Kiri

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 31.10.2024 nr 2-5/24-01656-2

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2024. a vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta

      Austatud Riigikogu juhatus     Edastan Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2024. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta:   1.1 Eesti peab oluliseks, et Euroopa kultuuripealinnade meede jätkuks ka tulevikus, kuna see aitab kaasa Euroopa Liidu ühiste väärtuste – vabaduse, demokraatia, võrdsuse, kaasatuse ja kultuurilise mitmekesisuse – esile tõstmisele, mis on eriti oluline praeguses keerulises geopoliitilises olukorras.   1.2 Leiame, et Euroopa kultuuripealinnade meetme ülesehitus peaks jätkuvalt tagama sellised tingimused (näiteks kriteeriumid teostamisvõime ja korralduse kategoorias), mis võimaldaksid väikeste riikide kohalikel omavalitsustel ja linnadel reaalselt kandideerida kultuuripealinna tiitlile.   1.3 Peame oluliseks, et kultuuripealinna tiitli lõplikku soovitust andvasse rahvusvahelisse sõltumatusse valiku- ja seirekomisjoni kaasatakse ka edaspidi kandideeriva riigi kohalikke olusid tundvaid kultuurieksperte.   1.4 Peame oluliseks, et sätestataks õiguslik kohustus kultuuripealinna tiitli lõplikku soovitust andvale rahvusvahelisele sõltumatule valiku- ja seirekomisjonile nõustada kandidaatlinnu kultuuripealinnaks kandideerimisel ja tiitliaastaks valmistumisel.   1.5 Leiame, et Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ programmist Euroopa kultuuripealinna tiitli saajale välja makstava Melina Mercouri auhinna rahaline väärtus peaks olema praegusest suurem, arvestamaks suurte ootustega kultuuripealinna algatuse elluviimise kvaliteedile. Samuti peaks olema võimalik kohandada auhinda arvestades Euroopa Liidu üldist elatustaset ja inflatsiooni.   1.6 Euroopa kultuuripealinna meetme tingimused peaks arvestama paindlikult nii praeguste kui ka tulevaste Euroopa Liidu horisontaalsete prioriteetidega.  

.

2 (2)

1.7 Peame vajalikuks, et Euroopa Komisjon tagaks Euroopa Liidu tasandil kultuuripealinna tiitli aasta käigus saadud kogemuste järjepidevuse ja edasiandmise tulevastele Euroopa kultuuripealinnadele.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad: 1. Seletuskiri 2. Vastused avalikule konsultatsioonile     Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Elen Nurme 693 5201 [email protected]

Seletuskiri Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu meetme „Euroopa kultuuripealinnad“

2024. aasta vahehindamise avaliku konsultatsiooni kohta

Lühikokkuvõte

Euroopa Komisjon algatas 18. juunil 2024. aastal avaliku konsultatsiooni Euroopa

kultuuripealinnade meetme mõju hindamiseks aastatel 2013-2023, et saada tagasisidet

meetme toimimise, parendamist vajavate aspektide ja samuti tuleviku kohta pärast 2033.

aastat. Algatusega kaasneb Eesti jaoks oluline rahaline mõju juhul, kui Eesti taotleb tiitlit

järgmisel perioodil.

Euroopa kultuuripealinnade algatus loodi 1985. aastal, et esile tõsta Euroopa kultuuride

mitmekesisust, edendada turismi ja majandust ning tugevdada Euroopa identiteeti. Tiitli

saamiseks esitavad linnad põhjaliku kandideerimisavalduse, mida hindab rahvusvaheline

ekspertide komisjon. Eestis on kogemus kultuuripealinna tiitli saamise ja tiitliaasta

läbiviimisega Tallinnal 2011. aastast ning Tartul 2024. aastal.

Euroopa kultuuripealinna algatusel on mitmeid olulisi mõjusid. Sotsiaalses plaanis toetab

algatus demokraatiat, kultuurilist mitmekesisust ja kogukondade kaasatust, pakkudes

platvormi kogukondade ühendamiseks ja kultuuriprofessionaalide rahvusvahelise koostöö

edendamiseks. See aitab kasvatada eneseusku ja parandada kultuurikorraldajate kompetentsi.

Majanduslikult toob tiitel kaasa märkimisväärse turismi kasvu, luues töökohti ja arendades

taristut, mis omakorda elavdab kohalikku majandust. Tallinna ja Tartu kogemused näitavad,

et Euroopa kultuuripealinna tiitel suurendab piirkonna rahvusvahelist nähtavust, tuues kaasa

investeeringuid ja ärivõimalusi. Keskkonnamõjud on samuti olulised. Algatus soodustab

linnaruumi ja rohealade arendamist, suurendades avaliku ruumi atraktiivsust ja inimeste

keskkonnateadlikkust. Korraldatakse keskkonnahoidlikke sündmusi ja projekte, mis tõstavad

teadlikkust jätkusuutlikkusest ja loodushoiust. Riigiasutustele ja eelarvele avaldab Euroopa

kultuuripealinna programm mõju, kuna seda rahastavad nii linn/regioon kui ka riik oma

eelarvest ning see nõuab põhjalikku planeerimist. Eesti kogemused on näidanud, et varajane

rahastuse planeerimine riigieelarves ja tõhus koordineerimine on taganud programmi sujuva

elluviimise.

Eesti toetab Euroopa kultuuripealinnade meetme jätkumist, kuna see edendab EL-i

ühiseid väärtusi. Eesti on kogenud algatuse positiivset mõju Tallinn 2011 ja Tartu 2024

programmiprojektide kaudu, mis rõhutasid kohalikku identiteeti, jätkusuutlikkust ja

rahvusvahelist kultuuriprofessionaalide koostööd. Oluline on, et tulevikus oleks jätkuvalt

võimalus väikeriikide linnadel ja regioonidel tiitlile kandideerida ning et sõltumatusse

valiku- ja seirekomisjoni kaasataks jätkuvalt kohalikke kultuurieksperte. Tulevikus võiks

antud komisjon pakkuda ka nõustavat tuge kultuuripealinna kandidaatidele. Melina Mercouri

auhinna rahalist väärtust tuleks suurendada, et see vastaks paremini algatuse kõrgetele

nõudmistele ja inflatsioonile. Tulevane algatuse õigusraamistik peaks olema paindlik,

arvestades EL-i horisontaalsete prioriteetitega, ent lähtuma siiski kohalikest vajadustest ja

potentsiaalist. Samuti tuleks luua mehhanismid, mis toetavad kultuuripealinnade kogemuste

edasiandmist.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatas 18. juunil 2024. aastal avaliku konsultatsiooni

(tagasisidekorje) Euroopa kultuuripealinnade meetme vahehindamise kohta, millega soovib

kuulda sidusrühmade ja riikide arvamust. Hindamine vaatab tagasi algatuse rakendamisele

ajavahemikul 2013-2023 ehk nii 2014. aastal vastu võetud kehtiva õigusraamistiku1 kui ka

eelneva 2006. aasta õigusakti2 tingimustel tiitlikandjaks valitud linnade mõjule. Eesmärgiks on

välja selgitada, millist mõju on algatus viimase kümne aasta jooksul avaldanud, mõista Euroopa

kultuuripealinna tiitli täit potentsiaali, pakkuda õppetunde tulevastele Euroopa

kultuuripealinnadele, tuvastada Euroopa kultuuripealinnade algatuse parendamist vajavad

valdkonnad ning koguda arvamusi Euroopa kultuuripealinnade algatuse tuleviku kohta pärast

2033. aastat.

Kuigi kultuurivaldkonnas on EL-il üksnes toetav pädevus, siis antud algatusega kaasneb

kultuuripealinna tiitli pälvimise korral Eestis oluline eelarveline mõju nii riigile kui kohalikele

omavalitsustele ning seega on valitsuse seisukoha kujundamine vajalik. Konsultatsiooni

tulemused on komisjonile sisendiks 2025. aasta lõpus avaldatava uuendatud Euroopa

kultuuripealinnade õigusraamistiku ettepanekule.

Konsultatsioonidokument on avaldatud aadressil: https://culture.ec.europa.eu/el/news/have-

your-say-on-the-european-capitals-of-culture.

Konsultatsioonile vastamise tähtaeg oli 24. september. Kuigi konsultatsioonile vastamise

tähtaeg on möödas, vastab Eesti komisjonile ametliku kirjaga, milles selgitab oma seisukohti

tulevase uuendatud õigusakti kohta.

Seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi EL asjade nõunik Kadri Jauram (55652788,

[email protected]), kultuurinõunik Brüsselis, Heili Jõe (6134917, [email protected]),

rahvusvahelise koostöö nõunik Madli-Liis Parts (628 2356, [email protected]).

Valdkonna eest vastutavad Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste ja kunstide asekantsler

Märt Volmer (6282221, [email protected]).

2. EL asja sisu ja lühike taust

Euroopa kultuuripealinnade algatus loodi 1985. aastal eesmärgiga tuua esile Euroopa kultuuride

mitmekesisust ja soodustada kultuurilist koostööd. Praeguseks on üle 60 linna saanud

võimaluse kanda Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Igal aastal valitakse üks või mitu linna (sh

koos regiooniga), kus korraldatakse kultuuriüritusi. Algatuse kaudu püütakse tugevdada

Euroopa identiteeditunnet ja edendada turismi ning majandusarengut nendes linnades ja

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 445/2014/EL, 16. aprill 2014 , millega kehtestatakse liidu meede

„Euroopa kultuuripealinna” aastateks 2020–2033 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1622/2006/EÜ 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1622/2006/EÜ, 24. oktoober 2006,millega kehtestatakse

kultuurisündmusega “Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019

piirkondades. Euroopa kultuuripealinna programm võimaldab linnadel ja piirkondadel tõsta

oma rahvusvahelist nähtavust ja arendada pikaajalisi kultuuriprojekte ja -kontakte.

Kultuuripealinna tiitel toob kokku nii kohalikke kogukondi kui ka külalisi kogu Euroopast.

Kultuuripealinnaks kandideerimisel esitab kandideeriv linn riigile (Kultuuriministeerium)

mahukad kandideerimisavaldused. Riik edastab need Euroopa Liidu sõltumatule

rahvusvahelisele kultuuriekspertide komisjonile, kes teeb ettepaneku Euroopa kultuuripealinna

tiitli omistamiseks. Kandideerimisavalduses kirjeldab linn kultuuripealinna programmi,

saavutatavaid eesmärke ning eelarvet. Kavandatavat Euroopa kultuuripealinna programmi

rahastavad tavaliselt nii asjassepuutuv linn ja piirkond kui ka riik ning võimalusel kaasatakse

eraraha ja taotletakse lisarahastust erinevatest fondidest. Kui Euroopa kultuuripealinnaks

kandideeriv linn on edukalt ja nõuetekohaselt kõik tingimused täitnud, teeb eelmainitud

sõltumatu rahvusvaheline ekspertide komisjon ettepaneku määrata linnale ELi poolt Melina

Mercouri auhind väärtuses 1,5 miljonit eurot.

Eestis on kogemus kultuuripealinna tiitli saamise ja tiitliaasta läbiviimisega Tallinnal 2011.

aastast ning Tartul 2024. aastal. Mõlemal juhul panustas riik märkimisväärselt riigieelarvest

tiitliaasta läbiviimisse. Kuigi Euroopa kultuuripealinna meetmes osalemine pole otseselt

kohustuslik, siis arvestades Eesti senist positiivset kogemust ja algatuse tugevat mainet,

kandideerivad Eesti kohalikud omavalitsused ka tulevikus suure tõenäosusega kultuuripealinna

tiitlile ning sellega kaasneb arvestatav eelarveline mõju.

Seisukohtade koostamisel lähtutakse järgmistest dokumentidest:

1) Strateegia „Eesti 2035“ (kinnitatud Riigikogus 21. mail 2021. a)3;

2) Kultuuri arengukava 2021-20304;

3) Euroopa Komisjoni poolt tellitud ja sõltumatu hindamisasutuse Ecorys poolt läbiviidud

2011. aasta Euroopa kultuuripealinnade järelhindamine5

3. EL asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele

Kultuurivaldkonnas on EL-il üksnes toetav pädevus. „Euroopa kultuuripealinnad“ on Euroopa

Liidu meede, mille kehtiv õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr

445/2014/EL, mis lähtub ELTL artiklist 167 lg 5, mille kohaselt saavad Euroopa Parlament ja

nõukogu võtta vastu seadusandliku tavamenetluse raames ja pärast konsulteerimist regioonide

komiteega stimuleerivaid meetmeid. Avaliku konsultatsiooni eesmärk on täita otsuses nr

445/2014/EL sätestatud juriidiline kohustus ning lisaks on hindamine oluline sisend tulevase

uue õigusakti väljatöötamiseks, mis käsitleb Euroopa kultuuripealinnade valimist pärast 2033.

aastat. Komisjoni algatus on kooskõlas pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetega.

3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 4 https://kul.ee/kultuur2030 5 https://culture.ec.europa.eu/sites/default/files/files/ecoc-2011-evaluation_en.pdf

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Sotsiaalsed mõjud

Euroopa kultuuripealinna meede aitab esile tuua Euroopa väärtusi, sh demokraatiat, kultuurilist

ja arvamuste mitmekesisust, erinevate ühiskonnarühmade kaasamist, edendada

kultuuriprofessionaalide kompetentsi, rahvusvahelise koostöö suutlikkust ning eneseusu kasvu.

Näiteks Tallinn 2011 puhul oli suur roll vabatahtlike teadlikul kaasamisel ja koolitamisel,

kultuurikorraldajate professionaalse rahvusvahelise koostöövõimekuse edendamisel ning algus

sai pandud kogukonna ja asumiseltside tegevusele. Tartu 2024 saame juba sarnast mõju välja

tuua nii kohalikule kogukonnale, kui ka kogu Lõuna-Eesti regioonile laiemalt. Tartu 2024

programm, mis toimub lisaks Tartu linnale ka üle terve Lõuna-Eesti, katab läbi nelja

programmiliini erinevaid valdkondi ja teemasid. "Omapära ja Euroopa" keskendub ühtaegu nii

Lõuna-Eesti paikkondlikule unikaalsusele kui otsib ka ühisosa Euroopa kultuurilise

mitmekesisusega; "Inimene ja Oskused" seab keskmesse põlvkondadeülesed oskused ja

teadmised, ja keskendub ka vaimse ning füüsilise tervise edendamisele; "Elu ja Keskkond"

uurib looduse ja keskkonna mõju nii planeedile, kogukonnale kui ka inimesele, mõtestades

tulevikku nii linnas kui ka maal; "Teadus ja Tehnoloogia" väärtustab innovatsiooni ja haridust

ülikoolilinnas Tartus, käsitledes ka tehnoloogia kiire arenguga kaasnevad ohte ja

võimalusi. Tartu 2024 tegevusi toetavad ka vabatahtlike kaasamine, mis aitab hästi kaasa

kogukondlike sidemete tugevdamisele ning Tartu 2024 noorteprogramm "Extended", mis

kasvatab uut kultuurikorraldajate põlvkonda.

Kindlasti on Euroopa väärtuste, sh sidususe ja mitmekesisusega arvestamine oluline ka

tulevikus Euroopa kultuuripealinnade uuendatud õigusraamistiku väljatöötamisel, eriti

arvestades praegust geopoliitilist olukorda. Samuti ilmestavad eeltoodud näited hästi tõsiasja,

et kultuuripealinna programmi ülesehituses on oluline lähtuda kohalikest vajadustest kutsudes

nii esile positiivsed muutusi.

Mõju majandusele

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 tõi kaasa olulise turismi kasvu, suurendades külastajate

arvu üle 20%, mis andis tugeva tõuke hotellidele, restoranidele ja teenindussektorile. Kohalikku

majandust elavdasid sajad kultuurisündmused, mis lõid töökohti ja pakkusid tulu nii loome- kui

teenindussektorile. Taristu ja avaliku ruumi investeeringud, nagu Kalamaja, mereääre ja

sadama-ala arendamine, pakkusid linnale pikaajalist majanduslikku kasu. Kultuuri- ja

loomesektor kasvas tänu rahvusvahelistele koostöövõimalustele ja kohalike

kultuurikorraldajate paremale professionaalsele suutlikkusele ja sündmuste suuremale

nähtavusele. Rahvusvaheline tähelepanu tõstis Tallinna mainet, tuues kaasa uusi

investeeringuid ja ärivõimalusi ka pärast kultuuripealinna aastat.

Tartu ja Lõuna-Eesti osas näitab esmane statistika, et välispäritolu ööbimisi on Lõuna-Eestisse

jõudnud 7 kuuga kokku 86 000, mis on 13 % rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga ning

kaks korda rohkem võrreldes 2020. aastaga. Sisepäritolu ööbimisi on käesoleval aasta 7 kuuga

veidi vähem kui eelmine aasta samal perioodil, kuid siiski rohkem kui koroona eelsel ajal.

Statistikaameti andmetel oli näiteks 2023. aastal ööbimisega siseturisti keskmine kulutus 179

eurot/öö. Tartu 2024 on läbiviinud Tartu 2024 põhi- ja lisaprogrammi Tartu laululava

suurkontsertide uuringu6 ja sellest nähtub selgelt, et kultuur panustab oluliselt majandusse.

Nimelt Tartu laululaval 10.06–18.07.2024 toimunud kuuel suurkontserdil oli kokku 48 500

pealtvaatajat. Publiku kulutused piletitele olid üle 5,1 miljoni euro (piletid, transport, majutus,

toit-jook, meened jms) ja Eesti riigi tulu ainuüksi käibemaksult oli 1,1 miljonit eurot, millele

lisandusi muud maksud, näiteks tööjõumaksud. Suursündmuste raames läbiviidud

küsimustikule vastas 1600 ja saadud tagasiside on väärtuslik teave Tartu teenuste, taristu ja

turunduse arendamiseks. Esialgsetest andmetest nähtub samuti, et Tartu 2024 ja selle

programmi projektid on suutnud tuua umbes 3 miljoni euro väärtuses toetusi peamiselt

välisfondidest ning eraettevõtete või bartertehingute toetus küündib 1,1 miljoni euroni. Suure

teatriproduktsiooni „Rahamaa“ 11 etenduse piletitulu koos muude kaudsete tuludega (toitlustus,

majutus) oli näiteks kokku 740 000 eurot. Lisaks Piletilevi esialgsetel andmetel on muude

tasuliste Tartu 2024 programmi sündmuste piletitulu seni olnud 1-1,5 miljonit eurot. Täpsemad

andmed selguvad siiski tiitliaastajärgse kokkuvõtte koostamisel.

Käesoleva aasta septembriks on Tartut ja Lõuna-Eestit kajastatud rahvusvahelises meedias

ligikaudu 1000 korda. Tartu 2024 on andnud põhjuse rääkida Eestist enam kui 20 riigi ning

mitmetes rahvusvahelistes väljaannetes. Neist kõige enam Tartu 2024 turundussihtriikides ehk

Saksamaal, Soomes, Lätis, Leedus, Ühendkuningriigis, aga ka kaugemal, teiste seas enam

näiteks Austria ja Itaalia väljaannetes. Võrdluseks, 2023. aastal kajastati kultuuripealinna

raames Tartut ja Lõuna-Eestit välismeedias ligi 700 korral, neist samuti kõige enam Tartu 2024

viies sihtriigis. Kajastatud on Euroopa kultuuripealinna avamist, Tartu ja Lõuna-Eesti omapära,

räägitud Tartu 2024 programmi tähtsündmustest ja kultuuripealinna loovkontseptsioonist

„Ellujäämise kunstid” jm. Kajastused välismeedias katavad suurt osa Euroopa mainekatest

väljaannetest. Näiteks on Euroopa kultuuripealinna teemasid kajastanud nii „The Guardian“,

„The Telegraph“, „The Sun“, „National Geographic“, „The Independent“, „Vogue“, „Iltalehti“,

„Ilta-Sanomat“, „Aamulehti“, „Radio France“, „Der Spiegel“, „FAZ“ ja korduvalt Saksamaa

Rahvusringhäälingu erinevad üleriiklikud saated ja paljud teised meediakanalid, teiste seas

mainekad kunstiväljaanded nagu näiteks „Artribune“.

Eelmainitu pinnalt võib nentida, et Euroopa kultuuripealinna tiitlil on vahetu positiivne mõju

Tartu ja Lõuna-Eesti rahvusvahelise tuntuse kasvule, turismile ja seeläbi laiemalt majanduse

elavnemisele.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 tõi kaasa linnaruumi arenduse, näiteks Kalamaja,

mereääre ja sadama-ala renoveerimise, muutes need piirkonnad inimestele atraktiivsemaks ja

avalikeks ruumideks. Kultuuripealinna sündmusi korraldati looduslikes keskkondades,

rõhutades rohealade ja puhkevõimaluste tähtsust linnakeskkonnas. Keskkonnateadlikkuse

6 https://drive.google.com/file/d/1z0BC4B7kAFeyx6f1wRgs9UAHHyzgysWG/view

tõstmiseks toimusid roheteemalised kunstiprojektid, mis käsitlesid jätkusuutlikkust ja

looduskaitset. Lisaks rakendati kultuuriüritustel keskkonnasõbralikke praktikaid.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programm keskendub samuti linnaruumi ja rohealade

arendamisele, et luua mugavamat ja atraktiivsemat avalikku ruumi kohalikele elanikele ja

külastajatele. Näiteks on osa Tartu rohealasid saanud uue ilme „Kureeritud elurikkuse“ projekti

raames. Tartu on laiendanud jalakäijate alade arvu, näiteks kesklinna piirkonnas „Autovabaduse

puiestee“ projekti raames, et soodustada jalutuskäike ja sotsiaalset suhtlemist. Soodustatakse

jalgrattaga liiklemist, näiteks saab Tartu ühistranspordikaardiga liiklemiseks laenutada

elektrijalgratta. Tartu 2024 koostas samuti keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendi,

mille rakendamine on kohustuslik kõigile kultuuripealinna programmis olevatele projektidele.

Eesmärk on, et see leiaks püsivat kasutamist ka kultuuripealinna aasta järgselt nii Eestis kui ka

rahvusvaheliselt. Tartu 2024 programmi raames korraldatakse samuti keskkonnateemalisi

näitusi ja töötubasid, mis käsitlevad jätkusuutlikkuse, loodushoiu aga ka tehnoloogiaga seotud

teemasid. Näiteks „Ellujäämise kunstide loodusloovusfestival“; kunstifestival „Linnast väljas“,

näitused Wild Bits“ „Metsavaimud masinas“ jt.

Seega võib juba nende näidete põhjal öelda, et Euroopa kultuuripealinna programmid püüavad

esile kutsuda positiivseid muutusi meie mõtteviisis, elus ja keskkonnas ning on tõenäoline

eeldada seda ka võimalikelt tulevastelt Euroopa kultuuripealinnadelt Eestis.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele

Euroopa kultuuripealinna valikuprotsess hõlmab mitmeid etappe, millel on mõju nii

riigiasutuste töökorraldusele kui ka riigieelarvele. 2014. aasta otsusega nr 445/2014/EL toimus

valikuprotsessis muudatus ning vastutus kultuuripealinna valiku korraldamise eest pandi

riikidele. Hiljemalt 6 aastat enne tiitliaasta algust kuulutab riik (Kultuuriministeerium) välja

Euroopa kultuuripealinna konkursi ja teeb riigikeeles kättesaadavaks kõik kandideerimist

puudutavad materjalid. Konkursi käigus esitavad linnad oma kandideerimisavaldused koos

kultuuripealinna visiooni ja detailse programmiga. Seejärel hindab rahvusvaheline

sõltumatutest kultuuriekspertidest koosnev komisjon esitatud kandideerimisavaldusi,

arvestades linnade kultuurilist mitmekesisust, innovaatilisust ning võimet kaasata kohalikke ja

rahvusvahelisi osalisi. Ekspertide komisjon valib välja lõppvooru jõudnud linnad, kes siis

viimistlevad oma programmi ning seejärel teeb sama ekspertide komisjon ettepaneku võitja

kohta ning riik (kultuuriminister) kinnitab ekspertide hinnangu alusel antud linna Euroopa

kultuuripealinnaks. Valikuprotsessile järgneb mitmeaastane ettevalmistuste seire, mida juhib

seesama rahvusvaheline sõltumatutest kultuuriekspertidest koosnev komisjon. Kui

ettevalmistused on nõuetekohaselt sujunud, saab tiitlit kandev linn EL-i poolse auhinna 1,5

miljoni euro väärtuses. Eelkirjeldatud valikuprotsess küll suurendas riigi tasandi koormust, ent

samas tõi omanikutunde riikidele ja linnadele lähemale. Saame öelda, et muudatused

valikuprotsessis on olnud positiivsed ning Eestis on see toiminud tõrgeteta ja võiks nii jätkuda

ka tulevikus.

Eelminitud 2014. aasta Euroopa kultuuripealinna meetme õigusaktis on lisaks sätestatud

varajase poliitilise kokkuleppe nõue kultuuripealinna rahastamiseks eesmärgiga tagada

efektiivsed ettevalmistused ja tiitliaasta programmi läbiviimine. Antud nõue on end samuti

positiivselt tõestanud. Tartu 2024 eelarve on 24,5 miljonit eurot, millest 10 miljonit panustab

linn ja 10 miljonit riik ning millele lisandub erasektori ja 19 Lõuna-Eesti kohaliku omavalitsuse

panus ning toetused erinevatest fondidest. Rahastamise kokkulepe saavutati aegsasti juba 2018.

aastal ning riigipoolne rahastus kinnitati riigi eelarvestrateegias. See tagas ettevalmistuste

rahuliku ja töise sujumise. Tulevase Euroopa kultuuripealinnade uuendatud õigusakti puhul, kui

taaskord avaneb ühel Eesti linnal võimalus kandideerida Euroopa kultuuripealinna tiitlile,

tuleks Eestil samuti suure tõenäosusega arvestada riigieelarveliste vahendite varajase

planeerimisega.

5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

5.1 Eesti peab oluliseks, et Euroopa kultuuripealinnade meede jätkuks ka

tulevikus, kuna see aitab kaasa Euroopa Liidu ühiste väärtuste – vabaduse,

demokraatia, võrdsuse, kaasatuse ja kultuurilise mitmekesisuse – esile tõstmisele,

mis on eriti oluline praeguses keerulises geopoliitilises olukorras.

Selgitus: Euroopa kultuuripealinn on EL-i üks kõige nähtavamaid ja mainekamaid

kultuurivaldkonna algatusi, mis 2025. aastal tähistab oma 40. sünnipäeva. Eesti kogemus

Euroopa kultuuripealinna algatusega on olnud positiivne nii Tallinn 2011 kui ka hetkel

käimasoleva Tartu 2024 näitel. Tallinn 2011 ja Tartu 2024 on mõlemad edendanud Euroopa

väärtusi, keskendudes kultuuride mitmekesisusele, erinevate elanikkonnarühmade kaasamisele

ja sotsiaalsele õigusele. Mõlema kultuuripealinna programmid rõhutasid ja rõhutavad kohaliku

identiteedi, keskkonnasõbralike algatuste ja jätkusuutlikkuse tähtsust, edendades seeläbi

vastutustundlikku suhtumist kultuuri ja keskkonda. Kultuuripealinnade algatus on aidanud lahti

mõtestada Euroopa Liitu ja tema väärtusi siin Eestis, toonud seda meie kogukondadele lähemale

ning ka vastupidi toonud Eestit meie mitmekesisuses lähemale ülejäänud Euroopale.

5.2 Leiame, et kultuuripealinnade algatuse ülesehitus peaks jätkuvalt tagama

sellised tingimused (näiteks kriteeriumid teostamisvõime ja korralduse

kategoorias), mis võimaldaksid väikeste riikide kohalikel omavalitsustel ja

linnadel reaalselt kandideerida kultuuripealinna tiitlile.

Selgitus: ülesehitus peaks olema jätkuvalt selline, mis sobiks nii suurtele kui väikestele

linnadele ja võimaldaks kandideerida samuti regioonidel. On näha üldist tendentsi, et järjest

enam linnu kandideerib koos ümbritseva piirkonnaga ja tõdeme seda ka Eestis Tartu 2024

näitel, kus Euroopa kultuuripealinna programmis osaleb lausa neljandik Eestit. Meetme hetkel

kehtiv õiguslikraamistik aga ei võimalda piirkonnal üksinda ilma linnata kandideerida.

Tulevikus võiks see olla võimalik ja nõnda, et eesmärkide saavutamine ning koostöö on

reaalselt teostatav.

5.3 Peame oluliseks, et kultuuripealinna tiitli lõplikku soovitust andvasse

rahvusvahelisse sõltumatusse valiku- ja seirekomisjoni kaasatakse ka edaspidi

kandideeriva riigi kohalikke olusid tundvaid kultuurieksperte.

Selgitus: Euroopa kultuuripealinna välja valimist ja ettevalmistuste edenemist juhib

rahvusvaheline sõltumatu kultuuriekspertidest koosneb valiku- ja seirekomisjon. Eelmainitu

koosneb 13 liikmest, kellest 3 on määratud EL Nõukogu, 3 Euroopa Parlamendi, 3 Euroopa

Komisjoni, 1 Regioonide Komitee poolt ning kuni 2 liikmeriigi poolt määratud eksperdist.

Valiku- ja seirekomisjon tagab oma erinevate ja üksteist täiendavate pädevustega

kõrgetasemelise ja Euroopa väärtustega kooskõlas oleva Euroopa kultuuripealinna valimise.

Samuti seirab ekspertide komisjon linnasid hiljem nende praktilistes tiitliaasta ettevalmistustes.

Lisaks rahvusvahelisele kogemusele on väga oluline, et komisjoni töös osalevad konkreetse

riigi kultuurivaldkonna sõltumatud eksperdid, kes tunnevad kohalikke olusid ja eripärasid.

Eestil on väga positiivne kogemus viimasest Euroopa kultuuripealinnade valikust, kus meie

eksperdid osalesid aktiivselt valiku- ja seirekomisjoni töös jagades selgitusi ja taustateavet

linnade ning Eesti elu-olu kohta. See aitab paremini lahti mõtestada kultuuripealinna tiitlile

kandideeriva linna kandideerimisavaldust.

5.4. Peame oluliseks, et sätestataks õiguslik kohustus kultuuripealinna tiitli

lõplikku soovitust andvale rahvusvahelisele sõltumatule valiku- ja

seirekomisjonile nõustada kandidaatlinnu kultuuripealinnaks kandideerimisel

ja tiitliaastaks ettevalmistumisel.

Selgitus: hetkel kehtiv õigusakt – Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 445/204/EL –

märgib, et ekspertide komisjon hindab eel- ja lõppvooru pääsenud kultuuripealinna

kandidaatide taotlusi ja teeb otsused, nõustavat rolli ei ole välja toodud. Tartu 2024 toob aga

oma tagasisides välja, et avatud dialoog komisjoniga ja nõuküsimise võimalus kogenud

ekspertidelt kultuuripealinnaks kandideerimisel ilma, et see mõjutaks ekspertide komisjoni

lõplikku otsust, oleks teretulnud ja aitaks kandideerivatel linnadel paremini täiendada oma

kandideerimisavaldust ning tiitliaasta programmi.

5.5 Leiame, et Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ programmist Euroopa

kultuuripealinna tiitli saajale välja makstava Melina Mercouri auhinna rahaline

väärtus peaks olema praegusest suurem arvestamaks kõrgete ootustega

kultuuripealinna algatuse elluviimise kvaliteedile . Samuti peaks olema võimalik

kohandada auhinda arvestades ELi üldist elatustaset ja inflatsiooni.

Selgitus: Euroopa kultuuripealinna meede on EL-i üks kõige mainekam lipulaev

kultuurivaldkonnas. Arvestades seda ja samuti kultuuripealinnale esitatavaid kõrgetasemelisi

nõudeid võiks EL-i panus olla paremini vastavuses ootustega. Algatuse nimest lähtuvalt võib

jääda mulje, et kogu algatust rahastab täielikult EL, ent tegelik olukord on pigem vastupidine,

enamus rahastust tuleb linnalt ja riigilt. Lisaks on oluline märkida, et hetkel kehtiva õigusakti

järgi on aastatel 2014-2033 auhinna suurus 1,5 miljonit eurot, arvestades aga toimunud üldist

elatustaseme tõusu ning inflatsiooni, on linnad neile seatud ootuste täitmisel tegelikult erinevas

olukorras. Uue kavandatava õigusraamistiku alusel plaanitakse anda kultuuripealinnade tiitlid

tõenäoliselt perioodil 2034-2050, mis on pikk ajavahemik ning tulevase ebavõrdsuse

vältimiseks võiks auhind olla ajas paindliku suurusega arvestades EL-i üldist elatustaset ja

inflatsiooni.

5.6 Euroopa kultuuripealinna meetme tingimused peaks arvestama paindlikult nii

praeguste kui ka tulevaste Euroopa Liidu horisontaalsete prioriteetidega.

Selgitus: hetkel kehtiv õigusraamistik on loodud omas ajas ning ei maini näiteks digi- ega

roheaspekte. Tegelikkuses arvestavad kandideerivad linnad horisontaalsete teemadega.

Tulevane õigusraamistik võiks tagada parema sidususe EL-i horisontaalsete prioriteetidega,

jättes olude muutumisel võimaluse paindlikult neid eemaldada või lisada. Siiski peab

eelmainitud prioriteetide kõrval olema selge, et Euroopa kultuuripealinnaks kandideerivad

linnad ja regioonid lähtuvad oma kavandatavas programmis eelkõige kohalikest väljakutsetest

ja potentsiaalist, kutsudes nii esile positiivsed muutusi.

5.7 Peame vajalikuks, et Euroopa Komisjon tagaks Euroopa Liidu tasandil

kultuuripealinna tiitliaasta käigus saadud kogemuste järjepidevuse ja

edasiandmise tulevastele Euroopa kultuuripealinnadele.

Selgitus: 40 aasta jooksul on Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud üle 60 linna. Selle aja

jooksul on omandatud hindamatud teadmised ja kogemused väga mahukate kultuuriprojektide

ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Need kogemused väärivad laialdasemat jagamist ja

edasiandmist. Kollektiivsed kogemused on ka üks osa kultuuripealinna kestlikust mõjust. Seni

on linnad jaganud kogemusi omaalgatuslikult kultuuripealinnade mitteametlikus võrgustikus

„ECoC family“. Tulevikus võiks uus õigusraamistik paremini ära kasutada linnade ja

piirkondade tiitliaasta kogemust ja toetada selle jagamist, näiteks nähes ette EL tasandi toetuse

eelmainitud võrgustiku toimimiseks, kogemuse jagamiseks ning kohtumiste ja ürituste

korraldamiseks. Samuti võiks teised EL-i poolsed rahastusvõimalused kultuurivaldkonnale olla

senisest hõlpsamini kättesaadavad ja arusaadavad ning võimaliku toetuse taotlemine väiksema

halduskoormusega.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Konsultatsiooniküsimustik edastati arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule

ning Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024.

Arvamuse saatis Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, kes leiab, et Euroopa kultuuripealinnade

meetmel on õnnestunud vaadeldava ajavahemiku jooksul julgustada Euroopa mõõtmega

kultuuriürituste korraldamist ning panustada kodanike teadlikusse Euroopa kultuuride

mitmekesisusest ja ka ühisosast. Läbi paremini läbimõeldud kultuuristrateegiate on meede

olulisel määral aidanud laiendada kultuuripakkumust tiitlit kandvates linnades ning on

suurendanud sündmustest osavõttu. Samuti on algatus aidanud olulisel määral kaasa

kultuuriprofessionaalide pädevuse kasvule, rahvusvahelisele koostööle ja tugevdanud üldiselt

tiitlikandva linna ja piirkonna kultuurisektorit. Euroopa kultuuripealinnade meede on teatud

määral suurenenud kohalike ja rahvusvaheliste külastajate arvu ning linna ja piirkonna

rahvusvahelist tuntust. Tartu 2024 leiab, et veidi piiratumal määral on meede toetanud

pikaajalise kultuuristrateegia arendamist ning era- ja avaliku sektori raha kaasamist tiitlit

kandva linna taristu arendamisse. Tartu 2024 märgib, et linna ja piirkonna elanikud on väga

teadlikud Euroopa kultuuripealinnade projektist ning et see on Euroopa Liidu meede. Eduka

kultuuripealinna võtmefaktorina tuuakse välja linna ja kultuuriorganisatsioonide suutlikkust

vedada nii suurt projekti, poliitilist tuge ning rahastamise kättesaadavust. Kriitilisem ollakse

Euroopa Liidu poolse rahastuse osas märkides, et liidupoolsed tingimused ja ootused

kultuuripealinnale ei ole vastavuses rahalise auhinna suurusega, st 10 aasta jooksul pole auhinna

suurus muutunud ning arvestades tänast elatustaset ja inflatsiooni on linnadel palju raskem

tagada samaväärne kõrgetasemeline tiitliaastaprogramm kui 10 aastat tagasi. Tartu 2024 leiab,

et piirkonna kaasamine peaks tulevikus olema võimalik, kuid oluline on samuti arvestada, et

tiitliaasta programmis osalevate kohalike omavalitsuste arv ei oleks nii suur, et see hakkaks

takistama praktilist elluviimist. Tartu 2024 leiab samuti, et 2014. aasta otsusega kehtestatud

valikuprotsess toimib üldiselt üsna hästi ja et tähtis on kohalikke olusid tundvate

kultuuriekspertide kaasamine valikupaneeli.

Seisukohad on kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga.

Seletuskirjale on lisatud avaliku konsultatsiooniküsimustiku vormil olevad vastused.

1

Contribution ID: c85a4bda-a21b-49d5-8880-d9b8a5d1ff6a Date: 23/09/2024 15:21:47

Interim Evaluation of the European Capital of Culture action of the European Union

Fields marked with * are mandatory.

About you

Language of my contribution Bulgarian Croatian Czech Danish Dutch English Estonian Finnish French German Greek Hungarian Irish Italian Latvian Lithuanian Maltese Polish Portuguese Romanian Slovak Slovenian Spanish

*

2

Swedish

I am giving my contribution as Academic/research institution Business association Company/business Consumer organisation EU citizen Environmental organisation Non-EU citizen Non-governmental organisation (NGO) Public authority Trade union Other

First name

Kadri

Surname

Jauram

Email (this won't be published)

[email protected]

Scope International Local National Regional

Level of governance Parliament Authority Agency

Organisation name

*

*

*

*

*

*

*

3

255 character(s) maximum

Estonian Ministry of Culture

Organisation size Micro (1 to 9 employees) Small (10 to 49 employees) Medium (50 to 249 employees) Large (250 or more)

Transparency register number Check if your organisation is on the transparency register. It's a voluntary database for organisations seeking to influence EU decision-making.

Country of origin Please add your country of origin, or that of your organisation.   This list does not represent the official position of the European institutions with regard to the legal status or policy of the entities mentioned. It is a harmonisation of often divergent lists and practices.

Afghanistan Djibouti Libya Saint Martin Åland Islands Dominica Liechtenstein Saint Pierre and

Miquelon Albania Dominican

Republic Lithuania Saint Vincent

and the Grenadines

Algeria Ecuador Luxembourg Samoa American Samoa Egypt Macau San Marino Andorra El Salvador Madagascar São Tomé and

Príncipe Angola Equatorial Guinea Malawi Saudi Arabia Anguilla Eritrea Malaysia Senegal Antarctica Estonia Maldives Serbia Antigua and Barbuda

Eswatini Mali Seychelles

Argentina Ethiopia Malta Sierra Leone Armenia Falkland Islands Marshall Islands Singapore Aruba Faroe Islands Martinique Sint Maarten

*

*

4

Australia Fiji Mauritania Slovakia Austria Finland Mauritius Slovenia Azerbaijan France Mayotte Solomon Islands Bahamas French Guiana Mexico Somalia Bahrain French Polynesia Micronesia South Africa Bangladesh French Southern

and Antarctic Lands

Moldova South Georgia and the South Sandwich Islands

Barbados Gabon Monaco South Korea Belarus Georgia Mongolia South Sudan Belgium Germany Montenegro Spain Belize Ghana Montserrat Sri Lanka Benin Gibraltar Morocco Sudan Bermuda Greece Mozambique Suriname Bhutan Greenland Myanmar/Burma Svalbard and

Jan Mayen Bolivia Grenada Namibia Sweden Bonaire Saint Eustatius and Saba

Guadeloupe Nauru Switzerland

Bosnia and Herzegovina

Guam Nepal Syria

Botswana Guatemala Netherlands Taiwan Bouvet Island Guernsey New Caledonia Tajikistan Brazil Guinea New Zealand Tanzania British Indian Ocean Territory

Guinea-Bissau Nicaragua Thailand

British Virgin Islands

Guyana Niger The Gambia

Brunei Haiti Nigeria Timor-Leste Bulgaria Heard Island and

McDonald Islands Niue Togo

Burkina Faso Honduras Norfolk Island Tokelau

5

Burundi Hong Kong Northern Mariana Islands

Tonga

Cambodia Hungary North Korea Trinidad and Tobago

Cameroon Iceland North Macedonia Tunisia Canada India Norway Türkiye Cape Verde Indonesia Oman Turkmenistan Cayman Islands Iran Pakistan Turks and

Caicos Islands Central African Republic

Iraq Palau Tuvalu

Chad Ireland Palestine Uganda Chile Isle of Man Panama Ukraine China Israel Papua New

Guinea United Arab Emirates

Christmas Island Italy Paraguay United Kingdom Clipperton Jamaica Peru United States Cocos (Keeling) Islands

Japan Philippines United States Minor Outlying Islands

Colombia Jersey Pitcairn Islands Uruguay Comoros Jordan Poland US Virgin Islands Congo Kazakhstan Portugal Uzbekistan Cook Islands Kenya Puerto Rico Vanuatu Costa Rica Kiribati Qatar Vatican City Côte d’Ivoire Kosovo Réunion Venezuela Croatia Kuwait Romania Vietnam Cuba Kyrgyzstan Russia Wallis and

Futuna Curaçao Laos Rwanda Western Sahara Cyprus Latvia Saint Barthélemy Yemen Czechia Lebanon Saint Helena

Ascension and Tristan da Cunha

Zambia

6

Democratic Republic of the Congo

Lesotho Saint Kitts and Nevis

Zimbabwe

Denmark Liberia Saint Lucia

The Commission will publish all contributions to this public consultation. You can choose whether you would prefer to have your details published or to remain anonymous when your contribution is published. Fo r the purpose of transparency, the type of respondent (for example, ‘business association, ‘consumer association’, ‘EU citizen’) country of origin, organisation name and size, and its

transparency register number, are always published. Your e-mail address will never be published. Opt in to select the privacy option that best suits you. Privacy options default based on the type of respondent selected

Contribution publication privacy settings The Commission will publish the responses to this public consultation. You can choose whether you would like your details to be made public or to remain anonymous.

Anonymous Only organisation details are published: The type of respondent that you responded to this consultation as, the name of the organisation on whose behalf you reply as well as its transparency number, its size, its country of origin and your contribution will be published as received. Your name will not be published. Please do not include any personal data in the contribution itself if you want to remain anonymous. Public Organisation details and respondent details are published: The type of respondent that you responded to this consultation as, the name of the organisation on whose behalf you reply as well as its transparency number, its size, its country of origin and your contribution will be published. Your name will also be published.

I agree with the personal data protection provisions

Introduction

The European Capital of Culture (ECoC) initiative was first launched in 1985 and over 60 cities have now been awarded the title over the last 40 years. In its current form it has been designed to promote the diversity of cultures in Europe as well as to increase European citizens’ sense of belonging to a common cultural area. It also contributes to the regeneration of cities, raising their international profile, boosting tourism, and breathing new life into a city’s culture offer as well as enhancing the image of cities for both inhabitants and visitors alike. There are two title-holding cities every year, in two different Member States of the Union, and in given years, a third one in a city from an EFTA/EEA country, candidate country or

*

7

potential candidate.

The European Commission is undertaking the first interim evaluation of the ECoC action 2020-2033. The evaluation will look back at the implementation of the action since the adoption of its current legal framework in 2014, but also at the impact on title-holding cities from 2013 to 2019 (selected and monitored under a previous legal basis). It seeks to identify the impacts the action has made in the last ten years, understand the full potential of the legacy of hosting an ECoC, and to provide lessons that future ECoC cities and cities interested in developing their culture strategies can learn from.

This public consultation will serve as an integral part of the evaluation of the initiative. It seeks feedback from all stakeholders involved in the implementation, management, and delivery of the European Capital of Culture scheme as well as from the wider public who are either interested or participate in culture.

Why this consultation?

The purpose of this evaluation is to:

Assess the European Capitals of Culture action as a whole, including the efficiency of the processes running it, as well as the effectiveness, relevance, coherence, and EU added value of the action Draw comparisons and provide lessons learnt for future European Capitals of Culture as well as for all European cities interested in boosting their cultural offer Identify impacts of the European Capitals of Culture action and areas for improvement Gather views on the successor scheme for the European Capitals of Culture beyond 2033

Who is invited to contribute to this consultation?

All citizens and organisations are invited to contribute to this consultation.

Contributions are particularly sought from:

Representatives from local authorities and organisations (e.g. civil society organisations, networks and associations, private sector organisations), from cities that have been involved in the ECoC action; Representatives from local authorities and organisations (e.g. civil society organisations, networks and associations, private sector organisations) from cities that have not yet been involved the ECoC action; Citizens, whether or not they have actively been involved in the ECoC action; Any organisation or citizen with specific expertise or interest in the fields of culture, urban development, tourism and socio-economic policy.

General information about respondents

How important is investment in the cultural sector to you? Very important

*

8

Moderately important Not very important Not important at all I don’t know

To what extent are you familiar with the following:

Very familiar

Quite familiar

A little familiar

Not familiar at

all

EU cultural policy and priorities

The European Capital of Culture action in general

The process to select the cities hosting the ECoC

The monitoring process in selected cities leading to the ECoC year

Are you representing or are you related to a city that has been selected as a European Capital of Culture in the past?

Yes No, but my city has bid for ECoC status No, neither a selected city nor a bidding city I don’t know/ prefer not to answer

To what extent do you think the overall ECoC action managed to achieve the following objectives in the period 2013 – 2023:

To a large extent

To some extent

To a limited extent

Not at all

Don't know

Encourage the implementation of a large number of cultural activities with a strong European dimension, involving European artists and developed through international partnerships

Contribute to raise citizens’ awareness of the diversity of European cultures and the common features they share

Strengthen the cultural offer in the title-holding cities through better cultural strategies and increased spending on culture

Led to increased access to and participation in culture by traditional and non-traditional audience

*

*

*

*

*

*

*

*

*

9

Encouraged the development of a long-term cultural strategy in the title-holding cities

Encouraged the allocation of private and public funding to the development of cultural infrastructures in the title- holding cities

Supported the provision of training to cultural professionals

Overall strengthened the cultural sector in the local and regional area of title-holding cities

Led to an increase in the number of national and international tourists to the title-holding cities

Contributed to increasing the international recognition of the title-holding cities

When it comes to the ECOC brand and visibility, in your opinion: To a large extent

To some extent

To a limited extent

Not at all

Don't know

To what extent are citizens aware of the existence of the ECoC action?

To what extent are citizens aware that the ECoC is an EU initiative?

To what extent is the ECoC brand recognised as a seal of quality for title holding cities?

Please rank the following factors from the most relevant (1) to the least relevant (6) to the success of the ECoC action:

Use drag&drop or the up/down buttons to change the order or accept the initial order.

Capacity of city authorities to run an ECoC

Capacity of cultural organisations to host an ECoC related activity

Political will and support for culture

Available finances to fund an ECoC

Other policies areas (e.g. education, employment, health, etc) being seen as more important

A lack of understanding of how culture can support social and economic development

Are there other factors able to affect the success of the ECoC action?

*

*

*

*

*

*

*

*

*

10

reachability, connectivity, number of visits. Innovation - approaches of organising culture including in public spaces. Finding balance between local engagement as well as international.

To what extent are the following criteria for the selection of the cities hosting the European Capital of Culture title relevant to the issues affecting cities in the EU?

Very relevant

Moderately relevant

Slightly relevant

Not relevant at

all

Don’t know/ Not applicable

City regeneration

Development of quality tourism

Image enhancement

Social inclusion

Environmental sustainability

What other criteria, if any, should be used for the selection of cities for the ECoC title?

Ability to include region in international cooperation, connectivity, accessibility, among other by digital means.

In your opinion, to what extent do you think the selection procedure established in 2014 works well to select the best candidate city to host the European Capital of Culture?

Works very well Works quite well Does not work that well Does not work at all I don’t know

Please explain your answer, in particular, mention any factors that could positively or negatively affect the selection process:

Covid interrupted the eye-to-eye meetings.

*

*

*

*

*

*

*

11

In your opinion, to what extent are four years sufficient to ensure the successful planning of the European Capital of Culture year? Please take into account the development of a longer-term cultural strategy, engaging with citizens about the cultural activities to take place, and preparation of adequate infrastructure.

Largely sufficient Moderately sufficient Hardly sufficient Not at all sufficient I don’t know

Please explain your answer and add concrete examples if possible:

--

On certain years, cities in an EFTA/EEA country, candidate country or potential candidate have been eligible to apply for the ECoC title in addition to two EU cities. In your opinion, to what extent does extending the title to these non-EU cities align with the general objective of the ECoC action to safeguard and promote the diversity of cultures in Europe and to highlight the common features they share?

To a large extent To a moderate extent To a small extent Not at all - non-EU cities should not be included in the ECoC action I don’t know

In your opinion, should the action be extended to additional non-EU countries beyond EFTA/EEA countries, candidate countries, or potential candidates?

Yes No I don't know

In your opinion, at which frequency should cities in EFTA/EEA countries, candidate countries or potential candidates be eligible to apply for the ECoC title?

Every year Every two years

*

*

*

*

*

12

Every three years Other

In your opinion, to what extent do you think the monitoring procedure established in 2014 works well to ensure the best implementation of the European Capital of Culture event?

Works very well Works quite well Does not work that well Does not work well at all I don’t know

Please explain your answer, in particular thinking of any factors that could positively or negatively affect the monitoring process:

--

To what extent do you think the ECoC action is relevant to:

Highly relevant

Moderately relevant

Somewhat relevant

Not relevant

at all

Don't know

Cities’ needs and overall objectives

Different Member States’ needs

Needs across the EU, such as in relation to the digital and green transition

To what extent do you think the objectives and criteria of the ECoC action promote gender equality and inclusion for all:

To a large extent

To a moderate

extent

To some extent

Not at all

Don't know

Gender equality

Inclusion for all, particularly people with disabilities, people belonging to minorities, and people experiencing social marginalisation

*

*

*

*

*

*

*

13

To what extent do you think the ECoC action is complementary or overlapping with other EU and national initiatives linked to promoting culture in cities:

Largely complementary

Complementary Overlapping Largely

overlapping Don't know

EU initiatives and policies

National initiatives and policies

Please elaborate on your answer and provide examples if possible:

--

In your opinion, to what extent did the ECoC title have a longer-term legacy and impact on selected cities?

To a large extent

To a moderate extent

To some extent

Not at all

Don't know

Improved the longer-term cultural offer of cities

Supported city regeneration

Supported the development of quality tourism

Enhanced the image of the city

Supported social inclusion

Promoted environmental sustainability

Can you identify any areas where the longer-term legacy of the European Capital of Culture title is still evident in selected cities today? Please provide concrete examples if possible.

International cultural ties, attention by international media.

In your opinion, what issues hindered the ability of the European Capital of Culture title to have longer-term impacts on selected cities? Please select all that apply.

*

*

*

*

*

*

*

*

*

*

*

14

Financial or budgetary constraints linked to culture at the city/regional or national level Other policy areas being prioritised over culture A lack of longer-term legacy planning by the ECoC title holder A lack of city strategies setting out longer-term plans A loss of interest in culture among stakeholders following the ECoC year The difficulty to maintain cultural networking at EU level Other Don’t know None

Please specify:

all the mentioned aspects are related to budget constraints.

In your opinion, should the European Capital of Culture action continue? Yes No I don't know

Please explain your answer:

Do you have any final remarks or suggestions for improvement beyond 2033 regarding the European Capital of Culture action that were not covered in the questionnaire?

we would like to underline the importance of European values and putting them in practice in the local context. the importance of local peaople feeling part of Europe.

Contact

[email protected]

*

*

15