ESF+ TAT projekti "Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused" 2024 eelarve ja tegevuskava

Projekt “Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused” (2021-2027.4.07.23-0010)

Abikõlblikkuse periood 01.09.2023 – 31.12.2029

Elluviija: Justiitsministeeriumi vanglate osakond

1. TAT otsesed kulud

1.1 TAT juhtimiskulud

Projekti “Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused” (edaspidi Projekt) tegevusi viivad

2024–2029 ellu projektijuht ja kommunikatsioonispetsialist.

2024. aastal planeeritud projektijuhtimise kulude prognoos:

2024

Alates 14.09.2023 töötab Projektis projektijuht Emma Bachmann töökoormusega 1,0. Bruto-

palk on 2500 eurot (palgafond 3345). Jaanuaris 2024 vaadatakse palk koos teiste asutuste töö-

tajate, sh ESF+ projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ projektijuhtide pal-

kadega (samade ülesannete, vastutusega) üle ja korrigeeritakse vastavalt (eeldatav korrektsioon

2800 eurot bruto). Vastavalt elluviija asutuse palgapoliitikale on järgnevatel aastatel planeeritud

palgatõus koos tööandja maksudega kuni 401,40 eurot (300 bruto) ja/või tulemustasu koos töö-

andja maksudega kuni 4014 eurot (3000 bruto).

Projektijuhtimine 59 281,75

sh projektijuht 48 978,00

sh kommunikatsioonispetsialist (0,25) 10 303,75

2024. aasta esimesel poolel hangitakse TAT kommunikatsioonistrateegia, mis saab aluseks täp-

semate kommunikatsioonitegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks kogu Projekti perioodil.

Strateegia elluviimiseks värvatakse projektimeeskonda 1,0 koormusega kommunikatsioonis-

petsialist, kelle palk jaguneb Projekti ja ESF+ projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vä-

hendamine“ vahel vastavalt 0,25 ja 0,50 kohta (0,25 kohta on planeeritud nimetatud projektide

rakendusasutuse teavitusülesannete täitmiseks). Kommunikatsioonispetsialisti töötasu on 2024.

a planeeritud katseajal (veebruar – mai) 2400 eurot bruto, järgnevatel kuudel (juuni – detsem-

ber) 2600 eurot bruto. Palgafond tasutakse Projektist 25% ulatuses. Igal aastal on planeeritud

kommunikatsioonispetsialistile 300 eur bruto palgafondi kasv (*0,25). Igal aastal on arvestatud

tulemustasuks kuni 3000 eurot bruto (*0,25).

Projektijuhtimise töötasu kogukulu on 59 281,75 eurot.

Eelarves on summad kogukuluna ning vastavalt 2024. aasta maksumääradele.

1.2 Sisutegevuste kulud

Sisutegevused lõppevad 2029. aasta III kvartalis ja IV kvartal jääb viimaste tööde ülevõtmiseks,

kulude väljamaksmiseks, aruannete koostamiseks ja viimase maksetaotluse tõendamiseks.

Keeleõpe

2024. aastal planeeritud kulude prognoos tegevuste kaupa:

Kinnipeetavate keelõpe 160 000,00

sh kasutaja-uuring 12 000,00

sh osaoskusi ja aktiivset keeleoskust toetavad tegevused 148 000,00

Kasutajauuringu keskmes on järgmised teenused, mille arendustegevus nõuab kliendivaadet:

keeleõpe, vaimse tervise toetamine, peretegevused ja digipädevuste tõstmine. Keeleõppe tee-

nuse osa uuringust rahastatakse Projektist; vaimse tervise, peretegevuste ja digipädevuste tõst-

mise osa uuringust rahastatakse ESF+ projektist „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähenda-

mine“. Keeleõppe osa uuringust ning rahastus Projektist moodustab ligikaudu kolmandiku

hanke eeldatavast kogumaksumusest – täpsed kulukohtade proportsioonid kinnitatakse hanke-

lepingu sõlmimisel. Kasutajauuring kõikide teemade uurimiseks tellitakse ühiselt, saamaks pro-

jektide lõikes ühtne lähenemine vanglas viibivate isikute vajaduste kohta. Kasutajauuringu raa-

mes lepitakse tööde teostajaga kokku esinduslik valim, mis eelduslikult on kahe projekti peale

kokku 35 kinnipeetavat, millest 15 on eeldatavasti Projekti sihtrühm.

Osaoskusi ja aktiivset keeleoskust toetavad tegevused hangitakse osahangetena: osaoskuste

kursused, eesti keele õpet ja praktiseerimist toetavad kultuuri- ja vaba aja tegevused, eesti keele

praktika keelekohvikus, eesti keele praktika kultuuriruumi tutvustamise kaudu jmt. Osahangete

ettevalmistamisel tehakse koostööd Integratsiooni Sihtasutusega (INSA) ning hanke eeldatav

maksumus on hinnatud INSA samateemaliste hangete põhjal.

Lõimumistegevused

2024. aastal planeeritud kulude prognoos tegevuste kaupa:

Lõimumistegevused 200 000,00

sh Eesti kultuuriruumi ja ühiskonda tutvustavad tegevused 140 000,00

sh ühise inforuumi tegevused, mh kasutajakeskse infomater-

jali Kinnipeetava teekond vanglas väljatöötamine

60 000,00

Eesti kultuuriruumi ja ühiskonda tutvustavate tegevuste hanke eesmärk on läbi erinevate

tegevuste tugevdada isikute sidet Eesti riigi ja väärtusruumiga, nt: eesti keele ja kultuuri tund-

mise klubid, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse ning Euroopa Liidu õigus-

ruumi tundmise koolitused; samuti kultuuri- ja ühiskonnategelaste küllakutsumine, vestlusrin-

gide ja temaatiliste loengute korraldamine, sh juhendatud töötoad, mis toetavad üheaegselt

lõimumist, keeleõpet ja mõne uue oskuse arendamist (nt käsitöö, sport, oskustöö). Osahangete

ettevalmistamisel tehakse koostööd Integratsiooni Sihtasutusega ning hanke eeldatav maksu-

mus (140 000 eurot koos käibemaksuga) on hinnatud INSA samateemaliste hangete põhjal.

Inforuumi hanke tulemusena töötatakse välja erinevaid lihtsas eesti keeles info- ja meedia

materjale, ning pakutakse meediatarbimise koolitusi. Hanke eesmärk on tõsta eri keele- ja kul-

tuuritaustaga inimeste võimekust ja harjumust viibida eestikeelsel infoväljal, tugevdades see-

läbi isikute sidet riigiga. Hanke ettevalmistamisel tehakse koostööd Kultuuriministeeriumi kul-

tuurilise mitmekesisuse osk-ga, kes korraldab samu teenuseid riigis laiemalt. Inforuumi hanke

osana või eraldi hankena planeeritakse Kasutajakeskse infomaterjali Kinnipeetava teekond

vanglas hanget.

Kasutajakeskse infomaterjali Kinnipeetava teekond vanglas hange - lihtsas eesti keeles ja ka-

sutajakeskselt õigusdisaini (Legal Design) põhimõttel loodud materjalid toetavad igapäevast

keelepraktikat ning toovad ka väiksema keeleoskusega inimesed eestikeelsele infoväljale. Pro-

jekti sihtrühma kaasates töötatakse välja kasutajakeskne infomaterjal, mille ühe väljundina val-

mivad vanglate seintele lihtsas eesti keeles ja visualiseeritud suunised. Väljatöötamise kestus

on u kuus kuud ning Projektis osaleva sihtrühma suurus u 15 kinnipeetavat. Projekti on planee-

ritud kaasata kinnipeetavaid kõigist kolmest vanglast. Infomaterjal koostatakse koostöös Jus-

tiitsministeeriumi vanglate osakonnaga, kuna visuaalset infomaterjali kasutavad vanglas kõik

kinnipeetavad, sh kelle suhtlusbarjäär võib olla tingitud kõrgest east, kognitiivsest häirest, vä-

hesest funktsionaalsest kirjaoskusest, vähesest motiveeritusest, madalast haridustasemest või

vaimse tervise häirest. Käesoleva seisuga viibi vanglates u 2000 kinnipeetavat, kellest ligi poo-

led moodustavad Projekti sihtrühma ehk muu emakeelega vahistatud ja kinnipeetavad Projekti

TAT käskkirja mõistes. Sellest tulenevalt rahastatakse Kinnipeetava teekonna hange ligikaudu

võrdsete osadena Projektist ning riigieelarvest – hanke eeldatav kogumaksumus käibemaksuta

on 40 000 eurot, millest ca 20 000 on Projekti kulu. Täpsed kulukohtade proportsioonid kinni-

tatakse hankelepingu sõlmimisel.

TAT eelarve kulukohtade kaupa ja aastate lõikes

TAT nimi: Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused

SFOSi nr: 2021-2027.4.07.23-0010

TAT abikõlblikkuse periood: 01.09.2023 - 31.12.2029

TAT elluviija: Justiitsministeeriumi vanglate osakond

Aasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Rea nr Kulukoht

1 Projektijuhtimine 13 284,43 59 281,75 61 624,50 67 644,30 68 847,30 70 053,30 70 199,42

1.1 Projektijuht 13 284,43 48 978,00 48 978,00 53 794,80 53 794,80 53 794,80 48 711,17

1.2 Kommunikatsioonitegevused, sh 0,25

töötasu palgafondist 0,00 10 303,75 12 646,50 13 849,50 15 052,50 16 258,50 21 488,25

2. Sisutegevused 0,00 360 000,00 440 000,00 415 000,00 345 900,00 349 000,00 207 736,00

2.1 Keeleõpe 0,00 160 000,00 280 000,00 265 000,00 200 000,00 199 000,00 124 639,00

2.2 Lõimumistegevused 0,00 200 000,00 160 000,00 150 000,00 145 900,00 150 000,00 83 097,00

3. Kokku 13 284,43 419 281,75 501 624,50 482 644,30 414 747,30 419 053,30 277 935,42

4. Jaotamata eelarve 2 515 286,57

5. Eelarve kokku

Finantsplaan 2023-2029

Summa Osakaal Summa Osakaal Summa Osakaal Summa Osakaal Summa Osakaal Summa Osakaal Summa Osakaal

13 284 419 282 501 625 482 644 414 747 419 053 277 935 2 528 571

9 299 70,00% 293 497 70,00% 351 137 70,00% 337 851 70,00% 290 323 70,00% 293 337 70,00% 194 555 70,00% 1 770 000 70,00%

3 985 30,00% 125 785 30,00% 150 487 30,00% 144 793 30,00% 124 424 30,00% 125 716 30,00% 83 381 30,00% 758 571 30,00%

2028 2029 Kokku Osakaal (%)

2 528 571,00

2023 2024 2025 2026

Finantsallikate jaotus

TAT eelarve kokku aastate kaupa sh ESF-i osalus

sh riiklik kaasfinantseering

2027Aasta

Projekt “Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused” (2021-2027.4.07.23-0010)

Abikõlblikkuse periood 01.09.2023 – 31.12.2029

Elluviija: Justiitsministeeriumi vanglate osakond

TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024

1. TAT otsesed tegevused

1.1. Projektijuhtimine

ESF+ projekti „Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“ (edaspidi Projekt) juhib üks

projektijuht, kelleks on alates 14.09.2023 Emma Bachmann.

TAT sisutegevustel on peamised vastutajad, kelleks on projektijuht Emma Bachmann

([email protected]) ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõunik Kertu Külaots

([email protected]).

2024 alguses liitub projektimeeskonnaga 0,25 koormusega kommunikatsioonispetsialist, kelle

ülesanne on ellu viia Projekti teavitustegevusi. Planeeritud on, et sama

kommunikatsioonispetsialist täidab teavitustegevuse ja kommunikatsiooniga seotud

ülesandeid veel 0,5 koormusega ESF+ projektis „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse

vähendamine“ ja 0,25 koormusega rakendusasutuses (Justiitsministeeriumi eelarve- ja

strateegiatalitus). Kommunikatsioonispetsialisti tasustamine toimub vastavalt koormusele

erinevatest rahastusallikatest. Kommunikatsioonispetsialisti ülesanded Projektis on koostada

kommunikatsiooni aastaplaan ja hoida asjaosalisi sellega jooksvalt kursis ning aidata kaasa

teavitustööle, mis on suunatud kahe eesmärgi saavutamisele: 1) muuta kinnipeetavate

lõimumise teemad ühiskonnas nähtavamaks (nt Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) üritustel)

sõnumiga, et keeleõppe ja lõimumistegevused vanglates ei erine vabaduses läbiviidavatest, sest

õigusrikkujate liikumisvabadus on piiratud üksnes ajutiselt; 2) kinnipeetavate ja

vanglateenistujate teadlikkuse tõstmine keeleõppe ja lõimumise olulisusest, sh kogu

ühiskonnale pikas perspektiivis tekkivast lisaväärtusest ning seosest julgeolekuga.

1.2. Sisutegevused

1.2.1. Keeleõpe

2024. a I–II kvartalis on peamiseks tegevuseks hankedokumentide ettevalmistamine ja

kasutajauuringu hankelepingu sõlmimine; II-III kvartalis osaoskuste ja aktiivse keeleoskuse

tegevuste hanke välja kuulutamine, vajadusel TAT käskkirja muutmise taotluse esitamine

rakendusasutusele; III-IV kvartalis tegevused käivitatakse vanglates. Planeeritud on viia läbi

kaks riigihanget:

1) kasutajauuring (hange kuulutatakse välja eeldatavasti jaanuaris 2024);

Selleks, et arvestada sihtrühma vajaduste ning keeleõppe eesmärgipärasusega ning planeerida

punktis 2 nimetatud hankega tellitavaid teenuseid, on Projektis planeeritud kasutajauuring, mis

ühtlasi annab sisendi tulevikus teenusedisaini meetodil kaasaegsete keeleõppe- ja

lõimumisvahendite/meetodite väljatöötamisse. Kasutajauuringu tulemuste pinnalt disainitakse

ka Projekti tegevused täpsemaks ning kujundatakse keeleõpet toetavate tegevuste hankeid.

2) osaoskusi ja aktiivset keeleoskust toetavad tegevused.

TAT raames on plaanitud (ja mida hetkel ka riigieelarvest rahastatakse) läbi viia riigikeele õpet

Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud keeleoskustasemetele: A1, A2, B1, B2 ja C1.

Toetatavate tegevusega on plaanis võimaldada erineva emakeelega kinnipeetavatele eesti keele

õpet, mis toetaks kõiki vajalikke alaoskuseid (lugemine, kuulamine, rääkimine, kirjutamine).

Keeleõppe arendamise eesmärk on parendada kinnipeetavate vabanemisjärgset toimetulekut nii

asjaajamises riigiga kui isiklikus- ja tööelus. Riigikeele oskus parandab isiku võimet

konkureerida tööturul, osaleda elukestvast õppes ja ühiskonnaelus laiemalt ning saada aru teda

ümbritsevast riigikeelsest informatsioonist. TAT seletuskirja kohaselt on oluliseks meetodiks

tänapäevase ning keeleõpet ning selle praktiseerimist soodustava keskkonna loomine,

metoodiliste materjalide arendamine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamine

keeleõppes, samuti eesti keele õpet pakkuvate keelefirmade, organisatsioonide võrgustiku

hoidmine ja arendustegevused. Projekti arendustegevustena planeeritakse 2024. a

kasutajakesksete materjalide väljatöötamist, keeleõppe laiendamist, testimisvõimaluste

parendamist jne.

Paralleelselt TAT käskkirja rakendamisega on toimunud riigieelarvelistest vahenditest

rahastatava keeleõppe korralduse analüüs Kultuuriministeeriumi (KuM) ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi (HTM) poolt. Tulenevalt vajadusest toimetada piiratud ressurssidega on

2023/2024 nii KuMi kultuurilise mitmekesisuse osakond kui ka HTMi keelepoliitika osakond

oma koostatavates analüüsides ja arengudokumentides (tegevuskava koostamise hetkel

asutusesisese kasutusega) toonud välja vajaduse mitte suurendada täiskasvanutele tasuta

võimaldatava riigikeele õppe mahtu, vaid parendada õppe kvaliteeti, prioriseerida sihtrühmi,

mitmekesistada õppevorme (sh iseseisev ja veebiõpe) ning keeleõpet selgemalt eesmärgistada

(lähtuvalt konkreetse sihtrühma praktilistest vajadustest). KuMi 2024 avaldatav analüüs toob

välja, et 2022 oli Töötukassa kõige nõutavam keelekursus B1 tasemeeksamiks ettevalmistav

koolitus1, kuna B1 tase on eelduseks valdaval osal teenindussektori ja lihttööde ametikohtadel;

1 Nõudlus B1-taseme järgi kajastub ka HARNO tasemeeksamite sooritajate arvudes. 2022.a sooritas B1-tasemeeksami 2236

inimest (61% tasemeeksamil käinutest), mis moodustab 43% kõikidest tasemeeksamite (A2-C1) sooritajatest.

samuti on B1 nii Eestis kui mujal Euroopas sisserändajatele seatud sihttase, mis tagab iseseiseva

keelekasutuse ning seega võimaluse demokraatlikus ühiskonnas osaleda ja igapäevaselt

hakkama saada; samal põhjusel on B1-tase seotud pikaajalise elamisloa ja kodakondsuse

taotlemisega. Samas, Eesti vanglates viibib üle 1000 muu emakeelega kinnipeetava, kellest ligi

kahe kolmandiku eesti keele oskuse tase on madalam kui B1.

Lähtuvalt eeltoodust ning kinnises vanglas kantavate karistuste kestuse jätkuvast lühenemisest,

korraldatakse Projektist riigikeele õpet Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud

keeleoskustasemetele: A1, A2, B1, B2 ja C1 osaoskuste (kirjutamine, lugemine, kuulamine,

rääkimine) kursuste ja aktiivset keeleoskust toetavate tegevuste kaudu – võimaldades nii

keeleõpet paremini sihistada konkreetse õppija vajadustele ja õppe eesmärgile; ning mh

võimaldada keeleõpet ka isikutele, kelle kinnises vanglas kantava karistuse lõpuni on vähem

kui 7 kuud (kompleksse tasemekursuse maht tasemetel A2-C1 on 240 akadeemilist tundi ning

kursuse pikkuseks 7 kuud). Põhjusel, et riigieelarvelistest vahenditest juba pakutakse

kinnipeetavatele piisaval hulgal kontaktõppes kompleksseid tasemekursusi ning lähtuvalt

üldistest riigis toimuvatest suundumustest tuleb Projekti fookust muuta, panustades Projekti

tegevustega uudsete ja paindlike keeleõppe lahenduste pakkumisele, nt: 0-B1 tasemel

õppivatele kinnipeetavatele pakkuda, riigieelarvest võimaldatavate tasemekursuste kõrvale,

eelkõige osaoskuste kursusi ja erinevaid teisi paindlike õppevorme ning kõrgemal tasemel

õppivate kinnipeetavate osas keskenduda eelkõige aktiivset keeleoskust arendavate tegevuste

pakkumisele. Vajadusel esitatakse TAT muutmise taotlus.

Eesmärk on 2024 I-III kv keeleõppe tegevuste hanked välja kuulutada, tegevused käivituvad

hiljemalt 2024. a II poolaastal, kus tegevused hakkavad otseselt panustama Projekti

väljundnäitajate täitmisesse. Indikatiivselt panustavad 2024. aastal keeleõppe tegevused

väljundnäitajasse 105 ühiku võrra ja lõimumistegevused 300 ühiku võrra.

1.2.2. Lõimumistegevused

2024. a I–II kvartalis on peamiseks tegevuseks hankedokumentide ettevalmistamine ning II-III

kvartalis hankelepingute sõlmimine; III-IV kvartalis tegevused käivitatakse vanglates.

Planeeritud on viia läbi kaks riigihanget:

1) ühise inforuumi tegevused, sh kasutajakeskse infomaterjali Kinnipeetava teekond

vanglas väljatöötamine;

Lõimumistegevuste üheks olulisemaks eesmärgiks on soodustada ebapiisava eesti keele

oskusega elanike otsesuhtlust riigiga – et riigi saadetud sõnum ei moonduks läbi rahvuskaaslase

tõlke ning inimene tunnetaks isiklikku sidet riigiga. Mida keerulisem on poliitiline olukord (sh

välispoliitiline), seda olulisem on, et kõigil elanikel oleks võimalus, motivatsioon ja võimekus

iseseisvalt osaleda Eesti ühisel infoväljal. Ühise inforuumi tegevuste planeerimisel ja

läbiviimisel tehakse koostööd KuMi kultuurilise mitmekesisuse osk-ga, kes planeerib

samasisulisi tegevusi vabaduses.

Ühise inforuumi esimeseks osahankeks on kasutajakeskse juhendmaterjali Kinnipeetava

teekond vanglas väljatöötamine: erinevatest õigusaktidest ning dokumentidest koondatud

visualiseeritud, lihtsas eesti keeles ja kasutajakeskselt disainitud juhendmaterjal kogu

kinnipeetava teekonna ehk vangistuse perioodi kohta. Muutes kinnipeetavatele suunatud info

paremini ligipääsetavaks, kasvab isikute autonoomia enda elukäiku muutvate otsuste tegemisel

ning riigiga suhtlemisel. Tegevus hõlmab nii Projekti alategevuse 3.1 „Riigikeele õpe“ kui 3.2

„Lõimumistegevused“ tegevusi2, kuid on enam seotud lõimumistegevustega, kuna panustab,

lisaks keeleõppe toetamisele, ulatuslikumalt eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimekusse

ja harjumusse viibida eestikeelses inforuumis, tugevdades seeläbi isikute sidet riigiga ning

ühiskonna sidusust laiemalt3. Hanke eesmärk on tõsta juriidilist teksti halvasti omandada

suutvate (sh muu emakeelega) kinnipeetavate võimekust iseseisvalt ja otse suhelda riigiga ning

nende toomine eestikeelsele infoväljale. Hetkel on keeleõppe lihtsustamise programm TAT

seletuskirjas keeleõppe tegevuse all, kuid TAT muutmisega tuleb inforuumi disainiga seotud

küsimusi tugevamalt käsitleda ka lõimumistegevuste all.

1) Eesti kultuuriruumi ja ühiskonda tutvustavad tegevused vanglas.

Eesti kultuuriruumi ja ühiskonda tutvustavate tegevuste hanke eesmärk on tugevdada muu

emakeelega kinnipeetavate sidet Eesti info- ja väärtusruumiga, sh tõsta teadmisi Eesti riigist ja

Euroopa Liidust ning parendada seeläbi isikute võimekust osaleda tööturul, hariduse

omandamises ja ühiskonnas tervikuna. Tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel tehakse

koostööd INSAga, kes korralda samasisulisi tegevusi vabaduses (nt eesti keele ja kultuuri

tundmise klubid, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse ning Euroopa Liidu

õigusruumi tundmise koolitused).

Lõimumistegevused toimuvad vangla territooriumil, kuid lähtuvad KuMi, INSA ja

teadusasutuste samasuunalistest tegevustest ning oskusteabest. Projekti tegevuste tulemusel

kasvab sihtrühma teadlikkus Eesti ühiskonnast, kultuurist, keelest jms ning sealjuures

võimaldatakse kõikidele vanglas viibivatele isikutele kultuurideülest suhtlust.

Keeleõppeprotsessides ja lõimumistegevustes rakendatavaid uusi ja loovaid meetodeid, sh

interaktiivseid lahendusi, saavad läbi viia vanglateenistujad koostöös sihtrühma kuuluvate

kinnipeetavatega.

Eesmärk on 2024 I-III kv lõimumistegevuste hanked välja kuulutada, tegevused käivituvad

2024. a II poolaastal, mil hakkavad otseselt panustama Projekti väljundnäitajate täitmisesse.

Indikatiivselt panustavad 2024. aastal keeleõppe tegevused väljundnäitajasse 105 ühiku võrra

ja lõimumistegevused 300 ühiku võrra.

Nii keeleõpet kui lõimumist toetavate teenuste disainimiseks ning hangete ettevalmistamiseks

toimuvad 2024 vältel täiendavad kohtumised INSA, KuMi ja teadusasutustega, samuti

vanglateenistuse töötajatega (sh keeleõpetajad). Projekti mõlema tegevuse fookuse ajakohasena

hoidmiseks osaleb projektijuht regulaarselt Riigikeele nõukoja kohtumistel ja teistel

valdkondlikel aruteludel, konverentsidel jmt; samuti tutvub asjakohaste raportite, uuringute ja

analüüsidega ning teiste riikide vanglateenistuste parima praktikaga, kaaludes selle kohaldamist

lähtuvalt Eesti demograafilisest, rändelisest ja sotsiaalsest kontekstist.

LISA 1 – TAT eelarve kulukohtade lõikes ja aastate kaupa (vorm B)

LISA 2 – eelarve seletuskiri

2 TAT käskkirja kohaselt hõlmab alategevus 3.2 „Lõimumistegevused“ mh lõimumisega seonduvate metoodiliste ja interaktiivsete abivahendite väljatöötamist, mille arendamise käigus saab vanglateenistus uued teadmised ja meetodid, kuidas neid läbi viia. 3 Kultuuriministri 15.03.2023 TAT käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ p 3.4. kohaselt on keeleõpet toetavad tegevused üheks lõimumise alategevustest.