Lokuti-Tõdva vahelise jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimustest

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 29.02.2024

Meie 12.03.2024 nr 7.1-2/24/3509-2

Riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee kaitsevööndis

jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile arvamuse avaldamiseks Harju maakonnas Saku vallas Tõdva

külas riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 13,95-15,41 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale

ning osaliselt riigitee alusele maale kavandatava Lokuti-Tõdva vahelise valgustatud jalgratta- ja

jalgtee (edaspidi JJT) projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 412166).

Soovite teada, kummale poole riigiteed ning kui kaugele riigiteest JJT trass kavandada.

Vastavalt projekteerimistingimustele ulatub projektala muuhulgas riigitee alusele maaüksusele 15

Tallinn-Rapla-Türi tee (katastritunnus 71816:001:0001).

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3

alusel nõuded JJT projekti koostamiseks ning § 70 lg 3 alusel kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse alltoodud nõuetega

haldusaktile.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“

2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

põhjendamatuid ristumisi riigiteega. JJT trassi asukoha sobivuse hindamiseks palume saata

eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].

3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise pädevus.

4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee

toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).

6. JJT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid (või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks).

2 (5)

Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu

rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus

eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ

plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide

seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

8. Kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele (või nähakse ette riigitee laiendamine),

tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja

taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad

nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik

vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant

läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku

mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud

pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega

kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

Transpordiameti tellimisel on koostatud „Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 4,553-

47,619 Tallinn-Rapla lõik eskiisprojekt“ (Skepast ja Puhkim OÜ, töö nr 2019¬0059) (vt Lisad-

Saku I, Saku II), koostamisel on „Riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 14,0-14,2 asuvate

Lokuti bussipeatuste jalgteeühenduse ehitusprojekt“.

Informeerime, et eskiisprojekt määrab JJT asukoha riigitee läänepoolsele küljele. Kui on

põhjendatud vajadus (näiteks olenevalt kummal pool sõiduteed on rohkem soovijaid JJT

kasutamiseks nüüd ja tulevikus vms) kavandada JJT riigitee idapoolsele küljele, on see variant

põhimõtteliselt võimalik. Poolsuse valiku üheks kriteeriumiks on ka põhimõte, et JJT ei

vahetaks korduvalt tee poolt (vältida riigitee korduvat ületamist).

10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,

asukoha km).

11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4. Ohutusriba laius peab vastama

eskiislahenduses kavandatule, st arvestada tuleb eskiisprojekti järgse riigitee perspektiivse

laiusega/sõidutee serva perspektiivse asukohaga (2+2 ristlõike kogulaius 22,6m) ning

kiiruspiiranguga 110 km/h. Eesmärk on tulevikus riigitee (eskiis)lahenduse elluviimisel JJT-d

mitte ümber ehitada.

3 (5)

Väljavõte eskiisi seletuskirjast.

13. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne

kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama

projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel

lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev

hoonestus).

14. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad.

15. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk. Kavandada

nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

16. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes

põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri

värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

17. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

18. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-

elementide kaugused sõidutee teljest.

19. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama

terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja

projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel

lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

20. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste

üleujutustega.

21. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.

Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui

Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid

maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee

valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

22. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele

langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT

valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise

protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

23. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-

1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad

valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

24. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2-

5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada

teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed

4 (5)

(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

25. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama

projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse

parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

26. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja

külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale

lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega

ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida

sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.

27. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.

Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

27.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt

valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

27.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli

pikkus.

28. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,

masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;

toitekaablite iseloomulikud näitajad.

29. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

30. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine.

31. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

32. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida

projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja

hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja

valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab

KOV.

Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele

nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud

lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .

Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

Lisa: eskiis Saku I, Saku II

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]

Lisa Saku Vallavalitsuse 2. aprilli 2024

korraldusele nr 256

1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED PT-034-24

1. Projekteeritav lahendus

1.1. Eesmärk: vajadus lahendada Tallinn-Rapla-Türi tee Lokuti-Tõdva vahelise maa ala

teedevõrk.

1.2. Projekteeritavate rajatiste aadressid:

1.2.1. Saku vald, Tagadi küla, 15 Tallinn-Rapla-Türi tee (71816:001:0001,

Transpordimaa 100%)

1.2.2. Saku vald, Lokuti küla, Lokuti tee 20 (71901:001:0291, Sihtotstarbeta maa

100%)

1.2.3. Saku vald, Lokuti küla, Krossi (71801:006:0116, Maatulundusmaa 100%)

1.2.4. Saku vald, Lokuti küla, Karja (71801:006:0109, Maatulundusmaa 100%)

1.2.5. Saku vald, Lokuti küla, Salme (71801:006:01305, Maatulundusmaa 100%)

1.2.6. Saku vald, Lokuti küla, Vana-Iidase (71801:006:0590, Elamumaa 100%)

1.2.7. Saku vald, Lokuti küla, Iidase (71801:006:0312, Maatulundusmaa 100%)

1.2.8. Saku vald, Lokuti küla, Uus-Iidase (71801:006:1138, Maatulundusmaa 100%)

1.2.9. Saku vald, Tõdva küla, Tõdva tankla (71801:006:040, Ärimaa 100%)

1.3. Ristuvate ja sidustatavate teede aadressid ning kaasnevad kinnistud:

1.3.1. Saku vald, Tagadi küla, 15 Tallinn-Rapla-Türi tee (71816:001:0001,

Transpordimaa 100%)

1.3.2. Saku vald, Tõdva küla, 11240 Tõdva-Hageri tee L9 (71801:006:1133,

Transpordimaa 100%)

1.3.3. Saku vald, Tõdva küla, Tõdva tankla (71801:006:040, Ärimaa 100%)

1.3.4. Saku vald, Tõdva küla, Tõdva kauplus (71801:006:0043, Ärimaa 100)

2. Nõuded uurimistööde osas

Nõuded uurimistööde osas on järgmised:

2.1. teostada geodeetilised, vajadusel geoloogilised ja muud uurimistööd;

2.2. geoloogiliste uurimistööde käigus teostada geoloogiline uurimine puuraukude

puurimisega, vajaliku sammuga. Koostada geoloogiliste uurimistööde aruanne ning

esitada see Saku Vallavalituse ehitus- ja planeerimisteenistusele ja Maa-ametile

aadressil http://www.maaamet.ee/egf/ (Alates 1. juulist 2015 on ehitusgeoloogiliste

uuringute aruannete elektroonsete koopiate esitamine Maa-ametile kohustuslik

(majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrus nr 32 §3). Aruanne tuleb esitada 10

päeva jooksul uuringu aruande valmimise päevast arvates;

2.3. geodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistada tehnovõrkude trasside asukohad ja

kooskõlastada need trasside valdajatega. Geodeetilise alusplaaniga koos esitada

maamudel Land-XML vormis. Geodeetilise alusplaani koostamisel / täiendamisel

juhinduda majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusest nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“ ning Maanteeameti peadirektori

13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“. Geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud

projekti (sh olemasolevad ja projekteeritavad trassid jms) koostamiseks vajalikus

mahus, kuid mitte vähem kui riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema

piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. Mõõdistada riigitee olemasolevad

veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide seisukorda. Hinnang koos

2

vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja. Projekti kooskõlastamiseks esitamise

hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse s.h. kooskõlastuste vanus kuni üks aasta ja

kooskõlastataval joonisel näidata geodeetilise alusplaani koostaja andmed ja töö nr;

2.4. Kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele, siis tuleb teostada geoloogilised

uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015

määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine

teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud

puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi

kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse

(looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute

tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate

ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

2.5. koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada Saku Vallavalituse ehitus- ja

planeerimisteenistusele digitaalselt (joonise fail, seletuskiri, kaevutabelid jmt)

kontrollimiseks ja registreerimiseks;

2.6. trasside teostusjoonised tuleb teha litsentseeritud maamõõdufirma poolt ja ilma

kaevudeta trassid peavad olema mõõdistatud lahtise kaevikuga. Kaevudega trassid võib

mõõdistada peale kaevude ehitust. Mõõdistus teostada kaevudest. Teostusjoonised

esitada digitaalselt allkirjastatuna töö eest vastutava pädeva isiku poolt dwg ja pdf

formaadis Saku Vallavalituse ehitus- ja planeerimisteenistusele 10 päeva jooksul peale

mõõdistustöö lõpetamist;

2.7. arvestada teega piirnevate kinnistute piiridega. Trassi algus ja lõpp kinnistada vajadusel

looduses. Mõõdistamine vormistada digitaalselt;

2.8. selgitada välja projekteeritavas piirkonnas kehtivad üld- ja detailplaneeringud ning

arvestada nendega tehnilisel projekteerimisel. Projekteerija vastutab projekteerimiseks

piisava uurimistööde mahu eest;

2.9. teha muid uurimistöid, mida projekteerija peab vajalikuks projekti eesmärki ja

korrektset koostamist silmas pidades.

3. Nõuded projekteerimisele

3.1. arvestada kõigi piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega,

Saku valla üldplaneeringuga, Harjumaa kergliiklustee teemaplaneeringuga ning

ehitusloa saanud ehitusprojektidega;

3.2. lähtuda Transpordiameti poolt perspektiivis rekonstrueeritavate Lokuti bussipeatuste ja

nende omavahelise jalgtee ja teeületuskoha lahendusest;

3.3. tagada sõiduteede ja jalgteede sidumine kõrvalalade planeeringute teedevõrguga

vastavalt planeeringulahendustele või kui planeeringulahendus ei ole kaasaegsete

normide või nõuete kohane, siis tagada vastav sidumine tulenevalt kehtivatest

normidest ja standarditest;

3.4. koostada sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee pikiprofiilid mõõdus 1:1000, kõrgusmõõdus

1:100 ja geoloogiline profiil 1:50 (võib anda vertikaalplaneeringuga);

3.5. Asendiplaan vormistada kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel alusplaanil mõõdus M

1:500, mis kajastab naaberkruntide ehitisi ja rajatisi vähemalt 30 m ulatuses väljaspool

planeeritavat ala. Projekti kausta lisada situatsiooniskeem M 1:10000 või M 1:5000,

kus tähistada projekteeritavate teede asukoht ja ulatus.

3.6. projektis peab nägema ette sademevete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt;

3.7. projekt peab sisaldama sõidutee, jalgratta- ja jalgtee, tänavavalgustuse ning haljastuse

kasutamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamist, sajuvete lahendamist (vajadusel

sajuveekanalisatsioon) ja liikluskorralduse lahendust (sh liikluskorraldusvahendite

3

paigaldusskeemi). Kavandatud peab olema sh avaliku ruumi mööbel, eraldusribad,

haljasalad, haljastus, mahasõidud kinnistutele, ootealad, tehnovõrgud jmt;

3.8. projekteerida kergliiklustee vastavalt Kergliiklusteetaristu kavandamise juhendile;

3.9. rajatavate teede sidumisel olemasolevate teedega näha projektis ette minimaalselt 15

meetrine üleminek (vastavalt projekteerija lahendusele) väljaspool projekteeritavat

teemaad kõikide olemasolevate teedega sidumisel;

3.10. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust

maad. Transpordiamet saab anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes,

kus see pole vajalik riigitee toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee

klassile vastavale ristlõikele);

3.11. projektlahenduse eskiis esitada enne ehitusloa taotlemist läbivaatamiseks vähemalt

kolmel korral Saku Vallavalitsuse majandusteenistusele;

3.12. Projekteerimisel lähtuda ja võtta aluseks varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega. Sealhulgas:

3.12.1. Transpordiameti tellimisel on koostatud „Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi

km 4,553-47,619 Tallinn-Rapla lõik eskiisprojekt“ (Skepast ja Puhkim OÜ, töö

nr 2019¬0059),

3.12.2. koostamisel „Riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 14,0-14,2 asuvate Lokuti

bussipeatuste jalgteeühenduse ehitusprojekt“.

3.13. Transpordiamet on informeerinud, et töö nr 2019¬0059 eskiisprojekt määrab JJT

asukoha riigitee läänepoolsele küljele. Kui on põhjendatud vajadus (näiteks olenevalt

kummal pool sõiduteed on rohkem soovijaid JJT kasutamiseks nüüd ja tulevikus vms)

kavandada JJT riigitee idapoolsele küljele, on see variant põhimõtteliselt võimalik.

Poolsuse valiku üheks kriteeriumiks on ka põhimõte, et JJT ei vahetaks korduvalt tee

poolt (vältida riigitee korduvat ületamist).

3.14. koostada pikiprofiilid ja ristprofiilid ulatusega:

3.14.1. teemaa kõrval oleva kinnistu sisse vähemalt 30 m

3.14.2. ristuvate teede puhul minimaalselt 30 m projekteeritava teljest väljaspoole

arendusala;

3.15. projekti koosseisus esitada katendiarvutus;

3.16. projekti koosseisus koostada trassivalik ja krundijaotuskavad ning kooskõlastada need

tellija ja kinnistuomanikega. Arvestama peab, et jalgratta- ja jalgtee asukoht (sh.

kummal pool sõiduteed JJT asuma hakkab ja kus on ülekäigukoht) pole

projekteerimistingimustega lõplikult määratletud. JJT tuleb projekteerida võimalikult

pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältima peab põhjendamatuid

ristumisi riigiteega. JJT poolsuse valikuks analüüsida, kummal pool riigiteed on

rohkem soovijaid JJT kasutamiseks nüüd ja tulevikus (planeeringud). Poolsuse valiku

üheks kriteeriumiks on ka põhimõte, et JJT ei vahetaks korduvalt tee poolt (vältida

riigitee korduvat ületamist). Vt. pkt 3.13. JJT trassi asukoha sobivuse hindamiseks tuleb

saata eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].

3.17. Kui JJT projekteeritakse vasakule poole, siis tuleb Vana-Ildase ja Ildase maaüksuste

juures arvestada kuuseheki funktsiooni müratõkkena ning seda, et mulla eemaldamise

tagajärjel võivad kuused surra. Vastavalt vajadusele tuleb looduslik müratõke asendada

kunstliku müratõkkega. Ildase ja Uus-Ildase maaüksusel tuleb kindlasti muldkeha

kõrgemaks teha loodusliku nõgususe tõttu. Tõdva tankla ja Tõdva kaupluse juures tuleb

lahendada sõidutee ja JJT ristumine ja ühine kasutus.

3.18. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti

igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3

alusel). Madalama projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee

4

muldesse lühikestel lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise

takistusega (olemasolev hoonestus);

3.19. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et

moodustuks terviklik teedevõrk. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse

laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.

Ohutusriba laius peab vastama eskiislahenduses kavandatule, st arvestada tuleb

eskiisprojekti järgse riigitee perspektiivse laiusega/sõidutee serva perspektiivse

asukohaga (2+2 ristlõike kogulaius 22,6m) ning kiiruspiiranguga 110 km/h. Eesmärk

on tulevikus riigitee (eskiis)lahenduse elluviimisel JJT-d mitte ümber ehitada.

Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Riigiteega ristumisel tagada normide

põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk. Kavandada nähtavust piiravate takistuste

(metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lõige 2). Uusi normide p 5.2.1.

põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes põhjendatult ja

kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri värvi

tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale;

3.20. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete

taastamine. Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded. Näha ette

ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine;

3.21. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega

(kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata

projekteeritud tee[1]elementide kaugused sõidutee teljest;

3.22. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega

moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus

likvideeritavad ja projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid.

Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse

juhendist“;

3.23. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate

teede katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja

projekteeritud veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike

kevadiste ja sügiseste üleujutustega;

3.24. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.

Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust

rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui

sõiduteele lubatavaid maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb

lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult;

3.25. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr,

nimetus, asukoha km);

3.26. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lõikele 2

ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

3.27. projekti lisada sisukord, kõik eriosad esitada eraldi peatükkidena vähemalt järgnevas

koosseisus: avaliku ruumi mööbel, haljastus, kommunikatsioonid, liikluskorraldus,

sademevesi ja drenaaž, tänavavalgustus ja muu valgustus, teedeehituslikud tööd,

uuringud;

3.28. koostada teeprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri

09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Projekti

koosseisus esitada töömahtude tabel kõikide tööde lõikes. Ehitusprojekti vormistamisel

juhinduda standardist EVS 932:2017 Ehitusprojekt.

5

3.29. koostada servituudi alade koondjoonised kinnistute osas, kus teelahendusega minnakse

väljapoole transpordimaad ja esitada servituudijoonised iga kinnistu kohta eraldi

(notariaalse lepingu jaoks). JJT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti

koosseisus esitada isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee

aluse maa võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT

ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning

esitada projekti koosseisus eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist

Transpordiameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ plaanide koostamiseks vt juhendi lisa

6. Lisak, tuleb maatüki kasutusõigustega seotavad ruumiandmed kanda katastri

teenusesse – Piiratud Asjaõiguste Ruumiandmete Infosüsteemi (PARI) veebiaadressil:

pari.kataster.ee. Servituudijoonistel peab iga taotletava kasutusõiguse ala juurde olema

märgitud PARI keskkonnast pärineva unikaalne ID kood.

4. Nõuded projekti koostamisele

Nõuded põhiprojekti koostamisele on järgmised:

4.1. projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti

koostamise ja valgustuse projekteerimise pädevus.

4.2. projekteerijal taotleda kõik vajalikud tehnilised tingimused ja projekteerimistingimused

mis on vajalikud projekti koostamiseks, sh:

 tehnovõrkude puhul detailplaneeringu puudumisel taotleda projekteerimistingimused

AS-ilt Saku Maja;

 elektrivõrkude kaitsevööndisse projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused

võrguettevõttelt AS Elektrilevi;

 sidevõrkude kaitsevööndisse projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused

sidevõrgu operaatorilt Eesti Lairiba Arenduse SA;

4.3. projekti koosseisus esitada eraldi liikluskorraldusskeem ja teetööde aegne

liikluskorraldusskeem (sh ümbersõiduskeemid kõikidele olulistele ristmikele);

4.4. teede kohta koostada hooldus- ja kasutusjuhend (suvise ja talvise hoolde vajaduse

kirjeldus, mahud ja hooldesagedus, näidata lumeladustusalad);

4.5. projekteerida varasemate planeeringute ja tööprojektide kohased sidumised

kõrvalteedega (jalgteed, mahasõidud, sõiduteed).

5. Standardid ja normdokumendid

Projekti koostamisel ja hilisematel tööde läbiviimistel juhinduda kehtivatest normidest

(EPN), standarditest (EVS) ja Eesti Vabariigi õigusaktidest, sealhulgas:

5.1. Ehitusseadustik

5.2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RK 18.02.2015, 3)

5.3. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MKM 09.01.2020 määrus nr 2)

5.4. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM 03.08.2015 määrus nr 101 (kehtiv redaktsioon

23.11. 2020)

5.5. Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92 (kehtiv redaktsioon 05.11.2018)

5.6. Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse tõendamise

kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 74 (kehtiv redaktsioon 22.02.2019), MTM

06.04.2016 määrus nr 31 ja MTM 05.02.2019 määrus nr 12)

5.7. Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted (testversioon 08.05.2015)

5.8. Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele. Projekteerimisjuhend

(Eesti Pimedate Liit, 2016.a)

5.9. Geotehniliste pinnaseuuringute juhend (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a

käskkiri nr 0002)

6

5.10. Geosünteetide kasutamise juhis (Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a. käskkiri nr

264)

5.11. EVS 613:2023 Liiklusmärgid ja nende kasutamine

5.12. EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine

5.13. EVS-EN 1340:2003+AC:2006/AC.2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid

5.14. EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1. Asfaldisegude ja pindamiskihtide täitematerjalid

5.15. EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2. Bituumensideained

5.16. EVS-EN 12591:2009 Bituumen ja bituumensideained. Teebituumenite

spetsifikatsioonid

5.17. EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3. Asfaltsegud

5.18. EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid

5.19. EVS-EN 12767:2019 Teepäraldiste tugikonstruktsioonide passiivne ohutus. Nõuded,

klassifikatsioon ja katsemeetodid

5.20. Teede projekteerimise normid (majandus- ja taristuministri 17.1.2023 määrus nr 71)

5.21. Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrus nr

43)

5.22. Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (kinnitanud Transpordiamet) 16.04.2021

5.23. Kergliiklustaristu kavandamise juhend (kinnitanud Transpordiamet) 26.06.2022

5.24. Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele (2019)

5.25. Teepiirdesüsteemid (2023)

5.26. Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel (2018)

5.27. Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise plaani koostamise nõuded (kinnitanud

Transpordiamet) 16.11.2023

5.28. Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus jalgratta- ja

jalgtee ehituseks

5.29. Juhis isikliku kasutusõiguse seadmiseks jalgratta- ja jalgteede ehituse projektides

5.30. Saku Vallavolikogu 08.11.2007 määrus nr 11 „Raieloa andmise tingimused ja kord“

5.31. Saku Vallavolikogu 11.06.2009 määrus nr 6 „Saku valla kaevetööde eeskiri“

5.32. Saku Vallavolikogu 13.05.2010 määrus nr 15 „Saku valla heakorraeeskiri“

5.33. Muldkeha ja dreenikihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti

peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001)

5.34. Lisaks peab projekteerija projekti koostamisel ja tööde tegemisel juhinduma kõigist

Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja

juhendite terviktekstidest, mis on kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja kataloogist

www.riigiteataja.ee, Standardikeskuse veebilehelt www.evs.ee, Transpordiameti

veebilehel www.transpordiamet.ee rubriigist “Juhendid“.

Tänavavalgustuse ehitusprojekti koostamisel lähtuda:

5.35. CEN/TR 13201-1:2014/AC:2016 Teevalgustus. Osa 1: Valgusklasside valiku juhised

5.36. EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded

5.37. EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine

5.38. EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid

5.39. EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad

5.40. EVS 935-1:2017 ja EVS 935-2:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine

lisavalgustitega.

5.41. EVS-EN 12464-2:2014 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad.

5.42. EVS-ETS 300 328 ed.1:2006 Raadioseadmed ja -süsteemid (RES); Lairiba

edastussüsteemid; 2,4 GHz TTM raadiosagedusalas töötavad andmeedastuse

raadioseadmete, mis kasutavad hajaspektermodulatsiooni tehnoloogiat, tehnilised

näitajad ja testimise tingimused.

7

5.43. EVS-EN 301 489-1 V2.2.3:2019 Raadioseadmete ja teenuste elektromagnetilise

ühilduvuse (EMC) standard Osa 1. Üldised tehnilised nõuded; Elektromagnetilise

ühilduvuse harmoneeritud standard.

5.44. EVS-EN 301 489-17 V3.2.4:2020 Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste

elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 17. Eritingimused lairiba

andmeedastussüsteemidele; Elektromagnetilise ühilduvuse harmoneeritud standard.

5.45. EVS-EN 61347-2-11:2002 Lampide juhtimisseadised. Osa 2-11: Erinõuded

mitmesugustele valgustitega kasutatavatele elektronahelatele.

5.46. EVS-EN 61347-1:2015 Lampide juhtimisseadised. Osa 1: Üld- ja ohutusnõuded.

5.47. EVS-EN IEC 55015:2019 Elektrivalgustite ja nende sarnaste seadmete raadiohäiringu-

tunnussuuruste piirväärtused ja mõõtemeetodid.

5.48. EVS-EN 61547:2009 Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse

häiringukindluse nõuded.

5.49. EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid.

Kaitse elektrilöögi eest

5.50. EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.

Liigvoolukaitse

5.51. EE 1021629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard

6. Jalgratta- ja jalgtee näitajad

6.1. Arvestades asjaolu, et planeeringu põhijoonis vajab täpsustamist (joonisele kantud

lahendus on üldine ja ei selgita täpset ja vastava detailsusastmega tee tehnilist

lahendust) ja vajadus on ka liiklusohutuse kaalutlustel täiendada planeeringujoonisel

esitatud teede paiknemist, arvestades liiklusolusid ja lähtudes piirkonna teedevõrgu

üldistest parameetritest ja vajadusest saavutada ohutu lahendus, on eeltoodust lähtuvalt

vajalik täpsustada projekteeritava Lokuti - Tõdva vahelise tee jalgratta- ja jalgtee lõigu

ristprofiili parameetreid järgnevalt:

 valgustatud ülekäigukoht: 3 (sh 1 eraldussaarega);

 teekattemärgised: erimärgistus, ülekäigukohad;

 katendi tüüp jalgratta- ja jalgteel teel: ühekihiline asfaltbetoon;

6.2. Lokuti – Tõdva vahelise jalgratta- ja jalgtee ristprofiili põhiliste näitajate

positsioneerimine teemaal:

 haljasala muutuv (sõidutee servast kuni 12,0 m laiune)

 jalgratta ja jalgtee 2,6-3,0 m

 haljasala koos tänavavalgustusega muutuv

7. Tänavavalgustuse nõuded ja valgusarvutused

7.1. Tänavavalgustus projekteerida maakaabliga (vastavalt võrguvaldajalt taotletud

tehnilistele tingimustele) ning koonilisi tsingitud metallmastidega. Masti kõrguse ja

värvi valikul lähtuda nende sobivusest konkreetsesse keskkonda, olemasolevast ja

perspektiivsest teevalgustusest. Mastide ja liini tüübi valik kooskõlastada eelnevalt

tellijaga;

7.2. Mastide kõrgus 10m (M4 teeklass); 8m (M5 teeklass); 6m (ülekäigurajad)

7.3. Valgustusmasti betoonvundamendi kõrgus maapinnast peab olema vähim kuid

võimaldama ligipääsu masti kaldenurga reguleerimiskruvidele.

7.4. Valgustusmastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud

vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Maanteede

projekteerimisnormide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5 ja ptk 10.6

8

Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega

külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed

(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile

HE vastavad mastid;

7.5. Projekteerimisel peab arvestama et tänavate ristumiskohad ja ülekäigud saaksid samuti

valgustatud.

7.6. Valgustusmastide asukoha valikul arvestada puuvõradega, et valgustid ei jääks

võradesse ja valgus jõuaks maapinnani. Valgusmastide kaugus puutüvest peab olema

vähemalt 2 m;

7.7. Kõigile valgustusmastide näha ette kaitsmega ühenduskarbik valgusti kaitsmiseks ja

kaablite ühendamiseks;

7.8. Kaablikaitsetorude tugevusklass sõidutee all 750N, kõnniteede all ja haljasaladel 450N,

min kaitsetorule lubatav läbimõõt 75 mm;

7.9. Projektimahus esitada valgusarvutused vähemalt alljärgnevas mahus:

 Hinnanguvälja isoliinide või halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt

valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi).

 Planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle,

konsooli pikkus.

7.10. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass, valgusti number,

võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus, mastide vahekaugused (m), kaugus sõidutee jt

teede servast ja toitekaablite iseloomulikud näitajad.

7.11. Tööde mahus näha ette kontrollvalgusmõõtmiste teostamine akrediteeritud labori poolt

ning teostusdokumentatsiooni koostamine.

7.12. Valgustitena kasutada LED tüüpi valgusteid, mis on kasutusel mujal Saku valla

tänavavalgustusvõrgus (Philips BGP281 või Vizulo Mini martin / Micro martin või

analooge). LED valgustite kasutamise korral lubatud värvustemperatuur 3800-4000 K,

valgusviljakus vähemalt 110 lm/w kohta. Valgustite efektiivsuse omavahelisel

võrdlusel on eelis väiksema tarbimisvõimsusega valgustil, mis täidab kõiki kehtivas

standardis EVS-NE 12301:2015 esitatud nõudeid ning on arvutuslikul teelõigul

väiksema erivõimsusnäitajaga (power density indicator) ja energiatarbimisnäitajaga

(annual energy consumption indicator).

7.13. Valgusti vandaalikindlus valida vastavalt valgusti paigalduskõrgusele. Valgustuse

lahendus peab olema tehniliselt kaasaegne.

7.14. Valgustite valik eelnevalt kooskõlastada Saku Vallavalitsuse majandusteenistusega.

7.15. Kergliiklustee eeldatav valgustusklass on P6 ja sõiduteel M6, parklates, ja muudel

üldkasutatavatel aladel lähtuda standardist EVS-EN 12464-2:2014. Üldkasutatavate

alade valitud valgustusklassid täpsustada projekteerimise käigus, kooskõlastada

tellijaga ja esitada valgustusarvutuste tulemused projekti koosseisus.

7.16. Teede ristmike valgustusklass valida sõltuvalt tee valgustusklassist vastavalt standardi

13201 nõuetele.

7.17. Räigus. Eelistatud on vähimat räigust tekitavad valgustuslahendused.

7.18. Hooldetegur 0,8. Valgustusarvutustes kasutatav hooldetegur peab põhinema valgustite

tehnilistel näitajatel, tootja juhenditel ning arvestama valgustite mustumist. Projektis on

vaja esitada valgustite puhastusintervall.

7.19. Projekteeritava valgustuse elektritoiteks projekteerida liitumiskilp (LK) ja valgustuse

juhtimiskilp (VJK).

7.20. Ringristmiku valgustusele näha ette neljane valgusmast ja toite püsiühenduse väljavõte

valvekaamera jaoks.

9

7.21. Liitumiskilbi projekteerimiseks taotleda võrguvaldajalt tehnilised tingimused.

7.22. Valgustuse juhtimiskilbi (VJK) paigaldada kilbikontroller koos tarkvaraga, mis

võimaldab kilbist väljuvate valgustusfiidrite juhtimist. Valgusteid peab saama üle ühe

valgusti (VJK) kontrolleri abil eraldi välja lülitada. Projekteerimiseks pöörduda Martem

AS poole [email protected] Saku vallas on kasutusel Martemi tänavavalgustuse

juhtimistarkvara.

7.23. Projekt vormistada vastavalt standardile EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt.

8. Nõuded valgustitele

8.1. Valgustid peavad omama kehtivat CE-märgist ja ENEC või ENEC + märgist koos

sertifitseerinud labori numbriga. Kuigi ENEC märgise olemasolu on kontrollitav läbi

vastavate andmebaaside, on tellijal õigus kahtluse korral nõuda nii CE- kui ENEC-

märgisega seotud dokumente.

8.2. Valgustid peavad olema timmerdatavad, Zhaga liidesega, millel on automaatne

toimivus liikumisanduriga, ka päikesepatarei võimalusega või olema eelhäälestatud.

Valgustite tüüp tuleb eelnevalt kooskõlastada Saku Vallavalitsuse

majandusteenistusega.

8.3. Kõik valgustid peavad sobima kasutamiseks kohalikes kliimatingimustes (statistika

esitatud ET-2 0102-0329 Eesti kliima teatmik ehitajale) ja Eestis tagatud

pingekvaliteedil (EVS-EN 50160 Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused).

8.4. Valgusti korpus koos jahutuselemendiga peab olema valmistatud ilmastikule

vastupidavast alumiiniumist või samaväärsest või paremate soojusvahetuslike

omadustega metallist, tagamaks loomulikku soojusvahetust. Sundjahutamist (näit

ventilaator, pumbad vms) kasutada ei ole lubatud. Valgustis kasutatavad erinevad

omavahel kokku puutuvad materjalid ei tohi tekitada aktiivseid galvaanilisi paare.

8.5. Valgusti tehniline lahendus peab tagama kliimatingimustele vastava pikaealise

valgustisisese mikrokliima, kaitsma valgusti tihendeid ega laskma kondensveel

valgustisse tekkida.

8.6. Valgusti peab taluma keskkonnatemperatuuri -40…+50°C. Valgusti

tunnustoimivusnäitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25…+25ºC.

Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle

toimivusnäitajatest on lubatud.

8.7. Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L80B10 100000h, +25ºC juures.

Tellijal on õigus küsida valgustis kasutatud ledmooduli ja valgusti kohta testprotokolle

kontrollimaks, et valgustikonstruktsioon tagab ledmoodulile piisava jahutuse.

8.8. Valgustile peavad olema teostatud IP ja IK katsetused tootjast sõltumatus laboris.

Valgusti kaitseaste peab olema vähemalt IP66 ja löögikindlus vähemalt IK08.

8.9. Valgustid paigalduskõrgusel alla 6 m peavad valgustid vastama tugevusklassile IK 10.

8.10. Valgusti konsoolikinnitus peab tagama valgusti muutumatu asendi konsoolil ka

tugevate tuulte korral. Valgusti kaal peab jääma masti taluvuspiiridesse juhul, kui

valgustusmaste välja ei vahetata.

8.11. Valgusti konstruktsioon peab olema teostatud selliselt, et valgusti korpus, elektroonika

ja ledmoodul on sama potentsiaali alla ühendatud ning tagama avatud valgusti korral nii

elektroonikale kui ka ledmoodulile kaitse elektrostaatilise ülepinge eest (ESD).

8.12. Valgusti peab olema eraldi seadmega kaitstud min 10 kV liig- ja impulsspingete eest.

8.13. Valgustusmastidel peab olema toitemaandusele lisaks metallosa kordusmaandus.

8.14. Valgustis peab olema termokaitse, mis tagab valgustite tõrgeteta tunnus-eluea

hämardades valgustit ledmooduli erandliku ülekuumenemise korral kuni

tunnustemperatuuri stabiliseerumiseni.

8.15. Valgustite hämardamisvajadus kooskõlastada tellijaga.

10

8.16. Valgusti peab omama tootja firma poolt väljastatud korrektset eesti- ja/või

inglisekeelset paigaldus- ja hooldusjuhendit. Hooldusjuhend peab andma selged juhised

valgustile lubatud puhastusmeetmete kohta ning muud seadme kasutamisel vajalikku

informatsiooni.

8.17. Valgustid peavad käivituma sujuvalt, nende tooteleht või kasutusjuhend peab sisaldama

infot käivitusvoolude suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud

soovituslikud andmed kaitselülitite väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite

arvust paigaldises.

8.18. Valgusti peab olema varustatud paigalduskaabliga.

8.19. Kõik valgustid peavad olema uued ning omama vähemalt 5 aastast garantiid valgustile

tervikuna. Valgusti varuosad peavad olema kättesaadavad 10 paigaldusajale järgneva

aasta jooksul.

8.20. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt

sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et

sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada

valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

8.21. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR

13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse

asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades

valgusarvutusprogrammi.

8.22. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843

joonistest 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole

võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse

meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE

vastavad mastid).

8.23. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab

arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel

liiklusohutuse parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6

Tänavavalgustus.

8.24. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee

ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt

ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse

optikaga valgustusega ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas

50 km/h alas projekteerida sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90

m ulatuses.

8.25. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva

standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

8.25.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba,

JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

8.25.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle,

konsooli pikkus.

8.26. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number,

võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee

jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad.

8.27. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel

lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12

11

„Tehnovõrk“, Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise

kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest

9. Tehnilised nõuded juhtimissüsteemi osadele

9.1. Valgustuse juhtimiskilp (VJK) peab sisaldama kilbikontrollerit, mis võimaldab kilbist

väljuvate valgustusfiidrite juhtimist juhtimistarkvaraga. Saku vallas on kasutusel

valgustuse juhtimistarkvara Lumoflex. (detailsema informatsiooni saamiseks pöörduda

[email protected]).

9.2. Valgustuse juhtimissüsteem peab võimaldama valgusteid juhtida:

9.2.1. käsitsi;

9.2.2. kaugjuhtimisega;

9.2.3. autonoomse astronoomilise kellaga (eraldatud kilbi PLC-st);

9.2.4. võimaldama valgustite väljalülitamist üle ühe valgusti.

9.2.5. Kilbikontroller peab võimaldama kontaktorit sisse/välja lülitada kaugjuhtimise

teel läbi juhtimissüsteemi rakenduste ja suutma anda häireteate kui kontaktor on

rakendunud erinevalt etteantud seadistusest või pole pimedal ajal rakendunud.

9.2.6. Autonoomse astronoomilise kellaga (eraldatud kilbi PLC-st);

9.3. Valgustus juhtimiskilbis paigaldada rikete tuvastamiseks kontaktorite ette

kolmefaasilised Modbus protokolliga arvestid.

9.4. Juhtimiskilpi peab jääma vähemalt üks reservfiider.

9.4.1. Kilbi seadmete indikatsioonid (häireedastused): autoriseerimata jaotuskapi ukse

avamine koos lokaalse sireeni rakendumisega, toitepinge kadumine kilbist või

üksikult fiidrilt, kas side kontrolleri ja serveri vahel on olemas või ei, kas

valgustus on sisse lülitatud või ei. Info kilbikontrollerilt peab olema õigustega

kasutajatele reaalajas internetiliidese kaasabil monitooritav (lubatud on vaid

andmeside ühenduse viive).

9.4.2. Juurdepääs juhtimissüsteemile peab olema tagatud kasutajanime ja parooliga.

9.4.3. Kilbikontroller peab omama piisavalt mõõtesisendeid erinevatele

signaaliallikatele, näiteks elektriarvesti impulsiloendur, valgusandur,

termoandur, kilbi ukse asendi andur, reservtoite pinge, väljuvate liinide

pingestatuse olekud jne. Digitaalsete sisendite arv peab olema laiendatav kuni

30-ni. Kontrolleri sisendid on ette nähtud töötama kontrolleri enda toitel.

9.4.4. Kontrolleril peab olema 2G/3G/4G GPRS sidet kasutades VPN-kanali loomise

võimalus (nt. L2TP/IPsec, OpenVPN). Turvalisuse kaalutlustel mitte kasutada

PPTP põhist VPN lahendust.

9.4.5. Kilbikontroller peab ühilduma standardse sideprotokolli liidese abil, näiteks

OPC UA,

9.4.6. Kontrollerit peab olema võimalus liidestada näiteks Modbus protokolli

vahendusel energiaarvestitega energiatarbimise jt. elektriliste mõõtmiste

edastamiseks.

9.4.7. Toite katkemisel peab kontroller tööd jätkama nominaalse funktsionaalsusega

vähemalt kolme (3) ööpäeva vältel superkondensaatorit või aku abil ja saatma

juhtimissüsteemi haldusserverisse teate toite katkemise kohta.

9.4.8. Valgustuse juhtimiskilpi (VJK) näha ette reservtoite allikas Aku SP12-12

(MarkKeckeisen Akkumulatoren, Mudel: SP12-12). Välisvalgustuse

juhtimiskilbis paigaldada rikete tuvastamiseks kontaktorite ette kolmefaasilised

Modbus protokolliga arvestid.

9.4.9. Kontroller peab tsentraalse valgusanduri rikke korral lülitama valgustust

kilbikontrolleri sisese astrokellaga.

12

9.4.10. Kontrolleri rikke korral peab valgustuse lülitamine toimuma läbi olemasoleva

lokaalse hämaraanduri.

9.4.11. Kilbikontroller peab omama piisavat sündmuste salvestusmälu juhuks, kui side

juhtimissüsteemi haldusserveriga on katkenud. Sideühenduse taastumisel

saadetakse kõik andmed tagantjärele serverisse nii, et ajaloo graafikud oleksid

katkematud.

9.4.12. Kilbikontrolleriga peab olema võimalik juhtida kuni viit 230 V mähisega

kontaktorit.

9.4.13. Kilbikontroller peab kontrollima väljuvate fiidrite kaitselülitite (minimaalselt 8

kaitselülitit) tagant pinge olemasolu ja informeerima muudatustest

juhtimissüsteemi. Kontroller peab edastama alarmi väljalülitunud kaitselülitist,

olles väljalülitunud kaitselüliti täpselt identifitseerinud.

9.4.14. Kontroller peab olema varustatud reaalaja kella (RTC) mooduliga, mille

perioodiline sünkroniseerimine toimub NTP protokolli abil (TCP/IP võrgu aja

sünkroniseerimise protokoll).

9.4.15. Valgustite toitefiidrite sisse- ja väljalülitamine peab olema võimalik kohaliku

või tsentraalse valgusanduri abil, samuti ka päikese tõusu ja loojangu alusel,

kasutades kontrolleri sisemist astronoomilist kella.

9.4.16. Kilbikontrolleri rikke korral peab kilbikontroller jätkama töötamist olemasoleva

lokaalse valgusanduri või astronoomilise kellaga. Automaatne juhtimine peab

taastuma jaotuskilbi kontrolleri tööle hakkamisel automaatselt.

9.4.17. Kilbikontroller peab võimaldama juhtimistarkvara kaudu sireeni deaktiveerimist

hooldustööde läbiviimiseks (nii eraldi kui ka grupina).

9.4.18. Kilbikontroller peab omama elektromagnetilise häire taluvuse ja emissiooni

normidele vastavust kinnitavaid testprotokolle, vastavalt IEC 61000-4 seeria

standardile, mille on väljastanud Euroopa Liidus akrediteeritud asutus. Vastavad

dokumendid tuleb esitada enne lepingu sõlmimist.

9.4.19. Kilbikontroller peab olema varustatud väliühendusi ja sisemist loogikat

kirjeldava dokumentatsiooniga.

9.4.20. Talutav suhteline õhuniiskus vähemalt 95%.

9.4.21. Kontrollerid peavad taluma ülepinget, toite poolt kuni 1,5kV ja väljunditel kuni

6kV.

9.4.22. Keskkonna temperatuuritaluvus tööolukorras: -40°C..+70°C.

9.4.23. Toitepinge 230 VAC (-15%..+10%) (ahel kaitstud kaitselülitiga).

9.4.24. Välise mobiilse antenni paigalduse võimalus.

9.4.25. Kontrolleri maksimaalmõõtmed võivad olla 150*250*250 mm.

9.5. Jaotuskilbi fiidrite juhtimine:

9.5.1. Peab olema võimalik konfigureerida (koostada, luua) reeglid toitefiidrite sisse ja

välja lülitamiseks vastavalt valguse tasemele keskse või lokaalse astronoomilise

kella alusel päikese loojumise ja tõusu aegade järgi.

9.5.2. Toitefiidrite gruppidele peab olema võimalik seada erinevad viiteajad lülituste

rakendumiseks vahemikus 5 - 60 sekundit hajutamaks lülitushetkel

voolutõukeid.

9.5.3. Võimalus grupeerida toitefiidreid sõltumata jaotuskapist ja jaotuskappe, sisse ja

välja lülitada erinevaid toitefiidrite ahelaid.

10. Liikluskorralduslikud nõuded

10.1. Olemasolevate liiklusmärkide puhul tuua projektis välja remondieelse inventuuri nõue

selgitamaks utiliseeritavad ja tellijale enne tööde algust üle antavad olemasolevad

liiklusmärgid.

13

10.2. Liiklusmärgid paigaldada nii, et neid ei kahjustaks sõidukid ja need ei takistaks

jalakäijaid, jalgrattureid ega hooldustehnikat, liiklusmärgi postid kinnitada

tuulekindlalt.

10.3. Ette on nähtud kasutada kuumtsingitud alusel vajaliku suurusgrupi liiklusmärke.

10.4. Kasutada 1 ja 2 klassi reflekteeruvat kilet.

10.5. Liiklusmärkide postid peavad olema kuumtsingitud. Ehitaja peab arvestama posti

pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga.

10.6. Sõidutee markeerimistööd teostada termoplastikuga.

10.7. Kergliiklejatele mõeldud tee markeerimistööd teostada värviga.

10.8. Ülekäiguradade ja ristumine kergliiklusteega märgiste korral kasutada eelsegatud

klaaskuulidega termoplastikut.

10.9. Liikluse rahustamiseks näha vajadusel ette teekattele tänaval kehtestatud

kiirusepiirangu kandmine.

10.10. Vajadusel näha ette täiendavate liikluse rahustamise meetmete kasutamist

ülekäigukoha lähistel.

11. Dokumentatsiooni vormistusnõuded

11.1. Projekt vormistada eesti keeles ja minimaalselt 1 (ühes) eksemplaris paberkandjal ja 1

(ühel) mälupulgal-l Saku Vallavalitsuse arhiivi jaoks

11.2. Mälupulga vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

 joonised peavad olema esitatud originaalkujul .dwg ning .pdf kujul;

 tabelite failid vormistada .xls kujul;

 tekstifailid vormistada .doc kujul;

 tänavavalgustuse failid vormistada .pdf ja digitaalselt arvutusfaili (dlx, evo vms)

kujul

 jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised

peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial;

 kululoendid koostada vastavalt kehtivale teetööde tehnilistele kirjeldustele mis on

leitav Transpordiameti kodulehel (https://www.transpordiamet.ee).

12. Keskkonnakaitselised ja heakorra-haljastuse nõuded

12.1. Esitada lammutus- ja ehitusjäätmete mahud liigiti (sh. pinnas ja kasvupinnas) ja nende

käitlemise lahendus.

12.2. Koostada mullatööde bilanss ja jäätmekava. Näha ette väljakaevatud pinnase ja

lammutusjäätmete äravedu ja ladustamise asukoht.

12.3. Esitada haljastuse dendroloogiline hinnang ning likvideeritava ja rajatava haljastuse

mahud.

12.4. Esitada kaitseabinõud väärtusliku haljastuse säilitamiseks ja kasvutingimuste

parandamiseks.

12.5. Puude likvideerimisel esitada kompenseerimise ja taastamise lahendus haljastusplaanil.

12.6. Esitada teemaale ulatuvate või teelahenduse realiseerimiseks eemaldatavate aedade vm

piirete vajadus.

13. Muud nõuded

13.1. Projekteeritavate rajatiste ning konstruktiivse ristlõike kõik parameetrid täpsustatakse ja

kooskõlastatakse projekteerimise käigus (eskiiside esitamisel ja kooskõlastamisel).

14

13.2. Projekteerijal on võimalik vastavalt tehnovõrkude lahendusele täpsustada teede

eraldusriba laiust kergtee ja sõidutee vahel eskiiside esitamise käigus, sõltuvalt

tehnovõrkude rajamise lahendusest ja projekteerimise käigus selgunud võimalustest.

13.3. Tehnovõrkude plaan esitada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil mõõdus M 1:500, mis

kajastab ehitisi ja rajatisi vähemalt 30 m ulatuses ehitatavast teest.

13.4. Koostada põhiprojekti kaust ning pärast kõikide vajalike kooskõlastuste olemasolu

taotleda ehitusload.

13.4.1. Tehnovõrkude, tänavavalgustuse ja teede ehitamiseks vajalikud ehitusload

taotleda Saku Vallavalitsuselt läbi Ehitisregistri www.ehr.ee.

13.4.2. Kõik ehituslubade jm lubade taotlemised kuuluvad projekteerimistöö koosseisu.

Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate,

maaomanike ja ametkondadega.

13.5. Vormistada põhiprojekti ühes eksemplaris paberköitena ja ühes eksemplaris mälupulgal

(mis sisaldab mh. dwg vormingus jooniseid) ning terviklikud projektikaustad anda üle

Saku Vallavalitsuse majandusteenistusele. Projektikaustad peavad sisaldama

projekteerimistingimusi, lähteülesannet, võrguvaldajate tehnilisi tingimusi ning kõiki

kooskõlastusi ja esitatud arvamusi.

13.6. Näha ette projektis nõue, et peale tee-ehituslike tööde valmimist esitada Saku

Vallavalitsuse majandusteenistusele teostusdokumentatsiooni kaust koos mälupulgaga

(mis sisaldab mh digitaalseid teostusjooniseid .dwg vormingus) ning taotleda teedele,

tänavavalgustusele ja tehnovõrkudele kasutuload läbi Ehitisregistri www.ehr.ee.

13.7. Näha ette projektis nõue, et osaliselt ehitustööde ajal ja peale ehitustööde valmimist

tuleb teostada kõigile ehitatud rajatistele, haljastusele, tehnovõrkudele jmt ehitusjärgne

mõõdistus. Teostusjoonised esitada digitaalselt allkirjastatuna töö eest vastutava pädeva

isiku poolt dwg ja pdf formaadis Saku Vallavalituse ehituse- ja planeerimisteenistusele

10 päeva jooksul peale mõõdistustöö lõpetamist.

13.8. Projektis kajastada nõue viis päeva enne ehitustööde alustamist ehitajal esitada valla

majandusteenistusele avaldus kaevetööde teostamiseks infosüsteemis SPOKU

piksel.ee/spoku/saku mille alusel väljastatakse kaeveluba.

13.9. Projektis kajastada nõue, mille kohaselt ehitaja ei tohi alustada ehitustöid ilma

ehitusloata. Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt

kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta: tee ehituse,

tänavavalgustuse ning tehnovõrkude osas läbi ehitisregistri www.ehr.ee. Erandjuhtudel,

kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida

projektile ekspertiis. Teede ehitusel on kohustuslik kaasata vastavat pädevust omav

omanikujärelevalveinsener.

13.10. Tänavavalgustuse projekt peab sisaldama:

13.10.1. projekteeritavate alade valgustustehnilisi parameetreid ja nende vastavust

nõuetele, sh valitud ala/alade valgusarvutustulemusi, mis on valgustite valiku

aluseks nii pdf-kujul kui ka digitaalselt arvutusfailina (dlx, evo vms);

13.10.2. võimalike konfliktalade (ülekäiguradade ja ristmike) valgusarvutusi nii pdf-

kujul kui ka digitaalselt arvutusfailina (dlx, evo vms);

13.10.3. projekteeritava valgustusvõrgu skeemi koos elektriliste parameetritega, sh

valgustusvõrgu elektrilisi arvutusi (lühisvoolud, pingekaod, kaitselülitite valik

jms);

13.10.4. projekteeritava valgustuslahenduse asendiplaani, millel uus paigaldis on

värviliselt eristuv;

13.10.5. valgustuse juhtimissüsteemi kirjeldust ja skeemi;

13.10.6. valgustusmastide ja valgustuse juhtimiskilbi asukoha koordinaate tabel

formaadis;

15

13.10.7. energiasäästu võrdluseks vajalikke erivõimsusnäitajaid ja aastasi

energiatarbimisnäitajaid;

13.10.8. töömahtude tabelit;

13.10.9. valgustite tootelehti;

13.10.10. valgustite paigaldusjuhendeid;

13.10.11. valgustite ja juhtimissüsteemi garantiitingimusi;

13.10.12. informatsiooni juhtimissüsteemi side- ja hooldekuludest.

14. Kooskõlastamine ja kaasamine

14.1. Projekti koosseisus anda ülevaade projektiga haaratud ala maa omandi osas

(krundijaotuskavadega) ja projekteeritaval alal olevate piirangute (sh servituutide) ning

seadusest tulenevate kitsenduste osas tekstiliselt ja skemaatiliselt.

14.2. Projektiga ettenähtud tööd, mis mõjutavad otseselt piirinaabreid (nt kinnistul toimuvad

või kinnistule pääsu mõjutavad/muutvad kraavitööd, läbisõit krundilt, ajutine

maakasutus, puude mahavõtmine kinnistu piiri lähistel jms), mis ei toimu väljaspool

transpordimaad, tuleb projekteerimise käigus esitada kõrval kinnistu omanikule

arvamuse avaldamiseks. Arvamused tuleb koguda ja esitada kohalikule omavalitsusele

koos vastustega (milles on toodud välja arvamusega arvestamine/mittearvestamine,

kaasates kohaliku omavalitsuse esindajad) projektdokumentatsiooni koosseisus.

Piirimärgid tuleb tööde käigus säilitada. Kui piiripunktide tähiste säilimine ei ole

projektlahendusega tagatud, tuleb muuta projektlahendust või korraldada piirimärkide

nende õiges asukohas taastamine. Kõik teedeehituslikud tööd, mis toimuvad väljaspool

transpordimaad, tuleb kooskõlastada kinnistu omanikuga (esitada joonised ning

kirjeldada tehtavaid töid ja võtta kooskõlastus). Projekteerija peab järgima nimetatud

toimingute läbiviimisel haldusmenetluse põhimõtteid.

14.3. Projekteerija on kohustatud kõikidele maaomanikele, kellele saadetakse projekt

arvamuse avaldamiseks või kooskõlastamiseks, põhjalikult selgitama, milliseid töid on

plaanis kinnistul või kinnistu lähialal teha ning milline hakkab projektlahendus välja

nägema (sh tuua joonisel välja tehnovõrgud, tänavavalgustus, teedeehituslik lahendus ja

kõrgusmärgid).

14.4. Projekt tervikuna kooskõlastada järgmiste ametite ja isikutega: Transpordiamet, Saku

Vallavalitsus, Elektrilevi OÜ, Eesti Lairiba Arenduse SA, AS Saku Maja, kõigi

olemasolevate maa-aluste ja maapealsete rajatiste (tehnovõrkude) omanikud või

valdajad, maaomanikud ja kasutajad, kelle maakasutust või ehitusõigust projekt

mõjutab, naaberkinnistute omanikud. Ehitusprojekt kooskõlastatakse ehitusloa

menetluse käigus Ehitisregistri keskkonnas.

Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks

Lisad:

- Asukoha skeem;

- Transpordiameti 12.03.2024 kiri 7.1-2/24/3509-2.

Projekteerimistingimused koostasid:

- Kalev Eensaar, teedeinsener (5340 9995, [email protected]);

- Aigar Pruul, taristuinsener (671 2410 [email protected])

Skeem projekteerimistingimuste PT-034-24 juurde M 1:6000

Saku vald, Lokuti küla

Koostas: Kalev Eensaar, teedeinsener

SAKU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Projekteerimistingimuste andmine

Saku 2. aprill 2024 nr 256

Korraldus antakse ehitusseadustiku § 26, § 28, § 31, § 33 lõike 1 ja § 99 lõike 3, Saku

Vallavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine

Saku vallas“ § 6 punkti 1 alusel ning arvestades Saku valla üldplaneeringus määratud

tingimusi.

Projekteerimistingimuste eelnõu koostamisest teavitati Ildase ja Uus-Ildase kinnistu

omanikke, kellest üks on nõustunud eelnõuga ning palunud vajadusel hekk asendada

müratõkkeseinaga ja lahendada Tõdva tankla ja kaupluse ees sõidukite ja kergliiklusteede

ristkasutukasutuse ala ohutumaks.

Projekteerimistingimuste eelnõu koostamisest teavitati ka naaberkinnistute Krossi, Karja,

Salme, Vana-Ildase, Tõdva Tankla, Tõdva kauplus, Lokuti farm, Amilie tee 11a, Raja, Salme,

Ildamäe, Ildavälja, Pilli ja Seljandiku omanikke, kes määratud tähtaja jooksul ei ole

projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldanud ega vastuväiteid esitanud.

Projekteerimistingimuste eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Elektrilevi OÜ-le, kes

nõustus eelnõuga tingimustega. Elektrilevi OÜ liinide kaitsevööndis projekteerimiseks

taotleda projekteerijal tehnilised tingimused: https://www.elektrilevi.ee/tehnilised-

tingimused/tellimine. Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga

täiendavalt töö- või põhiprojekti joonised. Projekt on võimalik esitada läbi Elektrilevi OÜ

kodulehe: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine.

Projekteerimistingimuste eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks AS-ile Saku Maja, kes

nõustus eelnõuga tingimustega ja kommenteeris, et planeeritaval alal AS-le Saku Maja

kuuluvad kommunikatsioonid puuduvad.

Projekteerimistingimuste eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, kes

nõustus eelnõuga tingimustega, millised lisas oma 12.03.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/3509-2.

Transpordiameti kirja koopia on lisatud projekteerimistingimuste juurde ning on kättesaadav

ka ehitisregistrist.

Projekteerimistingimuste eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Telia Eesti AS-ile kes

määratud tähtaja jooksul ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldanud

ega vastuväiteid esitanud.

1. Anda projekteerimistingimused PT-034-24 (lisatud korraldusele) Saku vallas asuva

Tallinn-Rapla-Türi tee Lokuti – Tõdva vahelise valgustatud jalgratta- ja jalgtee

põhiprojekti koostamiseks koos tee drenaaži rajamisega.

2. Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat.

3. Korralduse peale on õigus esitada vaie Saku Vallavalitsusele 30 päeva jooksul, arvates

päevast, millal isik haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama,

või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 ettenähtud

tähtajal.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Marti Rehemaa

vallavanem Siiri Raagmets

vallasekretär

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 29.02.2024

Meie 12.03.2024 nr 7.1-2/24/3509-2

Riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee kaitsevööndis

jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile arvamuse avaldamiseks Harju maakonnas Saku vallas Tõdva

külas riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 13,95-15,41 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale

ning osaliselt riigitee alusele maale kavandatava Lokuti-Tõdva vahelise valgustatud jalgratta- ja

jalgtee (edaspidi JJT) projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 412166).

Soovite teada, kummale poole riigiteed ning kui kaugele riigiteest JJT trass kavandada.

Vastavalt projekteerimistingimustele ulatub projektala muuhulgas riigitee alusele maaüksusele 15

Tallinn-Rapla-Türi tee (katastritunnus 71816:001:0001).

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3

alusel nõuded JJT projekti koostamiseks ning § 70 lg 3 alusel kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse alltoodud nõuetega

haldusaktile.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“

2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

põhjendamatuid ristumisi riigiteega. JJT trassi asukoha sobivuse hindamiseks palume saata

eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].

3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise pädevus.

4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee

toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).

6. JJT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid (või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks).

2 (5)

Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu

rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus

eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ

plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide

seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

8. Kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele (või nähakse ette riigitee laiendamine),

tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja

taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad

nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik

vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant

läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku

mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud

pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega

kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

Transpordiameti tellimisel on koostatud „Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 4,553-

47,619 Tallinn-Rapla lõik eskiisprojekt“ (Skepast ja Puhkim OÜ, töö nr 2019¬0059) (vt Lisad-

Saku I, Saku II), koostamisel on „Riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 14,0-14,2 asuvate

Lokuti bussipeatuste jalgteeühenduse ehitusprojekt“.

Informeerime, et eskiisprojekt määrab JJT asukoha riigitee läänepoolsele küljele. Kui on

põhjendatud vajadus (näiteks olenevalt kummal pool sõiduteed on rohkem soovijaid JJT

kasutamiseks nüüd ja tulevikus vms) kavandada JJT riigitee idapoolsele küljele, on see variant

põhimõtteliselt võimalik. Poolsuse valiku üheks kriteeriumiks on ka põhimõte, et JJT ei

vahetaks korduvalt tee poolt (vältida riigitee korduvat ületamist).

10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,

asukoha km).

11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4. Ohutusriba laius peab vastama

eskiislahenduses kavandatule, st arvestada tuleb eskiisprojekti järgse riigitee perspektiivse

laiusega/sõidutee serva perspektiivse asukohaga (2+2 ristlõike kogulaius 22,6m) ning

kiiruspiiranguga 110 km/h. Eesmärk on tulevikus riigitee (eskiis)lahenduse elluviimisel JJT-d

mitte ümber ehitada.

3 (5)

Väljavõte eskiisi seletuskirjast.

13. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne

kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama

projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel

lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev

hoonestus).

14. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad.

15. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk. Kavandada

nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

16. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes

põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri

värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

17. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

18. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-

elementide kaugused sõidutee teljest.

19. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama

terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja

projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel

lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

20. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste

üleujutustega.

21. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.

Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui

Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid

maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee

valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

22. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele

langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT

valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise

protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

23. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-

1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad

valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

24. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2-

5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada

teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed

4 (5)

(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

25. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama

projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse

parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

26. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja

külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale

lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega

ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida

sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.

27. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.

Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

27.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt

valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

27.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli

pikkus.

28. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,

masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;

toitekaablite iseloomulikud näitajad.

29. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

30. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine.

31. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

32. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida

projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja

hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja

valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab

KOV.

Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele

nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud

lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .

Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

Lisa: eskiis Saku I, Saku II

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]

Lisa Saku Vallavalitsuse 2. aprilli 2024

korraldusele nr 256

1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED PT-034-24

1. Projekteeritav lahendus

1.1. Eesmärk: vajadus lahendada Tallinn-Rapla-Türi tee Lokuti-Tõdva vahelise maa ala

teedevõrk.

1.2. Projekteeritavate rajatiste aadressid:

1.2.1. Saku vald, Tagadi küla, 15 Tallinn-Rapla-Türi tee (71816:001:0001,

Transpordimaa 100%)

1.2.2. Saku vald, Lokuti küla, Lokuti tee 20 (71901:001:0291, Sihtotstarbeta maa

100%)

1.2.3. Saku vald, Lokuti küla, Krossi (71801:006:0116, Maatulundusmaa 100%)

1.2.4. Saku vald, Lokuti küla, Karja (71801:006:0109, Maatulundusmaa 100%)

1.2.5. Saku vald, Lokuti küla, Salme (71801:006:01305, Maatulundusmaa 100%)

1.2.6. Saku vald, Lokuti küla, Vana-Iidase (71801:006:0590, Elamumaa 100%)

1.2.7. Saku vald, Lokuti küla, Iidase (71801:006:0312, Maatulundusmaa 100%)

1.2.8. Saku vald, Lokuti küla, Uus-Iidase (71801:006:1138, Maatulundusmaa 100%)

1.2.9. Saku vald, Tõdva küla, Tõdva tankla (71801:006:040, Ärimaa 100%)

1.3. Ristuvate ja sidustatavate teede aadressid ning kaasnevad kinnistud:

1.3.1. Saku vald, Tagadi küla, 15 Tallinn-Rapla-Türi tee (71816:001:0001,

Transpordimaa 100%)

1.3.2. Saku vald, Tõdva küla, 11240 Tõdva-Hageri tee L9 (71801:006:1133,

Transpordimaa 100%)

1.3.3. Saku vald, Tõdva küla, Tõdva tankla (71801:006:040, Ärimaa 100%)

1.3.4. Saku vald, Tõdva küla, Tõdva kauplus (71801:006:0043, Ärimaa 100)

2. Nõuded uurimistööde osas

Nõuded uurimistööde osas on järgmised:

2.1. teostada geodeetilised, vajadusel geoloogilised ja muud uurimistööd;

2.2. geoloogiliste uurimistööde käigus teostada geoloogiline uurimine puuraukude

puurimisega, vajaliku sammuga. Koostada geoloogiliste uurimistööde aruanne ning

esitada see Saku Vallavalituse ehitus- ja planeerimisteenistusele ja Maa-ametile

aadressil http://www.maaamet.ee/egf/ (Alates 1. juulist 2015 on ehitusgeoloogiliste

uuringute aruannete elektroonsete koopiate esitamine Maa-ametile kohustuslik

(majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrus nr 32 §3). Aruanne tuleb esitada 10

päeva jooksul uuringu aruande valmimise päevast arvates;

2.3. geodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistada tehnovõrkude trasside asukohad ja

kooskõlastada need trasside valdajatega. Geodeetilise alusplaaniga koos esitada

maamudel Land-XML vormis. Geodeetilise alusplaani koostamisel / täiendamisel

juhinduda majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusest nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“ ning Maanteeameti peadirektori

13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“. Geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud

projekti (sh olemasolevad ja projekteeritavad trassid jms) koostamiseks vajalikus

mahus, kuid mitte vähem kui riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema

piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. Mõõdistada riigitee olemasolevad

veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide seisukorda. Hinnang koos

2

vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja. Projekti kooskõlastamiseks esitamise

hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse s.h. kooskõlastuste vanus kuni üks aasta ja

kooskõlastataval joonisel näidata geodeetilise alusplaani koostaja andmed ja töö nr;

2.4. Kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele, siis tuleb teostada geoloogilised

uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015

määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine

teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud

puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi

kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse

(looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute

tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate

ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

2.5. koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada Saku Vallavalituse ehitus- ja

planeerimisteenistusele digitaalselt (joonise fail, seletuskiri, kaevutabelid jmt)

kontrollimiseks ja registreerimiseks;

2.6. trasside teostusjoonised tuleb teha litsentseeritud maamõõdufirma poolt ja ilma

kaevudeta trassid peavad olema mõõdistatud lahtise kaevikuga. Kaevudega trassid võib

mõõdistada peale kaevude ehitust. Mõõdistus teostada kaevudest. Teostusjoonised

esitada digitaalselt allkirjastatuna töö eest vastutava pädeva isiku poolt dwg ja pdf

formaadis Saku Vallavalituse ehitus- ja planeerimisteenistusele 10 päeva jooksul peale

mõõdistustöö lõpetamist;

2.7. arvestada teega piirnevate kinnistute piiridega. Trassi algus ja lõpp kinnistada vajadusel

looduses. Mõõdistamine vormistada digitaalselt;

2.8. selgitada välja projekteeritavas piirkonnas kehtivad üld- ja detailplaneeringud ning

arvestada nendega tehnilisel projekteerimisel. Projekteerija vastutab projekteerimiseks

piisava uurimistööde mahu eest;

2.9. teha muid uurimistöid, mida projekteerija peab vajalikuks projekti eesmärki ja

korrektset koostamist silmas pidades.

3. Nõuded projekteerimisele

3.1. arvestada kõigi piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega,

Saku valla üldplaneeringuga, Harjumaa kergliiklustee teemaplaneeringuga ning

ehitusloa saanud ehitusprojektidega;

3.2. lähtuda Transpordiameti poolt perspektiivis rekonstrueeritavate Lokuti bussipeatuste ja

nende omavahelise jalgtee ja teeületuskoha lahendusest;

3.3. tagada sõiduteede ja jalgteede sidumine kõrvalalade planeeringute teedevõrguga

vastavalt planeeringulahendustele või kui planeeringulahendus ei ole kaasaegsete

normide või nõuete kohane, siis tagada vastav sidumine tulenevalt kehtivatest

normidest ja standarditest;

3.4. koostada sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee pikiprofiilid mõõdus 1:1000, kõrgusmõõdus

1:100 ja geoloogiline profiil 1:50 (võib anda vertikaalplaneeringuga);

3.5. Asendiplaan vormistada kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel alusplaanil mõõdus M

1:500, mis kajastab naaberkruntide ehitisi ja rajatisi vähemalt 30 m ulatuses väljaspool

planeeritavat ala. Projekti kausta lisada situatsiooniskeem M 1:10000 või M 1:5000,

kus tähistada projekteeritavate teede asukoht ja ulatus.

3.6. projektis peab nägema ette sademevete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt;

3.7. projekt peab sisaldama sõidutee, jalgratta- ja jalgtee, tänavavalgustuse ning haljastuse

kasutamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamist, sajuvete lahendamist (vajadusel

sajuveekanalisatsioon) ja liikluskorralduse lahendust (sh liikluskorraldusvahendite

3

paigaldusskeemi). Kavandatud peab olema sh avaliku ruumi mööbel, eraldusribad,

haljasalad, haljastus, mahasõidud kinnistutele, ootealad, tehnovõrgud jmt;

3.8. projekteerida kergliiklustee vastavalt Kergliiklusteetaristu kavandamise juhendile;

3.9. rajatavate teede sidumisel olemasolevate teedega näha projektis ette minimaalselt 15

meetrine üleminek (vastavalt projekteerija lahendusele) väljaspool projekteeritavat

teemaad kõikide olemasolevate teedega sidumisel;

3.10. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust

maad. Transpordiamet saab anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes,

kus see pole vajalik riigitee toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee

klassile vastavale ristlõikele);

3.11. projektlahenduse eskiis esitada enne ehitusloa taotlemist läbivaatamiseks vähemalt

kolmel korral Saku Vallavalitsuse majandusteenistusele;

3.12. Projekteerimisel lähtuda ja võtta aluseks varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega. Sealhulgas:

3.12.1. Transpordiameti tellimisel on koostatud „Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi

km 4,553-47,619 Tallinn-Rapla lõik eskiisprojekt“ (Skepast ja Puhkim OÜ, töö

nr 2019¬0059),

3.12.2. koostamisel „Riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 14,0-14,2 asuvate Lokuti

bussipeatuste jalgteeühenduse ehitusprojekt“.

3.13. Transpordiamet on informeerinud, et töö nr 2019¬0059 eskiisprojekt määrab JJT

asukoha riigitee läänepoolsele küljele. Kui on põhjendatud vajadus (näiteks olenevalt

kummal pool sõiduteed on rohkem soovijaid JJT kasutamiseks nüüd ja tulevikus vms)

kavandada JJT riigitee idapoolsele küljele, on see variant põhimõtteliselt võimalik.

Poolsuse valiku üheks kriteeriumiks on ka põhimõte, et JJT ei vahetaks korduvalt tee

poolt (vältida riigitee korduvat ületamist).

3.14. koostada pikiprofiilid ja ristprofiilid ulatusega:

3.14.1. teemaa kõrval oleva kinnistu sisse vähemalt 30 m

3.14.2. ristuvate teede puhul minimaalselt 30 m projekteeritava teljest väljaspoole

arendusala;

3.15. projekti koosseisus esitada katendiarvutus;

3.16. projekti koosseisus koostada trassivalik ja krundijaotuskavad ning kooskõlastada need

tellija ja kinnistuomanikega. Arvestama peab, et jalgratta- ja jalgtee asukoht (sh.

kummal pool sõiduteed JJT asuma hakkab ja kus on ülekäigukoht) pole

projekteerimistingimustega lõplikult määratletud. JJT tuleb projekteerida võimalikult

pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältima peab põhjendamatuid

ristumisi riigiteega. JJT poolsuse valikuks analüüsida, kummal pool riigiteed on

rohkem soovijaid JJT kasutamiseks nüüd ja tulevikus (planeeringud). Poolsuse valiku

üheks kriteeriumiks on ka põhimõte, et JJT ei vahetaks korduvalt tee poolt (vältida

riigitee korduvat ületamist). Vt. pkt 3.13. JJT trassi asukoha sobivuse hindamiseks tuleb

saata eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].

3.17. Kui JJT projekteeritakse vasakule poole, siis tuleb Vana-Ildase ja Ildase maaüksuste

juures arvestada kuuseheki funktsiooni müratõkkena ning seda, et mulla eemaldamise

tagajärjel võivad kuused surra. Vastavalt vajadusele tuleb looduslik müratõke asendada

kunstliku müratõkkega. Ildase ja Uus-Ildase maaüksusel tuleb kindlasti muldkeha

kõrgemaks teha loodusliku nõgususe tõttu. Tõdva tankla ja Tõdva kaupluse juures tuleb

lahendada sõidutee ja JJT ristumine ja ühine kasutus.

3.18. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti

igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3

alusel). Madalama projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee

4

muldesse lühikestel lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise

takistusega (olemasolev hoonestus);

3.19. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et

moodustuks terviklik teedevõrk. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse

laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.

Ohutusriba laius peab vastama eskiislahenduses kavandatule, st arvestada tuleb

eskiisprojekti järgse riigitee perspektiivse laiusega/sõidutee serva perspektiivse

asukohaga (2+2 ristlõike kogulaius 22,6m) ning kiiruspiiranguga 110 km/h. Eesmärk

on tulevikus riigitee (eskiis)lahenduse elluviimisel JJT-d mitte ümber ehitada.

Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Riigiteega ristumisel tagada normide

põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk. Kavandada nähtavust piiravate takistuste

(metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lõige 2). Uusi normide p 5.2.1.

põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes põhjendatult ja

kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri värvi

tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale;

3.20. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete

taastamine. Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded. Näha ette

ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine;

3.21. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega

(kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata

projekteeritud tee[1]elementide kaugused sõidutee teljest;

3.22. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega

moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus

likvideeritavad ja projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid.

Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse

juhendist“;

3.23. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate

teede katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja

projekteeritud veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike

kevadiste ja sügiseste üleujutustega;

3.24. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.

Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust

rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui

sõiduteele lubatavaid maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb

lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult;

3.25. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr,

nimetus, asukoha km);

3.26. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lõikele 2

ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

3.27. projekti lisada sisukord, kõik eriosad esitada eraldi peatükkidena vähemalt järgnevas

koosseisus: avaliku ruumi mööbel, haljastus, kommunikatsioonid, liikluskorraldus,

sademevesi ja drenaaž, tänavavalgustus ja muu valgustus, teedeehituslikud tööd,

uuringud;

3.28. koostada teeprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri

09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Projekti

koosseisus esitada töömahtude tabel kõikide tööde lõikes. Ehitusprojekti vormistamisel

juhinduda standardist EVS 932:2017 Ehitusprojekt.

5

3.29. koostada servituudi alade koondjoonised kinnistute osas, kus teelahendusega minnakse

väljapoole transpordimaad ja esitada servituudijoonised iga kinnistu kohta eraldi

(notariaalse lepingu jaoks). JJT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti

koosseisus esitada isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee

aluse maa võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT

ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning

esitada projekti koosseisus eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist

Transpordiameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ plaanide koostamiseks vt juhendi lisa

6. Lisak, tuleb maatüki kasutusõigustega seotavad ruumiandmed kanda katastri

teenusesse – Piiratud Asjaõiguste Ruumiandmete Infosüsteemi (PARI) veebiaadressil:

pari.kataster.ee. Servituudijoonistel peab iga taotletava kasutusõiguse ala juurde olema

märgitud PARI keskkonnast pärineva unikaalne ID kood.

4. Nõuded projekti koostamisele

Nõuded põhiprojekti koostamisele on järgmised:

4.1. projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti

koostamise ja valgustuse projekteerimise pädevus.

4.2. projekteerijal taotleda kõik vajalikud tehnilised tingimused ja projekteerimistingimused

mis on vajalikud projekti koostamiseks, sh:

 tehnovõrkude puhul detailplaneeringu puudumisel taotleda projekteerimistingimused

AS-ilt Saku Maja;

 elektrivõrkude kaitsevööndisse projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused

võrguettevõttelt AS Elektrilevi;

 sidevõrkude kaitsevööndisse projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused

sidevõrgu operaatorilt Eesti Lairiba Arenduse SA;

4.3. projekti koosseisus esitada eraldi liikluskorraldusskeem ja teetööde aegne

liikluskorraldusskeem (sh ümbersõiduskeemid kõikidele olulistele ristmikele);

4.4. teede kohta koostada hooldus- ja kasutusjuhend (suvise ja talvise hoolde vajaduse

kirjeldus, mahud ja hooldesagedus, näidata lumeladustusalad);

4.5. projekteerida varasemate planeeringute ja tööprojektide kohased sidumised

kõrvalteedega (jalgteed, mahasõidud, sõiduteed).

5. Standardid ja normdokumendid

Projekti koostamisel ja hilisematel tööde läbiviimistel juhinduda kehtivatest normidest

(EPN), standarditest (EVS) ja Eesti Vabariigi õigusaktidest, sealhulgas:

5.1. Ehitusseadustik

5.2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RK 18.02.2015, 3)

5.3. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MKM 09.01.2020 määrus nr 2)

5.4. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM 03.08.2015 määrus nr 101 (kehtiv redaktsioon

23.11. 2020)

5.5. Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92 (kehtiv redaktsioon 05.11.2018)

5.6. Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse tõendamise

kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 74 (kehtiv redaktsioon 22.02.2019), MTM

06.04.2016 määrus nr 31 ja MTM 05.02.2019 määrus nr 12)

5.7. Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted (testversioon 08.05.2015)

5.8. Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele. Projekteerimisjuhend

(Eesti Pimedate Liit, 2016.a)

5.9. Geotehniliste pinnaseuuringute juhend (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a

käskkiri nr 0002)

6

5.10. Geosünteetide kasutamise juhis (Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a. käskkiri nr

264)

5.11. EVS 613:2023 Liiklusmärgid ja nende kasutamine

5.12. EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine

5.13. EVS-EN 1340:2003+AC:2006/AC.2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid

5.14. EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1. Asfaldisegude ja pindamiskihtide täitematerjalid

5.15. EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2. Bituumensideained

5.16. EVS-EN 12591:2009 Bituumen ja bituumensideained. Teebituumenite

spetsifikatsioonid

5.17. EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3. Asfaltsegud

5.18. EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid

5.19. EVS-EN 12767:2019 Teepäraldiste tugikonstruktsioonide passiivne ohutus. Nõuded,

klassifikatsioon ja katsemeetodid

5.20. Teede projekteerimise normid (majandus- ja taristuministri 17.1.2023 määrus nr 71)

5.21. Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrus nr

43)

5.22. Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (kinnitanud Transpordiamet) 16.04.2021

5.23. Kergliiklustaristu kavandamise juhend (kinnitanud Transpordiamet) 26.06.2022

5.24. Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele (2019)

5.25. Teepiirdesüsteemid (2023)

5.26. Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel (2018)

5.27. Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise plaani koostamise nõuded (kinnitanud

Transpordiamet) 16.11.2023

5.28. Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus jalgratta- ja

jalgtee ehituseks

5.29. Juhis isikliku kasutusõiguse seadmiseks jalgratta- ja jalgteede ehituse projektides

5.30. Saku Vallavolikogu 08.11.2007 määrus nr 11 „Raieloa andmise tingimused ja kord“

5.31. Saku Vallavolikogu 11.06.2009 määrus nr 6 „Saku valla kaevetööde eeskiri“

5.32. Saku Vallavolikogu 13.05.2010 määrus nr 15 „Saku valla heakorraeeskiri“

5.33. Muldkeha ja dreenikihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti

peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001)

5.34. Lisaks peab projekteerija projekti koostamisel ja tööde tegemisel juhinduma kõigist

Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja

juhendite terviktekstidest, mis on kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja kataloogist

www.riigiteataja.ee, Standardikeskuse veebilehelt www.evs.ee, Transpordiameti

veebilehel www.transpordiamet.ee rubriigist “Juhendid“.

Tänavavalgustuse ehitusprojekti koostamisel lähtuda:

5.35. CEN/TR 13201-1:2014/AC:2016 Teevalgustus. Osa 1: Valgusklasside valiku juhised

5.36. EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded

5.37. EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine

5.38. EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid

5.39. EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad

5.40. EVS 935-1:2017 ja EVS 935-2:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine

lisavalgustitega.

5.41. EVS-EN 12464-2:2014 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad.

5.42. EVS-ETS 300 328 ed.1:2006 Raadioseadmed ja -süsteemid (RES); Lairiba

edastussüsteemid; 2,4 GHz TTM raadiosagedusalas töötavad andmeedastuse

raadioseadmete, mis kasutavad hajaspektermodulatsiooni tehnoloogiat, tehnilised

näitajad ja testimise tingimused.

7

5.43. EVS-EN 301 489-1 V2.2.3:2019 Raadioseadmete ja teenuste elektromagnetilise

ühilduvuse (EMC) standard Osa 1. Üldised tehnilised nõuded; Elektromagnetilise

ühilduvuse harmoneeritud standard.

5.44. EVS-EN 301 489-17 V3.2.4:2020 Raadioseadmete ja raadiosideteenistuste

elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) standard; Osa 17. Eritingimused lairiba

andmeedastussüsteemidele; Elektromagnetilise ühilduvuse harmoneeritud standard.

5.45. EVS-EN 61347-2-11:2002 Lampide juhtimisseadised. Osa 2-11: Erinõuded

mitmesugustele valgustitega kasutatavatele elektronahelatele.

5.46. EVS-EN 61347-1:2015 Lampide juhtimisseadised. Osa 1: Üld- ja ohutusnõuded.

5.47. EVS-EN IEC 55015:2019 Elektrivalgustite ja nende sarnaste seadmete raadiohäiringu-

tunnussuuruste piirväärtused ja mõõtemeetodid.

5.48. EVS-EN 61547:2009 Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse

häiringukindluse nõuded.

5.49. EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid.

Kaitse elektrilöögi eest

5.50. EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.

Liigvoolukaitse

5.51. EE 1021629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard

6. Jalgratta- ja jalgtee näitajad

6.1. Arvestades asjaolu, et planeeringu põhijoonis vajab täpsustamist (joonisele kantud

lahendus on üldine ja ei selgita täpset ja vastava detailsusastmega tee tehnilist

lahendust) ja vajadus on ka liiklusohutuse kaalutlustel täiendada planeeringujoonisel

esitatud teede paiknemist, arvestades liiklusolusid ja lähtudes piirkonna teedevõrgu

üldistest parameetritest ja vajadusest saavutada ohutu lahendus, on eeltoodust lähtuvalt

vajalik täpsustada projekteeritava Lokuti - Tõdva vahelise tee jalgratta- ja jalgtee lõigu

ristprofiili parameetreid järgnevalt:

 valgustatud ülekäigukoht: 3 (sh 1 eraldussaarega);

 teekattemärgised: erimärgistus, ülekäigukohad;

 katendi tüüp jalgratta- ja jalgteel teel: ühekihiline asfaltbetoon;

6.2. Lokuti – Tõdva vahelise jalgratta- ja jalgtee ristprofiili põhiliste näitajate

positsioneerimine teemaal:

 haljasala muutuv (sõidutee servast kuni 12,0 m laiune)

 jalgratta ja jalgtee 2,6-3,0 m

 haljasala koos tänavavalgustusega muutuv

7. Tänavavalgustuse nõuded ja valgusarvutused

7.1. Tänavavalgustus projekteerida maakaabliga (vastavalt võrguvaldajalt taotletud

tehnilistele tingimustele) ning koonilisi tsingitud metallmastidega. Masti kõrguse ja

värvi valikul lähtuda nende sobivusest konkreetsesse keskkonda, olemasolevast ja

perspektiivsest teevalgustusest. Mastide ja liini tüübi valik kooskõlastada eelnevalt

tellijaga;

7.2. Mastide kõrgus 10m (M4 teeklass); 8m (M5 teeklass); 6m (ülekäigurajad)

7.3. Valgustusmasti betoonvundamendi kõrgus maapinnast peab olema vähim kuid

võimaldama ligipääsu masti kaldenurga reguleerimiskruvidele.

7.4. Valgustusmastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud

vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Maanteede

projekteerimisnormide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5 ja ptk 10.6

8

Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega

külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed

(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile

HE vastavad mastid;

7.5. Projekteerimisel peab arvestama et tänavate ristumiskohad ja ülekäigud saaksid samuti

valgustatud.

7.6. Valgustusmastide asukoha valikul arvestada puuvõradega, et valgustid ei jääks

võradesse ja valgus jõuaks maapinnani. Valgusmastide kaugus puutüvest peab olema

vähemalt 2 m;

7.7. Kõigile valgustusmastide näha ette kaitsmega ühenduskarbik valgusti kaitsmiseks ja

kaablite ühendamiseks;

7.8. Kaablikaitsetorude tugevusklass sõidutee all 750N, kõnniteede all ja haljasaladel 450N,

min kaitsetorule lubatav läbimõõt 75 mm;

7.9. Projektimahus esitada valgusarvutused vähemalt alljärgnevas mahus:

 Hinnanguvälja isoliinide või halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt

valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi).

 Planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle,

konsooli pikkus.

7.10. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass, valgusti number,

võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus, mastide vahekaugused (m), kaugus sõidutee jt

teede servast ja toitekaablite iseloomulikud näitajad.

7.11. Tööde mahus näha ette kontrollvalgusmõõtmiste teostamine akrediteeritud labori poolt

ning teostusdokumentatsiooni koostamine.

7.12. Valgustitena kasutada LED tüüpi valgusteid, mis on kasutusel mujal Saku valla

tänavavalgustusvõrgus (Philips BGP281 või Vizulo Mini martin / Micro martin või

analooge). LED valgustite kasutamise korral lubatud värvustemperatuur 3800-4000 K,

valgusviljakus vähemalt 110 lm/w kohta. Valgustite efektiivsuse omavahelisel

võrdlusel on eelis väiksema tarbimisvõimsusega valgustil, mis täidab kõiki kehtivas

standardis EVS-NE 12301:2015 esitatud nõudeid ning on arvutuslikul teelõigul

väiksema erivõimsusnäitajaga (power density indicator) ja energiatarbimisnäitajaga

(annual energy consumption indicator).

7.13. Valgusti vandaalikindlus valida vastavalt valgusti paigalduskõrgusele. Valgustuse

lahendus peab olema tehniliselt kaasaegne.

7.14. Valgustite valik eelnevalt kooskõlastada Saku Vallavalitsuse majandusteenistusega.

7.15. Kergliiklustee eeldatav valgustusklass on P6 ja sõiduteel M6, parklates, ja muudel

üldkasutatavatel aladel lähtuda standardist EVS-EN 12464-2:2014. Üldkasutatavate

alade valitud valgustusklassid täpsustada projekteerimise käigus, kooskõlastada

tellijaga ja esitada valgustusarvutuste tulemused projekti koosseisus.

7.16. Teede ristmike valgustusklass valida sõltuvalt tee valgustusklassist vastavalt standardi

13201 nõuetele.

7.17. Räigus. Eelistatud on vähimat räigust tekitavad valgustuslahendused.

7.18. Hooldetegur 0,8. Valgustusarvutustes kasutatav hooldetegur peab põhinema valgustite

tehnilistel näitajatel, tootja juhenditel ning arvestama valgustite mustumist. Projektis on

vaja esitada valgustite puhastusintervall.

7.19. Projekteeritava valgustuse elektritoiteks projekteerida liitumiskilp (LK) ja valgustuse

juhtimiskilp (VJK).

7.20. Ringristmiku valgustusele näha ette neljane valgusmast ja toite püsiühenduse väljavõte

valvekaamera jaoks.

9

7.21. Liitumiskilbi projekteerimiseks taotleda võrguvaldajalt tehnilised tingimused.

7.22. Valgustuse juhtimiskilbi (VJK) paigaldada kilbikontroller koos tarkvaraga, mis

võimaldab kilbist väljuvate valgustusfiidrite juhtimist. Valgusteid peab saama üle ühe

valgusti (VJK) kontrolleri abil eraldi välja lülitada. Projekteerimiseks pöörduda Martem

AS poole [email protected] Saku vallas on kasutusel Martemi tänavavalgustuse

juhtimistarkvara.

7.23. Projekt vormistada vastavalt standardile EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt.

8. Nõuded valgustitele

8.1. Valgustid peavad omama kehtivat CE-märgist ja ENEC või ENEC + märgist koos

sertifitseerinud labori numbriga. Kuigi ENEC märgise olemasolu on kontrollitav läbi

vastavate andmebaaside, on tellijal õigus kahtluse korral nõuda nii CE- kui ENEC-

märgisega seotud dokumente.

8.2. Valgustid peavad olema timmerdatavad, Zhaga liidesega, millel on automaatne

toimivus liikumisanduriga, ka päikesepatarei võimalusega või olema eelhäälestatud.

Valgustite tüüp tuleb eelnevalt kooskõlastada Saku Vallavalitsuse

majandusteenistusega.

8.3. Kõik valgustid peavad sobima kasutamiseks kohalikes kliimatingimustes (statistika

esitatud ET-2 0102-0329 Eesti kliima teatmik ehitajale) ja Eestis tagatud

pingekvaliteedil (EVS-EN 50160 Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused).

8.4. Valgusti korpus koos jahutuselemendiga peab olema valmistatud ilmastikule

vastupidavast alumiiniumist või samaväärsest või paremate soojusvahetuslike

omadustega metallist, tagamaks loomulikku soojusvahetust. Sundjahutamist (näit

ventilaator, pumbad vms) kasutada ei ole lubatud. Valgustis kasutatavad erinevad

omavahel kokku puutuvad materjalid ei tohi tekitada aktiivseid galvaanilisi paare.

8.5. Valgusti tehniline lahendus peab tagama kliimatingimustele vastava pikaealise

valgustisisese mikrokliima, kaitsma valgusti tihendeid ega laskma kondensveel

valgustisse tekkida.

8.6. Valgusti peab taluma keskkonnatemperatuuri -40…+50°C. Valgusti

tunnustoimivusnäitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25…+25ºC.

Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle

toimivusnäitajatest on lubatud.

8.7. Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L80B10 100000h, +25ºC juures.

Tellijal on õigus küsida valgustis kasutatud ledmooduli ja valgusti kohta testprotokolle

kontrollimaks, et valgustikonstruktsioon tagab ledmoodulile piisava jahutuse.

8.8. Valgustile peavad olema teostatud IP ja IK katsetused tootjast sõltumatus laboris.

Valgusti kaitseaste peab olema vähemalt IP66 ja löögikindlus vähemalt IK08.

8.9. Valgustid paigalduskõrgusel alla 6 m peavad valgustid vastama tugevusklassile IK 10.

8.10. Valgusti konsoolikinnitus peab tagama valgusti muutumatu asendi konsoolil ka

tugevate tuulte korral. Valgusti kaal peab jääma masti taluvuspiiridesse juhul, kui

valgustusmaste välja ei vahetata.

8.11. Valgusti konstruktsioon peab olema teostatud selliselt, et valgusti korpus, elektroonika

ja ledmoodul on sama potentsiaali alla ühendatud ning tagama avatud valgusti korral nii

elektroonikale kui ka ledmoodulile kaitse elektrostaatilise ülepinge eest (ESD).

8.12. Valgusti peab olema eraldi seadmega kaitstud min 10 kV liig- ja impulsspingete eest.

8.13. Valgustusmastidel peab olema toitemaandusele lisaks metallosa kordusmaandus.

8.14. Valgustis peab olema termokaitse, mis tagab valgustite tõrgeteta tunnus-eluea

hämardades valgustit ledmooduli erandliku ülekuumenemise korral kuni

tunnustemperatuuri stabiliseerumiseni.

8.15. Valgustite hämardamisvajadus kooskõlastada tellijaga.

10

8.16. Valgusti peab omama tootja firma poolt väljastatud korrektset eesti- ja/või

inglisekeelset paigaldus- ja hooldusjuhendit. Hooldusjuhend peab andma selged juhised

valgustile lubatud puhastusmeetmete kohta ning muud seadme kasutamisel vajalikku

informatsiooni.

8.17. Valgustid peavad käivituma sujuvalt, nende tooteleht või kasutusjuhend peab sisaldama

infot käivitusvoolude suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud

soovituslikud andmed kaitselülitite väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite

arvust paigaldises.

8.18. Valgusti peab olema varustatud paigalduskaabliga.

8.19. Kõik valgustid peavad olema uued ning omama vähemalt 5 aastast garantiid valgustile

tervikuna. Valgusti varuosad peavad olema kättesaadavad 10 paigaldusajale järgneva

aasta jooksul.

8.20. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt

sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et

sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada

valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

8.21. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR

13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse

asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades

valgusarvutusprogrammi.

8.22. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843

joonistest 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole

võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse

meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE

vastavad mastid).

8.23. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab

arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel

liiklusohutuse parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6

Tänavavalgustus.

8.24. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee

ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt

ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse

optikaga valgustusega ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas

50 km/h alas projekteerida sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90

m ulatuses.

8.25. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva

standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

8.25.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba,

JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

8.25.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle,

konsooli pikkus.

8.26. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number,

võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee

jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad.

8.27. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel

lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12

11

„Tehnovõrk“, Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise

kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest

9. Tehnilised nõuded juhtimissüsteemi osadele

9.1. Valgustuse juhtimiskilp (VJK) peab sisaldama kilbikontrollerit, mis võimaldab kilbist

väljuvate valgustusfiidrite juhtimist juhtimistarkvaraga. Saku vallas on kasutusel

valgustuse juhtimistarkvara Lumoflex. (detailsema informatsiooni saamiseks pöörduda

[email protected]).

9.2. Valgustuse juhtimissüsteem peab võimaldama valgusteid juhtida:

9.2.1. käsitsi;

9.2.2. kaugjuhtimisega;

9.2.3. autonoomse astronoomilise kellaga (eraldatud kilbi PLC-st);

9.2.4. võimaldama valgustite väljalülitamist üle ühe valgusti.

9.2.5. Kilbikontroller peab võimaldama kontaktorit sisse/välja lülitada kaugjuhtimise

teel läbi juhtimissüsteemi rakenduste ja suutma anda häireteate kui kontaktor on

rakendunud erinevalt etteantud seadistusest või pole pimedal ajal rakendunud.

9.2.6. Autonoomse astronoomilise kellaga (eraldatud kilbi PLC-st);

9.3. Valgustus juhtimiskilbis paigaldada rikete tuvastamiseks kontaktorite ette

kolmefaasilised Modbus protokolliga arvestid.

9.4. Juhtimiskilpi peab jääma vähemalt üks reservfiider.

9.4.1. Kilbi seadmete indikatsioonid (häireedastused): autoriseerimata jaotuskapi ukse

avamine koos lokaalse sireeni rakendumisega, toitepinge kadumine kilbist või

üksikult fiidrilt, kas side kontrolleri ja serveri vahel on olemas või ei, kas

valgustus on sisse lülitatud või ei. Info kilbikontrollerilt peab olema õigustega

kasutajatele reaalajas internetiliidese kaasabil monitooritav (lubatud on vaid

andmeside ühenduse viive).

9.4.2. Juurdepääs juhtimissüsteemile peab olema tagatud kasutajanime ja parooliga.

9.4.3. Kilbikontroller peab omama piisavalt mõõtesisendeid erinevatele

signaaliallikatele, näiteks elektriarvesti impulsiloendur, valgusandur,

termoandur, kilbi ukse asendi andur, reservtoite pinge, väljuvate liinide

pingestatuse olekud jne. Digitaalsete sisendite arv peab olema laiendatav kuni

30-ni. Kontrolleri sisendid on ette nähtud töötama kontrolleri enda toitel.

9.4.4. Kontrolleril peab olema 2G/3G/4G GPRS sidet kasutades VPN-kanali loomise

võimalus (nt. L2TP/IPsec, OpenVPN). Turvalisuse kaalutlustel mitte kasutada

PPTP põhist VPN lahendust.

9.4.5. Kilbikontroller peab ühilduma standardse sideprotokolli liidese abil, näiteks

OPC UA,

9.4.6. Kontrollerit peab olema võimalus liidestada näiteks Modbus protokolli

vahendusel energiaarvestitega energiatarbimise jt. elektriliste mõõtmiste

edastamiseks.

9.4.7. Toite katkemisel peab kontroller tööd jätkama nominaalse funktsionaalsusega

vähemalt kolme (3) ööpäeva vältel superkondensaatorit või aku abil ja saatma

juhtimissüsteemi haldusserverisse teate toite katkemise kohta.

9.4.8. Valgustuse juhtimiskilpi (VJK) näha ette reservtoite allikas Aku SP12-12

(MarkKeckeisen Akkumulatoren, Mudel: SP12-12). Välisvalgustuse

juhtimiskilbis paigaldada rikete tuvastamiseks kontaktorite ette kolmefaasilised

Modbus protokolliga arvestid.

9.4.9. Kontroller peab tsentraalse valgusanduri rikke korral lülitama valgustust

kilbikontrolleri sisese astrokellaga.

12

9.4.10. Kontrolleri rikke korral peab valgustuse lülitamine toimuma läbi olemasoleva

lokaalse hämaraanduri.

9.4.11. Kilbikontroller peab omama piisavat sündmuste salvestusmälu juhuks, kui side

juhtimissüsteemi haldusserveriga on katkenud. Sideühenduse taastumisel

saadetakse kõik andmed tagantjärele serverisse nii, et ajaloo graafikud oleksid

katkematud.

9.4.12. Kilbikontrolleriga peab olema võimalik juhtida kuni viit 230 V mähisega

kontaktorit.

9.4.13. Kilbikontroller peab kontrollima väljuvate fiidrite kaitselülitite (minimaalselt 8

kaitselülitit) tagant pinge olemasolu ja informeerima muudatustest

juhtimissüsteemi. Kontroller peab edastama alarmi väljalülitunud kaitselülitist,

olles väljalülitunud kaitselüliti täpselt identifitseerinud.

9.4.14. Kontroller peab olema varustatud reaalaja kella (RTC) mooduliga, mille

perioodiline sünkroniseerimine toimub NTP protokolli abil (TCP/IP võrgu aja

sünkroniseerimise protokoll).

9.4.15. Valgustite toitefiidrite sisse- ja väljalülitamine peab olema võimalik kohaliku

või tsentraalse valgusanduri abil, samuti ka päikese tõusu ja loojangu alusel,

kasutades kontrolleri sisemist astronoomilist kella.

9.4.16. Kilbikontrolleri rikke korral peab kilbikontroller jätkama töötamist olemasoleva

lokaalse valgusanduri või astronoomilise kellaga. Automaatne juhtimine peab

taastuma jaotuskilbi kontrolleri tööle hakkamisel automaatselt.

9.4.17. Kilbikontroller peab võimaldama juhtimistarkvara kaudu sireeni deaktiveerimist

hooldustööde läbiviimiseks (nii eraldi kui ka grupina).

9.4.18. Kilbikontroller peab omama elektromagnetilise häire taluvuse ja emissiooni

normidele vastavust kinnitavaid testprotokolle, vastavalt IEC 61000-4 seeria

standardile, mille on väljastanud Euroopa Liidus akrediteeritud asutus. Vastavad

dokumendid tuleb esitada enne lepingu sõlmimist.

9.4.19. Kilbikontroller peab olema varustatud väliühendusi ja sisemist loogikat

kirjeldava dokumentatsiooniga.

9.4.20. Talutav suhteline õhuniiskus vähemalt 95%.

9.4.21. Kontrollerid peavad taluma ülepinget, toite poolt kuni 1,5kV ja väljunditel kuni

6kV.

9.4.22. Keskkonna temperatuuritaluvus tööolukorras: -40°C..+70°C.

9.4.23. Toitepinge 230 VAC (-15%..+10%) (ahel kaitstud kaitselülitiga).

9.4.24. Välise mobiilse antenni paigalduse võimalus.

9.4.25. Kontrolleri maksimaalmõõtmed võivad olla 150*250*250 mm.

9.5. Jaotuskilbi fiidrite juhtimine:

9.5.1. Peab olema võimalik konfigureerida (koostada, luua) reeglid toitefiidrite sisse ja

välja lülitamiseks vastavalt valguse tasemele keskse või lokaalse astronoomilise

kella alusel päikese loojumise ja tõusu aegade järgi.

9.5.2. Toitefiidrite gruppidele peab olema võimalik seada erinevad viiteajad lülituste

rakendumiseks vahemikus 5 - 60 sekundit hajutamaks lülitushetkel

voolutõukeid.

9.5.3. Võimalus grupeerida toitefiidreid sõltumata jaotuskapist ja jaotuskappe, sisse ja

välja lülitada erinevaid toitefiidrite ahelaid.

10. Liikluskorralduslikud nõuded

10.1. Olemasolevate liiklusmärkide puhul tuua projektis välja remondieelse inventuuri nõue

selgitamaks utiliseeritavad ja tellijale enne tööde algust üle antavad olemasolevad

liiklusmärgid.

13

10.2. Liiklusmärgid paigaldada nii, et neid ei kahjustaks sõidukid ja need ei takistaks

jalakäijaid, jalgrattureid ega hooldustehnikat, liiklusmärgi postid kinnitada

tuulekindlalt.

10.3. Ette on nähtud kasutada kuumtsingitud alusel vajaliku suurusgrupi liiklusmärke.

10.4. Kasutada 1 ja 2 klassi reflekteeruvat kilet.

10.5. Liiklusmärkide postid peavad olema kuumtsingitud. Ehitaja peab arvestama posti

pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga.

10.6. Sõidutee markeerimistööd teostada termoplastikuga.

10.7. Kergliiklejatele mõeldud tee markeerimistööd teostada värviga.

10.8. Ülekäiguradade ja ristumine kergliiklusteega märgiste korral kasutada eelsegatud

klaaskuulidega termoplastikut.

10.9. Liikluse rahustamiseks näha vajadusel ette teekattele tänaval kehtestatud

kiirusepiirangu kandmine.

10.10. Vajadusel näha ette täiendavate liikluse rahustamise meetmete kasutamist

ülekäigukoha lähistel.

11. Dokumentatsiooni vormistusnõuded

11.1. Projekt vormistada eesti keeles ja minimaalselt 1 (ühes) eksemplaris paberkandjal ja 1

(ühel) mälupulgal-l Saku Vallavalitsuse arhiivi jaoks

11.2. Mälupulga vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

 joonised peavad olema esitatud originaalkujul .dwg ning .pdf kujul;

 tabelite failid vormistada .xls kujul;

 tekstifailid vormistada .doc kujul;

 tänavavalgustuse failid vormistada .pdf ja digitaalselt arvutusfaili (dlx, evo vms)

kujul

 jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised

peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial;

 kululoendid koostada vastavalt kehtivale teetööde tehnilistele kirjeldustele mis on

leitav Transpordiameti kodulehel (https://www.transpordiamet.ee).

12. Keskkonnakaitselised ja heakorra-haljastuse nõuded

12.1. Esitada lammutus- ja ehitusjäätmete mahud liigiti (sh. pinnas ja kasvupinnas) ja nende

käitlemise lahendus.

12.2. Koostada mullatööde bilanss ja jäätmekava. Näha ette väljakaevatud pinnase ja

lammutusjäätmete äravedu ja ladustamise asukoht.

12.3. Esitada haljastuse dendroloogiline hinnang ning likvideeritava ja rajatava haljastuse

mahud.

12.4. Esitada kaitseabinõud väärtusliku haljastuse säilitamiseks ja kasvutingimuste

parandamiseks.

12.5. Puude likvideerimisel esitada kompenseerimise ja taastamise lahendus haljastusplaanil.

12.6. Esitada teemaale ulatuvate või teelahenduse realiseerimiseks eemaldatavate aedade vm

piirete vajadus.

13. Muud nõuded

13.1. Projekteeritavate rajatiste ning konstruktiivse ristlõike kõik parameetrid täpsustatakse ja

kooskõlastatakse projekteerimise käigus (eskiiside esitamisel ja kooskõlastamisel).

14

13.2. Projekteerijal on võimalik vastavalt tehnovõrkude lahendusele täpsustada teede

eraldusriba laiust kergtee ja sõidutee vahel eskiiside esitamise käigus, sõltuvalt

tehnovõrkude rajamise lahendusest ja projekteerimise käigus selgunud võimalustest.

13.3. Tehnovõrkude plaan esitada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil mõõdus M 1:500, mis

kajastab ehitisi ja rajatisi vähemalt 30 m ulatuses ehitatavast teest.

13.4. Koostada põhiprojekti kaust ning pärast kõikide vajalike kooskõlastuste olemasolu

taotleda ehitusload.

13.4.1. Tehnovõrkude, tänavavalgustuse ja teede ehitamiseks vajalikud ehitusload

taotleda Saku Vallavalitsuselt läbi Ehitisregistri www.ehr.ee.

13.4.2. Kõik ehituslubade jm lubade taotlemised kuuluvad projekteerimistöö koosseisu.

Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate,

maaomanike ja ametkondadega.

13.5. Vormistada põhiprojekti ühes eksemplaris paberköitena ja ühes eksemplaris mälupulgal

(mis sisaldab mh. dwg vormingus jooniseid) ning terviklikud projektikaustad anda üle

Saku Vallavalitsuse majandusteenistusele. Projektikaustad peavad sisaldama

projekteerimistingimusi, lähteülesannet, võrguvaldajate tehnilisi tingimusi ning kõiki

kooskõlastusi ja esitatud arvamusi.

13.6. Näha ette projektis nõue, et peale tee-ehituslike tööde valmimist esitada Saku

Vallavalitsuse majandusteenistusele teostusdokumentatsiooni kaust koos mälupulgaga

(mis sisaldab mh digitaalseid teostusjooniseid .dwg vormingus) ning taotleda teedele,

tänavavalgustusele ja tehnovõrkudele kasutuload läbi Ehitisregistri www.ehr.ee.

13.7. Näha ette projektis nõue, et osaliselt ehitustööde ajal ja peale ehitustööde valmimist

tuleb teostada kõigile ehitatud rajatistele, haljastusele, tehnovõrkudele jmt ehitusjärgne

mõõdistus. Teostusjoonised esitada digitaalselt allkirjastatuna töö eest vastutava pädeva

isiku poolt dwg ja pdf formaadis Saku Vallavalituse ehituse- ja planeerimisteenistusele

10 päeva jooksul peale mõõdistustöö lõpetamist.

13.8. Projektis kajastada nõue viis päeva enne ehitustööde alustamist ehitajal esitada valla

majandusteenistusele avaldus kaevetööde teostamiseks infosüsteemis SPOKU

piksel.ee/spoku/saku mille alusel väljastatakse kaeveluba.

13.9. Projektis kajastada nõue, mille kohaselt ehitaja ei tohi alustada ehitustöid ilma

ehitusloata. Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt

kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta: tee ehituse,

tänavavalgustuse ning tehnovõrkude osas läbi ehitisregistri www.ehr.ee. Erandjuhtudel,

kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida

projektile ekspertiis. Teede ehitusel on kohustuslik kaasata vastavat pädevust omav

omanikujärelevalveinsener.

13.10. Tänavavalgustuse projekt peab sisaldama:

13.10.1. projekteeritavate alade valgustustehnilisi parameetreid ja nende vastavust

nõuetele, sh valitud ala/alade valgusarvutustulemusi, mis on valgustite valiku

aluseks nii pdf-kujul kui ka digitaalselt arvutusfailina (dlx, evo vms);

13.10.2. võimalike konfliktalade (ülekäiguradade ja ristmike) valgusarvutusi nii pdf-

kujul kui ka digitaalselt arvutusfailina (dlx, evo vms);

13.10.3. projekteeritava valgustusvõrgu skeemi koos elektriliste parameetritega, sh

valgustusvõrgu elektrilisi arvutusi (lühisvoolud, pingekaod, kaitselülitite valik

jms);

13.10.4. projekteeritava valgustuslahenduse asendiplaani, millel uus paigaldis on

värviliselt eristuv;

13.10.5. valgustuse juhtimissüsteemi kirjeldust ja skeemi;

13.10.6. valgustusmastide ja valgustuse juhtimiskilbi asukoha koordinaate tabel

formaadis;

15

13.10.7. energiasäästu võrdluseks vajalikke erivõimsusnäitajaid ja aastasi

energiatarbimisnäitajaid;

13.10.8. töömahtude tabelit;

13.10.9. valgustite tootelehti;

13.10.10. valgustite paigaldusjuhendeid;

13.10.11. valgustite ja juhtimissüsteemi garantiitingimusi;

13.10.12. informatsiooni juhtimissüsteemi side- ja hooldekuludest.

14. Kooskõlastamine ja kaasamine

14.1. Projekti koosseisus anda ülevaade projektiga haaratud ala maa omandi osas

(krundijaotuskavadega) ja projekteeritaval alal olevate piirangute (sh servituutide) ning

seadusest tulenevate kitsenduste osas tekstiliselt ja skemaatiliselt.

14.2. Projektiga ettenähtud tööd, mis mõjutavad otseselt piirinaabreid (nt kinnistul toimuvad

või kinnistule pääsu mõjutavad/muutvad kraavitööd, läbisõit krundilt, ajutine

maakasutus, puude mahavõtmine kinnistu piiri lähistel jms), mis ei toimu väljaspool

transpordimaad, tuleb projekteerimise käigus esitada kõrval kinnistu omanikule

arvamuse avaldamiseks. Arvamused tuleb koguda ja esitada kohalikule omavalitsusele

koos vastustega (milles on toodud välja arvamusega arvestamine/mittearvestamine,

kaasates kohaliku omavalitsuse esindajad) projektdokumentatsiooni koosseisus.

Piirimärgid tuleb tööde käigus säilitada. Kui piiripunktide tähiste säilimine ei ole

projektlahendusega tagatud, tuleb muuta projektlahendust või korraldada piirimärkide

nende õiges asukohas taastamine. Kõik teedeehituslikud tööd, mis toimuvad väljaspool

transpordimaad, tuleb kooskõlastada kinnistu omanikuga (esitada joonised ning

kirjeldada tehtavaid töid ja võtta kooskõlastus). Projekteerija peab järgima nimetatud

toimingute läbiviimisel haldusmenetluse põhimõtteid.

14.3. Projekteerija on kohustatud kõikidele maaomanikele, kellele saadetakse projekt

arvamuse avaldamiseks või kooskõlastamiseks, põhjalikult selgitama, milliseid töid on

plaanis kinnistul või kinnistu lähialal teha ning milline hakkab projektlahendus välja

nägema (sh tuua joonisel välja tehnovõrgud, tänavavalgustus, teedeehituslik lahendus ja

kõrgusmärgid).

14.4. Projekt tervikuna kooskõlastada järgmiste ametite ja isikutega: Transpordiamet, Saku

Vallavalitsus, Elektrilevi OÜ, Eesti Lairiba Arenduse SA, AS Saku Maja, kõigi

olemasolevate maa-aluste ja maapealsete rajatiste (tehnovõrkude) omanikud või

valdajad, maaomanikud ja kasutajad, kelle maakasutust või ehitusõigust projekt

mõjutab, naaberkinnistute omanikud. Ehitusprojekt kooskõlastatakse ehitusloa

menetluse käigus Ehitisregistri keskkonnas.

Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks

Lisad:

- Asukoha skeem;

- Transpordiameti 12.03.2024 kiri 7.1-2/24/3509-2.

Projekteerimistingimused koostasid:

- Kalev Eensaar, teedeinsener (5340 9995, [email protected]);

- Aigar Pruul, taristuinsener (671 2410 [email protected])

Skeem projekteerimistingimuste PT-034-24 juurde M 1:6000

Saku vald, Lokuti küla

Koostas: Kalev Eensaar, teedeinsener

SAKU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Projekteerimistingimuste andmine

Saku 2. aprill 2024 nr 256

Korraldus antakse ehitusseadustiku § 26, § 28, § 31, § 33 lõike 1 ja § 99 lõike 3, Saku

Vallavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine

Saku vallas“ § 6 punkti 1 alusel ning arvestades Saku valla üldplaneeringus määratud

tingimusi.

Projekteerimistingimuste eelnõu koostamisest teavitati Ildase ja Uus-Ildase kinnistu

omanikke, kellest üks on nõustunud eelnõuga ning palunud vajadusel hekk asendada

müratõkkeseinaga ja lahendada Tõdva tankla ja kaupluse ees sõidukite ja kergliiklusteede

ristkasutukasutuse ala ohutumaks.

Projekteerimistingimuste eelnõu koostamisest teavitati ka naaberkinnistute Krossi, Karja,

Salme, Vana-Ildase, Tõdva Tankla, Tõdva kauplus, Lokuti farm, Amilie tee 11a, Raja, Salme,

Ildamäe, Ildavälja, Pilli ja Seljandiku omanikke, kes määratud tähtaja jooksul ei ole

projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldanud ega vastuväiteid esitanud.

Projekteerimistingimuste eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Elektrilevi OÜ-le, kes

nõustus eelnõuga tingimustega. Elektrilevi OÜ liinide kaitsevööndis projekteerimiseks

taotleda projekteerijal tehnilised tingimused: https://www.elektrilevi.ee/tehnilised-

tingimused/tellimine. Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga

täiendavalt töö- või põhiprojekti joonised. Projekt on võimalik esitada läbi Elektrilevi OÜ

kodulehe: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine.

Projekteerimistingimuste eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks AS-ile Saku Maja, kes

nõustus eelnõuga tingimustega ja kommenteeris, et planeeritaval alal AS-le Saku Maja

kuuluvad kommunikatsioonid puuduvad.

Projekteerimistingimuste eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, kes

nõustus eelnõuga tingimustega, millised lisas oma 12.03.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/3509-2.

Transpordiameti kirja koopia on lisatud projekteerimistingimuste juurde ning on kättesaadav

ka ehitisregistrist.

Projekteerimistingimuste eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Telia Eesti AS-ile kes

määratud tähtaja jooksul ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldanud

ega vastuväiteid esitanud.

1. Anda projekteerimistingimused PT-034-24 (lisatud korraldusele) Saku vallas asuva

Tallinn-Rapla-Türi tee Lokuti – Tõdva vahelise valgustatud jalgratta- ja jalgtee

põhiprojekti koostamiseks koos tee drenaaži rajamisega.

2. Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat.

3. Korralduse peale on õigus esitada vaie Saku Vallavalitsusele 30 päeva jooksul, arvates

päevast, millal isik haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama,

või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 ettenähtud

tähtajal.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Marti Rehemaa

vallavanem Siiri Raagmets

vallasekretär