Kirja edastamine

Seletuskiri Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“

2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta

Lühikokkuvõte

Euroopa Komisjon algatas 18. juunil 2024. aastal avaliku konsultatsiooni Euroopa

kultuuripealinnade meetme mõju hindamiseks aastatel 2013-2023, et saada tagasisidet

meetme toimimise, parendamist vajavate aspektide ja samuti tuleviku kohta pärast 2033.

aastat. Algatusega kaasneb Eesti jaoks oluline rahaline mõju juhul, kui Eesti taotleb tiitlit

järgmisel perioodil.

Euroopa kultuuripealinnade algatus loodi 1985. aastal, et esile tõsta Euroopa kultuuride

mitmekesisust, edendada turismi ja majandust ning tugevdada Euroopa identiteeti. Tiitli

saamiseks esitavad linnad põhjaliku kandideerimisavalduse, mida hindab rahvusvaheline

ekspertide komisjon. Eestis on kogemus kultuuripealinna tiitli saamise ja tiitliaasta

läbiviimisega Tallinnal 2011. aastast ning Tartul 2024. aastal.

Euroopa kultuuripealinna algatusel on mitmeid olulisi mõjusid. Sotsiaalses plaanis toetab

algatus demokraatiat, kultuurilist mitmekesisust ja kogukondade kaasatust, pakkudes

platvormi kogukondade ühendamiseks ja kultuuriprofessionaalide rahvusvahelise koostöö

edendamiseks. See aitab kasvatada eneseusku ja parandada kultuurikorraldajate kompetentsi.

Majanduslikult toob tiitel kaasa märkimisväärse turismi kasvu, luues töökohti ja arendades

taristut, mis omakorda elavdab kohalikku majandust. Tallinna ja Tartu kogemused näitavad,

et Euroopa kultuuripealinna tiitel suurendab piirkonna rahvusvahelist nähtavust, tuues kaasa

investeeringuid ja ärivõimalusi. Keskkonnamõjud on samuti olulised. Algatus soodustab

linnaruumi ja rohealade arendamist, suurendades avaliku ruumi atraktiivsust ja inimeste

keskkonnateadlikkust. Korraldatakse keskkonnahoidlikke sündmusi ja projekte, mis tõstavad

teadlikkust jätkusuutlikkusest ja loodushoiust. Riigiasutustele ja eelarvele avaldab Euroopa

kultuuripealinna programm mõju, kuna seda rahastavad nii linn/regioon kui ka riik oma

eelarvest ning see nõuab põhjalikku planeerimist. Eesti kogemused on näidanud, et varajane

rahastuse planeerimine riigieelarves ja tõhus koordineerimine on taganud programmi sujuva

elluviimise.

Eesti toetab Euroopa kultuuripealinnade meetme jätkumist, kuna see edendab EL-i

ühiseid väärtusi. Eesti on kogenud algatuse positiivset mõju Tallinn 2011 ja Tartu 2024

programmiprojektide kaudu, mis rõhutasid kohalikku identiteeti, jätkusuutlikkust ja

rahvusvahelist kultuuriprofessionaalide koostööd. Oluline on, et tulevikus oleks jätkuvalt

võimalus väikeriikide linnadel ja regioonidel tiitlile kandideerida ning et sõltumatusse

valiku- ja seirekomisjoni kaasataks jätkuvalt kohalikke kultuurieksperte. Tulevikus võiks

antud komisjon pakkuda ka nõustavat tuge kultuuripealinna kandidaatidele. Melina Mercouri

auhinna rahalist väärtust tuleks suurendada, et see vastaks paremini algatuse kõrgetele

nõudmistele ja inflatsioonile. Tulevane algatuse õigusraamistik peaks olema paindlik,

arvestades EL-i horisontaalsete prioriteetitega, ent lähtuma siiski kohalikest vajadustest ja

potentsiaalist. Samuti tuleks luua mehhanismid, mis toetavad kultuuripealinnade kogemuste

edasiandmist.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatas 18. juunil 2024. aastal avaliku konsultatsiooni

(tagasisidekorje) Euroopa kultuuripealinnade meetme vahehindamise kohta, millega soovib

kuulda sidusrühmade ja riikide arvamust. Hindamine vaatab tagasi algatuse rakendamisele

ajavahemikul 2013-2023 ehk nii 2014. aastal vastu võetud kehtiva õigusraamistiku1 kui ka

eelneva 2006. aasta õigusakti2 tingimustel tiitlikandjaks valitud linnade mõjule. Eesmärgiks on

välja selgitada, millist mõju on algatus viimase kümne aasta jooksul avaldanud, mõista Euroopa

kultuuripealinna tiitli täit potentsiaali, pakkuda õppetunde tulevastele Euroopa

kultuuripealinnadele, tuvastada Euroopa kultuuripealinnade algatuse parendamist vajavad

valdkonnad ning koguda arvamusi Euroopa kultuuripealinnade algatuse tuleviku kohta pärast

2033. aastat.

Kuigi kultuurivaldkonnas on EL-il üksnes toetav pädevus, siis antud algatusega kaasneb

kultuuripealinna tiitli pälvimise korral Eestis oluline eelarveline mõju nii riigile kui kohalikele

omavalitsustele ning seega on valitsuse seisukoha kujundamine vajalik. Konsultatsiooni

tulemused on komisjonile sisendiks 2025. aasta lõpus avaldatava uuendatud Euroopa

kultuuripealinnade õigusraamistiku ettepanekule.

Konsultatsioonidokument on avaldatud aadressil: https://culture.ec.europa.eu/el/news/have-

your-say-on-the-european-capitals-of-culture.

Konsultatsioonile vastamise tähtaeg oli 24. september. Kuigi konsultatsioonile vastamise

tähtaeg on möödas, vastab Eesti komisjonile ametliku kirjaga, milles selgitab oma seisukohti

tulevase uuendatud õigusakti kohta.

Seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi EL asjade nõunik Kadri Jauram (55652788,

[email protected]), kultuurinõunik Brüsselis, Heili Jõe (6134917, [email protected]),

rahvusvahelise koostöö nõunik Madli-Liis Parts (628 2356, [email protected]).

Valdkonna eest vastutavad Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste ja kunstide asekantsler

Märt Volmer (6282221, [email protected]).

2. EL asja sisu ja lühike taust

Euroopa kultuuripealinnade algatus loodi 1985. aastal eesmärgiga tuua esile Euroopa kultuuride

mitmekesisust ja soodustada kultuurilist koostööd. Praeguseks on üle 60 linna saanud

võimaluse kanda Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Igal aastal valitakse üks või mitu linna (sh

koos regiooniga), kus korraldatakse kultuuriüritusi. Algatuse kaudu püütakse tugevdada

Euroopa identiteeditunnet ja edendada turismi ning majandusarengut nendes linnades ja

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 445/2014/EL, 16. aprill 2014 , millega kehtestatakse liidu meede

„Euroopa kultuuripealinna” aastateks 2020–2033 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1622/2006/EÜ 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1622/2006/EÜ, 24. oktoober 2006,millega kehtestatakse

kultuurisündmusega “Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019

piirkondades. Euroopa kultuuripealinna programm võimaldab linnadel ja piirkondadel tõsta

oma rahvusvahelist nähtavust ja arendada pikaajalisi kultuuriprojekte ja -kontakte.

Kultuuripealinna tiitel toob kokku nii kohalikke kogukondi kui ka külalisi kogu Euroopast.

Kultuuripealinnaks kandideerimisel esitab kandideeriv linn riigile (Kultuuriministeerium)

mahukad kandideerimisavaldused. Riik edastab need Euroopa Liidu sõltumatule

rahvusvahelisele kultuuriekspertide komisjonile, kes teeb ettepaneku Euroopa kultuuripealinna

tiitli omistamiseks. Kandideerimisavalduses kirjeldab linn kultuuripealinna programmi,

saavutatavaid eesmärke ning eelarvet. Kavandatavat Euroopa kultuuripealinna programmi

rahastavad tavaliselt nii asjassepuutuv linn ja piirkond kui ka riik ning võimalusel kaasatakse

eraraha ja taotletakse lisarahastust erinevatest fondidest. Kui Euroopa kultuuripealinnaks

kandideeriv linn on edukalt ja nõuetekohaselt kõik tingimused täitnud, teeb eelmainitud

sõltumatu rahvusvaheline ekspertide komisjon ettepaneku määrata linnale ELi poolt Melina

Mercouri auhind väärtuses 1,5 miljonit eurot.

Eestis on kogemus kultuuripealinna tiitli saamise ja tiitliaasta läbiviimisega Tallinnal 2011.

aastast ning Tartul 2024. aastal. Mõlemal juhul panustas riik märkimisväärselt riigieelarvest

tiitliaasta läbiviimisse. Kuigi Euroopa kultuuripealinna meetmes osalemine pole otseselt

kohustuslik, siis arvestades Eesti senist positiivset kogemust ja algatuse tugevat mainet,

kandideerivad Eesti kohalikud omavalitsused ka tulevikus suure tõenäosusega kultuuripealinna

tiitlile ning sellega kaasneb arvestatav eelarveline mõju.

Seisukohtade koostamisel lähtutakse järgmistest dokumentidest:

1) Strateegia „Eesti 2035“ (kinnitatud Riigikogus 21. mail 2021. a)3;

2) Kultuuri arengukava 2021-20304;

3) Euroopa Komisjoni poolt tellitud ja sõltumatu hindamisasutuse Ecorys poolt läbiviidud

2011. aasta Euroopa kultuuripealinnade järelhindamine5

3. EL asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele

Kultuurivaldkonnas on EL-il üksnes toetav pädevus. „Euroopa kultuuripealinnad“ on Euroopa

Liidu meede, mille kehtiv õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr

445/2014/EL, mis lähtub ELTL artiklist 167 lg 5, mille kohaselt saavad Euroopa Parlament ja

nõukogu võtta vastu seadusandliku tavamenetluse raames ja pärast konsulteerimist regioonide

komiteega stimuleerivaid meetmeid. Avaliku konsultatsiooni eesmärk on täita otsuses nr

445/2014/EL sätestatud juriidiline kohustus ning lisaks on hindamine oluline sisend tulevase

uue õigusakti väljatöötamiseks, mis käsitleb Euroopa kultuuripealinnade valimist pärast 2033.

aastat. Komisjoni algatus on kooskõlas pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetega.

3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 4 https://kul.ee/kultuur2030 5 https://culture.ec.europa.eu/sites/default/files/files/ecoc-2011-evaluation_en.pdf

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Sotsiaalsed mõjud

Euroopa kultuuripealinna meede aitab esile tuua Euroopa väärtusi, sh demokraatiat, kultuurilist

ja arvamuste mitmekesisust, erinevate ühiskonnarühmade kaasamist, edendada

kultuuriprofessionaalide kompetentsi, rahvusvahelise koostöö suutlikkust ning eneseusu kasvu.

Näiteks Tallinn 2011 puhul oli suur roll vabatahtlike teadlikul kaasamisel ja koolitamisel,

kultuurikorraldajate professionaalse rahvusvahelise koostöövõimekuse edendamisel ning algus

sai pandud kogukonna ja asumiseltside tegevusele. Tartu 2024 saame juba sarnast mõju välja

tuua nii kohalikule kogukonnale, kui ka kogu Lõuna-Eesti regioonile laiemalt. Tartu 2024

programm, mis toimub lisaks Tartu linnale ka üle terve Lõuna-Eesti, katab läbi nelja

programmiliini erinevaid valdkondi ja teemasid. "Omapära ja Euroopa" keskendub ühtaegu nii

Lõuna-Eesti paikkondlikule unikaalsusele kui otsib ka ühisosa Euroopa kultuurilise

mitmekesisusega; "Inimene ja Oskused" seab keskmesse põlvkondadeülesed oskused ja

teadmised, ja keskendub ka vaimse ning füüsilise tervise edendamisele; "Elu ja Keskkond"

uurib looduse ja keskkonna mõju nii planeedile, kogukonnale kui ka inimesele, mõtestades

tulevikku nii linnas kui ka maal; "Teadus ja Tehnoloogia" väärtustab innovatsiooni ja haridust

ülikoolilinnas Tartus, käsitledes ka tehnoloogia kiire arenguga kaasnevad ohte ja

võimalusi. Tartu 2024 tegevusi toetavad ka vabatahtlike kaasamine, mis aitab hästi kaasa

kogukondlike sidemete tugevdamisele ning Tartu 2024 noorteprogramm "Extended", mis

kasvatab uut kultuurikorraldajate põlvkonda.

Kindlasti on Euroopa väärtuste, sh sidususe ja mitmekesisusega arvestamine oluline ka

tulevikus Euroopa kultuuripealinnade uuendatud õigusraamistiku väljatöötamisel, eriti

arvestades praegust geopoliitilist olukorda. Samuti ilmestavad eeltoodud näited hästi tõsiasja,

et kultuuripealinna programmi ülesehituses on oluline lähtuda kohalikest vajadustest kutsudes

nii esile positiivsed muutusi.

Mõju majandusele

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 tõi kaasa olulise turismi kasvu, suurendades külastajate

arvu üle 20%, mis andis tugeva tõuke hotellidele, restoranidele ja teenindussektorile. Kohalikku

majandust elavdasid sajad kultuurisündmused, mis lõid töökohti ja pakkusid tulu nii loome- kui

teenindussektorile. Taristu ja avaliku ruumi investeeringud, nagu Kalamaja, mereääre ja

sadama-ala arendamine, pakkusid linnale pikaajalist majanduslikku kasu. Kultuuri- ja

loomesektor kasvas tänu rahvusvahelistele koostöövõimalustele ja kohalike

kultuurikorraldajate paremale professionaalsele suutlikkusele ja sündmuste suuremale

nähtavusele. Rahvusvaheline tähelepanu tõstis Tallinna mainet, tuues kaasa uusi

investeeringuid ja ärivõimalusi ka pärast kultuuripealinna aastat.

Tartu ja Lõuna-Eesti osas näitab esmane statistika, et välispäritolu ööbimisi on Lõuna-Eestisse

jõudnud 7 kuuga kokku 86 000, mis on 13 % rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga ning

kaks korda rohkem võrreldes 2020. aastaga. Sisepäritolu ööbimisi on käesoleval aasta 7 kuuga

veidi vähem kui eelmine aasta samal perioodil, kuid siiski rohkem kui koroona eelsel ajal.

Statistikaameti andmetel oli näiteks 2023. aastal ööbimisega siseturisti keskmine kulutus 179

eurot/öö. Tartu 2024 on läbiviinud Tartu 2024 põhi- ja lisaprogrammi Tartu laululava

suurkontsertide uuringu6 ja sellest nähtub selgelt, et kultuur panustab oluliselt majandusse.

Nimelt Tartu laululaval 10.06–18.07.2024 toimunud kuuel suurkontserdil oli kokku 48 500

pealtvaatajat. Publiku kulutused piletitele olid üle 5,1 miljoni euro (piletid, transport, majutus,

toit-jook, meened jms) ja Eesti riigi tulu ainuüksi käibemaksult oli 1,1 miljonit eurot, millele

lisandusi muud maksud, näiteks tööjõumaksud. Suursündmuste raames läbiviidud

küsimustikule vastas 1600 ja saadud tagasiside on väärtuslik teave Tartu teenuste, taristu ja

turunduse arendamiseks. Esialgsetest andmetest nähtub samuti, et Tartu 2024 ja selle

programmi projektid on suutnud tuua umbes 3 miljoni euro väärtuses toetusi peamiselt

välisfondidest ning eraettevõtete või bartertehingute toetus küündib 1,1 miljoni euroni. Suure

teatriproduktsiooni „Rahamaa“ 11 etenduse piletitulu koos muude kaudsete tuludega (toitlustus,

majutus) oli näiteks kokku 740 000 eurot. Lisaks Piletilevi esialgsetel andmetel on muude

tasuliste Tartu 2024 programmi sündmuste piletitulu seni olnud 1-1,5 miljonit eurot. Täpsemad

andmed selguvad siiski tiitliaastajärgse kokkuvõtte koostamisel.

Käesoleva aasta septembriks on Tartut ja Lõuna-Eestit kajastatud rahvusvahelises meedias

ligikaudu 1000 korda. Tartu 2024 on andnud põhjuse rääkida Eestist enam kui 20 riigi ning

mitmetes rahvusvahelistes väljaannetes. Neist kõige enam Tartu 2024 turundussihtriikides ehk

Saksamaal, Soomes, Lätis, Leedus, Ühendkuningriigis, aga ka kaugemal, teiste seas enam

näiteks Austria ja Itaalia väljaannetes. Võrdluseks, 2023. aastal kajastati kultuuripealinna

raames Tartut ja Lõuna-Eestit välismeedias ligi 700 korral, neist samuti kõige enam Tartu 2024

viies sihtriigis. Kajastatud on Euroopa kultuuripealinna avamist, Tartu ja Lõuna-Eesti omapära,

räägitud Tartu 2024 programmi tähtsündmustest ja kultuuripealinna loovkontseptsioonist

„Ellujäämise kunstid” jm. Kajastused välismeedias katavad suurt osa Euroopa mainekatest

väljaannetest. Näiteks on Euroopa kultuuripealinna teemasid kajastanud nii „The Guardian“,

„The Telegraph“, „The Sun“, „National Geographic“, „The Independent“, „Vogue“, „Iltalehti“,

„Ilta-Sanomat“, „Aamulehti“, „Radio France“, „Der Spiegel“, „FAZ“ ja korduvalt Saksamaa

Rahvusringhäälingu erinevad üleriiklikud saated ja paljud teised meediakanalid, teiste seas

mainekad kunstiväljaanded nagu näiteks „Artribune“.

Eelmainitu pinnalt võib nentida, et Euroopa kultuuripealinna tiitlil on vahetu positiivne mõju

Tartu ja Lõuna-Eesti rahvusvahelise tuntuse kasvule, turismile ja seeläbi laiemalt majanduse

elavnemisele.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 tõi kaasa linnaruumi arenduse, näiteks Kalamaja,

mereääre ja sadama-ala renoveerimise, muutes need piirkonnad inimestele atraktiivsemaks ja

avalikeks ruumideks. Kultuuripealinna sündmusi korraldati looduslikes keskkondades,

rõhutades rohealade ja puhkevõimaluste tähtsust linnakeskkonnas. Keskkonnateadlikkuse

6 https://drive.google.com/file/d/1z0BC4B7kAFeyx6f1wRgs9UAHHyzgysWG/view

tõstmiseks toimusid roheteemalised kunstiprojektid, mis käsitlesid jätkusuutlikkust ja

looduskaitset. Lisaks rakendati kultuuriüritustel keskkonnasõbralikke praktikaid.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programm keskendub samuti linnaruumi ja rohealade

arendamisele, et luua mugavamat ja atraktiivsemat avalikku ruumi kohalikele elanikele ja

külastajatele. Näiteks on osa Tartu rohealasid saanud uue ilme „Kureeritud elurikkuse“ projekti

raames. Tartu on laiendanud jalakäijate alade arvu, näiteks kesklinna piirkonnas „Autovabaduse

puiestee“ projekti raames, et soodustada jalutuskäike ja sotsiaalset suhtlemist. Soodustatakse

jalgrattaga liiklemist, näiteks saab Tartu ühistranspordikaardiga liiklemiseks laenutada

elektrijalgratta. Tartu 2024 koostas samuti keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendi,

mille rakendamine on kohustuslik kõigile kultuuripealinna programmis olevatele projektidele.

Eesmärk on, et see leiaks püsivat kasutamist ka kultuuripealinna aasta järgselt nii Eestis kui ka

rahvusvaheliselt. Tartu 2024 programmi raames korraldatakse samuti keskkonnateemalisi

näitusi ja töötubasid, mis käsitlevad jätkusuutlikkuse, loodushoiu aga ka tehnoloogiaga seotud

teemasid. Näiteks „Ellujäämise kunstide loodusloovusfestival“; kunstifestival „Linnast väljas“,

näitused Wild Bits“ „Metsavaimud masinas“ jt.

Seega võib juba nende näidete põhjal öelda, et Euroopa kultuuripealinna programmid püüavad

esile kutsuda positiivseid muutusi meie mõtteviisis, elus ja keskkonnas ning on tõenäoline

eeldada seda ka võimalikelt tulevastelt Euroopa kultuuripealinnadelt Eestis.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele

Euroopa kultuuripealinna valikuprotsess hõlmab mitmeid etappe, millel on mõju nii

riigiasutuste töökorraldusele kui ka riigieelarvele. 2014. aasta otsusega nr 445/2014/EL toimus

valikuprotsessis muudatus ning vastutus kultuuripealinna valiku korraldamise eest pandi

riikidele. Hiljemalt 6 aastat enne tiitliaasta algust kuulutab riik (Kultuuriministeerium) välja

Euroopa kultuuripealinna konkursi ja teeb riigikeeles kättesaadavaks kõik kandideerimist

puudutavad materjalid. Konkursi käigus esitavad linnad oma kandideerimisavaldused koos

kultuuripealinna visiooni ja detailse programmiga. Seejärel hindab rahvusvaheline

sõltumatutest kultuuriekspertidest koosnev komisjon esitatud kandideerimisavaldusi,

arvestades linnade kultuurilist mitmekesisust, innovaatilisust ning võimet kaasata kohalikke ja

rahvusvahelisi osalisi. Ekspertide komisjon valib välja lõppvooru jõudnud linnad, kes siis

viimistlevad oma programmi ning seejärel teeb sama ekspertide komisjon ettepaneku võitja

kohta ning riik (kultuuriminister) kinnitab ekspertide hinnangu alusel antud linna Euroopa

kultuuripealinnaks. Valikuprotsessile järgneb mitmeaastane ettevalmistuste seire, mida juhib

seesama rahvusvaheline sõltumatutest kultuuriekspertidest koosnev komisjon. Kui

ettevalmistused on nõuetekohaselt sujunud, saab tiitlit kandev linn EL-i poolse auhinna 1,5

miljoni euro väärtuses. Eelkirjeldatud valikuprotsess küll suurendas riigi tasandi koormust, ent

samas tõi omanikutunde riikidele ja linnadele lähemale. Saame öelda, et muudatused

valikuprotsessis on olnud positiivsed ning Eestis on see toiminud tõrgeteta ja võiks nii jätkuda

ka tulevikus.

Eelminitud 2014. aasta Euroopa kultuuripealinna meetme õigusaktis on lisaks sätestatud

varajase poliitilise kokkuleppe nõue kultuuripealinna rahastamiseks eesmärgiga tagada

efektiivsed ettevalmistused ja tiitliaasta programmi läbiviimine. Antud nõue on end samuti

positiivselt tõestanud. Tartu 2024 eelarve on 24,5 miljonit eurot, millest 10 miljonit panustab

linn ja 10 miljonit riik ning millele lisandub erasektori ja 19 Lõuna-Eesti kohaliku omavalitsuse

panus ning toetused erinevatest fondidest. Rahastamise kokkulepe saavutati aegsasti juba 2018.

aastal ning riigipoolne rahastus kinnitati riigi eelarvestrateegias. See tagas ettevalmistuste

rahuliku ja töise sujumise. Tulevase Euroopa kultuuripealinnade uuendatud õigusakti puhul, kui

taaskord avaneb ühel Eesti linnal võimalus kandideerida Euroopa kultuuripealinna tiitlile,

tuleks Eestil samuti suure tõenäosusega arvestada riigieelarveliste vahendite varajase

planeerimisega.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1 Eesti peab oluliseks, et Euroopa kultuuripealinnade meede jätkuks ka

tulevikus, kuna see aitab kaasa Euroopa Liidu ühiste väärtuste – vabaduse,

demokraatia, võrdsuse, kaasatuse ja kultuurilise mitmekesisuse – esile tõstmisele,

mis on eriti oluline praeguses keerulises geopoliitilises olukorras.

Selgitus: Euroopa kultuuripealinn on EL-i üks kõige nähtavamaid ja mainekamaid

kultuurivaldkonna algatusi, mis 2025. aastal tähistab oma 40. sünnipäeva. Eesti kogemus

Euroopa kultuuripealinna algatusega on olnud positiivne nii Tallinn 2011 kui ka hetkel

käimasoleva Tartu 2024 näitel. Tallinn 2011 ja Tartu 2024 on mõlemad edendanud Euroopa

väärtusi, keskendudes kultuuride mitmekesisusele, erinevate elanikkonnarühmade kaasamisele

ja sotsiaalsele õigusele. Mõlema kultuuripealinna programmid rõhutasid ja rõhutavad kohaliku

identiteedi, keskkonnasõbralike algatuste ja jätkusuutlikkuse tähtsust, edendades seeläbi

vastutustundlikku suhtumist kultuuri ja keskkonda. Kultuuripealinnade algatus on aidanud lahti

mõtestada Euroopa Liitu ja tema väärtusi siin Eestis, toonud seda meie kogukondadele lähemale

ning ka vastupidi toonud Eestit meie mitmekesisuses lähemale ülejäänud Euroopale.

5.2 Leiame, et kultuuripealinnade algatuse ülesehitus peaks jätkuvalt tagama

sellised tingimused (näiteks kriteeriumid teostamisvõime ja korralduse

kategoorias), mis võimaldaksid väikeste riikide kohalikel omavalitsustel ja

linnadel reaalselt kandideerida kultuuripealinna tiitlile.

Selgitus: ülesehitus peaks olema jätkuvalt selline, mis sobiks nii suurtele kui väikestele

linnadele ja võimaldaks kandideerida samuti regioonidel. On näha üldist tendentsi, et järjest

enam linnu kandideerib koos ümbritseva piirkonnaga ja tõdeme seda ka Eestis Tartu 2024

näitel, kus Euroopa kultuuripealinna programmis osaleb lausa neljandik Eestit. Meetme hetkel

kehtiv õiguslikraamistik aga ei võimalda piirkonnal üksinda ilma linnata kandideerida.

Tulevikus võiks see olla võimalik ja nõnda, et eesmärkide saavutamine ning koostöö on

reaalselt teostatav.

5.3 Peame oluliseks, et kultuuripealinna tiitli lõplikku soovitust andvasse

rahvusvahelisse sõltumatusse valiku- ja seirekomisjoni kaasatakse ka edaspidi

kandideeriva riigi kohalikke olusid tundvaid kultuurieksperte.

Selgitus: Euroopa kultuuripealinna välja valimist ja ettevalmistuste edenemist juhib

rahvusvaheline sõltumatu kultuuriekspertidest koosneb valiku- ja seirekomisjon. Eelmainitu

koosneb 13 liikmest, kellest 3 on määratud EL Nõukogu, 3 Euroopa Parlamendi, 3 Euroopa

Komisjoni, 1 Regioonide Komitee poolt ning kuni 2 liikmeriigi poolt määratud eksperdist.

Valiku- ja seirekomisjon tagab oma erinevate ja üksteist täiendavate pädevustega

kõrgetasemelise ja Euroopa väärtustega kooskõlas oleva Euroopa kultuuripealinna valimise.

Samuti seirab ekspertide komisjon linnasid hiljem nende praktilistes tiitliaasta ettevalmistustes.

Lisaks rahvusvahelisele kogemusele on väga oluline, et komisjoni töös osalevad konkreetse

riigi kultuurivaldkonna sõltumatud eksperdid, kes tunnevad kohalikke olusid ja eripärasid.

Eestil on väga positiivne kogemus viimasest Euroopa kultuuripealinnade valikust, kus meie

eksperdid osalesid aktiivselt valiku- ja seirekomisjoni töös jagades selgitusi ja taustateavet

linnade ning Eesti elu-olu kohta. See aitab paremini lahti mõtestada kultuuripealinna tiitlile

kandideeriva linna kandideerimisavaldust.

5.4. Peame oluliseks, et sätestataks õiguslik kohustus kultuuripealinna tiitli

lõplikku soovitust andvale rahvusvahelisele sõltumatule valiku- ja

seirekomisjonile nõustada kandidaatlinnu kultuuripealinnaks kandideerimisel

ja tiitliaastaks ettevalmistumisel.

Selgitus: hetkel kehtiv õigusakt – Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 445/204/EL –

märgib, et ekspertide komisjon hindab eel- ja lõppvooru pääsenud kultuuripealinna

kandidaatide taotlusi ja teeb otsused, nõustavat rolli ei ole välja toodud. Tartu 2024 toob aga

oma tagasisides välja, et avatud dialoog komisjoniga ja nõuküsimise võimalus kogenud

ekspertidelt kultuuripealinnaks kandideerimisel ilma, et see mõjutaks ekspertide komisjoni

lõplikku otsust, oleks teretulnud ja aitaks kandideerivatel linnadel paremini täiendada oma

kandideerimisavaldust ning tiitliaasta programmi.

5.5 Leiame, et Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ programmist Euroopa

kultuuripealinna tiitli saajale välja makstava Melina Mercouri auhinna rahaline

väärtus peaks olema praegusest suurem arvestamaks kõrgete ootustega

kultuuripealinna algatuse elluviimise kvaliteedile . Samuti peaks olema võimalik

kohandada auhinda arvestades ELi üldist elatustaset ja inflatsiooni.

Selgitus: Euroopa kultuuripealinna meede on EL-i üks kõige mainekam lipulaev

kultuurivaldkonnas. Arvestades seda ja samuti kultuuripealinnale esitatavaid kõrgetasemelisi

nõudeid võiks EL-i panus olla paremini vastavuses ootustega. Algatuse nimest lähtuvalt võib

jääda mulje, et kogu algatust rahastab täielikult EL, ent tegelik olukord on pigem vastupidine,

enamus rahastust tuleb linnalt ja riigilt. Lisaks on oluline märkida, et hetkel kehtiva õigusakti

järgi on aastatel 2014-2033 auhinna suurus 1,5 miljonit eurot, arvestades aga toimunud üldist

elatustaseme tõusu ning inflatsiooni, on linnad neile seatud ootuste täitmisel tegelikult erinevas

olukorras. Uue kavandatava õigusraamistiku alusel plaanitakse anda kultuuripealinnade tiitlid

tõenäoliselt perioodil 2034-2050, mis on pikk ajavahemik ning tulevase ebavõrdsuse

vältimiseks võiks auhind olla ajas paindliku suurusega arvestades EL-i üldist elatustaset ja

inflatsiooni.

5.6 Euroopa kultuuripealinna meetme tingimused peaks arvestama paindlikult nii

praeguste kui ka tulevaste Euroopa Liidu horisontaalsete prioriteetidega.

Selgitus: hetkel kehtiv õigusraamistik on loodud omas ajas ning ei maini näiteks digi- ega

roheaspekte. Tegelikkuses arvestavad kandideerivad linnad horisontaalsete teemadega.

Tulevane õigusraamistik võiks tagada parema sidususe EL-i horisontaalsete prioriteetidega,

jättes olude muutumisel võimaluse paindlikult neid eemaldada või lisada. Siiski peab

eelmainitud prioriteetide kõrval olema selge, et Euroopa kultuuripealinnaks kandideerivad

linnad ja regioonid lähtuvad oma kavandatavas programmis eelkõige kohalikest väljakutsetest

ja potentsiaalist, kutsudes nii esile positiivsed muutusi.

5.7 Peame vajalikuks, et Euroopa Komisjon tagaks Euroopa Liidu tasandil

kultuuripealinna tiitliaasta käigus saadud kogemuste järjepidevuse ja

edasiandmise tulevastele Euroopa kultuuripealinnadele.

Selgitus: 40 aasta jooksul on Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud üle 60 linna. Selle aja

jooksul on omandatud hindamatud teadmised ja kogemused väga mahukate kultuuriprojektide

ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Need kogemused väärivad laialdasemat jagamist ja

edasiandmist. Kollektiivsed kogemused on ka üks osa kultuuripealinna kestlikust mõjust. Seni

on linnad jaganud kogemusi omaalgatuslikult kultuuripealinnade mitteametlikus võrgustikus

„ECoC family“. Tulevikus võiks uus õigusraamistik paremini ära kasutada linnade ja

piirkondade tiitliaasta kogemust ja toetada selle jagamist, näiteks nähes ette EL tasandi toetuse

eelmainitud võrgustiku toimimiseks, kogemuse jagamiseks ning kohtumiste ja ürituste

korraldamiseks. Samuti võiks teised EL-i poolsed rahastusvõimalused kultuurivaldkonnale olla

senisest hõlpsamini kättesaadavad ja arusaadavad ning võimaliku toetuse taotlemine väiksema

halduskoormusega.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Konsultatsiooniküsimustik edastati arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule

ning Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024.

Arvamuse saatis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, kes leiab, et Euroopa kultuuripealinnade

meetmel on õnnestunud vaadeldava ajavahemiku jooksul julgustada Euroopa mõõtmega

kultuuriürituste korraldamist ning panustada kodanike teadlikusse Euroopa kultuuride

mitmekesisusest ja ka ühisosast. Läbi paremini läbimõeldud kultuuristrateegiate on meede

olulisel määral aidanud laiendada kultuuripakkumust tiitlit kandvates linnades ning on

suurendanud sündmustest osavõttu. Samuti on algatus aidanud olulisel määral kaasa

kultuuriprofessionaalide pädevuse kasvule, rahvusvahelisele koostööle ja tugevdanud üldiselt

tiitlikandva linna ja piirkonna kultuurisektorit. Euroopa kultuuripealinnade meede on teatud

määral suurenenud kohalike ja rahvusvaheliste külastajate arvu ning linna ja piirkonna

rahvusvahelist tuntust. Tartu 2024 leiab, et veidi piiratumal määral on meede toetanud

pikaajalise kultuuristrateegia arendamist ning era- ja avaliku sektori raha kaasamist tiitlit

kandva linna taristu arendamisse. Tartu 2024 märgib, et linna ja piirkonna elanikud on väga

teadlikud Euroopa kultuuripealinnade projektist ning et see on Euroopa Liidu meede. Eduka

kultuuripealinna võtmefaktorina tuuakse välja linna ja kultuuriorganisatsioonide suutlikkust

vedada nii suurt projekti, poliitilist tuge ning rahastamise kättesaadavust. Kriitilisem ollakse

Euroopa Liidu poolse rahastuse osas märkides, et liidupoolsed tingimused ja ootused

kultuuripealinnale ei ole vastavuses rahalise auhinna suurusega, st 10 aasta jooksul pole auhinna

suurus muutunud ning arvestades tänast elatustaset ja inflatsiooni on linnadel palju raskem

tagada samaväärne kõrgetasemeline tiitliaastaprogramm kui 10 aastat tagasi. Tartu 2024 leiab,

et piirkonna kaasamine peaks tulevikus olema võimalik, kuid oluline on samuti arvestada, et

tiitliaasta programmis osalevate kohalike omavalitsuste arv ei oleks nii suur, et see hakkaks

takistama praktilist elluviimist. Tartu 2024 leiab samuti, et 2014. aasta otsusega kehtestatud

valikuprotsess toimib üldiselt üsna hästi ja et tähtis on kohalikke olusid tundvate

kultuuriekspertide kaasamine valikupaneeli.

Seisukohad on kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga.

Seletuskirjale on lisatud avaliku konsultatsiooniküsimustiku vormil olevad vastused.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

… oktoober 2024. a nr

Päevakorrapunkt nr…

Eesti seisukohad Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2024. aasta

vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta

1. Kiita heaks järgmised kultuuriministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu meetme

„Euroopa kultuuripealinnad“ 2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta.

1.1 Eesti peab oluliseks, et Euroopa kultuuripealinnade meede jätkuks ka tulevikus, kuna see

aitab kaasa Euroopa Liidu ühiste väärtuste – vabaduse, demokraatia, võrdsuse, kaasatuse ja

kultuurilise mitmekesisuse – esile tõstmisele, mis on eriti oluline praeguses keerulises

geopoliitilises olukorras.

1.2 Leiame, et Euroopa kultuuripealinnade meetmeülesehitus peaks jätkuvalt tagama sellised

tingimused (näiteks kriteeriumid teostamisvõime ja korralduse kategoorias), mis

võimaldaksid väikeste riikide kohalikel omavalitsustel ja linnadel reaalselt kandideerida

kultuuripealinna tiitlile.

1.3 Peame oluliseks, et kultuuripealinna tiitli lõplikku soovitust andvasse rahvusvahelisse

sõltumatusse valiku- ja seirekomisjoni kaasatakse ka edaspidi kandideeriva riigi kohalikke

olusid tundvaid kultuurieksperte.

1.4 Peame oluliseks, et sätestataks õiguslik kohustus kultuuripealinna tiitli lõplikku soovitust

andvale rahvusvahelisele sõltumatule valiku- ja seirekomisjonile nõustada, kandidaatlinnu

kultuuripealinnaks kandideerimisel ja tiitliaastaks ettevalmistumisel.

1.5 Leiame, et Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ programmist Euroopa kultuuripealinna tiitli

saajale välja makstava Melina Mercouri auhinna rahaline väärtus peaks olema praegusest

suurem arvestamaks kõrgete ootustega kultuuripealinna algatuse elluviimise kvaliteedile.

Samuti peaks olema võimalik kohandada auhinda arvestades ELi üldist elatustaset ja

inflatsiooni.

1.6 Euroopa kultuuripealinna meetme tingimused peaks arvestama paindlikult nii praeguste kui

ka tulevaste Euroopa Liidu horisontaalsete prioriteetidega.

1.7 Peame vajalikuks, et Euroopa Komisjon tagaks Euroopa Liidu tasandil kultuuripealinna

tiitliaasta käigus saadud kogemuste järjepidevuse ja edasiandmise tulevastele Euroopa

kultuuripealinnadele.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Kultuuriministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu

ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestis valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide

Komitee liikmetele.

Kristen Michal

peaminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikantselei

[email protected] 25.10.2024 nr 9-1/863-3

Euroopa kultuuripealinnade otsuse avalik

konsultatsioon

Käesolevaga esitan Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2024. a istungile materjalid Euroopa

kultuuripealinnade otsuse avaliku konsultatsiooni kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Kadri Jauram 5565 2788

[email protected]