Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1

EELNÕU

16.06.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta

määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“

muutmine

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 154 lõike 4, välismaalaste

seaduse § 2794 lõike 5 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 3315 lõike 5 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse

biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruses nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega

„elamisõiguste andmekogu“;

2) 3. peatüki 11. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:

„§ 261. Tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse

pikaajalise viisana vormistamise andmed

Tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise

viisana vormistamise taotleja kohta kantakse andmekogusse tema foto.“;

3) paragrahvi 38 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse andmekogus aktiivselt 15 aastat, peale mida

kantakse andmed eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse järgmiselt:

1) paragrahvides 8 ja 9 nimetatud andmeid 60 aastat;

2) paragrahvis 10 nimetatud andmeid 35 aastat.“;

4) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Pärast lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.“;

5) paragrahv 44 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 44. Paragrahvides 25–261 nimetatud andmete säilitamine

(1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse andmekogus aktiivselt viis aastat alates:

1) viisa kehtivusaja lõppemisest;

2) pikendatud viibimisaja lõppemisest või

2

3) taotluse läbi vaatamata jätmise, viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse

lõpetamise otsusest või selle vaidlustamise käigus tehtud otsusest.

(2) Pärast lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist kantakse andmed eraldi andmekogu

arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse 50 aastat.

(3) Pärast lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.

(4) Andmekogu andmed arhiveeritakse ja juurdepääs arhiiviosasse kantud andmetele antakse

§ 38 lõigetes 2–4 sätestatud korras.“;

6) paragrahvi 47 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse alalise sissesõidukeelu puhul aktiivselt

kümme aastat alalise sissesõidukeelu kohaldamisest arvates, peale mida kantakse andmed eraldi

andmekogu arhiiviosasse. Andmeid ei säilitata kauem kui 75 aastat välismaalase sünnist

arvates.“;

7) paragrahvi 47 lõikes 2 ja § 48 lõikes 1 asendatakse sõna „alaliselt“ tekstiosaga „40 aastat“;

8) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Pärast lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.“;

9) paragrahvi 48 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pärast lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 punktid 3 ja 4 jõustuvad 1. oktoobril 2025. aastal.

(2) Määruse § 1 punkt 5 jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.

(3) Määruse § 1 punkt 1 jõustub 1. jaanuaril 2028. aastal.

Kristen Michal

peaminister

Igor Taro

siseminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

26.06.2025 nr 1-6/3196-1

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr

125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmise

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta

määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on välja töötatud, et rakendada:

1) isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadust1 (edaspidi ITDS-i muutmise seadus);

2) välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust

(rändemenetluste tõhustamine)2 (edaspidi VMS-i muutmise seadus) ning

3) välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust3

(edaspidi VäSS-i muutmise seadus).

Muutmisseadustega tuuakse põhimäärusest seaduse tasandile diplomaatilise passi andmekogu,

isikut tõendavate dokumentide andmekogu, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välis-

maalaste andmekogu, sissesõidukeeldude riikliku registri ning viisaregistri andmete säilitamise

maksimaalsed tähtajad ja koosseis. Kuna tähtaegu ühtlasi ajakohastatakse ja nendest andme-

kogudest kantakse biomeetrilised andmed automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogusse (edaspidi ABIS), muudetakse eelnõuga ka ABIS-e andmete säilitamise tähtaegu.

Lisaks:

 sätestatakse, et tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva Eestis viibimise

õiguse pikaajalise viisana vormistamise (edaspidi viibimisõiguse vormistamine) taotleja

kohta kantakse ABIS-esse tema foto;

 muudetakse elamislubade ja töölubade registri nimetus elamislubade ja elamisõiguste

andmekoguks.

Eelnõul ei ole olulist mõju: määrus viiakse seadusega kooskõlla ja seega ei ole eelnõul andme-

subjekti õigustele vahetut mõju.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:

 nõunik Elen Kraavik ([email protected]);

 nõunik Killu Christine Paal ([email protected]) ja

 õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunikud Kristi Kool (teenistussuhe peatunud) ja Kertu Nurmsalu (tel 612 5084,

[email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele-

toimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

1 572 SE. 2 RT I, 17.04.2025, 2. 3 RT I, 07.05.2025, 1.

2

1.3. Märkused

Eelnõuga rakendatakse VMS-i muutmise seadust, ITDS-i muutmise seadust ja VäSS-i

muutmise seadust. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa

Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrust nr 125 „Auto-

maatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ (edaspidi ABIS-e põhi-

määrus) avaldamismärkega RT I, 03.10.2023, 17.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist:

1) §-ga 1 muudetakse ABIS-e põhimäärust;

2) §-ga 2 sätestatakse üldisest korrast erinevad jõustumisajad.

Eelnõuga rakendatakse VMS-i muutmise seadust, ITDS-i muutmise seadust ja VäSS-i

muutmise seadust:

 muudetakse ABIS-e andmete säilitamise tähtaegu ja täpsustatakse õigusselguseks, et pärast

tähtaja möödumist andmed kustutatakse, ning

 muudetakse elamislubade ja töölubade registri nimetus elamislubade ja elamisõiguste

andmekoguks.

Samuti sätestatakse õigusselguseks, et viibimisõiguse vormistamise taotleja kohta kantakse

ABIS-esse tema foto.

ABIS-e andmed ja nende säilitamine

ABIS-esse kantakse biomeetrilisi andmeid teistest andmekogudest. Seega tuleb ABIS-e põhi-

määruses andmete säilitamise tähtaegade sätestamisel arvestada, et:

 ABIS-e ja teise andmekogu andmete säilitamise tähtaeg peavad olema kooskõlas ning

 säilitustähtajad ei tohi ületada seaduses sätestatud maksimaalset säilitustähtaega.

ABIS-es säilitatakse üksnes biomeetrilisi andmeid. Kui näiteks ABIS-e andmete säilitamise

tähtaeg on pikem kui selle andmekogu andmete oma, kust ABIS-esse andmed kantakse, võivad

biomeetrilised andmed küll ABIS-es alles olla, kuid neid ei ole enam võimalik konkreetse

isikuga siduda. Seega puudub ABIS-e andmete pikemal säilitamisel mõte.

ABIS-e andmeid kasutatakse isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. Isiku õige

ja kiire tuvastamine on oluline, et tagada riigi julgeolek ja avalik kord.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse ABIS-e põhimääruse § 2 lõike 3 punktis 3 elamislubade

ja töölubade registri nimetus elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks, et rakendada VMS-i

muutmise seadust, millega selle andmekogu nimetust muudetakse.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse ABIS-e põhimäärust §-ga 261, mille kohaselt kantakse

ABIS-esse viibimisõiguse vormistamise taotleja foto. Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS)

§ 991 lõike 1 kohaselt võib vormistada viibimisõiguse pikaajalise viisana. VMS-i § 98 lõikes 1

on sätestatud, et viisa andmine vormistatakse viisakleebise kandmisega reisidokumenti või selle

3

vahelehele. Viisakleebis antakse välja ühtses vormis, mis on kehtestatud nõukogu määrusega

(EÜ) nr 1683/954. Selle artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt kantakse viisakleebisele

viisaomaniku näokujutis. Seega peab viibimisõiguse vormistamise taotleja esitama taotlemisel

enda foto. Foto kantakse koos viibimisõiguse vormistamise taotluse andmetega viisaregistrisse,

kust foto kui biomeetrilised andmed kantakse omakorda ABIS-esse.

Muudatus tehakse õigusselguseks. Seni on viibimisõiguse vormistamisel lähtutud ABIS-e põhi-

määruse § 25 lõikest 2, mille kohaselt kantakse pikaajalise viisa taotleja kohta ABIS-esse foto

ja sõrmejäljekujutised. Seda põhjusel, et VMS-i § 991 lõike 1 kohaselt vormistatakse viibimis-

õigus pikaajalise viisana. Kooskõlastusringil tegi Politsei- ja Piirivalveamet ettepaneku sõnas-

tust täpsustada, sest kuigi viibimisõigus vormistatakse pikaajalise viisana, ei taotle viibimis-

õiguse vormistamise taotleja viisat, vaid viibimisõiguse pikendamist, mis vormistatakse viisa-

na. Seega ei ole täpne öelda, et viibimisõiguse vormistamise taotleja on viisa taotleja.

Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 muudetakse ABIS-e põhimääruse § 38, milles on reguleeritud

isikut tõendava dokumendi taotleja ja diplomaatilise passi kasutaja andmete säilitamist.

Kehtiva § 38 lõike 1 kohaselt säilitatakse isikut tõendava dokumendi taotleja ja diplomaatilise

passi kasutaja andmeid ABIS-es aktiivselt 15 aastat ja arhiivituna 50 aastat ehk kokku 65 aastat.

1) Isikut tõendava dokumendi taotleja arhiiviandmete säilitamise tähtaega pikendatakse

60 aastale (lg 1 p 1). Seega säilitatakse isikut tõendava dokumendi taotleja andmeid ABIS-

es edaspidi kokku 75 aastat. Muudatusega rakendatakse ITDS-i muutmise seadust, millega

tehakse sama muudatus isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 154

lõikes 61.

2) Diplomaatilise passi kasutaja arhiiviandmete säilitamise tähtaega lühendatakse 35 aastale

(lg 1 p 2). Seega säilitatakse diplomaatilise passi kasutaja andmeid ABIS-es edaspidi kokku

50 aastat. Muudatusega rakendatakse VäSS-i muutmise seadust, millega tehakse sama

muudatus ITDS-i § 153 lõikes 7.

3) Täpsustatakse, et pärast isikut tõendava dokumendi taotleja ja diplomaatilise passi kasutaja

andmete säilitamise tähtaja möödumist andmed kustutatakse (lg 11). Muudatuse eesmärk on

tagada parem õigusselgus: Andmekaitse Inspektsioon ning Justiits- ja Digiministeerium on

juhtinud tähelepanu, et andmekogu andmete säilitamise regulatsioon peaks sisaldama ka

seda, mis saab andmetest pärast säilitustähtaja möödumist.

Eelnõu § 1 punktiga 5 sõnastatakse ümber ABIS-e põhimääruse § 44, milles on reguleeritud

viisamenetluses ABIS-esse kantud andmete säilitamist.

Kuna eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse viisamenetluses ABIS-esse kantud andmete loetelu

§-ga 261, mille kohaselt kantakse viisaregistrist ABIS-esse viibimisõiguse vormistamise taotleja

foto, reguleeritakse §-s 44 edaspidi ka selle säilitamist.

1) Lõikes 1 sätestatakse, et viisamenetluses ABIS-esse kantud andmeid säilitatakse ABIS-es

aktiivselt viis aastat alates:

­ viisa kehtivusaja lõppemisest;

­ pikendatud viibimisaja lõppemisest või

4 Nõukogu 29. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta. – EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1–4.

4

­ taotluse läbi vaatamata jätmise, viisa andmisest keeldumise, tühistamise või kehtetuks

tunnistamise või viibimisaja pikendamisest keeldumise või ennetähtaegse lõpetamise

otsusest või selle vaidlustamise käigus tehtud otsusest.

Sama on sätestatud viisaregistri põhimääruse5 § 23 lõikes 1. Seega viiakse viisamenetluses

ABIS-esse kantud andmete aktiivsena säilitamise tähtaeg kooskõlla viisaregistri põhi-

määruse ja viisainfosüsteemi (edaspidi VIS) määrusega6. VIS-i määruse artikli 23 lõike 1

kohaselt säilitatakse VIS-is lühiajalise viisa taotlemise toimiku andmeid kuni viis aastat

alates:

­ viisa andmise korral selle kehtivusaja lõppemisest;

­ viisaga antud viibimisaja pikendamise korral selle lõppemisest;

­ viisataotluse tagasivõtmise, sulgemise või selle läbivaatamise katkestamise korral

toimiku loomisest;

­ viisa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või tühistamise või viisaga antud

viibimisaja lühendamise korral sellest otsusest.

VIS-is töödeldakse üksnes lühiajalise viisa andmeid. Viisaregistris töödeldakse lisaks pika-

ajalise viisa andmeid ning muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimis-

aja pikendamise ja ennetähtaegse lõpetamise andmeid. Kuigi nende andmete töötlemisele

VIS-i määrust ei kohaldata, on ka nende viisaregistris ja ABIS-es aktiivsel säilitamisel

lähtutud VIS-i määrusest. Muudatusega rakendatakse VMS-i muutmise seadust.

2) Lõikes 2 sätestatakse, et pärast lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist viisamenetluses

ABIS-esse kantud andmed arhiivitakse ja arhiiviandmeid säilitatakse 50 aastat. Sama on

sätestatud viisaregistri põhimääruse § 23 lõikes 3. Muudatusega rakendatakse VMS-i

muutmise seadust.

3) Lõikes 3 sätestatakse õigusselguseks, et pärast lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist

viisamenetluses ABIS-esse kantud andmed kustutatakse.

4) Lõikes 4 sätestatakse, et viisamenetluses ABIS-esse kantud andmed arhiveeritakse ja

juurdepääs arhiiviandmetele antakse ABIS-e põhimääruse § 38 lõigetes 2–4 sätestatud

korras. Sama põhimõte on kehtivas lõikes 2 ja eelnõuga seda ei muudeta.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse ABIS-e põhimääruse § 47 lõiget 1, mille kohaselt säilita-

takse alalise sissesõidukeelu kohaldamise menetluses ABIS-esse kantud andmeid alaliselt.

Kuna ITDS-i muutmise seadusega sätestatakse, et neid andmeid säilitatakse 75 aastat välis-

maalase sünnist arvates, lühendatakse säilitustähtaega ka ABIS-e põhimääruse § 47 lõikes 1 ja

sätestatakse, et andmeid säilitatakse aktiivselt kuni kümme ja arhiivituna kuni 51 aastat

olenevalt sellest, kui vana on välismaalane, kellele on alalist sissesõidukeeldu kohaldatud.

Alalist sissesõidukeeldu võib kohaldada alates 14. eluaastast7. Säilitustähtaega lühendatakse

75 aastani välismaalase sünnist arvates, sest arvestades, et välismaalasele kohaldatud alaline

sissesõidukeeld ei mõjuta tema järeltulija võimalusi Eestisse saabuda, ei ole vaja andmeid

kauem säilitada.

5 Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi

(VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus). – ELT L 218, 13.8.2008,

lk 60–81. 7 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 30 punkti 1 kohaselt ei kohaldata sissesõidukeeldu alla

13-aastase välismaalase suhtes.

5

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse ABIS-e põhimääruse § 47 lõiget 2 ja § 48 lõiget 1.

1) Kehtiva § 47 lõike 2 kohaselt säilitatakse tähtajalise sissesõidukeelu kohaldamise menet-

luses ABIS-esse kantud andmeid aktiivselt kümme aastat pärast tähtajalise sissesõidukeelu

tähtaja lõppemist ja arhiivituna alaliselt. Kuna ITDS-i muutmise seadusega lühendatakse

arhiiviandmete säilitamise tähtaega 40 aastale, tehakse seda ka ABIS-e põhimääruse § 47

lõikes 2. Tähtajalise sissesõidukeelu kohaldamise menetluses ABIS-esse kantud andmeid

on vaja, et hinnata välismaalase õiguskuulekust ja temast tuleneda võivat julgeolekuohtu.

2) Kehtiva § 48 lõike 1 kohaselt säilitatakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetlustes

ABIS-esse kantud andmeid aktiivselt kümme aastat välismaalase lahkumiskohustuse

täitmisest arvates ja arhiivituna alaliselt. Kuna ITDS-i muutmise seadusega lühendatakse

arhiiviandmete säilitamise tähtaega 40 aastale, tehakse seda ka ABIS-e põhimääruse § 48

lõikes 1. Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste Eestis viibimise ja

Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetlustes ABIS-esse kantud andmeid on

vaja, et hinnata välismaalase õiguskuulekust ja temast tuleneda võivat julgeolekuohtu.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse ABIS-e põhimääruse § 47 lõikega 21, mille kohaselt kustu-

tatakse sissesõidukeelu kohaldamise menetluses ABIS-esse kantud andmed pärast lõikes 1

või 2 sätestatud tähtaja möödumist. Muudatuse eesmärk on tagada parem õigusselgus: Andme-

kaitse Inspektsioon ning Justiits- ja Digiministeerium on juhtinud tähelepanu, et andmekogu

andmete säilitamise regulatsioon peaks sisaldama ka seda, mis saab andmetest pärast säilitus-

tähtaja möödumist.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse ABIS-e põhimääruse § 48 lõiget 3, mille kohaselt kustuta-

takse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste Eestis viibimise ja Eestist

lahkumise kohustuse täitmisega seotud menetlustes ABIS-esse kantud andmed, mida ei säilitata

alaliselt, pärast lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist. Viidatud lõike 2 kohaselt säilitatakse neid

andmeid ABIS-es aktiivselt kümme aastat välismaalase lahkumiskohustuse tühistamisest või

kehtetuks tunnistamisest, kui lahkumiskohustus tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks. Kuna

eelnõu § 1 punktiga 7 lühendatakse ABIS-e põhimääruse § 48 lõikes 1 arhiiviandmete alalist

säilitustähtaega 40 aastale, sätestatakse lõikes 3, et pärast lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja

möödumist andmed kustutatakse.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse üldisest korrast erinevad jõustumisajad:

1) eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 jõustuvad 1. oktoobril 2025, sest sellel kuupäeval on kavandatud

jõustuma VäSS-i muutmise seaduse sätted, millega muudetakse diplomaatilise passi

andmekogu andmete säilitamise tähtaega;

2) eelnõu § 1 punkt 5 jõustub 1. jaanuaril 2026, sest sellel kuupäeval on kavandatud jõustuma

VMS-i muutmise seaduse sätted, millega muudetakse viisaregistri andmete säilitamise

tähtaega;

3) eelnõu § 1 punkt 1 jõustub 1. jaanuaril 2028, sest sellel kuupäeval on kavandatud jõustuma

VMS-i muutmise seaduse sätted, millega muudetakse elamislubade ja töölubade registri

nimetus elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6

4. Määruse mõjud

Sotsiaalne mõju: mõju isikuandmete kaitsele

Sihtrühm:

1) välismaalased, kellele on kohaldatud alalist või tähtajalist sissesõidukeeldu – aastas

keskmiselt 1500 välismaalast;

2) Eestis seadusliku aluseta viibivad või viibinud välismaalased, kellel on kohustus Eestist

lahkuda – aastas keskmiselt 800 välismaalast;

3) diplomaatilise passi taotlejad – aastas keskmiselt 500 taotlejat.

Mõju ulatus on väike. Eelnõuga viiakse ABIS-e põhimääruses sätestatud andmete säilitamise

tähtajad kooskõlla ITDS-i muutmise seaduse ja VäSS-i muutmise seadusega. Eelnõul ei ole

andmesubjekti õigustele vahetut mõju, sest mõju kaasneb ITDS-i muutmise seaduse ja VäSS-i

muutmise seadusega. Mõju on hinnatud ITDS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas8.

Mõju esinemise sagedus on väike. Välismaalased, kellele on kohaldatud sissesõidukeeldu või

kellel on kohustus Eestist lahkuda, ei saa kas tähtajaliselt või tähtajatult Eestisse siseneda ja

seega ei satu nad tihti olukorda, kus nende biomeetrilisi andmeid on vaja ABIS-es töödelda.

Diplomaatilisi passe antakse välja piiratud isikute ringile ja sõltuvalt sellest, kes on selle

kasutaja, jääb kehtivusaeg vahemikku 4,5–10 aastat9. Biomeetrilised andmed võetakse

diplomaatilise passi taotluse esitamisel. See võib ette tulla 4,5–10 aasta tagant, mõnel juhul

kord elus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Sihtrühma biomeetriliste andmete säilitamise

tähtaegu lühendatakse, mis on neile positiivne.

Eelnõuga ei kaasne seega sihtrühmale olulist mõju.

Mõju siseturvalisusele

Eesti elanikkonnale ei kaasne eelnõuga samuti olulist mõju. Diplomaatilise passi andmekogust,

Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogust, isikut tõendavate

dokumentide andmekogust, sissesõidukeeldude riiklikust registrist ja viisaregistrist ABIS-esse

kantud andmed aitavad pädevatel asutustel ennetada süütegusid ning tagada avalikku korda ja

riigi julgeolekut. Kolmandate riikide kodanike kohta, kes saabuvad Euroopa Liitu, sealhulgas

Eestisse, ei pruugi Eestil olla üldse andmeid. Seega aitavad ABIS-e andmed tuvastada

välismaalast ja seda, kas tal on Eestis viibimiseks õiguslik alus. ABIS-e andmete puudumine

vähendaks võimalusi teha kindlaks välismaalasi, kes võivad kujutada ohtu avalikule korrale ja

riigi julgeolekule.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid.

8 ITDS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. 9 Diplomaatilise passi kehtivusaega on reguleeritud ITDS-i § 24 lõikes 4.

7

6. Määruse jõustumine

Eelnõu § 1 punktid 2 ja 6–9 jõustuvad üldises korras, kuna nende rakendamisega ei kaasne

ettevalmistustegevusi ega arendusvajadust.

Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 jõustuvad 1. oktoobril 2025, sest sellel kuupäeval on kavandatud

jõustuma VäSS-i muutmise seaduse sätted, millega muudetakse diplomaatilise passi andme-

kogu andmete säilitamise tähtaega.

Eelnõu § 1 punkt 5 jõustub 1. jaanuaril 2026, sest sellel kuupäeval on kavandatud jõustuma

VMS-i muutmise seaduse sätted, millega muudetakse viisaregistri andmete säilitamise täht-

aega.

Eelnõu § 1 punkt 1 jõustub 1. jaanuaril 2028, sest sellel kuupäeval on kavandatud jõustuma

VMS-i muutmise seaduse sätted, millega muudetakse elamislubade ja töölubade registri

nimetus elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS)10 kaudu 20.01.–14.02.2025 kooskõlastamiseks

ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Politsei- ja Piiri-

valveametile ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele. Eelnõu koos-

kõlastusringijärgsed täiendused kooskõlastati uuesti Justiits- ja Digiministeeriumi ning Välis-

ministeeriumiga e-kirja teel.

Haridus- ja Teadusministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium ning Välis-

ministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega on

võimaluse piires arvestatud. Teised ministeeriumid kooskõlastuskirja ei esitanud. Andmekaitse

Inspektsioonil ning Politsei- ja Piirivalveametil eelnõu kohta märkusi ega ettepanekuid ei

olnud. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus arvamust ei esitanud.

10 Eelnõu toimiku number 25-0058.