Riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega

KM 12

KM 13

KM 14

DP 204

KM 10

KM 9

KM 11

DP 160

MNT 15 EELPROJEKTI TELG

K M

9 K

M 1

0

KM 1

1

K M

1 2

K M

1 3

K M

1 4

110

110

110

110

110

Projekt

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Faks. +372 664 5818 [email protected]

Projekti osa

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Osa 1. Teed ja liikluskorraldus

Saku vald I. Asendiskeem. Piirangud ja planeeringud

Valdeko Laats ES

25.06.2020

1:10 000 AS-4-03_2

Projektijuht

Projekteerija

Projekteerija

Projekteerija

N VEEKAITSELISED OBJEKTID

MAARDLAD

DETAILPLANEERINGUALAD

LOODUSKAITSEALAD

RAIL BALTIC RAUDTEETRASS

KAVANDATUD MAANTEEKORIDOR

KAVANDATUD RAJATISE ASUKOHT

KAVANDATUD LIIKUSSÕLME ASUKOHT

KAVANDATUD BUSSIPEATUSED

KAVANDATUD ÖKODUKT

KAVANDATUD PARKLAD

DP0258

RAUDTEEJAAMA ASUKOHT

TÄHISTUSED:

KAVANDATUD KOGUJATEED

KAVANDATUD RAUDTEE HOOLDUSTEED

KAVANDATUD MÜRATÕKKESEIN

KULTUURIMÄLESTISED

RIIGIKAITSELISE EHITISE PIIRANGUVÖÖND

KAVANDATUD KERGLIIKLUSTEED

KAVANDATUD ULUKITARA

KEHTESTATUD/ALGATATUD

PASSIVSED/AKTIIVSED

PLANEERINGUTE KERGLIIKLUSTEED

SAUSTI LIIKLUSSÕLM

R täisvalgustus

SAUSTINÕMME LIIKLUSSÕLM

R osaline valgustus

SAUSTINÕMME ÖKODUKT

LOOMAPÄÄS

HAO RISTE

R osaline, jätkuvvalgustus

TUNNEL

RB ÖKODUKT

SAKU TEE

VETKA

DP 208

DP 412

MNT 15 EELPROJEKTI TELG

K

M

1

5

K

M

1

6

K M

1

7

K

M

1

8

K

M

1

9

K

M

2

0

MNT 15 EELPROJEKTI TELG

Projekt

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Projekteerija

Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

EESTI

Tel. +372 664 5808

Faks. +372 664 5818

[email protected]

Projekti osa

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Osa 1. Teed ja liikluskorraldus

Saku vald II. Asendiskeem. Piirangud ja planeeringud

Valdeko Laats ES

25.05.2020

1:10 000

AS-4-03_3

Projektijuht

Projekteerija

Projekteerija

Projekteerija

N VEEKAITSELISED OBJEKTID

MAARDLAD

DETAILPLANEERINGUALAD

LOODUSKAITSEALAD

RAIL BALTIC RAUDTEETRASS

KAVANDATUD MAANTEEKORIDOR

KAVANDATUD RAJATISE ASUKOHT

KAVANDATUD LIIKUSSÕLME ASUKOHT

KAVANDATUD BUSSIPEATUSED

KAVANDATUD ÖKODUKT

KAVANDATUD PARKLAD

DP0258

RAUDTEEJAAMA ASUKOHT

TÄHISTUSED:

KAVANDATUD KOGUJATEED

KAVANDATUD RAUDTEE HOOLDUSTEED

KAVANDATUD MÜRATÕKKESEIN

KULTUURIMÄLESTISED

RIIGIKAITSELISE EHITISE PIIRANGUVÖÖND

KAVANDATUD KERGLIIKLUSTEED

KAVANDATUD ULUKITARA

KEHTESTATUD/ALGATATUD

PASSIVSED/AKTIIVSED

PLANEERINGUTE KERGLIIKLUSTEED

TÕDVA LIIKLUSSÕLM

R osaline-, jätkuvvalgustus

KIRDALU ÖKODUKT

TAGADI LIIKLUSSÕLM

R osaline-, jätkuvvalgustus

TRAANI

KIISA TEE

KIRDALU

MÄNNIKU

RB ÖKODUKT

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 29.02.2024

Meie 12.03.2024 nr 7.1-2/24/3509-2

Riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee kaitsevööndis

jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile arvamuse avaldamiseks Harju maakonnas Saku vallas Tõdva

külas riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 13,95-15,41 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale

ning osaliselt riigitee alusele maale kavandatava Lokuti-Tõdva vahelise valgustatud jalgratta- ja

jalgtee (edaspidi JJT) projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 412166).

Soovite teada, kummale poole riigiteed ning kui kaugele riigiteest JJT trass kavandada.

Vastavalt projekteerimistingimustele ulatub projektala muuhulgas riigitee alusele maaüksusele 15

Tallinn-Rapla-Türi tee (katastritunnus 71816:001:0001).

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3

alusel nõuded JJT projekti koostamiseks ning § 70 lg 3 alusel kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse alltoodud nõuetega

haldusaktile.

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“

2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

põhjendamatuid ristumisi riigiteega. JJT trassi asukoha sobivuse hindamiseks palume saata

eskiislahendus arvamuse andmiseks [email protected].

3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise pädevus.

4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest.

5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee

toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).

6. JJT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid (või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks).

2 (5)

Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu

rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus

eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ

plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.

7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.

7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide

seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.

7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

8. Kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele (või nähakse ette riigitee laiendamine),

tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja

taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad

nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik

vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant

läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku

mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud

pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega

kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega.

Transpordiameti tellimisel on koostatud „Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 4,553-

47,619 Tallinn-Rapla lõik eskiisprojekt“ (Skepast ja Puhkim OÜ, töö nr 2019¬0059) (vt Lisad-

Saku I, Saku II), koostamisel on „Riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee km 14,0-14,2 asuvate

Lokuti bussipeatuste jalgteeühenduse ehitusprojekt“.

Informeerime, et eskiisprojekt määrab JJT asukoha riigitee läänepoolsele küljele. Kui on

põhjendatud vajadus (näiteks olenevalt kummal pool sõiduteed on rohkem soovijaid JJT

kasutamiseks nüüd ja tulevikus vms) kavandada JJT riigitee idapoolsele küljele, on see variant

põhimõtteliselt võimalik. Poolsuse valiku üheks kriteeriumiks on ka põhimõte, et JJT ei

vahetaks korduvalt tee poolt (vältida riigitee korduvat ületamist).

10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,

asukoha km).

11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda

kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4. Ohutusriba laius peab vastama

eskiislahenduses kavandatule, st arvestada tuleb eskiisprojekti järgse riigitee perspektiivse

laiusega/sõidutee serva perspektiivse asukohaga (2+2 ristlõike kogulaius 22,6m) ning

kiiruspiiranguga 110 km/h. Eesmärk on tulevikus riigitee (eskiis)lahenduse elluviimisel JJT-d

mitte ümber ehitada.

3 (5)

Väljavõte eskiisi seletuskirjast.

13. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne

kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama

projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel

lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev

hoonestus).

14. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad.

15. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk. Kavandada

nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

16. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes

põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri

värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

17. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

18. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-

elementide kaugused sõidutee teljest.

19. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama

terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja

projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel

lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.

20. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste

üleujutustega.

21. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.

Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui

Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid

maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee

valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

22. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele

langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT

valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise

protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

23. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-

1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad

valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

24. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.

Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2-

5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada

teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed

4 (5)

(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

25. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama

projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse

parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

26. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja

külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale

lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega

ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida

sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.

27. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende

valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.

Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:

27.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt

valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

27.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv

valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli

pikkus.

28. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,

masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;

toitekaablite iseloomulikud näitajad.

29. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

30. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

jms) taastamine ja korrastamine.

31. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

32. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida

projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja

hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja

valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab

KOV.

Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele

nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud

lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] .

Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

Lisa: eskiis Saku I, Saku II

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]