Elektrituruseaduse muutmise seadus

Dokumendiregister	Justiitsministeerium
Viit	8-2/4587
Registreeritud	18.10.2024
Sünkroonitud	21.10.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	8 Eelnõude menetlemine
Sari	8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus)
Toimik	8-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis	Kliimaministeerium
Vastutaja	Katariina Kärsten (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (179812 tm).

Failid

Elektrituruseaduse muutmise eelnõu.asice

Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja eelnõu.docx

Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja seletuskiri.docx

Elektrituruseaduse eelnõu.docx

Elektrituruseaduse muutmise eelnõu.pdf

Elektrituruseaduse seletuskiri.docx

SK_lisa_kooskõlastustabel.pdf

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja eelnõu.docx

KAVAND

VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a
määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõike 2 juhtlause sõnastatakse järgmiselt:
„Turuosalise ja põhivõrguettevõtja sõlmitud liitumislepingu kulupõhised osamaksed jagunevad järgmiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti:“;

2) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:
„(5) Elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 sätestatud fikseeritud liitumistasu tasutakse põhivõrguettevõtjale liitumislepingu sõlmimisest 60 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(6) Kui liitumisleping lõpeb enne selle täitmist liitujast tingitud põhjustel, siis elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 sätestatud fikseeritud liitumistasu ja selle liitumisega seotud kulupõhist liitumistasu osa ei tagastata. Juhul kui liitumistasu on makstud vähem, kui on tehtud põhjendatud kulutusi liitumislepingu täitmiseks, siis on võrguettevõtjal õigus täiendavalt nõuda liitujalt liitumislepingu täitmiseks tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist.

(7) Elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 sätestatud fikseeritud liitumistasu tagastatakse liitujale tema kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldava või elektroonilises vormis tahteavalduse alusel juhul, kui liitumise käigus selguv liitumistasu tegelik suurus osutub üle kahe korra kallimaks võrreldes algselt liitumislepingus prognoositud liitumistasuga. Liitumistasu tagastamisel liitumisleping lõpeb.

(8) Põhivõrguettevõtja kompenseerib võrgupiirangutest lähtudes tootmissuunalise võimsuse piiramise korral elektrienergia võrku andjale piiramise perioodi Eesti hinnapiirkonna börsihinna vastavalt võrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes või elektrituruseaduse § 72 lõike 4 alusel kehtestatud metoodikas sätestatud tingimustele ning hüvitab tootjatele, kellel on õigus neil tundidel saada taastuvenergia toetust, samas ulatuses saamata jäänud tulu.“;

3) paragrahvi 24 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Võrgu arenduskohustuse täitmise kulusid jaotusvõrgus ei arvata liitumistasu hulka, kui võrguettevõtja on asunud arenduskohustust täitma enne liitumistaotluse esitamist. Liitumistasu eeldatava suuruse määrab võrguettevõtja liitumispakkumises.“;

4) paragrahvi 25 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Uue võrguühenduse loomise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutades lähtub jaotusvõrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest ja põhivõrguettevõtja suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 4–7 sätestatust. Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ja selle komponendid võivad põhineda keskmistel kuludel.“;

5) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:
„(4) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral elektrituruseaduse paragrahvi 72 lõikes 61 kirjeldatud olemasolevas põhivõrgus tasutakse elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 sätestatud fikseeritud ja liitumispunkti liitumistasu võrguettevõtja poolt kehtestatud hinnakirja alusel.

(5) Uue tarbimisvõimsusega liitumisel või tarbimisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus arvestatakse liitumispunkti liitumistasu põhivõrguettevõtja veebilehel avaldatud hinnakirja alusel. Tarbimisvõimsuse suurendamisel pärast seda, kui tarbimisvõimsust on viimase 12 kuu jooksul vähendatud, arvestatakse vähendatud võimsuse osale juurde võimsuse lisamise tasu elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 sätestatud fikseeritud liitumistasu ulatuses.

(6) Kui uus põhivõrguga liitumine või tarbimis- ja tootmistingimuste suurendamine toob kaasa liitumise asukohta, kuhu käesoleva sätte jõustumise hetkeks ei ole põhivõrku rajatud ja rajamine ei ole ette nähtud põhivõrguettevõtja kinnitatud investeeringute kavas või kui olemasolevas võrgus vähendatakse tarbimiskoha puhul rikkest põhjustatud ühekordset katkestuse likvideerimise aega kahe tunnini ilma võimsust juurde lisamata, arvestatakse liitumistasu elektrituruseaduse § 72 lõike 63 alusel. Liitumisel nii olemasolevasse võrku kui ka uude asukohta, sealhulgas olemasoleva põhivõrguga ühendatud kliendi tarbimis- ja tootmistingimuste muutmisel, kuuluvad põhivõrguettevõtjale hüvitamisele sellised kulud, mida ei ole kajastatud põhivõrguettevõtja kehtestatud hinnakirjas.

(7) Põhivõrguettevõtjal on õigus arvata liitumistasu hulka toimingu- ja menetlustasu elektrituruseaduse § 73 lõikes 1 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika kohaselt ning projektijuhtimistasu, mille suurus on kehtestatud protsendina elektrituruseaduse § 72 lõikes 64 sätestatud liitumistasu kogumaksumusest.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub elektrituruseaduse muutmise seaduse jõustumisega.

Kristen Michal
Peaminister

Yoko Alender
Kliimaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja seletuskiri.docx

KAVAND

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse põhivõrguga liitumisel makstavate liitumistasude põhimõtteid liitujale paremini prognoositavaks ning täpsustatakse tingimused, mil loetake elektrienergia ja võrguteenuse kasutamist ebaseaduslikuks.

Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected]), energiatõhususe ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected]) ja nõunik
Regina Hermandi ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba
([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.1. Eelnõu eesmärk

Eesti on võtnud endale eesmärgi katta 2030. aastaks summaarsest elektri lõpptarbimisest taastuvenergiaga vähemalt 100%. Mitme samaaegse seadusemuudatuse eesmärk on kiirendada taastuvenergiale üleminekut ja võimaldada Eesti riigil eelmainitud eesmärgi täitmine, luues eeldused põhivõrgu arenduskohustuse laiendamiseks.

Põhivõrguga liitumise protsessi peamiseks puuduseks ning arendusi takistavaks asjaoluks on seni turuosaliste tagasiside põhjal investeeringute valmimise ajakulu ja eelnev teadmatus liitumistasu suurusest ja protsessi ajakulust.

Põhivõrguga liitumise protsessi kiiremaks ja selgemaks muutmiseks on seega põhjendatud praegu kehtiva põhivõrguettevõtja arenduskohustuse täiendamine ja põhivõrguga liitumise protsessi ning võrgu-, sh liitumistasu ülesehituse ümberkujundamine nii elektrituruseaduses kui ka Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“.

1.2. Märkused

Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrus nr. 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ on kehtestatud elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel. Vastav elektrituruseaduse redaktsioon hakkas kehtima 27.04.2019.

Eelnõu on seotud menetluses oleva elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 käsitleb Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muudatusi ning koosneb kuuest punktist.

Punktiga 1 täiendatakse § 21 lõiget 2 sõnaga „kulupõhised“.

Punktiga 2 täiendatakse § 21 lõigetega 5–8.
Lõige 5 näeb ette, et olemasoleva võrguga seotud liitumistasud tuleb maksta 60 päeva jooksul alates põhivõrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimisest. Olemasoleva võrguga seotud liitumistasud on kirjeldatud kehtiva määruse § 25 lõigetes 4–6. Liitumistasu tasumine 60 päeva jooksul ja mitte alles liitumise valmimisel on tingitud põhivõrguettevõtja arenduskohustuse raames juba tehtud investeeringutest ning sellest, et vähendada elektrivõrgu võimsuse broneerimise võimalust liitumislepingu täitmise perioodiks ilma kindla kavatsuseta võimsust kasutada.

2023. aastal jõustunud elektrituruseaduse muudatustega võeti tootmissuunaliste liitujate suhtes kasutusele tagatise nõue, mis aitas lahendada võrgu broneerimise probleemi. Seadusemuudatusega fikseeritud hinnale üle minnes ja maksetähtaja 60 päeva kehtestamisel on võimalik kaaluda vastavate liitumiste puhul eraldiseisvast deposiidist loobuda, kuna juba tasutav liitumismaksumus ja deposiidi maksumus on sarnases suuruses. Seega vastav tasu võiks aidata juba välistada võrgu broneerimise sama summa eest. Samuti on õigustatud liitumise maksumust küsida kohe liitumislepingu sõlmimisel, kuna võrguettevõtjale tekib kohustus võrku ette arendada ja võrgutugevduse kulutused on juba liitumise hetkeks tehtud ja läbilaskevõimsuse nn pudelikaela risk langeb võrguettevõtjale. Liitumistasu fikseerimisele üleminekul ja võimalikul deposiidikohustusest loobumisel tuleb tagada, et liitumistasusid liitumislepingu sõlmimise järel liitumislepingu peatamisel või lõpetamisel ei tagastata. Selline süsteem tagab, et arendajad taotlevad võrguga liitumist, kui nad on kindlad projekti teostatavuses. See aitab kaasa, et võrguinvesteeringud tehakse õigesse kohta ja õigetes mahtudes.

Lõike 6 eesmärk on täpsustada liitumistasu tagastamise tingimusi liitumislepingu lõppemisel enne selle täitmist. Juhul kui liitumislepingu lõpetamise põhjustajaks on liituja, siis ei pea võrguettevõtja kandma ehk üldisesse võrguteenuse kulusse lisama selle konkreetse liitumisega seotud kulusid (ei otseseid ega kaudseid). Seega on põhjendatud, et ka need kulud, mis liitumislepingu lõpetamise hetkeks ei ole veel selgunud, mõistetakse nende täpsustumisel liitujalt sisse. Asi on selles, et kui liitumisleping lõpeb enne selle täitmist, siis ei ole võrguettevõtjal alati võimalik nõuda „tegelikel kuludel põhineva liitumistasu“ maksmist enne, kui sellised kulud selguvad.

Lõike 7 eesmärk on võimaldada liitujale tagastada fikseeritud liitumistasu liituja enda soovil juhul, kui liitumise käigus selguv liitumistasu tegelik suurus osutub üle kahe korra kallimaks võrreldes algselt liitumislepingus prognoositud liitumistasuga. Samuti sätestatakse, et liitumisleping lõppeb sellises olukorras.

Lõike 8 eesmärk on täpsustada elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga seaduse § 71 lõike 5 punktis 1 tehtava täpsustusega tootja piiramise kulude kompenseerimise põhimõtteid nii, et lisaks piirangutunni börsihinnal tuginevale hüvitisele kompenseeritakse tootjatele, kel on õigus nende tundide eest saada taastuvenergia toetust, saamata jäänud taastuvenergia toetus. See asjaolu tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943, 5. juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud). Eelmainitud määruse artikkel 13, mis käsitleb koormuse ümberjaotamist näeb ette, et kui kasutatakse muud kui turupõhist koormuse ümberjaotamist, peab ümberjaotamist nõudev võrguettevõtja maksma rahalist hüvitist ümberjaotamisega hõlmatud tootmis-, energia salvestamise või tarbimiskaja üksuse ettevõtjale, välja arvatud juhul kui tootjad on nõustunud ühendamislepinguga, mille kohaselt ei ole energia kindel tarnimine tagatud. Rahalise hüvitise määraks loetakse määruse teksti järgi netotulu, mis oleks järgmise päeva turul saadud sellise elektri müügist, mis oleks energiatootmis-, energia salvestamise või tarbimiskaja üksusega toodetud, kui poleks esitatud koormuse ümberjagamise taotlust. Sealhulgas kui rahalist hüvitist makstakse energiatootmis-, energia salvestamise või tarbimiskaja üksustele lähtuvalt toodetud või tarbitud elektrienergia hulgast, loetakse rahaline toetus, mis oleks saadud ilma ümberjaotamise nõudeta, netotulu osaks.

Punktiga 3 lisatakse § 24 lõikesse 3 sõna „jaotusvõrgus“ ning kustutatakse sõna „lõpliku“, sest liitumislepingu pakkumuses sisalduv eeldatav liitumistasu võib võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel suureneda või väheneda. Lõplik liitumistasu suurus selgub viimase osamakse arve esitamisel ehk pärast tööde lõppu.

Punktiga 4 täiendatakse § 25 lõiget 1, et täpsustada jaotus- ja põhivõrguettevõtja liitumistasu arvutamise põhimõtteid.

Punktiga 5 täiendatakse § 25 lõigetega 4–7.
Lõike 4 kohaselt tasutakse uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud fikseeritud liitumistasu, millele lisandub täiendav liitumispunkti tasu elektrituruseaduse § 72 lõikes 66 sätestatud alusel.

Lõige 5 sätestab rakendatava liitumistasu määramise metoodika kliendi liitumisel olemasolevasse põhivõrku. Erinevalt tootmisest ei rakendata tarbimisele võimsuse lisamise tasu, sest tarbija tasub võrgutasu tarbitud elektrienergia eest ja võrguühenduse kasutamise eest, millega muuhulgas finantseeritakse põhivõrguettevõtja poolt arenduskohustuse raames tehtavaid investeeringuid.
Erandina tuleb tasuda võimsuse lisamise tasu olemasoleva tarbimise korral, kui tarbimisvõimsust on viimase 12 kuu jooksul vähendatud ning tarbija soovib tarbimisvõimsust uuesti suurendada. Põhivõrguettevõtja kliendid maksavad võrgutasu lisaks tarbitud elektrienergia kogusele ka tarbimiskoha kasutamise ning võrgulepinguga tarbimiskohas kokkulepitud tarbimisvõimsuse eest. Sesoonselt tarbimisvõimsust muutvad kliendid tingivad tariifimuudatused vähemalt kaks korda aastas, mis omakorda ei võimalda investeeringute stabiilset planeerimist ega anda klientidele õigeid hinnasignaale.

Lõige 6 sätestab rakendatava liitumistasu määramise metoodika kliendi liitumisel asukohta, kuhu põhivõrku ei ole rajatud või kuhu ei plaanita põhivõrguettevõtja investeeringute kava kohaselt võrku rajada, ning olukorras, kus liitumisega muudetakse tarbimiskoha tarbimis- või tootmistingimusi või mõlemat. Sellisel juhul tuleb kliendil tasuda lisaks elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud fikseeritud liitumistasu komponentidele kulud kalkulatsiooni alusel. Selle sättega välditakse võrguinvesteeringute mõju ühiskondlikele kuludele näiteks juhul, kus potentsiaalne kliendi liitumispunkt asuks olemasolevast võrgust kaugemal ning ühendusliinid liituva kliendi ja olemasoleva põhivõrgu vahel on vajalikud vaid üksiku liituja huvides. Samuti ei ole põhjendatud olemasolevas võrgus selliste võrguinvesteeringutega ühiskondlike kulude suurendamine, mille rajamisega ei suurene olemasoleva elektrivõrgu läbilaskevõimsus, vaid suureneks ainult olemasolevate klientide toitekindlus ehk tegemist on reserveerivate ühendustega. Sellist põhivõrgu laiendust ei saa käsitada ühiskondliku huvi objektina ega finantseerida seda tarbijate tasutava võrgutasu arvelt. Näiteks tingiks ühe Ruhnu saarele rajatava 100 MW võimsusega tuuleelektrijaama võrguga ühendamine olulisi investeeringuid, kuid need ei oleks vajalikud ülekandevõrgu toimimiseks laiemalt. Seega on määrusesse lisatava teksti eesmärk säilitada reegel, mille kohaselt uude asukohta rajatava põhivõrgu ehitamiseks vajaliku liitumistasu hulka kuulub liituja tasutav kulupõhine liitumistasu.

Selliste kulude all, mida ei ole kajastatud põhivõrguettevõtja kehtestatud hinnakirjas, on mõeldud täiendavaid kulusid, mis võivad tekkida liitumisel nii olemasolevasse võrku kui ka uude asukohta. Sellised tööd hinnastatakse vastavalt nende tööde tegelikule maksumusele (kalkulatsiooni alusel, mis täpsustub hanke käigus). Selline kulu arvestatakse olemasolevasse võrku liitumisel liitumistasu koosseisu, kui liituja peaks soovima suurendada olemasoleva võrguühenduse varustuskindlust (ja see tingib nt ühele toiteliinile täiendava, reservtoiteliini rajamise). Liitumine uude asukohta tähendab olemasoleva põhivõrgu laienemist sinna, kus täna olemasolevat põhivõrku ei ole. Näiteks kui liitumise tehnilise lahenduse koostamisel otsustatakse elektrijaama võrguga ühendamiseks alajaam üldse olemasolevast põhivõrgust eemale ja liitumistasuna tuleb tasuda tegelike kulude alusel uue alajaama ja olemasoleva põhivõrguga ühendamiseks ehitatavate (õhu)liiniharude rajamise eest. Sellisel juhul lisandub fikseeritud liitumistasu olemasoleva võrgu läbilaskevõime suurendamise eest ning alajaama rajamiseks tehtavad tööd hinnakirja alusel.

Lühidalt tuleb liitujal tasuda fikseeritud liitumistasu, mis on tänases mõistes võrgu tugevdamiseks ette nähtud kulud ehk tööd täiendava tootmis- ja/või tarbimisvõimsuse võrguga ühendamiseks vajaliku olemasoleva võrgu ülekandevõimsuse suurendamiseks. S.o olemasoleva võrgu raames uute ülekandeliinide rajamine, olemasolevate liinide läbilaskevõime suurendamine jt. kaasnevad tegevused. Samuti loetakse olemasoleva võrgu läbilaskevõime suurendamiseks täiendava läbilaskevõimsuse tekitamine 330 kilovolti ja 110k kilovolti pingeastmete vahel (s.o 330/110 kv trafode lisamine ning kõik sellega kaasnevad tegevused nagu nt. trafode lahtrite rajamine).

Lõige 7 loetleb põhivõrguettevõtja olemasolevad liitumistasud ning nende arvestamise põhimõtted. Põhivõrguettevõtjal võib olla veel teisi liitumistasusid. Toimingu- ja menetlustasu arvestatakse elektrituruseaduse § 73 lõikes 1 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika kohaselt. Projektijuhtimistasu sisaldub võimsuse lisamise tasus ning moodustab 5 protsenti võimsuse lisamise tasust, mis on keskmine projektijuhtimisega seotud tegevuskulude maht liitumise korral. Projektijuhtimistasu kasutatakse tegevuskulude katmiseks ning selle ulatuses ei vähendata võrgutasude arvestamisel võrguteenuse osutamiseks vajalikku põhivara.

Eelnõu § 2 näeb ette jõustumise elektrituruseaduse muutmise seadusega samaaegselt.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud ELi õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Kavandatud muudatus: põhivõrguettevõtjaga liitumisel makstavate liitumistasude parem prognoositavus;

Olemasoleva ülekandevõrguga liitumisel makstavate liitumistasude fikseerimine
Määruse muudatusega kaasnev mõju on positiivne, sest ülekandevõrguga liitujate jaoks muutub liitumisprotsess selgemaks ning liitumise hind on olemasoleva võrgu piires fikseeritud ja juba protsessi alguses teada ehk suureneb õiguskindlus ja -selgus. Praegu on liitumishind kulupõhine ja tegelik hind võib selguda alles siis, kui selgub võrgu arendamise tegelik kulu. Muudatusel on sihtrühmale positiivne majanduslik mõju.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Määruse muudatusega kaasnevad mõjud tervisele ja tervishoiukorraldusele, inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, tööturule ja keskkonnale, demograafiale ja rahvastiku arengule, soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsetele võimalustele ning inimeste õigustele on olematud või väga väikesed. Käesoleva seaduse muutmisega ei ole ette näha, et realiseeruks risk täiendavateks kuludeks elanikele, mis võiks viia piirkonniti erinevas ulatuses elektrivaesuse või elektriostuvõimetuse tekkimiseni. Taastuvelektril põhinev elektrisüsteem toob alla keskmise elektrihinna ning võrgu arenduskohustuse rakendamisega kaasnev võrgutasu kasv jääb elektritarbijatele kehtima hakkavatest madalamatest elektrihindadest tulenevale kasule ilmselt mitmeid kordi alla.
Puuduvad määruse mõjud haridusele, teadusele, kultuuriteemadele ja spordile.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju looduskeskkonnale on olematu või väga väike, kuivõrd muudatustega soodustatakse Eestisse uute taastuvenergiat kasutavate elektrijaamade rajamist, tänu millele suureneb taastuvelektri tootmise maht ja väheneb CO2-heide, mis mõjutab positiivselt välisõhu kvaliteeti ja seega rahvatervist. Taastuvenergiajaamade planeerimise ja menetluse protsessides hindavad arendajad igal juhul erinevaid keskkonnamõjusid. Juba planeerimisel otsitakse asukoht, mis mõjutaks looduskeskkonda vähe või ebaoluliselt. Kuna määrus ei reguleeri elektrijaamade paigaldamise küsimusi, siis on muudatustel väike või kaudne keskkonnamõju. Tänu sellele, et elektrienergia ja keskkonnaga seotud teemad jõuavad aina enam ühiskonna teadvusesse ja mõjutavad isikute keskkonnaalaseid hoiakuid ja käitumist võib eeldada pigem positiivset mõju keskkonnateadlikkuse kasvule ja seeläbi elu- ja looduskeskkonnale.

Mõju majandusele ja regionaalarengule
Kavandatud muudatused mõjutavad kaudselt kogu Eesti elanikkonda, sest riigi eesmärk on minna üle taastuvenergia toomisele ning ülesanne on tagada elektrienergia kättesaadavus igale Eestis elavale inimesele. Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks. Taastuvenergeetika arendamine ja edendamine on tähtis majandusharu, mis aitab kaasa riigi majanduse elavdamisele ja tagab uusi töökohti, mis aitab kaasa tööealise elanikkonna paikseks jäämisele ja hoiab mingil määral ära ka ääremaastumist. Samuti võib suurem taastuvenergia kasutuselevõtt tagada taskukohasema varustuskindluse Eesti elanikele. Lahendus ei mõjuta eri piirkondi oluliselt erineval moel, kuid võib esineda sotsiaal-majanduslikke arenguerinevusi vähendav mõju. Tugevdades võrku haajasustusega piirkondades, kuhu rajatakse taastuvenergia tootmist või võimaldades suurema tööstusobjekti ja taastuvenergia tootmisvõimsuse vahele rajada otseliini, võib seadusemuudatusega kaasneva lahendusega elavneda majandus just maapiirkondades ning tagada töökohti.
Mõju ettevõtlusele kaasneb määrusega ühelt poolt seoses üle-eestilise võrgutasu teataval vähesel määral suurenemisega, kuid teiselt poolt otseselt tänu taastuvenergia laialdasemale kasutuselevõtule vähenevate elektrienergia börsihindadega. Lahendus mõjutab mikro- või väikeettevõtjaid ja suurettevõtjaid võrdselt, sest võrgutasu ei ole Eestis kuidagi diferentseeritud. Mis puudutab taastuvenergiaettevõtjaid, siis nende jaoks leevendab lahendus turutõrkeid ja üle Eesti on võimalik lihtsamalt taastuvenergia tootmisvõimsusi olemasolevasse elektrivõrku lisada, mis varasema kulupõhise liitumistasu korral oleks olnud mõne ettevõtja jaoks ülejõukäiv.
Mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale on pigem positiivne, suurendades kulusid üle-eestiliselt kehtiva võrgutasu tõusu tõttu (keskmise eratarbija võrguteenuse kulu aastases vaates tõuseb suurusjärgus viis eurot), kuid suurendades Eesti elektribörsil suurema taastuvenergia osakaalu tõttu madalamate elektrihindade tõttu hinnavõitu sellest kahtlemata rohkem. Leibkondade või üksikisikute tarbimiskäitumine on vaba ning oma energiatarbimise jälgimiseks ja võimalusel vähendamiseks on loodud palju digitaalseid lahendusi.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatused ei põhjusta julgeolekuriski. Kui määrus aitab taastuvenergeetika kasutuselevõtule kaasa, siis kaasneb riigi energiavarustuse suurem hajutatus ja paindlikkus elektrisüsteemis, mis energiajulgeoleku kontekstis on positiivse mõjuga, sest väheneb vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi tootmisportfelli suurem mitmekesisus suurendab võimet tagada elektrienergia lõpptarbijate varustamine elektrienergia tipptarbimise ajal.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Mõju ulatus on väike, muudatused ei too kaasa olulisi muudatusi halduskoormuses.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks lisakulusid ega tulusid riigi eelarvele ei teki.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Eelnõu kooskõlastasid märkustega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium ja Justiitsministeerium. Vaikimisi kooskõlastasid eelnõu Kaitseministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eelnõu saadetakse tutvumiseks ja ettepanekuteks huvirühmadele taastuvenergeetika nõukoja üldise meililisti kaudu jaotusvõrguettevõtjale Elektrilevi OÜ, põhivõrguettevõtjale Elering AS, Konkurentsiametile ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

7. Määruse jõustumine

Määruse muudatused jõustuvad elektrituruseaduse muudatuste (eelnõu kooskõlastusel) jõustumisega, kuna käsitlevad elektrituruseaduse muudatustega seotud lähenemisi.

Elektrituruseaduse eelnõu.docx

EELNÕU
11.10.2024

Elektrituruseaduse muutmise seadus

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 39 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Süsteemihaldur ja jaotusvõrguettevõtja ei maksa tootjale rahalist hüvitist tootmise piiramise korral, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/943 artikli 13 lõike 7 kohase koormuse ümberjaotamise korral, sealhulgas käesoleva seaduse § 71 lõike 5 punktis 1 nimetatud tootja piiramisega seotud kulud, kui süsteemihaldur andis tootjale tootmise vähendamise korralduse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja kõik muud võimalused olid ammendatud.“;

2) paragrahvi 61 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tootmisseadmest“ sõnadega „või tootmisseadme liitumispunktist“ ja asendatakse sõna „kuue“ numbriga „15“;

3) paragrahvi 66 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud ja tulevikus ühendatavatele tarbijatele, energiakogukondadele, tootjatele, liinivaldajatele ja võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva ja prognoositavalt tulevikus turuosalise rajatava nõuetekohase elektripaigaldise.“;

4) paragrahvi 66 lõiget 10 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Jaotusvõrguettevõtja, kellel on kohustus koostada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud arengukava, esitab Konkurentsiametile ka arenduskohustuse täitmisega seotud investeeringuprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse.“;

5) paragrahvi 66 lõike 12 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) järgneva kümne aasta investeerimisprojektide, sealhulgas võrgu arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse;“;

6) paragrahvi 68 lõike 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punktis 1 või 2 nimetatud isik esitab tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest oma tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud;“;

7) paragrahvi 68 lõike 11 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 71 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „katmine“ tekstiosaga „, mille hulka loetakse muuhulgas võrgupiirangutest lähtuvad tootja elektrienergia võrku sisestamise piiramisega seotud kulud“;

9) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 61–66 järgmises sõnastuses:
„(61) Võrguettevõtjal on võrgu arenduskohustuse ajal õigus teha lisaks olemasoleva võrgulepingu täitmisele investeering, mis on vajalik võrguettevõtja prognoositud uue tootmis- ja tarbimissuunalise võimsuse liitmiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks võrgus. Sellise investeeringu võib teha ainult liitumisel võrguettevõtja olemasolevasse võrku olemasoleval pingeastmel või kui uue võrgu rajamise näeb ette investeeringute kava. Põhivõrgus loetakse olemasolevaks võrguks muuhulgas uue ehitatava alajaamani rajatavat õhuliini kuni ühe visangu ulatuses.

(62) Võrgu arenduskohustusega seotud võrguettevõtja investeering võetakse arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel ja arvestatakse võrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka.

(63) Põhivõrguga ühendamisel koosneb liitumistasu kulupõhisest hinnast, liitumistasu fikseeritud määrast, mida arvestatakse eurodes ühe megavoltampri kohta (edaspidi fikseeritud liitumistasu) ja põhivõrguettevõtja hinnakirjas fikseeritud kulukomponentidel põhinevast liitumispunkti väljaehitamise liitumistasust (edaspidi liitumispunkti liitumistasu). Käesoleva paragrahvi lõikes 61 kirjeldatud olemasoleva põhivõrguga ühendamisel koosneb liitumistasu fikseeritud liitumistasust ja liitumispunkti väljaehitamise liitumistasust.

(64) Liitumisel või tarbimis- või tootmistingimuste muutmisel võrgus, milleks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud investeeringut, vähendatakse esialgu võrguettevõtja võrgu arenduskohustuse hulgas võrguteenuse osutamiseks vajalikku ja põhivara hulka arvestatud kulu laekunud fikseeritud liitumistasu ja liitumispunkti liitumistasu ulatuses. Menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimistasu tagasi ei arvestata.

(65) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamisel olemasolevasse põhivõrku tuleb käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 1 nimetatud liitumistasu suuruse arvutamise metoodikas arvesse võtta:
1) põhivõrguettevõtja võrgu arengukava järgi planeeritavate võrguinvesteeringute prognoositavat maksumust;
2) põhimõtet, et arenduskohustuse raames teostatavad investeeringud loovad kasu nii tootmisele kui ka tarbimisele ning sellest lähtuvalt määrata fikseeritud tasuarvutusse pool arengukava järgi planeeritavate võrguinvesteeringute prognoositavast maksumusest;
3) prognoositavat uute tootmissuunaliste liitumiste mahtu;
4) vajadust tagada fikseeritud tasu suurim mõistlikult võimalik stabiilsus, et vähendada tootmisvõimsuse arendamisega seotud riske.

(66) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus tuleb liitumispunkti loomisega seotud tasu käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 1 nimetatud liitumistasu arvutamise metoodikas arvesse võtta:
1) liitumispunkti loomise keskmisi kulusid;
2) vajadust tagada fikseeritud tasu suurim mõistlikult võimalik stabiilsus, et vähendada tootmisvõimsuse arendamise riske.“;

10) paragrahvi 72 lõike 9 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) liitumistasudest soetatud põhivara, kui see ei ole seotud käesoleva paragrahvi lõike 61 alusel soetatud põhivaraga;“;

11) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Võrguettevõtja kehtestatud liitumistasud, mis põhinevad käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel kooskõlastatud metoodikale, avalikustatakse võrguettevõtja veebilehel.“;

12) paragrahvi 871 lõiked 1–3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Põhivõrguettevõtja ja tegevusloaga võrguettevõtja võib üles öelda tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu tootmisvõimsuse ulatuses, milles tootmisseadet käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul võrku ei ühendatud.“;

14) paragrahvi 871 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates liitumispunkti valmimise tähtajast või võrguettevõtjapoolsest võrguühenduse ja tootmisseadme kogu tootmissuunalise liitumisvõimsuse kasutamiseks vajalike liitumislepinguliste tööde valmimise lõpptähtajast, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub hiljem.“;

15) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 41–42 järgmises sõnastuses:
„(41) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood päikesepaneelide puhul võib olla pikem käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud perioodist, kui nende paigaldamine on seotud ehitusprojektiga, mille valmimine on päikesepaneelide paigaldamise eelduseks, ja seda ulatuses, mis on ehitusprojekti valmimistähtaeg liitumistaotluse esitamisel.

(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tootmise alustamise ajapikendus ei või olla pikem kui kolm aastat.“;

16) paragrahvi 871 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

17) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 51–52 järgmises sõnastuses:
„(51) Tehnoloogia muutmiseks ei loeta liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiale muu tehnoloogia lisamist, kui sellega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunalise võimsuse suurendamine.

(52) Liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat on lubatud muuta aladel ja juhtudel, kus riigikaitseliste piirangute tõttu ei ole lubatud liitumistaotluses näidatud tehnoloogiat rajada. Tehnoloogiat võib muuta, kui sellise tehnoloogia kasutamine ei ole vastuolus sellel alal kehtestatud riigikaitseliste piirangutega.“;

18) paragrahvi 871 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingujärgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub liituja võrguettevõtjale alates aasta möödumisel nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu rakendatakse iga järgneva aasta täitumisel, mil turuosaline ei ole kasutanud vähemalt 95 protsendi ulatuses kogu oma liitumislepingujärgset tootmissuunalist võimsust. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas.“;

19) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses:
„(61) Vähemalt 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu pärast käesoleva seaduse § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumist 30 protsendi ulatuses esimesel aastal ning 60 protsendi ulatuses teisel aastal, kui esimesel aastal kasutati liitumislepingujärgset tootmisvõimsust vähemalt 50 protsendi ulatuses.

(62) Võrguettevõtja lükkab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel kuni nimetatud põhjuste äralangemiseni. Tootja on kohustatud nimetatud põhjuste äralangemisest viivitamata teavitama võrguettevõtjat.

(63) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu ei kohaldata tegevusloaga võrguettevõtjate vahel toimuvale tootmissuunalisele liitumisele.“;

20) paragrahvi 871 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud suuruses. Nimetatud tasu ei rakendu mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses, mis on seotud käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismis osalemisega, vajalik süsteemihalduriga sõlmitud pikaajalise sagedusreservide lepingu täitmiseks või vajalik süsteemihalduriga sõlmitud tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamise lepingu täitmiseks.“;

21) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud esmase kaheaastase perioodi möödumist rakendatakse tasu samas lõikes sätestatud suuruses iga järgneva aasta eest, kui turuosaline ei kasuta vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust selle aasta jooksul. Nimetatud tasu ei kohaldata tegevusloaga võrguettevõtjate vahel sõlmitud võrgulepingule.“;
22) paragrahvi 871 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtajaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud tasu, ei ole võrguettevõtja kohustatud tagama turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Võrguettevõtjal on õigus võrgulepingus ühepoolselt vähendada tootmisvõimsust või võrguleping tootmistingimuste osas üles öelda, kui võrgulepingujärgne tootmisvõimsus on jäetud kasutusele võtmata. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse.“;

23) paragrahvi 871 lõikest 10 jäetakse välja number „1“;

24) paragrahvi 93 lõike 6 punktist 15 jäetakse välja sõnad „ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemihalduri investeerimiskava muutmiseks“;

25) paragrahvi 93 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda, tootmise piiramisega seotud kulude hüvitamist, mis ei lähtu käesoleva seaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud korrast ning aktiivseid võrguteenuse kasutajaid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.“;

26) paragrahvi 1113 lõige 14 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 1113 lõiget 15 täiendatakse pärast sõna „möödumisest“ sõnadega „iga järgneva aasta eest“;

28) paragrahvi 1113 lõiked 16 ja 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(16) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse liitumislepingute suhtes, mille liitumislepingujärgne võrguühendus ja kõik tootmissuunalise liitumise kasutamiseks vajalikud liitumislepingukohased tööd on hiljemalt 2023. aasta 17. märtsi seisuga valminud.
Paragrahvi 871 lõikes 4 nimetatud tähtaega arvestatakse alates 2023. aasta 17. märtsist ning tasu rakendatakse § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest alates iga järgneva aasta eest.

(17) Käesoleva seaduse § 871 lõigetes 7 ja 71 nimetatud tähtaegasid arvestatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga ka nende tootmissuunaliste võrgulepingute suhtes, mis on sõlmitud enne käesoleva lõike jõustumist.“;

29) paragrahvi 1113 lõikest 18 jäetakse välja sõna „tuulest“;

30) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 20 – 22 järgmises sõnastuses:
„(20) Käesoleva lõike jõustumise seisuga kehtivale põhivõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingule, mille alusel ei ole tasutud liitumistasu kolmandat osamakset, rakendatakse fikseeritud liitumistasu käesoleva seaduse § 72 lõikes 61 sätestatud juhul, kui olemasolev liitumistasu on kõrgem kui fikseeritud liitumistasu. Vähendatav liitumistasu kulu arvestatakse pärast turuosalise liitumistasu vähendamist põhivõrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka ja võetakse arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasu arvutamisel.

(21) Käesoleva seaduse § 72 lõikeid 63–66 rakendatakse ühe kuu möödudes pärast § 74 lõikes 7 nimetatud hinnakirja avalikustamist võrguettevõtja veebilehel.

(22) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 7 nimetatud hinnakiri hakkab kehtima 30. päeval pärast selle avalikustamist võrguettevõtja veebilehel.“.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2024
Algatab Vabariigi Valitsus X. Y 2024. a nr XYZ

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Elektrituruseaduse muutmise eelnõu.pdf

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiitsministeerium

17.10.2024 nr 1-4/24/4983

Elektrituruseaduse muutmise eelnõu

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu ja Vabariigi Valitsuse

14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise määruse

eelnõu. Palume tagasisidet võimalusel hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Elektrituruseaduse eelnõu

2. Elektrituruseaduse eelnõu seletuskiri

3. Määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ eelnõu

4. Määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ seletuskiri

Teadmiseks: Elering AS, Elektrilevi OÜ

Thérèse Liis Kilk, 625 6493

[email protected]

Elektrituruseaduse seletuskiri.docx

11.10.2024

Elektrituruseaduse muutmise seaduse seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Eesti võetud taastuvenergiaga seotud eesmärkide täitmiseks on vajalik Eesti elektrivõrku arendada ja tugevdada, et sellesse oleks võimalik liita uusi tuule- ja päikeseparke. Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduses kehtestatud võrguga ühendamise tasu kontseptsiooni selliselt, et olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole katavad elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse fikseeritud hinnakiri. Nii võimaldatakse potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektrivõrguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu. Eelnõuga tehtavate muudatustega on kavas laiendada põhivõrguettevõtja (Elering AS), kuid ka teiste elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse ulatust, mis võimaldab eelkõige teha põhivõrku ettenägelikke ja heaperemehelikke investeeringuid, et Eesti riigi võetud 100% taastuvelektri eesmärk aastaks 2030 täita. Selleks, et soodustada optimaalset võrgukasutust, täpsustatakse eelnõukohaste seadusemuudatustega võrgu alakasutustasu rakendamisega seotud sätteid ning võimaldatakse teatud juhtudel eelnevalt taotletud elektrienergia tootmistehnoloogiat muuta juhul kui sellega kaasneb elektrivõrgu efektiivsem kasutus. Kuna taastuvelektri tarbimise kasvuga langevad elektrihinnad ning investeeringutega tugevdatakse elektrivõrku ja vahetatakse välja vananenud liine, kaasneb muudatustega elektritarbijatele positiivne mõju.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected]), energiatõhususe ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected]) ja nõunik Regina Hermandi ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba
([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aluspõhimõttega 1.1.6.

Eelnõu on seotud teise menetluses oleva elektrituruseaduse muutmise eelnõuga, mille eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/944 tehtud muudatused ja kõrvaldada puudused, milles Eesti nõustub Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusega rikkumismenetluses nr (2021)0033 ning mis on seotud on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 (VVTP) punktidega 6.1.2 ja 6.1.8.

Muudetakse elektrituruseadust (RT I, 04.07.2024, 7).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eesti on energiamajanduse korralduse seaduse paragrahvi 321 lõikega 1 võtnud eesmärgi katta 2030. aastaks summaarsest elektri lõpptarbimisest taastuvenergiaga vähemalt 100%. Seaduse eesmärk on selleks kiirendada taastuvenergiale üleminekut ja võimaldada Eesti riigil eelmainitud eesmärgi täitmine, luues eeldused peamiselt põhivõrgus arenduskohustuse laiendamiseks.

Põhivõrguettevõtja hallatava elektrienergia põhivõrgu jaoks tähendab Eesti võetud eesmärk seda, et elektrivõrguga peab selle eesmärgi saavutamiseks kokku olema võimalik liita hinnanguliselt vähemalt 5500 MW tootmissuunalist võimsust. Praegune põhivõrk võimaldab toota umbes 3000 MW, juurde oleks vaja arendada võrgu vastuvõtuvõimsust ligikaudu 2500 MW ulatuses. Siinjuures on oluline täpsustada, et eelmainitud 3000 MW juures on mõeldud taastuvenergiavõimsusi ning Eesti idapiirkonnas asuvate põlevkivielektrijaamade asemele ei ole samasse asukohta riigikaitseliste kõrguspiirangute tõttu võimalik tuule- ega päikeseparke rajada. Samuti peab see maht sisaldama kokkuleppelist 1000 MW juhitavaid tootmisvõimsusi. 5500 MW tootmissuunalise võimsuse puhul on tagatud see, et vähemalt kümne teravatt-tunnise tarbimise juures on võimalik toota ka sama palju taastuvenergiat. Elektrivõrguga seotud investeeringute elluviimine on ajamahukas protsess, eriti uue ülekandetaristu, sealhulgas õhuliinide ja alajaamade planeerimine ja rajamine. Praegune elektrivõrguga liitumiste süsteem on jäämas kiirele arengule ette ja olukord tingib vajaduse hakata võrku ette arendama. Reeglina on nimelt kõrgepingeliinide ja alajaamade planeerimiseks ja ehitamiseks vaja rohkem aega, kui on maismaale rajatavate tootmisseadmete, nt tuule- või päikeseparkide, ehitamiseks kuluv aeg. Samuti tuleb arvestada tootmisseadme liitumisprotsessi ajakuluga.

Seetõttu tasub elektri põhivõrgu investeeringutega alustada tulevikku vaatavalt ja esimesed investeerimisotsused tuleks põhivõrguettevõtjal eesmärgi tähtaega silmas pidades vastu võtta juba 2025. aastal. Nii on võimalik taastuvenergia arendajatel uued elektrijaamad rajada ja nendega tööd alustada kohe peale seadme ja liitumispunkti valmimist, sest kui vajalikud võrgutugevdused ka ei ole veel valminud, võimaldatakse tootjale müümata jäänud elektri eest hüvitis. Seega on seadusemuudatused vaja teha võimalikult kiiresti, et liituda sooviv tootja ei peaks ootama jääma võrgutugevduste valmimist.

Kuna elektrivõrguga liitumise protsessi peamine puudus ning arendusi takistav asjaolu on seni turuosaliste tagasiside põhjal investeeringute valmimise ajakulu ja eelnev teadmatus liitumistasu suurusest ja protsessi ajakulust, on põhjendatud vajadus muuta võrguga liitumise protsess kiiremaks ja selgemaks, täiendades kehtivat põhivõrguettevõtja arenduskohustust ja kujundades ümber elektrivõrguga liitumise protsessi ning võrgutasu, sealhulgas põhivõrgu liitumistasu ülesehitust nii elektrituruseaduses kui ka Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“.

Seaduseelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, lähtudes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 1, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu menetlus ja seadusena rakendamine on põhjendatult kiireloomuline. Elektrivõrgu arenduskohustuse raames ette arendamisega ehk võrguehituse kiirendamise ja liitumisprotsessi standardiseerimisega on vajalik alustada juba 2025. aastal, et järgnevatel aastatel võrguga liituvad uued elektrijaamad saaksid anda kümnendi lõpus oma panuse taastuvelektri eesmärkide täitmisse.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu käsitleb elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) muudatusi.

Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 39 lõiget 21, täpsustades, et kui võrgupiirangutest lähtudes tuleb tootjat piirata selle pärast, et süsteemihaldur ei ole jõudnud vastava tootmisvõimsuse täismahus võrguga liitmiseks vajalikke võrgu täiendusi viia lõpuni ja võrgus tekib ülekoormus, siis tuleb süsteemihalduril tootjale hüvitada saamata jäänud tulu. Muudel juhtudel süsteemihaldur tehnilistel põhjustel või süsteemi varustuskindluse tagamiseks antud tootmise piiramise korralduste tõttu saamata jäänud tulu ei hüvita. Samuti ei pea eelnimetatud tingimustel süsteemihalduri antud korralduse alusel jaotusvõrguga ühendatud tootja tootmise vähendamise eest jaotusvõrguettevõtja tootjale saamata jäänud tulu hüvitama. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsekohalduvas määruses (EL) nr 2019/943 on kirjeldatud hüvitamise alused ja tingimused. Lühidalt toimub hüvitise maksmine järgmiselt: esmased tingimused on kirjas eelmainitud määruses, mis annab aluse hüvitise maksmiseks. Seejärel elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri täpsustab selle, et hüvitise suuruse määramisel on vajalik aluseks võtta piirkonna börsihind (s.o tootmata jäänud elektrienergia koguse puhul) ja taastuvenergia toetuse mittesaamist (taastuvenergia toetuse õigusega tootjate puhul). Võrgutasude arvutamise ühtne metoodika või võrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimused peavad omakorda sätestama selle, kuidas tootmata jäänud energiakogust hinnatakse (nt. kas paigaldatud võimsuse alusel või sarnase päeva reaalset tootmist arvestades vm.). Konkurentsiameti järelevalve aspekt puudutab mainitud hüvitise maksmise puhul vaid seda, kas selline hüvitis, juhul kui seda makstakse, on makstud vastavalt eelmainitud võrgutasude arvutamise ühtses metoodikas või vastava võrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes sätestatud korrale.

Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 61 lõike 1 punkti 1, et oleks selgem, et otseliini rajamise kaugust arvestatakse kas tootmisseadmest (nt tuulikust) endast või selle tootmisseadme võrguga liitumispunktist, kuna tehniliselt ei ole alati mõistlik tootmisseadme juurest otseliini rajada. Lubatava otseliini pikkuse suurendamine on vajalik võtmaks arvesse seda, et nt. maismaa- ja meretuuleparkide puhul on elektrienergia toodang märkimisväärselt suurem tavapärase elektrijaama toodangust ning eelduslikult seega ka otseliini kaudu varustatav tööstusobjekt mastaapsem. Sellisele tööstusobjektile (eriti näiteks rannikualal, kus võib esineda planeeringulisi, keskkonnakaitselisi, ruumilisi jt piiranguid) sobiva asukoha leidmine võib osutuda keerukamaks ning see õigustab otseliini rajamisele suurema lubatava vahemaa kehtestamise.

Punktiga 3 muudetakse paragrahvi 66 lõike 1 esimest lauset, et täpsustada ja suurendada elektrivõrguettevõtjate arenduskohustuse ulatust. Arenduskohustuse mahtu lisatakse võrguettevõtjate prognooside järgi tulevikus põhivõrguga ühendatavad elektripaigaldised eelkõige selleks, et toetada taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu ja kiirendada nende liitumismenetlust. Sellega tekib nii põhivõrguettevõtjale kui ka teistele elektrivõrguettevõtjatele selgemalt kohustus võrku arendada mõistlikus ulatuses tuleviku võimalikke elektripaigaldisi arvestavalt ning samal ajal ka õigus nendega seotud kulude osaliseks lülitamiseks võrguteenuse hinda. See tähendab, et osa arenduskohustuse raames tehtavatest investeeringutest kannab elektrivõrguga liituja ja osa neist kuludest kannavad elektritarbijad ühiselt Konkurentsiameti kooskõlastatava ülekandetasu kaudu, kuna kasu neist investeeringutest on laiem.

Punktiga 4 täpsustatakse paragrahvi 66 lõike 10 teist lauset nii, et juhul kui jaotusvõrguettevõtja on kohustatud esitama võrgu arengukava ning sealjuures täidab arenduskohustust, on ka jaotusvõrguettevõtjal nagu põhivõrguettevõtjal kohustus esitada Konkurentsiametile investeerimisprojektide nimekiri ja ajakava nende põhjendatuse hindamiseks.

Punktiga 5 muudetakse paragrahv 66 lõike 12 punkti 3, täpsustades, et põhivõrguettevõtja koostatavas arengukavas tuuakse investeerimisprojektide hulgas ära ka arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide nimekiri ning nende ajakava. See annab Konkurentsiametile võimaluse hinnata arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide põhjendatust.

Punktiga 6 muudetakse paragrahvi 68 lõike 11 punkti 1, kuna näiteks korteriühistul või garaažiühistul ei ole kohustust sõlmida võrgulepinguid ühistu liikmetega ja korteriühistu või garaažiühistu liikmed ehk tarbijad tarbivad elektrit ilma lepinguta.

Punktiga 7 kaotatakse lõike 11 punkt 2 sest ei ole põhjendatud, et tarbija peaks igaks juhuks kord kvartalis makseid teostama, kuigi arvet tarbimise eest ei ole esitatud. Arve koostamise ja esitamise kohustus on isikul, kel on olemas alusandmed arve koostamiseks. Arve esitamata jätmise olukorras ei tohiks arve esitaja võimalikus hilisemas vaidluses oma vastutuse vähendamiseks tugineda sättele, mis näeb ette, et tarbija oleks võinud ise ebaseadusliku olukorra lõpetada ja omal algatusel tarbitud elektri eest tasuda. Kuigi see säte tundus olevat tarbija kasuks seatud, siis tihti on selline arveta tasumine keeruline kui mitte võimatu. Näiteks oma konkreetse garaažiboksi tarbitud võrgu-ja elektritasu võib olla keerukas ise välja arvutada, kui ei ole teada, mitu liiget (omanikku) seal on, ja tihti on ebaselge, kellele ja kuidas üldse maksma peab.

Punktiga 8 muudetakse paragrahv 71 lõike 5 punkti 1 sõnastust, täpsustades muutuv- ning tegevuskulude määratlust. Muuhulgas kuuluvad võrguettevõtja muutuv- ning tegevuskulude hulka sellised kulud, mis on seotud võrgulepingu alusel elektrienergiat tootva elektripaigaldise (ajutise) tootmise piiramisega tehniliste võrgupiirangute tõttu. Tootja piiramisega seotud kulude võrgutasusse lülitamise eesmärk on tagada elektrivõrgu optimaalne arendamine ning tootjate kiire võrguga liitmine. Tootja piiramine ning sellega seotud kulude kompenseerimine võrgutasust annab võimaluse kaaluda kulukate võrguinvesteeringute edasilükkamist juhul, kui soodsam on tootja piiramise kulu kompenseerimine. Lisaks annab see võimaluse tootja liitmiseks võrguga enne kõigi täismahus elektrienergiat toota võimaldavate võrguinvesteeringute valmimist ning kiirendab tootjate põhivõrguga liitumist ja taastuvenergia eesmärkide saavutamist. Kui tegemist on võrgulepingujärgselt kokkulepitud võimsusest piiramisega, s.t näiteks kui võrgulepingus on tootja lubatud maksimaalne võimsus 12 MW, aga võrguettevõtja lubab võrgupiirangutest lähtuvalt teatud ajahetkedel võrku anda vaid 11 MW ulatuses, siis tootjale selle 1 MW ulatuses on võimalik maksta hüvitist. Sealjuures peab võrguettevõtja enda otsustada olema see, kas selle täiendava 1 MW võrku lubamise jaoks investeerib võrguettevõtja võimsamasse liini/seadmetesse, s.o võrgutugevdustesse või on ühiskondlikult soodsam aeg-ajalt tootja võimsust piirata.

Punktiga 9 lisatakse paragrahvi 72 lõige 61, mis piiritleb elektrivõrgu osa, mille ulatuses on põhivõrguettevõtjal õigus arenduskohustuse käigus investeeringuid teha. Selliseks võrgu osaks loetakse olemasolevat põhivõrku ning sellist uut põhivõrku, mis on võrguettevõtja planeeritud investeeringute kavas. Liitumiseks vajalik uus ehitatav alajaam loetakse olemasolevas võrgus asuvaks, kui see asub olemasoleva võrgu vahetus läheduses, s.o piiritletud maksimaalselt õhuliini ühe visangu pikkusega (visangu konkreetne pikkus meetrites sõltub näiteks liini pingeastmest, aga jääb 110–330-kilovoldiste õhuliinide puhul vahemikku 200–500 meetrit). Kõnealune säte võimaldab ära hoida majanduslikult ebamõistlikke võrguinvesteeringuid eeskätt olukordades, kus juba sõlmitud liitumislepingute ja tootmisseadmete rajamiseks algatatud planeeringute alusel ei ole tootjad huvitatud tootmisseadmete suuremahulisest rajamisest, kuid kas või ühe väiksema tootmisseadme liitumine tingiks võrgu ümberehituse suuremas mahus. Näiteks 150 MW tuuleelektrijaama ühendamine Nõva alajaama tingiks olemasoleva 110 kV võrgu asemel 330 kV võrgu rajamise, mis oleks põhjendatud vaid juhul, kui samas piirkonnas oleks rohkem potentsiaalseid tootjaid. Seda teades on põhivõrguettevõtjal võimalik vajalik investeering lisada investeeringute kavasse ning võimaldada tootjatel liituda fikseeritud hinnakirja alusel, sest vastasel juhul ei saaks tootja arvestada 330 kV võrku liitumisega arenduskohustuse raames. Kui õhuliinide puhul on suhteliselt selge, milline on olemasoleva võrgu kaugus, siis kui tegemist on maakaabliga liitumisega, loetakse olemasolevaks võrguks maakaablist tehniliselt mõistlikus kauguses asuvat liitumist ning konkreetsete meetrite sätestamine seaduses on ebamõistlik. Maakaabliga liitumise olemasoleva põhivõrguga liitumisena käsitlemise hindamiskriteeriumid tuleks liitumistasu suuruse arvutamise metoodikas täpsustada.

Paragrahvi lisatakse lõige 62, mis sätestab, et võrguettevõtja arenduskohustusega tehtud investeeringu kulu lisatakse võrgutasude hinna kujundamisel võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka. Täpsemalt lisatakse mainitud kulu põhivara hulka võrguühenduse kasutamise tasu, edastamistasu ja võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste tasude kujundamisel. Selliselt on võrguettevõtjale tagatud vajalikud finantsvahendid arenduskohustuse täitmiseks.

Paragrahvi lisatav lõige 63 on eesmärgiga lubada põhivõrguettevõtjal nõuda liitumistasu kulupõhistel ja fikseeritud komponentidel põhineval tasuskeemil. Lõikega kirjeldatakse mõisted fikseeritud liitumistasu ja liitumispunkti liitumistasu. Liitumistasu koosneb nii fikseeritud määral põhinevast võimsuspõhisest tasust kui ka fikseeritud kulukomponentidel põhinevast liitumispunkti väljaehitamise tasust. See tähendab, et ka väljaspool olemasolevat põhivõrku liitumisel rakendatakse fikseeritud liitumistasu komponenti. Ka fikseeritud kulukomponendid lähtuvad tegelikest kuludest, kuid on parema prognoositavuse ja selguse huvides keskmistatud.

Paragrahvi lisatakse lõige 64, mis näeb ette võrgutasude kujundamisel võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara vähendamise olemasolevasse võrku liitumise eest laekunud liitumistasu ulatuses. Põhivara vähendatakse selles liitumistasu ulatuses, mis ei ole menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimise tasud, kuna need tasud kompenseerivad liitumisega seotud tegevuskulusid.

Paragrahvi lõike 65 lisamise eesmärk on selgitada kuidas on olemasolevas põhivõrgus fikseeritud liitumistasu maksumus kujundatud. Kasutatakse hinnangut, mis arvestab uute taastuvenergia võimsuste ühendamiseks vajalikeks võrgutugevdusteks tehtavate lisainvesteeringute maksumust, mis lisanduks 2024. aasta põhivõrguettevõtja investeeringute eelarves esitatud mahule. Selle järgi on investeeringute hinnanguline lisamaht 322 miljonit eurot ja hinnanguline täiendavate tootmisvõimsuste maht 3650 MVA. Keskmine lisainvesteering ühe megavoltampri kohta on hinnanguliselt 88 000 eurot. Kuna investeeringutega tugevdatakse osaliselt ka põhivõrku, mida on vaja piisava tarbimisvõimsuse tagamiseks, siis on eelduslik saadav kasu jagatud pooleks. Tarbijad panustavad investeeringutesse tarbimise tariifi ning tootjad liitumistasu kaudu. Nii selle kui järgmise lõike sõnastuses on suurima mõistlikult võimaliku stabiilsuse all silmas peetud seda, et liitumistasu arvutamise metoodika peab arvesse võtma seda, et võimalikult harva oleks tarvis liitumistasu fikseeritud komponentide suurust muuta ning et nende fikseeritud liitumistasu komponentide muutmise ulatus püsiks minimaalsel võimalikul tasemel.

Paragrahvi lõike 66 lisamise eesmärk on selgitada, mida peab arvesse võtma olemasolevas põhivõrgus fikseeritud liitumispunkti liitumistasu suuruse arvutamise metoodikas, kui tegemist on uue tootmisvõimsusega liitumisega või tootmisvõimsuse suurendamisega olemasoleva põhivõrgu võrgus. Kiirema põhivõrguga liitumise süsteemi saavutamisel on üheks komponendiks praegu kehtiva kulupõhise tasusüsteemi ümberkujundamine. Põhivõrgu liitmistasu muudetakse osaliselt fikseerituks ja oluliseks saavad põhivõrguettevõtja liitumistasu metoodikal põhinevad fikseeritud liitumistasu määrad. Seadus näeb ette olulised põhimõtted, mida põhivõrguettevõtja peab metoodikat koostades arvestama. Ühtlasi säilib ka Konkurentsiameti järelevalve fikseeritud hindade üle, kuna jätkuvalt säilib ameti kohustus metoodika kooskõlastada ja selle rakendamise üle järelevalvet pidada. Kaalumisel olid ka muud fikseeritud tasu kujunemise variandid, kuid uue paindlikuma lahenduse loomisel vastab eelnõus olev lahendus kõige paremini Euroopa Liidu õigusele.
Direktiivist (EL) 2019/944 tuleneb liikmesriikide kohustus tagada, et liitumistasud või nende arvutamise metoodika kehtestaksid või kiidaksid heaks sõltumatud reguleerivad asutused. Eestis on vastavaks sõltumatuks reguleerivaks asutuseks Konkurentsiamet. Direktiivi artikli 59 lõike 1 punkti a) kohaselt on reguleeriva asutuse kohustus kehtestada läbipaistvate kriteeriumide alusel ülekande- ja jaotustasud või nende arvestamise metoodika või mõlemad või need heaks kiita. Sama artikli lõike 7 punkti a) kohaselt vastutavad reguleerivad asutused selle eest, et piisavalt vara enne tingimuste jõustumist määratakse kindlaks või kiidetakse heaks vähemalt riiklik metoodika, mille alusel arvutada või kiita heaks riiklike võrkudega ühendamise ja neile juurdepääsu tingimused. Direktiivi 2019/944 artikli 6 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et põhi- ja jaotusvõrgule juurdepääsu tasud või nende arvutamise aluseks olev metoodika oleks enne nende jõustumist heaks kiidetud vastavalt artiklile 59. Vältimaks vastuolu direktiiviga, mis tekiks kui liitumistasu suuruse ja põhimõtted kinnitaks ainult Elering, tuleb liitumistasu arvestamise metoodika kooskõlastada Konkurentsiametiga.
Alloleval skeemil on näha metoodika rakendamise ülevaatlik ajakava:

Punktiga 10 täiendatakse paragrahvi 72 lõike 9 punkti 4 viitega arenduskohustuse raames soetatavale põhivarale, mis võetakse arvesse hinna sisse arvatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel.

Punktiga 11 täiendatakse paragrahvi 74 lõiget 7 eesmärgiga sätestada, et liitumistasude hinnakiri, mis peab põhinema Konkurentsiameti kooskõlastatud võrgutasude arvutamise ühtsel metoodikal, avalikustatakse võrguettevõtja veebilehel.

Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 871 lõiked 1–3, sest kaob täielikult seni kehtinud tagatise nõue. Võrguettevõtjate omavahelistes liitumistes ei saa niikuinii võrguettevõtja tagada, et temaga liituv turuosaline omapoolsed kohustused õigel ajal täidab, kuid samas rakenduksid võrguettevõtjale seaduses sätestatud tagajärjed. Põhivõrguga liitumisel hakatakse käesoleva seaduse jõustumise järel rakendama fikseeritud liitumistasu komponenti nii olemasoleva kui uue põhivõrguga liitumisel ning see tuleb tasuda koheselt ja tagastamisele ei kuulu, seega ka väljaspool olemasolevat põhivõrku liitujatele ei ole õige täiendavalt tagatist rakendada. Jaotusvõrguga liitumisel kaob samuti seni kehtinud tagatistasu nõue, sest selle rakendamisega ei kaasnenud piisavalt soovitud positiivseid mõjusid. Kehtetuks tunnistatakse ka sätted, mis kirjeldasid tagatisele esitatavaid nõuded. Liituja soovil üleminekul fikseeritud liitumistasu komponendi rakendamisele, mida kirjeldatakse käesoleva seaduse rakendussättes § 1113 lõikes 20, teostatakse tasaarveldus võrreldes seni kehtinud tasu määraga fikseeritud liitumistasu arveldustes.

Punktiga 13 lisatakse paragrahvi 871 lõige 11, millega antakse põhivõrguettevõtjale või tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjale õigus üles öelda sõlmitud liitumislepingus kokkulepitud tootmisvõimsus ulatuses, mis võetakse tootmisseadme ühendamiseks, kuid mille liitumine ei realiseeru. Kuigi selliseid olukordi, kus on põhjendamatult suures ulatuses kasutamata võrguressurssi, ei teki võrguettevõtjate hoolsuskohustuse tõttu palju, on õigusselguse jaoks vaja määrata võimalused sellises olukorras toimimiseks. Kui tegemist ei ole põhjendamatult suures ulatuses kasutamata jäänud ressursiga, ei ole tõenäoline, et põhivõrguettevõtja või tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja ütleks üles realiseerumata tootmisvõimsuse liitumise, sest iga väiketootja tootmisvõimsuste üle arvepidamine on liiga halduskoormav. Sätte eesmärk on hoida ära suures mahus võrguressursi asjatu broneerimine liiga pikaks ajaks.

Punktiga 14 täpsustatakse paragrahvi 871 lõiget 4, et tagada õigusselgus. Uue sõnastuse järgi ei lühenda võrguettevõtja tööde ennetähtaegne valmimine liitujale lepingu sõlmimisel eeldatavat tootmisseadme ehitamise ja võrguga ühendamise tähtaega. Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus liituja soovib näiteks oma tootmismoodulile otseliiniga tarbija lisamisega ehk segapaigaldiseks (segapaigaldis on elektrienergia tarbimiseks ja tootmiseks ette nähtud elektripaigaldis, mille puhul on liitumistingimustes toodud tingimuste täitmise ja nõuetekohasuse kontrollimise piiriks liituja ja põhivõrguettevõtja vaheline liitumispunkt) muutumisega antud tähtaega edasi lükata.

Punktiga 15 lisatakse paragrahvi 871 lõige 41, millega võimaldatakse päikesepaneelide paigaldamiseks ja tootmise alustamiseks ette nähtud perioodi liitumistaotluse alusel pikendada kuni kolme aastani, kui nende paigaldamine on seotud ehitise valmimise tähtajaga. Sätte lisamise eesmärk ei ole võimaldada igasuguse ehitusprojekti viibimisega lükata päikesepaneelide kasutuselevõtmise tähtaega edasi, vaid üksnes põhjendatud juhtudeks, näiteks kui selle hoone, mille katusele on ette nähtud päikesepaneelide paigaldamine, ehitust ei ole võimalik lõpetada ühe aasta jooksul.

Paragrahvi lõike 42 lisamisega määratakse kindlaks maksimaalne võimalik ajapikendus, mida on põhjendatud taotluse korral võimalik tootmise alustamiseks saada. See tähendab, et reeglina on päikesepaneelide puhul tootmise alustamiseks ette nähtud periood üks aasta, kuid selle sätte järgi võib seda aega maksimaalselt pikendada kolme aasta võrra.

Punktiga 16 tunnistatakse paragrahvi 871 lõike 5 teine lause kehtetuks ja edaspidi ei loeta tehnoloogia muutmiseks seda kui liitumislepingus toodud võrguga ühendatav tootmisseade muudetakse ebaolulise ruumilise mõjuga ehitisest olulise ruumilise mõjuga ehitiseks planeerimisseaduse tähenduses.

Punktiga 17 täiendatakse paragrahvi 871 lõikega 51 eesmärgiga täpsustada olukorda, kus on tegemist hübriidmooduliga, mis hõlmab endas kas erinevaid tootmisvõimsusi või vastavalt tootmis- ja salvestusvõimsusi, samuti olukordi, mil taotletud tootmisvõimsusele soovitakse lisada muid tootmis- või tarbimissuunalisi seadmeid (sh. salvestusvõimsust). Seadusesätte eesmärgiks on elektrivõrgu efektiivsem kasutus ning võimalike spekulatsioonide vältimine, seega on eelduseks, et taotluses märgitud tootmistehnoloogia ehitatakse valmis ja võetakse kasutusele algselt soovitud ulatuses või loobutakse sellest. Seni oli sätte eesmärk kohustada turuosalisi liitumistaotluses märgitud elektrienergia tootmiseks tehnoloogia alusel tootmismoodul valmis ehitada, kuid kehtiv kord on välistanud tehnoloogia täiendamise võimaluse enne taotluses märgitud tootmisseadme kogu võimsuse ulatuses valmis ehitamist. Liitumistaotluse esitamise järel on oluline jätta võimalus tootmistehnoloogia täiendamiseks. Tulevikus planeeritavad arendused hõlmavad sageli nii salvestust kui ka muud tehnoloogiat, kuid taotluse esitamise hetkel ei pruugi olla kindel, kas ja milline lisatav tehnoloogia otstarbekam on. Kuna tootmistehnoloogiat täiendada ei võimaldatud, tähendas see turuosalistele arendatava tootmisseadme täiustamisel olulist ajakadu, kuna seda sai teha ainult pärast liitumisprotsessi lõppemist ning selleks oleks tulnud algatada uus liitumisprotsess.

Paragrahvile lisatakse lõige 52 eesmärgiga soodustada maksimaalselt taastuvenergia tootmisvõimsuste arendamist ning võimaldada seda ka riigikaitseliste piirangutega aladel, kuid lähtudes seal kehtestatud nõuetest.

Punktiga 18 muudetakse paragrahv 871 lõike 6 sõnastust täpsemaks, sest liitumisprotsessi vältel ei ole välistatud, et liitumistaotluse esitamise ja liitumislepingu sõlmimise järel võib toimuda sõlmitud liitumislepingu üleandmine või muudatusi äriregistris, mille tulemusel lepingu osapool muutub.
Samuti lisatakse muudatused, et tagada õigusselgus ja tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu sätte ühene tõlgendamine selliselt, et tootmisvõimsuse kasutamata jätmise tasu rakendub esmakordselt siis, kui turuosaline pärast lõikes 4 sätestatud tähtaja saabumist sellele järgneva aasta jooksul tootmissuunalist võimsust ei kasuta. Kuigi ka varasemalt jõustunud sättes oli öeldud, et „Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas“, millest pidi eelnõu algataja hinnangul olema võimalik aru saada üksnes nii, et tasu ei ole ühekordne ja jätkub igal aastal, on siiski tekkinud nimetatud sõnastusega arusaamatusi, kas tootmisvõimsuse kasutamata jätmise tasu on või ei ole ühekordne. Rõhutame, et säte oli algupäraselt planeeritud selliselt, et võrguettevõtja saab seda tasu rakendada iga järgneva aasta eest, mil võimsust ei kasutata. Kõikidel võrguettevõtjatel tuleb klientidele arveid esitades kohelda neid võrdselt ja seega on säte igaks juhuks sõnastatud varasemast veelgi selgemalt, et ei oleks võimalust sellest ekslikult aru saada. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Alakasutustasu rakendamiseks seatakse sättega tootmisvõimsuse kasutamise piir, milleks loetakse 95% liitumislepingujärgsest tootmisvõimsusest, mille mittekasutamisel kohaldub alakasutustasu maksmise kohustus. Tootmisvõimsuse kasutamise miinimumpiiri seadmine on vajalik, et vältida alakasutustasu maksmise kohustuse tekkimist, kui liitumislepingujärgse tootmisvõimsuse kasutamata jätmine on tingitud kliendist sõltumatutel põhjustel (nt ebapiisavad tuule- või päikeseolud, mõõteseadmete mõõtemääramatus vms). Kaalutlusotsuse, missugused on tootjast sõltumatud põhjused, teeb võrguettevõtja ning hindab, kas tegemist on sõltumatu asjaoluga ning kui pikalt tasu mitterakendamist edasi lükata. Sarnane kaalutlusotsustusõigus kehtib ka paragrahvi lõigetes 4 ja 41 sätestatud tootmise alustamiseks ettenähtud tähtaja edasilükkamise suhtes tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel.

Punktiga 19 lisatakse paragrahvi 871 lõige 61 eesmärgiga täpsustada alakasutustasu rakendamise tingimusi vähemalt 100 MW või üle selle netovõimsusega tootmisseadmete puhul ehk arvestus algab pärast sama paragrahvi lõikes 4 toodud perioodi möödumist (s.o päikesepaneelide puhul üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat).

Paragrahvile lõike 62 lisamise eesmärk on võimaldada võrguettevõtjal lükata edasi alakasutustasu rakendamist juhul, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel ning põhjustel, mida tootja ei saa mõjutada. Sarnaselt eelmisele punktile teeb võrguettevõtja kaalutlusotsuse, missugused on tootjast sõltumatud põhjused, ning hindab, kas tegemist on sõltumatu asjaoluga ja kui pikalt tasu mitterakendamist edasi lükata. Sarnane kaalutlusotsustusõigus kehtib ka paragrahvi lõigetes 4 ja 41 sätestatud tootmise alustamiseks ettenähtud tähtaja edasilükkamise suhtes tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel. Võrguettevõtja tegutseb seadusega antud kaalutlusõigust kohaldades haldusorganina.

Lõike 63 lisamisega tuuakse sisse oluline asjaolu, et tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu ei rakendata tegevusloaga võrguettevõtjate vahelistes liitumistes. Jaotusvõrguettevõtja liitumisel põhivõrguettevõtjaga loetakse liitumisleping mõlema poolt täidetuks, kui on tagatud lepingus sätestatud võrguühendus ning ühendatavad elektrienergia tootmismoodulid on jaotusvõrguga ühendatud ja tootmissuunaline võimsus on kasutusele võetud. Jaotusvõrgu liitumisel põhivõrguga ei pruugi liitumispunktis tootmisvõimsus liikuda lepingus ette nähtud võimsuse ulatuses põhjusel, et jaotusvõrgus ühendatud tootmisseadmega toodetud elektrienergia tarbivad jaotusvõrgus tarbijad ära. Leping on niisiis mõlema poolt tähtajaks täidetud, kuid tarbimisest tingituna liitumispunktis ei pruugi lepingule vastavas ulatuses võimsus üle kanduda ning jaotusvõrguettevõtja peaks põhivõrguettevõtjale sellele vaatamata justkui tasuma tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu. Samuti ei saa jaotusvõrguettevõtja vastutada selle eest, et turuosaline tootmisseadmega lepingus sätestatud ulatuses elektrienergia tootmisega jaotusvõrgus alustab, kuid samas peaks sellega kaasnevaid rahalisi kohustusi kandma, mida ei saa pidada põhjendatuks. Võrguettevõtjate vahelistes liitumistes väheneb selle muudatusega bürokraatia.

Punktiga 20 muudetakse paragrahvi 871 lõiget 7 selliselt, et enam ei kohalduks lõiked 6 ja 7 samal ajal selle liituja suhtes, kellel on sõlmitud ajutine liitumisleping ning kellele oleks seni kehtinud sõnastuse järgi sama perioodi eest tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu rakendunud kahekordselt. Liitumislepingu sõlmimise järel ning tootmisseadme võrguga ühendamisele järgnevad võrgukatsetused ning võrguettevõtja hindab katseraporteid. Selleks sõlmitakse ajutine võrguleping, mis on liitumislepingu lisa. Liitumisleping lõpeb alalise võrgulepingu sõlmimisega, mis sõlmitakse pärast tootmisseadme sünkroniseerimist võrguga.
Kuna praktikas ei ole välistatud, et tootmisseade ei kuulu võrgulepingu sõlminud osapoolele, siis nähakse ette, et alakasutustasu saab rakendada võrgulepingu sõlminud turuosalise suhtes ning ei ole oluline, et talle ka kuuluks konkreetne tootmisseade.

Lisaks on seadusemuudatuse eesmärk vabastada elektrivõrgus broneeritud tootmissuunalist võimsust võrgulepingu sõlminud turuosaliste poolt, kelle tootmisseadmega elektrienergia tootmiseks on põhivõrguettevõtja taganud võrguühenduse, kuid kelle tootmisseadmeid ei ole võrku ühendatud, nende tootmisseadmetega ei ole alustatud või nendega jätkatud elektri tootmist, samal ajal on broneeritud võrgus oleva vaba võimsuse ressurssi. Muudatusega rakendub pärast võrgulepingu sõlmimist mööduva kaheaastase perioodi järel lõikes 6 sätestatud tasu iga järgneva aasta eest, mil tootmissuunalist võimsust ei kasutata.

Ka siin loetakse alakasutustasu rakendamise miinimumpiiriks 95% võrgulepingujärgsest tootmisvõimsusest. Tootmisvõimsuse kasutamise miinimumpiiri seadmine on vajalik, et vältida alakasutustasu maksmise kohustuse tekkimine juhul, kui võrgulepingujärgse tootmisvõimsuse kasutamata jätmine on tingitud kliendist sõltumatutest põhjustest (kaalutlusotsuse kliendist sõltumatute põhjuste hindamisel teeb võrguettevõtja). Kui võrgulepingus on kasutamiseks lubatav maksimaalsest võimalikust tootmisvõimsusest erinev võimsus selles mõõtepunktis, siis alakasutustasu rakendamise arvestuses on eeldus, et lepingujärgne lubatav võimsus maksimumiks. St. kui lepinguga on piiratud tootja liitumisvõimsuse kasutamise õigust madalamaks kui 95% siis see võimsus loetakse alakasutustasu arvestuses selleks, millest tuleb omakorda saavutada hetkeliselt hetkeliselt (s.o reeglina vastava mõõtesüsteemi täpsusele esitatud nõuete kohase perioodi jooksul või võimalusel ühe minuti pikkuse perioodi jooksul) vähemalt 95%.

Luuakse erand ja vabastatakse alakasutustasu rakendamisest see osa tootmissuunalise võrguühenduse võimsusest liitumispunktis, mille ulatuses on vajalik täita süsteemihalduriga sõlmitud tehnilise koostöö ja varustuskindluse lepingut või mis on seotud reservvõimsuse mehhanismis osalemisega või vajalik pikaajalise sagedusreservide lepingu täitmiseks.

Punktiga 21 lisatakse paragrahvi 871 lõike 71 eesmärk on luua turuosalistele stiimul võimalikult varakult oma vajaminev liitumisvõimsus üle vaadata. Alakasutusperioodi jooksul vähendatud tootmisvõimsuse eest alakasutustasu arvet ei väljastata (samuti võimsusest loobumisel), sest seadusemuudatuse eesmärk on elektrivõrgus olemasoleva liitumisvõimsuse vabastamine turuosaliste poolt, kes lepingus sätestatud tootmisvõimsust ei saa kasutada või ei soovi seda kasutada. Liitumisvõimsuse suurendamisel enne alakasutustasu arve saamist ei muutu tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu arvestusperiood. Lepingumuudatus ei saa tingida alakasutustasu perioodi arvestuse muutumist põhjusel, et see võimaldaks liitujatel lepingu muudatuse taotluste esitamisega alakasutustasu arve väljastamise tähtaega lõputult edasi lükata, mille tulemusel seadus ei täidaks oma eesmärki. Seadusemuudatuse eesmärk on seega tagada, et turuosalised võimalikult täpselt oma tootmisvõimsust prognoosiks, ning soodustada võimalikult kiiresti kasutamata jääva võrguressursi vabastamist.

Punktiga 22 muudetakse paragrahvi 871 lõiget 9 eesmärgiga sätestada alakasutustasu maksmata jätmise korral tingimused, millele tuginedes ja millises ulatuses võrguettevõtja ei ole kohustatud turuosalisele tagama lepinguliselt kokkulepitud võrguühendust. Samuti antakse seadusemuudatusega võrguettevõtjale võimalus võrguleping tootmistingimustes suhtes üles öelda või tootmisvõimsust vähendada, et oleks võimalik tagada optimaalne võrguressursside kasutus.

Punktiga 23 kustutatakse paragrahvi 871 lõikest 10 viide sama paragrahvi lõikele 1, sest täielikult kaob tagatisnõue.

Punktiga 24 täiendatakse paragrahv 93 lõike 6 punkti 15 põhivõrguettevõtja arengukava kohase arenduskohustusega seotud investeeringute kooskõlastamise protsessiga.

Punktiga 25 täiendatakse paragrahvi 93 lõiget 11 õigusselguse ja õiguse parema kontsentratsiooni mõttes, sest tootjale rahalise hüvitise maksmine, mis toimub käesoleva seaduse paragrahvi 39 lõikes 21 kirjeldatud elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 21 lõikes 8 sätestatud põhimõtete alusel, on käsitletav turukorraldusliku meetmena kuna lähtub EL otsekohalduva määruse nr 2019/943 artiklist 13.
Täpsustame neid põhimõtteid elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja määruse § 21 lõikes 8 ja sellest lähtuvalt võrgutasude arvutamise ühtses metoodikas või võrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes. Konkurentsiameti järelevalve aspekt selle punkti mõistes puudutab seda, et kas rahalist hüvitist on makstud lähtudes kas metoodikas või tüüptingimustes sätestatud korrast, või ei, sest kõik muud osapoolte vahel lahendamata küsimused on võlaõiguslikud ja lahendatavad tsiviilkohtus.

Punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 1113 lõige 14, sest täielikult kaob elektrivõrguga liitumisel seni kehtinud tagatise nõue.

Punktiga 27 täpsustatakse paragrahv 1113 lõiget 15, et tuleks paremini välja asjaolu, et elektrituruseaduse § 871 lõige 4 sätestab tähtaja tootmisseadme võrguga ühendamiseks ning tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu saab rakendada selle perioodi eest, mil turuosaline pärast võrguga ühendamise tähtaega ei ole lepingus ette nähtud tootmisvõimsust kasutanud. Lisaks täpsustatakse, et võrguettevõtja saab tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu rakendada iga järgneva aasta eest, mil võimsust ei kasutata. Seni on sätet olnud võimalik tõlgendada viisil, justkui oleks tegemist ühekordse tasuga, kuid see on ekslik.

Punktiga 28 muudetakse paragrahvi 1113 lõikeid 16 ja 17. Lõikega 16 nähakse arusaamatuste vältimiseks ette, et täpsustatud sõnastusega sätted rakenduvad alates nende esialgsest jõustumisest, s.o 2023. aasta 17. märtsist. Tegemist ei ole uue nõudega, vaid 2023. aasta 17. märtsil kehtinud nõudega ja ei vaja seega uut üleminekuaega ega tegevuse ümberkorraldamist.

Lõiget 17 muudetakse, sest 17. 2025. aasta 17. märtsil jõustunud ELTSi muudatusel, mille kohaselt tuleb iga kahe aasta möödudes tasu maksta, oli kaheaastane üleminekuaeg võrgulepingute suhtes, mis olid sõlmitud enne muudatuse jõustumist, s.o enne 17.03.2023. Seega ei ole tasu nõue nende osas veel mõjuma hakanud ning kaheaastane jälgimisperiood oleks alanud 17.03.2025. Rakendussätte muudatuse eesmärk on, et käesoleva seaduse jõustumisel ei hakka nendele võrgulepingutele kehtima taas kaheaastane esmane tootmissuunalise võimsuse kasutusele võtmise jälgimise periood, vaid alates 2025. aasta 17. märtsist rakendatakse kõigi nende tootmissuunaliste võrgulepingute suhtes käesoleva seaduse § 871 lõikes 6 nimetatud tasu (38 000 eurot/aastas/MVA) esimesel korral kahe möödunud aasta eest ning edaspidi iga-aastaselt. Nende ettevõtjate jaoks muutub see, et edaspidi, pärast esmast kaheaastast perioodi, tuleb tasu maksta igal aastal, mitte iga kahe aasta tagant, nagu varasemas regulatsioonis võrgulepingute osas ette oli nähtud.

Võrgulepingutele, mis on sõlmitud pärast 2023. aasta 17. märtsi, kehtib esmane kaheaastane periood tootmisvõimsuse kasutuselevõtuks (arvestust peetakse mõlema aasta kohta eraldi) ning seejärel peetakse edasi arvestust ühe aasta kaupa, mitte kahe aasta kaupa, nagu varasem regulatsioon ette nägi.

Kuivõrd jälgimisperiood ja tasu suurus ise ei muutu (muutub üksnes see, kas makstakse ühe või kahe aasta kaupa 38 000 eurot/aastas/MVA), siis on ministeerium eeldanud, et ei tulene vajadust normi adressaatide tegevuse ümberkorraldusteks.

Punktiga 29 kustutatakse paragrahvi 1113 lõikest 18 sõna „tuulest“, kuna riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangud mõjutavad kõiki projekte, nii uusi, kui ka olemasolevaid ühetaoliselt ja mitte ainult tuuleparkide arendusi vaid ka päikeseparke ja tegevust lõpetavaid elektrijaamu, mille omanikud võivad soovida kasutamata võrguühendusi kasutada samas asukohas uute tootmisvõimsuste võrguga liitmiseks. Seega laiendatakse erandit ka teistele riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangu alas kehtivatele võrgulepingutele. Muudatus leevendab seni kehtinud piirangut, aidates seeläbi kaasa taastuvenergia arengu kiirendamisele.

Punktiga 30 lisatakse paragrahvile 1113 lõiked 20-22. Lõike 22 eesmärk on rakendussättena tagada uuele liitumise tasusüsteemile sujuvam ja õiglasem üleminek. Selleks luuakse leevendus nendele põhivõrguga liitujatele, kelle liitumislepingu täitmisel ei ole liituja jõudnud veel tasuda liitumistasu kolmandat osamakset. Sellisel juhul võimaldatakse liitujal üle minna nn fikseeritud liitumistasu skeemile juhul, kui kulupõhine liitumistasu osutuks liitujale kõrgemaks. Juhul kui kulupõhine liitumistasu sellisel põhivõrguga liitujal, kelle liitumislepingu täitmisel ei ole liituja jõudnud veel tasuda liitumistasu kolmandat osamakset, on soodsam kui fikseeritud liitumistasu skeemi korral, ei kohaldata uut skeemi. Fikseeritud liitumistasule ülemineku otsustab liituja. Kui liituja on varasemalt esitanud liitumistaotluse ja nõuetekohase tagatise, siis tagatise ulatuses tasaarveldamine toimub fikseeritud liitumistasu süsteemi raames. Kirjeldatud üleminek aitab vältida põhivõrguga liitujate soovi enne seaduse jõustumist oma liitumistaotluse esitamisega oodata, et saada soodsamat liitumistasu, ja võimaldab liitumisprotsessiga ajaliselt varem alustada. See tagab ühtlasi kiirema tootmisvõimsuste ehitamise.

Lõige 21 on rakendussäte fikseeritud liitumistasule ja standardiseeritud võrguliitumise protsessile üleminekuks. See on vajalik seetõttu, et seadusemuudatuse jõustumise ajahetkeks ei pruugi olla liitumise tüüptingimused Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud. Vältimaks vaidlusi, mis kaasnevad seaduse ja tüüptingimuste vastuoludest, seotakse fikseeritud liitumistasule ja standardiseeritud võrguliitumise protsessile üleminek uuele metoodikale tugineva hinnakirja avalikustamisega. Hinnakirja ei ole võimalik avalikustada, kui puudub selle aluseks olev metoodika, seega hinnakirja avalikustamise ajaks on metoodika Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud ning hinnakirjaga tutvumiseks ja vastavalt seaduse sätete jõustumiseks on ette nähtud üks kuu.

Lõikega 22 sätestatakse võrguettevõtja uute liitumistasude hinnakirja kehtivuse algusaeg. Pärast võrguettevõtja veebilehel Konkurentsiameti kooskõlastatud metoodikale tugineva hinnakirja avalikustamist on turuosalistel aega 30 päeva hinnakirjaga tutvuda enne kui uued hinnad jõustuvad.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud ELi õigusaktidega.

6. Seaduse mõjud
Kavandatavad muudatused: võrguettevõtja, eelkõige põhivõrguettevõtja arenduskohustuse ulatuse laiendamine ning olemasoleva põhivõrguga liitumisel makstavate liitumistasude fikseerimine
Sihtrühmad: põhivõrguettevõtja Elering ja taastuvelektrijaamade arendajad, osa elektrienergia jaotusvõrguettevõtjaid. Eesti elektritarbijad, kes maksavad oma elektriarvel võrguteenuse tasu.
Sihtrühma suurus: sihtrühm on Eesti ainus põhivõrguettevõtja ja üks-kaks jaotusvõrguettevõtjat. Taastuvelektrijaamade (täpsemalt tuuleparkide) arendajaid on 2024. aastal Eestis veidi üle 20. Muudatus mõjutab nii neid olemasolevaid kui ka võimalikke lisanduvaid taastuvenergiaettevõtjaid, st. suuremate päikeseparkide arendajaid. Lisaks mõjutab kavandatav seadusemuudatus ka võimalikke salvestite investoreid ning juhitavate elektritootmisüksuste investoreid ning võimalikke uusi suurtarbijaid, suure tõenäosusega ka võimalikku Eestisse rajatavat tuumajaama arendajat. Jaotusvõrguettevõtjate puhul oleneb mõju sellest, kas jaotusvõrguettevõtjal on arenduskohustus, kas ta koostab pikaajalist võrgu arengukava (st. suure tõenäosusega on neid Eestis kuni kaks). Võrguteenuse tasu maksvaid elektritarbijaid Eestis on ligikaudu 740 000.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta:
6.1. Sotsiaalne mõju
Eesmärk on võimaldada põhivõrguettevõtjal olemasoleva võrgu piires alustada Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalike taastuvelektrijaamade võrguga ühendamiseks taristuinvesteeringuid juba varem, enne konkreetse liitumistaotluse esitamist. Pikas perspektiivis mõjutavad tootmise tõttu tehtavad võrgutugevdused ühtviisi ka tarbimistingimusi positiivselt. Näiteks saavad tootmise liitmiseks tehtavatest elektrivõrgu tugevdamisega seotud investeeringutest kasu tarbijad, kui uuendatakse vananenud liinid, mida tuleks teatud ajal nagunii teha. Veelgi suurema võidu saavad tarbijad sellest, et taastuvelektril põhinev elektrisüsteem toob alla keskmise elektrihinna (Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna vastavasisuline prognoos on avaldatud Energiatalgud1-veebilehel).
Käesoleva muudatusega tõuseb Eleringi ülekandetasu hinnanguliselt 1,25 eurot/MWh (vt. täpsemat selgitust järgmisest lõigust), kuid eespool mainitud Kliimaministeeriumi avalikustatud hinnaprognoosi kohaselt väheneb samal ajal elektri kui kauba hind aastaks 2035 tasemele 49 eurot/MWh seniselt 2023.a. tasemelt 90,8 eurot/MWh. Tänu eelnõuga kaasnevatele liitumisprotsesside kiirenemisele, saame elektrienergia hinna 40+ eurot/MWh võrra soodsamaks, mille vastu ülekandetasu tõuseb ligikaudu 1,25 eurot ehk kordades vähem. Kokkuvõttes niisiis võidab tarbija oluliselt rohkem kui tõuseb ülekandevõrgutariif. Investeeringud taastuvenergia tootmise kasvatamisse toovad läbi langeva elektri hinna kaasa lõpphinna languse. Seda ka juhul kui võrguoperaatorid teevad mistahes investeeringud, mida nad ceteris paribus puhul peaksid ka tegema, näiteks ilmastikukindlamad võrgud, ühendused jpm. Oluline osa Eestis elektri hinna ja tarbija makstava koguhinna langemisel on ka tarbimise kasvul.

Põhivõrguettevõtja arvutuste järgi tõuseks keskmise eratarbija võrguteenuse kulu aastases vaates suurusjärgus viis eurot ehk kulude kasv ei ole märkimisväärne. Eleringi arvutuste järgi tõuseks eelnõuga kavandatud seadusemuudatuse jõustumisel ja arenduskohustuse kohaldamise tulemusena Eleringi võrgutasu ligikaudu 10%, mis tähendaks keskmise tarbimise lõppkliendile viis eurot aastas lisakulu. Kuna tarbijad ja tarbimise määr on väga erinev, siis pigem tuleb mõju hindamisel keskenduda Eleringi tariifi muutusele. Kui Eleringi keskmine ülekandeteenuse maksumus on 12,5 eurot/MWh, siis lisanduks järelikult igale üle kantud megavatt-tunnile 1,25 eurot. Eesti keskmise kodu aastane elektritarve sõltub mitmest tegurist: kodu suurus, elanike arv, kasutatavad elektriseadmed (sh. nende energiaklass) ja nende kasutamise harjumused.
Statistikaameti andmetel oli Eestis 2020. aastal keskmine aastane elektritarbimine ühe eluruumi kohta umbes 4000–5000 kWh. Tõenäoliselt väiksemad korterid tarbivad vähem elektrit kui suured eramud, eriti kui viimased kasutavad elektrit ka kütmiseks. Statistikaameti andmetele tuginedes suureneb prognoositavalt Eleringi võrgutasu muudatusest ühe eluruumi kulu elektrile 5000 kilovatt-tunnise tarbimise korral 5000 * 0,125 eurosenti/kWh = 6,25 euro võrra aastas, jagatuna 12 kuu peale teeb see 52 eurosenti.

Võit madalamast elektrihinnast ületab seda lisakulu mitmeid kordi. Muudatuste mõju on seega positiivne nii tootjatele kui ka tarbijatele. Just selle sünergia tõttu on seadusega ette nähtud võrgutugevduste kulude finantseerimise jagunemine võrdselt tarbijate (ülekandetasu) ja tootjate (liitumistasu) vahel. Üksikisiku tasandil on asjakohased meetmed elektri salvestamise võimekuse arendamine, tarbimise ja (juhul kui on olemas oma elektritootmine, nt. päikesepaneelid) tootmise ajatamine, st. elektritarbimise suurendamine madalate elektrienergia hindade korral ja tarbimise vähendamine kõrgemate börsihindade ajal. Elektritarbimise kasv ja tootmist ning tarbimist juhtida võimaldavad (digi)lahendused, elektri jagamise võimaldamine tulevikus jne. aitavad liginull- või negatiivsete börsihindade korral olukorda leevendada.
Sotsiaalne mõju on kokkuvõttes positiivne.

6.2. Mõju riigi julgeolekule, siseturvalisusele ja välissuhetele
Riigi julgeolekule ning välissuhetele on taastuvenergia tootmise kiirendamine positiivne mõju, kuivõrd kiirema taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmisega suureneb varustuskindlus ning väheneb riigi vajadus energiaimpordiks. Erinevate taastuvenergiavõimsuste lisandudes ja tehnoloogia arenedes, samuti salvestusseadmete kasutuselevõtmisega mitmekesistub ja täiustub Eesti energiasüsteem. Riiklikus energia- ja kliimakavas kirjeldatud meetmete põhjal on jõutud arusaamale, et riik peab tegema investeeringuid ka riigi energiajulgeoleku püsivaks tagamiseks. Ehk lisaks sellele, et meil on tulevikus piisavalt palju kohalikke taastuvelektrijaamasid, on vaja ka piisavalt tugevaid välisühendusi, et tagada ligipääs Euroopa elektrituru soodsatele energiaressurssidele ning nende hetkede jaoks, kui Eestis tuul ei puhu ja päike ei paista. Taastuvelektrit tootvate elektrijaamade jaoks on ühelt poolt vaja elektrivõrku arendada, kuid samal ajal paralleelselt ka uute välisühenduste ehitamist ette valmistada ning tagada juhitavate elektrijaamade olemasolu. Kui elektrienergia tootmine ei ole koondatud ainult suurtesse elektrijaamadesse ja on hajutatud üle Eesti laiali, on ühtlasi võimalik, et väheneb vajadus energia impordile ja ekstreemsete ilmaolude või ka sisejulgeolekut ohustavate tegurite mõjudega kaasnevad riskid on samuti hajutatud.

6.3. Mõju majandusele
Eesmärgil kehtestada õigusraamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise on majandusele pigem positiivne mõju. Eesti kliimaambitsiooni suurendamise võimaluste analüüsi andmetel on kliimaneutraalse Eestini vaja panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, valdkondadel ja füüsilistel ning juriidilistel isikutel, ning see eeldab muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud soodsamaks ning majanduslikult otstarbekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energia tootmise kui ka tarbimise perspektiivis.

Muudatus toob kaasa taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise ja on nii riigi kui ka ettevõtjate vaates olulise positiivse mõjuga. Muudatuse jõustumise järel võimaldatakse põhivõrguettevõtjal olemasoleva võrgu piires alustada Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalike taastuvelektrijaamade võrku ühendamisega seotud taristuinvesteeringuid varem. Samuti võimaldatakse ka jaotusvõrguettevõtjatel võrku arendades mõistlikus ulatuses arvestada tulevikus potentsiaalselt tekkivate turuosaliste vajadusi. Täpsemalt – tehes seda juba enne liitumistaotluste laekumist, tagades nii valmisoleku ajaks, mil taastuvelektrijaama arendaja on valmis elektritootmist alustama

Lisaks tuleb arvesse võtta Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärke, mille kohaselt peavad liikmesriigid ELi direktiivi nr 2018/2001 järgi ühiselt tagama, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 32%. Tingimuste loomine teiste seas ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele, mille eesmärk on taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine, tagab riigile direktiivist tuleneva kohustuse täitmise ja annab ettevõtjatele suurema kindluse taastuvenergiaga seotud investeeringute tegemiseks. Eestil on piisavad elektrienergia ühendusvõimsused teiste riikidega ning sarnased taastuvelektri ambitsioonid, s.o ka kõik ümberkaudsed riigid plaanivad tõenäoliselt taastuvenergia eksporti ja juba aastal 2030 rohket tuule abil elektrienergia tootmist. Eesti võetud meetmetega ei pärsi me eksporti, kuna elektritootjad ei jäta selle pärast tootmata, vaid suunavad oma tootmise (läbi salvestuse) rohkem nendele perioodidele kui on suurem puudujääk (ja mitte ainult meie piirkonnas, vaid laiemalt regioonis, sest Eesti elektrienergia börsihind läheb üles, kui on üleüldine puudujääk ja kallim tootmine regioonis).

Juhul kui eelnõu tulemusel asutakse rajama suurettevõtjate ja taastuvenergia tootjate vahel otseliine suuremas mahus kui praegu, võib kaasneda võrgu ülalpidamistasu kinni maksmise kohustuse langemine ühiskonnale laiemalt. Praegu teadaoleva hinnangu järgi on 2,7% aasta 2023 elektrienergia lõpptarbimisest liikunud otseliinide kaudu. Samas on näha, et otseliinide rajamise võimalus võib aidata kaasa suurte tööstustarbijate Eestisse toomisele ja seeläbi Eesti majanduse ja konkurentsivõime paranemisele.

6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatustel on mõju elu- ja looduskeskkonnale, keskkonnateadlikkusele, elurikkusele, merekeskkonnale ja veele, metsandusele ja mullale, jäätmetele ja ringmajandusele, välisõhule ja kiirgusele selles ulatuses, kuipalju rajatakse Eestisse uusi taastuvenergiat kasutavaid elektrijaamu, mille tulemusel suureneb taastuvelektri tootmise maht ja väheneb CO2-heide, mis mõjutab positiivselt välisõhu kvaliteeti ehk eelnõu toetab Eesti kliimaneutraalsuse saavutamist. Seaduse rakendamisest ei tulene eeldatavasti olulist mõju elu- ja looduskeskkonnale.

6.5. Mõju regionaalarengule
Regionaalarengule avaldavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kiirema kasutamisele võtmise eesmärgid positiivset mõju uute tootmisseadmete kasutuselevõtuga piirkondades, mis on sobivad just taastuvenergia kasutamiseks, nt rannikualadel tuuleenergia tootmine. Luuakse võimalused maapiirkondades ning äärealadel ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime paranemiseks, millega kaasneb uute töökohtade loomine (näiteks taastuvenergia tootmisseadmete hooldus- ja halduspersonali vajadus). Seaduseelnõuga kavandatav lahendus vähendab regionaalset ebavõrdsust ja võib esineda positiivset mõju maapiirkondadele, kui tugevdatakse elektrivõrku hajaasustusega piirkondade lähedal seoses taastuvenergiavõimsuste kasutuselevõtuga. Näiteks Lõuna-Eestis või saartel on olnud probleeme võrgupiirangutega ning taastuvenergia tootmisvõimsusega liitumine on olnud kulupõhise lähenemisega väga kallis, kuid käesoleva seaduseelnõuga kavandatavate muudatustega viiakse olemasolevasse elektrivõrku liitumine kõikjal fikseeritud ja prognoositavate kulude põhiseks.

Meretuuleparkide võimaliku rajamisega ja neile hinnapõranda seadmisega ei ole kõnealune seaduseelnõu seotud ja regionaalset mõõdet ei kaasne. Juhul kui meretuulepargid rajatakse kasutades fikseeritud liitumistasu, mis nähakse ette selle seaduseelnõuga, rakendub igal juhul kõigile Eesti elektritarbijatele ühesugune võrgutasu ning kui võrgutasu ehk kulu Eesti elektritarbijale veidi kasvab nagu eespool mainitud, on ette näha suuremat tulu tarbijatele seoses taastuvenergia suuremahulise arendamisega kaasneva madalama börsihinnaga. Regionaalset mõõdet võib omada asjaolu, et uute rajatavate tuuleparkide mõjupiirkonnas olevatele kohalikele omavalitsustele ja inimestele (sh. kalandusettevõtjatele, kui nende kalasaagi vähenemine on põhjustatud tuuleelektrijaamast) makstakse tasu, kuid need sätted (keskkonnahäiringu hüvitamise tasud) ei ole käesoleva seaduseelnõu objektiks, vaid kuuluvad keskkonnatasude seadusesse.

6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Olulist mõju riigieelarvele, keskvalitsuse korraldusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ei ole tuvastatud.

6.7. Muu otsene või kaudne mõju
Muudatus ei too kaasa olulist mõju põhivõrguettevõtjale. Liitumisprotsessi aeg kokkuvõttes küll lüheneb, kuid see ei mõjuta põhivõrguettevõtja tegevust määral, mis tooks kaasa mõju, mis vajaks lisatööjõudu. Kui praegu on võimalik taastuvelektritootmisvõimsust põhivõrgus kasutusele võtta 36–48 kuu möödudes I osamakse tasumisest, siis arenduskohustuse ulatuse laiendamise järel on võimalik taastuvenergia arendajal põhivõrku elektrienergiat toota juba
18–24 kuu möödudes I osamakse tasumisest, sest võrgutugevdusi ehitatakse ettevaatavalt, tuginedes planeeritud ja Konkurentsiametile esitatud arengukavale ja investeeringuprojektide ajakavale. Seega lüheneb liitumisprotsess põhivõrku kuni kolme aasta võrra.

Kui põhivõrgu ehitus ei ole lõpuni valmis ning tootja elektritoodangut on vaja mingil perioodil piirata, on tootjale ette nähtud turuhinna kompenseerimine või kulu kompenseerimine ülekandetasust ning tootjatele, kel on õigus saada taastuvenergia toetust, hüvitatakse ka saamata jäänud taastuvenergia toetus nendel tundidel kui tootmist piirati. Põhivõrguga liitujatele olemasolevas põhivõrgus muutub liitumisprotsess selgemaks, sest liitumise hind on olemasolevas võrgus fikseeritud ja juba protsessi alguses teada ehk suureneb õiguskindlus ja ‑selgus. Kavandatava eelnõuga kaob tagatisnõue ka jaotusvõrguga liitumisel ning seeläbi muutub jaotusvõrku liituvate elektritootjate jaoks protsess vähem bürokraatlikuks. Avalduv mõju sihtrühmadele on pigem positiivne.

Elektrienergia lõpphind elektritarbijale koosneb mitmest komponendist: elektri turuhind ehk börsihind, taastuvenergia tasu, võrguteenuse tasu, mis koosneb omakorda Eleringi võrgutasust (sh eelnõus kirjeldatud fikseeritud liitumistasu 50% kulude katte lisandumine), Elektrilevi võrgutasu, sagedusreservide kulud, mis avalduvad tarbija jaoks eeskätt elektrimüüjate
pakettides (läbi bilansihaldurite poolt makstavate bilansienergia kulude), strateegiline reserv ning maksud. Allolev prognoos pärineb eespool viidatud Kliimaministeeriumi 26.04.2024 avaldatud memost 2030.a. elektrihinnast ja taastuvenergia tasu muudatustest, mis on kättesaadav Energiatalgud-veebilehel. Arvutuste lähtekohaks on võetud Eleringi avaldatud varustuskindluse aruandes näidatud tarbimisprognoos (s.o 2030. aastal 10,3 teravatt-tundi ning 2035.a. 11,3 TWh).

2023 aasta keskmiseks hinnaks oli:
Börsihind 90,8 eurot/MWh, ehk 9,08 senti/kWh.
Taastuvenergia tasu 1,24 senti/kWh (sõltub taastuvenergia toetamise mahust ja tarbimisest)
Elektrilevi võrgutasu 4,5 senti/kWh (prognoosime 3,5% tõusu aastas perioodil 2024-2035. Praegu ärikliendi võrgutasu on keskmiselt 3,93 senti/kWh ning kodukliendi võrgutasu keskmiselt 5,59 senti/kWh)
Käibemaks + elektriaktsiis ca 2,98 senti/kWh.
Kokku: 17,9 senti/kWh või 179,04 eurot/MWh.

2030. aasta keskmiseks elektrihinnaks võib kujuneda (kuna allolevate lisanduvate kulude puhul on tegemist hinnangulise maksimaalse mõjuga, siis eeldatavasti tõuseb hind vähem):
Börsihind 66 eurot/MWh, ehk 6,6 senti/kWh.
Sagedusreserv alates 2025 tähendab 0,5 senti/kWh lisandumist.
Võimsusmehhanismi tõttu lisandub 0,4 senti/kWh.
Põhivõrgu (Elering) võrgutasu muutus tulenevalt arenduskohustuse muutusest: 0,125 senti/kWh.
Jaotusvõrgu (Elektrilevi) võrgutasu muutus 1,03 senti/kWh, tulenevalt võrguinvesteeringute vajaduse kasvust (Elektrilevi elektrivõrgu pikaajalise arengukava põhjal).
Taastuvenergia tasu -0,24 senti /kWh vähem kui täna.
Maksude kasv 0,59 senti/kWh, tulenevalt teadaolevatest muutustest elektriaktsiisis.
Kokku teeb see 17,8 senti/kWh või 178 eurot/MWh.

2035. aasta perspektiiv, mille puhul eeldame et selleks ajaks saab valmis suur osa tänasest Eleringi investeerimisplaanist ja tuleb juurde välisühendusi, salvestust ning meretuuleenergiat, saab aasta keskmine börsihind olla 49 eurot/MWh ehk 4,9 senti/kWh.
Taastuvenergia tasu 1,3 senti /kWh.
Maksude muutus võrreldes 2030 aastaga on tingitud prognoositud börsihinna langusest.
Kokku teeb see 15,4 senti/kWh või 154 eurot/MWh ja koos tõenäolise Elektrilevi võrgutasu tõusuga 2 senti/kWh tasemele 17,5 senti/kWh. Praegu, eelnõu menetluse ajal otsivad Konkurentsiamet, Rahandusministeerium ja Kliimaministeerium võimalusi Elektrilevi võrguteenuse kvaliteeti tõsta ilma võrgutasu suuremahulise muutuseta.

Seega pärast taastuvenergia vähempakkumiste jõustumist ja taastuvenergia ulatuslikku juurdekasvu hakkab elektrihind lõpptarbija jaoks langema. Lähemalt on taastuvenergia vähempakkumistega seotud mõjusid kirjeldatud eelmainitud Kliimaministeeriumi 26.04.2024 avaldatud memos ning täiendav mõjude hindamine sihtrühmade kaupa viiakse läbi Kliimaministeeriumi ettevalmistatavas elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas.

6.7.1. Mõju ülekandevõrku liitumisega seotud kuludele uue liitumiskontseptsiooni korral

Seni kehtinud regulatsiooni järgi tuleb nii tarbijal kui tootjal liitumisel tasuda kõik liitumisest tingitud kulud. Nende kulude välja selgitamiseks koostatakse võrguarvutused, kus võrgumudelisse lisatakse kas täiendav tarbimis- või tootmissuunaline võimsus ja seejärel selgitatakse välja kõik võrguelemendid, mis täiendava võimsuse lisandumisel võivad üle koormuda. Sellise võrguelemendi asendamise või rekonstrueerimise kulud (s.o võrgutugevduskulud) lisatakse liitumistasu koosseisu. Täiendavalt analüüsitakse liitumispunkti rajamisega seotud tööde mahtu, mille kulud lisatakse samuti liitumistasu hulka.

Tarbimisvõimsuse lisandumine
Tarbija liitumisel uue kontseptsiooni järgi fikseeritud liitumistasu komponenti, s.t võrgutugevduskulu ei rakendata. Uue liitumistasu kontseptsiooni rakendumisel väheneb tarbija liitumistasu võrgutugevduskulude võrra. Võttes aluseks Eleringi hallatavas e-Gridmap rakenduses näiteks Paljassaare alajaama, siis selles täna liitudes 50 MVA tarbimisvõimsusega ja arvestades, et võrguühendus valmib 2026. aastal, on võrgutugevduskulude suuruseks ca 14 miljonit eurot. Kavandatava uue metoodika järgi seda kulu ei oleks. Sarnaseid võrgupunkte on praeguse seisuga Eestis mitmeid (vt. allolev ekraanipilt ja kaart).

Tootmisvõimsuse lisandumine
Võttes tänase seisuga näiteks 50 MVA ulatuses liitumise Aruküla alajaamas 110kV pingel, juhul kui esitada liitumistaotlus täna võrguühenduse valmimistähtajaga 2026.a., on e-Gridmapi järgi võrgutugevduskulude maksumus ca 12 miljonit eurot, mille järgi 1 MVA maksumus oleks 240 000 eurot. Võttes aluseks esialgsete arvutuste järgi kavandatava fikseeritud liitumistasu määraks 44 000 eurot/MVA, oleks 50 MVA tootmismooduli liitumisel fikseeritud liitumistasu võit ca 10 miljonit eurot. Ülejäänud võrgus on olukord täna samuti üsna ühtlaselt sarnane (vt. allolev ekraanivaade ja kaart).

Liitumispunkti väljaehitamisega seotud kulusid ei ole mõistlik eraldi välja tuua, sest uue kontseptsiooni korral on liitumispunkti kuludele kehtestatud küll keskmistatud hinnad, kuid neid ei ole plaanis n-ö sotsialiseerida ning seega võimalik hinnavõit tootjale/tarbijale n-ö juhtumipõhine.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamiseks lisakulusid ega -tulusid riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele ei teki.

8. Seaduse jõustumine

Seadusemuudatused jõustuvad üldises korras.

9. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati EISi kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Märkustega kooskõlastasid Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium, vaikimisi kooskõlastasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Eelnõu esitati tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks huvirühmadele taastuvenergeetika nõukoja üldise meilinimekirja kaudu jaotusvõrguettevõtjale Elektrilevi OÜ, põhivõrguettevõtjale Elering AS, Konkurentsiametile ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Laekunud ettepanekute tabel on lisatud seletuskirjale.

SK_lisa_kooskõlastustabel.pdf

Seisukohad arvamustele ja ettepanekutele elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõule

11.10.2024

Laekunud arvamus Kliimaministeeriumi seisukoht

Adepte OÜ

teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja eelnõu punkti 18 kohta

antud kommentaari (seletuskirja lk 7) järgmiselt või vähemalt anda

seletuskirjas selgelt edasi allolev mõte:

„Võrguettevõtja tegutseb seadusega antud kaalutlusõigust kohaldades

haldusorganina. Tootjast sõltumatuteks põhjusteks on asjaolud, mida

tootja ei saa mõjutada, sealhulgas näiteks tarneraskused, loa- (sh

planeerimis-)menetluse pikenemine tootjast mitteolenevatel põhjustel

ja riigiasutuste poolt seatavad piirangud tootmisvõimsuse

kasutuselevõtule“.

Arvestatud ja eelnõu punkti, millega lisatakse paragrahvi 871

lõige 62 on täiendatud.

Rahandusministeerium

meie hinnangul vajavad muutmist ka elektrituruseaduse § 44 lõige 41,

§ 761 lõige 21, § 761 lõige 22; § 762 lõige 1 ja § 762 lõige 2, kuivõrd

nendes sätetes nimetatakse riigihanget, kuid seaduses kirjeldatud

tehing ei vasta riigihanke tunnustele. Seetõttu on praktiliselt võimatu

seadust selle kehtivas sõnastuses täita.

Mittearvestatud selles eelnõus. Ei ole selle eelnõuga muudetavad

sätted ega fikseeritud liitumistasu ja võrguettevõtjatele

arenduskohustuse rakendamisega seotud muudatusettepanekud.

Samuti palume seoses universaalteenust puudutavate

elektrituruseaduse sätete kehtetuks tunnistamisega kaasnevalt

kehtetuks tunnistada RHS § 50 punkt 11, mille kohaselt saab

riigihanke korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlusena riigihangetes eeldatava maksumusega alla

rahvusvahelise piirmäära, kui hankelepingu ese on elektrienergia

ostmine universaalteenusena elektrituruseaduse § 765 mõistes ja

hankija kaasab menetlusse vähemalt kolm ettevõtjat. Elektrituru

seaduse § 1092 lg 3 järgi lõpetatakse universaalteenuse pakkumine

2024. aasta 1. juulil ning RHS § 50 p 11 muutub tarbetuks.

Mittearvestatud selles eelnõus. Ei ole selle eelnõuga muudetavad

sätted ega fikseeritud liitumistasu ja võrguettevõtjatele

arenduskohustuse rakendamisega seotud muudatusettepanekud.

Konkurentsiamet

Amet teeb ettepaneku jätta [eelnõu] punktid 6 ja 24 eelnõust välja

järgenvatel põhjendustel:

Arvestatud ja paragrahvi 93 lõikele 6 ei lisata enam punkti 151.

Samuti loobuti paragrahvile 66 lõike 142 lisamisest.

Kuna ELTS § 66 lõike 14 järgi võib Konkurentsiamet taotleda talle

võrguettevõtja poolt esitatud võrgukava muutmist, siis eraldi

põhivõrguettevõtja investeeringuprojektide kooskõlastamine vajalik ei

ole ning tegemist oleks ülereguleerimisega. Lisaks, kuna vastavalt

ELTS § 93 lõike 6 punktile 6 väljastab Konkurentsiamet ELTS-is

sätestatud juhtudel kooskõlastamise otsuseid (annab välja adressaadi

jaoks siduvaid haldusakte), ei ole ka seetõttu nimetatud täienduste

ELTS-i lisamine põhjendatud – investeerimisprojektide täitmine,

vajadusel nendest loobumine ja/või muutmine on põhivõrguettevõtja

pädevuses ja mitte Konkurentsiameti haldusaktiga talle seatav

kohustus. Põhivõrguettevõtjal on alati õigus olukorra muutumisel

investeeringuprojekte muuta ning tal ei ole selleks vaja taotleda

Konkurentsiametilt haldusakti muutmist ja/või kehtetuks tunnistamist,

vaid piisab põhjendatud selgituse esitamisest, mida amet saab

kontrollida. See on taolises olukorras piisav.

Nimetatud sätete väljajätmisel palume muuta vastavasisuliselt ka

seletuskirja.

Elering

paragrahvi 61 lõike 1 punkt 1

Elering: Eleringi hinnangul tuleks kogu otseliini temaatika analüüsida,

milline mõju on nende rajamise reeglite avardamisel ja kas

meretuuleparkidele on erandi tegemine on põhjendatud.

Teadmiseks võetud. Meretuuleparkidele erandi tegemine on

põhjendatud turuosaliste käest tulnud otsese signaali ja

põhjendusega. Võrdse kohtlemise printsiipi rakendades on otseliini

lubatavat pikkust pikendatud seniselt kuuelt kilomeetrilt 15-le.

Paragrahvi 871 lõige 7: Ettepanek alakasutustasu vabastusteks.

Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase

kahe aasta jooksul oma võrgulepingu järgset tootmissuunalist võimsust

kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise

võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu käesoleva paragrahvi lõikes 6

nimetatud suuruses. Nimetatud tasu ei rakendu mittekasutatava

tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses, mis on seotud

käesoleva seaduse paragrahv 422 lõige 1 nimetatud reservvõimsuse

mehhanismis osalemisega, vajalik süsteemihalduriga sõlmitud

pikaajalise sagedusreservide lepingu täitmiseks või vajalik

Arvestatud. Kuupõhise arve esitamise võimalus on eelnõu vastavast

punktist välja võetud. Eesmärk on, et võrguettevõtjad kohtleksid

turuosalisi võrdselt.

Lisatud on alakasutustasu vabastus võrguühenduse võimsuse

ulatuses, mis on seotud käesoleva seaduse paragrahv 422 lõige 1

nimetatud reservvõimsuse mehhanismis osalemisega, vajalik

süsteemihalduriga sõlmitud pikaajalise sagedusreservide lepingu

täitmiseks või vajalik süsteemihalduriga sõlmitud tehnilise koostöö ja

varustuskindluse tagamise lepingu täitmiseks

süsteemihalduriga sõlmitud tehnilise koostöö ja varustuskindluse

tagamise lepingu täitmiseks.

Kommentaar: Kuupõhiselt ei ole tasu võimalik rakendada, sest arve

tuleb väljastada aastase perioodi eest pärast perioodi täitumist.

Kuupõhist tasu on võimalik rakendada ainult viisil, et pärast perioodi

täitumist jagatakse tasumisele kuuluva ühekordse tasu järgnevate

kuude kaupa võrdseteks osamakseteks, kuid sellisel juhul ei täida

seadus enam eesmärki, milleks on võrgus liitumisvõimsuse ressursside

vabastamine turuosaliste poolt, kes seda ei kasuta või ei soovi/saa

kasutada.

Paragrahvi 871 lõige 71

Proportsionaalselt tasu rakendamine on jäänud segaseks. Tasu saab

rakendada alles pärast võimsuse kasutamise perioodi lõppu lähtuvalt

lepingus sätestatud võimsusele. Seega enne perioodi lõppu ei saa

turuosalisele võrgulepingus muudetava võimsuse alusel arvet

väljastada. Samuti võimsuse vähendamise eest arve väljastamine ei saa

olla põhjendatud, sest arve mitte tasumisel ja võimsuse vähendamisel

on tagajärg sama (lepingulise võimsuse vähendamine).

Peaks olema aru saada, mis hetkest toimub siinkohal selle perioodi

algus. Seletuskirja kohaselt on perioodi algushetkeks alalise

võrgulepingu sõlmimise kuupäev, kuid ELTS-is ei ole eristatud ajutist

ja alalist võrgulepingut. Samuti minu arusaama järgi juhul, kui sõlmida

hilisemalt võrgulepingu muutmise kokkuleppe (nt kas võimsuse

vähendamiseks või suurendamiseks), siis perioodi algushetk ei muutu.

Arvestatud. Proportsionaalsuse põhimõte on seadusemuudatusest

eemaldatud. Lisatud on täpsustus, mille järgi liitumisvõimsuse

vabastamisel enne alakasutustasu arve saamist proportsionaalselt

arvutatud tasu arvet ei esitata ning liitumisvõimsuse suurendamisel

enne arve saamist alakasutustasu arvestuse periood ei muutu (et mitte

lubada lepingumuudatuse taotluste esitamisega lõputult edasi lükata

arve esitamist).

Eleringi hinnangul on vaja lisada fikseeritud liitumistasule üleminekul

rakendussäte, see võib olla seotud Eleringi uute liitumistingimuste

kehtima hakkamisega või saab rakendada pärast seda, kui KA on

esimest korda heaks kiitnud arenduskohustusega seotud

investeerimisprojektide nimekirja ja ajakava. Elering teeb ettepaneku

see küsimus ministeeriumiga täpsemalt läbi rääkida.

x. /Fikseeritud liitumistasu (konkreetsed sätted ELTSist ja määrusest)

rakendatakse pärast 01.01.2025/seaduse jõustumist, kui

Arvestatud. Rakendussäte lisatud ning ette nähtud kuuekuuline

üleminekuaeg ehk pärast seaduse jõustumist hakkab fikseeritud

liitumistasu kontseptsioon kehtima kuue kuu möödudes.

põhivõrguettevõtja on kooskõlastanud Konkurentsiametiga fikseeritud

liitumistasuga seonduvad liitumistingimused./

alternatiiv:

x. /Fikseeritud liitumistasu (konkreetsed sätted ELTSist ja määrusest)

rakendatakse pärast kui Konkurentsiamet on esimest korda heaks

kiitnud käesolevas seaduses paragrahvis 66 lõikes 142 nimetatud

investeerimisprojektide nimekirja ja ajakava./

Ettepanek: sõnastada ESTVE paragrahvi 21 lõige 8 järgmises

sõnastuses:

(8) Põhivõrguettevõtja kompenseerib võrgupiirangutest lähtudes

tootmissuunalise võimsuse piiramise korral elektrienergia võrku andjale

piiramise perioodi Eesti hinnapiirkonna börsihinna vastavalt

võrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes või võrguettevõtja

metoodikas sätestatud tingimustele.“;

Arvestatud. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja paragrahvile

21 lisatavale lõikele 8 tehtud täiendus väljapakutud kujul.

TMV Green OÜ

Eelnõuga tehakse ettepanek, et otseliiniga võib energiat tarnida

tootmisseadme liitumispunktist kuni 6 kilomeetri kaugusel paikneva

elektripaigaldiseni või rannikutel mereparke võrguga liitvatest

alajaamadest kuni 15 kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni.

Meie ettepanekud:

1) Kohelda otseliiniga elektrienergia tarnimisel

maismaa ja meretuuleparke võrdselt ning

võimaldada mõlemal juhul otseliiniga elektrienergia

tarnimine kuni 15 kilomeetri kaugusel paikneva

elektripaigaldiseni.

2) Võtta otseliini piirkonna arvutamisel aluseks mitte

ainult tarbija paiknemine liitumispunktist vaid ka

tootmisseadmest.

Arvestatud. Kehtestatakse uus otseliini pikkus

tehnoloogianeutraalselt. Otseliini piirkonna arvutamine toimub

eelnõus tehtava muudatuse järgi kas tootmisseadmest või

tootmisseadme liitumispunktist.

Liitumistasu tasumine ja tagatise esitamine põhivõrguettevõtjale.

Meie ettepanekud:

Arvestatud. Deposiidi nõue eelnõuga kavandatavate muudatuste

järgi kaotatakse tootjate olemasoleva võrguga liitumisel, kuid jääb

1) Muuta § 871 nii, et loobutakse taotlemisel deposiidi

nõudest ja selle asemel rakendub liitumislepingu

sõlmimisel liitumistasu fikseeritud osa maksmise

kohustus.

alles väljaspool olemasolevat võrku elektrienergia tootmissuunalise

liitumistaotluse esitamisel.

ESTVE: paragrahvi 21 lõige 7

Meie ettepanek:

1) Tuua kallinemise määra madalamaks ja anda liitujale

õigus lepingust taganeda ja tagastada liitumistasu juhul

kui liitumistasu tegelik suurus osutub üle 50% kallimaks

võrreldes algselt liitumislepingus prognoositud

liitumistasuga.

Mittearvestatud, kuna tihti läheb erinevate liitumiste raames vaja

samasid võrgutugevdusi ning võrgutugevduste tööd jagunevad

mitme liitumislepingu vahel laiali kuni konkreetse investeeringu

valmimiseni. Kuna tagatise nõudest on selle eelnõuga loobutud, ei

saa tuua lepingust taganemise määra liiga madalaks, mis soodustaks

tootmisvõimsuse broneerimist võrgus mitme aasta vältel. Eesmärk on

tagada elektrivõrgu efektiivne kasutus ja arendajate poolt asjakohane

tootmisvõimsuste perspektiivi hindamine.

Elektrilevi OÜ

1) paragrahvi 39 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Süsteemihaldur ei hüvita tootjale saamata jäänud tulu,

välja arvatud käesoleva seaduse § 71 lõike 5 punktis 1

nimetatud tootja piiramisega seotud kulud, kui ta andis tootjale

tootmise vähendamise korralduse § 40 lõikes 2 nimetatud

alustel ja kõik muud võimalused olid ammendatud.“;

Täpsustamist vajab hüvitusmehhanism olukordades, kus

süsteemihaldur annab korralduse tootmise vähendamiseks

jaotusvõrguga ühendatud tootjale. Sellisel juhul ei ole ka

jaotusvõrguettevõtjal kohustust tootjale saamata jäänud tulu hüvitada.

Sellest tulenevalt teeb Elektrilevi ettepaneku täiendada § 39 lõiget 21

järgnevalt:

„Süsteemihaldur ja jaotusvõrguettevõtja ei hüvita tootjale saamata

jäänud tulu, välja arvatud käesoleva seaduse § 71 lõike 5 punktis 1

nimetatud tootja piiramisega seotud kulud, kui süsteemihaldur

andis tootjale tootmise vähendamise korralduse § 40 lõikes 2

nimetatud alustel ja kõik muud võimalused olid ammendatud.“;

Arvestatud ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt ettepanekule

muudetud.

3) paragrahvi 66 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

Teadmiseks võetud.

„Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis

tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa

tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud ja tulevikus

ühendatavatele tarbijatele, energiakogukondadele, tootjatele,

liinivaldajatele ja võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud

vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva ja

prognoositavalt tulevikus turuosalise rajatava nõuetekohase

elektripaigaldise.“;

Elektrilevi toetab arenduskohustuse sätte täpsustamist selliselt, et

võrguettevõtjal on võimalik võrku arendada ka turuosaliste

tuleviku vajadusi silmas pidades (tegelikkuses võimaldas seda ka

kehtiv regulatsioon).

Kuigi kavandatav muudatus on plaanis eelkõige taastuvenergia

allikate kasutuselevõttu toetamiseks, s.o eelkõige tootjate vajadusi

silmas pidades, siis on Elektrilevi hinnangul oluline, et

võrguettevõtjal oleks võimalik arenduskohustuse raames

investeeringuid teostada ka teiste turuosaliste (sh tarbijate)

vajadusi silmas pidades ning seda ka pakutav sõnastus võimaldab.

Veel on oluline ära märkida, et võrgu ette arendamine peab

toimuma kõikide turuosaliste huve silmas pidades, olenemata

sellest, kas turuosaline on ühendatud põhi- või jaotusvõrguga.

Seetõttu tuleb põhivõrgu ette arendamisel muuhulgas arvesse võtta

ka jaotusvõrguga tulevikus ühendatavate tarbijate, tootjate jt

turuosaliste vajadusi.

4) paragrahvi 66 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel

võrguühenduse kasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma

veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning

esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. Käesoleva paragrahvi

lõikes 8 nimetatud ettevõtja esitab Konkurentsiametile lisaks

arengukavale arenduskohustuse täitmisega seotud

investeeringuprojektide nimekirja ja nende ajakava.“;

Muudatusega nähakse ette, et jaotusvõrguettevõtjal on lisaks

arengukavale kohustus esitada Konkurentsiametile ka

Täpsustame: paragrahvi 66 lõike 9 punktis 2 nähakse ette, et

jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas: „kavandatavad

investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks“

Seega on asjakohane, et ELTS §66 lõikes 8 nimetatud võrguettevõtja

(s.o nii põhi- kui jaotusvõrgu-) koostab vähemalt iga kahe aasta järel

kümneaastase arengukava, millele tugineb võrgu arendamine ja

võrgu paindlikkusteenuste kasutamine. Ning sama paragrahvi lõikes

10 nähakse eelnõuga tehtava muudatusega seejärel ette, et

jaotusvõrguettevõtja, kes koostab sellise kümneaastase võrgu

arengukava, peab esitama ka investeeringuprojektide nimekirja ja

arenduskohustuse täitmisega seotud investeeringuprojektide

nimekiri ja nende ajakava. Kui põhivõrguettevõtjale on ELTS § 66

lõikes 12 ette nähtud kohustus esitada arengukavas ka

investeerimisprojektide nimekiri (ja ajakava), siis

jaotusvõrguettevõtjale ei ole sellist kohustust sätestatud kehtivas

regulatsioonis ega eelnõus.

ajakava. Võib eeldada, et selline nimekiri ongi juba eelnimetatud

kümneaastase võrgu arengukava raames koostatud.

6) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 142 järgmises sõnastuses:

„(142) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud

investeeringuprojektide nimekirja ja ajakava kooskõlastab

Konkurentsiamet.“;

Elektrilevile jääb arusaamatuks Konkurentsiameti kooskõlastuse

sisuline vajadus ja eesmärk. Nii seletuskirjas kui ka õigusaktis ei ole

kirjeldatud, milline probleem või põhjus tingib vajaduse sätestada

Konkurentsiametile võimalus ja kohustus võrguettevõtja

investeeringuprojektide nimekirja ja ajakava kooskõlastada.

Arvestades viimaste aastate kooskõlastusprotsesside (tüüptingimuste,

võrgutasude) pikenemisi ning määramatust, oleks veel ühe

kooskõlastusnõude kehtestamine võrguettevõtjale järjekordne

tingimus, mille täitumist ja täitumise hetke ei ole võimalik

prognoosida. Konkurentsiameti kooskõlastuse nõue tähendab

muuhulgas seda, et võrguettevõtjal ei ole võimalik investeeringuid

realiseerida enne, kui Konkurentsiamet on need kooskõlastanud.

Kooskõlastuse saamisele võivad tõenäoliselt eelneda mahukad

selgitustaotlused ja nendele vastamised, mis nõuavad täiendavat

ressurssi nii Konkurentsiametilt kui ka võrguettevõtjalt. Kogu selline

lisanduv halduskoormus ei oleks otstarbekas, arvestades, et

kooskõlastusnõude kehtestamiseks puudub vajadus.

Arvestades, et investeerimisprojektide nimekiri ja ajakava kujuneb

lähtuvalt võrguettevõtja võimekusest ja vajadustest, siis on Elektrilevi

hinnangul piisav, kui võrguettevõtja üksnes teavitab Konkurentsiametit

oma arengukavast ning investeeringuprojektide nimekirjast ja

ajakavast.

Kui seadusandja siiski leiab, et regulatsiooniga kaasnev kasu kaalub

üle osapooltele kaasa toova halduskoormuse ning võimalikud

viivitused investeeringute realiseerimisel (kooskõlastuse saamiseni),

Arvestatud. Punkt on eelnõust kustutatud.

märgib Elektrilevi, et ei ole põhjendatud kehtestada jaotus- ja

põhivõrgu investeerimisprojektide nimekirja

kooskõlastamisprotsessile erinevaid tingimusi.

Põhivõrguettevõtja investeerimisprojektide nimekirja kooskõlastamist

ning selle tähtaega reguleeritakse § 93 lõike 6 punktis 151, millega

nähakse ette, et Konkurentsiamet peab investeerimisprojektide

nimekirja kooskõlastama 30 päeva jooksul. Jääb selgusetuks, mis

põhjusel on vajalik jaotusvõrguettevõtja investeerimisprojektide

nimekirja kooskõlastamist eraldi käsitleda § 71 lõikes 142, seejuures

jättes kooskõlastamise tähtaja kehtestamata. Ka jaotusvõrguettevõtjal

on vaja kindlust, et Konkurentsiamet kooskõlastab

investeerimisprojektide nimekirja mõistiku aja jooksul, pärast mida

saab jaotusvõrguettevõtja alustada investeeringute realiseerimist.

Arvestades, et võrguettevõtja kavandab arengukava ja

investeerimisprojektide nimekirja alusel suure osa oma tegevusi, siis ei

ole mõeldav, et jaotusvõrguettevõtja investeerimisprojektide nimekirja

kooskõlastamisel kohalduvad ELTS § 93 lõikes 7 nimetatud tähtajad.

Väärib märkimist, et Konkurentsiamet kohaldab Elektrilevi

kooskõlastusprotsessides enamjaolt 180 päevast tähtaega, mida

viimatistes menetlustes on ka ületatud. Seega võib tekkida olukord, kus

investeerimisprojektide nimekiri saab kooskõlastuse hetkel, mil

võrguettevõtja hakkab ette valmistama juba uusi investeeringuid.

Seega, kui seadusandja peab Konkurentsiameti kooskõlastust

vajalikuks, siis teeb Elektrilevi ettepaneku jätta § 66 lõige 142

kehtestamata ning selle asemel täiendada § 93 lõike 6 punkti 151

viitega jaotusvõrguettevõtja investeerimisprojektide nimekirjale.

Samuti vajab Elektrilevi hinnangul täpsustamist, mida peab

Konkurentsiamet investeerimisprojektide nimekirja

kooskõlastamisel hindama. Vastasel juhul ei ole võimalik

võrguettevõtjal arvestada, mida kooskõlastamisprotsess sisuliselt

tähendab ning milliseid muudatusi võib see investeeringute kavas

kaasa tuua.

9) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 61–65 järgmises sõnastuses:

„(61) Võrguettevõtjal on võrgu arenduskohustuse ajal õigus teha lisaks

olemasoleva võrgulepingu täitmisele investeering, mis on vajalik

võrguettevõtja prognoositud uue tootmis- ja tarbimissuunalise

Arvestatud. Paragrahvi 72 lõikeid 61 -62 on täpsustatud vastavalt

ettepanekule.

Täpsustame, et fikseeritud liitumistasu võimsuspõhine komponent

MVA kohta kehtib tootjaliitumisel, kuid nii tootmis- kui

võimsuse liitmiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks

võrgus. Sellise investeeringu võib teha ainult liitumisel võrguettevõtja

olemasolevasse võrku olemasoleval pingeastmel või kui uue võrgu

rajamise näeb ette investeeringute kava. Põhivõrgus loetakse

olemasolevaks võrguks muuhulgas uus ehitatav alajaam, mis rajatakse

olemasolevast õhuliinist maksimaalselt ühe õhuliini visangu kaugusele.

(62) Võrgu arenduskohustusega seotud võrguettevõtja investeering

võetakse arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5

nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel ja arvestatakse

võrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka.

(63) Liitumisel või tarbimis- või tootmistingimuste muutmisel võrgus,

milleks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud

investeeringut, vähendatakse laekunud liitumistasu ulatuses esialgu

võrguettevõtja võrgu arenduskohustuse hulgas võrguteenuse

osutamiseks vajalikku ja põhivara hulka arvestatud kulu. Menetlus-,

toimingu- ja projektijuhtimistasu tagasi ei arvestata.

(64) Põhivõrguga ühendamisel põhineb liitumistasu kulupõhisel hinnal,

kuid olemasoleva põhivõrgu võrguga ühendamisel kehtib fikseeritud

liitumistasu, millele lisandub täiendav liitumistasu käesoleva seaduse §

42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt.

(65) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse

suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus on fikseeritud

liitumistasu suurus võimsuse lisamiseks 44 000 eurot megavoltampri

kohta ja käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse

lisas esitatud hinnakirjal põhinev tasu.“

Elektrilevi kommentaar/ettepanek:

ELTS § 61 lõikes 61 on korrektne viidata liitumislepingule, mille

täitmisel on võrguettevõtjal võimalik teha täiendav investeering

prognoositavate võimsusvajaduste tarbeks.

tarbimisvõimsusega olemasolevasse põhivõrku liitumisel hakkaks

kehtima määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ lisana

kehtestatav liitumistasu arvestamise hinnakiri uue tarbimis- ja/või

tootmisvõimsuse ühendamisel põhivõrguga või tarbimis- ja

tootmistingimuste muutmisel põhivõrgus. Ehk üks asi on fikseeritud

liitumistasu, teine asi on liitumispunkti ja alajaama rajamine

fikseeritud hinnakirja järgi. Esimene kehtib ainult tootjatele, teine

tootjatele ja tarbijatele ühtviisi.

Tarbijatele võimsuspõhist liitumistasu komponenti (nagu nt.

kavandatav 44000 eurot/MVA) ei ole, sest tarbijad maksavad

edaspidi tarbimise eest võrgutasu, mida tootjad võrku antud

elektrienergia eest samas ei maksa.

Ebaselgeks jääb, mida mõeldakse „võrgu arenduskohustuse ajal“ all.

Elektrilevi hinnangul tuleks sõnastust muuta järgnevalt:

Võrguettevõtjal on õigus teha lisaks olemasoleva liitumislepingu

täitmisele investeering, mis on vajalik võrguettevõtja prognoositud uue

tootmis- ja tarbimissuunalise võimsuse liitmiseks või tarbimis- või

tootmistingimuste muutmiseks võrgus. /--/

§ 72 lõike 62 osas seletuskirjas on viidatud üksnes põhivõrguettevõtja

võrgutasudele. Kuivõrd § 72 lõike 62 ja § 71 lg 1 kohalduvad kõikidele

võrguettevõtjale, siis on korrektne ka seletuskirjas asendada

põhivõrguettevõtja sõnaga võrguettevõtja.

Eelnõu § 72 lõike 64 sõnastuse järgi kohaldub fikseeritud liitumistasu

ka tarbimistingimustega võrguühenduse taotlemisel. Samas teistest

sätetest ning seletuskirjast järeldub, et fikseeritud liitumistasu kohaldub

üksnes tootmistingimustega võrguühenduse loomisel. § 72 lõikes 64

vajab täpsustamist, et fikseeritud liitumistasu kohaldub tootmisseadme

ühendamisel olemasoleva põhivõrguga.

Täiendavalt on reguleerimata, kuidas kujuneb liitumistasu olukorras,

kus sama liitumislepingu alusel luuakse nii tarbimis- kui ka

tootmistingimustega võrguühendus.

11) paragrahvi 871 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks

tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks on turuosaline

kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks 38 000 eurot

megavoltampri kohta. Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui

tootmissuunaline liitumine toimub tegevusloaga võrguettevõtjate vahel

või kui liitumistaotlus esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme

ühendamiseks võrguga. Tagatis tagastatakse turuosalisele, kui

turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega

elektrienergia tootmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

perioodi jooksul või juhul, kui liitumistaotlust ei võetud menetlusse.

Muul juhul tagatis tagastamisele ei kuulu.“;

Arvestatud osaliselt. Tagatistasu nõudest on loobutud olemasoleva

võrguga liitumisel.

Täiesti uut eelpakkumise mõistet ja kontseptsiooni selle eelnõuga

seaduses kirjeldada ei kavandata.

Elektrilevi toetab täiendust, mille järgi ei kohaldata tagatisnõuet

tegevusloaga võrguettevõtjate vahel.

Eelnõu eelmised versioonid sisaldasid võrguga liitumise eelpakkumuse

ja sellega seonduvalt tagatise tagastamise regulatsiooni:

(12) Liitujal on õigus küsida võrguettevõtjalt enne liitumistaotluse

esitamist võrguga liitumise eelpakkumist. Eelpakkumine tuleb

võrguettevõtjal esitada 2 nädala jooksul.;

(13) Liitujal on õigus liitumistaotlusest loobuda 2 nädala jooksul

liitumispakkumise saamisest ja tagatis tagasi saada, kui

liitumispakkumise hind on kõrgem kui eelpakkumises esitatud

liitumise hind.

Elektrilevi peab neid vajalikuks ning palub need eelnõusse uuesti

lisada. Eelkõige peab Elektrilevi oluliseks, et liitujal oleks võimalik

tagatis tagasi saada juhul, kui võrguga liitumise eelpakkumine osutub

kallimaks kui liitumispakkumises toodud hind. Elektrilevil puudub

praegu võimekus liitumistasu piisava täpsusega prognoosida, mistõttu

võib tekkida olukordi, kus liitumistasu kujuneb kallimaks kui

eelpakkumuses esitatud hind. Sellisel juhul peaks liitujale jääma

võimalus liitumislepingu sõlmimisest loobuda ning tagatis tagasi

saada. Praegu kehtiv regulatsioon ning eelnõu ei võimalda

võrguettevõtjal sellises olukorras liitujale tagatist tagastada.

Endiselt palub Elektrilevi kaaluda tagatistasu nõude vajalikkust.

12) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Põhivõrguettevõtja ja tegevusloaga võrguettevõtja võib üles

öelda tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu

tootmisvõimsuse ulatuses, milles tootmisseadet käesoleva paragrahvi

lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul võrku ei ühendata.“;

Elektrilevi ei pea sätet vajalikuks ning palub selle eelnõust

eemaldada. Jätkuvalt on asjakohased Elektrilevi poolt 04.04.2024 ja

17.04.2024 esitatud põhjendused:

Vastavalt Konkurentsiametiga kooskõlastatud Elektrilevi

liitumislepingu tüüptingimuste punktile 3.9 on liitujal võimalik

liitumislepingus kokkulepitud tarbimis- ja/või tootmistingimusi

Mittearvestatud, sest ei ole tõenäoline, et põhivõrguettevõtja

hakkab iga viimset kui poolt kilovatti taga ajama ja ükshaaval üles

ütlema. Eelnõuga kehtestatava sätte eesmärk on võimaldada

vajadusel väga suures ulatuses broneeritud tootmisvõimsuse korral,

mis ei ole realiseerunud see üles öelda. Samuti endiselt jääb jõusse §

83 lõige 2, mille järgi ELTS 8. peatüki sätetest võimalik poolte

kokkuleppel kõrvale kalduda.

kasutusele võtta 3 aasta jooksul alates võrguühenduse valmimisest.

Näiteks: jaotusvõrguga liitub päikeseelektrijaam tootmisvõimsusega 1

MW. Kui võrguühenduse valmimisest möödub aasta, tekiks

põhivõrguettevõtjal õigus jaotusvõrguettevõtjaga sõlmitud

liitumisleping üles öelda. Samas Elektrilevi tagab vastavalt

liitumislepingu tüüptingimustele võimaluse võrguühendus kasutusele

võtta 3 aasta jooksul. Seega tekib ajaaken, kus põhivõrguettevõtja ei

taga jaotusvõrguettevõtjale välja ehitatud võrguühenduse kasutamist,

aga võrguettevõtja peab tootjale sama võimsuse ulatuses

võrguühenduse ikkagi tagama.

Elektrilevi ei pea vajalikuks võrguressursi kasutusele võtmise

toetamiseks sätestada põhivõrguettevõtjale õigust

jaotusvõrguettevõtjaga liitumisleping üles öelda. Jaotusvõrguettevõtja

on oma hoolsuskohustuse raames kohustatud tagama, et taotletud

võrguressurss oleks vajalik nii olemasolevate tootmismoodulite

võrguga ühendamiseks kui ka vajalikus mahus arenduskohustuse

täitmiseks, st võrguettevõtjal on kohustus tagada, et poleks

põhjendamatult suures ulatuses kasutamata võrguressurssi (mh

vältimaks põhjendamatuid püsikulusid).

Kui vastav muudatus jõustub, tuleb Elektrilevil tõenäoliselt vähendada

tootmistingimustega võrguühenduse kasutusele võtmise perioodi 3

aastalt § 871 lõikes 4 nimetatud perioodideni. Muudatus oleks vajalik

ainuüksi seetõttu, et ei tekiks eelkirjeldatud olukorda, kus Elektrilevi

tingimuste kohaselt on tootjal võimalik võrguühendus kasutusele võtta

3 aasta jooksul, kuid põhivõrguettevõtja ütleb jaotusvõrguettevõtjaga

vastava võimsuse ulatuses liitumislepingu üles enne 3 aasta täitumist.

Ühtegi sisulist probleemi Elektrilevi hinnangul kavandatava

muudatusega ei lahendata.

14) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 41–42 järgmises sõnastuses:

„(41) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood päikesepaneelide

puhul võib olla pikem käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud

perioodist, kui nende paigaldamine on seotud ehitusprojektiga, mille

valmimine on päikesepaneelide paigaldamise eelduseks, ja seda

ulatuses, mis on ehitusprojekti valmimistähtaeg liitumistaotluse

esitamisel.

Seletuskirja täiendatud. Vastame: see tähendab tõesti, et

tavaolukorras on päikesepaneelide tootmise alustamise ajaks ette

nähtud üks aasta. Seda võib pikendada kolme aasta võrra. Seega

kokku on erijuhtudel võimalik päikesepaneelidega tootmise

alustamise aega maksimaalselt pikendada kokku nelja aastani, mille

järel siiski tuleb hakata maksma alakasutustasu.

(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tootmise alustamise

ajapikendus ei või olla pikem kui kolm aastat.“;

§ 871 lõige 42 sätestab, et tootmisega alustamise ajapikendus ei või

olla pikem kui kolm aastast. Sellest on võimalik järeldada, et nt

päikesepaneelidega tootmisega alustamiseks on kokku 4 aastat, s.o

1 aasta vastavalt lõikele 4 ning 3 aastat ajapikendust vastavalt

lõikele 42.

Samas seletuskirjas on selgitatud, et muudatusega võimaldatakse

päikesepaneelide paigaldamiseks ja tootmise alustamiseks ette

nähtud perioodi pikendada kuni kolme aastani, s.o tootmisega

tuleks alustada 3 aasta täitumisel.

Palume täpsustada, kuidas muudatusi tõlgendada.

15) paragrahvi 871 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat

muuta ei tohi. Elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmiseks

loetakse muu hulgas olukorda, kus liitumislepingus nimetatud võrguga

ühendatav tootmisseade muudetakse ebaolulise ruumilise mõjuga

ehitisest olulise ruumilise mõjuga ehitiseks planeerimisseaduse

tähenduses.“;

Kuna § 871 lõikes 5 sisalduv tehnoloogia muutmise keeld on juba

põhjustanud erinevaid tõlgendusi, siis vajab selguse huvides

täpsustamist, kas tehnoloogia muutmise keeld kohaldub üksnes

liitumislepingu täitmise ajal ning pärast võrguühenduse valmimist

on võimalik samas liitumispunktis tootmise tehnoloogiat muuta.

Täpsustame: märkuses toodud sätet muudetakse ja enam ei loeta

tehnoloogia muutmiseks olukorda, kus liitumislepingus nimetatud

võrguga ühendatav tootmisseade muudetakse ebaolulise ruumilise

mõjuga ehitisest olulise ruumilise mõjuga ehitiseks

planeerimisseaduse tähenduses.

Jah, tehnoloogia muutmise keeld kohaldub liitumislepingu täitmise

ajal ning pärast võrguühenduse valmimist on võimalik tehnoloogiat

muuta. Eriti näiteks selles kontekstis kui tootmisseadmed on

vananenud, on amortiseerunud seadmete asendamine igati teretulnud.

Reeglina liitumistaotluses toodud tehnoloogiat muuta ei tohi. Kui

võrguleping on sõlmitud, siis alalise võrgulepingu sõlmimisel ei loeta

võrgulepingu osaks varasemaid lepinguid ega taotlusi ja kirjutatakse

lepingusse sisse võrgulepingu esemeks olev tootmismoodul. Kui aga

praegu sõlmitud liitumislepingus oleva päikesepargi tahaks muuta

tuulepargiks, peab siiski läbima uuesti kogu liitumisprotsessi

16) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 51–52 järgmises sõnastuses:

„(51) Tehnoloogia muutmiseks ei loeta liitumistaotluses nimetatud

elektrienergia tootmise tehnoloogiale muu tehnoloogia lisamist, kui

sellega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunalise võimsuse

suurendamine.

Täpsustame: Tehnoloogia lisamiseks loetakse ka olukorda kus

salvestile lisatakse tootmisseade nii, et tootmissuunalise võimsuse

suurendamine ei kaasne.

Küll aga on võimalik kokku leppida erinevates liitumise etappides

ning tootmisvõimust liitumispunktis suurendada. Sel juhul peab

(52) Liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat

on lubatud muuta aladel ja juhtudel, kus riigikaitseliste piirangute tõttu

ei ole lubatud liitumistaotluses näidatud tehnoloogiat rajada.

Tehnoloogiat võib muuta, kui sellise tehnoloogia kasutamine ei ole

vastuolus sellel alal kehtestatud riigikaitseliste piirangutega.“;

Seletuskirja järgi võimaldab muudatus tootmisvõimsusele lisada

salvestusvõimsust. Palume täpsustada, kas tehnoloogia lisamiseks

loetakse ka olukorda, kus salvestile lisatakse tootmisseade,

tingimusel, et sellega ei kaasne tootmissuunalise võimsuse

suurendamine.

esimeses etapis toodud tehnoloogia valmis ehitama ja selle ja teises

etapis ehitatud jaama alakasutustasu rakendamist jälgitakse eraldi.

19) Paragrahvi 871 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kelle

tootmisseade on olnud võrguga sünkroniseeritud, kuid kes ei ole

viimase kahe aasta jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud perioodi möödumisest vähemalt 95 protsendi ulatuses oma

võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub

võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse

võimsuse ulatuses tasu. Tasu rakendatakse esmase kaheaastase

perioodi täitumisel, mil turuosaline ei ole kasutanud vähemalt 95

protsendi ulatuses kogu oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist

võimsust. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe kasutamata megavoltampri

kohta aastas, mida võrguettevõtjal on õigus rakendada kord aastas või

kuupõhise tasuna.“;

Pakutud sõnastuse järgi saaks alakasutustasu kohaldada

a) võrgulepingu sõlminud turuosalise suhtes,

b) kellele kuulub ka tootmisseade.

Praktikas ei ole välistatud, et tootmisseade ei kuulu võrgulepingu

poolele. Seetõttu piisab Elektrilevi hinnangul sellest, et

alakasutustasu saab rakendada võrgulepingu sõlminud turuosalise

suhtes. Samuti ei ole Elektrilevi hinnangul oluline, et tootmisseade

oleks võrguga sünkroniseeritud.

Elektrilevi teeb ettepaneku muuta sõnastust alljärgnevalt:

Arvestatud ja muudatus eelnõusse ning seletuskirja sisse viidud.

„(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei

ole viimase kahe aasta jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud perioodi möödumisest vähemalt 95 protsendi ulatuses

oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust kasutanud,

tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise

võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. /--/“

24) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 151 järgmises

sõnastuses:

„151) kooskõlastab käesoleva seaduse § 66 lõike 12 punktis 3

nimetatud võrgu arenduskohustuse täitmisega seotud

investeeringuprojektide nimekirja 30 päeva jooksul alates nimekirja

esitamisest ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemihalduri

investeerimiskava muutmiseks;“;

Muudatusega nähakse ette, et jaotusvõrguettevõtjal on lisaks

arengukavale kohustus esitada Konkurentsiametile ka

arenduskohustuse täitmisega seotud investeeringuprojektide

nimekiri ja nende ajakava. Kui põhivõrguettevõtjale on ELTS § 66

lõikes 12 ette nähtud kohustus esitada arengukavas ka

investeerimisprojektide nimekiri (ja ajakava), siis

jaotusvõrguettevõtjale ei ole sellist kohustust sätestatud kehtivas

regulatsioonis ega eelnõus.

Täpsustame: punktiga 24 ette nähtud muudatus on eelnõust

eemaldatud. ELTS paragrahvi 66 lõike 9 punktis 2 nähakse ette, et

jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas: „kavandatavad

investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks“

Seega on asjakohane, et ELTS §66 lõikes 8 nimetatud võrguettevõtja

(s.o nii põhi- kui jaotusvõrgu-) koostab vähemalt iga kahe aasta järel

kümneaastase arengukava, millele tugineb võrgu arendamine ja

võrgu paindlikkusteenuste kasutamine. Ning sama paragrahvi lõikes

10 nähakse eelnõuga tehtava muudatusega seejärel ette, et

jaotusvõrguettevõtja, kes koostab sellise kümneaastase võrgu

arengukava, peab esitama ka investeeringuprojektide nimekirja ja

ajakava. Võib eeldada, et selline nimekiri ongi juba eelnimetatud

kümneaastase võrgu arengukava raames koostatud.

27) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:

(17) Seaduse jõustumise hetkel kehtivale põhivõrguettevõtjaga

sõlmitud liitumislepingule, mille alusel ei ole tasutud liitumistasu

kolmandat osamakset, rakendatakse fikseeritud liitumistasu käesoleva

seaduse § 72 lõikes 61 sätestatud juhul, kui olemasolev liitumistasu on

kõrgem kui fikseeritud liitumistasu. Vähendatava liitumistasu kulu

arvestatakse pärast turuosalise liitumistasu vähendamist

põhivõrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka

ja võetakse arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5

nimetatud võrgutasu arvutamisel.“.

Vajab täpsustamist, kas fikseeritud liitumistasu rakendub ka

lepingutele, millega luuakse/suurendatakse ka ainult

Täpsustame: jah, fikseeritud hinnakirjas toodud

liitumispunktide/alajaamade välja ehitamise hinnad olemasolevas

põhivõrgus kehtivad ka tarbimissuunalistele lepingutele ja tarbimis-

ning tootmissuunalise võimsuse jaoks sõlmitud lepingutele.

tarbimissuunalist võimsust ja nii tarbimis- kui tootmissuunalist

võimsust.

ESTVE:

2) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

„(5) Elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud fikseeritud

liitumistasu tasutakse põhivõrguettevõtjale liitumislepingu sõlmimisest

60 päeva jooksul.

(6) Kui liitumisleping lõpeb enne selle täitmist liitujast tingitud

põhjustel, siis elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud fikseeritud

liitumistasu ja selle liitumise tarbeks võrguettevõtja poolt kantud

tegelikke liitumisega seotud kulusid ei tagastata või peab liituja lisaks

tasuma tegelikel kuludel põhineva liitumistasu.

(7) Fikseeritud liitumistasu tagastatakse liitujale juhul, kui liitumise

käigus selguv liitumistasu tegelik suurus osutub üle kahe korra

kallimaks võrreldes algselt liitumislepingus prognoositud

liitumistasuga.

(8) Põhivõrguettevõtja kompenseerib võrgupiirangutest lähtudes

tootmissuunalise võimsuse piiramise korral elektrienergia võrku

andjale piiramise perioodi Eesti hinnapiirkonna börsihinna.“;

Lõike 6 kohaselt on põhivõrguettevõtjal, kui liitumisleping lõpeb

enne selle täitmist liitujast tingitud põhjustel, õigus lisaks

fikseeritud liitumistasule nõuda ka tegelikel kuludel põhinevat

liitumistasu. Kavandatav regulatsioon on liitujat ebamõistlikult

kahjustav, kuivõrd sellisel juhul ületab tasumisele kuuluv

liitumistasu põhivõrguettevõtja poolt liitumislepingu täitmiseks

tehtud tegelikke kulusid. Seetõttu peaks tegelikel kuludel põhinev

liitumistasu suurus põhinema põhivõrguettevõtja poolt selleks

hetkeks tehtud kulutuste suurusel, millelt tuleks maha arvata

fikseeritud liitumistasu suurus selliselt, et tegelikult tasumisele

kuuluv summa ei ületaks põhivõrguettevõtja poolt tehtud kulutusi.

Täpsustame: Liitumispakkumuses sisalduvate vajalike tööde maht

selgub pärast liitumislepingu sõlmimist, sh. võrguarvutusi. Vajalike

tööde lõplik maksumus selgub liitumislepingus sisalduvate tööde ja

arenduskohustuse teostamiseks vajaminevate hangete korraldamise

järgselt. Sageli sisaldavad põhivõrguettevõtjaga sõlmitud

liitumislepingud lisaks liitumispunkti rajamise töödele ka

ülekandevõrgu läbilaskevõime suurendamiseks vajalikke töid (s.o

võrgutugevdusi), mis sisalduvad vahel mitmes liitumislepingus.

Seetõttu ei ole konkreetselt võimalik liitumislepingute täitmisel

samaaegselt kõikide liitumislepingu ja arenduskohustusega ette

nähtud tööde hangete maksumusi võrrelda liitumislepingus toodud

hinnaprognoosiga. Näiteks võivad samaaegsete võrgutugevduste

ehitustööde hanketulemused olla teada juba liitumislepingu

sõlmimise hetkel või selguda peagi pärast lepingu sõlmimist, samas

kui näiteks liitumislahtri ehitustööde hanke maksumus selgub ca 12

kuud hiljem ning uute liinide ehituse tegelik maksumus alles pärast

eelprojekti koostamist ning maalepingute sõlmimist. Seega ei ole

liitumislepingu täitmisel võimalik tagada seda ühte ajahetke, kus saab

liitumispakkumises toodud kõiki prognoositud ehitusmaksumusi

võrrelda tegelike hindade ja tehtud pöördumatute kuludega ning leida

siis tegelike kulude kallinemise määra. Võrgutugevdustööde eest,

mis on tellitud ja mille eest ettepaneku järgi tootjale tagasiarvestus

teha, tuleks sel juhul täies ulatuses tasuda elektritarbijatel, kuid uue

fikseeritud liitumistasu ja arenduskohustuse kontseptsiooni raames

on praktiliselt võimatu sellist vaid ühe liituja jaoks tehtud tegelike

kulutuste piiri ja ajajoont tuvastada.

3) paragrahvi 24 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud. Seletuskirja ja eelnõud täiendatud vastavalt

ettepanekule.

„(3) Võrgu arenduskohustuse täitmise kulusid jaotusvõrgus ei arvata

liitumistasu hulka, kui võrguettevõtja on asunud arenduskohustust

täitma enne liitumistaotluse esitamist. Lõpliku liitumistasu määrab

võrguettevõtja liitumispakkumises.“;

Liitumislepingu pakkumuses sisaldub eeldatav liitumistasu, mis

võib võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel suureneda ja ka

väheneda. Seetõttu tuleks lõike 3 teist lauset muuta järgnevalt: /--/

Liitumistasu määrab võrguettevõtja liitumispakkumises.

Utilitas Wind OÜ

1) Muuta eelnõu punkte 15 ja 16 nii, et:

a) liitumistaotluses toodud tehnoloogiat ei saa muuta, lisada ega

täiendada vähemalt enne 17.03.2023 esitatud liitumistaotluste ja

sõlmitud liitumislepingute puhul;

b) ka pärast 17.03.2023 esitatud liitumistaotluste ja sõlmitud

liitumislepingute puhul peaks liitumistaotluses toodud tehnoloogia

lisamine või täiendamine olema (liitumislepingus sätestatud

tootmissuunalise võimsuse mahu piires) võimalik üksnes juhul, kui

esialgse tehnoloogia kohane tootmisseade on kogu tootmissuunalise

võimsuse ulatuses välja ehitatud ning nõuetekohaselt tootmist

alustatud.

Osaliselt arvestatud: On võimalik kokku leppida erinevates

liitumise etappides ning tootmisvõimust liitumispunktis suurendada.

Sel juhul peab esimeses etapis toodud tehnoloogia valmis ehitama ja

selle ja teises või järgmises etapis ehitatud jaama alakasutustasu

rakendamist jälgitakse eraldi. Ehk taotletud liitumine tuleb

nõuetekohaselt täita, kuid võimalik on teha alati uus liitumistaotlus.

2) Võrguettevõtja ega Konkurentsiamet ei ole tõenäoliselt

lõpuni piisavalt informeeritud ja kogenud hindama näiteks

erinevate maismaa- ja meretuuleparkide planeeringu- või

loamenetluste hetkeseisu. Kusjuures eelnõu järgse ELTS §

93 lg 6 p 151 järgi kooskõlastab Konkurentsiamet üksnes

investeeringuprojektide nimekirja, aga mitte ajakava.

Palume selgelt reguleerida ja välja tuua, millistel alustel

arenduskohustuse investeeringute mõttes põhivõrguga

liituvaid tulevasi tootmisseadmeid pronoositakse.

Täpsustame: eelnõust kustutatud 93 lg 6 p 151 lisamine.

Arenduskohustuse investeeringute mõttes ootab põhivõrguettevõtja

infot eelkõige arendajatelt võimalike tootmisseadmete

liitumissoovide kohta. Samuti on põhivõrguettevõtja kursis avalike

arengukavade ja planeeringutega.

3) 17.03.2023 jõustus ELTS § 871 (mis hõlmab tootmissuunalise

liituja esitatavat tagatist, liitumistaotluses toodud

elektrienergia tootmise tehnoloogia tagantjärele muutmise

keeldu ja mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse

võimsuse tasu). ELTS § 871 paikneb ELTS-i 8. peatükis, mille

kohta ELTS § 83 lg 2 ütleb, et peatüki sätetest võib poolte

Täpsustame: ELTS §-st 871 võimalikud kõrvalekalded on

paragrahvides endis kirjeldatud. Kahepoolsetel kokkulepetel

põhinevaid lepingutingimusi, mis ei ole seadusega reguleeritud, ei ole

võimalik elektrituruseadusega reguleerida.

kokkuleppel kõrvale kalduda. Praktikas on olnud

diskussioone, kas ka ELTS-i §-st 871 võiks võrguettevõtja ja

liituja kokkuleppel kõrvale kalduda. ELTS § 871 sisu ja

eesmärk ei oleks täidetud, kui sättest võiks kõrvale kalduda.

Palume seega selgelt välja tuua, et ELTS §-st 871 ei või poolte

kokkuleppel kõrvale kalduda.

Enery Estonia OÜ

Eelnõu kohaselt on fikseeritud liitumistasu põhivõrguga liitumisel küll

sama, kuid elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja eelnõu lisast nr 2

järeldub, et erinevate pingeastmete puhul on kokkuvõttes liitumise

väljaehitamise hind siiski erinev. Seejuures on 110 kV pingeastmel

liitumine tunduvalt soodsam olukorras, kus kõrgemal pingeastmel

liitumine nõuab vähem võrgutugevdustöid. Meie hinnangul ei ole

selline vastuolu ja tootmise suunamine 110 kV võrku seadusloome

seisukohast eesmärgipärane. Üldine loogika võiks olla näiteks, et

sõltumata pingeastmest on tootjale põhivõrguga liitumine samadel

tingimustel (sh arvestades lisa 2 hinnakirja).

Täpsustame: tootja saab taotleda liitumist sellel pingeastmel,

millisel ta soovib ja mis on tehniliselt teostatav. Kui Elering näeb ette

näiteks arenduskohustuse raames selles konkreetses alajaamas

võrgutugevdustöid või pingeastme tõstmist, siis see enam liitujat ei

puuduta. Võrgutugevdustööd loovad sel juhul tõenäoliselt võimaluse

liituda rohkematel tootjatel. Kuna 110kV ja 330kV seadmed ja kulud

on tõepoolest erinevad, siis päris mõlema pingeastme kulude

keskmistamine ei oleks mõistlik.

Kavandatud regulatsioon mitte ainult ei motiveeri tootjad üksnes liituma

soodsamalt 110 kV võrku, vaid soodustab selliste tootmisvõimsuste

liitumist, mis asuvad vajalike võrgutugevduste vaatest asukohas, kus

liitumine pole kuluefektiivne, sh ka 330 kV liinist kaugel asuval nõrgal

110 kV liinil. Sellest tulenevalt tekib küsimus, miks asetada

seadusemuudatusega võrgu vaatest kuluefektiivses asukohas olevaid

taastuvenergia arendused ebasoosingusse ning kas seadusemuudatusega

kaasnev mõju on adekvaatselt kaardistatud.

Täpsustame: Eeldame, et tootjad liituvad sinna võrku, kus nende

jaoks on soodsam ja Elering saab teha võrgutugevdustöid vastavalt –

kui mitmed tootjad asuvad teadaolevalt koonduma ühte piirkonda,

siis on Eleringil võimalik seal läbi viia võrgu eelarendus ja võrku

tugevdada.

Kuna regulatsioon suunab tootjaid liituma 110 kV võrku ning

piirkondadesse, kus võrk ei pruugi olla piisavalt tugev, tekib

turuosaliste plaane arvestades seadusemuudatuse jõustumisega

olukordi, kus asukohapõhiselt peab 110 kV pingel liitunud

tootmist tuulise ilma puhul sageli piirama. Tootmise piiramisel on

prognoosimatult suur mõju bilansikuludele, sest tekkiv ebabilanss võib

potentsiaalselt väga kõrge olla. Meie hinnangul loob eelnõu seetõttu

praeguste puudujääkidega rohkem kaugeleulatuvat ebakindlust kui

selgust, kuna seadusmuudatus looks iseseisvalt olukorra, mille raames

Teadmiseks võetud.

peab süsteemihaldur tihedamini rakendama tootjatele kohustuslikku

tootmise vähendamise korraldust.

Samas ei selgu seaduseelnõust, millistel alustel hakkab tootmise

piiramine toimuma ülekoormuse puhul ning kuidas täpsemalt ja

millistel arvutuslikel alustel hakatakse maha koormatud energia

hulka arvutama. Selgitus, et mahakoormamine toimub

asukohapõhiselt, on põhimõtteliselt arusaadav, kuid detailne lahendus

vajab eelnõu alusel väljatöötamist ja selgitamist. Kuna seadusmuudatus

toob suure tõenäosusega kaasa rohkem tootmise vähendamise

korraldusi süsteemihaldurilt, on täpsemate tingimuste andmine

turuosaliste huvides hädavajalik.

Vastame: tootmise piiramine hakkab toimuma võimalikult reaalaja

lähedal ja asukohapõhiselt. Detailse lahenduse töötab välja Elering.

Võimalikult hea eelinfo andmine Eleringile plaanitavate arenduste

kohta, aitab teostada võrgutugevdusi ja eelarendust.

Seaduseelnõu on äärmiselt ebaselge osas, mis puudutab tootjale

saamata jäänud tulu kompenseerimist süsteemihalduri korraldusel

tootmise maha koormamiste puhul. Seaduseelnõu seletuskirja põhjal

on võetud eelduseks, et kõigi turuosaliste peamine tulukomponent on

börsihinnaga elektrienergia müümine. Seega on jäetud arvestamata

olukorrad, kus tootmisseadega toodetavat elektrit müüakse näiteks

PPA alusel või tootja saab taastuvenergia toetust.

Pooldame tervikuna seadusandluse lihtsust ja saamata jäänud tulu

kompenseerimist, kuid täna on keeruline ette kujutada praktikas

hästi toimivat tootja maha koormamise lahendust, mis peab

ühtaegu arvesse võtma elektri börsihinda (ainus eelnõus mainitud, kuid

mitte ilmtingimata olulisim kompenseerimist vajav komponent), maha

koormatud toodangu reaalset tootmisprofiili, süsteemiteenuste turgudel

osalemist, taastuvenergia vähempakkumise tulemusest lähtuvaid

tingimusi, otseostulepinguid elektritarbijatega, taastuvenergia

päritolutunnistuste tagamist jms. Eelnõus on jäetud täielikult

arvestamata, et tootmise maha koormamine võib põhjustada

vähempakkumise aastase toodangu kohustuse täitmata jätmist,

mille tagajärjel toetuse maksmine peatatakse tingimustele

mittevastavuse tõttu.

Teadmiseks võetud, osaliselt arvestatud. Elering töötab välja

tootjate maha koormamisega seotud praktilise metoodika ja

protseduuri, sh. hüvitusega seonduva. Teeme ettepaneku, et sellise

tootja mahakoormamisel, kes on seotud vähempakkumise aastase

toodangu kohustusega, ei too kaasa vähempakkumise tingimustele

mittevastavust selle mahakoormatud energia ulatuses. Samuti on

eelnõuga ette nähtud neile tootjatele, kellel on õigus saada

taastuvenergia toetust, hüvitis saamata jäänud taastuvenergia toetuse

ulatuses piiramise tundidel.

Senises diskussioonis on jäänud ka ebaselgeks, millise loogika alusel

luuakse arenduskohustusest tulenevate võrgutugevduste järjekord

ja prioriteetsus. Elering on seda seni kirjeldanud kui elavat

dokumenti, mis muutub lähtuvalt tootjate uutest investeeringuotsustest

Täpsustame: See elav dokument on elektrivõrgu arengukava, mida

on seaduse järgi kohustuslik ka avalikule konsultatsioonile panna.

Elering on seda arengukava iga-aastaselt uuendanud. Olulisim

siinkohal on, et konkreetne järjekord või prioriteetsus ei tohiks liitujat

ja liitumistaotlustest, kuid kokku on leppimata üheselt arusaadavad

reeglid tööde prioriteetsuse kujunemisest (nt kes-ees-see-mees

põhimõte, eristus tootmisvõimsuse ja/või -tehnoloogia järgi,

arendusküpsuse arvestamine jpm). Võrgutugevduste järjekorra

põhimõtted peab võimalike vaidluste

eriliselt mõjutada, sest liituja jaoks ehitatakse tema soovitud liitumine

välja selle aja jooksul, mis selle liitumise ehitamiseks kulub. See ongi

seadusemuudatuse mõte, et liituja ei peaks ootama. Küll aga on väga

oodatud, et kõik arendajad annaksid oma arendusplaanidest teada

põhivõrguettevõtjale, et oleks võimalik võrgutugevdustega alustada

juba ettevaatavalt ning hiljem liitumise valmides on väiksema

tõenäosusega vaja jaama piirata ja andmata elektrienergiat hüvitada.

Lisaks on eelnõus kirjeldamata olukord, kui võrguettevõtja võtab

elektrivõrgu nn ettearendamise käigus kümnetesse miljonitesse

eurodesse ulatuva investeeringukohustuse, ent perspektiivsed tootjad

mistahes põhjustel oma projekte ei realiseeri ega elektrit tootma ei

hakka. Tekib olukord, kus elektritarbija maksab tariifi kaudu kinni

kulu, millega ei kaasne ükski hüve. Kirjeldatud ja muud sarnased

riskid ning nende maandamise viisid tuleks esmalt eelnõus selgitada.

Osaliselt arvestatud: eelnõu mõjuanalüüsi ja seletuskirja on oluliselt

täiendatud ja täpsustatud.

Kui arenduskohustuse raames näiteks uuendatakse vananenud liine,

mida tuleks teatud ajal nagunii teha, siis paraneb varustuskindlus ja

kui konkreetne tootja oma projekti sel ajahetkel ei realiseeri, ei

tähenda, et perspektiivses asukohas mõni järgmine arendaja projekti

ei realiseeriks, milleks võrgutugevdus siiski vajalikuks osutub.

Võrgutugevdused toovad kasu nii tarbimisvõimsuse kui

tootmisvõimsuse läbilaskevõime kontekstis.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on fikseeritud liitumistasu alusel uute

taastuvenergia võimsuste ühendamiseks vajalike võrgutugevduseks

tehtavate lisainvesteeringute hinnanguline maht 322 miljonit eurot.

Meie esialgsel hinnangul on tegu alalhoidliku suurusega, mis

reaalsuses võib kujuneda oluliselt suuremaks ja võrgutasude

kaudu tarbijale koormavamaks. Kasuks tuleks, kui investeeringute

mahu kujunemise põhimõtteid turuosalistele avaliku konsultatsiooni

käigus lähemalt tutvustataks.

Täpsustame: Mainitud hinnanguline võrgutugevduste maht 322

miljonit eurot tuleneb arvutuslikult riigi võetud 100% taastuvenergia

eesmärgi täitmiseks vajalikust tarbimis- ja tootmiskogusest ehk

hetketeadmise järgi lähtub see number 10TWh taastuvenergia

vajadusest aastaks 2030. Juhul kui see taastuvenergia vajadus peaks

suurenema 12…16 teravatt-tunnini, sest tarbimine suureneb, siis

vajalikud investeerimismahud võivad tõesti suureneda.

Iga seaduseelnõu puhul hinnatakse selle mõjusid, kuid käesoleva

eelnõu puhul puudub mõju hinnang olemasolevatele ning

täidetavatele liitumislepingutele. Eelnõud ja seletuskirja tuleks meie

hinnangul vastavalt täiendada ning võimalikke tagajärgi kaaluda.

Arvestatud: Eelnõu seletuskirjas on käsitletud nii uusi kui

olemasolevaid ja täitmisel olevaid liitumislepinguid. Eelnõusse

lisatavate sätete puhul on märgitud, kus see on oluline, kuidas toimida

enne ja pärast seaduse jõustumist sõlmitud liitumis- ja võrgulepingute

korral.

Eesti Energia

Eelnõu p. 1 soovitakse anda Elering AS-le laiem õigus piirata

elektri tootmist ilma elektri tootjale kompensatsiooni maksmata

Ettepanek:

1) Viia eelnõu p. 1 sõnastus vastavusse elektrituru määruse

2019/943 Artiklis 16 p. 2 ning Artikli 13 punktides 2 ja 7

Mittearvestatud. Juba olemasolevas seaduse sõnastuses on selline

piiramisõigus olemas ja käesoleva seadusemuudatusega Elering AS-

le ei anta laiemat õigust piirata elektri tootmist ilma elektritootjale

kompensatsiooni maksmata.

sätestatuga, asendades tekstilõik „ja kõik muud võimalused olid

ammendatud“ sõnadega „, kui tegemist oli vääramatu jõuga“.

Eelnõu p. 2 soovitakse muuta otseliini puudutavat regulatsiooni,

kuid tekitatakse sisuline vastuolu otseliini definitsiooniga

Ettepanek:

2) Muuta eelnõu p. 2 alljärgnevalt (muudatused esitatud rõhutatult):

„1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga või selle alajaamaga

samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadme

liitumispunktist kuni kuue kilomeetri kaugusel paikneva

elektripaigaldiseni või alajaamast või rannikutel mereparke tootja

tootmisseadmest või seda võrguga ühendavatest alajaamadest kuni 15

kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni;“.

Arvestatud osaliselt. Otseliinidega seotud sätet on täpsustatud

võtmaks arvesse, et otseliini piirkonnaks loetakse tootmisseadmest

või tootmisseadme liitumispunktist kaugust kuni kuue kilomeetrini

ning selle eelnõuga nähakse ette eelkõige maismaa- ja

meretuuleparkidele pikema otseliini rajamise võimalus seoses nt.

kaitsealuste rannikualade hoidmise nõudega. Oleme nõus, et terve

otseliinide kontseptsioon vajab ümber vaatamist edaspidi võrgus

toimuvate arengute kontekstis.

Eelnõu p. 9 lisatakse ELTS §72 lõige 65, millega uue

tootmisvõimsuse elektri põhivõrguga liitmiseks või olemasoleva

tootmisvõimsuse võrguühenduse suurendamiseks olemasolevas

põhivõrgus kehtestatakse fikseeritud liitumistasu 44 000 eurot

megavoltampri kohta

Ettepanek:

3) Täiendada eelnõu mõjuhinnangut pakutud muudatusega tekitatavate

uute riskide analüüsiga ning mõjuga Eesti elektritootmise

konkurentsivõimele võrreldes naaberriikidega. Hinnata fikseeritud

liitumistasu seaduses kehtestamisega kaasnevaid mõjusid. Hinnata ühe

võrguettevõtja liitumistasu seaduses fikseerimise otsatarbekust. Hinnata

kõigi võrguettevõtjate liitumistasu seaduses fikseerimise otstarbekust.

Arvestatud. Eelnõu mõjuhinnangut on täiendatud ja täpsustatud

fikseeritud liitumistasu kehtestamisega kaasnevate mõjudega.

Eelnõu p. 16 lisatakse ELTS §871 lõige 51, millega keelatakse

liitumislepingus tootmissuunalise liitumisvõimsuse suurendamine

koos tehnoloogia muutmisega

Ettepanek:

4) Täiendada eelnõu mõjuhinnangut konkreetsete riskide kirjelduse ning

alternatiivsete lahenduste võrdlusega. Kui mõjuhinnang näitab, et ühe ja

kahe liitumislepingu muutmise riskiprofiil on ühesugune ja ainus

Arvestatud. Eelnõu mõjuhinnangut on täpsustatud ja täiendatud ning

eelnõuga kavandatud muudatuste järel on teatud tingimustel lubatav

nii tootmissuunalise liitumisvõimsuse suurendamine kui tehnoloogia

muutmine.

erinevus on kavandatud muudatusega kaasnev suurem halduskoormus

ning kulu, siis loobuda kavandatud muudatusest.

Eelnõu p. 19 muudetakse ELTS §871 lõiget 7 ning p. 20 lisatakse

lõige 71, millega muuhulgas lühendatakse elektri tootmist alustanud

elektrijaama kasutamata tootmissuunalise võrguühenduse tasu

arvestusperioodi kahelt aastalt ühele aastale

Ettepanek:

5) Loobuda kasutamata tootmissuunalise võrgutasu maksmise

kohustusest võrgulepingu sõlminud turuosalistele, eemaldades ELTS-st

§871 lõike 7; Samuti loobuda eelnõu p. 25 kavandatud ELTS §1113

lõike15 muudatusest.

Alternatiivne ettepanek:

Kui poliitiline soov on siiski säilitada regioonis unikaalne ning Eestis

elektri tootmist piirav kasutamata tootmissuunalise võrguühenduse tasu,

siis:

5.1) Loobuda kasutamata tootmissuunalise võrguühenduse tasu

arvestusperioodi lühendamisest kahelt aastalt ühele aastale.

5.2) Täpsustada, et kasutamata tootmissuunalise võrguühenduse tasu

tuleb maksta 2-aastase arvestusperioodi järel iga järgneva aasta eest,

lisades kehtiva ELTS §871 lõike 7 lõppu sõnad „ /…/ igal järgneval

aastal“.

Arvestatud alternatiivset ettepanekut: pärast kaheaastast esialgset

arvestusperioodi on edaspidi tootmisvõimsuse kasutuselevõtu

jälgimine iga-aastane.

Eelnõu punktidega 17 ja 19 muudetakse ELTS §871 lõiget 6 ja 7,

kuid seadusega kehtestatud kasutamata tootmissuunalise

võrguühenduse tasu arvestamise mitmed olulised detailid on

endiselt puudu

Ettepanekud:

6.1) Täpsustada ELTS §871 lõigetes 6 ja 7, et tootmissuunalise võimsuse

kasutamise kohustust mõõdetakse tarbimiskohas MW alusel ning

tasumäär on 38 000 €/MW.

6.2) ELTS §871 lõigetes 6 ja 7 vähendada võimsuskasutuse kohustust

75%-ni võrgulepingus sätestatud MW väärtusest.

Arvestatud osaliselt: Eelnõuga nähakse ette liitumis- või

võrgulepingujärgse tootmisvõimsuse mittekasutustasu. Kui lepingus

on kasutamiseks lubatav maksimaalsest võimalikust

tootmisvõimsusest erinev võimsus selles mõõtepunktis, siis

alakasutustasu rakendamise arvestuses võetaksegi lepingujärgne

lubatav võimsus maksimumiks. St. kui lepinguga on piiratud tootja

liitumisvõimsuse kasutamise õigust madalamaks kui 95% siis see

võimsus loetakse alakasutustasu arvestuses selleks, millest tuleb

omakorda saavutada hetkeliselt vähemalt 95%. Sellekohane täpsustus

on tehtud seletuskirja.

Tootmissuunalise võimsuse kasutamise ulatuse tuvastamiseks ajalisi

piiranguid elektrituruseaduses eraldi sätestada ei ole otstarbekas,

6.3) ELTS §871 lõigetes 6 ja 7 sätestada täpselt kasutamata

tootmissuunalise võimsuse mõõtmise perioodi pikkus, asendades

mõlema lõike eelviimase lause lõpp vastava tekstiosaga: „/…/ ei ole

kasutanud vähemalt ühe 1-minutise perioodi keskmisena vähemalt 75

protsendi ulatuses kogu oma [liitumislepingujärgset /

võrgulepingujärgset] tootmissuunalist võimsust.“;

Täiendada ELTS § 871 lõiget 8 alljärgnevalt (muudatus alla joonitult):

„Tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks loetakse liitumis- või

võrgulepingu järgse tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse

liitumispunktist võrguettevõtja võrgu suunas edastamist ühe minuti

pikkuste perioodide kaupa, mis on fikseeritud võrguettevõtja

mõõteseadmega, mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunalise

võimsuse suurus.“

6.4) ELTS-i §871 lõike 7 lõppu lisada lause „Võrguettevõtjal on õigus

tootja taotluse alusel käesoleva sätte alusel makstavat tasu vähendada

või mitte rakendada juhul, kui tootja ei ole tootmisvõimsusi kasutanud

tõendatult ilmastikust, avariidest või muudest tootja tahtlikust

tegevusest sõltumatutel põhjustel."

kuna turuosaliste vahelise andmevahetuse nõuded on kehtestatud

elektrituur toimimise võrgueeskirjas ja eraldiseisvalt kliendi

elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded lepitakse kokku

kliendi ja võrguettevõtja vahel. Kõik turuosalised ei pruugi olla

huvitatud väga täpsete arvestite paigaldamisest, kuid kui kliendi

tootmissuunalise võimsuse kasutamist on võimalik olemasoleva

paigaldatud nõuetekohase mõõteseadmega mõõta ühe minuti jooksul,

on võimalik seda kasutada alakasutustasu rakendamise tingimuste

arvestamisel ning ei ole ühtegi põhjust, miks võrguettevõtja peaks

kasutama pikemat arvestusperioodi. Seletuskirja on täiendatud.

Kaalutlusõigus alakasutustasu rakendamata jätmiseks tootjast

sõltumatute asjaolude esinemise tõttu on juba kehtivas eelnõus.

Eelnõu punktiga 20 täiendatakse ELTS §871 lõikega 71, mis on

sisulises vastuolus lõikega 7

Ettepanek:

7) Loobuda kasutamata tootmissuunalise võrgutasu maksmise

kohustusest võrgulepingu muutmise taotluse esitanud turuosalistele

enne, kui ei ole möödunud ELTS §871 lõikes 7 sätestatud periood,

eemaldades ELTS-st §871 lõike 71.

Alternatiivne ettepanek:

7.1) Lisada ELTS §871 lõikele 71 täiendav tingimus, millega vähem kui

1-aastase perioodi vältel ei pea tootja maksma alakasutustasu ulatuses,

mille võrra on tootja enne perioodi lõppu vähendanud võrgulepingus

tootmissuunalist võrguühendust ja vastav võrgulepingu muudatus on

tootja poolt allkirjastatud enne 1-aastase perioodi lõppu.

Arvestatud sisuliselt: Võrgulepingu muutmise taotluse esitanud

turuosalisele ei esitata proportsionaalset alakasutustasu arvet, kuid

periood, mille jooksul tootmisega tuleb alustada, ei pikene taotluse

esitamisega.

Riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangu aladel

kehtivad kasutamata tootmissuunalise võrguühenduse tasu

arvestamise erisused diskrimineerivad olemasolevaid elektrijaamu

ning mitmeid elektritootmise tehnoloogiaid

Ettepanek:

8) Muuta ELTS § 1113 lõike 18 sõnastust, jättes välja sõna „tuulest“

alljärgnevalt (muudatus läbi joonitult):

„Käesoleva seaduse § 871 lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasu rakendatakse

riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas

käesoleva lõike jõustumise seisuga tuulest elektrienergia tootmiseks

sõlmitud võrgu- või liitumislepingu suhtes mitte varem kui alates 2025.

aasta 1. jaanuarist § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel

tingimusel, et piirangud on kõrvaldatud.”.

Arvestatud. Eelnõule on lisatud täiendav punkt vastavalt

ettepanekule ja erandit laiendatud.

Varustuskindluse hoidmine muutub Eestis alates 17. märtsist 2025

senisest oluliselt kallimaks

Ettepanek:

9) Täiendada ELTS § 871 lõike 7 sõnastust lausega „Nimetatud tasu ei

pea maksma elektrijaamad võimsuse ulatuses, mis on kirjas

süsteemihalduri poolt ELTS §39 (7) alusel esitatud varustuskindluse

aruandes ELTS §39 (7) 2) sätestatud kohustuse alusel.“

Arvestatud sisuliselt: ELTS § 871 lõikesse 7 on lisatud erand

tootmissuunalise võrguühenduse võimsusele, mis on seotud tehnilise

koostöö ja varustuskindluse lepinguga või vajalik süsteemihalduriga

kokku lepitud süsteemiteenuste tagamiseks (reservvõimsuse

mehhanismis osalemine ning pikaajalise sagedusreservi lepingu

täitmine).

Evecon OÜ

Tunnistada elektrituruseaduse § 871 lõige 5 ja § 1113 lõige 13

kehtetuks (Toob kaasa eelnõu punkti 15 muutmise ja punkti 16 välja

jätmise. )

Alternatiivselt muuta eelnõu punkti 16 ja sõnastada see järgmiselt:

„16) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 51–52 järgmises

sõnastuses:

Mittearvestatud: On võimalik kokku leppida erinevates liitumise

etappides ning tootmisvõimust liitumispunktis suurendada. Sel juhul

peab esimeses etapis toodud tehnoloogia valmis ehitama ja selle ja

teises või järgmises etapis ehitatud jaama alakasutustasu rakendamist

jälgitakse eraldi.

„(51) Tehnoloogia muutmiseks ei loeta liitumistaotluses nimetatud

elektrienergia tootmise tehnoloogiale muu tehnoloogia lisamist ja

selle asendamist, kui sellega ei kaasne liitumislepingus sätestatud

tootmissuunalise võimsuse suurendamine.

(52) Liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise

tehnoloogiat on lubatud muuta aladel ja juhtudel, kus

riigikaitseliste piirangute tõttu ei ole lubatud liitumistaotluses

näidatud tehnoloogiat rajada. Tehnoloogiat võib muuta, kui sellise

tehnoloogia kasutamine ei ole vastuolus sellel alal kehtestatud

riigikaitseliste piirangutega.“;“.

Alternatiivselt täiendada elektrituruseaduse § 871 lg-ga 51 järgmises

sõnastuses:

„(51) Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat

on lubatud muuta ja täiendada, kui asendatava või lisatava

tehnoloogia rakendamiseks vajaliku tootmisseadme ehitamiseks on

väljastatud projekteerimistingimused või ehitusluba või

kehtestatud planeering. Tootmissuunalise võimsuse kasutamisel on

liitujal õigus määrata tootmisseadmete tehnoloogia ja nende

võimsus, arvestades liitujale liitumispunktis tagatud

võrguühenduse võimsust. Tootmistehnoloogia ja tootmisseadmete

võimsuse muutmine ja täiendamine toimub tootmissuunalise

liitumislepingu sõlminud turuosalise kirjaliku avalduse alusel,

mille ta teeb võrguettevõtjale.“.

Tunnistada elektrituruseaduse § 871 lõiked 1, 2 ja 3 ning § 1113

lõige 13 kehtetuks, jätta välja § 871 lõike 9 esimene lause ning jätta

lõike 10 esimesest lausest välja viide sama sätte lõikele 1. (Toob

kaasa eelnõu punktide 11 ja 21 välja jätmise ja punktide 13 ja 22

muutmise.)

Arvestatud osaliselt. Eelnõuga loobutakse tagatise nõudest

täielikult.

1) Muuta eelnõu punkti 9, täpsemini lõiget 65 ning näha

olemasolevas põhivõrgus fikseeritud liitumistasu

suuruseks võimsuse lisamisel ette madalam hind kui

44 000 eurot/MVA.

Mittearvestatud. Eelnõule on laekunud ka kommentaare, mille järgi

võivad investeeringud olla hoopis alahinnatud ning fikseeritud

liitumistasu määr on seatud võib-olla liiga madalaks. Kavandatava 10

TWh taastuvenergia saavutamiseks (hinnanguline Eesti

elektritarbimine aastaks 2030) on vaja ligikaudu 5500-6000 MW

2) Muuta elektrituru toimimise võrgueeskirja Lisa 2 ja

näha ette madalamad liitumistasu hinnad.

taastuvenergia tootmisvõimsust Eesti elektrivõrgus. Praegu on

võrguga ühendatud ligikaudu 1000MW päikese- ja

tuuleenergiavõimsust. Samuti ei ole ette näha, et hinnad oleksid pikas

perspektiivis langemas vaid pigem tarbijahinnaindeks ning

elukallidus jätkavad tõusu.

Ettepanek täiendada eelnõu punktiga 18 järgmises sõnastuses:

“18) Käesoleva seaduse § 71 lg 5 p-s 1 nimetatud tootjaks,

kellele süsteemihaldur on käesoleva seaduse § 39 lg 21 alusel

kohustatud hüvitama tootja piiramisega seotud kulud,

loetakse ka isik, kellel on seaduse jõustumise hetkel

põhivõrguettevõtjaga sõlmitud kehtiv liitumisleping.”.

Mittearvestatud. Nende tootjate, kellega on liitumisleping sõlmitud

ilma arenduskohustust ja fikseeritud liitumistasu kasutamata,

liitumislepingud täidetakse vastavalt kokkuleppele ja kokkulepitud

ajakavas. Selliste tootjate piiramist ei ole selle eelnõu järgi oodata ega

ole plaanitud. Kui süsteemihaldur on sunnitud andma korralduse

tootmise või tarbimise vähendamiseks seaduses ettenähtud

kohustuste täitmiseks süsteemivastutuse raames, on selleks juba

praegu kehtivas seaduses ette nähtud põhjendatud ja tõendatud

kulutuste hüvitamise tingimused.

Ettepanek teha eelnõus järgmised muudatused:

Muuta eelnõu punkti 18 ja sõnastada see järgmiselt:

„18) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 61–62 järgmises

sõnastuses:

"(61) Vähemalt 100 MW netovõimsusega tootmisseadme

puhul rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatud tasu 30 protsendi ulatuses esimesel aastal

ning 60 protsendi ulatuses teisel aastal, kui esimesel

aastal kasutati liitumislepingujärgset tootmisvõimsust

vähemalt 50 protsendi ulatuses.

(62) Võrguettevõtja lükkab käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatud tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole

alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel

kuni nimetatud põhjuste äralangemiseni, kusjuures

tootja on kohustatud nimetatud põhjuste

äralangemisest koheselt teavitama võrguettevõtjat.

Tasu ei kohaldata tegevusloaga võrguettevõtjate vahel

toimuvale tootmissuunalisele liitumisele.“;“.

Ettepanek teha eelnõus järgmised muudatused:

Osaliselt arvestatud.

1) Paragrahvi 871 lõiget 61 on täpsustatud vastavalt ettepanekule.

2) Paragrahvi 871 lõike 62 sõnastust ei muudetud, sest sõnastuse

mõte on eelnõus sama, nagu ettepanekus.

3) Eelnõu punkti 2 on muudetud vastavalt ettepanekule.

Muuta eelnõu punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„2) paragrahvi 61 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule,

sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest või

tootmisseadme liitumispunktist kuni kuue kilomeetri või

maismaal asuva tuulepargi puhul 15 kilomeetri kaugusel

paikneva elektripaigaldiseni või rannikutel mereparke

võrguga liitvatest alajaamadest kuni 15 kilomeetri kaugusel

paikneva elektripaigaldiseni;“;“.

Justiitsministeerium

Justiitsministeerium toetab Konkurentsiameti 18.06.2024 kirjas nr

7-16/2023-248-1 esitatud märkuseid eelnõu kohase ELTS § 66 lg 142

ja § 93 lg 6 kohta.

Arvestatud, eelnõu on täpsustatud.

Lisaks eelnõule mitmeid normitehnilisi ja head õigusloome tava

puudutavaid, kuid mitte sisulisi märkusi (st. pakutud alternatiivseid

muutmispunkti sõnastusi, mis toovad selgemalt välja näiteks olukorrad,

kus olemasolevat teksti ei muudeta, vaid üksnes täiendatakse).

Arvestatud ja eelnõud täpsustatud.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Eemaldada 871 lõige 5 lause „Liitumislepingus toodud elektrienergia

tootmise tehnoloogia muutmiseks loetakse muu hulgas ka olukorda, kus

liitumislepingus toodud võrguga ühendatav tootmisseade muudetakse

mitte olulise ruumilise mõjuga ehitisest olulise ruumilise mõjuga

ehitiseks planeerimisseaduse tähenduses.“

Arvestatud ja eelnõud vastavalt muudetud.

AS SEB Pank

/--/ teeme ettepaneku muuta elektrituruseaduse § 871 lg-t 3 selliselt,

et see kas ei laieneks krediidiasutustele või saaks lõikes 3 viidatud isikud

olla võrguliitumise tagatise andjaks ka juhul, kui vajalikul tasemel

krediidireiting on nende emaettevõttel.

Arvestatud teise, paralleelselt menetluses oleva

elektrituruseaduse muutmise seaduseelnõu raames.

Kaamos Energy OÜ

Ettepanekud:

§871 lg 4

Mittearvestatud. Alakasutustasu rakendamine on vajadusel

süsteemihalduri kaalutlusõigus kui peaks esinema arendajast

Sõnastusettepanek:

(4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide

paigaldamisel üks aasta,

avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude

tehnoloogiate puhul kaks aastat alates

liitumispunkti valmimise tähtajast või võrguettevõtja võrguühenduse ja

kogu tootmissuunalise

liitumisvõimsuse kasutamiseks vajalike liitumislepinguliste tööde

valmimise lõpptähtajast,

sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub hiljem.“;

Põhjendus:

Tulenevalt üldisest majanduskeskkonna jahtumisest, elektritarbimise

vähenemisest ja elektrihindade alanemisest on päikeseenergia

projektide finantseerimine muutunud oluliselt keerulisemaks ja

aeganõudvamaks, mistõttu võib sedavõrd lühikeste tähtaegade

seadmine seada ohtu projektide realiseerumise või muuta toodetava

elektrienergia omahinda oluliselt kõrgemaks. Eelnevast tulenevalt

tuleks täna olulisi investeeringuid teinud ning ettevalmistusetapis

päikeseenergia projektidele võimaldada senisest veidi pikemat

valmimistähtaega, mis võimaldaks taastuvenergia arendajatel

muutunud turuolukorraga kohaneda ning ettevalmistamisel

päikeseelektrijaamade realiseerumise tõenäosust kasvatada.

Suurte 20+MW on rajamisel on võtmekomponentide tarnimine

oluliselt pikem kui 1 aasta ja ka ehituse aeg tööde teostamiseks ei

mahu tänase turupraktikaga ühe aasta sisse ära. Näiteks trafode tarne

on võib ulatuda 18-24 kuuni. Sarnaselt Eleringile on näha, et keskpinge

ja kõrgepingealajaamade ehitusreferentsidega ettevõtteid ja tööjõudu

puudu ning nende tööde järjekorrad venivad 12-24 kuuliseks.

mitteolenevaid põhjuseid ja asjaolusid, mida arendaja ei ole saanud

ära hoida.

§871 lg 41

Sõnastusettepanek:

„(41) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood päikesepaneelide

puhul võib olla pikem käesoleva

Mittearvestatud. Liiga detailse ja ammendava loetelu kirjapanek ei

ole eesmärk omaette. Kolmandatest osapooltest ja arendajast

mitteolenevatel põhjustel tootmisega alustamise viibimise puhul on

juba seaduseelnõuga ette nähtud kaalutlusõigus süsteemihaldurile.

paragrahvi lõikes 4 sätestatud perioodist, kui tootmise alustamise

viibimine tuleneb tõendatult kohaliku omavalitsuse või muude

ametkondade poolsetest menetlusprotsesside viibimisest,

võrguettevõtjate poolsetest liitumislepingu või kolmepoolsete

koostöölepingute tähtaegade ületamisest, elektripaigaldise

rajamisega seotud maakasutusõiguste seadmisest või nende

paigaldamine on seotud ehitusprojektiga, mille valmimine on

päikesepaneelide paigaldamise eelduseks, ja seda ulatuses, mis on

ehitusprojekti valmimistähtaeg liitumistaotluse esitamisel.

Põhjendus:

Taastuvenergia arendusprojektide valmimine ei ole sõltuv ainult

arendajast ning sageli esineb kolmandatest osapooltest näiteks

kohaliku omavalitsuse või muudest ametkondadest tulenevate

tähtaegade ületamist või menetlusprotsesside viibimist.

Elektrituruseaduses on mõistlik näha ette täiendav paindlikkus

tootmisvalmiduse tähtaegade pikendamiseks kui elektrienergia

tootmisega alustamine on tõendatult viibinud tulenevalt kolmandatest

osapooltest.

Lisada uus punkt §871 lg 42 ja muuta §871 lg 42 punkti numbrit ja

viidet ning täiendada §871 lg 43 sõnastust

Sõnastusettepanek:

„(42) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood võib olla pikem

käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud perioodist, kui

liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiale

liidetakse juurde muu tehnoloogia vastavalt §871 lg 51. Sellisel

juhul lähtutakse Tootmise alustamiseks ettenähtud perioodi

määramisel kõige hiliseima tähtajaga tootmistehnoloogia tootmise

alustamise tähtajast.

Mittearvestatud. Olemasoleva eelnõu sõnastusega nähakse ette

võimalus liitumispunktis tehnoloogiat lisada algatades paralleelse

liitumisprotsessi sel ajal kui eelmine veel käib. Eelmise

liitumistaotlusega toodud tehnoloogia tuleb igal juhul

nõuetekohasena valmis ehitada. Tootmise alustamise aega

arvestatakse mõlema tehnoloogia või liitumispunkti erinevate

etappide puhul eraldi. Juhul kui arendaja soovib liitumispunkti

efektiivsemalt ära kasutada ning lisada sinna tootmistehnoloogiat, on

selle taga tõenäoliselt investeeringute tasuvusanalüüs ja eesmärk ei

ole hoida liitumisvõimsust kinni ning korduvaid ajapikendusi küsida.

Mis puudutab tootmise alustamise viibimist, on arendajast

sõltumatute asjaolude suhtes kaalutlusõigus võrguettevõtjal, kes võib

täiendavate/muutunud nõuete ilmnemise korral alakasutustasu

rakendamist edasi lükata.

(423) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 ja 42 sätestatud tootmise

alustamise ajapikendus ei või olla ühekordselt pikem kui kolm

aastat.“;

Põhjendus:

Tootmistehnoloogiate mitmekesistamine ühe liitumisprotsessi raames

võimaldab oluliselt tõsta liitumispunkti kasutamise efektiivsust ning

ühtlustada taastuvenergiaseadmete poolt võrku antava elektrienergia

tootmiskõverat, mis omakorda vähendab elektrienergia tootmise ning

seeläbi pikas perspektiivis ka elektrienergia hindade volatiilsust ning

suurendab seega oluliselt ka taastuvenergia arendamisest tulenevat

ühiskondlikku kogukasu. Kirjeldatud „hübriidmudeli“ tootmise

alustamise tähtaegade ühtlustamine on oluline kuna hübriidmudelit

käsitletakse ühtse investeeringuna nii potentsiaalsete investorite kui

pankade vaates ning eri tehnoloogiate rajamise finantseerimine ning

välja arendamine üksteisest sõltumatult ei ole praktikas realiseeritav.

Mitmeti mõistmise vältimiseks peab olema selgesti sõnastatud, et

maksimaalne ajapikendus kehtib ühekordse taotluse kohta. Juhul kui

kolmandatest osapooltest tulenevad takistused ei ole lahendatud ka

kolme aastase perioodi jooksul siis on arendajal õigus küsida täiendav

kuni 3 aastane pikendus või otsustada arendus lõpetada. On palju

näiteid kui kas omavalitsuse või kogukonna meelsuse muutusest

tulenevalt tekivad arenduseprojekti lõppjärgus selle realiseerimise osas

täiendavad nõuded(täna radari, kotkaste, ohustatud liikide, kogukonna

soovid muutus jne.) ja takistused ning nende lahendamine ei pruugi

olla realiseeritav kindlas ajaperioodis. Korduvpikendus 3 aasta kaupa

annab aga võimaluse Eleringil projekti arendusel silma peal hoida ning

hinnata ka arendaja järjepidevust ja pingutusi projekti elluviimiseks kui

väljastatakse korduspikendamise otsus.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Elektrituruseaduse muutmise seaduse kooskõlastamine	13.11.2024	1	8-2/4587	Väljaminev kiri	jm	Kliimaministeerium

Elektrituruseaduse muutmise seadus

Failid

Digiallkirjad

Seosed