Pärnumaa Häädemeeste vald Laadi küla Jõeperve detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek

HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS

___________________________________________________________________________________

Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank

Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004

Uulu küla 86502 E-post [email protected] Swedbank

Pärnumaa https://haademeestevald.kovtp.ee/ EE672200001120086893

Vastavalt nimekirjale 24.10.2024 nr 6-1/29-10

Laadi külas Jõeperve kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek

Häädemeeste Vallavolikogu algatas 24. november 2022 otsusega nr 53 Laadi külas Jõeperve

kinnistu (katastritunnus 21401:001:0098, registriosa 13049050) detailplaneeringu.

Detailplaneeringu eesmärk on jagada kinnistu kaheks ning anda ehitusõigus uuele krundile

ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks. Samuti soovitakse maa sihtotstarve muuta 100%

elamumaaks. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus soovitakse lahendada lokaalselt. Planeeringuala

suurus on 14746 m². Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Jõeperve kinnistu

osaliselt rohevõrgustiku alal, kus minimaalne krundi suurus on 3 ha. Enamus planeeringualast jääb

väikeelamureservmaale, kus minimaalne krundi suurus on 2200 m². Uute kruntide suurused jäävad

alla lubatud piiri – ca 9446 m² ja ca 5300 m². Eelöeldust tulenevalt teeb detailplaneering ettepaneku

muuta alal kehtivat üldplaneeringut minimaalse krundisuuruse osas. Planeeritav uus hoonestusala

ja tehnovõrgud tuleb planeerida väljapoole Reiu jõe ehituskeeluvööndit.

Häädemeeste Vallavalitsus korraldab Laadi külas Jõeperve kinnistu detailplaneeringu

eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajavahemikul 11.11.2024-12.12.2024. Detailplaneeringu

materjalidega on võimalik tutvuda Häädemeeste valla kodulehele

https://haademeestevald.kovtp.ee/planeeringute-teated või Häädemeeste Vallavalitsuse ruumides

Pargi tee 1, Uulu küla. Ettepanekud ja vastuväited palume esitada hiljemalt 12.12.2024 kirjalikult

[email protected].

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Külliki Kiiver

vallavanem

Lisad: 1. Häädemeeste Vallavolikogu 24.11.2022 otsus nr 53; 2. Jõeperve detailplaneeringu eskiis.

Marie Reinson

planeerimis- ja maanõunik

[email protected]

telefon 5788 0015

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 24. november 2022 nr 53

Laadi külas Jõeperve kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Laadi külas asuva Jõeperve kinnistu (katastritunnus 21401:001:0098, registriosa 13049050) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 12.08.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/1245) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagada kaheks ning anda ehitusõigus uuele krundile ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks. Samuti soovitakse maa sihtotstarve muuta 100% elamumaaks. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus soovitakse lahendada lokaalselt. Planeeringuala suurus on 14746 m².

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Jõeperve kinnistu osaliselt rohevõrgustiku alal, kus minimaalne krundi suurus on 3 ha. Enamus planeeringualast jääb väikeelamureservmaale, kus minimaalne krundi suurus on 2200 m². Uute kruntide suurused jäävad alla lubatud piiri – ca 9446 m² ja ca 5300 m². Eelöeldust tulenevalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta alal kehtivat üldplaneeringut minimaalse krundi suuruse osas. Planeeritav uus hoonestusala ja tehnovõrgud tuleb planeerida väljapoole Reiu jõe ehituskeeluvööndit.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Häädemeeste Vallavalitsus teeb ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Häädemeeste Vallavalitsus küsis 19.10.2022 kirjaga nr 6-1/20-1 puudutatud isikute ja asjaomaste asutuste seisukohti detailplaneeringu algatamise eelnõule, lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule.

Transpordiamet esitas oma seisukohad 02.11.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/23721-2. Esitatud seisukohtadega arvestatakse detailplaneeringu koostamisel.

Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 04.11.2022 kirjaga nr 6-5/22/20569-2 „Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust ja selle järeldustest, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes). KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik, kui järgitakse KSH eelhinnangus välja toodud meetmeid.“. Kirjas välja toodud täiendavate seisukohtade ja märkustega arvestatakse detailplaneeringu koostamisel.

Rahandusministeerium esitas oma seisukohad 23.11.2022 kirjaga nr 15-3/8360-2 „Tutvunud esitatud materjalidega on Rahandusministeerium seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Küll aga tuleb vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.“. Esitatud seisukohtadega arvestatakse detailplaneeringu koostamisel.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3 ja Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Laadi külas Jõeperve kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (lisa 2) Laadi külas Jõeperve kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Soopalu volikogu esimees

1

Lisa 2

Häädemeeste Vallavolikogu

24.11.2022

otsuse nr 53 juurde

Häädemeeste vallas Laadi külas Jõeperve kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud

planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). KSH algatamise või mittealgatamise

kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning §

33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Laadi külas Jõeperve kinnistul

(katastritunnus 21401:001:0098) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik

täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

1. Osapooled

Planeeringust huvitatud isik on Häädemeeste vallas Laadi külas Jõeperve kinnistu omanik.

2

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on

Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste

Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Uulu küla, Häädemeeste vald).

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord

Huvitatud isik on esitanud Häädemeeste Vallavalitsusele 12.08.2022 avalduse (dokumendiregistri

nr 6-3/1245) detailplaneeringu algatamiseks Häädemeeste vallas Laadi külas Jõeperve kinnistul

(katastritunnus 21401:001:0098). Krundi suurus on 14746 m² ning maa sihtotstarve on

maatulundusmaa 100%. Kinnistu on hoonestatud.

Jõeperve kinnistu asub hajaasustuses mitmete hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega

kinnistute vahel. Üle riigimaantee 19341 Laadi-Männiku tee asuvad Andruse 2b ja Andruse 2 c

tootmismaa sihtotstarbega kinnistud, mis on tekkinud Andruse maaüksuse detailplaneeringuga.

DP koostamise eesmärk on jagada kinnistu kaheks ning anda ehitusõigus uuele krundile ühe elamu

ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Tahkuranna

valla üldplaneeringut minimaalse krundisuuruse osas.

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Jõeperve kinnistu detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal. Üldplaneeringu põhijoonisel asub Jõeperve kinnistu osaliselt

rohevõrgustiku alal ja osaliselt väikeleamu reservmaal. Jõeperve katastriüksuse pindala on 14746

m² ning planeeringuga tekkivate kruntide suurused jäävad oluliselt alla rohevõrgustiku alal

määratud krundi miinimumsuuruse. Planeeringuala läheduses asub 2001. aastal kehtestatud

Andruse detailplaneeringuala, mille kruntide suurused on oluliselt väiksemad, kui Jõeperve

kinnistul kavandatavad krundid. Planeeringualast Tallinn-Pärnu-Ikla tee poole liikudes jääb Reiu

jõe kaldale sarnaste mõõtmetega elamukrunte. Seega sobituksid Jõeperve kinnistu

detailplaneeringuga kavandatavad krundid keskkonda.

Joonis 1. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu väljavõte

Lisaks asub planeeringuala osaliselt Laadi maaparandusalal. Sellest tulenevalt tuleb planeeringu

koostamisel arvestada maaparandusseaduse 6. peatükis toodud tingimustega. Kuivendusvõrgu

maaalusesse torustikku (edaspidi drenaaž) on keelatud juhtida heit ja sademevett ning muud vett,

mis pärineb väljastpoolt drenaaži maa ala, kui selleks puudub Põllumajandus ja Toiduameti luba.

3

Kui heit- ja sademevee või muu vee juhtimiseks on vajalik muu luba, tuleb loa andmine

kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (maaparandusseadus § 47 lg 4).

Lisaks maakonnaplaneeringus sätestatud, et rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas

kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori

laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Jõeperve kinnistu ehituskeeluvööndi osa on seega rohelise

võrgustiku koridor. Planeeringuga ei kavandata ehituskeeluvööndi vähendamist, kuid planeeringu

koostamisel tuleb järgida maakonna planeeringu peatükis 3.3.1. toodud tingimusi. Tingimusi täites

ei teki vastuolu kehtiva maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku ala eesmärgiga.

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse

vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku

omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava

detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud krundi minimaalsuurust

vähendada.

Maakatastri andmetel on Jõeperve katastriüksusel:

- looduslik rohumaa 6378 m²;

- haritav maa 1138 m²;

- õuemaa 6535 m²;

- muu maa 695 m².

Jõeperve kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2):

- ranna või kalda ehituskeeluvöönd (sinine viirutus);

- ranna või kalda piiranguvöönd (sinine viirutus);

- elektripaigaldise kaitsevöönd (lilla viirutus);

- avalikult kastutatava tee kaitsevöönd (tumepunane viirutus);

- maaparandussüsteemi maa-ala (pruun ala);

- geodeetilise märgi kaitsevöönd (punane kolmnurk);

- üldgeoloogilise kaardistamise uuringu ala (pruun viirutus).

Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)

4

3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus ja kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide

elluviimisega seonduvad keskkonnaprobleemid

Jõeperve kinnistul paikneb olemasolev ehitisregistrisse kantud elamu ning registrisse kandmata

abihooned. Häädemeeste Vallavalitsusele teadaolevalt asub kinnistul registrisse kandmata

salvkaev ja reoveesüsteem (septik+imbväljak).

Jõeperve kinnistu on kehtivas üldplaneeringus märgitud osaliselt rohevõrgustiku alale, kus

minimaalne ehitusõigusega krunt saab olla 3 ha. Enamus kinnistust jääb aga väikeelamu

reservmaale, kus minimaalne elamukrundi suurs on 2200 m2. Seega on üldplaneeringu koostamisel

ette nähtud kinnistule elamute ehitamine, kuid rohevõrgustiku ala arvesse võttes peab minimaalse

krundisuuruse määratlemisel lähtuma 3 ha nõudest. Üldplaneeringus on sätestatud, et

rohekoridorides on piirdeaedade rajamine keelatud.

Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Reiu jõe kalda ehituskeeluvöönd rohelise võrgustiku

koridoriks. Sellega tagatakse olemasoleva loodusliku keskkonna säilimine ja loomade vaba

liikumine rohevõrgustiku tuumalade vahel. Rohelise võrgustiku planeerimine omab positiivset

keskkonnamõju.

3.2. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt

loodusobjektidele

Planeeringuala vahetus läheduses asub Reiujõe hoiuala (KLO2000294), mis on ühtlasi Narura

2000 võrgustiku Reiu jõe loodusala (EE0040384). Reiu jõgi on märgitud järgmiste III kategooria

liikide elupaigaks: Cobitis taenia (hink) KLO9102730 ja Cattus gobio (võldjas) LO9102731.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada, et reovett ei või juhtida olemasolevate kraavide kaudu

Reiu jõkke, sest see võib halvendada III kategooria liikide elupaika. Planeeringuala ja Reiu jõe

vahele jääb 19341 Laadi-Männiku tee seega on reostuse tekkimise oht minimaalne.

Planeeritud tegevus ei oma kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele,

kaitsealustele liikidele ja teistele loodusobjektidele, kui reovett ei juhita olemasolevate kraavide

kaudu Reiu jõkke.

3.3. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Loodusvaradest kasutatakse pinnast.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama

kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise)

korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui

jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole

oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

3.4. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

DP ala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (joonis 3). Planeeringuala ei ole hõlmatud

reoveekogumisalaga. Jõeperve kinnistule kavandatakse lokaalne reovesüsteem. Reovesüsteemi

kavandamisel peab arvestama olemasoleva salvkaevu ja reovesüsteemiga. Heitvee ja saasteainete

pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui

50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Toimiva ning korrektse

5

kohtkäitlussüsteemi olemasolu omab eeldatavalt vähest keskkonnamõju ning ebasoodne mõju

piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt minimaalne.

Heitvee pinnasesse immutamisel või suublasse juhtimisel tuleb järgida veeseaduse (Vees) § 127

ja § 128 ja keskkonnaministri 15.11.2019 määruse nr 61 alusel heitvee vooluhulgast ning põhjavee

kaitstusest, vastavalt määruse § 8 lg le 1. Keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 kohaselt

on omapuhasti (projekteeritud reostuskoormusega kuni 49 ied) kuja vähemalt 10 m, septiku või

muu pealt kinnise või maa aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m. Kanalisatsiooniehitise kuja

määratakse eraldi igale reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise protsessi tehnoloogilisele

osale (VeeS § 134 lg 5).

Puurkaevude rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust (EhS)

(14. peatükk) ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43. Puurkaevu või augu rajamist

kavandav isik peab rajatava puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastama kohaliku omavalitsuse

üksusega (EhS § 124 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksus peab arvestama puurkaevu või -augu

asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringuga, kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi

ja kanalisatsiooni arengukava ning vee ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi (EhS § 124 lg

2). Puurkaev rajatakse ehitusloa alusel, mille aluseks on hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba

omava isiku isiku poolt koostatud projekt. Kohalik omavalitsus peab kooskõlastama puurkaevu

või -augu ehitusloa taotluse Keskkonnaametiga. Pärast puurkaevu või -augu rajamise lõpetamist

tuleb esitada Keskkonnaametile rajatud puurkaevu või -augu andmed elektrooniliselt

Keskkonnaameti e-teenuste portaali kaudu või esitada andmed määruse lisa 4 kohasel vormil

(määrus nr 43 § 22 lg 1). Puurkaevu või augu andmete elektrooniliselt esitamise õigus on

hüdrogeoloogiliste tööde litsentsile või tegevusloale märgitud tööde eest vastutavatel isikutel

(määrus nr 43 § 22 lg 5).

Reostuse ohu vähendamiseks oleks otstarbekas planeerimisdokumendi koostamisel kaaluda

kahele krundile ühine reoveest vabanemise lahendus.

Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte (Allikas: Keskkonnaministeerium)

Sademevee ärajuhtimine lahendatakse kinnistu siseselt (pinnasesse immutamise teel). Juhul kui

sademevesi juhitakse suublasse, on eelistatud lahendused, mis võimaldavad sademeveest

vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks

kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja

muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu,

vältides sademevee reostumist, ei käsitleta sademevee suublasse juhtimisena VeeS tähenduses

(VeeS § 129 lg 1 ja 3). Suublasse juhitav sademevesi peab vastama määruses nr 615 sätestatud

sademevee saasteainesisalduse piirväätustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5).

6

DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole

keskkonnaohtlikke rajatisi.

Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon.

Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas

keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast

liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning

liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.

DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende

loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist.

3.5. Mõju kultuuriväärtusetele

Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim

ehitismälestis asub ca 4 km kaugusel - Uulu mõisa Stael von Holsteinide hauakamber (registrikood

16818). DP ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub.

3.6. Visuaalne mõju

Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist

mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega

kehtestatud nõudeid. Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne.

3.7. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu,

põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad

ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel

järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

3.8. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

3.9. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset

keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

7

4. DPga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada

olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või

majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH

algatamata.

Eelhinnangu koostaja:

Häädemeeste Vallavalitsus

Lisa 1

Häädemeeste Vallavolikogu

24.11.2022

otsuse nr 53 juurde

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Laadi külas Jõeperve kinnistu detailplaneering

(katastritunnus 21401:001:0098)

2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Jõeperve kinnistu omanik

ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste

Vallavalitsus

KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

3. EESMÄRK JA VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga

soovitakse Jõeperve kinnistu jagada kaheks. Ühele

katastriüksusele jääksid olemasolevad hooned ja

tühjale krundile määratakse ehitusõigus.

PLANEERINGUALA SUURUS: 14 746 m²

PLANEERINGU VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE: Detailplaneering on

vastuolus kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga.

Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga

kehtestatud minimaalset krundisuurust, milleks on

rohevõrgustiku alal 3 ha.

4. PLANEERINGU

LÄHTEMATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE

SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100%

PLANEERINGUALA ASEND: Planeeringuala

piirneb idast 19341 Laadi-Männiku teega. Põhja,

lääne ja lõuna osas asuvad hoonestamata põllumaad.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA:

- Tahkuranna valla üldplaneeringu

ehitustingimustega.

- Looduskaitseseadusega, sest planeeringuala

asub osaliselt Reiu jõe ehituskeelu- ja

piiranguvööndis.

- Pärnu maakonnaplaneeringuga, sest

maakonnaplaneeringu järgi on Reiu jõe selle

lõigu näol tegemist ilusa vaatega veelõiguga

ning ühtlasi rohevõrgustiku koridori alana

ehituskeeluvööndi ulatuses.

- Häädemeeste vallas Laadi külas Jõeperve

kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangus toodud

ettepanekutega

- OLEMASOLEV DETAILPLANEERING:

puudub

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus

selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,

ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

6. EHITUSLIKUD JA

ARHITEKTUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:

detailplaneeringuga soovitakse Jõeperve kinnistut

kaheks krundiks.

KRUNDI SIHTOTSTARVE: elamumaa 100%

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1

elamu ja 3 abihoonet

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:

Määrata detailplaneeringuga, kuid mitte rohkem kui

20 % krundi suurusest.

KRUNDI HOONESTUSALA: määrata

detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks

ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust

katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi

piiridest). Hoonestusala ja tehnovõrgud tuleb

võimalusel planeerida selliselt, et need ei jää

riigimaante nr 19341 Laadi-Männiku tee

kaitsevööndise. Tehnovõrkude teekaitsevööndisse

planeerimisel tuleb selleks küsida Transpordiameti

kirjalikku nõusolekut.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3

HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 korrust elamul,

1 korrus abihoonel

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8,5

m olemasolevast maapinnast.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata

planeeringuga.

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud

maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse

sidumiskõrgused detailplaneeringus.

KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE

SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud

hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi,

valtsplekk jm).

VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas

väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid

materjale (kivi, puid jm).

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: piirete rajamine ei

ole lubatud

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt

tuleohutusnõuetele.

LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad.

SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata

detailplaneeringuga.

KOHUSTUSLIKUD EHJITUSJOONED: vajadusel

määrata detailplaneeringuga.

JUURDEPÄÄSUD: planeeringuala piirneb riigitee nr

19341 Laadi-Männiku teega. Kinnistul paikneva

elamu juurde viib olemasolev mahasõit. Juurdepääs

uuele krundile planeerida olemasoleva mahasõidu

kaudu.

TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga.

PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada

Jõeperve kinnistul väljapoole riigitee kaitsevööndit.

HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht

jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava

laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee jäätmeveokile.

Säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus.

Lahendada reoveesüsteem selliselt, et mahutit/septikut

oleks võimalik regulaarselt tühjendada.

7. INSENERVÕRKUDE

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS: lahendada planeeringuga

lokaalselt. Puurkaevu planeerimisel tuleb jälgida, et

puurkaevu kaitsekuja ei ulatuks naaberkinnistule.

Samti peab jälgima, et omapuhasti ja puurkaevu

vahele jääks vähemalt 60 m.

REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada

planeeringuga lokaalselt. Reovesüsteemi

planeerimisel peab arvestama, et kaitsekujad ei satuks

naaberkinnistule.

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas

puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada

sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.

Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel

planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele

maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse.

ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga.

SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga.

SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga

lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)

TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada

planeeringuga.

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD:

- Keskkonnaamet

- Päästeamet

- Transpordiamet

- Põllumajandus- ja Toiduamet

KAASATAVAD

ISIKUD/ASUTUSED/ETTEVÕTTED:

- Rahandusministeerium

- Elektrilevi OÜ

- Rapo kinnistu (84801:001:0195) omanik

- Rapu kinnistu (84801:001:0097) omanik

- Ülejõe kinnistu (84801:001:0494) omanik

- Rapo kinnistu (2141:001:0194) omanik

- Andruse 2c kinnistu (84801:001:0516) omanik

- Andruse 2b kinnistu (84801:001:0515) omanik

9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA

VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA

VORMISTAMISE NÕUDED:

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“

Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas

1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri

- Asendiskeem

- Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate

tehnovõrkude ja krundipiiridega ning

olemasolevate piirangutega)

- Põhijoonis koos tehnovõrkude joonise ja

vertikaalplaneerimise joonisega.

- Tehnovõrkude joonis

- Planeeringulahenduse illustratsioon

- Lisamaterjalid (tehnilised tingimused,

kooskõlastused koos koondtabeliga,

kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)

10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:

ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS

- digitaalselt pdf formaadis

AVALIKUSTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf formaadis

- planeeringuahenduse illustratsioon

KEHTESTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf ja dwg formaadis CD-plaadil

11. PLANEERITAV ESIALGNE

AJAKAVA

DP algatamine november 2022

DP eskiislahenduse koostamine detsember

2022-jaanuar

2023

DP eskiislahenduse avalikustamine

(k.a avalik arutelu)

veebruar-märts

2023

DP lahenduse korrigeerimine

(vajadusel)

aprill-mai 2023

DP kooskõlastamine ja arvamuse

avaldamine

juuni-juuli

2023

DP vastuvõtmine august 2023

DP avalikustamine (k. a avalik

väljapanek)

september-

oktoober 2023

DP korrigeerimine (vajadusel) oktoober-

november 2023

DP heakskiitmiseks

Rahandusministeeriumile ja

heakskiidu saamine

november-

detsember 2023

DP kehtestamine jaanuar 2024

DP algatamine november 2022

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust

ajakulust.

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

Koostaja:

Häädemeeste Vallavalitsus

HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS

___________________________________________________________________________________

Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank

Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004

Uulu küla 86502 E-post [email protected] Swedbank

Pärnumaa https://haademeestevald.kovtp.ee/ EE672200001120086893

Vastavalt nimekirjale 24.10.2024 nr 6-1/29-10

Laadi külas Jõeperve kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek

Häädemeeste Vallavolikogu algatas 24. november 2022 otsusega nr 53 Laadi külas Jõeperve

kinnistu (katastritunnus 21401:001:0098, registriosa 13049050) detailplaneeringu.

Detailplaneeringu eesmärk on jagada kinnistu kaheks ning anda ehitusõigus uuele krundile

ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks. Samuti soovitakse maa sihtotstarve muuta 100%

elamumaaks. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus soovitakse lahendada lokaalselt. Planeeringuala

suurus on 14746 m². Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Jõeperve kinnistu

osaliselt rohevõrgustiku alal, kus minimaalne krundi suurus on 3 ha. Enamus planeeringualast jääb

väikeelamureservmaale, kus minimaalne krundi suurus on 2200 m². Uute kruntide suurused jäävad

alla lubatud piiri – ca 9446 m² ja ca 5300 m². Eelöeldust tulenevalt teeb detailplaneering ettepaneku

muuta alal kehtivat üldplaneeringut minimaalse krundisuuruse osas. Planeeritav uus hoonestusala

ja tehnovõrgud tuleb planeerida väljapoole Reiu jõe ehituskeeluvööndit.

Häädemeeste Vallavalitsus korraldab Laadi külas Jõeperve kinnistu detailplaneeringu

eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajavahemikul 11.11.2024-12.12.2024. Detailplaneeringu

materjalidega on võimalik tutvuda Häädemeeste valla kodulehele

https://haademeestevald.kovtp.ee/planeeringute-teated või Häädemeeste Vallavalitsuse ruumides

Pargi tee 1, Uulu küla. Ettepanekud ja vastuväited palume esitada hiljemalt 12.12.2024 kirjalikult

[email protected].

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Külliki Kiiver

vallavanem

Lisad: 1. Häädemeeste Vallavolikogu 24.11.2022 otsus nr 53; 2. Jõeperve detailplaneeringu eskiis.

Marie Reinson

planeerimis- ja maanõunik

[email protected]

telefon 5788 0015

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 24. november 2022 nr 53

Laadi külas Jõeperve kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Laadi külas asuva Jõeperve kinnistu (katastritunnus 21401:001:0098, registriosa 13049050) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 12.08.2022 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/1245) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagada kaheks ning anda ehitusõigus uuele krundile ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks. Samuti soovitakse maa sihtotstarve muuta 100% elamumaaks. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus soovitakse lahendada lokaalselt. Planeeringuala suurus on 14746 m².

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Jõeperve kinnistu osaliselt rohevõrgustiku alal, kus minimaalne krundi suurus on 3 ha. Enamus planeeringualast jääb väikeelamureservmaale, kus minimaalne krundi suurus on 2200 m². Uute kruntide suurused jäävad alla lubatud piiri – ca 9446 m² ja ca 5300 m². Eelöeldust tulenevalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta alal kehtivat üldplaneeringut minimaalse krundi suuruse osas. Planeeritav uus hoonestusala ja tehnovõrgud tuleb planeerida väljapoole Reiu jõe ehituskeeluvööndit.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Häädemeeste Vallavalitsus teeb ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Häädemeeste Vallavalitsus küsis 19.10.2022 kirjaga nr 6-1/20-1 puudutatud isikute ja asjaomaste asutuste seisukohti detailplaneeringu algatamise eelnõule, lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule.

Transpordiamet esitas oma seisukohad 02.11.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/23721-2. Esitatud seisukohtadega arvestatakse detailplaneeringu koostamisel.

Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 04.11.2022 kirjaga nr 6-5/22/20569-2 „Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust ja selle järeldustest, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes). KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik, kui järgitakse KSH eelhinnangus välja toodud meetmeid.“. Kirjas välja toodud täiendavate seisukohtade ja märkustega arvestatakse detailplaneeringu koostamisel.

Rahandusministeerium esitas oma seisukohad 23.11.2022 kirjaga nr 15-3/8360-2 „Tutvunud esitatud materjalidega on Rahandusministeerium seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Küll aga tuleb vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.“. Esitatud seisukohtadega arvestatakse detailplaneeringu koostamisel.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3 ja Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Laadi külas Jõeperve kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (lisa 2) Laadi külas Jõeperve kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Soopalu volikogu esimees

1

Lisa 2

Häädemeeste Vallavolikogu

24.11.2022

otsuse nr 53 juurde

Häädemeeste vallas Laadi külas Jõeperve kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud

planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). KSH algatamise või mittealgatamise

kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning §

33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Laadi külas Jõeperve kinnistul

(katastritunnus 21401:001:0098) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik

täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

1. Osapooled

Planeeringust huvitatud isik on Häädemeeste vallas Laadi külas Jõeperve kinnistu omanik.

2

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on

Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste

Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Uulu küla, Häädemeeste vald).

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord

Huvitatud isik on esitanud Häädemeeste Vallavalitsusele 12.08.2022 avalduse (dokumendiregistri

nr 6-3/1245) detailplaneeringu algatamiseks Häädemeeste vallas Laadi külas Jõeperve kinnistul

(katastritunnus 21401:001:0098). Krundi suurus on 14746 m² ning maa sihtotstarve on

maatulundusmaa 100%. Kinnistu on hoonestatud.

Jõeperve kinnistu asub hajaasustuses mitmete hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega

kinnistute vahel. Üle riigimaantee 19341 Laadi-Männiku tee asuvad Andruse 2b ja Andruse 2 c

tootmismaa sihtotstarbega kinnistud, mis on tekkinud Andruse maaüksuse detailplaneeringuga.

DP koostamise eesmärk on jagada kinnistu kaheks ning anda ehitusõigus uuele krundile ühe elamu

ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Tahkuranna

valla üldplaneeringut minimaalse krundisuuruse osas.

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Jõeperve kinnistu detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal. Üldplaneeringu põhijoonisel asub Jõeperve kinnistu osaliselt

rohevõrgustiku alal ja osaliselt väikeleamu reservmaal. Jõeperve katastriüksuse pindala on 14746

m² ning planeeringuga tekkivate kruntide suurused jäävad oluliselt alla rohevõrgustiku alal

määratud krundi miinimumsuuruse. Planeeringuala läheduses asub 2001. aastal kehtestatud

Andruse detailplaneeringuala, mille kruntide suurused on oluliselt väiksemad, kui Jõeperve

kinnistul kavandatavad krundid. Planeeringualast Tallinn-Pärnu-Ikla tee poole liikudes jääb Reiu

jõe kaldale sarnaste mõõtmetega elamukrunte. Seega sobituksid Jõeperve kinnistu

detailplaneeringuga kavandatavad krundid keskkonda.

Joonis 1. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu väljavõte

Lisaks asub planeeringuala osaliselt Laadi maaparandusalal. Sellest tulenevalt tuleb planeeringu

koostamisel arvestada maaparandusseaduse 6. peatükis toodud tingimustega. Kuivendusvõrgu

maaalusesse torustikku (edaspidi drenaaž) on keelatud juhtida heit ja sademevett ning muud vett,

mis pärineb väljastpoolt drenaaži maa ala, kui selleks puudub Põllumajandus ja Toiduameti luba.

3

Kui heit- ja sademevee või muu vee juhtimiseks on vajalik muu luba, tuleb loa andmine

kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (maaparandusseadus § 47 lg 4).

Lisaks maakonnaplaneeringus sätestatud, et rohelise võrgustiku toimimiseks on otstarbekas

kasutada ehituskeeluvööndit mererannal, järvede ja jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori

laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. Jõeperve kinnistu ehituskeeluvööndi osa on seega rohelise

võrgustiku koridor. Planeeringuga ei kavandata ehituskeeluvööndi vähendamist, kuid planeeringu

koostamisel tuleb järgida maakonna planeeringu peatükis 3.3.1. toodud tingimusi. Tingimusi täites

ei teki vastuolu kehtiva maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku ala eesmärgiga.

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse

vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku

omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava

detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud krundi minimaalsuurust

vähendada.

Maakatastri andmetel on Jõeperve katastriüksusel:

- looduslik rohumaa 6378 m²;

- haritav maa 1138 m²;

- õuemaa 6535 m²;

- muu maa 695 m².

Jõeperve kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2):

- ranna või kalda ehituskeeluvöönd (sinine viirutus);

- ranna või kalda piiranguvöönd (sinine viirutus);

- elektripaigaldise kaitsevöönd (lilla viirutus);

- avalikult kastutatava tee kaitsevöönd (tumepunane viirutus);

- maaparandussüsteemi maa-ala (pruun ala);

- geodeetilise märgi kaitsevöönd (punane kolmnurk);

- üldgeoloogilise kaardistamise uuringu ala (pruun viirutus).

Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)

4

3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus ja kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide

elluviimisega seonduvad keskkonnaprobleemid

Jõeperve kinnistul paikneb olemasolev ehitisregistrisse kantud elamu ning registrisse kandmata

abihooned. Häädemeeste Vallavalitsusele teadaolevalt asub kinnistul registrisse kandmata

salvkaev ja reoveesüsteem (septik+imbväljak).

Jõeperve kinnistu on kehtivas üldplaneeringus märgitud osaliselt rohevõrgustiku alale, kus

minimaalne ehitusõigusega krunt saab olla 3 ha. Enamus kinnistust jääb aga väikeelamu

reservmaale, kus minimaalne elamukrundi suurs on 2200 m2. Seega on üldplaneeringu koostamisel

ette nähtud kinnistule elamute ehitamine, kuid rohevõrgustiku ala arvesse võttes peab minimaalse

krundisuuruse määratlemisel lähtuma 3 ha nõudest. Üldplaneeringus on sätestatud, et

rohekoridorides on piirdeaedade rajamine keelatud.

Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Reiu jõe kalda ehituskeeluvöönd rohelise võrgustiku

koridoriks. Sellega tagatakse olemasoleva loodusliku keskkonna säilimine ja loomade vaba

liikumine rohevõrgustiku tuumalade vahel. Rohelise võrgustiku planeerimine omab positiivset

keskkonnamõju.

3.2. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt

loodusobjektidele

Planeeringuala vahetus läheduses asub Reiujõe hoiuala (KLO2000294), mis on ühtlasi Narura

2000 võrgustiku Reiu jõe loodusala (EE0040384). Reiu jõgi on märgitud järgmiste III kategooria

liikide elupaigaks: Cobitis taenia (hink) KLO9102730 ja Cattus gobio (võldjas) LO9102731.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada, et reovett ei või juhtida olemasolevate kraavide kaudu

Reiu jõkke, sest see võib halvendada III kategooria liikide elupaika. Planeeringuala ja Reiu jõe

vahele jääb 19341 Laadi-Männiku tee seega on reostuse tekkimise oht minimaalne.

Planeeritud tegevus ei oma kahjulikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele,

kaitsealustele liikidele ja teistele loodusobjektidele, kui reovett ei juhita olemasolevate kraavide

kaudu Reiu jõkke.

3.3. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Loodusvaradest kasutatakse pinnast.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama

kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise)

korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui

jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole

oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

3.4. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

DP ala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (joonis 3). Planeeringuala ei ole hõlmatud

reoveekogumisalaga. Jõeperve kinnistule kavandatakse lokaalne reovesüsteem. Reovesüsteemi

kavandamisel peab arvestama olemasoleva salvkaevu ja reovesüsteemiga. Heitvee ja saasteainete

pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui

50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Toimiva ning korrektse

5

kohtkäitlussüsteemi olemasolu omab eeldatavalt vähest keskkonnamõju ning ebasoodne mõju

piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt minimaalne.

Heitvee pinnasesse immutamisel või suublasse juhtimisel tuleb järgida veeseaduse (Vees) § 127

ja § 128 ja keskkonnaministri 15.11.2019 määruse nr 61 alusel heitvee vooluhulgast ning põhjavee

kaitstusest, vastavalt määruse § 8 lg le 1. Keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 kohaselt

on omapuhasti (projekteeritud reostuskoormusega kuni 49 ied) kuja vähemalt 10 m, septiku või

muu pealt kinnise või maa aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m. Kanalisatsiooniehitise kuja

määratakse eraldi igale reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise protsessi tehnoloogilisele

osale (VeeS § 134 lg 5).

Puurkaevude rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust (EhS)

(14. peatükk) ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43. Puurkaevu või augu rajamist

kavandav isik peab rajatava puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastama kohaliku omavalitsuse

üksusega (EhS § 124 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksus peab arvestama puurkaevu või -augu

asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringuga, kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi

ja kanalisatsiooni arengukava ning vee ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi (EhS § 124 lg

2). Puurkaev rajatakse ehitusloa alusel, mille aluseks on hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba

omava isiku isiku poolt koostatud projekt. Kohalik omavalitsus peab kooskõlastama puurkaevu

või -augu ehitusloa taotluse Keskkonnaametiga. Pärast puurkaevu või -augu rajamise lõpetamist

tuleb esitada Keskkonnaametile rajatud puurkaevu või -augu andmed elektrooniliselt

Keskkonnaameti e-teenuste portaali kaudu või esitada andmed määruse lisa 4 kohasel vormil

(määrus nr 43 § 22 lg 1). Puurkaevu või augu andmete elektrooniliselt esitamise õigus on

hüdrogeoloogiliste tööde litsentsile või tegevusloale märgitud tööde eest vastutavatel isikutel

(määrus nr 43 § 22 lg 5).

Reostuse ohu vähendamiseks oleks otstarbekas planeerimisdokumendi koostamisel kaaluda

kahele krundile ühine reoveest vabanemise lahendus.

Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte (Allikas: Keskkonnaministeerium)

Sademevee ärajuhtimine lahendatakse kinnistu siseselt (pinnasesse immutamise teel). Juhul kui

sademevesi juhitakse suublasse, on eelistatud lahendused, mis võimaldavad sademeveest

vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks

kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja

muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu,

vältides sademevee reostumist, ei käsitleta sademevee suublasse juhtimisena VeeS tähenduses

(VeeS § 129 lg 1 ja 3). Suublasse juhitav sademevesi peab vastama määruses nr 615 sätestatud

sademevee saasteainesisalduse piirväätustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5).

6

DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole

keskkonnaohtlikke rajatisi.

Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon.

Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas

keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast

liikluskoormuste tõusu. Samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning

liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.

DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende

loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist.

3.5. Mõju kultuuriväärtusetele

Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim

ehitismälestis asub ca 4 km kaugusel - Uulu mõisa Stael von Holsteinide hauakamber (registrikood

16818). DP ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub.

3.6. Visuaalne mõju

Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist

mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega

kehtestatud nõudeid. Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne.

3.7. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu,

põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad

ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel

järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

3.8. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

3.9. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset

keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

7

4. DPga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada

olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või

majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH

algatamata.

Eelhinnangu koostaja:

Häädemeeste Vallavalitsus

Lisa 1

Häädemeeste Vallavolikogu

24.11.2022

otsuse nr 53 juurde

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Laadi külas Jõeperve kinnistu detailplaneering

(katastritunnus 21401:001:0098)

2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Jõeperve kinnistu omanik

ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste

Vallavalitsus

KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

3. EESMÄRK JA VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga

soovitakse Jõeperve kinnistu jagada kaheks. Ühele

katastriüksusele jääksid olemasolevad hooned ja

tühjale krundile määratakse ehitusõigus.

PLANEERINGUALA SUURUS: 14 746 m²

PLANEERINGU VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE: Detailplaneering on

vastuolus kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga.

Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga

kehtestatud minimaalset krundisuurust, milleks on

rohevõrgustiku alal 3 ha.

4. PLANEERINGU

LÄHTEMATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE

SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100%

PLANEERINGUALA ASEND: Planeeringuala

piirneb idast 19341 Laadi-Männiku teega. Põhja,

lääne ja lõuna osas asuvad hoonestamata põllumaad.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA:

- Tahkuranna valla üldplaneeringu

ehitustingimustega.

- Looduskaitseseadusega, sest planeeringuala

asub osaliselt Reiu jõe ehituskeelu- ja

piiranguvööndis.

- Pärnu maakonnaplaneeringuga, sest

maakonnaplaneeringu järgi on Reiu jõe selle

lõigu näol tegemist ilusa vaatega veelõiguga

ning ühtlasi rohevõrgustiku koridori alana

ehituskeeluvööndi ulatuses.

- Häädemeeste vallas Laadi külas Jõeperve

kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangus toodud

ettepanekutega

- OLEMASOLEV DETAILPLANEERING:

puudub

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus

selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,

ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

6. EHITUSLIKUD JA

ARHITEKTUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:

detailplaneeringuga soovitakse Jõeperve kinnistut

kaheks krundiks.

KRUNDI SIHTOTSTARVE: elamumaa 100%

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1

elamu ja 3 abihoonet

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:

Määrata detailplaneeringuga, kuid mitte rohkem kui

20 % krundi suurusest.

KRUNDI HOONESTUSALA: määrata

detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks

ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust

katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi

piiridest). Hoonestusala ja tehnovõrgud tuleb

võimalusel planeerida selliselt, et need ei jää

riigimaante nr 19341 Laadi-Männiku tee

kaitsevööndise. Tehnovõrkude teekaitsevööndisse

planeerimisel tuleb selleks küsida Transpordiameti

kirjalikku nõusolekut.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3

HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 korrust elamul,

1 korrus abihoonel

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8,5

m olemasolevast maapinnast.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata

planeeringuga.

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud

maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse

sidumiskõrgused detailplaneeringus.

KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE

SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud

hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi,

valtsplekk jm).

VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas

väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid

materjale (kivi, puid jm).

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: piirete rajamine ei

ole lubatud

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt

tuleohutusnõuetele.

LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad.

SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata

detailplaneeringuga.

KOHUSTUSLIKUD EHJITUSJOONED: vajadusel

määrata detailplaneeringuga.

JUURDEPÄÄSUD: planeeringuala piirneb riigitee nr

19341 Laadi-Männiku teega. Kinnistul paikneva

elamu juurde viib olemasolev mahasõit. Juurdepääs

uuele krundile planeerida olemasoleva mahasõidu

kaudu.

TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga.

PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada

Jõeperve kinnistul väljapoole riigitee kaitsevööndit.

HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht

jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava

laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee jäätmeveokile.

Säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus.

Lahendada reoveesüsteem selliselt, et mahutit/septikut

oleks võimalik regulaarselt tühjendada.

7. INSENERVÕRKUDE

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS: lahendada planeeringuga

lokaalselt. Puurkaevu planeerimisel tuleb jälgida, et

puurkaevu kaitsekuja ei ulatuks naaberkinnistule.

Samti peab jälgima, et omapuhasti ja puurkaevu

vahele jääks vähemalt 60 m.

REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada

planeeringuga lokaalselt. Reovesüsteemi

planeerimisel peab arvestama, et kaitsekujad ei satuks

naaberkinnistule.

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas

puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada

sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.

Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel

planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele

maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse.

ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga.

SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga.

SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga

lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)

TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada

planeeringuga.

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD:

- Keskkonnaamet

- Päästeamet

- Transpordiamet

- Põllumajandus- ja Toiduamet

KAASATAVAD

ISIKUD/ASUTUSED/ETTEVÕTTED:

- Rahandusministeerium

- Elektrilevi OÜ

- Rapo kinnistu (84801:001:0195) omanik

- Rapu kinnistu (84801:001:0097) omanik

- Ülejõe kinnistu (84801:001:0494) omanik

- Rapo kinnistu (2141:001:0194) omanik

- Andruse 2c kinnistu (84801:001:0516) omanik

- Andruse 2b kinnistu (84801:001:0515) omanik

9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA

VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA

VORMISTAMISE NÕUDED:

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“

Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas

1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri

- Asendiskeem

- Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate

tehnovõrkude ja krundipiiridega ning

olemasolevate piirangutega)

- Põhijoonis koos tehnovõrkude joonise ja

vertikaalplaneerimise joonisega.

- Tehnovõrkude joonis

- Planeeringulahenduse illustratsioon

- Lisamaterjalid (tehnilised tingimused,

kooskõlastused koos koondtabeliga,

kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)

10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:

ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS

- digitaalselt pdf formaadis

AVALIKUSTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf formaadis

- planeeringuahenduse illustratsioon

KEHTESTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf ja dwg formaadis CD-plaadil

11. PLANEERITAV ESIALGNE

AJAKAVA

DP algatamine november 2022

DP eskiislahenduse koostamine detsember

2022-jaanuar

2023

DP eskiislahenduse avalikustamine

(k.a avalik arutelu)

veebruar-märts

2023

DP lahenduse korrigeerimine

(vajadusel)

aprill-mai 2023

DP kooskõlastamine ja arvamuse

avaldamine

juuni-juuli

2023

DP vastuvõtmine august 2023

DP avalikustamine (k. a avalik

väljapanek)

september-

oktoober 2023

DP korrigeerimine (vajadusel) oktoober-

november 2023

DP heakskiitmiseks

Rahandusministeeriumile ja

heakskiidu saamine

november-

detsember 2023

DP kehtestamine jaanuar 2024

DP algatamine november 2022

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust

ajakulust.

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

Koostaja:

Häädemeeste Vallavalitsus