu ABIS võrdlusmootorit

kasutades, sest muud tehnilist lahendust ei ole.

Muudatuse teine eesmärk on lubada

piirikontrollis hõivatud biomeetriliste andmete

võrdlust andmekogu ABIS andmetega, sest

andmekogu ABIS üheks eesmärgiks on

võimaldada sinna kantud andmete kasutamist

isiku tuvastamiseks või isikusamasuse

kontrollimiseks juhul, kui see on seadusest

tuleneva ülesande täitmiseks vajalik.

Piirikontrolli tegemine välispiiril on riigi

ülesanne, mille üheks osaks on piiriületaja

isikusamasuse kontrollimine või vajadusel isiku

tuvastamine. Praktikas andmekogu ABIS

andmeid piirikontrollis kasutatud ei ole, kuid

tulevikus ei saa sellist vajadust välistada.

Seetõttu eelistame, et õiguslik alus

6 Piirikontrolli andmekogu

piirikontrollis andmekogu ABIS biomeetriliste

andmete töötlemiseks oleks selge. Teise astme

kontroll on Schengeni piirieeskirjade järgi

lisakontroll, mida tehakse eemal kohast, kus

kontrollitakse kõiki (teisi) isikuid ning teise

astme kontrolli suunatakse üksnes need

piiriületajad, kelle isikusamasuses on kahtlusi

või kelle isikut ei ole võimalik tuvastada. Seega,

kui tuleb täpselt sätestada õiguslik alus ja

eesmärk, siis kõnesoleva muudatuse eesmärk on

andmetöötlusele õigusliku aluse sätestamine.

Biomeetrilisi andmeid töödeldakse aga

piiriületaja isikusamasuse kontrollimise või

tema isiku tuvastamise eesmärgil.

Lisaks selgitame, et piirikontrolli teostatakse

Schengeni piirieeskirjade kohaselt ning kuigi

sellist põhimõtet nimetatud õigusaktis

sõnaselgelt kirjas ei ole, tuleks biomeetriliste

andmete alusel päringuid teha juhul, kui

isikusamasust ei ole võimalik kindlaks teha või

isikut ei ole võimalik tuvastada muul viisil (nt

tähtnumbriliste andmete alusel, visuaalne

kontroll). Eelnõu sätet täiendatud

Kaitseministeerium

1. Andmete säilitamise tähtajad. Eelnõus

määratakse mitmel juhul, et andmekogu

põhimääruses võib kehtestada seaduses

sätestatust lühema säilitustähtaja. Seetõttu on

oluline, et pärast plaanitud muudatuste

seadusena vastuvõtmist kooskõlastataks

Kaitseministeeriumi valitsemisalaga ka

asjassepuutuvad andmekogude põhimääruste

eelnõud.

Arvestatud

Enamik andmekogu andmete säilitustähtaegu on

juba põhimäärustega, sh andmekogu ABIS

põhimäärus, kehtestatud. Nende muutmisel

esitatakse põhimääruse muutmise eelnõud

kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile.

2. Sõjaväestatud organisatsioonides

teenimise andmed.

2.1. Eelnõu §-dega 1, 2 ja 9 muudetakse ITDS-

i, KodS-i ja VSS-i ning tuuakse seaduse

tasemele nende seaduste alusel peetavate

andmekogude andmekoosseisud.

Andmekogudes töödeldakse muu hulgas

andmeid isiku seotuse kohta sõjaväeliselt

korraldatud organisatsiooni või tegevusega.

Nende andmete koosseis on sõnastatud eri

õigusaktides erinevalt. Teeme ettepaneku

asjassepuutuvaid sätteid hinnata ja vajadusel

ühtlustada.

ITDS § 152 lõike 3 punktis 17 sätestatakse, et

isikut tõendavate dokumentide andmekogu

Arvestatud

(edaspidi ITDAK) pidamise eesmärgi täitmiseks

võib töödelda dokumendi taotleja relvajõududes

teenimise ja sõjaväelises operatsioonis

osalemise andmeid. Seevastu KodS § 21 lõike 3

punktis 13 ja VSS § 3314 lõike 3 punktis 16

sätestatakse, et Eesti kodakondsuse saanud,

taastanud või kaotanud isikute andmekogu ning

Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu pidamise eesmärgi

täitmiseks võib töödelda (...) menetluses

kogutud isiku/välismaalase ajateenistuses,

relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure-

või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise

andmeid, väljaspool Eestit sõjaväelises

operatsioonis osalemise andmeid ning riiklikus

või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis

või üksuses teenimise andmeid.

Kui ITDAK-is töödeldakse üksnes andmeid

isiku relvajõududes teenimise kohta, ei hõlma

see mitmesuguseid muid sõjaväestatud

organisatsioone, näiteks erasõjafirmasid või

riigi eriteenistusi, mis võivad kaasaegses

praktikas asendada riiklikke relvajõude.

Arvestades, et ITDAK-i pidamise eesmärk on

tagada loetletud esitatud andmete töötlemise

kaudu avalik kord ja riigi julgeolek, tasub

kaaluda, kas laiendada ITDS § 152 lõike 3

punktis 17 esitatud loetelu teiste seaduste

eeskujul. Sel juhul tuleks punkt 17 sõnastada

järgmiselt: „17) taotleja ajateenistuses,

relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure-

või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise

andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises

operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus

või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis

või üksuses teenimise andmed;“.

Andmete töötlemine andmekogus saab olla

võimalik siis, kui nende kogumine asjakohase

menetluse raames on õigusaktis ette nähtud.

Seega on ITDS § 152 muutmise korral vaja

muuta vastavalt ka siseministri 18.12.2015

määruse nr 77 „Isikutunnistuse,

elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse,

Eesti kodaniku passi, meremehe

teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise

reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või

meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel

esitatavate tõendite ja andmete loetelu,

väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“ §

241 punkti 13, milles loetletakse e-residendi

digitaalse isikutunnistuse taotluses esitatavad

lisaandmed. Kui aga soovitakse neid andmeid

koguda ka muudel juhtudel, kui välisriigi

kodanik taotleb mis tahes isikut tõendava

dokumenti, siis tuleb muuta sama määruse § 24

lõiget 5.

2.2. Eelnevaga seoses teeme ettepaneku kaaluda

ka välismaalaste seaduse (VMS) § 124 lõike 2

analoogset täiendamist. Selle lõike punktide 5 ja

6 järgi on tähtajalise elamisloa andmisest

keeldumise aluseks muu hulgas see, kui

välismaalane on teeninud kaadrisõjaväelasena

välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud

või erru läinud või kui ta on välisriigi

relvajõududes tegevteenistuses või lepingulises

teenistuses. Kuigi riiklikus või mitteriiklikus

relvastatud organisatsioonis või üksuses

teenimine võib olla sisuliselt kaetud ka sama

lõike punktidega 10–14, oleks otstarbekas see ka

punktides 5 ja 6 selgemalt esile tuua.

Ühtlasi võimaldaks VMS muudatus viia seaduse

sõnastuse paremasse kooskõlla selle alusel

antud määrustega. Alates 01.01.2023 kehtib

siseministri 12.01.2017 määruse nr 7

„Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning

pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise

taotlemise kord ning legaalse sissetuleku

määrad“ §-de 49–51 sõnastus, mille järgi tuleb

elamisloa andmise, pikendamise ja taastamise

taotlemisel esitada andmed ka selle kohta, kas

taotleja teenib või on teeninud välisriigi

kohustuslikus ajateenistuses, relvajõududes,

kaadrisõjaväelasena või luure- või

julgeolekuteenistuses, osaleb või on osalenud

sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või

töötab või on töötanud riiklikus või

mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või

üksuses.

Selgitus

VMS muutmise ettepanek vaadatakse läbi

välismaalaste seaduse muutmise seaduse ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamise käigus.

3. Mõiste isiku üldandmed. Eelnõus on läbivalt

kasutusel mõiste isiku üldandmed, kuid

selgusetuks jääb, milliseid isikuandmeid

täpsemalt silmas peetakse. Kas eelnõu kohaselt

on isikukood ja sünniaeg, ees- ja perekonnanimi

või ka elukoht ja kontaktandmed isiku

üldandmed? Näiteks saab oletada, et ITDAK-s

töödeldavate taotleja ja kasutaja üldandmed

Arvestatud

Isiku üldandmete selgitus lisatud seletuskirja

punkti 4. Isiku üldandmeteks on nimi, isikukood

(sünniaeg), sugu, kodakondsus, kontakt, sh

aadress, emakeel.

sisaldavad sünniaega, kuid sissesõidukeeldude

riikliku registrisse kantavad üldandmed ei

sisalda, kuna kavandatava muudatusega

nimetatakse VVS § 33 lõikes 3 registris

töödeldavate andmete koosseisus punktis 1

välismaalase üldandmed ja punktis 2

välismaalase isanimi, sünniaeg ja –koht, rahvus

ning usulise kuuluvuse andmed. Õigusselguse

huvides palume vähemalt seletuskirjas nimetada

üldandmete täpne andmekoosseis.

4. Riskiriikide loetelu. Kaitseministeerium

juhib tähelepanu asjaolule, et mitmed Eesti

kaitsetööstusettevõtted omavad Saudi-Araabias

juba lepinguid ning mitmetel on

koostööläbirääkimised. Vaadates ka teiste

NATO riikide tegutsemist Saudi-Araabias,

palume tõsiselt kaaluda, kas on kohane ja

mõistlik Saudi-Araabia hoidmine riskiriikide

nimekirjas. Oleme seisukohal, et lõplik

seisukoht tuleb kujundada Vabariigi Valitsuses

eri ministeeriumite seisukohti ja rahvusvahelist

praktikat arvestades.

Mitte arvestatud

Saudi Araabia on sunniislami sünnihäll,

islamifundamentalismi kese, usuäärmusluse

koolituskeskus ja mittedemokraatlikku

ideoloogiat toetav riik, kelle õigussüsteem on

rajatud Koraanile ning Sunnale ja kus

kriitikahääli monarhia suhtes vaigistatakse muu

hulgas terrorismivastase seadustiku raames.

Nende seisukohad ja tõekspidamised lähevad

vastuollu demokraatliku riigi

elukorralduspõhimõtetega, mis on rajatud

inimõigustele ning nende kaitsele. Seega ei saa

inimõiguste kaitse puudulikkuse tõttu usaldada

ka Saudi Araabia nende sõnul „üha edukamat“

tööd terrorismivastase võitluse nimel. Selle

julmimaks näiteks võib pidada ajakirjaniku

Jamal Khashoggi tapmist 2017. aastal.

Saudi Araabia on kõrgema terrorismi

rahastamise riskiga riik RABi avaldatud

nimekirja7 kohaselt.

Eesti läbis 2022. aastal Euroopa Nõukogu

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

meetmeid hindava eksperdikomitee

(Moneyvali) hindamise ning hindamise

aruandes toodi e-residentsuse programmi ühe

suurima riskina välja, et see võimaldab

välismaalasel kasutada e-residentsust

ebasoovitavaks ettevõtluseks ning varjata

ettevõtluse tegelikku sisu ja eesmärki ning

sellest kasu saajaid. See on eriti probleemne

riskiriikide kodanike puhul. Moneyvali

hindamise tulemusena võib hinnatav riik sattuda

riskiriikide halli või musta nimekirja. See tooks

kaasa ulatusliku mõju Eesti kodanikele ja

ettevõtjatele, sest sellise nimekirja riigi

ettevõtete ja eraisikute suhtes tuleb kõikidel

välispankadel ja teistel asutustel rakendada

täiendavaid ettevaatusabinõusid. Eesti tegi

7 kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riigid ehk nn riskiriigid

Moneyvali hindamisel tõsiseid pingutusi, et

selgitada rahvusvahelistele ekspertidele e-

residentsuse programmi olemust ja põhjendada,

miks Eesti ei ole juba kehtestanud riskiriigi

kodanikele piiranguid. Moneyvali hindamise

ekspertide tõsiste kahtluste korral on Eesti

riskiriikide nimekirja sattumise tõenäosus suur.

Selle tulemusena viiksid Eestis tegutsevad

rahvusvahelised ettevõtjad suure tõenäosusega

oma ettevõtted mujale ning Eesti ettevõtjatel ja

eraisikutel oleks pangakonto avamine

keerulisem ning tõuseks laenuintress. Ka üldine

asjaajamine ja arveldamine oleks Eesti

ettevõtjatega raskem, kuna maksed peaksid

läbima tihedama sõela. Ettevõtjad peaksid

täpsemalt tõestama raha päritolu ja kinnitama, et

tehing pole teeseldud.

Saudi Araabiale erandi tegemine muudab Eesti

majanduskeskkonna terrorismi rahastamisele

haavatavamaks. Terrorismi rahastamise faasid

on 1) kogumine, 2) edastamine ja 3) kasutamine.

Saudi Araabia on terrorismi rahastamise

seisukohalt haavatavaim esimeses ehk

vahendite kogumise faasis. Eesti on haavatav

teises ehk edastamise faasis. Saudi Araabiale

erandi tegemine tugevdaks RABi hinnangul lüli

nende kahe faasi, terroristlikul eesmärgil

vahendite kogumise ja edastamise vahel,

mõjutades seega Eesti majanduskeskkonna

haavatavust terrorismi rahastamise ees, millel

kokkuvõttes võivad olla tagajärjed ka Eesti

julgeolekule.

PPA, kui e-residendi digi-ID väljaandja peab

kontrollima taotleja tausta ja veenduma, et ta ei

kujuta ohtu Eesti julgeolekule, kuid riskiriikide

kodanike tausta on raske kontrollida ning

järelevalve teostamise võimalused on nende

suhtes väga piiratud, sh raskendab seda

õigusalase koostöö ja ka Eesti välisesinduse

puudumine Saudi Araabias.

Küll aga ei välista Saudi Araabia käsitlemine

riskiriigina lõplikult e-residendiks saamist.

Eelnõu kohaselt võimaldatakse riskiriigi

kodanikel taotleda e-residendi digi-ID-d juhul,

kui nad tegelevad Eestis tõestatavalt

majandustegevusega, elavad püsivalt Euroopa

Liidus või Ühendkuningriigis või on Eesti

välisesinduse töötajad või aukonsulid, või juhul,

kui nad esitavad korduvtaotluse.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

1. Eelnõu § 1 punkti 3 ehk ID-kaardi

kohustuslikkuse kaotamisega kaasnevad riskid:

1) Strateegiline risk läbi elektroonilise

identiteedi kasutuse vähenemise ühiskonnas ja

sellest tulenevate teiseste mõjude. Eesti digiriigi

oluline vundament ja tema edu eeldus on

ajalooliselt olnud elektrooniline identiteet ja

eriti selle laiapõhjaline kasutuselevõtt

ühiskonnas. Tänaseks on küll turule tulnud mitu

teist eID vahendit ning nende populaarsus on

ID-kaardi oma juba osaliselt ületanud, kuid

seadusemuudatus kaotab olemuslikult eID

kohustuslikkuse nõude üleüldse. Viimase ID-

kaardi kriisi järeldus oli, et peaksime püüdlema

situatsiooni poole, kus kodanikel on

paralleelselt mitu eID-d. Nüüd aga vähendame

tervikuna survet eID-d omada. Teisalt on meil

2–4 aasta perspektiivis ees situatsioon, mil

tegelik eID-de valik väheneb. eIDAS määruse

muutmismääruse jõustudes mobiil-ID hääbub

ning kuni digiidentiteedikukru saabumiseni jääb

ainsaks riiklikuks eID-ks ID-kaart. Selle kõrvale

jääb ainsa alternatiivina siseriiklik Smart-ID.

Seega riskime eID-de, aga eriti riiklike eID-de

arvukuse ja selle läbi e-teenuste kasutuse

vähenemisega ühiskonnas.

Arvestatud

Vastav muudatus on eelnõust välja jäetud.

2) Taktikaline risk läbi teiste eID skeemide

sõltuvuse ID-kaardist ja ID-kaardi rolli nn

tagavaraidentiteedina. Nii Smart-ID kui mobiil-

ID on sõltuvuses Sertifitseerimiskeskuse

infrastruktuurist. ID-kaart on ainus oluliselt

teistsuguse arhitektuuriga lahendus. ID-kaardi

arvukuse vähenemisega väheneb ka nende

inimeste hulk, kellel on „sahtlist võtta“

alternatiivlahendus Sertifitseerimiskeskuse

rikke korral – väheneb eID-de kasutamise

paindlikkus. Täna saab inimene ühe eID

probleemide korral isiklikult kohale ilmumata

(näiteks välismaal olles) kas blokeerida või

algatada uue eID aktiveerimise. ID-kaardi

arvukuse vähenemisega väheneb nende inimeste

hulk, kellel see võimalik on. Tagavaralahenduse

olemasolu vajadust tõestas juba 2017. aasta

ROCA kriis. Lisaks, arvestades pingestunud

julgeolekuolukorda võib tekkida äkiline vajadus

eID vahendi olemasolu järele. Siinkohal on

oluline märkida, et ID-kaart on paremini

kaitstud mõne serverikeskuse füüsilise

hävitamise korral, kui alternatiivsed kasutusel

olevad eID lahendused. Kui näiteks kõik

Sertifitseerimiskeskuse teenused peaksid olema

häiritud, on võimalik ID-kaardiga autentimine

e-teenustes tagada (12h CRL baasil, seejärel on

võimalik ajutiste whitelistide/blacklistidega

jätkata). Allkirjastamist antud lahendus ei

puuduta.

3) Kui ID-kaardi omamine pole enam

kohustuslik, siis puudub inimestel motivatsioon

selle omamiseks ja e-teenuste pakkujatel selle

tehniliseks toetamiseks. Siinkohal näeme riski

taandarenguks e-teenuste kasutamisel (vajadus

hakata taaskord pakkuma rohkem teenuseid

kohapeal/paberkandjal), kuna tekib juurde

inimesi, kellel puudub eID vahend, kuid säilib

vajadus teenuste kasutamiseks. Tuleb kindlasti

arvestada, et käesoleval ajal on palju avalikke

teenuseid, mida pakutaksegi ainult e-teenusena.

4) ID-kaart on ainus eID vahenditest, mis

võimaldab krüpteerida ja dekrüpteerida, lisaks

krüptopulkadele. Kohustuslikkuse ära

kadumisega väheneb ka paljudel krüpteerimise

võimalus. Kokkuvõttes, nagu juba öeldud, siis

ID-kaardi üldise kohustuslikkuse nõudest

loobumist me ei toeta, kuid oleme nõus

olukorraga, kus ID-kaardi omamine ei ole

kohustuslik näiteks teatud vanusegruppidele või

siis erivajadustega inimestele.

5) ID-kaardi olemasolu ja selle elektroonilise

kasutamise võimalusega on tänaseks arvestanud

oma teenusprotsessides esmase valikuna ka

ettevõtjad. Kliente suunatakse e-teenuseid

kasutama, saadetakse neile digiallkirjastatud või

krüpteeritud dokumente ning kasutatakse

kaardil olevat triipkoodi äriprotsessis. Näiteks

digiretseptiga ravimite ostmine apteekides,

lotopiletite ostmine, kliendi tuvastamine

telekommunikatsiooniettevõtete esindustes jne.

ID-kaardi kohustuslikkuse kadumisel peavad ka

äriinfosüsteemide omanikud tegema muudatusi

oma infosüsteemides, on risk ka erasektori e-

teenuste kasutamise vähenemiseks ning teenuste

osutamine võib muutuda aeglasemaks.

Eelmärgitud riskide tõttu saame eelnõu

kooskõlastada ainult meie märkuste ja

ettepanekutega arvestamise korral ID-kaardi

kohustuslikkuse kaotamise osas.

Teeme ettepaneku täiendavalt analüüsida eelnõu

§ 1 p 3 riske ja mõjusid. Tuleb kaaluda selle sätte

jõustumise aja hilisemat sätestamist

rakendussätetes. Sätte hilisema jõustumise aeg

saab olla seotud eIDAS määruse

muutmismääruse jõustumisega ning

alternatiivse eID vahendi reaalse olemasolu ja

kasutuse ajaga.

2. Ettepanek eelnõu § 1 punktis 7 esitatud

sätted §-st 1 välja jätta ja viia eelnõu §-i 2. Sätted

sisaldavad kodakondsuse tuvastamise

meetmeid, mistõttu tegemist ei ole isikut

tõendavate dokumentide seaduse

reguleerimisalaga.

Mitte arvestatud

Kõnesolev säte kuulub ITDS-i

reguleerimisalasse, kuna esmakordse

dokumendi väljaandmise menetluse käigus

tuvastatakse isiku sünnijärgne kodakondsus.

Kodakondsuse seaduse reguleerimisalasse ei

kuulu see seetõttu, et sünnijärgsed Eesti

kodanikud ei taotle mitte kodakondsust, vaid

taotlevad kohe Eesti kodaniku dokumenti ning

selle käigus peavad nad esitama ka tõendid Eesti

kodanikust põlvnemise kohta. See on ka

kehtivas õiguses selliselt sätestatud. Eelnõuga

lisatakse üheks Eesti kodanikust põlvnemise

tõendiks DNA-ekspertiis. Seega täiendatakse

eelnõuga dokumendi väljaandmise taotlemisel

esitatavate tõendite loetelu, mitte ei muudeta

kehtivat protsessi ja põhimõtteid.

3. Ettepanek eelnõu § 1 punktis 20 asendada

sõnad „põhjendatud kinnituse, mis tõendab isiku

vajadus taotleda dokumenti“ sõnadega

Arvestatud

Eelnõu muudetud selliselt, et

kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või

„omapoolse kinnituse, et kinnipeetava suhtes

esineb taotluses kirjeldatud vajadus isikut

tõendava dokumendi väljastamiseks“.

Vanglaametnik ei saa oma kinnitusega esitada

tõendit vajaduse kohta. Vanglaametnik saab

kinnitada, et taotleja poolt kirjeldatud vajadus

isikut tõendava dokumendi järgi on reaalne.

töötaja lisab kinnipeetava taotlusele kinnituse,

mis tõendab isiku põhjendatud vajadust taotleda

dokumenti.

4. Eelnõu § 1 punkti 22 kohta märgime, et

kehtiv eIDAS määrus nõuab kvalifitseeritud

sertifikaatide väljastamisel isiku näost näkku

tuvastamist. Palume selgitada, kuidas hakkab

protsess käima peale eelnõus sätestatu

jõustumist.

Arvestatud

Vastav muudatus on eelnõust välja jäetud.

5. Eelnõu § 1 punkti 25 kohta märgime, et

kehtiv eIDAS määrus võimaldab allkirjastamise

sertifikaatide väljastamise ilma isikliku

ilmumiseta, kui esimene kord on väljastatud

isiklikult. Kolmandat korda väljastamine peab

toimuma jälle isiklikult. eIDAS määruse

muutmismäärusega võib nõue muutuda. Palume

üle vaadata sätte jõustumise aeg.

Arvestatud

eIDAS määruse art 24 lõige 1 määratleb

identiteedi kontrollimise tingimused. Kehtiva

art 24 lõike 1 punkti b kohaselt toimub

kontrollimine: kaughindamise teel, kasutades e-

identimise vahendeid, mille puhul enne

kvalifitseeritud sertifikaadi väljastamist tagati

füüsilise isiku või juriidilise isiku volitatud

esindaja füüsiline kohalolek ja mis vastavad

artiklis 8 kehtestatud nõuetele seoses

märkimisväärse või kõrge usaldusväärsuse

tasemega.

Artiklit 24 muudetakse eIDAS2.0-ga.

Paralleelselt eIDAS2.0 jõustumisega tuleb

Euroopa Komisjon välja määruse

rakendamiseks vajalike ettepanekutega, millest

lähtuvalt täpsustame vajaduse korral

siseriiklikku õigust või korrigeerime

jõustumistähtaega. Praegu eelnõu ja eIDAS2.0

määruse tekstid omavahel vastuolus ei ole ning

eelnõuga kavandatav säte jõustub juunis 2026.

eIDAS2.0 vastava muudatuse jõustumine on

kavandatud 2025. aasta kevadel.

6. Ettepaneku eelnõu § 1 punktis 28 asendada

sõna „teeb“ sõnaga „muudab“. Vt sätte kehtivat

sõnastust.

Arvestatud

7. Ettepanek eelnõu § 1 punktis 40 olevat sätet

muuta järgmiselt:

„(61) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse

ABIS kantud andmeid säilitatakse kuni 75 aastat

andmekogusse ABIS kandmisest arvates.

Andmetele võib kehtestada lühema

säilitustähtaja andmekogu ABIS

põhimääruses.“.

Andmekogu ABIS volitus esineb mitmetes

seadustest ning eelnõus pakutud sõnastus ei

erista esinevaid esitamise aluseid, mistõttu on

Selgitus

Selgitame, et andmekogu ABIS volitusnormid

asuvad erinevates seadustes ja seega on vaja

kõiki neid täpsustada. Iga eriseaduse

volitusnorm reguleerib konkreetse seaduse

alusel andmekogusse ABIS kantud andmete

säilitamist. Viidatud andmekogu ABIS

reguleerivad sätted muudetakse kas kõnesoleva

eelnõuga või ettevalmistamisel oleva

välismaalaste seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

vajalik toonitada, et vastav tähtaeg on vaid

andmete osas, mis esitatakse ITDS alusel.

Siinjuures juhime tähelepanu, et eelnõu ei

sisalda vastavasisulist muudatusi kõigi

andmekogu ABIS andmeid sisaldavate seaduste

kohta, mistõttu on eelnõuga kavandatavad

muudatused ilma täpsustuseta õigusselgusetust

soodustavad.

eelnõuga. Osaliselt on andmekogu ABIS

regulatsioon muudetud uue KES-ga, mis jõustus

01.09.2023.

Lisaks märgime, et andmekogu ABIS

reguleerivad seadused viitavad, et

andmekogusse ABIS kantud andmete

töötlemisele kohaldatakse ITDS-i §-

s 155 sätestatut, so ITDS kohaldamine on

sätestatud paragrahvi täpsusega (KES § 23 lg 2,

KodS § 24 lg 4, KonS § 121 lg 4, KrMS § 1092

lg 2, VMS § 2794 lg 4, VRKS § 137 lg 4, VSS §

3315 lg 4, VTMS § 316 lg 2), seega jääb

ebaselgeks, kuidas põhjustab eelnõu tekst

õigusselgusetust ja mis olukordades tuleks

viidatud seaduste puhul kohaldamisele ITDS

§ 154 lõige 61, kus sätestatakse ITDS-i alusel

andmekogusse ABIS kantavate andmete

maksimaalne säilitustähtaeg. AKI hinnangul

peab andmekogusse kogutavate isikuandmete

koosseis ja säilitamine kui eraelupuutumatuse

riive tulenevalt põhiseaduse § 26 sõnastusest ja

olulisuse põhimõttest olema reguleeritud

seaduse tasemel.

8. Eelnõu § 1 punkti 41 kohta märgime, et sätte

kohaselt toimub dokumendivahetus väljaandja

vea tõttu ja samaks tähtajaks, mis väljavahetatav

dokument. Seega on põhjendamatu uute

andmete küsimine, sest ka dokumendi

väljaandmisel võetud biomeetrilised andmed on

kehtivad. Biomeetriliste andmete uuesti

küsimine on põhjendatud, kui dokument

väljastatakse pikemaks tähtajaks kui senine

dokument. Seetõttu teeme ettepaneku välja jätta

lisatava sätte teine lause.

Mitte arvestatud

ITDS § 16 lg 1 p 1 kohaselt on dokument kehtiv,

kui see on välja antud ja andmed on dokumenti

kantud õiguspäraselt selleks pädeva asutuse

poolt. Praktikas on ette tulnud juhtumeid, kui

dokument on välja antud ja andmed on

dokumenti kantud õiguspäraselt ja selleks

pädeva asutuse poolt ning töötab korrektselt.

Viga võib ilmneda alles mõne aasta möödumisel

(nt kiip ei tööta enam viieks aastaks välja antud

dokumendil kolme aasta pärast), sellisel juhul ei

saa öelda, et dokumendi väljaandmise protsessi

on rikutud või andmed pole dokumenti kantud

õiguspäraselt. Kui ilmnenud viga on seotud

biomeetriliste andmetega või näiteks selgub, et

varasemalt hõivatud andmete võrdlusvõimekuse

tagamine ei ole enam tehniliselt võimalik, siis on

vaja uue dokumendi välja andmiseks võtta

biomeetrilised andmed uuesti. Samuti võib

dokumendi kasutaja selleks ise soovi avaldada,

nt kui ta peab garantiimenetluse läbiviimiseks

tulema isiklikult PPA teenindusse, et tuua

dokument kontrolli ja tema väljavahetatava

dokumendi kehtivusaeg on peatselt lõppemas,

siis on tal mõistlik anda kohe ka uued

sõrmejäljed, sest siis kehtivate sõrmejälgede

olemasolul on võimalik tal uut dokumenti

taotleda PPA iseteeninduses. Praktikas ei

soovitata isikul taotleda uut dokumenti, kui

kontrolli toodud dokument kehtib veel üle ühe

aasta, sest sellega kaasneb riigilõivu maksmise

kohustus. Kui kasutatav biomeetria on PPA-l

olemas ja tagab võrdlusvõimekuse, siis

biomeetriat uuesti ei võeta. Lisaks on eelnõu

täiendatud täpsete alustega, millal on uute

biomeetriliste andmete võtmine lubatud.

Samuti palume selgitada, et miks ei kata lisatav

lõige ITDS § 16 lg 1 p 1 võimalikku juhtumit,

kui väljaandja poolt on rikutud dokumendi

väljaandmise protsessi.

Selgitame, et ITDS § 16 lõike 1 punkti 1

kohaselt on dokument kehtiv, kui see on välja

antud õiguspäraselt. Dokument ei ole välja

antud õiguspäraselt, kui selle väljaandmise

protseduuri reegleid on rikutud.

9. Ettepanek eelnõu § 1 punktiga 43 lisatava

sätte sõnastust täiendada dokumendi kasutaja

nõusolekuga järgmiselt: „(11) Kui dokumendi

kasutaja isikusamasust kontrollitakse

dokumendi kasutaja nõusolekul päringuga

saadud dokumendiandmete alusel, mis on tehtud

kättesaadavaks avaliku teabe seaduse § 321

lõikes 1 nimetatud Eesti teabevärava kaudu, on

see samaväärne käesoleva paragrahvi lõike 1

kohase isikusamasuse kontrollimisega.“.

Mitte arvestatud

Isikusamasuse kontrollimise riikliku

mobiilirakenduse vahendusel algatab inimene

ise enda seadmest mobiilirakendusse

sisselogimisel. Nii mobiil kui mobiilirakenduses

olevad andmed on inimese enda valduses ja oma

andmete esitamise käivitamiseks tuleb tal

isiklikult aktiveerida ja teenuseosutajale esitada

ruutkood. Lisaks sisaldab mobiilirakendus

selget andmekaitse alast teavet ja hoiatusi.

Seeläbi on isiku nõusolek enda andmete

esitamiseks selgelt väljendatud.

10. Ettepanek eelnõu seletuskirja punkt 3.2.7.

tekst asendada järgnevaga:

„Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse ITDS-i §

181 lõikega 11, et luua võimalus isikusamasuse

kontrollimiseks Eesti teabevärava kaudu.

Teabeväravas kuvatakse isikutunnistust, passi ja

juhiluba ning erinevaid teenuseid (näiteks

andmed laste, retseptide, töövõimetuslehtede ja

sõidukite kohta), mille leiab ka tulevasest

riiklikust mobiilirakendusest. Dokumendivaade

on teabeväravas ehk eesti.ee-s infoteenusena

kättesaadav ning sarnaselt ka riiklikust

mobiilirakendusest, st inimesele kuvatakse tema

dokumendi andmed. Muudatus võimaldab isikul

teabevärava, sh riikliku mobiilirakenduse kaudu

esitada isikusamasuse kontrollimiseks oma

dokument füüsilises keskkonnas, näiteks poes

oma vanuse tõendamisel. Sellega antakse

teabevärava ja mobiilirakenduse kaudu

isikusamasuse kontrollimisele samaväärne

õiguslik tähendus, nagu on füüsilise dokumendi

alusel isikusamasuse kontrollimisel. Nii

eesti.ee-sse kui ka riiklikusse mobiilirakendusse

Mitte arvestatud

Riikliku mobiilirakenduse isikusamasuse

kontrollimise tehniline lahendus on vahepeal

selgemaks saanud ning seletuskirja on

täiendatud lähtuvalt uuest tehnilisest

lahendusest ja kontseptsioonist.

sisselogimisel kasutaja autenditakse ja talle

kuvatakse tema dokument ehk sisselogimisel

tehakse päring X-tee kaudu riiklikusse

andmekogusse, mis on isikutunnistuse ja passi

puhul ITDAK. Riiklik mobiilirakendus

võimaldab lisafunktsioonina isikusamasuse

kontrollimiseks kuvada teenuseosutajale

dokumendi ruutkoodi või triipkoodi, mille abil

teenuseosutaja saab soovi korral täiendava X-tee

päringu läbi valideerida mobiilirakenduse

vahendusel kuvatut. Dokumendi näitamisel ja

valideerimisel saab dokumendi kasutaja valida,

kas ta jagab teenuseosutajaga kõiki dokumendi

andmeid või ainult osa, näiteks ainult sünniaega

ja fotot vanuse kontrolliks või isikukoodi

kliendisoodustuse saamiseks. Muudatus on

seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

2023–2027 eesmärgiga 3.2.4 „Loome e-riigi

mobiilirakenduse, mille kaudu riik jõuab

informatsiooni ja teenustega personaalselt iga

eestimaalaseni“.

11. Palume kaaluda eelnõu § 1 punktide 45 ja

46 eelnõust välja jätmist. Peame vajalikuks

digitaalse isikutunnistuse jätkuvat väljastamist.

Seda kasutatakse näiteks tööülesannete

täitmisel, kui on vaja autentida ennast pidevalt

erinevatesse e-teenustesse. Põhjuseks on toodud

asjaolu, et ID-kaardi kiip võib kuluda

kaardilugejasse sagedasel sisestamisel ja

muutuda kasutamiskõlbmatuks. Kui eelnõuga

loobutakse ID-kaardi kohustusliku omamise

nõudest, siis võib vajadus digitaalse

isikutunnistuse järgi pigem suureneda.

Mitte arvestatud

PPA viis 2023.a läbi hanke ID-1 formaadis isikut

tõendavate dokumentide plankide tootmiseks,

isikustamisteenuse ja teiste seonduvate teenuste

ostmiseks. Hankele eelnes eelanalüüs ja PPA

otsusega moodustati hankekomisjon, kuhu

kuulub ka MKM-i esindaja. Nimetatud hanke

ettevalmistamisel otsustati, et uue hankega

sõlmitava lepingu raames ei hangita edaspidi

digitaalset isikutunnistust, seega ei sisalda uus

ID-1 leping digitaalse isikutunnistuse tootmise

võimalust ja kõnesoleva muudatusega viiakse

õigus kooskõlla hankekomisjonis kokku

lepituga. Kui tööülesanded nõuavad sagedast

eID vahendi kasutamist, siis on võimalik selleks

kasutada nt mobiil-ID-d või Smart-ID-d, mille

puhul ei ole kiibi kulumise ohtu.

12. Ettepaneku eelnõu § 2 punktist 6 välja jätta

andmete alalise säilitamise kohustus ning näha

ette säilitamise tähtajaks kuni 75 aastat. Juhime

tähelepanu, et suuresti kattuvad andmed teistes

registrites oleva teabega, mistõttu nende alaline

säilitamine ei ole põhjendatud. Nii näiteks on

Eesti kodaniku ja Eesti residendi andmed

rahvastikuregistris alaliselt säilitatavad ning

samalaadsete andmete teises kohas säilitamisel

puudub vajadus. Nii samuti on küsitav hariduse

või maksu võlgnevuse või karistatuse andmete

tähtajatu säilitamise eesmärk, kuivõrd selline

Mitte arvestatud

Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või

kaotanud isikute puhul on PPA andmeandjaks

rahvastikuregistrile, mitte vastupidi. Seega kõik

alusandmed on PPA andmekogudes ja

rahvastikuregistrisse kõiki andmeid ei kanta.

Kui PPA andmekogu andmetele kehtestada

lühem säilitusaeg ja need säilitustähtaja

möödumisel kustutada, siis hiljem ei ole neid

võimalik enam kunagi üle kontrollida. Praktikas

on tulnud ette vaidlusi, kas inimesele on antud

õigetel alustel kodakondsus, kas tal olid kõik

teave ei saa kuidagi mõjutada nende järeltulijate

õigust Eesti kodakondsusele.

nõuded täidetud jne. Samuti ei ole

kodakondsuse andmise korraldustes isikute

kohta üldjuhul toodud muid andmeid, kui ainult

nimi ja sünniaeg. Ka rahvastikuregistrisse

kantakse üksnes VV korralduse kuupäev ja

korralduse nr, kuid kõik muud andmed on

üksnes PPA andmekogus.

Lisaks märgime, et eelnõuga ei ole kavandata

kõigi andmekogu andmete säilitamist alaliselt.

Seaduses sätestatakse andmete maksimaalne

säilitusaeg, mis on alaline. Eelnõuga antakse

võimalus kehtestada põhimääruses andmetele

lühem säilitustähtaeg. Erinevate

andmekategooriate täpne säilitusaeg

kehtestatakse andmekogu põhimäärusega.

13. Ettepanek § 4 punkt 2 eelnõust välja jätta.

Vt märkust eelnõu § 1 p 40 kohta.

Mitte arvestatud

Eelnõu § 4 punktis 2 sätestatakse seaduses

KrMS-i alusel ABIS-esse kantavate andmete

maksimaalne säilitustähtaeg. Andmekogu ABIS

põhimääruse §-d 17 ja 18 sätestavad KrMS-i

alusel ABIS-esse kantavad andmed ja § 41

andmete säilitustähtajad andmekategooriate

kaupa ning andmete kustutamise.

14. Ettepanek § 7 punkt 2 eelnõust välja jätta.

Vt märkust eelnõu § 1 p 40 kohta.

Mitte arvestatud

Eelnõu § 7 punktis 2 sätestatakse seaduses

VangS-i alusel ABIS-esse kantavate andmete

maksimaalne säilitustähtaeg. Andmekogu ABIS

põhimääruse § 21 sätestab VangS-i alusel ABIS-

esse kantavad andmed ja § 41 andmete

säilitustähtajad andmekategooriate kaupa ning

andmete kustutamise.

15. Ettepanek üle vaadata eelnõu § 9 punktis 7

sätestatav alalise sissesõidu keelu andmete

säilitamise tähtaeg. Leiame, et puudub selge

vajadus säilitada alaliselt andmeid, mis on

seotud ainult konkreetse isikuga. Teeme

ettepaneku määrata andmete säilitustähtajaks

120 aastat isiku sünnist arvates. Põhjendamatu

andmete säilitamine koormab nii digivõrku kui

ka kasutab muid ressursse.

Arvestatud

Eelnõu § 9 punktis 7 kavandatav alalise

sissesõidukeelu andmete säilitamise muudetud

tähtaeg on 75 aastat arvates isiku sünnist.

16. Ettepanek eelnõu § 9 punktide 13 ja 14

sätted üle vaadata, kuivõrd viidatakse

andmekogule ABIS, samas punktides 10 ja 11 ei

ole käsitletu ABIS, seega viide on eksitav.

Mitte arvestatud

Eelnõu punktiga 13 muudetakse VSS § 3315

lõiget 7 ja eelnõu punktiga 14 muudetakse VSS

§ 3315 lõiget 71. Mõlemad muudatused

puudutavad andmekogu ABIS ja neis pole

viiteid punktidele 10 ja 11.

AKI hinnangul peab andmekogusse kogutavate

isikuandmete koosseis ja säilitamine kui

eraelupuutumatuse riive tulenevalt põhiseaduse

§ 26 sõnastusest ja olulisuse põhimõttest olema

reguleeritud seaduse tasemel.

17. Ettepanek § 10 punkt 2 eelnõust välja jätta.

Vt märkust eelnõu § 1 p 40 kohta.

Mitte arvestatud

Eelnõu § 10 punktis 2 sätestatakse seaduses

VTMS-i alusel ABIS-esse kantavate andmete

maksimaalne säilitustähtaeg. Andmekogu ABIS

põhimääruse § 36 sätestab VTMS-i alusel

ABIS-esse kantavad andmed ja § 41 andmete

säilitustähtajad andmekategooriate kaupa ning

andmete kustutamise.

AKI hinnangul peab andmekogusse kogutavate

isikuandmete koosseis ja säilitamine kui

eraelupuutumatuse riive tulenevalt põhiseaduse

§ 26 sõnastusest ja olulisuse põhimõttest olema

reguleeritud seaduse tasemel.

18. Ettepanek seletuskirja lk 13 täpsustamiseks.

Nimelt asendada viimases lõigus p 1 all

esimeses lauses „Euroopa Liidu liikmesriigis“

lauseosaga „Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigis“. Seega oleks erandi alla kaasatud

ka Norra, Island ja Liechtenstein ning see läheks

kokku ka RahaPTS § 34 lg 3 p-s 1 tooduga,

mille kohaselt väiksemale riskile viitavate

asjaolude hindamisel võib geograafiliseks riske

vähendavaks asjaoluks lugeda olukorda, kus

klient on pärit Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigist.

Arvestatud.

Seletuskirja ja rakendusakti kavandit vastavalt

muudetud.

19. Eelnõu seletuskiri kasutab läbivalt

mobiilirakenduse nimetusena mRiiki. Teeme

ettepaneku seletuskirjas kasutada lühendi

„mRiik“ asemel lühendit „riiklik

mobiilirakendus“. Kuigi tegemist on eelnõu

teksti mõistes lihtsalt lühendiga, siis

eelistaksime seda mitte selle mõistega nii

tugevalt siduda ja nimetada üldisemalt „riiklik

mobiilirakendus“, vältimaks tulevikus ootuseid

just selle nime kasutamiseks.

Arvestatud

Rahandusministeerium

1. Eelnõu § 1 punktiga 51 lisatakse RAB

järelevalve teostajate hulka ja see seostatakse

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse § 60 lõikest 5¹ tuleneva õigusega

edastada teavet Politsei- ja Piirivalveametile

vastava otsuse tegemiseks. Palume selgitada

seletuskirjas, miks infovahetust võimaldavast

sättest tulenevalt tuleb RAB-i lisada

järelevalveasutuseks ja täpsustada RAB-i kui

järelevalveasutuse pädevuse piirid.

Arvestatud

ITDS § 208 täiendusega sätestatakse

õigusselguse huvides RAB-i kui

järelevalveasutuse pädevus lisaks RahaPTS-le

ka ITDS-s. RahaPTS § 53 lõike 1 kohaselt

on RAB Rahandusministeeriumi

valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis teeb

riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku

sundi käesolevas seaduses ette nähtud alustel ja

ulatuses autonoomselt. RAB-i täpsed ülesanded

on sätestatud RahaPTS §-s 54. RahaPTS § 60

lõikest 4 ja 51 tulenevalt on RAB-il õigus teha

järelevalvet e-residendi digi-ID kasutamise üle.

Kuigi järelevalve pädevus tuleb RAB-ile

RahaPTS-st, siis kavandatava ITDS § 208

täiendusega tuuakse RAB järelevalve asutusena

eraldi välja sarnaselt PPA-le, KAPO-le ning

MTA-le. Praegu jääb selgusetuks, miks ei ole

RAB-i ITDS-i § 208 järelevalveasutuste

loetelus, sest see on erisäte, mis reguleerib

järelevalve teostamist üksnes e-residendi digi-

ID kasutamise üle ja RahaPTS § 53 lõike 1

kohaselt on RAB-i ülesannete täitmine

RahaPTS-s sätestatud alustel ja ulatuses riiklik

järelevalve. Praegu edastab PPA RAB-ile e-

residendi digi-ID kasutamise üle järelevalve

teostamiseks andmeid ITDS § 92 lõike 8 alusel.

RAB-i kui järelevalveasutuse pädevuse piirid

sätestatakse ITDS § 208 lõikes 21. RAB-le ei

panda eelnõuga täiendavaid ülesandeid.

Seletuskirja täiendatud.

2. Märgime, et rahapesu ja terrorismi

rahastamise risk on erinevad. Eelnõus on

kasutatud üksnes RAB-i tavapärasest kõrgema

terrorismi rahastamise riskiga riikide loetelu.

Seega on lähtutud üksnes terrorismi rahastamise

riskist ja viited seletuskirjas rahapesu riski

maandamisele pole kohased.

Arvestatud

Seletuskirja täpsustatud, et RAB-i avaldatud

nimekirjale viidatakse juhul, kui küsimus

puudutab vaid kõrgema terrorismi rahastamise

riskiga riike.

3. Ühel reeglil põhineval riigipõhisel

lähenemisel on väga vähe mõju rahapesu riski

maandamisele. Oma tagasisides eelnõu

väljatöötamiskavatsusele tõime välja riskipõhise

lähenemise ja residentsuse olulisuse rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamisel. Neid

märkuseid pole eelnõu seletuskirjas täiel määral

adresseeritud.

Arvestatud osaliselt

E-residentsuse programmi riskihaldus toimub

läbi e-residentsuse nõukogu, kus on kokku

lepitud riskide haldamise meetmed ja toimub

riskihalduse monitooring. E-residentsuse

nõukoja liikmeks on ka Rahandusministeerium.

Riskiriikide nimekirja ja kohaldatavaid erisusi

vaadatakse üle lähtuvalt julgeolekuolukorra

muutumisest ja ilmnevatest riskidest ning

vajadusel on riskiriikide nimekirja võimalik

edaspidi lisada ka täiendav sihtgrupp ehk

riskiriikides elavad e-residendid.

Seletuskirja täiendatud.

4. Eelnõu seletuskirja leheküljel 12 on

märgitud: "e-residentsuse programmis nägid

eksperdid rahapesuohte". Terminoloogiliselt

oleks õigem öelda, et seal nähti haavatavusi ning

neid nii terrorismi rahastamises kui ka

rahapesus.

Arvestatud

5. Eelnõu §-ga 6 muudetakse RLS § 272 lõikeid

6 ja 20 selliselt, et edaspidi on tasutava lõivu

suurus ja tasutud lõivu tagastamise küsimus

reguleeritud ühes ja samas normis. See ei ole

normitehniliselt hea lahendus. Eriti arvestades,

Arvestatud

E-residentide puhul jääb riigilõiv täies ulatuses

tagastamata, kui e-residendi digi-ID taotlus

jäetakse läbi vaatamata. Selgitused ja

et tasutud riigilõivu tagastamise küsimusi

reguleerib RLS 2. peatüki 3. jagu. RLS § 15

sätestab nii tagastatava lõivu suuruse kui

erandid. Palume kaaluda RLS § 272 lõigete 6 ja

20 korrastamist. Sama puudutab ka kehtiva RLS

§ 273 lõiget 8. Lisaks juhime tähelepanu, et

üldjuhul jäetakse riigilõiv tagastamata kuludega

proportsionaalses mahus.

põhjendused on toodud seletuskirja punktis

3.1.7.

Välisministeerium

1. Ettepanek eelnõu § 1 punktiga 48 lisatavasse

isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206

lõikesse 12 lisada, et valdkonna eest vastutava

ministri määrus, millega kehtestatakse kõrgema

rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga

riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või

õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu

ning nende riikide kodanikele e-residendi

digitaalse isikutunnistuse väljaandmise

erisused, tuleb eelnevalt kooskõlastada

Välisministeeriumiga, kuna sellel on oluline

välispoliitiline ja –majanduslik mõju.

Arvestatud

Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määruse nr 10

„Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõike 1

esimese lause kohaselt tuleb enne ministri

määruse andmist või õigusakti eelnõu või muu

küsimuse Vabariigi Valitsusele esitamist

kooskõlastada see teiste ministeeriumide ja

Riigikantseleiga, kui neile on eelnõus ette

nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu

puudutab nende valitsemisala või ülesandeid.

Kõnesolev määruse eelnõu esitatakse enne

kehtestamist kooskõlastamiseks kindlasti

Välisministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja

teistele puudutatud asutustele.

2. Ettepanek lisada eelnõusse järgmised

tehnilist laadi KonS-i muudatused:

2.1. §-s 12 muuta andmekogu nimetus

konsulaarametniku ametitoimingute ja

diplomaatiliste passide andmekoguks. 2019. a

muudeti välisministri 7. augusti 2017. a

määrusega nr 6 kehtestatud andmekogu

põhimäärust, mille käigus ajakohastati ka

andmekogu nimetus tulenevalt diplomaatiliste

passide menetlemise mooduli lisamisest

andmekogusse.

Arvestatud

2.2. § 32 lõikest 1 jätta välja sõnad „või

aukonsul“ ja lõikest 2 jätta välja teine lause.

Aukonsul ei ole konsulaarametnik, seetõttu

tuleks aukonsulile anda seadusega

konsulaarülesandeid võimalikult minimaalselt,

suunates isikuid kasutama eelkõige teisi

võimalusi. Eesti dokumendid, mida kasutatakse

välisriigis, väljastatakse valdavalt asukohariigi

või inglise keeles, millest saab enamuses

riikides teha vajadusel tõlke asukohariigi

keelde. Samuti puudub võimalus kontrollida

aukonsuli pädevust tõlketeenuse osutamiseks.

Praktikas ei ole aukonsulid tõlketeenust ka

pikema aja jooksul osutanud.

Arvestatud

2.3. § 37 lõikest 1 jätta välja sõnad „või

aukonsul“. Aukonsulid ei registreeri elu- või

Arvestatud

viibimiskohti. Vajadusel võivad aukonsulid

võtta vastu välisriigis püsiva elukoha

registreerimise taotlusi, kuid sel juhul edastavad

nad taotluse konsulaarametnikule.

2.4. § 46 tekst sõnastada järgmiselt: „Eesti

Vabariigi välisesindus võib välislepingu või

Euroopa Liidu õigusakti kohaselt esindada teist

Schengeni liikmesriiki tema nimel viisataotluste

läbivaatamisel ja nende kohta otsuste tegemisel.

Schengeni liikmesriigi välisesindus võib

välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti

kohaselt esindada Eestit tema nimel

viisataotluste läbivaatamisel ja nende kohta

otsuste tegemisel.“. Paragrahvi 46 sõnastus

viiakse vastavusse viiseeskirjaga. 1. veebruaril

2020 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu

20. juuni 2019. a määrus (EL) 2019/1155,

millega muudeti määrust (EÜ) nr 810/2009,

millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri

(viisaeeskiri). Selle õigusakti (põhjendus 9 ning

muudatused viisaeeskirja artiklis 8) kohaselt

peaks esindav liikmesriik vastutama

viisamenetluse eest algusest lõpuni, ilma et

esindatav liikmesriik oleks kaasatud. Vastavaid

muudatusi kahepoolsetesse viisaküsimustes

vastastikuse esindamise kokkulepetesse on

Välisministeerium vastavalt vajadusele juba

sisse viinud.

Arvestatud

2.5. § 70 tekst sõnastada järgmiselt:

„Konsulaarametnik edastab põhjendatud

vajadusel isiku või ametiasutuse kirjalikul

taotlusel dokumendi Eesti või välisriigi

ametiasutusele, kui välislepinguga või seaduse

alusel ei ole ette nähtud teistsugust korda.“.

Sätte täiendamine sõnadega „põhjendatud

vajadusel“ on oluline seetõttu, et vältida heade

alternatiivide olemasolul tasuta postiteenuse

pakkumist. Põhjendatud vajaduseks saab lugeda

olukordi, kus isikul või ametiasutusel on

vältimatu vajadus esitada dokumente teisele

riigile, kuid puudub näiteks turvalise

postiteenuse võimalus. Vajaduse põhjendatuse

üle otsustab Välisministeerium kui teenuse

osutaja.

Arvestatud

Andmekaitse Inspektsioon

Seaduses olev volitusnorm peab andmekogude

puhul loetlema, mida andmekogude

põhimäärustes reguleeritakse (nt pidamise kord,

andmeandjad, andmevahetus teiste

andmekogudega, juurdepääs ja väljastamise

Arvestatud

Andmekogude sätted eelnõus täiendatud

volitusnormiga.

kord jms). Volitusnormist peaks nähtuma, mida

lubatakse põhimääruse tasemel reguleerida ja

kõik, mida volitusega ei kaeta, peaks olema

reguleeritud seaduse tasandil.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

1. ID-kaardi kohustuslikkuse kaotamine Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatakse asendada

senine kohustus omada isikutunnistust ehk ID-

kaarti kohustusega omada ID-kaarti või passi.

ID-kaardi kohustuslikkus on taganud

elektroonilise isikutuvastamise vahendite (eID)

laialdase leviku ja kasutuse. Tugeva riigipoolse

garantiiga elektroonilist isiku tuvastamist ja

digiallkirjastamist võimaldava dokumendi nõue

on olnud Eesti digiriigi edu alus. Meile

teadaolevalt pole toimunud strateegilisi

arutelusid selle kaotamise üle. Samuti puudub

eelnõu seletuskirjas adekvaatne mõjuhinnang

Eesti digiühiskonna ökosüsteemile. ITL-i

hinnangul väheneb selle muudatuse elluviimisel

riigi võimekus eelistada ja mõjutada

elektrooniliste teenuste arengut. Eelnõu

seletuskirja kohaselt on aga muudatuse mõju e-

riigile ja infoühiskonnale väheoluline, millega ei

saa nõustuda. Toome välja järgmised eelnõu

seletuskirja ja mõjuanalüüsi puudused:

Arvestatud

Vastav muudatus on eelnõust välja jäetud.

1.1. Eelnõu seletuskirja punktis 6.2.4 (tabel 8)

on selgitatud, et nii sotsiaalse kui ka riigiasutuste

töökorralduse mõju ulatus on väike ning samuti

on ebasoovitavad mõjud väikesed. Samas

punktis toodud prognoosi kohaselt on

dokumentide taotluste prognoositud arv aastatel

2024-2028 ID-kaardi osas enam-vähem sama

või isegi suurem kui viimastel aastatel. Eelnõu

koostajate mõte näib olevat, et vähemalt osa

inimestest ilmselt ei näe vajalikuks ID-kaarti

omada ja saavad võimaluse ID-kaarti enam

mitte taotleda. Meie hinnangul peaks see

tähendama, et prognoositud dokumentide

taotluste arv ei jää samaks ega kasva.

Arvestatud

Vastav muudatus on eelnõust välja jäetud.

1.2. Seletuskirjas pole arusaadavalt

põhjendatud, miks peab lisaks ID-kaardile

kohustusliku dokumendina sätestama passi.

Seletuskirjas on ID-kaardi kui ainsa

kohustusliku dokumendi kaotamist põhjendatud

sellega, et inimesed eelistavad järjest enam

mobiilID’d või muid mobiilipõhiseid

autentimis- ja allkirjastamisvahendeid

(seletuskiri p 3.2.1). Samuti ka, et passi 10-

Arvestatud

Vastav muudatus on eelnõust välja jäetud.

aastane kehtivusaeg (võrreldes ID-kaardi 5-

aastase kehtivusajaga) on justkui efektiivsem,

sest säästab riigilõivule ja dokumendi

taotlemisele kuluvat ressurssi (p 3.2.1). Lugedes

aga muudatuse mõju asutuste töökorraldusele,

prognoositakse järgnevateks aastateks

isikutunnistuse taotluste kasvu (p 6.2.2, tabel 8).

Samas kirjeldab p 6.2.2 mõju ulatust asutuste

töökorraldusele väiksena, muudatused võivad

vähendada töökoormust, sest PPA “menetleb

vähem isikutunnistuse taotlusi tänu sellele, et

edaspidi on võimalik taotleda kohustusliku

dokumendina ka passi.” Meie hinnangul on

taoline mõjuhinnang vastuoluline ja ei klapi

kokku muude seletuskirjas toodud

põhjendustega. Lisame, et passi kui

reisidokumendi eesmärk on võimaldada isikul

reisida kolmandatesse riikidesse. Kui soovitakse

loobuda ID-kaardi kohustuslikkusest, siis jääb

arusaamatuks, milleks teha riigisiseselt

kohustuslikuks alternatiivselt passi omamine.

1.3. ID-kaart on hetkel esmaseks

elektrooniliseks identiteediks. Eelnõus

nenditakse, et mobiil-ID saab taotleda ka passi

alusel. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas

mõjude analüüsimisel on arvestatud sellega, et

mobiil-ID taotlemiseks passi alusel tuleb

taotlejal isikutuvastamiseks füüsiliselt kohale

minna. ID-kaardiga saab mobiil-ID-d ka

elektrooniliselt taotleda. Meie hinnangul oleks

passiga füüsiliselt kohale minek ebamõistlik ja

tagasiminek võrreldes tänase olukorraga, kus

mobiil-ID taotlemine on ID-kaardi abil lihtsaks

tehtud elektroonsete vahendite abil ja selleks on

võimalus end tuvastada, taotlus esitada ning

mobiil-ID aktiveerida elektroonselt, füüsiliselt

mobiilioperaatori juurde esindusse kohale

minemata. Rõhutame, et ID kaardi kasutamine

mobiil-ID aktiveerimisel on vajalik selleks, et

riik saaks kindluse isikusamasuse osas, mitte ei

peaks tuginema kolmandate osapoolte

kinnitustele. Ainult isikut tõendava dokumendi

põhjal ei pruugita piisava kindlusega

isikusamasust tuvastada, samas kui riik saab

kasutada identiteedi andmeid andmebaasidest ja

isikusamasuse kontrollimise asemel valideerib

identiteeti (sealhulgas kontrollib, et baasis ei

oleks samad biomeetrilised andmed seotud

mõne teise õigusliku identiteediga).

Arvestatud

Vastav muudatus on eelnõust välja jäetud.

1.4. Eelnõu mõjude analüüsis ei ole praktiliselt

mainitud määrust (EL) nr 910/2014 (eIDAS

määrus) ning nõudeid (sh isikusamasuse

tuvastamise nõudeid), mis on esitatud nii eID-le

kui ka elektroonilise allkirja sertifikaadi

väljastamisele. Kuna ID-kaart on teavitatud eID

vahendina „kõrge“ tagatistasemele EL-s

tunnustamiseks, siis tuleb arvestada eIDAS

määruse rakendusaktiga (Komisjoni otsus)

kehtestatud nõuetega tasemel „kõrge“

elektroonilise isikutuvastamise vahendi

väljastamiseks. Lisaks tuleb arvestada ka

kvalifitseeritud elektroonilise allkirjastamise

sertifikaadi väljastamise nõuetega, iseäranis

eIDAS määrus art 24 lõige 1. Lisaks sellele on

hetkel kehtestamise lõppfaasis eIDAS määruse

uus versioon ehk nn eIDAS2, kus nimetatud

nõudeid on veidi muudetud.

Arvestatud

Vastav muudatus on eelnõust välja jäetud.

1.5. Lisaks pole muudatuse puhul analüüsitud

siseriiklikku mõõdet. Kui isikutunnistus on

kohustuslik dokument, siis on isikul kohustus

seda kasutades saada kätte riigi saadetud

dokumendid – otsused ja teated. Isikutunnistusel

on krüpteerimise ja dekrüpteerimise funktsioon,

mis võimaldab turvaliselt saata

juurdepääsupiiranguga dokumente mistahes e-

posti aadressile, mille isik on riigile andnud.

Mitmed sellised teenused puudutavad

sotsiaalvaldkonda. Kui isikutunnistus ei ole

kohustuslik dokument, siis on ainus võimalus

need isikule füüsiliselt kätte toimetada, sest

isikul puudub kohustus riigiga elektrooniliselt

suhelda. Samuti on erinevatesse e-

keskkondadesse kohustuslik sisselogimine

võimalik vaid siis, kui isikutunnistus on

kohustuslik. Tänu elektroonilisele

isikutunnistusele on riigil ja kohalikel

omavalitsustel olnud võimalik viia suhtlus

valdavalt elektrooniliseks (e-teenuste põhiseks)

ja vähendada füüsiliselt pakutavate teenuste

mahtu. Pakkudes isikule võimaluse omada

kohustusliku dokumendina kas isikutunnistust

või reisidokumenti, toob see kaasa vajaduse

suurendada uuesti füüsiliselt pakutavate

teenuste osakaalu. Eelnõus sellekohane

mõjuanalüüs puudub ning pole analüüsitud, mis

mõju avaldab selline muudatus e-riigile

tervikuna (rahvastikuregistri, kinnistusraamatu

ja äriregistri toimingud, kohtudokumentide

kättetoimetamine, e-hääletused jne).

Arvestatud

Vastav muudatus on eelnõust välja jäetud.

1.6. Arvestamata on ka mõju ettevõtlusele.

Võime võlaõiguslikes suhetes isikuid üheselt

tuvastada on turvalise ja efektiivse

majandustegevuse üks nurgakivisid. Riik pakub

läbi isikut tõendavate dokumentide väljastamise

menetluse täna kõikidele isikutele võimalust

isikusamasuse tõestamiseks ja kontrollimiseks.

Praegune lahendus on ökonoomne ja nii riiki kui

ka isikut võimalikult vähe koormav - riik saab

adekvaatse info isiku tuvastamist võimaldavate

andmete kohta ja isik saab isikut tõendava

dokumendi, mille andmete õigsust saab eeldada

nii eraõiguslikes kui avalikõiguslikes suhetes.

Sellise tegevuse juures on just piisav sagedus ja

regulaarsus oluline. Eksperdid soovitavadki

umbes viie aastast perioodi, sest siis ei jõua

inimene veel liiga palju muutuda ja seos eelmise

pildiga on lihtsamini valideeritav (pass kehtib

10 aastat). Seetõttu on kohustuslik ID-kaart täna

ainuke “mootor”, mis seda identiteedihalduse

protsessi elus hoiab ja kui me selle katkestame,

siis võib hakata riiklikult hallatud identiteedi

andmete kvaliteet langema, mis suurendab

äririske ja tegelikult pikas perspektiivis

põhjustab majanduslikku kahju.

Arvestatud

Vastav muudatus on eelnõust välja jäetud.

1.7. Eelnõu ei arvesta mõju tarbijatele. Näiteks

kaasneks muudatusega neile olemasolevate

kliendikaartide pidev ümbervormistamine

erinevatele lahendustele (füüsiliselt kaardilt ID-

kaardile, siis järgmisele lahendusele jne ning ka

see ei pruugi olla lõplik, kuna EL-i algatusi ei

ole arvesse võetud). Kasutaja vaatest on väga

ebamugav selline pidev vahetamine. Leiame, et

eesmärk võiks olla sujuvam ja valikute vaatest

järjepidevam, mitte sundida kasutajaid kogu aeg

uusi lahendusi (iga teenuse pakkuja oma

rakendusega) kasutusele võtma näiteks

soodustuse saamiseks.

Eeltoodust järeldame, et eelnõu mõjuanalüüs ei

arvesta võimalikke arenguid õigesti ja piisavalt.

Eelnõu eesmärk näib olevat kasutusmugavus ja

lihtsustamine, kuid samal ajal on kavandatavad

muudatused sellega vastuolus ning lõpuni

analüüsimata. Passi pikem kehtivusaeg (10 a)

võib soodustada passi eelistamist ID-kaardile,

mõtlemata muudele kaasnevatele mõjudele ja

tagajärgedele. Passiga esindusse,

ametiasutustesse minek isikusamasuse

tuvastamiseks ega EL-i piires liikumiseks ei ole

mugavam ega lihtsam valik. Praktikas selguvad

Arvestatud

Vastav muudatus on eelnõust välja jäetud.

ID-kaardiga seotud teenused ja kasutuseelised

hiljem, mitte dokumendi taotlemise hetkel.

Kokkuvõttes ei toeta ITL sellisel kujul ID-kaardi

kohustuslikkuse kaotamist, kuna puudub parem

lahendus või toimiv alternatiiv. Tegemist on

Eesti e-riigi alustalaga – meie eID on riiklikult

toetatud, riik kontrollib ja haldab selle välja

andmist. Toimiva süsteemi lõhkumine riigi poolt

ilma mõjuva põhjuseta näib olevat vastuolus

mõistliku ja jätkusuutliku toimetamisviisiga.

Kui riik plaanib selle mõttega edasi minna, siis

on kindlasti vaja läbi viia võimalike tagajärgede

ja mõjude põhjalik analüüs, põhjendada

muudatuse vajalikkust ja arutada seda kõigi

seotud osapooltega.

Arvestatud

Vastav muudatus on eelnõust välja jäetud.

2. Eelnõu § 1 punktis 43 välja pakutud

lahendus ei ole sobilik selleks, et

mobiilirakenduses kuvataval dokumendil võiks

olla füüsilise dokumendi esitamisega

samaväärne juriidiline tähendus teatud tehingute

tegemiseks ja isiku tuvastamiseks. Säte on

sõnastatud üsna segaselt ega ole kooskõlas

seletuskirja selgitusega. Seletuskirja kohaselt

näitaks isik teenuse osutajale mRiigi rakenduse

abil eesti.ee portaalis olevat dokumenti ja

teenuse osutaja teeks isikusamasuse

kontrollimiseks päringu X-tee kaudu riiklikusse

ITDAK-sse. Eelnõu sõnastuse kohaselt võiks

aga justkui piisata vaid telefonil oleva

dokumendi näitamisest. Meie hinnangul on

korrektseks isikusamasuse kontrollimiseks

mRiigi kaudu vaja lahendada eelnevalt mitmed

väljakutsed. Hetkel on mRiigi rakendus

isikutuvastuse mehhanismina pakutud välja

ilma igasuguse mõjuhinnangu ja

turvaanalüüsita. Puudu on tingimused

turvalisele keskkonnale, kust tõend

väljastatakse, sätestamata on millised on

vajalikud turvaprotokollid jms. Seaduse tasemel

ei pea küll tegelema detailidega, kuid need

küsimused tuleb läbi mõelda ja leida sobilik

lahendus. Näiteks anda VV-le või ministrile

volitus ja kohustus töötada välja tingimused, mis

on vajalikud sellise teenuse turvalisuse

tagamiseks. Hetkel eelnõu seletuskiri ei selgita

neid aspekte. Teine oluline puudus seisneb

selles, et ei ole analüüsitud seost mRiigi

rakenduse ja eIDAS2 määrusega kohustuslikuks

muutuva walleti ehk digikukru vahel.

Seletuskirjas on öeldud, et eelnõu pole seotud

Selgitus

Mobiilist või mobiilirakendusest lihtsalt oma

andmete näitamine ei ole eelnõuga reguleeritav

isikusamasuse kontrollimine. RIA on koostöös

riikliku hanke võitnud lepingupartneriga

analüüsinud ja hinnanud loodava lahenduse

turvalisusele kohaldatavaid nõudeid, millest

lahenduse arendamisel lähtutakse.

Nõustume esitatud seisukohaga, et riik peab

arvestama Euroopa Liidu kohustusega luua

digiidentiteedikukkur, mis on tasemele „kõrge“

vastav eID vahend ning uued loodavad

lahendused peavad toetama nii olemasolevat

eID ökosüsteemi kui olema ka võimalusel

omavahel koosmõjus.

Riikliku mobiilirakenduse ja

digiidentiteedikukru omavahelist koosmõju on

analüüsitud ja luuakse lahendused, mis

arvestavad ja täiendavad üksteist. Riikliku

mobiilirakenduse arendamisel lähtutakse

Euroopa Liidu eIDAS 2.0 määrusest tuleneva

kohustusega võtta kasutusele

digiidentiteedikukkur ja isikusamasuse

kontrollimise funktsionaalsuses võetakse

kasutusele eIDAS 2.0 digiidentiteedikukru

standard lahendus.

Riikliku mobiilirakenduse lahendusega ei looda

uut „kõrge“ tasemega eID vahendit. Samuti ei

ole selle näol tegemist uue eraldiseisva

(digitaalse) dokumendiliigiga.

EL õiguse ülevõtmisega (p 5). Samas oleme

seisukohal, et muudatused vajavad analüüsimist

ka EL õiguse, ennekõike uue eIDAS määruse

kontekstis. Hetkel vaid nenditakse seletuskirjas,

et uue eIDAS määrusega võetakse kasutusele

digikukru lahendus (p 3.2.1) ja sellega tundub

analüüs ka piirduvat.

Meie hinnangul on väga vale jätta arvestamata,

et hetkel tegeletakse paralleelselt peagi

vastuvõetavas eIDAS2 määruses

identiteeditasku lahenduse ning nn

elektrooniliste atribuuditõendite teenuste

reguleerimisega. Tegemist on samaaegselt

identiteedihalduse teemadega tegelemisega

erinevate töögruppide poolt ning pole välistatud

erinevate lahenduste tõttu isikut tõendavate

dokumentide seaduse mitmekordne muutmine

ja/või uute lahenduste väljatöötamine

paralleelselt. Nende puhul tegeletakse täpselt

selliste tõendite (nagu eelnõu seletuskirjas on

mRiigi puhul kirjeldatud) jaoks andmete

kogumise ja tõendi esitamise usaldusväärust

tagavate teenuste osutamise tingimustega

(kuidas ning mis tingimustel neid tõendeid

identiteeditaskus esitada saab). Eelnõus pole

esitatud selles osas mõjuanalüüsi - millisena

mRiigi rakendust saab nende muudatuste

valguses käsitleda ja kas see oleks ka nende

tingimuste kehtima hakkamisel tunnustatav EL-

i üleselt. Tekib küsimus, kas mRiigi rakendus

plaanitaksegi jätta vaid siseriikliku tähtsusega

rakenduseks, millel pole laiemat mõju ega ka

usaldusväärsust. Leiame, et riigi eesmärgiks

võiks olla lihtsustamine ja arvestamine ühtlasi

kohe ka piiriülese identiteedi lahenduse ja

võimaldamisega, mitte iga eesmärgi jaoks uue

identimisvahendi loomine, mis olemasolevat ei

toeta. Seetõttu teeme ettepaneku analüüsida,

kuidas seostub mRiigi arendamine ja

kasutuselevõtt digikukruga. Samuti tasub

analüüsida, kas mRiigist mingi tunnuse

näitamine on defineeritav usaldusteenusena jmt.

Sellised analüüsid on oluline eeltingimus

selleks, et olemasolevat ja kehtivat süsteemi

muutma hakata. Selleks tuleb kõiki olulisi

aspekte arvesse võtta ning anda seotud

osapooltele võimalus tuua välja muudatuse

mõjud toimivatele teenustele ja seostele.

Kindlasti peab eesmärgiks olema lahendus,

mida saab pidada samaväärseks isikut tõendava

Kõnesolev eelnõu ei keskendu

digiidentiteedikukru temaatikale, kuna eIDAS

2.0 määruse rakendamise siseriiklikud arutelud

alles käivad. Euroopa Liidu määrus on

liikmesriikidele otsekohalduv ja MKM-i

eestvedamisel on analüüsimisel, kas ja millisel

määral tuleb siseriiklikku õigust muuta. Küll aga

on otsustatud, et riikliku mobiilirakenduse

lahendus on planeeritud kasutamiseks vaid

siseriiklikul tasandil.

Seletuskirja on muudetud ja täiendatud.

dokumendi esitamisega. Vähemaga ei saa

nõustuda. Selline lahendus aga peab olema

võimalikult tehnoloogianeutraalne. Juhime veel

tähelepanu asjaolule, et eelnõu seletuskirjas

viidatud mRiik ei oma iseenesest selgepiirilist

definitsiooni ja pelgalt rakenduse nimetamisega

ei tohiks siduda riiklikult olulisi tegevusi.

3. Eelnõu § 1 punktiga 22 saab dokumendi

taotleja määrata dokumendi kättesaamiseks

volitatud esindaja kogu dokumendi menetluse

jooksul. Antud eelnõu punkt ei täpsustata

kuidagi ja pole selge, kas taotleja kohalolu ja

näost-näkku tuvastamine on vajalik konkreetse

eID menetluse jooksul või mingi ajaperioodi

jooksul?

Analüüsitud ei ole muid isikutunnistuse

väljastamisega seotud nõudeid (eIDAS, eID ja

e-allkirja sertifikaadi väljastamiseks) ja

kavandatava muudatuse mõju. Näiteks vastavalt

eIDAS määrusele ja selle alusel kehtestatud

rakendusaktidega „kõrge“ tagatistasemega

elektroonilise isikutunnistuse väljastamisele ja

isikusamasuse tuvastamisele esitatud nõuetele

tuleb eID taotleja füüsilisi karakteristikuid

võrrelda autoriteetsest allikast pärinevate

andmetega (isikut tõendav dokument või ka

biomeetrilised andmed andmekogus), see

tähendab taotleja füüsilist kohalolu taotlemise

protsessis. Võimalikud on ka alternatiivid, kuid

nende rakendamiseks on vajalik täita teatud

lisatingimusi. Hetkel ei näe, kuidas volitatud

esindaja määramine (v.a seaduslik esindaja)

nende tingimuste alla mahub, mistõttu palume

selles küsimuse esitada põhjalik analüüs. Hetkel

on see puudu. Samuti puudub eelnõus mõjude

analüüs kaasnevate turvariskide ja n-ö

ebasoovitavate mõjude osas. Näiteks kas

volitatud esindaja määramine muudab veel

kergemaks erinevate kelmuste ja pettuste

toimepanemise isiku (elektroonilist) identiteeti

ära kasutades või vahet ei ole võrreldes praeguse

olukorraga (ja milline see olukord on

üleüldiselt)? Nii nagu teise isiku koroona-

sertifikaadi pilti esitati vaktsineerituse tõendina,

siis samavõrra lihtne võib olla isiku

tuvastamisega eksimine mobiili ekraanil kuvatu

vahendusel. Kui mobiil-ID puhul on vaja lisaks

ka PIN-koodi teada, siis mRiigi turvalisusele ja

tuvastamise mitme-astmelisusele või muudele

Arvestatud

Vastav muudatus on eelnõust välja võetud.

turvalisust tagavaid meetmeid ei ole hetkel

eelnõus käsitletud.

4. Eelnõu § 1 punktiga 25 kavandatakse

muudatust, mille kohaselt võib dokumendi

väljaandja kontrollida dokumendi taotleja

isikusamasust dokumenti kantud digitaalset

tuvastamist või digitaalset allkirjastamist

võimaldava sertifikaadi kaudu. Antud juhul on

vajalik analüüsida muudatuse mõju

ökosüsteemile ja kuidas saavad ökosüsteemi

osapooled aru, kas eID on väljastatud füüsilise

isikusamasuse tuvastamise kaudu või eID/e-

allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu.

Nimelt on siin jällegi seos eIDAS määruse

artikliga 24 lg 1, mis määratleb tingimused, mis

peavad olema elektrooniliseks

isikutuvastamiseks täidetud. eID/e-

allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu

isikusamasuse tuvastamisel peab veenduma, et

selle sertifikaadi väljastamisel on isiku

isikusamasus tuvastatud füüsilisel kohalolul.

Kuidas riik ise selles veendub ja tagab samas

tuginevatele osapooltele informatsiooni

isikusamasuse meetodi kohta, näiteks kasvõi

mobiil-ID või Smart-ID väljastamiseks? Juhul,

kui ID-kaart väljastatakse elektroonilises

menetluses, siis mobiil-ID või Smart-ID-d ei

tohi selle ID-kaardi sertifikaatidele tuginedes

elektroonilises menetluses enam väljastada, vaid

peab kasutama muud isikutuvastamise meetodit

(mis on lubatud eIDAS määruse viidatud

artiklis). Sama probleem tekib ka ID-kaartide

endi väljastamisel, kuniks jõuab kätte aeg, kui

taotlejad soovivad teist ringi ID-kaarti

elektrooniliselt taotleda.

Selgitus

eIDAS määruse art 24 lõige 1 määratleb

identiteedi kontrollimise tingimused. Kehtiva

art 24 lõike 1 punkti b kohaselt toimub

kontrollimine: kaughindamise teel, kasutades e-

identimise vahendeid, mille puhul enne

kvalifitseeritud sertifikaadi väljastamist tagati

füüsilise isiku või juriidilise isiku volitatud

esindaja füüsiline kohalolek ja mis vastavad

artiklis 8 kehtestatud nõuetele seoses

märkimisväärse või kõrge usaldusväärsuse

tasemega.

Artiklit 24 muudetakse eIDAS2.0-ga.

Paralleelselt eIDAS2.0 jõustumisega tuleb

Euroopa Komisjon välja määruse

rakendamiseks vajalike ettepanekutega, millest

lähtuvalt täpsustame vajaduse korral

siseriiklikku õigust või korrigeerime eelnõu

jõustumisaega. Praegu eelnõu ja eIDAS2.0

määruse eelnõu tekstid omavahel vastuolus ei

ole. Eelnõuga kavandatav säte on planeeritud

jõustuma juunis 2026. eIDAS2.0 vastava

muudatuse jõustumine on kavandatud 2025.

aasta kevadeks.

5. Andmekogu ABIS puudutavate muudatuste

puhul jääb mulje nagu oleks tegu pelgalt

andmekogu ABIS formaalse toomisega

seadusesse. ITL-ile teeb muret avaliku

diskussiooni ja läbipaistvuse puudumine, samuti

mõjude hindamise pealiskaudsus eelnõus – mis

eesmärgil, kuidas ja kelle poolt biomeetrilisi

andmeid töödeldakse jms. Samuti milline on

garantii, et täidetakse erinevaid turbenõudeid,

parimaid praktikaid (näiteks biomeetriliste

andmete hõivel, teesklusrünnete tuvastamise

mehhanismide rakendamisel, biomeetriliste

karakteristikute võrdlemise usaldusväärsuse ja

töökindluse tagamisel jms). Lisame, et ka

mRiigi edaspidine kasutus, andmete kogumine,

Mitte arvestatud

Eelnõus sisalduvad andmekogude

regulatsioonide muudatused on formaalsed.

Eelnõuga ei muudeta biomeetriliste andmete

töötlemise põhimõtteid ega aluseid. Muudatused

on tingitud AKI ja JUM-i hinnangust, et

andmekogusse kogutavate isikuandmete

koosseis ja säilitamine kui eraelu puutumatuse

riive, peab tulenevalt PS § 26 sõnastusest ja

olulisuse põhimõttest olema reguleeritud

seaduse tasemel.

töötlemine, tegevuste logimine jäi eelnõud

lugedes esialgu veel ebaselgeks.

6. Vastuolu hea õigusloome tavaga. ITL-ile on

arusaamatu, miks nii fundamentaalsete Eesti

eID ökosüsteemi puudutavate muudatuste kohta

ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega

peetud huvigruppidega arutelusid. Seda ei ole ka

seletuskirjas (p 2) põhjendatud. Samuti miks

eelnõud erasektorile arvamuse esitamiseks ei

saadetud. Eelnõuga tutvudes paistab silma väga

ebaühtlane kvaliteet ehk muudatuste

ettevalmistamise tase. Näiteks on e-residentsuse

muudatused oluliselt põhjalikumalt ette

valmistatud, nende kohta koostati ka

väljatöötamiskavatsus. Seetõttu on need

muudatused seletuskirjas ka paremini selgitatud

ja arusaadavad.

Kokkuvõtteks tervitame, et riik on pidanud

oluliseks üle vaadata ja ümber mõtestada senist

isikut tõendavate dokumentide väljaandamise

praktikat ja dokumendikohustust. Samas peame

äärmiselt vajalikuks, et selliste oluliste

muudatuste kavandamisega käiks kaasas ka

sisuline arutelu, millesse on kaasatud

huvigrupid ja tulevased kohuslased. Sellisel

juhul on tõenäolisem, et tehtavad muudatused

on läbi mõeldumad, arusaadavamad ja

ettenähtavamad. Antud eelnõu puhul pole aga

arvestatud hea õigusloomega ja muudatustega

tutvudes tekkis meil ridamisi küsimusi. Seetõttu

ei toeta ITL eelnõu sätteid, mille puudulikule

ettevalmistusele oleme käesolevas kirjas

viidanud.

Lõpetuseks teeme Siseministeeriumile

ettepaneku korraldada ITL-i kirjas välja toodud

murekohtade arutamiseks kohtumine. ITL-i

liikmetest eksperdid on valmis meie seisukohti

täiendavalt selgitama ja kaasa mõtlema sobivate

lahenduste välja töötamisel eelnõu eesmärkide

saavutamiseks. Loodame, et ITL-i tagasiside on

Teile abiks eelnõu edasisel menetlusel. Palume

hoida meid eelnõu edasiste arengutega kursis.

Selgitus

Arvamuses tuuakse välja, et

dokumendikohustuse täiendamine ja mRiigi

kaudu isikusamasuse kontrollimise

võimaldamine on fundamentaalsed eID

ökosüsteemi puudutavad muudatused.

Siseministeerium ei ole samal arvamusel ega

hinda nende muudatuste mõju nii oluliseks,

mistõttu ei peetud väljatöötamiskavatsuse

koostamist vajalikuks. Väljatöötamiskavatsused

koostati muudatuste osas, mis on muudatuse

sihtrühmale piiravad või mis puudutavad

isikuandmete töötlemisega seotud õiguste

laiendamist. Seetõttu keskendutakse eelnõus

põhjalikumalt nendele teemadele. Kindlasti aga

täiendame seletuskirja kooskõlastusringilt

laekunud tagasisidest lähtuvalt.

Siseministeeriumi hinnangul ei oma eelnõus

pakutud riikliku mobiilirakenduse kaudu

isikusamasuse kontrollimise rakendust

puudutav muudatus nii suurt mõju, sest selle

näol ei ole tegemist uue isikut tõendava

dokumendi liigiga, vaid luuakse

teenuseosutajatele täiendav võimalus

isikusamasuse kontrollimiseks. Lahenduse

kasutuselevõtt on teenuseosutajale vabatahtlik

ja inimese võimalus enda isikut sel moel

tõendada sõltub teenuseosutaja valmisolekust

kasutada mobiilirakendust.

Lisaks selgitame, et ITDS-i muutmise eelnõu oli

arvamuse avaldamiseks avalikult eelnõude

infosüsteemis kättesaadav kõigile

huvigruppidele, sh ITL-ile ja kõigil oli võimalus

eelnõu kohta arvamus esitada. Lisaks on ITL ja

teenusepakkujate esindajad olnud kaasatud

MKM-i korraldatud mRiigi aruteludesse.

Politsei- ja Piirivalveamet

1. Seletuskirjas on samaaegselt viidatud mRiigis

sisalduvale dokumendi kuvale kui ka

dokumendile. PPA kui isikut tõendavate

dokumentide väljaandja täpsustab, et

dokumendikuva ei võrdu dokumendiga, kuid

kuna seletuskirjas on viidatud mõlemale

mõistele, jääb ebaselgeks, kas mRiigi puhul on

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

IKÜM artikli 35 lõike 3 kohaselt on

andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine

nõutav järgmistel juhtudel:

tegu dokumendi kuva või elektroonilise

dokumendiga, mis on mõeldud kasutamiseks

füüsilises keskkonnas, nt isikusamasuse

kontrollimiseks. PPA teeb ettepaneku see

eelnõus selgelt sõnastada ning seletuskirjas

arusaadavalt lahti kirjutada, et vältida erinevaid

arusaamu ja tõlgendusi, millega mRiigi näol

tegu on – dokumendikuva või elektroonilise

dokumendiga. Ühtlasi soovib PPA teada, kas

seoses mRiigi kasutusele võtmisega on teostatud

andmekaitsealane mõjuhinnang, mis mh

sisaldaks riskide kaardistust PPA-le jt

korrakaitseorganitele, kes peaksid mRiigi alusel

isikut tuvastama.

a) füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja

ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel

isikuandmete töötlemisel, sealhulgas

profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused,

millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud

tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad

oluliselt füüsilist isikut;

b) artikli 9 lõikes 1 osutatud andmete eriliikide

või artiklis 10 osutatud süüteoasjades

süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega

seotud andmete ulatuslik töötlemine, või

c) avalike alade ulatuslik süstemaatiline

jälgimine.

Isikusamasuse kontrollimisel riikliku

mobiilirakenduse poolt vahendatud

kontrollpäringuga saadud dokumendiandmete

ning isiku võrdlemise teel ei esine ühtegi IKÜM

artikli 35 lõikes 3 nimetatud olukorda. Seega ei

ole andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine

kohustuslik. Isikusamasuse kontrollija ei

salvesta kontrollpäringuga saadavaid andmeid

ja päringu kehtivusaeg on piiratud.

2. Seletuskirjas rõhutatakse, et muudatus annab

mRiigi kaudu isikusamasuse kontrollimisele

samaväärse õigusliku tähenduse nagu füüsilise

dokumendi alusel isikusamasuse kontrollimisel.

See tekitab põhjendatud ootusi nii inimestes kui

ka avaliku ja erasektori teenusepakkujates,

kasutada mRiiki füüsilise dokumendi asemel

enda isikusamasuse tõendamiseks erinevaid

teenuseid kasutades. Eelnõu seletuskirjas on

muudatuse kohta antud väga põgus seletus, mis

ei analüüsi nt korrakaitseorganite võimalusi

isikusamasuse kontrollimisel antud meetodi

rakendamiseks. Siinkohal on PPA

korrakaitseüksustel tekkinud küsimus, kas on

analüüsitud vajadust muuta ka

korrakaitseseaduse § 32 isikusamasuse

tuvastamise sätteid või katab ITDS § 181

muudatus või juba kehtiv erimeetme sõnastus

antud olukorra ära? Hetkel kehtiv säte rõhutab

olukorda, kus isikul on kaasas isikut tõendav

dokument ja korrakaitseorganil on õigus nõuda

füüsilise dokumendi esitamist.

Selgitus

Loodav lahendus on täiendav võimalus

isikusamasuse kontrollimiseks PPA väljaantud

kehtiva dokumendi andmete alusel. Tegemist ei

ole eraldiseisva digitaalse dokumendiga ega uue

dokumendiliigiga. KorS-i muutmise vajadus

puudub, kuna uus lahendus loob täiendava

võimaluse isikusamasuse tuvastamiseks KorS §

32 vaates.

3. Kui tegemist on elektroonilise dokumendiga,

mis on mõeldud isikusamasuse tõendamiseks

füüsilises keskkonnas ja mis on õiguslikult

samaväärne mistahes muu isikut tõendava

dokumendi (v-a digi-ID) alusel tehtud

Mitte arvestatud

Tegemist ei ole uue elektroonilise dokumendiga

vaid PPA välja antud kehtiva dokumendi

andmetel põhineva isikusamasuse

kontrollimisega. Isikusamasuse kontrollimine

isikusamasuse kontrolliga, siis näeb PPA siin

mitmeid kasutegureid ja lisandväärtust erinevate

teenuste protsessides, mh ka kõikidele

korrakaitseorganitele, kes kasutavad enda töös

KorS § 32 erimeedet. Sellise lähenemise

eelduseks on aga esmalt see, et mRiik on

seadustes defineeritud kui elektrooniline isikut

tõendav dokument ning sellele on kirjeldatud

dokumendile omased tehnilised nõuded. Lisaks

sellele peab olema tagatud turvalisus.

toimub riikliku mobiilirakenduse vahendatud

kontrollpäringuga saadud dokumendiandmete

ning isiku võrdlemise teel, tuginedes PPA välja

antud dokumendi andmetele, mida säilitatakse

ITDAK-is ja andmekogus ABIS. ITDAK-i

andmed omavad õiguslikku tähendust.

Mobiilirakenduse vahendatud

kontrollpäringuga saadavad dokumendi andmed

ei ole eraldiseisev elektrooniline dokument,

samuti ei ole elektrooniline dokument

mobiilirakendus. Elektrooniliselt kuvatavad

andmed on varasemalt isikule välja antud

kehtiva dokumendi andmed ja loodav lahendus

on turvaline kanal andmete kuvamiseks.

Loodav lahendus peab tagama isikuandmete

kaitstuse ja seotuse dokumendi kasutajaga,

vastama turvalisuse nõuetele ja välistama nii

võltsitud andmete kuvamise kui ka võltsitud

mobiilirakenduse kasutamise.

4. Seaduse tasandil on hetkel defineeritud

mõiste „digitaalne isikutunnistus“, millega

peetakse silmas digi-ID-d, mis on füüsiline

dokument, kasutamiseks üksnes elektroonilises

keskkonnas oma isiku tuvastamiseks ja

digitaalse allkirja andmiseks. Selle

dokumendiga ei saa oma isikut füüsilises

keskkonnas tõendada. Kui eelnõus on siiski

mõeldud dokumenti ja mitte selle kuva, siis on

PPA hinnangul tegu täiesti uue

dokumendiliigiga, mis tuleb seaduse tasandil

defineerida ja millele tuleb kirjeldada

dokumendile omased tehnilised nõuded, välja

töötada taotlemise ja väljastamise protsess.

Juhul, kui mRiigi näol on siiski tegemist

elektroonilise isikut tõendava dokumendiga, mis

on mõeldud isikusamasuse tõendamiseks

füüsilises keskkonnas, siis palume täpsustada,

kus planeeritakse need tehnilised nõuded

reguleerida.

Selgitus

Tegemist ei ole digitaalse isikutunnistusega, uue

dokumendiliigiga ega elektroonilise isikut

tõendava dokumendiga. Isikusamasuse

kontrollimisel lähtutakse PPA välja antud

dokumendi andmetest ja kuvatakse rakenduses

selle dokumendi andmed.

5. PPA on veendunud, et mRiigis

dokumendikuva päringute teostamisel, suureneb

olulisel määral päringute maht isikut tõendavate

dokumentide andmekogusse (edaspidi ITDAK),

mis võib tekitada probleeme isikut tõendavate

dokumentide taotlemise ja väljastamise

protsessis, kuna ületab andmekogule seatud

piiranguid. ITDAK-i teevad päringuid erinevad

PPA teenused, mistõttu on reaalne oht, et

päringute hulga suurenemisel halveneb oluliselt

kõikide PPA teenuste töö. Seni ei ole PPA-le

Arvestatud

Seletuskirja punkti 7 alapunkti 4 täiendatud

analüüsi- ja arendusvajaduste kirjeldusega.

Täpne jõustumisaeg selgub pärast lähteülesande

valmimist.

teadaolevalt hinnatud võimalikke

andmemahtusid, kui erasektor alustab mRiigi

rakendamisel kontrollpäringute teostamist

ITDAK-i, mistõttu ei saa PPA tänase info pinnalt

öelda, et see sellisel kujul võimalik on. Oluline

on ka ära märkida, et PPA-l ja Riigi Infosüsteemi

Ametil (edaspidi RIA) puudub omavahel kehtiv

andmevahetusleping, mistõttu puudub PPA-l ka

õiguslik alus kõnealuse päringu alusel mRiigile

ITDAK-ist andmeid väljastada. Lähtudes

puuduvast andmemahtude hinnangust ja

andmevahetuslepingust, teeb PPA ettepaneku,

mitte sõnastada eelnõus ja seletuskirjas

erinevaid protsesse ja päringuid, mis ei ole

osapoolte vahel kokku lepitud. Pigem võiks

seletuskirjas välja tuua, et seaduseelnõu

muudatusega luuakse vastav võimekus

õiguslikul tasandil, kuid täpsemad detailid

protsesside ja päringute osas on veel selgumisel.

6. Erinevaid ekraanitõmmiseid on väga kerge

võltsida, mistõttu ei pea PPA antud lahendust

sellisel kujul turvaliseks. On ebaselge, kuidas

maandatakse näiteks riski, kus isik esitab

teenusepakkujale mRiigi kuva asemel

kuvatõmmise kellegi teise mRiigi kuvast.

Tehnoloogiliselt saab teenusepakkuja QR-koodi

välja lugemisel mõlemal juhul sama vaste, aga

juriidiliselt on ühel juhul tegemist

identiteedipettusega, kus esitatakse kellegi teise

andmed enda omadena. Kui QR-koodi

kasutatakse isikusamasuse kontrollimisel, siis

peab see olema nii turvaline kui ka

usaldusväärne. Näiteks viisakleebiste ja ELi

digitaalsete COVID-tõendite puhul luuakse

usaldusväärsus riikliku sertifitseerimisahela

kasutamise kaudu, lisaks on võimalus kasutada

ka erinevaid krüpteerimislahendusi. Hetkel ei

tule seletuskirjast välja, millised on turvalisuse

tagamise elemendid QR-koodi kasutamisel.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud ja riikliku

mobiilirakenduse turvalisust selgitav dokument

on RIA poolt edastatud SiM valitsemisala

asutustele.

7. Eelnõus luuakse võimalus mRiigi kaudu

esitatud dokumendi kuva alusel isikusamasuse

kontrollimiseks ning teenusepakkuja, kes antud

lahendust isikusamasuse kontrollimiseks

kasutab, hindab ise dokumendikuva esitamisega

seotud võimalikke riske konkreetse teenuse

kasutamisel. PPA teeb ettepaneku, et riik siiski

identiteedipoliitika kujundajana ning identiteedi

turvalisuse eest vastutajana, peaks reguleerima,

millistel juhtudel on mRiigi kaudu esitatud

dokumendikuva alusel tehtud isikusamasuse

Arvestatud osaliselt

ITDS reguleerib isikut tõendavate dokumentide

kohustust ja Eesti Vabariigi poolt Eesti

kodanikele ning välismaalastele isikut

tõendavate dokumentide väljaandmist. Seda,

kas konkreetses teenuses on riikliku

mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse

kontrollimine võimaldatud, otsustab

teenuseomanik ja riik saab seda reguleerida

vastavates eriseadustes. Eelnõud on täiendatud

ITDS § 181 lõikega 12, mis ütleb, et riikliku

kontroll võrdne füüsilise dokumendi

esitamisega ja millistel mitte. Hetkel jääb

eelnõust ja seletuskirjast ebaselgeks, millistes

olukordades on õiguslikult aktsepteeritav

mRiigi kaudu isikusamasuse kontroll ning

samas tekitab õigustatud ootuse, et see sobib

mistahes teenustes.

mobiilirakenduse vahendusel ei saa

isikusamasust kontrollida dokumendi

taotlemisel ja väljastamisel.

8. Täpsustavalt küsime, kas on plaanis koostada

avalikult kättesaadav nimekiri teenustest, kes

mRiigi dokumendikuva saaksid kasutada ja

millised ettevõtted selle oma teenustes ka

kasutusele on võtnud?

Selgitus

Käesoleva eelnõuga ei ole kavas taolist

nimekirja koostada. Seda, kas konkreetses

teenuses on riikliku mobiilirakenduse

vahendusel isikusamasuse kontrollimine

võimaldatud, otsustab teenuseomanik ja riik

saab seda reguleerida vastavates eriseadustes.

9. PPA sooviks võimalusel tutvuda koostatud

turu-uuringuga, mis toob välja mRiigi

võimalikud kasutusjuhud ja huvitatud

osapooled, kes sooviksid mRiiki oma teenustes

isikusamasuse kontrollimiseks kasutada.

Selgitus

Küsimus edastatud RIA-le.

10. Kuna eelnõuga antakse inimesele valik, kas

ta soovib kohustusliku dokumendina omada

passi või ID-kaarti, toome välja võimaliku

murekoha seoses korrakaitseorganite

halduskoormuse suurenemisega isikusamasuse

tuvastamisel. Probleemina nähakse eelkõige

seda, et inimeste jaoks, kes valivad kohustusliku

dokumendina passi, võib olla selle igapäevane

kaasas kandmine tülikas, kuid eelnõuga justkui

luuakse eeldus ametnikele ja õigustatud ootus

dokumendi kasutajatele, et sellistel puhkudel

asendab mRiik füüsilist dokumenti ning seda

saab kasutada oma isikusamasuse tõendamiseks

füüsilises keskkonnas samaväärselt passi või

ID-kaardiga. Eelnõu tekstist ega seletuskirjast ei

tule üheselt välja piiranguid mRiigi kasutamisel

ning kui neid ikkagi esineb (nt avalikes

teenustes), siis tuleb see nii kirja panna. Selline

täpsustus aitaks vältida olukorda, kus üksnes

passi kasutaja ekslikult eeldab, et selle esitamine

nt korrakaitseorganitele oma isikusamasuse

tuvastamiseks ei ole vajalik ning

korrakaitseorganil tuleb teha rida täiendavaid

toimingud isikusamasuse kontrollimiseks.

Arvestatud osaliselt

Kehtiv regulatsioon ei sätesta nõuet, mis

kohustab inimest isikut tõendavat dokumenti

kaasas kandma. Dokumendi kaasas kandmise

kohustus kehtib vaid juhtudel, kui on tarvis

tõendada teatud eriõigusi, näiteks

mootorsõiduki juhtimisel juhul, kui juhiluba ei

ole kaasas, relva kandmisel või alkoholi ostes

vanuse tõendamisel.

Seega tuleb ka kehtiva korra kohaselt

korrakaitseorganil teha isiku isikusamasuse

kontrollimiseks täiendavaid toiminguid, kui

inimesel ei ole dokumenti kaasas. Jääb

selgusetuks, milliseid täiendavaid toiminguid

tuleb korrakaitseorganil eelnõuga tehtava

muudatuse jõustumisel isikusamasuse

kontrollimiseks teha.

Seda, kas konkreetses teenuses on riikliku

mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse

kontrollimine võimaldatud, otsustab

teenuseomanik ja riik saab seda reguleerida

vastavates eriseadustes. Eelnõud on täiendatud

ITDS § 181 lõikega 12, mis ütleb, et riikliku

mobiilirakenduse vahendusel ei saa

isikusamasust kontrollida dokumendi

taotlemisel ja väljastamisel.

11. Ettepanek täpsustada, milliseid ja kust

pärinevaid kontaktandmeid võib kasutada ITDS

muudetud § 9² lõige 7¹ kohaselt.

Arvestatud

12. Seoses sertifikaatide peatamise ja peatamise

lõpetamise võimaluse kaotamisega, tuleks see

muudatus teha ka § 92 lg 8 muudatuses.

Mitte arvestatud

Vastav muudatus on olemas eelnõu § 1 punktis

10.

13. Seoses ITDS § 11³ lõike 3 ja § 12² lõike 2

muudatusega oleks vaja läbivalt ka

rakendusaktides asendada vanglatöötaja sõna

vanglaametnikuga.

Selgitus

Rakendusaktide muutmisega tegeletakse

põhjalikumalt enne seaduse muudatuste

jõustumist. HÕNTE § 48 lõike 2 kohaselt peab

seaduseelnõu seletuskirjale lisatud määruse

eelnõu kavand olema ette valmistatud sellise

täpsusega, et oleks võimalik hinnata

rakendusakti vajalikkust, volitusnormi ulatust,

kohast tasandit ja muid asjaolusid, mis on

vajalikud volitusnormi sõnastuse ja

rakendusakti vastavuse hindamiseks.

Rakendusaktis terminite ühtlustamise eesmärki

selles eelnõu menetlemise etapis ei ole. Tuleme

ettepaneku juurde tagasi rakendusakti

menetlemisel.

14. Ettepanek täiendada ITDS § 115 lg 1

sõnastust viisil, et eemaldada taotluse

vastuvõtmise nõue ja lisada tähtaeg toimingute

sooritamiseks:

(1) Kui Eestis viibiva isiku terviseseisund

püsivalt ei võimalda tal dokumendi

väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult

Politsei- ja Piirivalveametisse pöörduda ja

isiklik pöördumine on nõutav, võib Politsei- ja

Piirivalveamet taotleja isiku tuvastada või

kontrollida taotleja isikusamasust ja võtta temalt

biomeetrilised andmed tema elukohas või

viibimiskohas Eestis hiljemalt 3 kuu jooksul.

Palume jätta sõnastusest välja taotluse

vastuvõtmise nõue, kuivõrd koduteeninduse

puhul oleme palunud taotlejal või esindajal

esmalt esitada taotlus koos vajalike

dokumentidega ning vastavalt sellele oleme

planeerinud koduteeninduse. Taotlejatele või

nende esindajatele ei ole aga üheselt selge,

millal PPA ametnik tuleb ja see on põhjustanud

kaebusi. Põhjusi, miks koduteeninduse

korraldamine võib aega võtta on erinevaid –

näiteks inimene transporditakse ühest

viibimiskohast teise. Tavaliselt jõutakse

koduteenindus korraldada 1 kuu jooksul, kuid

kuna see võib PPAst sõltumatutel põhjustel ka

kauem aega võtta, teeme ettepaneku määrata

õigusaktis 3 kuulise tähtaja. Kui meil oleks

õigusaktis sätestatud konkreetne tähtaeg,

saaksime ka näiteks PPA kodulehel esitada

taotlejatele ja nende esindajatele selgemad

Mitte arvestatud

Taotluse esitamise muudatus vajab täiendavat

analüüsi, kuna puudutab haavatavat sihtrühma.

Kõnesoleva eelnõu ettevalmistamisel ei ole

muudatust analüüsitud ja sellega kaasnevat

mõju hinnatud. Samuti ei ole muudatust

kooskõlastamisele esitatud eelnõu versioonis.

Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik eelnõule

muudatust lisada.

Koduteeninduse tähtaja saab kehtestada

rakendusaktiga. Tuleme selle ettepaneku juurde

tagasi rakendusakti menetlemisel. Tähtaja

kehtestamise mõjude hindamiseks tuleb PPA-l

esitada statistika senise koduteeninduse praktika

ja tähtaja kohta aastate lõikes (mitu

koduteenindust aastas, millise aja jooksul

keskmiselt koduteenindus toimub).

suunised, juhtida nende ootusi ja paluda alustada

dokumendi vahetamise protsessiga aegsasti.

15. Seoses ITDS § 181 lg 11 muudatusega

palume täpsustada, kas inimese poolt eesti.ee

keskkonda sisselogimine ja sealt oma andmete

näitamine on võrdsustatud isikusamasuse

kontrollimisega.

Selgitus

Mobiiltelefonist eesti.ee keskkonda

sisselogimine ja ekraanile kuvatavate

dokumendi andmete näitamine ei ole

võrdsustatud isikusamasuse kontrollimisega.

Isikusamasuse kontrollimise funktsionaalsuse

kasutamiseks tuleb lisaks mobiilirakendusse

sisselogimisele end täiendavalt autentida ja

seejärel genereeritakse kasutajale ajutine

ruutkood, mis on unikaalne võti ja luuakse

vahetult enne andmete küsimist.

Seletuskirja täiendatud.

16. Ettepanek ühtlustada kõik arhiveerimise ja

kustutamise tähtajad ABIS põhimäärusega.

Vastasel juhul võib esineda olukordi, kus

andmekogu edastab andmestiku, aga ABIS pilti

ei väljasta. Siinkohal tõstame esile, et

arhiveerimise reeglistik eeldab olulisi arendusi

iga seotud andmekogu poolt. ABIS-e

arhiveerimise ja kustutamise tähtajad võiksid

olla kooskõlas konkreetse liidestunud

andmekogu tähtaegadega.

Arvestatud

Eelnõu koostamisel ja andmekogu andmete

säilitustähtaegade sätestamisel on lähtutud

andmekogu ABIS põhimääruses sätestatud

tähtaegadest, seaduses sätestatakse andmekogu

andmete kõige pikem võimalik säilitustähtaeg,

andmekategooriate kaupa on täpsemad

säilitustähtajad reguleeritud ka edaspidi

põhimääruses. Säilitustähtaja muudatused, mis

võrreldes andmekogu ABIS kehtiva

põhimäärusega muutuvad, tehakse edaspidi ka

andmekogude põhimäärustes ja andmekogu

ABIS põhimääruses.

17. Eelnõu järgi jõustuvad dokumendi

sertifikaadi kehtivuse peatamise ja taastamise

sätted 01.11.2025. PPA teeb ettepaneku viia

antud muudatuse jõustumine kooskõlla hetkel

kehtiva lepingu lõppemisega, milleks on 15.

november 2025.

Arvestatud

18. Eelnõu järgi jõustub digitaalse

isikutunnistuse väljaandmise lõpetamine

01.11.2025. PPA teeb ettepaneku lõpetada

digitaalsete isikutunnistuste väljaandmine juba

varem, kuna tegemist on dokumendi liigiga,

mille kasutajate hulk on äärmiselt väike ning

mille isikustamiseks kasutatav tehnoloogia on

ajale jalgu jäänud. Soovituslikult võiks see

tähtaeg olla 2024. aastal.

Arvestatud

Säte jõustub üldises korras.

19. Kriminaalmenetluse seadustiku § 1092

lõikes 5 asendatakse tekstiosa „andmekogu

põhimäärus“ tekstiosaga „andmekogu ABIS

põhimäärus, siis tuleks seda teha ka lõikes 4.

Samuti tuleks lõikes 6 asendada tekstiosa

„Andmekogus ABIS sisalduvad andmed“

tekstiosaga „Andmekogu ABIS andmed“.

Lisaks märgime, et analoogsed muudatused

Selgitus

Andmekogu ABIS lühend on antud KrMS § 99

lõikes 2. Seega tuleks konkreetse andmekogu

puhul kasutada seaduse tekstis edaspidi

korrektset lühendit. Suuremas osas seaduste

revisjon mõistete ühtlustamiseks ei ole

kõnesoleva eelnõu eesmärk.

tuleks teha ka teistes seaduste, sh PPVS, VTMS,

PPVS, VRKS, VangS.

20. Kriminaalmenetluse seadustiku § 1092 lõike

51 muudatusega seoses märgime, et ABIS-e

andmete säilitamise osas on

kohtuekspertiisiseaduse §-s 21 oluliselt

detailsem regulatsioon.

Selgitus

Informatsioon võetud teadmiseks. KES § 21

sätestab ka süüteomenetluse biomeetriaregistri

andmete säilitamise. Süüteomenetluse

biomeetriaregistri ja andmekogu ABIS erineval

teel võetud andmete säilitusaeg peab kattuma.

Kõik andmekogu ABIS andmete säilitusajad on

praegu sätestatud andmekogu ABIS

põhimääruses (§ 39 ja § 41). Andmekogu

volitusnormi sättes puudub vajadus kõigi

andmekategooriate säilitusaegade

üksikasjalikuks sätestamiseks. Piisab, kui

seaduses sätestada andmete maksimaalne

säilitustähtaeg. Andmekategooriate kaupa

reguleeritakse andmete säilitustähtaeg

andmekogu põhimääruses.

21. Väärteomenetluse seadustiku § 316 osas

teeme ettepaneku ühtlustada kõik arhiveerimise

ja kustutamise tähtajad ABIS põhimäärusega.

Vastasel juhul võib esineda olukordi, kus

andmekogu edastab andmestiku aga ABIS pilti

ei väljasta. Arhiveerimise reeglistik eeldab

olulisi arendusi iga andmekogu poolt.

Selgitus

Eelnõu koostamisel ja andmekogu andmete

säilitustähtaegade sätestamisel on lähtutud

andmekogu ABIS põhimääruses sätestatud

tähtaegadest, seaduses sätestatakse andmekogu

andmete kõige pikem võimalik säilitustähtaeg,

andmekategooriate kaupa on täpsemad

säilitustähtajad reguleeritud ka edaspidi

põhimääruses. Säilitustähtaja muudatused, mis

võrreldes andmekogu ABIS kehtiva

põhimäärusega muutuvad, tehakse edaspidi ka

andmekogude põhimäärustes ja andmekogu

ABIS põhimääruses.

22. Rakendusaktide kavand. Ettepanek muuta

siseministri 18.12.2015 määruse nr 77 § 3 lõiget

4 järgnevalt: Taotlusele kirjutab alla taotleja,

kinnitades taotluses esitatud andmete ja

taotlusele lisatud dokumentide õigsust. Isiklikult

esitatud taotluse võib kinnitada taotluse

vastuvõtmiseks pädeva asutuse

infotehnoloogilise vahendiga. Muudatuse

vajadus on tingitud sellest, et kui kasutada

tehnilist vahendit, näiteks tahvelarvuti ekraanil

kasutamiseks mõeldud spetsiaalset pliiatsit, ei

ole tegemist allkirjastamisega ning korrektsem

oleks õigusakti tasandil sätestada vastav toiming

kui „kinnitamine“ nagu teistes õigusaktides on

varem sõnastatud.

Selgitus

Rakendusaktide muutmisega tegeletakse

põhjalikumalt enne seaduse muudatuste

jõustumist. HÕNTE § 48 lõike 2 kohaselt peab

seaduseelnõu seletuskirjale lisatud määruse

eelnõu kavand olema ette valmistatud sellise

täpsusega, et oleks võimalik hinnata

rakendusakti vajalikkust, volitusnormi ulatust,

kohast tasandit ja muid asjaolusid, mis on

vajalikud volitusnormi sõnastuse ja

rakendusakti vastavuse hindamiseks.

Rakendusaktis terminite ühtlustamise eesmärki

selles eelnõu menetlemise etapis ei ole. Tuleme

ettepaneku juurde tagasi rakendusakti

menetlemisel.

23. Rakendusaktide kavand. Ettepanek muuta

siseministri 18.12.2015 määruse nr 77 § 16

lõiget 2. Kuna elamisloakaart on kohustuslik

dokument ning pass on tulevikus üks taotleja

Selgitus

Rakendusaktide muutmisega tegeletakse

põhjalikumalt enne seaduse muudatuste

jõustumist. HÕNTE § 48 lõike 2 kohaselt peab

valik dokumendikohustuse täitmiseks, teeme

ettepaneku nende dokumendiliikide puhul ära

kaotada arstitõendi esitamise kohustus. Kuivõrd

nende isikute eest teeb samuti toiminguid

sotsiaaltöötaja, siis saab sotsiaaltöötaja

veenduda selles, et inimene ei ole võimeline

isiklikult PPA-sse pöörduma. Sellisel juhul

saaks lõiked 1 ja 2 kokku tõsta.

seaduseelnõu seletuskirjale lisatud määruse

eelnõu kavand olema ette valmistatud sellise

täpsusega, et oleks võimalik hinnata

rakendusakti vajalikkust, volitusnormi ulatust,

kohast tasandit ja muid asjaolusid, mis on

vajalikud volitusnormi sõnastuse ja

rakendusakti vastavuse hindamiseks.

Rakendusaktis terminite ühtlustamise eesmärki

selles eelnõu menetlemise etapis ei ole. Tuleme

ettepaneku juurde tagasi rakendusakti

menetlemisel.

24. Rakendusaktide kavand. Ettepanek muuta

siseministri 18.12.2015 määruse nr 77 § 21

sõnastust „Taotleja, kes soovib, et tema

dokument väljastataks tema esindajale, edastab

dokumendi väljaandjale selle kohta kirjaliku

volituse digitaalselt allkirjastatult või isiklikul

ilmumisel.“. Volituse digitaalne allkirjastamine

või isiklik ilmumine ei ole vajalik, kui

dokumendi kättesaamist taotletakse notariaalse

volikirja alusel. Muudatus tagab parema

õigusselguse.

Selgitus

Rakendusaktide muutmisega tegeletakse

põhjalikumalt enne seaduse muudatuste

jõustumist. HÕNTE § 48 lõike 2 kohaselt peab

seaduseelnõu seletuskirjale lisatud määruse

eelnõu kavand olema ette valmistatud sellise

täpsusega, et oleks võimalik hinnata

rakendusakti vajalikkust, volitusnormi ulatust,

kohast tasandit ja muid asjaolusid, mis on

vajalikud volitusnormi sõnastuse ja

rakendusakti vastavuse hindamiseks.

Rakendusaktis terminite ühtlustamise eesmärki

selles eelnõu menetlemise etapis ei ole. Tuleme

ettepaneku juurde tagasi rakendusakti

menetlemisel.

25. Seletuskiri. Ettepanek sõnastada lk 1 p 6

ümber viisil, et me ei räägi millegi kaotamisest

vaid vastavate teenuste lõpetamisest. Ettepanek

täpsustada, et see muudatus puudutab just ID-1

formaadis isikut tõendavat dokumenti.

Sertifikaadid on ka reisidokumentides. Või

alternatiivina piisab ka sellest, kui täpsustada,

mis sertifikaatidest jutt: sertifikaat

autentimiseks ja sertifikaat digiallkirja

andmiseks. Lisaks märgime, et punkti

joonealuses märkuses peaks olema hanke

ametlik nimetus ning seletuskirja tekstis läbivalt

võiks olla kasutatud lühendit ID-1 leping.

Arvestatud

Seletuskirjas sõnastus muudetud.

26. Seletuskiri. Markeerime lk 1 p 6 selgituse

osas veel, et nii ETSI standardid, kui ka eIDAS

rakendusmäärus seavad nõude, et on võimalik

peatada ja/või kehtetuks tunnistada kas vahend

(mille puhul ei saa ka sertifikaate kasutada) või

sertifikaadid kiiresti ja tõhusalt. Neil, kellel

puudub alternatiivne eID vahend, ei ole kiiret ja

tõhusat viisi peatada ID1 formaadis eID vahendi

kasutamist kui telefoni teel kaob ära teenus

sertifikaatide peatamiseks. See on mure nii

kehtiva lepingu kui ka uue lepingu puhul.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

Lahendus peaks olemas olema, eIDAS

vastavushindamine läbitud ja teavitatud

vastavas koostöövõrgustikus, kui skeemi

muudatus enne jõustumist. MKM/RIA pakutud

lahendus või vähemalt kindel plaan selleks

võiks olemas olla enne kui konkreetne kuupäev

on seadusega määratud.

27. Seletuskiri. Seletuskirja lk 7 viidatakse e-

residendi digi-ID sertifikaatide kehtivuse

peatamisele ja kehtetuks tunnistamisele. Kuna

eelnõuga lõpetatakse sertifikaatide kehtivuse

peatamine, siis kas on asjakohane sellele veel

seletuskirjas viidata?

Arvestatud

Seletuskirjas sõnastus muudetud.

28. Seletuskiri. RAB-i pädevuse osas lk 10

sõnastust tuleks täiendada, kuna on viidatud e-

residendi digi-ID kehtivuse peatamisele, kuid

dokumendi kehtivust ei peatata – hetkel saab

vaid sertifikaate peatada.

Arvestatud

Seletuskirjas sõnastus muudetud.

29. Seletuskiri. Kas on asjakohane seletuskirja

lk 17 viidata ühele erasektori teenusele?

Selgitus

Kuna seletuskirjas nimetatud erasektori teenus

on Eestis nii era- kui avalikus sektoris väga

ulatuslikult kasutusel ja see on EUTS § 211

kohaselt hinnatud kõrge usaldusväärsuse

tasemega e-ID vahendiks, siis on asjakohane

seletuskirjas see välja tuua.

30. Seletuskiri. Ettepanek muuta lk 19 sõnastust

digitaalse isikutunnistuse kasutusvaldkondade

kohta ning märkida üldistatumalt, et seda

„võimalik kasutada üksnes elektroonilises

keskkonnas“. Kuna hetkel pakutud loetelust on

puudu krüpteerimise ja dekrüpteerimise

funktsionaalsus.

Arvestatud

Seletuskirja sõnastus muudetud.

31. Seletuskiri. Lk 21 viidatud garantiitaotlus

vormistatakse vaid garantii korral,

veamenetluses isik taotlust ei vormista. Lisaks

märgime, et garantiitaotlus arhiveeritakse PPA-

s ning inimesele seda ei anta. Inimese soovi

korral saame kirjalikult kinnitada, et vastav

taotlus on vormistatud. Samuti ei ole vaja alati

dokumenti PPA-le anda ning see võib jääda ka

inimese kätte.

Arvestatud

Seletuskirja sõnastus muudetud.

32. Seletuskiri. Lk 22 väide, et võimalus

pikema perekonnanime kandmiseks dokumenti

tekib uue ID-1 lepingu rakendamisega, ei ole

korrektne. Võimalus oleks ka praegustele ID

kaartidele pikem nimi kanda aga piirang tuli

seadusest. Kuna see mõjutab kõiki dokumente

(sh passe), siis on oluline, et rakendustähtaeg on

seotud uue ID-1 lepinguga.

Arvestatud

Seletuskirja sõnastus muudetud.

33. Seletuskiri. Lk 41 on hinnatud muudatuste

mõju ning märgitud, et pass kohustusliku

dokumendina ja mRiigi kasutuselevõtt,

puudutab vaid Eestis elavaid Eesti kodanikke.

Kas mRiigi rakendust ei saa kasutada Eestis

elamisloa alusel elavaid isikuid? Eelnõust

vastavat piirangut ei ilmne. Samuti on meie

hinnangul ekslik sõnastuses viidata passile, kui

kohustuslikule dokumendile, kuna eelnõuga

luuakse valikuvõimalus, millist dokumenti

omada, aga ei muudeta passi kohustuslikuks

dokumendiks.

Arvestatud

Seletuskirja muudetud.

Selgitame, et mRiik võetakse kasutusele

siseriikliku lahendusena ning seda saavad

kasutada ka Eestis elamisloa alusel elavad

elanikud. Täpsustame, et eelnõu § 1 punktiga 3

muudetakse ITDS § 5 sätestatud

dokumendikohustuse nõuet, millega

muudetakse ka pass üheks võimalikuks

kohustuslikuks dokumendiks. Eelnõu kohaselt

peab edaspidi Eestis elaval Eesti kodanikul

olema kohustusliku dokumendina kas pass või

isikutunnistus.

34. Seletuskiri. Lk 41 on märgitud sertifikaatide

peatamise lõpetamise mõju väikeseks, kuid PPA

hinnangul sõltub mõju ulatus sellest, kas ja

milline alternatiivne lahendus välja töötatakse

dokumentide sertifikaatide kehtetuks

tunnistamiseks.

Arvestatud

Seletuskirjas sõnastus muudetud.

35. Ettepanek lisada eelnõusse

riigilõivuseaduse muudatus, mis puudutab

soodsamat riigilõivu isikut tõendava dokumendi

taotlemisel, kui taotleja valib väljastuskohaks

välise teenuseosutaja (Selveri). Riigi kulutused

dokumendi väljastamise ja logistikaga jäävad

ära, kui dokument väljastatakse välise

teenuseosutaja poolt ja seega peaks ka riigilõiv

olema inimesele väiksem. Muudatus on oluline,

et mõjutada taotlejaid valima oma dokumendi

väljastuskohaks Selver. Isikut tõendavate

dokumentide Selveris väljastuse osas on

prognoositust oluliselt madalam ning seetõttu ei

ole see PPA teeninduste töökoormust positiivses

suunas mõjutanud.

Mitte arvestatud

Riigilõivu erisus pakutakse välja eraldiseisvas

RLS muutmise eelnõus, mis on kavandatud

jõustuma 01. jaanuaril 2025.

Rahapesu Andmebüroo

1. Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse

ITDS paragrahvi 92 lõikega 82, mille kohaselt

võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

töödelda e-residendi isikuandmeid selleks, et

tuvastada ja maandada e-residendiga seotud

riske. Seletuskirjas on muu hulgas riskide

hindamisega seonduvalt selgitatud, et e-

residentide andmete töötlemine annab

võimaluse tuvastada võimalikke e-residendi

digi-ID väärkasutuse mustreid ja e-residendi

profiilist tulenevaid riske ning luua

riskiaruandeid, mis võimaldavad anda

järelevalveasutustele regulaarset infot ja

tõhustada koostööd laiemalt. Eelnõu

seletuskirjast ei selgu täpsemalt kavandatavad

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud. E-residentide andmete

töötlemine annab võimaluse tuvastada

võimalikke e-residendi digi-ID väärkasutuse

mustreid ja e-residendi profiilist tulenevaid

riske. EIS-il tekib võimalus luua riskiaruandeid,

anda järelevalveasutustele infot e-residendi

digi-ID väärkasutuse kahtlusest ja tõhustada

koostööd laiemalt. Ennekõike tähendab see

koostööd EIS-i ja PPA vahel. PPA saab EIS-ilt

laekunud info alusel viia läbi põhjaliku

järelkontrolli.

tegevused, mida Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus riskide tuvastamise vaates edasiselt

teeb, ehk milline on Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse täpsem roll riskide hindamisel ja

järeltegevustel, ja milline roll ja ootus on

järelevalveasutustele siis, kui neile regulaarset

infot edastatakse. Eeltoodust tulenevalt teeme

ettepaneku seletuskirja vastavas osas täpsustada.

2. Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse ITDS-i

§ 206 lõigetega 11 ja 12, millega luuakse

õiguslik alus tagastada riskiriigi kodaniku e-

residendi digi-ID taotlus läbi vaatamata ning

volitatakse siseministrit kehtestama määrusega

riskiriikide nimekirja ja riskiriigi kodanikule e-

residendi digi-ID väljaandmise erisused.

Seletuskiri toob, et riskiriikide määramisel

lähtutakse RAB-i nimekirjast „Kõrgema

terrorismi rahastamise riskiga riigid ehk nn

riskiriigid“ (edaspidi RAB-i riskiriikide

nimekiri), kohaldades erisusi, mis võtavad lisaks

julgeolekukaalutlustele arvesse Eesti

majanduslikke ja välispoliitilisi huve ning e-

residentsuse programmi üldeesmärke. Eelnõu

seletuskiri viitab, et RAB-i riskiriikide nimekiri

on küll suure terrorismi rahastamise riskiga

riikide kohta, kuid kuna rahapesu- ja terrorismi

rahastamise risk on üldjuhul suur samades

riikides, on muudatusega kaetud ka suure

rahapesuriskiga riigid. Esmalt toome välja, et

tegemist on küll RAB-i poolt avaldatud

nimekirjaga, aga mitte RAB nimekirjaga,

palume eeltoodud ebatäpsus seletuskirjas

parandada. Riskiriik on eelnõu seletuskirja

kohaselt defineeritud kui kõrgema rahapesu või

terrorismi rahastamise riskiga riigi või sellise

riigi kodanik, millega puudub Eestil justiits-,

julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe

(ehk mõte on oluliselt laiem, kui RAB

avaldataval nimekirjal). RAB-i avaldatav

nimekiri ei kata kõiki riike näiteks sanktsioonide

kõrvalehoidumise või rahapesu riskiriikide

vaatenurgast. Seega sisu osas on ebaõige

järeldus, et rahapesu ja terrorismi rahastamise

risk on üldjuhul sama suur samades riikides.

Koostöös õiguskaitseasutustega valminud ning

RAB-i poolt avaldatud nimekirjas on kitsamalt

toodud kõrgema terrorismi rahastamise riskiga

riigid. RAB koos Kaitsepolitseiametiga vaatab

seda nimekirja regulaarselt üle, kuid seda samuti

ennekõike terrorismi rahastamise vaates. RAB

Arvestatud

Seletuskirja tekst muudetud.

ei uuenda avaldatavat nimekirja riskiriikide

FATF halli ja musta nimekirja lisamise põhjal.

Eeltoodud arvesse võttes on meie hinnangul

toodud regulatsioon ja lähenemine seaduses

ebapiisav ning ei võimalda riigil kaitsta ennast

selles eest, et e-residentsuse puhul arvestataks

riskide tuvastamisel just konkreetsete isikute

asukoha- ja päritoluriigi riskidega ning

maandatakse efektiivselt ka rahapesu riske.

Eeltoodust lähtudes teeme ettepaneku läheneda

kõnealusele muudatusele seaduse eelnõus

laiemalt ning kindlasti arvestada võimalike

riskiriikide määratlemisel ka sanktsioonist

kõrvalehoidumise ja rahapesu riskide

vaatenurka laiemalt. RAB-i poolt avaldatud

nimekiri riskiriikidest ei ole eeltoodud

põhjendusel piisav ning riskide efektiivseks

maandamiseks tuleks eelnõu kohaselt

selgesõnalisena määratleda ka asutus, kes

nimekirja riskiriikidest jooksvalt ajakohastab

(selleks ei saa olla RAB). Juba rahapesu ja

terrorismi rahastamise nimekirjade puhul näeb

erisusi (RahaPTS § 3 punkt 18 ja

https://finance.ec.europa.eu/financial-

crime/high-riskthird-countries-and-

international-context-content-anti-money-

laundering-and-countering_en ning RAB-i ja

õiguskaitseasutustega koostöös avaldatud

kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide

nimekiri https://fiu.ee/media/841/download).

Lisame täiendavalt, et 27.10.2023 avaldas FATF

oma kõige värskema ajakohastatud nimekirja

jurisdiktsioonidest, mille rahapesu ja terrorismi

rahastamise režiimides tuvastati strateegilisi

puudujääke (leitav:

https://www.fatfgafi.org/en/publications/High-

risk-and-other-monitored-

jurisdictions/Increased-monitoringoctober-

2023.html). Samuti avaldas Suurbritannia

22.01.2024 uuendatud teadaande rahapesu ja

terrorismi rahastamise kõrge riskiga kolmandate

riikidega seonduvalt (leitav:

https://www.gov.uk/government/publications/m

oney-laundering-advisory-notice-high-risk-

thirdcountries--2).

3. 12.06.2023 tagasisides isikut tõendavate

dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsuses tõime välja, et

puudub analüüs, kuidas majanduslikud

kasutegurid Türgi ja Araabia Ühendemiraatide

Selgitus

E-residentsuse programmi riskihaldus toimub

läbi e-residentsuse nõukogu, kus lepitakse

kokku riskide haldamise meetmed ja vajaduse

korral täiendavad meetmed. E-residentsuse

puhul kaaluvad üles võimalikud

julgeolekuriskid. Eelnõu seletuskirjast jätkuvalt

vastav analüüs hetkel puudub.

nõukogu liikmeks on ka Rahandusministeeriumi

asekantsler ja edaspidi on nõukogu liikmeks

RAB esindaja.

E-residentsuse riskiriikide nimekiri

kooskõlastati enne VTK ja eelnõu

kooskõlastamist e-residentsuse nõukogus, kuhu

kuuluvad kõikide e-residentsuse programmiga

seotud ministeeriumide ja riigiasutuste

esindajad. Riik võtab Türgi ja Araabia

Ühendemiraatide nimekirjast välja jätmisega

teadliku riski. Järelevalveasutused monitoorivad

pidevalt nii järelkontrollis ilmnevaid riske, kui

julgeoleku olukorra muutumist ning riskide

hindamise tulemusel on võimalik nimekirja

muuta.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus

1. mRiigi äpi sisend seletuskirjas ei peegelda

praegust arusaama isikusamasuse

kontrollimisest ning SMITi ei ole antud

lahenduse planeerimisse kaasatud. Me ei tea ega

pole olnud võimelised planeerima SK-s

kirjeldatud muudatusi, ressurssi ja tehnoloogilist

lahendust, mis võimaldaks SK-s kirjeldatud

õiguslikku alust: "Muudatus annab mRiigi

kaudu isikusamasuse kontrollimisele

samaväärse õigusliku tähenduse, nagu on

füüsilise dokumendi alusel isikusamasuse

kontrollimisel." ABISe vaatest pole teada, kas

teostatakse biomeetrilist päringut, milline on

volüüm jne. mRiigi osas tuleb arvestada, et see

toob kaasa lisainvesteeringuid. Põhjus selles, et

meie ITteenuste puhul tähendab muudatus seda,

et ITDAK ja ABIS peavad edasi toimima kahe

erineva mudeli alusel: 1) nii senise e-riigi

toimemudeli järgi, kus andmekogu on loodud

menetluse toetamiseks ja päringuid teevad

asutused (nn once-only põhimõte), kui ka 2) uue

nn personaalriigi toimemudeli alusel, kus

päringuid teeb inimene ise ehk piltlikult öeldes

tuuakse senine ID-kaardi kasutamine otse vastu

ITDAK-it ja ABIS-t (sisuliselt on see uus

isikusamasuse kontrolli eesmärgil tehtav päring

sama funktsionaalsus, mida eID kasutamisel

täidavad TARA, DigiDoc-i ja muud sarnased

eID vahendi kasutamist võimaldavad

tarkvarad). Praegusel kujul ei ole ITDAK ja

ABIS selliseks andmevahetuseks valmis, sest

need ei ole sellel eesmärgil loodud. Ka tuleb

arvestada sellega, et ükski nende andmekogude

Arvestatud

Seletuskirja täiendava analüüsi- ja arendus-

vajadusega täiendatud.

senistest eesmärkidest ära ei lange, mis tähendab

seda, et mRiigi päring on IKT teenustele

lisanduv koormus, mille võimaldamiseks tuleb

teha investeeringuid. Suureneva päringute

koormusega toimetulekuks ei piisa ainult

lisaserverite soetamisest. Päringute mahtude

suurendamiseks on vaja suurendada ka ITDAK-

i ja ABIS-e rakenduste enda töökindlust ning

võimsust. Samuti on vaja suurendada

andmesidevõrgu läbilaskvuse võimsust ja seda

eriti ABIS vaates, kuna biomeetrilised andmed

liiguvad krüpteeritud kujul ja see on

andmemahukam kui biograafiliste andmete

liigutamine (juhul kui selle uue päringuga

tahetakse ka foto kaasa saada). Need ei ole

vajadused, mis saaksid oodata kuni päringute

maht suurenema hakkab, vaid nende

investeeringute tuleb tegeleda juba alustades –

sest ITDAK-it teenindaval UUSIS-el on juba

praegu aeg-ajalt aeglusega probleeme ja

lisapäringute koormusele see enam vastu ei pea,

ning andmeside koormuse suurendamine

mõjutab väga otseselt kõigi SMIT-i poolt

pakutavate teenuste töökindlust. Rahalise

vajaduse suurusjärku oskame hinnata siis kui

oleme saanud lähteülesande, kus kõige olulisem

on info selle kohta, milline on maksimaalne

eeldatav samaaegsete päringute arv ja millisele

kellaajale ning nädalapäevale see tõenäoliselt

langeb. St ei piisa sellest, kui palju päringuid

arvuliselt aasta või kuu lõikes juurde tuleb, vaid

hinnangu andmiseks on vaja teada just seda, kui

palju päringuid võidakse samaaegselt teha, st

kui suurele samaaegsele koormusele peavad

meie teenused vastu pidama. Samuti on oluline

teada, kuhu see ajaliselt tõenäoliselt langeb – et

hinnata, kas koormus tõuseb nendel aegadel,

mis on juba praegu tippajad või muudel aegadel.

Selle alusel saame vaadata, kas planeeritavate

tippaegadega samal ajal on koormus kõrge ka

PPA teenindustes, piirikontrollis, Selverites,

pankades jms, ning kas suurem koormus langeb

töövälisele ajale ja vajaks ka SMIT-i

meeskondade valvesolekut (praegu nende

teenuste puhul töövälisel ajal reageerimise

kohtustust meil ei ole, nii oleme PPA-ga kokku

leppinud). Ka tuleks ilmselt mõelda sellele, et

kas selline uutmoodi andmevahetus nõuab ka

täiendavat eIDAS auditeerimist, kuivõrd

lisandub nö uus võimalik ründevektor. Lisaks

eeltoodule juhime tähelepanu, et § 9.

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

muutmine - Muudatuse alusel võivad

Sissesõidukeeldude riikliku registrit (skeeld) ja

Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu (illegaal) ees oodata

arendustegevused, mille maht selgib analüüsi

käigus peale andmekogu omaniku, PPA, ärilise

sisendi andmist arendusvajaduste osas.

2. Ettepanek täiendada eelnõu § 1 punkti 43

järgmise lausega: „Eesti teabevärava kaudu

isikusamasuse kontrollimise eesmärgil

dokumendiandmete pärimist võimaldatakse

tehniliste võimaluste piires mahus, mis ei takista

isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja

ABIS andmekogu vastutavatele töötlejatele

pandud ülesannete täitmist.“

Praegu on küll ITDAK-i põhimääruses

sätestatud, et kolmandatele isikutele antakse

juurdepääs andmekogu andmetele mahus, mis ei

takista vastutavale töötlejale pandud ülesannete

täitmist, kuid kuna Eesti teabevärava kaudu

tehtava päringu tegemist võib tõlgendada ka kui

andmesubjekti enda poolt tehtavat päringut, siis

ei pruugi ITDAK-i põhimääruses toodud piirang

anda vastutavale töötlejale piisavat kaitset.

Pealegi puudub sarnane säte ABIS

põhimääruses.

Arvestatud osaliselt

ITDAK-i põhimääruses on sätestatud piirang,

mis kohaldub kõikidele kolmandatele isikutele

ja on oma olemuselt laiem, kui ettepanekus

esitatud sõnastus, mis kohalduks kitsalt riikliku

mobiilirakenduse vahendusel tehtud

päringutele. ITDAK-i põhimääruses olev alus

tagab piisava kaitse vastutavale töötlejale, kui

taoline piirang on ka tehniliselt teostatav.

Samasisulise piiranguga täiendatakse ka

andmekogu ABIS põhimäärust.

3. Ettepanek täiendada seletuskirja ja lisada

mõjuhinnang ka selle kohta, et luuakse võimalus

kontrollida füüsilises keskkonnas isikusamasust

digitaalselt mRiigi kaudu. Meie hinnangul on

sellel muudatusel oluline mõju riigiasutuste

töökorraldusele ja riigi IKT teenustele, samuti

teenusepakkujatele:

Isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja

ABIS andmekogu ning nendega seotud

tehniliste rakenduste, teenuste ja muude

komponentide ülesehitus ning toimimine

põhineb senisel e-riigi toimeloogikal, kus

inimene esitab andmed ainult ühe korra ja

andmekogust pärivad andmeid asutused, mitte

andmesubjektid ehk inimesed ise (nn once-only

põhimõte). Plaanitav muudatus võimaldada

kontrollida füüsilises keskkonnas isikusamasust

digitaalselt mRiigi kaudu loob uue võimaluse,

kus nende andmekogude senistele

funktsionaalsustele lisanduvad ka niinimetatud

transaktsioonipõhised päringud, mida teevad

inimesed ise. Selline muudatus erineb senisest e-

Arvestatud

Seletuskirja punkti 7 on täiendatud, ettepanekus

välja toodud mõju riigiasutuste töökorraldusele

ja riigi IKT teenustele väljendub

arendusvajaduses ja sellega kaasnevas kulus.

riigi toimeloogikast ja toob kaasa uue

funktsionaalsuse, millega nende andmekogude

tehnilistes lahendustes seni arvestatud ei ole ja

seetõttu ei tule need andmekogud oma praegusel

kujul uue vajadusega kaasneva koormusega

toime. Kuigi ka praegu on andmesubjektil

võimalik riigi teabevärava kaudu oma andmeid

isikut tõendavate dokumentide andmekogust ja

ABIS andmekogust kontrollida, ei ole praegusel

juhul siiski tegemist transaktsiooni põhise

päringuga, mistõttu ei saa praeguste päringute

pinnalt hinnata tulevaste transaktsiooni põhiste

päringute mahtu. Seetõttu tuleb plaanitava

muudatuse rakendamiseks vaadata üle nii

rakenduste endi toimeloogika kui ka rakendusi

teenindav baastaristu, et tagada rakendustes ja

taristus piisav võimsus muutunud vajaduste ja

koormusega toimetulekuks. Selline muudatus

vajab rahalist investeeringut. Samuti on

muudatusel mõju teenusepakkujatele, kes

plaanivad oma protsessides võimaldada mRiigi

kaudu isikusamasuse tuvastamist füüsilises

keskkonnas. Info teenusepakkujate

valmisolekust selline teenus kasutusele võtta

ning samuti info selle kohta, millises ajaraamis

on teenusepakkujatel võimalik ja ka huvi selle

teenuse kasutuselevõtmiseks vajalikud

arendustööd teha, on oluline sisend ka SMIT-i

hallatavates infosüsteemides vajalike

arendustööde planeerimiseks.

4. Ettepanek täiendada seletuskirja punkti 7

muudatusega seotud kuludega seonduvalt ja

sõnastada esimene lause järgmiselt:

„Eelnõu rakendamine toob kaasa

infosüsteemide arendamise kulud, kulud

rakenduste võimsuse suurendamiseks ja kulud

taristu (sh serverid ja andmesidevõrk) võimsuse

suurendamiseks. Samuti võivad eelnõu

rakendamisega kaasneda SMIT-ile täiendavad

personalikulud ning kulud turvatestimisele.

SMIT hindab arendusmahtu PPA esitatavate

arendusvajaduste alusel ja kulud kaetakse

SMIT-i eelarvest, välja arvatud kulud, mis on

vajalikud, et luua võimalus kontrollida

füüsilises keskkonnas isikusamasust digitaalselt

mRiigi kaudu. Nende kulude katmine lepitakse

kokku eraldi.“

Arvestatud

Seletuskirja punkti 7 alapunkti 4 täiendatud.

5. Ettepanek täpsustada seletuskirja puntki 7

alapunkti 4 selgitusega, et mRiigiga seotud

muudatuse rakendamiseks on vaja suurendada

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

ITDAK-i ja ABIS andmekogu tehniliste

rakenduste ning sellega seotud baastaristu (sh

serverid ja andmesidevõrk) võimsust ning

mahtu. Juhul kui uute päringute prognoositav

tippkoormus langeb töövälisele ajale, võib

tekkida vajadus ka täiendavate personalikude

katmiseks, eriti uue lahenduse töösoleku

algusfaasis. Samuti kaasnevad mRiigiga seotud

muudatustega kulud turvatestimisele, mida

SMIT-i eelarves praegu planeeritud ei ole. Kõigi

vastavate kulutuste katmiseks planeeritakse raha

SMIT-i eelarvesse. Kulude suurusjärgu

hindamiseks on eelnevalt vaja sisulist

lähteülesannet, kus muuhulgas on planeeritud

päringu andmekoosseis, maksimaalne

samaaegsete päringute arv ning prognoositav

tippkoormuse aeg nädalapäevade ja kellaaegade

täpsusega.

6. Ettepanek täpsustada Eesti teabevärava kaudu

isikusamasuse kontrollimise eesmärgil

dokumendiandmete pärimiseks vajalike

muudatuste jõustumisaega, sest SMIT-i IKT

teenuste meeskondadel võimalik arendused

töösse võtta mitte varem kui 2026. aasta alguses.

Kuni 2026. aasta alguseni on asjassepuutuvate

IKT teenuste meeskonnad juba hõivatud suures

mahus uue ID1 lepingu rakendamisega seotud

muudatustega ja muude etteplaneeritud

arendusülesannetega. Kuna vastavad

muudatused ja arendusülesanded on seotud

ITDAK-i ja ABIS andmekogu tehniliste

rakendustega, ei võimalda ka lisameeskondade

kaasamine vajalikke arendustöid kiiremini

töösse võtta.

Arvestatud

Täpne jõustumisaeg selgub pärast lähteülesande

valmimist.

Rakendusaktide kavandid .pdf

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusakti kavand nr 1

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta

määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“

muutmine

Määrus kehtestatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 3315 lõike 5 alusel.

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruses nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõikes 2 asendatakse sõna „alaliselt“ tekstiosaga „40 aastat, peale mida andmed

kustutatakse“;

2) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse andmekogus aktiivselt kümme aastat

välismaalase lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates. Pärast seda kantakse andmed eraldi

andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse 40 aastat.“;

3) paragrahvi 48 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pärast lõike 1 teises lauses ja lõikes 2 sätestatud säilitustähtaja möödumist andmed

kustutatakse.“.

Kristen Michal

Peaminister

Lauri Läänemets

Siseminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Rakendusakti kavand nr 2

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri määruste muutmine seoses

isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmisega

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 115 lõike 7, § 121 lõike 9 ning

§ 15 lõigete 1 ja 6 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 3314 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja

viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmine

Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruses nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

(1) Andmekogu andmeid ja andmekogusse kantud alusdokumente säilitatakse andmekogus

aktiivselt 10 aastat välismaalase lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates. Pärast seda

kantakse §-des 8 ja 9, § 15 punktis 1 ja § 17 lõike 1 punktis 11 sätestatud andmed eraldi

andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse 40 aastat.“;

2) paragrahvi 26 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pärast lõike 1 teises lauses ja lõikes 2 sätestatud säilitustähtaja möödumist andmed

kustutatakse.“.

§ 2. Siseministri 30. novembri 2015. aasta määruse nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse

menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede

võtmise kord“ muutmine

Siseministri 30. novembri 2015. aasta määruses nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses

ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „edaspidi“ sõnaga „koos“;

2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Taotlejalt“ sõnadega „, välja arvatud

e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejalt,“;

3) paragrahvi 2 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 3 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Alla kuueaastast isikut ei daktüloskopeerita kolmanda riigi kodaniku elamisloa või

elamisõiguse ja elamisloakaardi ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemisel.“.

§ 3. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide

andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide

andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 2 ning § 12 lõike 3 punktid 7 ja 23 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 12 asendatakse sõna „vanglatöötaja“ sõnadega

„kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja“;

3) paragrahvi 13 tekstis ja § 14 teises lauses asendatakse sõna „andmekogukaardile“ sõnaga

„andmekogusse“;

4) määruse 6. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „arhiveerimine“ sõnaga „säilitamine“;

5) paragrahv 18 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 18. Andmekogu andmete säilitamine

(1) Eesti kodanikule esmase isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses §-de 6 ja § 7,

§ 8 lõigete 1 ja 5, § 9 lõike 1 ning § 10 lõike 1 alusel andmekogusse kantud andmeid säilitatakse

alaliselt.

(2) Lõikes 1 nimetamata andmeid säilitatakse 75 aastat andmekogusse kandmisest arvates.“;

5) paragrahvi 20 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Andmekogu likvideeritakse seaduse alusel.“.

§ 4. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 77 „Isikutunnistuse,

elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe

teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi

või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu,

väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi,

digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase

passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise

taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise

tähtajad“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „taotleja“ sõnadega „(edaspidi taotleja);

2) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõnad „üheselt isikusamasuse kontrollimist võimaldava

elektroonilise kanali“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduse“;

3) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „lõikes 2 nimetatud elektroonilise kanali“ sõnadega

„Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduse“;

4) paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse sõnad „taotluse esitamisel posti teel, esindaja kaudu või

elektrooniliselt“ sõnaga „taotlemisel“;

5) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja on välisesinduse töötaja, lisab ta

taotlusele diplomaatilise isikutunnistuse koopia.“;

6) paragrahvi 12 lõige 3, § 15 lõige 2 ja § 16 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 21 sissejuhatava lauseosa esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Taotleja, kes soovib, et tema dokument väljastataks tema esindajale, edastab dokumendi

väljaandjale selle kohta kirjaliku volituse.“.

9) paragrahvi 3 lõike 6 teises lauses, § 6 lõikes 3 ja § 22 lõikes 4 asendatakse sõnad

„vangladirektori poolt selleks volitatud vanglatöötaja“ sõnadega “kinnipidamisasutuse

volitatud ametnik või töötaja“.

§ 5. Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruse nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku

registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruse nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri

põhimäärus“ § 17 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „50 aastat“ sõnaga „alaliselt“.

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Rakendusakti kavand nr 3

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja

isikusamasuse kontrollimise kord

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument)

taotleja (edaspidi taotleja) isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord:

1) isikutunnistus;

2) digitaalne isikutunnistus;

3) elamisloakaart;

4) Eesti kodaniku pass;

5) välismaalase pass;

6) ajutine reisidokument;

7) pagulase reisidokument;

8) meremehe teenistusraamat;

9) meresõidutunnistus.

§ 2. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses on:

1) taotleja isik, kelle isikuandmed kantakse dokumenti;

2) dokumendi väljaandja Politsei- ja Piirivalveamet;

3) dokumendi väljastaja Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti välisesindus või teenuseosutaja.

§ 3. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine

(1) Taotleja isik tuvastatakse või tema isikusamasust kontrollitakse:

1) dokumendi taotluse esitamisel;

2) dokumendi väljastamisel.

(2) Taotleja isik tuvastatakse või tema isikusamasust kontrollitakse järgmiste andmete alusel:

1) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1, 11, 12, 2, 3, 4, 5, 6, 7 või 8

nimetatud dokumendi andmed;

2) isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse

süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS) kantud isiku tuvastamise andmed.

(3) Kui taotlejale ei ole antud välja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1,

11, 12, 2, 3, 4, 5, 6, 7 või 8 nimetatud dokumenti, tuvastatakse tema isik välisriigi kehtiva

reisidokumendi alusel. Taotleja isiku tuvastamiseks võib kasutada andmekogu ABIS andmeid.

(4) Kui alla 15-aastasele taotlejale ei ole antud välja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2

lõike punktis 1, 11, 12, 2, 3, 4, 5, 6, 7 või 8 nimetatud dokumenti ja tal ei ole välisriigi kehtivat

reisidokumenti, tuvastatakse tema isik sünnitunnistuse ja seadusliku esindaja seletuste ning

vajaduse korral muude tõendite alusel.

(5) Kui taotlejale ei ole antud välja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1,

11, 12, 2, 3, 4, 5, 6, 7 või 8 nimetatud dokumenti ja tal ei ole välisriigi kehtivat reisidokumenti

ning tema isiku tuvastamine isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS

andmete alusel ebaõnnestub, tuvastatakse tema isik muude tõendite alusel.

(6) Kui taotleja on välismaalane ja tema isik tuvastatakse põhiliselt tema ütluste alusel,

märgitakse seda dokumendil eesti ja inglise keeles.

(7) Kui dokumendi taotluse esitab või dokument väljastatakse taotleja seaduslikule esindajale,

tuvastatakse seadusliku esindaja isik või kontrollitakse tema isikusamasust järgmiste andmete

alusel:

1) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1, 11, 12, 2, 3, 4, 5, 6, 7 või 8

nimetatud või § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva

reisidokumendi andmed;

2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.

§ 4. Isikusamasuse kontrollimine dokumendi väljastamisel

(1) Taotleja ilmub dokumendi kättesaamiseks isiklikult dokumendi väljastaja juurde, kes

kontrollib tema isikusamasust, kui õigusaktiga ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Kui dokumendi väljaandja ei nõua, et taotleja ilmuks isiklikult dokumendi väljastaja juurde,

kontrollitakse tema isikusamasust muul moel.

(3) Dokumendi väljaandja võib nõuda, et taotleja ilmuks isikusamasuse kontrollimiseks

isiklikult dokumendi väljaandja juurde.

(4) Kui Eesti välisesindus või teenuseosutaja ei ole dokumendi väljastamisel veendunud taotleja

isikusamasuses, edastatakse dokument väljastamiseks dokumendi väljaandjale, kes kontrollib

taotleja isikusamasust.

(5) Dokumenti ei väljastata, kui isikusamasus on käesoleva määruse kohaselt kontrollimata.

§ 5. Isikusamasuse kontrollimise erisused dokumendi väljastamisel

(1) Kui dokument väljastatakse valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse töötajale või

kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale, kontrollitakse dokumendi väljastamisel

tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:

1) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1, 11, 12, 2, 3, 4, 5, 6, 7 või 8

nimetatud või § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava kehtiva dokumendi andmed;

2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu ja andmekogu ABIS andmed.

(2) Kui dokument väljastatakse taotleja volitatud esindajale, kontrollitakse dokumendi

väljastamisel tema isikusamasust järgmiste andmete alusel:

1) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1, 11, 12, 2, 3, 4, 5, 6, 7 või 8

nimetatud või § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava kehtiva dokumendi või välisriigi kehtiva

reisidokumendi andmed;

2) isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja andmekogusse ABIS kantud isiku

tuvastamise andmed.

(3) Kui taotleja ei pea ilmuma dokumendi kättesaamiseks isiklikult dokumendi väljastaja

juurde, kontrollitakse tema isikusamasust dokumenti kantud digitaalset tuvastamist või

digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu.

§ 6. Mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse taotleja isikusamasuse kontrollimise

erisused

(1) Kui mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse (edaspidi mobiil-ID) kasutamise leping

sõlmitakse mobiilioperaatori esinduses, kontrollib mobiilioperaator mobiil-ID taotleja

isikusamasust järgmiste andmete alusel:

1) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1, 12, 2, 3, 4, 5, 6, 7 või 8

nimetatud kehtiva dokumendi andmed;

2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu andmed.

(2) Kui mobiil-ID kasutamise leping sõlmitakse elektroonilises keskkonnas, kontrollitakse

mobiil-ID taotleja isikusamasust digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist

võimaldava sertifikaadi kaudu, mis on kantud:

1) isikutunnistusele;

2) digitaalsele isikutunnistusele;

3) elamisloakaardile või

4) mobiil-ID-le, mille väljastamisel on mobiil-ID taotleja ilmunud isikusamasuse

kontrollimiseks isiklikult mobiilioperaatori esindusse.

(3) Kui 7–17-aastase või piiratud teovõimega täisealise seaduslik esindaja esitab mobiil-ID

taotluse mobiilioperaatori esinduses, kontrollitakse mobiil-ID taotleja ja tema seadusliku

esindaja isikusamasust järgmiste andmete alusel:

1) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1, 12, 2, 3, 4, 5, 6, 7 või 8

nimetatud kehtiva dokumendi andmed;

2) isikut tõendavate dokumentide andmekogu andmed.

(4) Kui 7–17-aastase või piiratud teovõimega täisealise seaduslik esindaja esitab mobiil-ID

taotluse elektroonilises keskkonnas, kontrollitakse isikusamasust järgmiselt:

1) seaduslik esindaja – kehtiva isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse või

mobiil-ID alusel;

2) mobiil-ID taotleja – lõikes 2 nimetatud kehtiva dokumendi alusel.

§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 10. juuli 2009. aasta määrus nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja

isikusamasuse kontrollimise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Rakendusakti kavand nr 4

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Suurema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga

riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase

koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele

e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lõike 12 alusel.

§ 1. Suurema rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga riikide ja Eestiga justiits-,

julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu

Suurema rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga riigid või Eestiga justiits-, julgeoleku- või

õiguskaitsealase koostöösuhteta riigid on:

1) Afganistani Islamivabariik;

2) Alžeeria Demokraatlik Rahvavabariik;

3) Burkina Faso;

4) Egiptuse Araabia Vabariik;

5) Iraagi Vabariik;

6) Iraani Islamivabariik;

7) Jeemeni Vabariik;

8) Jordaania Hašimiidi Kuningriik;

9) Kongo Demokraatlik Vabariik;

10) Liibanoni Vabariik;

11) Liibüa Riik;

12) Lõuna-Sudaani Vabariik;

13) Mali Vabariik;

14) Maroko Kuningriik;

15) Mosambiigi Vabariik;

16) Nigeeria Liitvabariik;

17) Nigeri Vabariik;

18) Pakistani Islamivabariik;

19) Palestiina Omavalitsus;

20) Korea Rahvademokraatlik Vabariik;

21) Saudi Araabia Kuningriik;

22) Somaalia Liitvabariik;

23) Sudaan;

24) Süüria Araabia Vabariik;

25) Tuneesia Vabariik;

26) Usbekistan;

27) Valgene Vabariik;

26) Venemaa Föderatsioon.

§ 2. E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemise erisused

(1) Paragrahvis 1 nimetatud riigi kodaniku, välja arvatud Valgevene Vabariigi või Venemaa

Föderatsiooni kodaniku e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlust ei tagastata läbi

vaatamata, kui on täidetud vähemalt üks järgmisest tingimustest:

1) ta on elanud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis vahetult enne e-residendi digitaalse

isikutunnistuse taotluse esitamist vähemalt kolm järjestikust aastat ja tal on selle riigi kehtiv

elamisluba;

2) tal on Eestis püsiv majandustegevus;

3) talle on antud varem välja e-residendi digitaalne isikutunnistus;

4) ta on Eesti välisesinduse töötaja või aukonsul.

(2) Valgevene Vabariigi või Venemaa Föderatsiooni kodaniku e-residendi digitaalse

isikutunnistuse taotlust ei tagastata läbi vaatamata, kui talle on antud varem välja e-residendi

digitaalne isikutunnistus ja tal on Eestis püsiv majandustegevus.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

SK_ITDS-i muutmine.pdf

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on töötatud välja, et suurendada identiteedihalduse turvalisust, maandada julge-

olekuriske ja ajakohastada tööprotsesse, viies need vastavusse tänapäevaste vajaduste ja

võimalustega ning vähendades seeläbi inimeste halduskoormust ja ametiasutuste töökoormust.

Selleks on kavandatud teha järgmised olulisemad muudatused.

1) Luuakse õiguslik alus tagastada läbi vaatamata e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi e-residendi digi-ID) taotlus juhul, kui e-residendi digi-ID taotleja on suurema

rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riigi või sellise riigi kodanik, millega puudub

Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe (edaspidi e-residentsuse riski-

riik).

2) Antakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele (edaspidi EIS) õigus töödelda

e-residendi digi-ID väljaandmise menetluses kogutud isikuandmeid ja e-residendi digi-ID

andmeid.

3) Antakse Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) õigus nõuda DNA-ekspertiisi

juhul, kui isik taotleb esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti (edaspidi

dokument) ja tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis väljaantud Eesti kodakondsust

tõendav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged. Praktikas on sagenenud

olukorrad, kus Venemaa või Valgevene kodanik soovib tõendada, et ta põlvneb Eesti

kodanikust, kuid esitatud tõendites või andmetes on põhjust kahelda.

4) Luuakse võimalus kontrollida isikusamasust Eesti teabevärava mobiilirakenduse

vahendusel.

5) Lõpetatakse:

 turvalisuse kaalutlustel 15. novembrist 2025 võimalus dokumendi sertifikaatide

(edaspidi sertifikaadid) kehtivust peatada ja taastada, kuna sellest kuupäevast

hakatakse rakendama uusi ID-1 formaadis dokumentide1 tootmise ja usaldusteenuse

osutamise lepinguid2, ning

 vähese vajaduse ja kulude optimeerimise tõttu võimalus anda välja ID-1 formaadis

teiseseid digitaalseid isikutunnistusi.

6) Tuuakse põhimäärusest seaduse tasandile automaatse biomeetrilise isikutuvastuse

süsteemi andmekogu (edaspidi ABIS), Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud

isikute andmekogu, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andme-

kogu, isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi ITDAK) ning sissesõidu-

keeldude riikliku registri andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg ja andmekoosseis.

1 ID-1 formaadis dokumendid on isikutunnistus, elamisloakaart ja digitaalne isikutunnistus. 2 ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuse ja teiste teenuste

tellimine (riigihangete registri viitenumber 254499); sertifitseerimisteenuse ja kvalifitseeritud usaldusteenuse

osutamine (riigihangete registri viitenumber 256281).

Eelnõu rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju riigi julgeolekule, siseturvalisusele,

välissuhetele ja majandusele. Mõju riigiasutuste korraldusele, e-riigile ja infoühiskonnale

ning sotsiaalne mõju on väheolulised.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:

 nõunik Elen Kraavik ([email protected]);

 nõunik Ele Russak ([email protected]) – väljasõidukohustuse ja sissesõidu-

keelu seaduse (edaspidi VSS) muudatused;

 õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]);

 õigusnõunik Kaspar Lepper ([email protected]) – politsei ja piirivalve

seaduse (edaspidi PPVS) ja VSS-i muudatused.

Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi

MKM), EIS, Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO), PPA ja Rahapesu Andmebüroo (edaspidi

RAB).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunikud Gerly Herm (teenistussuhe lõppenud) ja Kertu Nurmsalu (tel 612 5084,

[email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja, välja arvatud lisad, on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigus-

osakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu § 9 punktidega 1 ja 2 täpsustatakse õigusselguse huvides vaid juba Eesti õigusesse üle

võetud tagasisaatmisdirektiivi3 rakendamise regulatsiooni VSS-is.

Eelnõu § 1 punkt 41, millega võimaldatakse kontrollida isikusamasust Eesti teabevärava

mobiilirakenduse vahendusel, on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20274

eesmärgiga 3.2.4 „Loome e-riigi mobiilirakenduse, mille kaudu riik jõuab informatsiooni ja

teenustega personaalselt iga eestimaalaseni“.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) isikut tõendavate dokumentide seadus (edaspidi ITDS) – RT I, 26.04.2024, 13;

2) kodakondsuse seadus (edaspidi KodS) – RT I, 06.07.2023, 44;

3) konsulaarseadus (edaspidi KonS) – RT I, 29.06.2024, 17;

4) kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) – RT I, 21.06.2024, 34;

5) PPVS – RT I, 29.06.2024, 22;

6) riigilõivuseadus (edaspidi RLS) – RT I, 17.08.2024, 13;

7) vangistusseadus (edaspidi VangS) – RT I, 21.06.2024, 32;

8) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (edaspidi VRKS) – RT I, 06.07.2023,

119;

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta

liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. – ELT L 348, 24.12.2008,

lk 98–107. 4 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. aasta korralduse nr 131 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“

kinnitamine“ lisa.

9) VSS – RT I, 21.06.2024, 33;

10) väärteomenetluse seadustik (edaspidi VTMS) – RT I, 22.03.2024, 11.

Eelnõu on seotud:

 siseturvalisuse arengukava 2020–20305 alaeesmärgiga 4.4 „Eesti arengut toetav koda-

kondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“, mille kohaselt on vaja arendada ja viia ellu

usaldusväärset ja turvalist identiteedihalduspoliitikat ning tagada tõsikindel isikutuvastus;

 eID valge raamatu6 eesmärkide ja põhimõtetega, sealhulgas sellega, et Eesti on inno-

vaatiline ja uuenduslik tugeva e-riigi mainega riik, kus katsetatakse uusi lahendusi ja

tehnoloogiat;

 e-residentsuse jätkustrateegiaga 2022–20257, milles on toodud ühe riskimaandusviisina

välja, et e-residentsust ei pakuta üldjuhul nende riikide kodanikele, millest tuleneb ulatuslik

julgeoleku- või e-residendi digi-ID väärkasutuse oht, ja et e-residentidena on eriti eelistatud

taotlejad riikidest, millega on Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöö.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõike 2

punktide 1 ja 14 kohaselt Riigikogu koosseisu häälteenamust, sest muudetakse KodS-i ja

KrMS-i.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus ja hetkeolukord

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-,

rände- ja identiteedihalduspoliitika“ kohaselt on muu hulgas vaja arendada ja viia ellu usaldus-

väärset ja turvalist identiteedihalduspoliitikat ning tagada tõsikindel isikutuvastus.

Eesti on turvaliste digidokumentide väljaandmises ja kasutamises maailmas esikohal. Kuigi ka

praegune süsteem toimib hästi, on valdkondlik areng ja muudatused vältimatult vajalikud, et

seda positsiooni säilitada. Tuleb käia kaasas ühiskonna ootuste ning valdkondliku ja info-

tehnoloogilise arenguga, ajakohastades õigusruumi ja tööprotsesse. Tugev identiteedihaldus on

oluline alustala riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamisel. Selleks on riigil riikliku identiteedi

loomisel kohustus tõsikindlalt veenduda isiku isikusamasuses ja õiguses sellele identiteedile.

2.2. Eelnõu eesmärk ja lahendusettepanekud

Ühiskonna ootus saada mugavamaid teenuseid ja tehnoloogia kiire areng koosmõjus rangete

rahvusvaheliste standardite ja keerulise julgeolekuolukorraga seavad riigile väljakutse, kuidas

leida tasakaal rangete turvanõuete ja ühiskonna ootuste vahel. Sellest lähtudes on eelnõul kolm

peamist eesmärki:

1) suurendada identiteedihalduse turvalisust; 2) maandada julgeolekuriske ning 3) ajakohastada identiteedihalduspoliitika valdkonna tööprotsesse, et viia need vastavusse

tänapäevaste vajaduste ja võimalustega.

Ühelt poolt tuuakse identiteedihalduspoliitika valdkonda innovaatilisust ja paindlikkust.

Näiteks ootab ühiskond vajaduspõhiseid muudatusi, mis võimaldaksid kontrollida isiku-

samasust mobiiltelefoniga. Teiselt poolt edendatakse märgatavalt identiteedihalduspoliitika

5 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. 6 Riigi Infosüsteemi Amet 2018. Valge Raamat. Identiteedihaldus ja isikut tõendavad dokumendid 1.0. 7 MKM. E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025.

valdkonna riskihaldust, võimaldades riigil rakendada julgeolekukaalutlustel tugevamaid

meetmeid, tagamaks, et riiklik identiteet antakse vaid õiguskuulekale isikule, kellel on sellele

õigus.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga õigusselguse huvides tagasisaatmisdirektiivist tulenevat lahku-

misettekirjutuse regulatsiooni ning korrastatakse ABIS-e ja teiste andmekogude regulatsiooni,

et tagada ühetaoline lähenemine ja vastavus isikuandmete kaitse üldmäärusele8. Eelnõuga ei

muudeta andmete töötlemise põhimõtteid.

2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus

Isikuandmete töötlemine

Õigus eraelu puutumatusele on inimõigusena sätestatud erinevates rahvusvahelistes konvent-

sioonides, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja PS-is. Inimõigusena sisaldab see erinevaid huve

ja põhiõigusi: kodu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnumisaladus jne. Põhiõigus kontrollida

enda kohta käivat teavet ehk informatsioonilise enesemääramise õigus on isikuandmete kaitse

põhimõtete alus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktides.

PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja

kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu

sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

 Esemeline kaitseala. Riigikohtu hinnangul kaitseb PS-i § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei

ole kaitstud eriõigustega9, ja tagab seega tugevama kaitse. Eraelu kaitse üks oluline vald-

kond on isikuandmete kaitse, sest informatsioonilise enesemääramise õigus tagab igaühele

õiguse ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse.

Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu

hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“10 Andmete,

sealhulgas isikuandmete hulk ja teabe ulatus üha suurenevad ning sekkumine isikuandmete

sfääri üha laieneb. Isikuandmete kaitse üldmäärus lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas

andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1 p a). Avalik-õiguslikus suhtes andmete töötlemiseks

peab siiski olema ka seadusest tulenev alus, kuna andmesubjekti nõusolek ei muuda

olematuks formaalseid nõudeid põhiõiguse riiveks.

 Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on igaühe õigus. See

tähendab, et PS-i § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku

ja kodakondsuseta isikut (PS-i § 9 lg 1).

 Piiriklausel. PS-i § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise,

kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkesta-

miseks või kurjategija tabamiseks. See on kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab

perekonna- ja eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel PS-i § 26 teises lauses

kindlaks määratud eesmärgil.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88. 9 RKPJKo, 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16; RKPJKo, 19.12.2019, 5-19-38/15, p 96. RKPJKo = Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 10 RKHKo, 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19.

Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni korral on põhiõiguse piirang legitiimne üksnes PS-is

loetletud eesmärgil. Riigikohus on korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu

sekkumise eesmärk on hõlmatud PS-i § 26 teise lausega.11 Õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele võib seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi

legitiimsusele järgitud PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt

peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning ei tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS-i § 26 teises lauses

nimetatud eesmärgil piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang

peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Sobivus

Meede on sobiv ehk kohane, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu

eesmärk on muu hulgas suurendada identiteedihalduse turvalisust ning tagada avalikku korda

ja julgeolekut. Eesmärgi saavutamiseks võetakse eelnõuga järgmisi meetmeid, millega piira-

takse õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.

1) PPA-le antakse õigus nõuda DNA-ekspertiisi juhul, kui isik taotleb esimest korda Eesti

kodaniku dokumenti ja tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis väljaantud Eesti koda-

kondsust tõendav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged. Praktikas on

sagenenud olukorrad, kus Venemaa või Valgevene kodanik soovib tõendada, et ta põlvneb

Eesti kodanikust, kuid esitatud tõendites või andmetes on põhjust kahelda.

PPA nõuab DNA-ekspertiisi vaid üksikutel juhtudel, kui isadus on omaks võetud aastaid

pärast isiku sünni registreerimist või vahetult enne dokumendi taotlemist ja PPA-l on alust

kahelda esitatud tõendite ehtsuses või andmete õigsuses. Kui PPA-l on võimalik tuvastada

põlvnemine muu meetodiga, siis DNA-ekspertiisi kui kõige riivavamat meetodit ei kasutata

ja Eesti kodakondsus tuvastatakse näiteks lisatõendite või -andmete alusel või Eesti koda-

kondsust tõendava dokumendi ekspertiisiga.

Praktikas on esinenud juhtumeid, kui Eesti kodanikku on mõjutatud end isaks tunnistama,

kuid on olnud ka kohtuasi, kus oli esitatud Venemaa kohtule võltsitud volikiri ja tehtud

kohtuotsus Eesti kodaniku teadmata. Kõikide selliste juhtumite korral on seni õnnestunud

tõendada tõendi võltsimine või valeandmete esitamine ja isikud, kellel ei ole Eesti koda-

kondsusele õigust, ei ole seda ka saanud.

Eesti kodaniku õigused on sätestatud PS-is. Need on eeskätt õigus riigi kaitsele, sealhulgas

välismaal viibides, isikupuutumatusele ja eneseväljendusele, aga ka poliitilised õigused.

Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta,

valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Samuti ei tohi Eesti kodanikku Eestist välja

saata ega takistada Eestisse asumast. Teisalt kaasneb kodanikule kohustus alluda Eesti põhi-

seaduslikule korrale, näiteks on meestel vanuses 16–60 aastat kohustus võtta osa riigi-

kaitsest.

Arvestades Eesti kodaniku staatusega kaasnevaid õigusi, julgeolekuolukorda ning Riigi-

kogus 20.03.2024 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seadust12, mille

tõttu muutub ametlik dokumendivahetus Venemaaga praegusest veelgi keerukamaks, on

otstarbekas lahendada Eesti kodakondsuse tõendamine kahtluse korral vähem aeganõudvas

11 RKÜKo, 11.06.2019, 5-18-8/19, p 60; RKPJKo, 04.04.2011, 3-4-1-9-10, p 50; RKPJKo, 16.11.2016, 3-4-1-2-

16, p 97. RKÜK = Riigikohtu üldkogu. 12 RT II, 03.04.2024, 1.

menetluses kui kohtumenetlus. Seetõttu antakse eelnõuga PPA-le õigus saada Eesti Kohtu-

ekspertiisi Instituudilt DNA-ekspertiisi andmeid ja neid töödelda ning edastada Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudile DNA-ekspertiisiga seotud isiku ees- ja perekonnanime ning

isikukoodi või selle puudumise korral sünniaja. DNA-ekspertiisi andmeid ei või kasutada

muudes menetlustes. DNA-ekspertiisi eksperdiarvamus salvestatakse ITDAK-i, kus

töödeldakse ja säilitatakse Eesti kodaniku dokumendi väljaandmise esmataotlemise

andmeid tähtajatult.

2) EIS-ile antakse õigus töödelda e-residendi digi-ID väljaandmise menetluses kogutud

isikuandmeid ja e-residendi digi-ID andmeid.

E-resident on välismaalane, kellele on Eesti hüvena loonud tema kodakondsusjärgse riigi

identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja andnud välja digitaalse isikutunnistuse: e-residen-

di digi-ID. E-residendi digi-ID on digitaalne dokument, mida saab kasutada üksnes e-kesk-

konnas isiku tuvastamiseks ja digiallkirja andmiseks. E-residendi digi-ID võimaldab välis-

maalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema

füüsilisest viibimiskohast, kuid ei anna õigust Eestisse saabuda ega Eestis viibida.

Eesti e-residendiks saamine on välismaalasele privileeg, mitte õigus. ITDS-i § 206 kohaselt

on e-residendi digi-ID väljaandmise eeldus olemasolev seos Eestiga või põhjendatud huvi

Eesti e-teenuseid kasutada. Eesti kasutab kaalutlusõigust ja taustakontrolli, et anda

e-residendi digi-ID välja ainult usaldusväärsetele ja õiguskuulekatele välismaalastele. Eestil

on õigus jätta e-residendi digi-ID välja andmata, selle kehtivus peatada või see kehtetuks

tunnistada.

E-residendi digi-ID antakse välja kindlal eesmärgil ja taotleja plaanitavast tegevusest

lähtudes. E-residendi digi-ID taotleja on kohustatud taotluse esitamisel tõendama või

põhistama e-residendi digi-ID väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid. Seega antakse

e-residendi digi-ID igal juhul välja konkreetseks tegevuseks ja e-resident on sellega

edaspidi seotud. EIS seirab riske, mis takistavad või mõjutavad muul viisil negatiivselt

e-residendi digi-ID väljaandmise eesmärgi saavutamist, ja vajaduse korral pakub e-residen-

dile eesmärgi saavutamiseks vajalikke personaalseid teenuseid. Kui personaalse teenuse

osutamisel saab EIS-ile teatavaks asjaolu, mis võib olla e-residendi digi-ID kehtivuse

peatamise või kehtetuks tunnistamise alus, peab EIS teavitama sellest PPA-d.13 Kui PPA

menetluses selgub, et e-residendi digi-ID-d ei kasutata eesmärgipäraselt, on see e-residendi

digi-ID kehtetuks tunnistamise alus, sest välismaalane ohustab seeläbi avalikku korda ja

riigi julgeolekut.

3) PPA-le antakse õigus kasutada isiku viimase dokumendi taotluses esitatud kontakt-

andmeid, et saata talle teateid taotluse alusel väljaantud dokumendi ja ITDS-is sätestatud

menetluste kohta. Näiteks võib PPA saata dokumendi kasutajale teate, et dokumendi

kehtivusaeg hakkab lõppema ja vaja on taotleda uut dokumenti. Teate saatmise õigus

võimaldab inimesele meelde tuletada, et ta taotleks õigel ajal uut dokumenti. Praktikas tuleb

tihti ette, et inimene ei jälgi pidevalt dokumendi kehtivusaega ja avastab, et dokument on

kehtivuse kaotanud, vahetult enne, kui ta läheb reisile või tal on vaja seda näiteks e-teenuste

kasutamiseks või valimistel osalemiseks.

Teateid on oluline saata selleks, et välistada olukord, kus paljudel inimestel puudub kehtiv

dokument. Eesti kodanikel ja elanikel on kohustus omada kehtivat isikutunnistust või

elamisloakaarti. Kehtiva dokumendi omamine on oluline riigi julgeoleku tagamiseks, sest

13 EIS-i põhikirja p 2.2.11.

seeläbi on võimalik kontrollida riigis viibijate isikusamasust. Teate saatmine aitab ennetada

ka seda, et inimesed enda teadmata seadust ei täida. Sanktsiooni sellise rikkumise eest ei

ole ette nähtud ja inimesi ei karistata, kui dokument on kaotanud kehtivuse, kuid kohustust

tuleb sellegipoolest täita.

Lisaks võib olla vaja saata dokumendi kasutajale teade turvaintsidendi korral, mille tõttu

peab dokumendi väljaandja tunnistama sertifikaadid kehtetuks. Näiteks tekkis selline olu-

kord 2017. aasta septembris, kui avastati ajavahemikul 16.10.2014–26.10.2017 väljastatud

isikutunnistuste kiipide tarkvaras turvaviga. Seetõttu tuli isikutunnistuse kasutajal sertifi-

kaate uuendada, ja kui ta seda ettenähtud kuupäevaks ei teinud, tunnistati need kehtetuks.

Järeldus. Arvestades eelnõu eesmärki suurendada identiteedihalduse turvalisust ning tagada

avalikku korda ja riigi julgeolekut, on loetletud meetmed sobilikud ja aitavad eesmärgi saavuta-

misele kaasa.

Vajalikkus

Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi

saavutada.

1) PPA õigus nõuda DNA-ekspertiisi ning EIS-i õigus töödelda e-residendi digi-ID välja-

andmise menetluses kogutud isikuandmeid ja e-residendi digi-ID andmeid. Mõlemal

juhul on sihtrühmas isikud, kellel ei ole seni Eestiga erilist seost olnud.

 Avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks on hädavajalik teha selgeks, mis on Eesti

kodaniku dokumendi taotlemise tegelik põhjus ning kas isikul on õigus Eesti koda-

kondsusele ja dokumendile, kui tal ei ole selle vastu seni huvi olnud. Sellisel juhul on

kõige kindlam ja kiirem viis teha tema õigus Eesti kodakondsusele kindlaks DNA-

ekspertiisiga, kui seda ei õnnestu teha muu meetodiga. Kui isikul on õigus Eesti koda-

kondsusele, on selle kindlaks tegemine ka tema huvides, sest DNA-ekspertiisi eksperdi-

arvamust säilitatakse tähtajatult ja see võib tõendada ka tema järglase õigust Eesti koda-

kondsusele.

 E-resident seevastu on välismaalane, kellel ei ole e-residendi digi-ID alusel õigust

Eestisse siseneda ega Eestis viibida. Küll aga saab e-resident kasutada Eesti e-teenuseid,

e-keskkonnas enda isikut tuvastada ja anda digiallkirja.

Mõlemal juhul on sihtrühmas isikud, kelle kohta ei ole Eestil üldjuhul palju infot ja seda on

keeruline ka välisriigist saada. Samuti soovivad mõlemal juhul isikud saada või kasutada

Eestis hüvesid. See on nende vaba valik, st kui nad ei soovi Eestis hüvesid kasutada, ei pea

nad seda tegema ja sel juhul puudub ka vajadus töödelda nende isikuandmeid.

2) PPA õigus kasutada isiku viimase dokumendi taotluses esitatud kontaktandmeid.

Isikuandmete töötlemine teate saatmiseks on kõige lihtsam meede, mis koormab isikuid

kõige vähem. Teate saab isik, keda see puudutab. Näiteks oleks dokumendi kehtivusaja

lõppemisest avalikult teavitamine veelgi riivavam, sest sellest oleksid teadlikud ka need,

keda teade ei puuduta. Ka turvaintsidendi korral saadetakse teade vaid isikule, kelle

dokumenti see puudutab ja kellele kaasneb vajadus tegutseda. Teade saadetakse e-posti

aadressil ja SMS-iga mobiiltelefonile. Rohkem dokumendi taotluses esitatud kontakt-

andmeid ei kasutata. Kui dokumendi taotluses on märgitud nii e-posti aadress kui ka mobiil-

telefoni number, saadetakse teade mõlemale, sest nii on paremini tagatud, et isik saab teate

õigel ajal kätte isegi juhul, kui üks neist on muutunud.

Järeldus. Loetletud meetmetele ei ole alternatiive, mis oleksid identiteedihalduse turvalisuse

suurendamiseks ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks sama tõhusad, kuid vähem

koormavad. Olukorras, kus ei ole võrreldavaid ja eelnõu eesmärgi saavutamiseks sama tulemus-

likke alternatiive, tuleb meetmeid pidada vältimatult vajalikuks.

Mõõdukus

Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja

intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Seega tuleb kaaluda, kas eelnõu eesmärk

suurendada identiteedihalduse turvalisust ning vältida ebasoovitavat mõju avalikule korrale ja

riigi julgeolekule kaalub üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.

1) PPA õigus nõuda DNA-ekspertiisi ning EIS-i õigus töödelda e-residendi digi-ID välja-

andmise menetluses kogutud isikuandmeid ja e-residendi digi-ID andmeid. Arvesta-

des, et sihtrühmas on isikud, kes soovivad saada või kasutada Eestis hüvesid, ja et hüvede

kasutamine on nende vaba valik, saavad nad ise otsustada ka selle üle, kas nende isiku-

andmeid Eestis töödeldakse. Kuna isikuandmeid töödeldakse identiteedihalduse turvalisuse

suurendamiseks ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks, on eelnõu meetmed

sihtrühmale proportsionaalsed.

 Kui isik ei soovi, et tema isikuandmeid eelnõus kavandatud viisil töödeldakse, ei ole tal

kohustust taotleda Eesti kodaniku dokumenti. Sel juhul ei ole tal vaja ka Eesti koda-

kondsust tõendada ja ta võib jätkata oma senist elu. Kui Eesti kodaniku dokumendi

väljaandmise menetluses tehakse kindlaks isiku õigus Eesti kodakondsusele, säilitatak-

se andmeid selle kohta tähtajatult ja neid saab kasutada ka tema järglase puhul, sest PS-i

§ 8 lõike 1 kohaselt on igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, õigus Eesti

kodakondsusele sünnilt.

 Samuti ei ole välismaalasel kohustust tarbida Eesti e-teenuseid. Kui välismaalane siiski

otsustab taotleda e-residendi digi-ID-d, peab ta arvestama selle kehtivusajal isiku-

andmete töötlemisega, et vältida e-residendi digi-ID väärkasutust.

2) PPA õigus kasutada isiku viimase dokumendi taotluses esitatud kontaktandmeid.

Teateid saadetakse isikule eelkõige tema enda huvides, sealhulgas teavitatakse turva-

intsidentidest, et vältida dokumendi väärkasutust, ja tuletatakse meelde dokumendi

kehtivusaja lõppemist, et aidata täita seadusjärgset dokumendikohustust. Dokumendi

kehtivusaja lõppemise kohta saadetakse teade 60 ja 30 päeva enne dokumendi kehtivuse

kaotamist. Rohkem teateid PPA ei saada ja isik saab ise otsustada uue dokumendi taotluse

esitamise üle. Teadete saatmisega ei kaasne isikule kahjulikke tagajärgi.

Järeldus. Loetletud meetmed on proportsionaalsed, sest aitavad kaasa eelnõu eesmärgi

saavutamisele ning kaaluvad üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.

2.4. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

2.4.1. Siseministeeriumi väljatöötamiskavatsus

ITDS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus14 e-residentsuse riskiriigi kodaniku

e-residendi digi-ID taotluse vastuvõtmisest keeldumise kohta oli eelnõude infosüsteemis koos-

kõlastamisel 24.05.–07.06.2023. Selle kooskõlastasid Justiitsministeerium (edaspidi JUM),

Rahandusministeerium (edaspidi RAM) ja Välisministeerium (edaspidi VÄM) märkustega.

Teised ministeeriumid kooskõlastuskirja ei esitanud. Arvamust avaldasid Andmekaitse

14 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 23-0622.

Inspektsioon, KAPO, Maksu- ja Tolliamet, PPA, RAB ning Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskus (edaspidi SMIT).

Seletuskirja koostamisel on arvestatud JUM-i ja RAM-i märkustega ning esitatud arvamustega.

Lisatud on selgitusi e-residentsuse riskiriigi kodanikele kehtestatavate piirangute kohta ja aja-

kohastatud statistikat.

VÄM-i ettepanek jätta e-residentsuse riskiriikide loetelust välja Saudi Araabia

VÄM tegi ITDS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamisel ette-

paneku jätta e-residentsuse riskiriikide seast välja Saudi Araabia põhjusel, et Saudi Araabia on

Eesti äridiplomaatia prioriteetne sihtriik, selle turul on suur potentsiaal ja riik on muutunud

viimastel aastatel oluliselt avatumaks. Samuti ei ole VÄM-i sõnul otstarbekas tõmmata piire

Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu liikmete15 vahele.

Ettepanekut kaaludes on Siseministeerium koos allasutuste ja RAB-iga jõudnud seisukohale, et

julgeolekukaalutlustel ei ole praegu võimalik teha Saudi Araabiale erandit. See muudaks

Eesti majanduskeskkonna terrorismi rahastamise suhtes haavatavaks. Saudi Araabia on

jätkuvalt üks islamifundamentalismi keskmeid. See maailmavaade on omakorda alus julge-

olekuohtlikule islamistlikule äärmusideoloogiale. Saudi Araabias valitsevad arusaamad inim-

õigustest ja isikuvabadustest ei ole kooskõlas demokraatlike lääneriikide arusaamadega. Saudi

Araabia toimib endiselt usuäärmusluse koolituskeskusena, mille mõju Eestis võib erand

soodustada. Saudi Araabia on riik, kes toetab mittedemokraatlikku ideoloogiat ja vaigistab

kriitikat monarhia vastu muu hulgas terrorismivastase seadustiku alusel.16

Seega ei saa inimõiguste kaitse puudulikkuse tõttu usaldada ka Saudi Araabia nende sõnul „üha

edukamat“ tööd terrorismivastase võitluse nimel. Selle julmimaks näiteks võib pidada aja-

kirjaniku Jamal Khashoggi tapmist 2017. aastal17. Samuti kuulub Saudi Araabia suurema

terrorismi rahastamise riskiga riikide hulka. Saudi Araabia kodanike kohta kehtivad samad

erisused nagu teiste e-residentsuse riskiriikide kodanike kohta. Neil võimaldatakse taotleda

e-residendi digi-ID-d juhul, kui nad tegelevad Eestis tõestatavalt majandustegevusega, elavad

püsivalt Euroopa Liidus või Ühendkuningriigis või on Eesti välisesinduse töötajad või au-

konsulid, või juhul, kui nad esitavad korduvtaotluse.

Türgi ja Araabia Ühendemiraatide kodanikele erandi võimaldamise oluline argument oli Eesti

välisesinduse olemasolu nendes riikides. See on hea näitaja riikidevahelise toimiva koostöö

kohta.

2.4.2. MKM-i väljatöötamiskavatsus

MKM-i ITDS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus18, milles kavandati anda

EIS-ile õigus töödelda e-residendiga seotud andmeid, oli eelnõude infosüsteemis koos-

kõlastamisel 12.12.2022–10.01.2023. Selle kooskõlastasid märkustega JUM ning märkusteta

RAM, Siseministeerium ja VÄM. Teised ministeeriumid kooskõlastuskirja ei esitanud.

Arvamust avaldas Statistikaamet. Seletuskirja koostamisel on arvestatud JUM-i märkustega.

15 Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Katar, Kuveit, Omaan ja Saudi Araabia. 16 Freedom House 2023. Freedom in the World 2023 – Saudi Arabia; US Department of State 2022. 2022 Country

Reports on Human Rights Practices: Saudi Arabia. Vt ka näiteks Abdulrahman al-Sadhani juhtum, kus ta sai

Twitteris tehtud satiirilise postituse tõttu 2021. aastal 20-aastase vanglakaristuse. 17 Saudi Araabia tunnistas, et Khashoggi mõrvati 2018. – ERR/BNS, 22. oktoober. 18 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 22-1522.

Nii Siseministeeriumi kui ka MKM-i väljatöötamiskavatsus esitati arvamuse avaldamiseks ka

Riigikogule.

2.4.3. Andmekogude regulatsiooni korrastamine

Andmekogude regulatsiooni korrastamise kohta ei koostatud eelnõu väljatöötamise kavatsust.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei pea eelnõu väljatöötamise kavatsust koostama, kui

eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

Eelnõuga korrastatakse ABIS-e, Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute

andmekogu, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu, ITDAK-i

ning sissesõidukeeldude riikliku registri regulatsiooni, et see vastaks isikuandmete kaitse

üldmäärusele, ning tagatakse regulatsiooni ühetaolisus. Eelnõuga ei muudeta andmete

töötlemise põhimõtteid. Andmekogude andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtajad on

praegu sätestatud andmekogude põhimäärustes. Eelnõuga tuuakse regulatsioon põhimääruse

tasandilt seaduse tasandile. Sisulisi muudatusi andmekogude regulatsioonis eelnõuga ei tehta,

mistõttu ei kaasne selle rakendamisega olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

2.4.4. Lahkumisettekirjutuse ja välismaalase kinnipidamise regulatsiooni korrastamine

Lahkumisettekirjutuse ja välismaalase kinnipidamise regulatsiooni korrastamise kohta ei

koostatud eelnõu väljatöötamise kavatsust. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei pea

eelnõu väljatöötamise kavatsust koostama, kui eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne

olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

1) Lahkumisettekirjutuse regulatsiooni korrastatakse selleks, et oleks üheselt arusaadav, et

viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus lahkumiseks

VSS-i §-s 17 nimetatud vastuvõtvasse riiki, ning kui see on kolmas riik, peab välismaalane

lahkuma lisaks Eestile ka teistest Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmes-

riikidest. Eelnõuga ei muudeta lahkumisettekirjutuse regulatsiooni põhimõtteid. Lahkumis-

ettekirjutuses märgitakse ka praegu ära, millisesse riiki viibimisaluseta Eestis viibiv välis-

maalane peab lahkuma. Samuti on lahkumisettekirjutuses märgitud, et kui vastuvõttev riik

on kolmas riik, peab välismaalane lahkuma lisaks Eestile ka teistest Schengeni konvent-

siooni ja Euroopa Liidu liikmesriikidest. Muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla

praktika ja tagasisaatmisdirektiivi täpse sõnastusega.

2) Välismaalase kinnipidamise regulatsiooni korrastatakse Riigikohtu halduskolleegiumi

otsuste19 põhjal selleks, et tagada VSS-i §-s 15 sätestatud välismaalase kinnipidamise aluste

õigusselgus. Riigikohtu hinnangul peab kinnipidamine ajast, millal asutus on enda

hinnangul tuvastanud välismaalase ebaseadusliku Eestis viibimise, vastama tagasisaatmis-

direktiivi artikli 15 nõuetele. Seejuures on Euroopa Liidu liikmesriikidel jätkuvalt võimalik

reguleerida riigisiseses õiguses kolmandate riikide kodanike kinnipidamist, et teha kindlaks,

kas ta viibib riigis seaduslikult või mitte.

19 RKHKo, 12.04.2024, 3-23-2232, p 22; RKHKo, 12.04.2024, 3-23-2204, p 21.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheteistkümnest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ITDS-i, §-ga 2

KodS-i, §-ga 3 KonS-i, §-ga 4 KrMS-i, §-ga 5 PPVS-i, §-ga 6 RLS-i, §-ga 7 VangS-i, §-ga 8

VRKS-i, §-ga 9 VSS-i ja §-ga 10 VTMS-i. Eelnõu §-s 11 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Võrdlev analüüs on jagatud teema järgi kaheksaks alapeatükiks.

Võrdleva analüüsi sisukord 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs .......................................................................................... 11 3.1. E-residendi digi-ID väljaandmine ..................................................................................... 12 3.1.1. Haldusorgani õigus edastada ja koguda isikuandmeid järelevalvemenetluses (§ 1 p-d 8 ja

11) ............................................................................................................................................. 12 3.1.2. PPA õigus edastada andmeid EIS-ile ja EIS-i õigus neid töödelda (§ 1 p 10) ............... 12 3.1.3. E-residendi kohustus hoida oma kontaktandmed ajakohasena (§ 1 p 31) ...................... 16 3.1.4. RAB-i õigus töödelda e-residendi andmeid (§ 1 p-d 48 ja 49) ....................................... 16 3.1.5. E-residentsuse riskiriigi kodanikule e-residendi digi-ID väljaandmise piiramine (§ 1

p 45) .......................................................................................................................................... 17 3.1.6. E-residendi digi-ID taotlemine ainult PPA iseteeninduses ja isikliku ilmumise kohustus

(§ 1 p-d 47 ja 51–54) ................................................................................................................ 21 3.1.7. E-residendi digi-ID riigilõiv (§ 6) .................................................................................. 22 3.1.8. Viitemuudatus e-residendi digi-ID väljaandmise aluses (§ 1 p 44)................................ 23 3.2. Dokumendiliigid ja isikusamasuse kontrollimine ............................................................. 23 3.2.1. Sertifikaatide kehtivuse peatamise ja taastamise lõpetamine (§ 1 p-d 2, 3, 9, 12, 13, 25,

46 ja 50) .................................................................................................................................... 23 3.2.2. Digitaalse isikutunnistuse väljaandmise lõpetamine (§ 1 p-d 14 ja 43, § 3 p-d 8–10 ning

§ 6 p-d 2 ja 4) ............................................................................................................................ 24 3.2.3. Mobiil-ID väljaandmise volitusnormide kehtetuks tunnistamine (§ 1 p 43) .................. 25 3.2.4. Uue dokumendi taotlemine andmete muutumise korral (§ 1 p 28) ................................ 25 3.2.5. Lühendikasutuse ühtlustamine (§ 1 p 1) ning samaliigilise dokumendi esitamise ja surma

korral dokumendi tagastamise nõude kaotamine (§ 1 p-d 26 ja 30) ......................................... 25 3.2.6. Dokumendi kontrollimine (§ 1 p-d 39 ja 40) .................................................................. 26 3.2.7. Isikusamasuse kontrollimine Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel (§ 1 p 41)

.................................................................................................................................................. 27 3.2.8. Digitaalsete andmete kehtivusaeg (§ 1 p-d 42 ja 58) ...................................................... 30 3.3. Dokumendi väljaandmise menetlus ja andmetöötlus ........................................................ 31 3.3.1. Isikunime dokumenti kandmine (§ 1 p-d 4 ja 5) ............................................................ 31 3.3.2. Dokumendi taotleja DNA-ekspertiis (§ 1 p-d 6 ja 20) ................................................... 31 3.3.3. Isikuandmete töötlemine teate saatmiseks (§ 1 p 7) ....................................................... 33 3.3.4. Dokumendi taotlemine vanglas (§ 1 p-d 15 ja 16–19) ................................................... 33 3.3.5. Dokumendi väljastamine (§ 1 p-d 21–24 ja 55) ja väljaandja termin (§ 1 p-d 27 ja 29) 34 3.3.6. Välismaalase passi väljaandmise alus (§ 1 p-d 56 ja 57) ............................................... 35 3.3.7. Isiku daktüloskopeerimine tagasipöördumisdokumendi taotlemise korral (§ 1 p-d 59–61)

.................................................................................................................................................. 36 3.4. Andmete töötlemine riiklikes andmekogudes ................................................................... 36 3.4.1. ITDAK-i andmekoosseis ja ITDAK-i andmete säilitamise tähtajad (§ 1 p-d 33 ja 35) . 36 3.4.2. ABIS-e andmete säilitamise tähtajad (§ 1 p 38, § 2 p 9, § 3 p 4, § 4 p 3, § 7 p 3, § 9 p-d 16,

25 ja 26 ning § 10 p 3) .............................................................................................................. 41 3.4.3. Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu andmekoosseis

ja andmete säilitamise tähtaeg (§ 2 p-d 3 ja 6) ......................................................................... 43

3.4.4. Sissesõidukeeldude riikliku registri ning Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtajad (§ 9 p-d 13, 15, 19,

21 ja 22) .................................................................................................................................... 43 3.4.5. Piirikontrolli andmekogu biomeetriliste andmete võrdlemine (§ 5 p 1) ........................ 45 3.4.6. Andmekogude põhimääruste volitusnormide täpsustamine (§ 1 p-d 34, 36 ja 37, § 2 p-d 4,

5, 7 ja 8, § 3 p-d 2 ja 3, § 4 p-d 1 ja 2, § 5 p 5, § 7 p-d 1 ja 2, § 8, § 9 p-d 14, 15, 20, 21, 23 ja

24 ning § 10 p-d 1 ja 2) ............................................................................................................ 47 3.4.7. Andmekogude regulatsiooni tehnilised muudatused (§ 1 p 32, § 2 p-d 1 ja 2, § 3 p 1, § 5

p-d 2–4 ning § 9 p-d 11, 12, 17 ja 18) ...................................................................................... 47 3.5. KonS-i tehnilised muudatused (§ 3 p-d 5–7 ja 11) ............................................................ 48 3.6. Lahkumisettekirjutus (§ 9 p-d 1 ja 2) ................................................................................ 49 3.7. Välismaalase kinnipidamine (§ 9 p-d 3–10) ...................................................................... 49 3.8. Seaduse jõustumine (§ 11) ................................................................................................. 51

3.1. E-residendi digi-ID väljaandmine

3.1.1. Haldusorgani õigus edastada ja koguda isikuandmeid järelevalvemenetluses (§ 1

p-d 8 ja 11)

Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 11 muudetakse ITDS-i § 92 lõikeid 8 ja 9, et lubada PPA-l

e-residendi digi-ID kasutamise üle järelevalve menetluses:

 edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele (lg 8) ja

 koguda andmeid menetluses tähtsust omada võivate asjaolude kohta andmekogudest,

teistelt avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatelt asutustelt ja isikutelt ning eraõiguslikelt

isikutelt (lg 9).

PPA-l on kohustus e-residendi digi-ID taotlejat selle kasutamise üle järelevalve menetluses

põhjalikult eel- ja järelkontrollida ning teha vajadusel päringuid e-residendi digi-ID taotleja

kodakondsusjärgse riigi pädevatesse asutustesse, et veenduda tema õiguskuulekuses ja esitatud

andmete õigsuses. Andmetöötlus on piiritletud andmekogu andmekoosseisuga. Näiteks on

PPA-l Soomega karistusregistri andmete vahetamise kokkulepe, mille alusel tagatakse PPA-le

juurdepääs statistikale, mis näitab mitmel isikul oli mingil perioodil Soomes kehtiv kriminaal-

karistus e-residendi digi-ID taotluse menetlemise või järelkontrolli ajal.

Lisaks muudetakse ITDS-i § 92 lõigete 8 ja 9 sõnastus kompaktsemaks. Kehtivas sõnastuses on

eristatud e-residendi digi-ID-d ja muid dokumente, kuid õigus andmeid edastada on mõlemal

juhul sama, välja arvatud järelevalvemenetluses. Kuna e-residendi digi-ID on ITDS-i tähendu-

ses digitaalne isikutunnistus ehk dokument ning õigus edastada isikuandmeid kolmandatele

isikutele dokumendi väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise ning sertifikaatide kehtivuse

peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluses laieneb ka e-residendi digi-ID-le, on vaja

eristada e-residendi digi-ID-d vaid selle kasutamise üle järelevalve menetluses. Muude

dokumentide kasutamise üle ITDS-i alusel järelevalvet ei teostata.

3.1.2. PPA õigus edastada andmeid EIS-ile ja EIS-i õigus neid töödelda (§ 1 p 10)

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse ITDS-i § 92 lõigetega 81–84.

Lõikega 81 täpsustatakse ITDS-i § 92 lõike 8 alusel kolmandale isikule edastatud isikuandmete

töötlemise lubatavust ja pannakse nende kustutamise kohustus. Kolmas isik peab kustutama

isikuandmed viivitamata pärast dokumendi väljaandmise või kehtetuks tunnistamise menetlu-

ses, sertifikaatide kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluses või e-residendi

digi-ID kasutamise üle järelevalve menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist ja

nendest haldusorganile teada andmist.

Lõikega 82 antakse PPA-le õigus edastada EIS-ile – täpsemalt e-residentsuse programmi mees-

konnale – tema päringu peale e-residendi digi-ID väljaandmise menetluses kogutud andmeid ja

e-residendi digi-ID andmeid:

 e-residendi digi-ID taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral

sünniaeg, sugu, kodakondsus ja kontaktandmed;

 e-residendi digi-ID väljastamise koht, väljaandmise aeg ja kehtivusaeg;

 e-residendi digi-ID taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise

põhjendus.

Et võimaldada põhjalikumat taustakontrolli ja e-residendi digi-ID taotluse eesmärgipärasuse

paremat hindamist, täiendati 1. aprillil 2021 siseministri määrust20 loeteluga lisaandmetest,

mille peab e-residendi digi-ID taotleja esitama. E-residendi digi-ID taotlejale avaneb PPA

iseteeninduses mahukas taotlusankeet valikvastustega, kus ta peab oskama teha selge valiku

oma taotlemise eesmärgi kohta, lähtudes e-residentsuse programmi eesmärgist soodustada Eesti

majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut. Lisaks peab e-residendi digi-ID taotleja

selgitama oma taotlemise eesmärgi valikut, põhjendama taotlemist ja kirjeldama planeeritavat

tegevust, milleks ta e-residendi digi-ID-d vajab. Nii on PPA-l rohkem võimalusi teha

põhjalikku taustakontrolli ja hinnata e-residendi digi-ID taotluse eesmärgipärasust. See

omakorda aitab vähendada ja ennetada e-residendi digi-ID võimalikku väärkasutust.

Lõikega 83 antakse EIS-ile õigus töödelda lõikes 82 nimetatud andmeid selleks, et seirata riske,

mis takistavad või mõjutavad muul viisil negatiivselt ITDS-i § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgi

saavutamist, ja vajadusel pakkuda e-residendile tema soovil eesmärgi saavutamiseks vajalikke

personaalseid teenuseid. Et tagada e-residentsuse jätkusuutlik usaldusväärsus, analüüsitakse

äriprotsesside ja infosüsteemide riske ning pakutakse personaalseid teenuseid. Seejuures ei ole

personaalsed teenused turundustegevus – turundustegevuseks ja tavapäraste infokirjade

saatmiseks ei tohi EIS e-residendi isikuandmeid lõike 83 alusel töödelda. Samuti vaadatakse üle

ja hinnatakse pidevalt e-residendi programmi riske, et koordineerida nende maandamist.

Isikuandmete töötlemise põhimõtted on kättesaadavad EIS-i veebilehel21. Andmete säilitamise

tähtaja kohta on öeldud, et juhul, kui see on määratud õigusaktiga, lähtutakse sellest.

Lõikega 84 kehtestatakse, kui kaua võib EIS lõikes 82 nimetatud andmeid säilitada. E-residendi

digi-ID kehtib viis aastat, seega võib EIS lõikes 82 nimetatud andmeid säilitada viis aastat e-

residendi digi-ID väljaandmisest arvates või kuni e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamiseni.

E-residentsuse programmi eesmärgi saavutamiseks ja tegevusteks on EIS-il teatud määral vaja

töödelda e-residendi isikuandmeid ja e-residendi digi-ID andmeid. Isikuandmete töötlemine

peab vastama isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele. Isikuandmete töötlemise põhimõtted

on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5, mille lõike 1 punkti b kohaselt peab

isikuandmeid koguma täpselt ja selgelt kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel ning neid

ei tohi töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. Samuti võib punkti c

kohaselt töödelda üksnes isikuandmeid, mis on asjakohased, olulised ja vajalikud töötlemise

eesmärgi saavutamiseks.

20 Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isiku-

tunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase

reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu,

väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“ § 241. 21 EIS 2023. Isikuandmete töötlemine.

EIS-i õiguslik alus isikuandmeid töödelda on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1

punkt e: avalikes huvides oleva ülesande täitmine. Vabariigi Valitsus andis 4. detsembri

2014. aasta protokollilise otsusega22 MKM-ile ülesandeks luua Ettevõtluse Arendamise Siht-

asutuse23 juurde 1. veebruariks 2015 e-residentsuse programmi meeskond. EIS-i üks ülesanne

on majandus- ja infotehnoloogiaministri 8. märtsi 2024. aasta käskkirjaga nr 23 kinnitatud

põhikirja24 punkti 2.1.1 kohaselt „aidata kaasa Eesti kui parima ning kestliku elu- ja ettevõtlus-

keskkonnaga riigi kujunemisele“. See on avalikes huvides olev ülesanne. Isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 6 lõike 3 punkti b kohaselt peab avalikes huvides oleva ülesande täitmise

korral olema isikuandmete töötlemise alus kehtestatud liikmesriigi õiguses. Seejuures võib see

alus sisaldada erisätteid, näiteks:

 töötlemise seaduslikkust;

 töödeldavate andmete liiki;

 andmesubjekte;

 üksuseid, kellele võib isikuandmeid avaldada, ja avaldamise põhjuseid ning

 töötlemise eesmärgi piirangut.

Praegu töötleb EIS e-residendi andmeid e-residendi nõusolekul. Samas täidab EIS seejuures

avalikes huvides olevat ülesannet, mis ei saa sõltuda e-residendi nõusolekust. Nõusolekupõhine

andmetöötlus ei anna riigile vajalikku kogupilti. Samuti võib see mõjutada EIS-i analüüside ja

uuringute täpsust, mistõttu ei pruugi nende põhjal tehtud otsused viia õige tulemuseni. PPA

andmetel ei anna umbes 20% e-residentidest nõusolekut oma andmete töötlemiseks. Lisaks

võib e-resident võtta alati oma nõusoleku tagasi, mis võib samuti statistikat moonutada.

1. jaanuari 2024. aasta seisuga on 60 629 inimesel kehtiv e-residendi digi-ID. Ehkki EIS-i

põhikirja kohaselt on EIS-il andmete töötlemise õigus25, vajab ta õigusselguse põhimõtte26 ja

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 3 punkti b kohaselt e-residendi andmete

töötlemiseks selget õiguslikku alust.

Andmetöötlus võimaldab EIS-il paremini e-residente toetada

E-residendi isikuandmete töötlemine annab EIS-ile võimaluse e-residenti paremini toetada,

lähtudes tema profiilist ning e-residendi digi-ID taotlemise eesmärgist ja plaanitavast

tegevusest, näiteks toetada teda Eestis ettevõtlusega alustamisel sõltuvalt tema tegevusvald-

konnast. EIS-i e-residentsuse programmi meeskonnal on e-residendiga Eestis kõige vahetum

kontakt terve e-residentsuse jooksul. Seetõttu on EIS loogiline kontaktpunkt riigi ja e-residendi

vahel, et selgitada välja, mis näiteks takistab e-residendil liikuda selle eesmärgi poole, mille

saavutamiseks ta e-residendiks hakkas. Näiteks, kui e-resident on e-residendi digi-ID taotluses

märkinud, et ta on Saksamaal iduettevõtja ja tema eesmärk on luua Eestisse finantstehnoloogia

ettevõte, saab EIS teda toetada vajaliku infoga, millist tegevusluba on selleks vaja, ja viia ta

kokku erialaekspertidega, kes oskavad teda abistada. Samuti loob EIS rakendust „My

e-Residency Portal“, mis toob asutuste info ühte personaalsesse keskkonda kokku. Kõik see

kannab eesmärki, et e-residendi huvi luua Eestis ettevõte ja panustada Eesti majandusse ei

raugeks.

E-residendi digi-ID taotlemise eesmärgi ja plaanitava tegevuse andmete töötlemine aitab EIS-il

ka täiustada e-residentidele teenuse osutajate võrgustikku „e-Residency Marketplace“,

22 Kättesaadav Riigikantseleist. 23 2022. aastal moodustati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ja KredExist EIS. 24 EIS-i põhikiri. 25 Sealsamas, p 2.2.11: „oma vastutusvaldkondades andmete ja informatsiooni kogumine, süstematiseerimine,

analüüsimine ja edastamine“. 26 Õigusselguse põhimõte tuleneb PS-i § 13 lõikest 2.

võimaldades aru saada, kas ja milliseid teenuseid on vaja võrgustikku juurde. Näiteks, kui

selgub, et suur hulk Hispaania e-residente on loovsektori taustaga ja huvitatud looma Eestis

ettevõtte oma intellektuaalomandi haldamiseks, on väga tähtis, et EIS tagaks ennetavalt piisava

hulga õigusbüroosid, kes spetsialiseeruvad intellektuaalomandiõigusele ja suudavad neid

e-residente teenindada.

EIS saab pakkuda PPA-le isikuandmete edastamiseks ka tehnilist tuge. Näiteks on EIS valmis

aitama PPA-d e-residendi digi-ID tehnilise toega ja digi-ID kehtivuse lõppemisest teavitamisel,

et e-resident esitaks õigel ajal uue e-residendi digi-ID taotluse. Praegu saadab PPA e-residendile

teateid ainult e-kirja teel, kuid kui see ülesanne liiguks EIS-ile, saaks kasutada ka muid

teavituskanaleid, näiteks SMS-e, mille võimekust PPA-l ei ole.

Andmetöötlus võimaldab maandada riske kooskõlas andmekaitsepõhimõtetega

EIS-ile e-residendi andmete töötlemise õiguse andmine on riskihalduse tõhustamiseks praegu-

ses julgeolekuolukorras väga vajalik meede. EIS-i e-residentsuse programmi meeskonnal on

vahetu kontakt e-residentidega ja meeskonnas on eraldi riskijuht, kes vastutab keskse riski-

juhtimise eest. E-residentide andmete töötlemine annab võimaluse tuvastada võimalikke

e-residendi digi-ID väärkasutuse mustreid ja e-residendi profiilist tulenevaid riske ning luua

riskiaruandeid, mis võimaldavad anda järelevalveasutustele regulaarset infot ja tõhustada

koostööd laiemalt. Näiteks, kui personaalsete teenuste osutamisel saab EIS-ile teatavaks asja-

olu, mis võib olla e-residendi digi-ID kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise alus, peab

EIS teavitama sellest PPA-d.27 Kui PPA menetluses selgub, et e-residendi digi-ID-d ei kasutata

eesmärgipäraselt, on see e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamise alus, sest välismaalane

ohustab seeläbi avalikku korda ja riigi julgeolekut.

Tõenäoliselt on just ebaausate kavatsustega e-residendid selle umbes 20% hulgas, kes ei anna

EIS-ile oma andmete töötlemiseks vabatahtlikku nõusolekut ning soovivad tegutseda võimali-

kult varjatult ja tagaplaanil. Riskide maandamise lisavõimekus on toodud vajadusena välja nii

rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus28 kui ka Euroopa Nõukogu rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee (edaspidi Moneyval)

hindamisaruandes29.

EIS-i tegevus ei ole järelevalve. EIS toetab e-residenti, lähtudes tema profiilist ning e-residendi

digi-ID taotlemise eesmärgist ja plaanitavast tegevusest, näiteks aitab tal alustada Eestis ette-

võtlusega sõltuvalt e-residendi tegevusvaldkonnast. Kuna EIS-i e-residentsuse programmi

meeskonnal on e-residendiga Eestis kõige vahetum kontakt terve e-residentsuse jooksul, on EIS

loogiline kontaktpunkt riigi ja e-residendi vahel, et vajadusel selgitada välja, mis takistab

e-residendil liikuda soovitud eesmärgi poole, mille saavutamiseks ta e-residendiks hakkas. Kui

EIS avastab oma tavapärases tegevuses võimalikke e-residendi digi-ID väärkasutuse mustreid

ja e-residendi profiilist tulenevaid riske, teavitab ta sellest järelevalveasutust. EIS ise järele-

valveasutus ei ole ja järelevalvet ei teosta.

EIS-i tegevus ja e-residendi andmete töötlemise eesmärgid on kooskõlas andmete kogumise

algse eesmärgiga ega ole seega vastuolus isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1

punktiga b. EIS-ile e-residendi andmete edastamiseks luuakse automatiseeritud andmevahetus

üle infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee). Andmed liiguvad ITDAK-ist kord

27 EIS-i põhikirja p 2.2.11. 28 RAM 2020. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklik riskihinnang. 29 Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism

2022. Anti-money laundering and counter-terrorist financing measures. Estonia. Fifth Round Mutual Evaluation

Report.

ööpäevas e-residentsuse andmebaasi, kus neid säilitatakse kuni viis aastat e-residendi digi-ID

väljaandmisest arvates või kuni e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamiseni. Seetõttu

edastatakse EIS-ile ka andmed e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamise kohta. E-residentsuse

andmebaas on majutatud riigipilve, mida haldab EIS-i IT-haldus. E-residentsuse andmebaasi

andmetele on juurdepääs kolmel e-residentsuse programmi meeskonna liikmel, kelle töö-

ülesanded on seotud e-residentide andmete töötlemisega. E-residentsuse andmebaasi kasutajad

autendivad ennast sisselogimisel ja juurdepääs on piiratud EIS-i seesmiseks kasutamiseks

mõeldud IP-aadressidega. Andmetöötlus logitakse kasutaja kaupa kronoloogilise jadana, mida

on võimalik võtta kahtluse korral välja.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 3 kohaselt peab andmekaitsealase mõju-

hinnangu tegema järgmistel juhtudel:

a) füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel

isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel

on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt

füüsilist isikut;

b) artikli 9 lõikes 1 osutatud andmete eriliikide või artiklis 10 osutatud süüteoasjades süüdi-

mõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud andmete ulatuslik töötlemine;

c) avalike alade ulatuslik süstemaatiline jälgimine.

EIS-ile e-residendi andmete edastamisel ja nende andmete töötlemisel ei esine ühtegi nendest

olukordadest. Seega ei ole andmekaitsealane mõjuhinnang kohustuslik.

3.1.3. E-residendi kohustus hoida oma kontaktandmed ajakohasena (§ 1 p 31)

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse ITDS-i § 14 lõikega 6. Muudatusega kohustatakse

e-residendi digi-ID kasutajat hoidma oma kontaktandmed, eelkõige e-posti aadressi, ajakoha-

sena, et PPA saaks vajadusel saata talle tema dokumendi kohta teateid. Kohustus pannakse

e-residentidele, kuna praktikas on just nendega kõige keerulisem saada vajadusel kontakti.

Eesti e-residendiks saamine on välismaalase privileeg, mitte õigus. ITDS-i § 206 kohaselt on

e-residendi digi-ID väljaandmise eeldus välismaalase olemasolev seos Eesti riigiga või põhjen-

datud huvi Eesti e-teenuseid kasutada. Kuna e-residendi digi-ID ei anna välismaalasele Eestisse

saabumise ega Eestis viibimise õigust, ei ole üldjuhul e-residendi elukoht Eestis. Samas annab

e-residendi digi-ID juurdepääsu Eesti e-teenustele ning riik võiks teada, kes, kus ja milleks neid

teenuseid kasutab. Avaliku huvi eesmärk seisneb ka avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise

kaalutlustel e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamises. Järelevalvemenetluses soovitakse

e-residendile tagada ärakuulamisõigus, kuid sageli on e-residendi e-posti aadress selleks ajaks

muutunud ja teda ei ole võimalik enne e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamist ära kuulata.

Aktuaalseks võivad kontaktandmed muutuda ka siis, kui e-residendi digi-ID tunnistatakse

kehtetuks ja välismaalasele on vaja toimetada kätte sellekohane otsus.

3.1.4. RAB-i õigus töödelda e-residendi andmeid (§ 1 p-d 48 ja 49)

Eelnõu § 1 punktidega 48 ja 49 muudetakse ITDS-i § 208 lõiget 1 ja täiendatakse paragrahvi

lõikega 21.

Lõikes 1 loetletud e-residendi digi-ID kasutamise üle riikliku järelevalve teostajate hulka lisa-

takse RAB. Samuti täpsustatakse, et lõikes 1 nimetatud asutused teostavad riiklikku järelevalvet

oma pädevuse piires.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 53 lõike 1

kohaselt kuulub RAB RAM-i valitsemisalasse ning teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab

riiklikku sundi RahaPTS-is ette nähtud alustel ja ulatuses autonoomselt. RAB-i täpsed

ülesanded on sätestatud RahaPTS-i §-s 54. RAB-i järelevalvepädevus tuleneb RahaPTS-i § 60

lõikest 51, mille kohaselt on RAB-il õigus edastada sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet30

PPA-le, et PPA saaks otsustada e-residendi digi-ID väljaandmise, kehtivuse peatamise ja

kehtetuks tunnistamise üle ning suurinvestorile ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise või

pikendamise, andmisest või pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise üle.

Eelnõuga lisatakse RAB ITDS-i § 208 lõikes 1 loetletud riikliku järelevalve teostajate hulka, et

oleks üheselt selge, et tal on pädevus teostada järelevalvet e-residendi digi-ID kasutamise üle.

Praegu edastab PPA RAB-ile e-residendi digi-ID kasutamise üle järelevalveks andmeid ITDS-i

§ 92 lõike 8 alusel.

Lõikega 21 sätestatakse RAB-i kui järelevalveasutuse pädevuse piirid. RAB-ile ei anta

eelnõuga lisaülesandeid, vaid õigus töödelda riiklikus järelevalves e-residendi digi-ID välja-

andmise menetluses kogutud andmeid ja e-residendi digi-ID kasutamise andmeid, et RAB saaks

täita oma RahaPTS-i § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet tõkestada rahapesu ja terrorismi

rahastamist ning võtta vastu, koguda, nõuda välja, registreerida, töödelda, analüüsida ja

edastada sellele viitavat teavet.

RahaPTS-i § 58 lõike 1 kohaselt on RAB-il õigus oma seadusjärgsete ülesannete täitmiseks

saada enda määratud tähtajaks teavet teistelt riigiasutustelt. E-residendi digi-ID kasutamise

andmetest, sealhulgas logiandmetest, on RAB-il võimalik kontrollida oma seadusjärgsete

ülesannete täitmisel näiteks seda, kas e-residendi digi-ID-d on kasutatud e-residentsuse

riskiriigis. E-residendi digi-ID kasutamise andmed, sealhulgas logiandmed, aitavad tõendada

rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise kahtlustusi. Neid andmeid on RAB-il võimalik

küsida vajaduse järgi ametliku päringuga PPA lepinguliselt partnerilt, kes osutab e-identimiseks

ja e-tehinguteks vajalikku sertifitseerimisteenust ja kvalifitseeritud usaldusteenust. Vastus

päringule edastatakse krüpteeritult.

3.1.5. E-residentsuse riskiriigi kodanikule e-residendi digi-ID väljaandmise piiramine (§ 1

p 45)

Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse ITDS-i § 206 lõigetega 11 ja 12, millega luuakse õiguslik

alus tagastada e-residentsuse riskiriigi kodaniku e-residendi digi-ID taotlus läbi vaatamata ning

volitatakse siseministrit kehtestama määrusega e-residentsuse riskiriikide nimekirja (edaspidi

e-residentsuse riskiriikide nimekiri) ja e-residentsuse riskiriigi kodanikule e-residendi digi-ID

väljaandmise erisused. Muudatus ei mõjuta kehtiva e-residendi digi-ID-ga e-residentsuse

riskiriigi kodanikke. Kehtiv e-residendi digi-ID kehtib kuni kehtivusaja lõpuni või järelevalve-

menetluse tulemusena kehtetuks tunnistamiseni. E-residendi digi-ID kehtib üldjuhul viis aastat.

2014. aastal loodud e-residentsuse programmi eesmärk on soodustada Eesti majanduse,

teaduse, hariduse ja kultuuri arengut, et võimaldada välismaalastele turvalist ligipääsu Eesti

e-teenustele ning Eesti ja Euroopa Liidu majandusruumile. E-residendil on võimalik oma

30 RahaPTS-i § 60 lõike 4 kohaselt võib RAB teavitada pädevat järelevalveasutust sellest, et kohustatud isik on

rikkunud RahaPTS-i nõudeid, või edastada asjakohase taotluse alusel RAB-is registreeritud andmeid, analüüse ja

hinnanguid ulatuses, mis ei riku seaduse, välislepingu või rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piiranguid,

kui see on vajalik rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seonduvate kuritegude tõkestamiseks ning

pädeva järelevalveasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või RahaPTS-i eesmärkide saavutamiseks.

digi-ID-d kasutada e-keskkonnas isiku tõendamiseks ja digiallkirjastamiseks. Nii saab luua

ettevõtte ja kasutada finantsteenuseid.

E-residendi digi-ID väljaandmise riske on hallatud e-residentsuse programmi loomisest alates.

See on pidev protsess, mis peab lähtuma muutuvast julgeolekuolukorrast. E-residentsuse

programmi riskide maandamise üks peamine eeldus on, et riik teab, kes on Eesti e-residendid,

ja et nendeks saaksid ainult õiguskuulekad välismaalased. E-residendi digi-ID taotluse

esitamisel peab välismaalane põhjendama oma taotlust, täitma mahuka taotlusankeedi ja

esitama lisaandmeid oma tausta kohta. Samuti tehakse talle taustakontroll. PPA kontrollib

e-residendi digi-ID taotleja isikusamasust, tema seost Eestiga ning seda, kas ta on pannud toime

süüteo Eestis või teises riigis ja kas teda kahtlustatakse rahapesus. Samuti teeb PPA muid

menetlustoiminguid, lähtudes e-residendi digi-ID taotleja profiilist.

Riskide maandamiseks on juba kohaldatud meetmeid, näiteks:

 täiendatud e-residendi digi-ID taotlemise iseteenindust, et saada lisainfot ja tõhustada

taustakontrolli;

 suurendatud e-residentsuse ohuhinnangute ja menetlustaktika analüüsivõimet PPA-s;

 rakendatud spetsiifilisemat riskipõhist lähenemist, sealhulgas pööratud tõendamis-

kohustust ehk nõuet esitada karistuse või ärikeelu puudumist tõendavaid dokumente.

Meetmete kohaldamise tulemusena on suurenenud e-residendi digi-ID esmataotluse kohta

negatiivse otsuse tegemise ja digi-ID kehtetuks tunnistamise arv. Kui 2018. aastal oli negatiiv-

sete otsuste osakaal 2%, siis 2023. aastal 8%. Järelkontrolli tulemusena tunnistati 2023. aastal

kehtetuks 267 e-residendi digi-ID-d, 2020. aastal 29, 2021. aastal 89 ja 2022. aastal 224. Alates

2022. aasta juunist kasutab PPA ka järelkontrolli automaatlahendust, mis võimaldab kontrollida

e-residendiga seotud riskiinfot regulaarselt ja automaatselt.

Sellele vaatamata on osa e-residentsuse programmi riske realiseerunud. Tuvastatud on

äärmusluse ja terrorismiga seotud e-residente ning e-residentsuse programmi on püütud

kasutada immigratsioonipettustes. Samuti on tuvastatud juhtumeid, kus e-residentide ettevõtted

on seotud investeerimis- ja laenupõhise ühisrahastuse kelmustega. Ka virtuaalvääringu vald-

konnas võidakse e-residentsust kuritarvitada, näiteks anda e-residendi digi-ID kasutada teisele

isikule. Selline käitumine ei ole õiguspärane, kuna teisel isikul on keelatud e-residendi digi-

ID-d kasutada. Nii rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus kui ka Moneyvali

hindamisaruandes on toodud välja, et e-residentsuse programm võimaldab välismaalasel

kasutada Eesti e-residentsust ebasoovitavaks ettevõtluseks ning varjata ettevõtluse tegelikku

sisu ja eesmärki ning sellest kasu saajaid.

Eriti probleemne on see selliste kolmandate riikide puhul, kellega puudub Eestil justiits-, julge-

oleku- või õiguskaitsealane koostöö, st koostöö ei ole reguleeritud näiteks rahvusvahelise

konventsiooni, kahepoolse lepingu ega vastastikuse mõistmise memorandumiga. Koostöö

puudumine tähendab, et Eestil ei ole võimalik kontrollida e-residendi digi-ID taotleja tausta

tema kodakondsusjärgse riigi pädevast asutusest, et kontrollida tema esitatud andmete usaldus-

väärsust. Sageli on just e-residentsuse riskiriigid seotud suurema rahapesu ning terrorismi ja

selle rahastamise ohuga ning pelgalt tugevam taustakontroll pole piisav, et maandada kuri-

tegevus- ja julgeolekuriske määral, mis võimaldaks Eestil vältida olulist kahju.

Sellise jääkriski võtmine riigina toob kuritegevus- ja julgeolekuohtude kõrval mainekahju nii

Eesti riigile, majandusruumile kui ka e-residentsuse programmile ning ei ole kooskõlas

programmi eesmärgiga. Seetõttu on võetud suund võimaldada e-residentsust eelkõige nende

riikide kodanikele, kellega on Eestil viisavabadus või justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane

koostöö. Eelnõuga kehtestatakse õiguslik alus, mis võimaldab PPA-l tagastada e-residentsuse

riskiriigi kodaniku e-residendi digi-ID taotluse läbi vaatamata. Ka Moneyvali hindamine

kinnitas, et selline muudatus on äärmiselt oluline muu hulgas selleks, et Eesti ei satuks ise

Moneyvali riskiriikide nimekirja, kuna e-residentsuse programmis nägid eksperdid haavatavusi

nii terrorismi rahastamise kui ka rahapesu tõkestamises.

E-residentsuse riskiriikide määramisel lähtutakse RAB-i avaldatud nimekirjast „Kõrgema

terrorismi rahastamise riskiga riigid ehk nn riskiriigid“31. Lisaks kohaldatakse erisusi, mis

võtavad arvesse julgeolekukaalutlusi, Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve ning e-resi-

dentsuse programmi eesmärke. E-residentsuse riskiriikide nimekiri on tabelis 1. E-residentsuse

riskiriikide kodanikel on 1. jaanuari 2024. aasta seisuga 6886 kehtivat e-residendi digi-ID-d,

mis on umbes 11% kõikidest kehtivatest e-residendi digi-ID-dest.

Tabel 1. E-residentsuse riskiriigid, kelle kodanike e-residendi digi-ID taotlus tagastatakse

pärast muudatuse jõustumist läbi vaatamata, ja nende kodanikele väljaantud kehtivate

e-residendi digi-ID-de arv 2024. aasta 1. jaanuari seisuga

E-residentsuse riskiriik

Kehtivate e-residendi

digi-ID-de arv

1 Afganistani Islamivabariik 28

2 Alžeeria Demokraatlik Rahvavabariik 152

3 Burkina Faso 9

4 Egiptuse Araabia Vabariik 480

5 Iraagi Vabariik 55

6 Iraani Islamivabariik 582

7 Jeemeni Vabariik 39

8 Jordaania Hašimiidi Kuningriik 93

9 Kongo Demokraatlik Vabariik 20

10 Liibanoni Vabariik 136

11 Liibüa Riik 44

12 Lõuna-Sudaani Vabariik 0

13 Mali Vabariik 13

14 Maroko Kuningriik 237

15 Mosambiigi Vabariik 1

16 Nigeeria Liitvabariik 158

17 Nigeri Vabariik 1

18 Pakistani Islamivabariik 670

19 Palestiina Omavalitsus 33

20 Korea Rahvademokraatlik Vabariik 0

21 Saudi Araabia Kuningriik 21

22 Somaalia Liitvabariik 1

23 Sudaan 35

24 Süüria Araabia Vabariik 109

25 Tuneesia Vabariik 327

26 Usbekistan 80

27 Valgene Vabariik 621

28 Venemaa Föderatsioon 2941

KOKKU 6886 Allikas: PPA

31 RAB 2022. Juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta. Lisa: kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riigid ehk

nn riskiriigid.

Võrreldes RAB-i avaldatud nimekirjaga „Kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riigid ehk nn

riskiriigid“ jäetakse e-residentsuse riskiriikide nimekirjast välja Türgi ja Araabia Ühend-

emiraadid ning lisatakse Venemaa ja Valgevene. Türgi ja Araabia Ühendemiraatide kodanike

e-residendi digi-ID taotlust ei jäeta läbi vaatamata nii julgeoleku-, majandus- kui ka välis-

poliitilistel põhjustel.

 Türgi on NATO liikmesriigina Eestile oluline julgeolekupartner ja RAB-i avaldatud

nimekirja riskiriikidest on Türgil kõige suurem e-residentide kogukond. 1. jaanuari 2024.

aasta seisuga on 2824 Türgi kodanikku, kellel on kehtiv e-residendi digi-ID. See on umbes

4,7% kõikidest kehtivatest e-residendi digi-ID-dest. Võrreldes teiste RAB-i avaldatud

nimekirja riskiriikidega on Türgi e-residentide ettevõtted enim alustanud reaalset majandus-

tegevust Eestis. Kõikide RAB-i avaldatud nimekirja riskiriikide e-residentide ettevõtete

tasutud maksudest on Türgi e-residentide ettevõtete riiklikud maksud umbes 86% ja

tööjõumaksud 89%.

 Araabia Ühendemiraadid on Eestile oluline piirkond riiklike ja ärisuhete loomisel ja

edendamisel ning Eesti ekspordi arendamisel. Araabia Ühendemiraadid olid 2020. aastal

Eesti jaoks suuruselt 36. eksporditurg, kus Eesti, sealhulgas e-residentide ettevõtetel on

suurepärased ärivõimalused, näiteks IT-sektoris. Araabia Ühendemiraatide e-residente on

vähe: 1. jaanuari 2024. aasta seisuga on neil üheksa kehtivat e-residendi digi-ID-d.

E-residentsuse riskiriigiks määramine ei tähenda selle kodanikele, et nad ei saa üldse e-residen-

di digi-ID-d taotleda. Eelnõuga volitatakse siseministrit kehtestama määrust, millega luuakse

erisused e-residentsuse riskiriigi kodanikele, kes vastavad vähemalt ühele järgmistest

tingimustest32.

1) Välismaalane on elanud vahetult enne e-residendi digi-ID taotluse esitamist vähemalt kolm

järjestikust aastat Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja tal on selle riigi kehtiv

elamisluba. Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide vahel on toimivad koostöösuhted ja

andmevahetusmudel, misläbi on Eestil võimalik saada nendest riikidest välismaalase kohta

usaldusväärset lisainfot. Neis riikides on kehtestatud ühtsed elamisloakaartide standardid,

mis võimaldavad menetlejal veenduda välismaalase esitatud andmete ja dokumendi

õigsuses. Kolmandates riikides on aga kasutusel erinevad elamisõigust tõendavad alus-

dokumendid, mille õigsuse tuvastamine ei pruugi olla võimalik.

2) Välismaalasel on Eestis püsiv majandustegevus. E-residendi digi-ID-d võimaldatakse

taotleda e-residentsuse riskiriigi kodanikul, kes tegeleb tõestatavalt Eestis majandus-

tegevusega, st ta on loonud enne e-residendiks saamist Eestis ettevõtte või tal on ettevõtlus-

seos Eesti ettevõtjaga, näiteks juhatuse liikmena. Erisust kohaldatakse juhul, kui ettevõte

tegutseb aktiivselt ning selle kohustused Eesti ees on täidetud ja puuduvad võlad. Eestil on

selle sihtrühma majandustegevuse kohta lisainfot, mida on võimalik kontrollida. Kui ette-

võttel on nullkäive ja ettevõtja ei maksa makse, siis erisust ei kohaldata.

3) Välismaalane esitab e-residendi digi-ID korduvtaotluse. Korduvtaotluse menetlemisel on

võimalik hinnata e-residendi senist tegevust ja seda, kas ta täidab e-residentsuse programmi

eesmärki, panustades Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse. Erisust

kohaldatakse juhul, kui e-resident tegeleb tõestatavalt Eestis majandustegevusega ja sellega

kaasneb Eestile maksutulu, st nullkäibega ettevõttele erisust ei kohaldata.

4) Välismaalane on Eesti välisesinduse töötaja või aukonsul. Eestil on ka e-residentsuse

riskiriikides, näiteks Egiptuses, välisesindusi ja ei ole välistatud, et välisesinduse töötaja,

kes vajab oma tööülesannete täitmiseks e-residendi digi-ID-d, on sellise riigi kodanik. Kõik

sellised välismaalased läbivad põhjaliku taustakontrolli ja riskide ilmnemise korral saab

PPA e-residendi digi-ID taotluse tagastada seda läbi vaatamata.

32 Ukraina-vastase täiemahulise sõja tõttu ei kohaldata neid erisusi Venemaa ja Valgevene kodanikele, välja

arvatud korduvtaotluse ja Eestis püsiva majandustegevuse erisus.

79% e-residentidest, kes on e-residentsuse riskiriigi kodanikud, ei ela Euroopa Liidus ega

Ühendkuningriigis, sealhulgas ei ole neist 56%-l Eestis kehtivaid ärisuhteid. Seega puudutab

eelnõu tõenäoliselt umbes 56% sellistest e-residentidest. Kõikidest kehtiva e-residendi digi-

ID-ga e-residentidest on see ca 11%.

Tõhustatud eel- ja järelkontrolli ning muid juba juurutatud riskide maandamise meetmeid

rakendatakse eriti rangelt e-residentsuse riskiriigi kodanike suhtes, kellele kohaldatakse erisusi,

ja nende suhtes, kes ei ole küll e-residentsuse riskiriigi kodanikud, kuid märgivad selle, Türgi

või Araabia Ühendemiraadid oma elukohariigiks. Julgeolekuolukorra muutumisest ja ilmnenud

riskidest lähtuvalt on võimalik laiendada e-residentsuse riskiriigi kodanike erisusi ka e-residen-

tidele, kes ei ole riskiriigi kodanikud, aga elavad seal. E-residentsuse nõukojas lepitakse kokku

riskihaldusmeetmed ja seiratakse riskihaldust. E-residentsuse nõukoja liige on ka RAM.

E-residentsuse riskiriikide nimekiri, erisused e-residentsuse riskiriigi kodanikele ja jääkriskid

on otsustatud e-residentsuse nõukotta kuuluvate ministeeriumide ja asutuste33 ühisel kokku-

leppel, et muudatus arvestaks laiapinnaliselt Eesti huve ja seisukohti. On äärmiselt tundlik ja

keeruline väljakutse leida Eesti huvide tagamiseks tasakaal, mis lähtub riigi julgeoleku ja

siseturvalisuse tagamise vajadusest, arvestades samas riigi maine ning välispoliitiliste,

majanduslike ja e-residentsuse programmi eesmärkidega. Kavandatud erisustega see tasakaal

saavutatakse.

3.1.6. E-residendi digi-ID taotlemine ainult PPA iseteeninduses ja isikliku ilmumise

kohustus (§ 1 p-d 47 ja 51–54)

Eelnõu § 1 punktidega 47 ja 51–54 muudetakse ITDS-i § 207 lõiget 11 ning § 2012 pealkirja

ning lõikeid 1 ja 2, täiendatakse § 2012 lõikega 11 ja tunnistatakse kehtetuks § 2012 lõige 3.

Muudatustega viiakse kehtiv õigus kooskõlla väljakujunenud praktikaga, et e-residendi digi-ID

taotluse saab esitada vaid PPA iseteeninduses.

1) ITDS-i § 207 lõiget 11 muudetakse nii, et edaspidi esitatakse e-residendi digi-ID taotlus

isiklikult PPA iseteeninduses. Kehtiva lõike kohaselt võib esitada e-residendi digi-ID

taotluse Eesti konsulaarametnikule, kes edastab selle pärast taotleja isikusamasuse kont-

rollimist ja biomeetriliste andmete võtmist PPA-le läbivaatamiseks. Praktikas kasutatakse

aga e-residendi digi-ID taotluse esitamiseks PPA iseteenindust. E-residendi digi-ID

taotlejad elavad üldjuhul välisriigis ja seetõttu on taotluse esitamine PPA iseteeninduses

neile oluliselt mugavam. Seega viiakse ITDS kooskõlla IT-lahenduste ja praktikaga.

2) ITDS-i § 2012 pealkirja täiendatakse sõnadega „isikusamasuse kontrollimise“. Isik tuvasta-

takse, kui ta taotleb dokumenti esimest korda ja riigil puuduvad tema kohta andmed. Kui

isik taotleb hiljem uut dokumenti, kontrollitakse isikusamasust. Seetõttu on korrektne tuua

pealkirjas esile isikutuvastuse kõrval ka isikusamasuse kontroll.

3) ITDS-i § 2012 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja osa, mille kohaselt ei pea ilmuma e-residendi

digi-ID taotluse esitamiseks isiklikult dokumendi väljaandja asukohta või Eesti välis-

esindusse. Eelnõu § 1 punktiga 47 sätestatakse, et e-residendi digi-ID taotlus esitatakse

isiklikult PPA iseteeninduses. Seega ei ole enam asjakohane viidata ITDS-i § 2012 lõikes 1

nõudele ilmuda e-residendi digi-ID taotluse esitamiseks isiklikult dokumendi väljaandja

asukohta või Eesti välisesindusse. Nii praktikas kui ka ITDS-i § 2012 lõigete 1 ja 2

muudatuse kohaselt peab e-residendi digi-ID taotleja isiku tuvastamiseks või isikusamasuse

kontrollimiseks ilmuma isiklikult väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse üksnes

33 E-residentsuse nõukotta kuuluvad JUM, MKM, RAM, Siseministeerium, VÄM, EIS, PPA ja alates 10.04.2024

RAB.

e-residendi digi-ID väljaandmise menetluses või e-residendi digi-ID väljastamisel. Selline

lahendus on paindlik ja võimaldab e-residendi digi-ID taotlejal otsustada, millal tal on

mugavam minna enda isikut tuvastama või isikusamasust kontrollima. Lõige 2 on laiem ja

võimaldab nõuda e-residendi digi-ID kasutaja ilmumist PPA-sse või Eesti välisesindusse ka

pärast e-residendi digi-ID väljastamist. Selline vajadus võib tekkida näiteks juhul, kui on

kahtlus, et on pandud toime identiteedivargus.

4) ITDS-i § 2012 lõikega 11 kehtestatakse nõue, et alla 15-aastane e-residendi digi-ID taotleja

peab isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ilmuma e-residendi digi-ID

väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse isiklikult koos seadusliku esindajaga. ITDS-i

§ 121 lõigete 3 ja 4 kohaselt ei pea alla 15-aastane dokumendi kättesaamiseks isiklikult

dokumendi väljastaja asukohta ilmuma ning dokumendi võib väljastada tema seaduslikule

esindajale. ITDS-i § 2012 lõikega 11 kehtestatakse erisus alla 15-aastasele e-residendi

digi-ID taotlejale. Muudatus on vajalik alaealise õiguste ja huvide kaitseks. Sellega antakse

dokumendi väljaandjale võimalus veenduda, et e-residendi digi-ID taotluses esitatud isiku-

andmete taga on tegelik isik ja ei ole esitatud valeandmeid ehk laps ei ole fiktiivne.

5) ITDS-i § 2012 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna e-residendi digi-ID taotluse saab esitada

vaid PPA iseteeninduses, mitte e-posti teel, nagu on kehtivas lõikes.

3.1.7. E-residendi digi-ID riigilõiv (§ 6)

Eelnõu § 6 punktiga 1 täiendatakse RLS-i 2. peatüki 3. jagu §-ga 151 ning punktidega 2 ja 5

tunnistatakse kehtetuks § 271 lõike 4 teine lause ja § 273 lõike 8 teine lause.

RLS-i §-s 151 reguleeritakse riigilõivu tagastamata jätmist. Riigilõivu tagastamist on reguleeri-

tud RLS-i 2. peatüki 3. jaos, seega on mõistlik koondada ka tagastamata jätmise regulatsioon

samasse jaosse.

1) Punktis 1 sätestatakse riigilõivu tagastamata jätmine, kui e-residendi digi-ID taotlus

jäetakse läbi vaatamata. Riigilõivu tagastamine on põhjendatud juhul, kui e-residendi digi-

ID taotleja on näiteks kogemata esitanud korraga kaks e-residendi digi-ID taotlust ja

tasunud riigilõivu topelt või loobub taotlemisest enne, kui tema e-residendi digi-ID taotlus

on võetud menetlusse. Kui e-residendi digi-ID taotlust on hakatud juba sisuliselt menetlema

ja e-residendi digi-ID taotleja ei kõrvalda menetleja tuvastatud puuduseid või ei täida

tõendamiskohustust, näiteks ei esita pärast korduvaid meeldetuletusi passi nõuetekohast

koopiat, ei suuda põhjendada e-residendiks saamise motiive või ei esita oma kodakondsus-

järgse riigi karistusregistri väljavõtet, on põhjust kahelda tema motiivides ja huvis saada

e-residendiks.

E-residentsus on ajutine hüve, mille andmisel lähtutakse ühelt poolt riigi julgeoleku-

olukorrast ja e-residentsuse programmi eesmärgist ning teiselt poolt e-residendi digi-ID

taotleja motiividest ja tema panusest e-residentsuse programmi eesmärki. Eestil on kohustus

tagada, et riiklik dokument antakse välja vaid selleks õigustatud isikule. Riigil on pädevus

otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi digi-ID välja antakse, ning mitte kellelgi ei

ole subjektiivset õigust seda saada. E-residendi digi-ID väljaandmise menetlus on oluliselt

ressursimahukam kui Eesti kodaniku dokumendi väljaandmise menetlus. E-residendi digi-

ID väljaandmise menetluses tehakse e-residendi digi-ID taotlejale taustakontroll, mis

sisaldab päringuid ja lisaandmete küsimist, et veenduda isiku isikusamasuses ja tema

motiivides ning selles, et ta ei kujuta ohtu riigi julgeolekule. Kui e-residendi digi-ID taotleja

ei ole korduvate meeldetuletuste peale esitanud e-residendi staatuse saamiseks ja digi-ID

väljaandmiseks korrektseid andmeid ega selgeid põhjendusi, on riigilõivu tagastamata

jätmine põhjendatud, sest e-residendi digi-ID taotluse menetlemisel on tehtud tööd, mis on

toonud riigile kaasa kulu.

2) Punktis 2 sätestatakse riigilõivu tagastamata jätmine, kui riigilõiv on tasutud RLS-i § 271

lõike 4 või § 273 lõike 8 alusel, kuid dokumendi taotleja soovib muuta dokumendi taotluses

märgitud väljastuskohta pärast väljaantud dokumendi sinna saatmist. Seda on praegu

reguleeritud RLS-i § 271 lõike 4 teises lauses ja § 273 lõike 8 teises lauses. Seega

tunnistatakse regulatsiooni ümberpaigutamise tõttu ühtlasi kehtetuks RLS-i § 271 lõike 4

teine lause ja § 273 lõike 8 teine lause.

Eelnõu § 6 punktidega 3 ja 4 muudetakse RLS-i § 272 lõikeid 6 ja 20.

Lõikest 6 jäetakse välja Eesti välisesinduses e-residendi digi-ID taotlemise riigilõiv, kuna

e-residendi digi-ID-d on võimalik taotleda vaid PPA iseteeninduses.

Lõikest 20 jäetakse välja viide RLS-i § 272 lõikele 6, sest eelnõu kohaselt arvestatakse

e-residendi digi-ID väljastamise riigilõiv selle taotlemise riigilõivu sisse. Üldjuhul elavad

e-residendid välisriigis, mistõttu saavad nad oma e-residendi digi-ID kätte Eesti välisesindusest.

Ühtlasi jäetakse lõikest 20 välja teine lause, milles on reguleeritud riigilõivu tagastamata

jätmist, kui riigilõiv on tasutud, kuid dokumendi taotleja soovib muuta dokumendi taotluses

märgitud väljastuskohta pärast väljaantud dokumendi sinna saatmist. Seda reguleeritakse

edaspidi RLS-i §-s 151 (eelnõu § 6 p 1).

3.1.8. Viitemuudatus e-residendi digi-ID väljaandmise aluses (§ 1 p 44)

Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse ITDS-i § 205 lõiget 1, milles on määratletud e-residendi

digi-ID. Kehtiva lõike järgi antakse e-residendi digi-ID välja ITDS-i § 201 lõikes 2 nimetamata

isikule. Kuna see lõige tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 43 kehtetuks, tuleb muuta ka viidet

dokumendile, mille omamise või taotlemise korral ei anta isikule e-residendi digi-ID-d.

Muudatuse kohaselt ei anta edaspidi e-residendi digi-ID-d isikule, kellel on kehtiv Eesti

isikutunnistus või elamisloakaart või kes taotleb seda e-residendi digi-ID-ga samal ajal.

Muudatus on tehniline.

3.2. Dokumendiliigid ja isikusamasuse kontrollimine

3.2.1. Sertifikaatide kehtivuse peatamise ja taastamise lõpetamine (§ 1 p-d 2, 3, 9, 12, 13,

25, 46 ja 50)

Eelnõu § 1 punktidega 13 ja 46 tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 95 ja § 206 lõige 5. Eelnõu

§ 1 punktidega 2, 3, 9, 12, 25 ja 50 muudetakse ITDS-i § 31 lõiget 3, 3. peatüki pealkirja,

§ 92 lõikeid 8 ja 9, § 13 lõiget 12, § 206 pealkirja, § 207 pealkirja, lõike 3 sissejuhatavat

lauseosa ning lõikeid 4 ja 5 ning § 208 lõiget 3. Muudatustega jäetakse ITDS-ist välja viited

sertifikaatide kehtivuse peatamisele ja taastamisele.

ITDS-i § 95 kohaselt on dokumendi väljaandjal õigus peatada sertifikaatide kehtivus ning

taastada peatatud kehtivusega sertifikaatide kehtivus e-identimise ja e-tehingute usaldus-

teenuste seaduse §-des 17 ja 18 sätestatud tingimustel. Peatatud kehtivusega sertifikaatidega on

aga teoreetiliselt võimalik luua krüptograafiline allkiri ja sertifikaatide kehtivuse taastamisel ei

ole võimalik tuvastada, et allkiri on antud ajal, kui sertifikaatide kehtivus oli peatatud. See on

vastuolus eIDAS-e määruse artikli 32 nõudega kvalifitseeritud e-allkirja valideerimise kohta,

sest puudub võimalus kontrollida, kas sertifikaadid oli allkirja andmise ajal kehtivad. Seega

lõpetatakse võimalus sertifikaatide kehtivust peatada ja taastada nii uue lepingu alusel välja

antava dokumendi kui ka varasema lepingu alusel välja antud kehtiva dokumendi puhul.

3.2.2. Digitaalse isikutunnistuse väljaandmise lõpetamine (§ 1 p-d 14 ja 43, § 3 p-d 8–10

ning § 6 p-d 2 ja 4)

1) Eelnõu § 1 punktidega 14 ja 43 tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 112 lõiked 5 ja 6 ning

§ 201 lõige 2, milles on reguleeritud digitaalse isikutunnistuse taotluse esitamist ja isiku-

tunnistuse väljaandmist.

2) Eelnõu § 3 punktidega 8–10 muudetakse KonS-i § 48 pealkirja ja lõiget 2 ning

tunnistatakse kehtetuks lõige 1, milles on reguleeritud digitaalse isikutunnistuse taotluse

edastamist ja isikutunnistuse väljastamist.

3) Eelnõu § 6 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks RLS-i § 272 lõige 5, milles on reguleeritud

digitaalse isikutunnistuse taotluse läbivaatamise riigilõivu, ja punktiga 4 muudetakse

lõiget 20, milles on reguleeritud digitaalse isikutunnistuse väljastamise riigilõivu.

Muudatused puudutavad ainult seda digitaalset isikutunnistust, mis antakse välja ITDS-i § 201

lõike 2 alusel34. Lisaks sellele on digitaalsed isikutunnistused ITDS-i § 204 lõike 1 kohaselt

mobiil-ID ja § 205 lõike 1 kohaselt e-residendi digi-ID, kuid neid muudatused ei puuduta.

Seetõttu:

1) jääb kehtima osa sätteid, milles on reguleeritud digitaalseid isikutunnistusi, ja

2) muudetakse osa sätteid selliselt, et neid kohaldatakse edaspidi vaid e-residendi digi-ID-le,

näiteks jääb KonS-i § 48 edaspidi reguleerima vaid e-residendi digi-ID väljastamist, sest

erinevalt muust digitaalsest isikutunnistusest saab e-residendi digi-ID taotluse esitada vaid

iseteeninduses, kuid e-residendi digi-ID-d on võimalik kätte saada ka Eesti välisesinduses.

Digitaalne isikutunnistus, mis antakse välja ITDS-i § 201 lõike 2 alusel, on teisene dokument,

mida on võimalik kasutada vaid e-keskkonnas. Sellel ei ole fotot ja seda ei saa kasutada oma

isiku füüsiliseks tõendamiseks. Inimeste vajadus digitaalse isikutunnistuse järele on olnud

viimastel aastatel langustrendis ning infoühiskonda ja kaasaegseid e-teenuseid eelistatakse

pigem kasutada mobiil-ID-ga. Seda näitab selgelt ka tabel 2.

Tabel 2. Digitaalse isikutunnistuse ja mobiil-ID taotluste arv aastatel 2019–2023

2019 2020 2021 2022 01.01.–31.08.2023

Digitaalne

isikutunnistus 5103 4762 5019 4136 2746

Mobiil-ID 59 466 62 649 80 751 76 886 42 953 Allikas: PPA

PPA prognoosi kohaselt väheneb lähiaastatel vajadus digitaalse isikutunnistuse järele veelgi.

Tavapäraselt taotlevad digitaalset isikutunnistust korduvalt umbes 50% taotlejatest.

Seega lõpetatakse digitaalse isikutunnistuse väljaandmine, mistõttu:

 tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 112 lõiked 5 ja 6 ning § 201 lõige 2, KonS-i § 48 lõige 1

ja RLS-i § 272 lõige 5 ning

 muudetakse KonS-i § 48 pealkirja ja lõiget 2, et välistada digitaalne isikutunnistus, mis

antakse välja ITDS-i § 201 lõike 2 alusel, ning RLS-i § 272 lõiget 20, et jätta välja viide

lõikele 5.

34 ITDS-i § 201 lõikes 2 on sätestatud, et digitaalne isikutunnistus antakse välja Eesti kodanikule ning

välismaalasele, kellele on varem välja antud isikutunnistus või elamisloakaart või kes taotleb isikutunnistust või

elamisloakaarti samaaegselt digitaalse isikutunnistusega.

3.2.3. Mobiil-ID väljaandmise volitusnormide kehtetuks tunnistamine (§ 1 p 43)

Eelnõu § punktiga 43 tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 204 lõiked 6 ja 8. Lõike 6 kohaselt ei

pea valdkonna eest vastutav minister kehtestama mobiil-ID taotluse vormi. Mobiil-ID taotluse

vormi ei ole vaja kehtestada, kuna mobiil-ID taotlus esitatakse mobiilioperaatorile, kelle

sisemisse töökorraldusse ei ole vaja määruse tasandil sekkuda. ITDS-i § 204 lõikes 8 sätestatud

volitusnormi, mis võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega mobiil-

ID väljaandmise üksikasjad ja mis kehtib 2014. aasta 1. maist, ei ole läinud praktikas seni vaja.

Seetõttu on otstarbekas tunnistada need sisutühjad lõiked kehtetuks. Muudatused on tehnilised.

3.2.4. Uue dokumendi taotlemine andmete muutumise korral (§ 1 p 28)

Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse õigusselguse huvides ITDS-i § 14 lõiget 1, sätestades, et

kui dokumendi andmed on muutunud, peab dokumendi kasutaja taotlema uue dokumendi ühe

kuu jooksul andmete muutumisest arvates.

ITDS-i § 13 lõike 1 punktis 3 on sätestatud, et dokument tunnistatakse kehtetuks, kui see või

selle kanne või andmed on võltsitud või ebaõiged. Samas ei kohaldata ebaõigete andmetega

dokumendi jätkuva kasutamise korral karistusmeetmeid. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus

inimene ei taotle uut dokumenti enne eelmise dokumendi kehtivusaja lõppemist ja kasutab

aktiivselt ebaõigete andmetega dokumenti. Näiteks on inimene muutnud nime abiellumisel või

muul põhjusel35, kuid ei taotle uue nimega dokumenti. Selliselt võib näiteks isikutunnistusega

digiallkirjastamise korral tekkida olukord, kus rahvastikuregistri andmetel on isikul üks pere-

konnanimi, kuid digiallkirjal teine. Muudatusega pannakse inimesele selge kohustus taotleda

andmete muutumise korral ühe kuu jooksul uus dokument. Andmete muutumise korral teavita-

takse inimest sellest kohustusest ja antakse ühtlasi teada, et kui ta ei taotle uut dokumenti ühe

kuu jooksul, tunnistatakse tema dokument kehtetuks. Kui dokumendi taotlus on esitatud selle

tähtaja jooksul, ei tunnistata dokumenti kehtetuks enne, kui uus dokument on väljastatud.

3.2.5. Lühendikasutuse ühtlustamine (§ 1 p 1) ning samaliigilise dokumendi esitamise ja

surma korral dokumendi tagastamise nõude kaotamine (§ 1 p-d 26 ja 30)

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse ITDS-i § 31 pealkirja ning lõikeid 1–3 ja 5, § 41, § 95

lõikeid 1 ja 2, § 114 lõiget 6, § 116 lõiget 10, § 121 lõiget 9, § 152 lõikeid 2 ja 6 ning § 2015

lõiget 2, et ühtlustada ITDS-is lühendi „dokument“ kasutamist. See on vajalik, sest ITDS-i § 2

lõikes 1 on sätestatud, et ITDS-is kasutatakse termini „isikut tõendav dokument“ asemel edas-

pidi terminit „dokument“. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 30 muudetakse ITDS-i § 13 lõiget 5 ning tunnistatakse kehtetuks

§ 14 lõiked 3 ja 5, mis on kaotanud oma ajakohasuse ja ei täida tänapäevases infoühiskonnas

enam oma eesmärki.

ITDS-i § 13 lõike 5 kohaselt teeb dokumendi väljastaja kehtetuks tunnistatud dokumenti

praegu kehtetuks tunnistamise kohta märke või muudab selle muul viisil kasutamiskõlbmatuks,

välja arvatud juhul, kui dokument on kadunud või hävinud. Praktikas tagatakse dokumendi

kasutamiskõlbmatus selle nurga äralõikamisega ja märget dokumenti ei tehta. Lõiget 5

muudetakse seega selliselt, et edaspidi muudab dokumendi väljastaja kehtetuks tunnistatud

dokumendi kasutamiskõlbmatuks siis, kui dokumendi taotleja selle uue dokumendi väljasta-

misel esitab. Muudatus on tehniline ja seotud ITDS-i § 14 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega.

35 Näiteks sagenes nimevahetus pärast Ukraina-vastase sõja algust, kuna sooviti võtta eestipärasem nimi.

ITDS-i § 14 lõike 3 kohaselt tuleb praegu dokumendi väljastamisel esitada samaliigiline

dokument, et PPA menetleja saaks teha selle nurga äralõikamisega kasutamiskõlbmatuks. Nõue

on aegunud, sest varasem samaliigiline dokument tunnistatakse ITDAK-is kehtetuks ja teave

kehtetuks tunnistatud dokumendi kohta saadetakse ka rahvusvahelistesse andmebaasidesse:

Schengeni infosüsteemi ning INTERPOL-i varastatud, kaotatud ja kehtetuks tunnistatud isikut

tõendavate dokumentide andmebaasi.

Lõike 3 kehtetuks tunnistamisega lihtsustatakse inimese jaoks protsessi, sest ta ei pea edaspidi

uue dokumendi kätte saamiseks tingimata esitama samaliigilist dokumenti. Näiteks ei teki passi

ja isikutunnistuse koos taotlemisel edaspidi olukorda, kus inimesele, kes on võtnud kaasa vaid

ühe kehtiva dokumendi, ei väljastata teist dokumenti. Sama kehtib olukorras, kus inimene on

taotlenud passi ja sellele järele minnes ei ole talle võimalik seda kätte anda, kuna tal on kaasas

vaid isikutunnistus ja kehtiv pass on ununenud koju. Kui aga inimene siiski esitab uue

dokumendi väljastamisel kehtiva samaliigilise dokumendi, muudab menetleja selle endiselt

kasutamiskõlbmatuks.

ITDS-i § 14 lõike 5 kohaselt tuleb praegu dokumendi kasutaja surma või surnuks tunnistamise

korral tagastada dokument selle väljaandjale. See on samuti ajale jalgu jäänud nõue, sest

dokumendi kasutaja surma või surnuks tunnistamise korral tunnistatakse tema dokument

automaatselt kehtetuks. Oht, et kehtetuks tunnistatud füüsilist dokumenti kuritarvitatakse või

kasutatakse võltsimiseks, on tänapäevase dokumendi turvaelementide ja kehtivuse digitaalse

kontrollimise võimekuse tõttu minimaalne. Seetõttu tunnistatakse lõige 5 kehtetuks.

3.2.6. Dokumendi kontrollimine (§ 1 p-d 39 ja 40)

Eelnõu § 1 punktiga 39 loetakse ITDS-i § 16 tekst lõikeks 1 ja täiendatakse paragrahvi

lõigetega 2 ja 3.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui garantii- ja veamenetluses kontrollitakse dokumendi terviklikkust

ning selgub, et dokument tuleb välja vahetada vea tõttu, mis ei ole tingitud dokumendi

kasutajast, vaid näiteks dokumendi tootmisel tekkinud vea või praagi tõttu, antakse dokumendi

kasutajale välja sama kehtivusajaga uus dokument. Sellega viiakse ITDS kooskõlla praktikaga.

Lõikes 3 sätestatakse, et PPA võib garantii- ja veamenetluses uue dokumendi väljaandmise

korral võtta selle kasutajalt uued biomeetrilised andmed, kui:

 olemasoleva, nõuetele mittevastava dokumendi väljaandmiseks võetud biomeetrilisi

andmeid ei ole võimalik töödelda või

 dokumendi kasutaja soovib anda biomeetrilised andmed uuesti.

Dokumendi kasutaja ei pea tingimata esitama uut fotot ega andma uusi sõrmejälgi, vaid uus

dokument antakse üldjuhul välja samade andmetega nagu eelmine. Vajadusel võib aga PPA

võtta dokumendi kasutajalt ka uued biomeetrilised andmed, näiteks kui varem esitatud foto või

antud sõrmejäljed ei ole koostalitlusvõimelises formaadis ja neid ei ole seetõttu võimalik enam

töödelda. Lisaks võib inimene anda näiteks uued sõrmejäljed omal soovil, st dokument

vahetatakse küll välja, kuid juhul, kui see peatselt aegub, annab sõrmejälgede ajakohastamine

inimesele võimaluse taotleda uus dokument PPA iseteeninduses ilma isiklikult kohale mine-

mata, sest sõrmejäljed on kehtivad.

Garantii- ja veamenetlusi registreeriti 2021. aastal 1406, 2022. aastal 1498 ja 2023. aastal

31. oktoobri seisuga 842.

Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse ITDS-i § 17 lõikega 32. ITDS-i § 17 lõike 1 kohaselt

võib PPA või KAPO põhjendatud kahtluse korral võtta dokumendi selle kehtivuse kontrolli-

miseks ja § 17 lõike 3 punkti 1 kohaselt anda selle kohta kasutajale allkirjastatud tõendi. PPA

kohaldab seda ka garantii- ja veamenetluses dokumendi terviklikkuse kontrollimisel, kui

dokument on vaja saata füüsilisse ekspertiisi. PPA menetleja koostab garantiitaotluse, mis

sisaldab samuti dokumendi kasutaja isikuandmeid, ning selle allkirjastab nii dokumendi

kasutaja kui ka PPA menetleja. Samas menetluses ei ole vaja küsida andmeid kaks korda ega

allkirjastada kahte tõendit. Garantiitaotlus arhiveeritakse PPA-s ja vajadusel vormistatakse

dokumendi kasutajale kirjalik kinnitus, mis tõendab, et dokument on PPA-s. Seega

täpsustatakse lõikega 32, et ITDS-i § 17 lõike 3 punktis 1 nimetatud tõendit ei anta, kui

dokumendi kasutaja esitab ise dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks dokumendi välja-

andjale.

3.2.7. Isikusamasuse kontrollimine Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel (§ 1

p 41)

Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse ITDS-i § 181 lõigetega 11 ja 12, et luua võimalus

kontrollida isikusamasust, võrreldes isikut ja tema dokumendi andmeid, mis on saadud Eesti

teabevärava mobiilirakenduse vahendatud kontrollpäringuga ITDAK-ist.

Muudatus on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–202736 eesmärgiga 3.2.4

„Loome e-riigi mobiilirakenduse, mille kaudu riik jõuab informatsiooni ja teenustega

personaalselt iga eestimaalaseni“.

Eesti teabevärava mobiilirakendus hakkab sarnaselt Eesti teabevärava veebilehega37 koondama

riiklikke e-teenuseid, olles Eesti teabevärava üks esitluskihte, millega võimaldatakse juurde-

pääs e-teenustele ja avalikule teabele ning nende tugiteenustele.

Eesti teabeväravat on reguleeritud avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) §-s 321. Selle lõike 1

kohaselt on Eesti teabevärav:

veebileht, mille kaudu on kättesaadav teabevaldajate tegevusvaldkonda ja üldkasutatavaid

teenuseid puudutav avalikkusele suunatud teave ning mille kaudu võimaldatakse juurdepääs

elektroonilisele üldkasutatavale teenusele ja taaskasutatavale teabele.

Paragrahvi ümberkujundamiseks on MKM algatanud seaduseelnõu38, mis on läbinud eelnõude

infosüsteemis (EIS) esimese kooskõlastusringi. Seaduseelnõuga laiendatakse Eesti teabevärava

mõistet, et see ei oleks piiratud tehnoloogiliselt veebilehega, vaid võimaldaks teabe kuvamist

ka mobiilirakenduses. Termin „mobiilirakendus“ on defineeritud AvTS-i § 32 lõike 2 alusel

kehtestatud määruse39 § 1 punktis 2, mille kohaselt on see rakendustarkvara, mis on arendatud

kasutamiseks mobiilseadmes ja ei hõlma mobiilseadet või riistvara kontrollivat tarkvara.

Võrreldes Eesti teabevärava veebilehega luuakse mobiilirakendusse funktsioon, millega saab

turvaliselt isikusamasust kontrollida.

36 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. aasta korralduse nr 131 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“

kinnitamine“ lisa. 37 Eesti teabevärav. 38 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 24-0736. 39 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. aasta määrus nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse

ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“.

Lõikega 11 antakse Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse kontrollimi-

sele samaväärne õiguslik tähendus, nagu on füüsilisse dokumenti kantud andmete alusel isiku-

samasuse kontrollimisel. Isikusamasuse kontrollimise funktsiooni eeldus on PPA ja Riigi Info-

süsteemi Ameti (edaspidi RIA) vaheline andmevahetusleping, mille alus on omakorda AvTS-i

§ 321 ja selle lõike 5 alusel kehtestatud määrus40.

Isikusamasuse kontrollimise funktsioon

Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse kontrollimiseks peab kasutaja

ennast esmalt autentima mobiil-ID või Smart-ID-ga, mille tulemusena genereeritakse rakendu-

ses ajutine ruutkood. Ruutkood on unikaalne võti, mille genereerimisel tehakse automaatpäring

ITDAK-i. Teenuseosutaja, kes soovib Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel kliendi

isikusamasust kontrollida, avab samuti oma seadmes selle rakenduse ja saab seda kasutades

lugeda kliendi seadmest ajutist ruutkoodi. Selle tulemusena kuvatakse talle kliendi dokumendi

andmed. Teenuseosutaja kontrollib kliendi isikusamasust, võrreldes füüsilises keskkonnas

klienti ning ajutisest ruutkoodist avanevat dokumendifotot ja teisi isikuandmeid.

Klient saab valida, kas ta jagab teenuseosutajaga kõiki dokumendiandmeid või osa neist, näiteks

ainult sünniaega ja fotot vanuse kontrolliks. Oluline on, et isikusamasuse tõendamiseks on vaja

kindlasti valida ka foto jagamine teenuseosutajaga. Teenuseosutajale kuvatakse ajutisest ruut-

koodist andmeid 30 sekundit.

Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse kontrollimiseks on seega vaja,

et oleksid täidetud kõik järgmised eeldused:

1) kliendil on PPA väljaantud kehtiv dokument;

2) teenuseosutaja on võtnud rakenduse kasutusele;

3) klient ja teenuseosutaja on rakendusse sisse loginud;

4) klient on loonud ajutise ruutkoodi;

5) teenuseosutaja loeb ajutist ruutkoodi rakendusega oma seadmes;

6) teenuseosutaja kontrollib kliendi isikusamasust, võrreldes ajutisest ruutkoodist avanevaid

andmeid kliendiga.

Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse kontrollimine ei ole teenuse-

osutajatele ega inimestele kohustuslik. Inimesed saavad seda lahendust teenuseosutaja juures

kasutada juhul, kui teenuseosutaja seda võimaldab. Teenuseosutajad hindavad selle kasutusele

võtmise vajadust ja võimalikkust, lähtudes nõuetest oma äriprotsessidele. Samuti ei piira

võimalus kontrollida isikusamasust Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel erasektori

võimalusi kasutada muid isikusamasuse kontrollimise lahendusi, kui nende tegevusvaldkonda

reguleerivatest õigusaktidest ei tulene teisiti. Võimalus kontrollida isikusamasust Eesti teabe-

värava mobiilirakenduse vahendusel sätestatakse ITDS-is üksnes selleks, et see lisavõimalus

oleks riiklikul tasandil selge ja võimalikule kasutajale oleks tagatud kindlus, et see võimalus on

sobilik.

Andmed, mis on saadud Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel, ei ole eraldi digitaalne

dokument ega uus dokumendiliik. Need on varem inimesele väljaantud kehtiva dokumendi

andmed ja Eesti teabevärava mobiilirakendus on üksnes turvaline kanal nende kuvamiseks.

40 Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. aasta määrus nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe

kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“.

Isikusamasuse kontrollimise funktsiooni kasutamise juhud

Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse kontrollimist piiratakse üksnes

nii, et see on välistatud ITDS-i alusel dokumendi taotlemise ja väljastamise korral (vt ITDS-i

§ 18 lg 12 selgitust). Muudel juhtudel otsustab teenuseosutaja ise, kas võtta see võimalus

kasutusele, lähtudes sellest, kas tema tegevusvaldkonnas on sätestatud isikusamasuse

kontrollimise kohta kohustusi või piiranguid ning kas ta soovib ja on valmis seda võimalust

kasutama.

RIA näeb võimalike kasutusjuhtudena näiteks täisealisuse tõendamist kaupluses, kui ostetakse

alaealisele keelatud tooteid, või sissepääsul vanusepiiranguga ürituse korral, aga ka näiteks

broneeringueelset isikusamasuse tõendamist meditsiini- või majutusasutuses. Tegelikud

kasutusjuhud selguvad turutingimustel nõudluse ja pakkumuse tulemusena ning ei pruugi

kirjeldatud kasutusjuhte hõlmata.

Isikusamasuse kontrollimise funktsiooni turvalisus

Eesti teabevärava mobiilirakendus on küberturvalisuse seaduse tähenduses võrgu- ja info-

süsteem ning peab vastama selle seaduse nõuetele. Seega peab Eesti teabevärava mobiili-

rakendus vastama rangetele turvanõuetele. Tagatud peab olema isikuandmete kaitstus ja selle

kasutamisel seos kasutajaga. Välistatud peab olema nii valeandmete kuvamine kui ka võltsitud

mobiilirakenduse kasutamine. Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse

kontrollimine logitakse, et rakenduse haldajal oleks võimalik tagada selle kasutamise seadus-

likkus. Näiteks sisaldavad logiandmed teavet ajutise ruutkoodi genereerimise algatamise, X-tee

päringu tegemise ja vastuse saamise ning ruutkoodi lugemise kohta.

Eesti teabevärava mobiilirakenduse turvalisuse tagab seega muu hulgas see, et RIA rakendab

Eesti infoturbestandardit41 ja järgib küberturvalisuse seaduse nõudeid. Praktikas tähendab see,

et RIA-s on olemas infoturbe halduse süsteem ning tegevuskava RIA äriprotsesside kaitseks ja

infoturbe-eesmärkide saavutamiseks. Eesti teabevärava mobiilirakenduse arendamisel rakenda-

takse küberintsidentide ennetuseks infoturbemeetmeid. Näiteks on kohustuslik korraldada

läbistustestimist42 ja ilmnenud kriitilised vead enne kasutusse andmist parandada. Kuigi kõiki

infoturbemeetmeid ei ole võimalik otstarbekuse ega turvalisuse kaalutlustel loetleda, on RIA

läbinud kohustuslikud auditid. 2024. aasta aprillis tehti Eesti infoturbestandardi auditis

järeldusotsus, mille kohaselt on Eesti teabevärava mobiilirakenduse turvalisus RIA infoturbe

halduse süsteemi ja selle infoturbemeetmetega saavutatav.

Euroopa Liidu digiidentiteedikukkur

Uued lahendused, nagu Eesti teabevärava mobiilirakendus, peavad arvestama rahvusvaheliste

ja Euroopa Liidu suundadega, toetama olemasolevat Eesti eID ökosüsteemi ja olema

võimalusel omavahel koosmõjus. Seetõttu arvestatakse Eesti teabevärava mobiilirakenduse

arendamisel Euroopa Liidu eIDAS-e 2.0 määrusest tuleneva kohustusega võtta kasutusele

digiidentiteedikukkur: rakenduse isikusamasuse kontrollimise funktsioon põhineb eIDAS-e 2.0

digiidentiteedikukru standardlahendusel. Samas ei rakendata eelnõuga otseselt eIDAS-e 2.0

määrust ega kohustust luua digiidentiteedikukkur. Euroopa Liidu määrused on liikmesriikidele

otsekohalduvad ja MKM-i eestvedamisel analüüsitakse, kas ja millisel määral tuleb riigisisest

õigust muuta. Eesti teabevärava mobiilirakendus võetakse kasutusele vaid Eesti piires.

41 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. detsembri 2022. aasta määrus nr 101 „Eesti infoturbestandard“. 42 Läbistustestimine on sissetungirünnete imiteerimine turvameetmete toimivuse kontrollimiseks. – AKIT.

Lõikega 12 sätestatakse piirang, et Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel ei tohi

isikusamasust kontrollida ITDS-i alusel dokumendi taotlemise ja väljastamise korral.

Dokumendi väljaandmisele, sealhulgas isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele,

kohalduvad väga ranged piirangud ning rahvusvahelised standardid ja nõuded. Eesti kodaniku

dokumendi esmaväljaandmisel määrab PPA dokumendi taotleja alusidentiteedi, mis on seotud

väljaantava dokumendiga ja mida kasutatakse edaspidi isikusamasuse kontrollimisel nii

füüsilises kui ka e-keskkonnas. Kui reisidokumendi väljaandmisele kohalduvad Rahvusvahe-

lise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) nõuded, siis digitaalset tuvastamist ja digitaalset

allkirjastamist võimaldavatele dokumentidele, nagu isikutunnistus, elamisloakaart ja digitaalne

isikutunnistus, sealhulgas mobiil-ID, kohaldub eIDAS-e määrus, milles on seatud ranged

piirangud dokumendi väljaandmisele ja identiteedi kontrollimisele43. Dokumendi väljaandmise

protsessi muudatustest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja läbida Euroopa Liidu liikmes-

riikide vastavushindamine.

Põhimõtet, et isikusamasust ei tohi dokumendi taotlemise ja väljastamise korral kontrollida

Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel, on võimalik tuletada ka, kui tõlgendada ITDS-i

erinorme dokumendi taotlemisel ja väljastamisel isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrolli-

mise kohta. Dokumendi väljaandmisel peab PPA, järgides menetlusreegleid, tõsikindlalt

veenduma isiku isikusamasuses, mille alusel luuakse alusindentiteet ja millest lähtutakse

edaspidi alati isikusamasuse kontrollimisel. Seetõttu on õigusselguse huvides oluline selline

keeld sõnaselgelt ITDS-is sätestada.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 3 kohaselt peab andmekaitsealase mõju-

hinnangu tegema järgmistel juhtudel:

a) füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel

isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel

on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt

füüsilist isikut;

b) artikli 9 lõikes 1 osutatud andmete eriliikide või artiklis 10 osutatud süüteoasjades süüdi-

mõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud andmete ulatuslik töötlemine;

c) avalike alade ulatuslik süstemaatiline jälgimine.

Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse kontrollimisel ei esine ühtegi

nendest olukordadest. Seega ei ole andmekaitsealane mõjuhinnang kohustuslik. Isikusamasuse

kontrollija ei salvesta andmeid, mis on saadud Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendatud

kontrollpäringuga, ja päringu kehtivusaeg on piiratud.

3.2.8. Digitaalsete andmete kehtivusaeg (§ 1 p-d 42 ja 58)

Eelnõu § 1 punktidega 42 ja 58 muudetakse ITDS-i § 20 lõiget 3 ja § 343 lõiget 3. Mõlema

lõike esimeses lauses on volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister

kehtestada määrusega isikutunnistusele või elamisloakaardile kantavate digitaalsete andmete

kehtivusaja. Dokumenti kantud digitaalsete andmete kehtivusaeg on sätestatud seaduse

tasandil, mistõttu ei ole volitusnorme vaja. Lisaks ei tohi digitaalsete andmete kehtivusaeg

kehtivate lõigete kohaselt ületada dokumendi kehtivusaega. See ei ole päris korrektne, sest seda

43 Kontrollimiseks kasutatakse üht järgmistest identimismeetoditest: a) füüsiline kohalolek, b) kaughindamine, kui

eelmisel korral tagati füüsiline kohalolek, c) kvalifitseeritud e-allkiri või kvalifitseeritud e-templi sertifikaat koos-

kõlas punktidega a ja b või d) muu riiklikult tunnustatud identimismeetod, mis on samaväärne füüsilise kohal-

olekuga.

on võimalik tõlgendada nii, et digitaalsete andmete kehtivusaeg võib olla lühem kui dokumendi

kehtivusaeg. Seega täpsustatakse ka, et digitaalsete andmete kehtivusaeg on sama nagu

dokumendi oma.

3.3. Dokumendi väljaandmise menetlus ja andmetöötlus

3.3.1. Isikunime dokumenti kandmine (§ 1 p-d 4 ja 5)

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse ITDS-i § 91 lõiget 2. Praegu saab selle kohaselt dokumenti

kirjutada perekonnanimeks kuni 28 tähemärki. Kui perekonnanimi on pikem, kantakse see

dokumenti nii, et nime lõpust jäetakse kirjutamata tähed, mis andmeväljale ei mahu. Muudatuse

tulemusel on edaspidi võimalik nii ees- kui ka perekonnanime puhul kanda dokumenti 30

tähemärki.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse ITDS-i § 91 lõiget 3. ITDS-i § 91 lõikes 1 on sätestatud, et

kui isikunimes on võõrtähti, kantakse see dokumenti Rahvusvahelise Tsiviillennundusorgani-

satsiooni (ICAO) ümberkirjutusreeglite kohaselt, ja lõikes 2, et kui isikunimi ei mahu andme-

väljale, jäetakse selle lõpust tähed kirjutamata. Nendel juhtudel kantakse ITDS-i § 91 lõike 3

kohaselt isikunimi algupärasel kujul reisidokumendi märkustelehele ja kanne kinnitatakse

pitsatiga. Praktikas kantakse algupärane isikunimi küll endiselt reisidokumendi märkustelehele,

kuid kannet ei kinnitata pitsatiga. Seetõttu jäetakse muudatusega lõikest 3 välja sõnad „ning

kanne kinnitatakse pitsatiga“.

3.3.2. Dokumendi taotleja DNA-ekspertiis (§ 1 p-d 6 ja 20)

Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 20 täiendatakse ITDS-i § 92 lõigetega 61–63 ja § 117 lõikega 3.

Kehtiva õiguse44 kohaselt peab dokumendi taotleja, kellele ei ole antud varem välja Eesti koda-

niku passi ega isikutunnistust, lisama taotlusele Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist

võimaldava dokumendi ning oma mõlema vanema nime, kodakondsuse, isikukoodi või sünni-

aja ja -koha.

ITDS-i § 92 lõikega 61 antakse PPA-le õigus nõuda kindlatel juhtudel lisaks eelnimetatud

andmetele DNA-ekspertiisi. DNA-ekspertiisi võib nõuda juhul, kui isik taotleb esimest korda

Eesti kodaniku dokumenti ja PPA-l tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis väljaantud Eesti

kodakondsust tõendav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged. PPA nõuab

DNA-ekspertiisi vaid üksikutel juhtudel, kui isadus on omaks võetud aastaid pärast välis-

maalase sünni registreerimist või vahetult enne dokumendi taotlemist ja PPA-l on alust kahelda

esitatud tõendite ehtsuses või andmete õigsuses. Kui PPA-l on võimalik tuvastada dokumendi

taotleja põlvnemine muul meetodil, siis DNA-ekspertiisi kui kõige riivavamat meetodit ei

kasutata ja Eesti kodakondsus tuvastatakse näiteks lisatõendite või -andmete alusel või

dokumendi ekspertiisiga.

Praktikas on sagenenud olukorrad, kus Venemaa või Valgevene kodanik soovib tõendada, et ta

põlvneb Eesti kodanikust, kuid esitatud tõendites või andmetes on põhjust kahelda. Muudatus

puudutab väga väikest rühma välismaalasi, kes esitavad PPA-le dokumendi esmataotluse,

tõendades Eesti kodakondsust põlvnemise tuvastamise kaudu, ja kelle suhtes tekib PPA-l

põhjendatud kahtlus, kas Eesti kodakondsust tõendav dokument või selle alusandmed on õiged.

44 Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isiku-

tunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase

reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu,

väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“ § 10, § 13 lõige 1 ja § 26 lõige 1.

Selliseid juhtumeid on seni olnud kümmekond, kuid need on viimastel aastatel sagenenud. Kõik

sellised juhtumid on seotud Venemaa või Valgevene kodanikega. Esitatud on nii Venemaa

kohtuotsuseid kui ka isaduse omaksvõtu tunnistusi. Kohtumenetluses on seni suudetud vale-

tõendite ja -andmete esitamist tõendada.

Kõikides senistes kohtuasjades on Eesti kodanikku mõjutatud end isaks tunnistama, kuid oli ka

kohtuasi, kus oli esitatud Venemaa kohtule võltsitud volikiri ja tehtud kohtuotsus Eesti

kodaniku teadmata. Kahtluse korral küsib PPA menetluses lisaandmeid ja tõendeid ning saab

praegu üksnes soovitada dokumendi taotlejal esitada põlvnemise kohta DNA-ekspertiisi

tulemus. Kui dokumendi taotleja sellest keeldub, suurendab see selgelt kahtlust, kas tal on õigus

Eesti kodakondsusele ja dokumendile. Kui dokumendi taotleja ei esita lisaandmeid ega

tõendeid, jätab PPA dokumendi taotluse läbi vaatamata. Dokumendi taotluse läbi vaatamata

jätmise korral pöörduvad dokumendi taotlejad sageli kohtusse. Kohtumenetlus on aga riigile

ressursi- ja ajamahukas. Muudatusega on võimalik säästa nii PPA kui ka kohtute ressurssi. Kui

aga dokumendi taotleja keeldub DNA-ekspertiisist, mille tulemusena jätab PPA dokumendi

taotluse läbi vaatamata, on tal endiselt võimalik pöörduda kohtusse.

DNA-ekspertiisi tehakse nagu tavalist tasulist ekspertiisi. PPA DNA-ekspertiisi tellimist ei

vahenda, vaid dokumendi taotleja läheb ise Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja tellib DNA-

ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut sõlmib DNA-ekspertiisi tellinud dokumendi

taotlejaga lepingu ja väljastab eksperdiarvamuse, mille dokumendi taotleja esitab PPA-le.

DNA-ekspertiisi tellinud dokumendi taotleja isikuandmeid töödeldakse isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 9 lõike 2 punkti a alusel, mille kohaselt annab andmesubjekt selleks

selgesõnalise nõusoleku. Tema selgesõnaline nõusolek väljendub tasulise DNA-ekspertiisi

tellimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga sõlmitud lepingus. Kohtuekspertiisiseaduse § 12

lõike 1 punkti 2 kohaselt ei tehta tasulist ekspertiisi anonüümselt, vaid tellija tagab, et selle

tegemisse või tulemusse puutuv isik või tema seaduslik esindaja on ekspertiisi tegemiseks

andnud ekspertiisiasutusele nõusoleku.

DNA-ekspertiisi tulemusel saadud eksperdiarvamus salvestatakse ITDAK-i ning selle andmeid

töödeldakse ja säilitatakse sama korra kohaselt, mis kehtib muude Eesti kodaniku dokumendi

esmataotlemisel esitatud ja ITDAK-i kantud tõendite kohta. Eesti kodaniku dokumendi esma-

taotlemisel kogutud andmeid säilitatakse tähtajatult.

ITDS-i § 92 lõike 62 kohaselt tellib DNA-ekspertiisi ja katab selle kulud dokumendi taotleja.

Kohtuekspertiisiseaduse § 11 lõike 5 alusel kehtestatava korra45 kohaselt maksab DNA-

ekspertiis ühe isiku DNA analüüsimise eest 70 eurot.

ITDS-i § 92 lõikega 63 antakse PPA-le õigus edastada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile DNA-

ekspertiisiga seotud isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumise korral

sünniaja. Samuti antakse PPA-le õigus saada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt DNA-

ekspertiisi andmeid. DNA-ekspertiisi andmeid ei või kasutada muudes menetlustes.

ITDS-i § 117 lõike 3 kohaselt jäetakse dokumendi taotlus läbi vaatamata, kui dokumendi

taotlejale ei ole tehtud PPA nõudmisel DNA-ekspertiisi 90 päeva jooksul. Muudatus puudutab

väikest hulka välismaalasi, kes esitavad PPA-le Eesti kodaniku dokumendi esmataotluse ja

soovivad tõendada Eesti kodakondsust hilisema isaduse omaksvõtu kaudu. Kui PPA-l tekib

põhjendatud kahtlus Eesti kodakondsust tõendava dokumendi või selle alusandmete õigsuses,

45 Volitusnormi alusel ei ole veel määrust kehtestatud, kuid selle kehtestamisel viidatakse edaspidi Vabariigi

Valitsuse 31. augusti 2023. aasta määruse nr 82 „Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtavate ekspertiiside

ja uuringute hinnad“ § 1 lõike 1 punktis 3 kehtestatud hinnale.

annab PPA taotluse kohta puuduste kõrvaldamise määruse, milles nõuab, et isik läbiks 90 päeva

jooksul DNA-ekspertiisi. Kui selle aja jooksul ei ole isik DNA-ekspertiisi läbinud, jätab PPA

dokumendi taotluse ITDS-i § 117 lõike 2 alusel läbi vaatamata. 90 päeva arvestatakse alates

dokumendi taotlejale puuduste kõrvaldamise määruse kättetoimetamisest.

3.3.3. Isikuandmete töötlemine teate saatmiseks (§ 1 p 7)

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse ITDS-i § 92 lõikega 71. ITDS-i § 92 lõike 7 kohaselt on

haldusorganil õigus töödelda ITDS-i menetlustes isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isiku-

andmeid. Lõikega 71 antakse PPA-le selge õigus töödelda isikuandmeid ka selleks, et saata

ITDS-is sätestatud menetluse või selles väljaantud dokumendi kohta teateid, näiteks dokumendi

väljaandmise menetluse oleku või dokumendi kehtivusaja lõppemise kohta, kasutades selleks

varasema dokumendi väljaandmise menetluse andmeid.

3.3.4. Dokumendi taotlemine vanglas (§ 1 p-d 15 ja 16–19)

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse ITDS-i § 113 lõiget 3 ja § 122 lõiget 2, et asendada

ITDS-is termin „vanglatöötaja“ JUM-i ettepanekul terminiga „kinnipidamisasutuse volitatud

ametnik või töötaja“. Muudatus on tehniline. Terminit ei muudeta ITDS-i § 402 lõikes 3, sest

see on rakendussäte, milles on reguleeritud biomeetriliste andmetega dokumentide kasutusele-

võtu erisusi. Biomeetriliste andmetega dokumendid võeti kasutusele 2007. aastal ja dokumendi

kasutaja sõrmejäljega passe hakati väljastama 2009. aastal. Seega on see lõige kaotanud

aktuaalsuse.

Eelnõu § 1 punktidega 16–19 muudetakse ITDS-i § 115 lõikeid 4 ja 6, täiendatakse paragrahvi

lõigetega 41–43 ning tunnistatakse kehtetuks lõige 5.

ITDS-i § 115 lõigetes 4–6 on reguleeritud dokumendi taotluse vastuvõtmist vanglas. Kinni-

peetavale kohaldatakse ITDS-i §-s 71 sätestatud dokumendikohustuse erisust, mille kohaselt ei

pea tal olema isikutunnistust, elamisloakaarti ega Eesti reisidokumenti. PPA võib aga võtta

kinnipeetava dokumendi taotluse vastu vanglas juhul, kui taotlus on põhjendatud, kinnipeetav

vajab vanglas viibimise ajal dokumenti piiriületuseks ja vangla direktor tõendab piiriületuse

vajadust. Põhjendatud vajaduseks loetakse ka kinnipeetava vanglast vabanemist, sealhulgas

ennetähtaegset vabastamist. Kui kinnipeetaval ei ole kehtivat dokumenti, võimaldatakse tal

paremaks taasühiskonnastumiseks taotleda kohustuslikku dokumenti ja toimetatakse see talle

tema vabanemise ajaks kätte.

1) Lõiget 4 muudetakse nii, et edaspidi ei pea PPA minema kinnipeetava taotluse vastu-

võtmiseks, isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ja biomeetriliste andmete

võtmiseks vanglasse kohapeale, vaid kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja

edastab kinnipeetava dokumendi taotluse PPA-le. Samuti kontrollib kinnipidamisasutuse

volitatud ametnik või töötaja edaspidi kinnipeetava isikusamasust ja võib võtta tema

biomeetrilised andmed.

Ka praegu edastab vangla kinnipeetava allkirjastatud dokumenditaotluse PPA-le posti või

e-posti teel ja kontrollib isikusamasust. PPA peab minema vanglasse vaid kinnipeetava

sõrmejälgede võtmiseks. Muudatusega võimaldatakse kinnipidamisasutuse volitatud amet-

nikul või töötajal võtta dokumendi väljaandmise menetluses ise kinnipeetava sõrmejäljed.

Kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja on läbinud daktüloskopeerimiskoolituse

ning tal on vajalik pädevus, tehnilised oskused ja hõiveseadmed. Vanglas kasutatakse

biomeetriliste andmete võtmiseks hõiveseadmeid, mille kaudu saab andmed edastada

ABIS-esse.

2) Lõigetega 41 ja 42 täpsustatakse, et:

 dokumendi väljaandmise menetluses biomeetriliste andmete võtmisel kohaldab kinni-

pidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja ITDS-i § 15 lõike 6 alusel kehtestatud

sõrmejälgede võtmise korda46;

 võetud biomeetrilised andmed kantakse ABIS-esse.

3) Sõrmejälgede võtmine dokumendi väljaandmise menetluses saab võimalikuks tänu ABIS-e

valdkonnaülesele rakendamisele, kuid eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. Seega luuakse

lõike 4 muudatusega õiguslik võimalus, mida saab hakata kohaldama pärast arendustöid.

Arendustööd peaksid valmima hiljemalt 2025. aasta lõpuks. Seetõttu jäetakse lõikega 43

PPA-le alles võimalus võtta kinnipeetava biomeetrilised andmed vanglas, kui kinnipidamis-

asutuse volitatud ametnik või töötaja ei saa tehnilistel põhjustel neid andmeid võtta või

PPA-le edastada.

Kinnipeetava dokumendi taotlusi ei ole palju: 2023. aastal oli neid augusti lõpu seisuga 89.

4) Lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna see kordab sisult lõiget 4. ITDS-i § 115 lõigete 4–6

algeesmärk oli reguleerida eraldi kohustusliku isikutunnistuse ja elamisloakaardi (lg 4) ning

piiriületuseks reisidokumendi (lg-d 5 ja 6) taotlemist. Kehtiv lõige 5 jõustus 1. jaanuaril

2011, kui Euroopa Liidus võeti kasutusele elamisloakaart. Siis asendati sõna „reisidoku-

ment“ sõnaga „dokument“, nagu on lõikes 4. Kuivõrd praegu on võimalik reisida Euroopa

Liidu ja Schengeni konventsiooni liikmesriikides ka isikutunnistusega ning arvestades, et

eelnõuga soovitakse anda dokumendi taotlejale võimalus valida kohustuslikuks dokumen-

diks ka pass, ei ole vaja säilitada nii lõiget 4 kui ka 5. Seega tunnistatakse lõige 5 kehtetuks.

5) Lõiget 6 muudetakse nii, et edaspidi võtab PPA kinnipeetava dokumendi taotluse vastu

juhul, kui kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja lisab taotlusele kinnituse

kinnipeetava põhjendatud vajaduse kohta dokumenti taotleda. Kehtivas lõikes on, et juhul,

kui kinnipeetav taotleb dokumenti piiriületuseks, annab põhjendatud kinnituse dokumendi

vajaduse kohta vangla direktor. Arvestades, et kinnipeetaval on võimalik taotleda

dokumenti ka vabanemise korral, ei ole põhjendatud siduda kinnitus vajadusega ületada

riigipiiri. Kuna kinnipeetava vajadust dokumenti taotleda tuleb edaspidi põhjendada igal

juhul ja kinnipeetavaga suhtleb otse kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja,

oskab dokumendi taotlemise vajadust ja selle põhjendatust hinnata kõige paremini just

tema. Seega ei ole otstarbekas koormata dokumendi taotlemise vajaduse kinnitamisega

vangla direktorit.

3.3.5. Dokumendi väljastamine (§ 1 p-d 21–24 ja 55) ja väljaandja termin (§ 1 p-d 27 ja 29)

Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 22 muudetakse ITDS-i § 121 lõikeid 22 ja 24. Lõigetest jäetakse

välja sõnad „posti teel“ ja „postiteenuse pakkuja“ ning asendatakse need terminiga „turvalise

teenuse osutaja“.

Dokumendi väljastamisel peab olema tagatud, et see antakse vahetult üle vaid selle vastu-

võtmise õigusega isikule ega jäeta järelevalveta postkasti. Sõnad „posti teel“ ja „postiteenuse

pakkuja“ võivad jätta vale mulje võimalikust kättetoimetamise viisist. PPA toimetab välismaal

elavatele Eesti kodanikele reisidokumente kätte kullerteenuse osutaja vahendusel. Turvalise

teenuse osutaja valib PPA riigihankega. Uue ID-1 formaadis dokumentide tootmise lepingu

46 Siseministri 30. novembri 2015. aasta määrus nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning isikut tõendava

dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“.

rakendamisega saab võimalikuks ka ID-1 formaadis dokumentide kulleriga kättetoimetamine

nii välismaal kui ka Eestis. Seetõttu on regulatsiooni täpsustamine vältimatult vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse ITDS-i § 121 lõikega 26. Uue ID-1 formaadis doku-

mentide tootmise lepingu rakendamine 15. novembrist 2025 toob dokumendi väljaandmise

menetluses kaasa mitmeid uuendusi. Lõikega 26 võetakse uue lepingu rakendamise järel47

kasutusele mugav lahendus, mille abil saab dokumendi taotleja, autentides end e-keskkonnas

kehtiva eID vahendiga48, aktiveerida ise oma dokumendi ja sertifikaadid. Seega, kui näiteks

välismaal elaval Eesti elanikul on kehtiv eID vahend, ei pea ta enam minema dokumendi

kättesaamiseks isiklikult Eesti välisesindusse kohale, vaid dokumendi toimetab talle kätte

näiteks kuller ning dokument ja sertifikaadid aktiveeritakse ning sertifikaatide turvakoodid

toimetatakse kätte elektrooniliselt.

Eelnõu § 1 punktidega 24 ja 55 muudetakse ITDS-i § 121 lõikeid 3 ja 4 ning § 2015 lõiget 4,

mille kohaselt tuleb praegu 15–17-aastase dokument väljastada talle isiklikult, mitte tema

seadusliku esindaja kaudu, välja arvatud juhul, kui ta on taotlemise ajal andnud selleks volituse.

ITDS-i § 10 lõikes 3 on sätestatud, et vähemalt 15-aastane võib teha ITDS-is sätestatud menet-

lustoiminguid iseseisvalt. ITDS-i § 121 lõiked 3 ja 4 ning § 205 lõige 4 on aga imperatiivsed.

Kuigi 15-aastasel on Eesti õiguse kohaselt piiratud teovõime, ei ole dokumendi väljastamiseks

isiklikult kohale ilmumise nõue selles vanuserühmas põhjendatud ja on tekitanud praktikas

segadust. Muudatusega ühtlustatakse regulatsiooni nii, et edaspidi kohaldatakse ka 15–17-

aastase dokumendi väljastamisel ITDS-i § 10 lõiget 3 ning dokumendi võib väljastada 15–17-

aastasele isiklikult või tema seaduslikule esindajale.

Eelnõu § 1 punktidega 27 ja 29 muudetakse ITDS-i § 131, § 14 lõikeid 2 ja 4, § 17 lõike 3

punkti 3 ning § 25 lõiget 2, et võtta ITDS-is kasutusele termin „dokumendi väljaandja“ seniste

erinevate terminite asemel. Muudatus on tehniline.

3.3.6. Välismaalase passi väljaandmise alus (§ 1 p-d 56 ja 57)

Eelnõu § 1 punktidega 56 ja 57 muudetakse ITDS-i § 27 lõiget 3 ja täiendatakse paragrahvi

lõikega 4.

ITDS-i §-s 27 on reguleeritud välismaalase passi väljaandmise alust. Selle lõike 1 kohaselt on

õigus anda välismaalase pass välja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või -õigus,

kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda

saada. Lisaks saab kehtiva lõike 3 alusel anda välismaalase passi välja välisriigi kodanikule,

kes esitab oma kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusoleku talle välismaalase passi

väljaandmise kohta või tõendab, et nõusolekut ei ole võimalik saada.

Lõiget 3 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõikega 4 nii, et edaspidi ei nõuta kodakondsus-

järgse riigi pädeva ametiasutuse nõusolekut vaid välisriigi kodanikult, kes on täiendava kaitse

saaja VRKS-i § 4 lõike 3 tähenduses. Eesmärk on täpsustada välismaalase passi saajate

sihtrühma. Eestis viibivale välismaalasele, kes vajab reisimiseks dokumenti, kuid kellele ei

kohaldata välismaalase passi regulatsiooni ja kes ei saa oma kodakondsusjärgse riigi reisi-

dokumenti, on võimalik anda välja ajutine reisidokument.

2024. aasta mai seisuga oli kehtivaid välismaalase passe 52 423. Ajutisi reisidokumente antakse

aastas välja umbes 150.

47 Muudatus eeldab vähemalt kuuekuulist arendusaega pärast ID-1 formaadis dokumentide tootmise lepingu

rakendamist. 48 Isikutunnistus, elamisloakaart ja digitaalne isikutunnistus, sealhulgas mobiil-ID.

3.3.7. Isiku daktüloskopeerimine tagasipöördumisdokumendi taotlemise korral (§ 1

p-d 59–61)

Eelnõu § 1 punktidega 59–61 täiendatakse ITDS-i § 35 lõikega 5, § 361 lõikega 3 ja § 364

lõikega 3.

ITDS-i § 116 lõike 3 kohaselt daktüloskopeeritakse dokumendi taotleja taotluse esitamisel.

Seega tuleks kõik dokumendi taotlejad daktüloskopeerida. Erand on diplomaatilise isiku-

tunnistuse taotleja (ITDS-i § 2015 lg 3) ja sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi taotleja

juhul, kui on täidetud ITDS-i § 211 lõikes 1 sätestatud tingimused (ITDS-i § 211 lg 3).

Uute lõigetega sätestatakse, et dokumendi taotleja daktüloskopeerimise nõue ei kehti ka juhul,

kui taotleja taotleb tagasipöördumistunnistust, tagasipöördumise luba või Euroopa Liidu tagasi-

pöördumistunnistust, sest praktikas ei daktüloskopeerita nende taotlejaid ka praegu. Sellised

dokumendid antakse välja paberil ja neile ei kanta andmeid digitaalselt. Neile kleebitakse foto.

Need on dokumendid, mis antakse välja erandolukorras, näiteks kui inimene on reisil olles oma

dokumendi ära kaotanud või dokument on rikutud. Nende dokumentide väljaandmise menetlus

kestab üldjuhul kolm tööpäeva ja nende taotlemiseks ei pea inimene minema tingimata Eesti

välisesindusse isiklikult kohale. Sageli antakse tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise

luba ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus välja ka ootetööna. Eesti välisesindusse on

sellise dokumendi taotlejal vaja minna üksnes selle kättesaamiseks.

3.4. Andmete töötlemine riiklikes andmekogudes

Eelnõu § 1 punktidega 32–38, §-ga 2, § 3 punktidega 3 ja 4, §-dega 4, 5, 7 ja 8, § 9

punktidega 11–26 ning §-ga 10 korrastatakse andmekogude regulatsiooni, tuues muu hulgas

põhimäärusest seaduse tasandile andmekogudes andmete säilitamise maksimaalse tähtaja ning

nende andmete koosseisu, mida töödeldakse ABIS-es, Eesti kodakondsuse saanud, taastanud

või kaotanud isikute andmekogus, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste

andmekogus, ITDAK-is ning sissesõidukeeldude riiklikus registris.

3.4.1. ITDAK-i andmekoosseis ja ITDAK-i andmete säilitamise tähtajad (§ 1 p-d 33 ja 35)

Eelnõu § 1 punktiga 33 täpsustatakse ITDS-i § 152 lõikes 3 ITDAK-i andmekoosseisu ja

punktiga 35 täiendatakse paragrahvi lõikega 52 andmete säilitamise tähtaja kohta. Praegu on

ITDAK-i täpne andmekoosseis sätestatud ITDAK-i põhimääruses49. Samuti on ITDAK-i

andmete säilitamise tähtajad sätestatud ITDAK-i ja ABIS-e põhimääruses50. Dokumendi

väljaandmise menetluses võetud biomeetrilised andmed kantakse ITDAK-i kaudu ABIS-esse,

kus neid ka säilitatakse (vt seletuskirja p 3.4.2).

Andmekoosseis

Eelnõuga sätestatakse ITDAK-i andmekoosseis, mis on praegu ITDAK-i põhimääruses, ka

ITDS-is. Seega ei ole andmekoosseisu ITDS-is sätestamisel andmesubjekti õigustele vahetut

mõju. Edaspidi on andmesubjektil võimalik saada ITDS-i lugedes aru, et andmeid, mille ta on

dokumendi taotluses esitanud, töödeldakse ITDAK-is. Andmekoosseisu seaduse tasandil

kehtestamisega ei muutu asjaolu, et isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud

49 Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise

põhimäärus“. 50 Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogu põhimäärus“.

alusel ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Samuti ei muutu andmete

töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1

tähenduses.

1) Isikuandmed (p-d 1–3 ja 7)

ITDAK-i kantakse dokumendi taotleja ja kasutaja kohta:

 üldandmed: ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg,

sugu, kodakondsus, kontaktandmed (aadress, e-posti aadress ja telefoninumber) ning

emakeel;

 sünnikoht;

 rahvus;

 kasutaja sünnitunnistuse andmed ja Eesti kodakondsust tõendava dokumendi andmed;

 ema ja isa ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sünni-

koht ning kodakondsus.

PPA üks põhiülesanne on PPVS-i § 1 lõike 2 järgi kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna

asjade korraldamine. See hõlmab ka ITDS-i § 15 lõike 4 alusel dokumentide väljaandmist.

Dokumendi väljaandmisel on oluline veenduda, et isik on see, kes ta väidab end olevat ja et

riikliku staatust tõendav dokument antakse välja selleks õigustatud isikule. Isikuandmeid

töödeldakse dokumendi väljaandmise menetluses isiku tuvastamiseks või isikusamasuse

kontrollimiseks, isiku õigusliku staatuse kontrolliks ja andmete dokumenti kandmiseks.

Sünnitunnistuse, Eesti kodakondsust tõendava dokumendi ja vanemate andmed kantakse

ITDAK-i vaid juhul, kui isik taotleb Eesti kodaniku dokumenti esimest korda ja see on

vajalik tema Eesti kodakondsuse tõendamiseks.

E-residendi digi-ID taotlemise korral kantakse ITDAK-i lisaks eelloetletud andmetele

taotleja:

 varasemad ja muud nimed, sealhulgas isanimi;

 varasemad kodakondsused;

 välisriigi isikukood ning

 sotsiaalmeediakontode andmed.

Need andmed kantakse ITDAK-i juhul, kui e-residendi digi-ID taotleja on need esitanud.

Andmete töötlemise vajadust on põhjendatud siseministri 22. veebruari 2021. aasta määruse

nr 11 „Siseministri määruste muutmine seoses isikut tõendava dokumendi menetluses kogu-

tavate andmete täpsustamisega“ eelnõu seletuskirjas51.

2) Biomeetrilised andmed (p 4)

ITDS-i § 92 lõikes 2 on sätestatud, mis andmed on ITDS-i tähenduses biomeetrilised

andmed. Dokumendi väljaandmise menetluses töödeldakse näokujutist või fotot, sõrme-

jäljekujutisi ja allkirja või allkirjakujutist.

Kohustus töödelda dokumendi väljaandmisel biomeetrilisi andmeid tuleneb Euroopa Liidu

õigusest52. ITDS-i § 116 lõike 1 kohaselt on dokumendi taotleja kohustatud võimaldama

51 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 21-0091. 52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 444/2009, millega muudetakse nõukogu

määrust (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria

enda sõrmejälgede ja näokujutise võtmist ning nende andmete töötlemist. Sõrmejäljed ja

näokujutis või foto kantakse ja neid säilitatakse ABIS-es53. Allkirjakujutist, mis kantakse

dokumendile, säilitatakse ITDAK-is.

Juhul, kui taotlejalt ei ole võimalik sõrmejälgi võtta, näiteks kui sõrmed puuduvad, kantakse

ITDAK-i andmed sõrmejälgede võtmise võimatuse kohta (vt täpsemalt alapunkt 6).

Sõrmejälgede võtmise kohustust ja selle mõju on käsitletud siseministri 12. augusti

2021. aasta määruse nr 20 „Siseministri määruste muutmine seoses isikut tõendava

dokumendi menetluses kogutavate andmete täpsustamisega“ eelnõu seletuskirjas54.

3) Taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus (p 15)

a) Ajutine reisidokument. ITDS-i § 29 lõike 1 kohaselt võib Eestis viibivale välismaalasele

anda ajutise reisidokumendi Eestist lahkumiseks ja Eestisse tagasipöördumiseks.

Ajutine reisidokument antakse väga piiratud alustel ja ainult põhjendatud vajaduse

korral, kui välismaalasel puudub kehtiv reisidokument või välisriik on talle andnud

tagasipöördumistunnistuse ja tal ei ole õigust saada välismaalase passi. Üldjuhul

dokumenteerib oma kodanikke ja annab neile reisidokumente kodakondsusjärgne riik

ise. Kuna ajutise reisidokumendi andmine on pigem erandlik, kantakse selle taotlemise

korral ITDAK-i taotlemise põhjendus.

b) Eesti kodaniku lisapass. Taotlemise põhjendus kantakse ITDAK-i ka Eesti kodaniku

lisapassi taotlemise korral. Eesti kodanikul on õigus omada samal ajal kahte Eesti

kodaniku passi. Lisapassi taotlemise vajadust peab aga põhjendama, sest üldjuhul

tunnistatakse uue samaliigilise dokumendi taotlemise korral varasem dokument

kehtetuks. Lisapassi vajadus võib tuleneda näiteks viisa taotlemisest, mille korral tuleb

pass anda Eesti välisesindusele, kuid samal ajal võib inimesel olla passi vaja ka

reisimiseks.

c) E-residendi digi-ID. E-residendi digi-ID taotlemise korral kantakse ITDAK-i nii

taotlemise eesmärk, plaanitava tegevuse kirjeldus kui ka taotlemise põhjendus. ITDS-i

§ 205 lõike 2 kohaselt on e-residendile digi-ID väljaandmise eesmärk soodustada Eesti

majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Seega peab selle taotleja suutma

kirjeldada ja põhjendada, mis eesmärgil ja mis tegevuseks ta e-residendi digi-ID-d

taotleb. E-residentsuse kontseptsiooni ja eesmärki on selgitatud isikut tõendavate

dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu55 seletuskirjas ja

selle lisas 1 „E-residendi digi-ID kontseptsioon“.

3) Eluloolised andmed

a) Hariduse andmed (p 5). Dokumendi taotluses küsitakse taotleja ja kasutaja hariduse

andmeid. Nende esitamine on vabatahtlik56 ja neid kogutakse statistilistel eesmärkidel

rahvastikuregistri andmete uuendamiseks.

standardite kohta. – ELT L 142, 6.6.2009, lk 1–4; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus

(EL) 2019/1157 liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende

pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta. – ELT L 188, 12.7.2019, lk 67–78. 53 ABIS-e õiguslik alus loodi isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I,

08.07.2021, 1). Selle põhjendused on eelnõu 366 SE seletuskirjas. 54 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 21-0520. 55 699 SE. 56 Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isiku-

tunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase

b) Koduteeninduse avalduse andmed (p 6). ITDS-i § 115 lõike 1 kohaselt võib PPA võtta

dokumendi taotluse vastu, tuvastada taotleja isiku või kontrollida tema isikusamasust ja

võtta talt biomeetrilised andmed tema elu- või viibimiskohas Eestis, kui taotleja tervise-

seisund püsivalt ei võimalda tal isiklikult PPA-sse pöörduda. Sellisel juhul peab taotleja

esitama avalduse, mille andmed kantakse ITDAK-i.

c) Ajutine reisidokument (p 11). ITDS-i § 29 lõike 1 kohaselt võib Eestis viibivale välis-

maalasele anda ajutise reisidokumendi Eestist lahkumiseks ja Eestisse tagasipöördu-

miseks. Ajutine reisidokument antakse väga piiratud alustel ja ainult põhjendatud

vajaduse korral, kui välismaalasel puudub kehtiv reisidokument või välisriik on talle

andnud tagasipöördumistunnistuse ja tal ei ole õigust saada välismaalase passi. Üldjuhul

dokumenteerib oma kodanikke ja annab neile reisidokumente kodakondsusjärgne riik

ise. Kuna ajutise reisidokumendi andmine on pigem erandlik, peab selle taotleja

põhjendama, miks tal on seda vaja, ja esitama lisaandmed: Eestist lahkumise põhjuse ja

riigi, kuhu ta lahkub.57

d) Staatuse andmed (p 9). Välismaalasest taotlejale dokumendi väljaandmise alus on tema

õiguslik staatus. PPA-l on kohustus veenduda, et dokument antakse välja vaid sellele,

kellel on selleks õigus. Seetõttu kantakse ITDAK-i andmed taotleja elamisloa või

elamisõiguse kohta, või kui taotleja viibib Eestis riigikaitseseaduse alusel, siis muu

Eestis viibimise loa või staatuse kohta.

e) E-residendi digi-ID taotlemise lisaandmed (p-d 10 ja 12–21). E-residendi digi-ID

taotlemise korral kantakse ITDAK-i taotleja kohta lisaks isikuandmetele:

 e-residendi staatuse andmed;

 temaga seotud ettevõtja ja ettevõtluse andmed;

 elulookirjeldus;

 talle mõistetud või määratud karistuse andmed;

 andmed selle kohta, kas teda kahtlustatakse või süüdistatakse või on kahtlustatud

või süüdistatud majandus-, küber- või terrorikuriteos;

 talle viisa andmisest keeldumise ja sissesõidukeelu kohaldamise andmed;

 ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistu-

ses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis

osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või

üksuses teenimise andmed;

 ühiskondlikusse organisatsooni kuulumise andmed;

 terroriorganisatsiooni kuulumise andmed.

Võrreldes ITDAK-i põhimäärusega ei nimetata eraldi rahapesukuriteo kahtlust ja

süüdistust. See ei tähenda, et selle kohta andmeid enam ei küsita, vaid arvestades, et

karistusseadustikus on rahapesualased süüteod 21. peatükis „Majandusalased süüteod“,

on rahapesukuritegu hõlmatud terminiga „majanduskuritegu“58.

reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu,

väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“ § 24 lg 6. 57 Sealsamas, § 31. 58 Ka Euroopa Liidu terminoloogia andmebaasis on rahapesukuritegu käsitatud majanduskuriteo liigina.

Eelloetletud andmete töötlemise vajadust on põhjendatud siseministri 22. veebruari

2021. aasta määruse nr 11 „Siseministri määruste muutmine seoses isikut tõendava

dokumendi menetluses kogutavate andmete täpsustamisega“ eelnõu seletuskirjas59.

4) Esindaja andmed (p 8)

ITDS-i § 112, § 114 lõike 1 ja § 121 lõike 21 kohaselt võib dokumenti taotleda ja selle

väljastada ka dokumendi taotleja ja kasutaja seadusliku või volitatud esindaja kaudu.

Sellisel juhul on oluline veenduda esindaja isikusamasuses ja tema esindusõiguses.

ITDAK-is töödeldakse esindaja:

 üldandmeid: ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

 esindusõiguse andmeid.

5) Dokumendi andmed (p 24)

Dokumendi väljaandmise menetluses kantakse ITDAK-i ka välismaalase:

 reisidokumendi andmed: reisidokumendi väljaandnud riik ja asutus, liik, number, välja-

andmise aeg ja kehtivusaja lõppemise aeg;

 andmed Eesti elamisloa või elamisõiguse kohta.

Nende andmete töötlemine on vajalik, et tuvastada välismaalase isik või kontrollida tema

isikusamasust ja veenduda, et tal on õigus konkreetset dokumenti omada.

6) Terviseseisundi andmed (p 6)

ITDAK-is töödeldakse dokumendi taotleja ja kasutaja tervisetõendi ja puuet tõendava

dokumendi andmeid.

 ITDS-i § 115 lõike 1 kohaselt võib PPA võtta isikult dokumendi taotluse vastu, tuvastada

tema isiku või kontrollida tema isikusamasust ja võtta temalt biomeetrilised andmed

tema elu- või viibimiskohas Eestis, kui isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal

dokumendi taotluse esitamiseks isiklikult PPA-sse pöörduda ja isiklik pöördumine on

nõutav.

 ITDS-i § 116 lõike 5 kohaselt ei võeta sõrmejälgi isikult, kellel puuduvad kõik sõrmed

või kelle püsiv terviseseisund ei võimalda seda teha. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt

ei võeta sõrmejälgi ka isikult, kellelt ei ole ajutiselt võimalik tema terviseseisundi tõttu

sõrmejälgi võtta. Kui isikult ei ole tema terviseseisundi tõttu ajutiselt võimalik sõrme-

jälgi võtta ega seetõttu sõrmejäljekujutisi dokumenti kanda, ei tohi ITDS-i § 116 lõike 7

kohaselt talle väljaantava dokumendi kehtivusaeg ületada ühte aastat.

 ITDS-i § 122 lõike 1 kohaselt võib dokumendi väljastaja anda dokumendi kasutaja

kirjalikul nõusolekul dokumendi väljastamiseks üle valla- või linnavalitsuse või hoole-

kandeasutuse juhi volitatud töötajale, kui dokumendi kasutaja viibib Eestis, aga tema

terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult dokumendi

väljastaja asukohta ilmuda. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib Eesti kodanik või

tema seaduslik esindaja kirjalikult taotleda Eesti välisesinduselt dokumendi väljastamist

oma viibimis- või elukohas, kui ta viibib välisriigis kinnipidamis- või hoolekande-

asutuses või kui tema terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks

isiklikult Eesti välisesindusse pöörduda.

59 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 21-0091.

Kõigil kirjeldatud juhtudel peab isik ise tõendama, et isiklik pöördumine ei ole tervise-

seisundi tõttu võimalik. Praktikas esitatakse selleks PPA-le perearsti tervisetõend. Seetõttu

on vaja töödelda ka selle andmeid. Puude tõendamine on vajalik riigilõivu soodustuse

saamiseks.

Andmete säilitamise tähtaeg

Andmete säilitamise maksimaalse tähtaja määramisel tuleb lähtuda sellest, kui kaua on neid

vaja selle eesmärgi täitmiseks, milleks need koguti. ITDAK-i pidamise eesmärk ei ole vaid

menetleda dokumendi taotlusi, vaid tagada ka avalik kord ja riigi julgeolek, võimaldades

tuvastada riikliku identiteedi saanuid. ITDAK on üks riigi peamine andmekogu, mille

andmetele tuginevad nii riigiasutused, notarid ja muud vabade kutsete esindajad kui ka

erasektor.

Kuna ITDAK-i andmeid on vaja kasutada läbi kogu inimese elu ning teatud juhtudel ka pärast

tema surma, näiteks põlvnemis- ja kodakondsusküsimustes või identiteedikonflikti lahenda-

misel, säilitatakse ITDAK-i andmeid kõige kauem tähtajatult ITDAK-i kandmisest arvates.

Tähtajatult säilitatakse vaid Eesti kodaniku dokumendi esmataotlemisel kogutud andmeid, kuna

isiku sünnijärgne Eesti kodakondsus määratletakse Eesti kodaniku passi ja/või isikutunnistuse

väljaandmise menetluses, mille andmeid töödeldakse ITDAK-is. Selleks, et tagada õigus Eesti

kodakondsusele ka mitmenda põlve järeltulijale, on vaja neid andmeid säilitada tähtajatult. Kui

neid andmeid säilitada lühemalt, ei ole võimalik ITDAK-i pidajal täita selle pidamise

põhieesmärki tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Teisi ITDS-i alusel ITDAK-i kantud

andmeid säilitatakse kuni 75 aastat ja nendele võib kehtestada lühema säilitustähtaja ITDAK-i

põhimääruses.

Isikuandmete säilitamist käsitatakse eraelu puutumatuse riivena. Konkreetse säilitustähtaja

sätestamine seaduse tasandil aitab kaasa läbipaistvale andmetöötlusele.

3.4.2. ABIS-e andmete säilitamise tähtajad (§ 1 p 38, § 2 p 9, § 3 p 4, § 4 p 3, § 7 p 3, § 9

p-d 16, 25 ja 26 ning § 10 p 3)

1) ITDS-i § 154 lõikes 61 sätestatakse, et ITDS-i alusel ITDAK-i kaudu ABIS-esse kantud

andmeid säilitatakse kuni 75 aastat (eelnõu § 1 p 38). ABIS-e andmete säilitamise tähtajad

võivad olla ka lühemad ja need kehtestatakse ABIS-e põhimääruses. ABIS-e põhimääruse

§ 38 lõikes 1 on täpsustatud, et fotot või näokujutist ja sõrmejälgi säilitatakse aktiivselt

15 aastat, pärast mida kantakse need ABIS-e arhiivi, kus neid säilitatakse 50 aastat.

ITDAK-i andmeid on vaja kasutada läbi kogu inimese elu. Teatud juhtudel on vaja inimese

andmeid ka pärast tema surma, näiteks põlvnemis- ja kodakondsusküsimustes või

identiteedikonflikti lahendamisel. Kuna inimeste keskmine eluiga aja jooksul pikeneb, ei

ole ABIS-e põhimääruses sätestatud kuni 65-aastane säilitustähtaeg enam piisav ja ABIS-e

arhiiviandmete säilitamist on vaja pikendada 50 aastalt 60-le, s.o dokumendimenetlusega

seotud ja ABIS-esse kantud andmete säilitamise kogutähtaeg on 75 aastat. ABIS-e põhi-

määrust on kavas pärast eelnõu jõustumist muuta.

2) KodS-i § 24 lõikes 71 sätestatakse, et KodS-i alusel ABIS-esse kantud andmeid säilitatakse

tähtajatult (eelnõu § 2 p 9). ABIS-e põhimääruse § 40 lõikes 1 on täpsustatud, et neid

andmeid säilitatakse aktiivselt 20 aastat, pärast mida kantakse need ABIS-e arhiivi, kus neid

säilitatakse tähtajatult. KodS-i alusel ABIS-esse kantud andmeid peab säilitama tähtajatult,

kuna need võivad olla asjakohased ka pärast inimese surma. ABIS-es hoitakse biomeetrilisi

andmeid kõigi inimeste kohta, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras,

kelle Eesti kodakondsus on taastatud või kes on Eesti kodakondsuse kaotanud.

Eesti peab teadma, kes on tema kodanikud, sest PS-i §-s 8 on sätestatud kodakondsuse

alusena põhimõte, et igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti

kodakondsusele sünnilt. Et kellegi kodakondsuse üle otsustada, on oluline teada, kas tema

vanemad olid tema sünni ajal Eesti kodanikud. Andmed Eesti kodakondsuse saamise,

taastamise või kaotamise kohta on olulised ka pärast inimese surma, et hiljem määrata tema

järeltulijate staatus. Eesti kodaniku laps saab samuti Eesti kodakondsuse. Kuna Eesti kuulub

Euroopa Liitu, omandab Eesti kodanik ka Euroopa Liidu kodaniku õigused. Seega on

kodakondsuse andmete säilitamine ühtlasi kodanikkonna kujunemise ajaloo säilitamine

praegusest põlvkondi edasi. Kõiki KodS-i alusel ABIS-esse kantud andmeid ei edastata

rahvastikuregistrile, mistõttu on samuti oluline säilitada andmeid tähtajatult. Lisaks on

Rahvusarhiiv kuulutanud Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute

andmekogu toimikud arhiiviväärtuslikuks ning neid säilitatakse riigiarhiivis.

3) KonS-i § 121 lõikes 71 sätestatakse, et KonS-i alusel ABIS-esse kantud andmeid säilitatakse

neli kuud pärast dokumendi taotluse edastamist PPA-le (eelnõu § 3 p 4). Enne ABIS-e

kasutusele võtmist kanti need andmed konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatilis-

te passide andmekogusse, kus neid säilitati samuti neli kuud pärast dokumendi taotluse

edastamist PPA-le.

4) KrMS-i § 1092 lõikes 51, VangS-i § 55 lõikes 51 ja VTMS-i § 316 lõikes 51 sätestatakse,

et KrMS-i, VangS-i ja VTMS-i alusel ABIS-esse kantud andmeid säilitatakse kuni

75 aastat ABIS-esse kandmisest arvates (eelnõu § 4 p 3, § 7 p 3 ja § 10 p 3). Lühema

säilitustähtaja võib kehtestada ABIS-e põhimääruses. Kõnealuseid andmeid töödeldi varem

riiklikus sõrmejälgede registris. Riiklik sõrmejälgede register ja riiklik DNA-register

ühendati riiklikuks süüteomenetluse biomeetriaregistriks (edaspidi RSBR). ABIS-e bio-

meetrilisi andmeid peab olema võimalik viia kokku RSBR-i biograafiliste andmetega kogu

nende töötlemise jooksul. See on vajalik, et täita andmete kogumise eesmärki. RSBR-i

biograafilised andmed ja ABIS-e andmed võetakse samas menetluses ning ka nende

säilitamise tähtajad on samad. KrMS-i, VangS-i ja VTMS-i alusel ABIS-esse kantud

andmete säilitamise regulatsioon ühtib kohtuekspertiisiseaduses ja RSBR-i põhimääruse60

§-s 16 sätestatud andmete säilitamise regulatsiooniga.

5) VSS-i § 33 lõigetes 81 ja 82 ning § 3315 lõigetes 71 ja 72 sätestatakse, et VSS-i alusel alalise

sissesõidukeelu kohaldamise menetluses sissesõidukeeldude riikliku registri kaudu

ABIS-esse kantud andmeid säilitatakse järgmiselt (eelnõu § 9 p-d 16, 25 ja 26):

 alalise sissesõidukeelu andmed – 75 aastat välismaalase sünnist arvates;

 tähtajalise sissesõidukeelu andmed – aktiivselt kümme aastat tähtajalise sissesõidu-

keelu tähtaja lõppemisest arvates ja arhiveerituna 40 aastat, kui registri põhimääruses

ei ole nähtud ette lühemat tähtaega.

Alalise sissesõidukeelu andmete säilitamise tähtaega lühendatakse tähtajatust 75 aastani,

sest sissesõidukeeld kehtestatakse välismaalasele ja üle 75 aasta ei ole vaja selle andmeid

säilitada, arvestades, et välismaalasele kehtestatud sissesõidukeeld ei mõjuta tema järeltulija

võimalusi Eestisse saabuda. Võttes arvesse inimese keskmist eluiga ja asjaolu, et VSS-i § 30

punkti 1 kohaselt ei saa kohaldada sissesõidukeeldu alla 13-aastasele, oleks alalise sisse-

sõidukeelu andmete tähtajatu säilitamine põhjendamatu ja koormaks digivõrku.

VSS-i alusel Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu

kaudu ABIS-esse kantud Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud

andmeid säilitatakse aktiivselt kümme aastat välismaalase lahkumiskohustuse täitmisest

60 Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023. aasta määrus nr 87 „Riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri

põhimäärus“.

arvates, pärast mida need arhiveeritakse. Arhiveeritud andmeid säilitatakse 40 aastat.

Andmetele võib näha ette lühema säilitustähtaja ABIS-e põhimääruses (eelnõu § 9 p 26).

3.4.3. Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu andme-

koosseis ja andmete säilitamise tähtaeg (§ 2 p-d 3 ja 6)

Praegu on Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu täpset

andmekoosseisu ja andmete säilitamist reguleeritud andmekogu põhimääruses61. Isikuandmete

säilitamist käsitatakse eraelu puutumatuse riivena. Konkreetse säilitustähtaja sätestamine

seaduse tasandil aitab kaasa läbipaistvale andmetöötlusele. Eelnõuga sätestatakse Eesti koda-

kondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu täpne andmekoosseis ja andmete

säilitamise maksimaalne tähtaeg KodS-is. Andmekoosseisu ja andmete säilitamise tähtaja

KodS-is sätestamisel ei ole andmesubjekti õigustele vahetut mõju. Sellega ei muutu asjaolu, et

isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alusel ehk isikuandmete töötlemine on

vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6

lõike 1 punkti e tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega

eesmärk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses.

Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu esialgne andmekoosseis

oli kehtestatud siseministri 3. juuli 2009. aasta määrusega nr 23 „Eesti kodakondsuse saanud,

taastanud või kaotanud isikute andmekogu pidamise põhimäärus“, mille eelnõu seletuskirjas on

põhjendatud ka andmete töötlemise vajalikkust62. 2015. aastal kehtestati uus terviktekst, seal-

hulgas muudeti mõnevõrra andmekogu andmekoosseisu, mida on põhjendatud selle eelnõu

seletuskirjas63.

3.4.4. Sissesõidukeeldude riikliku registri ning Eestis seadusliku aluseta viibivate ja

viibinud välismaalaste andmekogu andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtajad (§ 9

p-d 13, 15, 19, 21 ja 22)

Eelnõu § 9 punktidega 13 ja 15 muudetakse VSS-i § 33 lõikeid 3 ja 8. Punktidega 19, 21

ja 22 muudetakse VSS-i § 3314 lõikeid 3, 6 ja 7 ning täiendatakse paragrahvi lõikega 71.

Muudatustega sätestatakse VSS-is nende andmete koosseis ja säilitamise tähtajad, mida

töödeldakse sissesõidukeeldude riiklikus registris (VSS-i § 33) ning Eestis seadusliku aluseta

viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogus (VSS-i § 3314).

Välismaalasele võib kohaldada sissesõidukeeldu erinevatel eesmärkidel.

 Rahvusvahelise sanktsioonina võib sissesõidukeeld olla välispoliitiline meede, et

toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja

õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julge-

olekupoliitika eesmärkide saavutamist.

 Sissesõidukeeldu võib kohaldada välismaalasele karistusseadustiku alusel lisakaristu-

sena juhul, kui välismaalane on mõistetud süüdi tahtlikult toime pandud kuriteo eest ja

teda on karistatud vangistusega.

 Sissesõidukeeldu võib kohaldada välismaalasele ka tõkendina, et vältida tema Eestisse

saabumist või siin viibimist avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel.

 Lisaks tuleb sissesõidukeeldu kohaldada Eestis ebaseaduslikult viibivale kolmanda

riigi kodanikule, keda on ettekirjutusega kohustatud Eestist lahkuma.

61 Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 75 „Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute

andmekogu põhimäärus“. 62 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 2-1-2/4399. 63 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 15-1540/01.

Sissesõidukeeldude riiklik register

Sõltumata sissesõidukeelu kohaldamise eesmärgist kantakse kõik sissesõidukeelu kohaldamise

andmed sissesõidukeeldude riiklikusse registrisse. Kui välismaalasele kohaldatakse Schengeni

sissesõidukeeldu, luuakse Schengeni infosüsteemis sissesõidukeeldude riikliku registri

andmete alusel automaatselt sissesõidukeeldu käsitlev hoiatusteade vastavalt määrusele

(EL) 2018/1861. Schengeni infosüsteemist saavad liikmesriikide pädevad piiri- ja immigrat-

siooniasutused kontrollida, kas kolmanda riigi kodanik, kes Schengeni alale siseneb või siin

viibib, täidab Schengeni piirieeskirjades64 sätestatud sisenemis- ja viibimisnõudeid. Kui

kolmanda riigi kodanikule on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu, on see alus keelduda

teda riiki lubamast või tunnistada tema viibimisõigus või elamisluba kehtetuks ja saata ta riigist

välja.

Seetõttu töödeldakse sissesõidukeeldude riiklikus registris andmeid, mis on vajalikud, et

tuvastada, kas välismaalasel, kes soovib Eestisse siseneda või siin viibida, on kehtiv sissesõidu-

keeld. Lisaks töödeldakse andmeid, mis on vajalikud, et luua määruse (EL) 2018/1861 alusel

sissesõidukeeldu käsitlev hoiatusteade ja seda ajakohastada. Sissesõidukeeldude riikliku

registri andmekoosseis viiakse eelnõuga registri põhimäärusest65 VSS-i. Andmekoosseisu ja

andmete töötlemist on põhjendatud põhimääruse eelnõu seletuskirjas66.

VSS-i § 271 lõike 1 kohaselt võib sissesõidukeeld olla alaline või tähtajaline. Andmeid, mis

kantakse sissesõidukeeldude riiklikusse registrisse alalise sissesõidukeelu kohaldamise

menetluses, säilitatakse 75 aastat välismaalase sünnist arvates. Tähtajalise sissesõidukeelu

andmeid säilitatakse aktiivselt kümme aastat tähtajalise sissesõidukeelu tähtaja lõppemisest

arvates, pärast mida need arhiveeritakse. Arhiveeritud andmeid säilitatakse 40 aastat. Andmete

säilitamise tähtaegade täpsem selgitus on seletuskirja punkti 3.4.2 alapunktis 5.

Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu

Andmed, mida töödeldakse Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase Eestis

viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetluses, toetavad samuti

Schengeni infosüsteemi pidamise eesmärkide täitmist. Määruse (EL) 2018/1860 kohaselt tuleb

sarnaselt Schengeni sissesõidukeelu kohaldamisele luua Schengeni infosüsteemis tagasi-

saatmist käsitlev hoiatusteade, kui ebaseaduslikult riigis viibivale välismaalasele on tehtud

lahkumisettekirjutus, millega kohustatakse teda Euroopa Liidust lahkuma. Määruse

(EL) 2018/1860 artiklis 4 on sätestatud, mis andmete põhjal tagasisaatmist käsitlev hoiatus-

teade luuakse. Kuigi tagasisaatmist käsitleva hoiatusteate andmehulk on üsna piiratud, peab

Euroopa Liidu liikmesriik vajadusel olema valmis teise liikmesriigi palvel edastama ka muid

andmeid, mis on kogutud välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse

täitmisega seotud menetluses.

Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu andmeid säilitatakse

aktiivselt kümme aastat välismaalase lahkumiskohustuse täitmisest arvates, pärast mida need

arhiveeritakse. Arhiveeritud andmeid säilitatakse 40 aastat. Andmete säilitamise tähtaja täpsem

selgitus on seletuskirja punkti 3.4.2 alapunktis 5.

64 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri

liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 65 Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määrus nr 40 „Schengeni riikliku registri põhimäärus“. 66 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 22-0871/01.

Eelnõuga viiakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu

andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtaeg andmekogu põhimäärusest67 VSS-i. Andme-

koosseisu ja andmete töötlemist on põhjendatud põhimääruse eelnõu seletuskirjas68.

3.4.5. Piirikontrolli andmekogu biomeetriliste andmete võrdlemine (§ 5 p 1)

Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja Euroopa Liidu välispiiride ületamisele

kohaldatakse Schengeni piirieeskirju. Pärast seda, kui Eesti ühines Schengeni alaga 2007. aasta

lõpus maismaa- ja merepiiril ning 2008. aasta algul õhupiiril, avanes isikutel võimalus ületada

riigipiiri ilma piirikontrollita liikmesriikidevahelistel riigipiiridel ehk sisepiiridel. Usaldust

sisepiirideta ala toimimisse peab tagama tõhus piirikontroll välispiiridel ja välispiiride valve.

Schengeni piirieeskirjade järgi peab piirikontroll aitama võidelda ebaseadusliku sisserände ja

inimkaubandusega ning vältida ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahva-

tervishoiule ja rahvusvahelistele suhetele.

Kuna rändevoog Euroopa Liidu välispiiridel on üha suurenenud ja suureneb ka edaspidi, on üha

olulisem tagada välispiiride tõhus valve ja piirikontrolli kvaliteet. Rändevoo suurenemist

arvestades tuleb piiripunktides piiriületajate paremaks kontrollimiseks ja tuvastamiseks võtta

kasutusele kaasaegne ajasäästlik tehnoloogia, mis toetab piirikontrolli. Üha enam kasutatakse

piiriületaja biomeetrilisi andmeid: sõrmejälgi ja näokujutist. Selleks on muudetud Schengeni

piirieeskirju ja võetud vastu uusi õigusakte või muudetud kehtivaid õigusakte, milles on

reguleeritud muu hulgas piirikontrolli toetavaid IT-süsteeme: riiki sisenemise ja riigist

lahkumise süsteemi, viisainfosüsteemi ja Schengeni infosüsteemi.

Piirivalve kasutab Eesti välispiiril piirikontrolliks piirikontrolli andmekogu (edaspidi PIKO).

PIKO toetub biomeetriliste andmete võrdlemiseks teistele andmekogudele, sest PIKO-l ei ole

tehnilist võimekust biomeetrilisi andmeid võrrelda.

Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse PPVS-i §-ga 192, mille lõikes 2 sätestatakse, et PIKO

kasutab ABIS-e tehnilist lahendust, et võrrelda piirikontrollis PIKO-sse kantud biomeetrilisi

andmeid. Samuti sätestatakse lõikes 3, et piirivalvur võib PIKO kaudu kasutada isiku tuvasta-

miseks või isikusamasuse kontrollimiseks ka ABIS-e andmeid. Lõike 4 kohaselt kustutatakse

need andmed PIKO-st ja ABIS-est pärast isiku piiriületuse kohta otsuse tegemist.

Schengeni piirieeskirjade artikli 6 lõike 1 punkti f kohaselt annab välispiiri ületaja biomeetrili-

sed andmed, kui see on nõutud selleks, et:

1) koostada isiklik toimik riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis;

2) teha piiril isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks päringuid asja-

omastesse andmekogudesse, eelkõige Schengeni infosüsteemi ja viisainfosüsteemi;

3) võrrelda reisidokumendi näokujutist või sõrmejäljekujutisi piiriületaja tegeliku näo või

sõrmejälgedega.

Eelnõuga ei reguleerita PPVS-is riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis isikliku toimiku

loomist, kuna selleks on PPVS-is õiguslik alus juba olemas. Küll aga tuleb õigusselguseks

reguleerida biomeetrilist võrdlusuuringut selliste Euroopa Liidu andmekogudega, millesse

tehtud päringu tulemus ei ole lõplik, vaid võimalik tabamus.

67 Siseministri 1. juuli 2020. aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste

andmekogu põhimäärus“. 68 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 18-0498.

Schengeni infosüsteemi kasutamist piirikontrolli valdkonnas on reguleeritud määruses

(EL) 2018/1861. Selle artikli 33 lõike 2 kohaselt tuleb teha isiku tuvastamiseks daktüloskoo-

piliste andmete ehk sõrmejälgede päring, kui isikusamasust ei saa kindlaks teha muul viisil.

Artikli 3 punkti 8 järgi käsitatakse päringutabamusena biomeetriliste andmete võrdlemise

tulemust, kui selle on kinnitanud kooskõlas riigisiseste menetlustega pädev asutus ehk PPA.

Näide. Eestisse soovib siseneda välismaalane, kes esitab välispiiril reisidokumendi, mille

foto ei ühti tema välimusega. Välismaalane ütleb oma nime, kuid tähtnumbriline päring

andmekogudes on tulemusteta. PPA võtab välismaalase tuvastamiseks sõrmejäljekujutised,

kannab need PIKO-sse ja võrdleb ABIS-e võrdlusmootorit kasutades neid sõrmejälje-

kujutistega reisidokumendi kiibil. Reisidokumendi kiibi sõrmejäljekujutised ei ühti välis-

maalaselt võetutega. PPA teeb päringu andmekogudesse ja saab Schengeni infosüsteemist

võimaliku tabamuse. Tabamuse kontrollimiseks tuleb välismaalaselt võetud sõrmejälje-

kujutisi ja Schengeni infosüsteemi võimalikku tabamust võrrelda ABIS-e võrdlusmootori

abil. Alles siis võib väita, et välismaalane on või ei ole tõsikindlalt tuvastatud.

Põhjalik kontroll riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel tuleb läbida ainult kolmanda riigi

kodanikel. Muudatus ei puuduta Eesti ja muude Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke.

Oluline on ka, et ABIS-e andmeid PPVS-i § 192 lõike 2 kohases võrdlusuuringus ei töödelda.

Samuti on Schengeni piireeskirjade kohaselt kohustuslik teha päringud Schengeni info-

süsteemi, viisainfosüsteemi ning INTERPOL-i varastatud, kaotatud ja kehtetuks tunnistatud

isikut tõendavate dokumentide andmebaasi.

Schengeni piirieeskirjade kohaselt ei ole piiratud liikmesriigi õigus teha päringuid riigisisestes

andmekogudes. Seega sätestatakse PPVS-i § 192 lõikes 3, et piirikontrollis võetud biomeetrilisi

andmeid võib isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks võrrelda ABIS-e bio-

meetriliste andmetega. See täiendus on samuti õigusselguseks. Praegu ei päri PIKO andmeid

ABIS-est, kuid seda vajadust ei saa välistada.

ITDS-i § 155 lõigetes 6 ja 7 on reguleeritud, millal võib ABIS-e andmeid töödelda isiku tuvasta-

miseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. Piirikontrollis tehtav päring vastab üldjuhul ITDS-is

sätestatud tingimustele. Küll aga rakendatakse piirikontrollis korrakaitseseaduses sätestatud

riikliku järelevalve erimeetmeid ja ABIS-e loomisel on antud hinnang, et isiku tuvastamiseks

võib teha korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetme rakendamisel päringu

juhul, kui see on vältimatult vajalik ohu tõrjumiseks.

Võimalike vaidluste ennetamiseks sätestatakse seega lõikes 3, et juhul kui piiriületajat ei ole

võimalik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida, võib kasutada ABIS-e andmeid. Ei saa

välistada elulisi olukordi, kus piiriületaja isikut ei ole võimalik tuvastada muude andmekogude

kui ABIS-e andmete põhjal. Kvaliteetse piirikontrolli tagamiseks on mõistlik kasutada ka

ABIS-t, mille loomise üks eesmärk oli isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine. See

puudutab vaid neid piiriületajaid, kelle isikut ei ole võimalik tuvastada või kelle isikusamasuses

on kahtlusi, näiteks kui isik üritab Eestisse siseneda võõra või võltsitud reisidokumendiga või

ilma dokumendita. Biomeetrilised andmed kustutatakse pärast isiku riiki lubamist või sisene-

miskeelu otsust.

PPVS-i uue § 192 eesmärk on isikuandmete kaitset silmas pidades ja õigusselguse huvides

sätestada, et piiriületusel võetud biomeetrilisi andmeid võrreldakse ABIS-e võrdlusmootorit

kasutades. Seega ei ole muudatusel olulist mõju, kuna PPA peab rakendama Schengeni piiri-

eeskirju ja kontrollib ka praegu välispiiri ületajaid. Samuti võib piirikontrollis võetud sõrme-

jälgi võrrelda ABIS-e andmetega, kui piiriületajat ei ole võimalik tuvastada või tema isiku-

samasuses on kahtlusi. Muudatus ei ole põhimõtteline, sest sellised juhtumid läbivad praegu

teise astme kontrolli69 ja Eestisse ei lubata kolmanda riigi kodanikku, keda ei ole võimalik

tuvastada või kelle isikusamasuses on kahtlusi. ABIS-e andmete kasutamine on lisavõimalus

teise astme kontrollis isiku tuvastamiseks või tema isikusamasuse kontrollimiseks.

3.4.6. Andmekogude põhimääruste volitusnormide täpsustamine (§ 1 p-d 34, 36 ja 37, § 2

p-d 4, 5, 7 ja 8, § 3 p-d 2 ja 3, § 4 p-d 1 ja 2, § 5 p 5, § 7 p-d 1 ja 2, § 8, § 9 p-d 14, 15, 20,

21, 23 ja 24 ning § 10 p-d 1 ja 2)

Eelnõu § 1 punktides 34 ja 37, § 2 punktides 5 ja 8, § 3 punktis 3, § 4 punktis 2, § 5

punktis 5, § 7 punktis 2, § 8 punktis 2, § 9 punktides 15, 21 ja 24 ning § 10 punktis 2 täpsustatakse järgmiste andmekogude põhimääruste volitusnorme:

 ITDAK (ITDS-i § 152 lg 5);

 Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu (KodS-i § 21 lg 5);

 sissesõidukeeldude riiklik register (VSS-i § 33 lg 8);

 Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu (VSS-i § 3314 lg 7);

 ABIS (KodS-i § 24 lg 7, KonS-i § 121 lg 7, KrMS-i § 1092 lg 5, PPVS-i § 257 lg 31, VangS-i

§ 55 lg 5, VRKS-i § 137 lg 7, VSS-i § 3315 lg 7 ja VTMS-i § 316 lg 5).

Andmekogu põhimääruses võib muu hulgas kehtestada:

 andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

 täpsema andmekoosseisu;

 andmekogudevahelise andmevahetuse;

 vastutava töötleja ülesanded;

 volitatud töötleja ja tema ülesanded;

 andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise korra ning

 muud korralduslikud küsimused.

Täpsustus on vajalik, et oleks seaduse tasandil selge, mida võib andmekogu põhimääruses

sätestada.

Kuna kohustus määrata andmekogu volitatud töötleja põhimääruses on edaspidi volitusnormis,

jäetakse eelnõu § 1 punktiga 36, § 2 punktidega 4 ja 7, § 3 punktiga 2, § 4 punktiga 1, § 7

punktiga 1, § 8 punktiga 1, § 9 punktidega 14, 20 ja 23 ning § 10 punktiga 1 välja sama-

sisuline regulatsioon teistes sätetes.

3.4.7. Andmekogude regulatsiooni tehnilised muudatused (§ 1 p 32, § 2 p-d 1 ja 2, § 3 p 1,

§ 5 p-d 2–4 ning § 9 p-d 11, 12, 17 ja 18)

Eelnõu § 1 punktiga 32 täpsustatakse ITDS-i § 152 lõikes 1, et lühendit „andmekogu“

kasutatakse ITDAK-i tähenduses vaid selles paragrahvis.

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse KodS-i § 21 pealkirja ja lõiget 1.

1) Punktiga 1 asendatakse paragrahvi pealkirjas sõna „ja“ sõnaga „või“, et ühtlustada Eesti

kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogule viitamist.

2) Punktiga 2 täpsustatakse, et andmekogu lühendit kasutatakse vaid KodS-i §-s 21.

69 Schengeni piirieeskirjade artikli 2 punkti 13 kohaselt on see lisakontroll, mida võib teha spetsiaalselt selleks

ettenähtud kohas eemal kohast, kus kontrollitakse kõiki isikuid.

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse KonS-i § 12 lõigetes 1, 31, 4 ja 5 ning §-s 751 konsulaar-

ametniku ametitoimingute andmekogu nimetus „konsulaarametniku ametitoimingute ja diplo-

maatiliste passide andmekoguks“, sest andmekogusse on lisandunud diplomaatiliste passide

menetlemise moodul. Sama muudatus70 tehti 2019. aastal ka välisministri 7. augusti 2017. aasta

määruses nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu

pidamise kord“.

Eelnõu § 5 punktidega 2–4 asendatakse PPVS-i 3. peatüki 6. jao pealkirjas ning § 257 peal-

kirjas ja lõikes 1 ABIS-e täisnimetus lühendiga. Muudatus on vajalik, sest eelnõu § 5

punktiga 1 võetakse ABIS-e lühend kasutusele PPVS-i § 192 lõikes 2.

Eelnõu § 9 punktidega 11, 12 ja 18 ühtlustatakse lühendikasutust.

1) Punktiga 11 muudetakse VSS-i § 33 lõiget 1 ja antakse sissesõidukeeldude riikliku registri

lühend, mida edaspidi paragrahvis kasutatakse.

2) Punktiga 12 muudetakse VSS-i § 33 lõiget 2 ja kasutatakse selles sissesõidukeeldude

riikliku registri täisnimetuse asemel lühendit.

3) Punktiga 18 muudetakse VSS-i § 3314 lõiget 1 ning antakse Eestis seadusliku aluseta

viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu lühend, mis on paragrahvis juba kasutusel.

Eelnõu § 9 punktiga 17 jäetakse VSS-i § 331 lõikest 2 välja täisviide määrusele (EL)

2018/1861, sest kuna sissesõidukeeldude riikliku registri andmekoosseis tuuakse seaduse

tasandile, antakse see edaspidi VSS-i § 33 lõike 3 punktis 6.

3.5. KonS-i tehnilised muudatused (§ 3 p-d 5–7 ja 11)

Eelnõu § 3 punktidega 5–7 ja 11 muudetakse KonS-i § 32 lõiget 1, § 37 lõiget 1, §-e 46 ja 70

ning tunnistatakse kehtetuks § 32 lõige 2. Muudatused on tehnilised.

1) KonS-i § 32 lõike 1 ja § 37 lõike 1 muutmise ning § 32 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega

vabastatakse aukonsul tõlketeenuse osutamise ja elu- või viibimiskoha registreerimise

ülesandest. Aukonsul ei ole konsulaarametnik. Seetõttu tuleks aukonsulile anda seadusega

konsulaarülesandeid võimalikult vähe, suunates inimesi kasutama teisi võimalusi. Eesti

asutuste väljaantud dokumendid, mida kasutatakse välisriigis, väljastatakse valdavalt asu-

kohariigi või inglise keeles, millest saab enamikus riikides teha vajadusel tõlke asukohariigi

keelde. Samuti puudub võimalus kontrollida aukonsuli tõlketeenuse osutamise pädevust.

Praktikas ei ole aukonsulid tõlketeenust ka pikema aja jooksul osutanud. Samuti ei registreeri

aukonsulid elu- või viibimiskohta. Vajadusel võivad aukonsulid võtta vastu välisriigis

püsiva elukoha registreerimise taotlusi, kuid sel juhul edastavad nad selle elukoha

registreerimiseks konsulaarametnikule.

2) KonS-i § 46 sõnastus viiakse vastavusse viisaeeskirjaga71, mida on muudetud 1. veebruaril

2020 jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/115572. Muudetud

artikli 8 kohaselt vastutab esindav Euroopa Liidu liikmesriik viisamenetluse eest algusest

lõpuni, ilma et esindatav liikmesriik oleks kaasatud. Kahepoolseid viisaküsimustes vastasti-

kuse esindamise kokkuleppeid on VÄM vajaduse järgi juba muutnud.

70 RT I, 18.06.2019, 5. 71 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse

viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 243, 15.9.2009, lk 1–58. 72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1155, millega muudeti määrust

(EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 188, 12.7.2019, lk 25–54.

3) KonS-i § 70 täiendatakse sõnadega „põhjendatud vajadus“. Kehtiva paragrahvi kohaselt

edastab konsulaarametnik isiku või ametiasutuse kirjalikul taotlusel ametliku dokumendi,

näiteks sünnitunnistuse, Eesti või välisriigi ametiasutusele, kui välislepinguga või seaduse

alusel ei ole ette nähtud teistsugust korda. Põhjendatud vajaduse tingimus on oluline, et

vältida diplomaatilise posti tasuta kasutamist juhul, kui on ka muid turvalisi postiteenuseid.

Põhjendatud vajaduseks saab lugeda olukorda, kus isikul või ametiasutusel on vältimatu

vajadus esitada selliseid dokumente teisele riigile, kuid puudub näiteks turvalise posti-

teenuse võimalus. Vajaduse põhjendatuse üle otsustab VÄM kui teenuseosutaja.

3.6. Lahkumisettekirjutus (§ 9 p-d 1 ja 2)

Eelnõu § 9 punktidega 1 ja 2 muudetakse VSS-i § 7, et täpsustada VSS-is välismaalase

lahkumiskohustuse territoriaalset ulatust. Euroopa Komisjon on Schengeni hindamistel juhti-

nud Euroopa Liidu liikmesriikide tähelepanu sellele, et tagasisaatmisdirektiivi reguleerimisalas

on nii Schengeni konventsiooni kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide territoorium. See tähendab,

et välismaalane, kelle vastuvõttev riik on kolmas riik, peab lahkuma mitte üksnes lahkumis-

ettekirjutuse tegija territooriumilt, vaid ka teiste Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu

liikmesriikide territooriumilt.

3.7. Välismaalase kinnipidamine (§ 9 p-d 3–10)

Eelnõu § 9 punktidega 3–10 muudetakse VSS-i § 15 pealkirja, lõikeid 1, 3 ja 4 ning § 154

lõiget 3, täiendatakse VSS-i § 15 lõigetega 41 ja 42 ja § 154 lõikega 41 ning tunnistatakse

kehtetuks VSS-i § 154 lõige 5.

Muudatused on ajendatud Riigikohtu halduskolleegiumi 12. aprilli 2024. aasta otsustest nr 3-

23-2232 ja 3-23-220473, milles on kohus leidnud, et välismaalase kinnipidamine peab hetkest,

kui asutus on enda hinnangul teinud kindlaks välismaalase ebaseadusliku Eestis viibimise,

vastama tagasisaatmisdirektiivi artikli 15 nõuetele. Artikli lõike 1 kohaselt võib ebaseaduslikult

riigis viibivat välismaalast pidada tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise täide-

viimiseks kinni juhul, kui esineb tema põgenemise oht või ta ei tee koostööd, sealhulgas takistab

oma tagasisaatmist või tema reisidokumendi hankimine kolmandast riigist viibib. Ebaseadus-

likult riigis viibiva välismaalase põgenemise oht esineb, kui on täidetud vähemalt üks VSS-i

§-s 68 sätestatud tingimus:

1) välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmes-

riigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku

täitmise tähtaega;

2) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku

aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või dokumendi

taotlemisel;

3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses;

4) välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo,

mille eest on talle mõistetud vangistus;

5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohal-

datud järelevalvemeetmeid;

6) välismaalane on PPA-le või KAPO-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiaku-

test ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita;

7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja

jooksul;

73 RKHKo, 12.04.2024, 3-23-2232, p 22; RKHKo, 12.04.2024, 3-23-2204, p 21.

8) välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja ta ei ole

saanud luba või õigust Eestis viibida;

9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või

Euroopa Liidu liikmesriigist;

10) välismaalase lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele.

Euroopa Kohus on selgitanud, et tagasisaatmisdirektiivis on käsitletud üksnes ebaseaduslikult

riigis viibiva välismaalase tagasisaatmist. Selle eesmärk ei ole ühtlustada kogu välismaalase

viibimise riigisisest õigust. Euroopa Liidu liikmesriikidel on jätkuvalt võimalik riigisiseses

õiguses reguleerida kolmanda riigi kodaniku kinnipidamist selleks, et teha kindlaks, kas ta

viibib riigis seaduslikult või mitte. Kui selline kinnipidamise võimalus riigisiseses õiguses

puuduks, võiks ebaseaduslikult riigis viibimises kahtlustatav välismaalane põgeneda enne, kui

tema õiguslik seisund on kindlaks tehtud.74

Sellest lähtudes muudetakse VSS-i §-des 15 ja 154 välismaalase kinnipidamise alused õigus-

selgemaks. Kehtiv VSS-i § 15 lõige 1 lubab PPA-l või KAPO-l pidada välismaalast kuni

48 tundi kinni, et kontrollida tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise asjaolusid ning

selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus tagasisaatmisdirektiivi alusel. Kuivõrd Riigi-

kohtu hinnangul tuleb tagasisaatmisdirektiivi nõudeid järgida hetkest, kui välismaalase riigis

viibimise ebaseaduslikkus on kindlaks tehtud, sätestatakse välismaalase kinnipidamise alused

välismaalase õigusliku seisundi järgi edaspidi eri sätetes.

VSS-i § 15 lõikest 1 jäetakse välja kinnipidamise vajalikkuse väljaselgitamise osa. Ka edaspidi

võib PPA või KAPO pidada ebaseaduslikus viibimises kahtlustatavat välismaalast kuni 48 tundi

kinni, et kontrollida tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid, kuid kinni-

pidamise vajalikkust reguleeritakse eraldi. Kui kontrollist selgub, et välismaalase suhtes tuleb

läbi viia muu menetlus, näiteks ta on tagaotsitav või ta on teises Euroopa Liidu liikmesriigis

taotlenud rahvusvahelist kaitset, algatatakse menetlustoimingud ja välismaalane peetakse

vajadusel kinni näiteks KrMS-i või VRKS-i alusel. Seetõttu täiendatakse VSS-i § 15 lõiget 3

ning nähakse PPA-le ja KAPO-le ette kohustus vabastada välismaalane kinnipidamisaluse

äralangemise korral vaid juhul, kui ei esine muud seadusjärgset alust tema kinnipidamiseks.

Eelnõukohase VSS-i § 15 lõike 4 kohaselt võib PPA või KAPO taotleda halduskohtult luba

pidada ebaseaduslikult riigis viibimises kahtlustatavat välismaalast kinni kauem kuni kolm

päeva, kui vajalikud menetlustoimingud nõuavad rohkem aega. See võib osutuda vajalikuks

eeskätt olukordades, kus välismaalasel puudub tagasipöördumiseks vajalik dokument, kuid ta

väidab, et teine Euroopa Liidu liikmesriik on talle väljastanud kehtiva elamisloa, või menetlus-

toiminguks tuleb kaasata tõlk.

Välismaalase suhtes, kelle riigis viibimise ebaseaduslikkus on juba kindlaks tehtud, tuleb

kohaldada tagasisaatmisdirektiivi kinnipidamisaluseid ja -põhimõtteid. Seetõttu täiendatakse

VSS-i § 15 lõikega 41, mis võimaldab PPA-l või KAPO-l pidada ebaseaduslikult riigis viibivat

välismaalast kuni 48 tundi kinni, et viia läbi Eestist lahkuma kohustamise menetlus või pöörata

tagasisaatmine sunniviisiliselt täitmisele, kui:

esineb välismaalase põgenemise oht;

välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või

välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine

vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

74 Vt täpsemalt Euroopa Kohtu 6. detsembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-329/11, Alexandre Achughbabian vs.

Préfet du Val-de-Marne, ECLI:EU:C:2011:807, p-d 29 ja 30.

Selline kinnipidamine peab olema vajalik ja proportsionaalne ning arvestama välismaalasega

seotud olulisi asjaolusid, nagu terviseseisund ja haavatavus. Kui ebaseaduslikult riigis viibiva

välismaalase tagasisaatmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, tuleb PPA-l või KAPO-l VSS-i

§ 15 lõike 42 kohaselt taotleda halduskohtult luba pidada välismaalast kinni kuni kaks kuud.

Samasisulised muudatused tehakse VSS-i § 15 pealkirjas ja §-s 154, milles on reguleeritud

välismaalase kinnipidamist massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras.

3.8. Seaduse jõustumine (§ 11)

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse seaduse jõustumine. Enamik seadusest jõustub üldises korras, sest

selle rakendamiseks ei ole vaja valmistuda ega tööd ümber korraldada.

 Eelnõu § 1 punktid 14 ja 43, § 3 punktid 8–10 ning § 6 on seotud riigilõivuseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses75 sätestatud uue

riigilõivumääraga ning jõustuvad selle seadusega samal ajal: 2025. aasta 1. jaanuaril.

 Muudatused, mille rakendamiseks on vaja teha infotehnoloogilisi arendustöid, jõustuvad

pärast nende valmimist.

 Eelnõu § 1 punktid 2–4, 9, 12, 13, 25, 46 ja 50, millega lõpetatakse sertifikaatide

kehtivuse peatamine ja taastamine ning suurendatakse perekonnanime tähemärkide arvu

dokumendil, jõustuvad 2025. aasta 15. novembril.

 Eelnõu § 1 punkt 23, millega võimaldatakse dokumendi taotlejal aktiveerida ID-1

formaadis dokument ja sertifikaadid elektrooniliselt, jõustub 2026. aasta 1. juunil.

4. Eelnõu terminoloogia

1) Eelnõuga võetakse kasutusele termin „turvalise teenuse osutaja“. See on teenuseosutaja,

kelle on PPA riigihankega valinud ja kelle vahendusel toimetatakse dokument selle

taotlejale kätte. Termini kasutusele võtmine on oluline, sest dokumendi kättetoimetamisel

peab olema tagatud, et see antakse vahetult üle vaid selle vastuvõtmise õigusega isikule ja

seda ei jäeta järelevalveta postkasti. Seega on oluline tagada, et dokument, mis toimetatakse

kätte teenuseosutaja vahendusel, jõuab kindlasti selle õige kasutajani.

2) Lisaks asendatakse ITDS-is termin „vanglatöötaja“ JUM-i ettepanekul terminiga „kinni-

pidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja“ ja ühtlustatakse lühendikasutust.

3) Andmekogude andmekoosseisu sätetes kasutatakse terminit „isiku üldandmed“. Isiku

üldandmed on nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sugu, kodakondsus,

kontaktandmed, sealhulgas aadress, ja emakeel.

4) KonS-is nimetatakse konsulaarametniku ametitoimingute andmekogu ümber konsulaar-

ametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekoguks, sest andmekogusse

on lisandunud diplomaatiliste passide menetlemise moodul.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõu koostamisel on arvestatud

isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtteid.

Eelnõu § 3 punktiga 7 viiakse KonS vastavusse viisaeeskirjaga, mille muudetud artikli 8

kohaselt vastutab esindav Euroopa Liidu liikmesriik viisamenetluse eest algusest lõpuni, ilma

75 RT I, 29.06.2024, 3.

et esindatav liikmesriik oleks kaasatud. Kahepoolseid viisaküsimustes vastastikuse esindamise

kokkuleppeid on VÄM vajaduse järgi juba muutnud.

Eelnõu § 9 punktidega 1 ja 2 täpsustatakse juba Eesti õigusesse üle võetud tagasisaatmis-

direktiivist tulenevat regulatsiooni selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et viibimisaluseta Eestis

viibivale välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus lahkumiseks VSS-i §-s 17 nimetatud

vastuvõtvasse riiki, ning kui see on kolmas riik, peab välismaalane lahkuma lisaks Eestile ka

teistest Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikidest.

6. Seaduse mõjud

6.1. E-residendi digi-ID väljaandmine

6.1.1. E-residendi andmete töötlemine

1) Eelnõuga antakse PPA-le õigus e-residendi digi-ID kasutamise üle järelevalve

menetluses:

 edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele;

 koguda andmeid tähtsust omada võivate asjaolude kohta andmekogudest, teistelt avalik-

õiguslikke ülesandeid täitvatelt asutustelt ja isikutelt ning eraõiguslikelt isikutelt.

2) Lisatakse RAB tema pädevuse piires e-residendi digi-ID kasutamise üle riikliku

järelevalve teostajate loetellu.

3) Antakse PPA-le õigus edastada EIS-i e-residentsuse programmi meeskonnale e-residendi

digi-ID väljaandmise menetluses kogutud andmeid: e-residendi digi-ID taotleja ees- ja

perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu, kodakondsus ja kontaktandmed, taotlemise

eesmärk ja põhjendus, plaanitava tegevuse kirjeldus ning e-residendi digi-ID väljastamise

koht, väljaandmise aeg, kehtivusaeg ja kehtetuks tunnistamise aeg. E-residendi andmeid

võib EIS töödelda vaid selleks, et analüüsida ITDS-i § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgi

täitmise tulemuslikkust ja mõju ning osutada selle eesmärgi täitmiseks vajalikke personaal-

seid teenuseid ning tuvastada ja maandada e-residendiga seotud riske.

4) Kehtiv õigus viiakse kooskõlla praktikaga, et e-residendi digi-ID taotluse saab esitada

vaid PPA iseteeninduses.

6.1.1.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Sihtrühm: e-residendi digi-ID taotlejad. 1. jaanuari 2024. aasta seisuga on kehtiv e-residendi

digi-ID 60 629 inimesel.

Tabel 3. E-residendi digi-ID taotlejate prognoositud arv aastatel 2024–2028

2024 2025 2026 2027 2028

E-residendi digi-ID

taotlejate

prognoositud arv

16 600 15 200 16 300 17 000 18 700

Allikas: PPA

Võrreldes teiste PPA väljaantavate dokumentide76 taotlejatega, st Eesti elanikega, keda on

2023. aasta seisuga 1 365 88477, on sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed, kuna muudatustega ei kaasne e-residendile

lisategevusi ega kohanemisraskusi. Andmeid töödeldakse e-residenti vahetult kaasamata ja

lisaandmeid küsimata. Seega, e-residendi koormus andmeid esitada ei suurene. Muudatustel on

e-residendile positiivne mõju, sest tänu sellele, et EIS-il on põhjalikum teave e-residentide ja

nende eesmärkide kohta, on e-residendile mõeldud tegevused ja teenused paremini analüüsitud

ja sihistatud.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. E-residendi andmeid võivad töödelda seaduses

toodud eesmärkidel selleks volitatud isikud ja andmeid töödeldakse andmekaitsereeglite järgi.

Seega on muudatustel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.1.1.2. Mõju riigiasutuste ja EIS-i töökorraldusele

Sihtrühm

1) PPA ametnikud, kes edastavad EIS-ile e-residendi digi-ID väljaandmise menetluses

kogutud andmeid. Neid on üks-kaks.

2) EIS-i töötajad, kellel on õigus PPA edastatud andmeid töödelda. Neid on kolm.

3) RAB-i teenistujad, kes teostavad järelevalvet e-residendi digi-ID kasutamise üle78.

PPA-s töötab umbes 5000 ja EIS-is 550 inimest. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed, sest muudatused ei too sihtrühmale kaasa

vajadust korraldada ümber oma tööd ega ümber õppida. Edaspidi vahetab PPA EIS-iga andmeid

automaatselt, mistõttu on võimalik rakendada seni käsitsi andmeid edastanud PPA ametnikke

ja EIS-i töötajaid otstarbekamalt. Muudatus, mille kohaselt esitatakse e-residendi digi-ID

taotlus PPA iseteeninduses, PPA töökorraldust ei mõjuta, kuna praktikas see selliselt juba

toimibki. Samuti ei mõjuta järelevalvemuudatus märgatavalt RAB-i töökorraldust, kuna RAB

teostab riiklikku järelevalvet endiselt oma pädevuse piires.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on samuti väike. Muudatustega ei kaasne negatiivset mõju.

PPA ametnike ja EIS-i töötajate töömaht väheneb ning tänu automatiseeritud andmevahetusele

kasvab andmetöötluse turvalisus.

Seega on muudatustel sihtrühmale positiivne, kuid väheoluline mõju.

6.1.2. E-residentsuse riskiriigi kodaniku e-residendi digi-ID taotluse tagastamine läbi

vaatamata

Eelnõuga luuakse õiguslik alus tagastada seletuskirja tabelis 1 nimetatud e-residentsuse

riskiriigi kodaniku e-residendi digi-ID taotlus läbi vaatamata juhul, kui talle ei kohaldata

ITDS-i § 206 lisatava lõike 12 alusel kehtestatud erisusi. Seeläbi kaotab e-residentsuse riskiriigi

kodanik võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid, sealhulgas kasutada e-residendi digi-ID-d

äritegevuseks Eestis ja Euroopa Liidus. Eestil ei ole kohustust anda e-residendi digi-ID-d välja.

E-residendi digi-ID väljaandmisega annab Eesti välismaalasele õiguse siseneda Eesti

76 Ajutine reisidokument, digitaalne isikutunnistus, Eesti kodaniku pass, elamisloakaart, isikutunnistus, meremehe

teenistusraamat, meresõidutunnistus, pagulase reisidokument ja välismaalase pass. 77 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 78 RahaPTS-i § 53 lõike 4 kohaselt on RAB-i teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkooseis asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teave AvTS-i tähenduses.

infoühiskonda ja kasutada Eesti e-teenuseid. See on ajutine hüve, mille andmise tingimused

võivad olenevalt Eesti ja rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast ning välispoliitilistest

eesmärkidest muutuda. Seega on Eestil pädevus otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi

digi-ID välja antakse, ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada.

Muudatuse mõju hindamisel tuleb võtta arvesse nii otsest mõju sihtrühmale kui ka laiemat,

sealhulgas kaudset, ehk teisest mõju Eesti mainele. Samuti tuleb arvestada võimalike taga-

järgedega, mis võivad järgneda muudatuse kohaldamata jätmise korral, näiteks võimalus

sattuda Moneyvali hindamisel riskiriikide nimekirja ning selle mõju Eesti majandusele ja

elanikele. E-residentsuse programmi eesmärk on tagada võimalikult ulatuslik positiivne mõju

Eestile. Seega on muudatusel oluline positiivne mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele,

majandusele ning mainele, vaatamata sellele, et sotsiaalse ja demograafilise mõju ulatus on

väike, kuna e-residendi digi-ID-ga ei kaasne sihtrühmale olulisi eeliseid.

6.1.2.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Sihtrühm: e-residentsuse riskiriigi kodanikud, kes soovivad taotleda e-residendi digi-ID-d.

1. jaanuari 2024. aasta seisuga on e-residentsuse riskiriigi kodanikest e-residente 6886.

Arvestades kavandatavaid erisusi, puudutab muudatus 28 e-residentsuse riskiriigi kodanikke.

1. jaanuari 2024. aasta seisuga oli kehtiv e-residendi digi-ID 60 629 inimesel. Kuna enamikul

e-residentsuse riskiriigi kodanikel ei ole huvi Eestis ettevõtlusega tegeleda ega Eesti e-teenuseid

kasutada, ei ole neil ka huvi e-residendi digi-ID-d taotleda. Seega on sihtrühm võrreldes

e-residentide koguarvuga väike.

Mõju ulatus on väike, kuna e-residendi digi-ID-ga ei kaasne sihtrühmale olulisi eeliseid: see ei

anna kodakondsust, ei ole reisidokument ega viisa ega anna õigust Eestis viibida. E-residendi

digi-ID-d saab kasutada vaid Eesti e-teenuste tarbimiseks. Välisriigi kodanikul, kellel puudub

Eestiga seos, ei ole e-residendi digi-ID-d vaja. Seega puudub sihtrühmal kohanemisvajadus ja

kohanemisraskusi ei teki.

Mõju esinemise sagedus on väike, sest sihtrühma kokkupuude muudatusega on ebaregulaarne

ja juhuslik. E-residentsuse riskiriigi kodanikel, kellel puudub Eestiga seos, ei ole e-residendi

digi-ID-d igapäevaelus vaja.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatuse tulemusel ei ole e-residentsuse

riskiriigi kodanikul edaspidi võimalik saada e-residendi digi-ID-d, välja arvatud juhul, kui talle

kohalduvad kavandatavad erisused, ega seeläbi kasutada Eesti e-teenuseid. Enamasti

kasutatakse e-residendi digi-ID-d äritegevuseks. Ühe erisusena kavandatakse anda e-resident-

suse riskiriigi kodanikule võimalus taotleda e-residendi digi-ID-d, kui tal on Eestis tõestatav

majandustegevus. Lisaks saab praegu e-residentsuse riskiriigi kodanik luua ettevõtte notari

vahendusel. Sellega kaasneb talle suurem halduskoormus, kuna tal puudub võimalus kasutada

ettevõtte loomiseks, asjaajamiseks ja aruandluseks e-residendi digi-ID-d ja Eesti e-teenuseid.

Seega on muudatusel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.1.2.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: PPA ametnikud, kes menetlevad e-residendi digi-ID taotlusi. Neid on kaheksa.

PPA-s töötab umbes 5000 inimest. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed, kuna muudatus ei too PPA ametnikele kaasa

vajadust korraldada ümber oma tööd ega ümber õppida.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on samuti väike. PPA ametnike töömaht ei muutu. Kuigi

PPA töömaht võib väheneda nende e-residendi digi-ID taotlejate võrra, kes on e-residentsuse

riskiriigi kodanikud ja kellele ei kohaldu kavandatavad erisused, tuleb erisuste väljaselgita-

miseks PPA ametnikel teha varasemaga võrreldes lisatööd.

Seega on muudatusel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.1.2.3. Mõju riigi julgeolekule, siseturvalisusele ja välissuhetele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2023. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 365 884 inimest.79 Sihtrühm

on seega suur.

Muudatus avaldab olulist positiivset mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele, arvestades

majanduslikke ja välispoliitilisi huve. Positiivse mõju saavutamiseks peab riik võtma tõhusaid

meetmeid oma elanike turvatunde tagamiseks ja riskide maandamiseks. Riikide puhul, kellega

Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöö, ei ole e-residentsuse riskide

maandamist võimalik tagada muul moel, kui piirata nende riikide kodanikele e-residendi digi-

ID väljaandmist. E-residentsuse riskiriigi kodanikele e-residentsuse võimaldamine on vastuolus

e-residentsuse eesmärgiga ning kahjustab Eesti julgeolekut ja mainet, sealhulgas välissuhteid.

E-residentsuse riskiriigi kodanikud võivad kasutada e-residendi digi-ID-d erinevate küber- ja

majanduskuritegude toimepanemiseks või hüppelaua ja abivahendina viisa või elamisloa

taotlemisel. E-residentsust on kasutatud immigratsioonipettustes. Seeläbi on varjatud ees-

märkidega isikul lihtsam siseneda rändemenetlusse, mille tulemusena suurenevad julgeoleku-

ja ränderiskid. Näiteks taotlevad Iraani kodanikest e-residendid tihti ka luba Eestisse

saabumiseks ja siin viibimiseks. Iraani avalike allikate põhjal80 annab Eesti e-residentsus

võimaluse siseneda Euroopa Liitu ja teha rahvusvahelist äri, kuna lihtsustab viibimisaluse

saamist Eestis ja Euroopa Liidus. PPA statistika kohaselt oli 9,3%-l Iraani kodanikest

e-residentidel elamisluba.

Tabel 4. Iraani kodanike e-residendi digi-ID taotluste arv aastatel 2014–2023

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Kokku

1 24 59 82 213 189 129 161 130 170 1158 Allikas: PPA

Muudatus aitab maandada ja ennetada riigi julgeolekut ja siseturvalisust ohustavaid riske ning

nendega kaasnevaid ühiskondlikke tagajärgi, mis tulenevad e-residentsuse riskiriigi kodanike

kogukondade suurenemisest. Need riskid on vaenulik mõjutustegevus, terrorism, radikaliseeru-

mine, raske ja organiseeritud kuritegevus, eriti majanduskuritegevus, korruptsioon, rahapesu,

terrorismi rahastamine ja küberkuritegevus. Muudatus mõjub positiivselt elanike turvatundele

ja elukeskkonna turvalisusele.

Muudatus avaldab olulist positiivset mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele, kuigi mõju

ulatus, esinemise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk on sihtrühmale väikesed.

Muudatus ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elukorraldust ega senist tegevust ega eelda neilt

sihiteadlikku ümberkohanemist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatusega eba-

regulaarne ja juhuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk Eesti elanike elukorraldusele ja

turvalisusele suureneksid, kui jätta muudatus tegemata.

79 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 80 Iraani avalikud allikad Eesti e-residentsuse kohta.

Seega on muudatusel sihtrühmale positiivne oluline mõju.

6.1.2.4. Mõju majandusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 366 491 inimest.81 Sihtrühm

on seega suur.

E-residentsuse riskiriigi kodanikest e-residentide ettevõtted ning nende käive ja

tööjõumaksud

01.01.2024 oli kehtiva e-residendi digi-ID-ga e-residentsuse riskiriigi kodanikel seos 2869 ette-

võttega. See on 12,8% kõikidest e-residendi ettevõtetest, millest omakorda oli maksumaksjaid

umbes 27%.

Tabel 5. E-residentsuse riskiriigi kodanike ettevõtete arv

Riik Ettevõtete arv

1 Afganistani Islamivabariik 10

2 Alžeeria Demokraatlik Rahvavabariik 54

3 Burkina Faso 3

4 Egiptuse Araabia Vabariik 154

5 Iraagi Vabariik 6

6 Iraani Islamivabariik 166

7 Jeemeni Vabariik 12

8 Jordaania Hašimiidi Kuningriik 27

9 Kongo Demokraatlik Vabariik 7

10 Liibanoni Vabariik 62

11 Liibüa Riik 15

12 Lõuna-Sudaani Vabariik 0

13 Mali Vabariik 3

14 Maroko Kuningriik 92

15 Mosambiigi Vabariik 1

16 Nigeeria Liitvabariik 71

17 Nigeri Vabariik 0

18 Pakistani Islamivabariik 134

19 Palestiina Omavalitsus 11

20 Korea Rahvademokraatlik Vabariik 0

21 Saudi Araabia Kuningriik 3

22 Somaalia Liitvabariik 0

23 Sudaan 11

24 Süüria Araabia Vabariik 32

25 Tuneesia Vabariik 120

26 Usbekistan 46

27 Valgene Vabariik 350

28 Venemaa Föderatsioon 1479

KOKKU 2869 Allikas: PPA

81 Statistikaamet 2024. Rahvaarv.

2022. aasta III kvartalist kuni 2023. aasta I kvartalini deklareeris käivet või maksis tööjõumakse

870 e-residentsuse riskiriigi kodaniku ettevõtet. Neist 781 tasus riiklikke makse ja 463 maksis

tööjõumakse.

Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta

Muudatuse tulemusena võib väheneda e-residentsuse programmi võimalik tulu riigile, kuid

arvestades, et e-residentsuse riskiriigi kodanikke on vähe, on võimalik saamata jääv tulu

marginaalne ega kaalu üles muudatuse rakendamata jätmise võimalikku kahju Eesti julge-

olekule. E-⁠residentsuse programmi otsene majanduslik kogumõju Eestile tööjõu- ja dividendi-

maksudes ning riigilõivudes on 1. jaanuari 2024. aasta seisuga 213 miljonit eurot.

Hoolimata võimalikust saamata jäävast tulust avaldab muudatus Eesti majandusele olulist

positiivset mõju. Ühe suurima e-residentsuse programmi riskina toodi Moneyvali hindamise

aruandes välja, et e-residentsuse programm võimaldab välismaalasel kasutada e-residentsust

ebasoovitavaks ettevõtluseks ning varjata ettevõtluse tegelikku sisu ja eesmärki ning sellest

kasu saajaid. See on eriti probleemne e-residentsuse riskiriikide kodanike puhul. Moneyvali

hindamise tulemusena võib hinnatav riik sattuda riskiriikide halli või musta nimekirja82. See

tooks kaasa ulatusliku mõju Eesti kodanikele ja ettevõtjatele, sest sellise nimekirja riigi

ettevõtete ja eraisikute suhtes tuleb kõikidel välispankadel ja teistel asutustel rakendada

täiendavaid ettevaatusabinõusid.

Eesti tegi Moneyvali hindamisel tõsiseid pingutusi, et selgitada rahvusvahelistele ekspertidele

e-residentsuse programmi olemust ja põhjendada, miks Eesti ei ole juba kehtestanud e-resident-

suse riskiriigi kodanikele piiranguid. Moneyvali hindamise ekspertide tõsiste kahtluste korral

on Eesti riskiriikide nimekirja sattumise tõenäosus suur. Selle tulemusena viiksid Eestis

tegutsevad rahvusvahelised ettevõtjad suure tõenäosusega oma ettevõtted mujale ning Eesti

ettevõtjatel ja eraisikutel oleks pangakonto avamine keerulisem ning tõuseks laenuintress. Ka

üldine asjaajamine ja arveldamine oleks Eesti ettevõtjatega raskem, kuna maksed peaksid

läbima tihedama sõela. Ettevõtjad peaksid täpsemalt tõestama raha päritolu ja kinnitama, et

tehing pole teeseldud. Seega on muudatuse mõju ulatus ja esinemise sagedus suured.

Ebasoovitava mõjuna võib väheneda e-residentsuse riskiriigi kodanike ettevõtetest Eestile

laekuv tulu. Kui e-residentsuse riskiriigi kodanik soovib end Eestiga siduda ja siin ettevõtte

luua, jääb talle nagu kõikidele mitteresidentidele võimalus luua ettevõte notari vahendusel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on seega väike.

Kokkuvõtvalt on muudatusel sihtrühmale positiivne oluline mõju.

6.2. Isikusamasuse kontrollimine Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel

Eelnõuga luuakse võimalus kontrollida füüsilises keskkonnas isikusamasust Eesti teabevärava

mobiilirakenduse vahendusel.

82 Mustas nimekirjas on kõrge riskiga riigid, kus on tõsiseid strateegilisi puudujääke võitluses rahapesu, terrorismi

rahastamise ja massihävitusrelvade leviku rahastamisega. Kõrge riskiga riikide suhtes rakendatakse tõhustatud

hoolsuskohustust ja tõsisematel juhtudel kutsutakse teisi riike üles rakendama vastumeetmeid, et kaitsta rahvus-

vahelist finantssüsteemi. Hallis nimekirjas on riigid, kes on rahapesuvastase töökonna tugevdatud järelevalve all.

Rahapesuvastane töökond (FATF) töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid

ning meetodeid ja edendab sellealast poliitikat.

6.2.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Sihtrühm: Eesti elanikud. Eestis elab 2024. aasta alguse seisuga 1 366 491 inimest.83 Kuna

muudatus võib mõjutada kõiki Eesti elanikke, on sihtrühm suur.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Inimesed on harjunud igapäevaelus kasutama

erinevaid mobiilirakendusi ja seega ei valmista oma isikusamasuse tõendamine Eesti teabe-

värava mobiilirakenduse vahendusel neile raskusi. Rakenduse saab alla laadida Google Play

poest või App Store’ist ning esimesel kasutuskorral kuvatakse inimesele põhjalik selgitus selle

aktiveerimiseks ja seadistamiseks. Sisselogimine on sarnane juba praegu laialdaselt kasutusel

olevate mobiilirakenduste ja e-teenustega ning seda saab teha Smart-ID, mobiil-ID või kasutaja

seadistatud turvakoodi või biomeetriliste andmetega.

Muudatusega ei kehtestata kohustust: Eesti teabevärava mobiilirakenduse kasutamine on

inimese vaba valik. Endiselt jääb alles võimalus esitada oma isikusamasuse tõendamiseks isiku-

tunnistus või muu dokument. Seeläbi ei too muudatus sihtrühmale kaasa uusi kohustusi ega

kohanemisraskusi. Lisaks, kuna praegu ei ole võimalik kirjeldada konkreetset kasutust ja ei ole

teada, kes teenuseosutajatest võtavad Eesti teabevärava mobiilirakenduse kasutusele, on väga

keeruline hinnata, kui palju hakkavad inimesed rakenduse isikusamasuse tõendamise funktsioo-

ni kasutama.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on positiivne, luues alternatiivse ja

mugava isikusamasuse tõendamise võimaluse. Selle kasutusele võtmisega kaasnevad võimali-

kud riskid ja turvalisusküsimused on maandatud kaasaegsete infotehnoloogiliste lahendustega.

Andmekaitseriske on koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga hinnatud84 ning PPA ja RIA

andmevahetuslepinguga sätestatakse konkreetsed andmetöötlustingimused. Lisaks on RIA

koostöös MKM-iga hinnanud tehnoloogilisi riske, mille kohta valmib 2024. aasta sügisel riski-

hinnang, mis avalikustatakse RIA kodulehel.

Seega on muudatusel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.2.2. Mõju majandusele

Sihtrühm: ettevõtjad, kes kasutavad võimalust kontrollida isikusamasust Eesti teabevärava

mobiilirakenduse vahendusel. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid on 2023. aasta seisuga

153 883.85 Ilmselt ei osuta kõik majanduslikult aktiivsed ettevõtted teenuseid ja muudatus ei

puuduta kogu Eesti ettevõtluskeskkonda. Lisaks on Eesti teabevärava mobiilirakenduse

vahendusel isikusamasuse kontrollimine ettevõtjale vabatahtlik ja ilmselt kõik ettevõtjad seda

võimalust ei kasuta. Seetõttu võib pidada sihtrühma keskmiseks.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus võivad olla suured. Ettevõtjad, kes võtavad Eesti teabevärava

mobiilirakenduse kasutusele, kasutavad seda ilmselt aktiivselt. Olulisi kohanemisraskusi ei

teki, sest Eestis on harjutud erinevaid e-teenuseid ja mobiilirakendusi kasutama. Samas on Eesti

teabevärava mobiilirakenduse kasutusele võtmine ettevõtjatele vabatahtlik ja ei saa prognoosi-

da, kui paljud neist seda teevad. Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse

kontrollimiseks on ettevõtjal vaja rakendus alla laadida ja sellesse sisse logida (vt lähemalt

seletuskirja p 6.2.1).

83 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 84 Riikliku mobiilirakenduse andmetöötluse õigusanalüüs PPA teenuste näitel 2024. 85 Statistikaamet 2023. Majandusüksused.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Eesti teabevärava mobiilirakenduse kasutusele

võtmine võib tuua ettevõtjatele kaasa muudatusi tööprotsessides, lisaseadmete hankimist või

olemasolevate lahenduste arendamist. Samas on need muudatuse rakendamiseks ühekordsed

ning edaspidi ei kaasne igapäevaseid suuri muudatusi ja kulusid.

Seega on muudatusel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.2.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: RIA, PPA ja SMIT-i identiteedi ja biomeetria valdkonna ning RIA personaalriigi

valdkonna teenistujad. Neid on ligikaudu 30. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on keskmine. Muudatus toob sihtrühmale kaasa arendus-

vajaduse. RIA-s on vajalik protsess juba välja töötatud ja suurem osa arendustööst tehtud. PPA-l

ja SMIT-il tekivad andmekogude toimeloogika, baastaristu ja X-tee teenuste arendamisel

analüüsi- ja arenduskulud, mis on vajalikud ABIS-e ja ITDAK-i tehniliste rakenduste, seal-

hulgas serverite ja andmesidevõrgu võimsuse ja mahu suurendamiseks. Samuti peavad PPA ja

RIA sõlmima andmevahetuseks andmevahetuslepingu.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Kaasneb analüüsi- ja arendusvajadus, et luua

Eesti teabevärava mobiilirakenduses isikusamasuse kontrollimise funktsioon. Andmekaitse- ja

tehnoloogilised riskid on hinnatud ning neid maandatakse kaasaegsete infotehnoloogiliste

meetmetega. Lisaks sätestatakse PPA ja RIA andmevahetuslepingus konkreetsed andme-

töötlustingimused.

Seega on muudatusel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.3. Dokumendiliigid ja dokumendi kasutaja kohustused

Eelnõuga ajakohastatakse dokumendiliikide ja dokumendi kasutaja kohustuste regulat-

siooni:

1) kaotatakse kohustus esitada dokumendi kättesaamisel samaliigiline kehtiv dokument;

2) kaotatakse nõue tagastada isiku surma või surnuks tunnistamise korral dokument selle

väljaandjale;

3) karmistatakse nõuet taotleda andmete, näiteks nime muutumise korral uus kohustuslik

dokument: edaspidi peab seda tegema ühe kuu jooksul, pärast mida tunnistatakse valede

andmetega dokument kehtetuks;

4) lõpetatakse Eesti kodanikule ja elanikule digitaalse isikutunnistuse väljaandmine;

5) lõpetatakse sertifikaatide kehtivuse peatamise ja taastamise võimalus.

6.3.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Sihtrühm: dokumendi taotlejad. Need võivad olla kõik Eesti elanikud. Eestis elab 2024. aasta

alguse seisuga 1 366 491 inimest.86 Kuna sihtrühm võib olla kogu Eesti elanikkond, on see

suur.

PPA prognoos aastatel 2024–2028 dokumendi taotlejate arvu kohta on toodud tabelis 7.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Muudatused ei too sihtrühmale kaasa erilisi uusi

kohustusi ja puudub tarvidus nendega kohaneda. Kohustus teavitada PPA-d oma andmete

86 Statistikaamet 2024. Rahvaarv.

muutumisest on ITDS-i § 14 lõikes 1 ka praegu, kuid kui inimene ei taotle uute andmetega

dokumenti, kehtib valede andmetega dokument kuni kehtivusaja lõpuni. Muudatuse tulemusel

teavitab PPA edaspidi inimest kohustusest taotleda uus dokument ja kui inimene seda kohustust

tähtajal ei täida, tunnistab valede andmetega dokumendi automaatselt kehtetuks. PPA teavitab

inimest korduvalt, enne kui tunnistab dokumendi kehtetuks. Surma või surnuks tunnistamise

korral dokumendi tagastamise nõude kaotamine vähendab mõnevõrra inimeste haldus-

koormust.

Digitaalsed isikutunnistused, mis on antud välja enne muudatuse jõustumist, kehtivad kuni

nende kehtivusaja lõpuni. Endiselt jääb alles võimalus kasutada e-keskkondadesse sisselogi-

misel isikutunnistust. Dokumenti, sealhulgas kohustuslikku dokumenti, taotleb sihtrühm

regulaarselt: üldjuhul iga 5–10 aasta tagant.

Turvalisuse kaalutlustel lõpetatakse sertifikaatide kehtivuse peatamise ja taastamise võimalus,

kuid endiselt jääb alles võimalus tunnistada need kehtetuks näiteks juhul, kui isikutunnistus või

elamisloakaart on läinud kaduma. Dokumendi kadumisest või varastamisest teavitamine, et

tunnistada sertifikaadid kehtetuks, peab olema kasutaja jaoks kiire ja mugav. Kui dokument

leitakse üles, ei taastata selle ega sertifikaatide kehtivust. See tähendab, et sellisel juhul peab

edaspidi dokumendi kasutaja taotlema uue dokumendi ja maksma riigilõivu. Ajavahemikul

01.01.–31.10.2023 peatati sertifikaatide kehtivus 6368 ja taastati 1704 korral.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Enamik muudatusi on positiivsed. Võimalikud

riskid või turvalisusküsimused on maandatud kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste ja

tänapäevaste füüsiliste dokumentide tugeva turvalisusega. Digitaalse isikutunnistuse välja-

andmise lõpetamine võib tuua sihtrühma üksikutele inimestele kaasa ebamugavusi, kui nad on

harjunud kasutama digitaalset isikutunnistust, näiteks tööülesannete täitmisel. See puudutab

ennekõike inimesi, kelle tööülesanded eeldavad sagedasti e-teenustesse sisselogimist ja digi-

allkirjastamist. Praegu saavad nad selleks kasutada digitaalset isikutunnistust, mida nad ei võta

tihti tööpäeva lõpus arvutist välja. Edaspidi selleks näiteks isikutunnistust kasutades peavad nad

selle kaasa võtma, sest isikutunnistust võib minna vaja ka väljaspool tööruume, ja kui see

unustada tööle arvutisse, ei ole alternatiivi. Samas on digitaalse isikutunnistuse töökoha

arvutisse unustamine või jätmine turvarisk, mis võimaldab dokumenti ära kasutada ja inimese

nimel tehinguid teha. Seega toob digitaalse isikutunnistuse väljaandmise lõpetamine ühelt poolt

selle kasutajale kaasa mõningal määral ebamugavusi, kuid teiselt poolt suurendab ühe

dokumendi kasutamine inimese jaoks turvalisust. Edaspidi saavad inimesed digitaalse isiku-

tunnistuse asemel kasutada isikutunnistust või mobiil-ID-d.

Seega on muudatusel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.3.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: PPA ametnikud, kes menetlevad dokumendi taotlusi. Neid on umbes 160. PPA-s

töötab umbes 5000 inimest. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Muudatused ei too PPA ametnikele kaasa

vajadust korraldada ümber oma tööd ega ümber õppida. Muudatused võivad osaliselt

vähendada töökoormust, näiteks seetõttu, et PPA ei anna enam välja digitaalseid isiku-

tunnistusi. Kuna digitaalse isikutunnistuse väljaandmine lõpetatakse, ei ole PPA-l edaspidi vaja

hankida selle isikustamiseks spetsiifilist riistvara.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. PPA ametnike töökorraldus ei muutu oluliselt ja

töömaht pigem väheneb. Vähenevad dokumendiliikide arv ning sertifikaatide kehtivuse peata-

mise ja uuendamisega seotud ülesanded. Samas tuleb menetleda rohkem uute dokumentide

taotlusi.

Seega on muudatusel sihtrühmale väheoluline mõju.

Tabel 6. Väljastatud dokumentide arv aastatel 2019–2023

Allikas: PPA

Tabel 7. Dokumendi taotluste prognoositud arv aastatel 2024–202887

Allikas: PPA

6.4. Dokumendi väljaandmise menetlus ja andmetöötlus

Eelnõuga muudetakse dokumendi väljaandmise menetlust, et suurendada identiteedihalduse

menetlustõhusust ja turvalisust ning kohandada õigusruumi ühiskonna arenguga. Riiklike

dokumentide väljaandmise üks põhimõte on, et iga riik dokumenteerib oma kodanikud ise.

Selle põhimõtte ja Eesti identiteedihalduspoliitika turvalisuse tagamiseks:

1) antakse PPA-le piiratud õigus nõuda DNA-ekspertiisi välismaalaselt, kes taotleb esimest

korda Eesti kodaniku dokumenti;

2) täpsustatakse välismaalase passi saajate sihtrühma;

3) võimaldatakse 15–17-aastase isiku dokumendi väljastamist tema seaduslikule esindajale;

4) antakse kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale õigus võtta sõrmejäljed

dokumendi väljaandmise menetluses;

5) luuakse dokumendi taotlejale võimalus aktiveerida oma dokument ja sertifikaadid ise.

6.4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Sihtrühm: dokumendi taotlejad. Need võivad olla kõik Eesti elanikud. Eestis elab 2023. aasta

alguse seisuga 1 365 884 inimest.88 Kuna muudatused võivad mõjutada kõiki Eesti elanikke,

on sihtrühm suur.

87 Prognoos põhineb varasemate dokumentide taotlemise andmetel. 88 Statistikaamet 2024. Rahvaarv.

2019 2020 2021 2022 2023

Eesti kodaniku pass 188 121 103 347 119 870 106 036 86 552

Välismaalase pass 15 811 15 814 7955 3235 2430

Digitaalne isikutunnistus 5103 4762 5019 4136 4184

Eesti kodaniku isikutunnistus 281 495 185 284 204 120 263 397 277 774

Euroopa Liidu kodaniku

isikutunnistus 6616 6001 6253 5728 5665

Elamisloakaart 52 627 48 213 44 351 78 363 89 880

2024 2025 2026 2027 2028

Eesti kodaniku pass 87 000 56 000 82 000 191 000 191 000

Välismaalase pass 2000 2000 1900 8600 9600

Eesti kodaniku isikutunnistus 270 000 210 000 227 000 267 000 284 000

Euroopa Liidu kodaniku

isikutunnistus 7000 7000 7100 7000 7000

Elamisloakaart 71 000 67 000 61 000 57 000 58 000

Mõju ulatus on väike ja esinemise sagedus keskmine. Enamik muudatustest on positiivsed ja

ei too sihtrühmale kaasa uusi kohustusi ega vajadust kohaneda, vaid avardavad või lihtsustavad

isikusamasuse kontrollimist ja võivad vähendada inimeste halduskoormust.

Näiteks võimaldatakse uue ID-1 formaadis dokumentide tootmise lepingu rakendamisega

dokumendi taotlejal aktiveerida oma dokument ja sertifikaadid ise. Seega, kui näiteks välismaal

elaval Eesti kodanikul on kehtiv eID vahend, ei pea ta enam minema isiklikult Eesti välis-

esindusse kohale – dokumendi toimetab talle kätte kuller, dokumendi ja sertifikaadid aktiveerib

ta ise, autentides end kehtiva eID vahendiga, ning sertifikaatide turvakoodid saab ta kätte

elektrooniliselt.

Muudatus, millega antakse PPA-le õigus nõuda DNA-ekspertiisi isikult, kes taotleb esimest

korda Eesti kodaniku dokumenti, toob väikesele osale sihtrühmast kaasa DNA-ekspertiisi

kohustuse. Muudatuse sihtrühm ning neile avalduva mõju ulatus ja esinemise sagedus on

väikesed, sest seni on selliseid isikuid olnud umbes kümmekond ja DNA-ekspertiis on

ühekordne. Muudatus puudutab valdavalt Venemaa ja Valgevene kodanikke, kes soovivad

omandada Eesti dokumendi taotlemise kaudu Eesti kodakondsuse. Eestil on kohustus tõsi-

kindlalt veenduda, et isikul on Eesti kodakondsus ja välistada selle omandamine pettuse teel.

Muudatus ei puuduta dokumendi taotlejaid, kelle esitatud tõendites või andmetes ei ole alust

kahelda.

Üldiselt puutub sihtrühm muudatustega kokku regulaarselt, kuna Eesti elanikud taotlevad

dokumenti iga 5–10 aasta tagant.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest muudatused on tänu menetluse tõhustamisele

ja turvalisuse suurendamisele Eesti elanikele positiivsed, arvestades, et nende halduskoormus

dokumendi taotlemisel väheneb.

Seega on muudatustel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.4.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm

1) PPA ametnikud, kes menetlevad dokumendi taotlusi. Neid on umbes 160. PPA-s töötab

umbes 5000 inimest.

2) Eesti välisesinduste töötajad, kes väljastavad dokumente. Neid on 73. Eesti välisesindustes

töötab kokku 358 inimest.

3) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA-eksperdid. Neid on 13. Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudis töötab 138 inimest.

4) Kinnipidamisasutuse volitatud ametnikud ja töötajad, kes võtavad kinnipeetavate sõrme-

jälgi. Neid on umbes 12. Vanglateenistuses töötab 1176 inimest.

Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Muudatused ei too sihtrühmale kaasa vajadust

korraldada ümber oma tööd ega ümber õppida. Muudatused on positiivsed ning vähendavad

Eesti välisesinduste, PPA ja vanglate töökoormust. Eesti välisesinduste töökoormus väheneb,

sest välismaal elavad Eesti elanikud, kellel on kehtiv eID vahend, saavad oma dokumendi

edaspidi kätte kulleriga ning saavad selle ja sertifikaadid ise aktiveerida. PPA töökoormus

väheneb, sest PPA ametnik ei pea edaspidi minema sõrmejälgede võtmiseks vanglasse koha-

peale, ja vangla töökoormus väheneb, sest vangla ei pea korraldama PPA ametniku sisenemist

pääslas. 2023. aastal on kinnipeetavatele taotletud 89 dokumenti. Samuti võib PPA töökoormus

väheneda tänu võimalike kohtumenetluste äralangemisele. Kui inimese tõsikindel õigus Eesti

kodakondsusele ja dokumendi omamisele selgitatakse välja objektiivsete tõendite alusel väljas-

pool kohtumenetlust, ei pea PPA ametnikud tegelema vaidlustatud otsustega. Eesti Kohtu-

ekspertiisi Instituudi töökorraldust muudatused ei mõjuta, sest juhtumeid, kus on vaja

kontrollida dokumendi taotleja õigust Eesti kodakondsusele, on alates Eesti taasiseseisvumisest

20. augustil 1991 olnud kümmekond.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest muudatused on tänu menetluse tõhustamisele

ja turvalisuse suurendamisele sihtrühmale positiivsed.

Seega on muudatustel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.5. Lahkumisettekirjutus

Eelnõu § 9 punktidega 1 ja 2 täpsustatakse juba Eesti õigusesse üle võetud tagasisaatmis-

direktiivist tulenevat regulatsiooni selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et viibimisaluseta Eestis

viibivale välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus lahkumiseks VSS-i §-s 17 nimetatud

vastuvõtvasse riiki, ning kui see on kolmas riik, peab välismaalane lahkuma lisaks Eestile ka

teistest Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikidest.

Tagasisaatmisdirektiiv võeti Eesti õigusesse üle 24. detsembril 2010 jõustunud väljasõidu-

kohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seadusega89, mille rakendamise mõju on

hinnatud selle eelnõu seletuskirjas90.

Eelnõuga kavandatud täpsustus ei too kaasa lisamõju. Lahkumisettekirjutuses märgitakse ka

praegu ära, millisesse riiki peab viibimisaluseta Eestis viibiv välismaalane lahkuma. Samuti on

lahkumisettekirjutuses märgitud, et kui vastuvõttev riik on kolmas riik, peab välismaalane

lahkuma lisaks Eestile ka teistest Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikidest.

Eelnõuga viiakse regulatsioon kooskõlla praktika ja tagasisaatmisdirektiivi täpse sõnastusega.

6.6. Välismaalase kinnipidamine

Õigusselguse eesmärgil muudetakse eelnõu § 9 punktidega 3–10 välismaalase kinnipidamise

aluseid.

6.6.1. Mõju riigi julgeolekule

Sihtrühm: kinnipeetud välismaalased, keda kahtlustatakse ebaseaduslikus Eestis viibimises või

kelle väljasõidukohustus on kindlaks tehtud. Aastas kohustatakse lahkumisettekirjutusega

lahkuma ca 1200 Eestis viibimise aluseta välismaalast. Üldjuhul täidavad need välismaalased

lahkumiskohustuse vabatahtlikult. Väljasaadetavaid, kelle lahkumiskohustus tuleb pöörata

täitmisele kinnipidamise teel, on aastas ca 100. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus. Eristades VSS-i §-s 15 selgelt välismaalase kinnipidamise

aluseid, luuakse parem õigusselgus olukorras, kui välismaalast on vaja pidada kinni selleks, et

teha kindlaks tema väljasõidukohustus ja/või viia läbi Eestist lahkuma kohustamise menetlus.

Seetõttu võib muudatuste mõju pidada riigi julgeolekule väikeseks: kohanemisvajadust ei ole.

Küll aga võimaldavad muudatused selgemini piiritleda, millised riigisisesed õigusnormid on

seotud Euroopa Liidu õigusega. Mõju on väheoluline ja see esineb harva, kuna muudatused

89 RT I, 29.11.2010, 2. 90 793 SE seletuskiri.

puudutavad vaid neid välismaalasi, kelle kinnipidamine on vajalik, et teha kindlaks väljasõidu-

kohustus või viia läbi Eestist lahkuma kohustamise menetlus. Enamasti välismaalane väga tihti

sellisesse olukorda ei satu.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole. Eelnõuga ei muudeta välismaalase kinnipidamise

põhimõtteid, vaid eristatakse selgelt selle eesmärke. Tänu sellele paraneb õigusselgus.

Seega on muudatustel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: PPA ja KAPO ametnikud. Eelnõu puudutab alla 5% ehk umbes 150 PPA teenistujat.

PPA-s töötab kokku umbes 5000 teenistujat. Sihtrühma võib pidada väikeseks.

Mõju ulatus. Enamik välismaalasi, kes ei vasta Eestisse saabumise või Eestis viibimise

tingimustele, saadetakse juba piiripunktist tagasi riiki, kust nad on Eestisse saabunud.

2023. aastal ei lubatud Eestisse siseneda 260 välismaalasel. Ebaseaduslikult välispiiri ületajate

arv on aastate jooksul olnud väike: eelmisel aastal peeti kinni 46 ebaseaduslikult välispiiri

ületanut. Tihti esitavad ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalased kinnipidamisel

rahvusvahelise kaitse taotluse või selgub väljasõidukohustuse väljaselgitamisel vajadus pidada

välismaalane kinni muul alusel, näiteks Dublini määruse91 alusel vastutavale riigile üle-

andmiseks. Seetõttu on muudatustel positiivne mõju, sest pärast välismaalase Eestis viibimise

aluse kindlakstegemist saab suunata ta kohe õigesse menetlusse: rahvusvahelise kaitse, tagasi-

saatmis- või kriminaalmenetlusse. Olukorras, kus välismaalane ei vasta Eestisse saabumise või

Eestis viibimise tingimustele ja ta pole esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust, tuleb tema

kinnipidamisel kohaldada tagasisaatmisdirektiivi. Kuivõrd ka praegu on lubatud välismaalase

kinnipidamine nii tema väljasõidukohustuse kindlakstegemiseks kui ka lahkumiskohustuse

ettevalmistamiseks ja täitmiseks, on mõju väike.

Mõju esinemise sagedus on väike, kuna PPA ja KAPO põhiülesanded ei muutu ja töökorralduse

võimalike muudatuste mõju on ühekordne.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk. Kui välismaalase kinnipidamise alus muutub, tuleb PPA-l

või KAPO-l vormistada ümber ka välismaalase kinnipidamise protokoll. Seetõttu võib kinni-

pidamisaluste täpsustamine veidi suurendada PPA ja KAPO töökoormust. Kuivõrd praktikas

peetakse kinni vähe välismaalasi, võib ebasoovitava mõju kaasnemise riski pidada väikeseks.

Mõju on positiivne, sest muudatused tagavad kinnipidamisaluste kohaldamisel parema õigus-

selguse ja -kindluse, arvestades menetluse eesmärki.

Seega on muudatustel sihtrühmale väheoluline mõju.

6.7. Koondmõju haldus- ja töökoormusele

Koondmõju inimeste halduskoormusele on positiivne, kuid väheoluline. Digitaalse isiku-

tunnistuse väljaandmise lõpetamine toob ühelt poolt selle kasutajale kaasa mõningal määral

ebamugavusi, kuid teiselt poolt suurendab ühe dokumendi kasutamine tema jaoks turvalisust.

91 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse

kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi

kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud). –

ELT L 180, 29.6.2013, lk 31–59.

Inimesed ei saa enam taotleda digitaalset isikutunnistust, kuid nad saavad selle asemel jätkuvalt

kasutada isikutunnistust või mobiil-ID-d.

E-residentsuse riskiriigi kodanikele muutub e-residendi digi-ID taotlemine keerukamaks, kuid

see pole täiesti välistatud. Kui e-residentsuse riskiriigi kodanik soovib Eestis luua ettevõtte,

saab ta seda teha notari juures. Sellega kaasneb talle suurem halduskoormus, kuna tal puudub

võimalus kasutada ettevõtte loomiseks, asjaajamiseks ja aruandluseks e-residendi digi-ID-d ja

Eesti e-teenuseid. Edaspidi aga, kui ettevõte on loodud ja seos Eestiga olemas, on tal võimalik

taotleda Eesti e-teenuste kasutamiseks ka e-residendi digi-ID-d.

Ametiasutuste töökoormusele on mõju samuti positiivne, kuid väheoluline. PPA ametnike

töökorraldus ei muutu oluliselt ja töökoormus võib pigem väheneda. Muudatused võivad

osaliselt vähendada töökoormust näiteks seetõttu, et PPA ei anna enam välja digitaalseid

isikutunnistusi. Kuna digitaalse isikutunnistuse väljaandmine lõpetatakse, ei ole PPA-l edaspidi

vaja hankida selle isikustamiseks spetsiifilist riistvara.

Lisaks väheneb PPA töökoormus, sest pärast IT-arendustööde valmimist ei pea PPA ametnik

edaspidi minema sõrmejälgede võtmiseks vanglasse kohapeale, ja vangla töökoormus väheneb,

sest vangla ei pea korraldama PPA ametniku sisenemist pääslas. Samuti võib PPA töökoormus

väheneda tänu võimalike kohtumenetluste äralangemisele, kui inimese tõsikindel õigus Eesti

kodakondsusele ja dokumendile selgitatakse välja objektiivsete tõendite alusel väljaspool

kohtumenetlust.

Eesti välisesinduste töökoormus väheneb, sest välismaal elavad Eesti elanikud, kellel on kehtiv

eID vahend, saavad oma dokumendi edaspidi kätte kulleriga.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõu rakendamine toob kaasa riigieelarve kulude kokkuhoiu tänu sellele, et lõpetatakse

ITDS-i § 201 lõike 2 alusel digitaalse isikutunnistuse väljaandmine. Kaasnevad kulud on seotud

peamiselt vajadusega arendada infosüsteeme. SMIT hindab arendusmahtu PPA esitatavate

arendusvajaduste alusel ja kulud kaetakse SMIT-i eelarvest.

1) Muudatus, millega antakse kinnipidamisasutuse volitatud ametnikule või töötajale õigus

võtta kinnipeetava sõrmejälgi, eeldab väiksemaid arendustöid nii PPA (ABIS) kui ka

vangla (kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu)

infosüsteemides. Arenduskulud on veel väljaselgitamisel. Need kaetakse vanglate ja

ABIS-e projekti eelarvest.

2) Muudatus, millega piiratakse e-residendi digi-ID väljaandmist e-residentsuse riskiriigi

kodanikele, võib mõjutada riigi maksulaekumist, kuna e-residentsuse riskiriigi kodanikud,

kellele erisused ei kohaldu, ei saa edaspidi e-residendi digi-ID-d taotleda ega seeläbi Eestis

lihtsamalt ettevõtlusega alustada. Muudatuse rakendamine toob kaasa ka PPA iseteeninduse

arendamise kulud, mis kaetakse SMIT-i eelarvest. Arenduskulud on väljaselgitamisel.

3) Muudatus, millega antakse EIS-ile e-residendi isikuandmete töötlemise õigus, eeldab

arendustöid, et võimaldada teha päringuid ITDAK-is ja e-residentsuse andmebaasis ning

liidestada e-residentsuse andmebaas X-teega. Arendustööde hinnanguline maksumus on

60 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulud kaetakse e-residentsuse programmi

tegevuskuludest ja SMIT-i eelarvest.

4) Muudatusega, millega luuakse võimalus kontrollida isikusamasust Eesti teabevärava

mobiilirakenduse vahendusel, kaasnevad Siseministeeriumi valitsemisalale täiendav

analüüsivajadus ja infotehnoloogilised kulud, sealhulgas andmekogude toimeloogika ja

baastaristu arendamise kulud, mis on vajalikud eriti ABIS-e ja ITDAK-i tehniliste

rakenduste, sealhulgas serverite ja andmesidevõrgu võimsuse ja mahu suurendamiseks.

Juhul kui Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendatud kontrollpäringute tippkoormus

langeb töövälisele ajale, võivad kasvada ka personalikulud, eriti rakenduse kasutamise

algfaasis. Samuti kaasnevad turvatestimise kulud. Kõigi selliste kulude katmiseks on vaja

planeerida raha SMIT-i eelarvesse. Kulude suurusjärgu hindamiseks on vajalik sisuline

lähteülesanne, milles on muu hulgas planeeritud päringu andmekoosseis, maksimaalne

samaaegsete päringute arv ning eeldatav tippkoormuse aeg nädalapäeva ja kellaaja

täpsusega. Kulude katmine lepitakse kokku eraldi.

Eesti teabevärava mobiilirakenduse loomisega kaasnevad kulud MKM-i valitsemisalale.

Rakendus koondab erinevaid riiklikke e-teenuseid ja selle kogumaksumus on 799 990

eurot. Eelnõuga võimaldatakse rakendada esmalahendust, mis võimaldab ruutkoodi abil

Eesti piires isikusamasust kontrollida. MKM-i valitsemisala 2024. aasta eelarves on lisaks

400 000 eurot jätkuanalüüsiks ja -arenduseks ning järgnevateks aastateks on planeeritud

hinnanguliselt 600 000 eurot iga-aastasteks arenduskuludeks. RIA-s on ka majasisene

alaline arendusmeeskond.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määrusi:

1) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“;

2) siseministri 1. juuli 2020. aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu põhimäärus“;

3) siseministri 30. novembri 2015. aasta määrus nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses

ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“;

4) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide

andmekogu pidamise põhimäärus“;

5) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi,

digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase

passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse välja-

andmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning

väljaandmise tähtajad“;

6) siseministri 7. detsembri 2022. aasta määrus nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri

põhimäärus“.

Siseministri 10. juuli 2009. aasta määruses nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja

isikusamasuse kontrollimise kord“ tuleb eelnõu jõustumisel teha nii palju muudatusi, et

otstarbekas on kehtestada uus terviktekst.

Samuti tuleb kehtestada ITDS-i § 206 lõike 12 alusel uus siseministri määrus „Suurema

rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õigus-

kaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmise erisused“. Volitusnormi vajalikkust, selle eesmärki, sisu ja ulatust

ning selle alusel kavandatava rakendusakti vastavust PS-ile on põhjendatud seletuskirja

punktides 2.3 ja 3.1.5.

Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 1. Need on esialgsed ja võivad muutuda.

Volitusnormide (ITDS-i § 20 lg 3, § 204 lg 8 ja § 343 lg 3) kehtetuks tunnistamine

1) Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ITDS-i § 204 lõige 8, mille kohaselt kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega mobiil-ID väljaandmise üksikasjad, sealhulgas mobiil-ID:

 lühema kehtivusaja kui viis aastat, kui mobiil-ID andmekandja tehniline lahendus ei

vasta tingimustele, mis on vajalikud mobiil-ID turvaliseks kasutamiseks viie aasta

jooksul;

 kehtivusaja, kui hinnang mobiil-ID tehnilise lahenduse turvalisusele muutub ja mobiil-

ID andmekandja tehniline lahendus võimaldab uue hinnangu kohaselt mobiil-ID

turvalist kasutamist pikema aja vältel kui esialgne hinnang;

 tehnilise lahenduse sama paragrahvi lõikes 7 sätestatud kooskõlastuse sisu ja ulatuse,

kooskõlastuse andmise korra ja tähtaja ning tähtpäeva, alates millest on kooskõlastuse

olemasolu kohustuslik.

See volitusnorm jõustus 1. mail 2014, kuid selle alusel ei ole määrust antud. Seetõttu ei ole

seda otstarbekas säilitada.

2) Eelnõuga muudetakse ITDS-i § 20 lõiget 3. Selle tulemusena muutub kehtetuks volitus-

norm, mille kohaselt määrab isikutunnistusele kantud digitaalsete andmete kehtivusaja

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Volitusnorm on ebavajalik, kuna eelnõuga

sätestatakse ITDS-i § 20 lõikes 3, et isikutunnistuse ja sellele kantud digitaalsete andmete

kehtivusaeg on samad. Volitusnormi alusel ei ole määrust antud.

3) Eelnõuga muudetakse ITDS-i § 343 lõiget 3. Selle tulemusena muutub kehtetuks volitus-

norm, mille kohaselt määrab elamisloakaardile kantud digitaalsete andmete kehtivusaja

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Volitusnorm on ebavajalik, kuna eelnõuga

sätestatakse ITDS-i § 343 lõikes 3, et elamisloakaardi ja sellele kantud digitaalsete andmete

kehtivusaeg on samad. Volitusnormi alusel ei ole määrust antud.

9. Seaduse jõustumine

Enamik seadusest jõustub üldises korras, sest selle rakendamiseks ei ole vaja teha ette-

valmistusi, arendada infosüsteeme ega korraldada ümber tööd.

 Eelnõu § 1 punktid 14 ja 43, § 3 punktid 8–10 ning § 6 on seotud riigilõivuseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses sätestatud uue riigilõivu-

määraga ning jõustuvad selle seadusega samal ajal: 2025. aasta 1. jaanuaril.

 Muudatused, mille rakendamiseks on vaja teha infotehnoloogilisi arendustöid, jõustuvad

pärast nende valmimist.

 Eelnõu § 1 punktid 2–4, 9, 12, 13, 25, 46 ja 50, millega lõpetatakse sertifikaatide

kehtivuse peatamine ja taastamine ning suurendatakse perekonnanime tähemärkide arvu

dokumendil, jõustuvad 2025. aasta 15. novembril.

 Eelnõu § 1 punkt 23, millega võimaldatakse dokumendi taotlejal aktiveerida ID-1

formaadis dokument ja sertifikaadid elektrooniliselt, jõustub 2026. aasta 1. juunil.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, EIS-ile, KAPO-le, PPA-le, RAB-ile ja

SMIT-ile.

Eelnõu oli esimesel kooskõlastusringil92 23.01.–16.02.2024. Kultuuriministeerium koos-

kõlastas eelnõu märkusteta. Haridus- ja Teadusministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium ning Sotsiaalministeerium kooskõlastuskirja ei esitanud. EIS ja

KAPO eelnõu kohta arvamust ei avaldanud.

JUM-i, Kaitseministeeriumi, MKM-i, RAM-i, VÄM-i, Andmekaitse Inspektsiooni, Eesti Info-

tehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, PPA, RAB-i ning SMIT-i esitatud ettepanekuid

on võimaluse piires arvestatud (vt seletuskirja lisa 2).

Algatab Vabariigi Valitsus …………………… 2024

92 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 24-0064.

VV ankeet ITDS muutmine.pdf

VV istungile esitatavate dokumentide andmed

Eelnõu nimetus: Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

Soovitav istungi või nõupidamise kuupäev: esimene võimalik

Eelmenetletud Riigikantseleis: Jah, eelnõu saadeti eelmenetlusse. Kontakt: Epp Hannus.

Sisukokkuvõte: Eelnõu on töötatud välja, et suurendada identiteedihalduse turvalisust,

maandada julgeolekuriske ja ajakohastada tööprotsesse, viies need vastavusse tänapäevaste

vajaduste ja võimalustega ning vähendades seeläbi inimeste halduskoormust ja ametiasutuste

töökoormust. Selleks on kavandatud teha järgmised olulisemad muudatused:

1) luuakse õiguslik alus tagastada läbi vaatamata e-residendi digitaalse isikutunnistuse

(edaspidi e-residendi digi-ID) taotlus juhul, kui e-residendi digi-ID taotleja on suurema

rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riigi või sellise riigi kodanik, millega puudub

Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe (edaspidi e-residentsuse riski-

riik);

2) antakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele õigus töödelda e-residendi digi-ID

väljaandmise menetluses kogutud isikuandmeid ja e-residendi digi-ID andmeid;

3) antakse Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) õigus nõuda DNA-ekspertiisi juhul,

kui isik taotleb esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti (edaspidi

dokument) ja tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis väljaantud Eesti kodakondsust

tõendav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged. Praktikas on sagenenud

olukorrad, kus Venemaa või Valgevene kodanik soovib tõendada, et ta põlvneb Eesti

kodanikust, kuid esitatud tõendites või andmetes on põhjust kahelda;

4) luuakse võimalus kontrollida isikusamasust Eesti teabevärava mobiilirakenduse

vahendusel;

5) Lõpetatakse:

 turvalisuse kaalutlustel 15. novembrist 2025 võimalus dokumendi sertifikaadi kehtivust

peatada ja taastada, kuna sellest kuupäevast hakatakse rakendama uusi ID-1 formaadis

dokumentide tootmise ja usaldusteenuse osutamise lepinguid, ning

 vähese vajaduse ja kulude optimeerimise tõttu võimalus anda välja ID-1 formaadis

teiseseid digitaalseid isikutunnistusi.

Lisaks tuuakse põhimäärusest seaduse tasandile automaatse biomeetrilise isikutuvastuse

süsteemi andmekogu (edaspdid: ABIS), Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud

isikute andmekogu, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu,

isikut tõendavate dokumentide andmekogu ning sissesõidukeeldude riikliku registri andmete

säilitamise maksimaalne tähtaeg ja andmekoosseis. Et tuua ABIS-e andmete säilitamise

maksimaalne tähtaeg seaduse tasandile, muudetakse lisaks isikut tõendavate dokumentide

seadusele seitset seadust.

Eelnõuga luuakse volitusnorm kehtestada ITDS-i § 206 lõike 12 alusel uus siseministri määrus

„Suurema rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või

õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi

digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused“. Määruse eelnõu edastatakse enne riskiriikide

nimekirja kehtestamist ministeeriumidele kooskõlastamiseks.

Enamik seadusest jõustub üldises korras. Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduses sätestatud uue riigilõivumääraga seotud muudatused

jõustuvad selle seadusega samal ajal: 2025. aasta 1. jaanuaril.

Muudatused, mille rakendamiseks on vaja teha infotehnoloogilisi arendustöid, jõustuvad pärast

nende valmimist:

- muudatused, millega lõpetatakse sertifikaadi kehtivuse peatamine ja taastamine ning

suurendatakse perekonnanime tähemärkide arvu dokumendil, jõustuvad 2025. aasta

15. novembril;

- muudatus, millega võimaldatakse dokumendi taotlejal aktiveerida ID-1 formaadis

dokument ja sertifikaadid elektrooniliselt, jõustub 2026. aasta 1. juunil.

Otsuse eelnõu: Algatada seaduseelnõu vastavalt siseministri esitatud eelnõule.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
AKI - Arvamuse eelnõule	17.02.2025	1	1-6/3088-3	Sissetulev kiri	sisemin	Andmekaitse Inspektsioon
PPA - Vastuskiri (ABIS põhimäärus)	12.02.2025	1	1-6/3088-2	Sissetulev kiri	sisemin	Politsei- ja Piirivalveamet
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks	20.01.2025	1	1-6/3088-1	Väljaminev kiri	sisemin	Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Kohtumine ITL-SIM-MKM-RIA	18.07.2024	1	11-1/24-1	Sissetulev kiri	sisemin	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ITL - Arvamus isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta	08.07.2024	1	1-6/2983-2	Sissetulev kiri	sisemin	Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks	13.06.2024	5	1-6/2983-1	Väljaminev kiri	sisemin	Justiitsministeerium
SMIT - Arvamuse andmine isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmisele ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule	23.02.2024	33	1-6/2896-7 🔒	Sissetulev kiri	sisemin	Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
PPA arvamuse andmine isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmisele ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule	21.02.2024	35	1-6/2896-6 🔒	Sissetulev kiri	sisemin	Politsei- ja Piirivalveamet
ITL - Arvamus isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta	19.02.2024	37	1-6/2896-4	Sissetulev kiri	sisemin	Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
KaPo - Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu	19.02.2024	37	1-6/2896-5	Sissetulev kiri	sisemin	Kaitsepolitseiamet
RAB - Arvamus eelnõule	16.02.2024	40	1-6/2896-3 🔒	Sissetulev kiri	sisemin	Rahapesu Andmebüroo
AKI - Arvamuse avaldamine eelnõule (Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine)	05.02.2024	51	1-6/2896-2	Sissetulev kiri	sisemin	Andmekaitse Inspektsioon
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks	22.01.2024	65	1-6/2896-1	Väljaminev kiri	sisemin	Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Rahapesu Andmebüroo , Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Failid

Digiallkirjad

Seosed