Elektrituruseaduse muutmise seaduse kooskõlastamine

EELNÕU
11.10.2024

Elektrituruseaduse muutmise seadus

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 39 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Süsteemihaldur ja jaotusvõrguettevõtja ei maksa tootjale rahalist hüvitist tootmise piiramise korral, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/943 artikli 13 lõike 7 kohase koormuse ümberjaotamise korral, sealhulgas käesoleva seaduse § 71 lõike 5 punktis 1 nimetatud tootja tootmise piiramisega seotud kulud, kui süsteemihaldur andis tootjale tootmise vähendamise korralduse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja kõik muud võimalused olid ammendatud.“;

2) paragrahvi 61 lõike 1 punktis 1 täiendatakse pärast sõna asendatakse sõnad „tootmisseadmest kuni kuue“ sõnadega „tootmisseadmest või tootmisseadme liitumispunktist kuni 15“ ja asendatakse sõna „kuue“ numbriga arvuga „15“;

3) paragrahvi 66 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud ja tulevikus ühendatavatele tarbijatele, energiakogukondadele, tootjatele, liinivaldajatele ja võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva ja prognoositavalt tulevikus turuosalise rajatava nõuetekohase elektripaigaldise.“;

4) paragrahvi 66 lõiget 10 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Jaotusvõrguettevõtja, kellel on kohustus koostada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud arengukava, esitab Konkurentsiametile ka arenduskohustuse täitmisega seotud investeeringuprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse.“;

5) paragrahvi 66 lõike 12 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) järgneva kümne aasta investeerimisprojektide, sealhulgas võrgu arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse;“;

6) paragrahvi 68 lõike 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punktis 1 või 2 nimetatud isik esitab tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest oma tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on arved õigeaegseltõigeks ajaks tasunud;“;

7) paragrahvi 68 lõike 11 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 71 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „katmine“ tekstiosaga „, mille hulka loetakse muu hulgas võrgupiirangutest lähtuvad tootja elektrienergia võrku sisestamise piiramisega seotud kulud“;

9) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 61–66 järgmises sõnastuses:
„(61) Võrguettevõtjal on võrgu arenduskohustuse ajal õigus teha lisaks olemasoleva võrgulepingu täitmisele investeering, mis on vajalik võrguettevõtja prognoositud uue tootmis- ja tarbimissuunalise võimsuse liitmiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks võrgus. Sellise investeeringu võib teha ainult liitumisel võrguettevõtja olemasolevasse võrkguga olemasoleval pingeastmel või kui uue võrgu rajamise näeb ette investeeringute kava. Põhivõrgus loetakse olemasolevaks võrguks muu hulgas uue ehitatava alajaamani rajatavat õhuliini kuni ühe visangu ulatuses.

(62) Võrgu arenduskohustusega seotud võrguettevõtja investeering võetakse arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel ja arvestatakse võrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka.

(63) Põhivõrguga ühendamisel koosneb liitumistasu kulupõhisest hinnast, liitumistasu fikseeritud määrast, mida arvestatakse eurodes ühe megavoltampri kohta (edaspidi fikseeritud liitumistasu), ja põhivõrguettevõtja hinnakirjas fikseeritud kulukomponentidel põhinevast liitumispunkti väljaehitamise liitumistasust (edaspidi liitumispunkti liitumistasu). Käesoleva paragrahvi lõikes 61 kirjeldatud nimetatud olemasoleva põhivõrguga ühendamisel koosneb liitumistasu fikseeritud liitumistasust ja liitumispunkti väljaehitamise liitumistasust.

(64) Võrguga lLiitumisel või võrgu tarbimis- või tootmistingimuste muutmisel võrgus, milleks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud investeeringut, vähendatakse esialgu võrguettevõtja võrgu arenduskohustuse hulgas raames võrguteenuse osutamiseks vajalikku ja põhivara hulka arvestatud kulu laekunud fikseeritud liitumistasu ja liitumispunkti liitumistasu ulatusesvõrra. Menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimistasu tagasi ei arvestata.

(65) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevasse põhivõrgusku tuleb käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 1 nimetatud liitumistasu suuruse arvutamise metoodikas arvesse võtta:
1) põhivõrguettevõtja võrgu arengukava järgi planeeritavate võrguinvesteeringute prognoositavat maksumust;
2) põhimõtet, et arenduskohustuse raames teostatavad tehtavad investeeringud ltoovad kasu nii tootmisele kui ka tarbimisele, ning sellest lähtudesvalt määrata fikseeritud tasuarvutusse pool arengukava järgi planeeritavate võrguinvesteeringute prognoositavast maksumusest;
3) prognoositavat uute tootmissuunaliste liitumiste prognoositavat mahtu;
4) vajadust tagada võimalikult stabiilne fikseeritud tasu suurim mõistlikult võimalik stabiilsus, et vähendada tootmisvõimsuse arendamisega seotud riske.

(66) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus tuleb liitumispunkti loomisega seotud tasu käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 1 nimetatud liitumistasu arvutamise metoodikas arvesse võtta:
1) liitumispunkti loomise rajamise keskmisi kulusid;
2) vajadust tagada võimalikult stabiilne fikseeritud tasu suurim mõistlikult võimalik stabiilsus, et vähendada tootmisvõimsuse arendamise riske.“;

10) paragrahvi 72 lõike 9 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) liitumistasudest soetatud põhivara, kui see ei ole seotud käesoleva paragrahvi lõike 61 alusel soetatud põhivaraga;“;

11) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Võrguettevõtja kehtestatud liitumistasud, mis põhinevad käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel kooskõlastatud metoodikale, avalikustatakse võrguettevõtja veebilehel.“;

12) paragrahvi 871 lõiked 1–3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Põhivõrguettevõtja ja tegevusloaga võrguettevõtja võib üles öelda tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu tootmisvõimsuse ulatuses, milles tootmisseadet käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul võrku ei ühendatud.“;

14) paragrahvi 871 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates liitumispunkti valmimise tähtajast või tähtajast, mille võrguettevõtjapoolsest on määranud võrguühenduse ja tootmisseadme kogu tootmissuunalise liitumisvõimsuse kasutamiseks vajalike liitumislepinguliste tööde valmimiseks lõpptähtajast, sõltuvalt olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub hiljem.“;

15) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 41 ja –42 järgmises sõnastuses:
„(41) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood päikesepaneelide puhul võib olla pikem käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud perioodist, kui nende paigaldamine on seotud ehitusprojektiga, mille valmimine on eeldus päikesepaneelide paigaldamiseks eelduseks., ja sedaNimetatud periood võib olla pikem ulatusesaja võrra, mis jääbon liitumistaotluse esitamisel ehitusprojekti valmimistähtajanieg liitumistaotluse esitamisel.

(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tootmise alustamise ajapikendus ei või olla pikemületada kui kolme aastat.“;

16) paragrahvi 871 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

17) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 51 ja –52 järgmises sõnastuses:
„(51) Tehnoloogia muutmiseks ei loeta liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiale muu tehnoloogia lisamist, kui sellega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunalise võimsuse suurendamine.

(52) Liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat on lubatud muuta aladel ja juhtudel, kus riigikaitseliste piirangute tõttu ei ole lubatud liitumistaotluses näidatud tehnoloogiat rajada. Tehnoloogiat võib muuta, kui sellise tehnoloogia kasutamine ei ole vastuolus sellel alal kehtestatud riigikaitseliste piirangutega.“;

18) paragrahvi 871 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingujärgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub liituja võrguettevõtjale alates aasta möödumisel pärast nimetatud tähtaja saabumisest tasu mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu rakendatakse iga järgneva aasta täitumisel, mil turuosaline ei ole kasutanud vähemalt 95 protsendi ulatuses kogu oma liitumislepingujärgset tootmissuunalist võimsust. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas.“;

19) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses:
„(61) Vähemalt 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu pärast käesoleva seaduse § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumist 30 protsendi ulatuses esimesel aastal ning 60 protsendi ulatuses teisel aastal, kui esimesel aastal kasutati liitumislepingujärgset tootmisvõimsust vähemalt 50 protsendi ulatuses.

(62) Võrguettevõtja lükkab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel kuni nimetatud põhjuste äralangemiseni. Tootja on kohustatud nimetatud põhjuste äralangemisest viivitamata teavitama võrguettevõtjat.

(63) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu ei kohaldata tegevusloaga võrguettevõtjate vahel toimuvale tootmissuunalisele liitumisele.“;

20) paragrahvi 871 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud suuruses. Nimetatud tasu ei rakendu mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses, mis on seotud käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismis osalemisega, on vajalik süsteemihalduriga sõlmitud pikaajalise sagedusreservide lepingu täitmiseks või vajalik süsteemihalduriga sõlmitud tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamise lepingu täitmiseks.“;

21) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud esmase kaheaastase perioodi möödumist rakendatakse tasu samas lõikes sätestatud suuruses iga järgneva aasta eest, kui turuosaline ei kasuta vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust selle aasta jooksul. Nimetatud tasu ei kohaldata tegevusloaga võrguettevõtjate vahel sõlmitud võrgulepingule.“;
22) paragrahvi 871 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtajaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud tasu, ei ole võrguettevõtja kohustatud tagama turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Võrguettevõtjal on õigus võrgulepingus ühepoolselt vähendada tootmisvõimsust või võrgulepingu tootmistingimusted osas üles öeldatühistada, kui võrgulepingujärgne tootmisvõimsus on jäetud kasutusele võtmata. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse.“;

23) paragrahvi 871 lõikest 10 jäetakse välja number tekstiosa „1,“;

24) paragrahvi 93 lõike 6 punktist 15 jäetakse välja sõnad tekstiosa „, ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemihalduri investeerimiskava muutmiseks“;

25) paragrahvi 93 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda, tootmise piiramisega seotud kulude hüvitamist, mis ei lähtu käesoleva seaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud korrast, ning aktiivseid võrguteenuse kasutajaid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.“;

26) paragrahvi 1113 lõige 14 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 1113 lõiget 15 täiendatakse pärast sõna „möödumisest“ sõnadega „iga järgneva aasta eest“;

28) paragrahvi 1113 lõiked 16 ja 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(16) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse liitumislepingute suhtes, mille liitumislepingujärgne võrguühendus ja kõik tootmissuunalise liitumise kasutamiseks vajalikud liitumislepingukohased tööd on valminud hiljemalt 2023. aasta 17. märtsi seisuga valminud. Paragrahvi 871 lõikes 4 nimetatud tähtaega arvestatakse alates 2023. aasta 17. märtsist ning tasu rakendatakse § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest alates iga järgneva aasta eest.

(17) Käesoleva seaduse § 871 lõigetes 7 ja 71 nimetatud tähtaegasid arvestatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga ka nende tootmissuunaliste võrgulepingute suhtespuhul, mis on sõlmitud enne käesoleva lõike jõustumist.“;

29) paragrahvi 1113 lõikest 18 jäetakse välja sõna „tuulest“;

30) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 20 – 22 järgmises sõnastuses:
„(20) Käesoleva lõike jõustumise seisuga kehtivale põhivõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingule, mille alusel ei ole tasutud liitumistasu kolmandat osamakset, rakendatakse fikseeritud liitumistasu käesoleva seaduse § 72 lõikes 61 sätestatud juhul, kui olemasolev liitumistasu on kõrgem kui fikseeritud liitumistasu. Vähendatav liitumistasu kulu arvestatakse pärast turuosalise liitumistasu vähendamist põhivõrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka ja võetakse arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasu arvutamisel.

(21) Käesoleva seaduse § 72 lõikeid 63–66 rakendatakse ühe kuu möödudes pärast § 74 lõikes 7 nimetatud hinnakirja avalikustamist võrguettevõtja veebilehel.

(22) Käesoleva seaduse § 74 lõikes 7 nimetatud hinnakiri hakkab kehtima 30. päeval pärast selle avalikustamist võrguettevõtja veebilehel.“.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees


Tallinn, 2024
Algatab Vabariigi Valitsus X. Y 2024. a nr XYZ

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

11.10.2024

Elektrituruseaduse muutmise seaduse seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Eesti võetud taastuvenergiaga seotud eesmärkide täitmiseks on vajalik Eesti elektrivõrku arendada ja tugevdada, et sellesse oleks võimalik liita uusi tuule- ja päikeseparke. Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduses kehtestatud võrguga ühendamise tasu kontseptsiooni selliselt, et olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole katavad elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse fikseeritud hinnakiri. Nii võimaldatakse potentsiaalsetel tootjatel ja tarbijatel oma elektrivõrguga liitumisega seotud kulusid paremini prognoosida. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu. Eelnõuga tehtavate muudatustega on kavas laiendada põhivõrguettevõtja (Elering AS), kuid ka teiste elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse ulatust, mis võimaldab eelkõige teha põhivõrku ettenägelikke ja heaperemehelikke investeeringuid, et Eesti riigi võetud 100% taastuvelektri eesmärk aastaks 2030 täita. Selleks, et soodustada optimaalset võrgukasutust, täpsustatakse eelnõukohaste seadusemuudatustega võrgu alakasutustasu rakendamisega seotud sätteid ning võimaldatakse teatud juhtudel eelnevalt taotletud elektrienergia tootmistehnoloogiat muuta juhul kui sellega kaasneb elektrivõrgu efektiivsem kasutus. Kuna taastuvelektri tarbimise kasvuga langevad elektrihinnad ning investeeringutega tugevdatakse elektrivõrku ja vahetatakse välja vananenud liine, kaasneb muudatustega elektritarbijatele positiivne mõju.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected]), energiatõhususe ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected]) ja nõunik Regina Hermandi ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba
([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aluspõhimõttega 1.1.6.

Eelnõu on seotud teise menetluses oleva elektrituruseaduse muutmise eelnõuga, mille eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/944 tehtud muudatused ja kõrvaldada puudused, milles Eesti nõustub Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusega rikkumismenetluses nr (2021)0033 ning mis on seotud on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 (VVTP) punktidega 6.1.2 ja 6.1.8.

Muudetakse elektrituruseadust (RT I, 04.07.2024, 7).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.




2. Seaduse eesmärk

Eesti on energiamajanduse korralduse seaduse paragrahvi 321 lõikega 1 võtnud eesmärgi katta 2030. aastaks summaarsest elektri lõpptarbimisest taastuvenergiaga vähemalt 100%. Seaduse eesmärk on selleks kiirendada taastuvenergiale üleminekut ja võimaldada Eesti riigil eelmainitud eesmärgi täitmine, luues eeldused peamiselt põhivõrgus arenduskohustuse laiendamiseks.

Põhivõrguettevõtja hallatava elektrienergia põhivõrgu jaoks tähendab Eesti võetud eesmärk seda, et elektrivõrguga peab selle eesmärgi saavutamiseks kokku olema võimalik liita hinnanguliselt vähemalt 5500 MW tootmissuunalist võimsust. Praegune põhivõrk võimaldab toota umbes 3000 MW, juurde oleks vaja arendada võrgu vastuvõtuvõimsust ligikaudu 2500 MW ulatuses. Siinjuures on oluline täpsustada, et eelmainitud 3000 MW juures on mõeldud taastuvenergiavõimsusi ning Eesti idapiirkonnas asuvate põlevkivielektrijaamade asemele ei ole samasse asukohta riigikaitseliste kõrguspiirangute tõttu võimalik tuule- ega päikeseparke rajada. Samuti peab see maht sisaldama kokkuleppelist 1000 MW juhitavaid tootmisvõimsusi. 5500 MW tootmissuunalise võimsuse puhul on tagatud see, et vähemalt kümne teravatt-tunnise tarbimise juures on võimalik toota ka sama palju taastuvenergiat. Elektrivõrguga seotud investeeringute elluviimine on ajamahukas protsess, eriti uue ülekandetaristu, sealhulgas õhuliinide ja alajaamade planeerimine ja rajamine. Praegune elektrivõrguga liitumiste süsteem on jäämas kiirele arengule ette ja olukord tingib vajaduse hakata võrku ette arendama. Reeglina on nimelt kõrgepingeliinide ja alajaamade planeerimiseks ja ehitamiseks vaja rohkem aega, kui on maismaale rajatavate tootmisseadmete, nt tuule- või päikeseparkide, ehitamiseks kuluv aeg. Samuti tuleb arvestada tootmisseadme liitumisprotsessi ajakuluga.

Seetõttu tasub elektri põhivõrgu investeeringutega alustada tulevikku vaatavalt ja esimesed investeerimisotsused tuleks põhivõrguettevõtjal eesmärgi tähtaega silmas pidades vastu võtta juba 2025. aastal. Nii on võimalik taastuvenergia arendajatel uued elektrijaamad rajada ja nendega tööd alustada kohe peale seadme ja liitumispunkti valmimist, sest kui vajalikud võrgutugevdused ka ei ole veel valminud, võimaldatakse tootjale müümata jäänud elektri eest hüvitis. Seega on seadusemuudatused vaja teha võimalikult kiiresti, et liituda sooviv tootja ei peaks ootama jääma võrgutugevduste valmimist.

Kuna elektrivõrguga liitumise protsessi peamine puudus ning arendusi takistav asjaolu on seni turuosaliste tagasiside põhjal investeeringute valmimise ajakulu ja eelnev teadmatus liitumistasu suurusest ja protsessi ajakulust, on põhjendatud vajadus muuta võrguga liitumise protsess kiiremaks ja selgemaks, täiendades kehtivat põhivõrguettevõtja arenduskohustust ja kujundades ümber elektrivõrguga liitumise protsessi ning võrgutasu, sealhulgas põhivõrgu liitumistasu ülesehitust nii elektrituruseaduses kui ka Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“.

Seaduseelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, lähtudes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 1, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu menetlus ja seadusena rakendamine on põhjendatult kiireloomuline. Elektrivõrgu arenduskohustuse raames ette arendamisega ehk võrguehituse kiirendamise ja liitumisprotsessi standardiseerimisega on vajalik alustada juba 2025. aastal, et järgnevatel aastatel võrguga liituvad uued elektrijaamad saaksid anda kümnendi lõpus oma panuse taastuvelektri eesmärkide täitmisse.



3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu käsitleb elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) muudatusi.

Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 39 lõiget 21, täpsustades, et kui võrgupiirangutest lähtudes tuleb tootjat piirata selle pärast, et süsteemihaldur ei ole jõudnud vastava tootmisvõimsuse täismahus võrguga liitmiseks vajalikke võrgu täiendusi viia lõpuni ja võrgus tekib ülekoormus, siis tuleb süsteemihalduril tootjale hüvitada saamata jäänud tulu. Muudel juhtudel süsteemihaldur tehnilistel põhjustel või süsteemi varustuskindluse tagamiseks antud tootmise piiramise korralduste tõttu saamata jäänud tulu ei hüvita. Samuti ei pea eelnimetatud tingimustel süsteemihalduri antud korralduse alusel jaotusvõrguga ühendatud tootja tootmise vähendamise eest jaotusvõrguettevõtja tootjale saamata jäänud tulu hüvitama. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsekohalduvas määruses (EL) nr 2019/943 on kirjeldatud hüvitamise alused ja tingimused. Lühidalt toimub hüvitise maksmine järgmiselt: esmased tingimused on kirjas eelmainitud määruses, mis annab aluse hüvitise maksmiseks. Seejärel elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri täpsustab selle, et hüvitise suuruse määramisel on vajalik aluseks võtta piirkonna börsihind (s.o tootmata jäänud elektrienergia koguse puhul) ja taastuvenergia toetuse mittesaamist (taastuvenergia toetuse õigusega tootjate puhul). Võrgutasude arvutamise ühtne metoodika või võrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimused peavad omakorda sätestama selle, kuidas tootmata jäänud energiakogust hinnatakse (nt. kas paigaldatud võimsuse alusel või sarnase päeva reaalset tootmist arvestades vm.). Konkurentsiameti järelevalve aspekt puudutab mainitud hüvitise maksmise puhul vaid seda, kas selline hüvitis, juhul kui seda makstakse, on makstud vastavalt eelmainitud võrgutasude arvutamise ühtses metoodikas või vastava võrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes sätestatud korrale.

Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 61 lõike 1 punkti 1, et oleks selgem, et otseliini rajamise kaugust arvestatakse kas tootmisseadmest (nt tuulikust) endast või selle tootmisseadme võrguga liitumispunktist, kuna tehniliselt ei ole alati mõistlik tootmisseadme juurest otseliini rajada. Lubatava otseliini pikkuse suurendamine on vajalik võtmaks arvesse seda, et nt. maismaa- ja meretuuleparkide puhul on elektrienergia toodang märkimisväärselt suurem tavapärase elektrijaama toodangust ning eelduslikult seega ka otseliini kaudu varustatav tööstusobjekt mastaapsem. Sellisele tööstusobjektile (eriti näiteks rannikualal, kus võib esineda planeeringulisi, keskkonnakaitselisi, ruumilisi jt piiranguid) sobiva asukoha leidmine võib osutuda keerukamaks ning see õigustab otseliini rajamisele suurema lubatava vahemaa kehtestamise.

Punktiga 3 muudetakse paragrahvi 66 lõike 1 esimest lauset, et täpsustada ja suurendada elektrivõrguettevõtjate arenduskohustuse ulatust. Arenduskohustuse mahtu lisatakse võrguettevõtjate prognooside järgi tulevikus põhivõrguga ühendatavad elektripaigaldised eelkõige selleks, et toetada taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu ja kiirendada nende liitumismenetlust. Sellega tekib nii põhivõrguettevõtjale kui ka teistele elektrivõrguettevõtjatele selgemalt kohustus võrku arendada mõistlikus ulatuses tuleviku võimalikke elektripaigaldisi arvestavalt ning samal ajal ka õigus nendega seotud kulude osaliseks lülitamiseks võrguteenuse hinda. See tähendab, et osa arenduskohustuse raames tehtavatest investeeringutest kannab elektrivõrguga liituja ja osa neist kuludest kannavad elektritarbijad ühiselt Konkurentsiameti kooskõlastatava ülekandetasu kaudu, kuna kasu neist investeeringutest on laiem.

Punktiga 4 täpsustatakse paragrahvi 66 lõike 10 teist lauset nii, et juhul kui jaotusvõrguettevõtja on kohustatud esitama võrgu arengukava ning sealjuures täidab arenduskohustust, on ka jaotusvõrguettevõtjal nagu põhivõrguettevõtjal kohustus esitada Konkurentsiametile investeerimisprojektide nimekiri ja ajakava nende põhjendatuse hindamiseks.

Punktiga 5 muudetakse paragrahv 66 lõike 12 punkti 3, täpsustades, et põhivõrguettevõtja koostatavas arengukavas tuuakse investeerimisprojektide hulgas ära ka arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide nimekiri ning nende ajakava. See annab Konkurentsiametile võimaluse hinnata arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide põhjendatust.

Punktiga 6 muudetakse paragrahvi 68 lõike 11 punkti 1, kuna näiteks korteriühistul või garaažiühistul ei ole kohustust sõlmida võrgulepinguid ühistu liikmetega ja korteriühistu või garaažiühistu liikmed ehk tarbijad tarbivad elektrit ilma lepinguta.

Punktiga 7 kaotatakse lõike 11 punkt 2 sest ei ole põhjendatud, et tarbija peaks igaks juhuks kord kvartalis makseid teostama, kuigi arvet tarbimise eest ei ole esitatud. Arve koostamise ja esitamise kohustus on isikul, kel on olemas alusandmed arve koostamiseks. Arve esitamata jätmise olukorras ei tohiks arve esitaja võimalikus hilisemas vaidluses oma vastutuse vähendamiseks tugineda sättele, mis näeb ette, et tarbija oleks võinud ise ebaseadusliku olukorra lõpetada ja omal algatusel tarbitud elektri eest tasuda. Kuigi see säte tundus olevat tarbija kasuks seatud, siis tihti on selline arveta tasumine keeruline kui mitte võimatu. Näiteks oma konkreetse garaažiboksi tarbitud võrgu-ja elektritasu võib olla keerukas ise välja arvutada, kui ei ole teada, mitu liiget (omanikku) seal on, ja tihti on ebaselge, kellele ja kuidas üldse maksma peab.

Punktiga 8 muudetakse paragrahv 71 lõike 5 punkti 1 sõnastust, täpsustades muutuv- ning tegevuskulude määratlust. Muuhulgas kuuluvad võrguettevõtja muutuv- ning tegevuskulude hulka sellised kulud, mis on seotud võrgulepingu alusel elektrienergiat tootva elektripaigaldise (ajutise) tootmise piiramisega tehniliste võrgupiirangute tõttu. Tootja piiramisega seotud kulude võrgutasusse lülitamise eesmärk on tagada elektrivõrgu optimaalne arendamine ning tootjate kiire võrguga liitmine. Tootja piiramine ning sellega seotud kulude kompenseerimine võrgutasust annab võimaluse kaaluda kulukate võrguinvesteeringute edasilükkamist juhul, kui soodsam on tootja piiramise kulu kompenseerimine. Lisaks annab see võimaluse tootja liitmiseks võrguga enne kõigi täismahus elektrienergiat toota võimaldavate võrguinvesteeringute valmimist ning kiirendab tootjate põhivõrguga liitumist ja taastuvenergia eesmärkide saavutamist. Kui tegemist on võrgulepingujärgselt kokkulepitud võimsusest piiramisega, s.t näiteks kui võrgulepingus on tootja lubatud maksimaalne võimsus 12 MW, aga võrguettevõtja lubab võrgupiirangutest lähtuvalt teatud ajahetkedel võrku anda vaid 11 MW ulatuses, siis tootjale selle 1 MW ulatuses on võimalik maksta hüvitist. Sealjuures peab võrguettevõtja enda otsustada olema see, kas selle täiendava 1 MW võrku lubamise jaoks investeerib võrguettevõtja võimsamasse liini/seadmetesse, s.o võrgutugevdustesse või on ühiskondlikult soodsam aeg-ajalt tootja võimsust piirata.

Punktiga 9 lisatakse paragrahvi 72 lõige 61, mis piiritleb elektrivõrgu osa, mille ulatuses on põhivõrguettevõtjal õigus arenduskohustuse käigus investeeringuid teha. Selliseks võrgu osaks loetakse olemasolevat põhivõrku ning sellist uut põhivõrku, mis on võrguettevõtja planeeritud investeeringute kavas. Liitumiseks vajalik uus ehitatav alajaam loetakse olemasolevas võrgus asuvaks, kui see asub olemasoleva võrgu vahetus läheduses, s.o piiritletud maksimaalselt õhuliini ühe visangu pikkusega (visangu konkreetne pikkus meetrites sõltub näiteks liini pingeastmest, aga jääb 110–330-kilovoldiste õhuliinide puhul vahemikku 200–500 meetrit). Kõnealune säte võimaldab ära hoida majanduslikult ebamõistlikke võrguinvesteeringuid eeskätt olukordades, kus juba sõlmitud liitumislepingute ja tootmisseadmete rajamiseks algatatud planeeringute alusel ei ole tootjad huvitatud tootmisseadmete suuremahulisest rajamisest, kuid kas või ühe väiksema tootmisseadme liitumine tingiks võrgu ümberehituse suuremas mahus. Näiteks 150 MW tuuleelektrijaama ühendamine Nõva alajaama tingiks olemasoleva 110 kV võrgu asemel 330 kV võrgu rajamise, mis oleks põhjendatud vaid juhul, kui samas piirkonnas oleks rohkem potentsiaalseid tootjaid. Seda teades on põhivõrguettevõtjal võimalik vajalik investeering lisada investeeringute kavasse ning võimaldada tootjatel liituda fikseeritud hinnakirja alusel, sest vastasel juhul ei saaks tootja arvestada 330 kV võrku liitumisega arenduskohustuse raames. Kui õhuliinide puhul on suhteliselt selge, milline on olemasoleva võrgu kaugus, siis kui tegemist on maakaabliga liitumisega, loetakse olemasolevaks võrguks maakaablist tehniliselt mõistlikus kauguses asuvat liitumist ning konkreetsete meetrite sätestamine seaduses on ebamõistlik. Maakaabliga liitumise olemasoleva põhivõrguga liitumisena käsitlemise hindamiskriteeriumid tuleks liitumistasu suuruse arvutamise metoodikas täpsustada.

Paragrahvi lisatakse lõige 62, mis sätestab, et võrguettevõtja arenduskohustusega tehtud investeeringu kulu lisatakse võrgutasude hinna kujundamisel võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka. Täpsemalt lisatakse mainitud kulu põhivara hulka võrguühenduse kasutamise tasu, edastamistasu ja võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste tasude kujundamisel. Selliselt on võrguettevõtjale tagatud vajalikud finantsvahendid arenduskohustuse täitmiseks.

Paragrahvi lisatav lõige 63 on eesmärgiga lubada põhivõrguettevõtjal nõuda liitumistasu kulupõhistel ja fikseeritud komponentidel põhineval tasuskeemil. Lõikega kirjeldatakse mõisted fikseeritud liitumistasu ja liitumispunkti liitumistasu. Liitumistasu koosneb nii fikseeritud määral põhinevast võimsuspõhisest tasust kui ka fikseeritud kulukomponentidel põhinevast liitumispunkti väljaehitamise tasust. See tähendab, et ka väljaspool olemasolevat põhivõrku liitumisel rakendatakse fikseeritud liitumistasu komponenti. Ka fikseeritud kulukomponendid lähtuvad tegelikest kuludest, kuid on parema prognoositavuse ja selguse huvides keskmistatud.

Paragrahvi lisatakse lõige 64, mis näeb ette võrgutasude kujundamisel võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara vähendamise olemasolevasse võrku liitumise eest laekunud liitumistasu ulatuses. Põhivara vähendatakse selles liitumistasu ulatuses, mis ei ole menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimise tasud, kuna need tasud kompenseerivad liitumisega seotud tegevuskulusid.

Paragrahvi lõike 65 lisamise eesmärk on selgitada kuidas on olemasolevas põhivõrgus fikseeritud liitumistasu maksumus kujundatud. Kasutatakse hinnangut, mis arvestab uute taastuvenergia võimsuste ühendamiseks vajalikeks võrgutugevdusteks tehtavate lisainvesteeringute maksumust, mis lisanduks 2024. aasta põhivõrguettevõtja investeeringute eelarves esitatud mahule. Selle järgi on investeeringute hinnanguline lisamaht 322 miljonit eurot ja hinnanguline täiendavate tootmisvõimsuste maht 3650 MVA. Keskmine lisainvesteering ühe megavoltampri kohta on hinnanguliselt 88 000 eurot. Kuna investeeringutega tugevdatakse osaliselt ka põhivõrku, mida on vaja piisava tarbimisvõimsuse tagamiseks, siis on eelduslik saadav kasu jagatud pooleks. Tarbijad panustavad investeeringutesse tarbimise tariifi ning tootjad liitumistasu kaudu. Nii selle kui järgmise lõike sõnastuses on suurima mõistlikult võimaliku stabiilsuse all silmas peetud seda, et liitumistasu arvutamise metoodika peab arvesse võtma seda, et võimalikult harva oleks tarvis liitumistasu fikseeritud komponentide suurust muuta ning et nende fikseeritud liitumistasu komponentide muutmise ulatus püsiks minimaalsel võimalikul tasemel.

Paragrahvi lõike 66 lisamise eesmärk on selgitada, mida peab arvesse võtma olemasolevas põhivõrgus fikseeritud liitumispunkti liitumistasu suuruse arvutamise metoodikas, kui tegemist on uue tootmisvõimsusega liitumisega või tootmisvõimsuse suurendamisega olemasoleva põhivõrgu võrgus. Kiirema põhivõrguga liitumise süsteemi saavutamisel on üheks komponendiks praegu kehtiva kulupõhise tasusüsteemi ümberkujundamine. Põhivõrgu liitmistasu muudetakse osaliselt fikseerituks ja oluliseks saavad põhivõrguettevõtja liitumistasu metoodikal põhinevad fikseeritud liitumistasu määrad. Seadus näeb ette olulised põhimõtted, mida põhivõrguettevõtja peab metoodikat koostades arvestama. Ühtlasi säilib ka Konkurentsiameti järelevalve fikseeritud hindade üle, kuna jätkuvalt säilib ameti kohustus metoodika kooskõlastada ja selle rakendamise üle järelevalvet pidada. Kaalumisel olid ka muud fikseeritud tasu kujunemise variandid, kuid uue paindlikuma lahenduse loomisel vastab eelnõus olev lahendus kõige paremini Euroopa Liidu õigusele.
Direktiivist (EL) 2019/944 tuleneb liikmesriikide kohustus tagada, et liitumistasud või nende arvutamise metoodika kehtestaksid või kiidaksid heaks sõltumatud reguleerivad asutused. Eestis on vastavaks sõltumatuks reguleerivaks asutuseks Konkurentsiamet. Direktiivi artikli 59 lõike 1 punkti a) kohaselt on reguleeriva asutuse kohustus kehtestada läbipaistvate kriteeriumide alusel ülekande- ja jaotustasud või nende arvestamise metoodika või mõlemad või need heaks kiita. Sama artikli lõike 7 punkti a) kohaselt vastutavad reguleerivad asutused selle eest, et piisavalt vara enne tingimuste jõustumist määratakse kindlaks või kiidetakse heaks vähemalt riiklik metoodika, mille alusel arvutada või kiita heaks riiklike võrkudega ühendamise ja neile juurdepääsu tingimused. Direktiivi 2019/944 artikli 6 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et põhi- ja jaotusvõrgule juurdepääsu tasud või nende arvutamise aluseks olev metoodika oleks enne nende jõustumist heaks kiidetud vastavalt artiklile 59. Vältimaks vastuolu direktiiviga, mis tekiks kui liitumistasu suuruse ja põhimõtted kinnitaks ainult Elering, tuleb liitumistasu arvestamise metoodika kooskõlastada Konkurentsiametiga.
Alloleval skeemil on näha metoodika rakendamise ülevaatlik ajakava:

Punktiga 10 täiendatakse paragrahvi 72 lõike 9 punkti 4 viitega arenduskohustuse raames soetatavale põhivarale, mis võetakse arvesse hinna sisse arvatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel.

Punktiga 11 täiendatakse paragrahvi 74 lõiget 7 eesmärgiga sätestada, et liitumistasude hinnakiri, mis peab põhinema Konkurentsiameti kooskõlastatud võrgutasude arvutamise ühtsel metoodikal, avalikustatakse võrguettevõtja veebilehel.

Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 871 lõiked 1–3, sest kaob täielikult seni kehtinud tagatise nõue. Võrguettevõtjate omavahelistes liitumistes ei saa niikuinii võrguettevõtja tagada, et temaga liituv turuosaline omapoolsed kohustused õigel ajal täidab, kuid samas rakenduksid võrguettevõtjale seaduses sätestatud tagajärjed. Põhivõrguga liitumisel hakatakse käesoleva seaduse jõustumise järel rakendama fikseeritud liitumistasu komponenti nii olemasoleva kui uue põhivõrguga liitumisel ning see tuleb tasuda koheselt ja tagastamisele ei kuulu, seega ka väljaspool olemasolevat põhivõrku liitujatele ei ole õige täiendavalt tagatist rakendada. Jaotusvõrguga liitumisel kaob samuti seni kehtinud tagatistasu nõue, sest selle rakendamisega ei kaasnenud piisavalt soovitud positiivseid mõjusid. Kehtetuks tunnistatakse ka sätted, mis kirjeldasid tagatisele esitatavaid nõuded. Liituja soovil üleminekul fikseeritud liitumistasu komponendi rakendamisele, mida kirjeldatakse käesoleva seaduse rakendussättes § 1113 lõikes 20, teostatakse tasaarveldus võrreldes seni kehtinud tasu määraga fikseeritud liitumistasu arveldustes.

Punktiga 13 lisatakse paragrahvi 871 lõige 11, millega antakse põhivõrguettevõtjale või tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjale õigus üles öelda sõlmitud liitumislepingus kokkulepitud tootmisvõimsus ulatuses, mis võetakse tootmisseadme ühendamiseks, kuid mille liitumine ei realiseeru. Kuigi selliseid olukordi, kus on põhjendamatult suures ulatuses kasutamata võrguressurssi, ei teki võrguettevõtjate hoolsuskohustuse tõttu palju, on õigusselguse jaoks vaja määrata võimalused sellises olukorras toimimiseks. Kui tegemist ei ole põhjendamatult suures ulatuses kasutamata jäänud ressursiga, ei ole tõenäoline, et põhivõrguettevõtja või tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja ütleks üles realiseerumata tootmisvõimsuse liitumise, sest iga väiketootja tootmisvõimsuste üle arvepidamine on liiga halduskoormav. Sätte eesmärk on hoida ära suures mahus võrguressursi asjatu broneerimine liiga pikaks ajaks.

Punktiga 14 täpsustatakse paragrahvi 871 lõiget 4, et tagada õigusselgus. Uue sõnastuse järgi ei lühenda võrguettevõtja tööde ennetähtaegne valmimine liitujale lepingu sõlmimisel eeldatavat tootmisseadme ehitamise ja võrguga ühendamise tähtaega. Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus liituja soovib näiteks oma tootmismoodulile otseliiniga tarbija lisamisega ehk segapaigaldiseks (segapaigaldis on elektrienergia tarbimiseks ja tootmiseks ette nähtud elektripaigaldis, mille puhul on liitumistingimustes toodud tingimuste täitmise ja nõuetekohasuse kontrollimise piiriks liituja ja põhivõrguettevõtja vaheline liitumispunkt) muutumisega antud tähtaega edasi lükata.

Punktiga 15 lisatakse paragrahvi 871 lõige 41, millega võimaldatakse päikesepaneelide paigaldamiseks ja tootmise alustamiseks ette nähtud perioodi liitumistaotluse alusel pikendada kuni kolme aastani, kui nende paigaldamine on seotud ehitise valmimise tähtajaga. Sätte lisamise eesmärk ei ole võimaldada igasuguse ehitusprojekti viibimisega lükata päikesepaneelide kasutuselevõtmise tähtaega edasi, vaid üksnes põhjendatud juhtudeks, näiteks kui selle hoone, mille katusele on ette nähtud päikesepaneelide paigaldamine, ehitust ei ole võimalik lõpetada ühe aasta jooksul.

Paragrahvi lõike 42 lisamisega määratakse kindlaks maksimaalne võimalik ajapikendus, mida on põhjendatud taotluse korral võimalik tootmise alustamiseks saada. See tähendab, et reeglina on päikesepaneelide puhul tootmise alustamiseks ette nähtud periood üks aasta, kuid selle sätte järgi võib seda aega maksimaalselt pikendada kolme aasta võrra.

Punktiga 16 tunnistatakse paragrahvi 871 lõike 5 teine lause kehtetuks ja edaspidi ei loeta tehnoloogia muutmiseks seda kui liitumislepingus toodud võrguga ühendatav tootmisseade muudetakse ebaolulise ruumilise mõjuga ehitisest olulise ruumilise mõjuga ehitiseks planeerimisseaduse tähenduses.

Punktiga 17 täiendatakse paragrahvi 871 lõikega 51 eesmärgiga täpsustada olukorda, kus on tegemist hübriidmooduliga, mis hõlmab endas kas erinevaid tootmisvõimsusi või vastavalt tootmis- ja salvestusvõimsusi, samuti olukordi, mil taotletud tootmisvõimsusele soovitakse lisada muid tootmis- või tarbimissuunalisi seadmeid (sh. salvestusvõimsust). Seadusesätte eesmärgiks on elektrivõrgu efektiivsem kasutus ning võimalike spekulatsioonide vältimine, seega on eelduseks, et taotluses märgitud tootmistehnoloogia ehitatakse valmis ja võetakse kasutusele algselt soovitud ulatuses või loobutakse sellest. Seni oli sätte eesmärk kohustada turuosalisi liitumistaotluses märgitud elektrienergia tootmiseks tehnoloogia alusel tootmismoodul valmis ehitada, kuid kehtiv kord on välistanud tehnoloogia täiendamise võimaluse enne taotluses märgitud tootmisseadme kogu võimsuse ulatuses valmis ehitamist. Liitumistaotluse esitamise järel on oluline jätta võimalus tootmistehnoloogia täiendamiseks. Tulevikus planeeritavad arendused hõlmavad sageli nii salvestust kui ka muud tehnoloogiat, kuid taotluse esitamise hetkel ei pruugi olla kindel, kas ja milline lisatav tehnoloogia otstarbekam on. Kuna tootmistehnoloogiat täiendada ei võimaldatud, tähendas see turuosalistele arendatava tootmisseadme täiustamisel olulist ajakadu, kuna seda sai teha ainult pärast liitumisprotsessi lõppemist ning selleks oleks tulnud algatada uus liitumisprotsess.

Paragrahvile lisatakse lõige 52 eesmärgiga soodustada maksimaalselt taastuvenergia tootmisvõimsuste arendamist ning võimaldada seda ka riigikaitseliste piirangutega aladel, kuid lähtudes seal kehtestatud nõuetest.

Punktiga 18 muudetakse paragrahv 871 lõike 6 sõnastust täpsemaks, sest liitumisprotsessi vältel ei ole välistatud, et liitumistaotluse esitamise ja liitumislepingu sõlmimise järel võib toimuda sõlmitud liitumislepingu üleandmine või muudatusi äriregistris, mille tulemusel lepingu osapool muutub.
Samuti lisatakse muudatused, et tagada õigusselgus ja tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu sätte ühene tõlgendamine selliselt, et tootmisvõimsuse kasutamata jätmise tasu rakendub esmakordselt siis, kui turuosaline pärast lõikes 4 sätestatud tähtaja saabumist sellele järgneva aasta jooksul tootmissuunalist võimsust ei kasuta. Kuigi ka varasemalt jõustunud sättes oli öeldud, et „Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas“, millest pidi eelnõu algataja hinnangul olema võimalik aru saada üksnes nii, et tasu ei ole ühekordne ja jätkub igal aastal, on siiski tekkinud nimetatud sõnastusega arusaamatusi, kas tootmisvõimsuse kasutamata jätmise tasu on või ei ole ühekordne. Rõhutame, et säte oli algupäraselt planeeritud selliselt, et võrguettevõtja saab seda tasu rakendada iga järgneva aasta eest, mil võimsust ei kasutata. Kõikidel võrguettevõtjatel tuleb klientidele arveid esitades kohelda neid võrdselt ja seega on säte igaks juhuks sõnastatud varasemast veelgi selgemalt, et ei oleks võimalust sellest ekslikult aru saada. Tegemist on tehnilise muudatusega.

Alakasutustasu rakendamiseks seatakse sättega tootmisvõimsuse kasutamise piir, milleks loetakse 95% liitumislepingujärgsest tootmisvõimsusest, mille mittekasutamisel kohaldub alakasutustasu maksmise kohustus. Tootmisvõimsuse kasutamise miinimumpiiri seadmine on vajalik, et vältida alakasutustasu maksmise kohustuse tekkimist, kui liitumislepingujärgse tootmisvõimsuse kasutamata jätmine on tingitud kliendist sõltumatutel põhjustel (nt ebapiisavad tuule- või päikeseolud, mõõteseadmete mõõtemääramatus vms). Kaalutlusotsuse, missugused on tootjast sõltumatud põhjused, teeb võrguettevõtja ning hindab, kas tegemist on sõltumatu asjaoluga ning kui pikalt tasu mitterakendamist edasi lükata. Sarnane kaalutlusotsustusõigus kehtib ka paragrahvi lõigetes 4 ja 41 sätestatud tootmise alustamiseks ettenähtud tähtaja edasilükkamise suhtes tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel.

Punktiga 19 lisatakse paragrahvi 871 lõige 61 eesmärgiga täpsustada alakasutustasu rakendamise tingimusi vähemalt 100 MW või üle selle netovõimsusega tootmisseadmete puhul ehk arvestus algab pärast sama paragrahvi lõikes 4 toodud perioodi möödumist (s.o päikesepaneelide puhul üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat).

Paragrahvile lõike 62 lisamise eesmärk on võimaldada võrguettevõtjal lükata edasi alakasutustasu rakendamist juhul, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel ning põhjustel, mida tootja ei saa mõjutada. Sarnaselt eelmisele punktile teeb võrguettevõtja kaalutlusotsuse, missugused on tootjast sõltumatud põhjused, ning hindab, kas tegemist on sõltumatu asjaoluga ja kui pikalt tasu mitterakendamist edasi lükata. Sarnane kaalutlusotsustusõigus kehtib ka paragrahvi lõigetes 4 ja 41 sätestatud tootmise alustamiseks ettenähtud tähtaja edasilükkamise suhtes tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel. Võrguettevõtja tegutseb seadusega antud kaalutlusõigust kohaldades haldusorganina.

Lõike 63 lisamisega tuuakse sisse oluline asjaolu, et tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu ei rakendata tegevusloaga võrguettevõtjate vahelistes liitumistes. Jaotusvõrguettevõtja liitumisel põhivõrguettevõtjaga loetakse liitumisleping mõlema poolt täidetuks, kui on tagatud lepingus sätestatud võrguühendus ning ühendatavad elektrienergia tootmismoodulid on jaotusvõrguga ühendatud ja tootmissuunaline võimsus on kasutusele võetud. Jaotusvõrgu liitumisel põhivõrguga ei pruugi liitumispunktis tootmisvõimsus liikuda lepingus ette nähtud võimsuse ulatuses põhjusel, et jaotusvõrgus ühendatud tootmisseadmega toodetud elektrienergia tarbivad jaotusvõrgus tarbijad ära. Leping on niisiis mõlema poolt tähtajaks täidetud, kuid tarbimisest tingituna liitumispunktis ei pruugi lepingule vastavas ulatuses võimsus üle kanduda ning jaotusvõrguettevõtja peaks põhivõrguettevõtjale sellele vaatamata justkui tasuma tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu. Samuti ei saa jaotusvõrguettevõtja vastutada selle eest, et turuosaline tootmisseadmega lepingus sätestatud ulatuses elektrienergia tootmisega jaotusvõrgus alustab, kuid samas peaks sellega kaasnevaid rahalisi kohustusi kandma, mida ei saa pidada põhjendatuks. Võrguettevõtjate vahelistes liitumistes väheneb selle muudatusega bürokraatia.

Punktiga 20 muudetakse paragrahvi 871 lõiget 7 selliselt, et enam ei kohalduks lõiked 6 ja 7 samal ajal selle liituja suhtes, kellel on sõlmitud ajutine liitumisleping ning kellele oleks seni kehtinud sõnastuse järgi sama perioodi eest tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu rakendunud kahekordselt. Liitumislepingu sõlmimise järel ning tootmisseadme võrguga ühendamisele järgnevad võrgukatsetused ning võrguettevõtja hindab katseraporteid. Selleks sõlmitakse ajutine võrguleping, mis on liitumislepingu lisa. Liitumisleping lõpeb alalise võrgulepingu sõlmimisega, mis sõlmitakse pärast tootmisseadme sünkroniseerimist võrguga.
Kuna praktikas ei ole välistatud, et tootmisseade ei kuulu võrgulepingu sõlminud osapoolele, siis nähakse ette, et alakasutustasu saab rakendada võrgulepingu sõlminud turuosalise suhtes ning ei ole oluline, et talle ka kuuluks konkreetne tootmisseade.

Lisaks on seadusemuudatuse eesmärk vabastada elektrivõrgus broneeritud tootmissuunalist võimsust võrgulepingu sõlminud turuosaliste poolt, kelle tootmisseadmega elektrienergia tootmiseks on põhivõrguettevõtja taganud võrguühenduse, kuid kelle tootmisseadmeid ei ole võrku ühendatud, nende tootmisseadmetega ei ole alustatud või nendega jätkatud elektri tootmist, samal ajal on broneeritud võrgus oleva vaba võimsuse ressurssi. Muudatusega rakendub pärast võrgulepingu sõlmimist mööduva kaheaastase perioodi järel lõikes 6 sätestatud tasu iga järgneva aasta eest, mil tootmissuunalist võimsust ei kasutata.

Ka siin loetakse alakasutustasu rakendamise miinimumpiiriks 95% võrgulepingujärgsest tootmisvõimsusest. Tootmisvõimsuse kasutamise miinimumpiiri seadmine on vajalik, et vältida alakasutustasu maksmise kohustuse tekkimine juhul, kui võrgulepingujärgse tootmisvõimsuse kasutamata jätmine on tingitud kliendist sõltumatutest põhjustest (kaalutlusotsuse kliendist sõltumatute põhjuste hindamisel teeb võrguettevõtja). Kui võrgulepingus on kasutamiseks lubatav maksimaalsest võimalikust tootmisvõimsusest erinev võimsus selles mõõtepunktis, siis alakasutustasu rakendamise arvestuses on eeldus, et lepingujärgne lubatav võimsus maksimumiks. St. kui lepinguga on piiratud tootja liitumisvõimsuse kasutamise õigust madalamaks kui 95% siis see võimsus loetakse alakasutustasu arvestuses selleks, millest tuleb omakorda saavutada hetkeliselt hetkeliselt (s.o reeglina vastava mõõtesüsteemi täpsusele esitatud nõuete kohase perioodi jooksul või võimalusel ühe minuti pikkuse perioodi jooksul) vähemalt 95%.

Luuakse erand ja vabastatakse alakasutustasu rakendamisest see osa tootmissuunalise võrguühenduse võimsusest liitumispunktis, mille ulatuses on vajalik täita süsteemihalduriga sõlmitud tehnilise koostöö ja varustuskindluse lepingut või mis on seotud reservvõimsuse mehhanismis osalemisega või vajalik pikaajalise sagedusreservide lepingu täitmiseks.

Punktiga 21 lisatakse paragrahvi 871 lõike 71 eesmärk on luua turuosalistele stiimul võimalikult varakult oma vajaminev liitumisvõimsus üle vaadata. Alakasutusperioodi jooksul vähendatud tootmisvõimsuse eest alakasutustasu arvet ei väljastata (samuti võimsusest loobumisel), sest seadusemuudatuse eesmärk on elektrivõrgus olemasoleva liitumisvõimsuse vabastamine turuosaliste poolt, kes lepingus sätestatud tootmisvõimsust ei saa kasutada või ei soovi seda kasutada. Liitumisvõimsuse suurendamisel enne alakasutustasu arve saamist ei muutu tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu arvestusperiood. Lepingumuudatus ei saa tingida alakasutustasu perioodi arvestuse muutumist põhjusel, et see võimaldaks liitujatel lepingu muudatuse taotluste esitamisega alakasutustasu arve väljastamise tähtaega lõputult edasi lükata, mille tulemusel seadus ei täidaks oma eesmärki. Seadusemuudatuse eesmärk on seega tagada, et turuosalised võimalikult täpselt oma tootmisvõimsust prognoosiks, ning soodustada võimalikult kiiresti kasutamata jääva võrguressursi vabastamist.

Punktiga 22 muudetakse paragrahvi 871 lõiget 9 eesmärgiga sätestada alakasutustasu maksmata jätmise korral tingimused, millele tuginedes ja millises ulatuses võrguettevõtja ei ole kohustatud turuosalisele tagama lepinguliselt kokkulepitud võrguühendust. Samuti antakse seadusemuudatusega võrguettevõtjale võimalus võrguleping tootmistingimustes suhtes üles öelda või tootmisvõimsust vähendada, et oleks võimalik tagada optimaalne võrguressursside kasutus.

Punktiga 23 kustutatakse paragrahvi 871 lõikest 10 viide sama paragrahvi lõikele 1, sest täielikult kaob tagatisnõue.

Punktiga 24 täiendatakse paragrahv 93 lõike 6 punkti 15 põhivõrguettevõtja arengukava kohase arenduskohustusega seotud investeeringute kooskõlastamise protsessiga.

Punktiga 25 täiendatakse paragrahvi 93 lõiget 11 õigusselguse ja õiguse parema kontsentratsiooni mõttes, sest tootjale rahalise hüvitise maksmine, mis toimub käesoleva seaduse paragrahvi 39 lõikes 21 kirjeldatud elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 21 lõikes 8 sätestatud põhimõtete alusel, on käsitletav turukorraldusliku meetmena kuna lähtub EL otsekohalduva määruse nr 2019/943 artiklist 13.
Täpsustame neid põhimõtteid elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja määruse § 21 lõikes 8 ja sellest lähtuvalt võrgutasude arvutamise ühtses metoodikas või võrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes. Konkurentsiameti järelevalve aspekt selle punkti mõistes puudutab seda, et kas rahalist hüvitist on makstud lähtudes kas metoodikas või tüüptingimustes sätestatud korrast, või ei, sest kõik muud osapoolte vahel lahendamata küsimused on võlaõiguslikud ja lahendatavad tsiviilkohtus.

Punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 1113 lõige 14, sest täielikult kaob elektrivõrguga liitumisel seni kehtinud tagatise nõue.

Punktiga 27 täpsustatakse paragrahv 1113 lõiget 15, et tuleks paremini välja asjaolu, et elektrituruseaduse § 871 lõige 4 sätestab tähtaja tootmisseadme võrguga ühendamiseks ning tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu saab rakendada selle perioodi eest, mil turuosaline pärast võrguga ühendamise tähtaega ei ole lepingus ette nähtud tootmisvõimsust kasutanud. Lisaks täpsustatakse, et võrguettevõtja saab tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu rakendada iga järgneva aasta eest, mil võimsust ei kasutata. Seni on sätet olnud võimalik tõlgendada viisil, justkui oleks tegemist ühekordse tasuga, kuid see on ekslik.

Punktiga 28 muudetakse paragrahvi 1113 lõikeid 16 ja 17. Lõikega 16 nähakse arusaamatuste vältimiseks ette, et täpsustatud sõnastusega sätted rakenduvad alates nende esialgsest jõustumisest, s.o 2023. aasta 17. märtsist. Tegemist ei ole uue nõudega, vaid 2023. aasta 17. märtsil kehtinud nõudega ja ei vaja seega uut üleminekuaega ega tegevuse ümberkorraldamist.

Lõiget 17 muudetakse, sest 17. 2025. aasta 17. märtsil jõustunud ELTSi muudatusel, mille kohaselt tuleb iga kahe aasta möödudes tasu maksta, oli kaheaastane üleminekuaeg võrgulepingute suhtes, mis olid sõlmitud enne muudatuse jõustumist, s.o enne 17.03.2023. Seega ei ole tasu nõue nende osas veel mõjuma hakanud ning kaheaastane jälgimisperiood oleks alanud 17.03.2025. Rakendussätte muudatuse eesmärk on, et käesoleva seaduse jõustumisel ei hakka nendele võrgulepingutele kehtima taas kaheaastane esmane tootmissuunalise võimsuse kasutusele võtmise jälgimise periood, vaid alates 2025. aasta 17. märtsist rakendatakse kõigi nende tootmissuunaliste võrgulepingute suhtes käesoleva seaduse § 871 lõikes 6 nimetatud tasu (38 000 eurot/aastas/MVA) esimesel korral kahe möödunud aasta eest ning edaspidi iga-aastaselt. Nende ettevõtjate jaoks muutub see, et edaspidi, pärast esmast kaheaastast perioodi, tuleb tasu maksta igal aastal, mitte iga kahe aasta tagant, nagu varasemas regulatsioonis võrgulepingute osas ette oli nähtud.

Võrgulepingutele, mis on sõlmitud pärast 2023. aasta 17. märtsi, kehtib esmane kaheaastane periood tootmisvõimsuse kasutuselevõtuks (arvestust peetakse mõlema aasta kohta eraldi) ning seejärel peetakse edasi arvestust ühe aasta kaupa, mitte kahe aasta kaupa, nagu varasem regulatsioon ette nägi.

Kuivõrd jälgimisperiood ja tasu suurus ise ei muutu (muutub üksnes see, kas makstakse ühe või kahe aasta kaupa 38 000 eurot/aastas/MVA), siis on ministeerium eeldanud, et ei tulene vajadust normi adressaatide tegevuse ümberkorraldusteks.

Punktiga 29 kustutatakse paragrahvi 1113 lõikest 18 sõna „tuulest“, kuna riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangud mõjutavad kõiki projekte, nii uusi, kui ka olemasolevaid ühetaoliselt ja mitte ainult tuuleparkide arendusi vaid ka päikeseparke ja tegevust lõpetavaid elektrijaamu, mille omanikud võivad soovida kasutamata võrguühendusi kasutada samas asukohas uute tootmisvõimsuste võrguga liitmiseks. Seega laiendatakse erandit ka teistele riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangu alas kehtivatele võrgulepingutele. Muudatus leevendab seni kehtinud piirangut, aidates seeläbi kaasa taastuvenergia arengu kiirendamisele.

Punktiga 30 lisatakse paragrahvile 1113 lõiked 20-22. Lõike 22 eesmärk on rakendussättena tagada uuele liitumise tasusüsteemile sujuvam ja õiglasem üleminek. Selleks luuakse leevendus nendele põhivõrguga liitujatele, kelle liitumislepingu täitmisel ei ole liituja jõudnud veel tasuda liitumistasu kolmandat osamakset. Sellisel juhul võimaldatakse liitujal üle minna nn fikseeritud liitumistasu skeemile juhul, kui kulupõhine liitumistasu osutuks liitujale kõrgemaks. Juhul kui kulupõhine liitumistasu sellisel põhivõrguga liitujal, kelle liitumislepingu täitmisel ei ole liituja jõudnud veel tasuda liitumistasu kolmandat osamakset, on soodsam kui fikseeritud liitumistasu skeemi korral, ei kohaldata uut skeemi. Fikseeritud liitumistasule ülemineku otsustab liituja. Kui liituja on varasemalt esitanud liitumistaotluse ja nõuetekohase tagatise, siis tagatise ulatuses tasaarveldamine toimub fikseeritud liitumistasu süsteemi raames. Kirjeldatud üleminek aitab vältida põhivõrguga liitujate soovi enne seaduse jõustumist oma liitumistaotluse esitamisega oodata, et saada soodsamat liitumistasu, ja võimaldab liitumisprotsessiga ajaliselt varem alustada. See tagab ühtlasi kiirema tootmisvõimsuste ehitamise.

Lõige 21 on rakendussäte fikseeritud liitumistasule ja standardiseeritud võrguliitumise protsessile üleminekuks. See on vajalik seetõttu, et seadusemuudatuse jõustumise ajahetkeks ei pruugi olla liitumise tüüptingimused Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud. Vältimaks vaidlusi, mis kaasnevad seaduse ja tüüptingimuste vastuoludest, seotakse fikseeritud liitumistasule ja standardiseeritud võrguliitumise protsessile üleminek uuele metoodikale tugineva hinnakirja avalikustamisega. Hinnakirja ei ole võimalik avalikustada, kui puudub selle aluseks olev metoodika, seega hinnakirja avalikustamise ajaks on metoodika Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud ning hinnakirjaga tutvumiseks ja vastavalt seaduse sätete jõustumiseks on ette nähtud üks kuu.

Lõikega 22 sätestatakse võrguettevõtja uute liitumistasude hinnakirja kehtivuse algusaeg. Pärast võrguettevõtja veebilehel Konkurentsiameti kooskõlastatud metoodikale tugineva hinnakirja avalikustamist on turuosalistel aega 30 päeva hinnakirjaga tutvuda enne kui uued hinnad jõustuvad.


4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud ELi õigusaktidega.

6. Seaduse mõjud
Kavandatavad muudatused: võrguettevõtja, eelkõige põhivõrguettevõtja arenduskohustuse ulatuse laiendamine ning olemasoleva põhivõrguga liitumisel makstavate liitumistasude fikseerimine
Sihtrühmad: põhivõrguettevõtja Elering ja taastuvelektrijaamade arendajad, osa elektrienergia jaotusvõrguettevõtjaid. Eesti elektritarbijad, kes maksavad oma elektriarvel võrguteenuse tasu.
Sihtrühma suurus: sihtrühm on Eesti ainus põhivõrguettevõtja ja üks-kaks jaotusvõrguettevõtjat. Taastuvelektrijaamade (täpsemalt tuuleparkide) arendajaid on 2024. aastal Eestis veidi üle 20. Muudatus mõjutab nii neid olemasolevaid kui ka võimalikke lisanduvaid taastuvenergiaettevõtjaid, st. suuremate päikeseparkide arendajaid. Lisaks mõjutab kavandatav seadusemuudatus ka võimalikke salvestite investoreid ning juhitavate elektritootmisüksuste investoreid ning võimalikke uusi suurtarbijaid, suure tõenäosusega ka võimalikku Eestisse rajatavat tuumajaama arendajat. Jaotusvõrguettevõtjate puhul oleneb mõju sellest, kas jaotusvõrguettevõtjal on arenduskohustus, kas ta koostab pikaajalist võrgu arengukava (st. suure tõenäosusega on neid Eestis kuni kaks). Võrguteenuse tasu maksvaid elektritarbijaid Eestis on ligikaudu 740 000.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta:
6.1. Sotsiaalne mõju
Eesmärk on võimaldada põhivõrguettevõtjal olemasoleva võrgu piires alustada Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalike taastuvelektrijaamade võrguga ühendamiseks taristuinvesteeringuid juba varem, enne konkreetse liitumistaotluse esitamist. Pikas perspektiivis mõjutavad tootmise tõttu tehtavad võrgutugevdused ühtviisi ka tarbimistingimusi positiivselt. Näiteks saavad tootmise liitmiseks tehtavatest elektrivõrgu tugevdamisega seotud investeeringutest kasu tarbijad, kui uuendatakse vananenud liinid, mida tuleks teatud ajal nagunii teha. Veelgi suurema võidu saavad tarbijad sellest, et taastuvelektril põhinev elektrisüsteem toob alla keskmise elektrihinna (Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna vastavasisuline prognoos on avaldatud Energiatalgud1-veebilehel).
Käesoleva muudatusega tõuseb Eleringi ülekandetasu hinnanguliselt 1,25 eurot/MWh (vt. täpsemat selgitust järgmisest lõigust), kuid eespool mainitud Kliimaministeeriumi avalikustatud hinnaprognoosi kohaselt väheneb samal ajal elektri kui kauba hind aastaks 2035 tasemele 49 eurot/MWh seniselt 2023.a. tasemelt 90,8 eurot/MWh. Tänu eelnõuga kaasnevatele liitumisprotsesside kiirenemisele, saame elektrienergia hinna 40+ eurot/MWh võrra soodsamaks, mille vastu ülekandetasu tõuseb ligikaudu 1,25 eurot ehk kordades vähem. Kokkuvõttes niisiis võidab tarbija oluliselt rohkem kui tõuseb ülekandevõrgutariif. Investeeringud taastuvenergia tootmise kasvatamisse toovad läbi langeva elektri hinna kaasa lõpphinna languse. Seda ka juhul kui võrguoperaatorid teevad mistahes investeeringud, mida nad ceteris paribus puhul peaksid ka tegema, näiteks ilmastikukindlamad võrgud, ühendused jpm. Oluline osa Eestis elektri hinna ja tarbija makstava koguhinna langemisel on ka tarbimise kasvul.

Põhivõrguettevõtja arvutuste järgi tõuseks keskmise eratarbija võrguteenuse kulu aastases vaates suurusjärgus viis eurot ehk kulude kasv ei ole märkimisväärne. Eleringi arvutuste järgi tõuseks eelnõuga kavandatud seadusemuudatuse jõustumisel ja arenduskohustuse kohaldamise tulemusena Eleringi võrgutasu ligikaudu 10%, mis tähendaks keskmise tarbimise lõppkliendile viis eurot aastas lisakulu. Kuna tarbijad ja tarbimise määr on väga erinev, siis pigem tuleb mõju hindamisel keskenduda Eleringi tariifi muutusele. Kui Eleringi keskmine ülekandeteenuse maksumus on 12,5 eurot/MWh, siis lisanduks järelikult igale üle kantud megavatt-tunnile 1,25 eurot. Eesti keskmise kodu aastane elektritarve sõltub mitmest tegurist: kodu suurus, elanike arv, kasutatavad elektriseadmed (sh. nende energiaklass) ja nende kasutamise harjumused.
Statistikaameti andmetel oli Eestis 2020. aastal keskmine aastane elektritarbimine ühe eluruumi kohta umbes 4000–5000 kWh. Tõenäoliselt väiksemad korterid tarbivad vähem elektrit kui suured eramud, eriti kui viimased kasutavad elektrit ka kütmiseks. Statistikaameti andmetele tuginedes suureneb prognoositavalt Eleringi võrgutasu muudatusest ühe eluruumi kulu elektrile 5000 kilovatt-tunnise tarbimise korral 5000 * 0,125 eurosenti/kWh = 6,25 euro võrra aastas, jagatuna 12 kuu peale teeb see 52 eurosenti.

Võit madalamast elektrihinnast ületab seda lisakulu mitmeid kordi. Muudatuste mõju on seega positiivne nii tootjatele kui ka tarbijatele. Just selle sünergia tõttu on seadusega ette nähtud võrgutugevduste kulude finantseerimise jagunemine võrdselt tarbijate (ülekandetasu) ja tootjate (liitumistasu) vahel. Üksikisiku tasandil on asjakohased meetmed elektri salvestamise võimekuse arendamine, tarbimise ja (juhul kui on olemas oma elektritootmine, nt. päikesepaneelid) tootmise ajatamine, st. elektritarbimise suurendamine madalate elektrienergia hindade korral ja tarbimise vähendamine kõrgemate börsihindade ajal. Elektritarbimise kasv ja tootmist ning tarbimist juhtida võimaldavad (digi)lahendused, elektri jagamise võimaldamine tulevikus jne. aitavad liginull- või negatiivsete börsihindade korral olukorda leevendada.
Sotsiaalne mõju on kokkuvõttes positiivne.



6.2. Mõju riigi julgeolekule, siseturvalisusele ja välissuhetele
Riigi julgeolekule ning välissuhetele on taastuvenergia tootmise kiirendamine positiivne mõju, kuivõrd kiirema taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmisega suureneb varustuskindlus ning väheneb riigi vajadus energiaimpordiks. Erinevate taastuvenergiavõimsuste lisandudes ja tehnoloogia arenedes, samuti salvestusseadmete kasutuselevõtmisega mitmekesistub ja täiustub Eesti energiasüsteem. Riiklikus energia- ja kliimakavas kirjeldatud meetmete põhjal on jõutud arusaamale, et riik peab tegema investeeringuid ka riigi energiajulgeoleku püsivaks tagamiseks. Ehk lisaks sellele, et meil on tulevikus piisavalt palju kohalikke taastuvelektrijaamasid, on vaja ka piisavalt tugevaid välisühendusi, et tagada ligipääs Euroopa elektrituru soodsatele energiaressurssidele ning nende hetkede jaoks, kui Eestis tuul ei puhu ja päike ei paista. Taastuvelektrit tootvate elektrijaamade jaoks on ühelt poolt vaja elektrivõrku arendada, kuid samal ajal paralleelselt ka uute välisühenduste ehitamist ette valmistada ning tagada juhitavate elektrijaamade olemasolu. Kui elektrienergia tootmine ei ole koondatud ainult suurtesse elektrijaamadesse ja on hajutatud üle Eesti laiali, on ühtlasi võimalik, et väheneb vajadus energia impordile ja ekstreemsete ilmaolude või ka sisejulgeolekut ohustavate tegurite mõjudega kaasnevad riskid on samuti hajutatud.


6.3. Mõju majandusele
Eesmärgil kehtestada õigusraamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise on majandusele pigem positiivne mõju. Eesti kliimaambitsiooni suurendamise võimaluste analüüsi andmetel on kliimaneutraalse Eestini vaja panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, valdkondadel ja füüsilistel ning juriidilistel isikutel, ning see eeldab muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud soodsamaks ning majanduslikult otstarbekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energia tootmise kui ka tarbimise perspektiivis.

Muudatus toob kaasa taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise ja on nii riigi kui ka ettevõtjate vaates olulise positiivse mõjuga. Muudatuse jõustumise järel võimaldatakse põhivõrguettevõtjal olemasoleva võrgu piires alustada Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalike taastuvelektrijaamade võrku ühendamisega seotud taristuinvesteeringuid varem. Samuti võimaldatakse ka jaotusvõrguettevõtjatel võrku arendades mõistlikus ulatuses arvestada tulevikus potentsiaalselt tekkivate turuosaliste vajadusi. Täpsemalt – tehes seda juba enne liitumistaotluste laekumist, tagades nii valmisoleku ajaks, mil taastuvelektrijaama arendaja on valmis elektritootmist alustama

Lisaks tuleb arvesse võtta Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärke, mille kohaselt peavad liikmesriigid ELi direktiivi nr 2018/2001 järgi ühiselt tagama, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 32%. Tingimuste loomine teiste seas ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele, mille eesmärk on taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine, tagab riigile direktiivist tuleneva kohustuse täitmise ja annab ettevõtjatele suurema kindluse taastuvenergiaga seotud investeeringute tegemiseks. Eestil on piisavad elektrienergia ühendusvõimsused teiste riikidega ning sarnased taastuvelektri ambitsioonid, s.o ka kõik ümberkaudsed riigid plaanivad tõenäoliselt taastuvenergia eksporti ja juba aastal 2030 rohket tuule abil elektrienergia tootmist. Eesti võetud meetmetega ei pärsi me eksporti, kuna elektritootjad ei jäta selle pärast tootmata, vaid suunavad oma tootmise (läbi salvestuse) rohkem nendele perioodidele kui on suurem puudujääk (ja mitte ainult meie piirkonnas, vaid laiemalt regioonis, sest Eesti elektrienergia börsihind läheb üles, kui on üleüldine puudujääk ja kallim tootmine regioonis).

Juhul kui eelnõu tulemusel asutakse rajama suurettevõtjate ja taastuvenergia tootjate vahel otseliine suuremas mahus kui praegu, võib kaasneda võrgu ülalpidamistasu kinni maksmise kohustuse langemine ühiskonnale laiemalt. Praegu teadaoleva hinnangu järgi on 2,7% aasta 2023 elektrienergia lõpptarbimisest liikunud otseliinide kaudu. Samas on näha, et otseliinide rajamise võimalus võib aidata kaasa suurte tööstustarbijate Eestisse toomisele ja seeläbi Eesti majanduse ja konkurentsivõime paranemisele.


6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Muudatustel on mõju elu- ja looduskeskkonnale, keskkonnateadlikkusele, elurikkusele, merekeskkonnale ja veele, metsandusele ja mullale, jäätmetele ja ringmajandusele, välisõhule ja kiirgusele selles ulatuses, kuipalju rajatakse Eestisse uusi taastuvenergiat kasutavaid elektrijaamu, mille tulemusel suureneb taastuvelektri tootmise maht ja väheneb CO2-heide, mis mõjutab positiivselt välisõhu kvaliteeti ehk eelnõu toetab Eesti kliimaneutraalsuse saavutamist. Seaduse rakendamisest ei tulene eeldatavasti olulist mõju elu- ja looduskeskkonnale.

6.5. Mõju regionaalarengule
Regionaalarengule avaldavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kiirema kasutamisele võtmise eesmärgid positiivset mõju uute tootmisseadmete kasutuselevõtuga piirkondades, mis on sobivad just taastuvenergia kasutamiseks, nt rannikualadel tuuleenergia tootmine. Luuakse võimalused maapiirkondades ning äärealadel ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime paranemiseks, millega kaasneb uute töökohtade loomine (näiteks taastuvenergia tootmisseadmete hooldus- ja halduspersonali vajadus). Seaduseelnõuga kavandatav lahendus vähendab regionaalset ebavõrdsust ja võib esineda positiivset mõju maapiirkondadele, kui tugevdatakse elektrivõrku hajaasustusega piirkondade lähedal seoses taastuvenergiavõimsuste kasutuselevõtuga. Näiteks Lõuna-Eestis või saartel on olnud probleeme võrgupiirangutega ning taastuvenergia tootmisvõimsusega liitumine on olnud kulupõhise lähenemisega väga kallis, kuid käesoleva seaduseelnõuga kavandatavate muudatustega viiakse olemasolevasse elektrivõrku liitumine kõikjal fikseeritud ja prognoositavate kulude põhiseks.

Meretuuleparkide võimaliku rajamisega ja neile hinnapõranda seadmisega ei ole kõnealune seaduseelnõu seotud ja regionaalset mõõdet ei kaasne. Juhul kui meretuulepargid rajatakse kasutades fikseeritud liitumistasu, mis nähakse ette selle seaduseelnõuga, rakendub igal juhul kõigile Eesti elektritarbijatele ühesugune võrgutasu ning kui võrgutasu ehk kulu Eesti elektritarbijale veidi kasvab nagu eespool mainitud, on ette näha suuremat tulu tarbijatele seoses taastuvenergia suuremahulise arendamisega kaasneva madalama börsihinnaga. Regionaalset mõõdet võib omada asjaolu, et uute rajatavate tuuleparkide mõjupiirkonnas olevatele kohalikele omavalitsustele ja inimestele (sh. kalandusettevõtjatele, kui nende kalasaagi vähenemine on põhjustatud tuuleelektrijaamast) makstakse tasu, kuid need sätted (keskkonnahäiringu hüvitamise tasud) ei ole käesoleva seaduseelnõu objektiks, vaid kuuluvad keskkonnatasude seadusesse.

6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Olulist mõju riigieelarvele, keskvalitsuse korraldusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ei ole tuvastatud.

6.7. Muu otsene või kaudne mõju
Muudatus ei too kaasa olulist mõju põhivõrguettevõtjale. Liitumisprotsessi aeg kokkuvõttes küll lüheneb, kuid see ei mõjuta põhivõrguettevõtja tegevust määral, mis tooks kaasa mõju, mis vajaks lisatööjõudu. Kui praegu on võimalik taastuvelektritootmisvõimsust põhivõrgus kasutusele võtta 36–48 kuu möödudes I osamakse tasumisest, siis arenduskohustuse ulatuse laiendamise järel on võimalik taastuvenergia arendajal põhivõrku elektrienergiat toota juba
18–24 kuu möödudes I osamakse tasumisest, sest võrgutugevdusi ehitatakse ettevaatavalt, tuginedes planeeritud ja Konkurentsiametile esitatud arengukavale ja investeeringuprojektide ajakavale. Seega lüheneb liitumisprotsess põhivõrku kuni kolme aasta võrra.

Kui põhivõrgu ehitus ei ole lõpuni valmis ning tootja elektritoodangut on vaja mingil perioodil piirata, on tootjale ette nähtud turuhinna kompenseerimine või kulu kompenseerimine ülekandetasust ning tootjatele, kel on õigus saada taastuvenergia toetust, hüvitatakse ka saamata jäänud taastuvenergia toetus nendel tundidel kui tootmist piirati. Põhivõrguga liitujatele olemasolevas põhivõrgus muutub liitumisprotsess selgemaks, sest liitumise hind on olemasolevas võrgus fikseeritud ja juba protsessi alguses teada ehk suureneb õiguskindlus ja ‑selgus. Kavandatava eelnõuga kaob tagatisnõue ka jaotusvõrguga liitumisel ning seeläbi muutub jaotusvõrku liituvate elektritootjate jaoks protsess vähem bürokraatlikuks. Avalduv mõju sihtrühmadele on pigem positiivne.

Elektrienergia lõpphind elektritarbijale koosneb mitmest komponendist: elektri turuhind ehk börsihind, taastuvenergia tasu, võrguteenuse tasu, mis koosneb omakorda Eleringi võrgutasust (sh eelnõus kirjeldatud fikseeritud liitumistasu 50% kulude katte lisandumine), Elektrilevi võrgutasu, sagedusreservide kulud, mis avalduvad tarbija jaoks eeskätt elektrimüüjate
pakettides (läbi bilansihaldurite poolt makstavate bilansienergia kulude), strateegiline reserv ning maksud. Allolev prognoos pärineb eespool viidatud Kliimaministeeriumi 26.04.2024 avaldatud memost 2030.a. elektrihinnast ja taastuvenergia tasu muudatustest, mis on kättesaadav Energiatalgud-veebilehel. Arvutuste lähtekohaks on võetud Eleringi avaldatud varustuskindluse aruandes näidatud tarbimisprognoos (s.o 2030. aastal 10,3 teravatt-tundi ning 2035.a. 11,3 TWh).

2023 aasta keskmiseks hinnaks oli:
Börsihind 90,8 eurot/MWh, ehk 9,08 senti/kWh.
Taastuvenergia tasu 1,24 senti/kWh (sõltub taastuvenergia toetamise mahust ja tarbimisest)
Elektrilevi võrgutasu 4,5 senti/kWh (prognoosime 3,5% tõusu aastas perioodil 2024-2035. Praegu ärikliendi võrgutasu on keskmiselt 3,93 senti/kWh ning kodukliendi võrgutasu keskmiselt 5,59 senti/kWh)
Käibemaks + elektriaktsiis ca 2,98 senti/kWh.
Kokku: 17,9 senti/kWh või 179,04 eurot/MWh.

2030. aasta keskmiseks elektrihinnaks võib kujuneda (kuna allolevate lisanduvate kulude puhul on tegemist hinnangulise maksimaalse mõjuga, siis eeldatavasti tõuseb hind vähem):
Börsihind 66 eurot/MWh, ehk 6,6 senti/kWh.
Sagedusreserv alates 2025 tähendab 0,5 senti/kWh lisandumist.
Võimsusmehhanismi tõttu lisandub 0,4 senti/kWh.
Põhivõrgu (Elering) võrgutasu muutus tulenevalt arenduskohustuse muutusest: 0,125 senti/kWh.
Jaotusvõrgu (Elektrilevi) võrgutasu muutus 1,03 senti/kWh, tulenevalt võrguinvesteeringute vajaduse kasvust (Elektrilevi elektrivõrgu pikaajalise arengukava põhjal).
Taastuvenergia tasu -0,24 senti /kWh vähem kui täna.
Maksude kasv 0,59 senti/kWh, tulenevalt teadaolevatest muutustest elektriaktsiisis.
Kokku teeb see 17,8 senti/kWh või 178 eurot/MWh.

2035. aasta perspektiiv, mille puhul eeldame et selleks ajaks saab valmis suur osa tänasest Eleringi investeerimisplaanist ja tuleb juurde välisühendusi, salvestust ning meretuuleenergiat, saab aasta keskmine börsihind olla 49 eurot/MWh ehk 4,9 senti/kWh.
Taastuvenergia tasu 1,3 senti /kWh.
Maksude muutus võrreldes 2030 aastaga on tingitud prognoositud börsihinna langusest.
Kokku teeb see 15,4 senti/kWh või 154 eurot/MWh ja koos tõenäolise Elektrilevi võrgutasu tõusuga 2 senti/kWh tasemele 17,5 senti/kWh. Praegu, eelnõu menetluse ajal otsivad Konkurentsiamet, Rahandusministeerium ja Kliimaministeerium võimalusi Elektrilevi võrguteenuse kvaliteeti tõsta ilma võrgutasu suuremahulise muutuseta.

Seega pärast taastuvenergia vähempakkumiste jõustumist ja taastuvenergia ulatuslikku juurdekasvu hakkab elektrihind lõpptarbija jaoks langema. Lähemalt on taastuvenergia vähempakkumistega seotud mõjusid kirjeldatud eelmainitud Kliimaministeeriumi 26.04.2024 avaldatud memos ning täiendav mõjude hindamine sihtrühmade kaupa viiakse läbi Kliimaministeeriumi ettevalmistatavas elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas.

6.7.1. Mõju ülekandevõrku liitumisega seotud kuludele uue liitumiskontseptsiooni korral

Seni kehtinud regulatsiooni järgi tuleb nii tarbijal kui tootjal liitumisel tasuda kõik liitumisest tingitud kulud. Nende kulude välja selgitamiseks koostatakse võrguarvutused, kus võrgumudelisse lisatakse kas täiendav tarbimis- või tootmissuunaline võimsus ja seejärel selgitatakse välja kõik võrguelemendid, mis täiendava võimsuse lisandumisel võivad üle koormuda. Sellise võrguelemendi asendamise või rekonstrueerimise kulud (s.o võrgutugevduskulud) lisatakse liitumistasu koosseisu. Täiendavalt analüüsitakse liitumispunkti rajamisega seotud tööde mahtu, mille kulud lisatakse samuti liitumistasu hulka.

Tarbimisvõimsuse lisandumine
Tarbija liitumisel uue kontseptsiooni järgi fikseeritud liitumistasu komponenti, s.t võrgutugevduskulu ei rakendata. Uue liitumistasu kontseptsiooni rakendumisel väheneb tarbija liitumistasu võrgutugevduskulude võrra. Võttes aluseks Eleringi hallatavas e-Gridmap rakenduses näiteks Paljassaare alajaama, siis selles täna liitudes 50 MVA tarbimisvõimsusega ja arvestades, et võrguühendus valmib 2026. aastal, on võrgutugevduskulude suuruseks ca 14 miljonit eurot. Kavandatava uue metoodika järgi seda kulu ei oleks. Sarnaseid võrgupunkte on praeguse seisuga Eestis mitmeid (vt. allolev ekraanipilt ja kaart).



Tootmisvõimsuse lisandumine
Võttes tänase seisuga näiteks 50 MVA ulatuses liitumise Aruküla alajaamas 110kV pingel, juhul kui esitada liitumistaotlus täna võrguühenduse valmimistähtajaga 2026.a., on e-Gridmapi järgi võrgutugevduskulude maksumus ca 12 miljonit eurot, mille järgi 1 MVA maksumus oleks 240 000 eurot. Võttes aluseks esialgsete arvutuste järgi kavandatava fikseeritud liitumistasu määraks 44 000 eurot/MVA, oleks 50 MVA tootmismooduli liitumisel fikseeritud liitumistasu võit ca 10 miljonit eurot. Ülejäänud võrgus on olukord täna samuti üsna ühtlaselt sarnane (vt. allolev ekraanivaade ja kaart).



Liitumispunkti väljaehitamisega seotud kulusid ei ole mõistlik eraldi välja tuua, sest uue kontseptsiooni korral on liitumispunkti kuludele kehtestatud küll keskmistatud hinnad, kuid neid ei ole plaanis n-ö sotsialiseerida ning seega võimalik hinnavõit tootjale/tarbijale n-ö juhtumipõhine.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamiseks lisakulusid ega -tulusid riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele ei teki.

8. Seaduse jõustumine

Seadusemuudatused jõustuvad üldises korras.


9. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati EISi kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Märkustega kooskõlastasid Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium, vaikimisi kooskõlastasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Eelnõu esitati tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks huvirühmadele taastuvenergeetika nõukoja üldise meilinimekirja kaudu jaotusvõrguettevõtjale Elektrilevi OÜ, põhivõrguettevõtjale Elering AS, Konkurentsiametile ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Laekunud ettepanekute tabel on lisatud seletuskirjale.